RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu rolli kohta Iraagis

29.2.2008 - (2007/2181(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Ana Maria Gomes

Menetlus : 2007/2181(INI)
Menetluse etapid istungitel

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE

Euroopa Liidu rolli kohta Iraagis

(2007/2181(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitas Ana Maria Gomes PSE fraktsiooni nimel Euroopa Liidu rolli kohta Iraagis (B6‑0328/2007);

–   võttes arvesse parlamendi eelmiseid resolutsioone Iraagi kohta, viimasena neist 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni[1];

–   võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni Iraagi pagulaste humanitaarolukorra kohta[2];

–   võttes arvesse 15. novembri ja 6. detsembri 2007. aasta esimeeste konverentsi otsuseid Iraagiga suhtlemise ad hoc delegatsiooni koosseisu ja volituste kohta;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 23.–24. aprilli, 15.–16. oktoobri ja 19.–20. novembri 2007. aasta järeldusi ELi osaluse kohta Iraagis;

–   võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2006. aasta teatist „Soovitused Euroopa Liidu uuendatud suhete arendamiseks Iraagiga” (KOM(2006)0283);

–   võttes arvesse 3. mail 2007. aastal Egiptuses Sharm el Sheikhis Iraagiga sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1546 (2004) ja 1770 (2007) ning 1790 (2007), eriti selle I ja II lisa;

–   võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2005. aasta ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX[3] kohta Iraagis Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ning seda muutvaid ja missiooni volitusi pikendavaid järgmiseid ühismeetmeid;

–   võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat „Turvaline Euroopa paremas maailmas”;

–   võttes arvesse 22. novembril 2005. aastal vastu võetud Euroopa konsensust arengupoliitikas;

–   võttes arvesse 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta relvastatud konfliktides ja nende rolli kohta konfliktijärgses ülesehitusprotsessis[4];

–   võttes arvesse 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni VKEde kohta arengumaades[5];

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3,

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6‑0052/2008),

A.       arvestades, et alates 2005. aastast on Iraagi Vabariik läbi viinud kaks mitmeparteilist valimist, võtnud rahvahääletusega vastu põhiseaduse, loonud föderaalriigi aluse ja alustanud demokraatlike institutsioonide rajamise rasket protsessi;

B.        arvestades, et nii Iraagi ühiskond kui ka selle poliitiline juhtkond on lõhestunud ja arvestades, et julgeolekuolukord selle riigi teatud osades on endiselt äärmiselt ohtlik;

C.       arvestades, et Iraak kannatab usulahkude konflikti ja mässuliikumise tõttu ning riiki mõjutab ka üldine õigusriigi põhimõtete puudumine;

D.       arvestades, et Iraagi Vabariigi julgeolekuolukord on paranenud, kuid riigi relvajõudude ees seisab ülesanne seda paranemist rahvusvahelise abiga hoida ja kindlustada, ning et tõsised pingutused taastamise ja jätkusuutliku arengu kaitsmiseks, samuti ELi võimalused Iraagi rahvast aidata sõltuvad poliitilise ja julgeolekuolukorra jätkuvast paranemisest;

E.        arvestades, et mitukümmend aastat kehtinud diktaatorlik režiim suunas Iraagi avalikku teenistust pigem elanikkonda kontrollima kui avalikke huvisid teenima, ning et Ba’athi partei rangelt tsentraliseeritud valitsemise aastad viisid selleni, et iraaklaste oskustes hallata eelarvet ning kasutada mõistlikult rahalisi ressursse on tõsiseid puudujääke, mille tagajärjel on praegune avalik sektor habras ja nõrgestatud, ilma väljakujunenud eetikata, mis seaks esikohale avalike teenuste osutamise Iraagi rahvale;

F.        arvestades, et naaberriigid peavad hoiduma mis tahes sekkumisest Iraagi siseasjadesse ning austama tema sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset jagamatust ning Iraagi rahva soovi ehitada riigi põhiseaduslik ja poliitiline süsteem üles omal jõul;

G.       arvestades, et siiani on see konflikt põhjustanud 2,4 miljoni isiku ümberasumise Iraagi piirides ja 2,28 miljoni põgeniku suundumise naaberriikidesse, peamiselt Süüriasse ja Jordaaniasse;

H.       arvestades, et Kurdistani piirkond on Iraagis piirkond, kus on teataval määral tagatud rahu ja stabiilsus ning kus rahvusvaheline arengukoostöö ja erainvesteeringud suurenevad;

I.         arvestades, et Euroopa Liit kui ülemaailmsel tasandil osaleja peaks tunnistama oma vastutust uue, demokraatliku Iraagi ülesehitamisel ning arvestades, et ELi poliitikat Iraagi suhtes tuleks vaadelda ELi ja Vahemere ning Lähis-Ida strateegilise partnerluse laiemas kontekstis;

J.         arvestades, et ELi toetus Iraagile viimase kujunemisel demokraatlikuks föderaalriigiks peaks olema strateegilisemat laadi; arvestades, et EL tunnistab, et edukaks abistamiseks on vajalik kindel partnerlus Iraagi rahvaga, Iraagi valitsuse jätkuv otsustavus julgeoleku ja leppimise tagamisel, soov teha koostööd, pingutused suutlikkuse ja demokraatia arendamiseks, võitlus korruptsiooni vastu, läbipaistvuse ja tõhususe tagamine – need on põhilised eeltingimused ELi suuremaks rolliks Iraagis; arvestades, et ülesehituse peamised ülesanded – nimelt institutsioonide ja haldusorganite suutlikkuse tõstmine, õigusriigi tugevdamine, õiguskaitse ja inimõiguste austamine – on institutsioonilist ja sotsiaalset laadi;

K.       arvestades, et Euroopa Liit on mõistnud, et antava abi tulemuslikkuse suurendamiseks on vaja mitmeaastast tegevuskava, mis oleks ulatuslikum kui praegune, erimeetmetel põhinev aastane planeerimine;

L.        arvestades, et Euroopa Liit peab oma ressursside kasutamist kohandama vastavalt Iraagi ees seisvatele konkreetsetele riigisisestele, piirkondlikele ja humanitaarprobleemidele; arvestades, et Euroopa Liidu rolli tugevdamisel Iraagis on peamised eeltingimused tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus;

M.      arvestades, et 1970. aastatel oli Iraak keskmiselt jõukas riik, kuid on sellest alates taandarenenud, ja arvestades, et EL peab oma ressursside kasutamist vastavalt sellele kohandama;

