RAPORT Nõukogu otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis

12.11.2007 - (11722/2007 – C6-0244/2007 – 2007/0810(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis

(11722/2007 – C6‑0244/2007 – 2007/0810(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (11722/2007);

–   võttes arvesse ühinemisakti[1] artikli 3 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0244/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0441/2007),

1.  kiidab nõukogu otsuse eelnõu muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4
(4) Nõukogu järeldas XXX 2007, et kõnealused liikmesriigid on kõikides nimetatud valdkondades tingimused täitnud.	(4) Nõukogu järeldas XXX 2007, et kõnealused liikmesriigid on kõikides nimetatud valdkondades tingimused täitnud. Iga kõnealune liikmesriik peaks teavitama järgmise poolaasta jooksul nõukogu ja Euroopa Parlamenti kirjalikult, milliseid järelmeetmeid otsustatakse võtta seoses raportis sisalduvate ja järelkontrolli käigus tehtud soovitustega, mida ei ole veel ellu viidud.

• [1]  ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

SELETUSKIRI

TAUST

Viis liikmesriiki – Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburg ja Madalmaad allkirjastasid Schengeni lepingu 14. juunil 1985 ja Schengeni konventsiooni 19. juunil 1990 (viimane jõustus 1995). Valitsustevahelisel tasandil leppisid antud riigid kokku järkjärgulises kontrollide kaotamises ühispiiridel ning liikumisvabaduse kehtestamises alal, mis on tuntud Schengeni piirkonnana.

Samaaegselt sisepiiridel kontrolli kaotamisega rakendati teatavaid kompenseerivaid meetmeid, sealhulgas tõhusa kontrolli loomine välispiiridel, kõnealuste liikmesriikide haldus-, tolli-, politsei- ja kohtuasutuste vahelise koostöö tihendamine, ühine viisapoliitika ja Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine.

Schengeni acquis (leping/konventsioon/rakenduseeskirjad ja seotud lepingud) liideti 1999. aastal Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu institutsionaalsesse ja õiguslikku raamistikku.

Algsele viiele liikmesriigile on aja jooksul lisandunud kõik 15 vana liikmesriiki: Itaalia ühines 1990, Hispaania ja Portugal 1991, Kreeka 1992, Austria 1995 ja Soome, Rootsi ning Taani (erikorra alusel) 1996. aastal. Iirimaa ja Ühendkuningriik on ühinenud osaliselt, kuna need riigid on piirikontrolli säilitanud. Kaks ühendusse mittekuuluvat riiki – Island ja Norra – ühinesid samuti 1996, kuid nende roll on otsuste vastuvõtmise osas piiratud.

10 uut liikmesriiki (Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Malta, Poola, Leedu, Sloveenia, Slovakkia ja Küpros) võtsid Schengeni acquis’ vastu, kui nad ühinesid ELga 2004. aastal. Käesoleval ajal seisab ees suurim laienemine Schengeni ajaloos, kus üheksa riiki (v.a Küpros) teatasid, et on hindamismenetluse läbiviimiseks valmis.

SCHENGENI HINDAMISKORD

Vastavalt ühinemisakti artikli 3 lõikele 2 on uute liikmesriikide sisepiiridel kontrollide kaotamise aluseks oleva nõukogu otsuse eelduseks kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimine, et uutes liikmesriikides on toimunud kõigi Schengeni acquis’ osade kohaldamise tingimuste täitmine.

Uute liikmesriikide hindamine algas 2006. aastal pärast iga liikmesriigi vastavat taotlust (avaldus valmisoleku kohta). Hindamine viidi läbi Schengeni hindamise töörühma vastutusel igas uues liikmesriigis eraldi.

Hindamine algas kõnealustele liikmesriikidele esitatud küsimustikuga, mis puudutas Schengeni acquis’ kõiki osi (piirid, viisade väljastamine, andmekaitse ja politseikoostöö), millele järgnesid hindamisvisiidid. Ekspertide rühmad saadeti piiridele, konsulaatidesse, SISi objektidele jne ning nad koostasid põhjalikud aruanded, mis sisaldasid faktilisi kirjeldusi, hinnanguid ja soovitusi, milles võidi nõuda lisameetmeid ja kordusvisiite. Lõppraport peaks tegema kindlaks, kas asjaomased uued liikmesriigid täidavad pärast täielikku hindamismenetlust kõiki Schengeni acquis’ praktilise kohaldamise eeltingimusi.

