Menetlus : 2008/2160(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0103/2009

Esitatud tekstid :

A6-0103/2009

Arutelud :

PV 25/03/2009 - 11
CRE 25/03/2009 - 11

Hääletused :

PV 26/03/2009 - 4.10
CRE 26/03/2009 - 4.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0194

RAPORT     
PDF 204kWORD 108k
25. veebruar 2009
PE 416.306v03-00 A6-0103/2009

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta internetis

(2008/2160(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Stavros Lambrinidis

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
 SELETUSKIRI
 ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS (B6-0302/2008)
  kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE

turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta internetis

(2008/2160(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitas Stavros Lambrinidis fraktsiooni PSE nimel turvalisuse ja põhiõiguste tugevdamise kohta internetis (B6-0302/2008);

–   võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1) ning eriti selle sätteid isikuandmete kaitse, sõnavabaduse, era- ja perekonnaelu austamise kohta ning õiguse kohta vabadusele ja turvalisusele;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,(2) nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta,(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta,(4) komisjoni 13. novembri 2007. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta (KOM(2007)0698), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist(5) ning kohtujuristi 14. oktoobri 2008. aasta ettepanekut kohtuasjas C-301/06 Iirimaa vs. parlament ja nõukogu;

–   võttes arvesse nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsust 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta,(6) nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsust 2001/413/JSK mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta,(7) nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta,(8) komisjoni 22. mai 2007. aasta teatist „Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine” (KOM(2007)0267) ning hiljutisi algatusi raskete kuritegude ja terrorismi tuvastamiseks, nagu projekt „Võrgukontroll” („Check the Web”);

-   võttes arvesse Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja ÜRO raames tehtud tööd nii seoses kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu võitlemise kui ka põhiõiguste ja vabaduste kaitsega, sealhulgas internetis(9);

-   võttes arvesse Euroopa Kohtu erinevate instantside ja riiklike konstitutsioonikohtute viimaseid otsuseid selles küsimuses ja eelkõige Saksamaa Liitvabariigi Konstitutsioonikohtu otsust, milles tunnustatakse põhiõigust infotehnoloogiasüsteemide konfidentsiaalsuse ja puutumatuse kaitsele(10);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0103/2009),

A. arvestades, et interneti areng tõendab, et sellest on saamas hädavajalik vahend demokraatlike algatuste edendamiseks, uus poliitilise arutelu toimumise koht (näiteks e-kampaaniad ja e-hääletamine), kogu maailmas oluline vahend sõnavabaduse edendamiseks (näiteks blogimine) ja majandustegevuse arendamiseks ning digitaalse kirjaoskuse ja teadmiste levitamise (e-õpe) edendamise mehhanism; arvestades, et internet annab igas eas inimestele üha enam võimalusi suhelda näiteks maailma eri paigus asuvate inimestega ja laiendab seega inimeste võimalusi tutvuda teiste kultuuridega ning parandab teiste inimeste ja teiste kultuuride mõistmist; arvestades, et internet laiendab ka üksikisikute uudisteallikate mitmekesisust, sest nüüd saavad nad juurdepääsu maailma eri osadest tulevale uudistevoole;

B.  arvestades, et valitsused ning üldsuse huvisid esindavad organisatsioonid ja institutsioonid peaksid tagama sobiva õigusliku raamistiku ja asjakohased tehnilised vahendid, et võimaldada kodanikel osaleda e-valitsuse rakenduste kaudu aktiivselt ja tõhusalt haldusprotsessides;

C. arvestades, et internet annab tõelise tähenduse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud sõnavabaduse mõistele, eriti mis puudutab selle riigipiiridest sõltumatut mõõdet;

D. arvestades, et läbipaistvust, eraelu puutumatust ja interneti sidusrühmade vahelise usalduse keskkonda tuleks pidada hädavajalikeks elementideks, et luua internetti puudutav jätkusuutlik julgeolekunägemus;

E.  arvestades, et nii erasektori kui ka avaliku sektori osalejad võivad internetis edendada sõnavabadust ja eraelu puutumatust, kuid ühtlasi sellesse ka rohkem sekkuda ja seda piirata;

F.  arvestades, et pakutava vabaduse tõttu on internetti kasutatud ka platvormina, mille kaudu edastada vägivaldseid sõnumeid, nagu need, milles õhutatakse tahtlikult terrorirünnakutele, või teha kättesaadavaks vihkamist täis veebilehti, mis konkreetselt võivad kriminaalkuritegudele õhutada, ning arvestades, et küberkuritegevusest tulenevad ohud on üldiselt kogu maailmas suurenenud ning ohustavad üksikisikuid (kaasa arvatud lapsi) ja võrkusid;

G. arvestades, et nendele kuritegudele tuleb astuda vastu tulemuslikult ja otsustavalt, ilma et muudetaks interneti põhimõtteliselt vaba ja avatud olemust;

H. arvestades, et demokraatlikus ühiskonnas on kodanikud need, kellel on õigus jälgida ja arvustada igapäevaselt oma valitsuste ning neile teenuseid pakkuvate eraettevõtete tegevust ja veendumusi; arvestades, et tehnoloogiliselt kõrgetasemelised jälgimistehnikad, mille puhul puuduvad mõnikord kohaldamispiiranguid tagavad piisavad õiguslikud tagatised, ohustavad järjest enam seda põhimõtet;

