RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus välismaksete kohta ühenduses

16.2.2009 - (KOM(2008)0640 – C6‑0352/2008 – 2008/0194(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Margarita Starkevičiūtė

Menetlus : 2008/0194(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0053/2009

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus välismaksete kohta ühenduses

(KOM(2008)0640 – C6‑0352/2008 – 2008/0194(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0640);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 95 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0352/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0053/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Määruses (EÜ) 2560/2001 käsitletakse kreeditkorraldusega tehtavaid välismakseid ning elektroonilisi välismakseid. Samuti hõlmab see piiriüleseid tšekke, aga seda üksnes läbipaistvuse eesmärgil. Kooskõlas direktiivi 2007/64/EÜ eesmärgiga muuta piiriülesed otsekorraldused võimalikuks, on soovitav laiendada määruse reguleerimisala. Peamiselt või üksnes paberipõhiste makseviiside, nt tšekkide puhul ei ole veel soovitav kohaldada ühtsete tasude põhimõtteid, kuna nende olemuse tõttu ei saa neid käsitleda sama tõhusalt kui elektroonilisi makseid.

(5) Määruses (EÜ) 2560/2001 käsitletakse kreeditkorraldusega tehtavaid välismakseid ning elektroonilisi välismakseid. Kooskõlas direktiivi 2007/64/EÜ eesmärgiga muuta piiriülesed otsekorraldused võimalikuks, on soovitav laiendada määruse reguleerimisala. Peamiselt või üksnes paberipõhiste makseviiside, nt tšekkide puhul ei ole veel soovitav kohaldada ühtsete tasude põhimõtet, kuna nende olemuse tõttu ei saa neid käsitleda sama tõhusalt kui makseid, mida töödeldakse elektrooniliselt. Ühtsete tasude põhimõtet tuleks kohaldada maksete suhtes, mida on algatatud või lõpetatud paberil või sularahas, kui neid on maksete teostamise ahela jooksul elektrooniliselt töödeldud, välja arvatud tšekid, ning kõikide otseselt või kaudselt maksetehinguga seotud tasude suhtes, välja arvatud vääringu ümberarvestamise tasud. Kaudsed tasud on näiteks püsikorralduse vormistamise tasu või maksekaardi, kas deebet- või krediitkaardi kasutamise tasud, mis peaksid ühenduse sees olema nii siseriikliku makse kui ka välismakse puhul ühesugused.

Selgitus

Õigusliku selguse ja õiguskindluse tagamiseks ning tasude mõiste vastuoluliste tõlgenduste vältimiseks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Liikmesriigid peaksid hajutama ebakindluse mitmepoolsete vahendustasude kohaldatavuse osas. Kui puudub kahepoolne kokkulepe saaja ja maksja makseteenuste pakkujate vahel, tuleks otsekorralduse mitmepoolsete vahendustasude esialgse standardväärtuse tasemeks määrata üleminekuperioodil 0,088 eurot kuni 31. oktoobrini 2012. Kõnealuse üleminekuperioodi lõpus peaks olema võimalik säilitada mitmepoolsed vahendustasud, kui nende osas järgitakse komisjoni suuniseid. Kõnealused komisjoni suunised tuleks vastu võtta 31. märtsiks 2010 ning nende aluseks peaks olema makseteenuste pakkujate vahel osutatud teenuste kulude ja tasude vaatlus.

Selgitus

Ebakindluse ennetamiseks ja mitmepoolsete vahendustasude arutelu lõpetamiseks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kuna makseteenuste turgude killustumist tuleks vältida, on asjakohane kohaldada võrdsete tasude põhimõtet. Seepärast tuleks määrata kindlaks igale välismakse kategooriale vastav siseriiklik makse, millel on välismaksega samad või väga sarnased omadused, eelkõige makse algatamise kanali, kiiruse ja automatiseerituse taseme valdkonnas.

