Menetlus : 2005/0240(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0079/2007

Esitatud tekstid :

A6-0079/2007

Arutelud :

PV 24/04/2007 - 11
CRE 24/04/2007 - 11

Hääletused :

PV 25/04/2007 - 11.4
CRE 25/04/2007 - 11.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0147

RAPORT     ***I
PDF 210kWORD 148k
27. märts 2007
PE 378.593v02-00 A6-0079/2007

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste juurdluse põhimõtted ja millega muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ

(KOM(2005)0590 – C6-0056/2006 – 2005/0240(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Jaromír Kohlíček

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste juurdluse põhimõtted ja millega muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ

(KOM(2005)0590 – C6-0056/2006 – 2005/0240(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0590)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0056/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0079/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

PÕHJENDUS 11

(11) Merelaevade või teiste laevadega, mis asuvad sadamas või mõnes teises piiratud merepiirkonnas, toimuvate õnnetuste ja ohtlike juhtumite puhul peaks juurdluse läbi viima sõltumatu organ või ametkond või juurdlus peaks toimuma nende kontrolli all, et vältida huvide konflikti.

(11) Merelaevade või teiste laevadega, mis asuvad sadamas või mõnes teises piiratud merepiirkonnas, toimuvate õnnetuste ja juhtumite puhul peaks juurdluse läbi viima organ või ametkond, millel on alaline volitus võtta vastu otsuseid, mida see peab vajalikuks, või juurdlus peaks toimuma nende kontrolli all, et vältida huvide konflikti, ja sellise organi või ametkonna loomisel on oluline kriteerium selle sõltumatus.

Selgitus

Sõltumatusel puudub tähendus, kui see ametkond peab vastutama selle ametisse määranud ametiasutuse ees või sellega konsulteerima. Ametkond vajab oma otsuste jõustamiseks täisvolitust.

Eesmärk on kindlustada juurdlust korraldava organi või ametkonna sõltumatus.

Muudatusettepanek 2

PÕHJENDUS 17

(17) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1406/2002 peab amet soodustama liikmesriikide koostööd ning osutama abi raskete mereõnnetustega seotud juurdlustel ning olemasolevate õnnetuse juurdluskokkuvõtete analüüsimisel.

(17) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1406/2002 peab amet soodustama liikmesriikide koostööd ning osutama abi raskete mereõnnetustega seotud juurdlustel ning olemasolevate õnnetuse juurdluskokkuvõtete analüüsimisel. Amet peab ka vastavalt analüüside tulemustele viima ühisesse metoodikasse sisse neist tulenevad elemendid, mis võivad aidata ennetada uusi õnnetusi ja parandaksid ELi meresõiduohutust.

Selgitus

Merel toimunud õnnetuste uurimise ühise metoodika arendamine, mis on ametile kohustuseks pandud vastavalt direktiivile (EÜ) nr 1406/2002, peaks võimaldama kaasata uusi elemente, mis saadakse läbiviidud juurdluste järelduste analüüsist, mille võimalikuks positiivseks mõjuks on meresõiduohutuse parandamine.

Muudatusettepanek 3

PÕHJENDUS 17 A (uus)

 

(17 a) Meremeeste võrdse kohtlemise IMO põhimõtete eesmärk ei ole kapteni ja meeskonna kuritegelikuks kuulutamine merel toimunud õnnetuse korral. Põhimõtted võivad tugevdada meremeeste usaldust juurdlusmeetodite suhtes ning liikmesriigid peaksid neid kohaldada.

Selgitus

IMO juunis vastu võetud põhimõtted (ringkiri 2711) võivad raportööri hinnangul olla selle direktiivi otstarbekaks täienduseks. Need töötati välja laevameeskondade kuritegelikuks kuulutamise suureneva ohu tõttu pärast õnnetusi. Käesoleva direktiivi eesmärgiks ei ole küll otseselt vastutuse ja süüküsimused, kuid IMO põhimõtted sisaldavad siiski otstarbekaid põhimõtteid ka tehniliste juurdluste jaoks.

Muudatusettepanek 4

PÕHJENDUS 18

(18) Liikmesriigid peaksid nõuetekohaselt arvesse võtma õnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse põhjal tehtud ohutuse tagamise soovitusi.

