RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet

17.7.2008 - (KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Pilar del Castillo Vera

parandused/addendaValiERR01

• ERR01 (PDF - 88 KB)
• ERR01 (DOC - 42 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet

(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0699);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0428/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6‑0316/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 a. märgib, et komisjon on teinud teatavaks kavatsuse rahastada uut Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT) kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 alamrubriigist 1a osaliselt ümberpaigutamiste teel ja osaliselt ajavahemikuks 2009–2013 ette nähtud vahendite suurendamise kaudu; juhib siiski tähelepanu sellele, et eelarvepädevad institutsioonid ei ole veel saanud teavet ümberpaigutamiste üksikasjade kohta ja seetõttu on praeguse seisuga ikka veel ebaselge, milliseid programme või prioriteete see puudutab ja milline on selle mõju kogu rahastamisperioodile ning kas alamrubriigi 1a alla jääb piisav varu;
Muudatusettepanek  2 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 b. juhib tähelepanu tõsiasjale, et kavandatav BERT hakkab täitma ka administratiivseid ülesandeid ja abistama komisjoni; on seetõttu seisukohal, et BERTi rahastamiseks tuleks uurida kõiki mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 võimalusi, sh rubriiki 5, kus paistab veel olevat piisav varu;
Muudatusettepanek  3 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 c (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 c. rõhutab, et BERTi loomisel kehtivad 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätted; rõhutab, et kui seadusandja otsustab nimetatud ameti loomise kasuks, alustab parlament läbirääkimisi teise eelarvepädeva institutsiooniga, et saavutada selle ameti rahastamise osas kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega õigeaegne kokkulepe;
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (edaspidi ühiselt „raamdirektiiv ja eridirektiivid”) eesmärk on luua ühenduses elektroonilise side siseturg, tagades tugevama konkurentsi abil investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge tase.	(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (edaspidi ühiselt „raamdirektiiv ja eridirektiivid”) ning tarbijate usaldust digitaalse keskkonna vastu käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni eesmärk on luua ühenduses elektroonilise side siseturg, tagades tugevama konkurentsi abil investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge tase. ___________ 1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0287.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistikuga luuakse riikide reguleerivate asutuste jaoks reguleerimissüsteem ning nähakse ette, et kõnealused asutused teevad koostööd omavahel ja komisjoniga, et tagada järjepideva reguleerimispraktika areng ja reguleeriva raamistiku järjepidev kohaldamine kogu ühenduses.	(2) Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistikuga luuakse riikide reguleerivate asutuste jaoks reguleerimissüsteem ning nähakse ette, et kõnealused asutused teevad koostööd omavahel ja komisjoniga, et tagada järjepideva reguleerimispraktika areng ja reguleeriva raamistiku järjepidev kohaldamine kogu ühenduses, kuid jäetakse ruumi riikide reguleerivate asutuste vahelisele konkurentsile reguleerimise valdkonnas, arvestades asjaomaste riikide spetsiifilisi turutingimusi.
Selgitus
BERT ei peaks viima riikide turgude täieliku ühtlustamiseni. Terve konkurents reguleerimise valdkonnas tuleb säilitada.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „ENISA määrus”) loodi 2004. aastal viieks aastaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mille eesmärk on tagada ühenduse võrgu- ja infoturbe kõrge ja tõhus tase ning töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur ning selle kaudu toetada siseturu sujuvat toimimist.	välja jäetud
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT) tuleks luua selleks, et tagada liikmesriikide reguleerivate asutuste vaheline kooskõlastamine, ilma et kehtivaid regulatiivseid lähenemisviise ühtlustataks määral, mis kahjustaks konkurentsi reguleerimise valdkonnas.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Seetõttu on riikide reguleerivate asutuste asjatundlikkust ja kogemust ühendava ning selgelt määratletud pädevusega asutuse asutamiseks vaja tugevamat institutsioonilist alust, et kõnealuse asutuse tegevuse kvaliteet tagaks talle autoriteedi tema liikmete ja reguleeritava sektori silmis.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Komisjoni 1. juuni 2007. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) hindamise kohta” esitati hinnang välisekspertide aruandele, milles hinnati ENISA tegevust alates selle loomisest, samuti ENISA juhatuse soovitused seoses ENISA määrusega ning algatati avalik arutelu. Nimetatud eksperdiaruande peamised järeldused kinnitasid ENISA loomise ja tema algsete eesmärkide aluseks olnud põhimõtete kehtivust ning eelkõige ENISA panust elektroonilise side tõelise siseturu saavutamisse.	välja jäetud
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Samal ajal tehti kindlaks hulk probleeme, sealhulgas eriti organisatsiooni struktuuri, töötajate arvu ja oskuste jagunemise ning logistiliste raskustega seotud probleemid. ENISA põhiülesanded peaksid kujunema nii, et need moodustaksid ameti keskse komponendi, mis peaks eesmärkide ja ülesannete selge määratlemisega tagama nende eesmärkide ja ülesannete tõhusama, sihikindlama ja kulutõhusama täitmise kooskõlas parema õigusloome põhimõttega üheainsa ameti poolt, mis on pädev ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku küsimustes.	välja jäetud
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Praegune lähenemisviis, milleks on riikide reguleerivate asutuste vahelise suurema kooskõla saavutamine praktiliste kogemuste alase teabe- ja teadmiste vahetuse teel, on osutunud selle kasutuselevõtust möödunud lühikese aja jooksul edukaks. Kuid elektrooniliste sideteenuste siseturu mõistmine ja edasiarendamine eeldab tihedamat kooskõlastamist kõikide reguleerivate asutuste vahel riigi ja Euroopa tasandil, et tõhustada regulatiivset järjekindlust.
Selgitus
Tuleks märkida, et riikide reguleerivate asutuste vahel on viimastel aastatel jõutud koostööni, kuigi mitte täiuslikuni. Euroopa sideturu mõistmiseks ja selle mõjutamiseks õiges suunas läheb vaja tihedamat koostööd.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seega on vaja asutada uus ühenduse asutus, Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (edaspidi „amet”). Amet aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks amet usaldusväärse teabekeskusena.	(12) Seega on vaja asutada uus asutus BERT. BERT aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks asutus usaldusväärse teabekeskusena.
	(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Amet peaks asendama Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ja tegutsema riikide reguleerivate asutuste ainsa koostööfoorumina nende asutuste kõikide reguleerivast raamistikust tulenevate ülesannete täitmisel.	(14) BERT asendab Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ja tegutseb riikide reguleerivate asutuste ning nimetatud asutuste ja komisjoni ainsa koostööfoorumina nende asutuste kõikide reguleerivast raamistikust tulenevate ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Amet tuleks luua ühenduse olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja volituste jaotuse raames. Amet peaks olema tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik ja asjakohane luua juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus, mis täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid.	(15) BERT tuleks luua ühenduse olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja volituste jaotuse raames. Asutus peaks olema tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik luua juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus, mis täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Amet peaks tuginema riikide ja ühenduse jõupingutustele ning seega täitma oma ülesandeid täielikus koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga ning olema avatud kontaktidele tööstusharu, tarbijarühmade ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.	(16) BERT peaks tuginema riikide ja ühenduse jõupingutustele ning seega täitma oma ülesandeid täielikus koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga ning olema avatud kontaktidele tööstusharu, tarbijarühmade, kultuuriliste huvirühmade ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.
Selgitus
Avatud olek peaks hõlmama ka kontakte erinevate kultuuriliste huvirühmadega, kuna nad saavad anda ajakohastatud teavet kultuurilise mitmekesisuse küsimustes, sealhulgas seoses üleeuroopalistele teenustele loa andmise menetlusega.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Käesolev määrus ja sellega loodav amet peaksid moodustama ühenduse elektroonilise side reguleeriva raamistiku lahutamatu osa. Seoses sellega on ametil eriti oluline roll mehhanismides, mis on ette nähtud elektroonilise side siseturu konsolideerimiseks ja teatavatel asjaoludel turuanalüüside tegemiseks.	(17) BERTil on oluline roll mehhanismides, mis on ette nähtud elektroonilise side siseturu konsolideerimiseks ja teatavatel asjaoludel turuanalüüside tegemiseks.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Amet peaks seega nõustama komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi vastavalt ühenduse elektroonilise side reguleerivale raamistikule ja aitama sellega kaasa raamistiku tõhusale rakendamisele.	(18) BERT peaks seega nõustama komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi ning ka Euroopa Parlamenti tema taotlusel vastavalt ühenduse elektroonilise side reguleerivale raamistikule ja aitama sellega kaasa raamistiku tõhusale rakendamisele.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Amet peaks abistama komisjoni numbriliikuvusega seotud ühenduse kohustuste võimaliku laiendamise puhul. Kõnealune laiendamine võib seonduda eelkõige teisaldatava teabe ulatusega või nende võrkude liigiga (st tavatelefoni- või mobiiltelefonivõrk), mille vahel numbreid ja teavet teisaldatakse. Kõnealuste kohustuste muutmisel tuleks arvesse võtta hindu tarbijate ja ümberlülitamiskulusid ettevõtjate jaoks, samuti liikmesriikide kogemusi.	välja jäetud
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Amet peaks abistama komisjoni, vaadates igal aasta läbi liikmesriikide võetud meetmed kodanike teavitamiseks Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 olemasolust ja kasutamisest. Amet teeb iga-aastases läbivaatuses kindlaks parima tava ja allesjäänud kitsaskohad ning aitab kaasa Euroopa Liidus reisivate kodanike kaitse- ja julgeolekutaseme parandamisele.	(20) BERT teeb iga-aastases läbivaatuses kindlaks parima tava ja allesjäänud kitsaskohad ning aitab kaasa Euroopa Liidus reisivatele kodanikele pakutavate soodustuste taseme parandamisele.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) eesmärke silmas pidades võib komisjon küsida ametilt sõltumatut eksperdiabi seoses raadiosageduste kasutamisega ühenduses. Kõnealune abi võib hõlmata konkreetseid tehnilisi uuringuid, samuti raadiosageduste poliitika meetmete majandusliku või sotsiaalse mõju hindamist ja analüüsi. Abi võib hõlmata ka otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 rakendamisega seotud küsimusi, mille puhul komisjon võib paluda ametilt teavet Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) komisjoni poolt antud volituste kasutamise tulemuste kohta.	(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) eesmärke silmas pidades võib komisjon küsida vajaduse korral BERTilt sõltumatut eksperdiabi seoses raadiosageduste kasutamisega ühenduses. Kõnealune abi võib hõlmata konkreetseid tehnilisi uuringuid, samuti raadiosageduste poliitika meetmete majandusliku või sotsiaalse mõju hindamist ja analüüsi. Abi võib hõlmata ka otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 rakendamisega seotud küsimusi, mille puhul komisjon võib paluda ametilt teavet Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) komisjoni poolt antud volituste kasutamise tulemuste kohta.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Tehnika ja turu areng on küll suurendanud elektrooniliste sideteenuste kasutamisvõimalusi väljaspool üksikute liikmesriikide geograafilisi piire, kuid on oht, et nende teenuste kasutamise erinevad õiguslikud ja reguleerivad tingimused, mis tulenevad liikmesriikide õigusaktidest, takistavad üha enam selliste piiriüleste teenuste osutamist. Seepärast peaks ametil olema peamine roll kõnealuste teenuste ühtlustatud loatingimuste kehtestamisel nii üldlubade, raadiosageduste kasutusõiguste kui ka numbrite kasutamise õiguste puhul, samuti komisjoni nõustamisel kõnealuste ühtlustatud tingimuste saavutamiseks direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) alusel võetavate meetmete üksikasjades.	(22) Elektroonilise side sektor on kõrgetasemelisema Euroopa teadmistepõhise majanduse poole liikumisel võtmetähtsusega ning tehnika ja turu areng on suurendanud elektrooniliste sideteenuste kasutamisvõimalusi väljaspool üksikute liikmesriikide geograafilisi piire, kuid on oht, et nende teenuste kasutamise erinevad õiguslikud ja reguleerivad tingimused, mis tulenevad liikmesriikide õigusaktidest, takistavad üha enam selliste piiriüleste teenuste osutamist.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Komisjon on tunnistanud ülemaailmse telekommunikatsioonituru ülemaailmset ja piiriülest olemust, märkides, et see turg erineb üksnes riigi tasandil pakutavatest telekommunikatsiooniteenustest ning et kõigile ülemaailmsetele telekommunikatsiooniteenustele eeldatakse ühist turgu, mida tuleb eristada üksnes riigi tasandil pakutavatest telekommunikatsiooniteenustest. Ülemaailmsed telekommunikatsiooniteenused on erijuhtum, mille puhul võib osutuda vajalikuks loatingimuste ühtlustamine. On üldiselt tunnustatud, et need teenused, mis hõlmavad erinevates riikides ja sageli erinevatel mandritel asuvate rahvusvaheliste ettevõtete hallatavaid äriandmeid ja kõneteenuseid, on piiriülesed ja Euroopa piires üleeuroopalised. BERT peaks arendama reguleerimise suhtes välja ühise lähenemisviisi, et integreeritud, tõrgeteta töötavatest teenustest saaks kogu Euroopa majanduslikku kasu.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Amet peaks eelkõige hindama vajadust kohaldada ühtlustatud tingimustel antavate kasutusõiguste puhul ühenduse tasandil ühist valikukorda, andma komisjonile nõu kõnealuse valikukorra puhul kohaldatavate tingimuste ja kriteeriumide kohta ning võtma vastu ja hindama ettevõtjate taotlusi kõnealuste kasutusõiguste saamiseks. Amet peaks komisjonile vajaduse korral nõu andma ka seoses kõnealuste kasutusõiguste tühistamisega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Amet peaks tegutsema Euroopa tasandil võrgu- ja infoturbe eksperdikeskusena, mis annaks suuniseid ja nõu Euroopa Parlamendile, komisjonile või liikmesriikide määratud pädevatele asutustele. Sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on endiselt ühiskonna üks peamisi huvisid ning ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku üks põhielement. Siseturu sujuvat toimimist võib ohustada raamdirektiivi ja eridirektiivide turbesätete erinev kohaldamine. Komisjoni ja liikmesriikide taotlusel tehnilist nõu andva ameti arvamus peaks hõlbustama nende direktiivide järjepidevat kohaldamist riigi tasandil.	välja jäetud
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Elektrooniliste sideteenuste osutajatele võib kehtestada loasüsteemi haldamise ja kasutusõiguste andmise eest haldustasusid. Lisaks haldustasudele võib raadiosageduste ja numbrite kasutamise eest kohaldada kasutustasu. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks haldustasusid ja kasutustasusid ühise valikukorra raames sisse nõudma ja liikmesriikidele ümber jaotama amet.	välja jäetud
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Amet peaks kaasa aitama parima reguleerimispraktika arengule ning elektroonilise side sektorit reguleerivate eeskirjade järjepidevale kohaldamisele, hõlbustades teabevahetust riikide ametiasutuste vahel ja tehes asjakohase teabe avalikkusele hõlpsalt kättesaadavaks. Ametil peaks olema võimalus käsitleda majandus- ja tehnilisi küsimusi ning juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, et vastata areneva infoühiskonna majanduslikele ja tehnilistele väljakutsetele, näiteks sellistes valdkondades nagu võrgu- ja infoturve ning raadiosagedustuvastamise seadmed.	(27) Investeeringud ja innovatsioon on elektroonilise side sektoris tihedalt seotud ning BERT peaks kaasa aitama parima reguleerimispraktika arengule ning elektroonilise side sektorit reguleerivate eeskirjade järjepidevale kohaldamisele, hõlbustades teabevahetust riikide ametiasutuste vahel ja tehes asjakohase teabe avalikkusele hõlpsalt kättesaadavaks. BERTil peaks olema võimalus käsitleda majandus- ja tehnilisi küsimusi ning juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, et vastata areneva infoühiskonna majanduslikele ja tehnilistele väljakutsetele.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Et täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid ja paremini mõista elektroonilise side valdkonna probleeme, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonna praegusi ja edaspidiseid riske, peab amet suutma analüüsida praegust ja edaspidist arengut. Sel eesmärgil võib amet koguda asjakohast teavet, eelkõige võrgu käitamist või teenuseid oluliselt mõjutanud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisi käsitlevat teavet riikide reguleerivatelt asutustelt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 13a lõikele 3, samuti küsimustike abil.	välja jäetud
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Kogu ühendust hõlmava elektrooniliste sideteenuste reguleerimisega seotud teabe jagamise ja vahetamise keskusena ning läbipaistvuse edendamiseks ning kõnealuste teenuste osutajate ja kasutajate halduskoormuse vähendamiseks peaks amet pidama avalikkusele juurdepääsetavat registrit, mis sisaldab andmeid sageduste kasutamise kohta ühenduses, kasutades selleks iga liikmesriigi korrapäraselt esitatavaid standardandmeid. Et parandada reguleeritud rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmise jaehindade läbipaistvust ühenduses ning aidata rändlusklientidel teha otsuseid mobiiltelefoni kasutamise kohta välismaal, peaks amet tagama, et huvitatud isikutele tehakse kättesaadavaks ajakohastatud teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ, kohaldamise kohta, ning avaldama igal aastal järelevalve tulemused.	(29) Et parandada reguleeritud rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmise jaehindade läbipaistvust ühenduses ning aidata rändlusklientidel teha otsuseid mobiiltelefoni kasutamise kohta välismaal, peaks BERT tagama, et huvitatud isikutele tehakse kättesaadavaks ajakohastatud teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 717/2007 (milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ) kohaldamise kohta, ning avaldama igal aastal järelevalve tulemused.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Komisjonil peaks olema võimalus nõuda ametilt selliste konkreetsete lisaülesannete täitmist ameti pädevuse piires, mis aitavad kaasa ühenduse elektroonilise side reguleeriva raamistiku eesmärkide saavutamisele.	välja jäetud
Selgitus
See ei näi olevat volituste põhjendatud delegeerimine, kuna reguleerivatele asutustele tuleks anda selliseid ülesandeid üksnes juhul, kui reguleerimine on konkreetselt vajalik ja ka siis ainult eriõigusakti alusel pärast asjaomaste rühmadega konsulteerimist. Vastasel juhul tekiks oht, et regulatiivseid ülesandeid, mille puhul ei ole vajadust kindlaks tehtud, delegeeritakse vähimagi kahtluse korral, mis võib kahjustada õiguskindlust ja viimaks ka konkurentsi.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ameti struktuur peaks olema sobiv talle määratud ülesannete täitmiseks. Selles osas annavad kogemused samalaadsete ühenduse asutustega teatavaid suuniseid, kuid struktuur tuleks kohandada ühenduse elektroonilise side reguleerimise süsteemi konkreetsetele vajadustele. Eelkõige tuleb täielikult arvesse võtta riikide reguleerivate asutuste konkreetset rolli ja sõltumatust.	(32) BERTi struktuur peaks olema napp ja sobiv talle määratud ülesannete täitmiseks. See tuleks kohandada ühenduse elektroonilise side reguleerimise süsteemi konkreetsetele vajadustele. Eelkõige tuleks täielikult austada riikide reguleerivate asutuste konkreetset rolli ja sõltumatust nii riigi kui ka Euroopa tasandil.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Ametil peaksid olema vajalikud volitused reguleerimisülesannete täitmiseks tõhusal ja eelkõige sõltumatul viisil. Kajastades olukorda riikide tasemel, peaks reguleerivate asutuste nõukogu tegutsema sõltumatult kõikidest muudest turuhuvidest ning mitte küsima ega võtma vastu juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraisikult.	(33) BERTil peaksid olema vajalikud volitused oma ülesannete täitmiseks tõhusal ja eelkõige sõltumatul viisil. Kajastades olukorda riikide tasemel, peaks reguleerivate asutuste nõukogu tegutsema sõltumatult kõikidest muudest turuhuvidest ning mitte küsima ega võtma vastu juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraisikult.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Ameti sujuvaks toimimiseks on vaja, et direktor nimetataks ametisse tema pädevust, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ja turgude alaseid asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ametisisest tööd paindlikult. Direktor peaks tagama ameti ülesannete tõhusa ja sõltumatu täitmise.	(34) BERTi sujuvaks toimimiseks on vaja, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema pädevust, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ja turgude alaseid asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks BERTi-sisest tööd paindlikult. Tegevdirektor peaks tagama BERTi ülesannete tõhusa ja sõltumatu täitmise.
	(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) On vaja tagada, et ameti otsustest mõjutatud isikutel oleksid vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebemehhanism, et ameti otsuste peale oleks võimalik kaevata spetsialiseeritud apellatsiooninõukogule, mille otsuste peale on omakorda võimalik kaevata Euroopa Kohtusse.	välja jäetud
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Lisaks sõltumatusest ja läbipaistvusest lähtuvatele tegevuspõhimõtetele peaks amet olema organisatsioon, mis on avatud kontaktidele tööstusharu, tarbijate ja teiste huvitatud sidusrühmadega. Amet peaks tõhustama erinevate võrgu- ja infoturbe valdkonnas tegutsejate koostööd, korraldades muu hulgas korrapäraselt nõupidamisi tööstusharu, teaduskeskuste ja teiste asjaomaste sidusrühmadega ning luues kontaktvõrgustiku ühenduse asutuste, liikmesriikide määratud avaliku sektori asutuste, erasektori ja tarbijaorganisatsioonide vahel.	(37) Lisaks sõltumatusest ja läbipaistvusest lähtuvatele tegevuspõhimõtetele peaks BERT olema avatud kontaktidele muu hulgas tööstusharu, tarbijate, ametiühingute, avaliku sektori asutuste, teaduskeskuste ja teiste huvitatud sidusrühmadega. Vajaduse korral peaks BERT komisjoni abistama parimate tavade levitamisel ja vahetamisel ettevõtjate seas.
Selgitus
BERT peaks saama konsulteerida ja suhelda elektroonilise side sektori paljude erinevate sidusrühmadega.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Ameti menetlustega tuleks seetõttu tagada, et ametil on juurdepääs elektroonilise side sektori erialastele teadmistele ja kogemustele, eelkõige sellistes tehniliselt keerukates ja kiirelt muutuvates valdkondades nagu võrgu- ja infoturve.	(38) BERTi menetlustega tuleks seetõttu tagada, et tal on juurdepääs elektroonilise side sektori erialastele teadmistele ja kogemustele, eelkõige tehniliselt keerukates ja kiirelt muutuvates valdkondades.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et tagada vajalike eriteadmiste ja kogemuste kasutamine ameti võrgu- ja infoturbega seotud ülesannete täitmisel, tuleks ametisse määrata võrguturbe ülem. Tuleks luua alaline sidusrühm, kes annab nõu võrguturbe ülemale, ergutab kõnealuse valdkonnaga seotud kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning peab korrapärast dialoogi erasektori, tarbijaorganisatsioonide ja teiste sidusrühmadega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks ametil olema autonoomne eelarve. Euroopa Liidu üldeelarvest makstavate subsiidiumide suhtes jätkatakse ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist. Lisaks peaks raamatupidamist auditeerima Euroopa Kontrollikoda vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) artiklile 91.	(40) BERTi täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks tal olema autonoomne eelarve. Üks kolmandik BERTi vahenditest peaks tulema Euroopa Liidu üldeelarvest, ülejäänud kaks kolmandikku peaksid andma riikide reguleerivad asutused. Liikmesriigid peaksid tagama, et riikide reguleerivaid asutusi rahastatakse sel eesmärgil piisavalt ja tingimusteta. Nimetatud rahastamismeetod ei tohiks piirata BERTi sõltumatust nii liikmesriikidest kui ka komisjonist.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Komisjonil peaks olema võimalus kehtestada rahatrahve ettevõtjatele, kes ei esita teavet, mida amet vajab oma ülesannete tõhusaks täitmiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tagama sobiva raamistiku ettevõtjatele tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamiseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral.	(42) Komisjonil peaks olema võimalus võtta vajalikke meetmeid juhul, kui ettevõtjad ei esita teavet, mida BERT vajab oma ülesannete tõhusaks täitmiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tagama sobiva raamistiku ettevõtjatele tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamiseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Oma reguleerimisala, eesmärkide ja ülesannete raames peaks amet eelkõige järgima ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid seoses tundliku sisuga dokumentide käsitlemisega. Vajaduse korral tuleb tagada käesoleva määruse raames ühtne ja turvaline teabevahetus.	(43) Oma reguleerimisala, eesmärkide ja ülesannete raames peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et BERT järgib eelkõige ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid seoses tundliku sisuga dokumentide käsitlemisega. Vajaduse korral tuleb tagada käesoleva määruse raames ühtne ja turvaline teabevahetus.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Amet peaks kohaldama asjaomaseid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, ja üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.	(44) Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et BERT kohaldab asjaomaseid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, ja üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Kolmandad riigid peaksid saama osaleda ameti töös kooskõlas ühendusega sõlmitavate asjaomaste lepingutega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Tuleks tagada ameti pädevusse kuuluvate ENISA ülesannete sujuv üleandmine.	välja jäetud
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 47
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.	välja jäetud
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus kohandada käesoleva määruse lisas määratletud teavet tehnika või turu arenguga. Kuna need meetmed on üldist laadi ja nendega muudetakse käesoleva määruse mitteolulisi osi, tuleb need vastu võtta kontrolliga regulatiivmenetluse teel, mis on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a.	välja jäetud
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Kuna kavandatud meetme eesmärke, st elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremat toimimist ja kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengut ei ole võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil, vaid need on käesoleva määruse üleeuroopalise ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,	välja jäetud
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(49 a) 1. jaanuaril 2014. aastal peaks toimuma läbivaatamine, et hinnata BERTi volituste pikendamise vajadust. Kui pikendamine on põhjendatud, tuleks läbi vaadata nii eelarve- ja menetluseeskirjad kui ka inimressursid.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.	1. Luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT), mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses. Komisjon konsulteerib BERTiga, täites talle raamdirektiivi ja eridirektiividega antud ülesandeid, nagu on sätestatud käesolevas määruses.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule ning kõrgetasemelisele ja tõhusale võrgu- ja infoturbele.	2. BERT tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa riikliku reguleerimise parandamisele elektroonilise side sektoris ning elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige elektroonilise side reguleeriva raamistiku tulemusliku ja järjekindla kohaldamise edendamisele ning kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet täidab oma ülesandeid Euroopa elektroonilise side reguleerimise süsteemis koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga.	3. BERT täidab oma ülesandeid koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga.
	BERTi kasutatakse riikide reguleerivate asutuste teabevahetuse ja kooskõlastatud otsuste vastuvõtmise vahendina. Ta on riikide reguleerivate asutuste otsuste tegemise organisatsiooniline alus. Ta võtab vastu ühiseid seisukohti ja kommentaare. Peale selle annab ta komisjonile nõu ning abistab riikide reguleerivaid asutusi kõikides küsimustes, mis kuuluvad riikide reguleerivatele asutustele raamdirektiivi ja eridirektiividega määratud ülesannete hulka.
Selgitus
Paljud reguleerimisülesanded tuleks ameti kohustuste seast kõrvaldada ja peaksid jääma liikmesriikidele.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Ameti eesmärgid ja ülesanded ei piira liikmesriikide võrgu- ja infoturbega seotud pädevust, mis jääb Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalast välja, eelkõige Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotisega hõlmatud pädevust. Igal juhul ei piira ameti tegevuseesmärgid ja ülesanded tegevust, mis on seotud avaliku julgeoleku, riigikaitse ning riigi tegevusega kriminaalõiguse ja riigi julgeoleku valdkonnas, sealhulgas riigi majandusliku heaoluga, kui see on seotud riigi julgeoleku küsimustega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad vastu otsuse, millega luuakse amet BERTile vajalike vahendite tagamiseks. Otsus sisaldab järgmisi sätteid:
	a) sellega nähakse ette, et amet on osa ühenduse administratsioonist töötingimuste ja eelarvega seonduva vastutuse osas;
	b) BERTi ülesannete sõltumatu täitmise tagamiseks nähakse sellega ametile ette konkreetsed personalieeskirjad ning
	c) selles sätestatakse eeskirjad BERTi esimese koosoleku ja esimese esimehe kohta.
	Ameti asukoht on Brüsselis.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) esitab komisjoni taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni, pakkudes talle kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;	a) esitab komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni ning Euroopa Parlamenti, pakkudes neile kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada tihedam side nende kahe organi vahel.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) töötab välja ühised seisukohad, suunised ja head tavad regulatiivsete abinõude kehtestamiseks liikmesriigi tasandil ning jälgib nende rakendamist liikmesriikides;
Selgitus
Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada BERTi rolli abinõude ühtlustamisel riikide reguleerivate asutuste juhendamise ja rakendamise järelevalve abil.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) annab reguleerimisküsimustes nõu turul tegutsevatele ettevõtjatele ja riikide reguleerivatele asutustele;	c) annab reguleerimisküsimustes nõu turuosalistele (k.a tarbijad ja tarbijaorganisatsioonid) ja riikide reguleerivatele asutustele;
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) vahetab kogemusi ja edendab innovatsiooni elektroonilise side valdkonnas;
Selgitus
Tuleb rõhutada BERTi rolli innovatsiooni edendamisel Euroopas, kuna innovatsioonist on huvitatud ka tarbijad.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) annab nõu ja osutab abi komisjonile ja igale liikmesriigi määratud pädevale asutusele ameti pädevusse jäävates võrgu- ja infoturbe küsimustes;	välja jäetud
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) teeb üksikotsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) numbrite kasutusõiguste andmisega;	välja jäetud
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) abistab komisjoni nende ettevõtjate valimisel, kellele antakse raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi;	välja jäetud
Selgitus
BERT nõustab (nagu muudegi küsimuste, sh artiklis 7 sätestatud menetluste puhul) komisjoni ja ka muid pädevaid asutusi, kes täidavad sagedustega seotud ülesandeid, et viimased saaksid neid ülesandeid tõhusamalt täita. BERT ei võta menetluste läbiviimist komisjonilt üle (mida väljendatakse verbiga „abistama”), kuna sellised menetlused on komisjoni ainupädevuses ning kuna selliseid menetlusi on tõenäoliselt vähe, ei ole selle ülesande andmine ametile põhjendatud ega proportsionaalne.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) nõuab sisse ja jaotab ümber raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud;	välja jäetud
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) annab riikide reguleerivatele asutustele soovitusi piiriülestes vaidlustes ja e-juurdepääsetavuse küsimustes.	i) annab riikide reguleerivatele asutustele nõu piiriülestes vaidlustes ja vajaduse korral e-juurdepääsetavuse küsimustes.
Selgitus
Terminit „soovitus” tuleks vältida, kuna sellel on ühenduse õiguses eritähendus.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) kujundab ühiseid seisukohti üleeuroopalistes küsimustes, nagu ülemaailmsed telekommunikatsiooniteenused, et suurendada regulatiivset kooskõla ning edendada üleeuroopalist turgu ja üleeuroopalisi eeskirju.
Selgitus
ELi praeguse üldise raamistiku kohaselt peab ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkuja üleeuroopalise teenuse pakkumiseks järgima iga riigi reguleeriva asutuse individuaalseid loa saamise nõudeid. Riikide vastavates kordades on märkimisväärseid erinevusi ja riikide loa andmise menetlustest tulenevad vastavuskohustused erinevad samuti suures ulatuses.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet esitab komisjoni taotlusel arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	1. BERT esitab komisjoni taotlusel arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes, nagu on sätestatud käesolevas määruses. BERT võib nendes küsimustes ka omal algatusel komisjonile või riikide reguleerivatele asutustele arvamusi esitada.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet toetab eelkõige raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste soovituste või otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19.	2. Et edendada raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, palub komisjon BERTi abi ka selliste soovituste või otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19. Euroopa Parlament võib samuti BERTilt sellist abi paluda, kui seda on vaja mõne BERTi tegevusvaldkonda kuuluva päringu või õigusakti puhul.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatus
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud küsimused hõlmavad järgmist:	3. Lõikes 1 osutatud küsimused on järgmised:
Selgitus
Ameti kohustused tuleks selgelt määratleda.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus ja terviklikkus, kaasa arvatud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisega seotud küsimused, vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 13a ja direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) artiklile 4;	välja jäetud
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) konkreetsete siseriiklike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16;	e) konkreetsete siseriiklike turgude ja vajaduse korral ka piirkondlike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16;
Selgitus
BERTil on nõuandev roll turgude analüüsis riiklikul ja vajaduse korral ka piirkondlikul tasandil.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) numbrite andmisega seotud küsimused vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10 ning juurdepääs numbritele ja teenustele ühenduses vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 28;	välja jäetud
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt o
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) raadiosagedusalaste küsimustega seotud meetmed vastavalt otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artiklitele 4 ja 6;	o) küsimused, mille eest BERT vastutab ning mis on määratud kindlaks raamdirektiivis ja eridirektiivides, kui need mõjutavad spektri haldamist või on sellest mõjutatud;
Selgitus
Oleks asjakohane, kui direktiivides täpsustataks, millised küsimused kuuluvad ameti pädevusse.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(p) vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklitele 6a ja 6b:	välja jäetud
(i) raadiosageduste või numbrite kasutusõigusega seotud ühtlustatud tingimused;
(ii) kooskõlastatud või ühtlustatud korras antud kasutusõiguste muutmine või tühistamine;
(iii) piiriülese potentsiaaliga teenuseid pakkuvate ettevõtjate valimine, kellele võib anda individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	p a) meetmed, mille abil tagatakse ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkujate jaoks ühiste üleeuroopaliste eeskirjade ja nõuete väljatöötamine.
Selgitus
ELi praeguse üldise raamistiku kohaselt peab ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkuja üleeuroopalise teenuse pakkumiseks järgima iga riigi reguleeriva asutuse individuaalseid loa saamise nõudeid. Riikide vastavates kordades on märkimisväärseid erinevusi ja riikide loa andmise menetlustest tulenevad vastavuskohustused erinevad samuti suures ulatuses.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lisaks täidab amet artiklites 5–23 sätestatud eriülesandeid.	4. Lisaks võib komisjon taotleda, et BERT täidaks artiklites 5–23 sätestatud eriülesandeid.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon ja riikide reguleerivad asutused võtavad BERTi arvamust nii palju kui võimalik arvesse. Kui BERT pakub alternatiivseid lahendusi, pidades silmas erinevaid turutingimusi ja ajalooliselt kujunenud erinevusi riikide reguleerivate lähenemisviiside osas, kaaluvad riikide reguleerivad asutused, milline lahendus nende reguleeriva lähenemisviisiga kõige paremini sobib. Riikide reguleerivad asutused ja komisjon avalikustavad, mil viisil on BERTi arvamusega arvestatud.
Selgitus
Lahenduste pakkumisel tuleb arvestada riikide turgude erinevusi.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet esitab komisjonile arvamuse asjaomase meetme eelnõu kohta nelja nädala jooksul pärast teavitamist. Arvamus sisaldab üksikasjalikku ja objektiivset analüüsi selle kohta, kas meetme eelnõu kujutab endast tõket ühtse turu jaoks, ning selle kokkusobivuse kohta ühenduse õigusega, eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 osutatud eesmärkidega. Vajaduse korral juhib amet tähelepanu muudatustele, mis tuleb meetme eelnõus teha nende eesmärkide kõige tõhusamaks saavutamiseks.	2. BERT esitab komisjonile arvamuse asjaomase meetme eelnõu kohta nelja nädala jooksul pärast teavitamist. Arvamus sisaldab üksikasjalikku ja objektiivset analüüsi selle kohta, kas meetme eelnõu kujutab endast tõket ühtse turu jaoks, ning selle kokkusobivuse kohta ühenduse õigusega, eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 osutatud eesmärkidega. Vajaduse korral palub komisjon BERTil juhtida tähelepanu muudatustele, mis tuleb meetme eelnõus teha nende eesmärkide kõige tõhusamaks saavutamiseks.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikele 4 määranud kindlaks riikidevahelise turu, kohustub amet seda koostöös riikide reguleerivate asutustega vastavalt nimetatud direktiivi artikli 16 lõikele 5 analüüsima ning esitama komisjonile selle kohta arvamuse.	2. Kui komisjon on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikele 4 määranud kindlaks riikidevahelise turu, võib amet taotluse korral abistada asjaomaseid riikide reguleerivaid asutusi ühise turuanalüüsi korraldamisel vastavalt nimetatud direktiivi artikli 16 lõikele 5.
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud teiste seda artiklit puudutavate muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui amet teeb järelduse, et konkurents asjaomasel riikidevahelisel turul ei ole tõhus, lisab ta oma arvamusele meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud teiste seda artiklit puudutavate muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Enne arvamuse esitamist kooskõlas lõikega 1 või 3 peab amet nõu riikide reguleerivate asutuste ja riikide konkurentsiasutustega ning korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 42 avaliku arutelu.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud teiste seda artiklit puudutavate muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametil on võimalus teha otsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) kuuluvate numbrite kasutusõiguste andmisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10. Ta vastutab ka Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) haldamise ja arendamise eest nende liikmesriikide nimel, kellele on antud prefiks 3883.	välja jäetud
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet täidab ühtlustatud numeratsioonialade juhtimise ja haldamisega seotud ülesandeid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 10 lõikele 4.	välja jäetud
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet teeb riikide reguleerivate asutustega koostööd küsimustes, mis on seotud ühenduse numeratsiooniressursside väärkasutamisega või nendega seotud pettustega, eelkõige piiriüleste teenuste puhul. Ta võib esitada arvamuse meetme kohta, mille võib ühenduse või riigi tasandil võtta pettuse ja väärkasutamise ning muude tarbijatele numeratsiooniga seoses muret tekitavates küsimustes.	3. Komisjoni taotlusel teeb BERT riikide reguleerivate asutustega koostööd küsimustes, mis on seotud ühenduse numeratsiooniressursside väärkasutamisega või nendega seotud pettustega, eelkõige piiriüleste teenuste puhul. Ta võib esitada arvamuse meetme kohta, mille võib ühenduse või riigi tasandil võtta pettuse ja väärkasutamise ning muude tarbijatele numeratsiooniga seoses muret tekitavates küsimustes.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet vaatab igal aastal direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 26 lõike 4 alusel saadud teabe põhjal läbi meetmed, mille liikmesriigid on võtnud oma kodanike teavitamiseks Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 olemasolust ja kasutamisest. Läbivaatamise tulemused lisatakse artikli 21 lõikes 2 osutatud aastaaruandesse.	välja jäetud
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu ning korraldab uuringuid ja hindamisi raadiosageduste kasutamise kohta ühenduse elektroonilises sides, eelkõige selle tehniliste ja majanduslike aspektide kohta.	1. BERT annab taotluse korral vastavalt vajadusele nõu komisjonile, raadiospektripoliitika töörühmale või raadiospektrikomiteele BERTi tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, mis mõjutavad raadiosageduste kasutamist ühenduse elektroonilises sides või on sellest mõjutatud. Vajaduse korral teeb ta tihedat koostööd raadiospektripoliitika töörühma ja raadiospektrikomiteega.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitika eesmärkide püstitamise kohta, kui need on seotud elektroonilise side sektoriga.	3. Komisjon võib taotleda, et BERT annaks nõu raadiospektripoliitika töörühmale või raadiospektrikomiteele seoses raadiospektrikomitee nõuannetega komisjonile otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitika eesmärkide püstitamise kohta, kui need on seotud elektroonilise side sektoriga.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet avaldab aastaaruande raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.	4. BERT aitab vajaduse korral komisjonil, raadiospektripoliitika töörühmal, raadiospektrikomiteel või muudel asjaomastel asutustel koostada avaldatavaid aruandeid raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.
