RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
25.5.2010 - (KOM(2009)0499 – C7‑0166/2009 – 2009/0140(COD)) - ***I
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sylvie Goulard
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
(KOM(2009) – C7‑0166/2009 – 2009/0140(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0499);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0166/2009);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114;
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 26. oktoobri 2009. aasta arvamust1;
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. jaanuari 2010. aasta arvamust;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0168/2010),
1. võtab vastu alljärgneva esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Finantskriis on toonud esile finantsjärelevalve olulised puudujäägid, mille tõttu ei õnnestunud vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssüsteemis ning mis on eriti rõhutanud makrotasandi usaldatavusjärelevalve nõrku kohti. |
(1) Finantsstabiilsus on eeltingimus selleks, et reaalmajanduses oleks võimalik tagada tööhõive, laenud ja kasv. Finantskriis on toonud esile finantsjärelevalve olulised puudujäägid, mille tõttu ei õnnestunud vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssüsteemis. Kriisil on rängad tagajärjed maksumaksjate jaoks – paljude liidu kodanike jaoks, kes on nüüd töötud, ning paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Liikmesriigid ei saa lubada finantseerimisasutuste päästmist sarnase ulatusega uue kriisi korral ilma stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju rikkumata. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Euroopa Parlament nõudis korduvalt juba pikka aega enne finantskriisi tõeliselt võrdsete võimaluste tagamist kõigile liidu tasandi osalejatele, juhtides ühtlasi tähelepanu järelevalve olulistele puudustele liidu järjest tugevamini integreeritud finantsturgudel (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise “Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta1, 25. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus2, 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta3, 23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega komisjonile riskifondide ja börsiväliste investeeringute kohta4, 9. oktoobri 2008 resolutsioonis koos soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur5, 22. aprilli 2009. aasta resolutsioonis muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta6 ning 23. aprilli 2009. aasta resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta7). |
|
|
________ 1 EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453. 2 ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394. 3 ELT C 175 E, 10.7.2008, lk xx. 4 ELT C 8 E, 14.01.2010, lk 26. 5 ELT C 9 E, 15.01.2010, lk 48. 6 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0251. 7 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0279. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) De Larosière'i töörühm soovitas oma 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes lisaks muudele aspektidele luua ühenduse tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle. |
(3) De Larosière'i töörühm soovitas oma 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes lisaks muudele aspektidele luua liidu tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle. |
|
|
(Muudatust tuleks kohaldada kogu teksti ulatuses.) |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Komisjon sätestas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed ELi tasandil läbiviidavad reformid, täpsemalt ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise. Nõukogu oma 9. juunil 2009 kohtumisel ja Euroopa Ülemkogu oma 18. ja 19. juuni kohtumistel toetasid komisjoni seisukohta ja tervitasid komisjoni kavatsust esitada õigusaktide ettepanekud, et uus raamistik hakkaks kehtima 2010. aasta jooksul. Kooskõlas komisjoni seisukohtadega jõuti muu hulgas järeldusele, et EKP „peaks pakkuma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele”. |
(5) Komisjon sätestas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed liidu tasandil läbiviidavad reformid, täpsemalt ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise. Nõukogu oma 9. juunil 2009 kohtumisel ja Euroopa Ülemkogu oma 18. ja 19. juuni kohtumistel toetasid komisjoni seisukohta ja tervitasid komisjoni kavatsust esitada õigusaktide ettepanekud, et uus raamistik hakkaks kehtima 2010. aasta jooksul. Kooskõlas komisjoni seisukohtadega jõuti muu hulgas järeldusele, et EKP „peaks pakkuma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele”. EKP poolt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule antav toetus ja ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule usaldatud ülesanded ei tohiks piirata põhimõtet, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule on EKP oma ülesannete täitmisel sõltumatu. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Kuna rahvusvahelised finantsturud on integreerunud, tuleb liidul teha suuri jõupingutusi ülemaailmsel tasandil. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks kasutama kõrgetasemelise teaduskomitee eriteadmisi ja võtma kõik vajalikud kohustused ülemaailmsel tasandil, et tagada ELi seisukoha arvesse võtmine finantsstabiilsust puudutavates küsimustes, tehes selleks eelkõige tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu (FSB) ja kõigi G-20 rühma liikmetega. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks muu hulgas aitama kaasa IMFi, FSB ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) poolt G-20le esitatud soovituste rakendamisele, soovituste rakendamisele G-20 liikmete seas; soovitused on esitatud esialgsetes kaalutlustes seoses 2009. aasta oktoobris avaldatud aruandega finantseerimisasutuste, finantsturgude ja -instrumentide süsteemse tähtsuse hindamise suuniste kohta, mille kohaselt peab süsteemne risk olema dünaamiline, et võtta arvesse finantssektori ja maailmamajanduse arengut. Süsteemset riski võib käsitleda finantsteenuste katkemise riskina, mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ja millel võib olla tõsine negatiivne mõju reaalmajandusele. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 c) Finantseerimisasutuste süsteemse tähtsuse hindamise suuniseid käsitlevas aruandes märgitakse ka, et süsteemse riski hindamine võib varieeruda sõltuvalt majanduskeskkonnast. Seda mõjutavad ka finantsinfrastruktuur ja kriisiohjemeetmed, samuti suutlikkus häirete korral reageerida. Finantseerimisasutused võivad olla süsteemselt olulised kohaliku, riikliku või rahvusvahelise finantssüsteemi ja majanduse seisukohast. Peamised kriteeriumid, mis aitavad määrata finantsturgude ja finantseerimisasutuste süsteemset tähtsust on suurus (finantssüsteemi ühe osa pakutavate finantsteenuste maht), asendatavus (mil määral on süsteemi muud osad häire korral võimelised samu teenuseid pakkuma) ja vastastikune seotus (seos süsteemi teiste osadega). Nimetatud kolmel kriteeriumil põhinevat hindamist tuleks täiendada viitega finantssüsteemi haavatavusele ning institutsionaalse raamistiku võimele finantssüsteemi häiretega toime tulla. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 d) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanne on hinnata süsteemseid riske tavalistel aegadel, et vähendada süsteemi haavatavust süsteemsete komponentide häirete suhtes ja parandada finantssüsteemi vastupidavust kriisiolukordades. Sellega seoses peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tagama finantsstabiilsuse ja leevendama negatiivset mõju siseturule ja reaalmajandusele. Oma ülesannete täitmiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsima kogu asjakohast teavet, eelkõige finantsstabiilsust mõjutada võivaid õigusakte, näiteks raamatupidamis-, pankroti- ja ettevõtete päästmist käsitlevad eeskirju. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Ühenduse praeguses järelevalvekorras pööratakse liiga vähe tähelepanu makrotasandi usaldatavusjärelevalvele. Vastutus makrotasandil usaldatavusjärelevalve analüüsimise eest on killustunud ning analüüse teostavad eri tasandi ametiasutused, samuti puudub mehhanism tagamaks, et makrotasandi usaldatavusriskid määratakse kindlaks piisavalt täpselt ning et hoiatused ja soovitused edastatakse selgelt, neid järgitakse ja neile reageeritakse. |