(6) Kuna makseteenuste turgude killustumist tuleks vältida, on asjakohane kohaldada võrdsete tasude põhimõtet. Seepärast tuleks määrata kindlaks igale välismakse kategooriale vastav siseriiklik makse, millel on välismaksega samad või väga sarnased omadused. Välismaksele vastava siseriikliku makse kindlaksmääramiseks peaks olema võimalik kasutada järgmisi kriteeriume: kasutatud vääring, makse algatamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks kasutatud kanal, automatiseerituse tase, tehinguväärtus, maksegarantii, kliendi staatus, suhe makseteenuse pakkujaga, nõusoleku vorm või kasutatud maksevahend, nagu on sätestatud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 23. Sellist kriteeriumide loetelu ei tohiks pidada ammendavaks.

Selgitus

Määruses tuleb selgitada üksikasjalikult välismaksega samade või väga sarnaste omadustega makse kindlaksmääramise kriteeriumeid, et vältida eri tõlgendusi asjaomastes liikmesriikides.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Selleks et tagada käesoleva määruse valest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kaebuste esitamise menetlused makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vaheliste vaidluste lahendamiseks. Samuti on oluline, et määratakse pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevat korda.

(9) Selleks et tagada käesoleva määruse valest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kaebuste esitamise menetlused makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vaheliste vaidluste lahendamiseks. Samuti on oluline, et määratakse pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevat korda. Pädevad asutused peaksid avaldama suunised välismaksetele vastavate siseriiklike maksete kindlaksmääramiseks, kui nad peavad seda vajalikuks.

Selgitus

Pädevad asutused selgitavad vajaduse korral välismaksele vastava siseriikliku makse mõistet, et vältida erinevusi tõlgendamisel.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 50 000 euro suuruste välismaksete suhtes, mis on tehtud kas eurodes või artiklis 11 osutatud liikmesriikide vääringutes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ sätetele kuni 50 000 euro suuruste välismaksete suhtes, mis on tehtud kas eurodes või artiklis 11 osutatud liikmesriikide vääringutes.

Selgitus

Käesoleva määrusega hõlmatud maksed ja makseteenuste direktiiviga hõlmatud maksed peavad olema ühesugused.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolevat määrust ei kohaldata makseteenuse pakkujate vahel nende enda kulul tehtavate maksete suhtes.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata makseteenuse pakkujate vahel nende enda kulul või teiste makseteenuste pakkujate eest tehtavate maksete suhtes.

Selgitus

Käesolev määrus, mis käsitleb üksnes makseteenuste pakkujate hinnakujundamise poliitikat klientide suhtes, ei tohiks hõlmata pankadevahelisi teenuseid.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 - punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „välismaksed” – elektroonilised maksetehingud, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning sooritatakse makseteenuse pakkuja või selle filiaali vahendusel ühes liikmesriigis, tehes rahasumma saajale tema makseteenuse pakkuja või selle filiaali vahendusel kättesaadavaks teises liikmesriigis;

(1) „välismaksed” – elektrooniliselt töödeldud maksetehingud, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu, mille korral maksja ja makse saaja makseteenuste pakkujad asuvad erinevas liikmesriigis;

Selgitus

Määratlust tuleks lihtsustada ja viia veelgi rohkem kooskõlla maksuteenuste direktiiviga: vastavalt maksuteenuste direktiivi artikli 2 lõikele 1 on otsustavaks teguriks see, kus asub makseteenuse pakkuja, mis hõlmab ka filiaale.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) „makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kategooria ning kõnealuse direktiivi artiklis 26 osutatud juriidiline või füüsiline isik;

(5) „makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kategooria ning juriidiline või füüsiline isik, kelle suhtes kehtib kõnealuse direktiivi artiklis 26 osutatud erand;

Selgitus

Praegune sõnastus võib kaasa tuua õigusliku ebakindluse seoses tingimustega, mille alusel juriidilistest või füüsilistest isikutest võivad saada makseteenuse pakkujad ja seoses nende tegevuse iseloomuga – kas see on piiriülene või üksnes riigisisene.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) „tasud” – mis tahes tasu, mida makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt ning mis on otseselt või kaudselt seotud maksetehinguga.

