RAPORT 10. Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamine

20.2.2008 - (2007/2138(INI))

Arengukomisjon
Raportöör: Marie-Arlette Carlotti

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

10. Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamise kohta

(2007/2138(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000[1] (Cotonou leping);

–    võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel[2] ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV–EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa;

–    võttes arvesse nõukogu 14. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 617/2007 10. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta AKV-EÜ koostöölepingu raames[3];

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6–0042/2008),

A.  arvestades, et 10. Euroopa Arengufondi (EAF) rakendamine on seotud ratifitseerimisprotsessi lõpetamisega (kõigis ELi liikmesriikides ja 2/3 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides) hiljemalt 30. novembril 2007, et see jõustuks 1. jaanuaril 2008 (Cotonou lepingu artikli 93 lõige 3);

B.   arvestades aegumisklauslit, mis ei võimalda enam kasutada eelmiste EAFide jääke;

C.  arvestades komisjoni kavatsust siduda kõik 9. EAFi vahendid kulukohustustega hiljemalt 31. detsembriks 2007;

D.  arvestades, et EAFi ei rahastata endiselt ELi eelarvest, vaatamata Euroopa Parlamendi nõudmistele seoses EAFi eelarvesse kandmisega;

E.   arvestades, et tõsiasi, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid ei teosta mingit ametlikku kontrolli EAFi üle, kuna seda ei rahastata ELi eelarvest, on demokraatiat silmas pidades vajakajäämine,

F.   arvestades komisjoni poolt 64 AKV riigis läbi viidud uuringut valitsusväliste osalejate kaasamise kohta 10. EAFi programmitöösse, mis näitas, et kuigi teavet anti kõigil juhtudel, toimus tegelik osalemine üksnes pooltes uurimisalustes riikides;

G.  arvestades ELi-Aafrika tippkohtumisel Lissabonis (8.–9. detsembril 2007) Aafrika-Euroopa Liidu uue strateegilise partnerluse ja 2008.–2010. aasta tegevuskava käivitamist, mis mõlemad põhinevad Aafrika ühtsuse põhimõtetel, Aafrika ja Euroopa vastastikusel sõltuvusel, omavastutusel ja ühisel vastutusel, inimõiguste ning demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete austamisel ning õigusel arengule, ning sellega seoses Euroopa Parlamendi ja üleaafrikalise parlamendi ühisdeklaratsiooni vastuvõtmist, milles kutsutakse tugevdama parlamentide rolli uues strateegias;

H.  arvestades ELi ja liikmesriikide poliitilisi kohustusi arenguabi valdkonnas – eriti Aafrika arengu soodustamiseks – ning abi tõhusust;

I.    arvestades ELi kohustust suurendada 2010. aastaks kaubandusabi 2 000 000 000 euroni aastas (1 000 000 000 komisjonilt ja 1 000 000 000 liikmesriikidelt);

J.    arvestades 10. EAFi assigneeringute soovituslikku jaotust, mille puhul ligikaudu 30% on mõeldud üldiseks eelarvetoetuseks, 30% infrastruktuurile, 15% valitsemissektorile (sealhulgas rahu ja turvalisuse tagamiseks), 8% põllumajandusele ja maaelu arenguks, 8% sotsiaalsektoritele ja sotsiaalseks ühtekuuluvuseks ning ülejäänud raha jaotatakse majandusarengu, institutsioonilise toetuse ja keskkonna valdkonna vahel;

K.  arvestades, et tervishoiule ja põhiharidusele eraldatud vahendite osakaal on 10. EAFis mõnevõrra väiksem kui 9. EAFis,

10. EAFi väljakutsed ja eesmärgid

1.   juhib tähelepanu sellele, kui palju on kaalul seoses EAFi rakendamisega ajavahemikus 2008–2013, võttes eelkõige arvesse ELi ja liikmesriikide poliitilisi kohustusi arenguabi valdkonnas, Euroopa ja Aafrika uuendatud partnerluse väljatöötamist ja ELi panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastal;

2.   kiidab täielikult heaks määruse (EÜ) nr 617/2007 artiklis 1 sätestatud koostöö põhieesmärgi, s.o „kaotada vaesus partnerriikides ja -piirkondades säästva arengu kontekstis, sealhulgas püüelda aastatuhande arengueesmärkide poole”; peab väga oluliseks nimetatud esmatähtsate eesmärkide konkreetset kajastumist määrusega ette nähtud rakendusmeetmetes ja menetlustes ning kahetseb asjaolu, et riikide ja piirkondade strateegiadokumente käsitlevad sätted tuginevad nende eesmärkide piiratud tõlgendamisele;

3.   nõuab, et EAFi rakendamist võetaks arvesse EÜ asutamislepingu artikli 177 lõikes 3 sätestatud ELi rahvusvaheliste kohustuste raames;

4.   nõuab tungivalt, et EAFi rakendamine oleks kooskõlas ÜRO Arenguprogrammi soovitustega ametliku arenguabi kasutamise valdkonnas ning et programmitööst jäetaks välja kõik meetmed, mis ei vasta arenguabikomitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele; nõuab seetõttu määruse (EÜ) nr 617/2007 artikli 2 lõike 3 muutmist;

5.   tervitab lihtsustamise ja ühtlustamise soovi EAFi uue määruse (EÜ) nr 617/2007 väljatöötamisel; on seisukohal, et ühtlustamine arengukoostöö rahastamisvahendiga[4] peab aitama tugevdada Euroopa Parlamendi rolli EAFi rakendamise seires ja järelevalves;

6.   pooldab EAFi rahastamist ELi eelarvest, et suurendada arengukoostöö sidusust, läbipaistvust ja tõhusust ning tagada selle demokraatlik juhtimine; rõhutab, et EAFi lülitamine eelarvesse on asjakohane vastus korduvatele probleemidele seoses valitsustevahelise ratifitseerimisprotsessi kohmakuse ja aeglusega; kutsub nõukogu üles nägema ette EAFi rahastamine eelarvest finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemise raames 2009. aastal;

