RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hariliku tuuni Thunnus thynnus püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1984/2003

15.4.2010 - (KOM(2009)0406 – C7‑0124/2009 – 2009/0116(COD)) - ***I

Kalanduskomisjon
Raportöör: Raül Romeva i Rueda


Menetlus : 2009/0116(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0119/2010
Esitatud tekstid :
A7-0119/2010
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hariliku tuuni Thunnus thynnus püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1984/2003

(KOM(2009)0406 – C7‑0124/2009 – 2009/0116(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0406);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0124/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 43 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7‑0119/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

[kuupäev],

[kuupäev],

millega kehtestatakse hariliku tuuni Thunnus thynnus püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1984/2003

millega kehtestatakse hariliku tuuni Thunnus thynnus püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1984/2003

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

välja jäetud

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

toimides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korras,

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Hariliku tuuni varusid reguleerivate meetmete ning statistiliste andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust parandavate meetmete osana ning ebaseadusliku kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks on ICCAT võtnud Marrakeshis (Maroko) 24. novembril 2008 vastu soovituse 08-12, millega muudetakse soovitust 07-10, milles käsitletakse ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi. Kuna kõnealune soovitus jõustub 17. juunil 2009, tuleb ühendusel see rakendada.

(4) Hariliku tuuni varusid reguleerivate meetmete ning statistiliste andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust parandavate meetmete osana ning ebaseadusliku kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks on ICCAT võtnud Recifes (Brasiilia) 15. novembril 2009 vastu soovituse 09-11, millega muudetakse soovitust 08-12, milles käsitletakse ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi. Kuna kõnealune soovitus jõustub 1. juunil 2010, tuleb ühendusel see rakendada.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ICCATi kehtestatud uute kaitsemeetmete ülevõtmise kohta, et ajakohastada ja täiendada käesoleva määruse lisasid.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse hariliku tuuni püügi dokumenteerimise ühenduse programm, et toetada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist.

Käesoleva määrusega kehtestatakse hariliku tuuni püügi dokumenteerimise ühenduse programm, et toetada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist, lisades sellesse ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi sätted hariliku tuuni päritolu kindlaksmääramiseks.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) kauplemine hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse laeva poolt või mõrraga ning mis lossitakse selle liikmesriigi territooriumil, mille lipu all sõidab laev või asub mõrd, ning

(i) kauplemine ühes liikmesriigis või kahe või enama liikmesriigi vahel hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse laeva poolt või mõrraga ning mis lossitakse ühenduse territooriumil, ning

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii) kauplemine kalakasvanduse hariliku tuuniga, mis on pärit harilikust tuunist, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse kalapüügilaeva poolt, mille lipuriik on sama liikmesriik, kus asub kalakasvatus, kui hariliku tuuniga varustatakse sama liikmesriigi üksust, ning

(ii) kauplemine ühes liikmesriigis või kahe või enama liikmesriigi vahel kalakasvanduse hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse kalapüügilaeva poolt ning on sumpadesse paigutatud ühenduse territooriumil asuvas kalakasvanduses.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iii) liikmesriikide vaheline kauplemine hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse laevade poolt, mille lipuriigiks on üks ühenduse liikmesriikidest, või mis on püütud ühe liikmesriigi territooriumil asuva mõrraga.

välja jäetud

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) „eksport” – ühenduse kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni igasugune liikumine kolmandasse riiki, sh ühenduse territooriumilt, kolmandatest riikidest või püügikohtadest;

(c) „eksport” – ühenduse kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud või töödeldud (sealhulgas kalakasvanduses kasvatatud) hariliku tuuni igasugune liikumine kolmandasse riiki, sh liidu territooriumilt, kolmandatest riikidest või püügikohtadest;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „import” – kolmanda riigi kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni toomine ühenduse territooriumile, sh sumpadesse paigutamise, nuumamise, kalakasvanduses kasvatamise või ümberlaadimise eesmärgil;

(d) „import” – kolmanda riigi kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud või töödeldud (sealhulgas kalakasvanduses kasvatatud) hariliku tuuni toomine ühenduse territooriumile, sh sumpadesse paigutamise, nuumamise, kalakasvanduses kasvatamise või ümberlaadimise eesmärgil;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „reeksport” – eelnevalt ühenduse territooriumile imporditud hariliku tuuni igasugune liikumine ühenduse territooriumilt välja;

(e) „reeksport” – eelnevalt ühenduse territooriumile imporditud püütud või töödeldud (sealhulgas kalakasvanduses kasvatatud) hariliku tuuni igasugune liikumine ühenduse territooriumilt välja;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a) „partii” – samal viisil esitatud harilikust tuunist valmistatud toodete kogus, mis on pärit samast asjaomasest geograafilisest piirkonnast ja samast kalalaevast või kalalaevade rühmast või samast mõrrast.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad hariliku tuuni kohta täidetud püügidokumendi (edaspidi „püügidokument”) esitamist iga hariliku tuuni kohta, mis lossitakse nende sadamates, tuuakse nende kalakasvandustesse või sealt välja püütakse.

1. Liikmesriigid nõuavad hariliku tuuni kohta täidetud püügidokumendi (edaspidi „püügidokument”) esitamist iga hariliku tuuni kohta, mis lossitakse või laaditakse ümber nende sadamates, tuuakse nende kalakasvandustesse või sealt välja püütakse.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hariliku tuuni igale partiile, millega kaubeldakse ühendusesiseselt, mis imporditakse ühendusse või eksporditakse või reeksporditakse ühenduse territooriumilt, on kaasas kinnitatud püügidokument, v.a juhtudel, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 3, ja vajaduse korral ICCATi üleviimisdeklaratsioon või kinnitatud reekspordisertifikaat (edaspidi „reekspordisertifikaat”).

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hariliku tuuni igasugune lossimine, üleviimine, tarnimine, väljapüük, sisekaubandus, import, eksport või reeksport ilma kaasneva täidetud ja kinnitatud püügidokumendita või reekspordisertifikaadita on keelatud.

Hariliku tuuni igasugune lossimine, üleviimine, tarnimine, väljapüük, sisekaubandus, import, eksport või reeksport ilma kaasneva täidetud ja kinnitatud püügidokumendita ning vajaduse korral ka reekspordisertifikaadita on keelatud.

Selgitus

Eraldava sidesõna „või“ kasutamine võib olla eksitav, kuna seda võib ekslikult mõista nii, et hariliku tuuni püügidokumendi võib ära jätta, kuigi see on hädavajalik mis tahes sisemaises või ekspordikaubanduses.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid ei paiguta harilikku tuuni:

 

(a) kalakasvandusse, millel ei ole liikmesriigi või konventsiooniosaliste, koostööd tegevate kolmandate riikide, kalastus- ja muude organisatsioonide luba või mis ei ole loetletud ICCATi nende kalakasvanduste registris, millel on luba tegelda ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni kasvatamisega;

3. Liikmesriigid ei paiguta harilikku tuuni kalakasvandusse, millel ei ole liikmesriigi või konventsiooniosaliste, koostööd tegevate kolmandate riikide, kalastus- ja muude organisatsioonide luba või mis ei ole loetletud ICCATi nende kalakasvanduste registris, millel on luba tegelda ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni kasvatamisega.

(b) samasse sumpa, kui tuunid on pärit erinevatest aastakäikudest, liikmesriikidest või erinevatelt konventsiooniosalistelt, v.a juhul, kui on võetud tõhusad meetmed liikmesriigi või konventsiooniosalise päritolu ja püügiaasta kindlakstegemiseks.