N.       arvestades, et komisjonil on olnud alates 2005. aasta detsembrist Bagdadis väikesearvuline delegatsioon, mille tööosakond asub Ammanis, ning et teatud piirkondades, eriti Bagdadis, on sõjalise korralduse ja julgeolekuolukorra tõttu väga raske tegutseda;

O.       arvestades, et komisjon on alates 2003. aastast eraldanud Iraagi abistamiseks üle 800 miljoni euro (peamiselt Iraagi taastamise rahvusvahelise fondi (IRFFI) kaudu), ja arvestades, et Euroopa Liit on otseselt osalenud õigusriigi edendamises Iraagis alates 2005. aastast Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika EUJUST LEX missiooni kaudu; arvestades, et EUJUST LEXi mandaati pikendati viimast korda;

P.        arvestades, et Iraagi valitsus leppis Maailmapanga ja ÜROga kokku, et 2007. aasta mais Iraagiga sõlmitud rahvusvaheline kokkuleppe on Iraagi valitsuse visioon järgmiseks viieks aastaks ja peamine suunis rahvusvahelise üldsuse kaasamiseks riigis, ning seda Euroopa Liidu kui ühe peamise rahastaja täielikul heakskiidul;

Q.       arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1770 (2007) laiendati hiljuti ÜRO Iraagi missiooni volitusi märkimisväärselt;

R.        arvestades, et aastaid kestnud Ba’athi režiimi ja aastakümnete pikkuse sõjategevuse tagajärjel on ühiskond sõjast, repressioonidest, etnilisest puhastusest (sealhulgas keemiarünnakud, näiteks Halabjas) ja rahvusvahelise üldsuse hoolimatusest nende kuritegude suhtes traumeeritud; arvestades, et rahvusvahelisel üldsusel ning eriti neil riikidel, kes on sekkumist toetanud, lasub õiguslik ja moraalne kohustus, samuti julgeolekuhuvi toetada Iraagi rahvast, ning arvestades, et Euroopa Liit peab koostöös teiste rahvusvaheliste rahastajatega oma panuse andmiseks võtma kasutusele kiirelt ja leidlikult kõik oma käsutuses olevad vajalikud vahendid;

S.        arvestades, et Euroopa Parlamendil on kindel kavatsus jätkata suhete arendamist Iraagi esindajatekoguga, sealhulgas ametlike kanalite kaudu;

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

a)      võtta koostöös komisjoniga vastu uus strateegia, mis suurendab nii kvantitatiivselt kui ka – ja eriti – kvalitatiivselt ELi toetust ÜRO pingutustele turvalise, stabiilse, ühtse, jõuka, föderaalse ja demokraatliku Iraagi ülesehitamises, mis järgib inimõigusi, kaitseb oma vähemusi ja edendab etniliste gruppide vahelist sallivust, et sillutada teed piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku saavutamiseks; ning vastata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1770 (2007), millega tugevdatakse märkimisväärselt ÜRO rolli Iraagis;

b)      suunata ELi toetus demokraatliku valitsemise kolmele peamisele eesmärgile: suurendada valitsuse ja esindajatekogu koostööd õigusloomeprotsessi pärssivate tegurite minimeerimiseks; tagada kohaliku tasandi valimismenetluste tõhustamise kaudu, et provintsinõukogud esindaksid kõiki kohaliku elanikkonna rühmi; ja tugevdada kohalikku demokraatiat konsultatsioonimehhanismide abil, et korrapäraselt ja sageli kaasata kohalikud elanikud otsustamismenetlusse;

c)        keskendada Euroopa Liidu abi Iraagis peamiselt asjakohasele tehnilisele abistamisele ja suutlikkuse tugevdamisele õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste, heade valitsemistavade, finants- ja eelarvehalduse, soolise võrdõiguslikkuse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, samuti föderaalsete, piirkondlike ja kohalike valitsusasutuste tugevdamisele;

d)      nõuda tungivalt, et komisjon tagaks Iraagile antava ELi abi läbipaistvuse ja tõhususe:

- võttes järelmeetmeid nende küsimuste osas, mida tõsteti esile juba 2005. aastal arvamuses 2006. aasta üldeelarve kohta, mille esitas parlamendi väliskomisjon, esitades täieliku, regulaarse ja läbipaistva teabe EL abi väljamaksete ja rakendamise kohta, eriti IRFFI raames suunatud fondide osas;

- tegutsedes kohapeal, kui ja kus julgeolekuolukord seda lubab, nimelt lõunapool soiste madalike piirkonnas, kus elanikud on eriti unarusse jäetud, ning Kurdistani piirkonnas;

- julgustades ÜRO agentuure ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone tegutsema samamoodi;

- tagades kohalike osalejate täieliku toetuse – kaasa arvatud tsiviilühiskond ja valitsusasutused – projektide ja programmide kavandamisele, elluviimisele ja jätkamisele;

- tagada, et ELi rahastatud projektid ei kattuks teiste rahvusvaheliste rahastajate tööga, vaid täiendaksid seda;

- suurendades ELi rahastamise osakaalu kahepoolse tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise osas ning parandades ELi vahetut kontrolli rahastamise üle;

- suunates ELi toetuse rõhuasetuse kahepoolsetele projektidele, mis keskenduvad tehnilisele abile ja suutlikkuse tõstmisele õigusriigi põhimõtete, finantsjuhtimise, demokraatliku valitsemise ja inimõiguste valdkondades;

- tagades, et oluline osa ELi abist suunatakse riigi finantsjuhtimise ja eelarve kontrolli parandamisse, et suurendada Iraagi valitsuse suutlikkust teha väljamakseid nüüd kättesaadavatest mahukatest ja suurenevatest avalikest fondidest;

- kasutades oma kogemusi naabruspoliitika abiprogrammidega selleks, et leida kõige tõhusamaid viise Iraagis tegutsemiseks;

e)      kaaluda võimalust, et komisjon võtab Iraagi suhtes vastu uue mitme aasta tegevusstrateegia;

f)       soodustada liikmesriikide ja Iraagi vahel kahepoolsete poliitiliste, diplomaatiliste, kultuuri- ja majandussidemete uuendamist ja vahetust;

g)      hõlmata järgmised elemendid ELi ja tema liikmesriikide proaktiivse Iraagi tegevuse uude strateegiasse, mida tuleks rakendada siis, kui asjaolud – eelkõige julgeolekuolukord – seda lubavad, ning teha seda tihedas koostöös Iraagi ametivõimude ja teiste partneritega, nagu ÜRO asutused ja valitsusvälised organisatsioonid:

- suurendada komisjoni Bagdadi delegatsiooni liikmete arvu, nende ülesandeid ja ressursse, leida neile uued omad tööruumid ja tagada töötajatele ohutud elamis- ja töötingimused; julgustada ELi liikmesriike, kes ei ole Bagdadis esindatud, sinna naasma ning neid tööruume ja seonduvaid turvamiskulusid jagama;

- tagada ELi/EÜ nähtavus Erbilis, Nasiriyah´s, Basras ja teistel Iraagi aladel, kus julgeolekuolukord seda võimaldab;

- suurendada toetust õigusriigi ja õigluse põhimõtetele, keskendudes jätkuvalt eelkõige kohtusüsteemile ja valitsusvälistele organisatsioonidele järgmistes valdkondades: kohtunike koolitusinstituudi tugevdamine, raskete kuritegude uurimisasutuste loomise toetamine, kõrgema kohtunõukogu tugevdamine, Basras pilootkohtu asutamise toetamine, Iraagi advokatuuri tugevdamine ja õigusabikeskuste asutamise toetamine;

- toetuda EUJUST LEXi positiivsetele kogemustele ja valmistada ette missiooni järelmeetmed, mis põhinevad saadud õppetundidele ning välishindajate poolt missiooni mõjule (sealhulgas Iraagi sees) antud põhjalikule hinnangule, eesmärgiga tugevdada täiendavalt Iraagi politsei- ja kriminaalõigussüsteemi, kasutades selleks nii Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kui ka ühenduse vahendeid;

- osutada toetust riigi rahanduse reformimisele ja aruandluskohustusele;

- jätkata tehnilise abi andmist vabade ja ausate valimiste korraldamiseks;

- toetada lepitusprotsessi, eelkõige Kirkuki piirkonna ja rahvusvaheliste vaidluste objektiks olevate territooriumide, sealhulgas Niineve tasandikena tuntud Assüüria alade osas, kus elavad kristlastest vähemused; toetada ÜRO piirkondliku dialoogi edendamise algatusi, eeskätt võimaluste ja vahendite leidmisega, et parandada toimevõimet, kaasa arvatud õhutransport;

- kasutada ära stabiliseerimisvahendi[6] eripära, et pakkuda olulist abi, mis on äärmiselt tähtis arenguks valitsevas või tekkivas kriisiolukorras, mis on Iraagis valdav: toetada demokraatlike, ilmalike, pluralistlike, föderaalsete, piirkondlike ja kohalike institutsioonide arengut, pöörates erilist tähelepanu esindajatekogule ja selle suutlikkusele hallata õigusloomeprotsessi, kontrollida täidesaatvat võimu ja tugevdada naiste rolli Iraagi ühiskonnas; edendada inimõiguste ja põhivabaduste austamist, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, pöörates eritähelepanu naiste, vähemuste ja laste õigustele; toetada kodanikuühiskonna arengu ja korralduse ning poliitilistes protsessides osalemise tugevdamise meetmeid ning edendada sõltumatut, pluralistlikku ja professionaalset meediat; toetada demineerimistegevust; anda nõu ja toetust Kurdistani piirkonnale ja selle valitsusele nende pingutustes uimastite salakaubanduse vastu võitlemisel;

- jätkata Iraaki suunatud arengukoostöö rahastamisvahendi[7] ressursside koondamist aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, et tagada kõrgeima prioriteedina üldine juurdepääs eluliselt olulistele avalikele tervishoiuteenustele, kus institutsioonide ja suutlikkuse loomine on äärmiselt vajalik, et kõrvaldada struktuuri tugevad puudujäägid; tegutseda esmajärjekorras selle nimel, et vältida haridussüsteemi jätkuvat halvenemist, kaasa arvatud praktiliste meetmete rakendamine, et tagada tüdrukutele täielik juurdepääs haridusele kõikidel tasanditel; ning toetada soiste madalike ökoloogilise ja sotsiaalse süsteemi taaselustamist ning seal elavate araablaste ainulaadse pärandi kaitsmist;

- julgustada Euroopa valitsusväliseid organisatsioone tegema koostööd Iraagi valitsusväliste organisatsioonidega – kes on juba eriti aktiivsed Kurdistani piirkonnas – ning kasutada igati ära demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit[8], pakkudes tehnilist ja rahalist abi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele: naiste ja meeste võrdne osalemine poliitikas, majandus- ja ühiskondlikus elus; naiste vastu suunatud vägivald, eelkõige sunnitud abielud, nn auroimad, naistega kaubitsemine ja suguelundite moonutamine; põlisrahvaste ning vähemustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvate inimeste õigused, sealhulgas assüürlased (kaldealased, süürlased ja muud kristlikud kogukonnad), jeziidi usulahu esindajad ja turkmeenid; laste õigused, eelkõige võitlus lapstööjõu kasutamise, laste prostitutsiooni ja lastega kaubitsemise vastu; võitlus omavolilise kinnipidamise ja piinamise vastu; ning surmanuhtluse kaotamine;

- soovitada ja aidata Iraagi valitsusel välja töötada kriisiolukorras tegutsemist reguleerivad õigusaktid kui eriti kiiret lahendamist vajav küsimus, et tagada rahaline toetus rohkem kui ühele miljonile puudust kannatavale naisperekonnapeale ja nende ülalpeetavatele;

- laiendada Iraagile Erasmus Munduse programmi finantsraamistikku; toetada käimasolevaid ja uusi tegevusi, mille eesmärk on võrgustike loomine Iraagi ja välisriikide akadeemiliste institutsioonide ja organisatsioonide, üksikute õpetlaste ja vaimuinimeste ning üliõpilasorganisatsioonide vahel, et elustada akadeemilist keskkonda;

- tugevdada Iraagi ametivõimude suutlikkust kontrollida kindlalt riigipiiri, mis muu hulgas peaks vähendama lahingu- ja käsirelvade levikut riiki; aidata takistada käsi- ja kergrelvade ebaseaduslikku levikut Iraaki, sealhulgas ELi relvaekspordi toimimisjuhendi õiguslikult siduvaks muutmisega, Euroopa Liidu vägede Althea rahutagamismissiooni järelevalve parandamisega Bosnia-Hertsegoviina relvavarude üle, Balkani relvavarude hävitamise kiirendamisega ning Iraagi ametivõimude abistamisega liigsest käsi- ja kergrelvade varust vabanemisel laiaulatusliku relvitustamise, demobilisatsiooni ja ühiskonda tagasi sulandumise programmi abil, kasutades selleks nii Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kui ka ühenduse vahendeid;

