RAPORT Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika

21.4.2008 - (2008/2009(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Willi Piecyk

Menetlus : 2008/2009(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0163/2008

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta

(2008/2009(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575, SEK(2007)1283);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa merenduspoliitika alase konsultatsiooni järeldused” (KOM(2007)0574);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut kolmepoolse ühisdeklaratsiooni „Euroopa merenduspäeva kehtestamine” kohta (SEK(2007)1631);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut pealkirjaga „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” (KOM(2006)0275) ja Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni[1];

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi seoses sellega, et ülemkogu võttis vastu dokumendi „Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika”;

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

–   võttes arvesse sätteid, mis sisalduvad 23. veebruaril 2006 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt vastu võetud 2006. aasta meretöönormide konventsioonis, mis on alates 1919. aastast ILO poolt vastu võetud meretöönormide konventsioone hõlmav ja kohandav ühtne vahend;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A6-0163/2008),

A. arvestades, et ookeanid ja mered on Euroopa Liidu majanduslikult ja ökoloogiliselt olulised tegurid; arvestades, et ELi rannajoon läbi rannikupiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade on 320 000 km pikk, ja selle ääres elab kolmandik Euroopa elanikest;

B.  arvestades, et meretööstus ja -teenused ning rannikupiirkonnad annavad kokku 40% ELi SKTst;

C. arvestades, et kliimamuutused on 21. sajandi kõikide poliitikate suurim väljakutse; võttes arvesse rannikupiirkondi ähvardavat kliimamuutuste põhjustatud mereveetaseme tõusu, mis võib võtta suure ulatuse ja põhjustada drastilisi tagajärgi elanikele;

D. arvestades, et ELi mereäärsed piirkonnad ja eelkõige äärepoolseimad piirkonnad etendavad olulist osa turvalisuse ja julgeoleku kaitsel selliste kuritegude vastu nagu ebaseaduslik sisseränne, terrorism ja salakaubavedu ning on siiski ohustatud spetsiifilistest keskkonnakatastroofidest,

1.  tervitab eespool nimetatud teatiste ja eespool nimetatud töödokumendis esitatud tegevuskava vastuvõtmist komisjoni poolt;

2.  kinnitab oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni seisukohti ja tervitab asjaolu, et komisjon on suure osa Euroopa Parlamendi esitatud taotlustest vähemalt osaliselt üle võtnud;

3.  juhib tähelepanu sellele, et rannikualade ja äärepoolseimate piirkondadega kaasnev erakordne merendusalane mõõde pakub ELile ainulaadseid võimalusi seoses innovatsiooni, teadustöö, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisusega, mida tuleb ELi integreeritud merenduspoliitikas arvesse võtta, ning juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimad piirkonnad pakuvad lisaks suurepärast alust teabevahetuseks transpordi ja julgeoleku eesmärkidel;

4.  toetab selgesõnaliselt komisjoni kavatsust lähimereveo ja siseveetranspordi potentsiaali paremaks ärakasutamiseks liikmesriikide vahel ja selle kiireks siseturuga integreerimiseks ning tervitab komisjoni kavatsust kiirendada oma ettepanekuid ühise meretranspordiala loomiseks koos põhjaliku meretranspordi strateegiaga ajavahemikuks 2008–2018;

5.  ergutab liikmesriike tugevdama koostööd omavahel ja naaberriikidega TEN-T ja teiste Euroopa rahastamismehhanismide (nagu Marco Polo) asjakohaseks kasutamiseks, et viia ellu meremagistraalide ja lähimereveo võrgustike projektid;

6.  tervitab komisjoni kavatsust parandada mereseirega tegelevate Euroopa asutuste tegevuse kooskõlastamist, rõhutades eriti ebaseadusliku tegevuse (inim- ja narkokaubandus, ebaseaduslik sisseränne ja terroristlikud ähvardused) tõkestamist eeskätt rahvusvahelistes vetes;

7.  tervitab komisjoni algatust Euroopa mereseire võrgustiku loomiseks ja tihedama koostöö edendamiseks liikmesriikide rannavalveasutuste vahel; nõuab, et komisjon esitaks teostatavusuuringu tulemused Euroopa rannavalve loomise kohta, mis tuli avaldada ja esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2006. aasta lõppu;

