Menetlus : 2005/0127(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0073/2007

Esitatud tekstid :

A6-0073/2007

Arutelud :

PV 23/04/2007 - 18
CRE 23/04/2007 - 18

Hääletused :

PV 25/04/2007 - 11.2
CRE 25/04/2007 - 11.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0145

RAPORT     ***I
PDF 347kWORD 307k
23. märts 2007
PE 378.855v02-00 A6-0073/2007

Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta

(KOM(2006)0168 – C6-0233/2005 – 2005/0127(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Nicola Zingaretti

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS
 kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ARVAMUS
 MENETLUS  

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta

(KOM(2006)0168 – C6-0233/2005 – 2005/0127(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0168)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0233/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0073/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/48/EÜ(2) intellektuaalomandi õiguste järgimise kohta on ette nähtud tsiviil- ja haldusmeetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid. Piisavalt hoiatavad ja kogu ühenduse territooriumil kohaldatavad karistussätted peaksid täiendama selle direktiivi sätteid. Teatavate karistussätete ühtlustamine on vajalik, et võidelda tõhusalt võltsimise ja piraatluse vastu siseturul. Ühenduse seadusandja on pädev võtma vajalikke karistusmeetmeid, et tagada nende õigusnormide täielik tõhusus, mida ta intellektuaalomandi õiguste valdkonnas kehtestab.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste järgimise kohta on ette nähtud tsiviil- ja haldusmeetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid. Piisavalt hoiatavad ja kogu ühenduse territooriumil kohaldatavad karistussätted peaksid täiendama selle direktiivi sätteid. Teatavate karistussätete ühtlustamine on vajalik, et võidelda tõhusalt võltsimise ja piraatluse vastu siseturul.. Ühenduse seadusandja on pädev võtma vajalikke karistusmeetmeid, et tagada nende õigusnormide täielik tõhusus, mida ta intellektuaalomandi õiguste valdkonnas kehtestab käesolevas direktiivis määratletud viisil.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on vajalik kooskõla tagamiseks järgnevate muudatusettepanekutega ja direktiivi kohaldamisala sätestamiseks algusest peale.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 6 a (uus)

(6 a) Oma 7. septembri 2006. aasta resolutsioonis ravimite võltsimise kohta asus Euroopa Parlament seisukohale, et Euroopa Liit peaks kiiremas korras looma endale vahendid, mille abil edukalt võidelda ebaseadusliku tegevusega piraatluse ja ravimite võltsimise valdkonnas.

Selgitus

Vastavalt 2005. aasta tollistatistikale Euroopa Liidu piiridel kinni peetud võltsitud kauba kohta suurenes 2005. aastal võltsitud ravimite tabamine 2004. aastaga võrreldes 100%.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 8

(8) Kriminaaluurimise hõlbustamiseks tuleb ette näha sätted. Liikmesriigid peavad tagama, et intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad ning eksperdid saaksid osaleda uurimistes, mida teostavad ühised uurimisrühmad.

(8) Kriminaaluurimise hõlbustamiseks tuleb ette näha sätted. Liikmesriigid peavad tagama, et intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad ning eksperdid saaksid osaleda uurimistes, mida teostavad ühised uurimisrühmad. Asjaomase intellektuaalomandi õiguste valdaja osalemisel peab olema toetav roll, mis ei kahjusta riikliku uurimise erapooletust.

Selgitus

Tuleb tagada, et kahjustatud poolte kaasamine uurimisse, mida teostab politsei või riiklik prokurör, ei kahjustaks nimetatud riiklike ametite tegevuse erapooletust.

Uurimise objektiivsuse ja erapooletuse tagamine on õigusriigi lahutamatu osa.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 9 a (uus)

 

(9 a) Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi tuleb kuriteosündmuste ja karistuste määratlemisel, uurimiste läbiviimisel ja kohtumenetluste käigus täielikult järgida.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 10

(10) Käesolev direktiiv ei sea kahtluse alla direktiivi 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse kohta) artiklites 12–15 sätestatud Interneti teenuseosutaja vastutuse korda.

(10) Käesolev direktiiv ei sea kahtluse alla Eurooa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/31/EÜ (Infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul)1 sätestatud Interneti teenuseosutaja vastutuse korda.

____________________________

1 EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 10 a (uus)

(10 a) Käesolev direktiiv ei mõjuta erivastutussüsteeme, nagu need, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiviga nr 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas1.

_____________________________

1 EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 12 a (uus)

 

(12 a) Tuleb tagada nõuetekohane intellektuaalomandi õiguste kaitse audiovisuaalses sektoris, nagu märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 1998. aasta direktiivis 98/84/EÜ tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta.1

 

_________________________

1EÜT L 320, 28.11.1998, lk 54.

Selgitus

Direktiiv 98/84/EÜ on praegu ainuke Euroopa tasandil kehtestatud vahend audiovisuaalsete õiguste kaitsmiseks kasvava piraatluseohu ja võltsimise eest. Sellise kaitse tagab peamiselt tingimuslik juurdepääs, s.t tehnilised vahendid, millega kontrollitakse kodeeritud vormis edastatud audiovisuaalse sisu kasutamist. Tingimusliku juurdepääsu rikkumiste lisamisega käesoleva direktiivi kohaldamisalasse koos viitega direktiivile 98/84/EÜ antakse oluline hoiatus kuritegelikele ühendustele, mis rikuvad karistamatult audiovisuaalseid õigusi, tuginedes sellele, et eri liikmesriikides kehtivate eeskirjade vahel on lahknevused.

Muudatusettepanek 8

Artikli 1 esimene lõik

Käesolevas direktiivis kehtestatakse vajalikud karistusmeetmed, et tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse.

Käesolevas direktiivis kehtestatakse vajalikud karistusmeetmed, et tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, nagu allpool määratletud seoses võltsimise ja piraatlusega.

Selgitus

Käesoleva ettepaneku eesmärke on võimalik saavutada üksnes siis, kui direktiiv hõlmab otsesõnu võltsimist ja piraatlust. Praeguse sõnastuse tagajärjel võidakse kriminaliseerida tsiviilõiguslikke intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid vaidlusi seaduste kohaselt tegutsevate ettevõtjate vahel. Muudatusettepaneku eesmärk on täpsemalt sätestada direktiivi kohaldamisala, viidates hilisemas muudatusettepanekus esitatud määratlustele.

Muudatusettepanek 9

Artikli 1 teine lõik

Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse ühenduse ja/või liikmesriikide õigusaktides ettenähtud intellektuaalomandi õiguste suhtes.

Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse ühenduse õigusaktides ettenähtud intellektuaalomandi õiguste, välja arvatud patentide suhtes.

Selgitus

Muudatusettepanekuga püütakse kohe algusest peale piiritleda direktiivi kohaldamisala.

Muudatusettepanek 10

Artikli 1 teine a lõik (uus)

 

Käesoleva direktiivi rakendusalast arvatakse välja patendiga antavad kaubandusomandi õigused.

Selgitus

Käesoleva direktiivi olemusliku kohaldamisala tuleb piiritleda täpsemalt, et saavutada parem, läbipaistvam ja laiahaardelisem õigusloome.

Kuna enamik uurimisprojekte on väga keerulised, on leiutajatel töö käigus pidevalt oht patendiõigusi rikkuda. Patendirikkumiste pidamine kriminaalkuriteoks võib takistada leiutajaid ja teadlasi uuenduslikke leiutisi tegemast.

Muudatusettepanek 11

Artikli 1 teine b lõik (uus)

 

Eelkõige ei kohaldata käesolevat direktiivi ühegi intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes, mis on seotud:

 

- patentide, kasulike mudelite ja täiendava kaitse tunnistustega;

 

 

- originaalkaupade paralleelse impordiga, kui selliseid kaupu on turustatud kolmanda riigi õiguste valdaja loal.

Selgitus

Direktiivi kohaldamisala tuleb piirata.