JÄRELDUSED IGA UUE LIIKMESRIIGI KOHTA

1. Tšehhi Vabariik

Avaldus valmisoleku kohta 1. jaanuariks 2006. Tulevased välispiirid on üksnes lennujaamades. Praha lennujaam vastas täielikult Schengeni standarditele, kuid Brno lennujaama tuli uuesti külastada. Tehti kindlaks puudujäägid personali vähesuse, riskianalüüsi süsteemi ja piiri haldamise osas.

Konsulaatide külastamine näitas head teabevahetust ja head elektroonilist andmeedastussüsteemi. Puudujääke leiti viisataotluste läbivaatamise, ebaseadusliku sisserände ohu teadvustamise, infrastruktuuride turvalisuse, viisakleebiste hoiustamise jms osas.

Andmekaitse osas probleeme ei tuvastatud. Positiivne hinnang anti politseikoostööle, kuid vajalik on ühtse kontaktpunkti loomine piiriüleseks jälgimiseks ja jälituseks.

Kordusvisiidid 2.–5. juulini 2007 näitasid, et ametkonnad olid suutnud kõik esiletoodud küsimused lahendada.

Schengeni infosüsteemi hindamine toimus 2007. aasta septembris. Kuigi mõned väiksemad küsimused vajavad edaspidist tähelepanu, on SISi ja SIRENE rakendamisele suunatud pingutused olnud tähelepanuväärsed ja edukad.

2. Eesti

Avaldus valmisoleku kohta 1. maiks 2006. Positiivne piirihaldus sujuva ja funktsionaalse korraldusega ning pädev personal (kuid ebapiisaval arvul). Hea luureteabe ja riskianalüüsi süsteem.

Maismaapiirid: peeti vajalikuks külastada uuesti raudteepiiripunkti Narvas, mis ei vastanud kõigile Schengeni nõuetele. Merepiirid: avamere patrullvarustus (laevad ja helikopterid) on osaliselt vananenud. Õhupiirid: uuesti oli vaja külastada Tallinna lennujaama, et hinnata käimasolevaid ümberehitustöid.

Positiivne hinnang anti viisade väljastamisele, kuid eritähelepanu tuleb pöörata turvalisuse tagamisele (paigaldised, viisakleebised), viisataotluste läbivaatamise ülemäärasele ajale ning ebaseadusliku sisserände ohu teadvustamisele.

Politseikoostöö osas probleeme ei olnud, kuid vajalik on operatiivtöö strateegia – politseitöö, mis toetub mitmetele asutustele, sealhulgas reaalajas toimiv andmebaas teabe jagamiseks.

Andmekaitse oli üldiselt rahuldav, kuid puudus äärmiselt oluline element – sõltumatu asutus, kes kontrolliks SISi tööd.

Uus piiride külastus toimus 13.–20. maini 2007. Tallinna lennujaam: ametivõimud olid suutnud täita suurema osa soovitusi, kuid jätkuvad ümberehitustööd tegid lõpliku hinnangu andmise keeruliseks. Sellele vaatamata oli olemasolevas terminalis kasutusele võetud üleminekulahendus, mis on kooskõlas Schengeni nõuetega. Muud puudused on kõrvaldatud, kuigi töötajate arvu suurendamisega tuleb veel tegelda ning seetõttu peab seda kontrollima SCH-EVAL töörühm.

Andmekaitse: uus külastus 18.–24. märtsini 2007 andis kinnitust, et puudused olid kõrvaldatud ja põhilised vajalikud muudatused tehtud.

SISi hindamisel 2007. aasta septembris järeldati, et nõuetekohaselt kasutusele võetud ja kasutajasõbralik süsteem töötab tõhusalt ja hea jõudluse, infrastruktuuri ning vastuvõetavate reageerimisaegadega. Tehti mõningad soovitused SIRENE büroo suutlikkuse parandamiseks.

