RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitset

31.3.2008 - (KOM(2007)0560 – C6‑0331/2007 – 2007/0201(COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Francesco Ferrari

Menetlus : 2007/0201(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0081/2008
Esitatud tekstid :
A6-0081/2008
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitset

(KOM(2007)0560 – C6‑0331/2007 – 2007/0201(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0560);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0331/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6‑0081/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Direktiivi 2003/102/EÜ puhul on näidatud, et selle rakendamise teise etapi nõuded ei ole täidetavad. Selles osas nõudis nimetatud direktiivi artikkel 5, et komisjon teeks vajalikud ettepanekud nende nõuete täidetavuse probleemi ületamiseks ning võimaluse korral kasutaks aktiivseid ohutussüsteeme, tagades samal ajal vähem kaitstud liiklejatele võimaldatava ohutuse säilimise endisel tasemel.

(4) Direktiivi 2003/102/EÜ puhul on näidatud, et selle rakendamise teise etapi nõuded ei ole täidetavad. Selles osas nõudis nimetatud direktiivi artikkel 5, et komisjon teeks vajalikud ettepanekud nende nõuete täidetavuse probleemi ületamiseks ning võimaluse korral kasutaks aktiivseid ohutussüsteeme, tagades samal ajal vähem kaitstud liiklejatele võimaldatava ohutuse säilimise endisel tasemel. Passiivsete meetmete osas, mis aitaksid täita teise etapi nõudeid, on arendatud uusi tehnoloogiaid. Neid tehnoloogiaid tuleb arvesse võtta.

Selgitus

Praegu on võimalik rakendada tehnoloogiaid, mis võivad aidata täita direktiivi 2003/102/EÜ rakendamise teise etapi jaoks ette nähtud nõudeid, samuti aitaksid need vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste ning jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate vigastuste arvu.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjoni poolt tellitud uuring näitab, et jalakäijate kaitse nõudeid on võimalik oluliselt parandada, kui kasutada passiivsete ja aktiivsete meetmete kombinatsiooni, mis võimaldab paremat kaitset kui varasemad õigusnormid. Eelkõige on nimetatudaktiivset ohutussüsteemi - pidurivõimendit, mis koos passiivsetes ohutusnõuetes tehtavate muudatustega suurendab oluliselt võimaldatava kaitse taset. Seepärast on asjakohane kehtestada pidurivõimendisüsteemide uutele mootorsõidukitele paigaldamise kohustus.

(5) Komisjoni poolt tellitud uuring näitab, et jalakäijate kaitse nõudeid on võimalik oluliselt parandada, kui kasutada passiivsete ja aktiivsete meetmete kombinatsiooni, mis võimaldab paremat kaitset kui varasemad õigusnormid. Eelkõige on nimetatudaktiivset ohutussüsteemi - pidurivõimendit, mis koos passiivsetes ohutusnõuetes tehtavate muudatustega suurendab oluliselt võimaldatava kaitse taset. Seepärast on asjakohane kehtestada pidurivõimendisüsteemide uutele mootorsõidukitele paigaldamise kohustus. See ei peaks kõrgetasemelisi passiivseid ohutussüsteeme asendama, vaid neid pigem täiendama.

Selgitus

Et tagada ohutuse kõrge tase kõikides oludes, ei tohiks aktiivsete pidurivõimendisüsteemide paigaldamise kohustus uutele mootorsõidukitele alates 2009. aastast, nagu see on komisjoni ettepanekus kavandatud, kõrgetasemelisi passiivseid ohutussüsteeme mitte asendada, vaid peaks neid pigem täiendama.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kokkupõrke vältimise süsteemidega varustatud sõidukite puhul ei ole vaja nõuda mõnede käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmist, kuivõrd nad suudavad jalakäijatega kokkupõrkeid vältida, selle asemel et lihtsalt leevendada selliste kokkupõrgete mõju.

(6) Kokkupõrke vältimise süsteemidega varustatud sõidukite puhul ei ole vaja nõuda mõnede käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmist, kuivõrd nad suudavad jalakäijatega kokkupõrkeid vältida, selle asemel et lihtsalt leevendada selliste kokkupõrgete mõju. Pärast tuvastamist, et sellise tehnoloogia kasutamine võib kokkupõrkeid jalakäijatega ja teiste vähem kaitstud liiklejatega tõhusalt vältida, võib komisjon teha ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, et võimaldada nende süsteemide kasutamist.