 

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kalakasvanduse asukoha liikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni saak paigutatakse eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning jaotatakse liikmesriikide kaupa või konventsiooniosalise päritolu alusel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Erandina artiklist 3 a tagavad kalakasvanduse asukoha liikmesriigid, et ühise püügioperatsiooni käigus püütud harilik tuun paigutatakse eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning jaotatakse ühiste püügioperatsioonide alusel.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Kalakasvanduse asukoha liikmesriigid tagavad, et harilik tuun püütakse kalakasvandustest välja samal aastal, mil see püüti, või enne seinerite kalapüügihooaja algust, juhul kui harilik tuun püütakse kalakasvandustest välja püügile järgneval aastal. Kui väljapüüki ei lõpetata kõnealusel ajavahemikul, täidavad ja edastavad kalakasvanduse asukoha liikmesriigid komisjonile 10 päeva jooksul pärast kõnealuse tähtaja lõppu iga-aastase ülekandmisdeklaratsiooni. Deklaratsioon peab sisaldama järgmist:

 

– ülekandmiseks mõeldud kalade kogus (kilogrammides) ja arv,

 

– püügiaasta,

 

– jagunemine suuruse järgi,

 

– lipuliikmesriik või konventsiooniosaline riik, ICCATi number ja kalapüügilaeva nimi,

 

– viited ülekantud saagi püügidokumendile,

 

– nuumamisrajatise nimi ja ICCATi number,

 

– sumba number ning

 

– teave väljapüütud koguste kohta (kilogrammides), kui väljapüük on lõpetatud.

 

Komisjon edastab deklaratsioonid ICCATi sekretariaadile 5 päeva jooksul.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d. Vastavalt lõikele 3 c üle kantud kogused paigutatakse kalakasvanduses eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa püügiaasta alusel.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid varustavad püügidokumendi vormidega ainult oma kalapüügilaevu ja mõrdade käitlejaid, kellel on luba püüda harilikku tuuni konventsioonialas, s.h kaaspüügina. Need vormid ei ole loovutatavad.

4. Lipuliikmesriigid või mõrra asukoha liikmesriigid varustavad püügidokumendi vormidega ainult oma kalapüügilaevu ja mõrdade käitlejaid, kellel on luba püüda harilikku tuuni konventsioonialas, s.h kaaspüügina.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Igal püügidokumendi vormil on kordumatu identifitseerimisnumber. Dokumendinumbrid on lipuriigile või mõrrale eriomased ning need antakse igale kalapüügilaevale või mõrrale.

5. Igal püügidokumendi vormil on kordumatu identifitseerimisnumber. Dokumendinumbrid on lipuriigile või mõrrale eriomased ning need antakse igale kalapüügilaevale või mõrrale. Niisugused vormid ei ole loovutatavad teisele kalapüügilaevale või mõrrale.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Püügidokumentide koopiad pannakse kaasa jagatud partii iga osa või töödeldud tootega, kasutades püügidokumendi originaali kordumatut dokumendinumbrit, et oleks võimalik jälgida nende liikumist.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kalapüügilaeva kaptenid, mõrra käitajad, kalakasvanduse käitajad, müüjad, eksportijad või nende volitatud esindajad täidavad püügidokumendi, märkides nõutud teabe vastavatesse lahtritesse, ning taotlevad dokumendi kinnitamist lõike 2 kohaselt iga kord, kui nad harilikku tuuni lossivad, üle viivad, välja püüavad, ümber laadivad, sellega sisekaubanduse raames kauplevad või seda ekspordivad.

1. Kalapüügilaeva kaptenid, mõrra käitajad, kalakasvanduse käitajad, müüjad, eksportijad või nende volitatud esindajad täidavad püügidokumendi, võimaluse korral elektrooniliselt, märkides nõutud teabe vastavatesse lahtritesse, ning taotlevad dokumendi kinnitamist lõike 2 kohaselt iga kord, kui nad harilikku tuuni lossivad, üle viivad, sumpadesse paigutavad, välja püüavad, ümber laadivad, sellega sisekaubanduse raames kauplevad või seda ekspordivad.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kalapüügilaev sõidab selle liikmesriigi lipu all või mõrd või kalakasvandus asub selles liikmesriigis, kus tuun välja püüti; või kui kalapüügilaev tegutseb prahilepingu alusel, kinnitab püügidokumendi prahtiva liikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus või organisatsioon;

(a) kalapüügilaev sõidab selle liikmesriigi lipu all või mõrd või kalakasvandus asub selles liikmesriigis, kus tuun välja püüti;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kogu püügidokumendis sisalduv teave on partii kontrollimise põhjal tõeseks tunnistatud;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõike 2 punkti a kohane kinnitamine ei ole vajalik, kui kõik müügiks saadaolevad harilikud tuunid on artikli 5 kohaselt märgistatud tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriigi või mõrra asukoha liikmesriigi poolt.

3. Lõike 2 kohane kinnitamine ei ole vajalik, kui kõik müügiks saadaolevad harilikud tuunid on artikli 5 kohaselt märgistatud tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriigi või mõrra asukoha liikmesriigi poolt.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui püütud ja lossitud hariliku tuuni kogused on alla ühe tonni või kolme kala, võib ajutise püügidokumendina kasutada püügipäevikut või müügiteatist kuni püügidokumendi kinnitamiseni seitsme päeva jooksul ning enne sisekaubanduse või ekspordi toimumist.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Püügidokumendi väljastamise, nummerdamise, täitmise ja kinnitamise juhised on esitatud IV lisas.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile märgistamisprogrammi rakendamise kokkuvõtte.

2. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile märgistamisprogrammi rakendamise kokkuvõtte. Komisjon edastab kokkuvõtted viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni iga partiiga, mis reeksporditakse nende territooriumilt, on kaasas kinnitatud reekspordisertifikaat.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Reekspordi eest vastutav käitaja täidab reekspordisertifikaadi, märkides nõutava teabe vastavatesse lahtritesse, ning taotleb reeksporditava hariliku tuuni partii reekspordisertifikaadi kinnitamist. Täidetud reekspordisertifikaadiga on kaasas koopia kinnitatud püügidokumendist (-dokumentidest), mis on seotud varem imporditud hariliku tuuniga.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused identifitseerivad kõik hariliku tuuni partiid, mis nende territooriumil lossitakse, sisekaubanduses ostetakse-müüakse, neile imporditakse, sealt eksporditakse või reeksporditakse. Pädevad asutused nõuavad ja kontrollivad kõigi hariliku tuuni partiide kinnitatud püügidokumente ja nendega seotud dokumente. Kontrollimine hõlmab ICCATi sekretariaadi andmebaasi konsulteerimist, mis sisaldab kinnitamist käsitlevaid andmeid.

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused identifitseerivad kõik hariliku tuuni partiid, mis nende territooriumil lossitakse, ümber laaditakse, sisekaubanduses ostetakse-müüakse, neile imporditakse, sealt eksporditakse või reeksporditakse. Pädevad asutused nõuavad ja kontrollivad kõigi hariliku tuuni partiide kinnitatud püügidokumente ja nendega seotud dokumente. Kontrollimine hõlmab ICCATi sekretariaadi andmebaasi konsulteerimist, mis sisaldab kinnitamist käsitlevaid andmeid.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pädevad asutused võivad läbi vaadata ka partii sisu, et kontrollida püügidokumendis ja kaasnevates dokumentides sisalduva teabe asjakohasust, ning viia vajaduse korral kontrolli läbi koos asjaomaste käitajatega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui liikmesriik avastab saadetise, millel ei ole püügidokumenti, teatab ta sellest tarnivale liikmesriigile või eksportivale konventsiooniosalisele ning lipuliikmesriigile või konventsiooniosalise lipuriigile, kui need on teada.

4. Kui liikmesriik avastab partii, millel ei ole püügidokumenti, teatab ta sellest tarnivale liikmesriigile või eksportivale konventsiooniosalisele ning lipuliikmesriigile või konventsiooniosalise lipuriigile, kui need on teada.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ametiasutustest, kes vastutavad püügidokumentide või reekspordisertifikaatide kinnitamise eest, edastades nende nime ja täieliku aadressi, vajaduse korral ka individuaalset volitust omava kinnitava ametniku nime ja ametinimetuse, dokumendi näidise, templi või pitsati jälje näidise ning vajaduse korral märgise näidised.

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni järgmisest:

 

(a) püügidokumentide või reekspordisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimise eest vastutavate asutuste nimi ja täielik aadress,

 

(b) individuaalset volitust omava kinnitava ametniku nimi, ametinimetus ning templi või pitsati jälje näidis ning

 

(c) vajaduse korral märgise näidised.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõnealusel teatisel on märgitud kuupäev, millal nende volitused jõustuvad. Ajakohastatud üksikasjad kinnitavate ametiasutuste kohta esitatakse komisjonile õigeaegselt.

