RAPORT Siseturu tulemustabel

15.1.2010 - (2009/2141(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Róża Thun Und Hohenstein

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

siseturu tulemustabeli kohta

(2009/2141(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta[1];

–   võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2004. aasta soovitust siseturgu mõjutavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta[2];

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti siseturu tulemustabeli kohta (SEK(2009)1007);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta: tõkete ja ebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil[3];

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta[4];

–   võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis[5];

–   võttes arvesse 24. septembri 2009. aasta nõukogu (konkurentsivõime – siseturg, tööstus ja teadusuuringud) järeldusi pealkirjaga „Kuidas parandada siseturu toimimist”[6];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0084/2009),

A.  arvestades, et tulemuslikult toimiv siseturg on hädavajalik stabiilse ja innovatiivse majanduskeskkonna loomiseks, kus tarbijad saavad kvaliteetseid teenuseid ja tooteid osta ning ettevõtted uusi töökohti luua;

B.   arvestades, et ehkki siseturg on tublisti arenenud, tuleb selle potentsiaali täieliku avamise tagamiseks veel palju tööd teha;

C.  arvestades, et siseturg ei saa nõuetekohaselt toimida ilma selle toimimist mõjutavate ühenduse eeskirjade nõuetekohase ülevõtmise, kohaldamise ja jõustamiseta;

D.  arvestades, et on hädavajalik, et liikmesriigid võtaksid siseturgu reguleerivad õigusaktid üle õigeaegselt;

E.   arvestades, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid võivad anda aktiivse panuse siseturgu reguleerivate õigusaktide paremaks ülevõtmiseks sellega, et jätkavad läbirääkimiste ja ülevõtmisprotsessi ajal omavahel tihedat koostööd;

F.   arvestades, et siseturu õigusaktide rakendamisest kokkuvõtete tegemiseks peaksid ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad korrapäraselt kohtuma;

G.  arvestades, et siseturu tulemustabeli avaldamine aitab vähendada ülevõtmisel esinevat mahajäämust, kuid on vaja kasutada kvalitatiivsemat lähenemisviisi, et näha arvudest kaugemale ja teha kindlaks mahajäämuse põhjused;

H.  arvestades, et kuigi siseturu tulemustabeli ja tarbijaturu tulemustabeli puhul kasutatakse eri kohaldamisalaga metoodikaid ja eri näitajaid, on neil ühine eesmärk parandada siseturu toimimist;

I.    arvestades, et praegune ülevõtmise mahajäämuse keskmine näitaja 1% on 2007. aastal riigipeade ja valitsusjuhtide kokku lepitud 1% eesmärgiga kooskõlas, kuid üheksal liikmesriigil on see eesmärk ikka veel täitmata;

J.    arvestades, et killustumisteguri suurus on 6%, mis tähendab, et 100 direktiivi on vähemalt ühes liikmesriigis veel üle võtmata;

K.  arvestades, et 22 direktiivi puhul on ülevõtmistähtaega ületatud rohkem kui kahe aasta võrra, mis tähendab riigipeade ja valitsusjuhtide 2002. aastal seatud „nulltolerantsi“ eesmärgi otsest eiramist;

L.   arvestades, et eriti tähtis on jälgida teatavate siseturu arengu jaoks oluliste direktiivide ülevõtmist;

M.  arvestades, et üldsusele kättesaadavam teave selle kohta, milliseid direktiive ei ole konkreetsed liikmesriigid veel üle võtnud, võib olla kasulik üldsuse teadlikkuse tõstmiseks ning surve avaldamiseks, näiteks Euroopa Parlamendi liikmete poolt liikmesriikide parlamendiliikmetele;