Muudatusettepanek 12

Artikli 2 pealkiri

Määratlus

Mõisted

Selgitus

Oluline oleks määratleda võltsimise mõiste, mis on käesoleva direktiivi ettepaneku rakendamise suhtes väga oluline. Karistusi võib kohaldada üksnes siis, kui võltsimine on selgelt määratletud ning kui see hõlmab igasuguseid intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, sealhulgas kaupade võltsimist.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi tähenduses on juriidiline isik iga üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riigisisestele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

a) intellektuaalomandi õigused – üks või mitu järgmistest õigustest:

 

– autoriõigus,

 

– autoriõigusega seotud õigused,

 

– andmebaasi looja sui generis õigus,

 

– pooljuhttoote topograafiate looja õigused,

 

– kaubamärgi õigused, juhul kui karistusõiguse laiendamine neile ei kahjusta vabaturu eeskirju ega teadusuuringuid,

 

– disainiõigused,

 

– geograafilised tähised,

 

– kaubanimed, kui need on asjaomastes riiklikes õigusaktides kaitstud omandi ainuõigustena,

 

– ja igal juhul õigused – kui need on sätestatud ühenduse tasandil –, mis on seotud kaupadega nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1383/2003 (teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta)1 artikli 2 lõike 1 punktide a ja b tähenduses, välja arvatud patentide puhul;

 

b) rikkumised kommertseesmärkidel – intellektuaalomandi õiguse rikkumine majandusliku või kommertseelise saamiseks; selle hulka ei kuulu erakasutajate tegevus isiklikel või mittekasumlikel eesmärkidel;

 

c) intellektuaalomandi õiguse tahtlikud rikkumised – asjaomase õiguse sihilik ja teadlik rikkumine majandusliku kasu saamiseks kommertstasandil;

 

d) juriidiline isik – iga üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riigisisestele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

________________________________

1 EÜT L 196, 2.8.2003, lk 7.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et iga kaubanduseesmärkidel toimepandud tahtliku intellektuaalomandiõiguse rikkumist, samuti nagu sellise teo katset, sellele kaasaaitamist ja õhutamist peetakse kriminaalkuriteoks.

Liikmesriigid tagavad, et iga kaubanduseesmärkidel toimepandud intellektuaalomandiõiguse rikkumist, samuti nagu tegelikule rikkumisele kaasaaitamist ja õhutamist peetakse kriminaalkuriteoks.

Muudatusettepanek 15

Artikli 3 esimene a lõik (uus)

Kriminaalkaristusi ei kohaldata õiguse valdaja nõusolekul väljaspool Euroopa Liitu turustatud originaalkaupade paralleelse impordi puhul.

Justification

Õiguse valdaja nõusolekul väljaspool Euroopa Liitu turustatud originaalkaupade paralleelne import ei kujuta endast piraatlust.

Muudatusettepanek16

Artikli 3 esimene b lõik (uus)

Liikmesriigid tagavad, et kaitstud teoste õiglast kasutamist, sealhulgas fotokoopiatena või helikandjal või muul viisil reprodutseerimist, mille eesmärgiks on kriitika, kommenteerimine, uudiste edastamine, õpetamine, akadeemiline tegevus või teadusuuringud, ei loeta kriminaalkuriteoks.

Selgitus

Ajakirjandusvabadust tuleb kaitsta kriminaalmeetmete eest. Ajakirjanikud, teadlased, õpetajad ei ole kurjategijad. Ajalehed, uurimisasutused ja koolid pole kriminaalsed organisatsioonid. See ei tähenda õiguste kaitsmata jätmist: võimalik on esitada tsiviilnõue.

Muudatusettepanek17

Artikli 4 lõike 2 punkt a

(a) intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade hävitamine;

a) varade, sealhulgas intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud materjali ja varustuste hävitamine;

Selgitus

Muudatusettepanekuga viiakse ettepaneku artikli 4 lõike 2 punkt a kooskõlla jõustamisdirektiivi artikliga 10.

Muudatusettepanek 18

Artikli 4 lõike 2 punkt b

(b) asjaomase kuriteo toimepanemisel peamiselt kasutatud asutuse täielik või osaline, lõplik või ajutine sulgemine;

b) asjaomase kuriteo toimepanemisel kasutatud asutuse täielik või osaline, lõplik või ajutine sulgemine;

Selgitus

Kõikide kuriteo toimepanemiseks kasutatavate asutuste suhtes peaks rakendama samu karistusmeetmeid.

Muudatusettepanek 19

Artikli 4 lõike 2 punkt g a (uus)

 

g a) korraldus rikkujale tasuda kinni peetud varade hoidmise kulud.

Selgitus

Lisakaristusena peab olema võimalik nõuda võltsijalt välja uurimise eesmärkidel kinni peetud varade hoidmise kulud, kuna juhul, kui varad on kogukad ja uurimine aeganõudev, võivad ka väikese koguse puhul olla sellised kulud päris suured.

Muudatusettepanek 20

Artikli 5 lõige 1

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude eest vastutavat füüsilist isikut karistataks maksimaalse vabadusekaotusega vähemalt neli aastat, juhul kui ta on pannud toime kuriteo kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses või juhul, kui kõnealuse kuriteoga seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude eest vastutavat füüsilist isikut karistataks maksimaalse vabadusekaotusega vähemalt neli aastat, juhul kui ta on pannud toime kuriteo, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta)1 artikli 3 lõike 5 tähenduses raske kuritegu, või kuriteo kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses või juhul, kui kõnealuse kuriteoga seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus.

_______________

1 EÜT L 309, 25.11.2005, lk 15.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on põhjendatav asjaoluga, et paljudes riiklikes õigussüsteemides on intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks juba kasutusele võetud küllaltki ranged meetmed, olenemata sellest, kas kõnealused kuriteod on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames. Kui rangemate karistuste kehtestamise tingimuseks seada kuritegeliku ühenduse osalemine, võiks see kahjustada riiklike kaitsemeetmete nõuetekohast kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek 21

Artikli 5 lõike 2 punkt a

(a) muude kui kõige raskemate kuritegude puhul maksimaalne trahv vähemalt 100 000 eurot;

a) muude kui lõikes 1 nimetatud kuritegude puhul maksimaalne trahv vähemalt 100 000 eurot;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on teksti selgitada selle esialgset tähendust muutmata.

Muudatusettepanek 22

Artikli 5 lõige 2 a (uus)

2 a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 määratletud kuriteo korduv toimepanemine füüsilise või juriidilise isiku poolt liikmesriigis, mis ei ole tema päritoluriik või elukoht, võetakse arvesse karistustasemete määramisel kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2.

Selgitus

Selleks, et karistused oleksid tõhusad ja hoiatavad, peavad riiklikud kohtud karistuste taseme määramisel võtma arvesse intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, mis on toime pandud liikmesriigis, mis ei ole rikkuja päritoluriik.

Muudatusettepanek 23

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada süüdimõistetud füüsilise või juriidilise isiku varade täielik või osaline konfiskeerimine vastavalt 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3 vähemalt juhul, kui kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses, samuti juhul, kui kõnealuste kuritegudega seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada süüdimõistetud füüsilise või juriidilise isiku varade täielik või osaline konfiskeerimine vastavalt 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3 vähemalt juhul, kui kuritegu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta)1 artikli 3 lõike 5 tähenduses raske kuritegu, või kui see pandi toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses, samuti juhul, kui kõnealuste kuritegudega seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus

______________

1 ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on põhjendatav asjaoluga, et paljudes riiklikes õigussüsteemides on intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks juba kasutusele võetud küllaltki ranged meetmed, olenemata sellest, kas kõnealused kuriteod on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames. Kui rangemate karistuste kehtestamise tingimuseks seada kuritegelikus ühenduses osalemine, võiks see kahjustada riiklike kaitsemeetmete nõuetekohast kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 6 a (uus)

Artikkel 6 a

 

Liikmesriigid tagavad, et kriminaalõiguslike sanktsioonidega ähvardamise kuritarvitamine oleks kriminaalõiguse, tsiviilõiguse ja menetlusmeetmete abil keelatud ja et selle eest oleks võimalik karistada.

 

Liikmesriigid keelavad menetlusega seotud kuritarvitused, eriti kui kriminaalõiguse meetmeid kasutatakse tsiviilõiguse nõuete täitmiseks.

Selgitus

Õiguste valdaja võimalus võimalike rikkujate (st konkurente) rikkumist ära hoida suureneb märkimisväärselt juhul, kui ta saab neid kriminaalkaristustega ähvardada. Nii rahvusvaheline kui Euroopa õigus nõuab intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamise ennetamist. Kuritarvitamine segab vaba konkurentsi ja on vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 28 ja sellele järgnevate artiklitega ning artikliga 81 ja sellele järgnevate artiklitega.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 6 b (uus)

Artikkel 6 b

 

Liikmesriigid tagavad, et kostjate õigused on nõuetekohaselt kaitstud ja tagatud.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 7

Ühised uurimisrühmad

Koostöö ühiste uurimisrühmadega

Liikmesriigid tagavad, et asjaomased intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad, samuti eksperdid saaksid abistada ühiseid uurimisrühmi artiklis 3 osutatud kuritegude uurimisel.

