Menetlus : 2008/2102(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0455/2008

Esitatud tekstid :

A6-0455/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/12/2008 - 6.10
CRE 18/12/2008 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0625

RAPORT     
PDF 183kWORD 102k
20. november 2008
PE 409.772v03-00 A6-0455/2008

Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks. Töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamine

(2008/2102(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Ljudmila Novak

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta

(2008/2102(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2007. aasta teatist „Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks: nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühise arenguaruande kavand töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta” (KOM(2007)0703) ning sellega kaasnevat komisjoni personali töödokumenti (SEC(2007)1484);

–   võttes arvesse üksikasjalikku tööprogrammi haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmete kohta Euroopas(1) ning sellele järgnenud ühiseid vahearuandeid programmi elluviimise kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse kui Lissaboni strateegia peamiste edasiviivate jõudude kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(3);

–   võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks(4);

–   võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti „Teadmistepõhise poliitika ja praktika suunas hariduse ja koolituse valdkonnas” („Towards more knowledge-based policy and practice in education and training”(SEC(2007)1098));

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(6);

–   võttes arvesse liikuvust käsitlevat Euroopa kvaliteedihartat(7);

–   võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(9);

–   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida(10);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta(11);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta(12);

–   võttes arvesse 13. ja 14. märtsil 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel eesistujariigi tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0455/2008),

A. arvestades, et Euroopa Liit püüab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedilt jõuda 2010. aastaks maailma esirinda, sest need süsteemid on Lissaboni protsessi edasise arengu seisukohast otsustava tähtsusega;

B.  arvestades, et ülikoolide autonoomia ja vastutuse suurendamisel on tehtud edusamme, ning arvestades, et ülikoolidele selles protsessis pakutavat toetust tuleb tugevdada;

C. arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemid peaksid tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused,

D. arvestades, et võrdõiguslikkuse mõõtme lülitamine haridus- ja koolituspoliitikasse on vajalik selleks, et õnnestuks Lissaboni strateegia, mille üks eesmärke on muu hulgas lahendada naiste ja meeste vahelise ebavõrdse kohtlemisega seotud probleemid Euroopa tööturgudel ning eelkõige saavutada naiste 60% tööhõive määr 2010. aastaks;

E.  arvestades, et liikmesriigid peavad siseriiklike haridus- ja koolitussüsteemide reforme kiirendama, töötades koos ja vahetades häid tavasid;

F.  arvestades, et sidusaid ja ulatuslikke elukestva õppe strateegiaid ja vahendeid, milles Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud, tuleks rakendada järjepidevalt, et saavutada Lissaboni eesmärgid ja tugevdada teadmiste kolmnurka;

G. arvestades, et Euroopa vajab kõrgeid kvalifikatsioone, ning et loovust ja innovatsiooni tuleks edendada hariduse ja koolituse kõikidel etappidel;

H. arvestades, et tuleb valmistuda tulevasteks kvalifikatsiooninõueteks keskkonna ja ühiskonna valdkondades, näiteks muutes kliimamuutuse ja muud keskkonnaküsimused valdkondadevahelisteks õppeaineteks kõikides õppevormides;

I.   arvestades, et õppekavad peaksid kaasa aitama õppurite isiklikule arengule, hõlmates inimõiguste ja Euroopa väärtuste õpetamist;

J.   arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja tulemuslikkust ning nende kodanikele kättesaadavust tuleb pidada Euroopa tasandil poliitika suurteks eesmärkideks;

K. arvestades, et hariduses ja koolituses tuleb alati arvestada kohalike ja regionaalsete võimaluste, eripära ja vajadustega,

1.  väljendab rahulolu komisjoni ülalnimetatud 12. novembri 2007. aasta teatisega ning selles sisalduvate täiustustega;

2.  märgib, et hariduse ja koolituse valdkonnas võetud meetmeid tuleb järjepidevalt toetada täiendavate sotsiaalmajanduslike meetmetega, et parandada Euroopa kodanike üldist elustandardit;

3.  rõhutab vajadust integreerida sisserändajaid ja vähemusi (eriti romisid) ning tegeleda erivajadustega rühmade (peamiselt naiste, puuetega inimeste ja eakate) kaasamisega hariduse kõikidel tasanditel ja valdkondades; on arvamusel, et täiendavat toetust tuleb anda sisserändajatele, samas kui rahvusvähemusi ja romisid peaks abistama koolitatud personal, kes kuulub sama vähemuse hulka või vähemalt tunneb nende emakeelt;