3. Ungari

Avaldus valmisoleku kohta 1. jaanuariks 2006. Antud riigi jaoks on tegemist suure väljakutsega, kuna ta hakkab vastutama umbes 15% tulevase Schengeni piirkonna kesk- ja idasuunalise välispiiri eest.

Positiivne piirihaldus sujuva ja funktsionaalse korralduse ning pädeva personaliga. Õhupiirid: hea korraldus, mida teatavates aspektides võib lugeda parimate tavade näiteks. Avastati probleem seoses Horvaatia kodanike isikutunnistuse alusel Ungarisse lubamise tavaga rahvusvahelistes piiripunktides.

Positiivne hinnang politseikoostööle: ühine kontaktpunkt Hegyeshalom-Nickelsdorf on vaadeldav parima tavana rahvusvahelise teabevahetuse tõhustamise ja edendamise seisukohast.

Korduskülastused ei osutunud vajalikuks. Viisade väljastamise osas leiti puudusi ja tehti soovitusi: turvariskid (hooned, taotlejate kontrollimine, akrediteerimise kord jne), intervjuude väike arv võrreldes taotlejate arvuga ja madal keeldumise määr. Vajadus kohandada siseriiklikku seadusandlust, et võtta arvesse ELi kodanike perekonnaliikmetele mõeldud menetluslikke tagatisi. Rahuldav järelkontroll.

Schengeni infosüsteemi hindamisel leiti olulisi probleeme, mistõttu oli vajalik kordusvisiit 17-–19. oktoobrini 2007. Pärast seda visiiti võib kinnitada, et süsteem toimib tõhusalt kogu Ungari territooriumil ning SISi lõppkasutajad on nõuetekohaselt koolitatud.

4. Läti

Avaldus valmisoleku kohta 1. maiks 2006. Positiivne piirihaldus sujuva ja toimiva korraldusega, pädev personal ja kaasaegne varustus, hästistruktureeritud luuretegevus, hea korraldusega uurimissüsteem ning toimiv koostöö.

Zilupe raudteepiiripunkti infrastruktuuri, töökorraldust ja varustust oli vaja parandada. Merepiirid: vanamoodne avamerevarustus ja süsteem; probleemid kontrolli koordineerimisega ja mõningane ebaprofessionaalsus. Õhupiirid: hea piirihaldus ja korraldus Riia lennujaamas, kuid infrastruktuuri füüsilised näitajad (reisijavoogude eraldamine) ei vastanud Schengeni nõuetele – vajalik oli kordusvisiit.

Viisade väljastamisel esines puudujääke individuaalsete taotluste nõuetekohasel hindamisel, vähest teadlikkust ebaseadusliku sisserände ohust ja viisadega seotud rikkumistest, samuti täheldati IT-süsteemide piiratud võimalusi teabevahetuseks ning üldiseid turvaprobleeme (hooned, viisakleebiste hoidmine).

Andmekaitse nõuded eeldavad andmekaitsega tegelevate asutuste sõltumatuse suurendamist. Hästistruktureeritud koordineerimismehhanism ja ühtne kontaktpunkt rahvusvaheliseks politseikoostööks tagab tõhususe ja tulemuslikkuse. Vajalik on leida tehniline lahendus telekommunikatsioonisüsteemile (ei ole ühilduv Leedus ega Eestis kasutatavaga).

Kordusvisiit 1.–10. septembrini 2007: ametivõimudel oli õnnestunud lahendada kõik väljatoodud lahendamata küsimused, eriti väljastpoolt Schengeni piirkonda saabuvate lendude ala suurendamine (töö lõpetati oktoobris 2007).

SISi hindamine näitas, et see toimib tõhusalt, on hea infrastruktuuri ja jõudlusega. Tehti mõningad soovitused SIRENE büroo suutlikkuse parandamiseks.

5. Leedu

Avaldus valmisoleku kohta 1. maiks 2006. Positiivne piirihaldus sujuva ja funktsionaalse korraldusega.

