RAPORT Muudetud ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks

7.6.2007 - (KOM(2006)0110 – C6‑0157/2006 – 2003/0218(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks

(KOM(2006)0110 – C6‑0157/2006 – 2003/0218(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse muudetud komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0110)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti a;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0157/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0211/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 3
(3) Biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine on oluline samm nende uute elementide kasutamise poole, mis loovad usaldusväärsema seose omaniku ja elamisloa vahel, aidates oluliselt kaasa elamisloa kaitsmisele väärkasutuse vastu. Arvesse tuleks võtta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendis nr 9303 sätestatud tehnilisi nõudeid masinloetavatele viisadele.	(3) Biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine on oluline samm nende uute elementide kasutamise poole, mis loovad usaldusväärsema seose omaniku ja elamisloa vahel, aidates oluliselt kaasa elamisloa kaitsmisele väärkasutuse vastu. Sama rangeid turvanõudeid, nagu on kehtestatud liikmesriikide isikutunnistustele, tuleks kohaldada elamislubade suhtes.
Selgitus
Tähtis on märkida, et elamisluba ei ole reisidokument ning kuna Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendis nr 9303 toodud tehnilised nõuded kehtivad üksnes reisidokumentide suhtes, ei tohiks neid kohaldada selles valdkonnas. Lisaks ei peaks Euroopa Liidu määruses viitama dokumendile nr 9303, kuna seda on korduvalt muudetud, kasutades menetlust, millel puudub läbipaistvus ja demokraatlik legitiimsus.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 3 A (uus)
	(3 a) Ühtse elamisloa biomeetrilisi tunnuseid tohib kasutada ainult dokumendi autentsuse tõendamiseks ja selle omaniku isiku tuvastamiseks kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui elamisloa esitamist nõuab seadus.
Selgitus
Kuna biomeetriliste tunnuste elamislubadesse lisamise põhjus peab olema konkreetne, asjakohane, proportsionaalne ja selge, tuleb see õigusakti lisada. Elamislubadesse biomeetriliste tunnuste sisseviimise oluline eelis on see, et see seostab kindlamalt elamisloa ja selle omaniku.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 5
(5) Käesolevas määruses sätestatakse üksnes need tehnilised nõuded, mis ei ole salajased; neile nõuetele tuleb lisada täiendavad turvaelemendid, mis võivad jääda salajasteks, et takistada järeletegemist ja võltsimist, ja mis ei tohi sisaldada isikuandmeid või viiteid isikuandmetele. Selliste täiendavate tehniliste nõuete vastuvõtmise pädevus tuleks anda komisjonile, keda abistab nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisaformaadi kohta) artikli 6 alusel asutatud komitee.	(5) Käesolevas määruses sätestatakse üksnes need tehnilised nõuded, mis ei ole salajased; neile nõuetele tuleb lisada täiendavad turvaelemendid, mis võivad jääda salajasteks, et takistada järeletegemist ja võltsimist, ja mis ei sisalda isikuandmeid või viiteid isikuandmetele. Selliste täiendavate tehniliste nõuete vastuvõtmise pädevus tuleks anda komisjonile, keda abistab nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisaformaadi kohta) artikli 6 alusel asutatud komitee.
Selgitus
Biomeetrilised tunnused peaksid looma tugevama sideme omaniku ja elamisloa vahel. Isikuandmete lisamine täiendavate tehniliste nõuete hulka ainult suurendab järeletegemise ja võltsimise riski, ilma et annaks lisandväärtust.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 lõike 1 punkt d (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
d) tehnilised nõuded biomeetriliste tunnuste elektroonilisele andmekandjale ja selle turvalisusele, sealhulgas volitamata kasutamise ennetamiseks;	d) tehnilised nõuded biomeetriliste tunnuste elektroonilisele andmekandjale ja selle turvalisusele, et tagada eelkõige kõnealuste andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus ning nende kasutamine vastavalt käesolevas määruses seatud eesmärkidele, sealhulgas volitamata kasutamise ennetamiseks;