(9) „tasud” – mis tahes tasu, mida makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt ning mis on otseselt seotud maksetehinguga.

Selgitus

Õigusliku selguse ja õiguskindluse tagamiseks ning tasude mõiste vastuoluliste tõlgenduste vältimiseks tehakse ettepanek muuta artikli 2 punkti 9 tasude mõistet, jättes määratlusest välja sõna „kaudselt”.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) „raha” – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja elektronraha, mis on määratletud direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis b;

Selgitus

Terminit „raha” kasutatakse kavandatud määruse artiklis 2 (määratlused). Seetõttu tuleks see määratleda, kasutades selleks makseteenuste direktiivis kasutatud määratlust (artikli 4 lõige 15).

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkuja võtab sama suurt tasu välismaksete eest ja neile vastavate sama väärtusega siseriiklike maksete eest selles liikmesriigis, kust välismakse pärineb.

1. Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt sama suurt tasu välismaksete eest ja neile vastavate sama väärtusega samas vääringus siseriiklike maksete eest selles liikmesriigis, kust välismakse pärineb.

Selgitus

Tasu võrdsuse eeskirjad tuleb sõnastada täpselt, et vältida võimalikku segadust.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et hinnata lõike 1 kohaldamise eesmärgil välismaksete tasude suurust, määratleb makseteenuse pakkuja välismaksele vastava siseriikliku makse.

2. Selleks et hinnata lõike 1 kohaldamise eesmärgil välismaksete tasude suurust, määratleb makseteenuse pakkuja välismaksele vastava või sarnase siseriikliku makse.

 

 

Pädevad asutused avaldavad suunised välismaksetele vastavate siseriiklike maksete kindlaksmääramiseks, kui nad peavad seda vajalikuks. Liikmesriikide pädevad asutused teevad aktiivselt koostööd, et tagada välismaksetele vastavate siseriiklike maksete kooskõla.

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

On kasulik kehtestada selged suunised selle kohta, kuidas pädevad asutused määravad kindlaks välismaksetele vastavad siseriiklikud maksed.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriik on teatanud käesoleva määruse kohaldamise laiendamisest oma vääringule kooskõlas artikliga 11, võib asjaomases liikmesriigi vääringus tehtavat siseriiklikku makset lugeda vastavaks eurodes tehtavale välismaksele.

Selgitus

Käesolev säte võimaldab laiendada määruse kohaldamisala ELi liikmesriikide muudele vääringutele kui euro.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kreeditkorraldusega maksete ja otsekorralduste suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ artikli 52 lõiget 2.

Selgitus

Lisand on vajalik, et tagada õiguskindlus ja kooskõla direktiiviga 2007/64/EÜ.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Käesolevat määrust kohaldatakse elektrooniliste maksete, kaasa arvatud selliste maksete suhtes, mida on algatatud või lõpetatud paberil või sularahas, kui tehingut töödeldakse elektrooniliselt.

 

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide raamlepinguga seotud tasude ja seonduvate maksetehingute suhtes. Näiteks püsikorralduste vormistamise tasud või maksekaardi kasutamise tasud peavad ühenduse sees olema nii siseriikliku makse kui ka välismakse puhul ühesugused.

 

Käesolevat määrust ei kohaldata vääringu ümberarvestamise tasudele.

Selgitus

On oluline, et tasude võrdsust käsitlevad määruse sätted oleks lepingus selgelt sõnastatud.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkuja teatab vajaduse korral makseteenuse kasutajale tema rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN) ja panga tunnuskoodi (BIC).

1. Makseteenuse pakkuja teatab vajaduse korral makseteenuse kasutajale tema kordumatu tunnuse (nt IBAN) ja panga kordumatu tunnuse (nt BIC).

Peale selle märgib makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja konto väljavõttel või selle lisal tema IBAN-numbri ja BIC-koodi.