- jätkata teretulnud ja viljakaid uue, kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu läbirääkimisi, rõhutades samal ajal inimõiguste austamise olulisust kui tegurit, mis mõjutab ELi lepingulisi suhteid kõikide kolmandate riikidega, sealhulgas ka terrorismivastases võitluses;

- osutada haldus- ja tehnilist abi ning edendada suutlikkuse tõstmist kohalikul tasandil, et aidata Iraagi valitsusel rakendada hiljuti käivitatud mikrokrediidi programmi ja jagada häid tavasid positiivse rolli kohta, mida mikrokrediit võib täita naiste, eriti rohkem kui miljoni puudustkannatava lese mõjuvõimu suurendamiseks oma kogukonnas;

-    nõuda tungivalt, et komisjon leevendaks Iraagi pagulaste rasket olukorda Jordaanias ja Süürias ning piirkonna teistes riikides, millele avaldab mõju Iraagi põgenikekriis, ning suurendaks oluliselt nendes riikides Iraagi põgenikele antava ELi abi läbipaistvust ja tõhusust;

- suurendada ELi abi valitsusvälistele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele nende jõupingutustes leevendada Iraagi põgenike kannatusi naaberriikides ning ka Iraagi sees ümberasustatud isikute, sealhulgas 4000 põhimõtteliselt Niineve tasandikul varjupaika taotlenud 4 000 assüüria perekonna kannatusi; nõuda Iraagi ametivõimudelt tungivalt, et nad täidaksid oma kohustust osutada rahalist ja muud abi pagulaste ja Iraagi sees ümberasustatud isikute taasintegreerimiseks ühiskonda;

- suurendada Iraagi põgenike võimalusi varjupaiga leidmiseks ELi liikmesriikides, kaotada praegused kaitse pakkumise meelevaldsed kriteeriumid ning vältida sunniviisilist tagasisaatmist; kiiremas korras tegelda Iraagi ja Süüria vahelisel piirialal peatuma jäänud Palestiina põgenike kannatuste leevendamisega;

- kutsuda Iraagi valitsust ja rahvusvahelisi organisatsioone üles tagastama antiikesemeid, mis viidi minema Iraagi rahvusmuuseumist Bagdadis ja mujalt Iraagist pärast 2003. aasta sekkumist, selleks et säilitada Iraagi ajalugu ja kultuur tulevastele põlvkondadele;

h)      toetuda väärtuslikele kogemustele, mida EL ja tema liikmesriigid kogusid provintsi ülesehitusrühmade operatsioonide käigus Afganistanis, ja kaaluda osalemist provintsi ülesehitusrühmade tegevuses Iraagis, eelkõige põhiteenuste tagamisel ja infrastruktuuri rajamisel;

i)       julgustada Euroopa ettevõtteid investeerima Iraagi ülesehitamisse nii liikmesriikide kui Iraagi valitsuse poolt rahastatavate riigihangete kontekstis ja/või nendevahelise tiheda koostöö alusel;

j)       julgustada ja aidata Euroopa ettevõtteid Iraagi ülesehitamise hankekonkurssidel osalemises, kohapealses esindatuses ning Iraagis nii sõjaeelsel kui ka ülesehitusperioodil saadud varasematele kogemustele toetumises;

k)     tervitada Iraagi vaatlejastaatust Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) kui olulist sammu Iraagi reintegreerimisel maailmamajandusega, mis aitab positiivselt kaasa Euroopa Liidu ja Iraagi vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu sõlmimiseks peetavatele läbirääkimistele; ootab rõõmuga Iraagi saamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks sobival ajal tulevikus;

l)       pidada ELi ja Iraagi vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi viisil, mis toetab ja hõlbustab Iraagi sisereforme ning lähendab Iraagi kaubandusrežiimi mitmepoolsete süsteemide eeskirjadele ja korrale; teavitada parlamenti korrapäraselt sellest, millisesse etappi on jõudnud ELi ja Iraagi vahelised läbirääkimised kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu sõlmimiseks;

m)     soovitada Iraagi valitsusel tagada, et naftamüügist saadav tulu investeeritakse Iraaki ja et seda haldavad riigihankeid korraldavad organid Iraagi valitsuse järelevalve all; soovitada muuta selline lähenemisviis Iraagi majanduse taastamiseks ja arendamiseks eraldatava ELi abi oluliseks eeltingimuseks;

n)      paluda Iraagi koalitsioonijõududel (MNF-I) teha koostööd Iraagi valitsusega ja anda ülevaade rohkem kui 24 000 MNF-I poolt vahi all peetava isiku olukorrast, et tagada neile õiglane kohtumenetlus ja nende põhiõiguste austamine;

o)     alustada USAga dialoogi ja püüda muuta rahvusvahelise üldsuse roll Iraagis mitmepoolsemaks, kasutades selleks ÜRO raamistikku; toetada Iraagi pingutusi elavdada ja süvendada Iraagi tuleviku osas peetavat dialoogi Iraagi naabritega, eelkõige Iraani, Süüria, Saudi Araabia ja Türgiga, piiramata teiste probleemide käsitlemist; nõuda tungivalt, et Türgi austaks Iraagi territoriaalset terviklikkust ega reageeriks terrorismiaktidele sõjategevusega Iraagi territooriumil; nõuda tungivalt, et Iraagi võimud ei lubaks kasutada Iraagi territooriumit Türgi-vastase terrorismi baasina;

p)        avalikustada teave selle kohta, millised sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtted pakuvad Iraagis kaitset ELi personalile; töötada välja kontseptsioon sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete palkamiseks Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitika operatsioonide ajal ning kehtestada selged suunised sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete kasutamise kohta ELi institutsioonide poolt;

2.  rõhutab Euroopa Parlamendi kohustust järgida parlamentaarse demokraatia põhimõtteid ja tavasid; tuletab seetõttu meelde 2008. aasta eelarves kavandatud parlamendi algatust toetada koos kolmandate riikide parlamentidega demokraatia ülesehitamist, parlamendi kohustust aktiivselt toetada Iraagi esindajatekogu, pakkudes neile abi suutlikkuse loomisel, ning oma ajutise Iraagi delegatsiooni tööd kahepoolsete suhete edendamisel; otsustab seetõttu toetada Iraagi esindajatekogu edasist arengut;

(a) edendades algatusi, mis tugevdavad Iraagi valitud rahvaesindajate suutlikkust täita oma põhiseaduslikku rolli ühiskonnas heade parlamentaarsete tavade järgimise ning valijaskonnaga tulemusliku suhtlemise abil;

(b) suurendades tõhusate halduskogemuste edasiandmist, oskusliku personali koolitamist, täielikult talitlevate kollegiaalorganite ja üksikasjalike menetlusreeglite väljaarendamist ning institutsioonide läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamist;

(c) andes ekspertabi föderaalriigi korralduse tõhusaks rakendamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teadmiseks komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning samuti Iraagi Vabariigi valitsusele ja esindajatekogule.