Liikmesriigid tagavad, et asjaomased intellektuaalomandi õiguste valdajad teevad koostööd ühiste uurimisrühmadega kooskõlas nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses nr 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta1 sätestatud korraldusega.

________________________________

1 EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.

Muudatusettepanek 27

Artikli 7 esimene a lõik (uus)

 

Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased kaitsemeetmed tagamaks, et selline koostöö ei kahjusta süüdistatud isiku õigusi, näiteks tõendite täpsust, terviklikkust ja erapooletust.

Selgitus

Intellektuaalomandi õiguste valdajate osalemisega ühistes uurimisrühmades on seotud oht, et uurimine, tõendid ja kaitseõiguse rakendamine on erapoolik. Liikmesriigid peavad tagama kaitseõiguse kaitse ja kriminaaluurimise tõendite ja tõestusmaterjalide nõutavate standardite järgimise.

Muudatusettepanek 28

Artikli 7 esimene b lõik (uus)

 

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, mis puudutab isikuandmete kaitset, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta1 tuleb kriminaaluurimiste ja kohtumenetluste käigus täielikult järgida.

 

_______________________

1 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

Selgitus

Harta artiklis 8 väidetakse, et „Igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele” ja „Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja õigus nõuda nende parandamist.” Direktiivi eesmärk on kaitsta isikute õigusi ja vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega, sätestades suunised, millega määratakse, millal selline töötlemine on seaduslik.

Muudatusettepanek 29

Artikkel 7 a (uus)

Artikkel 7 a

 

Õigus saada teavet õiguskaitseasutustelt

 

Liikmesriigid tagavad, et kui õiguskaitseasutused peavad kinni rikkumise objektiks olevaid esemeid või muid rikkumise tõendeid, teevad asutused sellised tõendid kättesaadavaks kasutamiseks käimasolevates või kavandatavates tsiviilmenetlustes väidetava rikkuja vastu, kelle suhtes õiguse valdaja on esitanud kaebuse Euroopa Liidus, ning nimetatud asutused teavitavad, kui võimalik, asjassepuutuvat õiguste valdajat või tema esindajat vastavast kinnipidamisest või tõendist. Liikmesriigid võivad nõuda, et õiguste valdajale tõenditest teatamise suhtes kohaldatakse mõistlikke juurdepääsu-, turvalisuse- või muid nõudeid, et tagada tõendite terviklikkus ja vältida kriminaalmenetluse võimalikku kahjustamist.

Selgitus

Tuleb julgustada EL tasandi koostööd avaliku ja erasektori vahel. Avalikel asutustel, sealhulgas õiguskaitseasutustel, peaks olema võimalus jagada teavet ja tõendeid erasektoriga, et tagada võltsijate ja piraatide vastu tõhusate ja proportsionaalsete tsiviil- ja kriminaalõiguslike meetmete võtmine kindlate asitõendite põhjal. See oleks täielikult kooskõlas andmekaitseõigusega, sealhulgas direktiiviga nr 95/46/EÜ andmekaitse kohta.

SELETUSKIRI

I. Sissejuhatus: 12. juuli 2005. aasta ettepanekud

1. 12. juulil 2005. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta ((2005/0127(COD));

samal ajal esitas ta nõukogule ettepaneku võtta vastu nõukogu raamotsus, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et võidelda intellektuaalomandiga seotud kuritegude vastu (2005/0128(CNS)).

2. Ettepanek võtta vastu direktiiv nõudis liikmesriikidelt, et nad tagaksid, et iga kaubanduseesmärkidel toime pandud tahtlikku intellektuaalomandiõiguse rikkumist, samuti nagu sellise teo katset, sellele kaasaaitamist ja õhutamist loetakse kriminaalkuriteoks. Selles sätestati hulk karistusi alates võltsitud kaupade konfiskeerimisest kuni süüdlaste vabaduskaotusliku karistuseni. Sätestati ka mitmed täiendavad karistused, sealhulgas võltsimiseks kasutatud ettevõtete sulgemine, majandustegevuse keelamine ja kohtuotsuse avaldamine. Ettepanekus võtta vastu direktiiv nõuti liikmesriikidelt siiski ainult teatavate tegude uurimist ja nende eest karistamist, kuid ei täpsustatud määratavate karistuste tasandit(3).

3. Ettepanekuga võtta vastu raamotsus püüti omakorda tugevdada kriminaalõiguse meetmeid, et ühtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi käsitlevaid õigusakte ja edendada liikmesriikidevahelist koostööd kõnealuste kuritegude ärahoidmiseks.

Et täiendada eelkõige kaasnevat ettepanekut võtta vastu direktiiv, määratleti raamotsuse ettepanekus miinimumkaristused kõnealuste kuritegude toimepanemise eest:

maksimaalselt vähemalt neli aastat vangistust kuritegeliku ühenduse raames toime pandud kuritegude eest, nagu on määratletud tulevases raamotsuses, mis käsitleb võitlust organiseeritud kuritegevusega (2005/0003(CNS)), või kui kõnealuste kuritegudega seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus, ning maksimaalselt vähemalt 300 000 euro suurune trahv samade kuritegude eest.

II. Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsus ja komisjoni seisukoht

1. Eespool nimetatud ettepanekute vastuvõtmise menetlemise ajal tegi Euroopa Kohus 13. septembril 2005. aastal otsuse kohtuasjas C-176/03: komisjon v. nõukogu, milles märgiti, et kuigi üldreeglina ei kuulu kriminaalasjad ühenduse pädevusse, ei saa siiski ühenduse seadusandjat takistada, kui tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste kohaldamine pädevate siseriiklike ametivõimude poolt on hädavajalik meede raskete keskkonnaõiguse rikkumistega võitlemiseks, võtta liikmesriikide kriminaalõigusega seonduvaid meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada keskkonnakaitse valdkonnas tema poolt kehtestatavate õigusnormide täielik tõhusus (punkt 49).

2. Lisaks sellele leidis kohus, et ühenduse õigusakti õigusliku aluse asjakohaseks määratlemiseks tuleb arvesse võtta õigusakti enda eesmärki ja sisu. Seda arvesse võttes oleks pidanud kõnealune raamotsus(4), mille peaeesmärk ja sisu oli keskkonnakaitse, põhinema Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 175 ((esimene sammas), mitte aga Euroopa Liidu lepingu VI jaotisel (kolmas sammas) (punkt 51).

3. Seetõttu võttis komisjon vastu teatise(5), milles esitatakse Euroopa Kohtu otsuse tegemise loogika, et mingeid piiranguid esimese samba kriminaalasjadega seotud sätete vastuvõtmiseks ei ole üheski ühenduse pädevuse valdkonnas, mis võib asjaga seotud olla.

4. Komisjoni arvates tuleks volitused esimese ja kolmanda samba vahel jaotada järgmiselt: ühenduse õiguse tõhususe tagamiseks vajalikud kriminaalõiguse sätted kuuluvad esimesse sambasse, samas kui kriminaalõiguse horisontaalsed sätted (politsei- ja õigusalane koostöö, kriminaalõiguse ühtlustamise meetmed vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames) kuuluvad kolmandasse sambasse.

5. Sellega võttis komisjon endale kohustuse teha vajalikud muudatused kõikidesse õigusloomega seotud ettepanekutesse, mille menetlemine on pooleli.

III. 26. aprilli 2006. aasta ettepanek

1. Küsimuse üle tekkinud arutelu ja eelkõige Euroopa Kohtu vastava otsuse põhjal otsustas komisjon, et ettepanekut võtta vastu direktiiv tuleb muuta ja 12. juuli 2005. aasta ettepanek võtta vastu raamotsus tuleb tagasi võtta.(6)

2. Selle tulemusena esitas komisjon 26. aprillil 2006. aastal uue ettepaneku võtta vastu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta, mis sisaldab, kaasajastab ja koondab kahe eelmise algatuse sätted.

3.

Eelkõige lisati nüüd uude direktiivi ettepanekusse ettepanekud, mis on seotud karistuste tasandi ja konfiskeerimise laialdaste volitustega, mis varem sisaldusid ettepanekus võtta vastu raamdirektiiv (vt eelkõige artikleid 5–8).

Tundub, et see on üks esimestest juhtudest, kui komisjon on rakendanud oma uut lähenemisviisi kriminaalõiguse suhtes.