Peale selle märgib makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja konto väljavõttel või selle lisal tema kordumatu tunnuse (nt IBAN) ja panga kordumatu tunnuse (nt BIC).

 

Makseteenuse pakkuja ei võta makseteenuse kasutajalt tasu käesoleva lõike alusel antava teabe eest.

Selgitus

Kooskõla tagamiseks makseteenuste direktiiviga tuleks viide IBAN-numbrile ja BIC-koodile asendada välismaksete määruses viitega kordumatutele tunnustele.

Selleks, et kooskõlastada käesolev määrus makseteenuste direktiiviga (artikli 32 lõige 1), tuleks selgitada, et nimetatud teabe pakkumine makseteenuse kasutajale on tasuta.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab maksja tema algatatud tehingute puhul nõudmise korral oma makseteenuste pakkujale saaja IBAN-numbri ja saaja makseteenuste pakkuja BIC-koodi.

2. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab maksja tema algatatud tehingute puhul nõudmise korral oma makseteenuste pakkujale saaja ja saaja makseteenuste pakkuja kordumatud tunnused (nt IBAN, BIC).

Selgitus

Kooskõla tagamiseks makseteenuste direktiiviga tuleks viide IBAN-numbrile ja BIC-koodile asendada välismaksete määruses viitega kordumatutele tunnustele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab saaja tema algatatud tehingute puhul nõudmise korral oma makseteenuste pakkujale maksja IBAN-numbri ja maksja makseteenuste pakkuja BIC-koodi.

3. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab saaja tema algatatud tehingute puhul nõudmise korral oma makseteenuste pakkujale maksja ja maksja makseteenuste pakkuja kordumatud tunnused (nt IBAN, BIC).

Selgitus

Kooskõla tagamiseks makseteenuste direktiiviga tuleks viide IBAN-numbrile ja BIC-koodile asendada välismaksete määruses viitega kordumatule tunnusele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab tarnija, kes esitab ühenduses arveid kaupade ja teenuste eest ning võtab vastu käesoleva määrusega hõlmatud makseid, oma klientidele oma IBAN-numbri ja BIC-koodi.

4. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab tarnija, kes esitab ühenduses arveid kaupade ja teenuste eest ning võtab vastu käesoleva määrusega hõlmatud makseid, oma klientidele oma kordumatud tunnused (nt IBAN, BIC) ja oma makseteenuste pakkuja kordumatud tunnused (nt IBAN, BIC).

Selgitus

Kooskõla tagamiseks makseteenuste direktiiviga tuleks viide IBAN-numbrile ja BIC-koodile asendada välismaksete määruses viitega kordumatule tunnusele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid vabastavad hiljemalt 1. jaanuarist 2012 makseteenuste pakkujad siseriiklikust arveldustel põhinevast maksebilansi aruandluse kohustusest.

2. Liikmesriigid vabastavad 1. jaanuarist 2015 makseteenuste pakkujad siseriiklikust arveldustel põhinevast maksebilansi aruandluse kohustusest.

Selgitus

Käesoleval ettepanekul võib olla märkimisväärne kahjulik mõju keskpankade poolt maksebilansi kohta kogutava statistika kvaliteedile ja usaldusväärsusele ning seetõttu võib sellel olla oluline mõju ka teistele valdkondadele.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi teostama tõhusat järelevalvet määruse täitmise üle ning võtma kõiki vajalikke meetmeid täitmise tagamiseks.

Selgitus

Tuleks selgesõnaliselt öelda, et pädevad asutused tagavad kooskõla määrusega ning ei tegele ainult makseteenuste kasutajate kaebustele reageerimisega. Pädevad asutused peaksid saama omal algatusel sekkuda.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – teine a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad institutsioonid tegutsema pädevate asutustena.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad sellel eesmärgil kasutada või laiendada olemasolevaid menetlusi.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklites 6 ja 8 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedalt koostööd.