N.  arvestades, et endiselt esineb ülevõtmata jätmise või ebaõige ülevõtmise juhtumeid, kuid selle põhjus pruugi olla liikmesriikide soovimatus õigusakte õigesti üle võtta, vaid võib tuleneda asjaomaste ELi õigusaktide vähesest selgusest või järjepidevusest, mistõttu on soovitav, et siseturu tulemustabel ei oleks üksnes vahend, millega liikmesriikidele survet avaldada, vaid pakuks ka võimalusi dialoogiks, mille abil saab paremini mõista raksusi, mis tekivad liikmesriikidel õigusaktide ülevõtmisel;

O.  arvestades, et ülevõtmise kvaliteedi kohta on vaja rohkem teavet;

P.   arvestades, et siseturu valdkonnas toimunud rõhuasetuse nihkumise tõttu õigusaktidelt nende rakendamisele peaks siseturu tulemustabel korrapäraselt andma põhjalikumat teavet siseturu õigusaktide kohaldamise ja jõustamise kohta, sh siseturu toimimist kajastavate objektiivsete näitajate kohta, mis lubaks tulemusi ja suundumusi paremini jälgida;

Q.   arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmed peaksid teavitama oma valijaid neid mõjutavate siseturu õigusaktide rakendamisest ning sellest, kuidas nad saavad oma õigusi kaitsta;

R.   arvestades, et parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on andnud ja annab ka edaspidi oma algatusraportites, uurimustes, seminaridel ja kuulamistel kasulikke nõuandeid, kuidas rakendada, üle võtta ja jõustada peamisi siseturu õigusakte;

S.   arvestades, et koolitused ja piiriülene suhtlemine, sh komisjoni loodud elektrooniliste võrgustike kaudu, on ühenduse siseturuõiguse parema kohaldamise jaoks väga olulised;

T.   arvestades, et kodanikele ja ettevõtetele on tähtis siseturueeskirjade tulemuslik jõustamine, mis aitab neil siseturu potentsiaali täielikult ära kasutada,

Sissejuhatus

1. tervitab komisjoni eespool nimetatud soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta; rõhutab, et liikmesriigid ei tohiks välja valida neile kõige sobivamaid meetmeid, vaid peaksid püüdma neid kõiki rakendada;

2.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid tihedat koostööd nii komisjoniga kui ka omavahel ning võtaksid enda kanda oma osa vastutusest ja kohustustest siseturu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks; kutsub komisjoni kasutama kõiki oma volitusi siseturu eeskirjade tulemusliku kohaldamise tagamisel, sh tulemuslik turujärelevalve, ühtlustamine, õigusaktide edasine lihtsustamine ning muud abinõud kodanike ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks;

3.  on seisukohal, et oluline on tegutseda varases etapis, et vähendada mahajäämuse ohtu ülevõtmisel, ning komisjon peaks liikmesriike rohkem toetama kogu ülevõtmisprotsessi vältel; on seisukohal, et tuleks pidada dialoogi ja parandada teabevahetust eelkõige selleks, et ennetada võimalikke probleeme ja püüda neid lahendada enne ülevõtmistähtaja möödumist;

4.  toetab eriti mõtet liikmesriikide parlamentide tihedast kaasamisest ning tõhustatud koostööst teiste sidusrühmadega, nagu tööturu osapooled, läbirääkimiste ja ülevõtmise protsessis;

5.  rõhutab, et oluline on pidada avatud dialoogi ja teha tihedamat koostööd liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, et elavdada arutelu ning igakülgselt arvestada liikmesriikidel ülevõtmise käigus tekkivaid probleeme, sest direktiivide nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine liikmesriikides on siseturu tõhusa toimimise, konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise peamised eeldused ELis;

6.  palub komisjonil korraldada igal aastal siseturu foorumi, mis viiks omavahel kokku ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad ning teised sidusrühmad, et selgemini pühenduda siseturu õigusaktide ülevõtmisele, kohaldamisele ja jõustamisele;