Merepiirid: tegemist on väljakutsega, et viia need vastavusse Schengeni standarditega, eelkõige juhtimise, professionaalsuse ja rannikualade piirivalvevarustuse ning avamere patrull-laevade (suuremalt osalt vananenud) osas. Maismaapiirid: Panemuné maanteepiiripunkti infrastruktuur ei vastanud Schengeni standarditele. Käimasolevatele ümberehitustöödele, korraldusele ja personali arvule tuleb anda uus hinnang. Õhupiirid: Vilniuse ja Palanga lennujaamade infrastruktuur ei vastanud Schengeni standarditele (ümberehitustööd jätkuvad).

Andmekaitse: andmekaitsega tegeleva ametiasutuse sõltumatust tuleks suurendada. Puudused: viisataotluste läbivaatamine, individuaalsete viisataotluste hindamine, teadlikkus ebaseadusliku sisserände ohust ja teistest viisataotlustega seotud rikkumistest. Politseikoostöö osas probleeme ei täheldatud.

Maismaapiiride kordusvisiidid 13.–20. maini 2007 ja õhupiiridel 1.–10. septembrini 2007: ametivõimud olid suutnud kõrvaldada suurema osa puudustest.

Leiti, et SIS toimib tõhusalt, näidates head jõudlust väga lühikese reageerimisajaga. Kasutajad tundusid olevad hästi koolitatud. Tehtud soovitused on juba ellu viidud.

6. Malta

Avaldus valmisoleku kohta 1. maiks 2006, välja arvatud lennujaamad ja meresadamad (algus 2007. aasta esimene kvartal). Konsulaat Moskvas ei olnud Schengeni nõuetega kooskõlas (turvalisus, personal, varustus, hooned, korraldus jne). Teatavad toimingud ja siseriiklikud seadused tuleb läbi vaadata, et nendes võetaks arvesse ELi kodanike perekonnaliikmete menetluslikke tagatisi.

Andmekaitse: mitmes osas vaadeldav parima tavana. Politseikoostöö: kiirendada tuleb ettevalmistusi Schengeni acquis’ täielikuks rakendamiseks ja välja töötada tegevuskava.

Piirid: vajadus integreeritud piirijulgeolekustrateegia järele ja vajadus optimeerida laevastikku (merepiiride valve/piirivalvevarustus). Sõidukite piirikontrolli kord tuleb läbi vaadata. Kordusvisiit oli vajalik kontrollpunktide infrastruktuuri tõttu Valetta rahvusvahelises mereterminalis ja Malta rahvusvahelises lennujaamas ning tuleb parandada kontrollide läbiviimise korda.

Politseikoostöö alased kordusvisiidid 28.–30. maini 2007, viisade osas 27.–31. augustini 2007 ja piiride osas 1.–10. septembrini 2007. Kõigis nendes valdkondades oli Malta suutnud lahendada kõik tõstatatud küsimused ja peaaegu kõik puudused on kõrvaldatud. Konsulaat Moskvas kolib uutesse ruumidesse detsembris 2007.

Pingutused rakendada SISi ja SIRENE funktsioone on tähelepanuväärsed ja neid võib lugeda edukateks. Soovitusi väiksemate muudatuste tegemiseks on samuti järgitud.

7. Poola

Avaldus valmisoleku kohta 1. jaanuariks 2006. Positiivne piirihaldus sujuva ja toimiva korraldusega, pädev personal ja kaasaegne varustus, kuigi täheldati mõningaid puudusi. Mõned piiripunktid olid renoveerimisel: Terespoli ja Medyka maanteepiiripunktide infrastruktuur ja piiride haldamine ei vastanud Schengeni standarditele. Vajalik on tagada rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamine (pagulased, andmesüsteemide turvalisus). Õhupiirid: Varssavi, Gdanski ja Krakowi lennujaamades käisid endiselt ehitustööd ja need ei vastanud veel nõuetele.

Viisade väljastamine: positiivne hinnang anti esitatud teabe hulgale ja kvaliteedile, turvalisusele, personali koolitusele ja haridusele. Leiti, et erilist tähelepanu tuleb pöörata viisataotluste läbivaatamisele, taotluste esitamisele, ebaseadusliku sisserände ohu teadvustamisele ja kolmanda riigi territooriumil piirikontrolli teostamise tavale.

