RAPORT Soolisest diskrimineerimisest hoidumine ja põlvkondadevaheline solidaarsus

9.12.2008 - (2008/2118(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Anna Záborská

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soolisest diskrimineerimisest hoidumise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta

(2008/2118(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) 1995. aasta inimarengu aruannet "Soolise võrdõiguslikkuse revolutsioon"[1];

–    võttes arvesse nõukogu ning nõukogus kokku tulnud tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite 29. juuni 2000. aasta resolutsiooni naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta pere- ja tööelus;

–    võttes arvesse oma 15. detsembri 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise "Euroopa igale vanusele – heaolu ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine" kohta[2];

–    võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2002. aasta teatist "Euroopa vastus maailma rahvastiku vananemisele – majandusliku ja sotsiaalse progressi edendamine vananevas maailmas. Euroopa Komisjoni panus teisele maailmakonverentsile vananemise teemal" (KOM(2002)0143);

–    võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamise kohta[3];

–    võttes arvesse 22.–23. märtsini 2005 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakti;

–    võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2005. aasta rohelist raamatut "Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus” (KOM(2005)0094);

–    võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta[4];

–    võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” (KOM(2006)0571);

–    võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noorte naiste pereelu ja õpingute ühitamist võimaldavate meetmete reguleeriva raamistiku kohta[5];

–    võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist “Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (KOM(2007)0244);

–    võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise "Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine" kohta[6];

–    võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal[7];

–    võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti “Euroopa demograafiline tulevik: faktid ja arvandmed” (SEK(2007)0638);

–    võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta[8];

–    võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 [9];

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6‑0492/2008),

Peamised igapäevased tähelepanekud

A.     arvestades, et Lissaboni strateegiaga püütakse kaasata tööturule 60 % töövõimelistest naistest; arvestades, et demograafiarindel tehakse jõupingutusi sündimuse suurendamiseks, et olla võimeline vastama tuleviku nõudmistele; arvestades, et sooline võrdsus ning tasakaal töö- ja pereelu vahel on endiselt kesksel kohal demograafilist muutust käsitlevas arutelus, milles tunnistatakse 21. sajandi peremudelite mitmekesisust; arvestades, et mõlemad eesmärgid keskenduvad ühele ja samale 18–49-aastaste naiste sihtrühmale, mille esindajaid nähakse korraga nii töötajate kui ka emadena, kes kannavad elu ja sünnitavad lapsi ning kasvatavad neid põhiliselt koos laste isaga, kuid samuti tütardena, kellel võib olla vaja hoolt kanda ka eakate, ülalpeetavate või puudega inimeste eest; arvestades, et seetõttu tuleks poliitika kujundamisel lähtuda mitte üksnes töötajate kutsealasest tulemuslikkusest, vaid ka nende sotsiaalsest rollist ühiskonna ja perekonna liikmena;

B.     arvestades, et Lissaboni strateegia kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide ning uute majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste ajendiks – eriti selles osas, mis puudutab naiste ja täiskasvanute tööhõivet – on arusaam, et säästvuse seisukohast on talumatu lasta kõnealustel ressurssidel ja nende potentsiaalil raisku minna ning et pensioni- ja sotsiaalkaitsesüsteemide stabiilsus on ohus;

C.     arvestades, et olulised erinevused naiste ja meeste vahel püsivad kõikides teistes töökeskkonna kvaliteedi aspektides, näiteks töö- ja pereelu ühitamisel, ning arvestades, et ülalpeetavate lastega naiste tööhõive määr on kõigest 62,4 %, samas kui meestel on see 91,4 %, ja arvestades, et 76,5 % osalise tööajaga töötajatest on naised;

D.     arvestades, et naised ja mehed on võrdsed inimväärikuse ning õiguste ja kohustuste osas;

E.     arvestades, et komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatises toodud andmetel on kõrge naiste tööhõive määraga ja sotsiaalkaitse süsteemidega riikides ning piirkondades ühtlasi ka kõrgem sündimus;

F.     arvestades, et naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et soo alusel ei tohi olla mingit diskrimineerimist, ei otsest ega kaudset, kõige vähem emaduse, perekohustuste täitmise või perekonnaseisu tõttu;

G.     arvestades, et hoolitsemist, mis on sajandeid olnud naiste pärusmaa, ei peeta endiselt liiga sageli tõeliseks tööks; arvestades, et selle staatus ei ole selge ning üldtunnustatud määratlus puudub ikka veel;

H.     arvestades, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on õigussüsteemi aluspõhimõte ning sellisena tuleb seda ka alati arvesse võtta ning järgida seaduste tõlgendamisel ja jõustamisel;

I.      arvestades, et ELi ees seisvad kolm peamist probleemi – demograafiline muutus, üleilmastumine ja kliimamuutused – vajavad põlvkondadevahelist solidaarsust, mille aluseks on ulatuslik pakt lisaks põlvkondadele ka sugude ja inimeste vahel, kes peavad vaatama tulevikku taastärganud usaldusega;

J.      arvestades, et selline pakt on olemuslikult kollektiivne, seda kohaldatakse laialdaselt ning selle aluseks on isikute ja eriti naiste valikuõigus, kel peab olema vabadus saada nii palju lapsi, kui nad tahavad, jätkates samas eri eluetappidel soovitud tegevusi, ning samuti peab neil olema võimalus meelt muuta ilma diskrimineerimiseta, sest kõik nimetatu on osa kodanike õigustest;

K.     arvestades, et sugude, põlvkondade ja inimeste vaheline pakt peab rajanema isikute võimalusel korraldada oma tööd ja eraelu ning ühitada palgatööga seonduva tootmise majanduslikke vajadusi võimalusega valida, milliseid ülesandeid täita ja millal, juhindudes õigusaktide ja kokkulepetega kehtestatud õigustest ja kohustustest;