7.   tervitab EÜ asutamislepingu artikli 179 lõike 3 (mis välistas EAFi lepingu kohaldamisalast) kavandatavat väljajätmist Lissaboni lepingust, millega luuakse võimalus EAFi viimiseks ELi eelarvesse;

8.   juhib veel kord tähelepanu, et parlament toetab arengupoliitika sidusust ELi võetud kohustustega tagada, et arengupoliitika eesmärgid ei oleks vastuolus kõnealust poliitikavaldkonda mõjutavate teiste ELi poliitikavaldkondadega (kaubandus, keskkond, julgeolek, põllumajandus jne);

9.   nõuab, et komisjon pööraks rohkem tähelepanu AKV riikide kvalifitseeritud tööjõu väljarändamisele ELi ning esitaks ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, et lihtsustada kvalifitseeritud töötajate jäämist oma päritoluriiki või sinna tagasi pöördumist;

10. rõhutab veel kord toetust omavastutuse ja osaluse põhimõtetele, mis on Cotonou lepingus ja Euroopa arengukonsensuses kesksel kohal[5];

Ajakava

11. kutsub neid ELi liikmesriike ja AKV riike, kes ei ole veel sisekokkulepet ja muudetud Cotonou lepingut ratifitseerinud, seda tegema, et 10. EAFi rakendamisega oleks võimalik alustada esimesel võimalusel;

12.  võtab arvesse komisjoni võetud kohustust siduda kõik 9. EAFi vahendid kulukohustustega hiljemalt 31. detsembri 2007. aasta tähtajaks; palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et ühegi assigneeringu suhtes ei kohaldataks aegumisklauslit ning et oleks tagatud rahastamise järjepidevus;

13.  rõhutab, et piirav ajakava ei ole võimaldanud piisaval määral kaasata programmitöösse kodanikuühendusi ja riikide parlamente ning nõuab, et konsulteerimisprotsessi puudujäägid parandatakse rakendusetapis;

Strateegiadokumendid ja esmatähtsad tegevusvaldkonnad

14. rõhutab, et määruse (EÜ) nr 617/2007 artiklis 1 kehtestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb programmitöös eelistada meetmeid, mille eesmärk on vaesuse vähendamine, keskendudes konkreetselt aastatuhande arengueesmärkidega seotud valdkondadele, nagu sotsiaalvaldkond, eeskätt tervishoiu- ja põhihariduse sektor; rõhutab, et arengukoostöö rahastamisvahendi raames võetud kohustus eraldada 20% vahenditest aastaks 2009 tervishoiu ja põhihariduse parandamisele peaks sidususe tagamiseks kehtima kõigi Euroopa arengupoliitika kulutuste, sealhulgas EAFi kulude kohta;

15. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse saavutada see eesmärk eelarvetoetuse kaudu, kuid avaldab kahetsust, et koostöös abisaajariikidega ei ole töötatud välja ühtegi üldstrateegiat tervishoiu- ja haridussektori lisamiseks esmatähtsate abivaldkondade hulka riikide strateegiadokumentides; nõuab 20 % eesmärgi saavutamise nimel nimetatud küsimuse ümberhindamist finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemise raames;

16. rõhutab, et vaesust on võimalik kestvalt vähendada üksnes jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu olukorras; rõhutab ühtlasi, et kogu EAFi tegevus peab seetõttu moodustama osa arenguprotsessist, mille eesmärk on luua tugev majandus, millega tagatakse keskkonnakaitse ega jäeta kedagi ilma peamistest sotsiaalteenustest;

17. rõhutab, et jätkusuutlikku arengut ei ole võimalik kunagi täielikult saavutada sõja, tsiviilkonflikti või poliitilise ebakindluse olukorras; on seetõttu seisukohal, et prioriteetseks tuleks lugeda ka demokraatia ülesehitamine ning jõupingutused hoida või toetada rahu, õigusriiki, stabiilseid ja demokraatlikke institutsioone, samuti inimõiguste igakülgne austamine;

18. on arvamusel, et riikide strateegiadokumentide suhtes tuleks kohaldada demokraatlikku kontrolli ning sellest tulenevalt ei tuleks neid töötada välja ega kohaldada parlamentaarse kontrollita; arvab, et riikide strateegiadokumentide üleandmine AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele aitab olulisel viisil täita Cotonou lepingus sätestatud omavastutuse eesmärki ning on positiivne samm asjaomasele ühisassambleele ja Euroopa Parlamendile institutsiooniliste volituste andmise suunas komiteemenetluse raames; palub komisjonil jälgida, et parlamentaarsel ühisassambleel oleksid materiaalsed vahendid strateegiadokumentidega seotud töö nõuetekohaseks teostamiseks ning et selle arvamusi arvestataks komisjoni järelaruandes;

19. avaldab kahetsust, et määruses (EÜ) nr 617/22007 ei ole sätestatud ühtegi üksikasjalikku menetlust Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, kohalike omavalitsuste ega valitsusväliste osalejate osalemiseks riikide strateegiadokumentide järelevalve ja hindamise väljatöötamisel ega nendega sel eesmärgil konsulteerimiseks; palub nõukogul ja komisjonil kaasata sellised konsultatsioonid süstemaatiliselt programmitöösse;

Soolise võrdõiguslikkuse mõõde

20. väljendab kahetsust, et soolist võrdõiguslikkust ei ole kaasatud eraldi meetmete valdkonnana; nõuab selle otsuse läbivaatamist EAFi rakendamise vahekokkuvõtte raames, kui partnerriigid on sellega nõus;