Artiklites 6 ja 8 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedalt ja viivitamatult koostööd, vahetades teavet oma jurisdiktsiooni õigusnormide kohta või edastades vajaduse korral kaebuste ja apellatsioonimenetlusi.

Selgitus

Oleks vaja täiendavalt täpsustada, kuidas pädevad asutused ja kohtuvälised õigusorganid teevad koostööd piirüleste vaidluste korral.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2015 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele asjakohased ettepanekud.

2. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele asjakohased ettepanekud

Selgitus

Määruse kohaldamise hindamiseks ja aruande esitamiseks ei ole vaja näha ette nii pikka ajavahemikku.

SELETUSKIRI

Välismaksete ebatõhusus ja kõrged kulud selgusid alles pärast euro kehtestamist ning vahetuskursside kadumist euroala riikide vahel.

Seetõttu tegi komisjon 25. juulil 2001. aastal ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta (edaspidi viidatakse sellele kui määrusele nr 2560). See võeti vastu 19. detsembril 2001 ja jõustus 31. detsembril 2001, tagades, et välismaksed maksavad sama palju kui liikmesriigis tehtavad maksed.

See kehtib kreeditkorralduste kohta, sularaha väljavõtmise kohta sularahaautomaatidest ja maksete kohta deebet- ja krediitkaartidega kuni 12 500 euroni Euroopa Majanduspiirkonna riikides (kõik Euroopa Liidu 27 liikmesriiki ning Island, Liechtenstein ja Norra). Alates 1. jaanuarist 2006 kehtib nimetatud määrus kuni 50 000 euro suuruste välismaksete kohta.

Määruses kehtestati võrdsete tasude põhimõte vastavatele siseriiklikele ja välismaksetele, mis tõi kaasa hindade alanemise ja tekitas makseteenuste turgudel suurema konkurentsi. Nimetatud määrus on olnud ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) stardiplatvorm.

Ettepanek võtta vastu muudetud määrus on vastus ELi maksete turu kiirele arengule ning hoolika revideerimise ning Euroopa Komisjoni 2008. aasta veebruaris koostatud aruande tulemus.

Määruse nr 2560 revideerimine koosnes mitmest erinevast osast.

Euroopa Komisjoni aruandes näidatakse, kuidas määrust 2560/2001 rakendati liikmesriikides ja selle rakendamisega seotud praktilisi probleeme. Selles järeldatakse, et tuleks teha mitmeid ettepanekuid tuvastatud probleemide lahendamiseks, finantsteenuste jaeturu arengute paremaks kajastamiseks ja määruse kooskõlastamiseks hiljuti vastu võetud makseteenuste direktiiviga (2007/64/EÜ).

Aruandes kinnitatakse, et määrusega saavutati kaks peamist eesmärki. Esiteks on sellega tehtud algus välismaksete tasude olulisele vähendamisele, eelkõige kreeditkorralduste osas (100 eurone välismakse, mis oleks enne määruse kehtestamist maksnud keskmiselt 24 eurot, maksab nüüd keskmiselt 2,50 eurot, ilma et siseriiklike maksete tasud oleksid tõusnud). Teiseks on antud finantsteenuste tööstusele tõuge võtta tõhusa ja integreeritud Euroopa makseteenuste infrastruktuuri puudumisel vajalikke meetmeid ja muutma mitterahaliste euromaksete “siseriikliku maksete piirkonna” mõiste reaalsuseks, luues ühtse euromaksete piirkonna, mis pikemas perspektiivis peaks aitama vähendada kõikide tarbijate kulusid.

Aruandes järeldatakse, et määruse kohaldamisala tuleks laiendada otsekorraldustele, mida varem piiriülesena ei kasutatud. Lisaks peaksid kõik liikmesriigid asutama pädevad asutused ja asjakohased kohtuvälised õiguskaitseorganid, et kaitsta paremini tarbijate huvisid nimetatud määrusega seotud vaidlustes.