Selgitus
Tehnilised nõuded on privaatsuse seisukohalt väga olulised. Seepärast tuleb täpselt välja tuua kriteeriumid, millele nad peavad vastama.
Muudatusettepanek 5 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 lõike 1 punkt e (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
e) nõuded näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedile ja nende ühtsed standardid."	e) nõuded näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedile ja nende ühtsed standardid, ühised kohustused või nõuded seoses selliste kujutiste spetsiifilisusega, ühine metoodika ja parimad tavad nende rakendamiseks, varumenetlused isikutele, kellelt ei ole võimalik võtta loetavaid sõrmejälgi või kes võivad olla valesti tuvastatud."
Selgitus
Ette tuleks näha varumenetlused, et võtta arvesse kõik võimalikud olukorrad, kus isikult ei ole võimalik võtta loetavaid sõrmejälgi või kus isik on valesti tuvastatud. Kuna sellised juhtumid ei ole ebatavalised, oleks kohane käesoleva määruse kaudu kehtestada selliste juhtumitega tegelevad asjakohased protseduurid nii, et eespool mainitud erinevatesse kategooriatesse kuuluvad isikud ei satuks kõnealuse süsteemi puuduste tõttu ebasoodsasse olukorda.
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 lõike 1 punkt e a (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
	e a) asjakohased protseduurid ja erieeskirjad nende laste kaitsmiseks, kelle biomeetrilisi tunnuseid kogutakse, eriti olukordades, kus neilt võetakse sõrmejäljed.
Selgitus
Peab märkima, et laste põhiõiguste kaitsmiseks peab kehtestama erieeskirjad ja asjakohased protseduurid.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 1 PUNKT 2 A (uus) Artikli 2 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
	(2 a) Artiklile 2 lisatakse järgmine lõige 2 a:
	2 a. Vastu võetud rakendusmeetmed edastatakse korrapäraselt Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 1 PUNKT 3 A (uus) Artikli 3 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
	(3 a) Artiklile 3 lisatakse järgmine lõige 1 a:
	„1 a. Iga liikmesriik edastab komisjonile nimekirja pädevatest asutustest, kellel on volitatud juurdepääs elamislubades sisalduvatele biomeetriliste tunnuste andmetele kooskõlas käesoleva määrusega, ning selle mis tahes muudatused. Kõnealuses nimekirjas täpsustatakse iga asutuse kohta eraldi, milliseid andmeid ja mis otstarbel ta otsida võib. Komisjon tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas ning teeb ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja kättesaadavaks oma koduleheküljel."
Selgitus
Eraelu kaitse seisukohalt on väga tähtis, et sellistele andmetele on juurdepääs ainult volitatud asutustel. Euroopa Komisjon peaks ära kasutama võimalust ja käesolevas ettepanekus täpselt tuvastama ning määratlema pädevad asutused, kes viivad läbi elamislubade kontrolli, ja see nimekiri peaks olema avalik. Lisaks kui elamislubadesse seatakse sisse e-teenuste lisakiip, suureneb ka asutuste arv, kellel on juurdepääs elamisloas sisalduvatele andmetele. Iga isik, kellelt andmeid on kogutud, peaks teadma, millistel asutustel on juurdepääs kõnesolevatele isikuandmetele.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 1 PUNKT 4 Artikli 4 teine alalõik (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
Artiklis 4a osutatud elamisloa elektroonilisel andmekandjal ei näidata mitte mingit teavet masinloetavas vormis, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva määruse või selle lisaga ette nähtud või kui asjaomase reisidokumendi väljaandnud riik on seda vastavalt oma õigusele kõnealuses dokumendis nimetanud. Liikmesriigid võivad selliste e-teenuste nagu e-valitsuse ja e-äri jaoks lisada elamisloale täiendava kontaktkiibi, nagu see on sätestatud käesoleva määruse lisa 16. osas.	Artiklis 4a osutatud elamisloa elektroonilisel andmekandjal ei näidata mitte mingit teavet masinloetavas vormis, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva määruse või selle lisaga ette nähtud või kui asjaomase reisidokumendi väljaandnud riik on seda vastavalt oma õigusele kõnealuses dokumendis nimetanud.