21. palub komisjonil pidada soolise võrdõiguslikkuse osas kinni olulisemates poliitilistes dokumentides (nagu Euroopa arengukonsensus, ELi-Aafrika ühisstrateegia ja loomulikult Cotonou leping) võetud kohustustest ning seeläbi tagada, et soolise võrdõiguslikkuse küsimus kuulub AKV-ELi partnerluses poliitiliste prioriteetide hulka ning sellele pööratakse asjakohast tähelepanu ja antakse piisavalt rahalisi vahendeid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise raames, samuti nõuab tungivalt soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste nähtavuse suurendamist, lisades selleks soolise võrdõiguslikkuse peatüki ja konkreetsed näitajad komisjoni koostatavasse aastaaruandesse, et teostada paremini järelevalvet ja hinnata paremini tehtud edusamme;

Eelarvetoetus

22. on seisukohal, et eelarvetoetus võib aidata tõhusalt kaasa vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, eelkõige juhul, kui vahendid suunatakse esmajoones põhihariduse ja esmase tervishoiu sektorisse; jagab komisjoni head tahet kasutada eelarvetoetust kõnealustele sektoritele suunatud vahendite osakaalu suurendamiseks riikide eelarvetes;

23. tuletab meelde, et eelarvetoetuse tõhusus ja õiguspärasus on sõltuvuses mitme eeltingimuse rangest täitmisest, ühelt poolt eelkõige abiandjate paremini kooskõlastatud tegevusest ja teiselt poolt demokraatlike põhimõtete austamisest abisaajariikides, headest valitsemistavadest ja riigi rahandussüsteemi haldamise kontrollimisest demokraatlikult valitud parlamendi poolt; kutsub komisjoni üles tagama enne eelarvetoetusprogrammi algatamist range kinnipidamine nimetatud eeltingimustest;

24. väljendab heameelt komisjoni algatuse üle siduda eelarvetoetus otseselt edusammudega aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning edendada kõnealuste eesmärkide täitmist aastatuhande arengueesmärkide lepingutega, nähes ette tagatud rahastamise pikemaks ajaks ja aidates seeläbi tugevdada abi prognoositavust;

25. nõuab, et eelarvetoetuse hindamine usaldusväärsete, läbipaistvate ja aastatuhande arengueesmärkide elluviimisel saavutatud edusammude mõõtmist võimaldavate näitajate põhjal oleks aluseks aruandele, mis esitatakse igal aastal Euroopa Parlamendile, parlamentaarsele ühisassambleele, liikmesriikide parlamentidele ja valitsusvälistele osalejatele;

26. nõuab konkreetsete vahendite eraldamist eelarvetoetuse raames, et tõsta kõigi AKV riikide parlamentide suutlikkust eelarvekontrolli valdkonnas;

Stimuleeriv toetus

27. juhib veel kord tähelepanu sellele, et parlament toetab heade valitsemistavade edendamist ning pooldab hea valitsemise premeerimise põhimõtet Cotonou lepingu artiklis 8 määratletud poliitilise dialoogi raames tingimusel, et premeerimisvahendite eraldamise kriteeriumid ning rakenduskord on selged ja läbipaistvad;

28. märgib, et mitmed komisjoni kehtestatud kriteeriumid stimuleeriva toetuse eraldamiseks kajastavad põhjapiirkondade huve, ning taunib abi sidumist muude kui hea valitsemistava tingimusega;

29. väljendab muret majandus- ja sotsiaalhaldusega seotud kriteeriumide tõlgendamise pärast; ei poolda nn varjatud majandus- ja sotsiaalkriteeriumide kehtestamist ning leiab, et asjaomase valdkonna õigusnormide ja avaliku sektori poliitika analüüsimine ei tohi viia liberaliseerimist ja dereguleerimist käsitlevate nõudmiste esitamiseni; soovitab lisada juhtimisprofiilidele avalike teenuste olemasolu ja kvaliteediga seotud kriteeriumid; tuletab meelde, et AKV riigi või piirkonna seisukohta lõpliku otsuse tegemiseks majanduspartnerluslepingus osalemise või mitteosalemise kohta ei tohi käsitleda kriteeriumina;

30. palub komisjonil selgitada stimuleeriva toetuse vahendite eraldamisega seotud otsustamisprotsessi ning esitada ettepanekud Euroopa Parlamendi ja valitsusväliste osalejate teavitamiseks kõnealuses valdkonnas;

Piirkondlik integratsioon, kaubandusabi ja majanduspartnerluslepingud

31. tuletab meelde, et EL on võtnud endale kohustuse suurendada kaubandusabi 2 000 000 000 euroni aastas ning eraldada sellest lisaabist 50% AKV riikide abistamiseks, rahastades seda kasvu täiendavatest vahenditest; peab väga oluliseks, et EL täidaks kaubandusabi valdkonnas võetud kohustusi, ning palub komisjonil ja nõukogul koostada aruanne praeguse olukorra kohta ELi ja liikmesriikide võetud kohustuste täitmisel;

32.  nõuab, et olenemata AKV riikide või piirkondade seisukohtadest seoses lõpliku otsuse tegemisega majanduspartnerluslepingutes osalemise või mitteosalemise kohta, peab neil kõigil olema võrdne õigus rahastamisele piirkondlike integreerimisprogrammide kaudu; on vastu sellele, et integreeritud piirkondlike programmide vahendite eraldamine seotakse majanduspartnerluslepingutes osalemist puudutavate tingimustega;

33. kordab nõudmist, et AKV riikide majanduse majanduslepingutele vastavaks kohandamisega seotud erivajadusi rahastataks EAFi täiendavate rahaliste vahenditega;

Osalemine

34. rõhutab, et EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmise a posteriori läbivaatamine Euroopa Parlamendis on demokraatliku kontrolli seisukohast ebapiisav ning palub nõukogul anda parlamendile institutsiooniline roll kogu programmitöö järelevalve ja hindamise ajaks, kuni EAF lisatakse ELi eelarvesse;

