RAPORT Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

16.9.2008 - (11925/2/2008 – C6‑0189/2008 – 2008/0078(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

(11925/2/2008 – C6‑0189/2008 – 2008/0078(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (11925/2/2008);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2008)0197);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 66, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0189/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0352/2008),

1.  kiidab nõukogu määruse eelnõu muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11A a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11A a
	Aruandlus
	Iga kuue kuu järel ja esimest korda 2009. aasta esimese poolaasta lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamist ja migreerumist Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2.	Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 ning igal juhul hiljemalt 30. juunil 2010.

SELETUSKIRI

Taust:

Schengeni infosüsteem (SIS) on Schengeni põhimõtete rakendamise peamine vahend ning tegelikult peetakse seda õigustatult „piirideta” Euroopa ja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala selgrooks.

Süsteemi ülesanne on selle loomisest alates järk-järgult muutunud. Sel ajal, kui SIS loodi, oli tema ainus otstarve olla lisameede piiride avamisel. Kuna SIS on osutunud kasulikuks ja tõhusaks vahendiks, on sellest alates otsustatud tema potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, peamiselt politseikoostöös.

Schengeni infosüsteem on laialdane andmebaas (tegelikult kõige suurem Euroopa ühine andmebaas, mille andmemaht oli detsembris 2007 22 450 781, kusjuures 1 142 988 oli seotud isikutega), mis toimib ühise infosüsteemina, mis võimaldab liikmesriikide asjaomastel asutustel teha koostööd ja vahetada vajalikku teavet, mis on vajalik ala loomiseks, kus puudub kontroll sisepiiridel.

Süsteem sisaldab isikuid ja esemeid puudutavat teavet, mida asjaomased asutused saavad kasutada, eeskätt politsei- ja justiitskoostöös kriminaalasjades, kuid ka isikute kontrollimiseks välispiiridel või riigi territooriumil ning viisade ja elamislubade väljastamiseks.

Otsus luua teise põlvkonna SIS tulenes vajadusest ühendada uusi andmeid (nimelt biomeetriliste andmete juurutamine), uut tüüpi hoiatusteateid (Euroopa vahistamismäärus) ja uusi funktsioone ning laiendada riigi ja ELi tasandi asutustele juurdepääsu hoiatusteadetele, kuid ka rahuldada vajadus uute liikmesriikide integreerimise järele, sest kesksüsteem (C-SIS) suutis ühendada kõige rohkem 18 riiki.

Komisjonile anti volitused uue süsteemi väljatöötamiseks 6. detsembril 2001 ning süsteemi rakendumine kavandati 2007. aasta märtsiks. Mitmete viivituste tõttu kuulutati välja uus ajakava, mille järgi SIS II pidi hakkama tööle 17. detsembriks 2008 (täpselt selleks ajaks, kui lõpevad komisjoni volitused).

Vahepeal, 2006. aastal, töötati välja paremini ajakohastatud SISi versioon (SIS I+R), millega asendati C-SIS Machines ja rakendati lahendus, mis oli side mõttes tänapäevasem ja andis võimaluse liita nimetatud süsteemiga uusi riike.

Uute liikmesriikide suure pettumuse tõttu, et neid hoolimata lubadustest SIS-iga veel 2007. aastal ei ühendatud, otsustas eesistujariik Portugal teha ettepaneku ajutise tehnilise lahenduse (SISone4ALL) väljatöötamiseks.

Süsteem töötab nüüd täie võimsusega ja sellega on liidetud üheksa uut liikmesriiki. Samas on turvalisusnõuete rakendamine laienenud Schengeni alal muutunud veelgi tähtsamaks ja pakilisemaks.

See on saavutatav ainult siis, kui tööle rakendatakse järgmise põlvkonna süsteem SIS II.