4. Lühikokkuvõtteks: artiklis 1 sätestatakse direktiivi teema ja kohaldamisala, artiklis 2 määratletakse direktiivi kohaldamiseks juriidiline isik, artiklis 3 kohustatakse liikmesriike määratlema kriminaalkuriteona teatavat tüüpi käitumine, artiklites 4 ja 5 sätestatakse vastavalt kriminaalkaristuste laad ja tasand, artiklis 6 käsitletakse konfiskeerimisvolitusi, artiklis 7 sätestatakse ühised uurimisrühmad võltsimisega võitlemiseks, artiklis 8 kohustatakse liikmesriike tagama, et direktiivis määratletud kuritegusid uuritakse ja süüdistus esitatakse, ilma et seda nõuaksid isikud, kelle õigusi on rikutud, ja lõpuks käsitletakse artiklites 9 ja 10 vastavalt direktiivi ülevõtmist ja jõustumist.

5. Kui me võrdleme uut ettepanekut kahe eelmisega, on selge, et ainukesed sätted, mida uude ettepanekusse ei ole lisatud, on need, mis on seotud kohtumenetluste kohtualluvuse ja ja koordineerimisega. Komisjoni kavandab selles osas võtta kasutusele horisontaalse lähenemisviisi, mis on esitatud 23. detsembril 2005. aastal vastuvõetud rohelises raamatus kohtualluvuskonfliktide ja ne bis in idem põhimõtte rakendamise kohta kriminaalmenetluses.(7) Komisjon arvab, et erikorra sätestamine intellektuaalomandi kaitsmiseks ei ole vältimatult vajalik.

VI. Problemaatilised küsimused ja raportööri seisukoht

1. Kriminaalasjadega seotud ettepanekute kuulumine esimesse sambasse on täiesti kooskõlas laia tõlgendusega, mida komisjon tahab anda Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgedele. Sellest tuleneb, et kui see lai tõlgendus võetakse vastu, on komisjoni lähenemisviis veatu. Kuid muudetud komisjoni ettepanekus on ikka veel mõningaid problemaatilisi punkte, mida ei ole suudetud lahendada.

2. See käib eelkõige direktiivi kohaldamisala kohta. Seletuskirjas märgitakse, et direktiivi kohaldatakse kõikide ühenduse ja/või liikmesriigi õiguses ettenähtud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste suhtes, nagu direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste järgimise kohta.

3. Komisjoni teatises (2005/292/EÜ) direktiivi 2004/48/EÜ artikli 2 kohta loetletakse asjaomased omandiõigused, et täpsemalt määratleda direktiivi täpne kohaldamisala. Loetelusse on kantud „patendiõigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused”.

4. Kriminaalkaristuste kohaldamine ühenduse tasandil sätestatud patendiõiguste rikkumiste suhtes ei näi olevat iseenesest asjakohane või kooskõlas lähenemisviisiga, mida viimastel aastatel on kasutanud ühenduse seadusandjad.

5. Kriminaalkaristuste kibekiireks kehtestamiseks ei ole vajadust, kuna paljudes liikmesriikides juba kaitstakse patente kriminaalkaristustega (st trahvide ja vabaduskaotusega). Nii tehakse näiteks Saksamaal(8), Austrias(9), Taanis(10), Hispaanias(11), Prantsusmaal(12), Ungaris(13), Itaalias(14), Hollandis(15) ja Portugalis(16). Isegi kui tuleks seetõttu tähelepanu pöörata kriminaalõigusliku kaitse puudumisele teistes õigussüsteemides (näiteks Ühendkuningriigis, Belgias ja Kreekas), kahekordistaks seda liiki sätete kehtestamine ühenduse tasandil kehtivaid sätteid ja muudaks süsteemi veel kohmakamaks, välja arvatud siis, kui me arvame, et ühenduse õigus asendaks täielikult liikmesriikide õigusaktid selgesõnaliselt direktiiviga (mis esitatakse asjakohase muudatusega) või ühenduse õiguse automaatse ülimuslikkusega.

6. See, et patendiasjades tahetakse kohaldada kriminaalkaristusi, on selgelt vastuolus Euroopa Parlamendi seisukohaga, sest parlament lükkas oma täiskogu istungil tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu direktiiv arvutil teostatud leiutiste patenditavuse kohta (2002/0047(COD)). Arvestades, et kui Euroopa Parlamendi valdav enamus(17)leidis siis, et sellel teemal ei asjakohane õigusakti vastu võtta, oleks nüüd kriminaalkaristuste sätestamine patendiõiguste rikkumiste eest (mis praegu ei ole reguleeritud) piiratud ja ohtlik katse selles keerulises valdkonnas ja just seetõttu nõuab regulatiivset raamistikku, mis on nii süstemaatiline ja laialdase toetusega kui võimalik.

7. Seoses eespool öelduga teeb raportöör ettepaneku muuta direktiivi ettepaneku artikleid 1 ja 2, et määratleda selle kohaldamisala ja sätestada vajalikud määratlused.

Konkreetselt on eesmärk direktiivi kohaldamisalast patendid välja jätta selle põhjendusega, et oodates täielikumaid eeskirju patentide kohta ühenduse tasandil tulevikus (sobiva direktiivi vormis), ei peaks käesoleva ettepaneku sätteid patentide suhtes kohaldama.

Niiviisi saaks vältida patentidega seotud õigusaktide sisu (sealhulgas kriminaalsete aspektide) ohustamist. Lisaks sellele piiraks see direktiivi kohaldamisala nende intellektuaalomandi õigustega, mis on sätestatud ühenduse õigusaktides.

8. Lõpuks teeb raportöör sisemise ühtluse põhjustel ettepaneku teha põhjendusse 5 ja tekstis artiklisse 2 väiksemaid muudatusi ning artiklites 5, 6 ja 7 muuta sõnastust selgemaks ja ratsionaalsemaks.

VI. Edasine areng

1. Raportöör loodab, et kui tulevikus koostatakse piraatluse ja võltsimise vastase võitluse strateegiat ja kuna me hakkame selle valdkonnas rohkem ühtlustama, kaaluvad ühenduse õigusloojad võimalusi leida viisid ja vahendid nende karistamiseks, kes hangivad ebaseaduslikku päritolu tooteid.

(1)

ELTs seni avaldamata.

(2)

              ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

(3)

Euroopa Kohus (21. septembri 1989. aasta otsus kohtuasjas C-68/88: komisjon v .Kreeka Vabariik) lubab tavapäraselt kasutada vaid nn assimilatsioonimeetodit, mille kohaselt võib ühenduse õigusaktides sätestada, et teatavate riiklike huvide kaitsmiseks ettenähtud riiklikke kriminaalõiguse sätteid tuleks kohaldada ka vastavate ühenduse huvide kaitsmiseks, ühendades sellega kaks õigusakti uueks õigusaktiks, millega määratletakse kriminaalkuritegu. See tähendab, et ühenduse õigusega võib sätestada, et teatavat tüüpi käitumist tuleks lugeda kriminaalkuriteoks, kuid see ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust karistuste määramise ja kohaldamise osas.

(4)

Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta raamotsus 2003/80/JHA keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu.

(5)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta, KOM(2005) 583.

(6)

Vt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 250 lõiget 2: „Niikaua kui nõukogu ei ole otsustanud, võib komisjon muuta oma ettepanekut ükskõik millal ühenduse õigusakti vastuvõtmisele viiva menetluse jooksul.” Meie arvame, et selline volitus muuta ettepanekuid hõlmab ka volitust need tagasi võtta; cf. õiguskomisjoni 22. märtsi 2006. aasta arvamust seadusandjale esitatud seadusandlike ettepanekute sõelumise tulemuse kohta (2005/2214(INI)).

(7)

KOM(2005)0696.

(8)

Vt 16. detsembri 1980. aasta Bekanntmachung der Neufassung des Patentgesetzes (PatG), artikkel 142.

(9)

Vt Patentgesetz 1970 artikleid 147 ja 149, muudetud föderaalseadusega nr I 143.

(10)

Vt 20. detsembri 1967. aasta Taani patendiseaduse nr 479 artiklit 57.

(11)

Vt kriminaalõigustiku artiklit 273, muudetud 23. novembri 1995. aasta seadusega nr 10/1995.

(12)

Vt muudetud 26. jaanuari 1990. aasta intellektuaalomandi õigustiku artiklit L. 615-14.

(13)

Vt kriminaalõigustiku artiklit 329/D.

(14)

Vt kriminaalõigustiku artikleid 473 ja 474, millega karistatakse teoste või tööstustoodete võltsimise, muutmise või erimärkide kasutamisega ning võltsitud märkidega toodete importimise ja turustamisega seotud kuritegude eest, ja artiklit 475, milles sätestatakse täiendav karistus kohtuotsuse avaldamise vormis.