4.  rõhutab, kui oluline on hariduses ja koolituses sport ning kui vajalik on pöörata spordile erilist tähelepanu, näiteks tõhustades kehalise kasvatuse ja sporditunde kõikides hariduse vormides, alates eelharidusest kuni kõrghariduseni, ning nõuab, et õppekavas nähtaks ette vähemalt kolm õppetundi spordiks ja et vastavalt võimalusele tehtaks koolidele kättesaadavaks toetus selle kohustusliku miinimumi ületamisel;

5.  toonitab perekonna ja sotsiaalse keskkonna keskset rolli hariduse ja koolituse kõikides aspektides;

6.  täheldab, et haridus on nii naiste kui ka meeste sotsiaalse edukuse ja isikliku arengu seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab seega vajadust parandada haridus- ja koolitusvõimalusi, mis on äärmiselt olulised soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

7.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et haridussüsteemid ei innusta naisi valima rohkem erialasid, mida peetakse traditsiooniliselt meeste erialadeks või elukutseteks, kuid tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist soodustavate meetmete võtmist ning soovitab liikmesriikidel tungivalt võtta kasutusele programmid, mille eesmärk on pakkuda naistele võimalikult mitmekesiseid võimalusi kutsenõustamisel ja edasist abi tööturul;

8.  rõhutab asjaolu, et olemasolevad naiste ja meeste vahelised ebavõrdsed võimalused seoses kvaliteetse elukestva õppega on tuntavamad saartel ning geograafiliselt ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades; kutsub seetõttu üles edendama regionaalpoliitika raames jõulisemalt algatusi hariduse valdkonnas;

9.  märgib, et naised on endiselt teatavatel erialadel kõikidel tasemetel ja teadustegevuse valdkonnas alaesindatud; toetab seetõttu konkreetsete positiivsete meetmete võtmist, mis aitaksid seda olukorda muuta;

10. täheldab, et katkestustega õppinud üliõpilased, eriti noored emad, võivad sattuda ebavõrdse kohtlemise ohvriteks ning nõuab, et võetaks kasutusele paindlikumad süsteemid, mis muudaksid lihtsamaks ülikooliõpingute või väljaõppe jätkamise pärast lapse sündi ning õpingute ühendamise töö- ja pereeluga;

11. märgib, et õppekavade ja õpetuse kvaliteeti tuleb parandada kõikjal, suurendada õpetajate sotsiaalset turvalisust ning pöörata erilist tähelepanu nende jätkuõppele ja liikuvusele;

12. rõhutab, et meediaoskust ja infotehnoloogia tundmist tuleb jõuliselt edendada, ning soovitab muuta meediahariduse õppekava lahutamatuks osaks kõikidel kooliastmetel ning pakkuda õpetajatele ja eakatele inimestele meediapedagoogilisi mooduleid;

13. juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb hõlbustada üleminekut erinevatelt haridus- ja koolitussüsteemidelt ning formaalselt, mitteformaalselt ja informaalselt õppimiselt;

14. nõuab tungivalt, et nõukogu jälgiks Euroopa haridus- ja õppepoliitika rakendamist kõikides liikmesriikides; on arvamusel, et liikmesriikide valitsused peaksid käesolevas valdkonnas püstitama läbipaistvad riiklikud eesmärgid ning võtma kasutusele asjakohased õigusaktid ja vajalikud meetmed, et tagada Euroopa standardite saavutamine ning eriti ELi tasandil vastu võetud vahendite, näiteks võtmepädevusi elukestvas õppes käsitleva soovituse, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi rakendamine;

Eelharidus

15. rõhutab, et eelhariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb eraldada rohkem vahendeid materiaalsete ja ruumi tingimuse parandamiseks ning kasvatajate pidevaks koolituseks, et tõsta eelhariduse kvaliteedi ja pakkuda investeerimiseks suuremaid ressursse; kõrge kvaliteediga eelhariduse üldine kättesaadavus on tulemuslik viis võimaldamaks kõikidele lastele ja eriti ebasoodsa sotsiaalse taustaga või vähemuste hulka kuuluvatele lastele juurdepääsu elukestvale õppele;

16. toonitab, et laste põhioskusi, emakeele või elukohariigi keele õppimist ning lugemis- ja kirjutamisoskust on oluline arendada võimalikult varakult;