Selgitus

Seotud artikli 11 ja põhjenduse 10 kohta tehtud muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kuna linnasisestel teedel kasutatakse üha rohkem raskemaid sõidukeid, on asjakohane, et jalakäijate kaitse õigusnormid ei kehtiks ainult kuni 2500 kg massiga sõidukite suhtes, vaid pärast teatud üleminekuperioodi ka seda piiri ületavate M1 ja N1 kategooria sõidukite suhtes.

(7) Kuna linnasisestel teedel kasutatakse üha rohkem raskemaid sõidukeid, on asjakohane, et jalakäijate kaitse õigusnormid ei kehtiks ainult kuni 2500 kg suurima massiga sõidukite suhtes, vaid pärast kindlat üleminekuperioodi ka seda piiri ületavate M1 ja N1 kategooria sõidukite suhtes.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Komisjon peab kiiruspiirangute ületamise ja alkoholijoobes sõidukijuhtimise juhtumite vähendamise ning kergemate mootorsõidukite kasutamisele võtmise suurendamiseks tehtavaid jõupingutusi tõhustama, toetades selleks karmimate õigusaktide kohaldamist ja esitades asjakohaseid ettepanekuid, et käesoleva määruse mõju tugevdada.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu tehnilised sätted katsenõuete, kokkupõrke vältimise süsteemide talitlusnõuete ja rakendusmeetmete kohaldamiseks järelevalve tulemuste alusel. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud regulatiivmenetluse kontrolliga.

(10) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu tehnilised sätted katsenõuete ja rakendusmeetmete kohaldamiseks järelevalve tulemuste alusel. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud regulatiivmenetluse kontrolliga.

Selgitus

Seotud artikli 11 ja põhjenduse 6 kohta tehtud muudatusettepanekutega. Kokkupõrke vältimise süsteemide talitlusnõuete üle ei peaks otsustama komiteemenetlust rakendades.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. I lisa 2. ja 3. punkti ei kohaldata N1 kategooria sõidukite suhtes, milles juhikoha R-punkt asub esiteljest eespool või pikisuunas esitelje keskjoonest vähem kui 1000 mm võrra tagapool.

2. I lisa 2. ja 3. punkti ei kohaldata:

 

a) N1 kategooria sõidukite suhtes,

 

b) M1 kategooria sõidukitest tuletatud N1 kategooria sõidukite suhtes, mille suurim mass ei ületa 2500 kg,

 

milles juhikoha R-punkt asub esiteljest eespool või pikisuunas esitelje keskjoonest vähem kui 1050 +/– 50 mm võrra tagapool.

Selgitus

Genfi üldise tehnilise normi teksti on kantud 1000 mm pikkune distants, mis on üle võetud ka komisjoni ettepanekusse. See võib põhjustada sarnaste lameda esiosaga sõidukite erineva kohtlemise, mis viib turu moonutamiseni. Lameda esiosaga üle 2,5-tonnised M1 kategooria sõidukid võivad olla samad, mis võrreldavad N1 kategooria sõidukid, ning neid tuleks seetõttu ka sarnaselt kohelda. R-punkti ja esitelje vahelise kauguse vähendamine vähendab salongiruumi ja sellest tulenevalt ka juhi mugavust, seega on ette nähtud pisut leebemad reeglid.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) N1 kategooria sõidukitest tuletatud M1 kategooria sõidukid – suurima massiga üle 2 500 kg M1 kategooria sõidukid, millel on A-sammastest eespool samasugune üldine konstruktsioon ja kuju nagu varasemal N1 kategooria sõidukil.

Selgitus

Seotud artikli 2 lõike 2 kohta tehtud muudatusettepanekuga. Muudatus artikli 2 lõikes 2 eeldab N1 kategooria sõidukitest tuletatud M1 kategooria sõidukite määratlemist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pärast [KUUPÄEV kuuekümne kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest] peavad riikide ametiasutused direktiivi […/…/EÜ] artikli [26] kohaldamisel uute M1 kategooria sõidukite või M1 kategooriast tuletatud N1 kategooria sõidukite, mille suurim mass ei ületa 2500 kg, suhtes, mis ei vasta I lisa 4. punktis toodud tehnilistele sätetele, lugema nende vastavustunnistused kehtetuks jalakäijate kaitsega seotud põhjustel ning peavad keelama selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.