(15)

Vt 1910. aasta Dutch Patent Act (Rijksoctrooiwet) artiklit 45 ja 1995. aasta Dutch Patent Act (Rijksoctrooiwet) artikli 79 lõiget 1.

(16)

Vt tööstusomandi õigustiku artikleid 261 ja 262 (muudetud 24. jaanuari 1995. aasta määrus nr 16/95).

(17)

648 poolthäält, 14 vastuhäält, 18 erapooletut.


tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS (29.11.2006)

õiguskomisjonile

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta

(KOM(2006)0168 – C6-0233/2005 – 2005/0127(COD))

Arvamuse koostaja: David Hammerstein Mintz

LÜHISELGITUS

Pärast Euroopa Kohtu hiljutist otsust kohtuasjas C-176/03 teeb komisjon direktiivi ettepaneku intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta vastavalt asutamislepingu artiklile 95.

Seadmata kahtluse alla õigusasjade komisjoni pädevust, tuleb märkida, et tõsist muret tekitab teatises KOM (2005)583 sätestatud kohtuotsuse lai tõlgendamine Euroopa Komisjoni poolt ja sellest tulenevalt ka ettepaneku õiguslik alus.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni pädevusse kuuluvate küsimuste käsitlemisel tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte:

(a) direktiivi reguleerimisala;

(b) "kaubanduseesmärkide" definitsiooni;

(c) " tahtliku intellektuaalomandi õiguse rikkumise" definitsiooni;

(d) kuriteole õhutamise kuriteoks tunnistamist

(e) ühiseid uurimisrühmi;

(f) põhiõigusi.

Reguleerimisala

Käesoleva õigusakti reguleerimisalasse kuulub võitlemine võltsimise ja piraatluse vastu, mis puudutab eelkõige muusika-, luksuskaupade ja rõivatööstust ning nendega seotud sektoreid. Tõsist muret tekitab siiski selle direktiivi võimalik toime juhul, kui võltsimise ja piraatluse vastu võitlemise meetmeid rakendatakse üldistavalt intellektuaalomandi õiguse kõigi vormide suhtes. Tuleb rõhutada, et teatud intellektuaalomandi õiguse rikkumised on oma olemuselt ja viisilt erinevad, mis tähendab, et erinema peaksid ka nende vastu rakendatavad meetmed. Tuleb vahet teha äritegevuse loomuliku kulu, nagu näiteks seaduspärase tootearenduse vältel aset leidnud patendi rikkumiste, ning kuritahtliku ja ettekavatsetud võltsimise ning piraatluse vahel. Patendi rikkumiste puhul võib rakendada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid ning väidetavaid patendi rikkujaid ei peaks võrdsustama kurjategijatega, kes tegelevad piraatluse ja võltsimisega. Ettevõte võib patenti ettekavatsetult rikkuda, et näidata kõnealuse patendi mittekehtivust, sellise tegevusega innovatsiooni panustades. Eeltoodud näite kontekstis peaks rikkumine jääma seni tsiviilasjade valdkonda, kui see ei kujuta endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele.

Kaubanduseesmärgid

Viide kaubanduseesmärkidele leidub ilma definitsioonita intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-lepingus). Siiski aitavad TRIPS-lepingu sõnastus, mõiste läbiv kasutamine ning lepingu kontekst mõiste sisu tõlgendada. See viitab kasumit loovale rikkumisele vaid juhtudel, kui intellektuaalomandi õiguse valdajale on põhjustatud märkimisväärne kahju; seda direktiivi ei kohaldata juhtudel, kui leiab aset seaduslikult omandatud sisu mittetulunduslik vahetamine üksikisikute poolt.

Et õigusloomega seotud ettepaneku järgi karistatakse vaid kaubanduseesmärkidel toime pandud rikkumist, tuleb õigusliku ebamäärasuse vältimiseks esitada eelnimetatud mõiste selge definitsioon. Kõnealuses valdkonnas ei ole võimalik toetuda liikmesriikide praktikale, mis liikmesriigiti erineb.

Tahtlik intellektuaalomandi õiguse rikkumine

Karistusmeetmeid tuleks rakendada ainult teadlikult sooritatud ja tahtlike rikkumiste puhul; siia kuuluvad vaid need juhud, kui süüteo täideviija, olles teadlik, et ta rikub intellektuaalomandi õigusi, tegutseb kuritahtlikult ja ettekavatsetult. Sellist tahtlikku tegevust, nagu muusika kuulamine või filmide vaatamine, ei või rikkumisena käsitleda.

Kuriteole õhutamine

Vahet tuleb teha äritegevuse loomuliku kulu, nagu seaduspärase tootearenduse vältel aset leidnud patendi rikkumiste, ning kuritahtliku ja ette kavatsetud võltsimise ning piraatluse vahel, mis tihti on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames. Kriminaalkaristusi mis tahes kuriteole õhutamise eest tuleb rakendada vaid kõige raskemate kuritegude puhul; intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral on karistuse määramine kuriteole õhutamise eest ebaproportsionaalne tegevus. Täielikult tuleb järgida põhiõiguste hartat, eriti selle artikli 49 lõiget 3, mis sätestab: “karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne”.

Ühised uurimisrühmad

Ettepaneku artiklis 7 volitatakse intellektuaalomandi õiguse valdajaid, nende esindajaid või eksperte abistama kuritegude uurimisel. Tasub tähelepanelik olla, kas tõepoolest peaks intellektuaalomandi valdaja ilma kahtlusi tekitamata identifitseerima omaenda kaupu ja tooteid.

Kõigepealt on intellektuaalomandi õiguse valdaja huvides ning kaitseks see, kui nõuetekohaselt volitatud esindajad aitaksid uurimisrühmadel tema intellektuaalomandi kasutamist autoriseerida või keelustada. Teiseks peaks intellektuaalomandi õiguse valdaja või tema esindaja abi olema piiratud, selleks et ära hoida karistusmenetluse “privatiseerimist”; vastasel juhul tähendaks nende ulatuslikum või aktiivsem sekkumine ausa ja erapooletu uurimise ning karistusmenetluse ohu alla seadmist.

Põhiõigused

Kriminaalkuritegude ja karistuste defineerimisel, uurimise ning kohtumenetluse käigus tuleb täielikult arvesse võtta põhiõiguste hartat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata harta järgmistele artiklitele: artiklile 8 isikuandmete kaitsest, artiklile 47 õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele ja artiklile 49 seaduslikkuse põhimõttest ning kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse põhimõttest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek(1)  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 9

(9) Et hõlbustada intellektuaalomandi õiguste rikkumisjuhte käsitlevaid kriminaaluurimisi ja menetlusi, ei tohiks süüdistuse esitamine sõltuda kuriteoohvri tunnistustest ega süüdistustest.

välja jäetud

Selgitus

Kriminaaluurimist läbiviivad ametivõimud ei peaks saama enne kaebuse esitamist õigust valdaja poolt omal algatusel tegutseda, kuna litsentsisüsteemi ei avalikustata. Õiguse valdajal on põhiõigus soovi korral oma õigustest loobuda.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9 a (uus)

 

(9 a) Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud õigusi tuleb kuritegude ja karistuste defineerimisel, uurimise jooksul ja kohtumenetluse vältel täielikult järgida.

Muudatusettepanek 3

Artikli 1 esimene lõik

Käesolevas direktiivis kehtestatakse vajalikud karistusmeetmed, et tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse.

Käesolevas direktiivis kehtestatakse vajalikud karistusmeetmed, et tõkestada ja ära hoida kaubanduseesmärkidel toime pandud intellektuaalomandi õiguste tahtlikku rikkumist.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek taastab selle sõnavara, mida on kasutatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (artikkel 61), mis on aluseks käesolevale ettepanekule.

Muudatusettepanek 4

Artikli 1 teine lõik

Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse ühenduse ja/või liikmesriikide õigusaktides ettenähtud intellektuaalomandi õiguste suhtes.

Sellega ühtlustatakse karistusmeetmeid Euroopa Liidu tasandil, kui on vaja võidelda intellektuaalomandi õiguste tahtliku rikkumise vastu, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames, või kui on seatud ohtu inimeste tervis või ohutus.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek taastab selle sõnavara, mida on kasutatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (artiklis 61), mis on aluseks käesolevale ettepanekule.