17. on arvamusel, et teise keele õpe peaks algama sama vara, kuid väikelaste kokkupuude keeltega peab toimuma mänguliselt ja ilma tulemuste saavutamise surveta;

18. kutsub kõiki liikmesriike üles muutma eelhariduse kohustuslikuks;

Alg-, põhi- ja keskharidus

19. rõhutab, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu isikutele, kes vastasel juhul võivad hilisemas etapis haridussüsteemist välja langeda; on seisukohal, et koolist väljalangevuse määra vähendamiseks tuleb võtta vastu eriprogrammid ja -meetmed, juhtudel, kui koolist väljalangevus on vältimatu ja jätkuv, tuleks asjassepuutuvaid isikuid toetada ja pakkuda neile võimalusi ühiskonda taas integreeruda ja käia neile sobivat haridusteed;

20. rõhutab, et alg-, põhi- ja keskharidus peaks andma lastele iseseisva, loomingulise ja uuendusliku mõtlemisviisi ning tegema neist meediakriitilised ja ise järele mõtlevad kodanikud;

21. rõhutab iga liikmesriigi koolide õppekavade tähtsust, mis peaksid sisaldama kursusi, mille eesmärk on edendada ja arendada lastes loovust ning uuenduslikku mõtteviisi;

22. on arvamusel, et õppekava ja selle sisu tuleb pidevalt uuendada, et see püsiks asjakohane ning toonitaks ettevõtlusoskuste ja vabatahtliku töö olulist rolli, et toetada isiksuse arengut, ning rõhutab, et kõik liikmesriigid peavad omistama õpetajakoolitusele suuremat tähtsust ja eraldama sellele rohkem vahendeid, et teha märkimisväärseid edusamme Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” raames ning edendada elukestvat õpet Euroopa Liidus;

23. on veendunud, et lapsed peaksid teist keelt õppima võimalikult varases eas;

24. soovitab tungivalt võõrkeelte õppimist varases eas ning võõrkeelte õpetamise lisamist kõikidesse algkooli õppekavadesse; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb eraldada piisavalt vahendeid võõrkeeleõpetajate töölevõtmiseks ja koolitamiseks;

25. on arvamusel, et sel haridusetapil peab esmane eesmärk olema õppurite annete, konkreetse võimekuse ja loomulike eelduste arendamine; juhib tähelepanu sellele, et see võimekus võib hiljem olla töötamise ja töö saamise alus;

26. rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele õppuritele, kes ei ole omandanud või ei omanda põhioskusi, ja ka eriti andekatele õppuritele, et nad saaksid oma ebatavalisi võimeid ja andeid võimalikult hästi edasi arendada;

27. soovitab liikmesriikidel oluliselt parandada õpetajate akadeemilist ja kutsekvalifikatsiooni, koolitust ja elukestvat õpet;

28. toetab kindlalt õpetajate pideva ja ühtse kutsealase täiendusõppe edendamist kogu nende tööelu jooksul; on arvamusel, et kõikidel õpetajatel peaks olema regulaarne võimalus värskendada oma oskusi, kvalifikatsiooni ja pedagoogilisi teadmisi;

29. soovitab näha õppekavades nii pea kui võimalik ette Euroopa kodanikuõpetuse, et kasvatada uut põlvkonda Euroopa väärtuste vaimus sellistes valdkondades nagu inimõigused, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonnakaitse, kliimamuutus jne;

Kutseõpe ja -koolitus

30. märgib, et kutseõppe ja -koolituse puhul tuleb tõhustada nii selle kvaliteeti kui ka köitvust;

31. juhib tähelepanu asjaolule, et kutseõpet ja -koolitust tuleks paremini ühendada ja sidusamalt integreerida nii Euroopa kui ka liikmesriikide majandusega, et kohandada haridusprotsessi paremini tööturu vajadustega;

32. toonitab, et õppurite ja õpetajate mobiilsust (mitte üksnes geograafilist, vaid ka kutseõppe ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist) tuleks märgatavalt tõhustada;

Kõrgharidus

33. on arvamusel, et kõrgkoolide õppekavu tuleks moderniseerida, täitmaks tänapäeva ja tulevasi sotsiaalmajanduslikke vajadusi;

34. soovitab arendada kõrgharidusasutustes esmajärjekorras üksikute teadusvaldkondade üleseid õppeprogramme, et valmistada ette spetsialiste, kes suudavad lahendada tänapäeva maailma komplekssemaid probleeme;