  • [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0481.
  • [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0357.
  • [3]  ELT L 62, 9.3.2005, lk 37.
  • [4]  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 287.
  • [5]  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171.
  • [6]  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend, ELT L 327, 24.11.2006, lk 1.
  • [7]  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
  • [8]  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend), ELT L 386, 29.12.2006, lk. 1.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

1.   Käesolev Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule käsitleb Iraagi tulevikku ning ELi tulevast rolli nimetatud riigis. Kuigi käesolevas raportis keskendutakse eelkõige konkreetsete ettepanekute tegemisele nõukogule selles osas, kuidas parandada olukorda kohapeal Iraagis, ei saa ELi tegevuse analüüsimisel eirata neid õppetunde, mida on saadud minevikus tehtud vigadest.

Iraak alates 2003. aastast

2.   2003. aasta Iraagi invasioon on osutunud strateegiliseks ja humanitaarkatastroofiks. Hoolimata erinevatest õigustustest, mida USA ja viimase liitlased kasutasid 2003. aasta märtsis sõja alustamiseks, ei vasta tegelik tulemus paljudes (kui mitte kõikides) valdkondades kahjuks naiivsetele ja vastutustundetutele optimistlikele ootustele enne sõda.

3.   Strateegiliselt on invasioon seadnud ohtu Iraagi ühtsuse; seoses sellega on kujunenud laiaulatuslik harjutusväljak terroriorganisatsioonidele (eelkõige Al Qaedale), mille mõõtmed on võrreldavad ainult 1980-ndate ja 1990-ndate Afganistaniga; sellega kõrvaldati üks suurim takistus Iraani püüdlusele saavutada piirkonnas ülemvõim; see on pakkunud globaalsel tasandil äärmuslikule islami diskursusele inspiratsiooni ja ilmselt ka tegevust; ja ehk kõige olulisem on see, et sellega nõrgestati Lähis-Ida demokraatlike liikumiste suutlikkust edendada rahumeelset, järk-järgulist ja jätkusuutlikku poliitilist ning majanduslikku muutust oma riikides.

4.   Humanitaartasandil on 2003. aasta sissetungi tulemused veelgi küsitavamad. Hinnangud kannatanute arvu kohta kõiguvad suurelt: 77 747–84 705[1] tsiviilohvrist kuni 100 000–150 000[2] sõjaga seotud surmajuhtumini (tsiviilelanikud ja sõjaväelased), sealhulgas kuritegelike jõukude põhjustatud surmad, rääkimata 2003. aasta sissetungi ja järgnenud okupatsiooniga seotud 392 979–942 636 hukkunud iraaklasest, mille hulka on arvestatud ka surmajuhtumid, mida on põhjustanud kasvanud seaduserikkumised, halvenenud infrastruktuur ja viletsam tervishoid[3]. Kirjutamise hetkeks on Iraagis hukkunud 3880 USA sõdurit.

5.   Surnute kokkuarvutamisest on olulisem tunnistada seda, et 2003. aasta sõda ja sellele järgnenud kaos ning vägivald on lisanud niigi kümneid aastaid kestnud sõja, diktatuuri ja sanktsioonide all kannatavale ühiskonnale uue ja raske kollektiivse trauma. Kuigi Saddam Husseini režiimi lõpp on iseenesest positiivne, siis seda ning teisi 2003. aasta invasiooni kiiduväärseid tagajärgi – eelkõige demokraatia ja põhiseadusliku korra valdkonnas – tuleb vaadata võrrandi ühe osana, mille üldtulemusel on iraaklaste olukord tõenäoliselt halvem kui varem. Kõige murettekitavam tõend sellest on nende iraaklaste arv, kes avaldavad meelt oma jalgade abil. 27 miljonist elanikust on üle 2 miljoni iraaklase riigi sees ümberasustatud, olles oma kodu peamiselt jätkuva vägivalla tõttu maha jätnud, ning teised 2 miljonit on riigist lahkunud ja on nüüd põgenikud, peamiselt naaberriikides Jordaanias ja Süürias. Euroopas on 200 000 iraagi põgenikku. Põgenikekriis on põhjustanud märkimisväärse ajude äravoolu, avaldades ebaproportsionaalset mõju varem jõukale ja haritud Iraagi keskklassile. Vastavalt ÜRO Iraagi abistamise missioonile ja teistele ÜRO ametitele on mõnest haiglast lahkunud 80% arstidest; sõltuvalt piirkonnast on suletud 30% kuni 70% koolidest; 70 protsendil elanikkonnast puudub piisav ligipääs veevarustusele ning 81 protsendil puudub ligipääs töökorras kanalisatsioonile; krooniliselt alatoidetud laste osakaal on 23%. Töötus on endiselt valdav: ÜRO Iraagi abistamise missiooni andmetel on see 80% ning pool rahvastikust peab ära elama vähem kui 1 USA dollariga päevas.

6.   Kuigi nende arvude algne põhjus peitub Iraagi majanduse pikaajalises languses alates 1980-ndatest (sõda, sanktsioonid, diktatuur ja halb juhtimine), on 2003. aasta järgne areng olukorda kas halvendanud või ei ole suudetud lahendada kõige pakilisemaid Iraagi julgeoleku ja arenguga seotud väljakutseid.

Euroopa ja Iraak

7.   2003. aasta sõda lõhestas Euroopa. Mõned ELi liikmesriigid võtsid vastu poliitilise otsuse toetada Ameerika Ühendriikide otsust kiirustada sõtta, et väidetavalt kaitsta maailma Saddam Husseini massihävitusrelvade eest. Üks selle saatusliku otsuse ohvritest oli ELi ühtsus rahvusvahelisel areenil. 2003. aasta lõhestatuse tagajärjed on häirinud ELi võimalikku rolli Iraagi ülesehitamisel.

8.   Euroopa Ühendus on alates 2003. aastast lisaks liikmesriikide abile andnud Iraagi ülesehituseks ligikaudu 818 miljonit eurot. Kuid EL ei ole suutnud kohapeal olukorda märgatavalt parandada. On tõsi, et EL pole ainus abiandja, kelle Iraagi ülesehitamisse antud panus on toonud liiga vähe tulemusi. Kuid käesolevas soovituses väidetakse, et Euroopa võib teha palju rohkem ja palju paremini, nimelt suheldes tihedamalt Iraagi institutsioonide ja kodanikuühiskonna osalejatega, suurendades märgatavalt oma kohalolekut Iraagis ja otsides oma ressursside kasutamiseks leidlikumaid viise.

