RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

12.10.2007 - ((KOM(2007)0421 – C6‑0294/2007 – 2007/0159(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Adina-Ioana Vălean

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

(KOM(2007)0421 – C6‑0294/2007 – 2007/0159(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0421)[1],

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkte i ja ii ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0294/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A6‑0383/2007),

1.  kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse kahe teineteisest sõltuva ja paralleelse lepingu sõlmimise osas Lääne-Balkani riikidega: tagasivõtulepingud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Montenegro Vabariigiga ning lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro Vabariigi ja Albaania Vabariigiga (Albaania Vabariigiga sõlmiti tagasivõtuleping juba 2005. aastal).

ELi ja Lääne-Balkani riikide 21. juunil 2003. aastal Thessalonikis peetud tippkohtumisel kinnitati veel kord viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimise tähtsust Lääne-Balkani riikide jaoks, et tulla toime ebaseadusliku rändega seotud probleemidega.

Raportöör tunneb heameelt kõnealuste lepingute üle ja rõhutab nende tähtsust Lääne-Balkani riikide jaoks. Lepinguid tuleb vaadelda kui paket, mis toob kasu mõlemale poolele: ELile ja sellele ELi jaoks strateegilise tähtsusega piirkonnale, mis hõlmab riike, kellel on väljavaade saada ELi liikmeks (kandidaatriigi staatus on antud Horvaatiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile).

Niisuguste viisalihtsustuslepingute sõlmimist tuleb vaadelda olulise sammuna, mille abil on võimalik julgustada Lääne-Balkani riike rakendama asjakohaseid reforme ja tugevdama oma koostööd piirkondlikul tasandil ja ELiga sellistes valdkondades nagu õigusriigi tugevdamine, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemine ning haldussuutlikkuse suurendamine piirikontrolli ja dokumentide turvalisuse alal biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtu abil.

Hästitoimiv sisserändesüsteem nõuab tõhusaid tagasivõtulepinguid ning ühtki viisalihtsustuslepingut ei tohiks sõlmida enne tagasivõtulepingu olemasolu. Tagasivõtulepingu sõlmimise ja rakendamise saavutamiseks peaks EL kaaluma siiski ka muude vahendite, näiteks poliitiliste, majanduslike, kaubanduslike või arengupoliitikaga seotud vahendite kasutamist.

Raportöör tunneb heameelt selle üle, et EÜ võtab otsustamisel viisalihtsustusläbirääkimiste avamise üle kolmandate riikidega arvesse justiits- ja siseküsimustega seotud tegureid, näiteks piirihaldust, dokumentide turvalisust, rännet ja varjupaigaküsimusi, terrorismivastast võitlust, organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni. Tõepoolest nii Albaania, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Serbia kui ka Bosnia ja Hertsegoviina seisavad kõnealustes valdkondades silmitsi väljakutsetega, mis vajavad erinevat lähenemist.

Siiski on raportöör endiselt väga kriitiline Euroopa Parlamendi väga piiratud rolli suhtes niisuguste lepingute sõlmimisel. See on kahetsusväärne asjaolu, mis suurendab demokraatia puudust Euroopa institutsioonide ja selle kodanike vahel. Need küsimused puudutavad otseselt ELi kodanikke ning Euroopa Parlamenti ei teavitata kahjuks mitte üheski läbirääkimiste etapis – ei läbirääkimiste alustamisel ega ka nende jooksul – tagasivõtu- ja viisalepingute mõjust ega nende tagajärgedest inimõiguste ja varjupaigaõiguste osas.

Kõnealuste ühenduse tagasivõtulepingute eesmärgid ja ametlik raamistik õigustavad Euroopa Parlamendi teavitamist nende rakendamise mõjust liikmesriikides. Teave, mis kajastab tagasisaadetud ümberasujate arvu, kodakondsust, staatust, keskmist ooteaega vahistamise, tagasivõtutaotluse ja üleandmise vahel jne, on vajalik aastaaruande koostamiseks, mis tuleks arutelu silmas pidades esitada Euroopa Parlamendile.