2. Pärast …* peavad riikide ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel lugema nende vastavustunnistused kehtetuks jalakäijate kaitsega seotud põhjustel ning peavad keelama järgmiste uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise:

 

a) M1 kategooria sõidukid,

 

b) M1 kategooriast tuletatud N1 kategooria sõidukid, mille suurim mass ei ületa 2500 kg, mis ei vasta I lisa 4. punktis toodud tehnilistele sätetele.

 

* 24 kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest.

Amendment  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast [KUUPÄEV viiekümne kuue kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest] peavad riikide ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel keelduma EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest järgmistele uutele sõidukitüüpidele:

Pärast …* peavad riikide ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel keelduma EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest järgmistele uutele sõidukitüüpidele:

 

* 48 kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pärast [KUUPÄEV kuuekümne kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest] peavad riikide ametiasutused direktiivi […/…/EÜ] artikli [26] kohaldamisel uute M1 kategooria sõidukite või M1 kategooriast tuletatud N1 kategooria sõidukite, mille suurim mass ei ületa 2500 kg, suhtes, mis ei vasta I lisa 2. ja 4. või 3. ja 4. punktis toodud tehnilistele sätetele, lugema nende vastavustunnistused kehtetuks jalakäijate kaitsega seotud põhjustel ning peavad keelama selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.

4. Pärast …* peavad riikide ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel uute M1 kategooria sõidukite või M1 kategooriast tuletatud N1 kategooria sõidukite, mille suurim mass ei ületa 2500 kg, suhtes, mis ei vasta I lisa 2. või 3. punktis toodud tehnilistele sätetele, lugema nende vastavustunnistused kehtetuks jalakäijate kaitsega seotud põhjustel ning peavad keelama selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.

 

* 31 detsembrit 2012.

Selgitus

Direktiivis 2003/102 nähakse ette tähtaeg – 31. detsember 2012 – uutele sõidukitele, mis ei täida esimese etapi passiivseid ohutusnõudeid (määratletud direktiivi I lisa punktis 3.1). Käesoleva määruse ettepaneku I lisa punktis 2 kirjeldatud nõuded on nendega identsed, seega tuleks tähtaeg samaks jätta. Pidurivõimendussüsteemi ajakavasid (I lisa punkt 4) käsitletakse artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 6.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Pärast [KUUPÄEV seitsmekümne kaheksa kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest] peavad riikide ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel keelduma EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta I lisa 3. ja 4. punktis toodud tehnilistele sätetele.

5. Pärast ...* peavad riikide ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel keelduma EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta I lisa 3. punktis toodud tehnilistele sätetele.

 

* 72 kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest.

Selgitus

M1 kategooria uute sõidukitüüpide, mille mass on suurem kui 2,5 tonni, ja N1 kategooria sõidukitele kehtestatud üleminekuaja lühendamine on seotud ettepanekuga vähendada sama kategooria uute sõidukite arvu. On soovitatav jätta kahe tähtaja vahele 5-aastane ajavahemik.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) M1 või N1 , kategooria, mis ei vasta I lisa 4. punktis toodud tehnilistele sätetele;

a) N1 kategooria, mis ei vasta I lisa 4. punktis toodud tehnilistele sätetele;

Selgitus

Kõik uued M1 kategooria sõidukid on juba hõlmatud artikli 9 lõikega 2.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) M1 kategooria või M1 kategooriast tuletatud N1 kategooria suurima massiga alla 2500 kg, mis ei vasta I lisa 2. või 3. punktis toodud tehnilistele sätetele.

välja jäetud

Selgitus

Sellele sõidukikategooriale on tähtaeg sätestatud juba artikli 9 lõikes 4.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 7 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast [KUUPÄEV saja kuueteistkümne kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest] peavad riikide ametiasutused direktiivi […/…/EÜ] artikli [26] kohaldamisel lugema jalakäijate kaitsega seotud põhjustel kehtetuks järgmiste uute sõidukite vastavustunnistused ning peavad keelama nende sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise:

Pärast …* peavad riikide ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel lugema jalakäijate kaitsega seotud põhjustel kehtetuks kõikide selliste M1 kategooria ja M1 kategooriast tuletatud N1 kategooria uute sõidukite vastavustunnistused ning peavad keelama nende sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, mille suurim mass ei ületa 2500kg ja mis ei vasta I lisa 3. punktis toodud tehnilistele sätetele.