Selgitus
Euroopa Parlament on seisukohal, et elamisloa uute kasutusotstarvete ja rakendusvõimaluste tekkimine e-teenuste lisakiibi lisamise tulemusel on tervitatav. Kuigi komisjoni hiljuti esitatud tehnilises aruandes antakse ülevaade erinevatest võimalustest ja nende eelistest ja puudustest, jäetakse sootuks käsitlemata kõik muud tundlike andmete turvalisuse ja kaitsega seotud aspektid. Seega oleks nende aspektide kohta vaja täiendavat teavet.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 1 PUNKT 5 Artikkel 4a (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
"Elamisloa ühtne vorm sisaldab elektroonilist andmekandjat näokujutisega. Liikmesriigid lisavad ka koostalitusvõimelises vormingus sõrmejäljed. Andmeid turvatakse ja elektrooniline andmekandja on piisava mahu ja suutlikkusega, et kindlustada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus."	"Elamisloa ühtne vorm sisaldab elektroonilist andmekandjat näokujutisega ja omaniku kahe sõrmejälje kujutist, mõlemad koostalitusvõimelises vormingus. Andmeid turvatakse ja rangelt turvaline elektrooniline andmekandja on piisava mahu ja suutlikkusega, et kindlustada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus."
Selgitus
Vaga tähtis on tagada elektroonilise andmekandja turvalisuse kõrge tase.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 4b lõige 1 (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
	(5 a) Lisatakse järgmine artikkel 4b:
	Artikkel 4b
	1. Elektroonilist andmekandjat võivad biomeetriliste andmete lugemiseks ja säilitamiseks kasutada üksnes need liikmesriigi pädevad asutused, kes on kantud artikli 3 esimeses a lõigus ettenähtud nimekirja.
Selgitus
Õigusaktis tuleb selgelt kehtestada, millistel asutustel on juurdepääs andmetele. Volitamatu juurdepääs on eraelu puutumatuse kaitse põhimõttest lähtuvalt lubamatu.
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 4b lõige 2 (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
	2. Elektroonilisele andmekandjale salvestatud biomeetrilisi andmeid ei tohi muuta ega kustutada mitte ükski asutus. Sellise vajaduse tekkimisel antakse välja uus elamisluba.
Selgitus
Tähtis on tagada, et pärast elamisloa väljaandmist ei lisata elektroonilisele andmekandjale uut teavet. Kui tekib vajadus teha muudatusi, siis antakse välja uus elamisluba, et omanikku oleks võimalik muudatustest teavitada.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 4b lõiked 3 ja 4 (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
	3. Andmekaitsega oluliselt seotud otsused, mis käsitlevad näiteks andmete sisestamist ja kättesaadavust, andmete kvaliteeti, elektroonilise andmekandja tehnilist vastavust ja biomeetriliste tunnuste kaitse turvameetmeid, võetakse vastu määrusega, mille koostamisel osaleb Euroopa Parlament täiel määral.
	4. Euroopa andmekaitseinspektor täidab kõikide andmekaitsega seotud juhtumite puhul nõuandvat rolli.
Selgitus
Euroopa Parlamendil peaks olema asjakohane roll kõikides andmete turvalisuse ja kaitse küsimustega seotud otsustes, mis võimaldab teostada rangemat demokraatlikku kontrolli ning tagada andmetöötluse õiguspärasuse. Raportöör on samuti seisukohal, et Euroopa andmekaitseinspektoril peaks olema võimalus anda nõu valikute tegemisel, et tagada nende täielik kooskõla andmekaitse põhimõtetega.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 1 PUNKT 6 A (uus) Artikli 9 lõige 4a (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002)
	6 a) Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige 4 a:
	"4 a. Liikmesriigid edastavad komisjonile korrapäraselt käesoleva määruse rakendamise hindamised, mis põhinevad ühiselt kokkulepitud standarditel, eelkõige seoses eesmärkidega, mille jaoks andmeid kasutatakse, ning asutustega, kellel võib olla kõnealusele teabele juurdepääs. Samuti teavitavad nad komisjoni kõigist käesoleva määruse rakendamisel ilmnenud probleemidest ning vahetavad parimaid kogemusi käsitlevat teavet komisjoniga ning omavahel."
Selgitus
Väga oluline on omada tõhusat kontrollivõrgustikku, et tekitada suuremat usaldust biomeetria suhtes.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