7.  rõhutab, et selline siseturu foorum peaks korraldama kohtumisi nii töörühmade tasandil kui ka ministrite tasandil, olles oluline koht, kus riikide ametiasutused saavad vahetada parimaid tavasid;

8.  palub, et komisjon lisaks korrapäraselt siseturu tulemustabelisse põhjalikumat teavet siseturu õigusaktide kohaldamise ja jõustamise kohta, sh siseturu toimimise objektiivsete näitajate kohta;

9.  nõuab siseturu tulemustabeli, SOLVITi aruande, kodanike nõuandeteenistuse ja tarbijaturu tulemustabeli üheaegset avaldamist kord aastas (muutmata nende ilmumissagedust), et anda terviklik ülevaade siseturu arengust ning paremini koordineerida tööd, mida nendes valdkondades tehtud on, säilitades nende vahendite eripära;

10. palub komisjonil otsida uusi võimalusi, et kõrvaldada siseturu väljakujundamisel veel esinevad takistused, ja võtta muu hulgas kõigi uute ELi õigusaktide puhul kasutusele nn siseturutesti, millega tagatakse, et kavandatavad uued meetmed ei kahjustaks siseturgu;

11. on seisukohal, et siseturu tulemustabel langeb olulisel määral kokku komisjoni iga-aastase hinnanguga ühenduse õigusaktide kohaldamisele; ergutab seepärast komisjoni kasutama iga-aastast hindamist strateegilisemalt ning keskenduma vertikaalsetele poliitikavaldkondadele, mis võiks parandada siseturu tulemustabeli kvalitatiivset analüüsi;

12. palub komisjonil esitada koos siseturu tulemustabeliga lugejasõbralikum pressiteade, et tõsta teadlikkust tulemustest ning avaldada liikmesriikidele suuremat survet direktiivide nõuetekohase ja õigeaegse ülevõtmise tagamiseks;

Ülevõtmine

13. tervitab asjaolu, et ülevõtmisel esineva mahajäämuse 1% suurusest piirnormist on kolmandat korda järjest kinni peetud; nõuab tungivalt üheksalt normi täitmata jätnud liikmesriigilt meetmeid oma tulemuste parandamiseks;

14. on arvamusel, et siseturu direktiivide õigeaegse ja nõuetekohase ülevõtmise ning õigusaktide endi kvaliteedi vahel on selge seos; peab seepärast oluliseks ettevalmistavat tööd, sh kindlat kinnipidamist parema õigusloome põhimõtetest, igakülgset konsulteerimist liikmesriikidega ülevõtmise ja jõustamise viiside teemal, ning vajadust põhjaliku mõjuhinnangu ning Euroopa Kohtu asjaomase pretsedendiõiguse analüüsi järele enne uute õigusloomeettepanekute tegemist;

15. tuletab meelde, et ühes või mitmes liikmesriigis üle võtmata direktiivide arv on endiselt liiga suur, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike koostööle nende arvu kiireks vähendamiseks, alustades direktiividest, mille ülevõtmisega on hilinetud kaks aastat või kauem;

16. palub komisjonil anda oma veebisaidil üksikasjalikumat teavet selle kohta, milliseid direktiive ei ole konkreetsetes liikmesriikides rakendatud;

17. nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid komisjonile vastavustabelid üksikasjaliku teabega selle kohta, milliseid riiklikke meetmeid on võetud direktiivide ülevõtmiseks, et komisjon saaks anda täpsemat teavet ülevõtmise kvaliteedi kohta; palub komisjonil teha kindlaks õigeaegse ja nõuetekohase ülevõtmise parimad tavad ning teavitada neist liikmesriike;

Kohaldamine

18. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tõhustama koostööd siseturu eeskirjade kohaldamisega seotud riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, tagades ja tugevdades siseturu koordineerimisfunktsiooni ametiasutustes;

19. palub liikmesriikidel korraldada riigi- ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ja kohtuasutustele ühenduse olemasolevate programmide ja võrgustike raames korrapäraselt siseturu eeskirju käsitlevaid koolitusi;