(18) Liikmesriigid ja ühendus peaksid nõuetekohaselt arvesse võtma õnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse põhjal tehtud ohutuse tagamise soovitusi.

Selgitus

Õiguslik selgitus.

Muudatusettepanek 5

ARTIKLI 1 LÕIGE 2

Käesoleva direktiivi kohane juurdlus ei määra kindlaks vastutust ega osuta süüle, välja arvatud juhul, kui juurdluse eesmärk on süü omistamine.

 

Käesoleva direktiivi kohane juurdlus ei määra kindlaks vastutust ega osuta süüle.

Selgitus

On vajalik tagada selge eristus tehnilise ja kriminaalõigusliku juurdluse vahel.

Juurdluse kõige optimaalsem tulemus saavutatakse ainult siis, kui tehakse ühelt poolt ranget vahet sõltumatu juurdluse vahel, mille eesmärk on parandada meresõidu valdkonna ohutust, ja teisalt süü osutamise vahel.

Muudatusettepanek 6

ARTIKLI 2 LÕIKE 1 SISSEJUHATAV OSA

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata laevaõnnetuste, ohtlike juhtumite ja hädakutsete suhtes, mis on seotud:

1. Vastavalt liikmesriikide kohustustele ÜRO mereõiguste konventsiooni (UNCLOS) kohaselt, ei kohaldata käesolevat direktiivi laevaõnnetuste, ohtlike juhtumite ja hädakutsete suhtes, mis on seotud:

Selgitus

Reguleerimisala peaks rõhutama üldist ÜRO õiguslikku raamistikku.

Muudatusettepanek 7

ARTIKLI 3 LÕIGE 8

8. Ohutuse tagamise soovitus – ettepanek mis on tehtud järgnevalt:

8. Ohutuse tagamise soovitus – ettepanek, sealhulgas ka registreerimise ja kontrolli otstarbel, mis on tehtud järgnevalt:

(a) laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlust teostava või seda juhtiva liikmesriigi juurdlusorgani ettepanek, mis põhineb juurdluse käigus kogutud teabel; või kui see on vajalik,

(a) laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlust teostava või seda juhtiva liikmesriigi juurdlusorgani ettepanek, mis põhineb juurdluse käigus kogutud teabel; või kui see on vajalik,

(b) Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek abstraktsete andmete analüüsimisel saadud teabel.

(b) Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek Meresõiduohutuse Ameti toetusel abstraktsete andmete analüüsimisel saadud teabe ja läbiviidud juurdluste tulemuste alusel.

Selgitus

Liikmesriikidevaheline koostöö mereohutuse valdkonnas parandab kogu süsteemi tööd, sest info- ja ettepanekute vahetus muudab paindlikumaks ja tõhusamaks lipuriigi kontrollimehhanismid volitusetapis ja vastuvõtva riigi omad, kui alus sildub.

Käesolev direktiiv peaks lubama täies mahus parandusmeetmeid, mis on võimalikud ainult erinevate juurdluste analüüsi tulemusel.

Muudatusettepanek 8

ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKT A

(a) ei sõltu uurimistest kriminaalmenetluse raames või muudest paralleelsetest uurimistest, mida teostatakse vastutuse kindlaksmääramiseks või süü omistamiseks, ja

(a) ei sõltu uurimistest kriminaalmenetluse raames või muudest uurimistest, mida teostatakse vastutuse kindlaksmääramiseks või süü omistamiseks, lubades teiste paralleelsete juurdluste korral kasutada ainult selle direktiivi alusel algatatud juurdluste järeldusi või soovitusi;

Muudatusettepanek 9

ARTIKLI 4 LÕIKE 1 TEINE LÕIK (uus)

 

Lisaks tagavad liikmesriigid, et sellise juurdluse käigus kaitstakse tunnistajaid selle eest, et nende poolt antud tunnistusi ja muud infot ei anta kolmanda riigi ametkondadele, takistamaks nende tunnistuste või info kasutamist kriminaaljuurdluses vastavates riikides.