35. avaldab kahetsust ühenduse programmitöös osalejate rolli käsitleva eeskirja liialt laialivalguva ja ebaselge sõnastuse pärast (vt määruse (EÜ) nr 617/2007 artikli 2 lõige 3); nõuab Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, kohalike omavalitsuste ja valitsusväliste osalejate esindajate kaasamist programmitöösse ning EAFi rakendamise kontrollimisse ja järelevalvesse;

36. kutsub ELi liikmesriikide ja AKV riikide parlamente teostama ranget parlamentaarset kontrolli täidesaatva võimu suhtes EAFi programmitöö osas; palub komisjonil tagada, et liikmesriikide parlamentidega konsulteeritaks aktiivselt strateegiadokumentide väljatöötamise ja järelevalve igas etapis;

37. kinnitab veel kord, et Euroopa Parlament toetab 2005. aasta aprillis parlamentaarse ühisassamblee 9. istungjärgul esitatud nõudmist, et asjakohane protsendimäär EAFi vahendeid eraldataks parlamendiliikmete ning juhtivate poliitika-, majandus- ja ühiskonnategelaste koolitamiseks ning poliitiliseks hariduseks, et püsivalt kindlustada hea valitsemistava, õigusriik, demokraatlikud struktuurid ning valitsuse ja opositsiooni vaheline suhtlemine vabadel valimistel põhinevates pluralistlikes demokraatlikes riikides;

Järelevalve ja tulemuste hindamine

38. nõuab Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejatega konsulteerimist seoses EAFi rakendamise vahekokkuvõtte läbivaatamisega 2010. aastal ning Euroopa Parlamendi teavitamist investeerimisrahastu vahekokkuvõtte tulemustest;

39. tervitab komisjoni kavatsust koostada igal aastal EAFi raames eraldatud abi kohta aruanne, mille komisjon edastab Euroopa Parlamendile; jälgib aruande läbivaatamisel väga tähelepanelikult selle abi mõju vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele; nõuab selle iga-aastase aruande esitamist ka parlamentaarsele ühisassambleele, riikide parlamentidele ja valitsusvälistele osalejatele;

40. väljendab heameelt komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga kavatsuse üle hinnata tulemusi korrapäraselt, pöörates erilist tähelepanu aastatuhande arengueesmärkide elluviimisel tehtud edusammudele, ning kaasata ühenduse abi hindamise etapil asjaomased sidusrühmad, sealhulgas valitsusväliseid osalejaid, mis tähendab loomulikult ka Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja parlamentaarse ühisassamblee kaasamist; palub komisjonil selgitada, millise korra alusel ja kui tihti niisuguseid hindamisi tehakse;

41. rõhutab, et kriisi või konflikti olukorras on parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna esindajate kogemused ja asjatundlikkus eriti väärtuslikud, ning palub komisjonil näha ette nendega konsulteerimine enne määruse (OÜ) nr 617/2007 artikli 8 lõikes 2 sätestatud erimeetmete võtmist;

Abi tõhusus

42. märgib rahuloluga, et arenguabi tõhusust käsitlev Pariisi deklaratsioon on leidnud äramärkimist, ning nõuab, et EAFi programmitöö oleks kooskõlas kõnealuse deklaratsiooni soovitustega; rõhutab samas, et tasakaalustatud ning võrdväärse ELi ja AKV partnerluse ülesehitamine ei saa põhineda üksnes rahastajate tegevuse kooskõlastamisel ja ühtlustamisel, vaid peab edendama eeskätt vastastikuseid kohustusi ning vastutust, eriti valitsemise valdkonnas;

43. julgustab komisjoni viima ellu kavatsus jälgida tähelepanelikult asjaomases valdkonnas toimunud edasiminekut ning koostama 2008. aasta septembris toimuva Accra tippkohtumise ettevalmistamise raames konkreetne aruanne; nõuab abi tõhususe hindamist Euroopa Parlamendile esitatava korrapärase aruande vormis;

44. tunnistab, et komisjoni püüdlused makseid kiirendada on aidanud EAFi täitmismäära oluliselt parandada; rõhutab siiski, et asjaomane valdkond nõuab veel palju tööd ning kutsub liikmesriike selles tegevuses aktiivselt osalema; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja parlamentaarsele ühisassambleele kvartaliülevaade väljamaksete kohta;

45. jagab täielikult kindlat tahet suurendada abi prognoositavust EAFi rakendamise raames;

Aafrika rahutagamisrahastu

46. toetab kindlalt Aafrika rahutagamisrahastu loomist ning nõuab, et kõnealuse vahendi haldamise eeskirjas väljenduks ELi ja Aafrika Liidu poliitilise partnerluse tugevdamine kooskõlas ELi-Aafrika uue ühisstrateegia suunistega;

47. rõhutab, et Aafrika rahutagamisrahastut tuleb käsitleda ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla kuuluva rahastamisvahendina ning et see ei kuulu vastavalt arenguabikomitee kriteeriumidele arengupoliitika alla; väljendab seetõttu tõsist kahetsust seoses nõukogu 11. aprilli 2006. aasta otsusega, milles nähakse ette rahutagamisrahastu rahastamine EAFi kaudu;

48. palub komisjonil ja nõukogul näha ette rahastamine muudest vahenditest hiljemalt pärast Aafrika rahutagamisrahastule hinnangu andmist 2010. aastal; palub, et parlamendiga konsulteeritaks selle hindamise raames;

49. nõuab Euroopa Parlamendi ja parlamentaarse ühisassambleega konsulteerimist komisjoni koostatavate 2008.–2010. aasta tegevuskava ning vahendite kasutamist käsitleva iga-aastase tegevusaruande üle;

Kaasrahastamine ja kooskõla muude rahastamisvahenditega

50. kiidab heaks 10. EAFi programmitööga antud võimaluse rahastada arenguprojekte koos liikmesriikide või teiste rahastajatega;