I Kontekst

Selleks et ühtlustada liikmesriikides kolmandate riikide kodanikele väljastatavad elamisloavormid, esitas nõukogu 13. juunil 2002. aastal määruse (EÜ) 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. 24. septembril 2003. aastal muutis komisjon nõukogu määrust (EÜ) 1030/2002. Kõnealune ettepanek oli seotud teise ettepanekuga, millega muudeti nõukogu määrust 1683/95, mille eesmärk oli luua ühtne viisavorm. Kuid tehniliste eripärasustega tegeledes ilmnesid mitmed probleemid võimaliku lahknevuse osas kontaktivabakiipide ja selles, milliseid vorme oleks pidanud kasutama, nimelt kas kleebiseid või eraldiseisvaid kaarte. Kõnealusel ajal toimusid mõlemat tüüpi määruste jaoks konsultatsioonid ja Euroopa Parlamendiga konsulteeriti vastavalt.

Raportöör avaldas kahtlust mõlema ettepaneku kohta ning komisjon hakkas tegelema kolmandate riikide kodanike ühtse elamisloavormi muudetud versiooniga, kui kõik tehnilised ebaselgused olid lahendatud.

Ühtne viisavorm on lähedalt seotud viisainfosüsteemi (VIS) väljatöötamisega, s.o liikmesriikidevaheline viisaandmete vahetamise süsteem, mis on ühisel tehnilisel platvormil teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga ja millega tegeletakse VIS süsteemi raames.

Seoses ühtse elamisloavormi kehtestamisega kolmandate riikide kodanike jaoks esitas komisjon 13. märtsil 2006. aastal nõukogule muudetud ettepaneku, millega muudeti määrust (EÜ) 1030/2002. Kahte küsimust, elamisluba ja viisa, on käsitletud eraldi, sest nad täidavad kahte erinevat eesmärki; esimene kogub viisataotlejatelt kohustuslikke biomeetrilisi tunnuseid ja pakub õiguslikku raamistikku[1] ning teine seab sisse ühtse elamisloavormi kolmandate riikide kodanike jaoks ELis. Käesoleval hetkel on Euroopa Parlamendiga ühtse elamisloavormi küsimustes uuesti konsulteeritud. Sellise konsultatsiooni õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkt a.

Praegune ettepanek

Kõnealune uus ettepanek viitab biomeetriliste tunnuste (näokujutis ja omaniku kaks sõrmejälge) sisseviimisele elamislubadesse, mis toodetakse eraldi kaartidena ja mis peavad olema masinloetavad. Elamisluba antakse jätkuvalt välja kleebise kujul tehniliste nõuete[2] vastuvõtmisele järgneval kahe aasta pikkusel perioodil.

Lisaks, liikmesriigid, kes kavatsevad elamislubadesse panna e-teenustele suunitletud kontaktkiibi, võivad seda teha määratletud alal, s.o ettepaneku lisas kirjeldatud tsoon 16[3]. Täiendava elektroonilise andmekandja võimalik lisamine lubaks arvestada riiklike arengusuundadega seaduslikult ELi territooriumil elavatele kolmandate riikide kodanikele pakutavate autentimis-, sertifitseerimis-, digitaalallkirja- ja e-valitsuse teenuste valdkonnas. Kuid sellise kontaktkiibi[4] või muude tehniliselt võimalike võimaluste kasutamine samas elamisloas, kuhu on salvestatud ka biomeetrilised tunnused, saab olla vastuvõetav ainult juhul, kui see on kooskõlas asjakohaste andmekaitse eeskirjadega ja arvestatakse väga rangete kaitsemeetmetega.