L.     arvestades, et põlvkondadevaheline vastutus nõuab ametivõimude aktiivset hoiakut ning kõikide ühiskonna sidusrühmade osalemist, et tagada üldhuviteenuste kõrge tase ning piisaval määral vajalikke hoolekande ja sotsiaalkindlustuse süsteeme;

M.    arvestades, et naiste osalemine tööturul on seotud kultuuriliste muutuste ja reformidega, mille eesmärk on viia ellu töö-, pere- ja eraelu tasakaalustamise ning rollide ümberjaotamisega seonduvat poliitikat; arvestades, et selline poliitika hõlmab erinevaid üksteisega tihedalt seotud valdkondi, ulatudes ajutiselt lühemast tööajast, mis saavutatakse täistööajaga töölepingute muutmisega osalise tööajaga töötamise lepinguteks ja puhkusekorraldusega (emadus-, isadus-, vanema- ja perepuhkus), kuni isikuteenuste võrgustikuni;

N.     arvestades, et isikuteenused, mis on mõeldud lastele, eakatele, haigetele ja neile, kes ei suuda ise enda eest hoolitseda, võivad olla kas kollektiivsed (avalikud ja erateenused või nende kombinatsioon) või individuaalsed (koduabi, lapsehoidjad, hooldajad jne);

O.     arvestades, et demograafilised muutused avaldavad märkimisväärset mõju inimeste era- ja tööelule; arvestades, et puudulikud teenused, madal palgatase, viivitamine tööturule sisenemisel, üksteisele järgnevad tähtajalised lepingud ning vähene toetus noortele paaridele on muu hulgas põhjused, miks noored ei loo kohe peret ja saavad lapsi alles hiljem; arvestades, et jäiga töökorralduse ja selle tõttu, kui raske on pärast hooldamiseks aja mahavõtmist tööturule naasta, on keeruline otsuseid vabalt vastu võtta, sõltumata sellest, kas need puudutavad töö- ja eraelu vahelise tasakaalu saavutamist või muutust töö- ja pereelus;

P.     arvestades asjaolu, et peresisesel solidaarsusel on palju eri vorme, mida on võimatu rahas väljendada ja mis on seotud perekohustustega, ning selles valdkonnas esineb palju erilaadseid tõkkeid, eelkõige kohustus valida kahe alternatiivi vahel, mis ei ole majanduslikus mõttes sugugi võrdväärsed, kusjuures see kõik takistab sellise poliitika tegelikku rakendamist, mille abil võiks luua sidemed kutseliste abiliste, vabatahtlike töötajate ja perede vahel;

Q.  tuletades meelde, et soolisest diskrimineerimisest hoidumine ei puuduta peaasjalikult ja tavapäraselt üksnes naisi-emasid, vaid ka mehi-isasid; märkides, et poliitikameetmete puhul ei saa keskenduda üksnes naistele ning Euroopa ja riikliku tasandi tegevuse puhul tuleb selles valdkonnas edaspidi arvestada ka meeste-isade vajadusi ja olukorda;

R.     arvestades, et tuleks alustada arutelu hoolitsemisega seonduva diskrimineerimise üle, mis on seotud emadus-, isadus-, vanema- ja perepuhkuse võtmisega, ning arutelu eesmärk peaks olema teha kindlaks, kas sellise diskrimineerimise puhul on tegemist soolise diskrimineerimise vormiga; pidades vajalikuks määratleda Euroopa Liidu tasandil mitmekordse diskrimineerimise mõiste;

S.     arvestades, et põlvkondadevaheline solidaarsus ei puuduta üksnes lapsehooldust, vaid see hõlmab ka vastutust eakate ja ülalpeetavate ees, mis aitab kaasa kodanike inimomaduste arengule, samuti inimväärikuse austamisele ja selle edendamisele tulevastes põlvkondades;

T.     arvestades, et Euroopa elanikkonna hulgas moodustavad keskealised naised põlvkonna, kes täidavad sageli korraga nii ema kui ka tütre rolli, kelle hooldada on eakad ja ülalpeetavad pereliikmed, kuid tööturul on nad ka palgatöötaja rollis;

U.     arvestades, et majandus- ja rahvastikuteadlaste töödes tuuakse majandus- ja matemaatiliste mudelite abil esile majanduslik väärtus, mis on peamiselt naiste tehtud kodusel tööl, nagu majapidamistööd, lastekasvatamine, ülalpeetavate eest hoolitsemine, vaatamata nende vanusele ja sõltuvuse astmele, ning põlvkondadevahelistes solidaarsusvõrgustikes osalemine;

V.     arvestades, et majandus- ja rahvastikuteadlaste pikaajalised uuringud viitavad asjaolule, et naiste panus sisemajanduse koguprodukti (SKP) oleks veelgi suurem, kui selles arvestataks ka nende tasustamata tööd;

W.    arvestades, et majandusteaduses omistatakse tänapäeval kodumajapidamisele üha suuremat tähtsust rahvusliku rikkuse loomisel;

X.     on arvamusel, et kodus hooldajaid diskrimineeritakse, kui pensionites ja maksudes ei arvestata nende tööaastaid;

Y.     arvestades, et sügav vaesus ei pea olema diskrimineeriv tegur põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas, ning arvestades, et ka vaeseimad pered säilitavad sidemeid ja täidavad oma osa põlvkondadevahelises solidaarsuses;

