RAPORT Naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealused

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

väliskomisjonI ARVAMUS (20.1.2009)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

28.1.2009 - (2008/2212(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Herbert Reul

Menetlus : 2008/2212(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0035/2009

Esitatud tekstid :

A6-0035/2009

Arutelud :

PV 09/03/2009 - 26
CRE 09/03/2009 - 26

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.18
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0118

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
väliskomisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealuste kohta

(2008/2212(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

– võttes arvesse komisjoni 13. juuni 2008. aasta teatist „Silmitsi kõrgemate naftahindadega” (KOM(2008)0384);

– võttes arvesse nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/328/EMÜ (toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju leevendamise meetmete kohta)[1];

– võttes arvesse nõukogu 7. novembri 1977. aasta otsust 77/706/EMÜ (ühenduse eesmärgi kohta vähendada primaarenergia allikate tarbimist toornafta ja naftatoodete tarneraskuste korral)[2];

– võttes arvesse nõukogu 24. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/67/EÜ, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid[3];

– võttes arvesse komisjoni 5. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu uus direktiiv, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (KOM(2008)0775);

– võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist „Teine strateegiline energiaülevaade ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas“ (KOM(2008)0776);

– võttes arvesse 12. novembril 2008. aasta rohelist raamatut ”Turvalise, säästva ja konkurentsivõimelise Euroopa energiavõrgu suunas”;

– võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni energiahinna tõusu makromajandusliku mõju kohta[4];

– võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni naftast sõltuvuse kohta[5];

– võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni kütuse hinna tõusust põhjustatud kriisi kohta kalandussektoris[6];

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 2008. aasta kohtumise eesistujariigi lõppjäreldusi energia varustuskindluse kohta;

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2008. aasta kohtumisel esitatud eesistujariigi lõppjäreldusi toiduainete ja nafta kõrgete hindade mõju kohta poliitika eri valdkondadele;

– võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri 12. novembril 2008 ilmunud aastaraamatut „World Energy Outlook 2008”;

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistavat arvamust naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealuste kohta;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6 0035/2009),

A. arvestades, et energiavarustuse kindluse tagamiseks pööratakse järgmistel kümnenditel Euroopa tasandil üha enam tähelepanu energiatarnemarsruutide, energiakandjate, energia kokkuhoiu ja energiatõhususe võimaluste mitmekesistamisele;

B. arvestades, et ühenduse ühtse ja laiaulatusliku energiapoliitika väljatöötamine muutub üha hädavajalikumaks, et tagada energiavarustuse kindlus ajal, mil Euroopa Liidu sõltuvus impordist üha suureneb;

C. arvestades, et nafta on ammenduv ressurss;

D. arvestades, et nafta tootmine Euroopa Liidu ja Norra poolt aitas veel 2007. aastal rahuldada sisenõudlusest rohkem kui 30%;

E. arvestades, et paljusid, sealhulgas hõlpsasti kättesaadavaid naftavarusid ei ole paljudes maailma maades keskkonnapoliitiliste meetmete tõttu või ressursikorralduse raames praegu täiel määral evitatud ning et toorme- ja materjalikulude üldisest suurenemisest tingituna on nafta tootmiskulud 2005. aastast alates kahekordistunud;

F. arvestades, et U.S. Energy Information Administration’i arvestuste kohaselt on ülemaailmne nõudlus nafta järele 2030. aastal rohkem kui kolmandiku võrra suurem, kui oli 2006. aastal, et Euroopa Liidus kasvab nõudlus ajavahemikus 2015–2030 keskmiselt 0,25% aastas, seda ennekõike nõudluse suurenemise tõttu transpordisektoris, ning seega on nafta osakaal ELi primaarenergia nõudluses 2030. aastal 35%;

G. arvestades, et Euroopa Liidu sõltuvus nafta impordist suureneb 2030. aastaks 95% võrra, millega samaaegselt kaasneb traditsiooniliste naftavarude kontsentreerumine nn strateegilise ellipsi moodustavatesse riikidesse ning suureneva nõudluse tekitatud konkurentsi korral võivad tarned muutuda ebakindlaks;

H. arvestades, et pikemas perspektiivis on oodata naftahinna tõusu;

I. arvestades, et põhitoorainete ja nafta hinnatõusust tingitud inflatsiooni kasv on põhjustanud ostujõu kahanemise;

J. arvestades, et naftahinna kõikumine 2008. aastal ei ole seletatav üksnes pakkumise ja nõudmisega konkreetsel ajahetkel ning et selline kõikumine mõjub majandusele halvasti;

K. arvestades, et uute investeerimisvahendite areng nafta ja muude põhitoorainete turul on suurendanud toorainete hindade kusikõikumiste määra ja arvestades vajadusega tagada energiaturu suurem läbipaistvus,

1. võtab teadmiseks asjaolu, et „Teises strateegilises energiaülevaates” on taas tähelepanu keskmesse tõusnud varustuskindluse aspekt; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei ole võtnud õppust majanduskriisist, mis on näidanud, et ainult täielik muutus Euroopa Liidu energiapoliitikas toob kaasa lahenduse energiavarustuse kindluse, liikmesriikide vahelise solidaarsuse ja tööhõive küsimustes ning seoses sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike vajadustega; peab lisaks kahetsusväärseks, et puudub selge suund arendamaks edasi energiapoliitikat ja varustusstruktuuri;

2. rõhutab, et varustuskindluse tagamise lühiajaliste meetmete kõrval tuleb arvesse võtta ka pikemat perspektiivi;

3. kutsub komisjoni üles analüüsima õigusaktide ettepanekute ettevalmistamise ajal suuremal määral ka kavandatud meetmete kaudset mõju energiavarustuse kindlusele ja kuludele;

Olemasolevate ressursside hõlvamine

4. märgib, et erinevate hinnangute kohaselt on ka tulevikus võimalik toota piisavalt naftat, et nõudlust selle järele rahuldada; siiski tuleb tarbijatel selle eest ilmselt kõrgemat hinda maksta; ühtlasi tuleb parandada investeerimistingimusi; sellega seoses rõhutab, et nafta jätkuv suur nõudlus on viinud pakkumise üha lähemale tootmisvõimsuse piirile;

5. juhib tähelepanu ebakindlusele selle suhtes, millal ja millises ulatuses tekib tühimik kasvava nõudluse ja kahaneva pakkumise vahel; väljendab muret, et selline ebakindlus suurendab veelgi naftahinna kõikumise ohtu; on seepärast veendunud, et erilist rõhku tuleb panna meetmetele, mis võivad vähendada nõudlust nafta järele;

6. toetab komisjoni ettepanekut võtta vajadusel lühiajalisi meetmeid, et leevendada tulevasi äkilisi naftahinna tõuse; kutsub liikmesriike üles toetama rahaliselt investeeringuid alternatiivsetesse energiaallikatesse, nagu nt taastuvad energiakandjad, ja tähtsustama tarbijate teadlikkust tõstvaid meetmeid, mis edendavad energiatõhusate kaupade ja teenuste ostmist eesmärgiga vähendada pikaajalisi kulutusi ning leevendada naftatarnete tulevast vähenemist;

7. nõuab, et intensiivistataks püüdeid mittekonventsionaalsete naftaressursside tööstuslikuks hõlvamiseks, millega aidataks kaasa energiaga varustamise mitmekesistamisele; ühtlasi nõuab keskkonnasäästlike tootmismeetodite väljatöötamist; rõhutab, et ELi turul olevatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste olelusringil põhinev lähenemisviis, mis on juba ette nähtud ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse autotranspordis kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ), pakub naftatööstusele tõelist stiimulit vähendada tootmisprotsesside tõhustamisega oma mõju kliimale;

8. on veendunud, et nafta ja teiste süsinikumahukate energiaallikate kasutamist tuleb vähendada nii suurema energiatõhususe abil kui ka ümberlülitumisega süsinikuvabadele lahendustele, nagu tuumaenergia ja taastuvenergiaallikad;

9. on arvamusel, et olemasolevate naftavarude kasutamist häirivad üha enam poliitilised tegurid, sealhulgas poliitiline ebastabiilsus ja ebapiisav õiguskaitse, kuid ka keskkonnapoliitilised meetmed ning ressursside majandamine; palub komisjonil seetõttu kõikidel tasanditel intensiivistada dialoogi naftat tootvate riikidega ning mõlema poole huvisid arvesse võttes otsida konfliktidele pragmaatilisi lahendusi;

10. juhib tähelepanu Arktika piirkonna olulisusele nafta tootmispiirkonnana, kus arvatakse asuvat kuni üks neljandik maailma avastamata naftavarudest;

11. rõhutab Arktika tähtsust Euroopa energiapoliitika väljatöötamisel, samuti kliimamuutuste ja säästva arengu kontekstis vastavalt Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2007. aasta märtsis tehtud ettepanekule; märgib Arktika süsivesinikevarude õiglase jaotamise tähtsust vastavalt rahvusvahelisele õigusele üleüldise rahvusvahelise stabiilsuse huvides; kutsub komisjoni üles pöörama süsivesinikele erilist tähelepanu oma eelnimetatud teatises Arktikaga seonduvate strateegiliste küsimuste kohta;

12. kutsub komisjoni üles dialoogis naftakontsernidega ja naftat tootvate riikidega otsima võimalusi, kuidas saaks suurendada investeeringuid kõikuvatele hindadele ja kasumitele vaatamata;

13. eeldab, et naftatootjad investeerivad oma hiljutise olulise kasumi uute naftavarudega seotud uurimis- ja arendustegevusse ning energiasäästliku tehnoloogia ja nafta aseainete (eriti transpordialasteks rakendusteks) uuringute edendamisse.

14. nõuab tungivalt dünaamilisemate suhete loomist Euroopa Liidu ja naftat tootvate riikide vahel, mis hõlmaksid mõlemapoolset järeleandmiste soovi ning mille eesmärk oleks stabiilsem ja ühtlasem nafta tarne- ja hinnakeskkond, mis oleks kõigi asjaosaliste ja üldisemalt kogu maailma majanduse huvides;

15. tervitab komisjoni algatust luua ülemaailmne poliitiline dialoog naftat tarbivate ja naftat tootvate riikide vahelise kõrgetasemelise kohtumise kujul, et luua naftaturul õiglane tasakaal tarnimise ja nõudluse vahel ning vältida naftahindade kunstlikult kõrgel tasemel hoidmist naftat tootvate riikide poolt;

Turu läbipaistvus ja hinnakujundamine

16. väljendab muret naftahinna kasvava ja 2008. aastal ilmekalt avaldunud kõikuvuse pärast, mis avaldab negatiivset mõju Euroopa Liidu majandusele ja tarbijatele;

17. on seisukohal, et naftahindade kõikumises kajastuvad suurenenud nõudlus nafta järele, järkjärguline naftavarude ammendumine, muutused rahvastiku ja linnastumise arengusuundades, eriti tärkava majandusega riikides, kus keskmise sissetuleku tõus põhjustab suuremat nõudlust, spekuleerimine tooraineturul ja ülemaailmsed majandustsüklid; rõhutab ühtlasi, et naftat ja muid tooraineid on dollari odavnemise tõttu üha rohkem kasutatud portfelli mitmekesistamiseks;

18. väljendab muret seoses naftahindade kõikumisega ning selle mõjuga majandus- ja finantsstabiilsusele; tunnistab nafta ja muude energiatoodete turu aktiivsuse kasulikkust, nõuab aga samas tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid energiaturgude suurima võimaliku läbipaistvuse;

19. möönab, et selline kõikuvus kahjustab ka naftat eksportivate riikide majandust ja seetõttu on naftahindade stabiliseerimine mõlema poole huvidele vastav;

20. tervitab komisjoni teatist ning kordab tema muret hiljutise naftahinna kõikuvuse ja selle negatiivse mõju pärast inflatsioonile, konkurentsivõimele, kaubandusele ja majanduskasvule;

21. peab viimase kaheksa aasta jooksul toimunud nafta hinnatõusu peamiseks põhjuseks suurt nõudluse kasvu, mis on tekitanud kitsaskohti nafta pumpamisel, transportimisel ja rafineerimisel ja toonud kaasa üksikute suurte naftaoligopolide hiigelkasumeid; möönab, et naftahinna arengut on oluliselt mõjutanud märgatavalt tõusnud toormehinnad ja spekulatiivsed tehingud finantsturgudel;

22. rõhutab vajadust tähtsustada konkurentsi jälgimist nafta ja naftatoodete töötlemise ja müügi valdkonnas ning suurendada kaubanduslikke naftavarusid käsitlevate andmete läbipaistvust;

23. on seisukohal, et naftahinna stabiliseerimiseks on tingimata vaja suurendada turu läbipaistvust; palub komisjonil esitada parlamendile ja nõukogule sellekohased ettepanekud; juhib tähelepanu, et läbipaistvust tuleb tingimata suurendada ka naftat tootvates riikides, ja eelkõige tuleb läbipaistvalt avalikustada ka nafta tootmiskogused ning reservide suurus; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha naftat tootvate riikidega toimuvate dialoogide käigus jõupingutusi läbipaistvuse suurendamiseks;

24. väljendab sellega seoses rahulolu „Teises strateegilises energiaülevaates" sisalduva ettepaneku üle viia läbi uuring iganädalase laovarude suuruse avalikustamise kasu ja kulukuse kohta; kutsub komisjoni üles arvestama selle uuringu tulemusi oma edaspidistes õiguslikes meetmetes; rõhutab samas, et läbipaistvuseni tuleb jõuda kõikjal üle maailma;

25. juhib tähelepanu sellele, et peamistes naftat importivates riikides kehtivad üksteisest erinevad naftatoodete tehnilised spetsifikatsioonid ja see võib viia turu fragmenteerumiseni; tarnekatkestuste korral võib sellel olla hinda üles kruviv mõju; palub komisjonil teha ettepanekud, kuidas sedalaadi turupiiranguid kõrvaldada;

26. on seisukohal, et strateegiliste varude ülesandeks on kompenseerida tarnekatkestuste korral tekkivaid ainelisi puudujääke; on seetõttu – ühtlasi säästlikku eelarvepoliitikat silmas pidades – vastu igasugustele katsetele kasutada neid varusid naftahinna kõikuvuse tõkestamiseks;

27. rõhutab, kui oluline on aktiivselt töötada, et muuta uued alternatiivsed energiaallikad väikeettevõtetele kättesaadavaks, et nad sõltuksid vähem nafta hinna kõikumisest; tunnistab VKEde tähtsust biokütuste ja muude taastuvenergia vormide tootmisel; tunneb muret tehniliste ja regulatiivsete takistuste pärast, mis on endiselt nende toodete tootmise ja turustamise teel, ning kutsub komisjoni üles hõlbustama nende kütuste turulepääsu;

28. rõhutab, et tõhus heitkogustega kauplemise süsteem ning paljude muude energiasäästmismeetmete vastuvõtmine peaks olema oluline vahend ulatusliku ja uuendusliku energiatõhusate tehnoloogiate ja toodete turu arengu ergutamiseks; rõhutab ka põhimõtte „saastaja maksab” rakendamise tähtsust; tuletab meelde, et mida rohkem riike samasugust poliitikat rakendab, seda piiratum on mõju sektorite konkurentsivõimele.

Investeeringud naftatootmisse ja -töötlemisse

29. märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on energiavarustuse kindluse tagamiseks kuni 2020. aastani vaja iga aasta naftatööstusse investeerida 350 miljardit USA dollarit; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles oma poliitikaga stimuleerima investeeringuid, sealhulgas eriti Euroopa Liidu siseseid investeeringuid; rõhutab sellega seoses pikaajalise investeerimiskindluse tähtsust; ei ole siiski nõus sellega, et erainvesteeringute ja erakapitali asemel kasutataks ühenduse vahendeid;

30. väljendab muret selle pärast, kuidas praegune krediidikriis mõjutab naftatööstusse investeerimise võimalusi, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tihedalt kooskõlastama oma jõupingutusi kriisi ületamiseks;

31. väljendab heameelt biokütuste laiema kasutamise üle transpordisektoris, arvestades eriti sellega tehtavat panust energiavarustuse kindluse suurendamisse; märgib, et see toob endaga kaasa naftat töötleva tööstuse konsolideerimise ja ümberstruktureerimise; lisaks märgib, et transpordisektoris tuleb võtta täiendavaid struktuurimeetmeid nafta nõudluse vähendamiseks;

32. kutsub liikmesriike ja ettevõtteid üles nendest suundumustest hoolimata kandma hoolt selle eest, et Euroopa Liidus säiliks piisavalt varuvõimsusi, tasandamaks raskusi, mis võivad tekkida näiteks loodusõnnetuste tagajärjel;

33. kutsub liikmesriike, komisjoni ja naftakontserne üles tagama piisav väljaõpe spetsialistide, keda vajatakse nii naftareservide uurimiseks kui ka naftatootmiseks;

Transporditeed

34. väljendab rahulolu Inogate’i programmi raamistikus, eriti usaldust suurendavate meetmete osas, saavutatud edu üle; kutsub komisjoni üles kavandama strateegiat, kuidas sedalaadi projekte saaks kaasmeetmetega toetada ja paremini koordineerida;

35. juhib tähelepanu sellele, et ülimalt tähtsad on heanaaberlikud suhted nii transiidiriikide endi kui ka transiidiriikide ja nende naaberriikide vahel, ning nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt sellesuunaliste jõupingutuste tõhustamist;

36. märgib, et naftajuhtmed ei kuulu üleeuroopaliste energiavõrkude alla, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, võttes arvesse praeguseid arengusuundi, eelkõige omamaise toodangu vähenemist ning samaaegselt suurenevat sõltuvust impordist ja vajadust uue transpordivõimsuse järele, kaaluma nafta infrastruktuuri lisamist TEN-E võrku;

37. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ühise välis-, kaubandus- ja julgeolekupoliitika raames stabiilsuse saavutamist eelkõige poliitiliselt ebastabiilsetes naftat tootvates riikides, sest stabiilsus on investeeringute ja heaolu alus;

38. rõhutab, et uued nafta infrastruktuuriprojektid, nagu Odessa-Gdański ja Constanța-Trieste torujuhtmed, peaksid jätkuvalt olema Euroopale huvipakkuvad esmatähtsad projektid;

39. on mures suureneva merepiraatluse pärast, mis ohustab rahvusvahelist laevaliiklust ja seega ka naftatransporti, ning tervitab nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühisaktsiooni viia läbi operatsioon Aafrika Sarve vetes, et kaitsta laevu piraatide kallaletungide eest (operatsioon Atalanta);

40. on mures ka transporditeid ja strateegilist infrastruktuuri ohustava terrorismi pärast ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama dialoogi kesksete asjaosalistega;

Transport ja ehitised

41. juhib veel tähelepanu energia kokkuhoiu võimalustele hoonete valdkonnas – neid võimalusi ära kasutades võiks vähendada nõudlust fossiilsete energiakandjate, nagu süsi ja gaas, järele, ning tunnustab komisjoni ja liikmesriikide praegusi jõupingutusi selle potentsiaali täielikumaks ärakasutamiseks;

42. tunnustab Euroopa Liidu pingutusi transpordisektoris kasutatavate energiakandjate mitmekesistamiseks; peab uute tehnoloogiate juurutamisel eelistatavaks turupõhist lähenemisviisi; tunnistab, et uute tehnoloogiate konkurentsivõime parimaks näitajaks on hind; peab siiski kahetsusväärseks vähest ambitsioonikust kasutamaks ära energiatõhusate, paremini kavandatud ja kergemate sõidukite potentsiaali;

43. avaldab kahtlust, kas esimese põlvkonna biokütused nafta asendajana osutuvad keskmises ja pikemas perspektiivis kõlbulikuks; nõuab, et tehtaks suuremaid jõupingutusi sünteetiliste kütuste uurimiseks;

44. on veendunud, et nafta suurenevat kasutamist transpordisektoris saab keskmises ja pikemas perspektiivis vähendada vaid siis, kui Euroopa Liit ja liikmesriigid võtavad lisameetmeid kaubavedude ja liikluse üleviimiseks säästvamatele transpordiliikidele, mis tarvitavad vähem või üldse mitte naftat, nagu raudtee- ja veetransport ning ühendveod linnapiirkondades (kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport, autode ühiskasutus); lisaks on veendunud, et märgatavat energiasäästu oleks võimalik saavutada, kui tõhusamalt rakendada moodsaid liiklusjuhtimissüsteeme, mis vähendavad maantee-, õhu- ja laevaliikluses ooteaegu ja ümbersõite, ning rohkem soodustada rohelist logistikat;

Suhted riikidega, milles nafta tarbimine kasvab

45. nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et tagada siduv, progressiivne ja kõikehõlmav asutamislepingust tulenev alus Euroopa ühisele energiavarustusele ja energiavarustuse kindlusele; rõhutab sellega seoses ühtse strateegia suurt tähtsust suhtes ELi peamiste välistarnijatega; toetab Lissaboni lepingut kui sammu õiges suunas, sest lepingus on klausel energiaalase solidaarsuse kohta ja lepinguga sätestatakse energiapoliitika jagatud vastutus ELi ning liikmesriikide vahel; juhib tähelepanu, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest võib kahjustada tema ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ja tõhusust;

46. on seisukohal, et Euroopa Liidu ühistes välissuhetes nende riikidega, milles nafta tarbimine kiirelt kasvab, tuleb rohkem arvesse võtta energiapoliitilisi teemasid ja et Euroopa Liit peab püüdma selle poole, et kaotada riiklikud subventsioonid naftatoodetele;

47. kutsub komisjoni üles lülitama oma ühisesse välis-, kaubandus- ja naabruspoliitikasse meetmeid, mis aitaksid ülemaailmselt kiirendada majanduskasvu ja naftatarbimise lahutamist teineteisest;

48. juhib tähelepanu, et EL ei ole veel piisavalt pööranud tähelepanu ega arutanud ennekõike ülemaailmse keskkonna muutumise geopoliitiliste mõjude üle rahvusvahelisele energiavarustuse kindlusele ega tagajärgede üle tulevasele rahvusvahelisele valitsemiskorrale; on seisukohal, et riiklikest lahendustest kinnihoidmine tuleb asendada uute ja tihedate poliitilise ja majandusalase koostöö vormidega ELi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina vahel ning neile koostöövormidele tuleb keskpikas perspektiivis anda institutsiooniline vorm;

49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 1.
[2] EÜT L 292, 16.11.1977, lk 9.
[3] ELT L 217, 8.8.2006, lk 8.
[4] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0054.
[5] ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 523.
[6] P6_TA(2008)0308.

Nafta osakaal Euroopa Liidu energiatarbimises on praegu peaaegu 37%. Sellega on nafta ülekaalukalt tähtsaim primaarenergiakandja, edestades maagaasi, tahkekütuseid ja tuumaenergiat. Euroopa Komisjon eeldab, et 2030. aastani suureneb ELis nõudlus nafta järele jätkuvalt, olgugi et iga aastaga veel vaid 0,25%. Siiski jääb nafta ka 2030. aastal ELi tähtsaimaks primaarenergiakandjaks, kattes umbes 35% kogu energiatarbimisest.

Kui ELis kasvab nafta nõudlus aeglaselt, siis ülemaailmselt on oodata tunduvalt kiiremat nõudluse kasvu. U.S. Energy Information Administration'i prognoosi kohaselt on nõudlus 2030. aastal rohkem kui kolmandiku võrra suurem, kui oli 2006. aastal. Kuivõrd nafta pakkumine ja rafineerimisvõimsused ei suuda praegu kasvava nõudlusega sammu pidada, jääb olukord turul lähemas tulevikus pingeliseks. Rahvusvahelise Energiaagentuuri viimases raportis pikemas perspektiivis prognoositud naftahinna tõus hakkab aga ühtlasi pidurdama tarbimise kasvu.

Naftaajastu lõppu on ennustatud juba mitu korda. Sellega seoses räägitakse ikka ja jälle mõistest peak oil. Siinjuures tuleb arvestada, et praegu on rohkem varusid, kui kunagi varem. Kuigi nafta on lõplik ressurss, on meil minevikust õppida, et keegi ei oska täpselt ette ennustada, millal naftatootmine varude loomulikust ammendumisest tingituna vähenema hakkab ning kas vähenemine on pikaldane, järsk või vahepealsete tõusudega.

Tootmist piiravad ühelt poolt geoloogilised ja tehnoloogilised põhjused. Teisalt on enamik naftatootmise laiendamist takistavaid asjaolusid siiski n-ö maa peal – tootmisvõimalusi piiravad mõnes riigis poliitiline ebastabiilsus, sanktsioonid, ebapiisav õiguskaitse, keskkonnapoliitilised meetmed ja kindlasuunaline ressursikorraldus.

Sellest pingelisest turuolukorrast hoolimata ei tohi jätta tähele panemata, et praegu on naftavarud, kokku 1,2 biljonit barrelit, ümmarguselt kaks korda suuremad, kui olid veel 1980. aastal. Seevastu on samas ajavahemikus nafta päevane nõudlus kasvanud ligi 62 miljonilt barrelilt kõigest 85 miljoni barrelini. Kogusummas annab see reservide „elueaks” 41,6 aastat, mis on koguni pikem, kui oli 1980. aastal.

Samal ajal tuleb tunnistada, et varude mõiste on dünaamiline. See ei sõltu ainult uutest leidudest, vaid otsustaval määral ka tehnoloogilistest uuendustest ja naftahinnast, kuivõrd varud tähendavad naftaressursside majanduslikult kasutatavat osa. Nii jätkub naftaressursse tervikuna veel mitmeks sajandiks, ent kergesti kättesaadava nafta kogus ei ole viimastel aastatel enam nii kiiresti kasvanud kui varem.

Teine tõsiasi on see, et kergesti kättesaadavad naftavarud koonduvad üha enam vähestesse riikidesse, mis moodustavad nn strateegilise ellipsi. Tootmise ja varude suuruse omavaheline suhe väljendab seda üheselt selgelt. Kuid siingi tuleb meeles pidada, et see suhe näitab alati vaid hetkeseisu. Uued naftaleiud kaugemates piirkondades, näiteks Arktikas või Gröönimaa ranniku lähedal, või tehnoloogia edusammud, mis viivad mittekonventsionaalsete varude majandusliku hõlvamiseni, võiksid seega suhet teiste piirkondade kasuks muuta, kuigi vaid piiratud ulatuses.

Samal ajal kahaneb naftatootmine Euroopa Liidus. Praegu suudavad Norra ja ELi liikmesriigid küll ise rahuldada umbes 30% nõudlusest, kuid tänaste hinnangute kohaselt on 2030. aastaks oodata toodangu tunduvat vähenemist. Sellest tulenevalt tõuseb ELi sõltuvus naftaimpordist Euroopa Komisjoni andmetel järgmistel kümnenditel umbes 95%-ni.

Need tõsiasjad peavad kajastuma energiapoliitikas. Ühelt poolt on vaja kiireid reageerimismehhanisme, mis ELil on nafta- ja naftatoodete strateegiliste varude näol olemas juba 1960. aastate lõpust saadik. Komisjoni on äsja esitatud asjakohase direktiivi uuendamise ettepaneku, mille Euroopa Parlament kriitiliselt läbi vaatab.

Teisalt, pikaajaliselt on energiavarustuskindlust võimalik tagada vaid juhul, kui seda ette plaanitakse. Infrastruktuuri investeeringute puhul on plaanide ajaliseks piiriks sageli nelikümmend aastat või veelgi pikem vahemik. Nii pikkades mõõtmetes mõtlemine ei ole kerge ülesanne. Niisuguseid strateegilisi plaane tuleb aga teha ka Euroopa Liidu tasandil. Keskseks probleemiks võib ehk osutuda see, kuidas pakkumist suurendada ja samal ajal nõudluse kasvu tunduvalt vähendada. Sellest arusaamast lähtutakse käesolevas raportis.

Pakkumise suurendamisel on kolm strateegilise tähtsusega elementi. Esiteks tuleb Rahvusvahelise Energiaagentuuri arvestuste kohaselt uute naftaallikate hõlvamiseks ning infrastruktuuri (torujuhtmed, laevad, sadamad, rafineerimistehased jm) väljaehitamiseks järgmistel kümnenditel iga aasta ülemaailmselt investeerida üle 350 miljardi dollari. See on võimalik vaid juhul, kui ettevõtetele tagatakse investeerimiskindlus nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool seda tehtavate investeeringute osas. Selle juurde kuulub ka piisava kasumi teenimise võimalus.

Energiavarustuskindluse tagamise peamiseks vahendiks on tarneallikate mitmekesistamine. Varustuskindluse seisukohalt annavad paljudele riikidele suuri eeliseid mittekonventsionaalsed õliallikad, nagu põlevkivi, õliliivad ja ülirasked õlid, mida leidub mitmel pool.

Teiseks tuleb samal ajal intensiivistada teadusuuringuid. Näiteks uute materjalide kasutuselevõtmine võib aidata tunduvalt vähendada ekspluatatsioonikulusid. Õlitootmise uued tehnilised lahendused lubavad tulevikus tänasega võrreldes veelgi suuremal määral reserve kasvatada. Umbes 80% mittekonventsionaalsetest varudest langeb põlevkivi arvele. Need võimalused on vaja tulevikus majanduslikult ja ökoloogiliselt ära kasutada. Inseneride koolitamine ning tööstuse ja teadusasutuste vahelise koostöö edendamine jääb seega tulevikuski tähtsaks ülesandeks.

Kolmandaks tuleb eelseisvatel aastatel lahendada suur hulk maailmapoliitilisi konflikte. Iraak on sealse julgeolekuolukorra stabiliseerudes suuremas mahus naftatootmist alles aegamööda käivitamas. Iraanil on tohutu suured naftavarud, kuid poliitilistel põhjustel saab neid praegu naftaturgudel pinge vähendamiseks kasutada vaid väga vähesel määral.

Gruusia ja Venemaa äsjane konflikt ning piraatide sagenenud rünnakud naftatankeritele on täie selgusega näidanud, kuivõrd kergesti võib transporditeid kahjustada. Kui mõelda, et VLCC klassi tankeri kaaperdamisest võivad olla huvitatud ka terroristid, saab veelgi selgemaks, et rahvusvaheline riikide ühendus peab kiiresti reageerima.

Seda, et varustuskindlus tuleb tagada juba kaugel ELi piiride taga, on tõendanud ka poliitilised rahutused, näiteks Nigeeria naftatootmispiirkondades. Neid probleeme silmas pidades on tungivalt vaja, et ELi välispoliitikat tugevamini kooskõlastataks.

Mis puudutab nafta nõudlust, siis selles asjas on liikmesriigid juba suurt edu saavutanud. Naftal põhineva õlikütte osakaal ELis on umbes 20%. Eelkõige kahest naftakriisist tingituna on paljud vanad küttesüsteemid moodsate ja tõhusate vastu välja vahetatud. Ka värsked naftahinna rekordid on esile kutsunud uue "tõhustamislaine". Seda on paljudel juhtudel toetatud riiklike abiprogrammidega. Parandatud on soojustust. Tervikuna on nafta tarbimine selles osas 1980. aastatest alates koguni langenud.

Ka biokütuste tootmises on hakatud nägema vahendit toornafta nõudluse kasvu piiramiseks. Biokütuste kasutuselevõtmine võiks aidata vähendada eelkõige diislikütuse importi. Kuid sellega seoses peab ka arvestama, et praegused püüded märgatavalt suurendada biokütuste osa maanteesõidukite kütusetarbimises – tõsta see kuni 20%-ni – toovad endaga kaasa ka asjaomaste ettevõtete ümberstruktureerimise ja töökohtade kaotamise.

2007. aasta märtsis toimunud tippkohtumisel seadsid ELi riigipead ja valitsusjuhid eesmärgiks tõsta energiatõhusust 2020. aastaks 20% võrra. Praegu veel ettevalmistamisjärgus olevate seaduseelnõudega on Euroopa Liit õigel teel. Kindlasti tuleks aga eelistada turumajanduslikke vahendeid ette antud jäikadele protsendi- või tarbimismääradele, vältimaks hälbimist plaanimajandusse. Ka ei tohi tõhususest madalamale seada turvalisuse aspekte, näiteks kummide puhul veeremistakistust.

Vaatamata transpordisektori tõhususe paranemisele on nafta nõudluse kasv selles valdkonnas kõige suurem. Selle põhjuseks on mobiilsuse põhjapanev tähtsus majanduses tervikuna ning väga paljude inimeste isikliku mobiilsuse soov. Viimastel aastatel on nii ELis kui ka kogu maailmas märgatavalt kasvanud ka lennuliiklus.

Arvestades liiklussektori suurt naftasõltuvust, tuleb siin tarneallikate klassikalise mitmekesistamise kõrval rakendada uut elementi – veosüsteemide mitmekesistamist, mis hõlmab ka nn elektromobiilsuse (s.o elektrisõidukite kasutamine) algatusi. Eriti just linnaliikluses on potentsiaal eelseisvatel kümnenditel tohutult suur. Intensiivistada tuleks nii asjakohaseid uuringute edendamise programme kui ka tootjate ja teadusasutuste koostööd. Eeskujuks võib siin kindlasti pidada soojusenergia tootmise valdkonda. Pakutakse nii maagaasikütet kui ka õli- ja elektrikütet, ELis on kasvamas ka kaugsoojuse ja maasoojuse ning küttegraanulite kasutamine.

Nafta nõudluse suunamine ei tohi aga jääda ainuüksi Euroopa Liidu asjaks. ELi osa maailma naftatarbimises väheneb ka järgmistel aastatel pidevalt. Seda tingib juba ainuüksi nõudluse jõuline kasv väljaspool Euroopa Liitu. ELi varustuskindluse seisukohalt on seega otsustava tähtsusega, et nõudluse kasvu piirataks ka ülemaailmselt, ohustamata sellega kolmandate riikide või ELi enda majanduskasvu eesmärke. Väga tähtis on sealjuures ka turumajanduslike hinnakujundusmehhanismide edendamine kolmandates riikides, näiteks kütuste riiklike subventsioonide kaotamisega.

Kõik need meetmed nõuavad investeeringuid. Investeerida on võimalik vaid juhul, kui on kasutada ka piisavalt kapitali ning on väljavaade teenida kasumit. Seda teadvustades tuleb võimalikult kiiresti jagu saada praegusest krediidikriisist, mis ähvardab üle kasvada majanduskriisiks. Samal ajal tekib küsimus, kas riik peab kliimapoliitika instrumentide kaudu aastast aastasse tarbijatelt täiendavalt miljardeid eurosid sisse nõudma või tuleks see raha jätta nende kätte, kes peavad ka tegelikult tarvilikke investeeringuid tegema.

ELi ees seisvad probleemid, mis on seotud nafta varustuskindluse edaspidise tagamisega, on viimasel kümnendil kasvanud. Neid on aga võimalik pakkumist ja nõudmist sihikindlalt mõjutades lahendada, kui selleks leitakse poliitilist tahet ja kui edendatakse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd ning innovatsiooni.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

naftahindade tõusuga seotud probleemide lahendamise kohta
(2008/2212(INI))

Arvamuse koostaja: Justas Vincas Paleckis

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab komisjoni teatiseid „Silmitsi kõrgemate naftahindadega”[1] ja „Teine strateegiline energiaülevaade ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas”[2]; märgib, et vaatamata nafta hinna langusele ülemaailmse finantskriisi tõttu 2008. aasta teisel poolel, tähendab aeglane areng üleminekus säästvamatele kütustele, maailma naftaväljade tootlikkuse langemine ja eelkõige kiiresti areneva majandusega riikide põhjustatud nõudluse jätkuv kasv rahvusvahelise kriisi lõppemise järel naasmist fossiilkütuse turgude jätkuva kahanemise ja tarbijariikide kasvava sõltuvuse juurde impordist;

2. nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et tagada siduv, progressiivne ja kõikehõlmav asutamislepingust tulenev alus Euroopa ühisele energiavarustusele ja energiavarustuse kindlusele; rõhutab sellega seoses ühtse strateegia suurt tähtsust vastastikuse suhtlemise puhul ELi peamiste välistarnijatega; toetab Lissaboni lepingut, milles on klausel energiaalase solidaarsuse kohta ja milles on sätestatud energiapoliitika jagatud vastutus ELi ning liikmesriikide vahel, kui sammu õiges suunas; juhib tähelepanu, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest võib kahjustada tema ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ja tõhusust;

3. juhib tähelepanu, et EL ei ole veel piisavalt pööranud tähelepanu ega arutanud ennekõike ülemaailmse keskkonna muutumise geopoliitiliste mõjude üle rahvusvahelisele energiavarustuse kindlusele ega tagajärgede üle tulevasele rahvusvahelisele valitsemiskorrale; on seisukohal, et riiklikest lahendustest kinnihoidmine tuleb asendada uute ja tihedate poliitilise ja majandusalase koostöö vormidega ELi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina vahel, mida tuleb keskpikas perspektiivis tugevdada;

4. väljendab muret peamiste energiaettevõtete natsionaliseerimise ja poliitilisuse kasvu üle naftat eksportivate ja importivate riikide energiaalastes suhetes, millega kaasneb kõrgendatud pingete ja konfliktide risk; toetab tugevalt komisjoni ettepanekut selle kohta, et EL peaks astuma aktiivsesse dialoogi peamiste naftatarnijatega nagu Norra, OPECi riigid ja Venemaa, eesmärgiga tugevdada vastastikust energiasõltuvust ja energiavarustuse kindlust kogu ELis, keskendudes eriti suuremale tõhususele, võrdsele juurdepääsule turgudele, mittediskrimineerimisele ja läbipaistvusele; avaldab komisjonile kiitust tema töös energiaalase dialoogi süvendamisel, mille konkreetseks tulemuseks on vastastikuse mõistmise memorandumid idanaabrite ja Kesk-Aasia riikidega, ning jääb ootama koostöö kasvu lõunapoolsete partneritega; rõhutab, et energiaalased dialoogid ei tohi mitte mingil juhul toimuda avameelsete ja tulemustele orienteeritud inimõigustealaste dialoogide arvel; on pettunud, et energiasektoris, eriti nafta- ja gaasisektoris, puudub aktiivne ja läbipaistev järelevalve konkurentsi üle töötlemise, tootmise ja müügi ning teadusuuringute valdkonnas; nõuab, et komisjon esitaks ettepanekud, mis sisaldaksid selles osas ühtekuuluvamat ja terviklikumat strateegiat ning hõlmaksid edukat energiaalast välispoliitikat;

5. nafta hinna rõõmustavale langusele vaatamata ja hindade tsüklilist käitumist arvestades eeldab, et hind praeguse majanduskriisi lõppemise järel uuesti tõuseb; seetõttu kordab, et ELi energia tarneallikate ja edastusteede mitmekesistamine on tähtis tulevikus tekkida võiva naftakriisi mõju leevendamiseks, samas tõdeb erinevate liikmesriikide olukorra mitmekesisust seoses energiakasutuse struktuuri, impordist sõltuvuse ja infrastruktuuri kättesaadavusega, seda eriti nn energiasaarte jaoks ELis; toetab taastuvate biokütuste laialdasemat kasutamist ja tunnistab taastuvate energiaallikate tähtsust energiavarustuse kindluse edendamisel; märgib, et mittetavapärane naftaressurss hakkab eeldatavasti olemasolevate naftaväljade tootlikkuse languse tasakaalustamisel olulist rolli mängima; rõhutab, et uued naftaga seotud infrastruktuuriprojektid, nagu Odessa-Gdański ja Constanța-Trieste torujuhtmed, peaksid jätkuvalt olema Euroopale huvipakkuvad esmatähtsad projektid;

6. rõhutab, et vähendades sõltuvust fossiilkütustest, EL mitte ainult ei kindlusta oma energiavarustuse kindlust, vaid panustab ka kliimamuutusest tingitud probleemide lahendamisse; rõhutab, et on tähtis eraldada rohkem raha uuemate ja loodusesõbralikumate tehnoloogiate uurimise ning arendamise jaoks;

7. on seisukohal, et energiatarbimise ja keskkonnareostuse makromajanduslike kulude suurenemine avaldab märkimisväärset negatiivset mõju samuti Euroopa sotsiaalmudeli toimimisele, sest Euroopa sõltuvuse tõttu nafta ja maagaasi impordist suureneb fossiilkütuste hind märkimisväärselt võitluses nende jagamise pärast tärkavate turgudega nii Aasias kui ka Ameerika Ühendriikides, ning kõnealuste väljaminekute suurenemise tõttu energiatarbimise valdkonnas väheneb paratamatult meie sotsiaalmudeli rahastamise osakaal; on muu hulgas sel põhjusel seisukohal, et taastuvenergia kasutamise edendamisel võib tekkida palju kvalifitseeritud ja püsivaid töökohti;

8. rõhutab Arktika tähtsust Euroopa energiapoliitika väljatöötamisel, samuti kliimamuutuste ja säästva arengu kontekstis vastavalt Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2007. aasta märtsis tehtud ettepanekule; märgib Arktika süsivesinikevarude õiglase jaotamise tähtsust vastavalt rahvusvahelisele õigusele üleüldise rahvusvahelise stabiilsuse huvides; kutsub komisjoni üles pöörama süsivesinikele erilist tähelepanu oma teatises Arktikaga seonduvate strateegiliste küsimuste kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

12.12.2008

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

naftahindade tõusuga seotud probleemide lahendamise kohta

(2008/2212(INI))

Arvamuse koostaja: Pervenche Berès

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et nafta hind tõusis 2000. aasta alguse tasemelt vähem kui 50 dollarit barreli eest 2008. aasta augustiks rohkem kui 140 dollarini barreli eest ning langes siis järsku alla 60 dollari barreli eest;

B. arvestades, et nafta ja muude põhitoorainete hinnatõus on suurendanud tootmiskulusid ja avaldanud survet üldiseks hinnatõusuks, sest toorainete vahel valitsevad tugevad seosed;

C. arvestades, et põhitoorainete ja nafta hinnatõusust tingitud inflatsiooni kasv on põhjustanud ostujõu kahanemise;

D. arvestades, et uute investeerimisvahendite areng nafta ja muude põhitoorainete turul on suurendanud toorainete hindade kusikõikumiste määra ja arvestades vajadusega tagada energiaturu suurem läbipaistvus,

1. on seisukohal, et naftahindade kõikumises kajastuvad suurenenud nõudlus nafta järele, järkjärguline naftavarude ammendumine, muutused rahvastiku ja linnastumise arengusuundades, eriti tärkava majandusega riikides, kus keskmise sissetuleku tõus põhjustab suuremat nõudlust, spekuleerimine tooraineturul ja ülemaailmsed majandustsüklid; rõhutab ühtlasi, et naftat ja muid tooraineid on dollari odavnemise tõttu üha rohkem kasutatud portfelli mitmekesistamiseks;