Andmekaitse: hinnang oli positiivne, kuid reservatsiooniga, et andmekaitsega tegeleva ametiasutuse volitusi SISi osas ei tohi mingil juhul piirata. Politseikoostöö oli rahuldav, kuid tehti järgmised soovitused: kahepoolsete lepingute ratifitseerimismenetlust tuleks kiirendada; tuleks sõlmida kahepoolseid jälitust käsitlevaid lepinguid; piirivalvuritel peaks olema otsene (sidus-) juurdepääs asjaomastele politsei andmebaasidele.

Maismaapiiride kordusvisiidid 13.–20. maini 2007 ja õhupiiridel 1.–10. septembrini 2007. Ametivõimud olid suutnud kõrvaldada suurema osa puudustest. Lennujaamades tehtavate ehitustööde osas oli infrastruktuur Schengeni nõuetega kooskõlla viidud. Ühiste piirikontrollide üleviimine Valgevenest ja Ukrainast Poola territooriumile oli lõpule viidud.

Pingutused rakendada SISi ja SIRENE funktsioone on tähelepanuväärsed ja need loeti edukateks. Struktuurid olid muljetavaldavad, samuti tehnoloogia rakendamine ja personali teadmised. Soovitati teha mõningaid parandusi ning need on ka nüüd tehtud.

8. Sloveenia

Avaldus valmisoleku kohta 1. jaanuariks 2006. Piirid: positiivne hinnang, kuid tegutsemise tõhusus kannatab inimressursi ja tehnilise varustuse vähesuse tõttu. Horvaatia kodanike isikutunnistuste alusel maale lubamise tava tuleb läbi vaadata. Koperi sadama infrastruktuurid vajasid parandamist. Õhupiirid: leiti, et on vaja teha kordusvisiit Ljubljana lennujaama, kus olemasolev infrastruktuur (ehitustööd pooleli) ei vastanud Schengeni nõuetele (reisijavoogude eraldamine). Vaja on täiendavaid inimressursse.

Viisade väljastamisel märkimisväärseid puudusi ei olnud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põhjalike intervjuude madalale arvule võrreldes taotluste hulgaga. Siseriiklik seadusandlus peaks samuti arvesse võtma ELi kodanike perekonnaliikmete menetluslikke tagatisi.

Andmekaitseseadused ja nende rakendamine loeti vastuvõetavaks, kuid leiti, et inimressursse tuleb suurendada, kui soovitakse viia läbi piisaval arvul kontrolle. Politsei koostöö kohalikul, piirkondlikul ja kesksel tasandil oli rahuldav. Sellele vaatamata peaks Sloveenia ametivõimud tagama täieliku ööpäevaringse keskse asutuse teenistuse piisava arvu personaliga, kes vastavad vajalikele kutsestandarditele.

Õhupiiride kordusvisiit tehti 2.–5. juulini 2007. Ametivõimudel oli õnnestunud kõrvaldada kõik esiletoodud puudused, nimelt reisiterminali renoveerimine ja reisijavoogude füüsiline eraldamine ning töötajate arvu suurendamine.

Erinevad Schengeni infosüsteemiga seotud organisatsioonid olid saanud hea ettevalmistuse ja lõppkasutajad hea koolituse. Mobiilsete lahenduste kasutamine ja selle kvaliteet oli märkimisväärne. Tehti mõned väikesed soovitused.

9. Slovakkia

Avaldus valmisoleku kohta 1. jaanuariks 2006. Slovakkia ees seisab tõsine väljakutse – maismaapiiride kontroll Ukraina piiril tuleb viia ELi standarditega vastavusse. Probleeme oli piiride haldamise ja järelevalvega: selle praegune korraldus ja teostamine ei vasta Schengeni piirieeskirjade nõuetele. Kordusvisiit on vaja teha Vysne Nemecke maanteepiiripunkti, kus infrastruktuur, korraldus ja varustus ei vastanud ühelegi Schengeni nõudele. Õhupiirid: kordusvisiit tuleb teha Bratislava lennujaama, kus infrastruktuur ei olnud täielikus kooskõlas Schengeni nõuetega. Leiti, et on vaja parandada keeleoskust, statistikat, juhtimisoskusi ja piirikontrolli korda.