Raportööri seisukoht:

Esiteks tervitab raportöör uut ettepanekut, mis on positiivne samm liikmesriikides kolmandate riikide kodanikele väljastatavate elamisloavormide ühtlustamise poole. Samuti hinnatakse kõrgelt asjaolu, et viisad ja elamisload ei ole enam nii seotud kui komisjoni esimeses ettepanekus 2003. aastal[5], sest nad täidavad kahte erinevat eesmärki, nagu selgitati käesoleva raporti esimeses osas.

Teiseks rõhutab raportöör, et elamisluba ei ole reisidokument, kuid seda käsitletakse Schengeni alal kui isikutunnistust. See tähendab, et kõik seaduslikult ELi territooriumil elavad kolmandate riikide kodanikud ja seetõttu elamisluba omavad isikud oleksid Schengeni alal samade tunnuste põhjal identifitseeritavad. Selline kaalutlus nõuab selgitust, et nii nagu tavaliste isikutunnistuste, nii ka elamislubade korral peaks austama samasuguseid kõrgeid turvastandardeid, vajaduseta järgida Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendis 9303 masinloetavatele viisadele sätestatud nõudeid. Uue ettepaneku kolmandas põhjenduses ja ettepaneku lisas tehtud viide Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni standarditele tuleks asendada elamisloa erieesmärgist lähtuvate kõrgete turvalisuse nõuetega.

Ettepaneku olemus seisneb biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmises, nt raadiosageduskiip (RFID), mis sisaldab koostalitusvõimelises vormingus näokujutist (tehniliste nõuete vastuvõtmisele järgneva kahe aasta jooksul) ja sõrmejälgi (kolme aasta jooksul). Põhimõtteliselt on raportöör nõus ka ettepaneku eesmärgiga kasutada biomeetrilisi andmeid väljastatavate elamislubade turvalisuse suurendamiseks. Biomeetriliste andmete kasutuselevõtmine aitab võidelda dokumentide võltsimise ja selliste dokumentide kasutamise vastu pettuse eesmärgil. Lisaks on biomeetriliste andmete kasutamise üheks suurimaks eeliseks see, et see lubab luua kindlama seose elamisloa ja selle omaniku vahel. Siiski peab biomeetriliste andmete kasutuselevõtmisel ja töötlemisel järgima eriti järjekindlalt ja rangelt turvameetmeid, eriti seoses andmete kogumisega ja kasutamisega. Elamislubadele talletatud biomeetrilisi tunnuseid võib kasutada ainult dokumendi autentsuse tõendamiseks ja selle omaniku isiku tuvastamiseks kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil.

Nagu endine Euroopa justiits- ja siseküsimuste volinik Antonio Vitorino tabavalt märkis, et biomeetria nagu iga teine tehnoloogia ei ole iseenesest ohtlik, aga selle rakendamine võib ohustada põhiõigusi[6].

Uues ettepanekus on mõned küsimused, mis vajavad täiendavat selgitust, eriti biomeetriliste andmete kogumise puhul. Liikmesriikidele tuleks saata kõnealuste andmete spetsiifilisust arvesse võtvate ühiste kohustuste või nõuete nimekiri. Lisaks, eesmärgiga hõlbustada biomeetriliste andmetega elamislubade rakendamist, oleks otstarbekas liikmesriikidele selliste kohustuste või nõuete rakendamiseks tagada ühine metoodika ja parimad tavad.

Raportöör märgib pettunult, et praegu arutlusel olevas ettepanekus ei ole midagi ette nähtud seoses lastelt biomeetriliste tunnuste kogumisega. Täiendav selgitus kõnealusel teemal on tervitatav.