Maksebilansi aruandluse nõude, mis on osades liikmesriikides pankadele kehtestatud, läbivaatamine ja selle järgnev kaotamine on samuti kavas, sest nimetatud nõuded takistavad SEPA arengut, piiravad täielikult automatiseeritud välismaksete menetlemise kasutuselevõttu ja toovad lõpuks kaasa pankade ja tarbijate kõrgemad kulud.

Komisjoni ettepanekus tuuakse määruse 2560/2001 kehtivasse teksti sisse viis olulist muutust.

· sellega laiendatakse välismaksete ja neile vastavate siseriiklike maksete võrdsete tasude põhimõtet otsekorraldustele (artikkel 2, määratlused);

· selles täpsustatakse „vastavate maksete” mõistet (artikkel 3);

· selles palutakse liikmesriikidel määrata pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid, kes tegelevad tõhusalt käesoleva ettepanekuga seotud kaebuste ja vaidlustega (artiklid 6–9);

· selles kaotatakse makseteenuste pakkujate maksebilansi statistilise aruandluse kohustused (kuni 1. jaanuarini 2010 50 000 eurot ja 2012. aastaks kaotatakse täielikult)(artikkel 5);

· läbivaatamisklausel (artikkel 12).

SEPA loomine ja makseteenuste direktiivi vastuvõtmine muudavad Euroopa maksete maastikku. Eelkõige tuleb alates 2009. aasta novembrist piiriüleselt kasutusele populaarne elektrooniline maksevahend: otsekorraldus.

Selleks, et luua täielikult kooskõlas õiguslik raamistik kõikidele elektroonilistele maksevahenditele Euroopas ning ennetada igasuguseid kahetähenduslikkusi, mille põhjuseks on erinevused õiguskeelte vahel, tuleks määruse sõnastus, eelkõige selle määratlused, kooskõlastada makseteenuste direktiivi (2007/64/EÜ) omaga.

Parlamendi muudatusettepanekud parandavad komisjoni ettepanekut järgmistes valdkondades:

· määratluste ja vastavate maksete mõiste täpsustamine;

· määruses tuleks täpsustada, et liikmesriigid peavad pädevatelt asutustelt nõudma, et need teostaksid määruse tõhusat järelevalvet ning võtaksid kõiki vajalikke meetmeid sellega vastavuse tagamiseks;

· kasu võiks olla täpsustusest, näiteks täpsemad üksikasjad artiklis 9 (piiriülene koostöö), selle kohta, kuidas erinevate liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid koostööd teevad.

õiguskomisjonI ARVAMUS  (21.1.2009)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus välismaksete kohta ühenduses
(KOM(2008)0640 – C6‑0352/2008 – 2008/0194(COD))

Arvamuse koostaja: Aloyzas Sakalas

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – teine a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad institutsioonid tegutsema pädevate asutustena.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad sellel eesmärgil kasutada või laiendada olemasolevaid menetlusi.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklites 6 ja 8 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedalt koostööd.

Artiklites 6 ja 8 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedalt ja viivitamatult koostööd.

MENETLUS

Pealkiri

Välismaksed ühenduses

Viited

KOM(2008)0640 – C6-0352/2008 – 2008/0194(COD)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

21.10.2008

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Aloyzas Sakalas

3.11.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Eva-Riitta Siitonen, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Eva Lichtenberger, Jacques Toubon

MENETLUS

Pealkiri

Välismaksed ühenduses

Viited

KOM(2008)0640 – C6-0352/2008 – 2008/0194(COD)

EP-le esitamise kuupäev

13.10.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

21.10.2008

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

21.10.2008

JURI

21.10.2008

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

5.11.2008

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Margarita Starkevičiūtė

24.9.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.11.2008

11.12.2008

20.1.2009

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

33

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Elisa Ferreira, Ingo Friedrich, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Othmar Karas, Wolf Klinz, Astrid Lulling, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg, Sahra Wagenknecht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mia De Vits, Werner Langen, Gianni Pittella, Eva-Riitta Siitonen