Muudatusettepanek 5

Artikli 1 teine a lõik (uus)

 

Ilma et piirataks liikmesriikide juba olemasolevate meetmete kohaldamist, kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid ainult tahtliku kaubamärgi rikkumise, sealhulgas võltsimise või autoriõiguste rikkumise korral.

Selgitus

Vahet tuleb teha äritegevuse loomuliku kulu, nagu näiteks seaduspärase tootearenduse vältel aset leidnud patendi rikkumiste, ning kuritahtliku ja ettekavatsetud võltsimise ning piraatluse vahel. Patendi rikkumiste puhul võib rakendada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid ning väidetavaid patendi rikkujaid ei peaks võrdsustama kurjategijatega, kes tegelevad piraatluse ja võltsimisega. Patendi rikkumiste juhtudel kooskõlastatakse need vahendid liikmesriikide tsiviilõigussüsteemidega.

Muudatusettepanek 6

Artikli 1 teine b lõik (uus)

 

Käesoleva õigusakti reguleerimisalasse ei kuulu seaduslikult omandatud sisu mittetulunduslik vahetamine üksikisikute poolt.

Selgitus

Käesolevas arvamuses väljendatakse kavatsust karistada ainult kaubanduseesmärkidel toime pandud rikkumist (artikkel 3).

Muudatusettepanek 7

Artikli 2 pealkiri

Määratlus

Määratlused

Selgitus

Soovitatav on määratleda võltsimine kui käesoleva direktiivi ettepaneku kohaldamise seisukohast keskne mõiste. Sanktsioonide kohaldamine on võimalik vaid võltsimise selge määratletuse korral, mis peab hõlmama kõiki intellektuaalomandi õiguste rikkumise vorme, sealhulgas võltsitud toodete valdamist.

Muudatusettepanek 8

Artikli 2 esimene a lõik (uus)

 

Käesolevas direktiivis tähendab „kaubanduseesmärkidel toime pandud rikkumine” intellektuaalomandi õiguste rikkumist, mis põhjustab antud õiguse valdajale märkimisväärse otsese kahju.

Selgitus

Kuigi käesolevas arvamuses väljendatakse kavatsust karistada ainult kaubanduseesmärkidel toime pandud rikkumisi (artikkel 3), ei ole seda mõistet defineeritud; õigusliku ebamäärasuse vältimiseks on vaja selget definitsiooni. Ehkki TRIPS-lepingus ei defineerita „kaubanduseesmärkide” mõistet, aitab lepingu kontekst, väljendi läbiv kasutamine kogu tekstis ning läbirääkimiste protsessi analüüs mõistet selgelt määratleda.

Muudatusettepanek 9

Artikli 2 esimene b lõik (uus)

 

Käesolevas direktiivis tähendab „intellektuaalomandi õiguste tahtlik rikkumine” nimetatud õiguse ettekavatsetud ja teadlikku rikkumist.

Muudatusettepanek10

Artikli 2 esimene c lõik (uus)

 

Käesolevas direktiivis hõlmab mõiste võltsimine:

 

a) võltsitud kaubamärgi all esitletavate kaupade õigusliku aluseta valdamist või nende mis tahes tolliprotseduuri kohast importimist või eksportimist;

 

b) võltsitud kaubamärgi all esitletavate kaupade müügiks pakkumist või müümist;

 

c) kaubamärgi, kollektiivse kaubamärgi või garantiimärgi reprodutseerimist, jäljendamist, kasutamist, lisamist, kustutamist, muutmist, mis rikub selle registreerimisega saadud õigusi ja sellest tulenevaid keelde;

 

d) registreeritud kaubamärgi all muu kui taotletud toote teadlikku pakkumist või teenuse osutamist.

Selgitus

Soovitatav on määratleda võltsimine kui käesoleva direktiivi ettepaneku kohaldamise seisukohast keskne mõiste. Sanktsioonide kohaldamine on võimalik vaid võltsimise selge määratletuse korral, mis peab hõlmama kõiki intellektuaalomandi õiguste rikkumise vorme, sealhulgas võltsitud toodete valdamist.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et iga kaubanduseesmärkidel toimepandud tahtliku intellektuaalomandiõiguse rikkumist, samuti nagu sellise teo katset, sellele kaasaaitamist ja õhutamist peetakse kriminaalkuriteoks.

Liikmesriigid tagavad, et kaubanduseesmärkidel toimepandud tahtliku intellektuaalomandiõiguse rikkumist peetakse kriminaalkuriteoks.

Selgitus

Kriminaalkaristusi mis tahes kuriteole õhutamise eest tuleb rakendada vaid kõige raskemate kuritegude puhul; intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral on karistuse määramine kuriteole õhutamise eest ebaproportsionaalne tegevus.

Muudatusettepanek 12

Artikli 3 esimene a lõik (uus)

 

Lisaks sellele tagavad liikmesriigid, et sellise rikkumise katset, sellele kaasaaitamist ja õhutamist peetakse kriminaalkuriteoks juhtudel, kui teo katse, kaasaaitamine või õhutamine:

 

a) teostatakse organiseeritud kuritegevusele kaasaaitamiseks või

 

b) kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele.

Selgitus

Vahet tuleb teha normaalse äritegevuse käigus aset leidnud patendi rikkumiste (seaduspärase tootearenduse) vahel, mille käigus võidakse hävitada vigaseid patente, ning kuritahtliku ja ettekavatsetud võltsimise ja piraatluse vahel, mis on tihti toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt. Mis tahes kuriteole õhutamise eest tuleb kriminaalkaristusi rakendada vaid kõige raskemate kuritegude puhul; intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral on karistuse määramine kuriteole õhutamise eest ebaproportsionaalne tegevus.

Muudatusettepanek 13

Artikli 3 esimene b lõik (uus)

 

Kriminaalkaristust ei kohaldata algtoodete paralleelse importimise juhtudel, mida on kõnealuse intellektuaalomandi õiguste valdaja nõusolekul turustatud kolmandas riigis.

Muudatusettepanek14

Artikli 4 lõike 2 sissejuhatav lause

2. Asjakohasel juhul kehtestavad liikmesriigid artiklis 3 osutatud kuritegude suhtes lisaks veel järgmised karistused:

2. Asjakohasel juhul kehtestavad liikmesriigid artiklis 3 osutatud kuritegude suhtes lisaks veel järgmised karistused, kui avalik huvi seda nõuab:

Selgitus

Tegemist on põhiõiguste olulise piiramisega ning on soovitatav, seega peaks see üldhuvi seisukohast olema õigustatud.

Muudatusettepanek 15

Artikli 4 lõike 2 punkt a

a) intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade hävitamine;

a) kõigi intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade kiire hävitamine, välja arvatud näidised tõenditeks, mis säilitatakse võlakirjata;

Selgitus

Turvalisuse tagamiseks tehakse ettepanek hävitada intellektuaalomandi rikkumisega seotud varad kiiresti ja täielikult, välja arvatud need, mis on vajalikud uurimise huvides. Selle meetmega välditakse ka suuri kulutusi kauba valvamise korraldamisel. Kogu kauba visuaalne fikseerimine võib toimuda seda avastamise ajal pildistades. Juhul kui süüdistatav on teada, võib kauba hävitamise seada vajadusel sõltuvusse tema nõusolekust või vastuväidete mitteesitamisest, ilma et seda käsitletaks süü tunnistamisena.

Muudatusettepanek 16

Artikli 4 lõike 2 punkt f a (uus)

 

f a) nõue, mis kohustab võltsijat tasuma kinnipeetud kaupade ladustamise kulud.

Selgitus

Lisakaristusena peab olema võimalus nõuda võltsijalt uurimise huvides säilitatud kaupade ladustamise kulude tasumist, kuna sellised kulud võivad tekkida, kui säilitatud kaubad, isegi väikeses arvus, on suuremõõtmelised ja uurimine pikaajaline.

Muudatusettepanek 17

Artikli 5 lõike 2 punktid a ja b

 

 

a) muude kui kõige raskemate kuritegude puhul maksimaalne trahv vähemalt 100 000 eurot;

b) lõikes 1 loetletud kuritegude puhul maksimaalne trahv vähemalt 300 000 eurot.

 

Rahatrahvide puhul määravad trahvi suuruse iga liikmesriigi kohtud, võttes arvesse tekitatud kahju suurust ja võltsitavate kaupade väärtust või võltsimise tulemusel saadud tulu, ning iga juhtumi puhul arvestatakse eelkõige võltsija majanduslikku olukorda, mida näitavad tema varad, sissetulek, perekondlikud kohustused, ülalpeetavad ning muud isiklikud asjaolud.