2. Kõnealusel teatisel on märgitud kuupäev, millal nende volitused jõustuvad. Ajakohastatud üksikasjad kinnitavate ametiasutuste ja ametnike kohta esitatakse komisjonile õigeaegselt.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 15. septembriks elektrooniliselt aruande programmi kohta, mis hõlmab ajavahemiku eelnenud aasta 1. juulist kuni käesoleva aasta 30. juunini ja mis sisaldab IV lisas sätestatud teavet.

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 15. septembriks elektrooniliselt aruande programmi kohta, mis hõlmab ajavahemiku eelnenud aasta 1. juulist kuni käesoleva aasta 30. juunini ja mis sisaldab VI lisas sätestatud teavet.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib lisasid muuta artiklis 13 sätestatud korras.

Selleks et rakendada ICCATi, milles ühendus on osaline, vastu võetud kaitsemeetmeid, on komisjonil õigus muuta käesoleva määruse lisasid delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 12 a ning kooskõlas artiklites 12 b ja 12 c sätestatud tingimustega.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatused on seotud kaitsemeetmetega, mille on vastu võtnud ICCAT, milles ühendus on osaline.

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel lähtub komisjon käesoleva määruse sätetest.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artiklis 12 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 12 b tagasi võtab.

 

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 12 b ja 12 c sätestatud tingimusi.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 b

 

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 c

 

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

 

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

 

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud komitee.

 

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

 

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

 

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) I, IVa, IX ja XV lisa jäetakse välja.

(k) I, IVa, IX ja XV lisa tunnistatakse kehtetuks.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Viiteid määrusele (EÜ) nr 1984/2003 väljajäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

2. Viiteid määrusele (EÜ) nr 1984/2003 kehtetuks tunnistatud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Määruse läbivaatamine

 

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi pärast ICCATi poolt vastuvõetud soovitusi ning võttes arvesse ajakohastatud teaduslikke arvamusi kalavarude suuruse kohta, mis esitatakse selle koosolekutel, ja esitab vajalikud muudatusettepanekud.

Selgitus

CITES on konventsioon, mis kaitseb looma- ja taimeliikide bioloogilist mitmekesisust, samas kui ICCAT on hariliku tuuni varude majandamise ja kaitse organisatsioon.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD TOOTED. Toodete kirjeldus

Kombineeritud nomenklatuuri kood

ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD TOOTED. Toodete kirjeldus

Kombineeritud nomenklatuuri kood

Elus harilik tuun (Thunnus thynnus)

0301 94 00

Elus harilik tuun (Thunnus thynnus)

0301 94 00

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha

0302 35 10

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha

0302 35 10

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha, muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0302 35 90

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha, muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0302 35 90

terve harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 11

terve harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 11

harilik tuun (Thunnus thynnus), ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 13

harilik tuun (Thunnus thynnus), ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 13

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, muu kui terve või ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 19

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, muu kui terve või ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 19

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 90

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 90

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud

ex 0304 19 39

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud

ex 0304 19 39

muu liha kui hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud

ex 0304 19 39

muu liha kui hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud

ex 0304 19 39

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee ja muu liha, külmutatud

ex 0304 29 45

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee ja muu liha, külmutatud

ex 0304 29 45

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) muu liha

ex 0304 99 99

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) muu liha

ex 0304 99 99

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) jahu, pulber ja graanulid

ex 0305 10 00

 

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) maks ja mari, kuivatatud, suitsutatud, soolatud või soolvees

ex 0305 20 00

 

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, kuivatatud, soolatud või soolvees, kuid suitsutamata

ex 0305 30 90

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, kuivatatud, soolatud või soolvees, kuid suitsutamata

ex 0305 30 90

suitsutatud harilik tuun (Thunnus thynnus), sh filee

ex 0305 49 80

suitsutatud harilik tuun (Thunnus thynnus), sh filee

ex 0305 49 80

kuivatatud harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud või mitte, kuid suitsutamata

ex 0305 59 80

kuivatatud harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud või mitte, kuid suitsutamata

ex 0305 59 80

harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud, kuid mitte kuivatatud või suitsutatud, ja soolvees

ex 0305 69 80

harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud, kuid mitte kuivatatud või suitsutatud, ja soolvees

ex 0305 69 80

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja –konservid taimeõlis

ex 1604 14 11

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja –konservid taimeõlis

ex 1604 14 11

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis, nn seljafileed

ex 1604 14 16

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis, nn seljafileed

ex 1604 14 16

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis ja muud kui nn seljafileed

ex 1604 14 18

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis ja muud kui nn seljafileed

ex 1604 14 18

harilik tuun (Thunnus thynnus), muu kui tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid

ex 1604 20 70

harilik tuun (Thunnus thynnus), muu kui tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid

ex 1604 20 70

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa– lõige 2 – rida 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kalade arv, ligikaudne kogukaal ja kala keskmine kaal

Kalade arv, ligikaudne kogukaal ja kala keskmine kaal1

 

1 Kaal tuleb võimaluse korral esitada ligikaudse kaaluna. Kui ligikaudset kaalu ei kasutata, tuleb täpsustada tooteliik (nt GG) vormi jaotistes „Kogukaal” ja „Kala keskmine kaal”.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 2 – rida 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kaubanduslik teave eluskala puhul

3. Kaubanduslik teave eluskalaga kauplemise puhul

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 3 – rida 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ekspordi või lähetamise koht (kui meres, märkige püügipiirkond, kust harilik tuun püüti)

Ekspordi või lähetamise koht

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 3 – rida 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 5 – rida 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kalakasvandust käsitlev teave

6. Kalakasvandust käsitlev teave

Kalakasvatusrajatise kirjeldus

Kalakasvatusrajatise kirjeldus

Nimi, kalakasvanduse asukoha liikmesriik

Nimi, kalakasvanduse asukoha liikmesriik

ICCATi FFB nr ja kasvanduse asukoht

ICCATi FFB nr ja kasvanduse asukoht

Osalemine rahvusvahelises valikuuringu programmis (jah või ei)

Osalemine rahvusvahelises valikuuringu programmis (jah või ei)

Sumba kirjeldus

Sumba kirjeldus

Sumpa paneku kuupäev, sumba number

Sumpa paneku kuupäev, sumba number

Kalade kirjeldus

Kalade kirjeldus

Kalade ligikaudne arv, kogukaal ja keskmine kaal

Kalade ligikaudne arv, kogukaal ja keskmine kaal1

Vaatlemist käsitlev teave

ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave

Nimi, ametinimetus, allkiri

Nimi, ICCATi number, allkiri

Valitsusasutuse kinnitus

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

 

1 Kaal tuleb võimaluse korral esitada ligikaudse kaaluna. Kui ligikaudset kaalu ei kasutata, tuleb täpsustada tooteliik (nt GG) vormi jaotistes „Kogukaal” ja „Kala keskmine kaal”.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Kalakasvanduste väljapüügiga seotud teave

7. Kalakasvanduste väljapüügiga seotud teave

Väljapüügi kirjeldus

Väljapüügi kirjeldus

Väljapüügi kuupäev

Väljapüügi kuupäev

Kalade arv, (ligikaudne) kogumass ja keskmine mass

Kalade arv, (ligikaudne) kogumass ja keskmine mass

Märgise number (võimaluse korral)

Märgise number (võimaluse korral)

Hinnanguline jagunemine suuruse järgi (<8 kg, 8–30 kg, >30 kg)

ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave

Valitsusasutuse kinnitus

Nimi, ICCATi number, allkiri

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

Hinnanguline jagunemine suuruse järgi (<8 kg, 8–30 kg, >30 kg)

 

Valitsusasutuse kinnitus

 

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõige 8 – rida 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – vorm

Komisjoni ettepanek

1. ICCATi HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENT (BCD)

N°CC-YY-XXXXXX

1/2

2. PÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

LAEV/MÕRD

 

NIMI:

LIPURIIK

ICCATi REGISTRINUMBER°

 

ATEC

SAAGI KIRJELDUS

 

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

PIIRKOND | |PÜÜGIVAHEND

 

KALADE ARV

 

KOGUMASS (kg) |

KALA KESKMINE KAAL:K3| 1

MÄRGISE NR.(kui olemas)

 

Ühtse püügioperatsiooni nr ICCATi REGISTRIS (kui olemas)

 

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

3. KAUBANDUSLIK TEAVE

TOOTE KIRJELDUS

|ELUSKAAL (kg) | KALADE ARV | PIIRKOND

EKSPORTIJA/MÜÜJA

 

EKSPORDI-/LÄHETUSKOHT

ETTEVÕTE

.AADRESS

 

 

 

SIHTKOHA KALAKASVANDUS

 

RIIK

 

ICCATi FFB nr

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

TRANSPORDI KIRJELDUS (Lisada asjakohased dokumendid)

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

IMPORTIJA/OSTJA

 

ETTEVÕTE

 

IMPORDI-/SIHTKOHT (linn, riik)

 

AADRESS

 

ALLAKIRJUTAMISE KUUPÄEV

 

ALLKIRI

LISA(D): JAH '

/ EI (tõmmake õigele ring ümber)

4. ÜLEVIIMIST KÄSITLEV TEAVE

PUKSIIRLAEVA KIRJELDUS

 

ICCATi ÜLEVIIMISDEKLARATSIOONI NR

 

 

NIMI

 

LIPURIIK

 

ICCATi REGISTRINUMBER

 

 

ÜLEVIIMISEL SURNUD KALADE ARV

SURNUD KALADE KOGUMASS (kg)

 

 

VEETAVA SUMBA KIRJELDUS |SUMBA NR

 

 

LISA(D): JAH / EI (tõmmake õigele ring ümber)

5. ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEV TEAVE

TRANSPORDILAEVA KIRJELDUS

 

NIMI |

LIPURIIK | | ICCATI REGISTRINUMBER

 

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

SADAMA NIMI

 

SADAMARIIK

ASUKOHT (LAIUS-/PIKKUSKRAAD) |

 

TOOTE KIRJELDUS (Märkige iga tooteliigi netokaal kilogrammides)

F

RD (kg)

 

GG (kg)

 

DR (kg)

 

FL (kg)

 

OT(kg)

 

KOGUMASS WT

 

FR

RD(kg)

 

GG (kg)

 

DR (kg)

 

FL (kg)

 

OT(kg)

 

KOGUMASS WT FR (kg):

 

VALITSUSASUTUSE

KINNITUS

M

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

LISA(D): JAH / EI (tõmmake õigele ring ümber)

ICCATi HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENT (BCD) |N° CC YY XXXXXX | 2/2

6. KALAKASVANDUST KÄSITLEV TEAVE

KALAKASVATUSRAJATISE KIRJELDUS

NIMI

 

RIIK

 

ICCATi FFB nr

 

RIIKLIKU VALIKUURINGU PROGRAMM? JAH või EI (tõmmake õigele ring ümber)

ASUKOHT

 

SUMBA KIRJELDUS

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

SUMBA NR

 

KALADE KIRJELDUS

KALADE ARV

 

KOGUMASS (kg)

 

KESKMINE KAAL (kg)

 

VAATLEJAT KÄSITLEV TEAVE

NIMI

AMETINIMETUS

 

 

ALLKIRI

 

JAGUNEMINE SUURUSE JÄRGI

<8kg

 

8-30 kg

 

>30 kg

 

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

LISA(D) JAH /: EI (tõmmake õigele ring ümber)

7. VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

 

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

KALADE ARV

 

LIGIKAUDNE KAAL (kg)

 

KESKMINE KAAL (kg)

 

MÄRGISE NR (kui on olemas)

 

ICCATi PIIRKONDLIKKU VAATLEJAT KÄSITLEV TEAVE

NIMI

 

ICCATi nr

 

ALLKIRI

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

8 KAUBANDUSLIK TEAVE

TOOTE KIRJELDUS (Märkige iga tooteliigi netokaal kilogrammides)

F

RD(kg)

 

GG <kg)

 

DR (kg)

 

FL(kg)

 

OT(kg)

 

KOGUMASS F (kg):

 

FR

RD(kg)

 

GG <kg)

 

DR (kg)

 

FL(kg)

 

OT(kgl

 

KOGUMASS FR (kg):

 

EKSPORTIJA/MÜÜJA

 

EKSPORDI-/LÄHETUSKOHT

ETTEVÕTE

AADRESS

 

 

 

SIHTRIIK

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

TRANSPORDI KIRJELDUS

(Lisada asjakohased dokumendid)

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

IMPORTIJA/OSTJA

 

ETTEVÕTE

 

IMPORDI-/SIHTKOHT (linn, riik)

 

AADRESS

 

KUUPÄEV

 

ALLKIRI

LISA(D) JAH

/ EI (tõmmake õigele ring ümber)

Parlamendi muudatusettepanek

1. ICCATi HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENT(BCD)

N°CC-YY-XXXXXX

1/2

2. PÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

LAEV/MÕRD

 

NIMI:

LIPURIIK

ICCATI REGISTRINUMBER

 

välja jäetud

SAAGI KIRJELDUS

 

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

PIIRKOND | |PÜÜGIVAHEND

 

KALADE ARV

 

KOGUMASS (kg) |

KALA KESKMINE KAAL (KG)

MÄRGISE NR (kui on olemas)

 

Ühise püügioperatsiooni nr ICCATi REGISTRIS (kui on olemas)

 

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

3. KAUBANDUSLIK TEAVE ELUSKALAGA KAUPLEMISE KOHTA

TOOTE KIRJELDUS

|ELUSKAAL (kg) | KALADE ARV | PIIRKOND

EXPORTEPJSELLER

 

EKSPORDI-/LÄHETUSKOHT

ETTEVÕTE

AADRESS

 

 

 

SIHTKOHA KALAKASVANDUS

 

RIIK

 

ICCATi FFB nr

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

TRANSPORDI KIRJELDUS (Lisada asjakohased dokumendid)

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

IMPORTIJA/OSTJA

 

ETTEVÕTE

 

IMPORDI-/SIHTKOHT (linn, riik)

 

AADRESS

 

ALLAKIRJUTAMISE KUUPÄEV

 

ALLKIRI

LISA(D): JAH '

/ EI (tõmmake õigele ring ümber)

4. ÜLEVIIMIST KÄSITLEV TEAVE

PUKSIIRLAEVA KIRJELDUS

 

ICCATi ÜLEVIIMISDEKLARATSIOONI NR

 

 

NIMI

 

LIPURIIK

 

ICCATi REGISTRINUMBER

 

 

ÜLEVIIMISEL SURNUD KALADE ARV

SURNUD KALADE KOGUMASS (kg)

 

 

VEETAVA SUMBA KIRJELDUS |SUMBA NR

 

 

LISA(D): JAH / EI (tõmmake õigele ring ümber)

5. ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEV TEAVE

TRANSPORDILAEVA KIRJELDUS

 

NIMI |

LIPURIIK | | ICCATI REGISTRINUMBER

 

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

SADAMA NIMI

 

SADAMARIIK

ASUKOHT (LAIUS-/PIKKUSKRAAD) |

 

TOOTE KIRJELDUS (Märkige iga tooteliigi netokaal kilogrammides)

F

RD (kg)

 

GG (kg)

 

DR (kg)

 

FL (kg)

 

OT(kg)

 

KOGUMASS

 

FR

RD(kg)

 

GG (kg)

 

DR (kg)

 

FL (kg)

 

OT(kg)

 

KOGUMASS FR (kg):

 

VALITSUSASUTUSE

KINNITUS

 

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

LISA(D): JAH / EI (tõmmake õigele ring ümber)

ICCATi HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENT (BCD) |N° CC YY XXXXXX | 2/2

6. KALAKASVANDUST KÄSITLEV TEAVE

KALAKASVATUSRAJATISE KIRJELDUS

NIMI

 

RIIK

 

ICCATi FFB nr

 

RIIKLIK VALIKUURINGU PROGRAMM? JAH või EI (tõmmake õigele ring ümber)

ASUKOHT

 

SUMBA KIRJELDUS

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

SUMBA NR

 

KALADE KIRJELDUS

KALADE ARV

 

KOGUMASS (kg)

 

KESKMINE KAAL (kg):

 

ICCATi PIIRKONDLIKKU VAATLEJAT KÄSITLEV TEAVE

NIMI

ICCATi nr

 

 

ALLKIRI

 

JAGUNEMINE SUURUSE JÄRGI

<8 kg

 

8-30 kg

 

>30 kg

 

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

LISA(D) JAH /: EI (tõmmake õigele ring ümber)

7. VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

VÄLJAPÜÜGI KIRJELDUS

 

KUUPÄEV (ppkkaa)

 

KALADE ARV

 

LIGIKAUDNE KAAL (kg)

 

KESKMINE KAAL (kg)

 

MÄRGISE NR (kui on olemas)

 

ICCATi PIIRKONDLIKKU VAATLEJAT KÄSITLEV TEAVE

NIMI

 

ICCATi nr

 

ALLKIRI

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

8 KAUBANDUSLIK TEAVE

TOOTE KIRJELDUS (Märkige iga tooteliigi netokaal kilogrammides)

F

RD(kg)

 

GG <kg)

 

DR (kg)

 

FL(kg)

 

OT(kg)

 

KOGUMASS F (kg):

 

FR

RD(kg)

 

GG <kg)

 

DR (kg)

 

FL(kg)

 

OT(kgl

 

KOGUMASS FR (kg):

 

EKSPORTIJA/MÜÜJA

 

EKSPORDI-/LÄHETUSKOHT

ETTEVÕTE

AADRESS

 

 

 

SIHTRIIK

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

TRANSPORDI KIRJELDUS

(Lisada asjakohased dokumendid)

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

 

ASUTUSE NIMI

 

PITSER

AMETINIMETUS

 

ALLKIRI

 

KUUPÄEV

 

IMPORTIJA/OSTJA

 

ETTEVÕTE

 

IMPORDI-/SIHTKOHT (linn, riik)

 

AADRESS

 

KUUPÄEV

 

ALLKIRI

LISA(D): JAH

/ EI (tõmmake õigele ring ümber)

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

III a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

III a LISA

 

Püügidokumendi väljastamise, nummerdamise, täitmise ja kinnitamise juhised

 

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

 

1) Keel

 

Kui püügidokumenti ei täideta ICCATi ametlikus keeles (inglise, prantsuse ja hispaania keel), tuleb sellele lisada dokumendi ingliskeelne tõlge.

 

2) Nummerdamine

 

Liikmesriigid peavad töötama välja ainulaadse püügidokumentide nummerdamise süsteemi, kasutades oma kahetähelist ISO-süsteemi riigitähist koos arvuga, mis koosneb vähemalt kaheksast numbrist, millest vähemalt kaks numbrit peavad tähistama püügiaastat.

 

Näide: FR-09-123456 (FR tähistab Prantsusmaad)

 

Jagatud partiide või töödeldud toodete puhul tuleb nummerdada püügidokumendi originaali koopiad, lisades püügidokumendi originaali numbrile kahekohalise arvu.

 

Näide: FR-09-123456-01, FR-09-123456-02, FR-09-123456-03 jne.

 

Numbrid peavad olema järjestikused ja eelistatavalt trükitud. Väljastatud püügidokumentide plankide seerianumbrid registreeritakse saaja nime järgi.

 

3)Kinnitamine

 

Hariliku tuuni püügidokumendi mudel ei tohi asendada eelnevat üleviimisluba ega kalade sumpa paigutamise luba.

 

2. PÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

 

1) Täitmine

 

a) Üldpõhimõtted

 

Käesolev osa tuleb täita iga hariliku tuuni püügi kohta.

 

PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalapüügilaeva kapten või mõrra käitaja või nende volitatud esindaja või lipuliikmesriigi või mõrra asukoha liikmesriigi volitatud esindaja.

 

PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt veetavasse sumpa toimuva esimese üleviimise, ümberlaadimise või lossimise lõpuks.

 

NB: Ühiste püügioperatsioonide korral, nagu on määratletud nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007)1 artikli 2 punktis g, peab iga ühisesse püügioperatsiooni kaasatud kalapüügilaeva kapten täitma iga püügi kohta püügidokumendi.

 

b) Täpsemad juhised

 

„LIPULIIKMESRIIK”: märkida lipuliikmesriik või mõrra asukoha liikmesriik.

 

„ICCATi REGISTRINUMBER”: märkida selle kalapüügilaeva või mõrra ICCATi number, millele on antud hariliku tuuni püügi luba ICCATi konventsiooni alal. Kõnealust teavet ei pea esitama kalapüügilaevade kohta, mis püüavad harilikku tuuni kaaspüügina.

 

„PÜÜGIVAHEND”: märkida püügivahend, kasutades järgmisi koode:

 

BB                 söödalaev

 

GILL             nakkevõrk

 

HAND                      ridvata õng

 

HARP            harpuun

 

LL                 õngejada

 

MWT             pelaagiline traal

 

PS                 seinnoot

 

RR                 ridvaga käsiõng

 

SURF             klassifitseerimata pinnalähedane püük

 

TL                 õngeliin

 

TRAP            mõrd

 

TRO              vedel

 

UNCL            täpsustamata meetodid

 

OT                 muu liik

 

____________________

ELT L 96, 15.04.2009, lk 1.

 

„KOGUMASS”: märkida ligikaudne mass kilogrammides. Kui püügi ajal ei kasutata ligikaudset massi, märkida tooteliik (nt GG). Ühiste püügioperatsioonide korral peab registreeritud kogus vastama jaotamise süsteemi alusel iga kalapüügilaeva puhul kindlaksmääratud jaole.

 

„PIIRKOND” märkida Vahemeri, Atlandi ookeani lääneosa või Atlandi ookeani idaosa.

 

„MÄRGISE NR (kui on olemas)”: võib lisada ridu, et loetleda iga üksiku kala märgise number.

 

2) Kinnitamine

 

Lipuliikmesriik või mõrra asukoha liikmesriik vastutab PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa kinnitamise eest, välja arvatud juhul, kui harilik tuun märgistatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 5.

 

Lossitud või ümberlaaditud kala puhul peab kinnitamine toimuma hiljemalt ümberlaadimise või lossimise lõpuks.

 

Üleviidud eluskala puhul peab kinnitamine toimuma esimese üleviimise ajal veetavatesse sumpadesse, kuid peab igal juhul toimuma hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

 

3. ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEV KAUBANDUSLIK TEAVE

 

1) Täitmine

 

a) Üldpõhimõtted

 

Käesolev osa tuleb täita üksnes elusa hariliku tuuni riigisisese kaubanduse või ekspordi puhul.

 

ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja.

 

ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE osa tuleb täita hiljemalt veetavatesse sumpadesse toimuva esimese üleviimise lõpuks.

 

NB: Kui üleviimise ajal osa kaladest sureb ning kui tegemist on riigisisese kaubanduse või ekspordiga, tuleb püügidokumendi originaalist (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud) teha koopia ning kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja peab täitma püügidokumendi koopia KAUBANDUSLIKU TEABE osa ja edastama selle riigisisesele ostjale/importijale. Koopia kinnitamine tagab, et koopia on õige ning selle on registreerinud asjaomase liikmesriigi asutused. Ilma kinnituseta on igasugune püügidokumendi koopia kehtetu.

 

b) Täpsemad juhised

 

„PIIRKOND” märkida üleviimise piirkond, kas Vahemeri, Atlandi ookeani lääneosa või Atlandi ookeani idaosa.

 

„EKSPORDI-/LÄHETUSKOHT”: märkida selle kalapüügipiirkonna liikmesriigi või konventsiooniosalise nimi, kuhu harilik tuun üle veeti, või muul juhul märkige „avameri”.

 

„TRANSPORDI KIRJELDUS”: lisage mis tahes asjakohased kaubandust tõendavad dokumendid.

 

2) Kinnitamine

 

Lipuliikmesriik ei kinnita püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

 

Kinnitamine peab toimuma esimese üleviimise ajal veetavatesse sumpadesse, kuid peab igal juhul toimuma hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

 

4. ÜLEVIIMIST KÄSITLEV TEAVE

 

1) Täitmine

 

a) Üldpõhimõtted

 

Käesolev osa tuleb täita üksnes elusa hariliku tuuni puhul.

 

ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osa täitmise eest vastutab kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja.

 

ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt esimese üleviimise lõpuks.

 

Esimese üleviimise lõpuks peab kalapüügilaeva kapten esitama puksiirlaeva kaptenile püügidokumendi (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud).

 

Täidetud ja vajaduse korral kinnitatud püügidokument peab olema kaasas kalade üleviimisel kalakasvandusse, kaasa arvatud elusa hariliku tuuni üleviimisel veetavast sumbast teise veetavasse sumpa või surnud hariliku tuuni üleviimisel veetavast sumbast abilaeva.

 

NB: Kui üleviimise ajal mõni kala sureb, tuleb teha püügidokumendist (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBADUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud) koopia ning püügidokumendi koopia KAUBANDUSLIKU TEABE osa peab täitma riigisisene müüja/eksportija või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja ning esitama selle riigisisesele ostjale/importijale. Koopia kinnitamine tagab, et koopia on õige ning selle on registreerinud asjaomase liikmesriigi asutused. Ilma kinnituseta on igasugune püügidokumendi koopia kehtetu.

 

b) Täpsemad juhised

 

„ÜLEVIIMISEL SURNUD KALADE ARV” ja „SURNUD KALADE KOGUMASS”: kõnealused osad täidab (vajaduse korral) puksiirlaeva kapten.

 

„SUMBA NR”: kui puksiirlaeval on mitu sumpa, märkige iga sumba number.

 

2) Kinnitamine

 

Käesoleva osa kinnitamine ei ole kohustuslik.

 

5. ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEV TEAVE

 

1) Täitmine

 

a) Üldpõhimõtted

 

Käesolev osa tuleb täita üksnes surnud hariliku tuuni puhul.

 

ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab ümberlaadimisega tegeleva kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja.

 

ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt ümberlaadimise lõpuks.

 

b) Täpsemad juhised

 

„KUUPÄEV”: märkida ümberlaadimise kuupäev.

 

„SADAMA NIMI”: märkida sadama nimi, kus ümberlaadimine toimub.

 

„SADAMARIIK”: märkida liikmesriik või konventsiooniosaline, kelle sadamas ümberlaadimine toimub.

 

2) Kinnitamine

 

Lipuliikmesriik ei kinnita püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

 

Kinnitamine peab toimuma hiljemalt ümberlaadimise lõpuks.

 

6. KALAKASVANDUST KÄSITLEV TEAVE

 

1) Täitmine

 

a) Üldpõhimõtted

 

Käesolev osa tuleb täita üksnes sumpadesse paigutatud elusa hariliku tuuni puhul.

 

Puksiirlaeva kapten peab sumpadesse paigutamise ajal esitama kalakasvanduse käitajale püügidokumendi (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud).

 

KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalakasvanduse käitaja või tema volitatud esindaja või kalakasvanduse asukoha liikmesriigi volitatud esindaja.

 

KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

 

b) Täpsemad juhised

 

„SUMBA NR”: märkida iga sumba number.

 

„ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave”: märkige nimi, ICCATi number ja allkiri.

 

2) Kinnitamine

 

KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osa kinnitamise eest vastutab kalakasvanduse asukoha liikmesriik.

 

Kalakasvanduse asukoha liikmesriik ei kinnita püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

 

Kinnitamine peab toimuma hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

 

7. VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

 

1) Täitmine

 

a) Üldpõhimõtted

 

Käesolev osa tuleb täita üksnes kalakasvanduses surnud hariliku tuuni puhul.

 

KALAKASVANDUSE VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalakasvanduse käitaja või tema volitatud esindaja või kalakasvanduse asukoha liikmesriigi volitatud esindaja.

 

VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt väljapüügi lõpuks.

 

b) Täpsemad juhised

 

„MÄRGISE NR (kui on olemas)”: võib lisada ridu, et loetleda iga üksiku kala märgise number.

 

„ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave”: märkige nimi, ICCATi number ja allkiri.

 

2) Kinnitamine

 

VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa kinnitamise eest vastutab kalakasvanduse asukoha liikmesriik.

 

Kalakasvanduse asukoha liikmesriik ei kinnita püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE, ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE ja KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osad ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

 

Kinnitamine peab toimuma hiljemalt väljapüügi lõpuks.

 

8. KAUBANDUSLIK TEAVE

 

1) Täitmine

 

a) Üldpõhimõtted

 

Käesolev osa tuleb täita surnud hariliku tuuni riigisisese kaubanduse või ekspordi korral.

 

Riigisisene müüja või eksportija või nende volitatud esindaja või müüja/eksportija liikmesriigi volitatud esindaja vastutab KAUBANDUSLIKU TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest, v.a IMPORTIJA/OSTJA jaotis.

 

KAUBANDUSLIKU TEABE osa, v.a IMPORTIJA/OSTJA jaotis, tuleb täita enne, kui toimub riigisisene kaladega kauplemine või nende eksportimine.

 

Riigisisese kauplemise puhul peab IMPORTIJA/OSTJA jaotise täitma riigisisene ostja pärast seda, kui on toimunud riigisisene kaladega kauplemine.

 

Rahvusvahelise kauplemise puhul peab IMPORTIJA/OSTJA jaotise täitma importija.

 

b) Täpsemad juhised

 

„TRANSPORDI KIRJELDUS”: lisage mis tahes asjakohased kaubandust tõendavad dokumendid.

 

2) Kinnitamine

 

KAUBANDUSLIKU TEABE osa (v.a IMPORTIJA/OSTJA jaotis) kinnitamise eest vastutab müüja/eksportija liikmesriik, v.a juhul, kui harilik tuun märgistatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5.

 

NB: Juhul kui ühe püügidokumendi alusel toimub rohkem kui üks riigisisene kauplemine või eksport, peab riigisisese müüja või eksportija liikmesriik kinnitama püügidokumendi originaali koopia ning seda tuleb kasutada ja tunnustada kui püügidokumendi originaali. Koopia kinnitamine tagab, et koopia on õige ning selle on registreerinud asjaomase liikmesriigi asutused. Ilma kinnituseta on igasugune püügidokumendi koopia kehtetu.

 

NB: Reekspordi korral tuleb kasutada REEKSPORDI SERTIFIKAATI, et näidata ära edasine liikumine, ning see peab olema seotud püügidokumendi originaalis sisalduva püüki käsitleva teabega püügidokumendi originaali numbri kaudu.

 

Kui harilikku tuuni püütakse kalapüügilaeva või puksiirlaevaga, mis sõidab selle liikmesriigi lipu all või mille asukohariigiks on see liikmesriik või konventsiooniosaline riik, kes kasutab märgistamissüsteemi, ning see tuun eksporditakse surnuna või reeksporditakse, ei pea REEKSPORDI SERTIFIKAADIGA kaasasolevat püügidokumenti kinnitama. Siiski tuleb kinnitada REEKSPORDI SERTIFIKAAT.

 

Pärast importimist võib hariliku tuuni jaotada mitmeks osaks, mille võib omakorda eksportida. Sellisel juhul peab reeksportiv liikmesriik või konventsiooniosaline kinnitama, et reeksporditud osa on pärit püütud kalast, millega oli kaasas püügidokument.

Selgitus

Püügidokumendi nummerdamissüsteem on ISO (mitte NUTS) kahetäheline riigitähis. BCD täiendab eelnevat üleviimisluba ja kalade sumpa paigutamise luba. See on püügi õiguspärasuse kolmas kontroll.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Imporditud hariliku tuuni kirjeldus

3. Imporditud hariliku tuuni kirjeldus

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT (kui käesoleva punkti all registreeritakse eri liiki tooteid, tuleb mass märkida eraldi iga tooteliigi kohta)

Netomass (kg)

Netomass (kg)

Püügidokumendi number (numbrid) ja importimise kuupäev(ad)

Püügidokumendi number (numbrid) ja importimise kuupäev(ad)

Kalapüügilaeva(de) lipuriik(-riigid) või mõrra asukohariik, vajaduse korral

Kalapüügilaeva(de) lipuriik(-riigid) või mõrra asukohariik, vajaduse korral

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Reeksporditava hariliku tuuni kirjeldus

4. Reeksporditava hariliku tuuni kirjeldus

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT (kui käesoleva punkti all registreeritakse eri liiki tooteid, tuleb mass märkida eraldi iga tooteliigi kohta)

Netomass (kg)

Netomass (kg)

Vastav(ad) püügidokumendi(-dokumentide) number (numbrid) 3. punktist

Vastav(ad) püügidokumendi(-dokumentide) number (numbrid) 3. punktist

 

Sihtriik

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõige 7 – rida 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Importija teatis hariliku tuuni partii importimise kohta liikmesriiki või konventsiooniosalisele

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – vorm

Komisjoni ettepanek

DOKUMENDI NUMBER

ICCATi HARILIKU TUUNI REEKSPORDI SERTIFIKAAT

REEKSPORTI KÄSITLEV OSA:

 

1. REEKSPORTIV RIIK/ORGANISATSIOON/KALASTUSORGANISATSIOON

2. REEKSPORDI KOHT

3. IMPORDITUD HARILIKU TUUNI KIRJELDUS

 

Tooteliik

 

 

Netomass

Lipuliikmesriik

Impordikuupäev

Hariliku tuuni püügi dokumendi (BCD) nr

F/FR RD/GG/DR/FL/OT

 

(kg)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. REEKSPORDITAVA HARILIKU TUUNI KIRJELDUS

 

Tooteliik

 

 

Netomass

Vastav BCD number

F/FR RD/GG/DR/FL/OT

 

(kg)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F=värske, FR=külmutatud, RD=terve, GG=lõpuste ja sisikonnata, DR=roogitud, FL=filee, OT=muud (kirjeldage tooteriiki: )

 

 

5. REEKSPORTIJA DEKLARATSIOON:

Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige.

Nimi Aadress Allkiri Kuupäev

6. VALITSUSASUTUSE KINNITUS:

Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige.

Partii kogumass: kg

 

Nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Valitsusasutuse pitser

7. IMPORTI KÄSITLEV OSA

IMPORTIJA DEKLARATSIOON

 

Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige.

 

Importija sertifikaat

Nimi Aadress Allkiri Kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

Impordi lõpp-punkt: Linn Riik/Piirkond Konventsiooniosaline

Hariliku tuuni statistiline dokument reekspordi sertifikaat: 2007

MÄRKUS: KUI KÄESOLEV VORM TÄIDETAKSE MUUS KUI INGLISE KEELES, PALUN LISAGE SELLE DOKUMENDI INGLISKEELNE TÕLGE.

Märkus: Lisada kehtivad transpordidokumendid ja hariliku tuuni püügi dokumentide koopiad.

Parlamendi muudatusettepanek

1. DOKUMENDI NUMBER

ICCATi HARILIKU TUUNI REEKSPORDI SERTIFIKAAT

2. REEKSPORTI KÄSITLEV OSA:

 

REEKSPORTIV RIIK/ ORGANISATSIOON/ KALASTUSORGANISATSIOON

REEKSPORDI KOHT

3. IMPORDITUD HARILIKU TUUNI KIRJELDUS

 

Tooteliik

 

 

Netomass

Lipuliikmesriik

Impordikuupäev

Hariliku tuuni püügi dokumendi (BCD) nr

F/FR RD/GG/DR/FL/OT

 

(kg)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. REEKSPORDITAVA HARILIKU TUUNI KIRJELDUS

 

Tooteliik

 

 

Netomass

Vastav BCD number

F/FR RD/GG/DR/FL/OT

 

(kg)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F=värske, FR=külmutatud, RD=terve, GG=lõpuste ja sisikonnata, DR=roogitud, FL=filee, OT=muud (kirjeldage tooteriiki: )

 

SIHTRIIK:

5. REEKSPORTIJA DEKLARATSIOON:

Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige.

Nimi Aadress Allkiri Kuupäev

6. VALITSUSASUTUSE KINNITUS:

Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige.

välja jäetud

Nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Valitsusasutuse pitser

7. IMPORTI KÄSITLEV OSA

IMPORTIJA DEKLARATSIOON:

 

Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige.

 

Importija sertifikaat

Nimi Aadress Allkiri Kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

Impordi lõpp-punkt: Linn Riik/Piirkond Konventsiooniosaline

välja jäetud

MÄRKUS: KUI KÄESOLEV VORM TÄIDETAKSE MUUS KUI INGLISE KEELES, PALUN LISAGE SELLE DOKUMENDI INGLISKEELNE TÕLGE.

Märkus: Lisada kehtivad transpordidokumendid ja hariliku tuuni püügi dokumentide koopiad.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – lõige 1 – teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

saadud kinnitatud püügidokumentide arv;

– teistelt liikmesriikidelt või konventsiooniosalistelt saadud kinnitatud püügidokumentide arv;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – lõige 1 – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– hariliku tuuni partiide koguhulk, mille kohta langetati keelav otsus, koos jaotusega toodete, tegevuse laadi (sisekaubandus, import, eksport, reeksport, üleviimine kalakasvandustesse) kohta, keelustamise põhjused ja liikmesriigid, konventsiooniosalised ja/või kolmandad riigid, kust tuunid olid pärit või mis olid partii sihtkohaks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Partiisid käsitlev teave vastavalt artikli 9 lõikele 1:

2. Partiisid käsitlev teave vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 1:

– partiide arv

– partiide arv

– hariliku tuuni koguhulk koos jaotusega toodete, tegevuse laadi (sisekaubandus, import, eksport, reeksport, üleviimine kalakasvandustesse) kohta, liikmesriigid, konventsiooniosalised või muud artikli 9 lõikes 1 osutatud riigid.

– hariliku tuuni koguhulk koos jaotusega toodete, tegevuse laadi (sisekaubandus, import, eksport, reeksport, üleviimine kalakasvandustesse) kohta, liikmesriigid, konventsiooniosalised või muud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud riigid.

SELETUSKIRI

Hariliku tuuni varude majandamise eest Atlandi ookeani piirkonnas vastutab ICCAT – Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon. Käesolevas raportis käsitletakse ICCATi püügi dokumenteerimise programmi ülevõtmist ühenduse õigusesse.

Kõnealune programm on kõige uuem ICCATi hariliku tuuni varusid käsitlevatest majandusmeetmetest, mis on pärit 1974. aastast, mil lepiti kokku, et püütava kala minimaalne kaal peab olema 6,4 kg. Järgnenud aastate jooksul on ICCAT võtnud vastu kokku 59 harilikku tuuni käsitlevat soovitust ja resolutsiooni, millest kaksteist on endiselt jõus. Veel kaksteist soovitust käsitlevad hariliku tuuni püügi dokumenteerimist. On selge, et hariliku tuuni püük on ICCATi jaoks olnud probleem juba väga pikka aega.

ELi varasemad ja kehtivad määrused hariliku tuuni statistiliste dokumentide kohta

Esimene konkreetne katse parandada hariliku tuuni püügi dokumenteerimist tehti 1992. aastal, mil ICCAT lõi harilikku tuuni käsitlevate statistiliste dokumentide programmi. Kõnealust dokumenti nõuti hariliku tuuni importimisel ELi või mis tahes ICCATi konventsiooni osalisse riiki (otse lossimine või import). Dokument sisaldas andmeid tuuni päritolu kohta (päritoluriik, kasutatud püügivahend, väljapüügi piirkond, eksportija nimi) ning selle pidi kinnitama kalapüügilaeva lipuriigi ametnik. Algselt kohaldati süsteemi külmutatud hariliku tuuni suhtes (ICCATi soovitus 92-1), kuid peagi hakati seda kohaldama ka värske kala suhtes (ICCATi soovitus 93-3). ELis rakendati kõnealust süsteemi nõukogu määrusega 858/94.

1990. aastate lõpus hakkas hariliku tuuniga kauplemine muutuma keerulisemaks ja selle jälgimine tekitas probleeme. Olukorrale reageerimiseks lisas ICCAT statistilisse dokumenti lisaks impordile ka ekspordi ja reekspordi (soovitus 2000-22). Lisati ka muud liigid (mõõkkala, suursilm-tuun). Uute sätete rakendamiseks võeti vastu nõukogu määrus 1984/2003.

Peagi jäi aga statistilise dokumendi suutlikkus hariliku tuuniga rahvusvahelise kauplemise arengust maha. Seejärel võttis ICCAT 2007. aastal vastu hariliku tuuni püügi dokumenteerimise (BCD) programmi (soovitus 07-10), mida muudeti 2008. aastal (soovitus 08-12) ja mis kujutas endast palju keerukamat süsteemi, millega nähti ette tuuni range jälgimine alates püügikohast kuni selle lõppturule jõudmiseni.

Siiski muudeti BCD programmi enne selle rakendamist ühenduse õigusaktides (komisjoni ettepanek KOM(2009)406) Brasiilias Recifes 2009. aastal toimunud ICCATi kohtumisel. Käesolev raport sisaldab Recife kohtumise viimaseid arenguid. Nõukogu järgib sama lähenemist ning seega toimivad mõlemad institutsioonid sarnaselt.