Viisalihtsustusleping peaks sisaldama järelevalvemehhanismi ja peatamisklauslit, et EL saaks igal hetkel lõpetada lepingu kohaldamise, kui tekivad raskused lepingu rakendamisel või toimuvad ootamatud poliitilised arengud.

väliskomisjoni ARVAMUS (4.10.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta
(KOM(2007)0421 – C6‑0294/2007 – 2007/0159(CNS))

Arvamuse koostaja: Erik Meijer

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament on järjekindlalt nõudnud endise Jugoslaavia riikidele kehtestatud ülirange viisarežiimi lõdvendamist. Nimetatud režiim erineb täielikult sõjaeelsest viisarežiimist, mida Jugoslaavia kodanike suhtes kohaldati, ning on mõjunud eriti kahjustavalt Kagu-Euroopa riikide sotsiaal- ja majandusarengule.

Kuigi režiimi esialgne eesmärk oli takistada eelkõige kohalikel kuritegelikel võrgustikel laiendada oma tegevust piirkonnast väljapoole, takistatakse hoopis ausatel üliõpilastel, akadeemikutel, teadlastel ja ärimeestel tihedate sidemete arendamist oma partneritega ELi riikides. Inimeste, eriti noorte seas on levinud eraldatuse, teenimatu diskrimineerimise ja getostumise tunne, mis õõnestab nende Euroopa identiteeti. Euroopa Liit on edukas ühiskond, millesse nad soovivad kuuluda, aga nad tunnevad end kõrvaletõrjutuna.

Hoolimata kehtivatest viisapiirangutest on kurjategijad vahepeal oma võrgustikke laiendanud, sõlminud liite kuritegelike võrgustikega ELi liikmesriikides ja hakanud tegutsema ELi territooriumil.

Seega on põhjust seada küsimärgi alla kogu viisapoliitika, mida EL on seni Kagu-Euroopa riikide suhtes kohaldanud. Palju rohkem tähelepanu tuleks pöörata piirkondlikule koostööle võitluses organiseeritud kuritegevuse ja salakaubaveoga, suunates rohkem rahalisi vahendeid ja programme struktuuride parandamisele, koolitusele ja töötajate parematele palkadele ning edendades kaasaegsemate tehnoloogiate kasutamist. See kõik maksab raha ning siinkohal peaks liit näitama üles solidaarsust. Tõhusa, usaldusväärse ja korruptsioonivaba piirikontrolli, politsei ja riiklike haldusorganite välja arendamine ei ole ainult kõnealuste riikide, vaid ka liidu huvides. Seetõttu peaks ühinemiseelse rahastamisvahendi raames antavat toetust suurendama ning eraldama selleks täiendavaid summasid.

Nimetatud (finants- ja tehnilise) abi andmisega võimaldaks liit nendel riikidel täita järgmise etapi (viisavabadus) nõuded. Euroopa Parlament ja eriti väliskomisjon toetavad kindlalt selle piirkonna kodanikele kehtestatud viisapiirangute tühistamist nii kiiresti kui tehniliselt võimalik. Meie arvamuse järgi tõestaks see samm, et need riigid kuuluvad Euroopasse. See julgustaks neid otsustavalt korraldama reforme, mille tulemusel nad lõpuks saaksid Euroopa Liidu täieõiguslikeks liikmeteks.

******

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil teha ettepanek kiita komisjoni ettepanek heaks.

MENETLUS

Pealkiri	EÜ ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheline lühiajaliste viisade leping
Viited	KOM(2007)0421 - C6-0294/2007 - 2007/0159(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	AFET 24.9.2007
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Erik Meijer 12.9.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	3.10.2007
Vastuvõtmise kuupäev	3.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vittorio Agnoletto, Christopher Beazley, Monika Beňová, Michael Gahler, Jas Gawronski, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Vytautas Landsbergis, Willy Meyer Pleite, Samuli Pohjamo, Libor Rouček, Katrin Saks, Jacek Saryusz-Wolski, Gitte Seeberg, Ari Vatanen, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Árpád Duka-Zólyomi, Gisela Kallenbach, Erik Meijer, Rihards Pīks, Csaba Sándor Tabajdi, Marcello Vernola

MENETLUS

Pealkiri	EÜ ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheline lühiajaliste viisade leping
Viited	KOM(2007)0421 - C6-0294/2007 - 2007/0159(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	18.9.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 24.9.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFET 24.9.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Adina-Ioana Vălean 10.9.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	10.9.2007		2.10.2007
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Elly de Groen-Kouwenhoven, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Claude Moraes, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Adina-Ioana Vălean, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Simon Busuttil, Charlotte Cederschiöld, Evelyne Gebhardt, Ona Juknevičienė, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Eva-Britt Svensson