8.  on seisukohal, et merendusklastrid sobivad eriti hästi selleks, et anda oma panus integreeritud merenduspoliitika saavutamisse; kutsub komisjoni üles algatama viivitamatult Euroopa merendusklastrite võrgustiku projekti;

9.  toetab ettepanekut Euroopa iga-aastase merenduspäeva kehtestamiseks; on arvamusel, et kõnealust päeva tuleks kasutada merenduspoliitika tähtsuse rõhutamiseks väljaspool merendusringkondi ning tavakodanike, koolide, ülikoolide ja valitsusväliste organisatsioonide osalusel; tuletab komisjonile meelde oma ettepanekut asutada preemia eeskujulikele mereäärsetele piirkondadele, et edendada parimaid tavasid;

10. on kokkuvõttes siiski seisukohal, et tegevuskava sisaldab liiga vähe konkreetseid meetmeid, ja julgustab komisjoni kasutama tulevikus ambitsioonikamalt vahendeid, mida tal on võimalik aluslepingute alusel kasutada;

11. väljendab kahetsust, et tegevuskavas käsitletakse kliimamuutustega seotud väljakutseid ainult väga pealiskaudselt; kinnitab oma arvamust, et Euroopa merenduspoliitika ülesandeks peab olema kliimamuutuste tagajärgedeks ettevalmistumine ja sellega kohandumine, ning kiiremas korras vajalike kohandusmeetmete kehtestamine, eelkõige pidades silmas liustike sulamist, mis põhjustab mereveetaseme tõusu ning sadamate ja rannikupiirkondade üleujutusohu suurenemist, ning nõuab sellega seoses, et kõik asjassepuutuvad poliitikad, eelkõige teaduspoliitika, annaksid sellesse oma panuse;

12. tuletab meelde asjaolu, et liustike sulamine ei põhjusta mitte ainult mereveetaseme tõusu, vaid ka korvamatut kahju inimestele, loomadele ja taimedele, tervitab seetõttu komisjoni kavatsust esitada Arktika algatus ning kutsub teadusringkondi ja otsuselangetajaid uurima täiendavaid võimalusi polaarjää kaitseks;

13. väidab, et merede mõistlik haldamine nõuab rannikualade mõistlikku haldamist ning et seetõttu peavad ELi rannikute ehitusprojektid igal juhul arvesse võtma kliimamuutuste tagajärgi ja sellest tulenevat mereveetaseme tõusu, liivade erosiooni ning tormide sagenemist ja tugevnemist;

14. toetab 2007. aasta märtsi ülemkogu eesmärke vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet poole võrra ja kinnitab oma nõudmist, et merenduspoliitika peab andma olulise panuse selle heite vähendamisse; see peaks hõlmama meretranspordi lülitamist heitkogustega kauplemisse ning jõupingutuste suurendamist teadusuuringute valdkonnas nii merede taastuva energiaallikana kasutusele võtmiseks kui ka uute puhtamate laevakäitustehnoloogiate väljaarendamiseks; on arvamusel, et Euroopa juhtroll kliimamuutustega võitlemisel võib tugevdada ja süvendada Euroopa juhtivat osa keskkonnatehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas;

15. kutsub komisjoni selgesõnaliselt üles suuremale ambitsioonikusele väävli ja lämmastiku oksiidide ning laevadelt lähtuva tahke heite vähendamisel; kinnitab sellega seoses vajadust tihedamaks koostööks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ning eelkõige oma üleskutseid:

· kehtestada lämmastikoksiidide heitkoguste normid ELi sadamaid kasutavatele laevadele;

· määrata Vahemeri, Must meri ja Atlandi ookeani kirdeosa väävli heite kontrollimise piirkondadeks rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) kohaselt;

· vähendada väävli heite kontrollimise piirkondades reisilaevadel kasutatavates laevakütustes suurimat lubatud väävlisisaldust 1,5 %lt 0,5 %le;

· kehtestada fiskaalmeetmed, nt maksud või tasud laevadelt pärit vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide heitele ning määrata kindlaks, kuidas kohaldada sellised meetmed ja tasud kõigile laevadele, sõltumata lipuriigist, kes sisenevad ühenduse sadamatesse või seilavad ELi liikmesriikide vetes;

· edendada väiksemate vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide heitega laevu eelistavate diferentseeritud sadama- ja faarvaatrimaksude kehtestamist;

· maismaalt pärineva elektri kasutamise nõude järkjärguline kasutuselevõtt sadamas viibivatele laevadele;

· ELi laevakütuste kvaliteeti käsitleva direktiivi ettepanek;

16. kordab oma üleskutset liikmesriikidele ja komisjonile seoses mitmeid sadamalinnu ja -piirkondi mõjutava õhusaastega võimaldada oluliselt paremaid soodustusi maismaalt pärineva elektri pakkumiseks sadamas viibivatele laevadele; nõuab seetõttu ettepanekut nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)[2] muutmiseks, mille kohaselt need liikmesriigid, kes kasutavad nimetatud direktiivi artiklist 14 lähtuvalt maksuvabastust punkrikütusele, oleksid kohustatud vabastama maismaalt pärineva elektri maksust samas ulatuses; elektrienergia ja punkrikütuse võrdne kohtlemine maksustamise mõttes pakuks sadamatele ja laevaomanikele suurt motivatsiooni aidata sadamas viibivate laevade elektrivarustusse investeerides vähendada õhusaastet sadamalinnades;

17. juhib taas tähelepanu asjaolule, et märkimisväärne osa merede reostusest pärineb maismaalt ja et komisjon ei ole nimetatud teemaga seni tegelenud; kordab seetõttu üleskutset komisjonile esitada tegevuskava nimetatud reostuse vähendamiseks ja rõhutab liikmesriikidele suunatud üleskutset võtta asjaomased õigusaktid, näiteks veepoliitika raamdirektiiv, viivitamata üle siseriiklikusse õigusse; rõhutab, et veepoliitika raamdirektiivi ülevõtmine hõlmab ka tegevuskava Põhja- ja Läänemerre uputatud sõjaaegse lahingumoona kindlakstegemiseks ning kõrvaldamiseks;

18. nõuab tungivalt, et komisjon aitaks liikmesriikidel käivitada kava laevavrakkide ja veealuste arheoloogiliste paikade uurimiseks ja kaardistamiseks – sest need kuuluvad ühenduse ajaloo- ja kultuuripärandi hulka – ja seega hõlbustada nimetatud paikade mõistmist ja uurimist ning aidata vältida nende rüüstamist, võimaldades seega nende korralikku säilitamist;

19. nõuab tungivalt, et asjaomased institutsioonid võtaksid niipea kui võimalik vastu merenduspaketi Erika III, ning kutsub liikmesriike üles viivitamata kõnealust paketti rakendama, eesmärgiga pakkuda vajalikke õiguslikke vahendeid selliste mereäärsete piirkondade arengule katastroofilisi tagajärgi omavate õnnetuste või vahejuhtumite ärahoidmiseks või heastamiseks, mille kohta kaks näidet on laevade Erika ja Prestige õnnetused;

20. on seisukohal, et merestrateegia raamdirektiiv peaks moodustama ELi integreeritud merenduspoliitika keskkonnalase nurgakivi; märgib, et direktiivis sätestatakse, et piirkonnad, kus mere seisukord on kriitiline, peaksid töötama välja ja rakendama kiiremini meetmeid keskkonna hea seisukorra saavutamiseks; rõhutab, et sellistes piirkondades on eriti tähtis, et komisjon koordineeriks eri sektoreid, programme ja strateegiaid ning näeks ette piisava rahalise toetuse; juhib tähelepanu, et sellise integreeritud merenduspoliitika saavutamiseks on vaja hõlmata maismaategevused nagu põllumajandus, heitveekäitlus, transport ja energiatootmine; on arvamusel, et sellised piirkonnad võivad kujutada endast pilootalasid tõelise ja täielikult integreeritud merenduspoliitika jaoks;

21. tervitab komisjoni kogutud andmeid meremeeste mitmes valdkonnas ELi sotsiaalõigusaktidest väljajätmise kohta (nt direktiiv 98/59/EÜ kollektiivsete koondamiste kohta[3], direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õiguste kaitse kohta[4], direktiiv 2002/14/EÜ töötajate teavitamise ja nõustamise kohta[5] ning direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega[6]); teeb ettepaneku kõnealuste direktiivide läbivaatamiseks tihedas koostöös sotsiaalpartneritega;

22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes veel ei ole seda teinud, ratifitseeriksid niipea kui võimalik 2006. aasta meretöönormide konventsiooni, mis võeti vastu eesmärgiga parandada meremeeste elu- ja töötingimusi ning takistada kõlvatut konkurentsi mereveonduses terve kehtivate rahvusvaheliste tööstandardite kogumi ajakohastamise ja kodifitseerimise teel;

23. nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks direktiivi 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega[7], ja õigusakte neis komisjoni vastutusalasse kuuluvates küsimustes, mis ei ole ühenduse tasandil hõlmatud, või on hõlmatud vaid osaliselt, näiteks ajutise tööhõive büroosid reguleerivad eeskirjad või töötaja õigus allkirjastatud töölepingule;

24. peab Euroopa merenduspoliitika edukaks muutmise eesmärgil ülioluliseks piirkondlike ja kohalike partnerite kaasamist; väidab seetõttu, et Euroopa rannikuäärsete piirkondade vahel peab olema tihedam koostöö ja vastastikune seotus, mis saavutatakse arengu ja konkurentsivõime suurendamiseks kooskõlastatud strateegiate edendamise ning juhtimise erinevate tasandite tõhusama ühendamise teel;

25. kordab nõudmist jätkata integreeritud lähenemisviisi ELi merenduspoliitikale ka edaspidi ja kutsub komisjoni üles tugevdama selle poliitilist raamistikku ning territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, millega tagatakse side sise-Euroopa oluliste poliitikavaldkondadega; teeb ettepaneku, et Euroopa merenduspoliitikat käsitlev aruanne avaldataks iga kahe aasta tagant ning et korrapärast avalikku arvamuste vahetust peetaks kõikide asjaosalistega; palub tulevastel eesistujariikidel kaasata merenduspoliitika oma tööprogrammidesse; palub lisaks, et komisjon määratleks igal aastal selgesõnaliselt kõik ELi vahenditest rahastatavad merendusega seotud projektid;

26. tervitab komisjoni algatust edendada läbirääkimisi kolmandate riikidega mere ühiskasutuse parema haldamise osas ja avaldab tugevat toetust suurenenud koostööle naaberriikidega mere kaitse osas väljaspool riigi territoriaalmere piire;

27. on seisukohal, et põhjalik Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia on suure tähtsusega ja seda tuleb piisavalt rahastada nii seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kui ka tulevaste programmide raames;

28. toetab asjaolu, et pärast 2013. aastat võetakse ELi eelarves merenduspoliitikat ELi poliitikavaldkondade ja vahendite seas asjakohaselt arvesse, ning nõuab, et see kajastuks Euroopa merenduspoliitika korraliste ettekannete kokkuvõtetes;

29. väljendab heameelt ka Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta soovituse üle, et merenduspoliitikat tuleks kohandada liikmesriikide ja mereäärsete piirkondade, sealhulgas rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade eripäradega;

30. tunnustab küll liikmesriikide pädevust, kuid ootab huviga komisjoni tegevuskava avaldamist, mis lihtsustab liikmesriikides merealade ruumilise planeerimise arendamist; osutab vajadusele säilitada asjakohane tasakaal majanduslike, sotsiaalsete, territoriaalsete ja keskkonnaga seotud kaalutluste vahel;

31. juhib tähelepanu asjaolule, et rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondadega kaasnev erakordne merendusalane mõõde pakub ELile ainulaadseid võimalusi seoses innovatsiooni, teadustöö, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisusega ning innovaatiliste meretehnoloogiate väljaarendamisel ja muudes valdkondades ning et tulevane Euroopa integreeritud merenduspoliitika peaks nendest võimalustest kasu saama; tunnustab tippkeskuste rajamise soovi ning soovitab julgustada ja toetada rannikualadel juba olemasolevaid ülikoolide uurimiskeskusi;

32. osutab laineenergia kui alternatiivse keskkonnasõbraliku energiaallika tähtsusele ning kutsub komisjoni üles kõnealust energialiiki oma tulevastes tegevuskavades arvesse võtma;

33. on arvamusel, et Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk kalandussektoris peab olema asjassepuutuva sektori kaasajastamise ning säästva, tasakaalustatud ja õiglase arengu edendamine kogu ELis, tagades sektori sotsiaal-majandusliku elujõulisuse, ressursside jätkusuutlikkuse, toiduainetega varustamise kindluse ja sõltumatuse, elanikkonna varustamise kaladega, kalurite töökohtade säilimise ning elamistingimuste parandamise;

34. on arvamusel, et senini ei ole ühine kalanduspoliitika korralikult teeninud ei ELi kalavarude jätkusuutlikkuse ega kalalaevastike ja rannikualade majandusliku elujõulisuse huve, ning et nüüdsest tuleb Euroopa integreeritud merenduspoliitikat arendada nii, et ühises kalanduspoliitikas välditakse selliseid vigu nagu ületsentraliseerimine ja võimetus võtta arvesse ELi vete piirkondlikke eripärasid;

35. on arvamusel, et merendusega seotud töökohtade arvu ja kvaliteedi suurenemine, eriti kalandussektoris, sõltub samuti õiglase ja asjakohase sissetuleku ning inimväärsete töötingimuste tagamisest (eriti tervise ja julgeoleku osas) ja koolituse kättesaadavusest asjassepuutuva sektori töötajatele;

36. nõuab, et liikmesriigid astuksid samme kalalaeva kaptenite ja mehaanikute kutseharidusdiplomite vastastikuseks tunnustamiseks;

37. tuletab meelde mehhanismide vajalikkust toetuste ja hüvitiste andmiseks kaluritele, keda mõjutavad kalavarude taastamiseks või ökosüsteemi kaitsmiseks võetud meetmete sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, eriti vähemsoodsates piirkondades ja kogukondades ning äärepoolseimates piirkondades;

38. kinnitab vajadust suurendada abi eri liikmesriikide kalandussektoris läbiviidavate teadusuuringute jaoks, eriti teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames;

39. nõuab ühenduse abi andmist tõhusate meetmete võtmiseks, et tagada kohased vahendid laevameeskonna evakueerimis-, toetus- ja päästemeetmete jaoks;

40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.

  • [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0343.
  • [2]  ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
  • [3]  EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.
  • [4]  EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
  • [5]  EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.
  • [6]  EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.
  • [7]  EÜT L 14, 20.1.2000, lk 29.

SELETUSKIRI

Teatise ja tegevuskava „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” esitamisega 2007. aasta oktoobris käivitas Euroopa Komisjon katse määratleda pärast merenduspoliitika rohelise raamatu esitamist 2006. aasta juunis ning üheaastast konsultatsioonietappi järgmise sammuna konkreetsed poliitikad ja meetmed tulevase ühise Euroopa merenduspoliitika jaoks. Raportöör tervitab, et suurt osa Euroopa Parlamendi 2007. aasta juuli resolutsioonis esitatud nõudmistest on arvesse võetud. Käesoleva raporti näol on tegemist järelmeetmega nimetatud protsessi raames.

Raportöör märgib siiski, et uute dokumentide esitamisel ilmneb see, mida juba minevikus oletati: üldiselt tundub, et liikmesriigid, asjaomased sektorid ja piirkonnad on komisjoni integreeritud lähenemisviisiga merenduspoliitikale nõus, konkreetsete valdkondlike tegevuspõhimõtete sõnastamisel on aga nüüdseks ilmnenud, kui tõsiseltvõetavalt ja pühendunult see heakskiit anti, sest puuduvad tõeliselt konkreetsed ettepanekud, tegevused ja poliitikad.

Raportöör teeb seetõttu ettepaneku keskenduda Euroopa Parlamendi 2007. aasta juuli raporti kõige olulisematele nõudmistele ja nimetada nüüd konkreetsed poliitilised vahendid. Eriti tuleb rõhutada, et käesolev raport ei sisalda uusi ettepanekuid, vaid kõik esitatud nõudmised on juba osa Euroopa Parlamendi 2007. aasta juuli otsusest.

Raportöör on veendunud, et kõikide jõupingutuste eesmärgina tuleks aluseks võtta järgnev põhimõte: Euroopa ookeanid ja mered – kõige puhtamad maailmas, kõige stabiilsema bioloogilise mitmekesisusega, kõige kulutasuvama majandusega, parima teaduse ja tehnoloogiaga, kaasaegseima ja puhtaima laevandusega, parima koolituse ja täiendõppe ning kõige uuenduslikemate ideedega.

Alates ÜRO kliimanõukogu (IPCC) neljanda hindamisaruande esitamisest 2007. aastal valitseb kliimamuutuste väljakutsete osas ülemaailmne teaduslik konsensus. Euroopa tulevane merenduspoliitika peab vaieldamatult suure osa kõnealustest väljakutsetest vastu võtma. Ookeanide soojenemine toob kaasa mereveetaseme tõusu. Raportöör on arvamusel, et nimetatud järeldus peab kajastuma rannikuvööndi kaitse, merendustegevuse ruumilise planeerimise, turismi ja sadamate poliitikavaldkondades.

Euroopa Ülemkogul 2007. aasta märtsis vastu võetud eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks poole võrra peavad innustama ka merenduspoliitikat, eelkõige peaks see kehtima meretranspordi saastekvootidega kauplemise alla arvamise kohta.

Lisaks nõuab teadus juba ammu suuremaid jõupingutusi taastuvenergia kasutamiseks, eelkõige tuule- ja päikeseenergia kasutamist. See kujutab endast olulist panust kliimamuutuste vastasesse võitlusesse ning võib samal ajal tugevdada ja laiendada Euroopa juhtrolli keskkonnatehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas.

Raportöör tahaks rõhutada, et integreeritud lähenemisviis merenduspoliitikale peab jääma jõusse ka tulevikus. Eriti merenduspoliitikas ilmneb, kui tihedalt on erinevad poliitikad omavahel seotud ja kui oluline on käsitleda asjaomaseid valdkondi vastastikku tuge osutava ringlusena. See tähendab, et puhas merekeskkond mõjutab võrdsel määral meremajandust, turismi, bioloogilist mitmekesisust, tööhõive olukorda ja sadamaid. Kõnealuse ringluse toetamine eeldab esmajoones liikmesriikide tahet, teatud merealast solidaarsust Euroopas.

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS  (2.4.2008)

transpordi- ja turismikomisjonile

Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta
(2008/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Sérgio Marques

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   kiidab heaks komisjoni otsuse (mis sisaldab mitmeid parlamendi ideid) töötada välja integreeritud merenduspoliitika, et tegeleda kliimamuutuse (muu hulgas suurendades mereenergia mahtu), globaliseerumise, regionaalarengu, konkurentsivõime, merekeskkonna kaitse ning ohutuse ja turvalisuse probleemidega;

2.   väljendab heameelt ka Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta soovituse üle selle kohta, et merenduspoliitikat tuleks kohandada liikmesriikide ja mereäärsete piirkondade, sealhulgas rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade eripäradega;

3.   peab Euroopa merenduspoliitika edukaks muutmise eesmärgil väga oluliseks piirkondlike ja kohalike partnerite kaasamist; väidab seetõttu, et Euroopa rannikuäärsete piirkondade vahel peab olema tihedam koostöö ja vastastikune seotus, mis arengu ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgil saavutatakse kooskõlastatud strateegiate edendamise ning juhtimise erinevate tasandite tõhusama ühendamise teel;

4.   avaldab rahulolu komisjoni teatises „Integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575) ja sellele lisatud dokumentides (SEK(2007)1278, SEK(2007)1279 ja SEK(2007)1280) esitatud tegevuskava üle ning eelkõige komisjoni strateegia üle, mis käsitleb mereäärsetele piirkondadele avalduva kliimamuutuse mõju vähendamist ning selle tagajärgede leevendamist turismivaldkonnas; juhib tähelepanu kõnealuse strateegia edasise kohandamise vajadusele, et võtta arvesse mereäärsete piirkondade eriomadusi;

5.   märgib, et tulevasel merenduspoliitikal on oluline roll ELi rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade edasises positiivses arengus; juhib tähelepanu sellele, et merenduspoliitika reguleerimisala laiendamine hõlmaks turismi rannikualad ja moodustaks innovatsiooni keskme kõnealuste alade arenguks ja ühtekuuluvuseks;

6.   rõhutab, et piirkondlikel asutustel ja rannikualade kogukondadel on oluline roll uue integreeritud merenduspoliitika ja komisjoni tulevase merendusega seotud majandustegevuse Euroopa tegevuskava rakendamisel; rõhutab kvaliteetse transpordi infrastruktuuri tähtsust ning rõhutab selle positiivset mõju elukvaliteedile ja turismitööstusele; kutsub sellega seoses kõiki osapooli üles tõhusalt töötama, et kindlustada arengufondide optimaalne kasutamine;

7.   juhib tähelepanu mõjule, mida rannikualade majandustegevuse ja turismi ning kõigi transpordiliikide kasutamise kasv avaldab kohalikele ökosüsteemidele; avaldab seetõttu heameelt arengu üle integreeritud merenduspoliitikas, mille abil hakatakse tegelema nimetatud probleemidega; nõuab veel, et merendussektorit ja rannikuäärseid piirkondi käsitlevaid andmeid kogutakse tõhusamalt;

8.   ootab liikmesriikidele mõeldud suuniste kogumi avaldamist riikliku integreeritud merenduspoliitika väljatöötamise kohta ning aastaaruannete avaldamist ELi ja liikmesriikide tegevuse kohta selles valdkonnas; soovitab, et EL, liikmesriigid ja rannikualad, kellel on selles valdkonnas põhiteadmised ja põhiroll, kooskõlastaksid oma tegevusi tõhusalt ja kõigi heaolu nimel;

9.   tunnustab küll liikmesriikide pädevust antud valdkonnas, kuid ootab huviga komisjoni tegevuskava avaldamist, et lihtsustada liikmesriikides merealade ruumilise planeerimise arendamist; juhib tähelepanu vajadusele säilitada asjakohane tasakaal majanduslike, sotsiaalsete, territoriaalsete ja keskkonnaga seotud kaalutluste vahel;

10. toetab komisjoni pingutusi luua tõketeta Euroopa meretranspordiruum ja töötada välja põhjalik meretranspordi strateegia ajavahemikuks 2008–2018;

11. väidab, et tõeline takistusteta Euroopa meretranspordiruum nõuab ELi rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade ohutumaks muutmist arengu ja keskkonnasäästlikkuse seisukohalt;

12. juhib tähelepanu asjaolule, et rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondadega kaasnev erakordne merendusalane mõõde pakub ELile ainulaadseid võimalusi seoses innovatsiooni, teadustöö, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisusega ning innovaatiliste meretehnoloogiate väljaarendamisel ja muudes valdkondades ning et tulevane Euroopa integreeritud merenduspoliitika peaks nendest võimalustest kasu saama; tunnustab tippkeskuste rajamise soovi ning soovitab julgustada ja toetada rannikualadel juba olemasolevaid ülikoolide uurimiskeskusi;

13. rõhutab hiljutiste naftatankerite õnnetuste ja järgnenud keskkonnakahjude kontekstis vajadust selgete meresõidujuhiste ja rahvusvahelise koostöö järele, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike samu või sarnaseid eeskirju kohaldama;

14. jääb arvamuse juurde, et Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikat tuleks eraldi rahastada, võttes arvesse sellesse kaasatud piirkondade tegelikke eripärasid;

15. toetab komisjoni kavatsust tugevdada Euroopa merendust, luues kujutluse dünaamilisest, vastutusvõimelisest Euroopast, mis on pühendunud merede kaitsmisele ja edendamisele mitte ainult seoses välisosalejatega, vaid ka ELi enda sees;

16. juhib tähelepanu laineenergia kui alternatiivse keskkonnasõbraliku energiaallika tähtsusele ning kutsub komisjoni üles kõnealust energialiiki oma tulevastes tegevuskavades arvesse võtma;

17. avaldab kahetsust ja on üllatunud selle üle, et komisjon ei ole oma teatises „Komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogramm” (KOM(2007)0640) käsitlenud 2008. aastal võetavaid merenduspoliitika meetmeid, mille väljajätmine teatisest on vastuolus tõsiasjaga, et komisjonil on nüüd olemas merenduspoliitika tegevuskava.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

45

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Bairbre de Brún, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Jim Higgins, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Sérgio Marques, Miguel Angel Martínez Martínez, James Nicholson, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Dimitar Stoyanov, Margie Sudre, Andrzej Jan Szejna, Kyriacos Triantaphyllides, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bernadette Bourzai, Jan Březina, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Richard Seeber

kalanduskomisjonI ARVAMUS  (3.4.2008)

transpordi- ja turismikomisjonile

Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta
(2008/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Pedro Guerreiro

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et eesmärgiga "rohkem arvestada rannikualade elanikkonna heaolu" ja parandada kalandussektori töötajate heaolu, ei saa tähelepanuta jätta nimetatud sektori murettekitavat sotsiaal-majanduslikku olukorda, mis on tingitud eelkõige sellest, et ei ole võetud asjakohaseid meetmeid tegevusala tasuvuse edendamiseks, et tagada kalanduses töötavate inimeste sobiv elatustase;

2.   on arvamusel, et liidu integreeritud merenduspoliitika raames ei tohiks unustada, et energia ja toiduainetega kindlustamine on meie jaoks strateegiline vajadus ja eesmärk, mida tuleb täita, ületamata seejuures ohutuse piire seoses välise sõltuvusega, ning et liidu üldistes huvides on kaitsta säästvat kalandust ja põllumajandust kui toiduainetega varustamise põhiallikaid;

3.   on arvamusel, et liidu integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk kalandussektoris peab olema asjassepuutuva sektori kaasajastamise ning säästva, tasakaalustatud ja õiglase arengu edendamine kogu liidus, tagades sektori sotsiaal-majandusliku elujõulisuse, ressursside kestvuse, toiduainetega varustamise kindluse ja sõltumatuse, elanikkonna varustamise kaladega, kalurite töökohtade säilimise ning elamistingimuste parandamise;

4.   on arvamusel, et siiamaani ei ole ühine kalanduspoliitika korralikult teeninud ei liidu kalavarude jätkusuutlikkuse ega kalalaevastike ja rannikualade majandusliku elujõulisuse huve, ning et nüüdsest tuleb Euroopa integreeritud merenduspoliitikat arendada nii, et ühises kalanduspoliitikas välditakse selliseid vigu nagu ületsentraliseerimist ja võimetust võtta arvesse liidu vete piirkondlikke eripärasid;

5.   nõuab kõikides liikmesriikides ühtse lähenemisviisi vastuvõtmist, et hävitada lõhkemata lahingumoon, mille kalapüügilaevad välja püüavad ja pärast märgistamist tagasi merre heidavad;

6.   on arvamusel, et merendusega seotud töökohtade arvu ja kvaliteedi suurenemine, eriti kalandussektoris, sõltub samuti õiglase ja asjakohase sissetuleku ning inimväärsete töötingimuste tagamisest (eriti tervise ja julgeoleku osas) ja koolituse kättesaadavusest asjassepuutuva sektori töötajatele;

7.   nõuab uuringu läbiviimist esmamüügihindade määramise praeguste mehhanismide kohta ning viisi kohta, kuidas need saavad kaasa aidata valdkonna spetsialistide võrdse tasustamise tagamisele sektoris, tõstmata seejuures tarbijahindu;

8.   nõuab, et liikmesriigid astuksid samme kalalaeva kaptenite ja mehaanikute kutseharidusdiplomite vastastikuseks tunnustamiseks;

9.  tuletab meelde mehhanismide vajalikkust toetuste ja hüvitiste andmiseks kaluritele, keda mõjutavad kalavarude taastamiseks või ökosüsteemi kaitsmiseks võetud meetmete sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, eriti vähemsoodsates piirkondades ja ühendustes ning äärepoolseimates piirkondades;

10. rõhutades vajadust määratleda liidu integreeritud merenduspoliitika jaoks piisavad rahalised vahendid, nõuab, et komisjon määratleks, mida tähendab „kindel rahastamisalus” ning lähtudes põhimõttest, mille kohaselt uued prioriteedid nõuavad uusi rahalisi vahendeid, mõistab hukka nimetatud poliitika rahastamise Euroopa Kalandusfondist;

11. kinnitab vajadust suurendada abi eri liikmesriikide kalandussektoris läbiviidavate teadusuuringute jaoks, eriti teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames;

12. nõuab ühenduse abi andmist tõhusate meetmete võtmiseks, et tagada kohased vahendid meeskonna evakueerimis-, toetus- ja päästemeetmete jaoks;

13. nõuab liikmesriikidele abi andmist nende ainuõiguslike majandusvööndite seire-, inspekteerimis- ja kontrollivahendite paigaldamiseks ja kaasajastamiseks;

14. rõhutab, et Euroopa integreeritud merenduspoliitika põhineb liikmesriikidevahelisel koostööraamistikul ning et riiklike merenduspoliitiliste tegevuspõhimõtete väljatöötamine ja vastuvõtmine koos nende erinevate osadega kuulub liikmesriikide pädevusse, nagu komisjoni rõhutab.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

25

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Ioannis Gklavakis, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Catherine Stihler, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ole Christensen, Josu Ortuondo Larrea, Raül Romeva i Rueda, Thomas Wise

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Ilda Figueiredo, Willem Schuth

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

42

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Sepp Kusstatscher, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Robert Navarro, Seán Ó Neachtain, Josu Ortuondo Larrea, Willi Piecyk, Luís Queiró, Reinhard Rack, Gilles Savary, Brian Simpson, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Lars Wohlin, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Jelko Kacin, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Samuli Pohjamo