(6) Liidu ja ülemaailmsete finantssüsteemide nõuetekohane toimimine ning nendega seotud ohtude leevendamine nõuab makro- ja mikrotasandi järelevalve tõhusamat sidumist. Nagu on öeldud 2009. aasta märtsis avaldatud Turneri aruandes, mis käsitleb regulatiivset reageerimist ülemaailmsele panganduskriisile, eeldab usaldusväärsem korraldus kas riikide volituste suurendamist, mis tähendab vähem avatud ühtset turgu, või ulatuslikumat Euroopa integratsiooni. Arvestades asjaolu, et usaldusväärne finantssüsteem aitab suurendada liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning mõjutab reaalmajandust, on liidu institutsioonid Larosière'i töörühma soovituse kohaselt otsustanud ulatuslikuma Euroopa integratsiooni kasuks. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Hiljuti kujundatud makrotasandi järelevalvesüsteem nõuab usaldusväärset ja kõrgetasemelist juhtimist. Tulenevalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu olulisest rollist ning tema usaldusväärsuse nimel rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil ning de Larosière'i aruande vaimus peaks Euroopa Keskpanga president olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja. Lisaks tuleks suurendada ka aruandekohustusi ja laiendada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu organite koosseisu nii, et see esindaks kogemuste, tausta ja arvamuste laia spektrit. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 b) De Larosière’i aruandes märgitakse ka, et makrotasandi järelevalve on otstarbekas ainult siis, kui see saab kuidagi mõjutada mikrotasandi järelevalvet, kuid samas ei saa mikrotasandi järelevalve finantsstabiilsust tulemuslikult kaitsta ilma makrotasandi arenguid vajalikul määral arvesse võtmata. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 c) Tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis koondaks võrgustikku finantsjärelevalves osalejad nii riikide kui ka liidu tasandil. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemis osalejad teevad Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt koostööd usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus, tagades eelkõige, et nende vahel toimub asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus. Liidu tasandil peaks võrgustik koosnema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogust ja kolmest mikrotasandi järelevalveasutusest: määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus (pangandus), määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus (väärtpaberiturg) ja määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid). |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) EL vajab konkreetset asutust, kelle ülesanne on teostada ELi finantssüsteemi usaldatavusjärelevalvet makrotasandil ning kes määraks kindlaks finantsstabiilsusega seotud riskid ja vajaduse korral annaks riskihoiatuse ja/või soovituse selliste riskide kõrvaldamiseks. Seega tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutada uue sõltumatu asutusena, kes vastutab Euroopas makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks vajaduse korral andma hoiatusi ja esitama üldisi soovitusi kogu ühenduse, üksikute liikmesriikide või nende rühmade kohta, kusjuures asjakohase poliitilise meetme võtmiseks kehtestatakse tähtaeg. |
(8) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks vajaduse korral andma avalikke hoiatusi ja esitama üldisi soovitusi kogu liidu, üksikute liikmesriikide või nende rühmade kohta, kusjuures asjakohase poliitilise meetme võtmiseks kehtestatakse tähtaeg. Kui sellised hoiatused või soovitused on adresseeritud üksikule liikmesriigile või liikmesriikide rühmale, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul olema võimalus esitada ka asjakohased toetusmeetmed. Vajaduse korral peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kuulutama välja eriolukorra. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks otsustama, kas soovitus peaks olema konfidentsiaalne või avalik, pidades seejuures silmas, et avalikustamine võib teatavatel juhtudel soodustada soovituste järgimist. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks välja töötama värvikoodide süsteemi, et huvitatud pooled saaksid riskide olemust paremini hinnata. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 c) Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuvastab riski, mis võib seada tõsisesse ohtu finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või kogu liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse, peaks ta andma hoiatuse eriolukorra olemasolu kohta. Sellisel juhul peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse viivitamata edastama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele. Eriolukorras peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu andma hoiatuse eriolukorra kohta. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Selleks et suurendada nende osatähtsust ja legitiimsust, tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused esitada nõukogu ning vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…) kaudu. |
(9) Selleks et suurendada nende osatähtsust ja legitiimsust, tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused esitada Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, adressaatide ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutuse kaudu. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks ka kontrollima soovituste järgimist, võttes aluseks soovituste adressaatide aruanded, et tagada hoiatuste ja soovituste tõhus järgimine. Soovituste adressaadid peaksid võtma asjakohased meetmed, välja arvatud juhul, kui meetmete võtmata jätmine on nõuetekohaselt põhjendatud („tegutse või selgita” mehhanism). |
(10) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks ka kontrollima soovituste järgimist, võttes aluseks soovituste adressaatide aruanded, et tagada hoiatuste ja soovituste tõhus järgimine. Soovituste adressaadid peaksid nõuetekohaselt põhjendama suutmatust järgida asjakohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi („tegutse või selgita” mehhanism). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks saama pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu poole juhul, kui ta ei ole rahul sellega, kuidas adressaadid on soovitusi järginud. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks otsustama, kas soovitus peaks olema konfidentsiaalne või avalik, pidades seejuures silmas, et avalikustamine võib teatavatel juhtudel soodustada soovituste järgimist. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel peaks tänu oma kogemustele ja kohustuste tõttu finantsstabiilsuse valdkonnas olema makrotasandi usaldatavusjärelevalves juhtiv roll. Mikrotasandil usaldatavusjärelevalve teostajate kaasamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse on oluline selle tagamiseks, et makrotasandi usaldatavusriskide hindamine tugineks täielikul ja tõesel teabel finantssüsteemi arengutendentside kohta. Seepärast peaksid Euroopa järelevalveasutuste eesistujad olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hääleõigusega liikmed, samas kui igast liikmesriigist peaks liikmena osalema üks riiklik järelevalvaja, kellel ei ole hääleõigust. |