35. toonitab, et üliõpilaste ja õppurite huvi tehnika, loodusteaduste ja keskkonnakaitse õppekavade ja nendes õpetatava sisu vastu tuleks tõsta;

36. kutsub liikmesriike üles tulemuslikult tõhustama partnerlust kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ning lisaks ka ülikoolide ja paljude teiste riiklike, piirkondlike ja kohalike huvirühmade vahel;

37. märgib, et koostööd Euroopa kõrgharidusasutuste vahel tuleb märgatavalt tõhustada ning lisaks tuleks kvalifikatsioonide üleviimine muuta võimalikult lihtsaks;

38. juhib tähelepanu asjaolule, et õpetajate ja lektorite tööd kõrghariduse vallas tuleb pidevalt ajakohastada õppekavade, nende sisu ja töömetoodika osas;

39. teeb ettepaneku liita Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut Bologna protsessiga ning võtta seda arvesse Euroopa kõrgharidusreformi raamistikus;

40. soovitab tungivalt liikmesriikidel parandada õppurite ja õpetajate mobiilsust, kaasa arvatud riikide, kavade ja tasemeõppe vahel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta rakendamine selleks, et luua tõeline elukestva hariduse ja täiendusõppe Euroopa ruum ning edendada majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku koostööd;

Elukestev õpe

41. on arvamusel, et tööandjaid tuleks kannustada korraldama töötajatele järjepidevalt haridust ja koolitust, samuti pakkuma neile soodustusi, et võimaldada madala kvalifikatsiooniga töötajatele osalemist elukestva õppe programmides;

42. märgib, et eelkõige tuleks arvestada ebasoodsa sotsiaalse taustaga pikaajaliselt töötute, erivajadustega inimeste, kasvatusasutuste endiste kasvandike ja endiste vangide vajadusi;

43. rõhutab, et eelkõige naisi tuleks ergutada osalema koolituses ja täiendusõppes ning sellega seoses tuleb pakkuda ja edendada ka eriprogramme naiste elukestva õppe edendamiseks;

44. rõhutab, et madala kvalifikatsiooniga ja vanemaid töötajaid tuleks eriti julgustada ning luua neile stiimuleid elukestva õppe programmides osalemiseks;

45. nõuab, et täiskasvanute haridusprogrammide ja elukestva õppe programmide raames pöörataks erilist tähelepanu tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, eelkõige noortele, naistele, eeskätt maapiirkondadest pärit naistele ja eakatele;

46. kutsub üles võtma arvesse asjaolu, et naistele ja meestele suunatud perekonnaõpetus on oluline inimeste heaolu, vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast; soovib seoses sellega, et hariduse ja koolituse raames võetaks kasutusele mitmeotstarbelised elukestva õppe programmid ja perekonnaõpetuse õpetajate koolitusprogrammid;

47. toonitab, et elukestvas õppes omandatud teadmised ja kvalifikatsioonid peaksid olema palju ulatuslikumad ja lihtsamini tunnustatavad ning seepärast on arvamusel, et tuleb kiirendada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi kui elukestvat õpet edendavate vahendite rakendamist;

48. on arvamusel, et liikuvust edendavaid meetmeid peaksid rohkem rahastama nii Euroopa kui ka liikmesriikide ametiasutused elukestva õppe kõikidel etappidel;

49. nõuab, et liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta eeliseid nähtaks ja kasutataks ning et liikmesriigid viiksid need ellu, ja et komisjon jälgiks selle rakendamist liikmesriikides;

50. toonitab, et peredega õppuritele ja töötajatele tuleks tagada võimalikult palju sotsiaalteenuseid ja tugivõimalusi (näiteks lastehooldust);

51. on seisukohal, et vabatahtlike teenused tuleks integreerida ja neid tunnustada töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamisel;

52. on veendunud, et erinevate vanuserühmade arvamuste vahetusi ning vastastikust õpetamist ja õppimist tuleks tõhustada;

53. rõhutab, et elukestva õppe kavades tuleb toetada ettevõtlust, võimaldades kodanikel luua VKEsid ning täita nii ühiskonna kui ka majanduse vajadusi;

54. juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb paika panna elukestva õppe nõustamisteenused ja teave õppuritele kõikides vanuserühmades, et toetada ülalmainitud eesmärke;

o

o o

55. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1.