51. soovitab sama võimalust muude ELi rahastamisvahendite osas ning kordab üleskutset luua uus programmeeritav ja prognoositav üleaafrikaline rahastamispakett, mida finantseeritakse EAFi, arengukoostöö rahastamisvahendi temaatiliste programmide ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu, et rahastada ja toetada ELi-Aafrika uue ühisstrateegia rakendamist;

52. soovitab luua ELi-AKV ühisprogrammid kaasrahastamise alusel, et leid ühiseid lahendusi sellistele suurtele ülemaailmsetele väljakutsetele nagu juurdepääs ülemaailmse tähtsusega avalikele hüvedele või kliimamuutus ning aidata niiviisi tugevdada Cotonou lepingus sätestatud poliitilist partnerlust;

°

° °

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut muudeti 25. juunil 2005 allkirjastatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27).
• [2]  ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.
• [3]  ELT L 152, 13.06.2007, lk 1.
• [4]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).
• [5]  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus » (ELT C 46, 24.2.2006, lk 1).

SELETUSKIRI

Uus menetlus

Kuni 9. EAFini lähtus menetlus kolmest õigusaktist (Cotonou lepingust, finantsprotokollist ja sisekokkuleppest), mis tuli ratifitseerida kõikides liikmesriikides ja kahes kolmandikus AKV riikides (kehtib ainult kahe esimese õigusakti kohta). Kogu see protsess oli väga keeruline (9. EAFi puhul kestis see 2 aastat ja 10 kuud). Vahepealsel ajal oli võimalik kasutada eelmise EAFi jääke.

10. EAFi käsitlev sisekokkulepe (allkirjastati 17. juulil 2006) sõnastati ratifitseerimisprotsessi kiirendamise eesmärgil võimalikult lihtsalt. Programmitöö eeskiri on uue rakendusmääruse (mille nõukogu võttis vastu 14. mail 2007) teema; just nimetatud tekst saadeti parlamenti arutamiseks.

Menetluste ühtlustamise eesmärgil koostati määruse eelnõu arengukoostöö rahastamisvahendi mudeli põhjal. Tegemist on positiivse arenguga, kuna see sisaldab kaasotsustamise raames Euroopa Parlamendi poolt pakutud lahendusi. Ka see on samm edasi EAFi lülitamiseks ELi eelarvesse, mida käesolev raport igati toetab.

Suurim väljakutse Euroopa arengukavas

See on väga oluline küsimus kvantiteedi mõistes, kuna see puudutab suure osa ELi arenguabi kasutamist maailma kõige ebasoodsamas olukorras olevate riikide toetamiseks ajavahemikuks 2008–2013.

Kvaliteedi mõistes tuleb seda määrust vaadata ülemaailmsete ja Euroopa üleskutsete kontekstis rahvusvahelist solidaarsuse valdkonnas, eriti vähim arenenud riikide toetuseks, millest enamik on AKV riigid. 10. EAFi rakendusperioodi sisse jääb mitu Euroopa ja maailma arenguagenda sõlmpunkti:

– Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kohustused seoses avaliku arenguabiga,

– aastatuhande arengueesmärkide saavutamine aastaks 2015,

– uus ELi-Aafrika strateegia,

– arutelu algatamine abi tõhususe kohta ning 2008. aastal Accra tippkohtumise korraldamine Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete arutamiseks,

– majanduspartnerluslepingute elluviimine,

– finantsperspektiivi läbivaatamine 2010. aastal, mille raames peaks tõstatatama EAFi eelarvest rahastamise küsimus.

Ajakava

Ratifitseerimisprotsess tuleb lõpetada 31. detsembriks 2007. See kuupäev on väga oluline, kuna 9. EAFi jääke ei saa enam üle kanda. Komisjon on võtnud kohustuse siduda enne nimetatud kuupäeva kõik 9. EAFi vahendid kulukohustusega. Valitsustevahelise ratifitseerimisprotsessi kohmakusega seonduvat probleemi ei ole veel lahendatud.

Euroopa Parlamendi ülesanne on tagada see, et 9. EAFi vahendid ei läheks aegumisklausli tõttu kaduma.

Samuti on kahetsusväärne, et mõned osalejad, eriti riikide parlamendid ja AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee, ei saanud kehtestatud ajakava tõttu osaleda abi kavandamises soovitud määral.

Osalemine

Pärast programmitöö protsessis ilmnenud puudujääke tuleb tagada nende kaasamine 10. EAFi rakendusetapis kooskõlas omavastutuse ja osaluse põhimõttega, mis peaks iseloomustama ELi arengupoliitikat.

EAFi kandmine eelarvesse võimaldab lahendada suure osa praeguseid probleeme. Seni tuleb asjaomases valdkonnas teha olulisi edusamme. Osalemist käsitlevad sätted on aga endiselt ebapiisavad või liiga üldised. Seepärast palutakse käesolevas raportis tungivalt suurendada osalemist menetluse kõigis etappides, s.o strateegiadokumentide, abi tõhususe küsimuse ja tulemuste hindamise etapis.

Riikide ja piirkondade strateegiadokumendid

Strateegiadokumendid on EAFi rakendamise põhivahendid. Käesolevas raportis rõhutatakse seepärast kahte nõuet:

– sotsiaalvaldkonna, eelkõige tervishoiu- ja põhihariduse sektorite eelistamine,

– demokraatlik kontroll.

Nendes küsimustes on määrusesse kavandatud sätted ja praeguses etapis kättesaadav teave strateegiadokumentide sisu kohta veel väga puudulikud. Strateegiadokumentide teavitamiseks edastamine parlamentaarsele ühisassambleele on küll samm paremuse suunas. Ometi tuleb võtta olulisi meetmeid, et tagada Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate osalemine ja järelevalve teostamine strateegiadokumentide väljatöötamise, rakendamise ja hindamise osas.