Selgitus

Need inimesed, kes annavad tõendusmaterjali õnnetuste tehnilist laadi juurdluste korral, peaksid saama puutumatuse nende ütluste põhjal esitatud süüdistuste eest. On tõsine oht, et tehnilist laadi juurdluse jaoks vabatahtlikult antud tunnistust võidakse kasutada kriminaaljuurdluses, millega kahjustatakse isiku soovi anda kasulikku infot ohutusega seotud juurdlusele.

Muudatusettepanek 10

ARTIKLI 4 LÕIKE 4 PUNKT B A (uus)

 

(b a) kiireid häiremeetmeid õnnetuse või ohtliku juhtumi puhul.

Selgitus

Eesmärk on tagada tõhusam juurdlus.

Muudatusettepanek 11

ARTIKLI 5 LÕIGE 4

4. Ohutusjuurdlusel tuleb järgida laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühist metoodikat, mis on välja töötatud määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti e alusel. Sellise metoodika vastuvõtmise või muutmise üle käesoleva direktiivi tähenduses otsustatakse artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras.

4. Ohutusjuurdlusel tuleb järgida laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühist metoodikat, mis on välja töötatud määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti e alusel. Sellise metoodika vastuvõtmise, kaasajastamise või muutmise üle käesoleva direktiivi tähenduses otsustatakse artikli 18 lõikes 2 a sätestatud korras.

Selgitus

Ühist metoodikat tuleks korrapäraselt kaasajastada, kaasates neid järeldusi, mis õnnetuste uurimise raamistikus suudavad parandada mereohutust.

Muudatusettepanek 12

ARTIKLI 5 LÕIGE 5

5. Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlus algatatakse nii kiiresti kui võimalik.

5. Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlus algatatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast õnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist.

Selgitus

Eesmärk on tagada juurdlus algus ettenähtud tähtaja piires ja sellega suurendada selle lõike õiguskindlust.

Muudatusettepanek 13

ARTIKLI 7 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK

Raskete ja väga raskete õnnetuste puhul, mis puudutavad kahe või enama liikmesriigi olulist huvi, lepivad asjaomased liikmesriigid kiiresti kokku, kes neist juurdlust juhib.

Raskete ja väga raskete õnnetuste puhul, mis puudutavad kahe või enama liikmesriigi olulist huvi, lepivad asjaomased liikmesriigid kiiresti kokku, kes neist juurdlust juhib. Kui asjaomased liikmesriigid ei määra kindlaks, milline liikmesriik juurdlust juhib, rakendavad nad viivitamatult komisjoni asjakohast soovitust, mis põhineb ameti arvamusel.

Selgitus

Eesmärk on välja pakkuda lahendus juhul, kui tekib eriarvamus, milline liikmesriik peaks juurdlust juhtima, samas tagada lõike täielik tõhusus.

Muudatusettepanek 14

ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK

Liikmesriigid tagavad, et laevaõnnetuste või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlusi teostavad erapooletu alaline juurdlusorgan või –ametkond (edaspidi „juurdlusorgan”) ja nõutava ettevalmistusega juurdlejad, kes on pädevad laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumitega seotud küsimustes.

Liikmesriigid tagavad, et laevaõnnetuste või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlusi teostavad juurdlusorgan või –ametkond (edaspidi „juurdlusorgan”), millel on alaliselt vajalikud volitused ja kus töötavad nõutava ettevalmistusega juurdlejad, kes on pädevad laevaõnnetuste ja juhtumitega seotud küsimustes.

Selgitus

Erapooletusel puudub tähendus, kui see ametkond peab vastutama selle ametisse määranud ametiasutuse ees või sellega konsulteerima. Ametkond vajab oma otsuste jõustamiseks täisvolitust.

Muudatusettepanek 15

ARTIKLI 8 LÕIKE 1 TEINE LÕIK

Juurdlusorgan peab olema talitluslikult sõltumatu eelkõige riiklikest asutustest, kes vastutavad merekõlblikkuse, sertifitseerimise, ülevaatuse, mehitamise, laeva ohutu juhtimise, tehnilise hoolduse, mereliikluse juhtimise, sadamajärelevalve ja meresadamate töö eest, ning mis tahes muudest isikutest, kelle huvid võiksid olla vastuolus juurdlusorganile või -ametkonnale usaldatud ülesandega.