(2)

ELT C 300, 12.12.2007, lk 1.

(3)

ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

(4)

ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.

(5)

ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(6)

ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.

(7)

ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.

(8)

ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 131.

(9)

ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0013.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0423.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0422.


SELETUSKIRI

Komisjoni teatis:

2007. aasta novembris esitas komisjon teatise „Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks”(1). Selline dokument, komisjoni ettepanek nõukogu ja komisjoni kolmandaks ühiseks arenguaruandeks töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta, avaldatakse iga kahe aasta järel ning seda tuleks laiemalt võtta kui ülevaadet olukorrast, mis seondub Lissaboni strateegia eesmärkide raamistikus hariduse ja koolituse avatud koordineerimismeetodiga.

Dokument koosneb aruandest Euroopa tasandil haridus- ja koolituspoliitika staatuse kohta ning selles tehakse kindlaks valdkonna edukad ja edutud riiklikud algatused. Lisaks arenguülevaatele ja nende alade kindlaksmääramisele, kus areng ei ole piisav, tehakse teatises ettepanek võtta meetmeid, mis parandaksid olukorda täiendavalt: seega on tegemist ka poliitilise avaldusega ning dokumenti võib vaadelda tulevaste aastate tegevuskavana.

Teatise aluseks on liikmesriikide riiklikud aruanded töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta (aruannete üksikasjaliku analüüsi leiab sellega kaasnevast töödokumendist(2)) ning statistiliste näitajate ja sihttasemete kogumid.

Praegune olukord:

Kuigi areng ei ole ühtlane (reform peaks kulgema kiiremini ja järjepidevamalt ning tõsistest jõupingutustest ei saa veel loobuda), on olukord järgmistes valdkondades viimase paari aasta jooksul paranenud:

· Elukestva õppe strateegiad ja kvalifikatsioonisüsteemid:

a)  Enamik riike töötas selles valdkonnas välja üksikasjalikud strateegiad, mis enamasti hõlmasid ulatuslikku nägemust hariduse ja koolituse kohta ja ühtset lähenemisviisi.

b)  Enamus liikmesriikidest töötab välja riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud, millega kaasneb uus lähenemine õpitulemustele. Mitteformaalse ja informaalse õppe hindamise süsteemid on samuti valmis, kuigi need arenevad aeglasemalt ja on ikka veel katsejärgus.

· Eelharidus: koolieelset haridust tunnustatakse järjest rohkem uutes lähenemistes ja poliitikas, kuigi enamasti toimub see pilootprojektide raames. Paljud riigid rakendavad selles valdkonnas uusi meetmeid, mis hõlmavad koolieelse hariduse osalist kohustuslikuks muutmist, õpetatava sisu läbivaatamist, õpetajate suutlikkuse suurendamist, kvaliteedi hindamist ja suuremaid investeeringuid.

· Kõrgharidus: Euroopa kõrghariduse ajakohastamise vajadust ja Bologna reformide täiendamise tähtsust (nt valitsemistavade parandamine, ülikoolide rahastamine ja köitvus) peetakse järjest rohkem väga oluliseks. Kõrgkoolide autonoomsus on märgatavalt suurenenud ja praegu katsetatakse huvirühmade kaasamise uusi viise. Lisaks on kasutusele võetud vahendeid erasektori investeeringute stimuleerimiseks (nt maksusoodustused ja -reformid, riikliku ja erasektori partnerlus ja erasponsorlus). Seoses soolise võrdõiguslikkusega tuleb mainida, et nii mitmeski riigis on rohkem naissoost kui meessoost üliõpilasi, mis võib osaliselt tuleneda võrdseid võimalusi käsitlevatest õigusaktidest.

· Hariduse ja koolituse olulisus teadmiste kolmnurga ja Lissaboni strateegia raamistikus ning ja ELi poliitika kontekstis selle laiemas tähenduses: hariduse, koolituse ja oskuste arendamisele kuulub enamiku liikmesriikide riiklikes reformikavades keskne koht. Samas on saavutatud märkimisväärset edu struktuurifondidega hõlmatud rakenduskavade ühendamisel töökava „Haridus ja koolitus 2010” eesmärkidega, ja ka Euroopa kontrollraamistiku väljatöötamisel, mida kasutatakse reformide toetamiseks, näiteks soovitused võtmepädevuste, haridus- ja koolitusalase liikuvuse kvaliteedi ja kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta.