I.   arvestades, et üksikisikutel on õigus ennast internetis vabalt väljendada (nt kasutajate loodud infosisu, blogid ja suhtlusvõrgustikud) ning et interneti otsingumootorid ja internetiteenuse pakkujad on teinud inimestele näiteks teiste isikute kohta teabe saamise palju lihtsamaks; arvestades, et on siiski olukordi, kus isikud soovivad andmebaasides salvestatud teavet kustutada; arvestades, et ettevõtted peavad seetõttu olema võimelised tagama, et inimestel on võimalik lasta kustutada oma isikuga seotud teave andmebaasidest;

J.   arvestades, et tehnoloogilised hüpped võimaldavad järjest enam kodanike tegevuse salajast ja üksikisikule peaaegu tuvastamatut jälgimist internetis; arvestades, et jälgimistehnoloogiate olemasolu üksi ei tohi automaatselt õigustada nende kasutamist, vaid et kodanike põhiõiguste kaitse ülekaalukas huvi peaks määrama kindlaks piirid ja täpsed asjaolud, mille korral ametivõimud või ettevõtted võivad selliseid tehnoloogiaid kasutada; arvestades, et internetikuritegevuse vastu võitlemine ja oht avatud demokraatlikule ühiskonnale, mida teatavad isikud ja organisatsioonid tekitavad, kui nad kasutavad internetti kodanike õiguste rikkumiseks, ei tohi tähendada, et liikmesriigid võtavad endale õiguse kuulata pealt ja jälgida kogu nende territooriumil toimuvat andmeedastust internetis, olgu siis tegemist oma riigi kodanike poolt või välisriikidest edastatud andmetega; arvestades, et kuritegevuse vastu võitlemine peab olema proportsionaalne kuriteo olemusega;

K. arvestades, et identiteedivargus ja identiteedipettus on üha suurem probleem, millest ametiasutused, kodanikud ja ettevõtted alles hakkavad aru saama, ning see tekitab turvalisusküsimusi seoses interneti üha intensiivsema kasutamisega mitmesugustel eesmärkidel, kaasa arvatud kaubandus ja konfidentsiaalse teabe vahetamine;

L.  arvestades, et tuleks meelde tuletada, et tegelemisel selliste õigustega nagu sõnavabadus või eraelu austamine, võivad ametivõimud kehtestada piiranguid selliste õiguste teostamisele, kui need on kooskõlas õigusega ning demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, proportsionaalsed ja asjakohased;

M. arvestades, et internetis valitseb ühelt poolt ettevõtete ja valitsusasutuste ning teiselt poolt üksikkasutajate vahel suur võimu ja teadmiste lahknevus; arvestades, et seetõttu tuleb käivitada arutelu nõusoleku suhtes seatavate vajalike piirangute üle, nii selles osas, mille avalikustamist ettevõtted ja valitsused võivad kasutajatelt nõuda, kui ka selles osas, millisel määral üksikisikud peavad oma eraelu puutumatusest ja muudest põhiõigustest loobuma, et saada teatavaid internetiteenuseid või muid privileege;

N. arvestades, et oma ülemaailmse, avatud ja osalusliku olemuse tõttu valitseb internetis üldjuhul vabadus, kuid see ei välista vajadust mõelda järele (siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning avalikus ja eraelus) selle üle, kuidas austada ja kaitsta internetikasutajate põhivabadusi ja turvalisust;

O. arvestades, et paljud põhiõigused, mida internetimaailm ohustab, hõlmavad järgmisi õigusi, kuid ei piirdu nendega: eraelu austamine (kaasa arvatud õigus kustutada alatiseks oma digitaalne jälg), andmekaitse, sõnavabadus ja ühinemisvabadus, ajakirjandusvabadus, poliitilise eneseväljenduse vabadus ja osalemise vabadus, mittediskrimineerimine ja haridus; arvestades, et kõnealuste õiguste sisu, sealhulgas kõnealuste õiguste kohaldamisala ja -ulatus, õigustega tagatud kaitse tase ja keeld kõnealuseid õigusi rikkuda peab olema sätestatud inim- ja põhiõiguste kaitse eeskirjadega, mille tagavad liikmesriikide põhiseadused, rahvusvahelised inimõiguste lepingud, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ühenduse õiguse üldpõhimõtted ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning/või muud asjakohased siseriikliku, rahvusvahelise ja ühenduse õiguse sätted oma vastavas kohaldamisalas;

P.  arvestades, et kõik kaasatud ja internetis aktiivsed osalejad peaksid võtma asjakohase vastutuse ja osalema foorumitel, kus arutatakse internetitegevusega seotud pakilisi ja olulisi küsimusi, et leida ja edendada ühiseid lahendusi;

Q. arvestades, et e-kirjaoskamatusest saab 21. sajandi uus kirjaoskamatus; arvestades, et kõigi kodanike jaoks internetile juurdepääsu tagamine on seetõttu samaväärne kõigi kodanike jaoks kooliharidusele juurdepääsu tagamisega ning arvestades, et sellist juurdepääsu ei tohiks valitsused või eraettevõtted karistuseks ära keelata; arvestades, et kõnealust juurdepääsu ei tohi kuritarvitada ja kasutada seda ebaseaduslike tegevuste jaoks; arvestades, et on oluline tegeleda selliste esilekerkivate küsimustega nagu võrgu neutraalsus, koostalitlusvõime, kõigi internetisõlmede ülemaailmne juurdepääsetavus ning avatud vormingute ja standardite kasutamine;

