RAPORT Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas
13.3.2008 - (2007/2211(INI))
Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Vasco Graça Moura
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 151;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm Kultuur (2007–2013);[1]
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta konventsiooni kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta;
– võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta otsust kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta[2] (UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon);
– võttes arvesse hariduse, noorte ja kultuuri nõukogu 24. ja 25. mai 2007. aasta koosoleku järeldusi ning nõukogu dokumenti 9021/2007;
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa maailmas – mõned praktilised ettepanekud sidususe, tõhususe ja nähtavuse lisamise kohta” (KOM(2006)0278);
– võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (KOM(2007)0242) ning kõnealuse teatisega seotud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)0570);
– võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni eespool nimetatud komisjoni teatise kohta Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (dokument 14485/07);
– võttes arvesse oma 5. septembri 2001. aasta resolutsiooni kultuurikoostöö kohta Euroopa Liidus[3];
– võttes arvesse oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta[4];
– võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni seaduslike sidusmuusikateenuste autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühise piiriülese haldamise kohta[5];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0075/2007),
A. arvestades, et Euroopa Liidul on eelkõige kohustus hoolitseda Euroopa kultuurilise rikkuse eest (ilma et see piiraks suurimat ja soovituimat avatust teistele kultuuridele); Euroopa kultuuripärandit tuleb täies ulatuses ja kõikide vahenditega kaitsta, levitada ja jagada nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool;
B. arvestades, et kunst ja kultuur on suurema väljenduse ja eneseteadvuse saavutamise vahendid isiklikus ja sotsiaalses arengus ning võimaldavad üksikisikutel ja kogukondadel tegeleda nende pärandi ja mäluga ning kavandada nende isiklikku ja ühist tulevikku;
C. arvestades, et kunst ja kultuur avavad uusi dialoogivorme, avavad võimalusi kultuuridevaheliseks mõistmiseks ning võimaldavad üksikisikutel ja rühmadel väljuda oma identiteedihoiakute raamidest;
D. arvestades, et kunst ja kultuur julgustavad ühiskonnaelust osavõtmist ja selles osalemist vahetuse, arutelu ja loovuse valdkonnana ning ideede loomiseks;
E. arvestades, et Euroopa kultuuripärand, sealhulgas oma väljenduste mitmekesisuses ning põhiliste vormide segunemises, nagu näiteks kreeka, ladina ning juudi-kristlik pärand, asetas Euroopa kõikide kontinentide etteotsa, osutus innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatuks tõukejõuks, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, rikastumise, vaimse tegevuse, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks märgiks;
F. arvestades, et üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille algne roll on Euroopale ja liidule oluline mõistmaks maailma, et tagada selle ühtsus, tuua esile ainulaadsus ja jääda meelde teiste rahvaste kõrval;
G. arvestades, et nii paindlikkus kui ka liikuvus on kunstialastele elukutsetele loomuomased;
H. arvestades, et kunsti loomine ühendab nii Euroopa kunstnikke kui ka kunstnikke väljastpoolt Euroopat, ning arvestades, et kunstnike liikuvust takistab riikide poliitika viisade nõudmise osas ELi piires liikuvatelt isikutelt;
I. arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata Euroopa kultuuripärandi ajaloolise mõju eriväljendustele teistel kontinentidel, pannes tasakaalu tsivilisatsiooni ülesehitamise tegurid, vastastikuse mõistmise ja konstruktiivse lähenemise neid väljendusi esindavate rahvaste vahel,
J. arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused etendavad nende piirides eriti olulist rolli kultuuri arengus ja kindlustamises, eelkõige kultuuripärandi kaitsmise ja kunstialase innovatsiooni edendamise abil, mis on tegur, mida tuleks asjakohaselt arvesse võtta Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava ümberkorraldamisel üleilmastumise valguses;
K. arvestades, et väljastpoolt Euroopat tulevad sisserändajad, turistid ja muud külastajad on kohustatud austama Euroopa kultuuripärandit, mis on liikmesriikides esmatähtis;
L. arvestades ühelt poolt, et Euroopa loov-, kunsti- ja kultuuritööstustel on otsustav roll Euroopa kultuurilise identiteedi loomisel, väärtuste jagamisel ning Euroopa kodanikkonna jätkuval arendamisel, mis üheaegselt ületab riigipiire ning tunnistab kultuurilist mitmekesisust Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja keelelisel tasandil;
M. arvestades teiselt poolt, et Euroopa loovisikutel, artistidel ja kultuuritööstusel on samuti oluline mõju majanduslikele sissetulekutele, jõukuse allikatele ning ELi töökohtade loomisele;
N. arvestades, et tehnoloogiline areng toob järjest rohkem kaasa kultuuritoodete digitaalsel kujul tootmist, levitamist ja tarbimist, ning poliitika peab seda arengut arvestama;
O. arvestades, et Euroopa kultuuritööstus on kaitstud kaubanduseeskirjade eest, mis peegeldab adekvaatselt Euroopas levinud arvamust, et kultuuritooted ja -teenused erinevad muud tüüpi toodetest ja teenustest, vajades eraldi eeskirju;
P. arvestades, et ELi suurimad muuseumid ja kultuuriasutused viivad muu maailma sarnaste asutustega järjest enam läbi majanduslikult olulisi vahetusi, mis toodavad turismiga võrreldes suuremat tulu;
Q. arvestades, et liikmesriikide ajalooline, kultuuriline ja arheoloogiline pärand väärib maksimaalset kaitset ebaseadusliku impordi ja üldise ebaseadusliku kaubanduse riskide eest, nagu on sätestatud 14. novembri 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis ja teistes kehtivates rahvusvahelistes õigusaktides;
R. arvestades, et EL peab üles näitama solidaarsust kolmandate riikide kultuuripärandi kaitsmisel, eriti nõrgimate kultuurisektoriga riikide puhul, ning aktiivselt ära hoidma päritolumaal kaitstud kultuuriväärtuste ebaseaduslikku importi;
S. arvestades, et ELi kultuuritoodete ja -teenuste kaubandustasakaal on ebasoodne;
T. arvestades, et majanduslik üleilmastumine ja üleilmse kultuuritööstuse teke on väljakutse keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele, mis on väärtus omaette, muutes oluliseks sellele väljakutsele ühise Euroopa lähenemise leidmise;
U. arvestades, et turismitööstus ja sellega seotud teenused on üks neid punkte, kus rahvusvaheline kaubandus ja kultuur kohtuvad ning mis võib ELi ja kolmandate riikide suhetes olla parim vahend Euroopa kultuuriga seotud sihtkohtade tähtsustamiseks, edendades samal ajal kaubandust ning aidates seega tagada sotsiaalset, kultuurilist ja keskkondlikku jätkusuutlikkust;
V. arvestades, et usaldusväärne ja sisuline statistika kultuuritoodete ja -teenuste rahvusvahelise kaubanduse kohta puudub peaaegu täielikult;