Parandamist vajavad alad:

Üldiselt on aruandes kindlaks määratud kolm probleeme valmistavat ala, mis vajavad eritähelepanu: madal kvalifikatsioonitase, elukestva õppe strateegiad ja teadmiste kolmnurk (haridus, teadus ja innovatsioon). Konkreetsemalt aga määratakse komisjoni teatises kindlaks teatavad puudused ja vajadused ning kutsutakse üles tegema teatavaid parandusi:

· Vaja läheb pidevat tööd, sidusate elukestva õppe strateegiate paremat levitamist ja parandatud investeerimist nende rakendamisse, mis ühendab eelhariduse, alg-, põhi- ja keskhariduse, kõrghariduse, kutseõppe- ja koolituse ning täiskasvanuhariduse poliitika;

· Riiklikud kulutused ja erainvesteeringud haridusele: tõusev trend mõlemas valdkonnas peatus 2004. aastal ja nende tase on riigiti ülimalt erinev.

· Koolist väljalangevus ja võtmepädevused: liiga paljud noored lahkuvad koolist ilma keskhariduseta ja seega ilma põhioskuste ja võtmepädevusteta (nt võõrkeeled või lugemine, mille puhul andmed näitavad langust ja mille osas ELi 2010. aastaks püstitatud eesmärk jääb saavutamata), mis on hädavajalikud selleks, et nad saaksid osaleda teadmistepõhises ühiskonnas ning edukalt vältida töötust.

· Erilist tähelepanu tuleb pöörata sisserändajate, rahvusvähemuste ja sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevate rühmade üldiselt madalamatele tulemustele.

· Õpetajakoolitus (suurenev vajadus uute pädevuste, oskuste ja ülesannete järele, mis on osaliselt seotud koolide autonoomsuse suurenemisega), õpetajakutse ajakohastamine ning õpetajate täiendkoolitus, sealhulgas elukestev õpe ja tööalane enesetäiendamine.

· Kõrgharidus:

a) tõhustada kõrgkoolide olulist rolli mitte üksnes hariduses ja õpetamises, vaid ka teadusuuringute, innovatsiooni ja teadmiste edastamise valdkonnas;

b) soodustada riigi- ja eriti erainvesteeringuid kõrgkoolidesse;

c) toetada kõrgkoolide personali ja juhte seoses kõrgkoolide suureneva autonoomsuse ja vastutusega.

· Eelkõige tuleks elukestvas õppes osalemist suurendada vanemate, madala kvalifikatsiooniga ja sisserändajaist täiskasvanud töötajate puhul (ELi sihtmärki selles valdkonnas ei saavutata).

· Kutseõpe ja -koolitus peab muutuma palju köitvamaks ja tööturuga seotumaks. Liikmesriigid peaksid seetõttu kavandama konkreetseid oskusi ja kvalifikatsioone, mis muutuvad tulevaste aastate jooksul Euroopa ühiskonnale ja majandusele hädavajalikuks. Lisaks tuleks kutseõpet ja -koolitust palju paremini integreerida muu haridussüsteemiga ning selle kvaliteeti tuleb mitte lihtsalt parandada, vaid ka tagada.

· Õppurite riikidevahelist liikuvust tuleks võimaldada lisaks ELi programmidele ka riiklike meetmete abil. Kutseõppe ja -koolituse valdkond vajab eelkõige liikuvuse suurendamisele suunatud jõupingutusi.

Raportööri märkused:

Käesoleva eriti laialdase komisjoni dokumendi raames on raportöör arvamusel, et kõik liikmesriigid peaksid järjepidevalt rakendama nii sidusaid ja ulatuslikke elukestva õppe strateegiaid kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkulepitud vahendeid (näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Europass, võtmepädevuste raamistik ning soovitused haridus- ja koolitusalase liikuvuse ja kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise kohta), et saavutada Lissaboni eesmärgid, tugevdada teadmiste kolmnurka ning parandada mitteformaalse ja informaalse õppe ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Täiendavalt tuleb tegeleda selliste horisontaalsete küsimustega nagu keeleõpe, Euroopa vajadus kõrgema kvalifikatsioonitaseme, jätkusuutliku rahastamise ning kõikidel tasanditel hariduse ja koolituse autonoomsuse, loovuse ja innovatsiooni edendamise järele.