 

Juurdlusorgan peab olema talitluslikult sõltumatu eelkõige riiklikest asutustest, kes vastutavad merekõlblikkuse, sertifitseerimise, ülevaatuse, mehitamise, laeva ohutu juhtimise, tehnilise hoolduse, mereliikluse juhtimise, sadamajärelevalve ja meresadamate töö eest, organitest, mis algatavad juurdluse vastutuse kindlakstegemise või õigusjärelevalve eesmärgil, ning mis tahes muudest isikutest, kelle huvid võiksid olla vastuolus juurdlusorganile või ametkonnale usaldatud ülesandega.

Selgitus

Need inimesed, kes annavad tõendusmaterjali õnnetuste tehnilist laadi juurdluste korral, peaksid saama puutumatuse nende ütluste põhjal esitatud süüdistuste eest. On tõsine oht, et tehnilist laadi juurdluse jaoks vabatahtlikult antud tunnistust võidakse kasutada kriminaaljuurdluses, millega kahjustatakse isiku soovi anda kasulikku infot ohutusega seotud juurdlusele.

Muudatusettepanek 16

ARTIKLI 9 SISSEJUHATAV OSA

Liikmesriigid tagavad, et järgmised andmed tehakse kättesaadavaks vaid ohutusjuurdluse eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi asjaomane õiguskaitseasutus määrab, et andmete avaldamine kaalub üles riigisisesed ja rahvusvahelised kahjulikud mõjud, mida selline tegevus võib avaldada asjaomasele juurdlusele või juurdlustele tulevikus:

 

Liikmesriigid tagavad, et järgmised andmed tehakse kättesaadavaks vaid ohutusjuurdluse eesmärgil:

Selgitus

Ülalmainitud andmeid tohiks kasutada ainult ohutusjuurdluse otstarbel. Kui neid andmeid kasutatakse kohtulikul otstarbel, võib see ohtu seada edaspidised juurdlused.

Muudatusettepanek 17

ARTIKLI 14 LÕIGE 2

2. Juurdlusorganid püüavad teha kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks 12 kuu jooksul õnnetuse või ohtliku juhtumi toimumise päevast. Kui lõppkokkuvõtet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse vahekokkuvõte 12 kuu jooksul õnnetuse või ohtliku juhtumi toimumise päevast.

2. Juurdlusorganid püüavad teha kokkuvõtte kättesaadavaks üldsusele ja eriti meresõidu valdkonnale, mis saab vajaduse korral täpsemad järeldused ja soovitused, 12 kuu jooksul õnnetuse või ohtliku juhtumi toimumise päevast. Kui lõppkokkuvõtet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse vahekokkuvõte 12 kuu jooksul õnnetuse või ohtliku juhtumi toimumise päevast

Selgitus

On oluline, et juurdluse kokkuvõtted oleksid üldsusele kättesaadavad, veelgi olulisem on see, et need oleksid kättesaadavad meresõidu valdkonnale, mis peab neid soovitusi rakendama.

Muudatusettepanek 18

ARTIKLI 14 LÕIGE 3 A (uus)

 

3 a. Komisjon edastab iga kolme aasta tagant parlamendile info aruande vormis, milles esitatakse selle direktiivi rakendamise ja järgimise tase ning järgnevad sammud, mida peetakse selles raportis esitatud soovitustega seoses vajalikuks.

Selgitus

Euroopa Parlamenti mainitakse selgituses kui direktiivi vastuvõtmise ettepaneku algatajat, kuid pärast seda enam parlamendile ei viidata.

Muudatusettepanek 19

ARTIKLI 15 LÕIGE 1

1. Liikmesriigid tagavad, et adressaadid võtavad juurdlusorganite antud ohutuse tagamise soovitusi nõuetekohaselt arvesse ja vajadusel järgivad neid kohe vastavalt ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele.

1. Liikmesriigid tagavad, et adressaadid võtavad juurdlusorganite antud ohutuse tagamise soovitusi nõuetekohaselt arvesse ja vajadusel järgivad neid kohe vastavalt ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele. Komisjon, kasutades Meresõiduohutuse Ameti abi, kaasab õnnetusjuurdluste kokkuvõtetes ja ohutuse tagamise soovitustes sisalduvad järeldused ühisesse metoodikasse.