Selgitus

Käesolevas artiklis kehtestatud piiratud trahvimäärad intellektuaalomandi õiguste rikkumistele on liiga paindumatud ning tõenäoliselt ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Muudatusettepaneku eesmärgiks on viia see põhimõte vastavusse ühtlustamise eesmärgiga, mida taotleb käesolev ettepanek.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada süüdimõistetud füüsilise või juriidilise isiku varade täielik või osaline konfiskeerimine vastavalt 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3 vähemalt juhul, kui kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses, samuti juhul, kui kõnealuste kuritegudega seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus.

Liikmesriigid võtavad põhiõigusi rikkumata vajalikud meetmed, et tagada süüdimõistetud füüsilise või juriidilise isiku varade täielik või osaline konfiskeerimine vastavalt 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3 vähemalt juhul, kui kuritegu on raske, samuti juhul, kui kõnealuste kuritegudega seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus.

Selgitus

On murettekitav, et artikkel 6 piirdub üksnes organiseeritud kuritegevuse raames toime pandud kuritegudega. Kõnealune artikkel oleks kasulik üksnes siis, kui see kohalduks kõigile õiguste valdajatele tõsist kaubanduslikku kahju põhjustavate kuritegude korral, olenemata sellest, kas need kuriteod on toime pandud organiseeritud kuritegevuse raames või mitte. Seetõttu tuleb raamdirektiivi artiklist 6 jätta välja viide „organiseeritud kuritegevusele” ning asendada see „raske kuriteo” mõistega.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 7

Liikmesriigid tagavad, et asjaomased intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad, samuti eksperdid saaksid abistada ühiseid uurimisrühmi artiklis 3 osutatud kuritegude uurimisel.

Liikmesriigid tagavad, et asjaomased intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende volitatud esindajad, samuti eksperdid saaksid edastada teavet ühistele uurimisrühmadele, kes uurivad artiklis 3 osutatud kuritegusid.

Selgitus

Kõnealuse artikli sõnastus on liiga ebamäärane; on õiguspärane, et kohus võimaldab eksperte igale osapoolele. Siiski tuleb piirata intellektuaalomandi õiguste valdajate otsest sekkumist uurimisse; vastasel juhul võivad nad ohustada kriminaalmenetluse kulgu ning erapooletut ja ausat uurimist. Komisjoni pakutud tekst on ebaproportsionaalne; kohtule jääb võimalus seda tõlgendada.

Muudatusettepanek 20

Artikli 7 esimene a lõik (uus)

 

Uurimise ja kohtumenetluse käigus tuleb täielikult arvesse võtta Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, milles käsitletakse isikuandmete kaitset, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.1

 

_______________________

EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

Selgitus

Põhiõiguste harta artiklis 8 sätestatakse: „(i)gaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele” ning et „(s)elliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja õigus nõuda nende parandamist.” Direktiivis kehtestatud suunistega kaitstakse isikuandmete edastamisega seotud õigusi ja vabadusi ning määratakse kindlaks, millal kõnealune andmete edastamine on õiguspärane.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 8

Liikmesriigid tagavad, et artikliga 3 hõlmatud kuritegude uurimiseks või nende suhtes süüdistuse esitamiseks ei ole vaja kuriteoohvri tunnistust või kaebust vähemalt juhul, kui tegu on toime pandud liikmesriigi territooriumil.

Liikmesriigid tagavad, et artikliga 3 hõlmatud kuritegude uurimine või nende suhtes süüdistuse esitamine võib toimuda ka kuriteoohvri tunnistuse või kaebuseta, vähemalt juhul, kui tegu on toime pandud liikmesriigi territooriumil.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek säilitab väljapakutud sätte paindlikkuse, selgitades samas kriminaaluurimise või -menetluse tingimusi. Väga oluline on võimalus algatada selliseid samme rikkumise ohvri poolse avalduseta, eriti kui ohtu on seatud rahvatervis või õiguse valdajat ei ole võimalik kindlaks määrata.

MENETLUS

Pealkiri

Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta

Viited

KOM(2006)0168 – C6-0233/2005 – 2005/0127(COD)

Vastutav komisjon

JURI

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

ITRE
6.9.2005

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

David Hammerstein Mintz
5.10.2005

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

11.9.2006

10.10.2006

23.11.2006

28.11.2006

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.11.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

31

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Březina, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Giles Chichester, Den Dover, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Vincenzo Lavarra, Nils Lundgren, Eugenijus Maldeikis, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Pilar Ayuso, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Edit Herczog, Gunnar Hökmark, Lambert van Nistelrooij, Francisca Pleguezuelos Aguilar

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

(1)

ELTs seni avaldamata.


kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ARVAMUS (12.12.2006)

õiguskomisjonile

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta

(KOM(2006)0168 – C6-0233/2005 – 2005/0127(COD))

Arvamuse koostaja: Rainer Wieland

LÜHISELGITUS

Lähtuvalt Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsusest (kohtuasi C-176/03 komisjon v. nõukogu) muutis Euroopa Komisjon oma ettepanekut võtta vastu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta.

Intellektuaalomandi kaitsega seotud probleemid on eriti olulised Euroopa ettevõtetele, kes tahavad olla veendunud oma investeeringute tasuvuses. Intellektuaalomandi kaitseta võivad investeeringud ja selle tulemusena ka innovatsioon Euroopas aeglustuda.

Euroopa tasandil tuleks määratleda teatud ühised seisukohad, et võidelda tõhusamalt võltsimise ja piraatlusega: seetõttu kehtestab käesolev ettepanek üldised mõisted ja karistuste raskusastmed.   Lisaks on käesoleva ettepaneku eesmärk hõlbustada intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud kriminaaluurimist.

Arvamuse koostaja toetab esitatud direktiivi, kuid juhib tähelepanu vajadusele direktiivis täpselt määratleda olulised mõisted, eriti juhul, kui need on kuriteo määratluse keskne osa.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek(1)  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 8

(8) Kriminaaluurimise hõlbustamiseks tuleb ette näha sätted. Liikmesriigid peavad tagama, et intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad ning eksperdid saaksid osaleda uurimistes, mida teostavad ühised uurimisrühmad.

välja jäetud

Selgitus

Üldisest õiguspoliitikast tulenevatel põhjustel tuleks põhjendus tagasi lükata, sest see võib näida kriminaalvastutusele võtmise erastamisena üksikute sidusrühmade huvides, millele selles viidatakse. Õigusriigi põhimõtteid järgivas demokraatlikus ühiskonnas on riigil jõu kasutamise õiguslik monopol. Eraõiguslikel isikutel ei ole õigust kasutada kriminaalsüüdistusega seotud meetmeid, et võidelda kaaskodanike poolt toimepandud õigusrikkumiste vastu.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9 a (uus)

 

(9 a) Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi tuleb kuriteosündmuste ja karistuste määratlemisel, uurimiste läbiviimisel ja kohtumenetluste käigus täielikult järgida.

Muudatusettepanek 3

Artikli 1 lõige 2

Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse ühenduse ja/või liikmesriikide õigusaktides ettenähtud intellektuaalomandi õiguste suhtes.

Vähemalt järgmised intellektuaalomandi õigused kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse:

 

a) autoriõigus,

 

b) autoriõigusega seotud õigused,

 

c) andmebaasi looja sui generis õigus,

 

d) pooljuhttoote topograafiate looja õigused,

 

e) kaubamärgi õigused,

 

f) disainiõigused,

 

g) kasuliku mudeli õigused;

Selgitus

Direktiivi sisuline kohaldamisala on vaja täpsemalt sõnastada, et täita parema, läbipaistvama ja arusaadavama õigusloome eesmärki.

Selliste sügava mõjuga direktiivide tõlgendamise viiside määratlemisel ei saa komisjoni ülesanne olla seadusandja kõrvalejätmine ainult arvamuste avaldamisega.

Direktiivi 2004/48/EÜ artiklile 2 põhinev loetelu võimaldab vastutaval komisjonil eraldi hääletamise abil konkreetsed õigusvaldkonnad kohaldamisalast välja jätta, kui ta peab seda vajalikuks.

Muudatusettepanek 4

Artikli 1 lõige 2 a (uus)

 

Eelkõige ei kohaldata käesolevat direktiivi ühegi intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes, mis on seotud:

 

- patentide, kasulike mudelite ja täiendava kaitse tunnistustega;

 

 

- originaalkaupade paralleelse impordiga, mis on turustatud kolmanda riigi õiguste valdaja loal.

Selgitus

Direktiivi kohaldamisala tuleb piirata.