Raportöör on samuti mures varumenetluste puudumise tõttu isikutele, kellelt ei saa võtta loetavaid sõrmejälgi või näokujutist füüsilistel põhjustel nagu deformsus või avarii. Üldise kohustusega teha näokujutis ja anda sõrmejäljed peaks kaasnema kõnealusest kohustusest vabastus isikutele, kes ei ole võimelised biomeetrilisi andmeid andma füüsilise võimetuse tõttu, nende eneseväärikuse austamise eesmärgil. Selline sõrmejälgede andmise kohustusest vabastamine ei tohiks vähendada elamisloa turvalisuse taset ega häbimärgistada üksikisikut, kelle sõrmejäljed ei ole loetavad. Vabastuse põhjus võib olla talletatud elamisloa kiibil.

Nagu juba eelnevalt märgiti, tõstatab küsimus lubada juurdepääs isikutunnistuste ja elamislubade kaudu e-teenustele (e-valitsus, tervishoid, tuvastamine jne) ning lisakiibi lisamine mitmeid probleeme. Parlamendikomisjoni 2006. aasta veebruarikuu lõppjärelduste artikkel 6 püüab anda vastuseid tehniliste võimaluste osas seoses erinevat liiki kiipide ühilduvusega[7], mis salvestavad ühelt poolt biomeetrilisi tunnuseid ja teiselt poolt riiklikke andmeid. Raportöör tunnistab tehniliste küsimuste tähtsust, kuid soovib siiski rõhutada oma rahulolematust seoses igasuguste viidete puudumisega erinevatest osadest koosneva süsteemi turvalisuse taseme kohta.

Sõltumata otsusest kasutatava kiibitüübi kohta ja sellega seotud tehnilistest küsimustest on sama oluline tagada, et iga otsuse korral tunnustatakse ranget turvameetmete taset tundlike (biomeetriliste) andmete suhtes. Kas vastupidiselt praegusele olukorrale on võimalik ametiasutuste elektrooniliste teenuste osutamise otstarbel viia kiibi kasutamine suhtliselt „kindlasse” keskkonda? Kuni sellele küsimusele ei ole rahuldavat vastust leitud, peaksime me elektrooniliste teenuste sisseviimise üle praegusel hetkel põhjalikult järele mõtlema, et vältida tormakate lahenduste kasutusele võtmist, mis võiksid tundlike andmete turvalisust ohustada.

Tegelikult peaksime koostama nimekirja kriteeriumidest, mida tuleb täita enne, kui luuakse võimalus andmete talletamiseks elektrooniliste teenuste jaoks, näiteks piiratud nimekiri eesmärkidest ja talletatavatest andmetest.

Nagu ettepaneku esimeses põhjenduses meelde tuletati, on üheks Amsterdami lepingu eesmärgiks anda komisjonile algatusõigus ühtlustatud sisserändepoliitikaga seotud asjakohaste meetmete võtmiseks. Et seda teha, peab Euroopa Komisjon andma liikmesriikidele selgesõnalise definitsiooni asutuste kohta, kes on pädevad viima läbi elamislubade kontrolli. See muutub veelgi olulisemaks, kui rakendatakse e-teenuste võimalust, sest sellisel juhul suureneb ametiasutuste arv, kellel peab olema elamisloale juurdepääs. Siis on väga tähtis, nii liikmesriikidele, kes elamislube välja annavad, kui ka liikmesriikidele, kus kolmandate riikide kodanikke tuvastatakse, et on olemas nimekiri pädevatest asutustest, kes vastutavad elamislubade kontrolli läbiviimise eest, et vältida tundlike andmete väärkasutust.

Tunnustatud peaks olema ka Euroopa andmekaitseinspektori roll kõikides andmekaitsega seotud küsimustes. Tema nõustaja roll oleks suureks abiks andmekaitset oluliselt mõjutavates otsustes, näiteks biomeetrilistele andmetele juurdepääs ja nende kasutuselevõtmine, kõnealuste andmete kvaliteet ja kogumine, elektroonilise andmekandja tehniline vastavus ja turvameetmete rakendamine biomeetriliste tunnuste kaitsmiseks.[8]

Viimane, rohkem üldine kaalutlus viitab vajadusele esitada oluline muutus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Raportöör usub, et terve Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV osa peaks rajanema tavalisel õigusloomega seotud korral, milleks on kaasotsustamismenetlus vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251[9].