Z.     tuletades meelde, et naiste-emade ja meeste-isade mitmekordne diskrimineerimine mitteametliku töö ametlikult tunnustamata jätmise tõttu on seotud terve rea juriidiliste, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, mis ulatuvad palju kaugemale lihtsast võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest, ning peamiselt seisneb diskrimineerimine selles, et naised-emad ja mehed-isad peavad valima ametliku töökoha sel lihtsal põhjusel, et kodust tööd ei tunnustata, ehkki ametlik töö tähendaks ebavõrdset töötasu ja häiriks tasakaalu pere-eesmärkide ja tööalaste ambitsioonide vahel;

AA.  arvestades, et negatiivsetest stereotüüpidest ülesaamiseks tuleb edastada vanematest inimestest kui ühiskonna aktiivsetest liikmetest realistlikku kuvandit;

AB.  arvestades, et suurema osa vananevast elanikkonnast moodustavad naised ning meeste ja naiste töötasu erinevusel nende aktiivse elu jooksul on ebasoodne mõju naiste vanaduspensionile;

Väljaspool ametlikku tööturgu tehtud töö tunnustamine

AC.  arvestades, et ühiskond peaks tunnustama neid, kes pühendavad oma aega ja võimeid laste eest hoolitsemisele ja nende kasvatamisele või eakate hooldamisele, ning seda oleks võimalik teha sellistele inimestele sobivate õiguste andmisega, eelkõige seoses sotsiaalkaitse ja pensioniga;

AD.  arvestades, et vanemate roll laste kasvatamisel ja laste osa eakate ja ülalpeetavate elus ning meeste ja naiste osa eakate ja ülalpeetavate eest hoolitsemisel on üldise heaolu suurendamise seisukohast väga oluline ning seda tuleks sellisena valdkondadevaheliste meetmetega tunnustada, muu hulgas naiste ja meeste puhul, kes teevad vaba valiku tegelda sellega täies mahus või osaliselt;

Nn noorte pensionäride eriküsimus

AE.   arvestades, et viiekümneaastased ja vanemad kannatavad selle tõttu, et nende kutsealaseid oskusi ei tunnustata, mis väljendub eelkõige nimetatud põlvkonna kõrges töötuse määras;

AF.   arvestades, et paljudes liikmesriikides rakendatud ennetähtaegselt pensionile jäämise poliitika tulemusena on tekkinud uus isikute kategooria, nn noored pensionärid, kel on ametlikult tööturult väljajäämisele vaatamata väga sageli ühiskonna arenguks vajalikku tarkust, oskusi ja teadmisi, mistõttu tuleks tagada nende kaasamine, võttes erimeetmeid nimetatud sihtrühma suhtes;

AG.  arvestades, et põlvkondadevahelisest solidaarsusest peab saama eelkõige sotsiaalne side kõikide hüvanguks, sest kõikidel põlvkondadel on midagi üksteisele pakkuda;

AH.  arvestades, et emadus ning töötavatele inimestele ettenähtud puhkuse väljavõtmine annavad kahjuks endiselt korduvalt ja laialdaselt põhjust diskrimineerimiseks, mis ei ole vastuvõetav;

AI.    arvestades, et alates 2003. aasta oktoobrist on komisjon pidanud tööturu osapooltega töö-, pere- ja eraelu ühitamise teemal konsultatsioone, mis on jõudnud teise etappi ning mille keskmes on vajadus leida poliitika ja vahendid, mis võimaldavad naistel ja meestel ühitada head töökohta hooldamiskohustustega;

AJ.   arvestades, et töö-, pere- ja eraelu ühitamise poliitikat ja vahendeid – osalise tööajaga töötamisest puhkuste ja teenusteni – käsitletakse peaaegu eranditult kui vahendeid, mis on mõeldud üksnes naistele, mitte vahenditena, mis võimaldavad kohustuste tasakaalustatumat jaotamist;

AK.  arvestades, et komisjon on esitanud ettepanekuid rasedus- ja sünnituspuhkuse parandamise ja füüsilisest isikust ettevõtja emaduse kaitse kohta;

AL.   arvestades muu hulgas, et kuna eluiga on pikenenud ja nendel noortel pensionäridel, kes seda soovivad, tuleks võimaldada säilitada sotsiaalne kaasatus ja majanduslik sõltumatus oma perekonnast, peaksid komisjon ja liikmesriigid edendama poliitikat, mis võimaldab eakatel säilitada töö või tulla tööturule tagasi eelkõige meetmete abil, mille eesmärk on ühitada töötamine ja pensionil olemine;

Meetmed meeste-isade suhtes

AM. arvestades meeste suurt rolli tõelise võrdsuse saavutamisel;

AN.  arvestades vajadust väärtustada isade rolli naisest-emast positiivse pildi kujundamisel;

AO.  avaldades toetust nõukogu eesistujariigi Austria poolt Viinis 15. ja 16. septembril 2004. aastal korraldatud esimese isadele mõeldud Euroopa konverentsi järeldustele;

Soodsad tingimused tasakaalu loomiseks pere-eesmärkide ja tööalaste ambitsioonide vahel

AP.   arvestades, et Euroopa Parlamendi 2007. aasta novembri resolutsioonis esitati naistele kohandatavad kaitstud paindlikkuse põhimõtted ning et enamikus Euroopa piirkondades ei näi paindlikum tööaeg lastega inimestele palju abi toovat ning töötajail, kellel on lapsed, on vähem võimalusi saada paindliku tööajaga töökohta kui neil, kellel lapsi ei ole[10];

AQ.  arvestades, et pere-eesmärkide, eraelu ja tööalaste ambitsioonide ühitamine on võimalik vaid siis, kui asjaomastel isikutel on majanduslikust ja sotsiaalsest vaatepunktist tegelik valikuvabadus ning tugi Euroopa ja riiklikul tasandil tehtud poliitiliste ja majanduslike otsuste näol, ilma et sellest tuleneks ebasoodne olukord, ning kui on olemas vajalik infrastruktuur;