Selgitus

On äärmiselt oluline tuletada meelde rolli, mis on komisjonil Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kaudu ühise metoodika väljatöötamisel (mida on vaja kaasajastada).

Muudatusettepanek 20

ARTIKLI 15 LÕIGE 2

2. Vajaduse korral annab juurdlusorgan või komisjon ohutuse tagamise soovitusi abstraktsete andmete analüüsi alusel.

2. Vajaduse korral annab juurdlusorgan või komisjon, kasutades Meresõiduohutuse Ameti abi, ohutuse tagamise soovitusi abstraktsete andmete analüüsi ja kõikide läbiviidud juurdluste tulemuste alusel.

Selgitus

Käesolev direktiiv peaks lubama täies mahus parandusmeetmeid, mis on võimalikud ainult erinevate juurdluste analüüsi tulemusel. Need meetmed peaksid loogiliselt kuuluma komisjoni töövaldkonda, mis tegutseb Meresõiduohutuse Ameti kaudu.

Muudatusettepanek 21

ARTIKLI 15 LÕIGE 2

2. Vajaduse korral annab juurdlusorgan või komisjon ohutuse tagamise soovitusi abstraktsete andmete analüüsi alusel.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 22

ARTIKKEL 17 A (uus)

 

Artikkel 17 a

 

Meremeeste võrdne kohtlemine

 

Liikmesriigid järgivad IMO põhimõtteid meremeeste võrdse kohtlemise kohta laevaõnnetuse korral.

Selgitus

Need juunis vastu võetud IMO põhimõtted (ringkiri 2711) võivad raportööri hinnangul olla selle direktiivi otstarbekaks täienduseks. Põhimõtted töötati välja laevameeskondade suureneva kuritegelikuks kuulutamise ohu tõttu pärast õnnetusi. Käesoleva direktiivi eesmärgiks ei ole küll otseselt vastutuse ja süüküsimused, kuid IMO põhimõtted sisaldavad siiski otstarbekaid põhimõtteid ka tehniliste juurdluste jaoks.

Muudatusettepanek 23

ARTIKLI 18 LÕIGE 2 A (uus)

 

2 a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Muudatusettepanek 24

ARTIKKEL 20

Käesoleva direktiivi sätted ei välista, et liikmesriigid võiksid võtta meresõiduohutuse suhtes lisameetmeid, mida ei käsitleta käesolevas direktiivis, tingimusel et selliste meetmetega ei satuta vastuollu käesolevas direktiivis sätestatuga ega raskendata kehtestatud eesmärkide saavutamist.

 

Käesoleva direktiivi sätted ei välista, et liikmesriigid võiksid võtta meresõiduohutuse suhtes lisameetmeid, mida ei käsitleta käesolevas direktiivis, tingimusel et selliste meetmetega ei satuta vastuollu käesolevas direktiivis sätestatuga ega raskendata kehtestatud eesmärkide saavutamist ega seata ohtu liidu eesmärkide täitmist.

Selgitus

Õiguslik selgitus.

(1)

ELTs seni avaldamata.


SELETUSKIRI

1. Eelmärkused ja taust

Käesolev ettepanek on meretranspordi sektori ohutuse parandamise õigusloomega seotud meetmete kolmanda paketi osa. Direktiivi abil tuleb ühenduse tasandil kindlaks määrata tehniliste juurdluste ja kogemuste vahetuse põhimõtted pärast merel toimunud raskeid juhtumeid.

Komisjon juhtis juba valges raamatus "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustamiseks" tähelepanu sõltumatute tehniliste juurdluste läbiviimise vajadusele kõigi transpordiliikide osas. Komisjoni sõnul tuleks need juurdlused läbi viia riiklikul tasandil, kuid need peaksid järgima Euroopa metoodikat: esiteks peavad need toetuma õnnetuste põhjuste analüüsile ning teiseks peavad nende tulemused olema suunatud ohtude vältimisele ja õigusliku raamistiku parandamisele.