Hariduse ja koolituse valdkonna meetmeid tuleb järjepidevalt toetada täiendavate sotsiaalmajanduslike meetmetega, näiteks poliitikaga, mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike üldist elustandardit, nagu ka sisserändajate ja rahvusvähemuste (eriti romide) integratsiooni ning erivajadustega rühmade (enamjaolt puuetega inimeste ja eakate) kaasatust hariduse kõikidel tasanditel ja aladel. Lisaks on väga vaja algatusi, millega tõhustatakse mitte üksnes õppurite, vaid ka õpetajate ja teadlaste liikuvust. Spordiga seotud õppeaineid tuleb eelkõige võtta arvesse ja tõhustada eel-, alg-, põhi- ja keskhariduses. Samuti tuleb rõhutada perekonna rolli hariduse ja koolituse kõikide aspektide juures, alates peretoetuse otsustavast tähtsusest õppuritele (eriti sisserändajate ja rahvusvähemuste seas) kuni vajaduseni osutada tudengitele ja pere loonud töötajatele suuremat valikut sotsiaalteenuseid.

Õpetamist ja õpetamise kvaliteeti tuleb üldiselt parandada, kuid rohkem tähelepanu tuleks pöörata õppekavadele, mis peaksid tulemuslikult kaasa aitama õppurite isiksuse arengule tervikuna ning õpetama neid austama inimõigusi ja Euroopa väärtusi, näiteks demokraatiat, kultuurilist mitmekesisust, rahu ja soolist võrdsust. Tuleviku vajadusi, mis seonduvad nii ühiskonna kui ka majandusega, tuleb ette näha, võtmepädevusi, nagu tehnilised ja teaduslikud oskused ning lugemisoskus, tuleb pidada esmatähtsaks, õpetajaid ja eakaid tuleks aga eelkõige julgustada omandama infotehnoloogia- ja meediaoskusi. Täiendavalt tuleks kaaluda keskkonnaga seonduvaid konkreetseid oskusi, näiteks laiendades keskkonna- ja kliimamuutusealaste küsimuste tulemuslikku õpetamist kõikidele õppevormidele ning kutsudes liikmesriike üles tunnistama vajadust alustada tööd keskkonnakaitsega varakult – lasteaias, alg-, põhi- ja keskhariduses. Lisaks on samuti ülimalt oluline hõlbustada üleminekut erinevatelt haridus- ja koolitussüsteemidelt (koolid, kutseõpe ja -koolitus, kõrgharidus, täiskasvanuharidus) ning formaalselt, mitteformaalselt ja informaalselt õppimiselt.

Veidi üldisemal tasandil peab haridus ja koolitus olema alati seotud kohaliku ja piirkondliku potentsiaaliga, näiteks tuleks seda kaaluda arengukavade või -strateegiate raamistikus. Kui see vastab tõele, et Euroopa tasandil on kõnealuses ulatuslikus valdkonnas võimalik rohkem saavutada, siis tuleb samuti rõhutada, et liikmesriikide valitsused peaksid mängima palju aktiivsemat rolli ELi antud poliitika ja vahendite elluviimisel, näiteks seades endale konkreetseid eesmärke riiklike haridus- ja koolituskavade reformi ulatuse osas.

Lõpetuseks koostas raportöör teatavad märkused ja esitas konkreetsed prioriteedid hariduse ja koolituse iga etapi kohta.

1.  Eelharidus:

Raportööri arvates tuleks sel varasel etapil keeleõpet (st emakeel ja/või elukohariigi keel ning vähemalt esimene võõrkeel) tõhustada ja igati soodustada, eriti selleks, et edendada sisserändajate ja vähemusrahvuste, näiteks romide kaasatust Euroopa ühiskonda.

2.  Alg-, põhi- ja keskharidus:

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõrgemale koolist väljalangevuse määrale, mida võib leevendada selliste meetmetega nagu õppekavade ajakohastamine, iseseisva mõtlemise, loovuse ja innovatsiooni tõhustamine, õppurite motiveerimine vastavalt nende annetele ja konkreetsetele vajadustele.

3.  Kutseõpe ja -koolitus:

Kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi ja köitvuse parandamine ning selle muutmine praktilisemaks on vaid mõningad näited raportööri prioriteetidest kõnealuses valdkonnas.