SIS II loomine

Edasiste viivituste vältimiseks leppisid nõukogu ja Euroopa Parlament SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevates sätetes kaasotsustamismenetluses kokku esimesel lugemisel. Neid sätteid tuleb kohaldada SIS 1+ süsteemis osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevast, mis määratakse kindlaks nõukogu SIS 1+ süsteemis osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega (vastavalt nõukogu määruse 1987/2006 artikli 55 lõikele 2).

Enne aga, kui see saab toimuda ja süsteem tööle hakkab, tuleb süsteemi põhjalikult katsetada, et hinnata, kas SIS II toimib vastavalt SIS II õigusaktides määratletud tehnilistele ja talitlusnõuetele ning ka muudele vajalikele nõuetele, nagu stabiilsus, valmidus ja toimivus.

Alles pärast SIS II katsetuste edukat lõppemist võib minna järgmise sammu juurde: SIS 1+ kasutajate migreerimine SIS II keskkonda, kusjuures üleminek peaks toimuma kõigi liikmesriikide puhul samal päeval ehk korraga.

Praegused ettepanekud: migreerumine

Euroopa Parlamendil on palutud esitada arvamus kahe õigusakti kohta, mille eesmärk on kehtestada migreerumise õigusraamistik.

Nõukogu käesoleva määrusega püütakse reguleerida migreerumist praegusest Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).

Määrus tuleneb vajadusest muuta migreerumise strateegiat. Algse kava järgi pidid migreeruma 15 liikmesriiki (liikmesriikide arv tol hetkel) ning kogu protsessi pikkus pidi olema umbes 8 tundi.

Vahepeal suurenes liikmesriikide arv 25ni, mis muutis migreerumisprotsessi palju keerulisemaks ja raskemaks ning mille tõttu võtab kõikide andmete ülekandmine uude võrku rohkem aega. Risk kasvas liiga suureks, sest kui ühel liikmesriigil ei õnnestu ühise üleminekuperioodi ajal migreeruda, oleks otseseks tagajärjeks see, et ta peab viivitamata taastama oma piirid (sest tal ei ole enam juurdepääsu SISile). Selle ettenägematu asjaolu vältimiseks oli vaja luua teatud varulahendus, mis võimaldaks vajadusel tagasi lülituda SIS 1+ süsteemi.

Teenuse katkemise riski vähendamiseks migreerumise ajal võimaldab SIS 1+ ajutine tehniline ülesehitus üleminekuperioodil toimida süsteemil SIS 1+ ja SIS II ülesehituse teatud tehnilistel osadel paralleelselt, kuid see üleminekuperiood hoitakse võimalikult lühike.

Lisaks sellele tehakse kättesaadavaks ka tehniline vahend „vahelüli”, mis võimaldab andmete edukat konverteerimist ja sünkroniseerimist SIS 1+ ja SIS II vahel, mida samuti kasutatakse väga piiratud aja jooksul. Vahelüli ühendab SIS 1+ kesksüsteemi SIS II kesksüsteemiga, võimaldades mõlemal töödelda sama teavet ja tagades, et SIS IIga juba edukalt liitunud liikmesriigid on samal tasemel veel SIS 1+ süsteemiga ühendatud liikmesriikidega. Et see sisemine tehniline ülesehitus saaks toimida, on lisatud uus funktsioon, mida esimeses lepingus ei olnud – nn tagurpidikäik.

Käesoleva ettepanekuga soovitakse luua õiguslik raamistik migreerumiseks, sealhulgas igakülgse katsetamise reguleerimiseks, et saada eelkõige kinnitus, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+. Lisaks kavatsetakse õigusliku raamistikuga reguleerida täiendava teabe vahetamise katsetamist.

Väljatöötamine ja katsetamine

Kõigepealt tuleb täita määruse 1987/2006 artikli 55 lõike 2 tingimused (sealhulgas see, et Euroopa Parlamenti tuleb teavitada kõikidest tulemustest) ning alles siis peaks toimuma ühekorraga kõigi andmete migreerumine. Need neli tingimust on:

– vajalike rakendusmeetmete vastuvõtmine;

– vajalikust tehnilisest ja õiguslikust korrast teavitamine liikmesriikide poolt;

– igakülgse katsetamise edukas lõpuleviimine;

– vajalik tehniline korraldus riikliku süsteemi ühendamiseks kesksüsteemiga.