20. jagab komisjoni seisukohta, et liikmesriigid peavad tagama komisjoni loodud piiriüleste elektrooniliste teabevõrkude (näiteks siseturu infosüsteem (IMI), toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteem (RAPEX), toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem (RASFF) või tarbijakaitsealase koostöö võrgustik (CPC)) toimimise selleks vajalike meetmete abil, sh vahendite eraldamise abil;

21. palub komisjonil käsitleda tööd siseturu õigusaktidega katkematu protsessina, kus järelhindamised peaksid etendama olulist osa ning neid tuleks kasutada selleks, et selgitada, kas õigusaktid on vastavuses esialgse mõjuhinnanguga või on neil suurem mõju, ning kui soovitud mõju ei ole, tegema kindlaks, kuidas õigusakte muuta või uuesti sõnastada, et tagada vastavus esialgsete eesmärkidega;

Jõustamine

22. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tugevdama jõupingutusi kodanike ja ettevõtete teavitamiseks nende õigustest siseturul, mis aitaks neil nimetatud õigusi tegelikult kasutada; palub komisjonil esmatähtsa küsimusena viia lõpule ühtse turu abiteenuste projekt teavitamise, nõustamise ning probleemide lahendamisel abi osutamise teenuste ühtlustamiseks ning nende kättesaadavamaks muutmiseks;

23. on seisukohal, et siseturgu käsitlev teave, mida komisjon internetis avaldab, on igakülgne, kuid liiga killustatud; kutsub komisjoni koos Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga looma ja tugevdama „Your Europe – Business” portaali, mis oleks elektrooniline kanal, kuhu on koondatud kogu siseturgu käsitlev teave, millega välditakse asjatut ja kulukat paralleelsete struktuuride loomist ning kasutatakse ära võimalik sünergia, eriti seoses teenustedirektiivist[7] tulenevalt esitatava teabega;

24. rõhutab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku juhtrolli tegevuses, mille tulemusena VKEd saavad kasutada ühtse turu pakutavaid võimalusi; toonitab, et bürokraatlikud kohustused kulutavad palju väärtuslikke ressursse ning takistavad seeläbi paremini keskendumast Euroopa ettevõtlusvõrgustiku peamisele ülesandele pakkuda VKEdele kohandatud tugiteenust; palub komisjonil kasutada senisest rohkem Euroopa ettevõtlusvõrgustikku selleks, et levitada sihtotstarbelist teavet, ning vähendada võrgustiku partnerite jaoks bürokraatiat;

25. arvab, et kahjude tulemuslikumaks hüvitamiseks tuleks liikmesriikidel komisjoni abiga parandada probleemide lahendamise mehhanismide, eriti SOLVITi võimekust; rõhutab, et SOLVITi kogemusi tuleks võtta arvesse poliitiliste otsuste tegemisel riigi ja ELi tasandil, tehes vajaduse korral muudatusi struktuuris või õigusaktides; kutsub liikmesriike üles SOLVITi keskuste võrgustikke veelgi tugevdama ja eraldama neile selleks täiendavaid rahalisi ja inimressursse;

26. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, et muuta SOLVITi keskused ning nende probleemide lahendamise tasuta teenused Euroopa ettevõtjatele ja kodanikele nähtavamaks;

°

° °

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT L 176, 7.7.2009, lk 17.
• [2]  ELT L 98, 16.4.2005, lk 47.
• [3]  ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 80.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0421.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0352.
• [6]  Nõukogu dokument 13024/09.
• [7]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Tulemuslikult toimiv siseturg on hädavajalik, et luua stabiilne ja innovatiivne majanduskeskkond, kus tarbijad võivad rahulikult kulutada ja ettevõtted uusi töökohti luua. Ehkki siseturg on oluliselt arenenud, tuleb selle potentsiaali täieliku avamise kindlustamiseks veel tublisti tööd teha.