(13) EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel peaks tänu oma kogemustele ja kohustuste tõttu finantsstabiilsuse valdkonnas olema makrotasandi usaldatavusjärelevalves juhtiv roll. Mikrotasandil usaldatavusjärelevalve teostajate kaasamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse on oluline selle tagamiseks, et makrotasandi usaldatavusriskide hindamine tugineks täielikul ja tõesel teabel finantssüsteemi arengutendentside kohta. Seepärast peaksid Euroopa järelevalveasutuste eesistujad olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hääleõigusega liikmed. Avatuse põhimõtte kohaselt peaksid haldusnõukogusse kuuluma kuus sõltumatut isikut, kes ei tohiks olla Euroopa järelevalveasutuse liikmed ning kelle valimisel lähtutakse nende üldisest asjatundlikkusest ja pühendumusest liidule, samuti nende erinevast akadeemilisest või eraettevõtluse alasest kogemusest, mis on saadud eelkõige VKEdest, ametiühingutest või tegutsemisel finantsteenuste pakkujate või tarbijatena, ning kelle puhul on tagatud igakülgne sõltumatus ja konfidentsiaalsus. Igast liikmesriigist peaks liikmena osalema üks riigi pädeva ametiasutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Komisjoni voliniku osalemine aitab luua sideme ühenduse makromajanduse ja finantsjärelevalve vahel, kuna majandus- ja rahanduskomitee eesistuja esindab rahandusministrite rolli finantsstabiilsuse tagamisel. |
(14) Komisjoni voliniku osalemine aitab luua sideme ühenduse makromajanduse ja finantsjärelevalve vahel, kuna majandus- ja rahanduskomitee üks esindaja teaduslikus nõuandekomitees esindab rahandusministrite rolli finantsstabiilsuse tagamisel. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(14 a) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide Euroopa majanduspiirkonda / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad pangad ja finantsasutused võivad liidus tegutseda, peaks olema võimalik kutsuda igast asjaomasest riigist üks kõrge esindaja osalema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu kohtumistel, kui tema koduriik selleks loa annab. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Oluline on, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid erapooletult ja lähtuvad üksnes Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusest. Hoiatuste ja soovituste üle Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus hääletamisel ei tohiks häältel olla kaalu ja otsused tuleks üldiselt võtta vastu lihthäälteenamusega. |
(15) Oluline on, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid erapooletult ja lähtuvad üksnes Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusest. Hoiatuste ja soovituste üle Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus hääletamisel ei tohiks häältel olla kaalu ja otsused tuleks üldiselt võtta vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul kui konsensust ei saavutata. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Kuna eri finantseerimisasutused ja finantsturud on omavahel seotud, tuleks potentsiaalseid süsteemseid riske jälgida ja hinnata suure hulga asjakohaste makro- ja mikromajanduslike andmete ja näitajate alusel. Seepärast peaks Süsteemsete Riskide Nõukogul olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik ülesannete täitmiseks, säilitades samas kõnealuste andmete vajaliku konfidentsiaalsuse. |
(16) Kuna eri finantseerimisasutused ja finantsturud on omavahel seotud, tuleks potentsiaalseid süsteemseid riske jälgida ja hinnata suure hulga asjakohaste makro- ja mikromajanduslike andmete ja näitajate alusel. Süsteemsete riskide hulka kuulub finantsteenuste osutamise katkemise risk, mis on tingitud ulatuslikest häiretest kogu finantssüsteemi või mõne selle osa toimimises ning millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Mis tahes liiki finantseerimisasutus või vahendaja, turg, infrastruktuur ja meede võib olla süsteemselt oluline. Seepärast peaks Süsteemsete Riskide Nõukogul olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik ülesannete täitmiseks, säilitades samas kõnealuste andmete vajaliku konfidentsiaalsuse. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Turuosalised saavad anda olulise panuse finantssüsteemi mõjutava arengu mõistmisesse. Seepärast peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerima erasektori sidusrühmadega (finantssektori esindajad, tarbijaühingud, finantsteenuste valdkonna kasutajarühmad, mis on loodud komisjoni või ühenduse õigusaktiga) ning andma neile õiglase võimaluse esitada kommentaare. |
(17) Turuosalised saavad anda olulise panuse finantssüsteemi mõjutava arengu mõistmisesse. Seepärast peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerima erasektori sidusrühmadega (finantssektori esindajad, tarbijaühingud, finantsteenuste valdkonna kasutajarühmad, mis on loodud komisjoni või ühenduse õigusaktiga) ning andma neile õiglase võimaluse esitada kommentaare. Kuna mingit ranget süsteemse riski määratlust ei ole olemas ja kuna süsteemse riski hindamine võib varieeruda sõltuvalt majanduskeskkonnast, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lisaks tagama oma töötajate ja nõunike laialdased kogemused ja oskused. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Võttes arvesse finantsturgude rahvusvahelist integratsiooni ja finantskriisi levimise riski, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegema koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja äsja asutatud finantsstabiilsuse nõukoguga, et antaks varajasi hoiatusi ülemaailmsete makrotasandi riskide kohta. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 a) De Larosière’i aruandes esitatud ettepaneku kohaselt on vaja järk-järgulist lähenemisviisi, ning Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid hiljemalt ...* viima läbi Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuse täieliku kontrollimise. |
|
|
______ *ELT, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Asutamine |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. |
1. Asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Selle asukoht on Frankfurdis. |
|
|
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist, mille eesmärk on tagada ELi finantssüsteemi järelevalve. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem koosneb järgmistest üksustest: |
|
|
(a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu; |
|
|
(b) määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus]; |
|
|
(c) määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus]; |
|
|
(d) määrusega (EL) nr.../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus]; |
|
|
(e) määruste (EÜ) nr .../...[Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], nr .../... [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja nr .../... [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artiklis 40 nimetatud Euroopa Järelevalveasutus (ühiskomitee); |
|
|
(f) Määruse (EL) nr .../... [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2009 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2 viidatud liikmesriikide järelevalveasutused; |
|
|
(g) komisjon määruste (EL) nr .../... [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], nr .../... [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja nr .../... [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artiklites 7 ja 9 osutatud ülesannete elluviimiseks. |
|
|
Punktides b, c ja d osutatud Euroopa järelevalveasutuste asukoht on Frankfurt. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 b. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemis osalejad teevad Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt koostööd usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus, tagades eelkõige, et nende vahel toimub asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) „finantseerimisasutus” – mis tahes ettevõtja, kelle põhitegevus on võtta hoiuseid, anda laene, pakkuda kindlustus- või muid finantsteenuseid oma klientidele või liikmetele või kes tegeleb finantsinvesteerimise või kauplemisega oma kulul. |