Viisade väljastamine: juurdepääsu haldamine, teave ja personali koolitus loeti vastuvõetavaks. Tähelepanu vajasid turvalisust puudutavad küsimused (hooned, viisakleebiste hoiustamine), rühmaviisade taotluste vastuvõtmise praktika ja individuaalsete taotluste hindamine. Siseriiklik seadusandlus peaks arvesse võtma ELi kodanike perekonnaliikmete menetluslikke tagatisi. Probleeme oli liiga suure arvu viisade väljastamisega piiril.

Andmekaitse: tuleb teha kordusvisiiti, kuna vajalike meetmete võtmist takistab personali vähesus ja ebapiisav eelarve SISi nõuete osas, samuti tuleks veelgi suurendada funktsionaalset sõltumatust. Politseikoostöö: riikliku tegevuskava konkreetsed meetmed on alles rakendamise varajases staadiumis.

Andmekaitse kordusvisiit 18.–24. märtsini 2007 ja maismaapiiride kordusvisiit 17.–22. juunini 2007. Ametivõimud on teinud olulisi jõupingutusi suurema osa puudujääkide kõrvaldamiseks. Parandatud on infrastruktuuri, tehnilist varustust ja piirikontrollide korda ning personali professionaalsust ja võõrkeeleoskust Bratislava lennujaamas. Kõik andmekaitsega seotud puudused on kõrvaldatud.

IT-infrastruktuur on hästi läbimõeldud ja väga arenenud. Andmekeskused on hästi varustatud ja juhitud ning lõppkasutajad nõuetekohaselt koolitatud. Soovitusi tehti vähemoluliste aspektide osas ning neid juba täidetakse.

RAPORTÖÖRI JÄRELDUSED

Raportöör teeb hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade tehtud vajalikke kordusvisiite arvesse võttes järelduse, et kuigi teatavad küsimused on lahendamata ja vajavad kunagi edaspidi järelkontrolli, ei ole need takistuseks kõnealuste liikmesriikide täielikule liikmesusele Schengeni piirkonnas.

Ekspertide järeldustest (mis sisaldavad rahuldavaid tulemusi) nähtub, et kõik üheksa liikmesriiki on tõestanud, et nad on piisava ettevalmistusega, et kohaldada rahuldavalt kõiki Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast toetab raportöör piiride avamise otsust eespoolnimetatud liikmesriikide osas.

Sellele vaatamata ootab Euroopa Parlament, et kõik asjaomased liikmesriigid teavitavad järgmise kuue kuu jooksul nõukogu ja Euroopa Parlamenti kirjalikult, milliseid järelmeetmeid nad kavatsevad võtta tehtud soovituste osas ja milliste vajalike muudatuste tegemist jätkatakse.

Raportöör rõhutab, et kontrolli kaotamine sisepiiridel eeldab vastastikust usaldust seoses välispiiride tõhusa kontrolliga. Õigupoolest sõltub Schengeni piirkonna julgeolek iga liikmesriigi rangest ja tõhusast välispiiride kontrollist ning samuti Schengeni infosüsteemi kaudu toimuva teabevahetuse kvaliteedist ja kiirusest. Ka ühe osa nõrkus või vale toimimine seab ohtu Euroopa Liidu julgeoleku ja Schengeni piirkonna tõhususe.

MENETLUS

Pealkiri	Schengeni acquis’ kohaldamine Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis
Viited	11722/2007 - C6-0244/2007 - 2007/0810(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	25.7.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 3.9.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Carlos Coelho 10.9.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	12.9.2007		3.10.2007		5.11.2007		12.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	12.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	31 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Inger Segelström, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Adamos Adamou, Marco Cappato, Koenraad Dillen, Maria da Assunção Esteves, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in ‘t Veld, Carlos José Iturgaiz Angulo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Eva-Britt Svensson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Fernando Fernández Martín