Siseturg ei saa korralikult toimida ilma selle toimimist mõjutavate nõuetekohaselt üle võetud, kohaldatud ja jõustatud ühenduse eeskirjadeta. 29. juunil 2009 võttis komisjon vastu soovituse Euroopa ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta. Nimetatud soovitus on koos 2009. aasta juulist pärineva siseturu tulemustabeliga käesoleva raporti aluseks. Raportöör toetab komisjoni soovitust ja rõhutab, et liikmesriigid peaksid kohustuma rakendama kõik kavandatud meetmed, mitte aga tegema seda valikuliselt.

Eriti toetab raportöör komisjoni nimetatud mõtet kaasata läbirääkimiste ja uute siseturu õigusaktide ülevõtmise protsessi liikmesriikide parlamendid. Ta tahaks seda mõtet edasi arendada ja kutsuda komisjoni üles korraldama igal aastal siseturu foorumit, mis viiks omavahel kokku ELi ja liikmesriikide institutsioonide esindajad ja muud sidusrühmad, et selgemini pühenduda siseturu õigusaktide ülevõtmisele, kohaldamisele ja jõustamisele.

Lisaks on raportööri arvates oluline avaldada siseturu tulemustabel ja tarbijaturu tulemustabel üheaegselt (arvestades küll, et esimene neist avaldatakse kaks korda ja teine vaid kord aastas), kuna see annaks siseturu arengust parema ülevaate.

Ülevõtmine

Väga tähtis on, et liikmesriigid võtaksid siseturgu reguleerivad õigusaktid siseriiklikku õigusesse üle õigeaegselt. 1997. aastast alates iga kahe aasta järel avaldatavas siseturu tulemustabelis vaadeldakse seda, kui hästi ja kiiresti iga liikmesriik ühtse turu direktiive oma riiklikku õigusesse üle võtab. Samuti näidatakse seal ära käimasolevad rikkumismenetlused liikmesriikide vastu. Viimasel ajal on olukord selles osas tunduvalt paranenud.

2009. aasta juuli siseturu tulemustabelist nähtub, et ülevõtmise mahajäämuse keskmine näitaja ELis oli kolmandat korda järjest 1%, mis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu seatud eesmärgiga. Raportöör täheldab siiski, et üheksa liikmesriiki ei ole nimetatud 1% eesmärki täitnud. Raportöörile teeb muret ka asjaolu, et tähtaja pikalt ületanud direktiivide arv on endiselt liiga suur. 22 direktiivi puhul oli ülevõtmistähtajast möödunud juba üle kahe aasta. Lisaks ei ole 6% direktiividest üle võetud kõigis liikmesriikides, mis tähendab seda, et 100 siseturu direktiivi ei kehti kogu ELis tervikuna. Raportöör kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koostööle selle näitaja kiireks alandamiseks, alustades neist 22 direktiivist, mille ülevõtmistähtajast on möödunud vähemalt kaks aastat.

Oma 2008. aasta septembri resolutsioonis siseturu tulemustabeli kohta nõudis parlament täpsemat teavet sellest, millised direktiivid on jäänud üle võtmata, kuna statistiliselt on kõik direktiivid samaväärsed. Sama mõtet jätkates tahaks raportöör saada komisjoni veebisaidilt üksikasjalikumat teavet sellest, milliseid direktiive ei ole konkreetsetes liikmesriikides rakendatud. See võib olla kasulik üldsuse teadlikkuse tõstmiseks ning surve avaldamiseks, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmete poolt liikmesriikide parlamendiliikmetele.

Et komisjon suudaks ülevõtmise kvaliteeti piisavalt kontrollida, peab ta liikmesriikidelt saama vastavustabelid üksikasjaliku teabega sellest, milliseid riiklikke meetmeid on võetud mingi direktiivi ülevõtmiseks. Raportöör nõuab tungivalt liikmesriikidelt selle nõude täitmist.