Selgitus
Muudatusettepanekute eesmärk on määratleda täpsemalt BERTi roll seoses sagedustega ning selgitada, et tema peamiseks rolliks ei ole mitte ainult komisjoni, vaid ka teatavate asutuste (raadiospektrikomitee ja raadiospektripoliitika töörühm) nõustamine, kellele juba on antud raadiosagedustega seotud kohustusi. BERTile ei tohiks määrata kohustusi, mis on juba määratud raadiospektrikomiteele ja raadiospektripoliitika töörühmale, kuna see tooks kaasa tõhususe vähenemise ja segaduse sagedusalasid ja regulatiivset tegevust käsitlevate volituste osas, vaid BERTi roll peaks mainitud asutuste rolli täiendama tagamaks, et elektroonilise side poliitika eesmärgid on kõigis selles sektoris tegutsevates asutustes ühtsed.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikliga 6a ette nähtud rakendusmeetmete ulatuse ja sisu kohta. Selleks võib amet eelkõige hinnata, millist kasu võib elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtne turg saada rakendusmeetmetest, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6a, ning määrata kindlaks potentsiaalselt kogu ühendust hõlmavad teenused, millele kõnealused meetmed võivad tulla kasuks.	1. Komisjon võib taotleda, et BERT esitaks komisjonile, raadiospektripoliitika töörühmale või raadiospektrikomiteele arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikliga 6a ette nähtud rakendusmeetmete ulatuse ja sisu kohta. Selleks võib BERT eelkõige hinnata, millist kasu võib elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtne turg saada rakendusmeetmetest, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6a, ning määrata kindlaks potentsiaalselt kogu ühendust hõlmavad teenused, millele kõnealused meetmed võivad tulla kasuks.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui amet esitab vastavalt lõikele 1 arvamuse ühise valikukorra rakendamise kohta kasutusõiguste puhul, mis jäävad direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b reguleerimisalasse, tuleb selles arvamuses eelkõige:	välja jäetud
(a) määrata kindlaks elektroonilised sideteenused, mille piiriülesel osutamisel ühenduses tuleks kasutada sagedusi või numbreid, mille kasutamise õigused antakse ühise valikukorra raames ja ühtsetel tingimustel;
(b) määrata kindlaks numbrid või numeratsioonialad, mida võiks selliste teenuste puhul kasutada;
(c) hinnata tegelikku või potentsiaalset nõudlust selliste teenuste järele ühenduses ning
(d) määratleda ühise valikukorra raames antavate kasutusõiguste arvu piirangud, mida ta peab sobivaks, ja korra, mille kohaselt valitakse ettevõtjad, kellele need õigused antakse, võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 7 sätestatud põhimõtteid.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjoni taotlusel selgitab või täiendab amet iga lõike 1 alusel esitatud arvamust taotluses määratud aja jooksul.	3. Komisjoni, raadiospektripoliitika töörühma, raadiospektrikomitee või mõne muu asjaomase asutuse taotlusel selgitab või täiendab amet iga lõike 1 alusel esitatud arvamust taotluses määratud aja jooksul.
Selgitus
Ehkki see on siseturule kasulik, kui BERT aitab kaasa komisjoni pingutustele ühtlustada lubade andmise tingimused ja menetlused, esitades komisjonile arvamusi, oleks mis tahes kindel nõue selliste arvamuste sisu suhtes vastuolus paindlikkuse põhimõttega ja takistaks BERTi suunamast tõhusalt riikide reguleerivate asutuste oskusteavet.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	välja jäetud
Ettevõtjate valimise ettepanek
Amet teeb vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b järgmist:
(a) võtab vastu ja vaatab läbi ettevõtjate taotlused raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste saamiseks ning nõuab neilt sisse ühise valikukorra raames kehtestatud haldustasud;
(b) korraldab ühise valikukorra raames konkursi ning teeb ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kellele võib menetluse tingimuste kohaselt anda individuaalsed kasutusõigused;
(c) esitab komisjonile aruande üksikasjalike andmetega laekunud taotluste kohta, kirjeldades taotluste läbivaatamist, tehes ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kes on kõige sobivamad saama individuaalseid kasutusõigusi, ning põhjendades oma valikut viitega asjakohase rakendusmeetmega ette nähtud valikukriteeriumidele.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.	Komisjon võib taotleda, et BERT esitaks komisjonile, raadiospektripoliitika töörühmale või raadiospektrikomiteele arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14	välja jäetud
Võrgu- ja infoturve
Lisaks artikli 4 lõike 3 punktis b ning artikli 19 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannetele soodustab amet võrgu- ja infoturbekultuuri arengut, toimides eelkõige järgmiselt:
(a) hõlbustades komisjoni ja liikmesriikide koostööd võrgu- ja infoturbe probleemide ennetamise, käsitlemise ja lahendamise ühise metoodika arendamisel;
(b) nõustades komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtud teadusuuringute ning riskiennetustehnoloogia küsimustes ning edendades riskide hindamist, koostalitlusvõimelisi riskijuhtimislahendusi ning uuringuid riskijuhtimislahenduste kohta era- ja avaliku sektori organisatsioonides ja
(c) toetades ühenduse koostööd kolmandate riikidega ning vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada ülemaailmselt ühtset lähenemisviisi võrgu- ja infoturbe küsimustele.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib omal algatusel esitada komisjonile arvamuse artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 12, 14, 21 ja 22 osutatud küsimustes.	Amet võib omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile arvamuse eriti artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 12, 14, 21 ja 22 osutatud küsimustes või muudes küsimustes, mida ta oluliseks peab.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada tihedam side nende kahe organi vahel. Teiste muudatusettepanekutega jäetakse välja artikkel 12, kuna raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm, raadiospektrikomitee ja sidekomitee.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16	välja jäetud
Ameti teenuste eest määratud haldustasude sissenõudmine
1. Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 osutatud korras ja ameti arvamuse alusel kindlaks haldustasud, mis määratakse ettevõtjatele, kes kasutavad ameti teenuseid. Amet nõuab need haldustasud sisse.
2. Haldustasud kehtestatakse igale ettevõtjale eraldi objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil, mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud.
3. Lõikes 1 osutatud haldustasudega võib katta:
(a) ametile valikukorra juhtimisel vastavalt artiklile 12 tekkinud halduskulud;
(b) kaebuste läbivaatamise vastavalt artiklile 34;
(c) ametile Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamisel vastavalt artiklile 8 tekkinud halduskulud.
Kõik tasud on väljendatud ja tuleb maksta eurodes.
4. Haldustasud määratakse kindlaks summas, mis tagab, et sellega on põhimõtteliselt võimalik katta kõik osutatud teenuste kulud.
5. Amet avaldab igal aastal oma halduskuludest ja -tasudest ülevaate. Kui tasude ja kulude kogusummad erinevad, esitab ta komisjonile arvamuse, näidates ära tasude asjakohased kohandused.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	välja jäetud
Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasude ning määratud haldustasude sissenõudmine ja ümberjaotamine
1. Kui ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud on ettevõtjatele kehtestatud direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b alusel, vastutab nende sissenõudmise ja ümberjaotamise eest amet.
Amet jaotab kasutustasud laekumisel ümber enda ja asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt tähtaegadele ja määradele, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b.
Kui komisjon ei ole tähtaegu ega suhtarve kindlaks määranud, jaotatakse kasutustasud ümber nende liikmesriikide elanikkonna suuruse alusel, kes pidid viimasel lõppenud aastal enne valikukorra kasutuselevõtmist andma välja kasutusõigusi.
2. Amet vastutab haldustasude sissenõudmise ja ümberjaotamise eest, mis on ühise valikukorra raames valitud ettevõtjatele kehtestatud ühiste tingimuste täitmist jälgivate riikide reguleerivate asutuste halduskulude katmiseks.
Amet jaotab esimeses lõigus osutatud haldustasud nende laekumisel asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele ümber vastavalt nende esitatud väärtustele.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonnas.	1. BERT edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas. Pidades silmas erinevaid turutingimusi ja ajalooliselt kujunenud erinevusi riikide reguleerivate lähenemisviiside osas, võib BERT ühtse reguleeriva raamistiku raames töötada välja alternatiivseid lahendusi.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tellides või korraldades uurimusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ning nende reguleerimise ja kaitsmise kohta ning	b) tellides või korraldades uurimusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ning nende reguleerimise kohta ning
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) korraldades või edendades koolitamist kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	c) korraldades või edendades riikide reguleerivate asutuste koolitamist küsimustes, mis kuuluvad BERTi tegevusvaldkonda, nagu on sätestatud raamdirektiivis ja eridirektiivides.
Selgitus
Niisuguste aruannete teemad, mida võib tellida ametilt või BERTilt, peaksid piirduma nende vastutusalasse kuuluvate teemadega.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet teeb selle teabe avalikkusele hõlpsasti kättesaadavaks.	3. BERT teeb selle teabe avalikkusele hõlpsasti kättesaadavaks. Konfidentsiaalsust järgitakse nõuetekohaselt.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet kogub eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 13a alusel asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske. Ta analüüsib eelkõige ELi tasandil selliseid riske, mis võivad mõjutada elektrooniliste sidevõrkude töökindlust ja kättesaadavust ning nendes levitatava ja vahetatava teabe autentsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust, ning esitab analüüsitulemused liikmesriikidele ja komisjonile.	välja jäetud
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Amet toetab kõigi kasutajate teavitamist ning õigeaegse, objektiivse ja arusaadava teabe kättesaadavust, sealhulgas võrgu- ja infoturbe küsimustes, edendades selleks muu hulgas kasutusel olevate heade tavade, kaasa arvatud kasutajate hoiatamise meetodite vahetamist, ning püüdes luua kooskõla avaliku ja erasektori algatuste vahel.	välja jäetud
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 20	välja jäetud
Sagedusteaberegistri ja mobiilside rändlusteenuse andmebaasi haldamine
1. Avalikkusele tehakse ühise teabepunkti kaudu kättesaadavaks register, mis annab teavet raadiosageduste kasutamise kohta liikmesriikides, et tagada ühenduses raadiosageduste kasutamise teabe ühtlustatud kättesaadavus. Liikmesriigid annavad registrile teavet raadiospektri kasutamise kohta korrapäraselt ja vastavalt ameti sellekohasele taotlusele. Amet vastutab registri haldamise ja avaldamise eest. Registris hoitakse käesoleva määruse lisas täpsustatud teavet ja igasugust muud teavet, mida amet peab asjakohaseks. Komisjon võib võtta rakendusmeetmeid lisa kohandamiseks tehnika või turu arenguga. Rakendusmeetmed, millega muudetakse käesoleva määruse mitteolulisi osi, võetakse vastu artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras.
2. Amet vastutab sellise andmebaasi haldamise ja avaldamise eest, mis sisaldab teavet mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindade kohta ühenduses, sealhulgas vajaduse korral andmeid ühenduse äärepoolseimates piirkondades tehtud ja vastuvõetud rändluskõnede erikulude kohta. Amet jälgib selliste hindade arengut ning avaldab selle kohta aastaaruande.
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet jälgib elektroonilise side turu arengut ning eelkõige enim kasutatud toodete ja teenuste jaehindu.	1. Komisjon võib taotleda, et BERT jälgiks elektroonilise side turu arengut ning eelkõige enim kasutatud toodete ja teenuste jaehindu.
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet avaldab elektroonilise side sektori arengut, sealhulgas tarbijate küsimusi käsitleva aastaaruande, milles ta määratleb elektroonilise side siseturu väljakujundamist takistavad allesjäänud tõkked. Aruandes tuleb samuti esitada ülevaade ja analüüs, mis käsitleb liikmesriikide poolt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 4 lõike 3 alusel antud teavet vaidluste lahendamise riiklike menetluste kohta, ning teave selle kohta, kui palju kasutatakse liikmesriikides direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 34 osutatud kohtuväliseid menetlusi.	2. BERT avaldab elektroonilise side sektori arengut, sealhulgas tarbijate küsimusi käsitleva aastaaruande, milles ta määratleb elektroonilise side siseturu väljakujundamist takistavad allesjäänud tõkked. Aruandes tuleb samuti esitada ülevaade ja analüüs, mis käsitleb liikmesriikide poolt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 4 lõike 3 alusel antud teavet vaidluste lahendamise riiklike menetluste kohta, ning teave selle kohta, kui palju kasutatakse liikmesriikides direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 34 osutatud kohtuväliseid menetlusi. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, kes võib esitada selle kohta arvamuse.
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet võib koos aastaaruande avaldamisega esitada komisjonile arvamuse meetmete kohta, mida võiks võtta lõikes 1 osutatud küsimuste läbivaatamisel tuvastatud probleemide lahendamiseks.	3. Komisjon võib taotleda, et BERT esitaks koos aastaaruande avaldamisega komisjonile arvamuse meetmete kohta, mida võiks võtta lõikes 1 osutatud küsimuste läbivaatamisel tuvastatud probleemide lahendamiseks. See arvamus esitatakse Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet avaldab korrapäraselt aruande direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 18 osutatud interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime kohta.	4. Komisjon võib taotleda, et BERT avaldaks korrapäraselt aruande direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 18 osutatud interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime kohta.
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet nõustab komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel elektrooniliste sideteenuste ja lõppseadmete koostalitlusvõime, juurdepääsetavuse ja kasutatavuse parandamise ning eelkõige piiriülese koostalitlusvõime küsimustes. Selleks moodustab ta liikmesriikide, elektroonilise side ettevõtjate ühenduste, lõppkasutajate ühenduste ning puuetega lõppkasutajate ühenduste esindajatest töörühma. See töörühm käsitleb ka puuetega ja vanemate lõppkasutajate erivajadusi.	1. BERT nõustab komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi komisjoni taotlusel või omal algatusel elektrooniliste sideteenuste ja lõppseadmete koostalitlusvõime, juurdepääsetavuse ja kasutatavuse parandamise ning eelkõige piiriülese koostalitlusvõime küsimustes, käsitledes puuetega ja vanemate lõppkasutajate erivajadusi.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet avaldab liikmesriikide antud teabe ja ametile direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 33 lõike 3 alusel laekunud teabe põhjal aastaaruande meetmete kohta, mis on võetud elektrooniliste sideteenuste ja -seadmete juurdepääsetavuse parandamiseks puuetega lõppkasutajate jaoks. Aruandes määratletakse meetmed, mida võiks ühenduse või riiklikul tasandil võtta juurdepääsetavuse parandamiseks. Vajaduse korral võib amet anda soovitusi meetmete kohta, mida võiks võtta riiklikul tasandil.	välja jäetud
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib komisjoni taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid.	BERT võib komisjoni taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid, kui kõik tema liikmed on sellega nõus.
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 24	Artikkel 24
Ameti koosseis	BERTi koosseis
Ameti koosseisu kuuluvad:	BERTi koosseisu kuuluvad:
(a) haldusnõukogu,	a) reguleerivate asutuste nõukogu,
(b) reguleerivate asutuste nõukogu,
(c) direktor,	c) tegevdirektor.
(d) võrguturbe ülem,
(e) alaline sidusrühm,
(f) apellatsiooninõukogu.
	(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb vastavad muudatused teha kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogusse kuulub kaksteist liiget. Neist kuus nimetab ametisse komisjon ning kuus nõukogu. Halduskogu liikmed nimetatakse ametisse viisil, mis tagab kõrgeimate pädevuse ja sõltumatuse nõuete täitmise ning ulatuslikud asjakohased teadmised. Ametiaeg on viis aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.	1. Reguleerivate asutuste nõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes on sõltumatu reguleeriva asutuse juht või selle määratud kõrgetasemeline esindaja ning vastutab reguleeriva raamistiku igapäevase kohaldamise eest selles liikmesriigis. Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab ühe asendusliikme. Komisjon osaleb reguleerivate asutuste nõukogu eelneval nõusolekul vaatlejana.
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat vastavalt töökorras sätestatud valimiskorrale.
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Ameti direktor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib koosolekule kutsuda vaatlejana isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Sekretariaaditeenuseid osutab haldusnõukogule amet.	3. Reguleerivate asutuste nõukogu koosoleku kutsub kokku esimees ning need toimuvad korraliselt vähemalt neli korda aastas. Reguleerivate asutuste nõukogu võib erakorraliselt kokku tulla ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Reguleerivate asutuste nõukogu võib koosolekule kutsuda vaatlejana isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest, kui käesoleva määruse, raamdirektiivi või eridirektiividega ei ole sätestatud teisiti.
	Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab BERTi töökorra heaks kahekolmandikulise häälteenamusega. Töökord tagab, et täielikud päevakorrad ja ettepanekute eelnõud esitatakse reguleerivate asutuste nõukogu liikmetele alati enne iga koosolekut, et neil oleks võimalik esitada enne hääletust muudatusettepanekuid. Kõnealused otsused teatatakse komisjonile.
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki liikmesriigilt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 b. Sekretariaaditeenuseid osutab reguleerivate asutuste nõukogule BERT.
Muudatusettepanek  114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – pealkiri ja lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu ülesanded	Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded
1. Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.	1. Reguleerivate asutuste nõukogu nimetab ametisse tegevdirektori, nagu on sätestatud [artikli 26 lõikes 13 b]. Reguleerivate asutuste nõukogu langetab kõik otsused, mis puudutavad BERTi käesoleva määruse artiklis 3 loetletud ülesannete täitmist.
Muudatusettepanek  115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu nimetab pärast direktoriga nõupidamist kooskõlas artikli 31 lõikega 2 ametisse võrguturbe ülema.	välja jäetud
Muudatusettepanek  116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Haldusnõukogu nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 27 lõikes 1.	välja jäetud
Muudatusettepanek  117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu nimetab ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõikes 1.	välja jäetud
Muudatusettepanek  118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 28 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist vastavalt artikli 30 lõikele 4 ja kooskõlas artikli 37 alusel koostatud eelarveprojektiga iga aasta 30. septembriks vastu BERTi järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek  119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Haldusnõukogu kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 36–38.	välja jäetud
Muudatusettepanek  120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Haldusnõukogu otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas võtta vastu annakuid, annetusi või toetusi teistest ühenduse allikatest.	välja jäetud
Muudatusettepanek  121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Haldusnõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet direktori ja võrguturbe ülema suhtes.	8. Reguleerivate asutuste nõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet tegevdirektori suhtes.
Muudatusettepanek  122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Haldusnõukogu kehtestab vajaduse korral ameti personalipoliitika vastavalt artikli 49 lõikele 2.	välja jäetud
Muudatusettepanek  123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Haldusnõukogu võtab vastavalt artiklile 47 vastu erisätted, mis on vajalikud, et rakendada ameti dokumentidele juurdepääsu õigust.	10. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab BERTi nimel vastavalt artiklile 47 vastu erisätted, mis on vajalikud, et rakendada BERTi dokumentidele juurdepääsu õigust.
Muudatusettepanek  124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Haldusnõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.	11. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu iga-aastase aruande BERTi tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Euroopa Parlament võib taotleda, et reguleerivate asutuste nõukogu esimees või tegevdirektor pöörduks BERTi tegevusega seotud asjakohaste teemade käsitlemiseks tema poole.
Muudatusettepanek  125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Haldusnõukogu esitab komisjonile arvamuse haldustasude kohta, mida amet võib oma artiklis 16 sätestatud ülesannete täitmisel ettevõtjatelt nõuda.	välja jäetud
Muudatusettepanek  126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13 a. Reguleerivate asutuste nõukogu annab tegevdirektorile suuniseid tegevdirektori ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek  127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13 b. Reguleerivate asutuste nõukogu nimetab ametisse tegevdirektori. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb selle otsuse oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Tegevdirektori kandidaat sellise otsuse ettevalmistamisel või hääletamisel ei osale.
Muudatusettepanek  128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 13 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13 d. Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks aastaaruande eraldi reguleerimistegevuse osa, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 11 ja artikli 30 lõikes 9.
	(Artikli 28 lõike 4 teksti ümberpaigutamine.)
Muudatusettepanek  129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 27	välja jäetud
Reguleerivate asutuste nõukogu
1. Reguleerivate asutuste nõukokku kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes juhib riigi sõltumatut reguleerivat asutust, mis vastutab reguleeriva raamistiku igapäevase kohaldamise eest liikmesriigis, ning direktor ja komisjoni hääleõiguseta esindaja. Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab ühe asendusliikme.
2. Direktor on reguleerivate asutuste nõukogu esimees.
3. Reguleerivate asutuste nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam reguleerivate asutuste nõukogu liikmed.
4. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale direktori ja komisjoni esindaja on üks hääl.
5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.
6. Talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.
7. Sekretariaaditeenuseid osutab reguleerivate asutuste nõukogule amet.
Muudatusettepanek  130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 28	välja jäetud
Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded
1. Enne artiklites 4–23 osutatud ja tema pädevusvaldkonda kuuluvate arvamuste, soovituste või otsuste vastuvõtmist esitab reguleerivate asutuste nõukogu arvamuse direktorile. Lisaks annab reguleerivate asutuste nõukogu direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks.
2. Reguleerivate asutuste nõukogu esitab oma arvamuse direktorikandidaadi kohta vastavalt artikli 26 lõikele 1 ja artikli 29 lõikele 2. Nõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Direktor selliste arvamuste koostamisel või hääletamisel ei osale.
3. Vastavalt artikli 26 lõikele 5 ja artikli 30 lõikele 4 ning kooskõlas artikli 37 alusel koostatud eelarveprojektiga kinnitab reguleerivate asutuste nõukogu ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi.
4. Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks aastaaruande eraldi reguleerimistegevuse osa, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 11 ja artikli 30 lõikes 9.
	(Artikli 28 lõiked 1, 3 ja 4 on muudetud vastavalt artikli 26 lõigeteks 13 a, 13 c ja 13 d.)
Muudatusettepanek  131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.	1. BERTi juhib tegevdirektor, kes oma kohustuste täitmisel annab aru reguleerivate asutuste nõukogule ja tegutseb tema juhiste kohaselt. Kui need juhised välja arvata, ei küsi tegevdirektor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.
Selgitus
Tegevdirektor peaks olema kõrge ametnik, kellel on BERTis tööalased kohustused ja kes annab oma tegevusest aru reguleerivate asutuste nõukogule.
Muudatusettepanek  132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktori nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.	2. Tegevdirektori nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas. Enne ametisse määramist võivad Euroopa Parlament ja komisjon esitada reguleerivate asutuste nõukogu valitud kandidaadi sobivuse kohta mittesiduva arvamuse. Selleks kutsutakse kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.
Muudatusettepanek  133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon koostab üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu hinnangu. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:	3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat.
(a) ametiülesannete täitmine direktori poolt;
(b) ameti ülesanded ja nõuded järgmisteks aastateks.
Muudatusettepanek  134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu võib pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu võib arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav BERTi ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra tegevdirektori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.
Muudatusettepanek  135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.	5. Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes reguleerivate asutuste nõukogu otsusega, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust. Reguleerivate asutuste nõukogu peab selle otsuse tegema oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
Muudatusettepanek  136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda direktorit üles esitama oma ülesannete täitmise aruannet.	6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad taotleda, et tegevdirektor esitaks oma ülesannete täitmise aruande. Kui see peaks vajalik olema, võib Euroopa Parlamendi vastutav komisjon paluda tegevdirektoril sõna võtta ja vastata kõikidele parlamendiliikmete esitatud küsimustele.
Muudatusettepanek  137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta osaleb haldusnõukogu töös hääleõiguseta.	2. Tegevdirektor valmistab ette reguleerivate asutuste nõukogu päevakorra. Ta osaleb reguleerivate asutuste nõukogu töös hääleõiguseta.
Selgitus
Tegevdirektor peaks päevakorra ette valmistama, mitte selle kindlaks määrama. Päevakorra kindlaksmääramine on rakendusülesanne, mida peaks täitma esimees.
Muudatusettepanek  138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Direktor võtab vastu artiklites 4–23 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mis vajavad reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekut.	välja jäetud
Selgitus
Tegevdirektor peaks olema kõrge ametnik, kellel on BERTis tööalased kohustused ja kes annab oma tegevusest aru reguleerivate asutuste nõukogule. Kõnealune säte on pärand komisjoni ettepanekust Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti kohta ega ole kooskõlas BERTi käsitleva ettepanekuga.
Muudatusettepanek  139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit reguleerivate asutuste nõukogule ja komisjonile.	4. Tegevdirektor koostab igal aastal BERTi järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit reguleerivate asutuste nõukogule. Reguleerivate asutuste nõukogu kinnitab tööprogrammi projekti vastavalt artikli 26 lõikele 5.
Direktor esitab tööprogrammi enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.
Selgitus
Tegevdirektori (kelle ametikoht hakkab asendama direktori ametikohta) ülesandeid täpsustatakse, viies need vastavusse teiste artiklite kohta esitatud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu ja võrguturbe ülema suunistele ning vajaduse korral haldusnõukogu halduskontrollile.	5. Tegevdirektor vastutab BERTi iga-aastase tööprogrammi elluviimise kontrollimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu suunistele.
Selgitus
Tegevdirektor peaks olema kõrge ametnik, kellel on BERTis tööalased kohustused. Nõuetekohase elluviimise eest peaks vastutama reguleerivate asutuste nõukogu. Tegevdirektor peaks vastutama kõnealuse protsessi kontrollimise eest.
Muudatusettepanek  141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Direktor koostab igal aastal ameti tegevust käsitleva aastaaruande projekti, mis sisaldab ameti reguleerimistegevust käsitlevat osa ning finants- ja haldusküsimusi käsitlevat osa.	8. Tegevdirektor koostab igal aastal BERTi tegevust käsitleva aastaaruande projekti, mis sisaldab BERTi nõuandvat tegevust käsitlevat osa ning finants- ja haldusküsimusi käsitlevat osa.
Muudatusettepanek  142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Ameti töötajate suhtes teostab direktor artikli 49 lõikes 3 sätestatud õigusi.	9. BERTi töötajate suhtes võib reguleerivate asutuste nõukogu delegeerida tegevdirektorile artikli 49 lõikes 3 sätestatud õiguste teostamise.
Muudatusettepanek  143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31	välja jäetud
Võrguturbe ülem
1. Võrguturbe ülem vastutab ameti ülesannete koordineerimise eest seoses võrgu- ja infoturbega. Võrguturbe ülem tegutseb direktori alluvuses ja annab direktorile oma tegevuse kohta aru. Ta valmistab oma tegevuse kohta igal aastal ette tööprogrammi.
2. Võrguturbe ülema nimetab viieks aastaks ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turbe valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon.
3. Võrguturbe ülema võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast direktoriga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
4. Haldusnõukogu võib pärast direktoriga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks
Muudatusettepanek  144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 32	välja jäetud
Alaline sidusrühm
1. Võrguturbe ülem moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist, tarbijarühmadest ning võrgu- ja sideturbe akadeemilised eksperdid. Võrguturbe ülem määrab kooskõlas direktoriga kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra.
2. Alalise sidusrühma esimees on võrguturbe ülem. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda haldusnõukogusse või reguleerivate asutuste nõukogusse.
3. Komisjoni esindajatel on õigus viibida rühma koosolekutel ning osaleda selle töös.
4. Alaline sidusrühm võib nõustada võrguturbe ülemat tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.
Muudatusettepanek  145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33	välja jäetud
Apellatsiooninõukogu
1. Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse riikide reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus elektroonilise side sektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe.
2. Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametisse haldusnõukogu osalemiskutsele vastanute hulgast ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.
3. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei pea lähtuma ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist vastava otsuse.
4. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.
Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamise taotluse aluseks ei tohi olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest.
5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõikes 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, välja arvatud juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.
Muudatusettepanek  146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 34	välja jäetud
Kaebused
1. Apellatsiooninõukogu vastutab ameti poolt artikli 8 lõikega 1 hõlmatud valdkondades vastu võetud otsuste või meetmete peale esitatud kaebuste üle otsustamise eest.
2. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.
4. Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele ettevõtjale või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma meetme või otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.
5. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.
6. Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli raames kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.
7. Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra.
Muudatusettepanek  147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 35	välja jäetud
Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine
1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.
2. Kui amet ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.
3. Amet peab võtma vajalikud meetmed Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.
Muudatusettepanek  148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ameti tuludeks on:	1. BERTi tulud jagunevad järgmiselt:
(a) tasud ameti osutatud teenuste eest;	a) üks kolmandik tema iga-aastastest vahenditest makstakse otse ühenduse toetusena Euroopa Liidu üldeelarve vastavas rubriigis, nagu on sätestanud eelarvepädevad institutsioonid vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[1] punktile 47;
(b) osa loataotlejate poolt vastavalt artikli 17 sätetele makstud kasutustasudest;	b) kaks kolmandikku tema iga-aastastest vahenditest makstakse riikide reguleerivate asutuste otseste osamaksetena. Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis on vajalikud BERTi töös osalemiseks, ning et nad rahastavad BERTi nõuetekohaselt. Liikmesriigid määravad kindlaks eelarverea, mida riikide reguleerivad asutused peavad kasutama, et BERTile oma aastaeelarvetest vahendeid eraldada. Nimetatud eelarved avalikustatakse.
(c) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni jaotis);
(d) artikli 26 lõikes 7 nimetatud annakud, annetused või toetused;
(e) liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlik sissemakse.
	_____________________ ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).
Muudatusettepanek  149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kõik ameti tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks eelarveaastaks kalkuleerida ja eelarvesse kanda.	4. Kõik tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks eelarveaastaks kalkuleerida ja eelarvesse kanda.
Muudatusettepanek  150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. BERTi organisatsiooniline ja finantsstruktuur vaadatakse läbi 1. jaanuaril 2014. aastal.
Muudatusettepanek  151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Direktor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib projekti kohta arvamuse esitada.	1. Tegevdirektor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti reguleerivate asutuste nõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab reguleerivate asutuste nõukogu tegevdirektori koostatud projekti alusel BERTi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab reguleerivate asutuste nõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvevolitused, et tagada tema tegelik sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Tegevdirektor koostab BERTi iga-aastase tegevusaruande koos kinnitava avaldusega. Need dokumendid avalikustatakse.
Selgitus
Praeguste eeskirjade kohaselt otsustab iga ameti direktor, kas tegevusaruanne ja kinnitav avaldus koostatakse või mitte. See tähendab, et mõned direktorid teevad seda, mõned aga mitte. Järjepidevuse huvides oleks soovitav, et seda teeksid kõik direktorid.
Muudatusettepanek  153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 38 a
	Sisekontrollisüsteemid
	Komisjoni siseaudiitor vastutab BERTi sisekontrollisüsteemide auditeerimise eest.
Selgitus
Auditeerimisvastutusega seotud seisukoha selgitamine.
Muudatusettepanek  154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad ettevõtjad annavad ametile selle nõudmisel igasugust selle käesolevas määruses ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, kaasa arvatud finantsteave. Ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning ameti nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Amet põhjendab oma teabenõuded.	1. Elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad ettevõtjad annavad BERTile selle nõudmisel igasugust selle käesolevas määruses ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, kaasa arvatud finantsteave. Ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning BERTi nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Komisjon võib nõuda, et BERT põhjendaks oma teabenõudeid.
Muudatusettepanek  155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Vajaduse korral tagatakse käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsus. Kohaldatakse artiklit 46.
Selgitus
Vajaduse korral tuleb tagada teabe konfidentsiaalsus.
Muudatusettepanek  156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui amet kavatseb kooskõlas käesoleva määruse sätetega võtta meetmeid, konsulteerib ta vajaduse korral huvitatud isikutega ja annab neile võimaluse kavandatavat meedet mõistliku aja jooksul kommenteerida, välja arvatud artikliga 20 või artikliga 21 ette nähtud juhtudel. Amet teeb konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, kättesaadavaks avalikkusele.	Kui BERT kavatseb kooskõlas käesoleva määruse sätetega esitada arvamuse, konsulteerib ta vajaduse korral huvitatud isikutega ja annab neile võimaluse arvamuse projekti mõistliku aja jooksul kommenteerida. BERT teeb konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, kättesaadavaks avalikkusele.
Muudatusettepanek  157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib ettevõtjatele, kes ei anna artiklis 41 osutatud teavet, määrata rahatrahve. Trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.	välja jäetud
Muudatusettepanek  158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui käesoleva artikli alusel määratakse trahve, avaldab amet asjaomaste ettevõtjate nimed, trahvisummad ja trahvi määramise põhjused.	3. Komisjon juhib ettevõtjate tähelepanu asjaolule, et nad ei täida artiklis 41 osutatud teabenõuet. Vajaduse korral ning BERTi taotlusel võib komisjon kõnealuste ettevõtjate nimed avaldada.
Muudatusettepanek  159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti töötajad, kaasa arvatud direktor, võrguturbe ülem ning liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.	BERTi töötajad, reguleerivate asutuste nõukogu liikmed ja BERTi tegevdirektor kirjutavad igal aastal alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.
Muudatusettepanek  160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet tagab, et avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele antakse objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti kättesaadavat teavet vajaduse korral eelkõige ameti töötulemuste kohta. Amet avalikustab ka direktori ning liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike huvide deklaratsioonid ning ekspertide huvide deklaratsioonid.	2. BERT tagab, et avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele antakse objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti kättesaadavat teavet vajaduse korral eelkõige ameti töötulemuste kohta. BERT avalikustab ka reguleerivate asutuste nõukogu liikmete ja tegevdirektori huvide deklaratsioonid.
Muudatusettepanek  161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti nõukogude, direktori, välisekspertide ning töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.	2. BERTi reguleerivate asutuste nõukogu liikmete, tegevdirektori, välisekspertide ning BERTi töötajate suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.
Muudatusettepanek  162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ameti töötajate, kaasa arvatud direktori ja võrguturbe ülema suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muudele teenistujatele kohaldatavaid teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.	1. BERTi töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muudele teenistujatele kohaldatavaid teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.
Muudatusettepanek  164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti töös võivad osaleda Euroopa riigid, kes on sõlminud ühendusega kokkuleppe, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte. Vastavalt kõnealuste kokkulepete asjakohastele sätetele töötatakse välja kord, millega nähakse eelkõige ette nende riikide ameti töös osalemise täpsed eeskirjad, eelkõige selle laad ja ulatus. See hõlmab eelkõige sätteid rahaliste osamaksete ja töötajate kohta. Osalemiskorras võib ette näha hääleõiguseta esindamise reguleerivate asutuste nõukogus.	BERTi töös võivad osaleda Euroopa riigid, kes on sõlminud ühendusega kokkuleppe, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte. Vastavalt kõnealuste kokkulepete asjakohastele sätetele töötatakse välja kord, millega nähakse eelkõige ette nende riikide BERTi töös osalemise täpsed eeskirjad, eelkõige selle laad ja ulatus. Vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu otsusele võib osalemiskorras ette näha hääleõiguseta esindamise reguleerivate asutuste nõukogu koosolekutel.
Muudatusettepanek  165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon avaldab viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga viie aasta järel üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon avaldab kolme aasta jooksul pärast BERTi tegevuse tegelikku algust hindamisaruande BERTi tegevuse käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamisaruanne hõlmab muu hulgas BERTi töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas BERTi eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisaruandes tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti ning aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament esitab hindamisaruande kohta arvamuse.
Muudatusettepanek  166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 56	välja jäetud
Üleminekusätted
1. Amet võtab 14. märtsil 2011 üle vastutuse kogu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti senise tegevuse eest, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalasse.
2. Vallasvara omandiõigus, mis kuulub lõikes 1 osutatud kuupäeval Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile, antakse sellel kuupäeval üle ametile.
Muudatusettepanek  167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 57 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1. jaanuaril 2014. aastal toimub läbivaatamine, et hinnata BERTi volituste pikendamise vajadust. Kui pikendamine on õigustatud, vaadatakse läbi nii eelarve- ja menetluseeskirjad kui ka inimressursid.
Selgitus
Läbivaatamine on vajalik enne BERTi tulevikuväljavaadete üle otsustamist.