2. väljendab muret seoses naftahindade kõikumisega ning selle mõjuga majandus- ja finantsstabiilsusele; tunnistab nafta ja muude energiatoodete turu aktiivsuse kasulikkust, nõuab aga samas tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid energiaturgude suurima võimaliku läbipaistvuse;

3. on veendunud, et nafta ja teiste süsinikumahukate energiaallikate kasutamist tuleb vähendada nii suurema energiatõhususe abil kui ka ümberlülitumisega süsinikuvabadele lahendustele, nagu tuumaenergia ja taastuvenergiaallikad;

4. rõhutab, et jätkuv nõudlus nafta järele on viinud pakkumise üha lähemale tootmisvõimsuse piirile; nõuab tungivalt, et parandataks energiaga seotud statistiliste andmete läbipaistvust, eriti seoses naftavarude tasemega;

5. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit peab üha enam seisma silmitsi püsivalt kõrgete ja kõikuva kursimääraga naftahindade ning nendega seotud majandusmõjuga, arvestades sellega, et hiljuti avastatud varud on osutunud väiksemaks ja nende kasutuselevõtt kaugel avamerel paiknemise tõttu kulukamaks ning et uurimis-, arendus- ja tootmiskulud kasvavad, muutes alternatiivsetele ja taastuvatele energiaallikatele ümberlülitumise ja energiasäästlike tehnoloogiate väljatöötamise veelgi hädavajalikumaks;

6. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid vaataksid põhjalikult läbi mitte keskkonna-, vaid ka majandus- ja julgeolekuaspektid seoses sõltuvusega mittetaastuvatest energiaallikatest pärinevast energiast;

7. rõhutab, et tõhus heitkogustega kauplemise süsteem ning paljude muude energiasäästmismeetmete vastuvõtmine peaks olema oluline vahend ulatusliku ja uuendusliku energiatõhusate tehnoloogiate ja toodete turu arengu ergutamiseks; rõhutab ka põhimõtte „saastaja maksab” rakendamise tähtsust; tuletab meelde, et mida rohkem riike samasugust poliitikat rakendab, seda piiratum on selle mõju sektorite konkurentsivõimele;

8. nõuab tungivalt dünaamilisemate suhete loomist Euroopa Liidu ja naftat tootvate riikide vahel, mis hõlmaksid mõlemapoolset järeleandmiste soovi ning mille eesmärk oleks stabiilsem ja ühtlasem nafta tarne- ja hinnakeskkond, mis oleks kõigi asjaosaliste ja üldisemalt kogu maailma majanduse huvides;

9. eeldab, et naftatootjad investeerivad oma hiljutise olulise kasumi uute naftavarudega seotud uurimis- ja arendustegevusse ning energiasäästliku tehnoloogia ja nafta aseainete (eriti transpordialasteks rakendusteks) uuringute edendamisse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

16.12.2008

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

naftahindade tõusuga seotud probleemide lahendamise kohta

(2008/2212(INI))

Arvamuse koostaja: Colm Burke

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab komisjoni teatist ning kordab tema muret hiljutise naftahinna kõikuvuse ja selle negatiivse mõju pärast inflatsioonile, konkurentsivõimele, kaubandusele ja majanduskasvule;

2. tunnistab, et hiljutise naftahinna kõikuvuse põhjus oli nõudluse kasv; avaldab kahetsust subsiidiumide kasutamise üle kolmandates riikides nende pikaajalise negatiivse mõju pärast riigi rahandusele ja tarbijatele;

3. rõhutab, et piiratud suutlikkus suurendada uusi tarneid ning välised tegurid, nagu nõrk dollar ja segadused finantsturgudel, on samuti mõjutanud naftahinna kõikuvust;

4. toetab komisjoni ettepanekut võtta vajadusel lühiajalisi meetmeid, et leevendada tulevasi äkilisi naftahinna tõuse; kutsub liikmesriike üles toetama rahaliselt investeeringuid alternatiivsetesse energiaallikatesse, nagu taastuvenergia, ja tähtsustama tarbijate teadlikuks muutmise meetmeid, mis edendavad energiatõhusate kaupade ja teenuste ostmist eesmärgiga viia pikaajalised kulutused miinimumini ning leevendada tulevast naftatarnete vähenemist;

5. tervitab komisjoni algatust luua ülemaailmne poliitiline dialoog naftat tarbivate ja naftat tootvate riikide vahelise kõrgetasemelise kohtumise kujul, et luua naftaturul õiglane tasakaal tarnimise ja nõudluse vahel ning vältida naftahindade kunstlikult kõrgel tasemel hoidmist naftat tootvate riikide poolt;

6. rõhutab vajadust tähtsustada konkurentsi jälgimist nafta ja naftatoodete töötlemise ja müügi valdkonnas ning suurendada kaubanduslikke naftavarusid käsitlevate andmete läbipaistvust;

7. tervitab komisjoni kavatsust keskenduda oma teises strateegilises energeetikaülevaates nafta julgeolekuvarudele; on arvamusel, et nafta julgeolekuvarud peaksid toimima puhvrina lühiajaliste hinnakõikumiste vastu ja võiksid seega aidata piirata hindade kõikuvust, suurendades seeläbi prognoositavust tarbijate jaoks;

8. juhib tähelepanu sellele, et naftaettevõtetel peaks lubama taasinvesteerida uuringutesse, tootmisse ja uutesse tehnoloogiatesse, mis peaks olema tõhusaim meetod hindade alandamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis;

9. rõhutab, et turu- ja poliitilisi meetmeid tuleks kasutada üksteist täiendavalt, et tegeleda naftahinna kõikumistega tõhusalt.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

[1] KOM(2008)0384.
[2] SEK(2008)2794 ja SEK(2008)2795.

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Vittorio Agnoletto, Angelika Beer, Monika Beňová, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Jas Gawronski, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Ioannis Kasoulides, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Baroness Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Janusz Onyszkiewicz, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, João de Deus Pinheiro, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Libor Rouček, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, Katrin Saks, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Konrad Szymański, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Andrzej Wielowieyski, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Kinga Gál, Aurelio Juri, Inger Segelström

Õigusteave - Privaatsuspoliitika