(a) „finantseerimisasutus” – mis tahes ettevõtja, kelle põhitegevus on võtta hoiuseid, anda laene, pakkuda kindlustus- või muid finantsteenuseid oma klientidele või liikmetele või kes tegeleb finantsinvesteerimise või kauplemisega oma kulul, samuti liidus tegutsevad muud ettevõtjad või üksused, kelle finantstehingud võivad tekitada süsteemse riski, isegi kui nende tegevus ei hõlma otseseid tehinguid üldsusega; |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) „finantssüsteem” – kõik finantseerimisasutused, finantsturud ja finantsturu infrastruktuurid. |
(b) „finantssüsteem” – kõik finantseerimisasutused, finantsturud ja -tooted ning finantsturu infrastruktuurid; |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) „süsteemne risk” – finantsteenuste osutamise katkemise oht, sh mullid finantsturul, |
|
|
(i) mis on tingitud ulatuslikest häiretest kogu finantssüsteemi või mõne selle osa toimimises ning |
|
|
(ii) millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. |
|
|
Kõik finantsvahendajate, turgude ja infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt olulised. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab ühenduses finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et vältida ja vähendada finantssüsteemi süsteemseid riske ning hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid, toetada siseturu sujuvat toimimist ja tagada finantssektori jätkusuutlik panus majanduskasvu. |
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et vältida ja vähendada finantssüsteemi süsteemseid riske ning hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid, toetada siseturu sujuvat toimimist ja tagada finantssektori jätkusuutlik panus majanduskasvu. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) määrab kindlaks ja/või kogub vajaduse korral ning analüüsib mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 1 kirjeldatud ülesannete täitmiseks; |
(a) määrab kindlaks ja/või kogub vajaduse korral ning analüüsib mis tahes teavet, sealhulgas õigusakte, mis võivad mõjutada finantsstabiilsust (nt raamatupidamis-, pankroti- ja ettevõtete päästmist käsitlevad eeskirjad), mida on vaja lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide täitmiseks; |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a a) määrab kindlaks andmed ja/või kogub neid kõigilt finantseerimisasutustelt ja Euroopa järelevalveasutuste kaudu, vastavalt artiklile 15; |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) kuulutab vajaduse korral välja eriolukorra; |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) annab riskihoiatused, kui riskid on liiga suured; |
(c) (c) annab riskihoiatused, kui riskid on liiga suured, ja vajaduse korral avalikustab need; |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d) vajaduse korral esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks; |
(d) (d) vajaduse korral esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks ja avalikustab need; |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f) teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks; |
(f) teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi kõigi teiste osalistega ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks; eelkõige töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koostöös Euroopa järelevalveasutustega välja ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad (nn riskinäidiku), mille alusel antakse järelevalvereiting piiriülestele institutsioonidele, mis võivad tekitada süsteemse riski. |
|
|
Järelevalvereiting vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse märkimisväärseid muudatusi institutsiooni riskiprofiilis. Järelevalvereiting on määrava tähtsusega tegur, mille alusel otsustatakse, kas raskustesse sattunud finantseerimisasutuse suhtes kohaldatakse otsest järelevalvet või sekkumist; |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) osaleb ühiskomitees; |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul on haldusnõukogu, juhtkomitee ja sekretariaat. |
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul on haldusnõukogu, juhtkomitee, sekretariaat ja teaduslik nõuandekomitee. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Juhtkomitee toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis, aidates ette valmistada haldusnõukogu koosolekuid, vaatab läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimas oleva töö edenemist. |
3. Juhtkomitee toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis, tuvastades riske ja valmistades ette haldusnõukogu koosolekuid, vaadates läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimas oleva töö edenemist ning hoides tugevat sidet kõigi Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi pooltega. Kui haldusnõukogu peab tegema otsuseid valdkondlikes küsimustes, siis juhtkomitee valmistab pärast pädeva Euroopa järelevalveasutusega konsulteerimist ette asjakohased koosolekud. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Sekretariaat pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas vastavalt haldusnõukogu eesistuja juhistele kooskõlas nõukogu otsusega XXXX/EÜ/2009. |
4. Sekretariaat vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu igapäevase töö ja kõigi personaliküsimuste eest. Ta pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kõrgekvaliteedilist tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas vastavalt haldusnõukogu eesistuja juhistele kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr .../2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu]. Ta tugineb ka Euroopa järelevalveasutuste, liikmesriikide keskpankade ja liikmesriikide järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toetab ka tehniline nõuandekomitee, millele on osutatud artiklis 12, ning mis taotluse korral annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes. |
5. Artiklis 12 osutatud teaduslik nõuandekomitee annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja tema asetäitja valivad viieks aastaks endi seast need haldusnõukogu liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed. Eesistuja ja tema asetäitja võib tagasi valida. |
1. Euroopa Keskpanga president on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja. Tema ametiaja pikkus on võrdne tema ametiaja pikkusega Euroopa Keskpanga presidendina. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(a) Eesistuja esimese asetäitja valivad Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed sama pikaks ametiajaks kui tema liikmesus üldnõukogus, võttes arvesse liikmesriikide ning euroalasse kuuluvate ja selle väliste riikide tasakaalustatud esindatust. Eesistuja esimese asetäitja võib tagasi valida. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b) Eesistuja teine asetäitja on Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee eesistuja. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(c) Enne ametisse astumist tutvustavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel seda, kuidas nad kavatsevad täita oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt. Eesistuja teise asetäitja kuulab Euroopa Parlament ära Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee eesistuja rollis. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Eesistuja asetäitja juhatab haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuaja ei saa koosolekul osaleda. |
3. Eesistuja asetäitjad (vastavalt eesistuja asetäitjate järjestusele) juhatavad haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuja ei saa koosolekul osaleda. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Kui nende Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmete ametiaeg, kes on valitud kas eesistujaks või tema asetäitjaks, lõpeb enne viieaastase tähtaja möödumist või kui mis tahes põhjusel eesistuja või tema asetäitja ei saa oma ülesandeid täita, valitakse uus eesistuja või tema asetäitja lõike 1 kohaselt. |