• [1]  

SELETUSKIRI

Taust: raamprogrammid

Komisjoni esimene raamettepanek 2001. aastal tulenes Euroopa Liidu kavast alustada Euroopa telekommunikatsioonituru liberaliseerimist. Turu avamise ja ümberkorraldamise abil andis Euroopa Liit võimaluse tekkida turustruktuuridel, mis edukamalt vabastasid konkurentsivõimeliste turgude uuendamise ja arendamise potentsiaali sidesektoris. Kaheksa aastat hiljem on läbivaatamise eesmärk hinnata selle aja jooksul saavutatud tulemusi, kriitiliselt analüüsida ELi reguleeriva raamistiku edukust konkurentsivõimelise ja integreeritud turule ülemineku toetamisel ja esitada vajadusel uusi ideid ja suundi.

Üldiselt rääkides on tõhustunud konkurents selles sektoris osutunud investeeringute ja innovatsiooni peamiseks motivaatoriks. Jõupingutused on vilja kandnud ja liberaliseerimise mõju on olnud väga positiivne, sest selle tulemusena on toimunud majanduskasv, loodud uusi töökohti ning tekkinud uusi majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi. Praegu on telekommunikatsiooniteenuste sektor kiiresti kasvav kõrgtehnoloogia sektor, kus innovaatilisuse aste on kõrge, investeeringud ja tootlikkus märkimisväärne ning kasumlikkus on muu kui finantssektori keskmisest sageli kõrgem. See teeb sellest sektorist muu kui finantstegevuse sektori olulise tähtsusega osa, sest Eurostati arvutuste kohaselt andis see 2005. aastal 27 liikmesriigiga ELi osas keskmiselt 3,5% lisaväärtust.

Konkurentsivõime osas konkurentide suhtes olid selle sektori investeeringud 2005. aastal suuremad kui USA ja Aasia Vaikse ookeani piirkonna investeeringud. Samal aastal jõudis Euroopa Liidu elektrooniliste sideteenuste turg 273 miljardi euroni. Tarbijale on need mõjud selgelt tunda. Telekommunikatsioonioperaatorite vaheline konkurents on järsult vähendanud telefonikõnede hindu viimase 20 aasta jooksul. 2000. ja 2006. aasta vahelisel ajal langes ELis kolmeminutilise telefonikõne kaalutud keskmine hind 65% ja kümneminutilise kõne kaalutud keskmine hind 74%.

Kuigi liberaliseerimine on senini olnud edulugu, on meil siiski kohustus tagada, et meie kui poliitiliste otsuste tegijad loome meie äriühingutele parimad tingimused, eriti kui võtta arvesse meie püüdlusi muuta Euroopa teadmistepõhiseks majanduseks ja telekommunikatsioonisektori tähtsust selle eesmärgi täitmisel. Selle saavutamiseks ei tohi me loorberitele puhkama jääda. Ikka veel on meie integreeritud turu loomise teel pudelikaelad. Ikka veel on lahendamata mõned liikmesriikide vahelised piiriülesed küsimused ja erimeelsused seoses lairibajuurdepääsu, digitaliseerimise ja teenustega. Need tuleb lahendada, kui me tahame tagada tõelist ühisturgu.

Komisjoni ettepanek luua Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet: põhiprobleemid

Käimasoleva Euroopa telekommunikatsiooni raamistiku läbivaatamise käigus on komisjon teinud ettepaneku luua Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (EECMA) (KOM(2007)0699); 2007/0249(COD)). Raportöör on seisukohal, et hoolimata sellest, kui heade kavatsustega EECMA loomise ettepanek on tehtud, tuleb lähemal vaatlemisel ilmsiks mitmeid raskusi. Komisjoni ettepanek väljendab head tahet parandada ühtse turu toimimist. Kuid sellised EECMAga seotud tulevikku suunatud ettepanekud võivad vastupidiselt kavandatule hoopis nõrgestada Euroopa konkurentsivõimet, suurendades bürokraatiat suure bürokraatliku masinavärgi loomisega ja takistades komisjoni püüdlusi parandada reguleerimist, millele president Barroso on avalikult nii palju tähelepanu pühendanud. Lisaks on see ka vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, sest see võtab volitused ära liikmesriikidelt ja riikide reguleerivatele asutustelt, kes on kohapeal. See oleks liiga kaugel turust, mille reguleerimiseks see on ette nähtud, tegutsedes isoleerituna nendest, kellel on igapäevateadmised nende turgude kohta. Selle olemasolu ja tegevus on vastuolus pikaajalise eesmärgiga asendada eelnev reguleerimine konkurentsiõigusega, sest ta muudab reguleerimiskindluse ebakindlamaks ja Euroopa Liidu reguleerimise vähem ennustatavaks. Kavandatud ühinemisest ENISAga on väga raske aru saada. Tõepoolest, ENISA ühinemine EECMAga ainult kahjustaks viimase toimimist. Komisjon ei saaks halduskulusid eriti palju kärpida, ta vaid kahjustaks ameti põhitegevust, tehes ENISA-le ülesandeks tegeleda küsimustega, mis ei kuulu tema pädevusse.

Tagasi algusesse: BERT

Raportöör väidab, et ei tohiks liiga kiiresti üle parda heita praeguse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa Reguleerijate Grupi (ERG) positiivseid omadusi, kuigi ta märgib, et tulevase edu nimel tuleks seda mõningal määral reformida. Ta märgib, et mõned vastused on olemas komisjoni ettepanekus EECMA kohta, kuigi samal ajal loobutakse kohmaka Euroopa Liidu ameti loomisest. Seega teeb raportöör ettepaneku luua BERT (Body of European Regulators in Telecommunications - Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu), mis võtaks üle paljud EECMA ülesanded, aga mitte raskepärase ameti laadi. Selle töö aluseks oleksid ERG head tavad ning sujuvamaks muudetud toimimine ja töömeetodid. BERT tugevdaks komisjoni kohustust selle uue asutusega konsulteerida ja võtta täielikult arvesse selle seisukohti. BERTi loomine EÜ asutamislepingu artikli 95 kohaselt integreeriks praeguse ERG Euroopa Liidu õigusesse ja see oleks formaalselt nõuandev kogu, mille ülesanded ja kohustused on talle selgelt antud määrusega. See annaks BERTile rohkem tõhusust ja legitiimsust kui ERG-l praegu on, tagades riikide reguleerivate asutuste tõhusa osalemise ja säilitades nende hindamatud kohapealsed kogemused.

Mida BERT peaks tegema?

BERT oleks komisjoni sõltumatu eksperdiabi ja jääks valitsustest ja tööstusharust sõltumatuks. Nagu EECMA, tegutseks ka BERT komisjoni peamise eksperdiabina, kuid ta abistaks ka üksikuid riikide reguleerivaid asutusi, et edendada järjekindlat reguleerivat lähenemisviisi kogu Euroopa Liidus. BERT esitaks vabalt oma seisukohti ja mitte ainult komisjoni taotlusel ning arendaks edasi praegusi ERG üksikasjalikke ühiseid seisukohti prioriteetsete turgude kohta, kehtestaks riikide reguleerivate asutuste võetud meetmete vastavuse jälgimise programmi ja teeks kindlaks kõik põhjendamatud lahknevused.

Praegusel subsidiaarsuse põhimõttel rajaneval koordineerimise tasakaalul on oma eriline raison d'être ja siseturg on tegelikult paljude alamturgude kogu oma eriomaduste ja dünaamikaga. Seetõttu tähendab reguleeriva sekkumise koherentsus tegelikult määruse proportsionaalse kohaldamise tagamist, samal ajal lahendades konkreetseid konkurentsiküsimusi, mis tekivad konkreetses kohas ja konkreetsel ajal, ning seda saavad kõige paremini teha riikide reguleerivad asutused, kes on kohapeal.

Loomulikult ei läheks ENISA ülesanded BERTile üle mitte üksnes sellepärast, et nende vastavate ülesannete vahel puudub sünergia, vaid rohkem sellepärast, et selline samm võib takistada selle sõltumatust.

Spektripoliitika, eri riikide reguleerivate asutuste koosseis ja pädevus varieeruvad liikmesriigiti, sest kõik riikide reguleerivad asutused ei ole selles valdkonnas pädevad. Sellest tulenevalt peaksid raadiospektripoliitika töörühm ja raadiospektrikomitee oma tööd jätkama ja kuigi BERT ei võtaks Euroopa spektripoliitika juhtimist enda peale, tuleks siiski olemasolevate asutustega tiheda koostöö tegemise süsteemi edasi arendada, nii et BERT nõustaks vajadusel komisjoni nende ettevõtjate valimisel, kellele antakse raadiosageduste kasutamise õigused ja numbrid ükskõik millises üleeuroopalises litsentsimismenetluses.

Struktuur ja personal

BERT annab oma tegevusest täielikult aru asjaomastele Euroopa institutsioonidele ja on nende ees oma tegevuses läbipaistev. Nagu ERG praegu, koosneb ka BERT iga liikmesriigi reguleeriva asutuse esindajatest. Selle struktuur on palju kergem kui EECMA-l, kuid nii komisjonist kui ka liikmesriikidest sõltumatuse tagamiseks on tal on oma personal.

Reguleerijate kogu koosneb 27 riigi reguleeriva asutuse esindajatest. BERTi vastutuse, läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamiseks luuakse peadirektori koht. Euroopa Parlament võiks kutsuda direktorit oma aruteludest osa võtma ja teavitama parlamendiliikmeid BERTi tööst ja edusammudest. Samuti annaks ta ajakohastatud teavet Euroopa elektroonilise side turu arengu kohta.

Rahastamine ja läbipaistvus

BERTi rahastatakse järgmiselt. Üks kolmandik BERTI vahenditest tuleb ühenduse eelarvest ja kaks kolmandikku riikide reguleerivatelt asutustelt. Kõikides liikmesriikides nähakse ette sätted, millega tagatakse, et riikide reguleerivatel asutustel on piisavalt vahendeid BERTi osamaksete nõuetekohaseks tasumiseks. Sellise jaotamise loogika on selles, et ühenduse ühe kolmandiku suurune osamakse tagab BERTi mõningase integreerimise ühenduse süsteemi, aga ühenduse minimaalne osamakse hoiab ära BERTi muutumise Euroopa ameti omadustega asutuseks, mille ohtudest oli juttu eespool. BERTi viimine ühenduse süsteemi annab kindluse selle vastutuse ja läbipaistvuse osas. Euroopa ühendustelt rahaliste vahendite saamiseks peab BERT vastama teatavatele Euroopa nõuetele ja ta peab esitama aruanded oma rahastajatele. Kaasrahastamine annab BERTi sõltumatuse ja tõhususe osas rohkem kindlust kui praegune ERG rahastamine ning julgustab riikide reguleerivaid asutusi andma BERTile kvaliteetset tuge, kuna nad annavad oma osa selle toimimisse.

Aruandekohustus

Nagu eespool mainitud, annab BERT oma tegevusest aru. BERT koostab põhjaliku aastaaruande oma tegevuse kohta, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks. BERTi raamatupidamisaruandeid kontrollib eelarvekontrollikomisjon. Läbipaistvuse tagamiseks esitab peadirektor igal aastal oma huvide deklaratsiooni. Kuigi peadirektori valib reguleerijate kogu, jälgivad valimismenetlust ka komisjon ja Euroopa Parlament, kelle ülesandeks on anda esitatud kandidaadi kohta mittesiduv arvamus. Lisaks sellele võib Euroopa Parlament nõuda, et peadirektor ja/või reguleerijate kogu liige korraldaks parlamendis sisukaid briifinguid või osaleks kuulamistel.

Selge ülesanne: selge tähtaeg

Ei tohiks unustada, et vajadus sellise asutuse järele on ajutine. BERT oleks üleminekuasutus, mis eksisteeriks kuni konkurentsiõiguse ja turgude arenemiseni punktini, kus eelnevat reguleerimist enam vaja ei ole. Kui arvestada, et sellise üksuse eluiga on lühike, on loogilisem seda teed käia pigem paindliku BERTiga kui EECMA-taolise raskepärase komisjoni aparaadiga. Selle missiooni osas ei tohiks kahtlusi olla: peaks olema absoluutselt selge, et tal ei ole muud eesmärku kui välja töötada parimad tingimused telekommunikatsioonituru jaoks, et see turg võiks nii kiiresti kui võimalik toimida üksnes üldise konkurentsiõiguse kohaselt.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (29.5.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek

Taust

Komisjon on teinud ettepaneku luua uus sõltumatu elektroonilise side turu amet, mis teeb tihedat koostööd riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga. Vastavalt ettepanekule kuuluks uue ameti koosseisu reguleerivate asutuste nõukogu, kuhu kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide reguleerivate asutuste juhid ja mis asendab Euroopa reguleerivate asutuste töörühma.

Komisjoni ettepanekul annaks uus amet talle eksperdiabi, eelkõige reguleerivate otsuste ettevalmistamisel ning siseturu edasiarendamisel, parandades ELi eeskirjade kohaldamise järjepidevust, ning tegutseks elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste eksperdikeskusena ELi tasandil.

Uus amet võtab üle ka Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ülesanded, aidates ületada mitmeid ENISA tegevuses ilmsiks tulnud probleeme.

             Uue ameti põhiülesanded

Amet täiendaks (ja mitte ei dubleeriks, nagu rõhutab komisjon) Euroopa tasandil riikide reguleerivate asutuste poolt riiklikul tasandil täidetavaid reguleerivaid ülesandeid järgmistes küsimustes:

Ø riikide reguleerivate asutuste koostööle raamistiku loomine;

Ø turu määratlemise, analüüsi ja abinõude rakendamise regulatiivne järelevalve;

Ø riikidevaheliste turgude määratlemine;

Ø nõustamine raadiosageduste ühtlustamise küsimustes;

Ø numeratsiooni haldamisega seotud otsustusõigus ja numbriliikuvust käsitlevad nõuanded;

Ø võrgu- ja infoturve;

Ø üldised teavitamis- ja nõuandefunktsioonid.

Finantsmõju

Ajavahemikul 2010–2013 on uue telekommunikatsiooniameti kogukulud 88,3 miljonit eurot, millest 34 miljonit eurot moodustavad tegevuskulud ja 54,3 miljonit eurot halduskulud (39,2 miljonit eurot personalikuludeks ja 15,1 miljonit eurot muudeks halduskuludeks).

Aastaeelarve on hinnanguliselt 10 miljonit eurot esimesel aastal ning alates kolmandast aastast 28 miljonit eurot. Lisaks ühenduse panusele võib amet nõuda mõne teenuse eest tasu. Ameti osutatud teenuste eest saadud tulu kasutatakse tema tegevuse rahastamiseks.

Eeldatakse, et pärast tegevuse alustamist on ametil 134 alalist töötajat. See hõlmab ENISA ülesannete ja vahendite ülevõtmist 2011. aastal.

Nagu märgib komisjon, tuleks nende kuludega võrrelda säästu, mis saadakse ENISA ühendamisel kavandatud ametiga. ENISA praegune aastaeelarve on umbes 8 miljonit eurot. Hoolimata eeldatavast säästust tänu ENISA sulgemisele, märgib komisjon juba finantskalkulatsioonis, et praeguse ettepanekuga uue ameti loomiseks kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Hinnang

Eelarve seisukohast soovitab arvamuse koostaja olla uue elektroonilise side turu ameti loomise vastu, põhjendades otsust rahastamisega seotud selgusetusega. Arvamuse koostaja jõudis sellise järelduseni järgmistel põhjustel:

1) Loodavat elektroonilise side turu ametit tuleb rahastada mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) alamrubriigist 1a, mille varud on muutunud eriti piiratuks. Selles rubriigis oli ümberplaneerimine juba vajalik, et jõuda kokkuleppele Galileo rahastamises. Sellest tulenevalt on alamrubriigi 1a järelejäänud varu 2008. aastaks 0. Tõepoolest, komisjon tõigi juba finantskalkulatsioonis esile, et telekommunikatsiooniameti loomine eeldab alamrubriigi 1a ümberplaneerimist.

Täpsemaid üksikasju ei ole selle tegevuse kohta siiski esitatud. Uue telekommunikatsiooniameti rahastamine ei kajastu ei komisjoni viimases 31. jaanuari 2008. aasta rahastamiskavas ega 2009. aasta poliitilisele strateegiale lisatud tabelites, milles märgitakse lihtsalt, et 2010. aastal loodava ameti tegevust „rahastatakse osaliselt infoühiskonna poliitikavaldkonna vahendite ümberpaigutamise kaudu ja osaliselt ajavahemikuks 2009–2013 ette nähtud vahendite suurendamise kaudu 37,5 miljoni euro võrra”. Komisjon ei ole seni suutnud täpsustada, kuidas seda tehakse.

Kui uue ameti rahastamine nõuab juba praegu ümberplaneerimist, on mistahes uut esilekerkivat prioriteeti tulevikus veelgi raskem, kui mitte võimatu, rahastada olemasolevate varude piires. Arvamuse koostajale tundub see vastuvõetamatu (vt muudatusettepanek 1).

2) Antud kontekstis tuleb veel kord rõhutada, et kõnealuse kavandatud uue ameti taolised ametid täidavad ka administratiivseid ülesandeid. Seega tuleks tõsiselt kaaluda võimalust rahastada selliseid asutusi mitmeaastase finantsperspektiivi rubriigist 5, mille lisaeeliseks on varud, mis ei ole nii piiratud kui teistes tegevuse rubriikides (vt muudatusettepanek 2).

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub, et vastutav tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon lükkaks komisjoni ettepaneku rahastamisega seotud selgusetuse tõttu tagasi ning lisaks oma õigusloomega seotud resolutsiooni projekti järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 a. on seisukohal, et õigusakti ettepanekus toodud võrdlussumma ei ole kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 alamrubriigi 1a ülemmääraga, ohustamata teiste prioriteetide rahastamist; märgib, et komisjon on teinud teatavaks kavatsuse rahastada loodavat Euroopa Elektroonilise Side Turu Ametit alamrubriigist 1a osaliselt ümberpaigutamiste teel ja osaliselt ajavahemikuks 2009–2013 ette nähtud vahendite suurendamise kaudu; juhib siiski tähelepanu sellele, et eelarvepädevad institutsioonid ei ole veel saanud teavet ümberpaigutamiste üksikasjade kohta ja seetõttu on praeguse seisuga ikka veel ebaselge, milliseid programme või prioriteete see puudutab ja milline on selle mõju kogu rahastamisperioodile ning kas alamrubriigi 1a alla jääb piisav varu;
Muudatusettepanek  2 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 b. juhib tähelepanu tõsiasjale, et kavandatav Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet hakkab täitma ka administratiivseid ülesandeid ja abistama komisjoni; on seetõttu seisukohal, et uue ameti rahastamiseks tuleks uurida kõiki mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 võimalusi, sh rubriiki 5, kus paistab veel olevat piisav varu;
Muudatusettepanek  3 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 c (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 c. rõhutab, et Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomisel kehtivad 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätted; rõhutab, et kui seadusandja otsustab nimetatud ameti loomise kasuks, alustab parlament läbirääkimisi teise eelarvepädeva institutsiooniga, et saavutada selle ameti rahastamise osas kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega õigeaegne kokkulepe;

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)       istungil teada andmise kuupäev	BUDG 10.12.2007
Arvamuse koostaja       nimetamise kuupäev	Jutta Haug 20.9.2004
Arutamine parlamendikomisjonis	8.4.2008		29.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	29.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Simon Busuttil, Daniel Dăianu, Brigitte Douay, James Elles, Szabolcs Fazakas, Markus Ferber, Vicente Miguel Garcés Ramón, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Silvana Koch-Mehrin, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Mario Mauro, László Surján, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Marusya Ivanova Lyubcheva, Gianluca Susta

eelarvekontrollikomisjonI ARVAMUS (3.6.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

Arvamuse koostaja: Umberto Guidoni

LÜHISELGITUS

Tõhusa ühtse telekommunikatsioonituru arengu edendamiseks Euroopa Liidus teeb komisjon ettepaneku luua uus sõltumatu asutus, mis teeb tihedat koostööd riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga. Uues asutuses, mis annab aru Euroopa Parlamendile, on reguleerivate asutuste nõukogu, kuhu kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide reguleerivate asutuste juhid.

Uus asutus annab komisjonile eksperdiabi, parandab ELi eeskirjade rakendamise järjekindlust ja toimib ELi tasandi eksperdikeskusena elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste valdkonnas. Uus asutus võtab üle ka Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ülesanded, aidates lahendada mitmeid ENISA tegevuses ilmsiks tulnud probleeme.

Ettepaneku artikli 38 lõikes 10 sätestatakse, et eelarve täitmisele peab heakskiidu andma Euroopa Parlament.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seega on vaja asutada uus ühenduse asutus, Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (edaspidi „amet”). Amet aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks amet usaldusväärse teabekeskusena.	(12) Seega on vaja asutada uus ühenduse asutus, mis rajaneb laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühmal (edaspidi „amet”). Amet aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks amet usaldusväärse teabekeskusena.
Selgitus
Uue ameti loomine ei ole vajalik. Selle asemel tuleks luua pigem selline ELi õigusel põhinev amet nagu laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühm. Euroopa Kohtu suurkoja 2. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-217/04 Ühendkuningriik versus parlament ja nõukogu öeldakse, et artiklit 95 võib kasutada ühenduse asutuse loomise õigusliku alusena. See on küllaldane põhjendus, et anda Euroopa reguleerivate asutuste töörühmale suuremad volitused õigusliku staatuse võimaldamise kaudu, mis tagab ka töörühmale suurema iseseisvuse.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Amet peaks tegutsema Euroopa tasandil võrgu- ja infoturbe eksperdikeskusena, mis annaks suuniseid ja nõu Euroopa Parlamendile, komisjonile või liikmesriikide määratud pädevatele asutustele. Sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on endiselt ühiskonna üks peamisi huvisid ning ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku põhielement. Siseturu sujuvat toimimist võib ohustada raamdirektiivi ja eridirektiivide turbesätete erinev kohaldamine. Komisjoni ja liikmesriikide taotlusel tehnilist nõu andva ameti arvamus peaks hõlbustama nende direktiivide järjepidevat kohaldamist riigi tasandil.	(24) Laiendatud ENISA peaks tegutsema Euroopa tasandil võrgu- ja infoturbe eksperdikeskusena, mis annaks suuniseid ja nõu Euroopa Parlamendile, komisjonile või liikmesriikide määratud pädevatele asutustele. Sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on endiselt ühiskonna üks peamisi huvisid ning ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku põhielement. Siseturu sujuvat toimimist võib ohustada raamdirektiivi ja eridirektiivide turbesätete erinev kohaldamine. Komisjoni ja liikmesriikide taotlusel tehnilist nõu andva ja laiendatud volitustega ning nii infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi kui ka õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi alla kuuluva ENISA arvamus peaks hõlbustama nende direktiivide järjepidevat kohaldamist riigi tasandil.
Selgitus
ENISA volitused lõpevad 2009. aastal ja kui mõni muu asutus tema praegusi ülesandeid üle ei võta, ei ole võimalik Euroopa võrgu- ja infoturbe üle järelevalvet teostada ning sellega piisavalt tegeleda. Lisaks toimub praegu teine ENISA hindamine. Selle tulemused peaks ära ootama enne lõpliku otsuse tegemist ENISA tuleviku kohta.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.	1. Luuakse laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühm kui amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.
Selgitus
Uue ameti loomine ei ole vajalik. Selle asemel tuleks luua pigem selline ELi õigusel põhinev amet nagu laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühm. Euroopa Kohtu suurkoja 2. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-217/04 Ühendkuningriik versus parlament ja nõukogu öeldakse, et artiklit 95 võib kasutada ühenduse asutuse loomise õigusliku alusena. See on küllaldane põhjendus, et anda Euroopa reguleerivate asutuste töörühmale suuremad volitused õigusliku staatuse võimaldamise kaudu, mis tagab ka töörühmale suurema iseseisvuse.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Direktor koostab asutuse iga-aastase tegevusaruande koos kinnitava avaldusega. Need dokumendid avalikustatakse.
Selgitus
Praeguste eeskirjade kohaselt otsustab iga asutuse direktor, kas tegevusaruanne ja kinnitav avaldus koostatakse või mitte. See tähendab, et osa direktoreid teevad seda, osa aga mitte. Järjepidevuse huvides oleks soovitav, et seda teeksid kõik direktorid.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 38 a
	Sisekontrollisüsteemid
	Komisjoni siseaudiitor vastutab ameti sisekontrollisüsteemide auditeerimise eest.
Selgitus
Auditeerimisvastutusega seotud seisukoha selgitamine.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.	Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002 üksnes juhul, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Selgitus
Hiljutiste ühisettevõtteid käsitlevate ettepanekutega vastavusse viimiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	CONT 10.12.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Umberto Guidoni 22.1.2008
Vastuvõtmise kuupäev	2.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	9 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Jorgo Chatzimarkakis, Esther De Lange, Szabolcs Fazakas, Dan Jørgensen, Bogusław Liberadzki, Nils Lundgren, Ashley Mote, José Javier Pomés Ruiz
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Paul Rübig

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (6.6.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

Arvamuse koostaja: Bernhard Rapkay

LÜHISELGITUS

Toimiva telekommunikatsiooni siseturu loomine on ELis kõrgeima poliitilise prioriteediga küsimus. Esimeses, 2006. aasta juuni aruandes esitas komisjon ettepanekud õigusliku raamistiku muutmiseks. See ulatuslik ja põhjalik läbivaatus tõi esile mitu olulist lahendamist vajavat probleemi.

Selleks et aidata neid tõkkeid ületada, teeb komisjon ettepaneku luua uus sõltumatu asutus, mis teeb tihedat koostööd riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga. Uues asutuses, mis annab aru Euroopa Parlamendile, on reguleerivate asutuste nõukogu, kuhu kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide reguleerivate asutuste juhid ning see asendab Euroopa reguleerivate asutuste töörühma. Uus asutus täidab eelkõige järgmisi põhiülesandeid:

· eksperdiabi osutamine komisjonile, parandades ELi eeskirjade kohaldamise järjepidevust;

· järelevalve teostamine turu määratlemise, analüüsi ja abinõude valdkonnas;

· riikidevaheliste turgude määratlemine;

· nõustamine raadiosageduste ühtlustamise küsimustes ja numeratsiooni haldamisega seotud otsustusõigus;

· tegutsemine ELi tasandil elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste eksperdikeskusena;

· võrgu- ja infoturbe tagamine (st võtab üle Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ülesanded).

Nõukogu lükkab komisjoni ettepaneku kindlalt tagasi. Järgnevalt tehakse ettepanek võtta kasutusele alternatiivne mudel – riikide reguleerivate asutuste ühendus (võrgustik) (Joint Body (Network) of National Regulatory Authorities). Võrgustik kujutab endast riikide reguleerivate asutuste ühendust, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, st see ei kuulu otseselt või kaudselt ühenduse juhtimise alla. Komisjoni ettepanekust erinevalt on põhitähelepanu keskendatud riikide õigusega hõlmatud riikide reguleerivate asutuste ühiste otsuste vastuvõtmise menetluse loomisele. Riikide reguleerivate asutuste võrgustik ei kujutaks endast EÜ tasandi asutust, samuti ei delegeeritaks EÜ asutuste otsustusõigusi. Võrgustiku regulatiivsed volitused tuleb lisaks käesolevale määrusele kehtestada ja määratleda raamdirektiivis.

Võrgustik peaks vastu võtma arvamusi ja ühiseid seisukohti omal algatusel või – kui see on direktiivi õiguslikus korras selgesõnaliselt ette nähtud – riikide reguleerivatele asutustele raamdirektiiviga määratud tegevusvaldkonnas. Ühised seisukohad peaksid olema riikide reguleerivate asutuste jaoks samavõrd siduvad kui komisjoni soovitus, st otsuste vastuvõtmisel tuleb nendega võimalikult suurel määral arvestada. Võrgustiku otsused tuleks vastu võtta häälteenamuse alusel, kusjuures igal riikide reguleerival asutusel on üks hääl. Võrgustiku põhiülesanded peaksid olema samad, mis on komisjoni ettepanekus esitatud. Võrgustik peaks olema kohustatud Euroopa Parlamendile igal aastal aru andma.

Selleks et tagada riikide reguleerivate asutuste võrgustiku sõltumatus liikmesriikide rahalistest ja materiaalsetest vahenditest, peab olema võimalik selle ühendusepoolne rahastamine. Võrgustik ei ole iseseisev juriidiline isik, seega ei ole võimalik eraldada talle vahendeid vahetult. Seetõttu peab rahastamine toimuma kaudselt, eelkõige materiaalsete vahendite eraldamise teel ühenduse poolt asjakohaste haldusressursside kujul. Haldusasutus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, loodaks riikide reguleerivate asutuste võrgustiku sekretariaadi (Office of the Network of National Regulatory Authorities) kujul.

Kuna menetluspõhine lähenemisviis jätab riikide reguleerivatele asutustele suure otsustamisvabaduse, on vaja minimaalsel määral kooskõlastada turu reguleerimismenetlus. Ühtsele turule juurdepääsu tõkete kõrvaldamise ülesanne nõuab praktilist, tõhusat alt-üles toimivat regulatiivstrateegiat, mille kohaselt kogutakse tõhusalt teavet tegelike juurdepääsuprobleemide kohta, et selle alusel kooskõlastada abinõusid riikide reguleerivate asutuste vahel. Ühtsele turule juurdepääsu tõkete mis tahes põhjusi käsitlevad kõige tõhusamalt kohalikud riikide reguleerivad asutused, kes on seejärel kohustatud kooskõlastama probleemide lahendamise ühenduse õiguses kehtestatud riikide reguleerivate asutuste võrgustiku menetluse raames.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse elektroonilise side turu riikide reguleerivate asutuste võrgustik
	(Muudatusettepanek kehtib kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral on muudatused vajalikud kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „ENISA määrus”) loodi 2004. aastal viieks aastaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mille eesmärk on tagada ühenduse võrgu- ja infoturbe kõrge ja tõhus tase ning töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur ning selle kaudu toetada siseturu sujuvat toimimist.	(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „ENISA määrus”) loodi 2004. aastal viieks aastaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mille eesmärk on tagada ühenduse võrgu- ja infoturbe kõrge ja tõhus tase ning töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur ning selle kaudu toetada siseturu sujuvat toimimist. Seetõttu saab ENISA eesmärke, ülesehitust ja korraldust tulevikus muuta ainult ENISA määruse läbivaatamise teel.
Selgitus
Ameti eesmärgid ja ülesanded, mille on välja pakkunud komisjon, on ENISA põhiülesannetest eraldiseisvad. ENISA jätkamise vajadust kinnitas ka hiljutine 2007. aasta hinnang ning seetõttu ei kahjusta mis tahes uue ameti või Euroopa võrgustiku loomine ENISA jätkumist.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Seetõttu on riikide reguleerivate asutuste asjatundlikkust ja kogemust ühendava ning selgelt määratletud pädevusega asutuse asutamiseks vaja tugevamat institutsioonilist alust, et kõnealuse asutuse tegevuse kvaliteet tagaks talle autoriteedi tema liikmete ja reguleeritava sektori silmis.	(7) Seetõttu on riikide reguleerivate asutuste asjatundlikkust ja kogemust ühendava ning selgelt määratletud pädevusega asutuse asutamiseks vaja Euroopa reguleerivate asutuste töörühma edasiarendamisel põhinevat tugevamat institutsioonilist alust, et kõnealuse asutuse tegevuse kvaliteet tagaks talle autoriteedi tema liikmete ja reguleeritava sektori silmis.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Seega on vaja asutada uus ühenduse asutus, Euroopa elektroonilise side turu riikide reguleerivate asutuste võrgustik (edaspidi „võrgustik”). Võrgustik peaks pöörama eritähelepanu selle tagamisele, et tarbijad saaksid jätkuvalt täiel määral kasutada infoühiskonna, innovatsiooni ja järgmise põlvkonna võrgustike hüvesid, ergutades investeeringuid ja seades esikohale infrastruktuuri-alase konkurentsi ning edendades paremat juurdepääsu infoühiskonnale, eeskätt maapiirkondades mobiilse lairibaühenduse kaudu.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga tahetakse toonitada, et ELi telekommunikatsiooniraamistiku ülevaatamisel peaks eesmärkide täitmist esmajoones soodustama materiaalse varustuse ajakohastamisega, ning et korralduslik pool on tähtsuselt väiksem. On vaja lahendada pakiline küsimus, kuidas viia õigusaktid kooskõlla stiimulitega, mis soodustaksid investeerimist järgmise põlvkonna võrgustikesse, selleks et toetada juurdepääsu lairibateenustele hõredama asustusega piirkondades.

Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Komisjoni 1. juuni 2007. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) hindamise kohta” esitati hinnang välisekspertide aruandele, milles hinnati ENISA tegevust alates selle loomisest, samuti ENISA juhatuse soovitused seoses ENISA määrusega ning algatati avalik arutelu. Nimetatud eksperdiaruande peamised järeldused kinnitasid ENISA loomise ja tema algsete eesmärkide aluseks olnud põhimõtete kehtivust ning eelkõige ENISA panust elektroonilise side tõelise siseturu saavutamisse.	välja jäetud
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Samal ajal tehti kindlaks hulk probleeme, sealhulgas eriti organisatsiooni struktuuri, töötajate arvu ja oskuste jagunemise ning logistiliste raskustega seotud probleemid. ENISA põhiülesanded peaksid kujunema nii, et need moodustaksid ameti keskse komponendi, mis peaks eesmärkide ja ülesannete selge määratlemisega tagama nende eesmärkide ja ülesannete tõhusama, sihikindlama ja kulutõhusama täitmise kooskõlas parema õigusloome põhimõttega üheainsa ameti poolt, mis on pädev ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku küsimustes.	välja jäetud

Selgitus

ENISA liitmine võrgustikuga komisjoni ettepaneku põhjal ei ole piisavalt põhjendatud, et see praegu heaks kiita: telekommunikatsiooni reguleerival võrgustikul ja ENISA-l on erinevad eesmärgid. Peale selle ei ole riiklikel telekommunikatsiooni reguleerijatel mitmetes liikmesriikides volitusi, mis kuuluvad ENISA tegevusalasse. Kui ENISA võrgustikuga ühendatakse, siis võib see omada kahjulikku mõju nii ENISA kui ka võrgustiku toimimisele. Ametil ei peaks olema volitusi turvaküsimustes, millega juba tõhusalt tegeleb ENISA.

Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seega on vaja asutada uus ühenduse asutus, Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (edaspidi „amet”). Amet aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks amet usaldusväärse teabekeskusena.	(12) Võrgustik aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks võrgustik usaldusväärse teabekeskusena.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Amet tuleks luua ühenduse olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja volituste jaotuse raames. Amet peaks olema tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik ja asjakohane luua juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus, mis täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid.	(15) Võrgustik tuleks luua ühenduse olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja volituste jaotuse raames.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Amet peaks abistama komisjoni numbriliikuvusega seotud ühenduse kohustuste võimaliku laiendamise puhul. Kõnealune laiendamine võib seonduda eelkõige teisaldatava teabe ulatusega või nende võrkude liigiga (st tavatelefoni- või mobiiltelefonivõrk), mille vahel numbreid ja teavet teisaldatakse. Kõnealuste kohustuste muutmisel tuleks arvesse võtta hindu tarbijate ja ümberlülitamiskulusid ettevõtjate jaoks, samuti liikmesriikide kogemusi.	(19) Võrgustik peaks abistama komisjoni ja liikmesriike numbriliikuvusega seotud ühenduse kohustuste võimaliku laiendamise puhul. Kõnealune laiendamine võib seonduda eelkõige teisaldatava teabe ulatusega või nende võrkude liigiga (st tavatelefoni- või mobiiltelefonivõrk), mille vahel numbreid ja teavet teisaldatakse. Kõnealuste kohustuste muutmisel tuleks arvesse võtta hindu tarbijate ja ümberlülitamiskulusid ettevõtjate jaoks, samuti liikmesriikide kogemusi.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Ametil peaksid olema vajalikud volitused reguleerimisülesannete täitmiseks tõhusal ja eelkõige sõltumatul viisil. Kajastades olukorda riikide tasemel, peaks reguleerivate asutuste nõukogu tegutsema sõltumatult kõikidest muudest turuhuvidest ning mitte küsima ega võtma vastu juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraisikult.	(33) Võrgustikul peaksid olema vajalikud volitused reguleerimisülesannete täitmiseks tõhusal viisil.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Ameti sujuvaks toimimiseks on vaja, et direktor nimetataks ametisse tema pädevust, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning elektrooniliste sidevõrkude, ‑teenuste ja turgude alaseid asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ametisisest tööd paindlikult. Direktor peaks tagama ameti ülesannete tõhusa ja sõltumatu täitmise.	(34) Võrgustiku sujuvaks toimimiseks on vaja, et direktor nimetataks ametisse tema pädevust, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ja turgude alaseid asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et ta täidaks oma tööülesandeid ja korraldaks võrgustikusisest tööd paindlikult. Direktor peaks tagama võrgustiku ülesannete tõhusa täitmise.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) On vaja tagada, et ameti otsustest mõjutatud isikutel oleksid vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebemehhanism, et ameti otsuste peale oleks võimalik kaevata spetsialiseeritud apellatsiooninõukogule, mille otsuste peale on omakorda võimalik kaevata Euroopa Kohtusse.	välja jäetud
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Tuleks tagada ameti pädevusse kuuluvate ENISA ülesannete sujuv üleandmine.	välja jäetud
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule ning kõrgetasemelisele ja tõhusale võrgu- ja infoturbele.	2. Võrgustik tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule.

Selgitus

Ametil ei peaks olema volitusi turvaküsimustes, millega juba tõhusalt tegeleb Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).

Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) esitab komisjoni taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni, pakkudes talle kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;	(a) esitab Euroopa Parlamendi või komisjoni taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab Euroopa Parlamenti ning komisjoni, pakkudes neile kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;

Selgitus

Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.

Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) annab nõu ja osutab abi komisjonile ja igale liikmesriigi määratud pädevale asutusele ameti pädevusse jäävates võrgu- ja infoturbe küsimustes;	välja jäetud

Selgitus

Ametil ei peaks olema volitusi turvaküsimustes, millega juba tõhusalt tegeleb Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).

Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) teeb üksikotsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) numbrite kasutusõiguste andmisega;	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo (ERO) on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) abistab komisjoni nende ettevõtjate valimisel, kellele antakse raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi;	välja jäetud
Selgitus
Raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm, raadiospektrikomitee ja sidekomitee.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) nõuab sisse ja jaotab ümber raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud;	välja jäetud
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) annab riikide reguleerivatele asutustele soovitusi piiriülestes vaidlustes ja e-juurdepääsetavuse küsimustes.	välja jäetud
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet esitab komisjoni taotlusel arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	1. Võrgustik esitab Euroopa Parlamendi või komisjoni taotlusel arvamusi lõikes 3 nimetatud elektroonilise sidega seotud küsimustes. Komisjon võib taotleda arvamust muudes elektroonilise sidega seotud küsimustes, tingimusel, et taotlus on põhjendatud ja proportsionaalne ning samaaegselt taotluse esitamisega teatatakse sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule ja antakse neile kontrollimise võimalus.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side. Komisjoni esitatud taotlused arvamuse saamiseks peaksid olema mõõdukad ja põhjendatud.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus ja terviklikkus, kaasa arvatud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisega seotud küsimused, vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 13a ja direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) artiklile 4;	välja jäetud
Selgitus
Turvalisusküsimustega tegeleb juba tõhusalt Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) konkreetsete siseriiklike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16;	(e) konkreetsete siseriiklike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 koostöös asjaomaste riikide reguleerivate asutustega;
Selgitus
Turuanalüüsi saavad kõige tõhusamalt teha riikide reguleerivad asutused, seetõttu oleks soovitav teha koostööd.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) numbrite andmisega seotud küsimused vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10 ning juurdepääs numbritele ja teenustele ühenduses vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 28;	välja jäetud
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt o
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) raadiosagedusalaste küsimustega seotud meetmed vastavalt otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artiklitele 4 ja 6;	välja jäetud
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(p) vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklitele 6a ja 6b:	välja jäetud
(i) raadiosageduste või numbrite kasutusõigusega seotud ühtlustatud tingimused;
(ii) kooskõlastatud või ühtlustatud korras antud kasutusõiguste muutmine või tühistamine;
(iii) piiriülese potentsiaaliga teenuseid pakkuvate ettevõtjate valimine, kellele võib anda individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused.
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Kõik võrgustiku arvamused esitatakse Euroopa Parlamendile ja võrgustik teavitab parlamenti kontrolliga regulatiivmenetluse raames oma lõplikest ettepanekutest.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui amet saab komisjonilt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 lõikele 7 taotluse analüüsida mõne liikmesriigi konkreetset asjaomast turgu, esitab ta komisjonile selle kohta arvamuse ning vajaliku teabe, sealhulgas avaliku arutelu ja turuanalüüsi tulemused. Kui amet leiab, et konkurents kõnealusel turul ei ole tõhus, lisab ta oma arvamusele pärast avalikku arutelu meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.	1. Kui võrgustik saab komisjonilt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 lõikele 7 taotluse analüüsida mõne liikmesriigi konkreetset asjaomast turgu, koostab ta turuülevaate koostöös asjaomase riigi reguleeriva asutusega. Võrgustik koos asjaomase riigi reguleeriva asutusega esitavad ühise arvamuse, mille lõppvariandi on üle vaadanud võrgustik, ning esitavad komisjonile vajaliku teabe, sealhulgas avaliku arutelu ja turuanalüüsi tulemused Kui võrgustik ja riigi reguleeriv asutus leiavad, et konkurents kõnealusel turul ei ole tõhus, lisavad nad oma arvamusele pärast avalikku arutelu meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.
Selgitus
Turuülevaadet saab teha kõige tulemuslikumalt, kaasates otseselt riikide reguleerivaid asutusi. Amet peaks analüüsi üle kontrollima ja seal esitatud soovituste eest vastutama.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.	3. Võrgustik ja riigi reguleeriv asutus annavad komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Turuanalüüsi saab teha kõige tulemuslikumalt, kaasates otseselt riikide reguleerivaid asutusi. Amet peaks analüüsi üle kontrollima ja seal esitatud soovituste eest vastutama.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Enne arvamuse esitamist kooskõlas lõikega 1 või 3 peab amet nõu riikide reguleerivate asutuste ja riikide konkurentsiasutustega ning korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 42 avaliku arutelu.	välja jäetud
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametil on võimalus teha otsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) kuuluvate numbrite kasutusõiguste andmisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10. Ta vastutab ka Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) haldamise ja arendamise eest nende liikmesriikide nimel, kellele on antud prefiks 3883.	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo (ERO) on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet täidab ühtlustatud numeratsioonialade juhtimise ja haldamisega seotud ülesandeid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 10 lõikele 4.	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo (ERO) on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu ning korraldab uuringuid ja hindamisi raadiosageduste kasutamise kohta ühenduse elektroonilises sides, eelkõige selle tehniliste ja majanduslike aspektide kohta.	1. Võrgustik annab taotluse korral komisjonile nõu ning teeb tihedat koostööd vastavalt sidekomitee, raadiospektripoliitika töörühma (RSPG) ja/või raadiospektrikomiteega (RSC) oma vastutusalasse kuuluvates küsimustes, eriti nendes, mis mõjutavad raadiosageduste kasutamist ühenduse elektroonilises sides või on sellest mõjutatud. Vajaduse korral teeb võrgustik tihedat koostööd RSPG ja RSCga.
Selgitus
Võrgustiku pädevus peab vastama sagedusküsimustega tegelevate organite omale, kelleks sageduste osas on RSC ja RSPG ning paljude teiste tehnilisi ja majanduslikke aspekte hõlmavate telekommunikatsiooniküsimuste osas sidekomitee.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet avaldab aastaaruande raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.	4. Võrgustik peab koostöös RSPGga registrit raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris. Aeg-ajalt vastavalt vajadusele või komisjoni taotlusel esitab võrgustik aruande potentsiaalsete vajaduste ja ülesannete kohta.
Selgitus
Aastaaruande esitamise kohustus on liiga koormav. Aruandeid tuleks koostada siis, kui amet seda vajalikuks peab või kui seda nõuetekohaselt taotletakse. Raadiospektripoliitika töörühm (RSPG) võib olla selle kohustuse täitmiseks paremal positsioonil.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui amet esitab vastavalt lõikele 1 arvamuse ühise valikukorra rakendamise kohta kasutusõiguste puhul, mis jäävad direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b reguleerimisalasse, tuleb selles arvamuses eelkõige:	välja jäetud
(a) määrata kindlaks elektroonilised sideteenused, mille piiriülesel osutamisel ühenduses tuleks kasutada sagedusi või numbreid, mille kasutamise õigused antakse ühise valikukorra raames ja ühtsetel tingimustel;
(b) määrata kindlaks numbrid või numeratsioonialad, mida võiks selliste teenuste puhul kasutada;
(c) hinnata tegelikku või potentsiaalset nõudlust selliste teenuste järele ühenduses ning
(d) määratleda ühise valikukorra raames antavate kasutusõiguste arvu piirangud, mida ta peab sobivaks, ja korra, mille kohaselt valitakse ettevõtjad, kellele need õigused antakse, võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 7 sätestatud põhimõtteid.
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	välja jäetud
Ettevõtjate valimise ettepanek
Amet teeb vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b järgmist:
(a) võtab vastu ja vaatab läbi ettevõtjate taotlused raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste saamiseks ning nõuab neilt sisse ühise valikukorra raames kehtestatud haldustasud;
(b) korraldab ühise valikukorra raames konkursi ning teeb ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kellele võib menetluse tingimuste kohaselt anda individuaalsed kasutusõigused;
(c) esitab komisjonile aruande üksikasjalike andmetega laekunud taotluste kohta, kirjeldades taotluste läbivaatamist, tehes ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kes on kõige sobivamad saama individuaalseid kasutusõigusi, ning põhjendades oma valikut viitega asjakohase rakendusmeetmega ette nähtud valikukriteeriumidele.
Selgitus
Raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm, raadiospektrikomitee ja sidekomitee.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.	Võrgustik esitab komisjoni või raadiospektripoliitika töörühma taotluse korral komisjonile ja raadiospektripoliitika töörühmale arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.
Selgitus
Amet peaks mängima koordineerivat rolli spektri haldamises, töötades koos nii komisjoni kui ka raadiospektripoliitika töörühmaga.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14	välja jäetud
Võrgu- ja infoturve
Lisaks artikli 4 lõike 3 punktis b ning artikli 19 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannetele soodustab amet võrgu- ja infoturbekultuuri arengut, toimides eelkõige järgmiselt:
(a) hõlbustades komisjoni ja liikmesriikide koostööd võrgu- ja infoturbe probleemide ennetamise, käsitlemise ja lahendamise ühise metoodika arendamisel;
(b) nõustades komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtud teadusuuringute ning riskiennetustehnoloogia küsimustes ning edendades riskide hindamist, koostalitlusvõimelisi riskijuhtimislahendusi ning uuringuid riskijuhtimislahenduste kohta era- ja avaliku sektori organisatsioonides ja
(c) toetades ühenduse koostööd kolmandate riikidega ning vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada ülemaailmselt ühtset lähenemisviisi võrgu- ja infoturbe küsimustele.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	välja jäetud
Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasude ning määratud haldustasude sissenõudmine ja ümberjaotamine
1. Kui ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud on ettevõtjatele kehtestatud direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b alusel, vastutab nende sissenõudmise ja ümberjaotamise eest amet.
Amet jaotab kasutustasud laekumisel ümber enda ja asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt tähtaegadele ja määradele, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b.
Kui komisjon ei ole tähtaegu ega suhtarve kindlaks määranud, jaotatakse kasutustasud ümber nende liikmesriikide elanikkonna suuruse alusel, kes pidid viimasel lõppenud aastal enne valikukorra kasutuselevõtmist andma välja kasutusõigusi.
2. Amet vastutab haldustasude sissenõudmise ja ümberjaotamise eest, mis on ühise valikukorra raames valitud ettevõtjatele kehtestatud ühiste tingimuste täitmist jälgivate riikide reguleerivate asutuste halduskulude katmiseks.
Amet jaotab esimeses lõigus osutatud haldustasud nende laekumisel asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele ümber vastavalt nende esitatud väärtustele.
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonnas.	1. Võrgustik edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side. Ametil ei peaks olema volitusi turvaküsimustes, millega juba tõhusalt tegeleb Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet kogub eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 13a alusel asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske. Ta analüüsib eelkõige ELi tasandil selliseid riske, mis võivad mõjutada elektrooniliste sidevõrkude töökindlust ja kättesaadavust ning nendes levitatava ja vahetatava teabe autentsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust, ning esitab analüüsitulemused liikmesriikidele ja komisjonile.	välja jäetud
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Amet toetab kõigi kasutajate teavitamist ning õigeaegse, objektiivse ja arusaadava teabe kättesaadavust, sealhulgas võrgu- ja infoturbe küsimustes, edendades selleks muu hulgas kasutusel olevate heade tavade, kaasa arvatud kasutajate hoiatamise meetodite vahetamist, ning püüdes luua kooskõla avaliku ja erasektori algatuste vahel.	välja jäetud
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet vastutab sellise andmebaasi haldamise ja avaldamise eest, mis sisaldab teavet mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindade kohta ühenduses, sealhulgas vajaduse korral andmeid ühenduse äärepoolseimates piirkondades tehtud ja vastuvõetud rändluskõnede erikulude kohta. Amet jälgib selliste hindade arengut ning avaldab selle kohta aastaaruande.	välja jäetud
Selgitus
Mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindadesse sekkumist kavandati üksnes turukorrektsiooni meetmena ja see ei pidanud olema püsiv. Pidev järelevalve kuulub komisjoni volituste hulka ning seda võib taotleda, kuid see ei peaks sisalduma määruses.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib komisjoni taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid.	Võrgustik võib Euroopa Parlamendi või komisjoni taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid kõigis elektroonilist sidet puudutavates küsimustes.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti koosseis	Võrgustiku töökorraldus
Ameti koosseisu kuuluvad:	Võrgustik nimetab ametisse direktori, korraldab oma sekretariaadi, koostab eelarvekava ja määrab oma peakorteri asukoha.
(a) haldusnõukogu,
(b) reguleerivate asutuste nõukogu,
(c) direktor,
(d) võrguturbe ülem,
(e) alaline sidusrühm,
(f) apellatsiooninõukogu.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 25	välja jäetud
Haldusnõukogu
1. Haldusnõukogusse kuulub kaksteist liiget. Neist kuus nimetab ametisse komisjon ning kuus nõukogu. Halduskogu liikmed nimetatakse ametisse viisil, mis tagab kõrgeimate pädevuse ja sõltumatuse nõuete täitmise ning ulatuslikud asjakohased teadmised. Ametiaeg on viis aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.
2. Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.
3. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Ameti direktor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib koosolekule kutsuda vaatlejana isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Sekretariaaditeenuseid osutab haldusnõukogule amet.
4. Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest.
5. Igal liikmel on üks hääl. Töökorras sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige saab teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid.
Selgitus
Haldusnõukogu võib seada ohtu reguleerivate asutuste sõltumatuse, on tarbetuks bürokraatlikuks vahelüliks ja tuleks välja jätta
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 26 Haldusnõukogu ülesanded	välja jäetud
1. Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.
2. Haldusnõukogu nimetab pärast direktoriga nõupidamist kooskõlas artikli 31 lõikega 2 ametisse võrguturbe ülema.
3. Haldusnõukogu nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 27 lõikes 1.
4. Haldusnõukogu nimetab ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõikes 1.
5. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 28 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist.
6. Haldusnõukogu kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 36–38.
7. Haldusnõukogu otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas võtta vastu annakuid, annetusi või toetusi teistest ühenduse allikatest.
8. Haldusnõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet direktori ja võrguturbe ülema suhtes.
9. Haldusnõukogu kehtestab vajaduse korral ameti personalipoliitika vastavalt artikli 49 lõikele 2.
10. Haldusnõukogu võtab vastavalt artiklile 47 vastu erisätted, mis on vajalikud, et rakendada ameti dokumentidele juurdepääsu õigust.
11. Haldusnõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.
12. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.
13. Haldusnõukogu esitab komisjonile arvamuse haldustasude kohta, mida amet võib oma artiklis 16 sätestatud ülesannete täitmisel ettevõtjatelt nõuda.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 27 Reguleerivate asutuste nõukogu	välja jäetud
1. Reguleerivate asutuste nõukokku kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes juhib riigi sõltumatut reguleerivat asutust, mis vastutab reguleeriva raamistiku igapäevase kohaldamise eest liikmesriigis, ning direktor ja komisjoni hääleõiguseta esindaja. Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab ühe asendusliikme.
2. Direktor on reguleerivate asutuste nõukogu esimees.
3. Reguleerivate asutuste nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam reguleerivate asutuste nõukogu liikmed.
4. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale direktori ja komisjoni esindaja on üks hääl.
5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.
6. Talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.
7. Sekretariaaditeenuseid osutab reguleerivate asutuste nõukogule amet.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 28 Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded	välja jäetud
1. Enne artiklites 4–23 osutatud ja tema pädevusvaldkonda kuuluvate arvamuste, soovituste või otsuste vastuvõtmist esitab reguleerivate asutuste nõukogu arvamuse direktorile. Lisaks annab reguleerivate asutuste nõukogu direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks.
2. Reguleerivate asutuste nõukogu esitab oma arvamuse direktorikandidaadi kohta vastavalt artikli 26 lõikele 1 ja artikli 29 lõikele 2. Nõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Direktor selliste arvamuste koostamisel või hääletamisel ei osale.
3. Vastavalt artikli 26 lõikele 5 ja artikli 30 lõikele 4 ning kooskõlas artikli 37 alusel koostatud eelarveprojektiga kinnitab reguleerivate asutuste nõukogu ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi.
4. Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks aastaaruande eraldi reguleerimistegevuse osa, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 11 ja artikli 30 lõikes 9.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 29 Direktor	välja jäetud
1.Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.
2. Direktori nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.
3. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon koostab üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu hinnangu. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:
(a) ametiülesannete täitmine direktori poolt;
(b) ameti ülesanded ja nõuded järgmisteks aastateks.
4. Haldusnõukogu võib pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks. Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele. Kui direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue direktori ametisse nimetamiseni.
5. Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda direktorit üles esitama oma ülesannete täitmise aruannet.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 30 Direktori ülesanded	välja jäetud
1. Direktor esindab ametit ning vastutab selle juhtimise eest.
2. Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta osaleb haldusnõukogu töös hääleõiguseta.
3. Direktor võtab vastu artiklites 4–23 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mis vajavad reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekut.
4. Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit reguleerivate asutuste nõukogule ja komisjonile. Direktor esitab tööprogrammi enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.
5. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu ja võrguturbe ülema suunistele ning vajaduse korral haldusnõukogu halduskontrollile.
6. Direktor võtab kõik vajalikud meetmed, võttes eelkõige vastu sise-eeskirjad ja avaldades teatiseid, et tagada ameti toimimine käesoleva määruse sätete kohaselt.
7. Direktor koostab artikli 37 kohaselt ameti tulude ja kulude eelarvestuse ning vastutab artikli 38 kohaselt ameti eelarve täitmise eest.
8. Direktor koostab igal aastal ameti tegevust käsitleva aastaaruande projekti, mis sisaldab ameti reguleerimistegevust käsitlevat osa ning finants- ja haldusküsimusi käsitlevat osa.
9. Ameti töötajate suhtes teostab direktor artikli 49 lõikes 3 sätestatud õigusi.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31 Võrguturbe ülem	välja jäetud
1. Võrguturbe ülem vastutab ameti ülesannete koordineerimise eest seoses võrgu- ja infoturbega. Võrguturbe ülem tegutseb direktori alluvuses ja annab direktorile oma tegevuse kohta aru. Ta valmistab oma tegevuse kohta igal aastal ette tööprogrammi.
2. Võrguturbe ülema nimetab viieks aastaks ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turbe valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon.
3. Võrguturbe ülema võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast direktoriga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. 4. Haldusnõukogu võib pärast direktoriga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 32 Alaline sidusrühm	välja jäetud
1. Võrguturbe ülem moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist, tarbijarühmadest ning võrgu- ja sideturbe akadeemilised eksperdid. Võrguturbe ülem määrab kooskõlas direktoriga kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra.
2. Alalise sidusrühma esimees on võrguturbe ülem. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda haldusnõukogusse või reguleerivate asutuste nõukogusse.
3. Komisjoni esindajatel on õigus viibida rühma koosolekutel ning osaleda selle töös.
4. Alaline sidusrühm võib nõustada võrguturbe ülemat tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33 Apellatsiooninõukogu	välja jäetud
1. Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse riikide reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus elektroonilise side sektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe.
2. Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametisse haldusnõukogu osalemiskutsele vastanute hulgast ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.
3. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei pea lähtuma ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist vastava otsuse.
4. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamise taotluse aluseks ei tohi olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest.
5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõikes 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, välja arvatud juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 34 Kaebused	välja jäetud
1. Apellatsiooninõukogu vastutab ameti poolt artikli 8 lõikega 1 hõlmatud valdkondades vastu võetud otsuste või meetmete peale esitatud kaebuste üle otsustamise eest.
2. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.
4. Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele ettevõtjale või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma meetme või otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.
5. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.
6. Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli raames kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.
7. Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 35 Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine	välja jäetud
1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.
2. Kui amet ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.
3. Amet peab võtma vajalikud meetmed Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1 – punktid a kuni e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tasud ameti osutatud teenuste eest;	(a) üks kolmandik selle iga-aastastest vahenditest makstakse otse ühenduse toetusena Euroopa ühenduste eelarve vastavas rubriigis, nagu on sätestanud eelarvepädevad institutsioonid, vastavalt 6. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47;
(b) osa loataotlejate poolt vastavalt artikli 17 sätetele makstud kasutustasudest;	(b) kaks kolmandikku ameti iga-aastasest sissetulekust on riikide reguleerivate asutuste otsesed osamaksed. Liikmesriikidel on kohustus tagada, et riikide reguleerivatel asutustel oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse, et täita BERTi poolt neile antud ülesandeid ja võimaldada BERTi asjakohast rahastamist. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama eelarverea, mida riikide reguleerivad asutused peavad edaspidi kasutama, et BERTile oma aastaeelarvest vahendeid eraldada. Eelarved avalikustatakse.
(c) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni jaotis);
(d) artikli 26 lõikes 7 nimetatud annakud, annetused või toetused;
(e) liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlik sissemakse.
Selgitus
Ametil ei tohiks olla tasude kogumise volitusi. Et tagada ameti tõhus sõltumatus komisjonist, peaksid teda rahastama peamiselt liikmesriigid.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.	2. Võrgustiku kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud, sealhulgas sõltumatu sekretariaadi loomisega seotud kulud.
Selgitus
Ametil peaks olema sekretariaat, mis katab kõik tema tegevusega seotud haldusvajadused.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Haldusnõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.	välja jäetud
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.	Võrgustik võtab pärast komisjoniga toimunud nõupidamist vastu võrgustiku suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses võrgustiku tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 40 Pettusevastased meetmed	välja jäetud
1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.
2. Amet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kõigi töötajate suhtes.
3. Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha ameti rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Reguleerivate asutuste nõukogu võib direktori ettepanekul lubada huvitatud isikutel jälgida ameti mõne tegevusega seotud menetlust.	välja jäetud
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 48 Õiguslik seisund	välja jäetud
1. Amet on juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus.
2. Tal on kõikides liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega omistatav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.
3. Ametit esindab direktor.
4. Ameti asukoht on […]. Kuni oma tööruumide valmimiseni tegutseb amet komisjoni ruumides.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 49 Töötajad	välja jäetud
1. Ameti töötajate, kaasa arvatud direktori ja võrguturbe ülema suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muudele teenistujatele kohaldatavaid teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.
2. Haldusnõukogu võtab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.
3. Amet kasutab oma töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse määravale asutusele antud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja talle kui lepinguid sõlmivale asutusele antud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.
4. Haldusnõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 50 Privileegid ja immuniteedid	välja jäetud
Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 51 Ameti vastutus	välja jäetud
1. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.
2. Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust ameti ees reguleerivad ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 54 a
	Riikide reguleerivate asutuste võrgustik esitab Euroopa Parlamendile igal aastal oma tegevuse kohta aruande.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon avaldab viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga viie aasta järel üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon avaldab viie aasta jooksul pärast võrgustiku tegevuse tegelikku algust üldaruande võrgustiku tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas võrgustiku töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas võrgustiku eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	Kui käesoleva artikli lõike 1 alusel esitatud hindamisaruandest nähtub, et siseturu toimimisega seotud objektiivsetel põhjustel on vaja võrgustiku tegevust kindlaksmääratud ajaks pikendada, siis võivad Euroopa Parlament ja nõukogu EÜ asutamislepingu artikli 251 alusel pikendada võrgustiku tegevust üks kord ajavahemikuks, mis ei tohi ületada 2 aastat.
	Võrgustik lakkab tegutsemast hiljemalt viis aastat pärast tegevuse alustamist, välja arvatud kui Euroopa Parlament ja nõukogu pikendavad EÜ asutamislepingu artikli 251 ja komisjoni objektiivse põhjenduse alusel võrgustiku tegevust kindlaksmääratud ajavahemikuks.
Selgitus
Määrus peab kajastama telekommunikatsiooniteenuste eelreguleerimise ajutist iseloomu ning seda, et see peab lõpuks asenduma üldise konkurentsiõigusega. Aegumisklausli sissetoomine oleks praktiline samm dereguleerimise suunas, saates turule signaale, mis vastavad investeeringute edendamise poliitika eesmärkidele.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 56	välja jäetud
Üleminekusätted
1. Amet võtab 14. märtsil 2011 üle vastutuse kogu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti senise tegevuse eest, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalasse.
2. Vallasvara omandiõigus, mis kuulub lõikes 1 osutatud kuupäeval Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile, antakse sellel kuupäeval üle ametile.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja need ei peaks ameti pädevusse kuuluma.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ECON 10.12.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Bernhard Rapkay 18.2.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	1.4.2008		6.5.2008		19.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	3.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	43 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, David Casa, Manuel António dos Santos, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Dariusz Maciej Grabowski, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Florencio Luque Aguilar, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg, Cornelis Visser
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Katerina Batzeli, Dragoş Florin David, Mia De Vits, Harald Ettl, Ján Hudacký, Margaritis Schinas, Theodor Dumitru Stolojan

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (18.6.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

Arvamuse koostaja: Edit Herczog

LÜHISELGITUS

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon toetab Euroopa õigussüsteemi kuuluva tugevama ja tõhusama organisatsiooni loomist.

Uus nimi, Euroopa Telekommunikatsioonisektori Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BERT) osutab väikesele muutusele organisatsiooni laadis ja kajastab asjaolu, et BERT koosneb riikide reguleerivate asutuste esindajatest. Uuel organisatsioonil ei ole ametiasutuse volitusi, kuid ta kuulub jätkuvalt Euroopa õigussüsteemi.

Detsentraliseeritud reguleerimise tugevdamine

Määruse muudetud sõnastuse eesmärk on luua korraldus, mis ei oleks vastuolus pikaajalise eesmärgiga asendada eelreguleerimine konkurentsiõigusega, ning sellega tagatakse, et elektroonilise side reguleerimine Euroopas tugineb sõltumatute reguleerivate asutuste detsentraliseeritud süsteemile, milles riikide reguleerivatel asutustel on otsustav roll.

Kõige kõrgem otsuseid tegev organ BERTi struktuuris on reguleerivate asutuste nõukogu. Reguleerivate asutuste nõukogu koosneb riikide reguleerivatest asutustest[1] ja selle esimeheks on üks liikmetest, kelle reguleerivate asutuste nõukogu määrab üheks aastaks. Reguleerivate asutuste nõukogu langetab kõik BERTi funktsioonidega seotud otsused kvalifitseeritud (kaks kolmandikku) häälteenamusega. Puudub haldusnõukogu, mis oli ette nähtud komisjoni ettepanekus.

Paremad juhtimiseeskirjad tõhusa ja kiire regulatiivotsuste tegemise tagamiseks

Luuakse kuni viieliikmeline juhatus, s.t jooksva aasta esimees, eelmise aasta esimees ja järgmise aasta esimees aseesimeeste kohustustes ning kaks lisaliiget, kelle määrab reguleerivate asutuste nõukogu. Juhatus vastutab BERTi strateegilise juhtimise eest ja annab tegevdirektorile tema ülesannete täitmisel suuniseid ja juhiseid.

Tegevdirektor vastutab BERTi jooksva tegevuse eest ja tegutseb juhatuse suuniste kohaselt. Tegevdirektori nimetab reguleerivate asutuste nõukogu ametisse kolmeks aastaks (mida võib üks kord pikendada).

BERTi büroo peaks töötama tegevdirektori juhtimisel. Regulatiivsete küsimuste puhul koosneb see 15 riikide reguleerivate asutuste lähetatud eksperdist ja 15 ühenduse teenistujast. Personali koguarv ei tohiks ületada 40. See arv on oluliselt väiksem kui Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti (European Electronic Communications Market Authority – EECMA) kavandatud töötajate arv.

Riikide reguleerivate asutuste oskusteabe ärakasutamiseks loob BERT töörühmad, kes vastutavad tähtsamate regulatiivsete teemade eest tööprotsessis, milles riikide reguleerivate asutuste esindajad töötavad koos BERTi esindajatega.

Kohustused, mis on keskendatud regulatiivse tegevuse järjepidevale tõhustamisele

BERTi peamised viis vastutusala on:

· aidata kaasa liikmesriikide abinõude rakendamise järjepidevusele suurema rolli kaudu artikli 7 kohases menetluses;

· võtta vastu ühiseid regulatiivseid seisukohti, mida riikide reguleerivad asutused peaksid hoolikalt arvesse võtma;

· avaldada komisjonile arvamust riikidevaheliste turgude analüüsi kohta;

· anda nõu üle-euroopalist huvi pakkuvates spektripoliitika küsimustes (k.a raadiospektripoliitika töörühmale/raadiospektrikomiteele);

· rahvusvaheline kooskõlastamine ja koostöö.

Lisaks täidab BERT konkreetseid haldus-, registreerimis- ja järelevalveülesandeid, mis on seotud üle-euroopaliste küsimustega (nii nagu on ette nähtud ka EECMA puhul), eriti ülesandeid, mis on seotud tarbijate teadlikkuse tõstmisega, niivõrd kui selliste ülesannete täitmine ei ole vastuolus komisjoni suhtes kehtivate delegeerimiseeskirjadega, erandiks on ka võrguturbe küsimused.

BERTi eelarvet rahastatakse ELi eelarvest. Eelarve heakskiitmiseks luuakse parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajatest koosnev eelarvekomisjon. Ühendusepoolse rahastamise kasutamise peavad heaks kiitma ja selle üle järelevalvet teostama parlament ja nõukogu ning selle rakendamise peab kinnitama parlament.

BERTi aastane tööprogramm saab lõpliku kuju pärast komisjoniga konsulteerimist ning see esitatakse parlamendile ja nõukogule.

Aastaaruanne esitatakse komisjonile, nõukogule ja parlamendile.