AR.  arvestades, et mõnede inimeste ja eelkõige naiste-emade puhul tekib oht, et nad on sunnitud töötama osalise tööajaga, kuna puudub taskukohane lapsehoidmise võimalus, ning samuti on olemas oht, et keeldutakse muutmast täistööajaga töökoht osalise tööajaga töökohaks, mis muudab töö-, pere- ja eraelu ühitamise raskeks või võimatuks,

Nähtamatu rahvusliku rikkuse nähtavaks muutmine

1.      kutsub liikmesriikide statistikaameteid kaaluma võimalusi, mille abil arvestada rahvamajanduse arvepidamissüsteemides põlvkondadevahelise solidaarsuse vallas tehtud nähtamatut tööd, vaadeldes eraldi kumbagi sugu, ja selle panust riigi SKPsse;

2.      annab positiivse hinnangu komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatisele ja selle järeldustele, mille eesmärk on tõsta kõikide elukvaliteeti soodsamate raamtingimuste loomisega pere-eesmärkide vabaks elluviimiseks, rõhutades soolist võrdõiguslikkust Lissaboni strateegia eesmärkide raames;

3.      on seisukohal, et perekondade panus ühiskonda on väga oluline ning seetõttu tuleb neid toetada, et vältida olukorda, kus üksiku leibkonna õlule langeb probleemide ja toimuvate muutuste koorem, mistõttu perekonnast saab peamine sotsiaalne puhver tööpuuduse, haiguse ja puude korral ning pingete ja konfliktide maandamise koht;

4.      rõhutab, et keskpikas ja pikas perspektiivis tuleb leida asjakohased lahendused, et vältida olukorda, kus noortele ja naistele ei maksta tulevikus väärilist pensioni, mis omakorda suurendab vaesusriski;

5.      täheldab, et ELi eri liikmesriikides kasvab järk-järgult leibkondade arv, kuid väheneb nende suurus (ühe vanemaga pered), järjest rohkem lapsi elab eri kooseludest pärit lastega perekondades, üha enam adopteeritakse lapsi väljastpoolt Euroopat ning sisserändega kaasnevad uued ja eriomased perekondlikud tavad;

6.      palub, et erilist tähelepanu pöörataks uuringutele, millega soovitatakse muuta töölepingud tegevuslepinguteks, et võtta arvesse liikuvust, vaheldust, elutsükleid ning koolituse ja hooldamise tõttu töötamises tehtud pause nii füüsilisest isikust ettevõtjana kui ka palgatööd tehes;

7.      palub, et teadusasutused ja -instituudid investeeriksid rohkem ja tulemuslikumalt lastele ja hooldusvajadusega inimestele mõeldud ning kokkuvõttes ka koduses majapidamises kasutatavate toodete keskkonnasõbralikkusse;

8.      palub töötada välja meetodid, millega vältida toetusmeetmetest, hooldamise väärtustamisest ja hindamisest tulenevat kahjulikku mõju naiste tööhõivele ning pöörata erilist tähelepanu nende maade olukorrale, kus on juba suur mitteametliku töö, varimajanduse ja ebaseadusliku töö osakaal; nõuab seetõttu, et hinnataks hooldamise tunnustamise meetmete mõju ühiskonnale ja naiste tööhõivele, ka tingliku arvestuse kujul, silmas pidades pensione;

9.      nõuab tungivalt, et Eurostat kaaluks võimalust töötada välja meetmed, mille abil tuua esile põlvkondadevahelise solidaarsuse vallas tehtud nähtamatu töö ja selle panus ELi SKPsse, ning teeks sel eesmärgil tihedat koostööd Maailmapanga, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning Rahvusvahelise Tööbürooga;

10.    kutsub komisjoni tegema konkreetseid algatusi laste kasvatamise, ülalpeetavate hooldamise ja majapidamise käigus omandatud oskuste tõendamiseks nii, et neid oskusi oleks võimalik tööturule naasmise juures arvesse võtta; tuletab meelde, et mitmeid valdkondi hõlmavate oskuste väärtustamisel on väga oluline osa oskuste hindamisel, mida tuleb läbi viia vastavalt liikmesriikide parimatele tavadele, mis on kujunenud tööjõu nõudluse ja pakkumise kohandamise süsteemidega tehtud katsetuste käigus;

11.    palub komisjonil viia läbi teadlikkuse tõstmise kampaania ja võtta kasutusele katseprojekte, mis hõlbustavad naiste ja meeste tasakaalustatud osalemist töö- ja pereelus;

12.     kutsub liikmesriike kaaluma võimalust kehtestada vanematele (nende vabal valikul) paindlik tööaeg ja laste hooldusasutuste paindlik lahtiolekuaeg, et aidata nii naistel kui ka meestel ühitada edukamalt töö- ja pereelu;

13.   kutsub liikmesriike võtma meetmeid, mille abil tunnustada õiguslikust, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist naiste-emade, meeste-isade ja hooldajate poolt põlvkondadevahelise solidaarsuse vallas tehtud nähtamatut ja mitteametlikku tööd (eelkõige seoses sotsiaalkaitse, tööalase seisundi, sissetuleku ning meeste ja naiste võrdsete võimalustega);

14.    kutsub sotsiaal-, majandus- ja õigusteadlasi, aga ka filosoofia, antropoloogia, neuroteaduste, lapse arengu teaduste ning geriaatria ja gerontoloogia asjatundjaid üles töötama välja erinevate nimetuste täpsemaid määratlusi, et hõlbustada nende mõistmist ja piirata ülemäärast kasutamist; kutsub üles algatama Euroopa tasandil valdkondadevahelist uuringuprogrammi, mille abil õppida tundma tunnustamata tööturuvälise mitteametliku töö ning põlvkondadevaheliste võrgustike tegevuse vorme, intensiivsust ja sisemisi põhjuseid, ning eraldama selleks vahendeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike kasutama saadud tulemusi paremate poliitikameetmete väljatöötamiseks selles valdkonnas;