SIS II töölerakendamine tähistab väljatöötamise etapi lõppu ja SIS II õigusliku aluse kohaldamise algust. Selle loogika põhjal peab migreerumisetapp olema viimane SIS II väljatöötamise volituste alla kuuluv ülesanne.

Euroopa Parlamendi raportööri palvele reageerides vastas asepresident Barrot 13. juunil 2008. aastal kirjaga, milles öeldi, et katsetamisetapp juba toimub, ning kirjeldati 12 erinevat etappi kuni SIS II töölerakendumiseni, mis on kavandatud 30. septembriks 2009.

Volitused

SIS II väljatöötamise volitused peavad kestma kuni SIS II töölerakendamiseni.

Need volitused peavad võimaldama täita kõiki SIS II käsitlevates õigusaktides eeltingimustena määratletud ülesandeid, sealhulgas töölerakendamise ettevalmistamine. See tähendab kõikide katsetamisetapis avastatud programmivigade kõrvaldamist ja kõikide vajalike eeltingimuste loomist, näiteks katseplatvorm ja ressursid. Katsetamise lõpuleviimise võib lugeda edukaks ainult juhul, kui enam ei avastata takistusi või suuremaid programmivigu.

Seni on projekti juhtinud ning projekti tarbeks võetud alltöövõtjaga suhelnud komisjon. Kui komisjoni volitused lõppevad enne töölerakendamise etappi, siis peaksid lõppema ka suhted alltöövõtjaga. Samas on talle makstud selle eest, et ta annaks üle laitmatult toimiva süsteemi. Kuidas saab siis aktsepteerida seda, et tema leping lõppeb enne, kui me teame, kas süsteem töötab laitmatult ning et kõik võimalikud probleemid ja programmivead (mis kindlasti ilmnevad) kõrvaldatakse, mida tuleks teha selle lepingu raames? Kuidas saab nimetatud leping lõppeda detsembris 2008, kui katsetatud on ainult 15 liikmesriigi ja mitte kõigi liikmesriikidega? Kas on võimalik garanteerida, et süsteem toimib samamoodi ka siis, kui lisatakse veel 10 riiki?

Kas eeldatakse, et selle uue etapi jaoks leitakse uus alltöövõtja ning nõukogu struktuuris luuakse töö ja katsetuste jätkamiseks uuesti uus töökeskkond, kuni süsteem töötab laitmatult (mis juba telliti eelmiselt alltöövõtjalt ja mille eest talle ka maksti)? Kas sellisel juhul on vaja nimetatud võimaluse puhul ka uut ajakava, et kavandada sellesse kõik need uued aspektid, mida ei osatud ette näha?

MENETLUS

Pealkiri	Migratsioon Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)
Viited	KOM(2008)0197 – C6-0189/2008 – 2008/0078(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	14.5.2008
Vastutav komisjon                istungil teada andmise kuupäev	LIBE 20.5.2008
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	BUDG 20.5.2008
Arvamuse esitamisest loobumine                otsuse kuupäev	BUDG 11.9.2008
Raportöör(id)                nimetamise kuupäev	Carlos Coelho 28.5.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	28.5.2008		8.9.2008		15.9.2008
Vastuvõtmise kuupäev	15.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	35 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Emine Bozkurt, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Bárbara Dührkop Dührkop, Urszula Gacek, Kinga Gál, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Stavros Lambrinidis, Kartika Tamara Liotard, Viktória Mohácsi, Javier Moreno Sánchez, Rareş-Lucian Niculescu, Inger Segelström, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Frieda Brepoels, Simon Busuttil, Sophia in ‘t Veld, Iliana Malinova Iotova, Ona Juknevičienė, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Luca Romagnoli, Eva-Britt Svensson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Andres Tarand