Mis puutub meretranspordi sektorit, siis viimasel ajal on toimunud avariid rõhutanud tegevusvajadust. Liikmesriikide jaoks ei ole alati enesestmõistetav raskete laevaõnnetuste korral tehnilise juurdluse kiiresti läbiviimine ning selge ja hinnatava tulemuse saamine.

Euroopa Parlament moodustas pärast Prestige’i katastroofi ajutise komisjoni mereohutuse parandamiseks (MARE-komisjon). Euroopa Parlament rõhutas oma resolutsioonis ka komisjoni ettepaneku vajadust laevaõnnetuste uurimiseks.

Lisaks tuleks Euroopa Parlamendi sõnul võtta komisjoni ettepaneku alusel kasutusele süsteem, mis tagaks juurdlustulemuste optimaalse vahetuse liikmesriikide, komisjoni ja EMSA vahel ning ka juurdluse sõltumatuse.

Olemasolevad õigusaktid selles valdkonnas

ELi tasandil on juba olemas õiguslikud „komponendid“ õnnetuste kohta juurdluste läbiviimiseks:

Direktiiv 1999/35/EÜ sätestab merel ro-ro-reisiparvlaevade või kiirreisilaevadega toimunud õnnetuste ja ohtlike juhtumite kohta läbiviidavate juurdluste põhimõtted.

Direktiiv 2002/59/EÜ ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi loomise kohta sisaldab sätteid VDR-süsteemide ehk „mustade kastide“ kasutamise kohta.

Määrus (EÜ) nr 1406/2002 Euroopa meretranspordi sektori ohutuse agentuuri loomise kohta määrab agentuurile mõned merel toimunud õnnetustega seotud ülesanded:

· liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö edendamine laevaõnnetuste juurdlusmeetodite väljatöötamisel;

· liikmesriikide toetamine raskete laevaõnnetuste kohta juurdluse läbiviimisel;

· olemasolevate juurdlusaruannete analüüsimine õnnetuste kohta.

IMO tasandil võeti 1997. aastal vastu resolutsioon (A.849(20)) laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite uurimise koodeksi kohta. Resolutsioon sisaldab ainult soovitusi lipuriikidele.

Samal ajal kui peale nende sätete ei ole seni olemas ühtegi siduvat rahvusvahelist sätet raskete juhtumite järel juurdluse läbiviimise kohta, on ühendusel alates 1994. aastast olema vastav protseduur õhuliikluse kohta: direktiiv 94/56 tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja ohtlike juhtumite uurimise põhimõtete kohta kehtestab põhimõtted, mis sisalduvad ka käesolevas ettepanekus.

Raudteesektori kohta sisaldab direktiiv 2004/49/EÜ raudteeohutuse kohta V peatükis käesoleva komisjoni ettepanekuga meretranspordi sektori kohta sarnaseid eeskirju.

2. Ettepaneku sisu

Kõigepealt on oluline meeles pidada, et selles ettepanekus käsitletavate juurdluste puhul ei ole tegemist tsiviilõigusliku vastutuse ega kriminaalõigusliku süü kindlaksmääramisega. Direktiivi ettepaneku objektiks on tehnilist laadi juurdlused, mis peavad selgitama välja laevaõnnetuste põhjused, et neist õppust võtta.

Ettepanek peab kaasa aitama meretranspordi ohutuse parandamisele, seades raamid, mis tagavad

· kiired ohutusjuurdlused ja

· merel toimunud õnnetuste/ohtlike juhtumite hoolikad analüüsid ning

· vastava aruandluse ning vajaduse korral ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

Rakendusala

Direktiiv ei kehti mitte ainult merel toimunud õnnetuste või ohtlike juhtumite kohta, milles osalevad liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, vaid ka liikmesriigi territoriaalvetes toimuvate õnnetuste või ohtlike juhtumite kohta (artikkel 2).

Ettepaneku põhivaldkonnaks on artiklid 4 ja 5: Nende kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks määrama laevaõnnetuste ja merel toimunud ohtlike juhtumite ohutusalaste juurdluste läbiviimiseks vajalikud eeskirjad. Need eeskirjad on sõltumatud kriminaalõiguslikest või vastutuse/süüküsimustele suunatud juurdlustest ning neid ei tohi viimaste poolt ka takistada ega aeglustada. Lisaks peab liikmesriik tagama, et raskete ja väga raskete laevaõnnetuste korral viib juurdlusorgan läbi juurdluse. See ei kehti ainult siis, kui tegemist on selle riigi lipu all sõitva laevaga, vaid ka siis, kui õnnetus toimus selle riigi territoriaalvetes või kui liikmesriik on juurdlusest oluliselt huvitatud.

Juurdlusorgan (artikkel 8)

Direktiiv sätestab liikmesriikide kohustuse kanda hoolt selle eest, et nimetatud juurdlused viib läbi erapooletu alaline juurdlusorgan või -ametkond. See organ peab olema talitluslikult sõltumatu eelkõige riiklikest asutustest, kes vastutavad merekõlblikkuse, sertifitseerimise, sadamajärelevalve jne eest. Avalikkusele tuleb uurimistulemuste kohta esitada 12 kuud pärast intsidendi toimumist aruanne vastavalt direktiivis toodud ülesehitusele (artikkel 14).

Koostööaspektid

Direktiivi mitmes kohas on esitatud nõuded koostööle: nii määratletakse liikmesriikide koostöö põhimõtted (väga) raskete õnnetuste korral (artikkel 7); lisaks nõutakse aga ka alalise koostööraamistiku koostamist (artikkel 10). Samuti tehakse selgeks, et liikmesriigid teevad koostööd kolmandate riikidega ning peavad neil võimaldama ka juurdluses osaleda (artikkel 12).

Direktiivi artikkel 9 sätestab juurdluse käigus kogutud andmete kasutamise: reeglina ei tohi andmeid kättesaadavaks teha muuks otstarbeks kui ohutusjuurdluse läbiviimiseks. Vastavad andmed tuleb artikli 13 kohaselt säilitada.

Komisjon loob Euroopa elektroonilise andmebaasi, mis on tuntud kui laevaõnnetuste teabeplatvorm (artikkel 17), millele liikmesriikide juurdlusorganid teatavad standarditud kujul laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest.

Liikmesriikidel ei ole loomulikult keelatud võtta lisameetmeid meretranspordi ohutuse tagamiseks, eeldusel, et need meetmed ei ole vastuolus ettepanekuga. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama tõhusad ja asjakohased sanktsioonid selle ettepaneku alusel siseriiklikult kehtestatud eeskirjade rikkumise puhuks.

3. Raportööri tähelepanekud

Raportöör on seisukohal, et ettepaneku suunitlus on mõistlik ning et selle enamik elemente on kohe selged.

Raportöörile paistavad olevat olulised eelkõige järgnevad punktid:

· Kuigi avalikkuse puhul on merel toimunud õnnetuse korral mõistetavaks reaktsiooniks vastutusküsimuse tõstatamine, on ohutuse tagamisel vältimatuks elemendiks ettepanekus sisalduv juurdluse eraldamine kriminaalõiguslikust juurdlusest, kui me soovime ohtlikest juhtumitest õppida. Raportöör on siiski ka seisukohal, et komisjon on leidnud artiklis 1 asjakohase formuleeringu, mille kohaselt tohivad siin käsitletavad juurdlused ainult sellisel juhul puudutada vastutus- ja süüküsimusi, kui see on vajalik selle direktiivi eesmärgi saavutamiseks. Selle võimaluse täielik välistamine, nagu pani ette European Community Shipowners' Association (ECSA) ja International Chamber of Shipping (ICS), läheks raportööri meelest liiga kaugele ning piiraks liigselt juurdlusorganeid.

Sama kehtib ka artikli 9 (teabe mittekättesaadavaks tegemine) puhul, mille kohaselt tohib seal toodud teavet teha muuks otstarbeks kui ohutusjuurdluse läbiviimiseks kättesaadavaks ainult juhul, kui riigi asjaomane justiitsasutus otsustab, et kättesaadavaks tegemise eelised kaaluvad üles käesoleva või tulevase juurdluse jaoks tekkivad puudused. Ka siin on ECSA ja ICS selle möönduse ärajätmise poolt. Raportöör ei toeta seda justiitsasutuse võimaliku otsuse suhtes tekkinud kahtlust; komisjoni formuleering tähendab huvide mõistlikku tasakaalu.

· Teine põhipunkt on alalise juurdlusorgani loomine ning selle eraldamine muude pädevustega asutustest merenduse valdkonnas. Raportöörile on kohe selge, et kiired ja usaldusväärsed tulemused saab garanteerida ainult alalise organi olemasolul; sihtrakendusest ei tohiks paljudel juhtudele piisata. Selle organi rangelt talitlusliku sõltumatuse mõttekus on raportööri jaoks väljaspool kahtlust.

Raportöör on seisukohal, et õnnetuste uurimine on kõigis tööstus- ja transpordivaldkondades vältimatu, seetõttu juhib ta tähelepanu sellele, et ka siseveetranspordis on vajalikud vastavad eeskirjad.

Oma püüdlustes saada laiapõhjaline pilt komisjoni ettepaneku aspektidest, on raportöör muuhulgas võtnud ühendust EMSA ja rea liikmesriikidega. Ka EMSA rõhutab selle direktiivi ettepaneku vajadust.

Mis puutub liikmesriikidesse, siis on raportöörile jäänud mulje, et neis on seisukoha kujundamine käesoleva ettepaneku kohta veel käimas. Liikmesriikide konkreetsed kommentaarid komisjoni ettepaneku kohta ei ole raportöörini jõudnud. Võimalik, et selle põhjuseks on asjaolu, et hetkel on olulisemad mereohutuse paketi teised toimikud – nagu ka nõukogus. Arusaadav on, et mitte kõiki meresektori paketi seitset ettepanekut ei saa liikmesriikides sama intensiivsusega paralleelselt käsitleda. Siiski loodab raportöör, et laevaõnnetuste uurimise ettepanek ei jää püsivalt teistest ettepanekutest vähemoluliseks. Soovitav oleks, et Soome ja Saksamaa eesistumise ajal nõukogus selle toimikuni jõutakse.

Raportöör on seisukohal, et huvitatud isikutega konsulteerimiseks oleks olnud vaja veidi rohkem aega. Siiski peab raportöör vajalikuks selle komisjoni ettepaneku arutamist koos merevaldkonna paketi teiste osadega. Raportöör esitab seetõttu raporti vaid väheste muudatusettepanekutega, sest ta ei ole seni komisjoni ettepanekust olulisi puudusi leidnud.

Muudatusettepanekud puudutavad ühelt poolt rakendusala: raportööri jaoks ei paista olevat mõistlik välja jätta komisjoni poolt ette pandud alla 24 m pikkuseid kalalaevu ja seisvaid merepuurplatvorme – kalandus on eelkõige ohtlik ning õnnetused ei ole harvad – vt muudatusettepanekuid 2 ja 3.

Lisaks esitab raportöör kaks muudatusettepanekut hiljuti vastu võetud IMO põhimõtete ja laevameeskonna võrdse kohtlemise kohta merel toimunud õnnetuste korral. Need ranniku- ja lipuriikidele ning laevaomanikele jne antud soovitused sisaldavad olulisi põhimõtteid ka juurdluse jaoks ning võivad tugevdada meremeeste usaldust juurdluse suhtes ning seega koostööd juurdlusorgani ja laevameeskonna vahel (vt muudatusettepanekuid 1 ja 4).

Raportöör jätkab konsultatsioone ega välista, et esitab hiljem täiendavaid muudatusettepanekuid.


MENETLUS

Pealkiri

Meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste juurdlus

Viited

KOM(2005)0590 - C6-0056/2006 - 2005/0240(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.11.2005

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

16.2.2006

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

16.2.2006

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

21.2.2006

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Jaromír Kohlíček

21.3.2006

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.4.2006

10.10.2006

22.11.2006

27.2.2007

Vastuvõtmise kuupäev

27.2.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

43

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Seán Ó Neachtain, Josu Ortuondo Larrea, Willi Piecyk, Luís Queiró, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Lars Wohlin, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Johannes Blokland, Philip Bradbourn, Jeanine Hennis-Plasschaert, Anne E. Jensen, Rosa Miguélez Ramos, Corien Wortmann-Kool

Viimane päevakajastamine: 12. aprill 2007Õigusalane teave