4. Kui eesistuja asetäitjad ei saa mis tahes põhjusel oma ülesandeid täita, valitakse uus eesistuja asetäitja lõike 1a, 1b ja 1c kohaselt. |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) haldusnõukogu liikmete nimetatud kuus sõltumatut isikut, kellel on ühiskomitee ettepanekul hääleõigus; kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ning nende valimisel tuleb lähtuda nende üldisest asjatundlikkusest, samuti nende erinevast kogemusest teadusvaldkonnas või muudes valdkondades, nagu eelkõige VKEd, ametiühingud või tegutsemine finantsteenuste pakkuja või tarbijana; ametisse nimetamise ajal peab ühiskomitee osutama, millised isikud hakkavad tegutsema ka juhtkomitees; kohustuste täitmisel ei taotle ametisse määratud isikud juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, büroolt, asutuselt ega eraisikult ega võta selliseid juhiseid vastu; Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega. |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Haldusnõukogu hääleõiguseta liikmed on järgmised isikud: |
2. kooskõlas lõikega 3 on igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse kõrgetasemeline esindaja haldusnõukogu hääleõiguseta liige; |
|
(a) igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse kõrgetasemeline esindaja; |
|
|
(b) majandus- ja rahanduskomitee eesistuja. |
|
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kui koosoleku päevakorda kuuluvad punktid, mis kuuluvad sama liikmesriigi eri järelevalveasutuste pädevusse, osaleb arutelus üksnes see kõrgetasemeline esindaja, kelle pädevusse küsimused kuuluvad. |
3. Liikmesriikide järelevalveasutuste esindamisel vahetub asjaomane kõrgetasemeline esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud kui liikmesriikide järelevalveasutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Haldusnõukogu liikmed, kes on ka Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, tegutsevad oma kohustuste täitmisel sõltumatult. |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu liikmed ja kõik teised isikud, kes töötavad või on töötanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus või selle jaoks (sealhulgas keskpankade asjakohased töötajad, tehniline nõuandekomitee, Euroopa järelevalveasutused ja liikmesriikide pädevad riiklikud järelevalveasutused) ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu. |
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu liikmed ja kõik teised isikud, kes töötavad või on töötanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus või selle jaoks (sealhulgas keskpankade asjakohased töötajad, teaduslik nõuandekomitee, Euroopa järelevalveasutused ja liikmesriikide pädevad riiklikud järelevalveasutused) ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Vajadusel kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema kõrgeid esindajaid sarnastes valdkondades tegutsevatest rahvusvahelistest institutsioonidest. |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 b. Vajaduse korral ja ajutiselt võib haldusnõukogu koosolekule kutsuda ühe kõrge esindaja kolmandast riigist, eriti Euroopa majanduspiirkonda / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvast riigist, olenevalt arutatavast küsimusest. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl. |
1. Haldusnõukogu püüab saavutada üksmeelt. Kui üksmeelt ei saavutata, on igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel üks hääl. Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kodukorras kindlaks määratud ajavahemikku võivad haldusnõukogu liikmed taotleda hääletamist hoiatuse või soovituse ettepaneku kohta. |
|
|
|
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Erandina lõikest 2 on avaliku hoiatuse või soovituse tegemiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja asetäitja; |
(b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja esimene asetäitja; |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(b a) Euroopa Keskpanga asepresident; |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) viis teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed. Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, valivad nad kaheks aastaks; |
(c) c) neli teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, võttes arvesse liikmesriikide ning euroalasse kuuluvate ja selle väliste riikide tasakaalustatud esindatust. Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, valivad nad neljaks aastaks; |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse eesistuja; |
(e) Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) eesistuja; |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt f | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse eesistuja; |
(f) Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) eesistuja; |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt g | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(g) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistuja; |
(g) Euroopa järelevalveasutuse (väärtpaberiturg) eesistuja; |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt h | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(h) majandus- ja rahanduskomitee eesistuja. |
(h) kolm artikli 6 lõike 1 punktis f a nimetatud kuuest sõltumatust isikust. |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Tehniline nõuandekomitee |
Teaduslik nõuandekomitee |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Tehnilisse nõuandekomiteesse kuuluvad järgmised liikmed: |
1. Teaduslikku nõuandekomiteesse kuuluvad järgmised liikmed: |
|
(a) iga liikmesriigi keskpanga esindaja ja Euroopa Keskpanga esindaja; |
(a) üheksa juhtkomitee poolt soovitatud, tunnustatud pädevusega ja garanteeritud sõltumatusega eksperti, kellel peavad olema laialdased kogemused ja oskused ning kelle peab neljaaastaseks ametiajaks (mida on võimalik pikendada) heaks kiitma haldusnõukogu; |
|
(b) igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse esindaja; |
|
|
(c) üks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse esindaja; |
(b) üks Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) esindaja; |
|
(d) üks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse esindaja; |
(c) Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) eesistuja; |
|
(e) üks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse esindaja; |
(d) üks Euroopa järelevalveasutuse (väärtpaberiturg) esindaja; |
|
(f) kaks komisjoni esindajat; |
(e) kaks komisjoni esindajat; |
|
(g) üks majandus- ja rahanduskomitee esindaja. |
(f) üks majandus- ja rahanduskomitee esindaja. |
|
Iga liikmesriigi järelevalveasutused valivad komiteesse ühe esindaja. Kui koosoleku päevakorda kuuluvad punktid, mis kuuluvad sama liikmesriigi eri järelevalveasutuste pädevusse, osaleb arutelus üksnes see esindaja, kelle pädevusse küsimused kuuluvad. |
|
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Haldusnõukogu nimetab oma eesistuja ettepaneku alusel ametisse tehnilise nõuandekomitee eesistuja. |
2. Haldusnõukogu nimetab oma eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee eesistuja. |
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab tehnilise nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel. |
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab teadusliku nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel. |
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Et anda nõu ja abistada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes, teeb teaduslik nõuandekomitee tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemi ekspertide töörühmadega ning küsib nõu Euroopa järelevalveasutustelt finantsteenustega seotud erinevate sektorite makromajandusliku riskiprofiili osas. |
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 b. Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, järgides seejuures konfidentsiaalsusnõuet. |
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 c. Teaduslikule nõuandekomiteele nähakse ülesannete edukaks täitmiseks ette kõik vajalikud vahendid, eelkõige analüütilised ning info- ja sidetehnoloogiavahendid. |
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Vajaduse korral küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõu asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt. |