Sellega seoses kutsub raportöör komisjoni üles esitama ettepanekuid, mille eesmärk on saavutada selles valdkonnas ühtlustamise osas kõrgem tase.

• [1]  Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega, KOM(2006) 269 lõplik.
• [2]  KOM (2006) 110 lisa punkti 1 taane a.
• [3]  Vaata punkti 16 määruse KOM (2006) 110 lisas. Ettepanek lisada kontaktkiip selliste uute tehnoloogiate nagu e-valitsus, digitaalallkiri jne kasutamiseks viidi sisse Eesti Vabariigi valitsuse põhjenduste tagajärjel sooviga kohelda võrdelt nii oma kodanikke kui ka riigis viibivaid kolmandate riikide kodanikke, võimaldades neile isikutunnistuste ja elamislubade kaudu juurdepääsu e-teenustele.
• [4]  Kontaktkiibi kasutamine riiklikuks otstarbeks ei ole kohustuslik, määruse lisa punkt 16, KOM (2006) 110.
• [5]  KOM (2003) 558.
• [6]  2. märtsil 2004. aastal Euroopa Parlamendi avalikul kuulamisel esitatud Euroopa justiits- ja siseküsimuste voliniku Antonio Vitorino arvamus.
• [7]  Kaalutlusel on kolm võimalust: 1) kontaktita kiip biomeetriliste tunnuste jaoks ja kontaktkiip riiklikuks otstarbeks, 2) üks kontaktita kiip nii riiklike andmete kui ka biomeetriliste tunnuste jaoks, mille ülesehitus on erinev ja millele on eraldi juurdepääs, 3) üks kiip, millel on kaks liidest, st üks kontaktita biomeetriliste tunnuste jaoks ja teine kontaktiga riiklike andmete jaoks.
• [8]  Vt Euroopa andmekaitseinspektori arvamust muudetud ettepaneku kohta nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Brüssel, 16. oktoober 2006.
• [9]  Teatav areng kaasotsustamise tugevdamise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas oli tänu nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele, mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes, ELT L 396, 45, 31.12.2004. Kahjuks jäeti kõnealune valdkond, st artikli 63 lõike3 punktis a osutatud kolmandate riikide kodanike seaduslik liikmesriikidesse sisseränne ja liikmesriikidevaheline ränne kõrvale ja seega tuleks nõukogul jätkata otsuste tegemist ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, eespool mainitud nõukogu otsuse põhjendus 7.

VÄHEMUSE ARVAMUS

Koostaja: Giusto Catania

Teine muudetud ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks tõstatab mitmeid küsimusi tehnilise teostatavuse, rahaliste kulude ja kuritarvituse ohu kohta. Siiani ei ole selge, kas biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine tõepoolest suurendab turvalisust või ohustab see pigem julgeolekut kuritarvituse ohtude, tehnoloogiliste vigade ja vajakajäämiste tõttu läbipaistvuse ning veatu andmekaitse tagamisel. Komisjoni algne ettepanek on osutunud ka tehniliselt teostamatuks ja selle väljatöötamiseks määratud rahalised vahendid on osaliselt ära raisatud. Nende põhjuste tõttu ei saa me komisjoni muudetud ettepanekut toetada, kuna see suurendaks veelgi rahalisi kulusid ja tehnilisi raskusi, mis oleks turvalisuse lisandväärtuse seisukohalt täiesti asjakohatu.

MENETLUS

Pealkiri	Ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (määruse 1030/2002 muutmine)
Viited	KOM(2006)0110 - C6-0157/2006 - 2003/0218(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	17.5.2006
Vastutav komisjon                istungil teada andmise kuupäev	LIBE 1.6.2006
Raportöör(id)                nimetamise kuupäev	Carlos Coelho 1.6.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	27.11.2006		11.4.2007		8.5.2007		5.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	31 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Adina-Ioana Vălean, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Simon Busuttil, Gérard Deprez, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Bogdan Klich, Jean Lambert, Marianne Mikko, Hubert Pirker
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Aloyzas Sakalas