9.   Käesoleva soovitusega nõukogule jätkatakse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni „Euroopa Liit ja Iraak - suhete arendamise raamistik[4]” põhilist lähenemisviisi, nimelt seda, et ELi rolli Iraagis peab juhtima „vajadus liikuda minevikusündmustest edasi ja vaadata tulevikku” ja „rahvusvahelise üldsuse moraalne ja poliitiline kohus” abistada Iraagi rahvast.

10. Käesolevas soovituses pakuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid Iraagi kohta kõikehõlmava raamistiku ELi tegevuse osas Iraagis. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1770, millega laiendatakse märkimisväärselt ÜRO Iraagi abistamise missiooni volitusi, rõhutatakse „Iraagi stabiilsuse ja julgeoleku olulisust Iraagi rahva, piirkonna ja rahvusvahelise üldsuse jaoks” ja kriipsutatakse alla „Iraagi arengut toetava piirkondliku ja rahvusvahelise abi jätkumise tähtsust”.

11. EL ei saa ülemaailmsel tasandil osalejana, kellel on omad huvid ja kohustused, eirata Iraagis jätkuvat kriisi: Iraak on äärmiselt oluline piirkondliku, ülemaailmse ja muidugi Euroopa julgeoleku seisukohalt. Käesolev soovitus põhineb oletusel, et ELi käsutuses on suur hulk rahalisi ja poliitilisi ressursse, mida saab kasutada, et soodustada turvalise, stabiilse, ühtse, jõuka ja demokraatliku Iraagi riigi kujunemist, kus austatakse inimõigusi, kaitstakse vähemusi ja mis annab oma panuse stabiilsemale Lähis-Ida piirkonnale.

Tõhususe, läbipaistvuse ja nähtavuse olulisus

12. Euroopa Parlament on mitmel korral väljendanud oma rahulolematust seoses sellega, et EÜ rahastamise suunamiseks kasutatakse mitmepoolseid sihtfonde. Seda tüüpi fonde ei halda EL ning on võimatu täpselt kindlaks teha, mil moel neid kohapeal kasutatakse. Iraagis kasutatakse ühenduse vahendite peamise edastajana Iraagi taastamise rahvusvahelist fondi ning sellega seoses on Euroopa Parlamendis tekkinud kahtlused läbipaistvuse, tõhususe ja nähtavuse osas. Eriti suurt muret tekitab Maailmapanga Iraagi sihtfond, mis on IRFFI üks osa. Juba 2005. aasta resolutsioonis Iraagi kohta[5] väljendab Euroopa Parlament oma üllatust asjaolu suhtes, et „Iraagi ülesehitamiseks eraldatud vahendeid ei halda tervenisti ÜRO, vaid osaliselt teeb seda ka World Bank Trust” ning rõhutab, et „tänaseks päevaks on World Bank Trust käiku lasknud vaid tühise osa kogutud vahenditest”. Väliskomisjoni arvamuses Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta (C6-0000/2005 2005/2001(BUD))[6] ollakse veelgi selgesõnalisemad ning „nõuab..., et Maailmapangale rohkem rahalisi vahendeid ei suunata”.

13. Komisjoni suutmatus pakkuda Euroopa Parlamendile andmeid selle kohta, kuidas Euroopa ressursse kasutatakse, viis 2008. aasta eelarve lõplikul vastuvõtmisel otsuseni jätta eelarverea 19 10 03 (Lähis-Ida arengukoostöö rahastamisvahend) kulukohustuste assigneeringutest 20% reservi. Seda reservi saab kasutada tingimusel, kui Euroopa Komisjon „esitab Euroopa Parlamendile põhjaliku ülevaate rahaliste vahendite kasutamisest (2006. ja 2007. aastal ja kavandatud kasutus 2008. aastal) Iraagis”. Praeguseks hetkeks on komisjoni vastus sellele parlamendi taotlusele olnud ebarahuldav.

14. Käesoleva soovitusega korratakse Euroopa Parlamendi nõudeid suurema läbipaistvuse järele, kasutada üleüldiselt vähem mitmepoolseid sihtfonde, eelkõige IRFFI raames Maailmapanga Iraagi sihtfondi, ja toetuda rohkem kahepoolsetele projektidele, eelkõige ÜRO asutustega. Kuni Iraagi valitsuse vastuvõtuvõime on piiratud ja kuni IRFFI ei suuda pakkuda ELi vahendite kasutamisel piisaval tasemel läbipaistvust ja nähtavust, peaks EL suunama oma toetuse raskuspunkti kahepoolsetele projektidele, mis keskenduvad tehnilisele abile ja suutlikkuse tõstmisele õigusriigi põhimõtete, finantsjuhtimise, demokraatliku valitsemise ja inimõiguste valdkondades. Komisjon on samuti võtnud sama suuna, mis on tervitatav.

15. Täpsemad soovitused ELi tulevase rolli kohta Iraagis sõltuvad loomulikult julgeolekuolukorrast kohapeal, mis on kõige suurem takistus Euroopa rolli suurendamisele selles riigis. Igal juhul peaks EL järgima ÜRO eeskuju, kui viimane laiendab oma kohalolekut Iraagis – olgu see Bagdadis või mujal. On selge, et USA vägede kohaolek Iraagi territooriumil ei puuduta käesolevat resolutsiooni. Kuid lähtutakse oletusest, et USA kohustub tagama Iraagi julgeolekut nii kaua, kuni Iraagi ametivõimud seda vajalikuks peavad. Ainus pikaajaline lahendus Iraagi olukorra stabiliseerimiseks on mitmepoolse koostöö suurendamine ja ÜRO juhtimisel rahvusvahelise üldsuse kohaoleku järk-järguline demilitariseerimine. Viimasega seoses suudab EL anda olulist lisaväärtust.