15.    kutsub komisjoni edendama liikmesriikides parimate tavade vahetuse abil universaaltööteenuste tšeki mudelit, mille eesmärk on lihtsustada personaalsete abiteenuste osutamist ning mis on praegu üks parimaid heade tavade näiteid, mida tuleks levitada ja toetada kõikides liikmesriikides;

16.    palub, et komisjon uuriks hooldajatega seotud häid tavasid liikmesriikides ning edastaks teavet nimetatud parimate tavade kohta kõikides liikmesriikides, et näidata, et hooldajatel on põlvkondadevahelises solidaarsuses keskne roll ning innustada hooldajate strateegia rakendamist liikmesriikides;

17.    palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid arvesse erakordset potentsiaali, mida kujutavad endast noored pensionärid nii sotsiaalsest kui ka majanduslikust vaatepunktist, ning innustab neid edendama kõiki põlvkondadevahelise solidaarsusega seonduvaid ja vabatahtlikku tööd käsitlevaid poliitikavaldkondi ning kaasama eakaid ühenduste või valitsusväliste organisatsioonide töösse;

Tasakaal pere-eesmärkide ja tööalaste ambitsioonide vahel

18.    kutsub liikmesriike üles toetama ja edendama Euroopa Perede Liidu nimel komisjoni poolt algatatud rakenduskavasid; palub komisjonil hoogustada tööd vahendite väljatöötamisel asjaomases valdkonnas heade tavade vahetuseks ja uuringute süstematiseerimiseks;

19.    palub valitsusasutustel võtta vajalikke meetmeid, et töö-, pere- ja eraelu ühitamise poliitika raames toetada töötavaid emasid ja isasid ning eraldada neile asjakohaseid vahendeid;

20.    palub, et liikmesriigid töötaksid välja poliitika, millega edendada mitmeid põlvkondi kaasavaid tegevusi, nagu põlvkondi ühendavad keskused, kus vanemad inimesed saavad tasu laste hoidmise eest;

21.    kutsub liikmesriike pidama esmatähtsaks puhkusekorraldust, mida kohaldatakse inimeste suhtes, kes soovivad ülalpeetava eest hoolitsemiseks katkestada tegevuse kutsealal (vanemapuhkus, lapsenduspuhkus, solidaarsuspuhkus);

22.    innustab liikmesriike nägema oma riikliku poliitikaga ette aastase rasedus- ja sünnituspuhkuse kehtestamise, mis võimaldaks nendel emadel, kes seda soovivad, olla rohkem koos oma lapsega;

23.    on seisukohal, et tuleb parandada suhtumist nii rasedus- ja sünnituspuhkusse kui ka isapuhkusse ja vanemapuhkustesse, pidades silmas töötava isa võetavaid puhkusi, kuna kõikides liikmesriikides kasutab vaid väike osa mehi neile ettenähtud puhkusi;

24.    rõhutab asjaolu, et igaühel, kes soovib katkestada tegevuse ametlikul kutsealal või seda piirata, et alustada tegevust põlvkondadevahelise solidaarsuse vallas, peaks olema võimalik töötada paindliku tööaja alusel; kutsub seega üles väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid tulema sellistele taotlustele meelsamini vastu ning valitsusasutusi näitama üles suuremat finantspaindlikkust eelarvelise riigiabi kavandamisel;

25.    palub, et komisjon korraldaks koostöös liikmesriikide ja tööturu osapooltega pere- ja tööelu ühitamise poliitika läbivaatamise, eelkõige

– tagades, et rasedus- ja sünnituspuhkuse kulusid ei kannaks mitte ettevõtja, vaid ühiskond, et kaotada ettevõttesisene diskrimineerimine ja aidata tõsta sündimust;

– parandades hoiuteenuste ja hooldusvajadusega inimeste (lapsed, puudega inimesed ja eakad) hoolekandeteenuste kättesaadavust ja paindlikkust, määrates kindlaks ka öösel avatud struktuuride minimaalse arvu, et vastata nii töö- kui ka eraelu vajadustele;

26.    tervitab ettepanekut lisada tööaja korraldamist käsitlevasse direktiivi eraldi artikkel töö-, pere- ja eraelu ühitamise kohta ning rõhutab vajadust võtta nimetatud sätet arvesse töönädala pikkust ja valvekordi käsitlevate eeskirjade kehtestamisel;

27.    palub liikmesriikidel tagada, et kõigil, kes on ajutiselt katkestanud tegevuse kutsealal, pühendudes laste kasvatamisele või eaka või ülalpeetava eest hoolitsemisele, oleks võimalus tööturule naasta või siseneda ning õigus saada tagasi endine ametikoht koos edutamisvõimalusega;

28.    juhib tähelepanu asjaolule, et naiste sissetulek on nende majandusliku sõltumatuse ning naiste ja meeste vahelise suurema võrdsuse alus kogu ühiskonnas;

29.    rõhutab, et peab kasvama solidaarsus vanema põlvkonnaga, ent samas peab kasvama ka vanema põlvkonna solidaarsus laste ja noortega, sest kui eakad annavad edasi tarkust, oskusi ja kogemusi, siis noorem põlvkond lisab energiat, dünaamilisust, elurõõmu ja lootust;

30.    on arvamusel, et põlvkondadevahelist solidaarsust tuleb edendada aruka maksupoliitika abil (ülekannete, mahaarvamiste ja maksuvabastusega), aktiivset vananemist edendavate meetmete, kutseoskuste arendamise poliitika ning lastele, eakatele ja puudega ning hooldusvajadusega inimestele mõeldud integreeritud võrgustike abil, hinnates nende positiivset või negatiivset mõju isiklikele valikutele ning töö-, pere- ja eraelu ühitamisele;