W. arvestades, et digitaalseid tehnoloogiaid peaks käsitlema uudse võimalusena kultuuritooteid ja -teenuseid üleilmselt levitada, mis võib vaba ja õiglase ligipääsu ning kultuuriliste ja keeleliste eripärade austamise korral edendada kultuuridevahelist mõistmist;
X. arvestades, et uued meediatehnoloogiad, sh avatud lähtekoodil põhinevad Interneti-portaalid ja -teenused ning nende arendus nõuavad järjest rohkem sisu, et olla konkurentsivõimelised;
Y. arvestades, et need arengud toovad endaga kaasa ennenägematuid väljakutseid, mis nõuavad uut lähenemist intellektuaalomandiõiguste kaitse, piraatluse ja lubamatu digiteerimisega seotud teemade juhtimisele ja reguleerimisele, arvestades vajadust leida kohane tasakaal vaba ligipääsuga kultuuritoodete ja -teenuste ning uute kunstiliste ja intellektuaalsete loomevormide vahel;
Z. arvestades, et kultuuritoodete võltsimine ja piraatlus toovad ELis kaasa töökaotusi ning kahjustavad kultuuritööstuse konkurentsivõimet ja toodete kvaliteeti, mõjutades eriti liikmesriike, mis saavad põhilise tulu kultuuritoodete valmistamisest ja majanduslikel eesmärkidel kasutamisest;
AA. arvestades, et komisjonile on antud ülim võim kaitsta Euroopa tööstuse intellektuaalomandiõigusi kõigis rahvusvahelistes foorumites ning ka nende kaubanduspartnerite ees, kellel ei ole selles valdkonnas asjakohaseid õigusakte;
AB. arvestades, et kultuur on eraldi kaasatud ELi vabakaubanduslepingutesse ja teistesse kaubandusmeetmetesse,
AC. arvestades, et kultuur ja keel on regionaalarengu juhtivad jõud ja aitavad investeeringuid ligi tõmmata eriti vähearenenud piirkondades, kus on vähe loodusvarasid või vaatamisväärsusi, ning arvestades, et kunstnikel ja kultuuriasutustel on otsustav roll piirkondade identiteedi loomisel ja nende atraktiivsuse suurendamisel ning Euroopa integratsiooniprotsessis;
AD. arvestades, et kultuur nii töökohti andva kui ka majanduskasvu soodustava sektorina on eriti oluline (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega) linnade ja maapiirkondade arenguks ning arvestades, et kultuuriline identiteet on sotsiaalvaldkonnas piirkondade ning kohalike kogukondade integratsiooni ja suuremat sotsiaalset ühtekuuluvust soodustav oluline tegur;
AE. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arendamise poliitika raames võib toetada kultuuripärandi taastamist ja kunstiga seotud elukutsete edendamist, et suurendada piirkondade atraktiivsust;
AF. arvestades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning erakapitalil on kultuurisektoris järjest suurenev oluline roll ning et need tuleks kaasata projektide ja meetmete rakendamisse selles valdkonnas, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse kaudu,
1. tervitab komisjoni teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta ning kiidab heaks selles seatud eesmärgid; märgib, et Lissaboni strateegia rakendamises ning ülemaailmse juhtimise ja säästva arengu uue samba ülesehitamises on paljudel juhtudel rõhutatud kultuuri olulist ja struktureerivat rolli;
2. tunneb samuti heameelt asjaolu üle, et nõukogu on komisjoni eespool nimetatud teatise hästi vastu võtnud, nagu see kajastub nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis;
3. rõhutab, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused etendavad olulist rolli kultuuri arendamisel ja soodustamisel, eelkõige kultuuripärandi kaitsmisel ning ka kunstialase innovatsiooni ja loovtööstuse edendamisel;
4. tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on huvitatud kunstnike ja elukutseliste kultuuritöötajate liikuvusest;
5. juhib tähelepanu vajadusele edendada noorte Euroopa kunstnike esilekerkimist ja liikuvust;
6. peab kahetsusväärseks, et Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava koostamisel ei ole osutatud rollile, mida etendavad linnade, kohalike ametiasutuste ja piirkondade arvukad partnerlused;
7. rõhutab asjaolu, et kultuurisektor etendab olulist osa uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, ning juhib tähelepanu kultuuri tähtsusele hea ja dünaamilise elukeskkonna loomisel, eriti tohutute võimaluste abil, mida pakub kultuuriturism paljude piirkondade majandusarengule;
8. rõhutab, et asutamislepingu artikli 151 valguses võib koostööpoliitika ja liikmesriikide vahelised partnerluslepingud kultuurisektoris kehtestada üksnes kultuurilist mitmekesisust ja rahvuslikku identiteeti austades; rõhutab samuti Euroopa Liidu piirkondade rolli kultuurialase koostöö olulise foorumina;
9. on mures asjaolu pärast, et teatis ei too selgust kestvasse probleemi, mis puudutab kultuuri vääritimõistmist kaasaegse ja traditsioonilise kunsti, Euroopa pärandi ja kasumile orienteeritud ja tulutoova nn loovtööstuse osas; pealegi esitavad tegevuskavas seatud eesmärgid kultuuri üldjuhul nii, et sel on oluline sotsiaalne, majanduslik, poliitiline ja üldisemalt nn instrumentaalne väärtus, kuid ei hõlma kultuuri kui sellist omaette väärtusena (kultuur kultuurina);
10. tunneb muret asjaolu pärast, et arutelus kultuuridevahelise ja kultuurilise dialoogi üle ning selle üle, mida mõeldakse kultuuri all, mõistetakse sageli, et kultuur pigem ühendab inimesi, kui on erinevuste vahendaja; sellega seoses võiks kasutada Jean Monnet’ sõnu, et need noored inimesed, kes on kursis kõige sellega, mis on suurepärane ja hea erinevates kultuurides, lakkamata vaatamast oma endi maade poole armastuse ja uhkusega, saavad eurooplasteks;
11. peab asutamislepingu artikli 151 lõike 4 täielikuks ja ühtseks rakendamiseks vajalikuks võtta arvesse sektori eripära kultuuri- ja majandustoodetena, eelkõige selle loome- ja innovatsioonivõimet ning sotsiaalset tähtsust, et kultuur võiks täielikult leida koha, mis talle on antud Lissaboni strateegia raames;
12. usub, et komisjoni eesmärk arendada kultuurisektoris täiendavalt dialoogi kodanikuühiskonnaga on olulise tähtsusega ühtse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kujundamiseks ning üksnes niisuguse struktureeritud dialoogi abil suudaks Euroopa poliitika tõeliselt kajastada Euroopa kunstnike ja kultuuritöötajate tegelikku olukorda ja vajadusi;
13. kutsub komisjoni üles esitama niisuguseid soovitusi digitaalõiguste halduse süsteemide kaitseks, mis vastaksid ühtmoodi nii ELi siseturu kui ka UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni nõuetele;
14. rõhutab, et jätkusuutlikult tuleb tagada kultuuriline tootlikkus ja kunstnike loovus, mis eeldab aga kunstnike kindlustatud sotsiaalset olukorda, sh sobivat maksu-, töö-, sotsiaalkindlustus- ja autoriõiguste raamistikku;
15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles äratama ellu UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ning arvestama täies ulatuses selles kehtestatud põhimõtteid nii oma sise- kui ka välispoliitikas;