Igal aastal võib esimehe kutsuda parlamendi pädevasse komisjoni ja nõukogusse kuulamisele, et vastata küsimustele BERTi tegevuse tulemuslikkuse kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (edaspidi ühiselt „raamdirektiiv ja eridirektiivid”) eesmärk on luua ühenduses elektroonilise side siseturg, tagades tugevama konkurentsi abil investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge tase.	(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (edaspidi ühiselt „raamdirektiiv ja eridirektiivid”) ning Euroopa Parlamendi tarbijate usaldust digitaalse keskkonna vastu käsitleva resolutsiooni eesmärk on luua ühenduses elektroonilise side siseturg, tagades tugevama konkurentsi abil investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge tase. ___________ 1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0287.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Ülemaailmsed telekommunikatsiooniteenused on üks konkreetne valdkond, mille puhul võib osutuda vajalikuks loatingimuste ühtlustamine. On üldiselt teada, et need teenused, mis hõlmavad erinevates riikides ja sageli erinevatel mandritel asuvate rahvusvaheliste ettevõtete hallatavaid äriandmeid ja kõneteenuseid, on piiriülesed ja Euroopa piires üleeuroopalised. Amet peaks arendama reguleerimise suhtes välja ühise lähenemisviisi, et integreeritud, tõrgeteta töötavatest teenustest saaks kogu Euroopa majanduslikku kasu.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Amet peaks eelkõige hindama vajadust kohaldada ühtlustatud tingimustel antavate kasutusõiguste puhul ühenduse tasandil ühist valikukorda, andma komisjonile nõu kõnealuse valikukorra puhul kohaldatavate tingimuste ja kriteeriumide kohta ning võtma vastu ja hindama ettevõtjate taotlusi kõnealuste kasutusõiguste saamiseks. Amet peaks komisjonile vajaduse korral nõu andma ka seoses kõnealuste kasutusõiguste tühistamisega.	välja jäetud
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Amet peaks tegutsema Euroopa tasandil võrgu- ja infoturbe eksperdikeskusena, mis annaks suuniseid ja nõu Euroopa Parlamendile, komisjonile või liikmesriikide määratud pädevatele asutustele. Sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on endiselt ühiskonna üks peamisi huvisid ning ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku üks põhielement. Siseturu sujuvat toimimist võib ohustada raamdirektiivi ja eridirektiivide turbesätete erinev kohaldamine. Komisjoni ja liikmesriikide taotlusel tehnilist nõu andva ameti arvamus peaks hõlbustama nende direktiivide järjepidevat kohaldamist riigi tasandil.	välja jäetud
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Elektrooniliste sideteenuste osutajatele võib kehtestada loasüsteemi haldamise ja kasutusõiguste andmise eest haldustasusid. Lisaks haldustasudele võib raadiosageduste ja numbrite kasutamise eest kohaldada kasutustasu. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks haldustasusid ja kasutustasusid ühise valikukorra raames sisse nõudma ja liikmesriikidele ümber jaotama amet.	välja jäetud
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Amet peaks kaasa aitama parima reguleerimispraktika arengule ning elektroonilise side sektorit reguleerivate eeskirjade järjepidevale kohaldamisele, hõlbustades teabevahetust riikide ametiasutuste vahel ja tehes asjakohase teabe avalikkusele hõlpsalt kättesaadavaks. Ametil peaks olema võimalus käsitleda majandus- ja tehnilisi küsimusi ning juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, et vastata areneva infoühiskonna majanduslikele ja tehnilistele väljakutsetele, näiteks sellistes valdkondades nagu võrgu- ja infoturve ning raadiosagedustuvastamise seadmed.	(27) Amet peaks kaasa aitama parima reguleerimispraktika arengule ning elektroonilise side sektorit reguleerivate eeskirjade järjepidevale kohaldamisele, hõlbustades teabevahetust riikide ametiasutuste vahel ja tehes asjakohase teabe avalikkusele hõlpsalt kättesaadavaks. Ametil peaks olema võimalus käsitleda majandus- ja tehnilisi küsimusi ning juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, et vastata areneva infoühiskonna majanduslikele ja tehnilistele väljakutsetele.
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Et täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid ja paremini mõista elektroonilise side valdkonna probleeme, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonna praegusi ja edaspidiseid riske, peab amet suutma analüüsida praegust ja edaspidist arengut. Sel eesmärgil võib amet koguda asjakohast teavet, eelkõige võrgu käitamist või teenuseid oluliselt mõjutanud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisi käsitlevat teavet riikide reguleerivatelt asutustelt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 13a lõikele 3, samuti küsimustike abil.	välja jäetud
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) On vaja tagada, et ameti otsustest mõjutatud isikutel oleksid vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebemehhanism, et ameti otsuste peale oleks võimalik kaevata spetsialiseeritud apellatsiooninõukogule, mille otsuste peale on omakorda võimalik kaevata Euroopa Kohtusse.	välja jäetud
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Ameti menetlustega tuleks seetõttu tagada, et ametil on juurdepääs elektroonilise side sektori erialastele teadmistele ja kogemustele, eelkõige sellistes tehniliselt keerukates ja kiirelt muutuvates valdkondades nagu võrgu- ja infoturve.	(38) Ameti menetlustega tuleks seetõttu tagada, et ametil on juurdepääs elektroonilise side sektori erialastele teadmistele ja kogemustele, eelkõige tehniliselt keerukates ja kiirelt muutuvates valdkondades.
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et tagada vajalike eriteadmiste ja kogemuste kasutamine ameti võrgu- ja infoturbega seotud ülesannete täitmisel, tuleks ametisse määrata võrguturbe ülem. Tuleks luua alaline sidusrühm, kes annab nõu võrguturbe ülemale, ergutab kõnealuse valdkonnaga seotud kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning peab korrapärast dialoogi erasektori, tarbijaorganisatsioonide ja teiste sidusrühmadega.	välja jäetud
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Tuleks tagada ameti pädevusse kuuluvate ENISA ülesannete sujuv üleandmine.	välja jäetud
Selgitus
Kooskõlastav muudatus.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.	1. Luuakse Euroopa Telekommunikatsioonisektori Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BERT) (edaspidi „amet”), mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.
Selgitus
Tuleks anda uus nimi, mis kajastaks reguleerivate asutuste olemasolu kõnealuse ameti koosseisus.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule ning kõrgetasemelisele ja tõhusale võrgu- ja infoturbele.	2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule.
Selgitus
Uus nimi näitab funktsioonide muutumist. Viited võrgu- ja infoturbega seotud kohustustele tuleks välja jätta, sest BERT ei hakka neid funktsioone täitma.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Ameti eesmärgid ja ülesanded ei piira liikmesriikide võrgu- ja infoturbega seotud pädevust, mis jääb Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalast välja, eelkõige Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotisega hõlmatud pädevust. Igal juhul ei piira ameti tegevuseesmärgid ja ülesanded tegevust, mis on seotud avaliku julgeoleku, riigikaitse ning riigi tegevusega kriminaalõiguse ja riigi julgeoleku valdkonnas, sealhulgas riigi majandusliku heaoluga, kui see on seotud riigi julgeoleku küsimustega.	5. Ameti tegevuseesmärgid ja ülesanded ei piira tegevust, mis on seotud avaliku julgeoleku, riigikaitse ning riigi tegevusega kriminaalõiguse ja riigi julgeoleku valdkonnas, sealhulgas riigi majandusliku heaoluga, kui see on seotud riigi julgeoleku küsimustega.
Selgitus
Ka selle muudatusettepaneku puhul kajastab uus nimi muutust põhifunktsioonis. Viited võrgu- ja infoturbega seotud kohustustele tuleks välja jätta, sest BERT ei hakka neid funktsioone täitma.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 ­­– punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) töötab välja ühised seisukohad, suunised ja head tavad regulatiivsete abinõude kehtestamiseks liikmesriigi tasandil ja jälgib nende rakendamist kõikides liikmesriikides;
Selgitus
Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada BERTi rolli abinõude ühtlustamisel riikide reguleerivate asutuste juhendamise ja rakendamise järelevalve abil.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) annab reguleerimisküsimustes nõu turul tegutsevatele ettevõtjatele ja riikide reguleerivatele asutustele;	(c) annab reguleerimisküsimustes nõu turul tegutsevatele ettevõtjatele (sealhulgas tarbijad ja tarbijaorganisatsioonid) ja riikide reguleerivatele asutustele;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) vahetab kogemusi ja edendab innovatsiooni elektroonilise side valdkonnas;
Selgitus
Tuleb rõhutada BERTi rolli innovatsiooni edendamisel Euroopas, kuna innovatsioonist on huvitatud ka tarbijad.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) annab nõu ja osutab abi komisjonile ja igale liikmesriigi määratud pädevale asutusele ameti pädevusse jäävates võrgu- ja infoturbe küsimustes;	välja jäetud
Selgitus
Information and network security related tasks are removed, as BERT would not be merged with ENISA. ENISA has different priorities which require a different organizational and governance structure. BERT will be able to fulfil its duties most effectively if the independence of the NRAs is preserved. Mixing BERT with ENISA would inevitably lead to a deterioration of the independence of the NRAs, confusion of priorities and uncertainties in its operations. In addition, NRAs are not necessarily involved in information and network security related issues in the member states, making any community entity led by NRAs unable to address (or at least ineffective in addressing) such issues at the community level.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) teeb üksikotsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) numbrite kasutusõiguste andmisega;	välja jäetud
Selgitus
BERT ei saa vastu võtta ETNSi numbritega seotud otsuseid, kuna sellised volitused on ainult komisjonil. Kuna selliseid menetlusi on tõnäoliselt vähe, ei ole selle ülesande andmine ametile põhjendatud ega proportsionaalne.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) abistab komisjoni nende ettevõtjate valimisel, kellele antakse raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi;	välja jäetud
Selgitus
Sagedustega seotud ülesannete puhul nõustab BERT (nagu muudegi küsimuste, sh artiklis 7 sätestatud menetluste puhul) komisjoni ja ka muid pädevaid asutusi, et viimased saaksid neid ülesandeid tõhusamalt täita. BERT ei võta menetluste läbiviimist komisjonilt üle (mida väljendatakse verbiga „abistama”), kuna sellised menetlused on komisjoni ainupädevuses ning kuna selliseid menetlusi on tõenäoliselt vähe, ei ole selle ülesande andmine ametile põhjendatud ega proportsionaalne.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) nõuab sisse ja jaotab ümber raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud;	välja jäetud
Selgitus
BERT ei saa kasutustasusid koguda ega ümber jagada, sest tegelikku litsentseerimismenetluse kohustust BERT üle ei võta. Kuna selliseid menetlusi on tõenäoliselt vähe, ei ole selle ülesande andmine ametile põhjendatud ega proportsionaalne.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i a) nõustab ja toetab turul tegutsevaid ettevõtjaid ja riikide reguleerivaid asutusi seoses piraatluse ja turvalisuse küsimustega.
Selgitus
Tuleb rõhutada BERTi rolli andmete turvalisuse suurendamisel ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste järgimise kohustuse tugevdamisel.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i b) abistab liikmesriike ja riikide reguleerivaid asutusi küsimustes, mis on seotud hädaabiteenistuste kasutatavate telekommunikatsioonisüsteemide koostalitlusvõimega, eriti suurõnnetuste ja katastroofide korral, ning direktiivi 2002/22/EÜ artiklis 26a ette nähtud kodanike hoiatamise ja häire sidesüsteemi loomisega;
(Märkus: Direktiivi 2002/22/EÜ artikliga 26a viidatakse võimalikule uuel artiklile, mille kohta esitas hr Harbour oma raporti projektis muudatusettepaneku 224.)
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i c) arendab välja ühise lähenemisviisi üleeuroopaliste teenuste, nagu ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste reguleerimise suhtes, et tagada ühtsus riikide eeskirjade vahel;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet esitab komisjoni taotlusel arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	1. Amet esitab komisjoni taotlusel komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes. Peale selle võib amet esitada omal algatusel komisjonile või riikide reguleerivatele asutustele arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet toetab eelkõige raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste soovituste või otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19.	2. Amet toetab eelkõige raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste soovituste või otsuste või tehniliste rakendusmeetmete ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19. Sellega seoses abistab amet ka Euroopa Parlamenti kõikides tema pädevusse kuuluvates uurimis- ja õigusloomeküsimustes.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus ja terviklikkus, kaasa arvatud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisega seotud küsimused, vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 13a ja direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) artiklile 4;	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) konkreetsete siseriiklike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16;	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt h a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(h a) hädaabiteenistuste koostalitlusvõimelise telekommunikatsioonisüsteemi ning direktiivi 2002/22/EÜ artiklis 26a sätestatud kodanike hoiatamise ja häire sidesüsteemi tõhus rakendamine;
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt o
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) raadiosagedusalaste küsimustega seotud meetmed vastavalt otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artiklitele 4 ja 6;	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(p) vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklitele 6a ja 6b:	välja jäetud
(i) raadiosageduste või numbrite kasutusõigusega seotud ühtlustatud tingimused;
(ii) kooskõlastatud või ühtlustatud korras antud kasutusõiguste muutmine või tühistamine;
(iii) piiriülese potentsiaaliga teenuseid pakkuvate ettevõtjate valimine, kellele võib anda individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(p a) raadiospektripoliitika töörühma ja/või raadiospektrikomitee või muude asjaomaste asutuste nõustamine ameti ülesannetega seotud küsimustes, niivõrd kui need küsimused mõjutavad sagedusala haldamist või on sellest mõjutatud.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p – alapunkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i a) ühtlustatud tingimused loa saamisel üleeuroopalistele teenustele, nagu ülemaailmsed telekommunikatsiooniteenused;
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon võtab ameti esitatud arvamusi võimalikult palju arvesse ning selgitab avalikult, kuidas ta on neid arvesse võtnud.
Selgitus
The proposed changes in the article clarifie that the addressees of opinions provided by BERT would only be the Commission and the NRAs (unless provided otherwise in specific paragraphs in the Regulation). Obtaining the opinion of BERT is not optional but a requirement in cases when the Commission’s action may have an impact on the national markets. The right of BERT to act at its own initiative is made a general rule (rather than limited to specific matters, as proposed initially by the Commission in Article 15, which we propose to delete in its entirety). For avoidance of doubt, reference is made to a task of BERT to also contribute to technical implementing measures taken by the Commission. The openness of BERT towards the Parliament is demonstrated in added language. All those tasks are removed which BERT is not positioned to undertake, either due to danger of confusion of competencies (such as network and information security matters) or as the power of the Commission in relation to which the opinion should be provided is not supported by us. Added changes ensure that the Commission takes the utmost account of the opinions delivered by BERT.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – pealkiri ja lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ametiga konsulteerimine riigisiseste turgude määratlemise ja analüüsimisega ning abinõudega seotud küsimustes	Ametiga konsulteerimine riigisiseste turgude määratlemise ja analüüsimisega seotud küsimustes
1. Komisjon teavitab ametit, kui ta kavandab meedet vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 7 lõigetele 4 ja 8.	1. Komisjon teavitab ametit, kui ta kavandab meedet vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 7 lõikele 4.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet esitab komisjonile arvamuse asjaomase meetme eelnõu kohta nelja nädala jooksul pärast teavitamist. Arvamus sisaldab üksikasjalikku ja objektiivset analüüsi selle kohta, kas meetme eelnõu kujutab endast tõket ühtse turu jaoks, ning selle kokkusobivuse kohta ühenduse õigusega, eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 osutatud eesmärkidega. Vajaduse korral juhib amet tähelepanu muudatustele, mis tuleb meetme eelnõus teha nende eesmärkide kõige tõhusamaks saavutamiseks.	2. Komisjon taotleb ametilt arvamust asjaomase meetme eelnõu kohta nelja nädala jooksul pärast teavitamist. Arvamus sisaldab üksikasjalikku ja objektiivset analüüsi selle kohta, kas meetme eelnõu kujutab endast tõket ühtse turu jaoks, ning selle kokkusobivuse kohta ühenduse õigusega, eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 osutatud eesmärkidega. Vajaduse korral palub komisjon juhtida ametil tähelepanu muudatustele, mis tuleb meetme eelnõus teha nende eesmärkide kõige tõhusamaks saavutamiseks.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks.	3. Komisjon võib paluda ametil anda igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Kõnealusest sättest on välja jäetud viited abinõudele, sest see kajastab meie arvamust, mille kohaselt ei peaks komisjoni vetoõigus abinõudele laienema. Sellegipoolest oleme arvamusel, nagu on märgitud eespool seoses artikliga 4, et BERT peaks täitma teatavat rolli, mida peaks kajastama ka raamdirektiivi asjakohastes muudatusettepanekutes.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6 Liikmesriikide turgude läbivaatamine ameti poolt	välja jäetud
1. Kui amet saab komisjonilt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 lõikele 7 taotluse analüüsida mõne liikmesriigi konkreetset asjaomast turgu, esitab ta komisjonile selle kohta arvamuse ning vajaliku teabe, sealhulgas avaliku arutelu ja turuanalüüsi tulemused. Kui amet leiab, et konkurents kõnealusel turul ei ole tõhus, lisab ta oma arvamusele pärast avalikku arutelu meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.
2. Amet võib enne oma arvamuse esitamist komisjonile nõu pidada asjaomase riigi konkurentsiasutustega.
3. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Kogu artikkel 6 tuleks välja jätta, sest BERTi positsioon ei võimalda tal turuanalüüsi teostada, kuna tal puuduvad selleks vajalikud teadmised kohalikust olukorrast, mida tõhusa menetluse jaoks vaja läheks.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikele 4 määranud kindlaks riikidevahelise turu, kohustub amet seda koostöös riikide reguleerivate asutustega vastavalt nimetatud direktiivi artikli 16 lõikele 5 analüüsima ning esitama komisjonile selle kohta arvamuse.	2. Kui komisjon on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikele 4 määranud kindlaks riikidevahelise turu, võib amet taotluse korral abistada riikide reguleerivaid asutusi ühise turuanalüüsi korraldamisel vastavalt nimetatud direktiivi artikli 16 lõikele 5.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui amet teeb järelduse, et konkurents asjaomasel riikidevahelisel turul ei ole tõhus, lisab ta oma arvamusele meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Enne arvamuse esitamist kooskõlas lõikega 1 või 3 peab amet nõu riikide reguleerivate asutuste ja riikide konkurentsiasutustega ning korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 42 avaliku arutelu.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõigetes 1–4 osutatud ülesannete täitmiseks.	5. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Erinevalt siseturgudest (kus riikide reguleerivatele asutustele peaks jääma õigus võtta meetmeid) tunnustatakse komisjoni pädevust meetmete võtmisel riikidevahelistel turgudel, kuid seoses BERTi arvamuse esitamisega on konkreetse sisu ja metoodika määratlemine põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja ka paindumatu, kuna riikidevaheliste turgude analüüsi puhul puudub pretsedent.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametil on võimalus teha otsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) kuuluvate numbrite kasutusõiguste andmisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10. Ta vastutab ka Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) haldamise ja arendamise eest nende liikmesriikide nimel, kellele on antud prefiks 3883.	välja jäetud
Selgitus
Jäetakse välja viited BERTi volitustele otsuste vastuvõtmiseks (vt ka märkused artikli 3 kohta).
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet täidab ühtlustatud numeratsioonialade juhtimise ja haldamisega seotud ülesandeid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 10 lõikele 4.	välja jäetud
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet esitab komisjonile taotluse korral vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 26 arvamuse Euroopa hädaabinumbri 112 rakendamisega seotud tehniliste küsimuste kohta.	2. Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamusi tehniliste küsimuste kohta, mis on seotud:
	a) Euroopa hädaabinumbri 112 rakendamisega vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ artiklile 26;
	b) hädaabiteenistuste telekommunikatsioonisüsteemidega seotud koostalitlusvõime küsimustega;
	c) kogu ELi hõlmava kodanike hoiatamise ja häire kommunikatsioonisüsteemiga, mis on sätestatud direktiivi 2002/22/EÜ artiklis 26a;
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu ning korraldab uuringuid ja hindamisi raadiosageduste kasutamise kohta ühenduse elektroonilises sides, eelkõige selle tehniliste ja majanduslike aspektide kohta.	1. Amet annab taotluse korral või omal algatusel komisjonile, raadiospektripoliitika töörühmale ja/või raadiospektrikomiteele või muudele asjaomastele asutustele vajaduse korral nõu tema funktsioonidega seotud küsimustes, mis mõjutavad või mida mõjutab raadiosageduste kasutamine ühenduse elektroonilises sides, samuti töötab välja ühisnõuanded komisjonile otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitikaeesmärkide koostamise suhtes, tehes vastavalt vajadusele tihedat koostööd raadiospektripoliitika töörühma ja raadiospektrikomiteega.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitika eesmärkide püstitamise kohta, kui need on seotud elektroonilise side sektoriga.	3. Amet annab taotluse korral või omal algatusel raadiospektripoliitika töörühmale ja/või raadiospektrikomiteele või muudele asjaomastele asutustele nõu seoses nende nõuannetega komisjonile otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitika eesmärkide püstitamise kohta, kui need on seotud elektroonilise side sektoriga.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet avaldab aastaaruande raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.	4. Amet aitab vajaduse korral komisjonil, raadiospektripoliitika töörühmal, raadiospektrikomiteel või muudel asjaomastel asutustel koostada avaldatavaid aruandeid raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.
Selgitus
Eelnevate muudatusettepanekute eesmärk on määratleda täpsemalt BERTi roll seoses sagedustega ning selgitada, et selle peamiseks rolliks ei ole mitte ainult komisjoni, vaid ka konkreetsete asutuste (raadiospektrikomitee ja raadiospektripoliitika töörühm) nõustamine, kellel juba on raadiosagedustega seotud kohustused. BERTile ei tohiks määrata kohustusi, mis on juba määratud raadiospektrikomiteele ja raadiospektripoliitika töörühmale, kuna see tooks kaasa tõhususe vähenemise ja segaduse sagedusalasid ja regulatiivset tegevust käsitlevate volituste osas, vaid BERTi roll peaks mainitud asutuste rolli täiendama tagamaks, et elektroonilise side poliitika eesmärgid on kõigis selles sektoris tegutsevates asutustes ühtsed.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikliga 6a ette nähtud rakendusmeetmete ulatuse ja sisu kohta. Selleks võib amet eelkõige hinnata, millist kasu võib elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtne turg saada rakendusmeetmetest, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6a, ning määrata kindlaks potentsiaalselt kogu ühendust hõlmavad teenused, millele kõnealused meetmed võivad tulla kasuks.	1. Amet esitab komisjoni ja/või raadiospektripoliitika töörühma ja raadiospektrikomitee või muude asjaomaste asutuste taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikliga 6a ette nähtud rakendusmeetmete ulatuse ja sisu kohta. Selleks võib amet eelkõige hinnata, millist kasu võib elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtne turg saada rakendusmeetmetest, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6a, ning määrata kindlaks potentsiaalselt kogu ühendust hõlmavad teenused, millele kõnealused meetmed võivad tulla kasuks.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui amet esitab vastavalt lõikele 1 arvamuse ühise valikukorra rakendamise kohta kasutusõiguste puhul, mis jäävad direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b reguleerimisalasse, tuleb selles arvamuses eelkõige:	välja jäetud
(a) määrata kindlaks elektroonilised sideteenused, mille piiriülesel osutamisel ühenduses tuleks kasutada sagedusi või numbreid, mille kasutamise õigused antakse ühise valikukorra raames ja ühtsetel tingimustel;
(b) määrata kindlaks numbrid või numeratsioonialad, mida võiks selliste teenuste puhul kasutada;
(c) hinnata tegelikku või potentsiaalset nõudlust selliste teenuste järele ühenduses ning
(d) määratleda ühise valikukorra raames antavate kasutusõiguste arvu piirangud, mida ta peab sobivaks, ja korra, mille kohaselt valitakse ettevõtjad, kellele need õigused antakse, võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 7 sätestatud põhimõtteid.
Selgitus
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjoni taotlusel selgitab või täiendab amet iga lõike 1 alusel esitatud arvamust taotluses määratud aja jooksul.	3. Komisjoni või raadiospektripoliitika töörühma ja/või raadiospektrikomitee või muu asjaomase asutuse taotlusel selgitab või täiendab amet iga lõike 1 alusel esitatud arvamust taotluses määratud aja jooksul.
Selgitus
Ehkki see on siseturule kasulik, kui BERT aitab komisjoni pingutustele kaasa seoses lubade andmise tingimuste ja menetluste ühtlustamisega, esitades komisjonile arvamusi, oleks mis tahes kindel nõue selliste arvamuste sisu suhtes vastuolus paindlikkuse põhimõttega ja BERTi võimega suunata tõhusalt riikide reguleerivate asutuste oskusteavet.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12 Ettevõtjate valimise ettepanek	välja jäetud
Amet teeb vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b järgmist:
(a) võtab vastu ja vaatab läbi ettevõtjate taotlused raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste saamiseks ning nõuab neilt sisse ühise valikukorra raames kehtestatud haldustasud;
(b) korraldab ühise valikukorra raames konkursi ning teeb ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kellele võib menetluse tingimuste kohaselt anda individuaalsed kasutusõigused;
(c) esitab komisjonile aruande üksikasjalike andmetega laekunud taotluste kohta, kirjeldades taotluste läbivaatamist, tehes ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kes on kõige sobivamad saama individuaalseid kasutusõigusi, ning põhjendades oma valikut viitega asjakohase rakendusmeetmega ette nähtud valikukriteeriumidele.
Selgitus
BERTi eesmärk ei tohiks olla aktiivne tegutsemine valikumenetluste läbiviimisel ühenduse tasandil, kuna selliste kohustuste delegeerimine komisjonilt BERTile ei ole nende menetluste tõenäolist arvu arvesse võttes põhjendatud.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13 Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tühistamine	välja jäetud
Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta. Arvamuses tuleb analüüsida seda, kas kõnealuste õigustega seotud tingimusi on tõsiselt ja korduvalt rikutud.
Selgitus
Kogu artikkel 13 tuleks välja jätta vastavalt artiklite 11 ja 12 kohta tehtud märkustele.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14 Võrgu- ja infoturve	välja jäetud
Lisaks artikli 4 lõike 3 punktis b ning artikli 19 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannetele soodustab amet võrgu- ja infoturbekultuuri arengut, toimides eelkõige järgmiselt:
(a) hõlbustades komisjoni ja liikmesriikide koostööd võrgu- ja infoturbe probleemide ennetamise, käsitlemise ja lahendamise ühise metoodika arendamisel;
(b) nõustades komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtud teadusuuringute ning riskiennetustehnoloogia küsimustes ning edendades riskide hindamist, koostalitlusvõimelisi riskijuhtimislahendusi ning uuringuid riskijuhtimislahenduste kohta era- ja avaliku sektori organisatsioonides ja
(c) toetades ühenduse koostööd kolmandate riikidega ning vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada ülemaailmselt ühtset lähenemisviisi võrgu- ja infoturbe küsimustele.
Selgitus
BERTil ei ole võrguturbega seotud ülesandeid ja kohustusi. ENISA ja BERTi ühendamine tooks kaasa segaduse poliitika eesmärkides, prioriteetides ja juhtimises ning muud ettenägematud ja mittevajalikud raskused, kahjustades reformitud korra sujuvat toimimist ja tõhusust.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 15 Omaalgatus	välja jäetud
Amet võib omal algatusel esitada komisjonile arvamuse artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 12, 14, 21 ja 22 osutatud küsimustes.
Selgitus
See säte on liigne ja tuleks artikli 4 muudetud sõnastust arvesse võttes välja jätta.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16 Ameti teenuste eest määratud haldustasude sissenõudmine	välja jäetud
1. Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 osutatud korras ja ameti arvamuse alusel kindlaks haldustasud, mis määratakse ettevõtjatele, kes kasutavad ameti teenuseid. Amet nõuab need haldustasud sisse.
2. Haldustasud kehtestatakse igale ettevõtjale eraldi objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil, mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud.
3. Lõikes 1 osutatud haldustasudega võib katta:
(a) ametile valikukorra juhtimisel vastavalt artiklile 12 tekkinud halduskulud;
(b) kaebuste läbivaatamise vastavalt artiklile 34;
(c) ametile Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamisel vastavalt artiklile 8 tekkinud halduskulud.
Kõik tasud on väljendatud ja tuleb maksta eurodes.
4. Haldustasud määratakse kindlaks summas, mis tagab, et sellega on põhimõtteliselt võimalik katta kõik osutatud teenuste kulud.
5. Amet avaldab igal aastal oma halduskuludest ja -tasudest ülevaate. Kui tasude ja kulude kogusummad erinevad, esitab ta komisjonile arvamuse, näidates ära tasude asjakohased kohandused.
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab asjaolu, et BERT ei osuta teenuseid, mille eest haldustasude võtmine oleks õigustatud.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17 Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasude ning määratud haldustasude sissenõudmine ja ümberjaotamine	välja jäetud
1. Kui ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud on ettevõtjatele kehtestatud direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b alusel, vastutab nende sissenõudmise ja ümberjaotamise eest amet. Amet jaotab kasutustasud laekumisel ümber enda ja asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt tähtaegadele ja määradele, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b.
Kui komisjon ei ole tähtaegu ega suhtarve kindlaks määranud, jaotatakse kasutustasud ümber nende liikmesriikide elanikkonna suuruse alusel, kes pidid viimasel lõppenud aastal enne valikukorra kasutuselevõtmist andma välja kasutusõigusi.
2. Amet vastutab haldustasude sissenõudmise ja ümberjaotamise eest, mis on ühise valikukorra raames valitud ettevõtjatele kehtestatud ühiste tingimuste täitmist jälgivate riikide reguleerivate asutuste halduskulude katmiseks. Amet jaotab esimeses lõigus osutatud haldustasud nende laekumisel asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele ümber vastavalt nende esitatud väärtustele.
Selgitus
See artikkel jäetakse tervikuna välja, sest BERT ei hakka tegelema kasutus- ja haldustasude kogumise ja ümberjaotamisega.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonnas.	1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) korraldades või edendades koolitamist kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	(c) korraldades või edendades riikide reguleerivate asutuste, riikide muude ametiasutuste ja ELi organite koolitamist kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet teeb selle teabe avalikkusele hõlpsasti kättesaadavaks.	3. Amet teeb selle teabe avalikkusele hõlpsasti kättesaadavaks, võimaldades ka kaugjuurdepääsu.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet kogub eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 13a alusel asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske. Ta analüüsib eelkõige ELi tasandil selliseid riske, mis võivad mõjutada elektrooniliste sidevõrkude töökindlust ja kättesaadavust ning nendes levitatava ja vahetatava teabe autentsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust, ning esitab analüüsitulemused liikmesriikidele ja komisjonile.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Amet toetab kõigi kasutajate teavitamist ning õigeaegse, objektiivse ja arusaadava teabe kättesaadavust, sealhulgas võrgu- ja infoturbe küsimustes, edendades selleks muu hulgas kasutusel olevate heade tavade, kaasa arvatud kasutajate hoiatamise meetodite vahetamist, ning püüdes luua kooskõla avaliku ja erasektori algatuste vahel.	5. Amet toetab kõigi kasutajate teavitamist ning õigeaegse, objektiivse ja arusaadava teabe kättesaadavust, edendades selleks muu hulgas kasutusel olevate heade tavade vahetamist, ning püüdes luua kooskõla avaliku ja erasektori algatuste vahel.
Selgitus
Planeerimise ja ressursijaotuse kaalutlustest lähtudes tuleks koolitusega seotud kohustused lõike 2 punktis c määratleda kitsamalt. Lõige 4 jäetakse tervikuna välja ja lõige 5 jäetakse välja osaliselt, et kajastada võrguturbega seotud kohustuste väljajätmist.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 20	välja jäetud
Sagedusteaberegistri ja mobiilside rändlusteenuse andmebaasi haldamine
1. Avalikkusele tehakse ühise teabepunkti kaudu kättesaadavaks register, mis annab teavet raadiosageduste kasutamise kohta liikmesriikides, et tagada ühenduses raadiosageduste kasutamise teabe ühtlustatud kättesaadavus. Liikmesriigid annavad registrile teavet raadiospektri kasutamise kohta korrapäraselt ja vastavalt ameti sellekohasele taotlusele. Amet vastutab registri haldamise ja avaldamise eest. Registris hoitakse käesoleva määruse lisas täpsustatud teavet ja igasugust muud teavet, mida amet peab asjakohaseks. Komisjon võib võtta rakendusmeetmeid lisa kohandamiseks tehnika või turu arenguga. Rakendusmeetmed, millega muudetakse käesoleva määruse mitteolulisi osi, võetakse vastu artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras.
2. Amet vastutab sellise andmebaasi haldamise ja avaldamise eest, mis sisaldab teavet mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindade kohta ühenduses, sealhulgas vajaduse korral andmeid ühenduse äärepoolseimates piirkondades tehtud ja vastuvõetud rändluskõnede erikulude kohta. Amet jälgib selliste hindade arengut ning avaldab selle kohta aastaaruande.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet avaldab elektroonilise side sektori arengut, sealhulgas tarbijate küsimusi käsitleva aastaaruande, milles ta määratleb elektroonilise side siseturu väljakujundamist takistavad allesjäänud tõkked. Aruandes tuleb samuti esitada ülevaade ja analüüs, mis käsitleb liikmesriikide poolt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 4 lõike 3 alusel antud teavet vaidluste lahendamise riiklike menetluste kohta, ning teave selle kohta, kui palju kasutatakse liikmesriikides direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 34 osutatud kohtuväliseid menetlusi.	2. Amet avaldab elektroonilise side sektori arengut, sealhulgas tarbijate küsimusi käsitleva aastaaruande, milles ta määratleb elektroonilise side siseturu väljakujundamist takistavad allesjäänud tõkked, sealhulgas need, mis on seotud tarbijate ebapiisava teadlikkuse ja muude probleemidega, mida on muu hulgas mainitud Euroopa Parlamendi resolutsioonis tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu. Aruandes tuleb samuti esitada ülevaade ja analüüs, mis käsitleb liikmesriikide poolt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 4 lõike 3 alusel antud teavet vaidluste lahendamise riiklike menetluste kohta, ning teave selle kohta, kui palju kasutatakse liikmesriikides direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 34 osutatud kohtuväliseid menetlusi. Aruande osad, milles käsitletakse tarbijaid mõjutavaid küsimusi (sealhulgas jaehindade võrdlused), avaldatakse ameti veebisaidil tarbijatele kergesti kättesaadaval kujul.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti koosseisu kuuluvad:	Ameti koosseisu kuuluvad:
(a) haldusnõukogu,	(a) reguleerivate asutuste nõukogu,
(b) reguleerivate asutuste nõukogu,	(b) juhatus,
(c) direktor,	(c) tegevdirektor,
(d) võrguturbe ülem,
(e) alaline sidusrühm,	(e) alaline sidusrühm.
(f) apellatsiooninõukogu.
(Kõnealuse muudatusettepanekuga nähakse ette vastavate ametite nimetuste muutmine terves tekstis, sealhulgas:
„Haldusnõukogu” asendamine nimetusega„reguleerivate asutuste nõukogu” artiklites 25, 26, 29, 30, 37, 38, 39, 46 ja 49.
„Reguleerivate asutuste nõukogu” asendamine nimetusega „juhatus” artiklites 28, 30 ja 37.
Nimetuse „direktor” asendamine nimetusega „tegevdirektor” artiklites 25, 26, 27, 30, 32, 37, 38, 44, 45 ja 46.)
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab olulist muutust juhtimisstruktuuris ja sellega kaotatakse struktuuriüksused ja ametikohad (võrguturbe ülem ja apellatsiooninõukogu), mis artikli 3 muudatusettepanekuid arvesse võttes on muutunud asjakohatuteks ja mittevajalikeks.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogusse kuulub kaksteist liiget. Neist kuus nimetab ametisse komisjon ning kuus nõukogu. Halduskogu liikmed nimetatakse ametisse viisil, mis tagab kõrgeimate pädevuse ja sõltumatuse nõuete täitmise ning ulatuslikud asjakohased teadmised. Ametiaeg on viis aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Reguleerivate asutuste nõukogul on vaatleja staatus ja selle koosseisus on iga liikmesriigi kohta üks liige, kes peab olema kas riigi reguleeriva asutuse või kõnealuses liikmesriigis regulatiivse raamistiku igapäevase kohaldamise eest vastutava asutuse juht või kõrgetasemeline esindaja. Komisjonil ning EFTA riikide ja kanditaatriikide reguleerivate asutuste esindajatel on vaatleja staatus.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja juhatuse ülejäänud liikmed. Esimees valitakse üheaastaseks ametiajaks. Enne esimehena töötamist peab ta töötama kõigepealt ühe aasta aseesimehena. Nimetatud isik peab aseesimehena töötama ka ühe aasta jooksul pärast esimehena töötamise lõppu.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest, v.a juhul, kui käesoleva määrusega nähakse ette teisiti.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Igal liikmel on üks hääl. Töökorras sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige saab teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid.	5. Igal liikmel on üks hääl.
Selgitus
The Administrative Board would be removed from the governance structure, making the governance structure simpler, more flexible and transparent. The Board of Regulators would be the primary decision making body of BERT. The Board of Regulators would remain consisting of the heads of NRAs of the EU member states, but Commission or the Council would be removed from the decision making process, which would entirely be controlled by the NRAs. The representative of the Commission would be a non-voting member of the Board of Regulators, ensuring that the position of the Commission is articulated (similarly to the functioning of the ERG). We note that a well defined level of control over BERT by the Council and the Parliament would be ensured by preserving and refining other control mechanisms, such as access to the annual work program and receipt of an annual report (Article 26), reporting by the Chairperson of BERT (Article 28), and participation in the establishment of the budget and granting a discharge (Articles 37 and 38).
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.	1. Reguleerivate asutuste nõukogu nimetab ametisse tegevdirektori, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu nimetab pärast direktoriga nõupidamist kooskõlas artikli 31 lõikega 2 ametisse võrguturbe ülema.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu kõik otsused, mis on seotud ameti tegevuse tulemuslikkusega, nagu on sätestatud artiklis 3.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Haldusnõukogu nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 27 lõikes 1.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu nimetab ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõikes 1.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 28 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Haldusnõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet direktori ja võrguturbe ülema suhtes.	8. Reguleerivate asutuste nõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet tegevdirektori suhtes.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Haldusnõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.	11. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal, kaasa arvatud tarbijate teadlikkuse edendamiseks võetud meetmeid.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Haldusnõukogu esitab komisjonile arvamuse haldustasude kohta, mida amet võib oma artiklis 16 sätestatud ülesannete täitmisel ettevõtjatelt nõuda.	välja jäetud
Selgitus
Kuna haldusnõukogu eemaldatakse juhtimisstruktuurist, võtab tema ülesanded ja kohustused üle reguleerivate asutuste nõukogu, mistõttu koondatakse komisjoni ettepanekus sisalduvad haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded ja kohustused ühe organi vastutusalasse. Ülesannete loetelu täpsustatakse, et näidata, et BERT ei võta vastu otsuseid (ja ei võta oma menetluste teostamise eest tasu) ning tal puuduvad võrguturbega seotud kohustused.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Reguleerivate asutuste nõukokku kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes juhib riigi sõltumatut reguleerivat asutust, mis vastutab reguleeriva raamistiku igapäevase kohaldamise eest liikmesriigis, ning direktor ja komisjoni hääleõiguseta esindaja. Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab ühe asendusliikme.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktor on reguleerivate asutuste nõukogu esimees.	2. Juhatus koosneb kuni viiest liikmest, kellest kaks on reguleerivate asutuste nõukogu aseesimehed ja üks on reguleerivate asutuste nõukogu esimees. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Reguleerivate asutuste nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam reguleerivate asutuste nõukogu liikmed.	3. Ükskõik kumb aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale direktori ja komisjoni esindaja on üks hääl.	4. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb juhatus otsused lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.
Selgitus
Esitatud koos teiste selle artikliga seotud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.	6. Talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täites tegutseb amet kas reguleerivate asutuste nõukogu või juhatuse kaudu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.
Selgitus
Muudatusettepanekud kajastavad seda, et ehkki reguleerivate asutuste nõukogu võtab üle haldusnõukogu ülesanded ja kohustused, luuakse ka juhatus, mis koosneb piiratud arvust reguleerivate asutuste nõukogu liikmete seast valitud liikmetest (sh esimees ja kaks aseesimeest).
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Sekretariaaditeenuseid osutab reguleerivate asutuste nõukogule amet.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekud kajastavad seda, et ehkki reguleerivate asutuste nõukogu võtab üle haldusnõukogu ülesanded ja kohustused, luuakse ka juhatus, mis koosneb piiratud arvust reguleerivate asutuste nõukogu liikmete seast valitud liikmetest (sh esimees ja kaks aseesimeest).
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded	Juhatuse ülesanded
1. Enne artiklites 4–23 osutatud ja tema pädevusvaldkonda kuuluvate arvamuste, soovituste või otsuste vastuvõtmist esitab reguleerivate asutuste nõukogu arvamuse direktorile. Lisaks annab reguleerivate asutuste nõukogu direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks.	1. Juhatus vastutab ameti esindamise eest ning selle tagamise eest, et amet tegutseb kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Lisaks annab juhatus tegevdirektorile suuniseid, mis on tegevdirektori ülesannete täitmiseks väga olulised.
2. Reguleerivate asutuste nõukogu esitab oma arvamuse direktorikandidaadi kohta vastavalt artikli 26 lõikele 1 ja artikli 29 lõikele 2. Nõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Direktor selliste arvamuste koostamisel või hääletamisel ei osale.	2. Juhatuse esimees osaleb igal aastal Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni kuulamisel, et anda aru ameti tegevuse tulemuslikkuse kohta.
3. Vastavalt artikli 26 lõikele 5 ja artikli 30 lõikele 4 ning kooskõlas artikli 37 alusel koostatud eelarveprojektiga kinnitab reguleerivate asutuste nõukogu ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi.
4. Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks aastaaruande eraldi reguleerimistegevuse osa, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 11 ja artikli 30 lõikes 9.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Direktor	Tegevdirektor
1. Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.	1. Ametit juhib tegevdirektor, kellele annab suuniseid juhatus.
2. Direktori nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas.	2. Tegevdirektori nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas.
3. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon koostab üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu hinnangu. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:	3. Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Reguleerivate asutuste nõukogu koostab üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu hinnangu. Hindamisel võtab reguleerivate asutuste nõukogu arvesse eelkõige järgmist:
(a) ametiülesannete täitmine direktori poolt;	(a) ametiülesannete täitmine tegevdirektori poolt;
(b) ameti ülesanded ja nõuded järgmisteks aastateks.	(b) ameti ülesanded ja nõuded järgmisteks aastateks.
4. Haldusnõukogu võib pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu võib hindamisaruannet arvesse võttes pikendada ühe korra tegevdirektori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.
Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.
Kui direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue direktori ametisse nimetamiseni.	Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue direktori ametisse nimetamiseni.
5. Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.	5. Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes reguleerivate asutuste nõukogu otsusega, mis tehakse vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda direktorit üles esitama oma ülesannete täitmise aruannet.
Selgitus
Direktori staatust muudetakse ja ametikoht nimetatakse ümber tegevdirektoriks, et kajastada tegevdirektori muutunud rolli uues juhtimisstruktuuris. Tegevdirektori valib reguleerivate asutuste nõukogu ja ta vastutab jooksva tegevjuhtimise eest. Kuna tegevdirektor saab suunised juhatuselt, ei saa ta olla vastutav parlamendi ja nõukogu ees.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – pealkiri ja lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Direktori ülesanded	Tegevdirektori ülesanded
1. Direktor esindab ametit ning vastutab selle juhtimise eest.	1. Juhatus võib tegevdirektorit volitada ametit esindama konkreetsetes küsimustes ning tegevdirektor vastutab ameti juhtimise eest.
Selgitus
Tegevdirektori (kelle ametikoht hakkab asendama direktori ametikohta) ülesandeid täpsustatakse, viies need vastavusse teiste artiklite muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Direktor võtab vastu artiklites 4–23 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mis vajavad reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekut.	välja jäetud
Selgitus
Tegevdirektori (kelle ametikoht hakkab asendama direktori ametikohta) ülesandeid täpsustatakse, viies need vastavusse teiste artiklite muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit reguleerivate asutuste nõukogule ja komisjonile.	4. Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle reguleerivate asutuste nõukogule. Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab tööprogrammi projekti heaks ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit komisjonile.
Direktor esitab tööprogrammi enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.
Selgitus
Tegevdirektori (kelle ametikoht hakkab asendama direktori ametikohta) ülesandeid täpsustatakse, viies need vastavusse teiste artiklite muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu ja võrguturbe ülema suunistele ning vajaduse korral haldusnõukogu halduskontrollile.	5. Tegevdirektor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu suunistele.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31 Võrguturbe ülem	välja jäetud
1. Võrguturbe ülem vastutab ameti ülesannete koordineerimise eest seoses võrgu- ja infoturbega. Võrguturbe ülem tegutseb direktori alluvuses ja annab direktorile oma tegevuse kohta aru. Ta valmistab oma tegevuse kohta igal aastal ette tööprogrammi.
2. Võrguturbe ülema nimetab viieks aastaks ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turbe valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon.
3. Võrguturbe ülema võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast direktoriga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
4. Haldusnõukogu võib pärast direktoriga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks
Selgitus
BERT ei võta üle ENISA ülesandeid, seepärast puudub vajadus võrguturbe ülema ametikoha järele (vt ka artikli 3 muudatusettepanekud).
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võrguturbe ülem moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist, tarbijarühmadest ning võrgu- ja sideturbe akadeemilised eksperdid. Võrguturbe ülem määrab kooskõlas direktoriga kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra.	1. Reguleerivate asutuste nõukogu moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid, eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist, tarbijarühmadest ning akadeemilised eksperdid. Reguleerivate asutuste nõukogu määrab kooskõlas tegevdirektoriga kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra.
2. Alalise sidusrühma esimees on võrguturbe ülem. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda haldusnõukogusse või reguleerivate asutuste nõukogusse.	2. Alalise sidusrühma esimees on tegevdirektor. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda reguleerivate asutuste nõukogusse.
3. Komisjoni esindajatel on õigus viibida rühma koosolekutel ning osaleda selle töös.	3. Komisjoni esindajatel on õigus viibida rühma koosolekutel ning osaleda selle töös.
4. Alaline sidusrühm võib nõustada võrguturbe ülemat tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.	4. Alaline sidusrühm võib nõustada reguleerivate asutuste nõukogu selle käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.
Selgitus
Alaline sidusrühm on ameti oluline organ, sest ta esindab asjaomaste sidusrühmade, tarbijate, tööandjate ja töövõtjate esindajate huve.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33 Apellatsiooninõukogu	välja jäetud
1. Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse riikide reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus elektroonilise side sektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe.
2. Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametisse haldusnõukogu osalemiskutsele vastanute hulgast ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.
3. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei pea lähtuma ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist vastava otsuse.
4. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.
Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamise taotluse aluseks ei tohi olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest.
5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõikes 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, välja arvatud juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.
Selgitus
Kuna BERT ei võta vastu otsuseid, mille peale saaks edasi kaevata, siis muutub käesolev artikkel mittevajalikuks.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 34 Kaebused	välja jäetud
1. Apellatsiooninõukogu vastutab ameti poolt artikli 8 lõikega 1 hõlmatud valdkondades vastu võetud otsuste või meetmete peale esitatud kaebuste üle otsustamise eest.
2. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.
4. Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele ettevõtjale või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma meetme või otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.
5. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.
6. Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli raames kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.
7. Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra.
Selgitus
Kuna BERT ei võta vastu otsuseid, mille peale saaks edasi kaevata, siis muutub käesolev artikkel mittevajalikuks.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 35 Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine	välja jäetud
1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.
2. Kui amet ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.
3. Amet peab võtma vajalikud meetmed Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.
Selgitus
Kuna BERT ei võta vastu otsuseid, mille peale saaks edasi kaevata, siis muutub käesolev artikkel mittevajalikuks.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ameti tuludeks on:	1. Ameti tuludeks on ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 185;
(a) tasud ameti osutatud teenuste eest;
(b) osa loataotlejate poolt vastavalt artikli 17 sätetele makstud kasutustasudest;
(c) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni jaotis);
(d) artikli 26 lõikes 7 nimetatud annakud, annetused või toetused;
(e) liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlik sissemakse.
Selgitus
Kuna BERT täidab elektroonilise side valdkonnas väga suures ulatuses ühenduse poliitika rakendamise abistamise ülesandeid, on põhjendatud, et BERTi tuleks rahastada ühenduse vahenditest.
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Direktor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib projekti kohta arvamuse esitada.	1. Tegevdirektor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti reguleerivate asutuste nõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab reguleerivate asutuste nõukogu tegevdirektori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab tegevdirektor reguleerivate asutuste nõukogule ja ameti eelarvekomisjonile („eelarvekomisjon”).
	Eelarvekomisjon koosneb 16 liikmest, kellest seitse nimetab Euroopa Parlament, seitse nõukogu ja kaks komisjon. Eelarvekomisjon langetab otsuseid oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eelarvekomisjon ei ole alaline organ. Eelarvekomisjon kiidab heaks eelarve projekti juurde lisatava ametikohtade loetelu projekti, mille summad kaetakse ühenduse vahenditest vastavalt artiklile 26, ning edastab oma otsuse reguleerivate asutuste nõukogule ja komisjonile.
	Reguleerivate asutuste nõukogu koostab eelarve ja ametikohtade loetelu projekti lõpliku versiooni, võttes arvesse eelarvekomisjoni otsuse;
Selgitus
The changes reflect the elimination of the Administrative Board in the governance structure in Article 24. Budget related powers are assigned to the Board of Regulators. The proposal reflects that BERT would be co-funded from community and Member State sources. It is also proposed that, for sake of transparency and shared control over the spending of community funding, a “Budgetary Committee”, consisting of representatives of the Council, the Parliament an the Commission, would be set up for the specific purpose of approving the portion of the budget of BERT to be covered from community funding. Such institution would be an adequate, proportionate and well balanced solution to ensure that both the Council and the Parliament has appropriate control over the utilization of the community funding, while the Commission would also be able to provide its professional input through its participation in the Budgetary Committee.
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad asutused”) koos Euroopa ühenduste üldeelarve projektiga.	2. Komisjon edastab eelarvekomisjoni heaks kiidetud ja vastavalt lõikele 1 komisjonile edastatud kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad asutused”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.
Selgitus
Vt muudatusettepanek 77
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Haldusnõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui üks või teine eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ametit sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.	6. Reguleerivate asutuste nõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost, juhul kui kavandatavale projektile tuleb ühenduse vahenditest anda lisaraha. Sellisel juhul teatab amet sellest komisjonile. Kui üks või teine eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ametit sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.
Selgitus
Vt muudatusettepanek 77
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui amet kavatseb kooskõlas käesoleva määruse sätetega võtta meetmeid, konsulteerib ta vajaduse korral huvitatud isikutega ja annab neile võimaluse kavandatavat meedet mõistliku aja jooksul kommenteerida, välja arvatud artikliga 20 või artikliga 21 ette nähtud juhtudel. Amet teeb konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, kättesaadavaks avalikkusele.	Kui amet kavatseb kooskõlas käesoleva määruse sätetega esitada arvamuse, konsulteerib ta vajaduse korral huvitatud isikutega, sealhulgas sidusrühm ja muud tarbijate huvigrupid, ja annab neile võimaluse arvamuse projekti mõistliku aja jooksul kommenteerida. Amet teeb konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, kättesaadavaks avalikkusele.
Selgitus
Muudatuste eesmärk on kajastada BERTi volituste ja kohustuste muutust vastavalt artiklile 3. BERTil ei peaks ettepaneku kohaselt olema volitusi meetmete võtmiseks ja ta oleks peamiselt ainult arvamusi esitav konsultatiivorgan. Viide tarbijate huvigruppidele peab tagama, et tarbijate huve asjakohaselt arvesse võetaks.
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti töötajad, kaasa arvatud direktor, võrguturbe ülem ning liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.	Ameti töötajad, kaasa arvatud tegevdirektor ja liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.
Selgitus
Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on kajastada ettepanekuid artiklite 3 ja 24 kohta, mis käsitlevad võrguturbe ülema ametikoha väljajätmist.
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti nõukogude, direktori, välisekspertide ning töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.	2. Nõukogu, tegevdirektori, välisekspertide ning ameti töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ametit esindab direktor.	välja jäetud
Selgitus
Esitatud muudatusettepanek on kooskõlas muudetud juhtimisstruktuuriga ja juhatusele BERTi esindamise õiguse andmisega artikli 28 lõikes 1.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ameti töötajate, kaasa arvatud direktori ja võrguturbe ülema suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muudele teenistujatele kohaldatavaid teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.	1. Ameti töötajate (välja arvatud liikmesriikidest lähetatud eksperdid), kaasa arvatud tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muudele teenistujatele kohaldatavaid teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.
Selgitus
Esitatud muutusettepanekud kajastavad artiklite 3 ja 24 muudatusettepanekuid, mis käsitlevad võrguturbe ülema ametikoha kaotamist ja muutusi juhtimisstruktuuris, s.o haldusnõukogu likvideerimist ja reguleerivate asutuste nõukogu suuremat rolli.
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon avaldab viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga viie aasta järel üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Amet hindab kahe aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga viie aasta järel oma tegevust. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade, kaasa arvatud tarbijate ja tarbijaorganisatsioonide seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 56 Üleminekusätted	välja jäetud
1. Amet võtab 14. märtsil 2011 üle vastutuse kogu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti senise tegevuse eest, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalasse.
2. Vallasvara omandiõigus, mis kuulub lõikes 1 osutatud kuupäeval Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile, antakse sellel kuupäeval üle ametile.
Selgitus
Välja jäetud vastavalt artikli 3 muudatusettepanekutele (ENISA ei muutu BERTi osaks).