4. Kõrgharidus:

Raportöör on arvamusel, et kõrgkoolide ja ettevõtete partnerlus, õpetajate, tudengite ja teadlaste liikuvus ning õpetatava ajakohastatud sisu, mis vastab nii praegustele kui ka tulevastele sotsiaalmajanduslikele vajadustele, on kõrgharidussüsteemi reformi raamistiku põhiosad.

5. Elukestev õpe:

Elukestva õppe valdkonnas tahaks raportöör keskenduda töötajate motiveerimisele nii, et nad õpiksid kogu oma elu ja erialase karjääri jooksul, samuti sellele, et tagada kõigi, ka madala kvalifikatsiooniga ja eakate töötajate osalus.

(1)

KOM(2007)703 lõplik, 12.11.2007.

(2)

SEK(2007) 1484.


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (14.10.2008)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta

(2008/2102(INI))

Arvamuse koostaja: Marie Panayotopoulos-Cassiotou

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemid peaksid tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused,

B.  arvestades, et võrdõiguslikkuse mõõtme lülitamine haridus- ja koolituspoliitikasse on vajalik selleks, et õnnestuks Lissaboni strateegia, mille üks eesmärke on muu hulgas lahendada naiste ja meeste vahelise ebavõrdse kohtlemisega seotud probleemid Euroopa tööturgudel ning eelkõige saavutada naiste 60% tööhõive määr;

1.  täheldab, et haridus on nii naiste kui ka meeste sotsiaalse edukuse ja isikliku arengu seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab seega vajadust parandada haridus- ja koolitusvõimalusi, mis on äärmiselt olulised soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

2.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et haridussüsteemid ei innusta naisi valima rohkem erialasid, mida peetakse traditsiooniliselt meeste erialadeks või elukutseteks, sama tuleb täheldada vastupidi ka meeste puhul; tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist soodustavate meetmete võtmist ja soovitab liikmesriikidel tungivalt võtta kasutusele programmid, mille eesmärk on pakkuda naistele võimalikult mitmekesiseid võimalusi kutsenõustamiseks ja edasist abi tööturul;

3.  rõhutab asjaolu, et olemasolevad naiste ja meeste vahelised ebavõrdsed võimalused seoses kvaliteetse elukestva õppega on tuntavamad saartel ning geograafiliselt ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades; kutsub seetõttu üles edendama regionaalpoliitika raames jõulisemalt algatusi hariduse valdkonnas;

4.  märgib, et naised on endiselt teatavatel erialadel kõikidel tasemetel ja teadustegevuse valdkonnas alaesindatud; toetab seetõttu konkreetsete positiivsete meetmete võtmist, mis aitaksid seda olukorda muuta;

5.  täheldab, et katkestustega õppinud üliõpilased, eriti noored emad, võivad sattuda ebavõrdse kohtlemise ohvriteks ning nõuab, et võetaks kasutusele paindlikumad süsteemid, mis muudaksid lihtsamaks ülikooliõpingute või väljaõppe jätkamise pärast lapse sündi ning õpingute ühendamise töö- ja pereeluga;

6.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et kõrghariduse omandamisel suureneb taseme tõustes naiste ja meeste ebavõrdne osakaal; on arvamusel, et võimaluste võrdsuse parandamine eeldab fundamentaalseid seisukohtade muutusi, mida toetavad konkreetsed positiivsed meetmed;

7.  nõuab, et täiskasvanute haridusprogrammide ja elukestva õppe programmide raames pöörataks erilist tähelepanu tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, eelkõige noortele, naistele, eeskätt maapiirkondadest pärit naistele ja vanematele inimestele;

8.  kutsub üles võtma arvesse asjaolu, et naistele ja meestele suunatud perekonnaõpetus on oluline inimeste heaolu, vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast; soovib seoses sellega, et hariduse ja koolituse raames võetaks kasutusele mitmeotstarbelised elukestva õppe programmid ja perekonnaõpetuse õpetajate koolitusprogrammid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

12

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Zita Gurmai, Piia-Noora Kauppi, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Christa Prets, Teresa Riera Madurell, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Maria Petre


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.11.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

23

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Ivo Belet, Guy Bono, Nicodim Bulzesc, Marie-Hélène Descamps, Jolanta Dičkutė, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Ramona Nicole Mănescu, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Dumitru Oprea, Zdzisław Zbigniew Podkański, Christa Prets, Pál Schmitt, Helga Trüpel, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Erna Hennicot-Schoepges, Ewa Tomaszewska, Cornelis Visser, Jaroslav Zvěřina

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2008Õigusalane teave