Vajaduse korral küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamust asjaomastelt era- või avaliku sektori sidusrühmadelt, eelkõige, kuid mitte ainult, Euroopa järelevalveasutuste liikmetelt. |
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab Euroopa järelevalveasutusi süsteemseid riske käsitleva teabega, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks. |
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab iga Euroopa järelevalveasutust süsteemseid riske käsitleva teabega, mis on talle vajalik oma ülesannete täitmiseks. |
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Euroopa järelevalveasutused, liikmesriikide keskpangad ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt ühenduse õigusaktidele. |
2. Vastavalt artikli 1 lõikele 1b teevad Euroopa järelevalveasutused, liikmesriikide keskpangad ja kõik liikmesriikide pädevad asutused tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle koondteabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu õigusaktidele, ilma et see piiraks statistika ja andmete kogumise valdkonnas nõukogule, komisjonile (Eurostat), Euroopa Keskpangale, eurosüsteemile ja Euroopa Keskpankade Süsteemile antud õigusi. |
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt kas kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada. Kui taotletud andmed ei ole kõnealustele asutustele kättesaadavad või need ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda andmeid liikmesriikide järelevalveasutustelt, keskpankadelt või muudelt asutustelt. |
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel annavad Euroopa järelevalveasutused teavet kas kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada. Kui taotletud andmed ei ole Euroopa järelevalveasutustele kättesaadavad või need ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, esitavad andmed liikmesriikide järelevalveasutused, keskpankad või muud asutused; |
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib Euroopa järelevalveasutustele esitada põhjendatud taotluse selliste andmete esitamiseks, mis ei ole kokkuvõtlikud ega koondatud. |
4. Kui on olemas pidev ja tõsine oht, mis võib puudutada konkreetset finantseerimisasutust, ning lõikes 3 osutatud teave ei ole Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks piisav, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu Euroopa järelevalveasutustele esitada põhjendatud taotluse selliste andmete esitamiseks, mis ei ole kokkuvõtlikud ega koondatud. |
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
4 a. Kui käesolevas artiklis osutatud teave ei ole tehtud kättesaadavaks või kui on tegemist eriolukorraga, võib haldusnõukogu kutsuda Euroopa Parlamenti või nõukogu üles asjakohaselt tegutsema. |
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne teabe taotlemist vastavalt lõigetele 3 ja 4 Euroopa asjaomaste järelevalveasutustega, et tagada taotluse proportsionaalsus. |
5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib taotleda teavet kõikidelt ettevõtjatelt, kes tegelevad finantsinvesteerimisega või kauplemisega omal kulul, kuid kes ei ole hõlmatud määrusega (EL) nr .../2010 [(Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus)], määrusega (EL) nr .../2009 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ega määrusega (EL) nr .../2009 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus]. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab komisjoni ja konsulteerib asjaomase liikmesriigi finantseerimisasutuste järelevalvet käsitlevate õigusaktide eest vastutava keskvalitsuse üksusega, et tagada taotluse proportsionaalsus. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotluse tõttu finantseerimisasutustele tekkinud lisakohustus esitada andmeid ei tohi halduskoormust ebaproportsionaalselt suurendada. |
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töötajad võivad osaleda Euroopa järelevalveasutuste järelevalvenõukogu koosolekutel ning küsida Euroopa järelevalveasutustel küsimusi ja saada neilt vajalikku teavet. |
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 5 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 b. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teeb koostööd kolmandate riikide keskpankade ja järelevalveasutuste ning rahvusvaheliste foorumitega, et hõlbustada teabevahetust ja luua mehhanism süsteemset riski käsitleva teabe kogumiseks ja vahetamiseks, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. |
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui tuvastatakse märkimisväärsed riskid seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisega, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks. |
1. Kui tuvastatakse märkimisväärsed riskid seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisega, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks, sealhulgas seadusandlike algatuste tegemiseks. |
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud ühendusele tervikuna või ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Soovitused võivad seoses asjaomaste ühenduse õigusaktidega olla adresseeritud ka komisjonile. |
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule tervikuna või ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Soovitused võivad seoses asjaomaste liidu õigusaktidega olla adresseeritud ka komisjonile. |
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Hoiatused ja soovitused edastatakse ka asjaomasele adressaadile nõukogu kaudu ja juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele. |
3. Hoiatused ja soovitused edastatakse ka Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, adressaatidele vastavalt lõikele 2 ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele. |
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Nõukogu iga liige võib taotleda hääletamist hoiatuse või soovituse ettepaneku kohta mis tahes ajal. |
4. Et suurendada teadlikkust Euroopa majanduses peituvatest riskidest ning selliste riskide tähtsuse järjekorda seadmiseks töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga välja värvikoodi süsteemi, mis kajastab eri riskitasemeid. |
|
|
Kui sellise klassifikatsiooni kriteeriumid on välja töötatud, osutavad selle hoiatused ja soovitused igal üksikul juhul eraldi ja vajaduse korral, millisesse kategooriasse risk kuulub. |
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 16a |
|
|
Tegevus hädaolukordades |
|
|
1. Kui tekivad ebasoodsad suundumused, mis võivad seada tõsisesse ohtu finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või kogu Euroopa Liidu finantssüsteemi või mõne selle osa stabiilsuse, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt määruste (EÜ) nr …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], nr .../... [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja nr…/…[Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 3 lõike 2 punktile b ja artiklile 10 anda omal initsiatiivil või Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel hoiatusi eriolukorra kohta. |
|
|
2. Hoiatuse andmisel teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üheaegselt Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa järelevalveasutust vastavalt artikli 16 lõikele 3 ja artikli 18 lõikele 3. |
|
|
Võimalikult kiiresti pärast teavitamist kuulab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja pädeva komisjoni liikme ära Euroopa Parlamendi pädev komisjon. |
|
|
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vaatab lõikes 1 nimetatud hoiatuse läbi omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu komisjoni või Euroopa järelevalveasutuse taotlusel. |
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule või põhjendavad, miks meetmeid ei võetud. Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa järelevalveasutusi teavitatakse. |
1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule või põhjendavad, miks meetmeid ei võetud. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja vajaduse korral Euroopa järelevalveasutusi teavitatakse. |