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 10.12.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Edit Herczog 31.1.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	28.2.2008		26.3.2008		6.5.2008		28.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	16.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Martí Grau i Segú, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Edit Herczog, Iliana Malinova Iotova, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Salvador Domingo Sanz Palacio, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Giovanna Corda, Jan Cremers, Manuel Medina Ortega, Anja Weisgerber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Dragoş Florin David, Rovana Plumb

• [1]  Reguleerivate asutuste nõukogu koosseisu kuuluksid ka EFTA ja kanditaatriikide ning komisjoni esindajad, kuid vaatleja staatuses ja ilma hääleõiguseta.

kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (5.6.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

Arvamuse koostaja: Gyula Hegyi

LÜHISELGITUS

Meie ühiskonnas muutub telekommunikatsioon iga päevaga. Vanad kommunikatsiooniviisid hääbuvad ja uued kujundavad uue elustiili ja sotsiaalse käitumise. See on nii tehnoloogiline ja majanduslik kui ka sotsiaalne ja kultuuriline protsess. Arvamuse koostaja soovib rõhutada kahte poliitilist aspekti. Esiteks, juurdepääs telekommunikatsioonile peaks olema üldine ja demokraatlik, igaühel peaks olema juurdepääsuõigus taolistele teenustele. Teiseks, kaasaegses telekommunikatsioonis kerkivad esile uued sisuteenused ning me ei saa pöörduda tagasi „Gutenbergi galaktika” juurde. Kuid inimkonna traditsioonilist kultuuri- ja hariduspärandit tuleb säilitada ning edastada uusi elektroonilise side viise kasutades. Kultuuri- ja hariduskomisjon annab oma parima, et tasakaalustada kaasaegset tehnoloogiat ja traditsioonilisi kultuuriväärtusi ning nõuab seda ka teistelt.

Komisjon on teinud ettepaneku luua uus asutus (Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, EECMA), et teha tihedat koostööd riikide reguleerivate asutustega, ületamaks olemasolevad takistused elektroonilise side siseturul. See uus organ peaks võtma üle komisjoni poolt 2004. aastal loodud Euroopa reguleerivate asutuste töörühma funktsioonid. See täidaks erinevaid nõuandvaid ja järelevalve ülesandeid, sealhulgas võrgu- ja infoturbe küsimustes. Vastavalt Euroopa Parlamendis toimunud arutelule tehti ettepanek asendada EECMA Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste koguga (BERT). BERTil oleksid EECMAga samad funktsioonid, välja arvatud võrgu- ja infoturbe küsimused.

Siiski keskendub arvamuse koostaja ainult neile aspektidele, mille eest kultuuri ja hariduse komisjon vastutab. Arvamuse koostaja soovib vältida kultuuri- ja hariduse komisjoni pädevusvaldkonda mittepuudutavaid küsimusi. Seepärast ei käsitleta käesolevas arvamuses EECMA–BERT arutelu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Amet peaks tuginema riikide ja ühenduse jõupingutustele ning seega täitma oma ülesandeid täielikus koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga ning olema avatud kontaktidele tööstusharu, tarbijarühmade ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.	(16) Amet peaks tuginema riikide ja ühenduse jõupingutustele ning seega täitma oma ülesandeid täielikus koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga ning olema avatud kontaktidele tööstusharu, tarbijarühmade, kultuuriliste huvirühmade ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.
Selgitus
Avatud olek peaks hõlmama ka kontakte erinevate kultuuriliste huvirühmadega, kuna nad saavad anda ajakohastatud teavet kultuurilise mitmekesisuse küsimustes, sealhulgas seoses üleeuroopalistele teenustele loa andmise menetlusega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) eesmärke silmas pidades võib komisjon küsida ametilt sõltumatut eksperdiabi seoses raadiosageduste kasutamisega ühenduses. Kõnealune abi võib hõlmata konkreetseid tehnilisi uuringuid, samuti raadiosageduste poliitika meetmete majandusliku või sotsiaalse mõju hindamist ja analüüsi. Abi võib hõlmata ka otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 rakendamisega seotud küsimusi, mille puhul komisjon võib paluda ametilt teavet Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) komisjoni poolt antud volituste kasutamise tulemuste kohta.	(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) eesmärke silmas pidades võib komisjon küsida ametilt sõltumatut eksperdiabi seoses raadiosageduste kasutamisega ühenduses. Kõnealune abi võib hõlmata konkreetseid tehnilisi uuringuid, samuti raadiosageduste poliitika meetmete majandusliku või sotsiaalse mõju hindamist, pidades eriti silmas mõju kultuurile ja haridusele, ja analüüsi. Abi võib hõlmata ka otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 rakendamisega seotud küsimusi, mille puhul komisjon võib paluda ametilt teavet Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) komisjoni poolt antud volituste kasutamise tulemuste kohta.
Selgitus
Sageduste haldamise sotsiaalse mõju hindamine peaks hõlmama eriti mõju kultuurile ja haridusele vastavalt mõjuhindamist käsitlevale komisjoni teatisele (KOM(2002)276).
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Amet peaks kaasa aitama parima reguleerimispraktika arengule ning elektroonilise side sektorit reguleerivate eeskirjade järjepidevale kohaldamisele, hõlbustades teabevahetust riikide ametiasutuste vahel ja tehes asjakohase teabe avalikkusele hõlpsalt kättesaadavaks. Ametil peaks olema võimalus käsitleda majandus- ja tehnilisi küsimusi ning juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, et vastata areneva infoühiskonna majanduslikele ja tehnilistele väljakutsetele, näiteks sellistes valdkondades nagu võrgu- ja infoturve ning raadiosagedustuvastamise seadmed.	(27) Amet peaks kaasa aitama parima reguleerimispraktika arengule ning elektroonilise side sektorit reguleerivate eeskirjade järjepidevale kohaldamisele, hõlbustades teabevahetust riikide ametiasutuste vahel ja tehes asjakohase teabe avalikkusele hõlpsalt ja arusaadavalt kättesaadavaks. Ametil peaks olema võimalus käsitleda majandus- ja tehnilisi küsimusi ning juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, et vastata areneva infoühiskonna majanduslikele ja tehnilistele väljakutsetele, näiteks sellistes valdkondades nagu võrgu- ja infoturve ning raadiosagedustuvastamise seadmed.
Selgitus
Kuna elektroonilise side sektori regulatiivne raamistik on keeruline, peaks avalikkusele kättesaadavaks tehtud teave olema kokkuvõtlik ja selge, nii et spetsiaalsete taustateadmisteta inimesed saaksid sellest aru. Seda võib vaadelda ka haridusliku meetmena Euroopa kodanike hulgas valdkonnast teadlikkuse suurendamiseks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(49 a) Kui tuleb astuda samme Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomiseks, peaks komisjon tagama vastavuse subsidiaarsuse põhimõttega.
Selgitus
Riikide reguleerivad asutused on probleemidele lähemal ja seega paremal positsioonil, et otsustada, millist lahendust tuleks igal konkreetsel juhul rakendada. Lisaks sellele põhinevad majanduslikud lahendused üldjuhul majandusmudelitel, mis on ebatäiuslikud ja muudetavad. Seega tuleks turule lähemal olijatelt, teisisõnu riikide asutustelt, nõuda valitud lahenduste rakendamist.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu ning korraldab uuringuid ja hindamisi raadiosageduste kasutamise kohta ühenduse elektroonilises sides, eelkõige selle tehniliste ja majanduslike aspektide kohta.	1. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu ning korraldab uuringuid ja hindamisi raadiosageduste kasutamise kohta ühenduse elektroonilises sides, eelkõige selle tehniliste ja majanduslike aspektide kohta ning mõju kohta kultuurilisele mitmekesisusele ja haridusele.
Selgitus
Sageduste haldamise sotsiaalse mõju hindamine peaks hõlmama eriti mõju kultuurile ja haridusele vastavalt mõjuhindamist käsitlevale komisjoni teatisele (KOM(2002)276).

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	CULT 10.12.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Gyula Hegyi 17.1.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	6.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	2.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Katerina Batzeli, Ivo Belet, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Claire Gibault, Lissy Gröner, Mikel Irujo Amezaga, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Helga Trüpel, Thomas Wise
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Victor Boştinaru, Elisabeth Morin, Ewa Tomaszewska

õiguskomisjonI ARVAMUS (3.6.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

Arvamuse koostaja: Sharon Bowles

LÜHISELGITUS

Konkurentsivõimeline ja tõhus telekommunikatsiooni infrastruktuur on ELi konkurentsivõime jaoks oluline. Seoses sellega jõustus 2003. aastal viis raamdirektiivi ning komisjoni otsusega moodustati 2002. aastal Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (ERG). 2006. aastal esitas komisjon aruande direktiivide toimimise kohta ja algatas avaliku arutelu. Leiti, et ELi eeskirjade rakendamisel puudus järjekindlus ning probleemiks oli regulatiivne killustatus.

Nüüd on esitatud uus ettepanekute komplekt telekommunikatsiooni raamistiku muutmiseks ning Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti (EECMA) loomiseks. Selle rakendusala hõlmab mitmesuguseid funktsioone, nagu spekter, numbrite kasutusõigus, turvalisus ja numbriliikuvus. EECMA asendaks nii ERG kui Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ning sellel oleks oma haldusnõukogu.

Vastavalt komisjoni otsusele ERG loomise kohta võib töörühm oma töökorra vastu võtta konsensuse alusel või, kui konsensust ei saavutata, kahekolmandikulise häälteenamusega. Vastavalt komisjoni seletuskirjale EECMA kohta on ERG praktikas tavaliselt nõutav kõigi 27 reguleeriva asutuse juhi nõusolek.

Raportööri arvates oleks kasulik ERGd laiendada, et selle eksperditeadmisi parimal viisil ära kasutada, eelkõige tehes töörühmale ülesandeks töötada õigusaktide lähendamise nimel ja kehtestades tõhusama töö huvides kindla enamushääletuse vormi. Samas on küsitav, kas EECMA loomine üldse või väljapakutud vormis on vajalik ja kas ENISA ning teiste organite ülesannete ülevõtmine on asjakohane. ERG või EECMA peavad saama kindla õigusliku aluse, mis oleks laiem kui komisjoni 2002. aasta otsuses ettenähtud piiratud ulatus, kuid kaasnevad muutused struktuuris ja kohustustes on põhjalikud ning hõlmavad aspekte, mida ka praeguse korralduse juures rahuldavalt hallatakse. Seetõttu on vaja analüüsida, kas komisjoni lähenemine on proportsionaalne või ulatub see valdkondadesse, mis tuleks jätta liikmesriikide pädevusse.

Peamised raskused seisnevad reguleerimises ja seetõttu peavad olulisimad liikmed ametis, ükskõik mis kuju sellele ka antakse, olema reguleerivate asutuste esindajad. Ameti „standardne“ struktuur, mis komisjoni ettepanekus välja pakutakse, ei ole rahuldav. Eelkõige on vaja suuremat aruandekohustust parlamendi ees, et tasakaalustada komisjoni ja liikmesriikide huvisid. Soovitatav oleks moodustada amet EÜ artikli 95 alusel, mis on ka käesoleva määruse aluseks. Seoses sellega juhitakse tähelepanu Euroopa Kohtu suurkoja 2. mai 2006. aasta otsusele kohtuasjas C-217/04 Ühendkuningriik versus parlament ja nõukogu, kus on öeldud:

„mitte miski EÜ artikli 95 sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Nõnda võib kõnealuse seadusandja hinnangul osutuda vajalikuks luua ühenduse asutus, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid“.

Lisaks tekib ameti niisuguse struktuuri puhul, nagu komisjoni ettepanekus on esitatud, võimalus, et haldusnõukogu ohustab reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatust. Võib olla võimalik haldusnõukogust loobuda ja määrata ainult direktor. Oluline on see, et kui ametil on juhatus või juht, siis peaks ta olema määratud komisjonist sõltumatult, kuivõrd ta peab komisjonile nõu andma. Seetõttu oleks soovitatav, et direktori ja võimaliku juhatuse või juhi määramisel osaleks ka parlament, mitte ainult liikmesriigid ja komisjon.

Raportöör mõistab, et võib olla otsuseid, mida amet võiks langetada, kuid selleks tuleks luua selge raamistus õigusaktide lähendamise ja tulevikuks soovituste esitamise teel, kusjuures kogu see protsess peaks alluma parlamendi kontrollile.

ENISA, mis toimib alles lühikest aega, asendatakse ettepaneku kohaselt võrguturbe ülema ja alalise sidusrühmaga. Ei ole selge, millist täiendavat kasu see ENISA asemel annab. Samas võib üldisemast sidusrühmast olla kasu ametile ja parlamendile teabe andjana, kuigi seejuures tuleb tähelepanu pöörata reguleerivate asutuste iseseisvusele.