 

* 108 kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) M1 või N1 , kategooria, mis ei vasta I lisa 4. punktis toodud tehnilistele sätetele;

välja jäetud

Selgitus

Uutele sõidukitele piduriassistendi paigaldamise ajakavasid (I lisa punkt 4) käsitletakse artikli 9 lõigetes 2 ja 6.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) M1 kategooria või M1 kategooriast tuletatud N1 kategooria suurima massiga alla 2500kg, mis ei vasta I lisa 3. punktis toodud tehnilistele sätetele.

välja jäetud

Selgitus

Seotud artikli 9 lõike 7 sissejuhatava osa kohta tehtud muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 8

Text proposed by the Commission

Amendment

8. Pärast [KUUPÄEV saja kolmekümne kaheksa kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest] peavad riikide ametiasutused direktiivi […/…/EÜ] artikli [26] kohaldamisel uute sõidukite suhtes, mis ei vasta I lisa 3. ja 4. punktis toodud tehnilistele sätetele, lugema nende vastavustunnistused kehtetuks jalakäijate kaitsega seotud põhjustel ning peavad keelama selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.

8. Pärast …* peavad riikide ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel uute sõidukite suhtes, mis ei vasta I lisa 3. punktis toodud tehnilistele sätetele, lugema nende vastavustunnistused kehtetuks jalakäijate kaitsega seotud põhjustel ning peavad keelama selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.

 

* 126 kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kokkupõrke vältimise süsteemidega varustatud sõidukitel ei pea jalakäijate kaitsega seonduva sõidukitüübi EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse saamiseks või selliste sõidukite müümiseks, registreerimiseks või kasutuselevõtmiseks olema täidetud I lisa 2. ja 3. punktis sätestatud katsenõuded.

1. Kokkupõrke vältimise süsteemidega varustatud sõidukitel ei pea komisjoni hinnangu kohaselt jalakäijate kaitsega seonduva sõidukitüübi EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse saamiseks või selliste sõidukite müümiseks, registreerimiseks või kasutuselevõtmiseks olema täidetud I lisa 2. ja 3. punktis sätestatud katsenõuded.

Selgitus

Praegu ei ole turul selliseid kokkupõrke vältimise süsteeme, mis suudaksid jalakäijaid või teisi vähem kaitstud liiklejaid tõhusalt ja õigeaegselt tuvastada. Passiivsete ohutusnõuete (auto konstruktsioon) võimalik asendamine selle aktiivse ohutusmeetmega võtab aega mitu aastat. Kui komisjon on hindamise läbi viinud ja peab seda vajalikuks, võib ta määruse muutmiseks esitada õigusakti ettepanekuid.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, millega kehtestatakse lõike 1 kohaldamiseks vajalikud talitlusnõuded.

2. Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku rakendusmeetmete kohta, millega kehtestatakse lõike 1 kohaldamiseks vajalikud talitlusnõuded.

Selgitus

Praegu ei ole turul selliseid kokkupõrke vältimise süsteeme, mis suudaksid jalakäijaid või teisi vähem kaitstud liiklejaid vajalikes tingimustes tõhusalt ja veatult tuvastada. Selle aktiivse ohutusmeetme küpsemine võib aega võtta mitu aastat, enne kui see tagab nõutud ohutustaseme. Kui komisjon on selliste tehnoloogiate kasutamist hinnanud, võib ta määruse muutmiseks esitada õigusakti ettepanekuid.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid muu hulgas seda määrust täiendades, tuleb vastu võtta kooskõlas direktiivi […/…/EÜ] artikli 40 lõikes 2 nimetatud menetlusega.

välja jäetud

Selgitus

Nende meetmetega ei muudeta vähemolulisi sätteid, aga võidakse oluliselt muuta määrust ennast. Kui komisjon on selliste tehnoloogiate kasutamist hinnanud, on tal kohustus esitada määruse muutmiseks õigusakti ettepanekuid, mille üle otsustakse kaasotsustamismenetlust, mitte komiteemenetlust rakendades.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon jälgib piduriassistendi ja muu sellise tehnoloogia kasutamist, mis võivad parandada vähem kaitstud liiklejate kaitset ja hiljemalt [KUUPÄEV viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] teeb kokkuvõtte tehnoloogia kasutuselevõtu ja rakendamise tõhususest ning edasisest arengust, esitades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ka asjakohased ettepanekud.

3. Komisjon jälgib karmistatud passiivsete ohutusnõuete, piduriassistendi ja muude aktiivsete ohutustehnoloogiate tehnilisi arenguid, mis võivad parandada vähem kaitstud liiklejate kaitset, toetudes tüübikinnitusasutuste ja huvitatud isikute edastatud asjakohasele teabele ning sõltumatutele uuringutele.

 

Hiljemalt …* vaatab komisjon läbi taoliste tõhustatud passiivsete ohutusnõuete teostatavuse ja kasutamise. Komisjon teeb kokkuvõtte käesoleva määruse toimimisest piduriassistendi jm aktiivsete ohutustehnoloogiate kasutamisel ja seoses nende tõhususega.

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ka asjakohased ettepanekud.

 

* viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Selgitus

Kontrollida tuleb mitte ainult aktiivsete ohutustehnoloogiatega seotud arenguid, vaid uurida tuleb ka võimalusi passiivsete ohutusnõuete (auto konstruktsioon) suurendamiseks. Teostatavusuuring näitas, et vähemalt lähitulevikus on võimalik parandada passiivset ohutust. Tõhusamad aktiivsed tehnoloogiad, nagu aktiivsed piduri- või kokkupõrke vältimise süsteemid, ei tohiks asendada autotööstuse jõupingutusi autode passiivsete ohutusstandardite parandamiseks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 5.1.1.1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.1.1.1. Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Suurim põlveliigendi paindenurk ei tohi ületada 26,0°, põlveliigendi murdepinna suurim nihe ei tohi ületada 7,5 mm ning sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 250 g.

5.1.1.1. Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Suurim põlveliigendi paindenurk ei tohi ületada 24,0°, põlveliigendi murdepinna suurim nihe ei tohi ületada 7,5 mm ning sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 215 g.

Selgitus

Esikaitsesüsteemidele kehtivad nõuded peaksid olema identsed sõidukitele kehtivate nõuetega, mis on toodud I lisa punktides 2 ja 3 (uus teine etapp). Direktiiv 2005/156 mootorsõidukite esikaitsesüsteemide kasutamise kohta asendatakse kõnealuse määrusega (vt artiklit 10). Esikaitsesüsteemide kasutamine on samuti tulevikus võimalik, kuid ainult juhul, kui nad vastavad ilma esikaitsesüsteemita sõidukitega sarnastele tehnilistele sätetele. Esikaitsesüsteemid ei peaks jalakäijatele kaasa tooma negatiivseid mõjusid.

SELETUSKIRI

Taust

Igal aastal hukkub ELi 25 liikmesriigis hinnanguliselt 8000 vähem kaitstud liiklejat, jalakäijat ja jalgratturit ning vigastada saab 300 000.[1] Meetmeid nende arvude vähendamiseks peetakse vajalikuks, pidades silmas paralleelselt aset leidvat ühistranspordi kasutamise, jalgsi käimise ja jalgrattaga sõitmise üha laialdasemat propageerimist alternatiivina auto kasutamisele.[2]

Direktiivi 2003/102/EÜ eesmärk oli karmistada ühenduse nõudeid, millega tahetakse parandada jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate ohutust mootorsõidukiga kokkupõrkel tekkivate vigastuste korral. Selle direktiivi kohaselt peavad teatud sõidukid läbima kahes etapis mitmeid tõhususkatseid: Esimene etapp (mis põhineb Teadusuuringute Ühiskeskuse soovitustel) algas 2005. aasta oktoobris ning teine etapp (mis põhineb Euroopa Tõhusama Sõidukiohutuse Komitee soovitustel) algab 2010. aastal. Viie aasta jooksul alates teise etapi käivitumisest peavad kõik direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad uued sõidukid katsenõuetele vastama.