31.    tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et tuleb võtta naisi ja mehi toetavaid positiivseid meetmeid, et lihtsustada nende naasmist töökohale pärast perele pühendatud ajavahemikku (laste kasvatamine ja/või haige või puudega sugulase eest hoolitsemine), edendades tööturule naasmise/sisenemise poliitikat, et võimaldada naistel ja meestel saada uuesti majanduslikult iseseisvaks;

32.    juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide pensioniskeemid näevad endiselt paljudele naistele ette ainult tuletatud õigused, mis põhinevad abikaasa tööstaažil, mille tulemusena on enamik vaesuses elavatest eakatest naised;

33.    kutsub liikmesiike tegelema struktuuriliste teguritega, mis aitavad kaasa pensioniskeemide ebavõrdsusele, sealhulgas hooldamise korraldamise ning pere- ja tööelu ühitamisega, ebavõrdsusega tööturul, meeste ja naiste palgaerinevustega ning otsese diskrimineerimisega teise ja kolmanda samba pensioni puhul;

34.    kutsub liikmesriike edendama fiskaalpoliitika raames maksu- või soodustussüsteemi, mille puhul arvestataks majapidamiste rahalisi kohustusi, eelkõige laste hoidmise ning eakate ja ülalpeetavate isikute eest hoolitsemise kulusid;

35.    kutsub liikmesriike vaatama läbi oma maksusüsteemid ja kehtestama üksikisiku õigustel põhinevad maksumäärad ning nõuab järjepidevalt pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustusõiguste isikustamist;

36.    kutsub institutsioone ja liikmesriike kohaldama soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ning võtma naiste huvides erimeetmeid, et kõrvaldada selged ebavõrdse kohtlemise juhtumid; on seisukohal, et nimetatud meetmed, mida tuleks kohaldada nii kaua, kuni selliseid juhtumeid esineb, peavad olema arukad ja igal juhul proportsionaalsed taotletava eesmärgiga;

37.    palub, et riiklikud ja kohalikud asutused töötaksid välja noortele suunatud programmid, mis hõlmavad põlvkondadevahelist mõõdet, et noorem põlvkond mõistaks, et praegune rikkuse ja heaolu tase on eelnevate põlvkondade pingutuste ja vaeva tulemus;

38.    kutsub Euroopa institutsioone ja ametiasutusi võtma soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel, riikliku poliitika kujundamisel ja kogu oma tegevuses;

39.    palub, et ajakirjandus pööraks positiivset ja pidevat tähelepanu põlvkondadevahelistele suhetele, käsitledes mitut põlvkonda huvitavaid teemasid, vesteldes eri vanuserühmadesse kuuluvate isikutega ning kajastades üldisemalt positiivselt vanemate põlvkondade panust ühiskonda;

40.    märgib, et võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtet tuleb arvesse võtta kõikide majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkondade puhul, kuna see aitab ära hoida segregatsiooni tööturul ja kõrvaldada palgaerinevused, edendada naisettevõtlust ja väärtustada naiste tehtud tööd, sealhulgas kodutööd;

41.    on arvamusel, et peremudelite muutusi ja naiste järkjärgulist sisenemist tööturule arvesse võttes tuleb reformida tavapärast ülalpeetavate hooldamise korraldamist; soovitab liikmesriikidel laiendada ja täiendada oma sotsiaalteenustega tagatud kaitsemeetmeid, et tagada eneseteostuse õiguse kasutamine alati võrdsetel alustel ja ülalpeetavate eest hoolitsemine;

0

0   0

42.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele statistikaasutustele, Rahvusvahelisele Tööbüroole, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile ning ÜRO Arenguprogrammile.

• [1]  http://hdr.undp.org/en/reports/global/hdr1995/chapters/french/; eelkõige selle 4. peatükk.
• [2]  EÜT C 232, 17.8.2001, lk 381.
• [3]  ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 492.
• [4]  ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131.
• [5]  ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 112.
• [6]  ELT C 120, 16.5.2008, lk 66.
• [7]  ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 324.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0066.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA-PROV(2008)0399.
• [10]  Eurostat, La vie des hommes et des femmes en Europe, 2008, lk. 89.

SELETUSKIRI

1. Töö mõiste on Lissaboni strateegias ebapiisavalt määratletud ja tugineb eranditult ametlikule palgatööle. Seetõttu jääb oluline osa ühiskondlikust ja majanduslikust lisandväärtusest ELi liikmesriikides tunnustamata.

Töö mõiste erinevad tõlgendused tuleks kohandada Euroopa tööhõivepoliitika uute nõuetega. See, kas tegevust on võimalik käsitleda ametliku palgatööna, sõltub nendest ühiskondlikest asjaoludest, milles tegevus aset leiab.

Euroopa Parlamendi algatusraporti eesmärk on anda nii naiste kui ka meeste tööle, mida ei loeta ametlikuks palgatööks, õiglane ühiskondlik ja majanduslik tunnustus.

Raportöör kutsub üles tunnustama lisaks traditsioonilisele ametlikule palgatööle ka arvukaid palgata töö vorme, mida naised ja mehed teevad ennekõike ühiskondliku tööna, majapidamistööde ja peretööna, ning lisama need liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise süsteemidesse.

2. Palgata töö tunnustamine on õigluse küsimus

Seakasvataja on ühiskonna produktiivne, inimeste kasvataja ebaproduktiivne liige. Sellele juhtis 150 aastat tagasi tähelepanu saksa ökonomist Friedrich List. Seda, mida naised ja mehed teevad palgata tööna laste kasvatamisel, eakate hooldamisel kodus, põlvkondadevahelise solidaarsuse teostamisel ning ühiskasuliku tööna 21. sajandi alguses, ei loeta ka praegu majandustegevuseks.

Diskrimineerimine tekib siis, kui naised ja mehed teevad vaba valiku isikliku arengu hüvanguks, otsustades investeerida tulevaste põlvkondade inimvõimete arendamisse, ülalpeetavate eest hoolitsemisse (sõltumata nende vanusest või ülalpidamisvajadusest) või põlvkondadevahelise solidaarsuse võrgustike toetamisse[1]. Selline tegevus ei leia kajastamist kusagil rahvamajanduse arvepidamise statistikas, kuigi see ei saa ometi märkamata jääda. Tööhõivet kirjeldavad statistikud seda ei märka. Kuivõrd naiste mitteametlik töö ei kajastu statistikas, siis seda ka ei tunnustata, kuigi kõik vaatlejad nõustuvad, et see on igapäevaelus täiesti olemas.

1995. aasta ülemaailmne inimarengu aruanne, mis oli pühendatud teemale „Soolise võrdõiguslikkuse revolutsioon”[2], algab sissejuhatuses järgmise tõdemusega: See, kuidas käsitleda naiste rahaliselt mittemõõdetavat tööd, mida nad teevad väljaspool tööjõuturgu, ei ole vaid õiguslike asjaoludega seotud küsimus. Kui seda inimtegevust käsitleda turunduslike tehingutena ja hinnata kehtestatud töötasudest lähtudes, oleks meil tegemist ülisuurte rahasummadega.[3]

3. Nobeli preemia laureaadi Gary Beckeri majandusteaduslik lähenemine

Kodumajapidamised on kõikide riikide majandusliku suutlikkuse oluline osa. SKPd moodustavate kaupade ja teenuste arvestamisel majapidamistöid ei tunnustata. See toob kaasa naiste alahindamise, sest nemad vastutavad suures osas kodumajapidamise eest. Pered ja teised majapidamised on praktiliselt väikefirmad, kes toodavad ka kõige arenenumates riikides arvukalt väärtuslikke kaupu ja teenuseid. Nad kasvatavad lapsi, valmistavad süüa ja annavad turvatunde. Nad põetavad haigeid pereliikmeid; hooldavad eakaid ja annavad eakatele muud abi ning täidavad paljusid teisi kasulikke ülesandeid. Naised ohverdavad üle 70 % kogu oma ajast kirjeldatud tegevustele – isegi sellistes egalitaarsetes riikides nagu Rootsi. ... Osa feministe esindab veenvalt arvamust, et majapidamistööde SKPs arvessevõtmine tõstaks naiste teadlikkust, eelkõige vähemarenenud riikides. ... Teised feministid ei soovi siiski koduperenaiste toodangu täpset väljaarvestamist, kuna see läheks vastuollu nende eesmärgiga tuua naised pliidi äärest töökohtadele. On aeg tunnistada, et majapidamistööd moodustavad osa SKP kaupadest ja teenustest. Pikk tööpäev, mis majapidamistööde tegemiseks kulub, lubab järeldada, et kodumajapidamised annavad olulise protsendi riigi kogutoodangust. Lõpuks väljendub selline töö SKP arvestustes siis, kui pere palkab kellegi, kes valvab lapsi, koristab kodu ja teeb süüa. Kui seda teeb üks vanematest, siis see nii ei ole. Kodumajapidamiste kvantifitseerimiseks ja mõõtmiseks on mitmeid viise. ... Majapidamistööde maksumust on seega võimalik mõõta kuludega, mis tekiksid, kui vanemate tehtava töö asemel ostetakse teenuseid turult. ... Majapidamistööde arvessevõtmine SKP arvutamisel tõstaks nende naiste ja meeste eneseteadvust, kes jäävad koju, et hoolitseda laste ja eakate inimeste eest ja teha majapidamistöid. See annaks ka täpsema pildi SKP ja majanduskasvu kohta ja võiks kaasa tuua riikliku poliitika diferentseerituma tõlgendamise, mis mõjutab jaotust majapidamistööde ja töölkäimise vahel. [4]

4. Statistika ajakohastamine ja rahvamajanduse arvepidamise kohandamine: töö mõiste tuleviku jaoks sobivaks muutmine ning naiste ja meeste palgata töö tunnustamine põlvkondadevahelise solidaarsusega seoses

Rahvamajanduse arvepidamisega seoses on vaja töö mõiste uuesti määratleda, et nüüdsest ka palgata töö arvesse võtta. Statistika paikapidavust on võimalik parandada naiste tegevusest ja nende tööturul käitumisest parema arusaamise kaudu. Võimalikult täpne võrdlus poliitiliselt erapooletute küsimuste alusel, mis käsitlevad naiste ja meeste hoiakut tööhõive suhtes, tooks päevavalgele statistika tugevad ja nõrgad küljed ning annaks viiteid parandamist vajavatele elementidele ning valitavale teele.

Selline ettevõtmine oleks õigustatud ka teistel põhjustel. Ühelt poolt annaks see statistika kasutajatele, näiteks turu-uurijatele ja poliitikakujundajatele võimaluse tugineda palju täielikumale teabele, mis on oluline, sest mehed töötavad enamasti naiste töökohtadest tugevasti erinevatel kohtadel, nii et tööturu kõikumised ei mõjuta neid samasugusel viisil. Teiselt poolt oleks kasutajatel võimalik mõista ja analüüsida naiste olukorda ja sellega seotud sundvalikuid võrreldes meeste olukorraga. See võimaldaks välja töötada tugevamad argumendid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kasuks tööturul. Naiste panust süstemaatiliselt alahinnatakse ja võltsitakse, mis annab vale ettekujutuse riigi majandusest ja selle inimressurssidest ning jätkab seega naiste ja meeste ebavõrdse kohtlemise nõiaringi, mida halvendavad veelgi sobimatud poliitikad ja programmid. Järelikult on väga oluline välja selgitada, milliseid elemente on vaja tööhõivestatistikas arvesse võtta, et kindlaks teha kõik olemasolevad sarnasused ja erinevused meeste ja naiste olukorra vahel tööturul ning pakkuda naistele tegelikku ja mittediskrimineerivat valikuvõimalust sõltuvalt vanusest ja elutsüklist ning võimaldada parimat võimalikku arengut, mis toob kasu ühiskonna üldisele heaolule kõikidel tasanditel.

5. Õiglane tööpanus ja valikuvabaduse edendamine

Mitmekordne diskrimineerimine seoses palgata tööga põhineb turuloogika ja inimolemuse loogika vastuolul. Turu majandusloogika kohaselt peaksid kõik fertiilses eas olevad kodanikud osalema tööjõuturul. Inimloomuse loogika väidab seevastu, et vastsündinu vajab oma ema ja isa, et luua aluspõhi oma inimvõimete arengule[5]. Euroopas rakendatavad poliitikad ei ole selliste praktiliste inimlike vajadustega olulisel määral kohandunud. Endiselt peetakse eraldi tööalase tegevuse arvestust ja pereelu arvestust ning neid kahte valdkonda ja nendega seotud ajakava ei suudeta üheskoos hõlmata. Naistele ja meestele võimaldati formaalselt juurdepääs töisele tegevusele, jättes ettevõtete töö vastavalt ümber korraldamata.

Erinevad alternatiivsed võimalused, mis on seotud ametliku töökoha ja palgata tööga seotud valikuga, ei ole nende tagajärgi silmas pidades ühesuguse mõjuga. Niipea kui naiste ja meeste ees on valik ametliku töökoha, mida üldiselt nimetatakse erialaseks karjääriks, ja palgata töö, mida üldiselt nimetatakse inimvõimete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamiseks, vahel, tekib latentne mitmekordne diskrimineerimine seoses sellega, et valida tuleb kahe alternatiivse võimaluse vahel, mis ei ole majanduslikult samaväärsed[6].

Ühiskonna ülesanne on seega luua tingimused selleks, et naised ja mehed saaksid vabalt valida kahe lähenemisviisi vahel, millest mõlemal on turumajandusega võrreldes laiemas kontekstis mõistlik põhjendus. Kõnealune väljakutse arvestab ka nõudega astuda vastu igasugusest sunnist vaba turu mugavale majandusloogikale ja edendada selle asemel üldist heaolu ja ühiskonna inimisiksuse arengule suunatud tulevikku. Ühegi liikmesriigi rahvamajanduse arvepidamine ja SKP ei hõlma õnneindeksit ega erinevates ühiskondlikes suhetes olevate inimeste heaoluindeksit. Riigi sissetuleku suurenemine ei too tingimata kaasa ühise heaolu kasvu. Mitte ilmaaegu ei ole sotsiaal- ja majandusteadlaste ringkonnad viimasel ajal alustanud sellise indeksi kindlaksmääramist, mis kajastaks inimeste heaolu riikide lõikes[7].

• [1]  ARN, Christoph, Hausarbeitsethik: Strukturelle Probleme und Handlungsmöglichkeiten rund um die Haus- und Familienarbeit in sozialethischer Perspektive, Verlag Ruegger, Chur/Zürich, 2000; KREBS, Angelika, Arbeit und Liebe. Die philosophischen Grundlagen sozialer Gerechtigkeit, Frankfurt/Main: Suhrkamp, 2002.
• [2]  http://hdr.undp.org/en/reports/global/hdr1995/chapters/french/; eriti 4. peatükk.
• [3]  http://hdr.undp.org/en/media/hdr_1995_fr_ensemble.pdf, lk 6.
• [4]  Becker, Gary: Hausarbeit – Das fehlende Stück am ökonomischen Kuchen (avaldatud 16.10.1995): Die Ökonomik des Alltags. Tübingen: Mohr Siebeck, 1998. (Originaal: The economics of life. From baseball to affirmative action to immigration law, how real-world issues affect our everyday life, New York: McGraw-Hill, 1997; Einheitssacht. The economics of life).
• [5]  Vt Donald W. Winnicott. Vgl. DAVIS, Madeleine et WALLBRIDGE, David: Boundary and Space. An introduction to the work of D.W. Winnicott, Brunner/Mazel (New York) and H. Karnac (London), 1981; tõlge prantsuse keelde: Winnicott, Introduction à son oeuvre, Paris: PUF, 1992; Eine zeitgenössische Betrachtung: LIMINSKI, Jürgen und LIMINSKI Martine, Abenteuer Familie: Erfolgreich erziehen: Liebe und was sonst noch nötig ist, Augsburg: Sankt Ulrich, 2002; LIMINSKI, Jürgen, Die verratene Familie. Politik ohne Zukunft, Augsburg: Sankt Ulrich, 2007.
• [6]  NUSSBAUM, Martha, Women and Human development, The capabilities approach, Cambridge University Press, 2000, tõlge prantsuse keelde: Femmes et développement humain: L'approche des capabilités, Paris: Des femmes – Antoinette Fouque, 2008.
• [7]  Vt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailmapanga statistikute kõige uuemaid töid. Internetist leiab arusaadava ülesehitusega veebilehe, kus on selgitatud statistika põhimõtet: http://swz.salary.com/momsalarywizard/htmls/mswl_momcenter.html.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	14 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Claire Gibault, Lissy Gröner, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Anne Van Lancker, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Donata Gottardi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Juan Andrés Naranjo Escobar