16. tuletab komisjonile meelde, et ühendus on kohustatud rakendama UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni oma volituste rakendamisel konventsioonis sätestatud valdkondades: „ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö, majanduslik, rahaline ja tehniline koostöö kolmandate riikidega, kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, konkurents ja siseturg, kaasa arvatud intellektuaalomand.” (vastus kirjalikult vastatavale küsimusele P-5554/07);
17. on arvamusel, et ühenduse praegused kultuurisektori programmid ei vasta täielikult Euroopa ühise kultuuripärandiga seotud olukorrale, ning kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepaneku luua eriprogrammid, mis võimaldavad ulatuslikumalt ja põhjalikumalt edendada kunstilist loovust ning säilitada kontakti materiaalsete ja mittemateriaalsete varade ja väärtustega, mida Euroopa kultuuripärand hõlmab, mis lihtsustavad nende vastastikust mõju identiteetide ja erinevuste inimlikus mõistmises ning tänapäeva kultuuri loomises, ning mis võimaldavad kultuuripärandit kasutada ja jagada;
18. juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab etendama olulist rolli praktiliste meetmete võtmisel, mis tõeliselt soodustavad Euroopa ning ühenduseväliste kunstnike liikuvust;
19. rõhutab, et kõikidel kultuurisektori programmidel on väga positiivne mõju ühtsusele, tegelikule lähenemisele, majanduskasvule, säästvale arengule, innovatsioonile, tööhõivele ja konkurentsivõimele;
20. nõuab, et viidaks sisse kunstnike eriviisa, võimaldamaks neil viivitamatult anda oma nõusolek, kui neile pakutakse väga lühiajalist elukutselist tööd;
21. kordab ELi huvipakkuva kultuuriprojekti – Euroopa kultuuripealinnade kava – strateegilist tähtsust, sest see võimendab olulisel määral linnade ja piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut Euroopa lisandväärtust luues;
22. palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu tugevale ja tulemuslikule koostööle 2007.–2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade ja kultuurilinnade võrgustiku 2010 vahel, mis ühendab enam kui 20 alevit ja linna Ungarist, Saksamaalt ja Türgist, et teha üheskoos tööd nende endi Euroopa kultuurialaste eesmärkide väljatöötamise nimel, ühendamaks kultuuripealinnad oma ettevalmistuste tegemisel 2010. aastaks ning esitlemaks nende projekte samaaegselt paljudes erinevates kohtades;
23. rõhutab, et liikuvus ja paindlikkus on ainsad vahendid loometöö püsimise kindlustamiseks üksikutes liikmesriikides ja Euroopa kultuurilise identiteedi edendamiseks;
24. soovitab nõukogul ja komisjonil luua paralleelselt raamprogrammiga „Kultuur 2007–2013” seda täiendava programmi, mille eesmärk on väärtustada Euroopa klassikalist kultuuripärandit ja riikide kultuuride sajandite vältel tehtud ajaloolisi panuseid täies ulatuses, arvestades samas ka kultuurisektori vajadusi tulevikus;
25. kutsub komisjoni üles tugevdama kirjandustõlke toetuspoliitikat, mis on ette nähtud programmis „Kultuur 2007–2013”;
26. kutsub komisjoni üles looma programmi, mille eesmärk on väärtustada Euroopa keelte edendamist maailmas ja nende rolli kultuuriloomingus teistel kontinentidel nii, et lihtsustada vastastikusi teadmisi ja arusaamist ning kultuurilist mõju, mis on loodud ja edasi antud nende keelte kaudu väljaspool Euroopat;
27. kutsub komisjoni üles tugevdama ja edendama rahvusvahelist kultuurivahetust, kultuuridevahelise kommunikatsiooni oskuste omandamist ning kodanike mitmekeelsust Euroopa Liidus;
28. rõhutab, et arvestades 2008. aasta nimetamist Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastaks, peaks Euroopa Liit rakendama kultuuridevahelise dialoogi väärtusi ning avama end muudele kultuuridele ning edendama ja arendama koostöövõimalusi, pakkudes huvitavaid kultuuriprogramme Euroopa kolmandatele riikidele, eelkõige neile, keda hõlmab Euroopa naabruspoliitika ning kellele avaldaks ühistesse kultuuriprogrammidesse kaasatus äärmiselt olulist mobiliseerivat mõju;
29. teeb ettepaneku, et parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid võtavad kohustuse luua kultuurile ja kultuuri loomisele tõeliselt soodsad tingimused ühenduse kõikides eluvaldkondades ning eelkõige selles osas, mis hõlmab perekonda, kooli, elukestvat õpet, massimeediat ja digitaalse tehnoloogia maailma;
30. rõhutab, et tuleb jätkata konkreetsete kultuuriprojektide edendamist Euroopa tasandil, mille üheks näiteks on Euroopa digitaalraamatukogu; nõuab raamatukogu kiiremat sisseseadmist;
31. toetab arvukaid kultuurialaseid partnerluskokkuleppeid linnade, kogukondade ja piirkondade vahel, mis on olulise tähtsusega piirkondade sotsiaalsele arengule ja kultuurilise innovatsiooni edendamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama igakülgselt kohalikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi kultuurialgatusi olulise tegurina piirkondliku ja Euroopa integratsiooni protsessis ülemaailmsete väljakutsetega silmitsi seistes;
32. rõhutab, et on tähtis, et kunsti ja kirjanduse õpetamine väljenduks noorte inimeste isiksuse täiustamises, nende kutsumuse avaldumises ja arengus ning kultuurilistest varadest ja väärtustest täielikus osa saamises;
33. rõhutab vajadust, et koolide õppekavad hõlmaksid kõikides liikmesriikides Euroopa Liidu ühise ajaloo õppeprogrammi, et edendada Euroopa identiteeti ja kultuuri üleilmastumise kontekstis;
34. tuletab meelde, et on oluline luua nii koolis kui ka ühiskonnas uuenduslikud sillad kultuuri, teadustegevuse, teaduse ja tehnoloogia vahel ning neid aspekte hõlmavad programmid;
35. palub komisjonil välja töötada sobiv vahend Euroopa kultuuritööstuse kriisis olevate sektorite tuvastamiseks, pöörates erilist tähelepanu kirjastusturule, mille areng on peatunud ja mis on ohtu seadnud kvaliteetkirjanduse loomise bestsellerite kasuks, ning muusikaloomingule, mille kvaliteeti ja mitmekesisust ohustab samuti digitaalse tehnoloogia ülemaailmne levik, autoriõiguste kollektiivne haldamine ja piraatlus;
36. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele vahendid, mis on vajalikud kirjandus- ja kunstiteoste omandiõiguse jõustamiseks ja kaitseks, eelkõige digitaalses keskkonnas;
37. usub, et kehtestada tuleb Euroopa kultuuri diplomaatia tõelised tähised, ning nõuab, et liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid tugevdavad kultuuri osa oma diplomaatilistes esindustes ning teevad struktureeritud ja korrapäraseid Euroopa kultuurile pühendatud algatusi;
38. kutsub liikmesriike ja ühenduse institutsioone üles edendama algatusi, mille eesmärgiks on kultuuriturismi arendamine;
39. soovitab nõukogul ja komisjonil välja töötada ja edendada nimekirja kõikide liikmesriikide olulistest kultuurilise väärtusega paikadest, et korraldada algatusi ja üritusi, mis toimuvad korrapäraselt nendes kultuuri avaldumise paikades;
40. usub, et tuleks luua Euroopa kultuuripärandi märgis eesmärgiga rõhutada Euroopa ajaloo ja kultuuripärandi tunnistajateks olevate kultuuritoodete, mälestiste, memoriaalide ja mälestuspaikade Euroopa mõõdet;
41. soovitab nõukogul ja komisjonil toetada ja edendada Euroopa Nõukogu 1987. aastal algatatud Euroopa kultuuriradade programmi, kuna kõnealused rajad moodustavad eeskujulikke võrgustikke, mis hõlmavad piirkondi ja kohalikke kogukondi ning on Euroopa kultuuripärandi ja ühise ajaloo tunnistajateks;
42. teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku asutada Euroopa kultuuri sponsorluskava ja anda välja Euroopa kultuuri toetaja tiitlit, et luua komisjoni kavandatud tegevuse eesmärkide saavutamiseks avaliku ja erasektori tõhus partnerlus;
43. teeb ettepaneku luua mainekad Euroopa auhinnad, mida antakse regulaarselt kultuuritegevuse kõikides valdkondades;
44. soovitab samaaegselt parandada praeguste auhindade nähtavust ja hinnata nende mõju;
45. soovitab – pidades silmas maailma kultuuri vaieldamatu panuse andnud hiilgava helilooja Fryderyk Chopini kahesajandat sünniaastapäeva – nimetada 2010. aasta Fryderyk Chopini Euroopa aastaks;
46. teeb ettepaneku nimetada 2011. aasta kreeka ja ladina klassikute Euroopa aastaks, et juhtida liidu rahvaste tähelepanu sellele kultuuripärandi olulisele osale, mida tänapäeval ohustab unustamine;
47. soovitab, et komisjon peaks koostöös liikmesriikidega hakkama Euroopa kultuuriväärtuste edendamise ja oma kultuurile pühendumuse näitamise huvides korrapäraselt korraldama ja toetama Euroopa aastat, mille raames tähistatakse Euroopa märkimisväärset isikupära, kunstialast tegevust või kultuurisündmusi;
48. soovitab tõhustada kõnealuste meetmete edendamist, ligipääsetavust ja nendest teavitamist;
49. juhib nõukogu tähelepanu kiirele ja tungivale vajadusele vaadata üle eelarvevahendid, mis on suunatud komisjoni käesoleva teatise ja varasemate teatiste raames kavandatud meetmete toetamiseks;
50. õhutab komisjoni ja nõukogu tagama, et nii kahe- kui ka mitmepoolsete kaubandussuhete eeskirjad oleksid läbipaistvad, õiglased, avatud ja turulepääsule suunatud; nõuab lisaks, et need eeskirjad võimaldaksid Euroopa kultuuritööstusel kasutada kogu potentsiaali, eriti audiovisuaal-, muusika- ja kirjastamissektorites;
51. kutsub komisjoni üles läbi vaatama tollikontrolli ja liikmesriikidevahelise infovahetuse mehhanisme, tagamaks, et need on kunstiteoste ja teiste kaitstud kultuuritoodete ebaseadusliku ekspordi ja impordi vastu võitlemisel võimalikult tõhusad;
52. kutsub komisjoni üles võtma kohaseid meetmeid, et algatada intellektuaalomandiõiguste kaitse põhjalik läbivaatamine, tasakaalustamaks paremini ELi õigustikus, WTO eeskirjades ja ELi kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid vastukäivaid eesmärke seoses õigustehoidja kaitse ning vaba ja õiglase ligipääsuga kultuuritoodetele ja -teenustele, et kaotada võltsimise ja piraatluse algpõhjused;
53. kutsub komisjoni üles kasutama oma volitusi, kaasa arvatud rahvusvaheliste lepingutega kehtestatud vaidluste lahendamise meetmete võimalikku kasutuselevõtmist, tagamaks, et kõik kaubanduspartnerid täidaksid WTOst ja rahvusvahelisest kaubandusõigusest tulenevaid kohustusi;
54. kutsub komisjoni üles arendama usaldusväärsete ja ühtsete näitajate ja vahendite kogumit kultuuritoodete rahvusvahelise kaubanduse mõõtmiseks ja hindamiseks;
55. arvestades, et kultuuriturism on alati kasvav osa üleilmsest kultuuritööstusest, kutsub komisjoni üles lisama ELi kaubanduspoliitika lepingutele klauslid kultuurilise ja ajaloolise väärtusega toodete leviku ja nendega kaubitsemise kohta;
56. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kaubandusleppeid täites üha rohkem arvesse ELi vabakaubanduslepingute ja teiste kaubandusmeetmete klausleid, mis käsitlevad kultuuritoodete kaubandust;
57. rõhutab kultuuritoodete riikidevahelise ringluse toetamise olulisust kunstnike ja kultuurisektori töötajate tõhustatud liikuvuse kaudu; usub, et Euroopa kunsti ja kultuuri riikidevahelisel ringlusel on oluline roll Euroopa väärtuste levitamisel ning kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi säilitamisel ja arendamisel;
58. kutsub komisjoni üles tegema kindlaks võimalikud kolmandate riikide poolt Euroopa teatud kultuuritoodete ja -teenuste kaubandustehingutele kehtestatud mittetariifsed barjäärid ning vajadusel astuma samme nende kaotamiseks;
59. rõhutab sellega seoses, et EL peaks toetama ja lihtsustama arengumaade pääsu oma kultuuritoodete ja -teenuste turule, pöörates erilist tähelepanu võimalikule positiivsele mõjule seoses töökohtade loomise ja tehnoloogilise arenguga nende maade kultuuritööstustes.
60. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut spetsiifilise kultuuritegevuse ja -sündmuste kohta, mis edendaksid Euroopa kultuuri arengumaades, muutes kultuurile ligipääsu samal ajal prioriteediks arengupoliitikas;
61. toetab kultuuridimensiooni ning kultuuri erinevate osade süstemaatilist integratsiooni kogu välis- ja arengupoliitikasse, projektidesse ja programmidesse komisjoni diplomaatiliste jõupingutuste kvaliteedi parandamise ning kogu ELi koostöö elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse vahendina, ning selliste meetmete suurendamist, mis aitavad tõsta teadlikkust arengumeetmete kultuurilise aspekti olulisusest;
62. tervitab spetsiifiliste omavahelises seoses olevate kultuurialaste koostööprogrammide, nagu näiteks India Kultuurifond, loomist partnerriikidega Euroopa naabruspoliitika piirkonnas, Aasias ja mujal;
63. tervitab komisjoni ettepanekut luua ELi-AKV Kultuurifond ühise ELi panusena AKV kultuuritoodete levitamise ja tootmise toetamiseks, märkides, et 10. Euroopa Arengufond tagab stardivahendid, mida täiendavad liikmesriikide panused;
64. nõuab, et komisjon edendaks rahvusvaheliste lepingute ja teiste kultuurilisi õigusi mõjutavate õigusaktide täitmist, et tagada kultuuriline vabadus ning säilitada kultuuri mitmekesisus ja selle erinevad avaldumisvormid, pidades silmas arenguriikides kultuuri mitmekesisust ohustavat turu liberaliseerimist;
65. kutsub komisjoni üles edendama kultuurivahetust ELi ning kolmandate riikide ja piirkondade vahel;
66. kutsub komisjoni üles edendama kultuuripoliitika integreerimist arengukoostööpoliitikasse, pidades eriti silmas koostoimimist sotsiaal- ja majanduspoliitikaga;
67. kutsub komisjoni üles tagama, et kõikides komisjoni koostööprogrammides ja projektides võetakse arvesse kohalikku kultuuri ning et need aitavad kaasa inimeste juurdepääsu suurendamisele kultuurile ja kultuurilise väljenduse vahenditele ning vähendavad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; rõhutab hariduse tähtsust, sealhulgas kultuuri hariduse kõikidesse tasanditesse integreerimise toetamist arengumaades;
68. tuletab komisjonile meelde, et kultuuripärandi arendamine on tihedalt seotud selle kasutamisega ja juurdepääsuga avalikkusele ning et arvestades kultuuripärandi kaduvat olemust, tuleb seda hallata jätkusuutlikult; peab samuti enesest mõistetavaks, et kultuuripärandi haldamine on majanduslikult tulutoov ja aitab seetõttu kaasa elanikkonna sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamisele;
69. toetab ELi aktiivset osalemist kultuuriga tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja ÜRO tsivilisatsioonide liidu protsessis.
70. tunnistab Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava plaanide olulisust, kuid märgib, et kõnealust tegevuskava käsitlev komisjoni teatis ei sisalda ühtegi üksikasja seoses selle rahastamisega ega ühtegi praktilist kava avatud koordineerimismeetodi kasutamiseks; kutsub komisjoni üles esitama kõnealused üksikasjad esimesel võimalusel;
71. märgib kohalike ja piirkondlike asutuste olulist rolli kultuuri edendamisel ja toetamisel oma piirkonnas; soovitab liikmesriikidel kaasata kohalikud ja piirkondlikud asutused mitte ainult tulemuste jälgimisse, vaid ka ELi iga uue kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamisse, et tegelikult ellu viidud kultuuripoliitika peegeldaks piirkondade konkreetseid ootusi ja vajadusi;
72. juhib tähelepanu vajadusele edendada kultuurilist mitmekesisust ja anda kultuurile oluline roll mitte üksnes dialoogis üksikute riikide vahel, vaid ka piirkondade vahel kogu maailmas, edendades kultuuridevahelisi vahetusprogramme ja kaasates kultuuri arenguprogrammidesse; toetab mõtet kasutada kultuuristrateegiate loomisel integreeritud lähenemisviisi, millesse liidetakse kõik sektorid ja tegurid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad kultuuri arengut;
73. rõhutab, et kultuuriturismil on märkimisväärne roll piirkondlikus majanduskasvus ning jõukuse loomisel ja Euroopa kultuuripärandi väärtuse suurendamisel ning et sellesse protsessi tuleb kaasata piirkondlikud kultuuriühingud ja kunstiga aktiivselt tegelevad inimesed;
74. avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon pöörab liiga vähe tähelepanu linnade, omavalitsuste ja piirkondade vahelisele partnerlustegevusele, mis on aastaid olnud kõrgetasemelise kultuurialase koostöö ja teabevahetuse foorumiks;
75. rõhutab, kui tähtis on kohalike ja piirkondlike asutuste roll kultuuri edendamisel ja toetamisel oma piirkonnas, eelkõige kultuuripärandi valdkonnas ja kunstialase innovatsiooni patroonidena, kultuurihüvede ja kultuurialaste algatuste, hariduse ning koolituse pakkumise ja sponsoreerimise eest vastutavate organitena ning festivalide ja kultuurialaste kohtumiste korraldajatena;
76. kutsub komisjoni üles edendama kultuuritegevuse parimaid tavasid Euroopa tasandil, pöörates tähelepanu asjaolule, et suurem osa parimatest tavadest kõnealuses valdkonnas on loodud piirkondlikul tasandil; soovitab korraldada temaatilisi konverentse ja koostada avalikkusele kättesaadav parimate tavade andmebaas kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes; soovitab korraldada temaatilisi konverentse ja koostada avalikkusele kättesaadav parimate tavade andmebaas kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes;
77. pidades silmas eelseisvat Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat, rõhutab rolli, mida piirkonnad võivad tõelise kultuurialase kohtumiskohana mängida; kutsub komisjoni üles esitama kindlad ettepanekud 2008. aasta jooksul toimuvate tegevuste kohta ja kaasama piirkonnad nimetatud tegevuste kavandamisse ja elluviimisse;
78. nõustub komisjoniga, et ELi kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on üks peamisi konkurentsitegureid; tuletab liikmesriikidele meelde, et keeleõppe- ning haridus- ja kultuurialase vahetuse programmid Euroopa Liidus ja sellest väljaspool vajavad jätkuvat toetust; tuletab meelde teleringhäälingu rolli kultuuridevahelise vahetuse valdkonnas;
79. kutsub komisjoni üles toetama kultuurialgatusi piirkondlikes koostööprojektides, sealhulgas linnade, eriti väikeste ja keskmise suurusega linnade tasandil, muu hulgas programmi „Interreg IV C” raames, ning lisama kultuurilise mõõtme algatusse „Piirkonnad majandusmuutustes”;
80. kutsub liikmesriike üles toetama piirkondade kultuuri, investeerides kultuuri infrastruktuuri ja kasutades struktuurifonde, ning looma piirkondlikke kultuurilise arengu programme, konsulteerides kultuuri- ja haridussektori ning kodanikuühiskonnaga;
81. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma avaliku ja erasektori partnerluse rakendamiseks lihtsad, läbipaistvad ja selged eeskirjad, et need võiksid muutuda piirkondade kultuuriliste ettevõtete rahastamise tõhusateks vahenditeks ning lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolset aktiivsemat kaasamist;
82. tervitab komisjoni ettepanekut luua ELi ja AKV riikide kultuurifond ELi panusena AKV ja ÜMT riikide kultuuritoodete rahastamisse; on arvamusel, et sarnaseid korralduslikke samme tuleks astuda eelkõige naabruspoliitikas osalevate riikide jaoks.
83. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, samuti UNESCO-le ja Euroopa Nõukogule.
SELETUSKIRI
I Komisjoni teatis
Oma teatises kinnitab komisjon kultuuri keskset rolli Euroopa integratsioonis ning Euroopa Liidu suuremas silmapaistvuses rahvusvahelises plaanis.
Pakutakse välja kultuurivaldkonna tegevuskava, et arendada strateegiat nii Euroopa Liidus kui ka suhetes kolmandate riikidega.
Teatisele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud ülevaade erinevatest viisidest ja vahenditest, mille abil Euroopa Liit kultuurivaldkonda sekkub.
Teatise ettevalmistamisel pidas komisjon eelnevalt nõu erinevate Euroopa kultuurivaldkonnas tegutsejatega.
Teatis kujutab endast esimest struktureeritud jõupingutust Euroopa kultuuristrateegia suunas ning see põhineb kolmel peamisel eesmärgil:
– kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine;
– kultuuri kui loovuse näitaja edendamine Lissaboni strateegia raames;
– kultuuri kui Euroopa Liidu välissuhete olulise osa edendamine.
Teiseks näitab komisjon võimalusi, mille kaudu kultuuripoliitika osutub võimalikuks, ning soovitab lõimida kultuurimõõde ühenduse muudesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse. Viimase punkti suhtes teatab komisjon, et ta moodustas hiljuti talitustevahelise rühma.
Kõnealuse strateegia rakendamiseks pakub komisjon eri mehhanisme, millest olulisim põhineb avatud kooskõlastusmeetodil.
Lisaks tuleks rõhutada ettepanekut luua ELi ja AKV kultuurifond ning kultuurifoorum, et struktureerida dialoogi kodanikuühiskonnaga.
II Märkused
1. Tuleks märkida, et kultuuriga arvestamine teistes ühenduse poliitikavaldkondades ei ole üksnes hästi põhjendatud püüdlus, vaid asutamislepingu artikli 151 lõikega 4 ettenähtud kohustus, mida ei ole veel rakendatud ei Maastrichti lepingu ega ka Amsterdami lepingu jõustumisest alates.
Seetõttu tuleks rõõmustada praeguse lähenemise üle ning kutsuda komisjoni võtma selles suhtes kohustusi kõrgemal tasemel. President Barroso poolt 2005. aasta novembris Budapestis välja kuulutatud kultuurivaldkonna töökonna loomine, mis siiski ei ole veel ellu viidud, on konkreetne märk soovist liikuda edasi selles suunas.
Välja pakutud avatud kooskõlastusmeetodi rakendamisele tuleks anda uus tõukejõud, kaasates Euroopa Parlamendi.
Tuleb märkida, et teatises käsitletakse kultuuri pigem selle instrumentaalses, sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises mõõtmes, mitte omaette väärtusena. Teatis on siiski oluline, sest selles on esitatud uued protsessid ja struktuurid lisaks ühenduse olemasolevatele programmidele, mille vahendid on pigem piiratud.
Nõukogu peab siiski eelarve vastava doteerimise küsimust seoses esitatud eesmärkidega väga tõsiselt kaaluma.
Kultuuri arvessevõtmine ELi välissuhetes on väga oluline areng. Selles reaalset strateegiat vajavas valdkonnas tuleb palju teha.
2. Käimasoleva õigusaktide väljatöötamise käigus on raportööril olnud võimalus korduvalt kinnitada, et Lissaboni strateegia põhieesmärke ei ole võimalik täielikult kunagi saavutada, kui kultuuri ei käsitleta strateegia ühe olulise osana.
Seetõttu on tervitatav komisjoni teatis, mis seda ideed toetab.
Kultuurist saab iseenesest Euroopa poliitilise tegevuskava oluline osa. Vaatluse all olevas teatises käsitletakse kultuuri mitmeid valdkondi hõlmava ja mitmesuunalisena, ning selles etapis on nõuetekohane käsitlemine oluline.
Tuleks arvesse võtta kõiki programme, mis otseselt või kaudselt võimaldavad toetada parimaid lahendusi kultuurivaldkonnas, kohaldades parimaid tavasid ja jälgides pidevalt, et ühenduse muude vahenditega, nagu struktuurifondid, on olemas sobiv kooskõla, nagu nähakse ette programmiga „Kultuur 2007–2013”, ning samuti tuleb arvesse võtta kõnealuste programmide võimalikku vastastikust mõju globaliseerunud maailmas.
Kõnealuse globaliseerunud maailma tõttu tuleb Euroopa identiteeti kinnitada ja tugevdada, ilma et see piiraks Euroopa erinevate rahvaste kultuurilist mitmekesisust.
See viib meid ühise kultuuripärandi juurde. Raportis kinnitatakse ühenduse kohustust hoida Euroopa kultuurilist rikkust; säilitada, levitada ja jagada nii ühenduses kui ka väljaspool seda Euroopa kultuuripärandit, mis on maailmast arusaamiseks tingimata vajalik, mis tagab selle ühtsuse ja arengu, tähistab erinevust ja aitab meelde jääda teiste rahvaste kõrval.
Muidugi on Euroopas praegu programme, milles arvestatakse kultuuri loomisega ja toetatakse kultuuriloomingut, teoste levi, loovisikute ja kultuuritegelaste liikumist, samuti kinematograafilist ja audiovisuaalset loomingut, aga paremaks toimimiseks on vaja täiendavalt muid programme, mis võimaldavad piiritleda täpsemalt Euroopa kultuuripärandit, kuivõrd teatavad põhilised aspektid on ununemas ning samuti seetõttu, et isegi Euroopa Liidus on sügav vastastikune teadmatus, kuidas ühine kultuuripärand liikmesriikides ja muudes Euroopa riikides sajandite jooksul tekkis.
Kasutades võimalust juhtida tähelepanu kõnealustele aspektidele, esitab raportöör kokkuvõtteks oma seisukohast lähtudes teatavad soovitused, mis peaksid aitama Euroopa Liidu kultuuripoliitikat laialdaselt rikastada ning paremini ja täielikumalt ellu viia Lissaboni tegevuskavas esitatud eesmärke.
arengukomisjonI ARVAMUS (31.1.2008)
kultuuri- ja hariduskomisjonile
Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas
(2007/2211(INI))
Arvamuse koostaja: Manolis Mavrommatis
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut spetsiifilise kultuuritegevuse ja -sündmuste kohta, mis edendaksid Euroopa kultuuri arengumaades, muutes kultuurile ligipääsu samal ajal prioriteediks arengupoliitikas;
2. toetab kultuuridimensiooni ning kultuuri erinevate osade süstemaatilist integratsiooni kogu välis- ja arengupoliitikasse, projektidesse ja programmidesse komisjoni diplomaatiliste jõupingutuste kvaliteedi parandamise ning kogu ELi koostöö elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse vahendina, ning selliste meetmete suurendamist, mis aitavad tõsta teadlikkust arengumeetmete kultuurilise aspekti olulisusest;
3. tervitab spetsiifiliste omavahelises seoses olevate kultuurialaste koostööprogrammide, nagu näiteks India Kultuurifond, loomist partnerriikidega Euroopa naabruspoliitika piirkonnas, Aasias ja mujal;
4. tervitab komisjoni ettepanekut luua ELi-AKV Kultuurifond ühise ELi panusena AKV kultuuritoodete levitamise ja tootmise toetamiseks, märkides, et 10. Euroopa Arengufond tagab stardivahendid, mida täiendavad liikmesriikide panused;
5. nõuab, et komisjon edendaks rahvusvaheliste lepingute ja teiste kultuurilisi õigusi mõjutavate õigusaktide täitmist, et tagada kultuuriline vabadus ning säilitada kultuuri mitmekesisus ja selle erinevad avaldumisvormid, pidades silmas arenguriikides kultuuri mitmekesisust ohustavat turu liberaliseerimist;
6. kutsub komisjoni üles edendama kultuurivahetust ELi ning kolmandate riikide ja piirkondade vahel;
7. kutsub komisjoni üles edendama kultuuripoliitika integreerimist arengukoostööpoliitikasse, pidades eriti silmas koostoimimist sotsiaal- ja majanduspoliitikaga;
8. kutsub komisjoni üles tagama, et kõikides komisjoni koostööprogrammides ja projektides võetakse arvesse kohalikku kultuuri ning et need aitavad kaasa inimeste juurdepääsu suurendamisele kultuurile ja kultuurilise väljenduse vahenditele ning vähendavad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; rõhutab hariduse tähtsust, sealhulgas kultuuri hariduse kõikidesse tasanditesse integreerimise toetamist arengumaades;
9. tuletab komisjonile meelde, et kultuuripärandi arendamine on tihedalt seotud selle kasutamisega ja juurdepääsuga avalikkusele ning et arvestades kultuuripärandi kaduvat olemust, tuleb seda hallata jätkusuutlikult; peab samuti enesest mõistetavaks, et kultuuripärandi haldamine on majanduslikult tulutoov ja aitab seetõttu kaasa elanikkonna sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamisele;
10. toetab ELi aktiivset osalemist kultuuriga tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja ÜRO tsivilisatsioonide liidu protsessis.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
29.1.2008 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
32 0 0 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Thijs Berman, Josep Borrell Fontelles, Marie-Arlette Carlotti, Corina Creţu, Ryszard Czarnecki, Nirj Deva, Koenraad Dillen, Fernando Fernández Martín, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Madeleine Jouye de Grandmaison, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, Horst Posdorf, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Johan Van Hecke, Jan Zahradil |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Sorin Frunzăverde, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Atanas Paparizov, Anne Van Lancker, Ralf Walter, Renate Weber |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Catherine Neris |
||
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (23.1.2008)
kultuuri- ja hariduskomisjonile
Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas
(2007/2211(INI))
Arvamuse koostaja: Ignasi Guardans Cambó
ETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades ühelt poolt, et Euroopa loov-, kunsti- ja kultuuritööstustel on otsustav roll Euroopa kultuurilise identiteedi loomisel, väärtuste jagamisel ning Euroopa kodanikkonna jätkuval arendamisel, mis üheaegselt ületab riigipiire ning tunnistab kultuurilist mitmekesisust Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja keelelisel tasandil;