Muudatusettepanek 5

Artikli 2 lõige 1 a (uus)

 

"Kommertseesmärkidel" – tegevus, mis toimub otsese või kaudse majandusliku või kaubandusliku kasu eesmärgil, või tegevus, mis toimub nii laias ulatuses, et see võib nimetatud õiguse valdajale põhjustada olulist otsest kahju.

Selgitus

Mõiste "kommertseesmärk" on kuriteo mõiste määratluse keskne osa ja see tuleb täpselt määratleda. See peab sisaldama mitte ainult tegevust, mis on toime pandud majanduslikul või kaubanduslikul eesmärgil, vaid ka laiaulatuslikku, st muuks kui individuaalseks või isiklikuks kasutamiseks mõeldud tõsist piraatlusega seotud tegevust, millel ei pruugi õigusrikkuja jaoks olla majanduslikku eelist, kuid mis võib tekitada õiguste valdajale väga olulist kahju.

Muudatusettepanek 6

Artikli 3 lõige 1 a (uus)

 

Liikmesriigid tagavad, et kriminaalkuriteona käsitatakse iga tahtlikku kommertseesmärkidel toime pandud kaubamärgi rikkumist, mille puhul on kasutatud märki, mis on identne samalaadsete kaupade või teenuste jaoks registreeritud kaubamärgiga.

Selgitus

On otstarbekas autoriõiguste ja kaubamärgiõiguste rikkumised eraldi määratleda.

Muudatusettepanek 7

Artikli 4 lõige 2

2. Asjakohasel juhul kehtestavad liikmesriigid artiklis 3 osutatud kuritegude suhtes lisaks veel järgmised karistused:

2. Asjakohasel juhul kehtestavad liikmesriigid artiklis 3 osutatud kuritegude suhtes lisaks veel vajalikud meetmed tagamaks, et vastutavatele füüsilistele või juriidilistele isikutele määratakse tõhusad, asjakohased ja hoiatavad karistused, näiteks:

a) intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade hävitamine;

a) riiklike toetuste või riikliku abi saamise õigusest ilmajätmine;

b) asjaomase kuriteo toimepanemisel peamiselt kasutatud asutuse täielik või osaline, lõplik või ajutine sulgemine;

b) ajutine või alaline äritegevuse keeld;

c) kaubandustegevuse lõplik või ajutine keeld;

c) kohtuliku järelevalve alla võtmine;

d) kohtuliku järelevalve alla võtmine;

d) sundlõpetamine;

e) sundlõpetamine;

e) kuriteo toimepanekul kasutatud asutuse ajutine või lõplik sulgemine;

f) riigi abile ja toetustele juurdepääsu keeld;

f) kohtuotsuste avaldamine;

g) kohtuotsuste avaldamine.

g) intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade hävitamine.

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 1 selgitust. Lisaks sellele ei tuleks igas õigusloomega seotud tekstis "uuesti leiutada" karistuste loetelu sisu ja sõnastust. Punktides a–e kavandatud karistused on seetõttu võetud nõukogu ettepanekust võtta vastu nõukogu raamotsus 8496/1/06 (2005/003(CNS) organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta, ja seda on täiendatud algtekstis esitatud konkreetsete ettepanekutega, mis on seotud kõnealuse teemaga.

Muudatusettepanek 8

Artikli 4 lõike 2 punkt a

a) intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade hävitamine;

 

a) intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade hävitamine ja asjakohastel juhtudel materjalide või seadmete konfiskeerimine või hävitamine, mida on peamiselt kasutatud nende kaupade loomiseks või tootmiseks;

Selgitus

Täpsustamine.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada süüdimõistetud füüsilise või juriidilise isiku varade täielik või osaline konfiskeerimine vastavalt 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3 vähemalt juhul, kui kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses, samuti juhul, kui kõnealuste kuritegudega seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus.

Käesoleva direktiivi artiklis 5 sätestatud juhtudel võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada süüdimõistetud füüsilise või juriidilise isiku varade täielik või osaline konfiskeerimine vastavalt 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3.

 

Selgitus

Kõnealune laiendatud konfiskeerimisõigus peaks viitama samadele rikkumistele ja kuritegudele, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 6 a (uus)

 

Artikkel 6 a

Võimu kuritarvitamine

Liikmesriigid tagavad, et kriminaalõiguslike sanktsioonidega ähvardamise kuritarvitamine oleks võimalik kriminaalõiguse, tsiviilõiguse ja menetlusmeetmete abil keelata ja et see oleks karistatav.

 

Liikmesriigid keelavad menetlusega seotud kuritarvitused, eriti kui kriminaalõiguse meetmeid kasutatakse tsiviilõiguse nõuete täitmiseks.

Selgitus

Õiguste valdaja võimalus võimalike rikkujate (st konkurente)rikkumist ära hoida suureneb märkimisväärselt juhul, kui ta saab neid kriminaalkaristustega ähvardada. Nii rahvusvaheline kui Euroopa õigus nõuab intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamise ennetamist. Kuritarvitamine segab vaba konkurentsi ja on vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 28 ja sellele järgnevate artiklitega ning artikliga 81 ja sellele järgnevate artiklitega.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 6 b (uus)

 

Artikkel 6 b

Kostjate õigused

Liikmesriigid tagavad, et kostjate õigused on nõuetekohaselt kaitstud ja tagatud.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 7

Artikkel 7

Ühised uurimisrühmad

Liikmesriigid tagavad, et asjaomased intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad, samuti eksperdid saaksid abistada ühiseid uurimisrühmi artiklis 3 osutatud kuritegude uurimisel.

välja jäetud

Selgitus

Üldisest õiguspoliitikast tulenevatel põhjustel tuleks põhjendus tagasi lükata, sest see võib näida kriminaalvastutusele võtmise erastamisena üksikute sidusrühmade huvides, millele selles viidatakse. Õigusriigi põhimõtteid järgivates demokraatlikes ühiskondades on riigil jõu kasutamise üle õiguslik monopol. Eraõiguslikel isikutel ei ole õigust kasutada kriminaalsüüdistusega seotud meetmeid, et võidelda kaaskodanike poolt toimepandud õigusrikkumiste vastu.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 8 a (uus)

 

Artikkel 8 a

 

Isikuandmete kaitse

 

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, mis puudutab isikuandmete kaitset, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta1 tuleb kriminaaluurimiste ja kohtumenetluste käigus täielikult järgida.

_______________________

1 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

Selgitus

Harta artiklis 8 väidetakse, et „Igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele” ja „Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja õigus nõuda nende parandamist.” Direktiivi eesmärk on kaitsta isikute õigusi ja vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega, sätestades suunised, millega määratakse, millal selline töötlemine on seaduslik.

MENETLUS

Pealkiri

Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta

Viited

KOM(2006)0168 – C6-0233/2005 – 2005/0127(COD)

Vastutav komisjon

JURI

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

LIBE

6.9.2005

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Rainer Wieland

13.10.2005

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

6.11.2006

11.12.2006

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.12.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

23

17

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Elly de Groen-Kouwenhoven, Adeline Hazan, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Edith Mastenbroek, Hartmut Nassauer, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Donato Tommaso Veraldi, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Richard Corbett, Panayiotis Demetriou, Camiel Eurlings, Ignasi Guardans Cambó, Jeanine Hennis-Plasschaert, Sophia in 't Veld, Javier Moreno Sánchez, Bill Newton Dunn, Hubert Pirker, Marie-Line Reynaud, Kyriacos Triantaphyllides, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Kartika Tamara Liotard

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

(1)

ELTs seni avaldamata.


MENETLUS  

Pealkiri

Intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalikud karistusmeetmed

Viited

KOM(2006)0168 - COM(2005)0276 - C6-0233/2005 - 2005/0127(COD)

EP-le esitamise kuupäev

26.4.2006

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

JURI

6.9.2005

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

6.9.2005

IMCO

6.9.2005

LIBE

6.9.2005

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

IMCO

21.11.2005

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Nicola Zingaretti

15.9.2005

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.11.2005

12.9.2006

20.11.2006

27.2.2007

 

20.3.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

22

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Marek Aleksander Czarnecki, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mogens N.J. Camre, Janelly Fourtou, Jean-Paul Gauzès, Eva Lichtenberger, Arlene McCarthy, Michel Rocard, Gabriele Stauner, József Szájer, Jacques Toubon, Nicola Zingaretti

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Toine Manders, Umberto Guidoni

Esitamise kuupäev

23.3.2007

Viimane päevakajastamine: 13. aprill 2007Õigusalane teave