R.  arvestades, interneti rahvusvahelist, mitmekultuurilist ja eriti mitmekeelset olemust ei toeta veel täielikult tehniline infrastruktuur ja internetiprotokollid;

S.  arvestades, et käimasolevas internetiõiguste deklaratsiooni protsessis tuleb võtta arvesse kõiki selles valdkonnas korraldatud asjaomaseid teadusuuringuid ja projekte, sealhulgas hiljutisi ELi sellealaseid uuringuid(11) ;

T.  arvestades, et majandustegevus on interneti edasiseks dünaamiliseks arenguks oluline, samal ajal kui interneti majanduslikku tõhusust tuleks vajaduse korral tagada ausa konkurentsi ja intellektuaalomandi õiguste proportsionaalse ja asjakohase kaitsmise teel;

U. arvestades, et avaliku sektori teabe taaskasutamine, mis avab enneolematud võimalused loome- ja kultuurikatsetustele ning -vahetusele, ning intellektuaalomandi õiguste kaitse tuleks hoida tasakaalus,

V. arvestades, et kogu maailmas avaldavad valitsused info- ja sidetehnoloogiasektori ettevõtetele järjest enam survet, et nad järgiksid siseriiklikke õigusakte ja poliitikaid viisil, mis võib olla vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega, nagu sõnavabadus ja eraelu puutumatus; arvestades, et sellele reageerimiseks on mitut sidusrühma hõlmavad ettevõtete, kodanikuühiskonna organisatsioonide (sealhulgas sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse kaitsjad), investorite ja teadlaste rühmad loonud koostööpõhise lähenemisviisi, mille eesmärk on kaitsta ja edendada sõnavabadust ja eraelu puutumatust info- ja sidetehnoloogiasektoris, ning käivitanud algatuse Global Network Initiative (ülemaailme võrgualgatus);

W. arvestades, et ranged andmekaitse eeskirjad on ELi ja tema kodanike jaoks oluline mureküsimus, ning arvestades, et andmekaitset käsitleva direktiivi 95/46/EÜ põhjenduses 2 on selgelt sätestatud, et tehnoloogia, st „andmetöötlussüsteemid on loodud selleks, et teenida inimkonda”, ning selliseid süsteeme kasutades tuleb austada „põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele, ning aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kaubanduse laiendamisele ja üksikisikute heaolule”,

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

Täielik ja turvaline juurdepääs internetile kõigi jaoks

a)   osaleda jõupingutustes interneti muutmisel oluliseks vahendiks kasutajatele õiguste andmisel, keskkonnaks, mis võimaldab altpoolt tulevate algatuste ning e-demokraatia arengut, tagades samas, et seatakse sisse olulised kaitsemeetmed, kuna selles sfääris võivad areneda uued kontrolli ja tsensuuri vormid; kasutajate vabadus ja eraelu puutumatuse kaitse internetis peaks olema tõeline ja mitte illusoorne;

b)   tunnistada, et internet võib olla erakordne võimalus kodanikuaktiivsuse suurendamiseks ning selles suhtes on juurdepääs võrkudele ja sisule üks peamisi aspekte; soovitada, et seda teemat arendataks edasi eelduse alusel, et igaühel on õigus osaleda infoühiskonnas ning kõigi tasandite institutsioonidel ja sidusrühmadel on üldine kohustus sellele arengule kaasa aidata,(12) seistes nii vastu elektroonilise ajastu kahele uuele väljakutsele – e-kirjaoskamatusele ja demokraatlikule väljaarvamisele(13);

c)   nõuda tungivalt, et liikmesriigid leiaksid seoses ühiskonna järjest kasvava teabealase teadlikkusega viise muuta otsuste tegemine läbipaistvamaks, võimaldades oma kodanikele paremat juurdepääsu valitsuse salvestatud infole, et kodanikud saaksid seda teavet kasutada, ning rakendada sama põhimõtet ka enda teabe puhul;

d)   tagada koos teiste asjaomaste osalejatega, et turvalisust, sõnavabadust ja eraelu puutumatuse kaitset ning avatust internetis ei võetaks kui konkureerivaid eesmärke, vaid et neid käsitletaks samaaegselt kõikehõlmava nägemuse raames, mis arvestab piisavalt kõigi nende nõudmistega;

e)   tagada, et ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud ja ELi õigusaktides kajastuv alaealiste seaduslik õigus saada kahjustava mõju eest kaitset kajastuks täielikult kõigis meetmetes, vahendites ja otsustes, mille eesmärk on suurendada turvalisust ja vabadust internetis;

Kindel pühendumus võitlusele küberkuritegevusega

f)    kutsuda nõukogu eesistujariiki ja komisjoni üles mõtlema järele küberkuritegevuse vastu võitlemise kõikehõlmava strateegia üle ja töötama see välja, võttes muu hulgas arvesse Euroopa Nõukogu küberkuritegevust käsitlevat konventsiooni, ning mõtlema järele viiside üle, kuidas tegeleda identiteedivarguse ja -pettuse küsimusega ELi tasandil koostöös internetiteenuse pakkujate ja kasutajaorganisatsioonidega ning küberkuritegevuse vastu võitlevate politseiasutustega ning esitama ettepaneku selle kohta, kuidas korraldada teavituskampaaniaid ja hoida ära kõnealust kuritegevust, tagades samal ajal kõigile turvalise ja vaba internetikasutuse; nõuda ELi tugikeskuse loomist identiteedivarguse ja identiteedipettuse ohvrite abistamiseks;

g)   ergutada järelemõtlemist era- ja avaliku sektori osalejate vajaliku koostöö üle selles valdkonnas ning õiguskaitsealase koostöö tõhustamise üle koos õiguskaitse- ja kohtuasutuste asjakohase koolitamisega, sealhulgas põhiõiguste kaitse küsimustes; tunnistada vajadust jagatud vastutuse järele ning kaasreguleerimise ja enesereguleerimise kasulikkust kui tõhusaid alternatiive või täiendavaid vahendeid tavapärastele õigusaktidele;

h)   tagada, et projekti „Võrgukontroll” raames tehtud töö ja hiljutised algatused, mille eesmärk on küberkuritegevust puudutava teabe ringluse parandamine, kaasa arvatud internetis toimepandud õiguserikkumistest teavitamiseks siseriiklike hoiatussüsteemide ja Euroopa hoiatussüsteemi loomine (küberkuritegevusalase Euroopa platvormi loomine Europoli poolt), on vajalikud, proportsionaalsed ja asjakohased ning nendega kaasnevad kõik vajalikud kaitsemeetmed;

i)    soodustada programme laste kaitsmiseks ja vanemate teavitamiseks uutest e-ohtudest, nagu on sätestatud ELi õiguses, ning viia läbi praegu olemasolevate programmide tulemuslikkuse hindamine; seda tehes tuleks pöörata erilist tähelepanu eeskätt lastele ja noortele suunatud online-mängudele;

j)    ergutada kõiki ELi arvutitootjaid installeerima eelnevalt lastekaitsetarkvara, mida saab hõlpsasti aktiveerida;

k)   jätkata tööd, et võtta vastu direktiiv kriminaalmeetmete kohta intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks, lähtudes tänapäevastel innovaatilistel teadusuuringutel põhinevast hinnangust selle kohta, millisel määral see on vajalik ja proportsionaalne, ning keelustades nimetatud eesmärki järgides samal ajal kasutajate kõigi tegevuste süstemaatilise seire ja jälgimise internetis, ning tagades, et karistused on proportsionaalsed toime pandud rikkumistega; austada selles kontekstis ka üksikkasutajate sõna- ja ühinemisvabadust ning võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumisele õhutamise vastu internetis, kaasa arvatud intellektuaalomandi omanike endi kehtestatud teatavate ülemääraste juurdepääsupiirangute vastu;

l)    tagada, et vaieldavate poliitiliste veendumuste väljendamine internetis ei too kaasa kriminaalvastutusele võtmist;

m)   tagada, et ei oleks õigusakte ega tavasid, mis piiravad või kriminaliseerivad ajakirjanike ja meedia õigust koguda ja levitada infot teavitamise eesmärgil;

Pidev tähelepanu põhivabaduste absoluutsele kaitsele ja tõhusamale edendamisele internetis

n)   arvestada, et „digitaalne identiteet” on muutumas järjest rohkem meie isiksuse lahutamatuks osaks ning väärib seetõttu kohast ja tõhusat kaitsmist nii erasektori kui ka avaliku sektori osalejate sekkumiste eest – seepärast tuleb määratleda üksikisiku digitaalse identiteediga orgaaniliselt seotud andmekogum ja seda kaitsta, ning kõiki selle elemente tuleb käsitada võõrandamatu isikliku, mittemajandusliku ja mittekaubeldava õigusena; võtta nõuetekohaselt arvesse anonüümsuse, pseudonüümsuse ja teabevoogude kontrolli tähtsust eraelu puutumatuse jaoks ning tõsiasja, et kasutajatele tuleks anda vahendid ja neid harida eraelu tõhusaks kaitsmiseks, näiteks mitmesuguste eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate abil;

o)   tagada, et liikmesriigid, kes kuulavad pealt ja jälgivad andmeedastust, olgu siis tegemist oma riigi kodanike poolt või välisriikidest edastatud andmetega, peaksid seejuures rangelt kinni õigusaktides sätestatud tingimustest ja kaitsemeetmetest; kutsuda liikmesriike üles tagama, et kaugläbiotsimine, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, viiakse läbi pädeva kohtuasutuse poolt väljastatud kehtiva läbiotsimismääruse alusel; märkida, et kaugläbiotsimise lihtsustatud menetlus on võrreldes otsese läbiotsimisega vastuvõetamatu, sest sellega rikutakse õigusriigi põhimõtet ja õigust eraelu puutumatusele;

p)   tunnistada ohtu, mida kujutavad endast teatavad interneti jälgimise ja kontrolli vormid, mille eesmärk on jälgida üksikisiku iga digitaalset sammu eesmärgiga koostada kasutajaprofiil ja omistada „skoore“; teha selgeks tõsiasi, et selliste tehnikate puhul tuleks alati hinnata nende vajalikkust ja nende proportsionaalsust seoses eesmärkidega, mida nende abil püütakse saavutada; rõhutada samuti vajadust kasutajate suurema teadlikkuse ja teadva nõusoleku järele nende isikuandmete jagamisega seotud e-tegevuste suhtes (näiteks suhtlusvõrgustike puhul);

q)   nõuda tungivalt, et liikmesriigid teeksid kindlaks kõik võrguseiret kasutavad asutused ning koostaksid üldsusele juurdepääsetavad iga-aastased aruanded võrguseire kohta, tagades nii õiguspärasuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse;

      r)      vaadata üle ja määrata piirid nõusolekule, mida kas valitsused või eraettevõtted võivad kasutajatelt nõuda ja välja pigistada, et loovutada osa oma eraelu puutumatusest, kuna üksikkasutajate ja selliste institutsioonide läbirääkimispositsiooni ja teadmiste vahel valitseb selge tasakaalustamatus;

s)    piirata rangelt, määrata kindlaks ja reguleerida juhud, mil eraõiguslikelt internetiettevõtetelt võib nõuda andmete edastamist valitsusasutustele, ning tagada, et kõnealuste andmete kasutamine valitsusasutuste poolt on allutatud kõige rangematele andmekaitsestandarditele; saavutada nimetatud protsessi tõhus kontroll ja hindamine;

t)    rõhutada, kui tähtis on asjaolu, et internetikasutajatel on võimalik edendada õigust taotleda oma isikuandmete alalist kustutamist interneti veebilehtedelt või kolmanda isiku mis tahes teabekandjatelt; tagada, et internetiteenuse pakkujad, e-kaubanduse ettevõtted ja infoühiskonna teenistused austaksid kasutajate sellist otsust; tagada, et liikmesriigid näevad ette selle, et kodanikel on tõepoolest oma isikuandmetele juurdepääsemise õigus, mis hõlmab vajaduse korral selliste andmete kustutamist või veebilehtedelt eemaldamist;

      u)      mõista hukka valitsuste kehtestatud tsensuur sisule, mida võib veebisaitidel otsida, eriti kui sellistel piirangutel võib olla „jahutav mõju” poliitilisele kõnepruugile;

v)   kutsuda liikmesriike üles tagama, et avalik-õiguslikud ja erasektori organisatsioonid ei piiraks meelevaldselt sõnavabadust ning vältima kõiki seadusandlikke või haldusmeetmeid, millel võiks olla „jahutav mõju” sõnavabaduse kõigile aspektidele;

w)  tuletada meelde, et isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele peab toimuma kooskõlas muu hulgas direktiivi 95/46/EÜ ja raamotsuse 2008/977/JSK sätetega;

x)   juhtida tähelepanu tõsiasjale, et „asjade interneti” arendamisel ja raadiosagedustuvastuse süsteemide kasutamisel ei tohiks minna mööda andmekaitsest ega kodanike õiguste kaitsest;

y)   kutsuda liikmesriike üles kohaldama seoses internetiga nõuetekohaselt isikuandmete kaitset käsitlevat direktiivi 95/46/EÜ; tuletada liikmesriikidele meelde, et kõnealust direktiivi, eriti selle artiklit 8, kohaldatakse isikuandmete töötlemiseks kasutatavast tehnoloogiast olenemata ning direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid peavad rikkumise korral nägema ette õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid ja saada kompensatsiooni (artiklid 22, 23 ja 24);

z)    soodustada internetiõiguste deklaratsiooni aluspõhimõtete lisamist internetiga seotud vahendite ja rakenduste alasesse uurimis- ja arendusprotsessi ning „eraelu kavandatud puutumatuse” põhimõtte edendamist, vastavalt millele tuleks uute tehnoloogiliste arenduste elutsüklisse viia võimalikult varakult sisse eraelu puutumatuse ja andmekaitse nõuded, tagades kodanikele kasutajasõbraliku keskkonna;

z a) toetada ja nõuda Euroopa andmekaitseinspektori ja artikli 29 töörühma aktiivset kaasamist nende Euroopa õigusaktide väljatöötamisse, mis käsitlevad internetiga seotud tegevusi ja millel on võimalik mõju andmekaitsele;

z b) kutsuda komisjoni üles viima läbi sügavuti mineva uuringu online-reklaami eraelu puutumatusega seotud aspektide kohta;

Rahvusvahelised kohustused

z c) manitseda kõiki interneti osalisi osalema käimasolevas internetiõiguste deklaratsiooni protsessis, mis rajaneb olemasolevatele põhiõigustele, edendab nende jõustamist ja soosib esilekerkivate põhimõtete tunnustamist; selles osas on juhtiv roll internetiõiguste deklaratsiooni dünaamilisel koalitsioonil;

z d) tagada, et selles kontekstis kaalutakse mitmeid sidusrühmi hõlmavat, mitmetasandilist, protsessile suunatud algatust ning ülemaailmsete ja kohalike algatuste kombinatsiooni, et määrata kindlaks internetikasutajate õigused ja neid kaitsta, ning tagada seejuures protsessi legitiimsus, usaldusväärsus ja vastuvõetavus;

z e) tunnistada, et interneti globaalne ja avatud olemus nõuab ülemaailmseid andmekaitse-, turva- ja sõnavabaduse standardeid; kutsuda liikmesriike ja komisjoni selles kontekstis üles algatama nimetatud standardite koostamise; tervitada resolutsiooni kiire vajaduse kohta kaitsta eraelu puutumatust piirideta maailmas ning jõuda 15.–17. oktoobril 2008. aastal Strasbourgis toimuval andmekaitse ja eraelu puutumatuse eest vastutavate volinike 30. rahvusvahelisel konverentsil ühise ettepanekuni kehtestada eraelu puutumatuse ja andmekaitse rahvusvahelised standardid; nõuda tungivalt, et kõik ELi sidusrühmad (nii avalikus kui ka erasektoris) ühineksid kõnealuste kaalutlustega;

z f) rõhutada vajadust luua tõeline veebialane e-foorum, kus liidu kodanikud saavad osaleda interaktiivsemas arutelus poliitikakujundajatega ja muude institutsionaalsete sidusrühmadega;

z g) soodustada ELi aktiivset osalemist erinevatel interneti ülemaailmseid ja paikseid aspekte käsitlevatel rahvusvahelistel foorumitel, nagu interneti valitsemise foorum;

z h) osaleda koos kõigi asjaomaste ELi osalistega Euroopa interneti valitsemise foorumi loomisel, millel tehakse kokkuvõte siseriiklikel interneti valitsemise foorumitel saadud kogemustest, mis toimiks piirkondliku keskusena ning vahendaks üleeuroopalisi küsimusi, seisukohti ja muresid tõhusamalt tulevastel rahvusvahelistel interneti valitsemise foorumitel,

o

o o

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1)

EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(2)

EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(3)

ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(4)

ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

(5)

ELT L 105, 13.04.2006, lk 54.

(6)

ELT L 69, 16.3.2005, lk 67.

(7)

EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1.

(8)

ELT L 330, 9.12.2008, lk 21.

(9)

Nt: Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsioon; Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel.

(10)

BVerfG, 1 BvR 370/07, 27.2.2008, lõiked 1–333.

(11)

1 Vt ka http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/studiesCom/searchPerform.do. Hiljutises uuringus „Turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamine internetis – küberkuritegevuse vastu võitlemise ELi poliitika“ esitatakse muu hulgas ka ettepanek võtta vastu mittesiduv internetiõiguste deklaratsioon.

(12)

Vt Kreeka põhiseadust ja selle lõiget 5A.

(13)

Euroopa Nõukogu 17. septembri 2008. aasta dokumendis „Internet – kriitiline ressurss kõigi jaoks” on samuti rõhutatud, et „võrdsuse ja osaluse tagamine ja edendamine interneti osas on oluline samm edasiliikumisel võrdsuse ja osaluse alal ühiskonnas laiemalt”.


SELETUSKIRI

Põhiõigused internetis – ühekorraga suurendatud ja ohustatud

Me elame ajal, mil igaüks valitsusest politseini ja erafirmadest kurjategijateni tahab võimalikult head juurdepääsu meie elektroonilistele isikuandmetele. Eelkõige internet pakub enneolematult üksikasjalikku teavet meie eraelu kohta. Isegi hiireklõps veebilehel loob infot, mida turustajad, luureteenistused ja identiteedivargad võivad kasutada või kuritarvitada.

Seepärast on eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitse tagamine internetis meie kui õigusloojate üks kiireloomulisemaid ülesandeid. See on ka üks keerukamaid eetilisi, õiguslikke, teoloogilisi ja poliitilisi väljakutseid, millega meie ühiskond on vastamisi seisnud.

Kõigile on selge, et internet võib olla meie põhiõiguste laiendamise vahend, mis annab meile piiramatult infot ning ühendab meid isikute ja kogukondadega üle maailma. Mõnevõrra vähem tuntud on tõsiasi, et samal ajal kujutab internet endast meie põhiõigustele ka suurt ohtu, võimaldades meid halbadel eesmärkidel jälgida ning olles kurjategijate ja isegi terroristide tööriist. Kõige ebaselgem on, kuidas me saame internetti sellisel moel reguleerida, et saaksime internetist endiselt kasu, kuid piiraksime samal ajal kuritarvitamise vägagi reaalset ja tõsist ohtu. Ülesande teeb veelgi keerulisemaks interneti olemus – see on detsentraliseeritud, kasutajate juhitav võrk, mis ei allu ühegi valitsuse kontrollile ja ületab peaaegu kõiki piire.

Seetõttu on käesoleva raporti eesmärk näidata, kuidas me saame kõige paremini kaitsta ja edendada isikute põhivabadusi internetikeskkonnas. Meie tegevus peaks hõlmama järgmisi põhikomponente:

– kõikide sidusrühmade kaasamine;

– tegutsemine eri tasanditel, kasutades ära olemasolevaid riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi vahendeid ning jälgides, kuidas neid praeguses õiguspraktikas kohaldatakse;

– heade tavade vahetus ning

– internetti üha mitmekesisematel eesmärkidel kasutavate erinevate internetikasutajate vajaduste ja probleemide arvessevõtmine.

Meie põhiülesanne on leida sobiv tasakaal privaatsuse ja turvalisuse vahel. See nõuab pidevat tähelepanu ja kohandamist, et suudaksime tehnika muljetavaldava arenguga sammu pidada. Me peame hoolikalt kaaluma kõikvõimalikke turvaprobleeme, alates riikliku julgeoleku küsimustest kuni võrkude turvalisuse ja usaldusväärsuse ning internetis andmeid jagavate eraisikute isikliku turvalisuseni. Kui interneti turvalisemaks muutmine on meie tõeline eesmärk, siis peame piirama selliste järelevalve- ja seiretehnikate kasutamist, mis võivad ohustada meie põhivabadusi – eriti kui nende tehnikate vajalikkus, proportsionaalsus ja tulemuslikkus on küsitavad. Kõikide loodavate õigusaktide ja programmide nurgakivid peavad olema paindlikkus, kohandatavus ja vastutus, et võiksime olla tehnika arengust sammu võrra ees.

Internet võib meie põhiõigusi – nagu sõnavabadus, poliitilise tegevuse vabadus ja ühinemisvabadus – oluliselt suurendada, kuid niisama kergesti võib ta neid ka kahjustada. Selle vaidluse üks hiljutine ilming oli õigusloomealgatus kõne jälgimiseks internetis terrorirünnakute ärahoidmiseks. See on klassikaline näide õigusaktist, mis on küll väga täpselt koostatud oma eesmärkide saavutamiseks, kuid võib siiski avada ukse massilisele jälgimisele ning vaigistada seeläbi inimeste poliitilist arutelu – mis on demokraatliku ühiskonna süda.

Sellistes küsimustes on tingimata vaja leida õige tasakaal. Ei ole kahtlust, et internet on kurjategijate jaoks uus võimas tööriist, ja niisama selge on, et terroristidel ei tohiks lasta kasutada internetti rünnakute kavandamiseks ja teostamiseks. Samuti nõuab ühiskond õigustatult, et me lõpetaksime lapsporno levitajate tegevuse internetis. Sellised kurjategijad, tekitades käegakatsutavaid ohte, leevendavad kodanike vastuseisu politsei nõuetele ulatusliku järelevalve teostamiseks internetis, mis oma olemuselt on hoomamatu. Me peame sellele tendentsile vastu seisma. Meie seadused peavad olema võitluses kuritegevuse vastu tõhusad, kuid mitte liialdatud. Internet on oma amorfse ja hoomamatu olemuse tõttu selliste liialduste suhtes avatud. Näiteks ei nõustuks enamik inimesi sellega, et politsei või turundusfirmad avavad kõik posti teel saadetud kirjad, et tutvuda nende sisuga. Samasugust valvsust on vaja elektroonilise side sisu kaitsmisel.

Kuid arvamusi vaigistada ja eraellu tungida võivad lisaks kurjategijaid jahtivatele valitsusasutustele ka kasumit jahtivad internetifirmad. Viimasel ajal – enamasti alles pärast seda, kui ettevõtjad on meie andmete ebaseadusliku kogumise, säilitamise ja kasutamisega vahele jäänud – on hakanud levima tendents küsida kasutaja nõusolekut (võimalusena nõustuda või keelduda) tema andmete kasutamiseks.

Me peame endalt küsima: „Millised on nõustumise piirid?” Küsimus puudutab nii seda, mida ettevõte võib paluda kasutajal avalikustada, kui ka seda, mida eraisik võib loovutada oma eraelu puutumatusest ja teistest põhiõigustest, et saada teatavaid internetiteenuseid või eeliseid.

Vastused neile küsimustele ei olegi nii lihtsad. Teises valdkonnas – nimelt tööõiguses – on ühiskonnad kokku leppinud, et kodanike nõusolekul nende eraelu puudutavates küsimustes on piirid. Enamikus liikmesriikides määravad tööõigus ja kollektiivlepingud näiteks maksimaalse tööaja, miinimumpalga ja muud töötajate õigused, millest üksikisikud ei saa tööandjatega läbirääkimisi pidades loobuda. Põhjus on lihtne: eeldatakse, et töövõtja ja tööandja vahel puudub jõudude tasakaal ning seetõttu ei saa nõusolekut õiglaselt anda või nõuda. Teine põhjus on see, et oleme otsustanud vältida tööõiguste kogumi „vähempakkumist”, mis kaasneks, kui üksikutel töötajatel oleks lubatud mõnedest oma õigustest läbirääkimistel loobuda või neid selleks sunnitaks.

Samasugune jõu ja teadmiste ebavõrdsus esineb internetis. Ettevõtete ja valitsuse jõud, teadmised ja huvid ületavad võimsalt üksikkasutaja omi, samuti on üksikkasutajal oht langeda odavamate (ja seega mõne kasutaja jaoks atraktiivsemate) internetiteenuste ohvriks, loovutades selle eest osa privaatsusest. Raportöör on veendunud, et internetiturvalisuse ja privaatsuse arutelu järgmine lahing puudutab valitsuse ja eraettevõtete nõutava nõusoleku piire.

See küsimus peab meile vägagi korda minema, sest tänapäeva Euroopas ei tule „Suur Vend” mingi autoritaarse režiimi kujul, vaid varjatult ja meie „nõusolekul”.

Lõpetuseks – õigus haridusele ja õigus internetti kasutada on kaks täiendavat õigust, mida tuleb eraldi propageerida, kuid mis võivad sattuda ohtu internetis kuritegevuse vastu võitlemise kontekstis. E-kirjaoskamatus on 21. sajandi uus kirjaoskamatus. Nii nagu igal lapsel on praegu õigus kooliharidusele ja igal täiskasvanul haridustee jätkamisele, peaks igal isikul olema kogu elu jooksul õigus arvutit ja internetti kasutada. Valitsused peaksid tagama juurdepääsu internetile isegi kõige kaugematele piirkondadele ja vaesematele kodanikele. Samuti ei tohi kellelegi interneti kasutamist keelata karistuseks üleastumiste eest. Inimestel kõikidelt elualadelt, kõikide religioonide ja kultuuride esindajatel peaks olema võimalus kasutada interneti pakutavaid väga erinevaid teenuseid. Sel viisil saavad nad püüelda isikliku arengu poole, tegeleda haridusalaste, ametialaste ja isiklike suhetega ning kasutada tehnoloogia ja seaduste piires maksimaalselt ära majanduslikke võimalusi.


ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS (B6-0302/2008) (11.6.2008)

vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1

esitanud Stavros Lambrinidis

turvalisuse ja põhiõiguste tugevdamise kohta internetis

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja põhiõiguste hartat, eelkõige nende artikleid isikuandmete kaitse, sõna- ja teabevabaduse ning era- ja pereelu puutumatuse kohta;

–   võttes arvesse hiljutisi algatusi raske kuritegevuse ja terrorismi avastamiseks (projekt „Check the Web”), hiljutist ettepanekut muuta nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/475/JAI terrorismivastase võitluse kohta ning ettepanekut vaadata läbi direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogus, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ja ÜROs algatatud protsesse nii seoses kuritegevuse ja küberkuritegevuse kui ka põhiõiguste ja vabaduste kaitsega, sealhulgas internetis;

   võttes arvesse Euroopa Kohtu erinevate instantside ja riiklike konstitutsioonikohtute viimaseid otsuseid selles küsimuses ja eelkõige Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust, milles tunnustatakse eraldi konfidentsiaalsuse ja puutumatuse kaitset infosüsteemide puhul;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,

A. arvestades, et internetist on saanud kogu maailmas oluline vahend sõnavabaduse edendamisel ja majandustegevuse hoogustamisel; arvestades, et selles kontekstis on väga oluline, et võitlus kuritegevuse ning avaliku sektori ja eraisikute poolt toime pandud võimu kuritarvituse vastu ei piiraks nimetatud vahendi võimalusi;

B.  arvestades, et tänu interneti globaalsele mõõtmele, kiirele arengule ning tehnilisele keerukusele on seda raske reguleerida ainult riikliku õiguse raames ning algatusi üksikisikute turvalisusega, vabadustega ja eraelu kaitsega seonduvate õiguste kaitseks tuleks teha just rahvusvahelisel tasandil,

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused, mille abil:

a)  võimaldada interneti põhiõiguste kaitsega seotud nõudeid käsitlevate riiklike õigusnormide järkjärgulist lähendamist ELis;

b)  tihendada dialoogi riiklike ja Euroopa tasandi õigusloojate ning riiklike ja Euroopa Liidu kohtusüsteemide vahel;

c)  soodustada dialoogi kõigi asjaosaliste osapoolte vahel, kes on internetiga seotud, eelkõige internetiettevõtjate ja kasutajatega;

d)  soodustada lepingute sõlmimist rahvusvahelisel tasandil nii kahe- (eelkõige Atlandi-ülesed suhted) kui mitmepoolsete suhete pinnalt (algatused Euroopa Nõukogus, OECDs ja ÜROs);

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil Euroopa Komisjonile.


kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (20.1.2009)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

turvalisuse ja põhivabaduste suurendamise kohta internetis

(2008/2160(INI))

Arvamuse koostaja: Manolis Mavrommatis

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et internet on ainulaadne ja ainulaadne vahend, mis aitab muu hulgas kaasa sõnavabaduse arendamisele ja edendamisele, arvamuste kujunemisele, kultuuri ja teadmiste levitamisele ja väärtustamisele ning majandustegevuse arendamisele;

B.  arvestades, et oma riikidevahelise mõõtme tõttu reguleerib internetti Euroopa ja rahvusvaheline õigusraamistik, mis hõlmab selliseid küsimusi nagu põhiõiguste kaitse, sealhulgas isikuandmete ja autoriõiguse kaitsega seotud õigused, ning interneti kasutamise turvalisus eelkõige alaealiste ja nõrgemas olukorras elanikerühmade puhul,

1.  tunneb heameelt selle üle, et on vastu võetud mitmeaastane ühenduse programm internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks, ning loodab, et see rakendatakse esimesel võimalusel;

2.  kutsub üles liikmesriike, komisjoni, internetiteenuse pakkujaid, selle kasutajate esindajaid ja kõiki samalaadseid pädevaid asutusi üles tegema koostööd, et ebaseaduslikku ja kahjulikku internetisisu tõkestada ja järk-järgult kõrvaldada;

3.  tunnistab, et interneti laialdane kasutamine võib anda olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu ning märkimisväärselt kaasa aidata siseturu väljakujundamisele; on arvamusel, et tuleb võtta meetmeid, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartal põhinevad isikute kõik põhiõigused oleksid alati tagatud ja kaitstud ning kõikide asjaosaliste õiguste ja vabaduste vahel valitseks õiglane tasakaal;

4.  tuletab meelde 18. märtsil 2007 jõustunud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, milles rõhutatakse, et kultuuri väljendusvorme ei saa pidada lihtsalt kaubandusläbirääkimiste objektiks, sest neil on kahene (majanduslik ja kultuuriline) olemus, mille tõttu tuleks neid kaitsta väärkasutuse eest internetis;

5.  toetab seepärast internetipõhise kultuurialase ja loomingulise sisu seadusliku pakkumise arendamist ja piraatluse vastu võitlemist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

25

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Ivo Belet, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Ramona Nicole Mănescu, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gyula Hegyi, Nina Škottová, László Tőkés, Ewa Tomaszewska, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Maria Berger


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

45

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Emine Bozkurt, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Armando França, Urszula Gacek, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Roselyne Lefrançois, Baroness Sarah Ludford, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Maria Grazia Pagano, Martine Roure, Inger Segelström, Csaba Sógor, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Simon Busuttil, Marco Cappato, Charlotte Cederschiöld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Jean Lambert, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Hubert Pirker, Nicolae Vlad Popa, Eva-Britt Svensson, Charles Tannock

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Costas Botopoulos, Luis de Grandes Pascual, Jelko Kacin

Viimane päevakajastamine: 12. märts 2009Õigusalane teave