16. EL peaks kasutama kõiki vajalikke käsutuses olevaid välistegevuse rahastamisvahendeid, et toetada kasvanud poliitilist kohustust Iraagi stabiilsuse ja jõukuse osas. Iraak ei ole klassikaline arenguabiriik ja seni eelistatud lähenemisviisi – peamiselt arengukoostöö rahastamisvahendi kasutamine – tuleb muuta. 2006. aasta juuni komisjoni teatis „Soovitused Euroopa Liidu uuendatud suhete arendamiseks Iraagiga”[7] sisaldab kasulikke suuniseid tulevikuks. Selle rõhuasetused – (1) kaasatuse tähtsus poliitilistes protsessides ja valitsuses ning (2) riigi julgeolekuolukord – on tervitatavad. Kuid kui EL soovib olukorda mõjutada, peab see enda käsutuses olevaid vahendeid kasutama leidlikult. Lisaks tihendatud poliitilisele dialoogile Iraagi ametiasutustega (eriline rõhuasetus on esindajatekojal), tuleks kombineerida omavahel stabiliseerimisvahend, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, humanitaarabi ja arengukoostöö rahastamisvahend, kuid ka EJKP meetmed desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja taasintegreerimisalgatuse ning julgeolekusektori reformide valdkonnas, et need tugevdaksid üksteist, toetades turvalise, stabiilse, ühtse, jõuka ja demokraatliku Iraagi ehitamist, kus kaitstakse inimõigusi ja vähemusi. Iraagis ei ole puudus rahast. Iraagis on puudus stabiilsusest, poliitilisest tahtest, tugevatest poliitilistest institutsioonidest ning haldussuutlikkusest raha hästi kasutada. Need on valdkonnad, mida EL saab mõjutada.

17. Üks kindel valdkond, kuhu EL peab investeerima, on inimõigused. EL peab oma tegevusega Iraagis avaldama mõju surmanuhtlusele, karistamatuse kultuurile ja süsteemsetele inimõiguste rikkumistele kõikides Iraagi ühiselu valdkondades. Usu- ja etniliste vähemuste õigused peaksid ELi tulevases tegevuses Iraagis olema prioriteetide seas. Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatust tuleks Iraagis laialdaselt ära kasutada, eelkõige Iraagi kodanikuühiskonna tugevdamiseks.

18. Viimasena nõutakse käesolevas soovituses Euroopa Nõukogult läbipaistvust seoses sellega, kuidas ELi personal kasutab Bagdadis sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtteid. ELil puuduvad eelkõige suunised selliste ettevõtete kasutamiseks EKJP operatsioonidel, kuid samuti üldisemalt selle kohta, kuidas ELi institutsioonid võiksid neid välismaal kasutada. Nii kaua kui selle valdkonna läbipaistvus ei parane põhjalikult ning ei looda selgeid suuniseid sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete palkamisel ELi institutsioonide teenistusse väljaspool ELi, on Euroopa Parlamendil väga raske anda oma nõusolekut ELi füüsilise kohaoleku laiendamisele Iraagis.

  B6‑0328/2007

  • [1]  Arvude allikas on Iraqi Body Count seisuga 1. detsember 2007.
  • [2]  Iraagi tervishoiuministeeriumi andmed, november 2006.
  • [3]  Arvud on pärit meditsiiniajakirja The Lancet viimasest uuringust, oktoober 2006.
  • [4]  P6_TA(2005)0288.
  • [5]  P6_TA(2005)0288.
  • [6]  PE 360.281v02-00.
  • [7]  KOM(2006)283.

ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS NÕUKOGULE (B6‑0328/2007)

vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1

Esitaja(d): Ana Maria Gomes

fraktsiooni PSE nimel

Euroopa liidu roll Iraagis

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,

A. arvestades Iraagi olulist rolli seoses stabiilsusega kogu piirkonnas ja Lähis-Idas laiemalt;

B.  arvestades kogukondadesisest ja kogukondadevahelist vägivalda;

C. arvestades, et puudub võimalik sõjaline lahendus, eriti välisjõudude näol;

D. arvestades vajadust luua riiklik korravalveüksus, mis hõlmab kõiki kogukondi ja millel on nimetatud kogukondade usaldus;

E.  arvestades, et püsiva lahenduse otsinguisse tuleb tingimata kaasata poliitikud kõikidest kogukondadest;

F.  arvestades, et tuleb jätkata Iraagi tsiviilelanikkonna, eriti naaberriikidesse ümberasustatud elanikkonna ja põgenike murede leevendamist;

G. arvestades doonorriikide konverentsil võetud kohustusi;

I.   arvestades Euroopa Parlamendi kaasvastutust eelarve valdkonnas;

J.   arvestades, et 2003.–2006. aastani andis Euroopa Liit Iraagile 718,5 miljonit eurot toetust;

K. arvestades, et Euroopa Liidu rahastamine, eriti ÜRO ja Maailmapanga kaudu Iraagi taastamise rahvusvahelisse fondi suunatud rahastamine, on toimunud ilma tegeliku Euroopa järelevalveta,

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

     a)  jätkata Euroopa Liidu panust ühtse, stabiilse, demokraatliku, ilmaliku ja usuvabadusi austava riigi loomisse;

     b)  suurendada algatusi, mis võimaldavad erinevate kogukondade lähendamist, eriti põhiseaduse reformi ja võimu jagamise valdkonnas;

     c)  arendada tihedas koostöös ÜRO, muude rahvusvaheliste osapoolte ja Iraagi ametiasutustega pikaajalist ühtset kava eesmärgiga viia läbi julgeolekusektori reform, mis põhineb relvajõudude demokraatliku vastutuse põhimõttel ja millega rõhutatakse relvarühmituste demobiliseerimist;

     d)  aidata Iraagil kasutada ära oma maavarasid;

     e)  viia läbi ÜRO ja Maailmapanga kaudu suunatud Euroopa rahastamise kasutamise sõltumatu audit;         

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamiseks komisjonile, Iraagi valitsusele, Iraagi esinduskogule, ÜRO-le ning Maailmapangale.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (25.1.2008)

väliskomisjonile

Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu rolli kohta Iraagis
(2007/2181(INI))

Arvamuse koostaja: Ignasi Guardans Cambó

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

edastab nõukogule järgmised soovitused:

1.  tervitada Iraagile vaatleja staatuse andmist Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTOs) kui olulist sammu Iraagi taasintegreerimiseks maailmamajandusega, mis on positiivseks täienduseks ELi ja Iraagi vahelist kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu sõlmimiseks peetavatele läbirääkimistele; ootab hea meelega Iraagi WTO täieõiguslikuks liikmeks saamist sobival ajal tulevikus; seni tuleks rahalise toetuse kaudu kindlustada jätkuv toetus riigi suutlikkuse suurendamisele;

2.  pidada ELi ja Iraagi vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi viisil, mis toetab ja hõlbustab Iraagi sisereforme ning lähendab Iraagi kaubandusrežiimi mitmepoolsete süsteemide korrale ja eeskirjadele;

3.  abistada Iraaki piisavate ja õiguspäraste institutsioonide loomisel, mis võimaldavad tema esindajatel pidada läbirääkimisi liitumistingimuste üle, ning soovitada ELil anda Iraagile jätkuvalt abi, et aidata tal rahvusvahelistes organisatsioonides, konventsioonides ja lepingutes (nagu ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD), ÜRO Arenguprogramm (UNDP), ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Kyoto protokoll ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon) aktiivselt osaleda ja nende nõudeid täita;

4.  keskenduda Euroopa Liidu osalemisele Iraagiga sõlmitava rahvusvahelise kokkuleppe (International Compact with Iraq – ICI) väljatöötamisele ning Iraagi mitmekesiseks turumajanduseks kujundamise toetamisele, mis vastab Iraagi ühiskonna vajadustele ja nõudmistele ning võimaldab tal täita nõudeid ja kasutada võimalusi, mida pakub jätkusuutlik ja õiglane maailmakaubanduses osalemine;

5.  võtta tulevase kaubanduspoliitika kujundamisel ja riigi ülesehitamisse panuse andmisel arvesse Iraagi põhiseadusega sätestatud piirkondade arengut ja sotsiaalmajanduslikku mitmekesisust; soovitab seetõttu toetada peamiselt mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse suurendamist;

6.  keskendada ELi jätkuv abi Iraagi haldus- ja majandusasutuste suutlikkuse tõstmisele, eriti institutsioonilise raamistiku ümberkorraldamisele, eelkõige seoses sõltumatu keskpanga, stabiilse vääringu, maksu- ja eelarveasutuste loomise ning finantsturgude takistamatu arenguga, ning kutsuda erasektorit üles toetama turumajanduslikke reforme ja välismaiseid otseinvesteeringuid;

7.  kutsuda Iraagi ametivõime üles järgima 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) X artiklis kirjeldatud tegevuse avalikkuse nõudeid, võtma vastu vajalikud õigusaktid ja suurendama riigi suutlikkust rakendada neid sellistes valdkondades nagu intellektuaalomand, riigihanked, tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed;

8.  kutsuda Iraagi ametivõime üles tagama läbipaistvus ja võrdne kohtlemine seoses riigihangetega, eelkõige laiendama enamsoodustusrežiimi kõigile ELi tarnijatele seoses kõigi riigiasutuste avalike hangetega, kuni Iraak liitub mõnepoolse lepinguga riigihangete kohta (GPA);

9.  julgustada Iraagi valitsust kasutama naftamüügist saadavat tulu viisil, mis tagaks selle taasinvesteerimise Iraaki ja selle haldamise riigihankeid korraldavate organite poolt Iraagi valitsuse egiidi all; soovitab pidada nimetatud lähenemist Iraagi majanduse ülesehitamiseks ja arendamiseks antava ELi abi oluliseks eeltingimuseks;

10. tunnistada, et riiki tulevatele välisinvesteeringutele reguleeritud ja de facto võrdsete konkurentsitingimuste tagamine teenib kindlalt nii Euroopa Liidu kui ka Iraagi huve ja on neile mõlemale kasulik;

11. arvestada, et kuna vajatakse jätkusuutlikumat kaubandusstruktuuri, siis peab energiaallikatele ligipääsu puhul olema tegemist mitmepoolsete eeskirjade kehtestamise küsimusega, mida ei tohi õõnestada kahepoolsete kaubanduslepingutega, millega võisteldakse kõige soodsamate ligipääsutingimuste pärast;

12. tagada, et Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused annaksid regulaarselt täielikku ja läbipaistvat teavet ELi abi tegeliku väljamaksmise ja rakendamise kohta, sealhulgas nende vahendite kasutamise kohta, mida antakse kaudselt teiste organisatsioonide, näiteks Iraagi taastamise rahvusvahelise fondi kaudu;

13. korrapäraselt teavitada parlamenti sellest, millisesse etappi on jõudnud ELi ja Iraagi vahelised kaubandus- ja koostööläbirääkimised;

14. toetada korrapärase dialoogi käivitamist komisjoni, Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Investeerimispanga vahel, et kooskõlastada võla restruktureerimise ja/või kustutamisega seotud lähenemisviise ja algatusi ning asjakohaseid majanduspoliitilisi nõudmisi, et võimaldada Iraagi sotsiaalset, ökoloogilist ja majanduslikku säästvat arengut vastavalt Iraagi rahva väljendatud eelistustele;

15. soovitada tungivalt komisjonil luua 2008. aastast alates oma andmebaas ÜRO, Maailmapanga või mis tahes teise rahvusvahelise institutsiooni egiidi all juhitud projektide kohta, millele antakse üldist rahalist toetust ELi üldeelarvest väga spetsiifilistele projektivõrgustikele; iga projekt peaks nimetatud andmebaasis olema identifitseeritav ja projektile antud ELi rahaline toetus selgelt märgistatud;

16. soovitada liikmesriikidel ja komisjonil liikuda aeglaselt ELi juhitavate ja rahastatavate projektide algatamise suunas; paluda komisjonil esitada Euroopa Parlamendile dokument kavandatava strateegiaga, kuidas nimetatud tegevust teostada hiljemalt 2008. aasta maiks; selgitada tuleks projekte, mis peaksid mõneks ajaks jääma ÜRO ja Maailmapanga egiidi alla;

17. soovitada ELil jätkata rahalise toetuse andmist programmidele, mis aitavad Iraagi ühiskonda tervikuna üles ehitada;

18. toetada piirkondliku majanduskoostöö järkjärgulist sisseseadmist kui väärtuslikku esimest sammu Iraagis pingete alandamise ning ajapikku poliitilise ja julgeolekualase koostöö kujunemise suunas;

19. kutsuda nii Iraaki kui ka liikmesriike üles edendama head valitsemistava, läbipaistvust ja vastutust loodusvarade kasutamisega seoses, samal ajal tagades, et loodusvarade kasutamine ei põhjusta mingisugust ökoloogilist tasakaalutust ning see toimub peamiselt Iraagi rahva hüvanguks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

17

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kader Arif, Francisco Assis, Graham Booth, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Pierre Audy, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.2.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

62

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Monika Beňová, Elmar Brok, Colm Burke, Philip Claeys, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Bronisław Geremek, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Emilio Menéndez del Valle, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Pasqualina Napoletano, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Kristian Vigenin, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mariela Velichkova Baeva, Cristian Silviu Buşoi, Giulietto Chiesa, Andrew Duff, Árpád Duka-Zólyomi, David Hammerstein, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Jaromír Kohlíček, Peter Liese, Erik Meijer, Nickolay Mladenov, Borut Pahor, Józef Pinior, Antolín Sánchez Presedo, Inger Segelström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Renate Weber