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta nõukogu ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. |
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et adressaat ei ole soovitust järginud või on järginud seda puudulikult ja adressaat ei ole meetmete võtmata jätmist põhjendanud, teavitab ta Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. |
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on teinud otsuse vastavalt lõikele 2, võib Euroopa Parlament kutsuda adressaadid Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ette aru andma. |
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus või soovitus tuleks avaldada. Erandina artikli 10 lõikest 2 on hoiatuse või soovituse avaldamiseks vajalik kahekolmandikuline kvalifitseeritud häälteenamus. |
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab vastavalt artikli 10 lõikele 3 a igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus või soovitus tuleks avaldada. Erandina artikli 10 lõikest 2 on hoiatuse või soovituse avaldamiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus. |
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldatud hoiatuste ja soovituste adressaatidele tuleks anda õigus avalikustada oma seisukohti ja põhjendusi vastuseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldatud hoiatustele ja soovitustele. |
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab hoiatust või soovitust mitte avalikustada, võtavad adressaat ning vajaduse korral nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta sellise hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust. Nõukogu eesistuja võib otsustada, et hoiatust või soovitust ei edastata teistele nõukogu liikmetele. |
3. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab hoiatust või soovitust mitte avalikustada, võtavad adressaat ning vajaduse korral Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa järelevalveasutused ja liikmesriikide järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta sellise hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust. |
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Andmed, millele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu oma hoiatuse või soovituse väljastamisele eelnevas analüüsis tugineb, avalikustatakse asjakohases anonüümses vormis. Konfidentsiaalsete hoiatuste puhul tehakse teave kättesaadavaks asjakohase ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kodukorra kohaselt. |
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Aruandekohustus |
Vastutus ja aruandekohustus |
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab vähemalt kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
1. Vähemalt kord aastas, kuid oluliste finantsprobleemide korral sagedamini, tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja kutsuda Euroopa Parlamenti kuulamisele seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruande avaldamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealused kuulamised toimuvad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga presidendi vahelisest rahandusalasest dialoogist erinevas kontekstis. |
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Käesolevas artiklis osutatud aruanded avalikustatakse. |
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib nõukogu või komisjoni palvel ka eriküsimusi. |
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel ka eriküsimusi. |
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Euroopa Parlament võib taotleda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esimehe ja teiste juhtkomitee liikmete kuulamist Euroopa Parlamendi pädevas komisjonis. |
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi komisjoni aruande alusel, mille see esitab pärast seda, kui määruse jõustumisest on möödunud kolm aastat, ning otsustab pärast Euroopa Keskpanga arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ja struktuur on vaja läbi vaadata. |
Hiljemalt ...* vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi komisjoni aruande alusel ning otsustavad pärast Euroopa Keskpanga arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesmärgid ja struktuur on vaja läbi vaadata. |
|
|
Aruandes tuleb eelkõige hinnata, kas |
|
|
(a) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ülesehitus tuleks lihtsamaks muuta ja seda tugevdada, et suurendada makro- ja mikrotasandi ning Euroopa järelevalveasutuste sidusust; |
|
|
(b) Euroopa järelevalveasutuste reguleerimisvolitusi tuleks suurendada; |
|
|
(c) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi areng on kooskõlas kõneluse valdkonna ülemaailmse arenguga; |
|
|
(d) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne. |
|
|
(e) avalikustamiskohustusega seotud on vastutus ja läbipaistvus on rahuldav. |
|
|
______ * Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
SELETUSKIRI
Alates 2000. aastast on Euroopa Parlament mitmel korral kutsunud komisjoni üles esitama ulatuslikumaid ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada Euroopa Liidu finantsturgude stabiilsus ja saada kasu euro kasutuselevõtust[1].
Euroopat haaranud finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi sügavus tõi selgesti esile praeguste süsteemide puudused. Kas meil on tõesti vaja veel selliseid kriise nagu praegune − mis on sügavaim, mida maailm alates 1929. aastast näinud on −, et Euroopa Liit saaks endale lõpuks tõhusa finantsjärelevalve?
Euroopa Parlament on oma kohustustest teadlik. Euroopa kodanikud ootavad kindlasuunalisi meetmeid, sest töötus on kasvanud väga suureks. Järjest rohkem ettevõtteid, eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid pankrotistuvad. Riigieelarvete puudujääk ja riikide laenukoormus on murettekitavalt suur. Pankade päästmine asetab maksumaksjate õlule suure koormuse. Me ei saa endale äpardumist lubada, sest enamikul liikmesriikidest ei ole vahendeid uue, samasuguse ulatusega kriisiga toimetulemiseks. Isegi kui kriiside täielik ärahoidmine on võimatu, peame siiski püüdma kriise ennetada ja nende negatiivset mõju vähendada.
veebruaril 2009. aastal avaldatud aruandes nõudis komisjoni korraldusel moodustatud töörühm (mille juht oli Jacques de Larosière), et tuleb luua uus asutus, kes hakkab Euroopa Keskpanga egiidi all tegutsedes vastutama makrotasandi järelevalve eest, ning kolm õiguslikult siduvate volitustega mikrotasandi järelevalveasutust. Komisjon ja Euroopa Ülemkogu on kooskõlastanud raporti üldise suuna.
Seetõttu tehakse ettepanek võtta vastu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis on nüüd antud arutamiseks Euroopa Parlamendile. Kolleegium on vastu võtnud veel kolm teksti, mis käsitlevad pangandus-, kindlustus- ja turujärelevalveasutusi. Selle „paketi” raportöörid tegid sidususe säilitamiseks üksteisega tihedat koostööd.
Eesmärgid
Tõhusa järelevalvesüsteemi loomine majanduse rahastamist takistamata
Õigusakti esmane eesmärk on luua tingimused, mis võimaldaksid majanduse stabiilset rahastamist püsiva majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Tulevastel aastatel peame majanduse kasvule suunama ning arvestama seejuures rohkem kliimaga seotud probleeme. See nõuab meilt üha rohkem uuenduslikke meetmeid ning seetõttu suure kapitalihulga kasutuselevõtmist. Reaalmajanduse rahastamisega aitab finantstööstus kaasa jõukuse loomisele. Selle tegevuse üle tuleb pidada järelevalvet, kuid seda ei tohi takistada.
Ühtse turu kaitse
Teine eesmärk on kaitsta Euroopa ühtse turu terviklikkust. On kaks võimalust: kas anda Euroopa Liidule vahendid, mille abil tagada Euroopa tasandil kvaliteetne finantsjärelevalve, või ühtne turg killustub. Viimane hävitaks aastakümnete töö, mida on tehtud piiride ja kaubandustõkete kaotamisel, ning muudaks kasutuks asjaolu, et Euroopa majandusintegratsioon on töökohtade loomisele ja majanduskasvu säilitamisele palju kaasa aidanud.