Ühtlasi peaks kõnealuse ettepaneku kohaselt EECMA andma nõu, kuidas komisjon võiks kasutada oma volitusi seoses spektri määramisega, asendades seega raadiospektripoliitika töörühma, mis praegu komisjonile spektripoliitika asjus nõu annab. Raportöör ei arva, et komisjonile tuleks tingimata anda niisugused spektri määramise volitused, igal juhul aga ei oleks amet asjakohane nõuandev organ, arvestades sellega, et paljudel riiklikel reguleerivatel asutustel, millest ta on moodustatud, puuduvad spektriga seotud kohustused ja seega ka vajalikud kogemused. Spektriküsimused tuleks jätta raadiospektripoliitika töörühma hooleks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Komisjon on tunnistanud ülemaailmse telekommunikatsioonituru ülemaailmset ja piiriülest olemust, märkides, et see turg erineb üksnes riigi tasandil pakutavatest telekommunikatsiooniteenustest, ning et kõigile ülemaailmsetele telekommunikatsiooniteenustele eeldatakse ühist turgu, mida tuleb eristada üksnes riigi tasandil pakutavatest telekommunikatsiooniteenustest.
Selgitus
Ülemaailmse telekommunikatsiooniteenuste turu raames on koostatud lepingud, milles lepitakse kokku mitmeid riike hõlmavate lahenduste osas ja selliste küsimuste korraldamine ei ole ühegi konkreetse riigi või geograafilise piirkonna puhul eriomane.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.	1. Luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT) kui amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.
Selgitus
Turuameti loomine on tarbetu, see tuleks asendada ELi õigusaktidel rajaneva nõuandva komiteega. Euroopa Kohtu suurkoja 2. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-217/04 Suurbritannia versus parlament ja nõukogu viidatakse, et asutamislepingu artiklit 95 võib kasutada ühenduse asutuse loomise õigusliku alusena.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule ning kõrgetasemelisele ja tõhusale võrgu- ja infoturbele.	2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule.
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi turvaküsimustes, millega juba tõhusalt tegeleb Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet täidab oma ülesandeid Euroopa elektroonilise side reguleerimise süsteemis koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga.	3. Amet täidab oma ülesandeid koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga.
Selgitus
Paljud reguleerimisülesanded tuleks ameti kohustuste seast kõrvaldada ja peaksid jääma liikmesriikidele.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) esitab komisjoni taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni, pakkudes talle kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;	a) esitab komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni ning parlamenti, pakkudes neile kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) annab nõu ja osutab abi komisjonile ja igale liikmesriigi määratud pädevale asutusele ameti pädevusse jäävates võrgu- ja infoturbe küsimustes;	välja jäetud
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi turvaküsimustes, millega juba tõhusalt tegeleb Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) teeb üksikotsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) numbrite kasutusõiguste andmisega;	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo (ERO) on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) abistab komisjoni nende ettevõtjate valimisel, kellele antakse raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi;	välja jäetud
Selgitus
Raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm, raadiospektrikomitee ja sidekomitee.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) nõuab sisse ja jaotab ümber raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud;	välja jäetud
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) kujundab ühiseid seisukohti üleeuroopalistes küsimustes, nagu ülemaailmsed telekommunikatsiooniteenused, et suurendada regulatiivset kooskõla ning edendada üleeuroopalist turgu ja üleeuroopalisi eeskirju.
Selgitus
ELi praeguse üldise raamistiku kohaselt peab ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkuja üleeuroopalise teenuse pakkumiseks järgima iga riigi reguleeriva asutuse individuaalseid loa saamise nõudeid. Riikide vastavates kordades on märkimisväärseid erinevusi ja riikide loa andmise menetlustest tulenevad vastavuskohustused erinevad samuti suures ulatuses.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet esitab komisjoni taotlusel arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	1. Amet esitab Euroopa Parlamendi või komisjoni taotlusel arvamusi lõikes 3 toodud teemade kohta elektroonilise sidega seotud küsimustes. Komisjon võib taotleda arvamust muudes elektroonilise sidega seotud küsimustes, tingimusel, et taotlus on põhjendatud ja proportsionaalne ning samaaegselt taotluse esitamisega teatatakse sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule ja antakse neile kontrollimise võimalus.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side. Komisjoni taotlused arvamuse saamiseks peaksid olema mõõdukad ja põhjendatud.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet toetab eelkõige raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste soovituste või otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19.	2. Amet edendab õigusaktide lähendamist ja toetab raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19.
Selgitus
Ühtlustatud reguleerimine on ülioluline. Soovituste suhtes parlamendil kontrollikohustust ei ole ja komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada parlamentaarne kontroll.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud küsimused hõlmavad järgmist:	3. Lõikes 1 osutatud küsimused on järgmised:
Selgitus
Ameti kohustused tuleks selgelt määratleda.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus ja terviklikkus, kaasa arvatud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisega seotud küsimused, vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 13a ja direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) artiklile 4;	välja jäetud
Selgitus
Turvalisusküsimustega tegeleb juba tõhusalt Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) konkreetsete siseriiklike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16;	e) konkreetsete siseriiklike turgude analüüsid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 koostöös asjaomaste riiklike reguleerivate asutustega;
Selgitus
Turuanalüüsi saavad kõige tõhusamalt teha riiklikud reguleerivad asutused, seetõttu oleks soovitav teha koostööd.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) numbrite andmisega seotud küsimused vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10 ning juurdepääs numbritele ja teenustele ühenduses vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 28;	välja jäetud
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt o
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) raadiosagedusalaste küsimustega seotud meetmed vastavalt otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artiklitele 4 ja 6;	välja jäetud
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(p) vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklitele 6a ja 6b:	välja jäetud
(i) raadiosageduste või numbrite kasutusõigusega seotud ühtlustatud tingimused;
(ii) kooskõlastatud või ühtlustatud korras antud kasutusõiguste muutmine või tühistamine;
(iii) piiriülese potentsiaaliga teenuseid pakkuvate ettevõtjate valimine, kellele võib anda individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused.
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	p a) meetmed, mille abil tagatakse ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkujate jaoks ühiste üleeuroopaliste eeskirjade ja nõuete kujundamine.
Selgitus
ELi praeguse üldise raamistiku kohaselt peab ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkuja üleeuroopalise teenuse pakkumiseks järgima iga riigi reguleeriva asutuse individuaalseid loa saamise nõudeid. Riikide vastavates kordades on märkimisväärseid erinevusi ja riikide loa andmise menetlustest tulenevad vastavuskohustused erinevad samuti suures ulatuses.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Kõik ameti arvamused esitatakse Euroopa Parlamendile ja amet teavitab parlamenti kontrolliga regulatiivmenetluse raames oma lõplikest ettepanekutest.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui amet saab komisjonilt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 lõikele 7 taotluse analüüsida mõne liikmesriigi konkreetset asjaomast turgu, esitab ta komisjonile selle kohta arvamuse ning vajaliku teabe, sealhulgas avaliku arutelu ja turuanalüüsi tulemused. Kui amet leiab, et konkurents kõnealusel turul ei ole tõhus, lisab ta oma arvamusele pärast avalikku arutelu meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb tema arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.	1. Kui amet saab komisjonilt vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 lõikele 7 taotluse analüüsida mõne liikmesriigi konkreetset asjaomast turgu, viib ta läbi turuanalüüsi koostöös asjaomase riigi reguleeriva asutusega. Nad esitavad ühise arvamuse, mille lõppvariandi on üle vaadanud amet, ning esitavad komisjonile vajaliku teabe, sealhulgas avaliku arutelu ja turuanalüüsi tulemused. Kui amet ja riiklik reguleeriv asutus leiavad, et konkurents kõnealusel turul ei ole tõhus, lisavad nad oma arvamusele pärast avalikku arutelu meetme eelnõu, määratledes ettevõtja(d), kes tuleb nende arvates sellel turul nimetada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning kehtestatavad kohustused.
2. Amet võib enne oma arvamuse esitamist komisjonile nõu pidada asjaomase riigi konkurentsiasutustega.	2. Amet peab enne oma arvamuse esitamist komisjonile nõu asjaomase riigi konkurentsiasutustega.
3. Amet annab komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.	3. Amet ja riiklik reguleeriv asutus annavad komisjonile taotluse korral igasugust olemasolevat teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Turuanalüüsi saab teha kõige tulemuslikumalt, kaasates otseselt riiklikke reguleerivaid asutusi. Amet peaks analüüsi üle kontrollima ja seal esitatud soovituste eest vastutama.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametil on võimalus teha otsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) kuuluvate numbrite kasutusõiguste andmisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10. Ta vastutab ka Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) haldamise ja arendamise eest nende liikmesriikide nimel, kellele on antud prefiks 3883.	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet täidab ühtlustatud numeratsioonialade juhtimise ja haldamisega seotud ülesandeid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 10 lõikele 4.	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu ning korraldab uuringuid ja hindamisi raadiosageduste kasutamise kohta ühenduse elektroonilises sides, eelkõige selle tehniliste ja majanduslike aspektide kohta.	1. Amet annab taotluse korral vastavalt vajadusele nõu komisjonile ja raadiospektripoliitika töörühmale ameti vastutusalasse kuuluvates küsimustes, mis mõjutavad raadiosageduste kasutamist ühenduse elektroonilises sides või on sellest mõjutatud. Vajaduse korral teeb amet raadiospektripoliitika töörühmaga tihedat koostööd.
Selgitus
Raadiospektripoliitika töörühmale peaks jääma pädevus spektri küsimustes, kuid amet peaks vajaduse korral temaga koostööd tegema ja teda abistama.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet annab taotluse korral komisjonile nõu otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitika eesmärkide püstitamise kohta, kui need on seotud elektroonilise side sektoriga.	3. Komisjon võib taotleda, et amet annaks raadiospektripoliitika töörühmale nõu otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artikli 6 lõikes 3 osutatud ühiste poliitika eesmärkide püstitamise kohta, kui need on seotud elektroonilise side sektoriga.
Selgitus
Raadiospektripoliitika töörühmale peaks jääma pädevus spektri küsimustes, kuid amet peaks vajaduse korral temaga koostööd tegema ja teda abistama.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet avaldab aastaaruande raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.	4. Amet peab koostöös raadiospektripoliitika töörühmaga registrit raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris. Aeg-ajalt vastavalt vajadusele või komisjoni taotlusel esitab amet aruande potentsiaalsete vajaduste ja ülesannete kohta.
Selgitus
Aastaaruande esitamise kohustus on liiga koormav. Aruandeid tuleks koostada siis, kui amet seda vajalikuks peab või kui seda nõuetekohaselt taotletakse. Raadiospektripoliitika töörühm (RSPG) võib olla selle kohustuse täitmiseks paremas olukorras.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui amet esitab vastavalt lõikele 1 arvamuse ühise valikukorra rakendamise kohta kasutusõiguste puhul, mis jäävad direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b reguleerimisalasse, tuleb selles arvamuses eelkõige:	välja jäetud
(a) määrata kindlaks elektroonilised sideteenused, mille piiriülesel osutamisel ühenduses tuleks kasutada sagedusi või numbreid, mille kasutamise õigused antakse ühise valikukorra raames ja ühtsetel tingimustel;
(b) määrata kindlaks numbrid või numeratsioonialad, mida võiks selliste teenuste puhul kasutada;
(c) hinnata tegelikku või potentsiaalset nõudlust selliste teenuste järele ühenduses ning
(d) määratleda ühise valikukorra raames antavate kasutusõiguste arvu piirangud, mida ta peab sobivaks, ja korra, mille kohaselt valitakse ettevõtjad, kellele need õigused antakse, võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 7 sätestatud põhimõtteid.
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	välja jäetud
Ettevõtjate valimise ettepanek
Amet teeb vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b järgmist:
(a) võtab vastu ja vaatab läbi ettevõtjate taotlused raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste saamiseks ning nõuab neilt sisse ühise valikukorra raames kehtestatud haldustasud;
(b) korraldab ühise valikukorra raames konkursi ning teeb ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kellele võib menetluse tingimuste kohaselt anda individuaalsed kasutusõigused;
(c) esitab komisjonile aruande üksikasjalike andmetega laekunud taotluste kohta, kirjeldades taotluste läbivaatamist, tehes ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kes on kõige sobivamad saama individuaalseid kasutusõigusi, ning põhjendades oma valikut viitega asjakohase rakendusmeetmega ette nähtud valikukriteeriumidele.
Selgitus
Raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm (RSPG), raadiospektrikomitee ja sidekomitee.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.	Amet esitab komisjoni või RSPG taotluse korral komisjonile ja RSPG-le arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.
Selgitus
Amet peaks mängima koordineerivat rolli spektri haldamisel, töötades koos nii komisjoni kui ka raadiospektripoliitika töörühmaga.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks artikli 4 lõike 3 punktis b ning artikli 19 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannetele soodustab amet võrgu- ja infoturbekultuuri arengut, toimides eelkõige järgmiselt:	Amet vahetab vajaduse korral teavet Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA). Komisjoni ja ENISA taotlusel esitab amet komisjonile ja ENISA-le turbeküsimuste kohta arvamuse.
(a) hõlbustades komisjoni ja liikmesriikide koostööd võrgu- ja infoturbe probleemide ennetamise, käsitlemise ja lahendamise ühise metoodika arendamisel;
(b) nõustades komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtud teadusuuringute ning riskiennetustehnoloogia küsimustes ning edendades riskide hindamist, koostalitlusvõimelisi riskijuhtimislahendusi ning uuringuid riskijuhtimislahenduste kohta era- ja avaliku sektori organisatsioonides ja
(c) toetades ühenduse koostööd kolmandate riikidega ning vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada ülemaailmselt ühtset lähenemisviisi võrgu- ja infoturbe küsimustele.
Selgitus
Ameti osalus on soovitav, kuid turbeküsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ning see ülesanne peaks ka jääma infoturbeametile.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib omal algatusel esitada komisjonile arvamuse artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 12, 14, 21 ja 22 osutatud küsimustes.	Amet võib omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile arvamuse eriti artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 12, 14, 21 ja 22 osutatud küsimustes ja samuti muudes küsimustes, mida ta oluliseks peab.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side. Artikkel 12 jäetakse teiste muudatusettepanekutega välja, kuna raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm (RSPG), raadiospektrikomitee (RSC) ja sidekomitee (CoCom).
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16	välja jäetud
Ameti teenuste eest määratud haldustasude sissenõudmine
1. Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 osutatud korras ja ameti arvamuse alusel kindlaks haldustasud, mis määratakse ettevõtjatele, kes kasutavad ameti teenuseid. Amet nõuab need haldustasud sisse.
2. Haldustasud kehtestatakse igale ettevõtjale eraldi objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil, mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud.
3. Lõikes 1 osutatud haldustasudega võib katta:
(a) ametile valikukorra juhtimisel vastavalt artiklile 12 tekkinud halduskulud;
(b) kaebuste läbivaatamise vastavalt artiklile 34;
(c) ametile Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamisel vastavalt artiklile 8 tekkinud halduskulud. Kõik tasud on väljendatud ja tuleb maksta eurodes.
4. Haldustasud määratakse kindlaks summas, mis tagab, et sellega on põhimõtteliselt võimalik katta kõik osutatud teenuste kulud.
5. Amet avaldab igal aastal oma halduskuludest ja -tasudest ülevaate. Kui tasude ja kulude kogusummad erinevad, esitab ta komisjonile arvamuse, näidates ära tasude asjakohased kohandused.
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	välja jäetud
Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasude ning määratud haldustasude sissenõudmine ja ümberjaotamine
1. Kui ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud on ettevõtjatele kehtestatud direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b alusel, vastutab nende sissenõudmise ja ümberjaotamise eest amet.
Amet jaotab kasutustasud laekumisel ümber enda ja asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt tähtaegadele ja määradele, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b.
Kui komisjon ei ole tähtaegu ega suhtarve kindlaks määranud, jaotatakse kasutustasud ümber nende liikmesriikide elanikkonna suuruse alusel, kes pidid viimasel lõppenud aastal enne valikukorra kasutuselevõtmist andma välja kasutusõigusi.
2. Amet vastutab haldustasude sissenõudmise ja ümberjaotamise eest, mis on ühise valikukorra raames valitud ettevõtjatele kehtestatud ühiste tingimuste täitmist jälgivate riikide reguleerivate asutuste halduskulude katmiseks.
Amet jaotab esimeses lõigus osutatud haldustasud nende laekumisel asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele ümber vastavalt nende esitatud väärtustele.
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonnas.	1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas.
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi turvaküsimustes, millega juba tõhusalt tegeleb Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA).
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) esitades aruande erinevuste kohta reguleerimistavades ning ettepanekud nende tavade lähendamiseks. Kui amet on seisukohal, et reguleerimistavade kohta on vaja siduvaid eeskirju, esitab ta komisjonile asjaomased soovitused, sealhulgas eeskirjade jõustamise kohta. Ametile võib anda eeskirjade jõustamise volitused.
Selgitus
Reguleerimistavade lähendamine on hädavajalik, vajaduse korral koos jõustamismehhanismiga.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet kogub eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 13a alusel asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske. Ta analüüsib eelkõige ELi tasandil selliseid riske, mis võivad mõjutada elektrooniliste sidevõrkude töökindlust ja kättesaadavust ning nendes levitatava ja vahetatava teabe autentsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust, ning esitab analüüsitulemused liikmesriikidele ja komisjonile.	välja jäetud
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Amet toetab kõigi kasutajate teavitamist ning õigeaegse, objektiivse ja arusaadava teabe kättesaadavust, sealhulgas võrgu- ja infoturbe küsimustes, edendades selleks muu hulgas kasutusel olevate heade tavade, kaasa arvatud kasutajate hoiatamise meetodite vahetamist, ning püüdes luua kooskõla avaliku ja erasektori algatuste vahel.	välja jäetud
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet vastutab sellise andmebaasi haldamise ja avaldamise eest, mis sisaldab teavet mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindade kohta ühenduses, sealhulgas vajaduse korral andmeid ühenduse äärepoolseimates piirkondades tehtud ja vastuvõetud rändluskõnede erikulude kohta. Amet jälgib selliste hindade arengut ning avaldab selle kohta aastaaruande.	välja jäetud
Selgitus
Mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindadesse sekkumist kavandati üksnes turukorrektsiooni meetmena ja see ei pidanud olema püsiv. Pidev järelevalve kuulub komisjoni volituste hulka ning seda võib taotleda, kuid see ei peaks sisalduma määruses.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib komisjoni taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid.	Amet võib komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid kõigis elektroonilist sidet puudutavates küsimustes.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) haldusnõukogu,	välja jäetud
Selgitus
Haldusnõukogu võib seada ohtu reguleerivate asutuste sõltumatuse, on tarbetu bürokraatlik vahelüli ja tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikli 24 punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) võrguturbe ülem,	välja jäetud
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi turvalisuse valdkonnas ja see muudab võrguturbe ülema ametikoha tarbetuks.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) apellatsiooninõukogu.	välja jäetud
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi numbrite kasutusõiguse valdkonnas ja see muudab apellatsiooninõukogu tarbetuks.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 25	välja jäetud
Haldusnõukogu
1. Haldusnõukogusse kuulub kaksteist liiget. Neist kuus nimetab ametisse komisjon ning kuus nõukogu. Halduskogu liikmed nimetatakse ametisse viisil, mis tagab kõrgeimate pädevuse ja sõltumatuse nõuete täitmise ning ulatuslikud asjakohased teadmised. Ametiaeg on viis aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.
2. Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.
3. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Ameti direktor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib koosolekule kutsuda vaatlejana isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Sekretariaaditeenuseid osutab haldusnõukogule amet.
4. Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest.
5. Igal liikmel on üks hääl. Töökorras sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige saab teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid.
Selgitus
Haldusnõukogu võib seada ohtu reguleerivate asutuste sõltumatuse, on tarbetu bürokraatlik vahelüli ja tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.	Direktor nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõusolekul ning pärast komisjoniga konsulteerimist, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.
2. Haldusnõukogu nimetab pärast direktoriga nõupidamist kooskõlas artikli 31 lõikega 2 ametisse võrguturbe ülema.
3. Haldusnõukogu nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 27 lõikes 1.
4. Haldusnõukogu nimetab ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõikes 1.
5. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 28 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist.
6. Haldusnõukogu kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 36–38.
7. Haldusnõukogu otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas võtta vastu annakuid, annetusi või toetusi teistest ühenduse allikatest.
8. Haldusnõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet direktori ja võrguturbe ülema suhtes.
9. Haldusnõukogu kehtestab vajaduse korral ameti personalipoliitika vastavalt artikli 49 lõikele 2.
10. Haldusnõukogu võtab vastavalt artiklile 47 vastu erisätted, mis on vajalikud, et rakendada ameti dokumentidele juurdepääsu õigust.
11. Haldusnõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.	Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal. Euroopa Parlament võib taotleda, et reguleerivate asutuste nõukogu esindaja pöördub parlamendi reguleerivate tegevustega seotud küsimustes parlamendi poole.
12. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.
13. Haldusnõukogu esitab komisjonile arvamuse haldustasude kohta, mida amet võib oma artiklis 16 sätestatud ülesannete täitmisel ettevõtjatelt nõuda.
Selgitus
Haldusnõukogu võib seada ohtu reguleerivate asutuste sõltumatuse, on tarbetu bürokraatlik vahelüli ja tuleks välja jätta Reguleerivate asutuste nõukogu kui ameti juhtorganit tuleks ameti tulemuslikkuse eest vastutavaks pidada.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale direktori ja komisjoni esindaja on üks hääl.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid kahe kolmandiku oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale komisjoni esindaja on üks hääl.
Selgitus
Ei ole põhjust välistada direktori hääletamisõigust. Läbikaalutud otsuste vastuvõtmise tagamiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra kahe kolmandiku liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega.
Selgitus
Läbikaalutud otsuste vastuvõtmise tagamiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.	6. Talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult ja jääb komisjonist sõltumatuks.
Selgitus
Tuleb tagada sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.	1. Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.
Selgitus
Haldusnõukogu tuleks välja jätta ning nõukogu ja parlamendi volitusi tunnustada.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktori nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.	2. Direktor nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõusolekul ning pärast komisjoni ja reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas. Kandidaadid võidakse kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.
Selgitus
Kuna komisjonil on lõplik vastutus telekommunikatsioonipoliitika eest ning ameti nõustamisalased ülesanded peavad olema sõltumatud, on vaja tagada, et komisjonil ei ole ametisse nimetamise alaseid volitusi.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4 – esimene ja teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu võib pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.	4. Pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.
Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.	Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.
Selgitus
Kuna komisjonil on lõplik vastutus telekommunikatsioonipoliitika eest ning ameti nõustamisalased ülesanded peavad olema sõltumatud, on vaja tagada, et komisjonil ei ole ametisse nimetamise alaseid volitusi.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.	5. Direktori võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, mis tehakse pärast komisjoni ja reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.
Selgitus
Haldusnõukogu tuleks välja jätta ning nõukogu ja parlamendi volitusi tunnustada.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõiked 2 kuni 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta osaleb haldusnõukogu töös hääleõiguseta.
3. Direktor võtab vastu artiklites 4–23 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mis vajavad reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekut.	3. Direktor võtab vastu artiklites 4–23 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mis vajavad reguleerivate asutuste nõukogu nõusolekut.
4. Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit reguleerivate asutuste nõukogule ja komisjonile.	4. Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle enne sama aasta 30. juunit reguleerivate asutuste nõukogule ja komisjonile.
Direktor esitab tööprogrammi enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.
5. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu ja võrguturbe ülema suunistele ning vajaduse korral haldusnõukogu halduskontrollile.	5. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu suunistele
Selgitus
Haldusnõukogu ja võrguturbe ülema kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31	välja jäetud
Võrguturbe ülem
1. Võrguturbe ülem vastutab ameti ülesannete koordineerimise eest seoses võrgu- ja infoturbega. Võrguturbe ülem tegutseb direktori alluvuses ja annab direktorile oma tegevuse kohta aru. Ta valmistab oma tegevuse kohta igal aastal ette tööprogrammi.
2. Võrguturbe ülema nimetab viieks aastaks ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turbe valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon.
3. Võrguturbe ülema võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast direktoriga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
4. Haldusnõukogu võib pärast direktoriga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võrguturbe ülem moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist, tarbijarühmadest ning võrgu- ja sideturbe akadeemilised eksperdid. Võrguturbe ülem määrab kooskõlas direktoriga kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra.	1. Direktor moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist ning tarbijarühmadest. Ta määrab kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra. Rühm annab aru Euroopa Parlamendile, komisjonile ja reguleerivate asutuste nõukogule.
2. Alalise sidusrühma esimees on võrguturbe ülem. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda haldusnõukogusse või reguleerivate asutuste nõukogusse.	2. Alalise sidusrühma esimees on direktor. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda reguleerivate asutuste nõukogusse.
3. Komisjoni esindajatel on õigus viibida rühma koosolekutel ning osaleda selle töös.	3. Komisjoni esindajatel on õigus viibida rühma koosolekutel ning osaleda selle töös.
4. Alaline sidusrühm võib nõustada võrguturbe ülemat tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.	4. Alaline sidusrühm võib nõustada direktorit tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja võrguturbe ülema ametikohta ei peaks olema. Üldise iseloomuga alalise sidusrühma olemasolu on soovitav. Võib-olla peab asutus siiski võtma meetmeid tagamaks, et ta ei sea ohtu liikmesriikide reguleerivate asutuste sõltumatust.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33	välja jäetud
Apellatsiooninõukogu
1. Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse riikide reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus elektroonilise side sektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe.
2. Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametisse haldusnõukogu osalemiskutsele vastanute hulgast ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.
3. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei pea lähtuma ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist vastava otsuse.
4. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.
Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamise taotluse aluseks ei tohi olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest.
5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõikes 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, välja arvatud juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi numbrite kasutusõiguse valdkonnas ja see muudab apellatsiooninõukogu tarbetuks.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 34	välja jäetud
Kaebused
1. Apellatsiooninõukogu vastutab ameti poolt artikli 8 lõikega 1 hõlmatud valdkondades vastu võetud otsuste või meetmete peale esitatud kaebuste üle otsustamise eest.
2. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.
4. Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele ettevõtjale või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma meetme või otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.
5. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.
6. Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli raames kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.
7. Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra.
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi numbrite kasutusõiguse valdkonnas ja see muudab apellatsiooninõukogu tarbetuks.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 35	välja jäetud
Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine
1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.
2. Kui amet ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.
3. Amet peab võtma vajalikud meetmed Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.
Selgitus
Kui asjaomased muudatusettepanekud sisse viiakse, ei kuulu numbrite kasutusõigused ameti pädevusse ning apellatsiooninõukogu ei ole vaja. Kui muudatusettepanekuid sisse ei viida, peaksid need menetlused alles jääma.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ameti tuludeks on:	1. Ameti tulud jagunevad järgmiselt:
(a) tasud ameti osutatud teenuste eest;	a) üks kolmandik ameti iga-aastastest vahenditest makstakse otse ühenduse toetusena EÜ eelarve vastava rubriigi alt, nagu on sätestanud eelarvepädevad institutsioonid vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)1 punktile 47;
(b) osa loataotlejate poolt vastavalt artikli 17 sätetele makstud kasutustasudest;	b) kaks kolmandikku ameti iga-aastasest sissetulekust moodustavad riikide reguleerivate asutuste (RRAde) otsesed osamaksed. Liikmesriikidel on kohustus tagada, et RRAdel oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse, et täita BERTi poolt neile antud ülesandeid ja võimaldada BERTi asjakohast rahastamist. Liikmesriigid määravad kindlaks eelarverea, mida RRAd kasutavad, et BERTile oma aastaeelarvest vahendeid eraldada. Eelarved avalikustatakse.
(c) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni jaotis);
(d) artikli 26 lõikes 7 nimetatud annakud, annetused või toetused;
(e) liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlik sissemakse.
	1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Selgitus
Ametil ei tohiks olla tasude kogumise volitusi. Et tagada ameti sisuline sõltumatus komisjonist, peaksid teda rahastama peamiselt liikmesriigid.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.	2. Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud, sealhulgas kulud, mis on seotud sõltumatu sekretariaadi loomisega.
Selgitus
Ametil peaks olema sekretariaat, mis katab kõik tema tegevusega seotud haldusvajadused.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Direktor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib projekti kohta arvamuse esitada.	1. Direktor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti reguleerivate asutuste nõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab reguleerivate asutuste nõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab reguleerivate asutuste nõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised volitused, et tagada tema tegelik sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Haldusnõukogu koostab ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu koostab ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised volitused, et tagada tema tegelik sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Haldusnõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui üks või teine eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ametit sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.	6. Reguleerivate asutuste nõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Ta teatab nendest komisjonile. Kui üks või teine eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ametit sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised volitused, et tagada tema tegelik sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.	4. Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks reguleerivate asutuste nõukogule.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Haldusnõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.	6. Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos reguleerivate asutuste nõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta hiljemalt 15. oktoobriks. Ta edastab vastuse ka haldusnõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.	8. Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta hiljemalt 15. oktoobriks. Ta edastab vastuse ka reguleerivate asutuste nõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.	Direktor võtab pärast reguleerivate asutuste nõukogu ja komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Selgitus
Direktorile ja reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad volitused ameti finantseeskirjade suhtes, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Vajadusel tagatakse vastavalt lõigetele 1 ja 2 esitatud teabe konfidentsiaalsus. Kohaldatakse artiklit 46.
Selgitus
Vajaduse korral tuleb tagada teabe konfidentsiaalsus.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti töötajad, kaasa arvatud direktor, võrguturbe ülem ning liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.	Ameti töötajad, kaasa arvatud direktor ning liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja võrguturbe ülema ametikohta ei peaks olema.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti nõukogude, direktori, välisekspertide ning töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu liikmete, direktori, välisekspertide ning töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse alustamist.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse alustamist.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu võtab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon avaldab viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga viie aasta järel üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon avaldab kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	Iga kuue aasta järel hindavad Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu, võttes asjakohaselt arvesse üldaruandeid, kas amet on oma eesmärgid õigusaktide regulaarse lähendamise osas saavutanud ja kas turg võiks toimida ilma ameti regulatiivse järelevalveta. Kui jõutakse kokkuleppele, amet kas lõpetab tegevuse või siis pikendatakse tema volitusi kuue aasta võrra.
Selgitus
Tegemist on kiiresti muutuva tehnoloogiavaldkonnaga ja kontrolli on soovitav teostada tihedamini kui üks kord volituste kehtimise perioodi vältel. Ameti volituste pikendamine tuleks siduda ameti tegevuse tulemusi kajastavate üldaruannetega.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 56	välja jäetud
Üleminekusätted
1. Amet võtab 14. märtsil 2011 üle vastutuse kogu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti senise tegevuse eest, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalasse.
2. Vallasvara omandiõigus, mis kuulub lõikes 1 osutatud kuupäeval Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile, antakse sellel kuupäeval üle ametile.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja need ei peaks ameti pädevusse kuuluma.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 10.12.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Sharon Bowles 21.1.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	26.2.2008		8.4.2008		28.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	29.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	20 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Piia-Noora Kauppi, Katalin Lévai, Antonio Masip Hidalgo, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sharon Bowles, Luis de Grandes Pascual, Sajjad Karim, Georgios Papastamkos, Jacques Toubon

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS (5.6.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
(KOM(2007)0699 – C6‑0428/2007 – 2007/0249(COD))

Arvamuse koostaja: Alexander Alvaro

LÜHISELGITUS

Konkurentsivõimeline ja tõhus telekommunikatsiooni infrastruktuur on ELi konkurentsivõime seisukohalt oluline. Toimiva elektroonilise side siseturu loomise eesmärgil jõustus 2003. aastal viis raamdirektiivi ning 2002. aastal loodi komisjoni otsusega Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (ERG). 2006. aastal andis komisjon aru direktiivide toimimisest ja algatas avaliku arutelu. Leiti, et ELi eeskirju kohaldatakse ebajärjekindlalt ja et probleemiks on siseturu regulatiivne killustatus.

Hinnangu tulemusel on esitatud uus ettepanekute pakett, millega vaadatakse läbi elektroonilise side raamistik ja esitatakse ettepanek luua Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (EECMA), mis asendab reguleerivate asutuste töörühma ja hõlmab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA).

Kuna ENISA volitused lõpevad pikendamata jätmise korral 2009. aasta lõpus, pidas komisjon kasulikuks lisada ameti ülesanded oma uude ettepanekusse, kaasates seeläbi võrguturbe järelevalve uue ameti tegevusalasse.

Nagu on öeldud komisjoni otsuses Euroopa reguleerivate asutuste töörühma loomise kohta, võib töörühm võtta oma ametliku töökorra vastu konsensuse alusel või konsensuse mittesaavutamisel kahe kolmandiku häälteenamusega. Vastavalt komisjoni seletuskirjale seoses Euroopa Elektroonilise Side Turu Ametiga nõuab Euroopa reguleerivate asutuste töörühm tegelikkuses kõigi 27 reguleeriva asutuse konsensust.

Arvamuse koostaja usub, et Euroopa reguleerivate asutuste töörühma volitusi oleks kasulik laiendada, kasutades selle pädevust parimal viisil, lisades töörühmale eelkõige reguleerimise ühtsustamise ülesanded ja kehtestades lõplikult enamushääletuse kasutamise, mis annaks suuremad volitused otsuste vastuvõtmisel, järjekindluse ja terviklikkuse. On ebaselge, kas seda saab teha vaid Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomisega esitatud kujul ning kas ENISA ning muude asutuste ülesannete ülevõtmine on asjakohane. On vaja, et Euroopa reguleerivate asutuste töörühm või Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti laadne asutus saaks kindla õigusliku aluse, mis ulatub kaugemale komisjoni 2002. aasta otsuses kehtestatud piirangutest, kuid sama oluline on tegeleda sellega kaasnevate struktuuri- ja vastutusega seotud muudatustega, mis hõlmavad aspekte, mida praeguse asjade korraldusega rahuldavalt hallatakse. Seetõttu on vaja analüüsida, kas komisjoni lähenemisviis on proportsionaalne või tungib valdkondadesse, mis tuleks jätta liikmesriikide pädevusse.

Reguleerivad asutused peavad enda kanda võtma olemasolevate eeskirjade järjekindlama kohaldamisega seotud peamised väljakutsed ning uue määruse rakendamise, mida peetakse vajalikuks elektroonilise side siseturu saavutamiseks. Komisjoni esitatud n-ö standardset ameti struktuuri ei peeta rahuldavaks. Eelkõige on vaja suuremat aruandluskohustust parlamendi ees, mis tasakaalustaks komisjoni ja liikmesriikide huve. Amet soovitatakse luua asutamislepingu artikli 95 kohaselt, mis on juba selle määruse aluseks. Selles kontekstis juhitakse tähelepanu Euroopa Kohtu suurkoja 2. mai 2006. aasta otsusele kohtuasjas C-217/04 Suurbritannia versus parlament ja nõukogu, kus teatatakse:

„mitte miski EÜ artikli 95 sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Nõnda võib kõnealuse seadusandja hinnangul osutuda vajalikuks luua ühenduse asutus, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa […]”.

Veel üheks mureks seoses komisjoni esitatud ameti struktuuriga on võimalus, et haldusnõukogu kahjustab reguleerivate asutuste nõukogu mõjuvõimu. On oluline, et kui eksisteerib nõukogu või mingit liiki täidesaatev kogu, siis tuleks see ametisse nimetada komisjonist sõltumatult, juhul kui see peab komisjoni nõustama. Seetõttu soovitatakse direktori ja igasuguse nõukogu või täidesaatva kogu ametisse nimetamisse kaasata parlament, mitte ainult liikmesriigid ja komisjon.

Ameti sõltumatuse tagamise eesmärgil, mis on vajalik selleks, et anda tema nõuannetele seoses määruse rakendamisega liikmesriikides kaalu ja tähendust, peaksid ameti halduspersonali rahastama liikmesriigid ühiselt. See on äärmiselt tähtis, kui amet on komisjonist sõltumatu. Sellele vaatamata võib komisjon hädaolukorras kutsuda ameti kokku väljaspool selle tavapäraseid nõupidamisi.

Reguleerimise ühtsustamise protsessi ja edaspidiste soovituste kaudu on vaja luua Euroopa reguleeriva ameti selge otsuste raamistik, mille suhtes peaks parlament saama teostada oma kontrolliülesandeid.

ENISAt, millel on liiga kitsad volitused, et hõlmata kõiki elektroonilise side turvalisuse aspekte, ei tuleks asendada esitatud võrguturbe ülema ametikohaga ja alalise sidusrühmaga. Selleks et tagada ühtne Euroopa lähenemine meie võrkude turvalisusele ja kasvavatele rünnakutele, tuleks õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi juurde luua eraldiseisev sidusrühm või amet, mis tegeleks näiteks lisaks ka kasvava küberkuritegevusega. Sellel rühmal või ametil peaks olema alaline koht Euroopa reguleeriva ameti nõukogus, millega ta pakuks püsivat sidet turu reguleerimise ja turvalisuse vahel ning panustaks ameti ja parlamendi töösse, kuigi tunnistatakse, et hoolikalt tuleb jälgida reguleerimise sõltumatust.