Esmatähtsad meetmete valdkonnad

Tuleb tagada, et määruse eelnõu sätted vastaksid täpselt sama määruse artiklis 1 püstitatud eesmärgile, milleks on vaesuse kaotamine ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine.

Nimetatud eesmärki, mida kohaldatakse ELi eelarve suhtes juba alates 2001. aastast (20% abist tuleb suunata esmase tervishoiu ja hariduse edendamiseks), tuleb järgida ka EAFi puhul.

Praegu ollakse sellest kaugel, arvestades et 10. EAFi vahenditest nähakse asjaomastele valdkondadele otsetoetusena ette vaid 6,1% (3,3% tervishoiule ja 2,8% haridusele, millele tuleks lisada 1,6% sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks). Kuigi komisjon leiab, et 20% eesmärk on täidetav eelarvetoetuse abil, jääb sellest väheks. Tervishoiu- ja haridussektori eelistamine peab selgelt kajastuma strateegiadokumentide kesksetes valdkondades.

Soolise võrdõiguslikkuse mõõde

Kõik arenguküsimustega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid kiidavad naiste osalusel teostatud või ühel või teisel moel naistele suunatud arenguprojektide olulisust.

Käesolevas raportis toonitatakse veelkord, et soolise võrdõiguslikkuse küsimused peavad kuuluma ELi koostööpoliitika esmatähtsate küsimuste hulka. On väga kahetsusväärne, et sooline võrdõiguslikkus ei ole 10. EAFis omaette meetmete valdkond. Kui selle valdkonna tulemusi eraldi ei hinnata, ei võimalda soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine siiski tagada ei ELi selleotstarbelise tegevuse tõhusust ega nähtavust.

Abi tõhusus, läbipaistvus, järelevalve ja tulemuste hindamine

Määrus sisaldab abi järelevalve ja tõhususe hindamise seisukohast positiivseid uuendusi. Ka on viimastel aastatel kiirendatud märkimisväärselt väljamakseid, kuigi asjaomases valdkonnas jääb teha veel palju, eriti teatavates liikmesriikides. Abi tõhusust peaksid saama kontrollida ja hinnata aga ka Euroopa Parlament, parlamentaarne ühisassamblee ja valitsusvälised osalejad.

Seoses 10. EAFi rakendamise järelevalve ja tulemuste hindamisega sisaldab määrus sellist positiivset edasiminekut nagu aastaaruande esitamine Euroopa Parlamendile. Komisjon on avaldanud ka soovi hakata hindama tulemusi korrapäraselt, keskendudes aastatuhande arengueesmärkide täitmisel tehtud edusammudele ning kaasates kõik asjaomased sidusrühmad. Siiski tuleks määratleda täpsemalt Euroopa Parlamendi volitused seoses aastaaruandega ning see, kes täpselt kuulub mainitud sidusrühmade hulka.

Suutlikkuse tõstmine

Programmitöö väljatöötamisel, rakendamisel ja tulemuste kontrollimisel peavad riikide parlamendid mängima olulist rolli. Asjaomase ülesande täitmiseks tuleb neid toetada nii materiaalselt kui ka parlamendiliikmete koolitamise kaudu. Käesolevas raportis soovitatakse kahesugust toetust:

– rahalisi vahendeid parlamentide suutlikkuse tõstmiseks,

– eriotstarbelist toetust eelarvekontrolliülesannete täitmiseks, mida rahastatakse eelarvetoetusest.

Ka valitsusväliste osalejate suutlikkust tuleb tõsta.

Eelarvetoetus

Selleks on ette nähtud eelarvetoetuse suurendamine. Eelarvetoetuse suurendamine võib seoses aastatuhande eesmärkide saavutamisega osutuda ELi arengupoliitika jaoks asjakohaseks ja tõhusaks liikumapanevaks jõuks.

Seda on võimalik saavutada aga vaid juhul, kui täidetud on teatavad eeltingimused:

– abiandjariikide tegevuse parem koordineerimine,

– abisaajariikide head valitsemistavad, demokraatia, põhivabaduste austamine ning riigi rahanduse juhtimise kontrollimine demokraatlikult valitud parlamendi poolt.

Ei eelarvetoetust ega stimuleerivat toetust ei tohi kasutada uute tingimuste kehtestamiseks ega abiandjate sekkumiseks abisaajariikide eelarve- või muusse poliitikasse ega selleks, et piirata AKV riikide poliitilist ruumi.

Asjaomase vahendi üle tuleb seega kindlasti teostada ranget järelevalvet, tagamaks:

– et need tingimused oleksid täidetud ja vältida rikkumisi, millele Euroopa Parlament juhtis tähelepanu viimases raportis EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

– et abi aitaks tõepoolest saavutada aastatuhande arengueesmärke,

– et riikide parlamendid ja kodanikeühendused oleksid kaasatud tõhusal moel.

Stimuleeriv toetus

Stimuleeriv toetus on 10. EAFis uus toetus, mille raames eraldatakse osa vahendeid tingimusel, et edendatakse „häid valitsemistavasid”. Põhimõtteliselt on see „heade valitsemistavade eest premeerimine”, et tugevdada ELi ja tema AKV partnerriikide vahelist poliitilist dialoogi Cotonou lepingu artikli 8 tähenduses. Asjaomane vahend tekitab aga arvukaid kahtlusi:

1. Ebaselge otsustamisprotsess.

2. See ei sisalda ühtki sätet Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, valitsusväliste osalejate või parlamentaarse ühisassamblee kontrollivolituste ega isegi nende teavitamise kohta. Nimetatud organid saavad vaid teostada strateegiadokumentide lisades avaldatud „halduskavade” alusel a posteriori hindamist.

3. Probleemsed on osad juhtimisprofiilid või nende tõlgendamine. Komisjon on lisanud loetellu järgmisi kriteeriume, mis ei ole heade valitsemistavadega otseselt seotud või mille puhul on näha põhjapiirkondade huvidega arvestamist: turgude liberaliseerimine, terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvadega seotud kohustused, migrantide riiki tagasivõtmise kohustuse täitmine jne.

Üksnes komisjoniväline kontroll (Euroopa Parlament, riikide parlamendid, parlamentaarne ühisassamblee ja valitsusvälised osalejad) toetuse eraldamise korra ja tingimuste üle võimaldab kõrvaldada igasuguse ebamäärasuse. EAFi rakendamise puhul peavad kontrollivolitused olema selgesõnaliselt sätestatud.

Kaasrahastamine ja kooskõla muude rahastamisvahenditega

Veel üks uuendus määruses on võimalus kaasrahastada arenguprojekte koos liikmesriikide või muude rahastajatega. Tegemist on positiivse sammuga, mis vastab nii institutsioonide kui ka arenguga tegelevate VVOde ootustele.

Käesolevas raportis rõhutatakse, et kaasrahastamine peab andma tõuke ELi ja AKV riikide poliitilise partnerluse tugevdamisele kooskõlas ELi-Aafrika uue ühisstrateegia suunistega. Soovitatakse laiendada kaasrahastamise menetlust ka ELi muudele rahastamisvahenditele, et asutada nn üleaafrikaline arengufond, mida rahastatakse ühiselt EAFist ja naabruspoliitika rahastamisvahendist.

Piirkondlik integratsioon, kaubandusabi ja majanduspartnerluslepingud

2005. aasta lõpus võttis Euroopa Liit endale kohustuse suurendada 2010. aastaks kaubandusabi 2 miljardi euro võrra aastas (1 miljard komisjonilt ja 1 miljard liikmesriikidelt). Nõukogu kohustus eraldama asjaomasest täiendavast abist 50% AKV riikide abistamiseks. Võetud kohustust tuleb täita.

Lisaks sellele tekib 10. EAFi rakendamise raames küsimus piirkondlike integreerimisprogrammide jaoks ette nähtud vahendite kasutamise kohta. Komisjon on suurendanud asjaomase valdkonna vahendeid märkimisväärselt ning seda suuremate vajaduste tõttu, aga ka selleks, et rahastada AKV riikide majanduste kohandamist majanduspartnerluslepingute sõlmimisega seoses.

Seoses sellega nõuab Euroopa Parlament käesolevas raportis järgmist:

1. Majanduspartnerluslepingute jaoks ette nähtud vahendid peavad olema EAFi suhtes täiendavad.

2. On vaja selgitada piirkondlike integreerimisprogrammide jaoks ette nähtud vahendite jagunemist AKV riikide ja piirkondade vahel, eelkõige selleks, et hoida ära igasuguste tingimuste kehtestamine seoses riigi või piirkonna osalemise või mitteosalemisega majanduspartnerluslepingus, nagu rõhutatakse parlamentaarse ühisassamblee poolt vastu võetud Kigali deklaratsioonis.

Aafrika rahutagamisrahastu

Kuigi Euroopa Parlament väljendab asjaomase rahastamisvahendi kasutuselevõtule poliitilist toetust, on ta sunnitud tõstatama küsimuse selle vahendi rahastamise kohta. Asjaomase, ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla kuuluva rahastamisvahendi osas on ette nähtud, et ajavahemikus 2008–2010 rahastatakse seda EAFi assigneeringutest. Taoline otsus on vastuvõetamatu ning jällegi näide sellest, kuidas ELi arengupoliitika jaoks ette nähtud vahendeid kasutatakse muudel eesmärkidel. Raportis nõutakse menetluse läbivaatamist rahastamisvahendi hindamise käigus, mis leiab aset 2010. aastal.

väliskomisjonI ARVAMUS (28.11.2007)

arengukomisjonile

Kümnenda Euroopa Arengufondi rakendamise kavandamine
(2007/2138(INI))

Arvamuse koostaja: Angelika Beer

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. võttes arvesse komisjoni 21. veebruaril 2005. aastal Euroopa Ühenduste Kohtule esitatud hagi nõukogu vastu kohtuasjas C-91/05, mis käsitleb väike- ja kergrelvadega seotud ÜVJP meedet Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse raames;

B.  võttes arvesse, et kohtuotsus selles asjas võib saada orientiiriks asjades, millega püütakse lahendada nõukogu ja komisjoni vahel pikka aega kestnud erimeelsusi pädevuse osas kattuvates valdkondades – areng ja ÜJKP meetmed,

1.  võtab teadmiseks kohtujuristi 19. septembri 2007. aastal kohtuasjas C-91/05 esitatud ettepaneku, milles ta väljendas arvamust, et vastupidiselt nõukogu esitatud seisukohale kuulub väike- ja kergrelvade leviku tõkestamine tõepoolest ühenduse arengukoostöö poliitika alla, sealhulgas Cotonou lepingu artikli 11 lõike 3 alusel;

2.  palub nõukogul ja komisjonil sätestada väike- ja kergrelvade (SALW) hävitamise ning desarmeerimise, demobiliseerimise ja reintegreerimise (DDR) projektide rahastamine kümnenda Euroopa Arengufondi raames juhul, kui kohtuasjas C-91/05 tehtud otsusega on sellised tegevused lubatud;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et Aafrika rahurahastu esindab veel üht juhtu, kus vaieldakse selle üle, kas „areng” on selle 250 miljoni euro suuruse rahastamispaketi esmane eesmärk; nõuab seetõttu tungivalt, et kaalutaks muude rahastamisallikate, näiteks stabiliseerimisvahendi kasutamist Aafrika rahurahastu tulevaseks lisarahastamiseks;

4.  arvestades küsimuse delikaatsust, palub nõukogul ja komisjonil kaasata Euroopa Parlament arutelusse Aafrika rahurahastust rahastatavate uute rahutagamisoperatsioonide üle ja edastada parlamendile esimesel võimalusel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide näidisprogramm, tegevusprogrammid ja rahaliste vahendite kasutamise iga-aastased tegevusaruanded;

5.  teeb ettepaneku, et Aafrika rahurahastu tegevust arutataks ÜVJP kohtumiste raames nõukogu eesistuja juhtimisel;

6.  kahetseb, et vastupidiselt liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkuleppele ühtlustada ühenduse ja Euroopa Arengufondi menetlusi nii palju kui võimalik, toimub selline ühtlustamine ainult piiratud määral; tunneb eelkõige heameelt asjaolu üle, et parlamendile esitatakse teadmiseks riigi ja piirkondliku hindamise aruanded, kuid rõhutab oma soovi olla samamoodi informeeritud strateegiliste dokumentide ettevalmistamise käigust, nende rakendamisest ja vahehindamisest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Christopher Beazley, Elmar Brok, Véronique De Keyser, Hanna Foltyn-Kubicka, Bronisław Geremek, Ana Maria Gomes, Anna Ibrisagic, Metin Kazak, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Francisco José Millán Mon, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Michel Rocard, Libor Rouček, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Kristian Vigenin, Jan Marinus Wiersma, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexandra Dobolyi, Kinga Gál, Jaromír Kohlíček, Aloyzas Sakalas, Luis Yañez-Barnuevo García
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

eelarvekomisjonI ARVAMUS  (7.2.2008)

arengukomisjonile

Kümnenda Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamise kohta
(2007/2138(INI))

Arvamuse koostaja: Reimer Böge

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval arengukomisjonil võtta arvesse järgmised märkused.

Esiteks, eelarvekomisjon on toetanud Euroopa Arengufondi (EAFi) lisamist liidu üldeelarvesse eelarve ühtsuse põhimõtte alusel ning läbipaistvuse, vastutuse ja tulemusliku rakendamisega seotud põhjustel. Praegune liidu välissuhete jaoks ette nähtud rahaliste vahendite killustatus muudab olukorra palju keerulisemaks.

Samuti on eelarvekomisjon rahaliste vahendite tulemusliku rakendamise edendamise eesmärgil rõhutanud, et fondi lisamisel liidu eelarvesse oleks võimalik lahendada erinevate finantsmääruste ja erinevate rakenduseeskirjade kohaldamisest tulenev mitterahuldav olukord.

Siiski on nii eelarvekomisjon kui ka Euroopa Parlament tervikuna juhtinud tähelepanu asjaolule, et fondi lisamine liidu eelarvesse ei tohiks seada ohtu teiste poliitikavaldkondade rahastamist ning seetõttu tuleks seda kaaluda finantsraamistiku kontekstis, mida tuleks kohandada selliselt, et tuua vastavad lisavahendid üldeelarvesse. Hetkel on liiga vara öelda, millal see nõukogu suhtumist arvestades reaalselt EAFi puhul saavutatav võiks olla.

Lubage mul meenutada edukat koostööd parlamendikomisjonide vahel seoses õigus- ja eelarvepädevuse kombineerimisega arengueesmärkide saavutamiseks. Eelarve kasutamine strateegilistes olukordades, näiteks komisjoni kontrollnäitajate eesmärkidega seotud küsimuses ja Euroopa Parlamendi piisaval kaasamisel strateegiliste dokumentide koostamisse, on olnud väga kasulik vahend. Eelarvekomisjon toetab loomulikult arengukomisjoni püüdlusi sarnaste suuniste ja parlamentaarse kontrolli saavutamiseks ka EAFi vahendite üle.

Samuti on EAFi osas komisjon viimase kümne aasta jooksul ELi vahendite kättetoimetamise eelistatud viisina üha rohkem kasutanud otseste eelarvetoetuste maksmist. Eelarvekomisjon on juhtinud tähelepanu selle võimalikele kasuteguritele, näiteks arenguprotsessi tugevdamisel partnerriikides ja doonorriikide eelarvete koordineerimisel. Siiski on eelarvekomisjon järjekindlalt juhtinud tähelepanu kõnealuse instrumendi tasakaalustamise vajadusele vastavalt sellele, kas asjaomastes partnerriikides on eelarve- ja finantsjuhtimise süsteemid piisavalt arenenud.

Eelarvekomisjon on arvamusel, et seda tuleks kümnenda Euroopa Arengufondi programmitöö puhul pidada põhiteguriks, kuna paljudes AKV riikides on avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvesüsteemid endiselt kehval tasemel. Seetõttu on eelarvekomisjon seisukohal, et programmitöö käigus on vaja suurel määral individuaalset lähenemist, et tagada riskide minimeerimine ja abi kättetoimetamise sobivate mehhanismide hoolikas kohandamine.

Neid põhimõtteid järgides loodab eelarvekomisjon, et liidu arengueesmärgid on kümnenda Euroopa Arengufondi raames tulemuslikult saavutatavad ning samal ajal säilitatakse ELi vahendite rahuldaval tasemel järelevalve ja vastutus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.1.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	28 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Costas Botopoulos, Simon Busuttil, Daniel Dăianu, Gérard Deprez, Brigitte Douay, Hynek Fajmon, Ingeborg Gräßle, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Monica Maria Iacob-Ridzi, Anne E. Jensen, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Cătălin-Ioan Nechifor, Gérard Onesta, Margaritis Schinas, Nina Škottová, Theodor Dumitru Stolojan, László Surján, Gary Titley, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Thijs Berman, Esther De Lange, Hans-Peter Martin

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	29.1.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	34 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Corina Creţu, Ryszard Czarnecki, Nirj Deva, Koenraad Dillen, Fernando Fernández Martín, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Madeleine Jouye de Grandmaison, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, Horst Posdorf, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Johan Van Hecke, Jan Zahradil.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Gabriela Creţu,Sorin Frunzăverde, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Catherine Neris, Atanas Paparizov, Anne Van Lancker, Ralf Walter, Renate Weber.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)