Siiski ilmnesid võimalikud probleemid teise etapi nõuete tehnilise teostatavusega ning seepärast nähti direktiivi artikli 5 lõikes 1 ette 1. juuliks 2004 tehtav sõltumatu tasuvusuuring teises etapis nõutavate tehniliste katsete jm meetmete või meetmete kombinatsiooni kohta, mis võivad tegeliku kaitse tõhususe poolest olla vähemalt võrdväärsed 2003. aastal vastu võetud meetmetega. Kui uuringu tulemusena peetakse vajalikuks ohutusnõudeid muuta, peab direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiivi vastavaks muutmiseks tingimusel, et muudatustega tagatakse olemasolevaga vähemalt samaväärne kaitstuse tase.

Uuringu tulemustest nähtub, et teise etapi nõuded ei oleks kõigi olemasolevate sõidukite ja sõidukitüüpide puhul täielikult tehniliselt teostatavad. Pidades silmas, et direktiiv võimaldas selgesõnaliselt aktiivsete ja passiivsete meetmete kombineerimist, käsitleti raportis võimaliku täiendava meetmena ka piduriassistendi süsteemi kasutamist.

Komisjoni ettepanek

Uuringu tulemusena teeb komisjon järgmised ettepanekud:

–         uus määrus[3] direktiivi läbivaatamise asemel, millega asendatakse ja koondatakse direktiiv 2003/102/EÜ ja direktiiv 2005/66/EÜ esikaitsesüsteemide kasutamise kohta[4];

–         võtta direktiivist 2003/102/EÜ üle esimese etapi nõuded ja ajakava, samuti leebemad (teostatavad) teise etapi nõuded ja uus ajakava ning kehtestada aktiivse pidurdussüsteemi nõue, et tagada vähemalt sama kaitsetase kui direktiivis 2003/102/EÜ ette on nähtud;

–         laiendada kohaldamisala võrreldes direktiiviga 2003/102/EÜ, kuna käsitletakse ka üle 2,5-tonniseid M1 ja N1 kategooria sõidukeid.

Raportööri arvamus muudatusettepanekute kohta

Raportöör jagab komisjoni arvamust, et jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate surmade ja vigastuste vähendamise meetmed on vajalikud. Esitatud muudatusettepanekud on suunatud võimaluse korral määruse tõhustamiseks.

Ajakava

Artiklis 9 teeb komisjon ettepaneku määruse rakendamise ajakava kohta, mis põhineb tavapärastel üleminekuaegadel, mida autotööstused vajavad uue õigusaktiga kohanemiseks (vt lisa esimest osa). Raportöör teeb ettepaneku veelgi ambitsioonikama ajakava rakendamiseks (vt lisa teist osa), tuginedes järgmistele argumentidele.

a) Esimese etapi nõuded (ettepaneku I lisa punkt 2)

Nende nõuete ajakava on juba sätestatud direktiivis 2003/102/EÜ. Uus määrus peaks ainult kehtiva ajakava üle võtma. Uut tüüpi sõidukite puhul nähakse ajakavas alguspunktina ette 2005. aastat ning uute sõidukite puhul 31. detsembrit 2012. Komisjoni ettepaneku kohaselt aga on varaseim võimalik aeg esimese etapi nõuete kohaldamiseks alla 2,5-tonniste M1 ja N1 kategooria sõidukite suhtes aasta 2014 (60 kuud alates 2008. aasta lõpust). Raportöör soovitab taastada tähtajana 31. detsembri 2012.

b) piduriassistendi süsteem (ettepaneku I lisa punkt 4)

Raportöör on seisukohal, et 33 kuu pikkune üleminekuaeg piduriassistendi süsteemide rakendamiseks M1 ja N1 kategooria sõidukite puhul on liiga pikk. Piduriassistendi paigaldamine sõidukitesse ei ole kuigi probleemne sõidukite puhul, millel on juba ABS (ja peaaegu kõikidel alla 2,5-tonnistel M1 ja N1 kategooria sõidukitel on ABS). Aktiivse ohutusmeetme rakendamise üleminekuaja vähendamine toob kaasa mõõdetava statistilise tulemuse surmade ja raskete vigastuste vähendamisel.

c) Teise etapi uued nõuded (ettepaneku I lisa punkt 3)

Nagu eelnevalt mainitud, on komisjoni esitatud ajakava normaaltingimustes asjakohane uute õiguslike nõuete täitmiseks. Praegusel juhul on kõne all aga nõuded ja ajakavad, mis on juba kohustuslikud direktiivi 2003/102/EÜ alusel. Komisjon teeb teostatavusuuringu tulemusele viidates ettepaneku vähendada tunduvalt õigusaktis esialgselt ette nähtud teise etapi nõudeid. Kas nendest järeleandmistest tulenevalt peaks edasi lükkama ka ajakava? Raportööri hinnangul on teise etapi uued nõuded üsna sarnased praegusele esimesele etapile ning autotööstus on võimeline täitma teise etapi uusi nõudeid juba varem. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku uue ajakava kohta, mis on üsna sarnane direktiivis 2003/102/EÜ sätestatud ajakavaga.

Kokkupõrke vältimise süsteem

Praegu ei ole turul tõhusaid jalakäijatele mõeldud kokkupõrke vältimise süsteeme. Raportöör mõistab ja hindab seda, et artiklis 11 julgustab komisjon tööstust sellist süsteemi arendama, isegi kui ta arvab, et paljusid jalakäijatega juhtuvaid õnnetusi ei saa vältida. Muudatusettepanekutega soovib raportöör tagada, et kui selline süsteem on välja arendatud, on õigusloojatel võimalus analüüsida kõnealuse aktiivse ohutusmeetme tegelikku potentsiaali ja selle üle otsustada, samuti et see ei põhjustaks automaatseid järeleandmisi passiivsete ohutusnõuete ja kokkupõrke vältimise süsteemide küsimuses.

Esikaitsesüsteem

Määrusega asendatakse direktiiv 2005/66/EÜ esikaitsesüsteemide kasutamise kohta. Esikaitsesüsteemi ohutusnõuded peaksid olema samal tasemel nende sõidukitega, kuhu ei ole esikaitsesüsteemi paigaldatud. Seetõttu tuleks teise etapi uued nõuded kehtestada ka esikaitsesüsteemidele.

Järelevalve

Raportöör on seisukohal, et oluline on pöörata pidevat tähelepanu ka rangemate passiivsete ohutusstandardite tehnilistele võimalustele ja jälgida rangematest ohutusnõuetest tulenevaid võimalusi.

  • [1]  Arvud põhinevad 2004. aasta uuringutel.
  • [2]  Komisjoni 2001. aasta valges raamatus seatakse eesmärk vähendada 2010. aastaks liiklusohvrite arvu 50% võrra ja tunnistatakse sõidukite karmimates ohutusmeetmetes peituvat potentsiaali, ergutades eelkõige aktiivsete ohutussüsteemide kasutamist.
  • [3]  Selle lähenemise eelis on asjaolu, et määrus on kogu ELi ulatuses otseselt kohaldatav, ei vaja siseriiklikku õigusesse ülevõtmist ning annab ettevõtetele ja tüübikinnitusasutustele ette ühtse reeglistiku.
  • [4]  Direktiiviga 2005/66/EÜ, mis käsitleb esikaitsesüsteemide kasutamist, on sätestatud selliste, nii originaalvarustusena kui ka järelturul müüdavate süsteemide kontrollimist. Ettepanekus on need nõuded ühendatud jalakäijate kaitse nõuetega, tagades sellega järjepidevuse jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitsmisel.

MENETLUS

Pealkiri

Jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse

Viited

KOM(2007)0560 – C6-0331/2007 – 2007/0201(COD)

EP-le esitamise kuupäev

3.10.2007

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

11.10.2007

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

11.10.2007

IMCO

11.10.2007

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

22.11.2007

IMCO

21.11.2007

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Francesco Ferrari

9.10.2007

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

23.1.2008

25.3.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.3.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jeanine Hennis-Plasschaert, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Maria Eleni Koppa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Donato Tommaso Veraldi

Esitamise kuupäev

31.3.2008