Kohaldamine

Ilmneb, et kui direktiivid on üle võetud, pööravad liikmesriigid nende nõuetekohasele kohaldamisele vähem tähelepanu. Nad püüavad minimaalsete pingutustega rikkumismenetlusi vältida. Igal juhul on rikkumismenetluste arv endiselt liiga suur ja mitme liikmesriigi näitaja ületab tunduvalt ELi keskmist (47 juhtumit),

Ühtse turu reeglite parema kohaldamise saavutamiseks peaksid liikmesriigid ergutama tõhusat koostööd siseturu eeskirjade kohaldamisega seotud riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste vahel seeläbi, et tagavad ja tugevdavad oma haldusstruktuurides siseturu funktsiooni.

Raportöör tahaks rõhutada ka riigiteenistujate ja kohtunike edasise koolitamise ja piiriüleste vahetusprogrammide vajalikkust. Parlament võttis juba 2008. aasta juulis vastu raporti liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis, milles rõhutas, et kohtusüsteemi kõigil tasanditel vajatakse ühenduse õiguse alast koolitust ja töötajatele emakeeles kättesaadavat ajakohastatud teavet, millega samaaegselt tuleb parandada töötajate võõrkeelteoskust. Raportööri arvates on resolutsiooni rõhuasetused praegugi aktuaalsed ja vajavad eriti rõhutamist siseturu valdkonnas.

Lisaks arvab raportöör, et liikmesriigid peavad tõeliselt pingutama, et tagada komisjoni rajatud piiriüleste elektrooniliste teabevõrgustike (näiteks siseturu infosüsteem (IMI), toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteem (RAPEX), toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem (RASFF) ja tarbijakaitsealase koostöö süsteem (CPC-S)) toimimine selleks vajalike meetmete, sealhulgas vahendite eraldamise abil. IMI võimaldab haldusasutustel leida pädevaid asutusi teistes liikmesriikides ja esitada neile taotlusi, mille hõlbustamiseks on koostatud tõlgitud tüüpküsimused ja -vastused. IMI toetab halduskoostööd kutsekvalifikatsioonide direktiivi (2005/36/EÜ) ja teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) raames. RAPEXi ja RASFFi kaudu saavad liikmesriikide asutused kiiresti vahetada teavet ohtlike toodete või riskidega seonduvate sündmuste kohta. CPC-S süsteem toetab riigiasutuste vahelist koostööd tarbijakaitseõiguse piiriülesel jõustamisel ning kooskõlas ühtlustatud uurimis- ja jõustamisvolitustega.

Jõustamine

Lõpuks, ja võib-olla kõige tähtsama küsimusena on raportöör seisukohal, et liikmesriigid peaksid tugevdama jõupingutusi kodanike ja ettevõtete teavitamiseks nende õigustest siseturul, mis aitaks neil nimetatud õigusi tegelikult kasutada. Eriti toetab raportöör ühtse turu alase abi teenuste projekti, mille eesmärk on mitmesuguste teavitamis-, nõustamis-, abi- ja probleemilahendamise teenuste kättesaadavamaks muutmine ja ühtlustamine. Lisaks peaksid liikmesriigid komisjoni abiga parandama nende probleemide lahendamise mehhanismide, eriti SOLVITi suutlikkust. Raportöör kutsub liikmesriike üles SOLVITi keskuste võrgustikke veelgi tugevdama ning eraldama neile selleks täiendavaid rahalisi ja inimressursse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2009
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 15 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Tiziano Motti, Gianni Pittella, Mitro Repo, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Eva-Britt Svensson, Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Damien Abad, Liem Hoang Ngoc, Jacek Olgierd Kurski, Emma Mcclarkin, Antonyia Parvanova, Konstantinos Poupakis, Wim van de Camp, Anja Weisgerber, Kerstin Westphal