Ettepanek

Võttes arvesse ülalkirjeldatud ajaloo keerukust, näib kõige selgem viis kirjeldada BCD programmi sellisena, nagu see on pärast Recife kohtumist, st muudetud kujul. Käesoleva raporti muudatusettepanekutes keskendutaksegi Recife kohtumise tulemusel tehtud muudatustele, v.a mõni erand, mida on kirjeldatud üksikasjalikult allpool.

BCD on kalaliikide puhul tõenäoliselt kõige keerukam olemasolev programm. Täidetud BCD peab olema hariliku tuuni partiiga kaasas praktiliselt tooteahela igas etapis, alates selle püügist, kaasa arvatud lossimine, ümberlaadimine, sumpadesse paigutamine, väljapüük, importimine, eksportimine ja reeksportimine. Püügidokumendi peavad igas etapis kinnitama lipuliikmesriigi, mõrra asukoha või sumba asukoha liikmesriigi asutused ning see hõlmab suurt hulka teavet:

· püügiandmed (kalapüügilaeva või mõrra nimi, lipuliikmesriik, kus ja kuidas kala püüti, sealhulgas kalade arv ja suurus);

· teave müüja või eksportija kohta (ettevõtte nimi ja aadress, kuupäev, allkiri, ekspordi- või impordikoht);

· ümberlaadimist käsitlev teave (kalapüügilaevade nimed, kuupäev, sadam, toote kirjeldus, kaal);

· kalakasvandust käsitlev teave (nimi, sumpadesse paigutamise kuupäev, kalade hinnanguline arv ja kaal);

· väljapüüki käsitlev teave (kuupäev, kalade arv, kaal, märgise numbrid, allkiri);

· kaubanduslik teave (toote kirjeldus, ekspordikoht ja kuupäev, eksportiva ettevõtja nimi ja andmed, sihtkoht, transpordi kirjeldus).

Programmis täpsustatakse lisaks, kuidas BCD tuleb täita ja kinnitada ning kellele ja mis tähtaja jooksul see tuleb saata. Liikmesriigid peavad püügidokumentide koopiaid säilitama kaks aastat.

Recife kohtumise tulemusel tehtud olulisemad uuendused ja seega käesolevas raportis esitatud muudatusettepanekud on seotud järgmiste teemadega:

· üldine nõue püüda sumpadesse paigutatud kala välja püügiaastal või enne järgmise aasta seinerite püügihooaja algust (erandid on lubatud);

· enam ei ole lubatud kasutada prahitud kalapüügilaevu;

· uus lisa, mis sisaldab juhiseid BCD väljastamise, täitmise ja kinnitamise kohta.

Nõukoguga peetud aruteludel tegi komisjon ettepaneku sätte kohta, mida ei võetud vastu Refice kohtumisel – et BCD kinnitatakse hiljemalt asjaomase operatsiooni (ümberlaadimine, lossimine, sumpadesse paigutamine, väljapüük) lõpuks. ICCATi soovitus ei hõlma kinnitamise lõpuleviimise tähtaega ning komisjoni lisatud säte on soovitatav, sest see tagab viivitamata kinnitamise.

Harilik tuun, ICCAT ja ELi ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlev määrus

Hariliku tuuni püügi ja sellega kauplemise dokumenteerimise programm said alguse 1992. aastal, mil tekkisid tõsised probleemid seoses sellega, et hariliku tuuni püügiga tegelesid mugavuslippude all sõitvad laevad. Sel ajal oli ICCAT innovatiivne ja julge organisatsioon, kes püüdis leida muid meetmeid, et võidelda nähtuse vastu, mida sellest ajast nimetatakse ebaseaduslikuks, teatamata ja reguleerimata kalapüügiks. 1996. aasta alguses võttis ICCAT vastu mitmed kaubandusmeetmed, et keelustada hariliku tuuni importimine mitmest riigist, kelle laevad olid tegelenud hariliku tuuni püügiga ICCATi eeskirju eirates. Kahjuks muutus see meetod kasutuks, kuna eeskirju rikkunud laevad hakkasid sõitma teiste lippude all ning riigid, kelle suhtes oli kehtestatud impordikeeld, ühinesid ICCATiga, kuigi ei ole selge, kas nad tegelesid konventsiooniosalistena kalapüügiga vastutustundlikumalt.

Neid kahte ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks võetud meedet – impordikeeldu ja püügisertifikaate – võib pidada nõukogu 2008. aastal vastu võetud ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse koostamise põhjuseks. Kõnealune määrus hõlmab nõuet, et enne kala importimist ELi on vaja sertifikaati kala päritolu kohta, ning võimalust kehtestada impordikeelde riikidest, mille puhul on tuvastatud vastuvõetamatu kalapüügiga tegelemine. Ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse rakendusmeetmetes on BCD programm loetletud kui kehtiv sertifikaat ELi importimiseks.

Lõppmärkused

Kvaliteetne harilik tuun on nii suure rahalise väärtusega, et käitajad on pettuse eesmärgil hakanud kontrollide vältimiseks leiutama erakordseid mooduseid. Seda tõendab hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi üha keerukamaks muutumine, rääkimata probleemidest, millega seisavad silmitsi lipuliikmesriigid, rannikuäärsed, sadama- ja turustusriigid kalapüügi kontrollimisel oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

Kas kõik need jõupingutused on andnud tulemusi? Igal aastal võtab ICCAT vastu üha piiravamaid ja keerulisemaid haldusmeetmeid, nagu taastamise kavad, dokumenteerimissüsteemid, kalapüügilaevade ja kalakasvanduste suuruse suhtes kehtestatud piirangud jms. Igal aastal tunnustab komisjon ICCATi edukat tegevust, kuna organisatsioon on astunud vajalikke samme ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata hariliku tuuni püügi vähendamiseks (keegi isegi ei unista selle kaotamisest) ning olukord on saadud kontrolli alla. Igal aastal ilmneb aga, et see tunnustus osutus liiga optimistlikuks.

On üldteada, et hariliku tuuni mõlema piirkonna varud on otsakorral ning varude kudekarja biomassi on vähendatud vähem kui 15%-le püüdmata biomassist. Eelmisel aastal arutleti palju hariliku tuuni lisamise üle CITESi I lisasse, mille tulemusena lõppeks rahvusvaheline kaubitsemine vähemalt nende riikide vahel, kes ei esita loetelu kohta vastuväidet. Komisjon teatas 2009. aasta septembris, et toetab esialgselt sellist kirjet CITESi I lisas.

On selge, et hariliku tuuni varude lõppemine, kala eest makstavad väga kõrged hinnad (olenemata sellest, kas kala on püütud seaduslikult või mitte) ning kalapüügi ja kauplemise kontrollimisel esinevad ilmselged raskused tähendavad, et ICCATi viimase 20 aasta suurtest jõupingutustest ei ole piisanud säästva kalapüügi tagamiseks. Komisjoni esialgsest toetusest CITESi I lisale peaks saama ühenduse ametlik poliitika.

Kui CITESi 2010. aasta märtsi kohtumisel ei otsustata lisada harilikku tuuni I lisasse, muutub suur osa käesoleva määruse ettepaneku teemadest kehtetuks, pidades silmas loetelu kehtivust.

Raportöör lisas paar muudatusettepanekut eesmärgiga täpsustada, et kui CITES lisab hariliku tuuni I lisasse, tuleks käesolevat määrust kõnealuse muudatuse kajastamiseks viivitamata ajakohastada.

See oleks kooskõlas ELi selgesõnaliselt väljendatud kohustusega kaotada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük.

MENETLUS

Pealkiri

Hariliku tuuni Thunnus thynnus püügi dokumenteerimise programm

Viited

KOM(2009)0406 – C7-0124/2009 – 2009/0116(COD)

EP-le esitamise kuupäev

3.8.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

14.9.2009

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Raül Romeva i Rueda

1.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.9.2009

1.12.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.4.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Josefa Andrés Barea, Kriton Arsenis, Alain Cadec, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Marek Józef Gróbarczyk, Carl Haglund, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Jean-Marie Le Pen, Isabella Lövin, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Britta Reimers, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Catherine Trautmann, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Julie Girling, Raül Romeva i Rueda, Antolín Sánchez Presedo