Samuti on tehtud ettepanek, et Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet või teisisõnu Euroopa reguleeriv amet nõustaks komisjoni seoses viimase volitustega määrata spektri kasutamisõigused, asendades raadiospektripoliitika töörühma, kes nõustab praegu komisjoni raadiospektripoliitika alal. On kaheldav, et komisjonile tuleks tingimata anda sellised spektri kasutamisõiguse määramise alased volitused, kuid igal juhul ei oleks amet sobiv nõustaja, arvestades, et paljudel riikide reguleerivatel asutustel, millest ta koosneb, ei ole spektriga seotud kohustusi ja seetõttu ka vajalikku kogemust. Spektri temaatika tuleks jätta raadiospektripoliitika töörühmale.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „ENISA määrus”) loodi 2004. aastal viieks aastaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mille eesmärk on tagada ühenduse võrgu- ja infoturbe kõrge ja tõhus tase ning töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur ning selle kaudu toetada siseturu sujuvat toimimist.	(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „ENISA määrus”) loodi 2004. aastal viieks aastaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), mille eesmärk on tagada ühenduse võrgu- ja infoturbe kõrge ja tõhus tase ning töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur ning selle kaudu toetada siseturu sujuvat toimimist. See määrus ei mõjuta määrust (EÜ) nr 460/2004, mis tuleks läbi vaadata vastavalt kõnealuse määruse asjakohastele sätetele.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Samal ajal tehti kindlaks hulk probleeme, sealhulgas eriti organisatsiooni struktuuri, töötajate arvu ja oskuste jagunemise ning logistiliste raskustega seotud probleemid. ENISA põhiülesanded peaksid kujunema nii, et need moodustaksid ameti keskse komponendi, mis peaks eesmärkide ja ülesannete selge määratlemisega tagama nende eesmärkide ja ülesannete tõhusama, sihikindlama ja kulutõhusama täitmise kooskõlas parema õigusloome põhimõttega üheainsa ameti poolt, mis on pädev ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku küsimustes.	(11) Samal ajal tehti kindlaks hulk probleeme, sealhulgas eriti organisatsiooni struktuuri, töötajate arvu ja oskuste jagunemise ning logistiliste raskustega seotud probleemid. ENISA põhiülesanded peaksid kujunema nii, et need moodustaksid elektroonilist sidet käsitleva määruse keskse komponendi, mis peaks eesmärkide ja ülesannete selge määratlemisega tagama nende eesmärkide ja ülesannete tõhusama, sihikindlama ja kulutõhusama täitmise kooskõlas parema õigusloome põhimõttega eraldiseisva ameti poolt, mis tegutseb nii infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi kui ka õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi alluvuses ning on pädev ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku küsimustes ning võrgu ja teabe turvalisusega ja küberkuritegevusega seotud küsimustes.
Selgitus
ENISA volitused lõpevad 2009. aastal ja kui muu asutus tema praegusi ülesandeid üle ei võta, ei ole võimalik Euroopa võrgu- ja infoturbe üle järelevalvet teostada ja sellega piisavalt tegeleda. Kuna ENISA praegune reguleerimisala on liiga piiratud, et hõlmata näiteks elektroonilise side alast küberkuritegevust, ja kuna ei ole selge, kas see hõlmatus tagatakse, kui ENISA muutub Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti osaks, on vaja reguleerimist ja turvalisust ühendavat lähenemist.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seega on vaja asutada uus ühenduse asutus, Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet (edaspidi „amet”). Amet aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks amet usaldusväärse teabekeskusena.	(12) Seega on vaja asutada uus sõltumatu ühenduse asutus (edaspidi „amet”), mis rajaneb laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühmal. Amet aitaks komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele antava abi kaudu tõhusalt kaasa siseturu väljakujundamisele. Tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning temale antud ülesannete hoolikale täitmisele tegutseks amet usaldusväärse teabekeskusena.
Selgitus
Kuna laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühm soovitakse muuta komisjonist rahaliselt sõltumatuks, tuleks seda kajastada ameti teistsuguses nimetuses.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Euroopa Komisjon on tunnistanud ülemaailmse telekommunikatsioonivõrgu globaalset ja piiriülest iseloomu, märkides, et see erineb üksnes riigipõhiselt osutatavatest telekommunikatsiooniteenustest ning et on olemas ühtne ülemaailmne telekommunikatsiooniteenuste turg, mida tuleb riigipõhiselt osutatavatest teenustest eristada.
Selgitus
Ülemaailmse telekommunikatsiooniteenuste turu raames on koostatud spetsiaalsed lepingud mitmeid riike hõlmavate lahenduste jaoks ja selliste küsimuste korraldamine ei ole seotud ühegi konkreetse riigi või geograafilise piirkonnaga.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Amet peaks tegutsema Euroopa tasandil võrgu- ja infoturbe eksperdikeskusena, mis annaks suuniseid ja nõu Euroopa Parlamendile, komisjonile või liikmesriikide määratud pädevatele asutustele. Sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on endiselt ühiskonna üks peamisi huvisid ning ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku üks põhielement. Siseturu sujuvat toimimist võib ohustada raamdirektiivi ja eridirektiivide turbesätete erinev kohaldamine. Komisjoni ja liikmesriikide taotlusel tehnilist nõu andva ameti arvamus peaks hõlbustama nende direktiivide järjepidevat kohaldamist riigi tasandil.	(24) Laiendatud ENISA peaks tegutsema Euroopa tasandil võrgu- ja infoturbe eksperdikeskusena, mis annaks suuniseid ja nõu Euroopa Parlamendile, komisjonile või liikmesriikide määratud pädevatele asutustele. Sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on endiselt ühiskonna üks peamisi huvisid ning ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku üks põhielement. Siseturu sujuvat toimimist võib ohustada raamdirektiivi ja eridirektiivide turbesätete erinev kohaldamine. Komisjoni ja liikmesriikide taotlusel tehnilist nõu andva, laiendatud volitustega ja nii infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi kui ka õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi alla kuuluva ENISA arvamus peaks hõlbustama nende direktiivide järjepidevat kohaldamist riigi tasandil.
Selgitus
ENISA volitused lõpevad 2009. aastal ja kui muu asutus tema praegusi ülesandeid üle ei võta, ei ole võimalik Euroopa võrgu- ja infoturbe üle järelevalvet teostada ja sellega piisavalt tegeleda. Kuna ENISA praegune reguleerimisala on liiga piiratud, et hõlmata näiteks elektroonilise side alast küberkuritegevust, ja kuna ei ole selge, kas see hõlmatus tagatakse, kui ENISA muutub Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti osaks, on vaja reguleerimist ja turvalisust ühendavat lähenemist.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks ametil olema autonoomne eelarve. Euroopa Liidu üldeelarvest makstavate subsiidiumide suhtes jätkatakse ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist. Lisaks peaks raamatupidamist auditeerima Euroopa Kontrollikoda vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) artiklile 91.	(40) ) Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks ametil olema autonoomne eelarve, millest üks kolmandik peaks tulema Euroopa Liidu üldeelarvest ja kaks kolmandikku liikmesriikidelt. Euroopa Liidu üldeelarvest makstavate subsiidiumide suhtes, st ameti eelarvest ühe kolmandiku ulatuses, jätkatakse ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist. Lisaks peaks raamatupidamist auditeerima Euroopa Kontrollikoda vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) artiklile 91.
Selgitus
Selleks et tagada uuele ametile sõltumatus ja anda talle suurem autonoomsus vastavates liikmesriikides, on vaja rahastada ametit nii liimesriikide (riikide reguleerivate asutuste) vahenditest kui ka ühenduse eelarvest. See, et osa rahastamisest toimub läbi ühenduse eelarve, tagab ka ameti suurema vastutuse Euroopa Parlamendi ees.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.	1. Luuakse laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühm kui amet, mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.
Selgitus
Täielikult uue ameti loomine ei ole vajalik ja see tuleks asendada laiendatud Euroopa reguleerivate asutuste töörühma laadse asutusega, mis oleks reguleeritud ELi õigusega. Euroopa Kohtu suurkoja 2. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-217/04 Suurbritannia versus parlament ja nõukogu viidatakse, et asutamislepingu artiklit 95 võib kasutada ühenduse asutuse loomise õigusliku alusena. See on küllaldane põhjendus, et anda Euroopa reguleerivate asutuste töörühmale suuremad volitused õigusliku staatuse võimaldamise kaudu, mis tagab ka töörühmale suurema iseseisvuse.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule ning kõrgetasemelisele ja tõhusale võrgu- ja infoturbele.	2. Amet tegutseb raamdirektiivi ja eridirektiivide reguleerimisala piires ning kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi. Ta aitab II ja III peatükis loetletud ülesannete täitmisega kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu paremale toimimisele, sealhulgas eelkõige kogu ühendust hõlmava elektroonilise side arengule.
	Kõrgetasemelise ja tõhusa võrgu- ja infoturbe tagamiseks võtab ta arvesse ENISA esitatud soovitusi.
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi turvalisuse alal, millega peaks tõhusalt tegelema ENISA või selle õigusjärglane.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet täidab oma ülesandeid Euroopa elektroonilise side reguleerimise süsteemis koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga.	3. Amet täidab oma ülesandeid koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga.
Selgitus
Paljud ameti reguleerimisalased ülesanded peaksid jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) esitab komisjoni taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni, pakkudes talle kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;	(a) esitab komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel või omal algatusel arvamusi ja abistab komisjoni ning Euroopa Parlamenti, pakkudes neile kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes täiendavat tehnilist tuge;
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada parlamendi ja ameti tihedam side.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) teeb üksikotsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) numbrite kasutusõiguste andmisega;	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo (ERO) on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) abistab komisjoni nende ettevõtjate valimisel, kellele antakse raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi;	välja jäetud
Selgitus
Raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm (RSPG), raadiospektrikomitee (RSC) ja sidekomitee (CoCom).
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) nõuab sisse ja jaotab ümber raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud;	välja jäetud
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i a) töötab välja ühised seisukohad üleeuroopalistes küsimustes, nagu ülemaailmsed ja piiriülesed telekommunikatsiooniteenused, eesmärgiga suurendada reguleerimise järjekindlust ja edendada üleeuroopalist turgu ja üleeuroopalisi eeskirju.
Selgitus
ELi praeguse üldise raamistiku kohaselt peab ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkuja üleeuroopalise teenuse pakkumiseks järgima iga riigi reguleeriva asutuse individuaalseid loa saamise nõudeid. Riikide tavades on arvestatavaid erinevusi ja riikide loa andmise menetlustest tulenevad kohustused erinevad samuti suures ulatuses.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet esitab komisjoni taotlusel arvamusi kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	1. Amet esitab komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel arvamusi lõikes 3 loetletud elektroonilise sidega seotud küsimustes. Komisjon võib taotleda arvamust muudes elektroonilise sidega seotud küsimustes juhul, kui taotlus on põhjendatud ja proportsionaalne ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatakse samaaegselt taotluse esitamisega sellekohane teade ja võimaldatakse neil täita kontrolliülesandeid.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side. Komisjoni esitatud taotlused peaksid olema mõõdukad ja põhjendatud.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet toetab eelkõige raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste soovituste või otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19.	2. Amet edendab ühtlustatud reguleerimist ja toetab raamdirektiivi ja eridirektiivide sätete ühtset kohaldamist, abistades komisjoni selliste otsuste ettevalmistamisel, mille komisjon peab vastu võtma kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 19.
Selgitus
Ühtlustatud reguleerimine on ülioluline. Soovituste suhtes parlamendil kontrollikohustust ei ole ja komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada parlamentaarne kontroll.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud küsimused hõlmavad järgmist:	3. Lõikes 1 osutatud küsimused on:
Selgitus
Ameti kohustused tuleks selgelt määratleda.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus ja terviklikkus, kaasa arvatud turvalisuse ja terviklikkuse rikkumisega seotud küsimused, vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 13a ja direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) artiklile 4;	välja jäetud
Selgitus
Turvalisuse küsimustega peaks tõhusalt tegelema ENISA.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) numbrite andmisega seotud küsimused vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10 ning juurdepääs numbritele ja teenustele ühenduses vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 28;	välja jäetud
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt o
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) raadiosagedusalaste küsimustega seotud meetmed vastavalt otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus) artiklitele 4 ja 6;	välja jäetud
Selgitus
Spektriküsimustega juba tegeleb tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(p) vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklitele 6a ja 6b:	välja jäetud
(i) raadiosageduste või numbrite kasutusõigusega seotud ühtlustatud tingimused;
(ii) kooskõlastatud või ühtlustatud korras antud kasutusõiguste muutmine või tühistamine;
(iii) piiriülese potentsiaaliga teenuseid pakkuvate ettevõtjate valimine, kellele võib anda individuaalsed raadiosageduste või numbrite kasutusõigused.
Selgitus
Spektriküsimustega juba tegeleb tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt p a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(p a) meetmed eesmärgiga tagada ühiste üleeuroopaliste eeskirjade ja nõuete väljatöötamine ülemaailmsete ja piiriüleste telekommunikatsiooniteenuste pakkujatele;
Selgitus
ELi praeguse üldise raamistiku kohaselt peab ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste pakkuja üleeuroopalise teenuse pakkumiseks järgima iga riigi reguleeriva asutuse individuaalseid loa saamise nõudeid. Riikide tavades on olulisi erinevusi ja riikide loa andmise menetlustest tulenevad kohustused erinevad samuti märkimisväärselt.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Kõik ameti arvamused edastatakse Euroopa Parlamendile ning amet teavitab kontrolliga regulatiivmenetluse raames Euroopa Parlamenti oma lõplikest ettepanekutest.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet võib enne oma arvamuse esitamist komisjonile nõu pidada asjaomase riigi konkurentsiasutustega.	2. Amet peab enne oma arvamuse esitamist komisjonile nõu asjaomase riigi konkurentsiasutustega.
Selgitus
Amet peab austama subsidiaarsuse põhimõtet ja kasutama parimal viisil riikide eriteadmisi.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametil on võimalus teha otsuseid seoses Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) kuuluvate numbrite kasutusõiguste andmisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 10. Ta vastutab ka Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) haldamise ja arendamise eest nende liikmesriikide nimel, kellele on antud prefiks 3883.	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet täidab ühtlustatud numeratsioonialade juhtimise ja haldamisega seotud ülesandeid vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 10 lõikele 4.	välja jäetud
Selgitus
Euroopa Raadiosidebüroo on juba kehtestanud rahuldava korra.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet avaldab aastaaruande raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris ja poliitika kohta, määratledes potentsiaalsed vajadused ja ülesanded.	4. Amet peab koostöös raadiospektripoliitika töörühmaga registrit raadiosageduste kasutamise prognoositava arengu kohta elektroonilise side sektoris. Korrapäraselt ja vastavalt vajadusele või komisjoni taotlusel esitab amet aruande potentsiaalsete vajaduste ja ülesannete kohta.
Selgitus
Aastaaruande koostamise kohustus on liialt kurnav ja bürokraatlik. Aruandeid tuleks koostada siis, kui amet seda vajalikuks peab või kui seda nõuetekohaselt taotletakse. Raadiospektripoliitika töörühmal on seda kohustust ehk lihtsam täita ja ta juba säilitab vajalikku dokumentatsiooni.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui amet esitab vastavalt lõikele 1 arvamuse ühise valikukorra rakendamise kohta kasutusõiguste puhul, mis jäävad direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b reguleerimisalasse, tuleb selles arvamuses eelkõige:	välja jäetud
(a) määrata kindlaks elektroonilised sideteenused, mille piiriülesel osutamisel ühenduses tuleks kasutada sagedusi või numbreid, mille kasutamise õigused antakse ühise valikukorra raames ja ühtsetel tingimustel;
(b) määrata kindlaks numbrid või numeratsioonialad, mida võiks selliste teenuste puhul kasutada;
(c) hinnata tegelikku või potentsiaalset nõudlust selliste teenuste järele ühenduses ning
(d) määratleda ühise valikukorra raames antavate kasutusõiguste arvu piirangud, mida ta peab sobivaks, ja korra, mille kohaselt valitakse ettevõtjad, kellele need õigused antakse, võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 7 sätestatud põhimõtteid.
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	välja jäetud
Ettevõtjate valimise ettepanek
Amet teeb vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b järgmist:
(a) võtab vastu ja vaatab läbi ettevõtjate taotlused raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste saamiseks ning nõuab neilt sisse ühise valikukorra raames kehtestatud haldustasud;
(b) korraldab ühise valikukorra raames konkursi ning teeb ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kellele võib menetluse tingimuste kohaselt anda individuaalsed kasutusõigused;
(c) esitab komisjonile aruande üksikasjalike andmetega laekunud taotluste kohta, kirjeldades taotluste läbivaatamist, tehes ettepaneku ettevõtja(te) kohta, kes on kõige sobivamad saama individuaalseid kasutusõigusi, ning põhjendades oma valikut viitega asjakohase rakendusmeetmega ette nähtud valikukriteeriumidele.
Selgitus
Raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm, raadiospektrikomitee ja sidekomitee.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet esitab komisjonile taotluse korral arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.	Amet esitab komisjoni või raadiospektripoliitika töörühma taotluse korral komisjonile ja raadiospektripoliitika töörühmale arvamuse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklis 6b sätestatud ühise valikukorra raames antud õiguste tühistamise kohta.
Selgitus
Amet peaks mängima koordineerivat rolli spektri haldamises, töötades koos nii komisjoni kui ka raadiospektripoliitika töörühmaga.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks artikli 4 lõike 3 punktis b ning artikli 19 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannetele soodustab amet võrgu- ja infoturbekultuuri arengut, toimides eelkõige järgmiselt:	Amet teeb vajaduse korral koostööd Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) või tema õigusjärglasega. Komisjoni või ENISA taotlusel esitab amet komisjonile ja ENISAle turvalisuse küsimustes arvamuse.
(a) hõlbustades komisjoni ja liikmesriikide koostööd võrgu- ja infoturbe probleemide ennetamise, käsitlemise ja lahendamise ühise metoodika arendamisel;
(b) nõustades komisjoni võrgu- ja infoturbe valdkonnas tehtud teadusuuringute ning riskiennetustehnoloogia küsimustes ning edendades riskide hindamist, koostalitlusvõimelisi riskijuhtimislahendusi ning uuringuid riskijuhtimislahenduste kohta era- ja avaliku sektori organisatsioonides ja
(c) toetades ühenduse koostööd kolmandate riikidega ning vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada ülemaailmselt ühtset lähenemisviisi võrgu- ja infoturbe küsimustele.
Selgitus
Kuigi ameti kaasamine on soovitav, peaks ENISA turvalisuse küsimustega juba tõhusalt tegelema ning pädevus peaks jääma sellele asutusele või tema õigusjärglasele.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib omal algatusel esitada komisjonile arvamuse artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 12, 14, 21 ja 22 osutatud küsimustes.	Amet võib omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile arvamuse, eelkõige artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ning artiklites 14, 21 ja 22 osutatud ja muudes küsimustes, mida ta asjakohaseks peab.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side. Artikkel 12 jäetakse teiste muudatusettepanekutega välja, kuna raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi juba haldavad tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm (RSPG), raadiospektrikomitee (RSC) ja sidekomitee (CoCom).
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16	välja jäetud
Ameti teenuste eest määratud haldustasude sissenõudmine
1. Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 osutatud korras ja ameti arvamuse alusel kindlaks haldustasud, mis määratakse ettevõtjatele, kes kasutavad ameti teenuseid. Amet nõuab need haldustasud sisse.
2. Haldustasud kehtestatakse igale ettevõtjale eraldi objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil, mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud.
3. Lõikes 1 osutatud haldustasudega võib katta:
(a) ametile valikukorra juhtimisel vastavalt artiklile 12 tekkinud halduskulud;
(b) kaebuste läbivaatamise vastavalt artiklile 34;
(c) ametile Euroopa telefoninumeratsioonivälja haldamisel vastavalt artiklile 8 tekkinud halduskulud.
Kõik tasud on väljendatud ja tuleb maksta eurodes.
4. Haldustasud määratakse kindlaks summas, mis tagab, et sellega on põhimõtteliselt võimalik katta kõik osutatud teenuste kulud.
5. Amet avaldab igal aastal oma halduskuludest ja -tasudest ülevaate. Kui tasude ja kulude kogusummad erinevad, esitab ta komisjonile arvamuse, näidates ära tasude asjakohased kohandused.
Selgitus
See peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	välja jäetud
Ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasude ning määratud haldustasude sissenõudmine ja ümberjaotamine
1. Kui ühise valikukorra raames antud raadiosageduste ja numbrite kasutusõiguste tasud on ettevõtjatele kehtestatud direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6b alusel, vastutab nende sissenõudmise ja ümberjaotamise eest amet.
Amet jaotab kasutustasud laekumisel ümber enda ja asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt tähtaegadele ja määradele, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklile 6b.
Kui komisjon ei ole tähtaegu ega suhtarve kindlaks määranud, jaotatakse kasutustasud ümber nende liikmesriikide elanikkonna suuruse alusel, kes pidid viimasel lõppenud aastal enne valikukorra kasutuselevõtmist andma välja kasutusõigusi.
2. Amet vastutab haldustasude sissenõudmise ja ümberjaotamise eest, mis on ühise valikukorra raames valitud ettevõtjatele kehtestatud ühiste tingimuste täitmist jälgivate riikide reguleerivate asutuste halduskulude katmiseks.
Amet jaotab esimeses lõigus osutatud haldustasud nende laekumisel asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele ümber vastavalt nende esitatud väärtustele.
Selgitus
Spektriga seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt raadiospektripoliitika töörühm.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonnas.	1. Amet edendab kooskõlas ühenduse elektroonilise side poliitikaga nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses reguleerimistegevuse olukorra ja arenguga elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas võrgu- ja infoturbe valdkonnas.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) korraldades või edendades koolitamist kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes.	(c) korraldades või edendades koolitamist kõikides elektroonilise sidega seotud küsimustes, kaasa arvatud andmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning elektrooniliste sidevõrkude turbega seotud küsimused.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) esitades aruande erinevuste kohta reguleerimistavades ning ettepanekud nende tavade lähendamiseks. Kui amet on seisukohal, et reguleerimistavade kohta on vaja siduvaid eeskirju, esitab ta komisjonile asjaomased soovitused, sealhulgas nende jõustamise kohta. Ametile võib anda volituse eeskirjad jõustada.
Selgitus
Ühtlustatud reguleerimine on ülioluline; sama oluline on tagada vajaduse korral jõustamismehhanism.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet kogub eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 13a alusel asjakohast teavet, et analüüsida olemasolevaid ja kujunevaid riske. Ta analüüsib eelkõige ELi tasandil selliseid riske, mis võivad mõjutada elektrooniliste sidevõrkude töökindlust ja kättesaadavust ning nendes levitatava ja vahetatava teabe autentsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust, ning esitab analüüsitulemused liikmesriikidele ja komisjonile.	välja jäetud
Selgitus
Turvalisuse küsimustega peaks tõhusalt tegelema ENISA või tema õigusjärglane.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Amet toetab kõigi kasutajate teavitamist ning õigeaegse, objektiivse ja arusaadava teabe kättesaadavust, sealhulgas võrgu- ja infoturbe küsimustes, edendades selleks muu hulgas kasutusel olevate heade tavade, kaasa arvatud kasutajate hoiatamise meetodite vahetamist, ning püüdes luua kooskõla avaliku ja erasektori algatuste vahel.	välja jäetud
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet vastutab sellise andmebaasi haldamise ja avaldamise eest, mis sisaldab teavet mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindade kohta ühenduses, sealhulgas vajaduse korral andmeid ühenduse äärepoolseimates piirkondades tehtud ja vastuvõetud rändluskõnede erikulude kohta. Amet jälgib selliste hindade arengut ning avaldab selle kohta aastaaruande.	välja jäetud
Selgitus
Mobiilsete kõne- ja andmesideteenuste rändlushindadesse sekkumist plaaniti üksnes turukorrektsiooni meetmena ja see ei pidanud olema püsiv. Pidev järelevalve kuulub komisjoni volituste hulka ning seda võib taotleda, kuid see ei peaks sisalduma määruses.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib komisjoni taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid.	Amet võib komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel täita täiendavaid eriülesandeid kõigis elektroonilise sidega seotud küsimustes.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku seletuskirjas määratletakse, et loodav amet annab aru Euroopa Parlamendile. Seetõttu tuleb tagada nende kahe organi tihedam side.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) haldusnõukogu,	välja jäetud
Selgitus
Haldusnõukogu võib seada ohtu reguleerivate asutuste sõltumatuse, on tarbetuks bürokraatlikuks vahelüliks ja tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) võrguturbe ülem,	välja jäetud
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi turvalisuse valdkonnas ja see muudab võrguturbe ülema ametikoha tarbetuks.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) alaline sidusrühm,	välja jäetud
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) apellatsiooninõukogu.	välja jäetud
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi numbrite kasutusõiguse valdkonnas ja see muudab apellatsiooninõukogu tarbetuks.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 25	välja jäetud
Haldusnõukogu
1. Haldusnõukogusse kuulub kaksteist liiget. Neist kuus nimetab ametisse komisjon ning kuus nõukogu. Halduskogu liikmed nimetatakse ametisse viisil, mis tagab kõrgeimate pädevuse ja sõltumatuse nõuete täitmise ning ulatuslikud asjakohased teadmised. Ametiaeg on viis aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.
2. Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.
3. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Ameti direktor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib koosolekule kutsuda vaatlejana isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Sekretariaaditeenuseid osutab haldusnõukogule amet.
4. Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest.
5. Igal liikmel on üks hääl. Töökorras sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige saab teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid.
Selgitus
Haldusnõukogu võib seada ohtu reguleerivate asutuste sõltumatuse, on tarbetuks bürokraatlikuks vahelüliks ja tuleks välja jätta. Riikide reguleerivad asutused teavad ise kõige paremini, keda endi hulgast oma rühma esindajaks nimetada.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.	1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkuleppe kohaselt ning pärast komisjoniga konsulteerimist nimetatakse ametisse direktor, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 2.
2. Haldusnõukogu nimetab pärast direktoriga nõupidamist kooskõlas artikli 31 lõikega 2 ametisse võrguturbe ülema.
3. Haldusnõukogu nimetab ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 27 lõikes 1.
4. Haldusnõukogu nimetab ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 33 lõikes 1.
5. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga nõupidamist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 28 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist.
6. Haldusnõukogu kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 36–38.
7. Haldusnõukogu otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas võtta vastu annakuid, annetusi või toetusi teistest ühenduse allikatest.
8. Haldusnõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet direktori ja võrguturbe ülema suhtes.
9. Haldusnõukogu kehtestab vajaduse korral ameti personalipoliitika vastavalt artikli 49 lõikele 2.
10. Haldusnõukogu võtab vastavalt artiklile 47 vastu erisätted, mis on vajalikud, et rakendada ameti dokumentidele juurdepääsu õigust.
11. Haldusnõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.	11. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Artikli 28 lõike 4 kohaselt sisaldab see aruanne osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal. Euroopa Parlament võib taotleda, et reguleerivate asutuste nõukogu esindaja pöörduks parlamendi reguleerivate tegevustega seotud küsimustes parlamendi poole.
12. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.
13. Haldusnõukogu esitab komisjonile arvamuse haldustasude kohta, mida amet võib oma artiklis 16 sätestatud ülesannete täitmisel ettevõtjatelt nõuda.
Selgitus
Haldusnõukogu võib seada ohtu reguleerivate asutuste sõltumatuse, on tarbetuks bürokraatlikuks vahelüliks ja tuleks välja jätta Reguleerivate asutuste nõukogu kui ameti juhtorganit tuleks ameti tulemuslikkuse eest vastutavaks pidada.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale direktori ja komisjoni esindaja on üks hääl.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma liikmete kahekolmandikulise kvalifitseeritud häälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel peale komisjoni esindaja on üks hääl.
Selgitus
Ei ole põhjust välistada direktori hääletamisõigust. Läbikaalutud otsuste vastuvõtmise tagamiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra oma liikmete kahekolmandikulise kvalifitseeritud häälteenamusega.
Selgitus
Läbikaalutud otsuste vastuvõtmise tagamiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.	6. Talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult ning jääb komisjonist sõltumatuks.
Selgitus
Tuleb tagada sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.	1. Ametit juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Olenemata Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast pädevusest ei küsi direktor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega võta selliseid juhiseid vastu.
Selgitus
Haldusnõukogu tuleks välja jätta ning nõukogu ja parlamendi volitusi tunnustada.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktori nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.	2. Direktor nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõusolekul ning pärast komisjoni ja reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas. Kandidaadid võib kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.
Selgitus
Kuna komisjonil on lõplik vastutus telekommunikatsioonipoliitika eest ning ameti nõustamisalased ülesanded peavad olema sõltumatud, on vaja tagada, et komisjonil ei ole ametisse nimetamise alaseid volitusi.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4 – esimene ja teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu võib pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.	4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.
Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.	Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.
Selgitus
Kuna komisjonil on lõplik vastutus telekommunikatsioonipoliitika eest ning ameti nõustamisalased ülesanded peavad olema sõltumatud, on vaja tagada, et komisjonil ei ole ametisse nimetamise alaseid volitusi.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.	5. Direktori võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, mis tehakse pärast komisjoniga ja reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.
Selgitus
Haldusnõukogu tuleks välja jätta ning nõukogu ja parlamendi volitusi tunnustada.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta osaleb haldusnõukogu töös hääleõiguseta.	välja jäetud
Selgitus
Haldusnõukogu ja võrguturbe ülema kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 4 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Direktor esitab tööprogrammi enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.	välja jäetud
Selgitus
Haldusnõukogu ja võrguturbe ülema kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu ja võrguturbe ülema suunistele ning vajaduse korral haldusnõukogu halduskontrollile.	5. Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu suunistele.
Selgitus
Haldusnõukogu ja võrguturbe ülema kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 9 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Direktor ja reguleerivate asutuste nõukogu võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Sekretariaaditeenuseid osutab amet.
Selgitus
Haldusnõukogu ja võrguturbe ülema kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31	välja jäetud
Võrguturbe ülem
1. Võrguturbe ülem vastutab ameti ülesannete koordineerimise eest seoses võrgu- ja infoturbega. Võrguturbe ülem tegutseb direktori alluvuses ja annab direktorile oma tegevuse kohta aru. Ta valmistab oma tegevuse kohta igal aastal ette tööprogrammi.
2. Võrguturbe ülema nimetab viieks aastaks ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turbe valdkonnas, vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle esitab komisjon.
3. Võrguturbe ülema võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast direktoriga nõupidamist. Haldusnõukogu peab selle otsuse tegema vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
4. Haldusnõukogu võib pärast direktoriga nõupidamist komisjoni ettepaneku alusel ning üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra direktori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võrguturbe ülem moodustab alalise sidusrühma, kuhu kuuluvad asjaomaseid sidusrühmi esindavad eksperdid eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist, tarbijarühmadest ning võrgu- ja sideturbe akadeemilised eksperdid. Võrguturbe ülem määrab kooskõlas direktoriga kindlaks eelkõige alalise sidusrühma koosseisu, liikmete arvu ja nimetamise ning töökorra.	1. Direktor kutsub asjaomaseid sidusrühmi eelkõige info- ja sidetehnoloogia sektorist ning tarbijarühmadest jagama reguleerivate asutuste nõukoguga oma erialateadmisi. Direktor kutsub ENISA esindajat jagama oma teadmisi turvalisuse küsimustes, mis mõjutavad Euroopa reguleerivate asutuste tööd ja võimaldab tal alalise vaatlejana osaleda kõigil Euroopa reguleerivate asutuste nõukogu nõupidamistel. Asjaomaste sidusrühmade nõuandeid reguleerivatele asutustele võetakse asutuste otsustes arvesse ja nendest teavitatakse Euroopa Parlamenti, komisjoni ja reguleerivate asutuste nõukogu.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja võrguturbe ülema ametikohta ei peaks olema. Sellele vaatamata peaks ENISA esindaja jälgima reguleerivate asutuste nõukogu nõupidamisi ja pakkuma asjakohaseid eriteadmisi. Sidusrühmade üldist laadi arvamused on teretulnud. Võib-olla peab asutus siiski võtma meetmeid tagamaks, et ta ei sea ohtu riikide reguleerivate asutuste sõltumatust.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Alalise sidusrühma esimees on võrguturbe ülem. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda haldusnõukogusse või reguleerivate asutuste nõukogusse.	2. Alalise sidusrühma esimees on direktor. Rühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Rühma liikmed ei tohi kuuluda reguleerivate asutuste nõukogusse.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja võrguturbe ülema ametikohta ei peaks olema. Sellele vaatamata peaks ENISA esindaja jälgima reguleerivate asutuste nõukogu nõupidamisi ja pakkuma asjakohaseid eriteadmisi. Sidusrühmade üldist laadi arvamused on teretulnud. Võib-olla peab asutus siiski võtma meetmeid tagamaks, et ta ei sea ohtu riikide reguleerivate asutuste sõltumatust.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Alaline sidusrühm võib nõustada võrguturbe ülemat tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.	4. Alaline sidusrühm võib nõustada direktorit tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, ameti tööprogrammi asjakohaste osade kohta ettepanekute tegemisel ning sidusrühmadega ja ENISA esindajaga suhtluse tagamisel kõigis tööprogrammiga seotud küsimustes.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja võrguturbe ülema ametikohta ei peaks olema. Sellele vaatamata peaks ENISA esindaja jälgima reguleerivate asutuste nõukogu nõupidamisi ja pakkuma asjakohaseid eriteadmisi. Sidusrühmade üldist laadi arvamused on teretulnud. Võib-olla peab asutus siiski võtma meetmeid tagamaks, et ta ei sea ohtu riikide reguleerivate asutuste sõltumatust.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33	välja jäetud
Apellatsiooninõukogu
1. Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kes valitakse riikide reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus elektroonilise side sektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe.
2. Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametisse haldusnõukogu osalemiskutsele vastanute hulgast ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist.
3. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei pea lähtuma ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga nõupidamist vastava otsuse.
4. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.
Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib ühel esimeses lõigus nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamise taotluse aluseks ei tohi olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest.
5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõikes 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, välja arvatud juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi numbrite kasutusõiguse valdkonnas ja see muudab apellatsiooninõukogu tarbetuks.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 34	välja jäetud
Kaebused
1. Apellatsiooninõukogu vastutab ameti poolt artikli 8 lõikega 1 hõlmatud valdkondades vastu võetud otsuste või meetmete peale esitatud kaebuste üle otsustamise eest.
2. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.
4. Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele ettevõtjale või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma meetme või otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.
5. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.
6. Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli raames kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.
7. Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra.
Selgitus
Ametil ei peaks olema volitusi numbrite kasutusõiguse valdkonnas ja see muudab apellatsiooninõukogu tarbetuks.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 35	välja jäetud
Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine
1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.
2. Kui amet ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.
3. Amet peab võtma vajalikud meetmed Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.
Selgitus
Kui asjaomased muudatusettepanekud vastu võetakse, ei kuulu numbrite kasutusõigused ameti pädevusse ning apellatsiooninõukogu ei ole vaja. Kui neid vastu ei võeta, peaksid need menetlused alles jääma.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) osa loataotlejate poolt vastavalt artikli 17 sätetele makstud kasutustasudest;	välja jäetud
Selgitus
Ametil ei peaks olema kasutusõiguste tasude kogumise alaseid volitusi. Juhul, kui ei looda muid teenuseid, mis nõuavad tasusid, tuleb punkt a välja jätta.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.	2. Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud, sealhulgas sõltumatu sekretariaadi loomisega seotud kulud.
Selgitus
Ametil peaks olema sekretariaat, mis katab kõik tema tegevusega seotud haldusvajadused.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Direktor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib projekti kohta arvamuse esitada.	1. Direktor koostab igal aastal hiljemalt 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööprogrammi, ning edastab projekti reguleerivate asutuste nõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab reguleerivate asutuste nõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab reguleerivate asutuste nõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised volitused, tagamaks tõhus sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Haldusnõukogu koostab ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu koostab ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja liikmesriikide kahekolmandikulise eelarveosa heakskiitmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised volitused, et tagada tõhus sõltumatus komisjonist. Kuna ameti eelarve koosneb ühe kolmandiku ulatuses ühenduse eelarvevahenditest ja kahe kolmandiku ulatuses liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt saadud vahenditest, tuleb seda eelarveaasta kavandamisel arvesse võtta.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Haldusnõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui üks või teine eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ametit sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.	6. Reguleerivate asutuste nõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui üks või teine eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ametit sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised volitused, et tagada tõhus sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.	4. Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks reguleerivate asutuste nõukogule.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Haldusnõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.	5. Reguleerivate asutuste nõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.	6. Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos reguleerivate asutuste nõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta hiljemalt 15. oktoobriks. Ta edastab vastuse ka haldusnõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.	8. Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta hiljemalt 15. oktoobriks. Ta edastab vastuse ka reguleerivate asutuste nõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.
Selgitus
Reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad eelarvelised ja sellega seotud aruandlusalased volitused, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.	Direktor võtab pärast reguleerivate asutuste nõukogu ja komisjoniga toimunud nõupidamist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Selgitus
Direktorile ja reguleerivate asutuste nõukogule tuleks anda suuremad volitused ameti finantseeskirjade suhtes, millega võimaldatakse suurem sõltumatus komisjonist.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Vajaduse korral tagatakse käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe salastatus. Kohaldatakse artiklit 46.
Selgitus
Tagada tuleb teabe konfidentsiaalsus.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti töötajad, kaasa arvatud direktor, võrguturbe ülem ning liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.	Ameti töötajad, kaasa arvatud direktor ning liikmesriikide lähetatud ajutised ametnikud, kirjutavad alla kohustuste ja huvide deklaratsioonile, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult.
Selgitus
Turvalisusküsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja võrguturbe ülema ametikohta ei peaks olema.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti nõukogude, direktori, välisekspertide ning töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu, direktori, välisekspertide ning ameti töötajate, kaasa arvatud liikmesriikide lähetatud ajutiste ametnike suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 konfidentsiaalsusnõuded isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse alustamist.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse alustamist.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu võtab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.	2. Reguleerivate asutuste nõukogu võtab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.	4. Reguleerivate asutuste nõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.
Selgitus
Halduskogu kaasamine tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon avaldab viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust ning pärast seda iga viie aasta järel üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon avaldab kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse tegelikku algust üldaruande ameti tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud korra täitmise käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamine hõlmab muu hulgas ameti töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas ameti eesmärki ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisel tuleb arvesse võtta nii ühenduse kui ka liikmesriikide sidusrühmade seisukohti. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	Käesolev määrus muutub viis aastat pärast jõustumist kehtetuks, kui komisjon ei esita ettepanekut pikendada selle kehtivust veel viie aasta võrra, kuni ta selle uuesti läbi vaatab, tuginedes esimeses lõigus osutatud hindamisele ja Euroopa elektroonilise side siseturu saavutamise suunas tehtud edusammudele.
Selgitus
Tegemist on kiiresti muutuva tehnoloogiavaldkonnaga ja kontrolle on soovitav teostada tihedamini kui üks kord volituste kehtimise perioodi vältel. Kui tõepoolest tahetakse teha kohandusi turvalisuse küsimusi reguleerivate eeskirjade läbivaatamisse, tuleb lisaks arvesse võtta ENISA pädevusalaga ja tema laiendatud volitustega seotud muudatusi. Juhul kui võetud meetmed ei vii elektroonilise side siseturu loomiseni, peab Euroopa reguleerivatel asutustel olema ruumi oma töö jätkamiseks.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 56	välja jäetud
Üleminekusätted
1. Amet võtab 14. märtsil 2011 üle vastutuse kogu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti senise tegevuse eest, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalasse.
2. Vallasvara omandiõigus, mis kuulub lõikes 1 osutatud kuupäeval Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile, antakse sellel kuupäeval üle ametile.
Selgitus
Turvalisusega seotud küsimustega tegeleb juba tõhusalt ENISA ja need ei peaks ameti pädevusse kuuluma.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 10.12.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Alexander Alvaro 31.1.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	27.3.2008		5.5.2008		29.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	29.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	44 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Emine Bozkurt, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Urszula Gacek, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Viktória Mohácsi, Claude Moraes, Martine Roure, Csaba Sógor, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Frieda Brepoels, Simon Busuttil, Evelyne Gebhardt, Genowefa Grabowska, Sophia in ‘t Veld, Syed Kamall, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Marian-Jean Marinescu, Marianne Mikko, Bill Newton Dunn, Nicolae Vlad Popa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Manolis Mavrommatis

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet
Viited	KOM(2007)0699 – C6-0428/2007 – 2007/0249(COD)
EP-le esitamise kuupäev	13.11.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 10.12.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 10.12.2007		CONT 10.12.2007		ECON 10.12.2007		IMCO 10.12.2007
	CULT 10.12.2007		JURI 10.12.2007		LIBE 10.12.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Pilar del Castillo Vera 17.1.2008
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI
Arutamine parlamendikomisjonis	27.2.2008		6.3.2008		6.5.2008		26.6.2008
Vastuvõtmise kuupäev	7.7.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Attard-Montalto, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Nicole Fontaine, Fiona Hall, David Hammerstein, Rebecca Harms, Mary Honeyball, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Aldo Patriciello, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Patrizia Toia, Catherine Trautmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Juan Fraile Cantón, Gunnar Hökmark, Erika Mann, Pierre Pribetich, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev