RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet

3.4.2009 - (KOM(2008)0837 – C6‑0032/3009 – 2009/0003(CNS)) - *

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Amalia Sartori

Menetlus : 2009/0003(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0239/2009
Esitatud tekstid :
A6-0239/2009
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet

(KOM(2008)0837 – C6‑0032/3009 – 2009/0003(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0837);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 152 lõiget 4, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0032/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6‑0239/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Hinnanguliselt kannatab ELi liikmesriikides 8–12 % haiglaravile võetud patsientidest ravi jooksul esinevate kõrvalekallete tõttu.

(2) Hinnanguliselt kannatab ELi liikmesriikides 8–12 % ehk 6,7 kuni 15 miljonit haiglaravile võetud ja rohkem kui 37 miljonit esmaabi saanud patsienti ravi jooksul esinevate kõrvalekallete tõttu.

Selgitus

On oluline täpsustada ja teadvustada asjassepuutuva probleemi ulatust ning tagajärgi rahvatervisele.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a) Hinnanguliselt haigestub Euroopa Liidus tervishoiuteenustega seotud nakkustesse keskmiselt iga 20. patsient ehk 4,1 miljonit patsienti igal aastal ja sellised nakkused põhjustavad ligikaudu 37 000 surmajuhtumit aastas.

Selgitus

On oluline meelde tuletada, et tervishoiuteenustega seotud nakkused on ühed kõige sagedamad ja suuremad soovimatu kahju tekitajad.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Puudulik patsiendi ohutus on tõsine rahvatervise probleem ning piiratud tervishoiuressurssidel lasuv suur majanduslik koorem. Suur osa kõrvalekalletest on nii haiglasektori kui ka esmatasandi arstiabi puhul välditavad ning enamik neist on tingitud süsteemsetest teguritest.

(3) Puudulik patsiendi ohutus on tõsine rahvatervise probleem ning piiratud tervishoiuressurssidel lasuv suur majanduslik koorem. Suur osa kõrvalekalletest, sealhulgas diagnoosi- ja/või ravivigadest tulenevatest kõrvalekalletest, on nii haiglasektori kui ka esmatasandi arstiabi puhul välditavad ning enamik neist on tingitud piiratud rahalistest vahenditest ja süsteemsetest teguritest.

Selgitus

Süsteemsete tegurite, täpsemalt öeldes korralduslike muutustega ei ole võimalik midagi parandada, kui pidevalt ei kasva tervishoiuteenuste rahastamine.

Mõjuhinnangus (KOM/2008/3005) näidati, et diagnoosimisel tehtavad vead on üks peapõhjustest, miks esineb ravi jooksul kõrvalekaldeid.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) Hinnanguliselt on tervishoiuteenustega seotud kõrvalekalletes tervishoiuteenustega seotud nakkuseid kerge vältida. Liikmesriigid peavad looma vahendid, mille abil vähendada Euroopa Liidus igal aastal kõrvalekallete ohvriks langevate inimeste arvu 20% võrra.

Selgitus

Euroopa Komisjoni uuringud kinnitavad, et iga-aastaste kõrvalekallete vähendamine 20% võrra on võimalik abil nakkustevastase võitluse viiside heale tundmise ja kiire rakendamise abil. Tervishoiuteenustega seotud nakkused põhjustavad igal aastal ligikaudu 37 000 surmajuhtumit. Seega on oluline märkida surmajuhtumite vähendamise eesmärki, mille liikmesriigid peavad saavutama 2015. aastaks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Uurimistulemused näitavad, et tulemuslike ja kõikehõlmavate patsiendi ohutuse strateegiate väljatöötamises ja rakendamises on ELi liikmesriigid eri tasemel. Seepärast kavatsetakse käesoleva algatusega luua raamistik, mis aitab stimuleerida selle valdkonna poliitika arengut ning edaspidist tegevust liikmesriikides ja liikmesriikidevahelisi kontakte, et lahendada ELi ees seisvaid patsiendi ohutusega seotud küsimusi.

(7) Uurimistulemused näitavad, et tulemuslike ja kõikehõlmavate patsiendi ohutuse strateegiate väljatöötamises ja rakendamises on ELi liikmesriigid eri tasemel. Seepärast kavatsetakse käesoleva algatusega luua raamistik, mis aitab stimuleerida selle valdkonna poliitika arengut ning edaspidist tegevust liikmesriikides ja liikmesriikidevahelisi kontakte, et lahendada ELi ees seisvaid patsiendi ohutusega seotud küsimusi, sealhulgas suurendada tervishoiusüsteemi asutuste ja institutsioonide vastutust inimeste tervise eest. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 152 ei tohi kõnealused meetmed piirata liikmesriikide pädevust.

Selgitus

Rõhutada tuleb vastutust patsiendi tervise eest.

Muudatusettepaneku esitaja on seisukohal, et vältida tuleb topelttööd. Tähelepanelikult tuleb läbi vaadata WHO meetmed ja Euroopa Nõukogu soovitused patsiendi ohutuse valdkonnas ning nende alusel töötada välja võimalikud lisameetmed ühenduse tasandil, et tekiks sünergia. Patsiendi ohutuse küsimust käsitlevad üksikasjalikud nõuded ja suunised Euroopa tasandil lükatakse siiski viitega artiklile 152 tagasi.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Patsiente tuleks teavitada ja suurendada nende mõjuvõimu, kaasates neid patsiendi ohutusega seotud protsessi; neid tuleks teavitada ohutustasemetest ja sellest, kuidas on võimalik leida kättesaadavat ja arusaadavat teavet kaebuste esitamise ja kahjuhüvitusnõuete süsteemide kohta.

(8) Patsiente tuleks teavitada ja suurendada nende mõjuvõimu, kaasates neid patsiendi ohutusega seotud protsessi; neid tuleks teavitada ohutustasemetest ja sellest, kuidas on võimalik leida kättesaadavat ja arusaadavat teavet kaebuste esitamise ja kahjuhüvitusnõuete süsteemide kohta. Hüvitise liigi ja hüvitamise korra kehtestamine kuulub iga liikmesriigi pädevusse.

Selgitus

Oluline on, et kodanikud saaksid piisava hüvitise pärast seda, kui tervishoiuteenuste osutamisel on tehtud vigu, mis on neid kahjustanud. Piiriüleste juhtumite puhul ELi siseselt määravad juba Rooma I ja Rooma II määrus kohaldatava õiguse. Liikmesriikide pädevust ei tohi piirata.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Võrreldavad ning koondatud andmed tuleks koguda ühenduse tasandil, et luua tõhusad ja läbipaistvad patsiendi ohutust käsitlevad programmid, struktuurid ja tegevuspõhimõtted ning liikmesriikides tuleks levitada parimaid tavasid. Vastastikuse õppimise lihtsustamiseks on liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös vaja välja töötada patsiendi ohutust käsitlev ühine terminoloogia ja ühised näitajad, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd.

(10) Võrreldavad ning koondatud andmed tuleks koguda ühenduse tasandil, et luua tõhusad ja läbipaistvad patsiendi ohutust käsitlevad programmid, struktuurid ja tegevuspõhimõtted ning liikmesriikides tuleks levitada parimaid tavasid. Neid andmeid tohib kasutada üksnes patsiendi ohutuse eesmärgil tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõrjeks. Vastastikuse õppimise lihtsustamiseks on liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös vaja välja töötada patsiendi ohutust käsitlev ühine terminoloogia ja ühised näitajad, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd.

Selgitus

Nimetatud andmete kogumisel tuleb kindlasti järgida andmekaitset ja hoida ära igasugused kuritarvitused.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Info- ja sidetehnoloogia vahendid, nagu elektroonilised terviseandmed või e-ravimiretseptid, võivad aidata parandada patsiendi ohutust näiteks ravimite võimalike vastastiktoimete või ravimiallergia kohta tehtavate süstemaatiliste sõeluuringute kaudu.

(11) Info- ja sidetehnoloogia vahendid, nagu elektroonilised terviseandmed või e-ravimiretseptid, võivad aidata parandada patsiendi ohutust näiteks ravimite võimalike vastastiktoimete või ravimiallergia kohta tehtavate süstemaatiliste sõeluuringute kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 2. juuli 2008. aasta soovituses 2008/594/EÜ digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime kohta¹.

 

1 ELT L 190, 18.7.2008, lk 37.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Eakatel inimestel on suurem tõenäosus haigestuda haiglas viibimise ajal nakkushaigustesse, seepärast tuleks uurida nende kui erirühma vajadusi ja võtta meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks, et soodustada nende rehabilitatsiooni ja tervenemist.

Selgitus

Eakatel inimestel on tihtilugu nõrgem immuunsüsteem ja nad nakatuvad haiglaravil olles noortest inimestest kergemini nakkushaigustesse. Eakate inimeste erivajadusi tuleks uurida, sest eakad patsiendid ei tohiks saada madalama tasemega tervishoiuteenuseid kui teised kodanikud ning eesmärk peaks olema kõigi kodanike rehabilitatsioon.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Kuna puuduvad piisavad andmed tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta, ei ole järelevalvevõrgustikel võimalik asutusi tulemuslikult võrrelda, jälgida tervishoiuteenustega seotud patogeenide epidemioloogiat ega hinnata ja juhtida tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetus- ja tõrjepoliitikat. Seepärast tuleks nii tervishoiuasutuste kui ka piirkondlikul ja riiklikul tasandil luua järelevalvesüsteemid või neid tugevdada.

(15) Kuna puuduvad piisavad andmed tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta, ei ole järelevalvevõrgustikel võimalik asutusi tulemuslikult võrrelda, jälgida tervishoiuteenustega seotud patogeenide epidemioloogiat ega hinnata ja juhtida tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetus- ja tõrjepoliitikat. Seepärast tuleks nii tervishoiuasutuste kui ka piirkondlikul ja riiklikul tasandil luua järelevalvesüsteemid või neid tugevdada. Teabekogumise parandamine piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil peaks lihtsustama otseste seoste kindlakstegemist patsientide ohutuse valdkonnas välja töötatud poliitika, süsteemide ja struktuuride kvaliteedi ning kõnealuses valdkonnas saavutatud tulemuste vahel.

Selgitus

Tervishoiuteenustega seotud nakkusi puudutavate täielikumate andmete saamiseks ning väljatöötatud poliitika, süsteemide ja struktuuride ning saavutatud tulemuste vahelise seose loomiseks tuleb parandada järelevalvesüsteeme. See võimaldab parandada patsientide ravimist ja vähendada haiglanakkusi.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Liikmesriigid peavad suutma vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkuste ohvriks langenud inimeste arvu. Võimalike erinevate vahendite seas tuleb tööle võtta suurem arv meditsiiniõdesid ja nakkuste kontrollile spetsialiseerunud meditsiiniõdesid.

Selgitus

Euroopa Komisjoni uuringud kinnitavad, et tervishoiuteenustega seotud nakkuste kiireks ja tõhusaks vähendamiseks tuleb tööle võtta ligikaudu 8700 meditsiiniõde ja nakkuste kontrollile spetsialiseerunud meditsiiniõde. Optimaalne suhe on üks tervishoiuteenustega seotud nakkustele spetsialiseerunud meditsiiniõde iga 250 haiglakoha kohta.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b) Lisaks peaksid liikmesriigid ja nende tervishoiuasutused kaaluma ühenduspersonali kasutamist, et toetada spetsialiseerunud meditsiiniõdesid erakorralist abi andvates haiglates ja kommunaalhaiglates.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 15 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 c) Et vähendada tervishoiuteenuste kõrvalekaldeid, tuleks liikmesriike innustada seadma kohalikke ja riiklikke eesmärke nakkustõrjele spetsialiseerunud meditsiinitöötajate töölevõtmise kohta, võttes arvesse soovituslikku sihtmäära, mille kohaselt peaks aastaks 2015 olema üks meditsiiniõde iga 250 haiglakoha kohta.

Selgitus

Patsiendi ohutuse parandamiseks on vaja rohkem meditsiinitöötajaid, kes on spetsialiseerunud nakkustõrjele. Vajalike töötajate arv sõltub aga haiglas korraldatavast ravi liigist, seega tuleks eesmärgid seada kohalikul ja riigi tasandil.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu soovitus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Komisjon peaks esitama ettepanekud, kuidas ära hoida võltsitud ravimite levikut ning patsientide ja tervishoiutöötajate kahjustusi süstlatorkevigastuste tagajärjel.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – I a peatükk (uus) – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I a VÄHENDAMISE EESMÄRGID

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – I a peatükk (uus) – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Liikmesriigid peaksid looma vahendid, millega vähendatakse Euroopa Liidus igal aastal tervishoiuteenuste kõrvalekallete ohvriks langevate inimeste arvu 20% võrra, mis vastab eesmärgile vähendada 2015. aastaks selliseid kõrvalekaldeid 900 000 juhtumi võrra aastas.

Selgitus

Komisjoni uuringud kinnitavad, et iga-aastaste kõrvalekallete vähendamine 900 000 juhtumi võrra on võimalik nakkustevastase võitluse viiside hea tundmise ja kiire rakendamise abil. Tervishoiuteenustega seotud nakkused põhjustavad igal aastal ligikaudu 37 000 surmajuhtumit. Seega on oluline märkida vähendamise eesmärki, mille liikmesriigid peavad saavutama 2015. aastaks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Oma territooriumil patsiendi ohutuse eest vastutava pädeva asutuse või pädevate asutuste määramine.

(a) Oma territooriumil erinevatel haldus- ja omavalitsustasanditel patsiendi ohutuse eest vastutavate pädevate asutuste määramine ning rahvatervise parandamise meetmete järelevalve ja kooskõlastamine.

Selgitus

Kõigis liikmesriikides (nt Poolas) ei ole organeid, kes kooskõlastaksid tervishoiumeetmeid piirkondlikul tasandil.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Ohutumate süsteemide, menetluste ja vahendite väljatöötamise toetamine, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia kasutamine.

(c) Ohutumate ja kasutajasõbralikumate süsteemide, menetluste ja vahendite väljatöötamise toetamine, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia kasutamine.

Selgitus

Süsteemide, menetluste ja vahendite väljatöötamisel tuleb arvestada kasutajate vajaduste ja võimetega.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) Teavitada patsiente raviriskidest ja kehtestada õiguslikud menetlused, mis hõlbustavad tervisekahjustuste tõttu nõuete esitamist, sealhulgas ravimitootjatele.

Selgitus

Ühenduse uutes liikmesriikides ei ole paljud kahjukannatajad teadlikud oma õigustest ega tea seepärast, milliseid hüvitisi nad võivad saada ja kellelt.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Võimaldavad esitada asjakohast teavet vigade, kõrvalekallete ja ohtlike olukordade ulatuse, liikide ja põhjuste kohta.

(a) Võimaldavad esitada asjakohast teavet vigade, kõrvalekallete ja ohtlike olukordade ulatuse, liikide ja põhjuste kohta ning nimetavad vastutavad isikud.

Selgitus

Patsient peab teadma, kes mille eest vastutab.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) Võimaldavad eri liikmesriikide tervishoiuasutustel vahetada konfidentsiaalset teavet meditsiinitöötajate kohta, kes on tunnistatud süüdi hooletuses või eeskirjade eiramises.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 4 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) Võimaldavad kõigile tervishoiutöötajatele asjakohase hariduse ja koolituse, kuidas kasutada meditsiiniseadmeid nõuetekohaselt ning kooskõlas kasutusjuhendis kirjeldatud funktsiooni ja tehniliste nõuetega, et hoida ära terviseohte ja kõrvalekaldeid, sealhulgas neid, mis tulenevad ettekavatsematust korduvkasutusest.

Selgitus

Tervishoiutöötajatel peavad olema väga head teadmised selle kohta, kuidas funktsioneerivad ravis kasutatavad seadmed ja kuidas neid õigesti käsitseda. Üksnes see teadmine võimaldab neil minimeerida patsientide ja iseenda jaoks tekkivad ohte, mis võivad tuleneda meditsiiniseadmete valest kasutusest, näiteks korduvkasutamisest selliste seadmete puhul, mis on ette nähtud ja toodetud ühekordseks kasutuseks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 5 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Koguma ELi tasandil patsiendi ohutusega seotud saavutuste laadi ja arvu kohta võrreldavaid andmeid ja teavet, mida üksteisega jagatakse, et hõlbustada üksteiselt õppimist ja koguda teavet prioriteetide seadmiseks.

(c) Koguma ELi tasandil patsiendi ohutusega seotud saavutuste laadi ja arvu kohta võrreldavaid andmeid ja teavet, mida üksteisega jagatakse, et hõlbustada üksteiselt õppimist ja koguda teavet prioriteetide seadmiseks. Andmete kogumise maht ja kulu ning andmete kasutamine ei tohi olla ebaproportsionaalsed eeldatava kasuga võrreldes. Andmeid tohib koguda vaid eesmärgi saavutamiseks (tervishoiuteenustega seotud nakkuste vähendamine ühise õppimise teel).

Selgitus

Liikmesriikidelt nõutav koostöö komisjoniga klassifitseerimisel, kodifitseerimisel ja andmete kogumisel ei tohi viia selleni, et komisjon saab õiguse teha kogutud andmete alusel järeldusi.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – II peatükk – punkt 6 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) Soodustama võimalusi koostööks ning kogemuste ja parimate tavade vahetuseks haiglajuhtide, haiglapersonali ja patsientide organisatsioonide vahel kogu Euroopa Liidus, pidades silmas patsiendi ohutuse algatusi kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) Võtta kasutusele tõhusad riskihindamismehhanismid, sealhulgas patsiendi diagnostiline uuring enne ravi alustamist, et kiiresti kindlaks teha asjaolud, mis nõuavad täiendavaid ettevaatusabinõusid.

Selgitus

Väga oluline on, et patsiente enne ravi alustamist uuritakse ning kiiresti diagnoositakse ja ravitakse sellised nakkused nagu MRSA, et kaitsta patsientide tervist ja ära hoida teiste patsientide ja tervishoiutöötajate nakatumine.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt -a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a a) Asjakohaselt kaitsta tervishoiutöötajaid vaktsineerimise, kokkupuutejärgse profülaktika, diagnostiliste tavauuringute ja isikliku kaitsevarustusega ning kasutada meditsiiniseadmeid, mis vähendavad verega ülekantavate nakkuste ohtu.

Selgitus

Tervishoiutöötajaid saadab iga päev oht nakatuda haigustesse, mis võivad olla surmavad, ning nad võivad selliseid nakkuseid levitada patsientide seas ja oma ümbruskonnas.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt -a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a b) Tõhusalt ennetada ja tõrjuda nakkusi pikaravi- ja taastusravihaiglates.

Selgitus

Oluline on mitte jätta tähelepanuta pikaravihaiglad. Palju haigeid ühel pinnal, hoonete konstruktsioon, manustatavate ravimite rohkus, lamatised ja kateetrite kasutamine – kõik see soodustab hooldushaiglates MRSA ja teiste nakkuste teket ja levikut.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Edendada nakkuste ennetamist ja tõrjet tervishoiuasutuste tasandil.

(b) Edendada nakkuste ennetamist ja tõrjet tervishoiuasutuste tasandil ning tagada puhtuse, hügieeni ja vajaduse korral steriilsuse kõrgeim tase:

 

(i) patsientide vastuvõtmisel ja haiglas viibimisel kasutatavate seadmete puhul;

 

(ii) patsientide kasutuses olevate meditsiini- ja parameditsiiniseadmete, elektromeditsiiniseadmete ja ravimite jaotamise protseduuri puhul;

 

(iii) patsientide ravimiseks kasutatava sanitaartehnika puhul.

Selgitus

Haiglanakkuste ennetamiseks tuleb tagada kogu patsientidega kokku puutuva tehnika võimalikult kõrge puhtuse, hügieeni ja vajaduse korral steriilsuse tase.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt b – uus taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Edendada kätehügieeni tervishoiutöötajate seas.

Selgitus

Nakkused levivad enamasti tervishoiutöötajate ja teiste inimeste käte kaudu, kui on olnud kontakt nakatunud patsientidega või neid ümbritsevate pindadega.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt b – uus taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Parandada haiguste ennetust ja leviku tõkestamist meedikute ja parameedikute seas ning nende kaudu vajalike ettevaatusabinõudega, sealhulgas meditsiinipersonali vaktsineerimise programmidega.

Selgitus

Meedikud ja parameedikud on ohus, kuna nad võivad nakatuda haigustesse ja saada haiglanakkuseid, kuid ka nad ise on samas ohuallikad haiglanakkuste levitamisel. Liikmesriigid peavad seepärast hoolt kandma selle eest, et personali ega patsientide tervis ei oleks ohustatud. Et vähendada haiglanakkusi, on oluline korraldada muu hulgas üksnes personalile suunatud vaktsineerimiskampaaniaid.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Edendada liikmesriikide ja tervishoiuasutuste tasandil tervishoiutöötajate haridust ja koolitust.

(d) Edendada liikmesriikide ja tervishoiuasutuste tasandil tervishoiutöötajate ja parameedikute haridust ja koolitust, pöörates eritähelepanu haiglanakkustele ning viirusetekitajate immuunsusele antibiootikumide suhtes.

Selgitus

Viirusetekitajate immuunsus antibiootikumide suhtes on haiglanakkuste üks peamisi põhjuseid ja see peab kuuluma kõigi tasandite tervishoiutöötajate koolitamise peamiste teemade hulka. Haiglanakkuste vähendamiseks tuleb tagada kogu tervishoiuasutustes töötava personali põhjalik ja pidev koolitamine.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) Anda patsientidele paremat teavet.

(e) Anda patsientidele paremat teavet sotsiaalabi võrgustiku ja regulaarsete teabekampaaniate kaudu ajalehtedes, raadios, televisioonis ja internetis.

Selgitus

On oluline tagada patsientide täielik teavitamine riskidest, ohutustasemetest ning vigade ja haiglanakkuste vältimiseks võetud meetmetest. Seetõttu tuleb erinevaid meediakanaleid kasutades korraldada regulaarselt teabekampaaniaid.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Toetada teadusuuringuid.

(f) Toetada teadusuuringuid, muu hulgas nanotehnoloogia ja nanomaterjalide võimaliku meditsiinilise kasutamise valdkonnas.

Selgitus

Nanotehnoloogia ja nanomaterjalide laialdaste kasutusvõimaluste seas on tervishoiu valdkonda jäävad kasutusvõimalused kõige julgustavamad. Näiteks selliste materjalipindade nanostruktuuride muutmine, mida kasutatakse haiglate ehitamisel, et muuta need puhtaks ja steriilseks, võib olla oluline vahend tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastases võitluses.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) Teatada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele igast tervishoiuteenustega seotud nakkuse puhangust, mis mõjutab suurt arvu patsiente.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu soovitus

I osa – III peatükk – punkt 1 – alapunkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b) Korraldada avalikkusele ja tervishoiutöötajatele suunatud teavituskampaaniaid, mille eesmärk on tõrjuda tavasid, mis toovad kaasa antibiootikumiresistentsuse.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu soovitus

II osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II OSA: KOMISJONI ARUANNE

II OSA: KOMISJONI TEGEVUS

Selgitus

Nanotehnoloogia ja nanomaterjalide laialdaste kasutusvõimaluste seas on tervishoiu valdkonda jäävad kasutusvõimalused kõige julgustavamad. Näiteks selliste materjalipindade nanostruktuuride muutmine, mida kasutatakse haiglate ehitamisel, et muuta need puhtaks ja steriilseks, võib olla oluline vahend tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastases võitluses.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu soovitus

II osa – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Komisjon peaks kaaluma, milliseid kehtivaid ühenduse õigusakte saaks patsiendi ohutuse parandamiseks karmistada, näiteks tagada, et kui tervishoiutöötajad liiguvad Euroopas ühest riigist teise, jagavad tervishoiuvaldkonna reguleerivad asutused teavet mitte üksnes isikute algse kvalifikatsiooni kohta, vaid ka neid puudutavate lõpetatud või käimasolevate distsiplinaarmenetluste kohta.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu soovitus

II osa – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b) Komisjonil palutakse 2002. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud haiglanakkuste ennetamise praktilise juhise¹ alusel koostada haiglanakkuste ennetamist käsitlev dokument patsientidele.

 

¹ Maailma Terviseorganisatsioon, haiglanakkuste ennetamise praktiline juhis, esimene trükk, detsember 2002 (teine trükk avaldati 2008. aastal).

Selgitus

2002. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud haiglanakkuste ennetamise praktiline juhis on osutunud väga kasulikuks vahendiks. Siiski on see suunatud eelkõige tervishoiutöötajatele. Spetsiaalselt patsientidele suunatud Euroopa dokument võib aidata kaasa haiglanakkustevastasele võitlusele ja võimaldaks jagada patsientidele põhiteadmisi patsientide ohutuse kohta.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu soovitus

1. lisa – 3. rida – 2. tulp

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhtum, mis põhjustab patsiendile kahju. Kahju tähendab organismi struktuuri või funktsiooni kahjustust ja/või selle tagajärjel tekkivat kahjulikku mõju.

Tervishoiuteenuste pakkumisel aset leidnud juhtum, mis põhjustab patsiendile kahju. Kahju tähendab organismi struktuuri või funktsiooni püsivat või mööduvat kahjustust ja/või selle tagajärjel tekkivat kahjulikku mõju.

Selgitus

Kõrvalekallete puhul tuleb ära märkida ka organismi struktuuri või funktsiooni mööduvad kahjustused.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu soovitus

1. lisa – neljas rida – teine veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asutus, milles tervishoiutöötajad annavad teise või kolmanda tasandi ravi.

Riiklik, mitteriiklik või heategevuslik tervishoiuasutus, milles vabatahtlikud või tervishoiutöötajad annavad teise või kolmanda tasandi ravi.

Selgitus

Määratlus selle algsel kujul ei hõlma ELi liikmesriikide eri tervishoiuorganisatsioone ega arvesta asjaolu, et kliinikuid, haiglaid või palliatiivse ravi asutusi võivad juhtida ka kiriklikud ordud, usuühendused, heategevuslikud institutsioonid ja sihtasutused.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu soovitus

1. lisa – üheksas rida – teine veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Patsiendi kaitsmine tervishoiuteenustega seotud tarbetu kahju või võimaliku kahju eest.

Soovimatute juhtumite puudumine, kusjuures soovimatu juhtum määratletakse kahjustava sündmusena, mis tuleneb pigem ravist kui haigusest. Selline soovimatu juhtum võib olla välditav või vältimatu.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu soovitus

1. lisa – seitsmes rida – teine veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haiglate raviüksuste/osakondade meditsiinitöötajad, kes on ühenduslüliks oma raviüksuse/osakonna ja nakkuste ennetamise ja tõrje töörühma vahel. Nakkuskontrolli ühenduspersonal aitab edendada nakkuste ennetamist ja tõrjet oma raviüksuses/osakonnas ja annab tagasisidet nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmale.

Vastavate valdkondade meditsiinitöötajad, kes on ühenduslüliks oma valdkonna ja nakkuste ennetamise ja tõrje töörühma vahel. Nakkuskontrolli ühenduspersonal aitab edendada nakkuste ennetamist ja tõrjet oma valdkonnas ja annab tagasisidet nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmale.

Selgitus

Siin tuleb eelistada neutraalset määratlust, rõhutamaks, et nakkused võivad esineda mitte ainult haiglates, vaid ka muudes tervishoiuvaldkondades, näiteks arstipraksises. Ka siin tuleb tagada patsiendi ohutuse kõrge tase, et järgmise raviprotseduuri ajal mitte ohustada teisi isikuid.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu soovitus

2. lisa – 1. peatükk – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) Aktsepteerima ja soodustama info- ja sidetehnoloogia vahendite, näiteks elektrooniliste kasutusjuhendite kasutamist, et parandada meditsiiniseadmete tundmist kasutajate seas.

Selgitus

Kui parandada tervishoiutöötajate teadmisi meditsiiniseadmete korrektse toimimise ja kasutuse kohta, siis vähenevad ka vale kasutuse tõenäosus ja oht patsientidele, keda nende seadmetega ravitakse. Info- ja sidetehnoloogia uued vahendid, nagu elektroonilised kasutusjuhendid, mis sisaldavad ka pilte või videolõike, võivad aidata oluliselt parandada meditsiiniseadmete tundmist.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu soovitus

2. lisa – 1. peatükk – punkt 4 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) Võimaldama kõigile tervishoiutöötajatele asjakohase hariduse ja koolituse, kuidas kasutada meditsiiniseadmeid nõuetekohaselt kooskõlas kasutusjuhendis kirjeldatud funktsiooni ja tehniliste nõuetega, et hoida ära terviseohte ja kõrvalekaldeid, sealhulgas neid, mis tulenevad seadmete ettekavatsematust korduvkasutusest.

Selgitus

Tervishoiutöötajatel peavad olema väga head teadmised selle kohta, kuidas funktsioneerivad ravis kasutatavad seadmed ja kuidas neid õigesti käsitseda. Üksnes see teadmine võimaldab neil minimeerida patsientide ja iseenda jaoks tekkivad ohte, mis võivad tuleneda meditsiiniseadmete valest kasutusest, näiteks korduvkasutamine seadmete puhul, mis on ette nähtud ja toodetud ühekordseks kasutuseks.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu soovitus

2. lisa – 1. osa – punkt 7 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a ) Edendama teadusuuringuid, sealhulgas nanotehnoloogia ja nanomaterjalide meditsiinilise kasutamise kohta.

Selgitus

Nanotehnoloogia ja nanomaterjalide laialdaste kasutusvõimaluste seas on tervishoiu valdkonda jäävad kasutusvõimalused kõige julgustavamad. Näiteks selliste materjalipindade nanostruktuuride muutmine, mida kasutatakse haiglate ehitamisel, et muuta need puhtaks ja steriilseks, võib olla oluline vahend tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastases võitluses.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu soovitus

2. lisa – 2. peatükk – punkt 1 – alapunkt a – teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– Integreerima nakkuste ennetamise ja tõrje meetmed patsiendi raviplaani.

Integreerima patsientide raviplaani nakkuste ennetamise ja tõrje meetmed, kaasa arvatud personalile vajalikud vaktsineerimiskampaaniad.

Selgitus

Meedikud ja parameedikud on ohus, kuna nad võivad nakatuda haigustesse ja saada haiglanakkuseid, kuid ka nad ise on samas ohuallikad haiglanakkuste levitamisel. Liikmesriigid peavad seepärast hoolt kandma selle eest, et personali ega patsientide tervis ei oleks ohustatud. Et vähendada haiglanakkusi, on oluline korraldada muu hulgas üksnes personalile suunatud vaktsineerimiskampaaniaid.

SELETUSKIRI

Meditsiiniteaduse jätkuvad edusammud on toonud kaasa Euroopa tervishoiuteenuste kvaliteedi paranemise, mis võimaldab muu hulgas märkimisväärselt lühendada või isegi vältida haiglaraviperioode.

Samas võivad ravitoimingud teatavatel juhtudel kahjustada patsientide tervist. Osa kõrvalekallete puhul on tegemist teatud sekkumise või ravi olemuslike ohtudega, teiste puhul on aga tegemist ravivigadega, mida oleks olnud võimalik vältida, või raviasutusest saadud nakkustega.

Euroopa Komisjoni uurimustest nähtub, et kõrvalekaldeid esineb 8–12 % Euroopa Liidu liikmesriikide haiglapatsientidel. See tähendab 6,7 kuni 15 miljonit haiglapatsienti. Sellele lisandub veel ligikaudu 37 miljonit esmatasandi arstiabi saanud patsienti, kellel on otseselt neile osutatud ravi tõttu tekkinud kõrvalekalded.

Tervishoiuteenuse levinumate kõrvalekallete hulka kuuluvad haiglatest ja muudest raviasutustest saadud nakkused. Selliste nakkustega puutub kokku iga kahekümnes haiglapatsient ehk kokku 4,1 miljonit patsienti aastas.

Veelgi murettekitavam on asjaolu, et igal aastal põhjustavad nosokomiaalsed nakkused ligikaudu 37 000 inimese surma, mis teeb sellest ühe sagedasema ja suurema ulatusega tahtmatu kahju põhjuse.

Nosokomiaalsete nakkuste arengut ja levikut soodustavad järgmised tegurid:

§ viiruste resistentsuse väljakujunemine antibiootikumide suhtes;

§ haiglate kõrge täituvus;

§ patsientide sagenenud ümbersuunamine;

§ patsientidega tegelevate töötajate ebapiisavus;

§ hoolimatu suhtumine kätehügieeni ja nakkuste ärahoidmise eri protseduuridesse;

§ ravivahendite ebaõige kasutamine.

Valdavalt on raviteenustega üldiselt seotud kõrvalekaldeid ja eeskätt nosokomiaalseid nakkusi võimalik vältida. Tervishoiuteenusest tingitud kõrvalekallete all kannatavate patsientide aastast 8–12 protsendimäära on võimalik ja tuleb vähendada.

Selleks peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid esmalt probleemi ulatust endale teadvustama, kogudes selleks teavet nii piirkondlikul, riigi kui ka üleeuroopalisel tasandil. Need andmed võimaldavad selgitada välja kindlamad seosed strateegiate, süsteemide ja struktuuride kvaliteedi ning patsientide turvalisuse tõstmisel saavutatud tulemuste vahel.

Samuti on oluline, et liikmesriikide eesmärgid kodanikele osutatavate tervishoiuteenuste täiustamise valdkonnas oleksid selgepiirilised. Tervishoiuteenustega seotud nakkuste vähendamine 20 % võrra 2015. aastaks on soovitatav ja saavutatav eesmärk, sest nakkustega võitlemise viisid on hästi teada ja neid on kerge edendada. Avaliku tervishoiu näol on tegemist esmatähtsa hüve ja õigusega. Tervishoiuteenuse tulemusel saadud nakkustest põhjustatud 37 000 surmajuhtumit aastas on liialt suur arv ja Euroopa Liidu kodanikud ei saa sellega leppida.

Selleks et saavutada 2015. aastaks seatud eesmärk vähendada selliseid nakkusjuhtusid 900 000 võrra aastas (vastab 20 % vähenemisele), peavad liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid oma pädevuse piires võtma vajalikud meetmed. Lisaks muudele strateegiatele tuleks eeskätt:

§ kaasata erialase väljaõppega meditsiinilist abipersonali senisest enam nakkuste kontrollimisse;

§ edendada tervishoiutöötajate ja parameedikute koolitust ja väljaõpet, pöörates erilist tähelepanu nosokomiaalsetele nakkustele ja neid põhjustavate viiruste resistentsusele antibiootikumide suhtes;

§ toetada valdkondlikke teadusuuringuid, pöörates erilist tähelepanu uutele tehnoloogiatele.

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peavad Euroopa Liidu institutsioonid ja eeskätt komisjon võtma endale selles valdkonnas olulise rolli andmete ja parimate tavade levitamise edendamisel. Eeskätt peab raportöör soovitavaks kutsuda komisjoni üles koostama ja esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule patsientidele suunatud dokumenti nosokomiaalsete nakkuste vältimise kohta.

Kokkuvõtteks soovib raportöör rõhutata vajadust pakkuda konkreetseid ja kiireloomulisi lahendusi nosokomiaalsete nakkuste otsustavaks ja püsivaks vähendamiseks Euroopas. Raportöör peab asjakohaseks seada liikmesriikidele eesmärgid vaatamata sellele, et need ei ole siduvad. Samuti peab ta vajalikuks paluda komisjonil anda kolme aasta pärast Euroopa Parlamendile aru edusammude kohta, mida liikmesriigid ja Euroopa Liit on selles valdkonnas ära teinud.

MENETLUS

Pealkiri

Patsiendi ohutus

Viited

KOM(2008)0837 – C6-0032/2009 – 2009/0003(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

23.1.2009

Vastutav komisjon

     istungil teada andmise kuupäev

ENVI

3.2.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

3.2.2009

IMCO

3.2.2009

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

EMPL

11.2.2009

IMCO

12.3.2009

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Amalia Sartori

15.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

17.2.2009

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

50

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Maria Berger, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Edite Estrela, Anne Ferreira, Alessandro Foglietta, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Gyula Hegyi, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Urszula Krupa, Jules Maaten, Marios Matsakis, Linda McAvan, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Amalia Sartori, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Iles Braghetto, Nicodim Bulzesc, Christofer Fjellner, Milan Gaľa, Johannes Lebech

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Christopher Heaton-Harris, Søren Bo Søndergaard

Esitamise kuupäev

3.4.2009