B. arvestades teiselt poolt, et Euroopa loov-, kunsti- ja kultuuritööstustel on samuti oluline mõju majanduslikele sissetulekutele, jõukuse allikatele ning töökohtade loomisele ELis;
C. arvestades, et tehnoloogiline areng toob järjest rohkem kaasa kultuuritoodete digitaalsel kujul tootmist, levitamist ja tarbimist, ning poliitika peab seda arengut arvestama;
D. arvestades, et Euroopa kultuuritööstused on kaitstud tänu kaubanduseeskirjadele, mis peegeldab adekvaatselt Euroopas levinud arvamust, et kultuuritooted ja -teenused erinevad muud tüüpi toodetest ja teenustest, vajades eraldi eeskirju;
E. arvestades, et ELi suurimad muuseumid ja kultuuriasutused viivad järjest enam läbi majanduslikult olulisi vahetusi muu maailma sarnaste asutustega, mis toodavad võrreldes turismiga suuremat tulu;
F. arvestades, et liikmesriikide ajalooline, kultuuriline ja arheoloogiline pärand väärib maksimaalset kaitset ebaseadusliku impordi ja üldise ebaseadusliku kaubanduse riskide eest, nagu on sätestatud 14. novembri 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis ja teistes kehtivates rahvusvahelistes õigusaktides;
G. arvestades, et EL peab üles näitama solidaarsust kolmandate riikide kultuuripärandi kaitsmisel, eriti nõrgimate kultuurisektoriga riikide puhul, ning aktiivselt ära hoidma päritolumaal kaitstud kultuuriväärtuste ebaseaduslikku importi;
H. arvestades, et ELi kultuuritoodete ja -teenuste kaubandustasakaal on ebasoodne;
I. arvestades, et majanduslik üleilmastumine ja üleilmsete kultuuritööstuste teke on väljakutseteks keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele, mis on väärtus omaette, muutes oluliseks nendele väljakutsetele ühise Euroopa lähenemise leidmise;
J. arvestades, et turismitööstus ja sellega seotud teenused on üks punktidest, kus rahvusvaheline kaubandus ja kultuur kohtuvad ning mis võib ELi ja kolmandate riikide suhetes olla parim vahend Euroopa kultuuriga seotud sihtkohtade tähtsustamiseks, edendades samal ajal kaubandust ning aidates seega tagada sotsiaalset, kultuurilist ja keskkondlikku järjepidavust;
K. arvestades, et usaldusväärne ja sisuline statistika kultuuritoodete ja -teenuste rahvusvahelise kaubanduse kohta puudub peaaegu täielikult;
L. arvestades, et digitaalseid tehnoloogiaid peaks käsitlema originaalse võimalusena kultuuritooteid ja -teenuseid üleilmselt levitada, mis võib vaba ja õiglase ligipääsu ning kultuuriliste ja keeleliste eripärade austamise eeldusel edendada kultuuridevahelist mõistmist;
M. arvestades, et uued meediatehnoloogiad, kaasa arvatud avatud lähtekoodil põhinevad Interneti-portaalid ja teenused ning nende arendus, nõuavad järjest rohkem sisu, et olla konkurentsivõimelised;
N. arvestades, et need arengud toovad endaga kaasa ennenägematuid väljakutseid, mis nõuavad uut lähenemist intellektuaalomandiõiguste kaitse, piraatluse ja lubamatu digiteerimisega seotud teemade juhtimisele ja reguleerimisele, arvestades vajadust leida kohane tasakaal vaba ligipääsuga kultuuritoodete ja -teenuste ning uute kunstiliste ja intellektuaalsete loomevormide vahel;
O. arvestades, et kultuuritoodete võltsimine ja piraatlus toovad ELis kaasa töökaotusi ning kahjustavad kultuuritööstuste konkurentsivõimet ja toodete kvaliteeti, mõjutades eriti liikmesriike, mis saavad põhilise tulu kultuuritoodete valmistamisest ja majanduslikel eesmärkidel kasutamisest;
P. arvestades, et komisjonile on antud ülim võim kaitsta Euroopa tööstuste intellektuaalomandiõigusi kõigis rahvusvahelistes foorumites ning ka nende kaubanduspartnerite ees, kellel ei ole selles valdkonnas asjakohaseid õigusakte;
Q. arvestades, et kultuur on eraldi valdkonnana kaasatud ELi vabakaubanduslepingutesse ja teistesse kaubandusmeetmetesse,
1. õhutab komisjoni ja nõukogu tagama, et nii kahe- kui ka mitmepoolse tasandi kaubandussuhete eeskirjad oleksid läbipaistvad, õiglased, avatud ja turulepääsule suunatud; nõuab lisaks, et need eeskirjad võimaldaksid Euroopa kultuuritööstustel arendada kogu potentsiaali, eriti audiovisuaal-, muusika- ja kirjastamissektorites;
2. kutsub komisjoni üles läbi vaatama tollikontrolli ja liikmesriikidevahelise infovahetuse mehhanisme, tagamaks, et need on kunstiteoste ja teiste kaitstud kultuuritoodete ebaseadusliku ekspordi ja impordi vastu võitlemisel võimalikult tõhusad;
3. kutsub komisjoni üles võtma kohaseid meetmeid, et algatada intellektuaalomandiõiguste kaitse põhjalik läbivaatamine, tasakaalustamaks paremini ELi õigustikus, WTO eeskirjades ja ELi kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid vastukäivaid eesmärke seoses õigustehoidja kaitse ning vaba ja õiglase ligipääsuga kultuuritoodetele ja -teenustele, et kaotada võltsimise ja piraatluse algpõhjused;
4. kutsub komisjoni üles kasutama oma võimu, kaasa arvatud rahvusvaheliste lepingutega kehtestatud vaidluste lahendamise meetmete võimalikku kasutuselevõtmist, tagamaks, et kõik kaubanduspartnerid täidaksid WTOst ja rahvusvahelisest kaubandusõigusest tulenevaid kohustusi;
5. kutsub komisjoni üles arendama usaldusväärsete ja ühtsete näitajate ja vahendite kogumit kultuuritoodete rahvusvahelise kaubanduse mõõtmiseks ja hindamiseks;
6. arvestades, et kultuuriturism on alati kasvav osa üleilmsest kultuuritööstusest, kutsub komisjoni üles lisama ELi kaubanduspoliitika lepingutele klauslid kultuurilise ja ajaloolise väärtusega toodete leviku ja nendega kaubitsemise kohta;
7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kaubandusleppeid jätkates üha rohkem arvesse ELi vabakaubanduslepingute ja teiste kaubandusmeetmete klausleid, mis käsitlevad kultuuritoodete kaubandust;
8. rõhutab kultuuritoodete riikidevahelise ringluse toetamise olulisust kunstnike ja kultuurisektori töötajate tõhustatud liikuvuse kaudu; usub, et Euroopa kunsti ja kultuuri riikidevahelisel ringlusel on oluline roll Euroopa väärtuste levitamisel ning kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi säilitamisel ja arendamisel;
9. kutsub komisjoni üles tegema kindlaks võimalikud kolmandate riikide poolt Euroopa teatud kultuuritoodete ja -teenuste kaubandustehingutele kehtestatud mitte-tariifsed barjäärid ning vajadusel astuma samme nende kaotamiseks;
10. rõhutab sellega seoses, et EL peaks toetama ja lihtsustama arengumaade pääsu oma kultuuritoodete ja -teenuste turule, pöörates erilist tähelepanu võimalikule positiivsele mõjule seoses töökohtade loomise ja tehnoloogilise arenguga nende maade kultuuritööstustes.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.1.2008 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
19 2 3 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Kader Arif, Francisco Assis, Graham Booth, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Glyn Ford, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jean-Pierre Audy, Zbigniew Zaleski |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||
regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (25.1.2008)
kultuuri- ja hariduskomisjonile
Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas
(2007/2211(INI))
Arvamuse koostaja: Grażyna Staniszewska
ETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et kultuur ja keel on regionaalarengu juhtivad jõud ja aitavad investeeringuid ligi tõmmata eriti vähearenenud piirkondades, kus on vähe loodusvarasid või vaatamisväärsusi, ning arvestades, et kunstnikel ja kultuuriasutustel on otsustav roll piirkondade identiteedi loomisel ja nende atraktiivsuse suurendamisel ning Euroopa integratsiooniprotsessis;
B. arvestades, et kultuur nii töökohti andva kui ka majanduskasvu soodustava sektorina on eriti oluline (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega) linnade ja maapiirkondade arenguks ning arvestades, et kultuuriline identiteet on sotsiaalvaldkonnas piirkondade ning kohalike kogukondade integratsiooni ja suuremat sotsiaalset ühtekuuluvust soodustav oluline tegur;
C. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arendamise poliitika raames võib toetada kultuuripärandi taastamist ja kunstiga seotud elukutsete edendamist, et suurendada piirkondade atraktiivsust;
D. arvestades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning erakapitalil on kultuurisektoris järjest suurenev oluline roll ning et need tuleks kaasata projektide ja meetmete rakendamisse selles valdkonnas, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse kaudu,
1. tunnistab Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava plaanide olulisust, kuid märgib, et kõnealust tegevuskava käsitlev komisjoni teatis ei sisalda ühtegi üksikasja seoses selle rahastamisega ega ühtegi praktilist kava avatud koordineerimismeetodi kasutamiseks; kutsub komisjoni üles esitama kõnealused üksikasjad esimesel võimalusel;
2. märgib kohalike ja piirkondlike asutuste olulist rolli kultuuri edendamisel ja toetamisel oma piirkonnas; soovitab liikmesriikidel kaasata kohalikud ja piirkondlikud asutused mitte ainult tulemuste jälgimisse, vaid ka ELi iga uue kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamisse, et tegelikult ellu viidud kultuuripoliitika peegeldaks piirkondade konkreetseid ootusi ja vajadusi;
3. juhib tähelepanu vajadusele edendada kultuurilist mitmekesisust ja anda kultuurile oluline roll mitte üksnes dialoogis üksikute riikide vahel, vaid ka piirkondade vahel kogu maailmas, edendades kultuuridevahelisi vahetusprogramme ja kaasates kultuuri arenguprogrammidesse; toetab mõtet kasutada kultuuristrateegiate loomisel integreeritud lähenemisviisi, millesse liidetakse kõik sektorid ja tegurid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad kultuuri arengut;
4. rõhutab, et kultuuriturismil on märkimisväärne roll piirkondlikus majanduskasvus ning jõukuse loomisel ja Euroopa kultuuripärandi väärtuse suurendamisel ning et sellesse protsessi tuleb kaasata piirkondlikud kultuuriühingud ja kunstiga aktiivselt tegelevad inimesed;
5. avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon pöörab liiga vähe tähelepanu linnade, omavalitsuste ja piirkondade vahelisele partnerlustegevusele, mis on aastaid olnud kõrgetasemelise kultuurialase koostöö ja teabevahetuse foorumiks;
6. rõhutab, kui tähtis on kohalike ja piirkondlike asutuste roll kultuuri edendamisel ja toetamisel oma piirkonnas, eelkõige kultuuripärandi valdkonnas ja kunstialase innovatsiooni patroonidena, kultuurihüvede ja kultuurialaste algatuste, hariduse ning koolituse pakkumise ja sponsoreerimise eest vastutavate organitena ning festivalide ja kultuurialaste kohtumiste korraldajatena;
7. kutsub komisjoni üles edendama kultuuritegevuse parimaid tavasid Euroopa tasandil, pöörates tähelepanu asjaolule, et suurem osa parimatest tavadest kõnealuses valdkonnas on loodud piirkondlikul tasandil; soovitab korraldada temaatilisi konverentse ja koostada avalikkusele kättesaadav parimate tavade andmebaas kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes;
8. pidades silmas eelseisvat Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat, rõhutab rolli, mida piirkonnad võivad tõelise kultuurialase kohtumiskohana mängida; kutsub komisjoni üles esitama kindlad ettepanekud 2008. aasta jooksul toimuvate tegevuste kohta ja kaasama piirkonnad nimetatud tegevuste kavandamisse ja elluviimisse;
9. nõustub komisjoniga, et ELi kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on üks peamisi konkurentsitegureid; tuletab liikmesriikidele meelde, et keeleõppe- ning haridus- ja kultuurialase vahetuse programmid Euroopa Liidus ja sellest väljaspool vajavad jätkuvat toetust; tuletab meelde teleringhäälingu rolli kultuuridevahelise vahetuse valdkonnas;
10. kutsub komisjoni üles toetama kultuurialgatusi piirkondlikes koostööprojektides, sealhulgas linnade, eriti väikeste ja keskmise suurusega linnade tasandil, muu hulgas programmi „Interreg IV C” raames, ning lisama kultuurilise mõõtme algatusse „Piirkonnad majandusmuutustes”;
11. kutsub liikmesriike üles toetama piirkondade kultuuri, investeerides kultuuri infrastruktuuri ja kasutades struktuurifonde, ning looma piirkondlikke kultuurilise arengu programme, konsulteerides kultuuri- ja haridussektori ning kodanikuühiskonnaga;
12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma avaliku ja erasektori partnerluse rakendamiseks lihtsad, läbipaistvad ja selged eeskirjad, et need võiksid muutuda piirkondade kultuuriliste ettevõtete rahastamise tõhusateks vahenditeks ning lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolset aktiivsemat kaasamist;
13. tervitab komisjoni ettepanekut luua ELi ja AKV riikide kultuurifond ELi panusena AKV ja ÜMT riikide kultuuritoodete rahastamisse; on arvamusel, et sarnaseid korralduslikke samme tuleks astuda eelkõige naabruspoliitikas osalevate riikide jaoks.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.1.2008 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
50 1 0 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alfonso Andria, Emmanouil Angelakas, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Antonio De Blasio, Bairbre De Brún, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Mario Mantovani, Sérgio Marques, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Margie Sudre, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jan Březina, Den Dover, Jill Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Dariusz Maciej Grabowski, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Christa Prets, Miloslav Ransdorf, Czesław Adam Siekierski, László Surján |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Vladimir Urutchev. |
||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.2.2008 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
30 1 0 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Katerina Batzeli, Ivo Belet, Marie-Hélène Descamps, Jolanta Dičkutė, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Ramona Nicole Mănescu, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Ljudmila Novak, Dumitru Oprea, Zdzisław Zbigniew Podkański, Mihaela Popa, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Helga Trüpel, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Emine Bozkurt, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Christel Schaldemose, Nina Škottová, Grażyna Staniszewska, Ewa Tomaszewska, Jaroslav Zvěřina |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Wolfgang Bulfon |
|||||