President Barroso − nagu ka volinikukandidaat Michel Barnier − soovib Mario Montile antud ülesandega teha ühtse turu taaselustamisest uue komisjoni strateegilise eesmärgi; finantsteenuste turu killustumine oleks selle eesmärgiga vastuolus. Raportöör on nõus loogikaga, mille kohaselt (nagu de Larosière' aruandes öeldud) on üldised Euroopa pikaajalised huvid igal juhul tähtsamad kui liikmesriikide väikseimad ühisnäitajad.
Euroopa Liidu staatuse säilitamine
Euroopa Liit peab oma globaalseid kohustusi täiesti tõsiselt võtma. G20, Rahvusvaheline Valuutafond ja finantsstabiilsuse nõukogu on rõhutanud, et tuleb võidelda süsteemsete riskide vastu ja pidada paremini järelevalvet nende üksuste üle, kelle piiriülene tegevus jääb osaliselt riiklike järelevalveasutuste tähelepanu alt välja. Kui me ei soovi kolmandate osapoolte valiku tagajärgede tõttu kannatada, kui soovime kaitsta eurot ja teisi Euroopa valuutasid, peab Euroopa Liit oma staatuse säilitama kõigi otsuste tegemisel ja kinnitama oma pühendumust mitmepoolsetele menetlustele. Tänu sellele, et luuakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kolm õiguslikult siduvate volitustega järelevalveasutust, on Euroopa Liidul paremad võimalused oma väärtusi ja huve kaitsta. See on strateegiline ülesanne.
Otsuste sidusus
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomine on märkimisväärne uuendus; seni ei ole keegi teinud süsteemsete riskide hindamiseks Euroopa tasandil makromajanduslikku analüüsi. Sidusa järelevalve loomisel makro- ja mikrotasandil ning sektorites on esmatähtis tihe koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja nende vahel, kes omavad asjakohast teavet (kõigi sektorite eest vastutavad riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa järelevalveasutused).
Käesolevas raportis tehtud valikud
Juba de Larosière'i rühma aruande puhul oli tegemist kompromissiga. Seda ei tohi veel lahjemaks muuta ja olukorra parandamise ettekäändel ei tohi unustada aruande autorite poolt rõhutatud tungivat tegutsemisvajadust. Aruande esitamisest on möödunud juba aasta. Esitatud on arvukalt ideid, eelkõige Barack Obama enda poolt ja Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil.
Raportöör on korraldanud palju konsultatsioone. „Paketis” võetakse arvesse globaalse arutelu arengut, mis on eelkõige pangandussektoris suundumas karmima järelevalve poole.
Selgelt samastatav president, ühiskonnale avatumad asutused
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegutseb Euroopa Keskpanga egiidi all; kõiki Euroopa Liidu keskpankureid kutsutakse üles mängima olulist rolli, sest nemad on viimase astme laenuandjad. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ei ole õiguslikult siduvaid volitusi; kuigi võib-olla on selles osas vaja leida uusi lahendusi. Praegu peab selle president olema vähemalt tuntud ja tunnustatud. Seetõttu teeme kooskõlas Larosière'i aruandega ettepaneku anda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistumise ülesanne ex officio Euroopa Keskpanga presidendile.
Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt valitaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu etteotsa valitakse mõne riigi keskpanga president, tundub raportöörile riskantne. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu president peab tegutsema üldistest Euroopa huvidest täiesti sõltumatult.
Seetõttu tuleb
1) suurendada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruandekohustust Euroopa Parlamendi ees (st nõukogule ja parlamendile tuleb saata hoiatusi ja soovitusi, järgides konfidentsiaalsusnõuet; parlamendile tuleb anda võimalus kuulata asutust, kes keeldub koostööst, vaatamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldatud taotlusele; tuleb korraldada sagedamini kuulamisi ja esitada rohkem aruandeid).
2) avada teatavate organite ülesehitus. Rohkematel arvamustel põhinev analüüs annaks võimaldaks riske paremini ennetada. Seetõttu tegi raportöör ettepaneku lisada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu ja juhtkomitee liikmete hulka teatav arv hääleõigusega inimesi, kes vastavad kõigile sõltumatuse nõuetele ja kes on omandanud eri kogemusi kas erasektoris (eelkõige VKEdes, finantsteenuste pakkujana või tarbijana, ametiühingutes) või akadeemilistel aladel. Samuti loodi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teise presidendi ametikoht, mille täidab rotatsiooni korras üks kolme asutuse presidentidest.
Keskpankade ja järelevalveasutuste ning „reaalmajanduse” vaheline arutelu suurendab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu legitiimsust. Kriis tekitas üldsuse hulgas palju kahtlusi järelevalveasutuste ja keskpankade osas. Ühe ülesandena tuleb taastada usaldus. See ei ole lihtne.
Ühtne järelevalvesüsteem ühes kohas
De Larosière'i aruandega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem kui detsentraliseeritud võrgustik, mis ühendab suurte piiriüleste institutsioonide jaoks riiklikke järelevalveasutusi, kolme uut asutust ja järelevalveasutuste kolleegiume. Euroopa Keskpankade Süsteemist ja Euroopa konkurentsivõrgustiku edust innustatuna teeb raportöör ettepaneku kaasata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem. See on vajalik sisemise ühtsuse ning finantsjärelevalve välise sidususe tagamiseks.
Laiaulatusliku teabevahetuse tagamiseks tuleb võrgustiku liikmetele teha omavaheline lojaalne koostöö selgesõnaliseks kohustuseks.
Ühise järelevalvekultuuri loomisega seoses teeb raportöör ettepaneku koondada kõik Euroopa järelevalveasutused (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kolm asutust) ühte kohta, milleks on Frankfurt. Tänu geograafilisele lähedusele on võimalik korraldada igapäevaseid koosolekuid, mis ei tekita suuri kulusid, ühtset töölevõtmissüsteemi ja kriiside korral kiiremini tegutseda. Euroopa tõhusus peab kõigest muust tähtsam olema ja tulevik peab jääma avatuks; asjaolu, et Lamfalussy-komisjonid asuvad paljudes eri pealinnades, ei tohi takistada püüdlusi kindlama Euroopa struktuuri poole, mida Euroopa Liit vajab. De Larosière'i aruandes tehakse ettepanek hinnata kolme aasta pärast, kas peaksime liikuma süsteemi poole, mis toetub ainult kahele asutusele, millest üks vastutaks usaldatavusjärelevalve (pangad ja kindlustus) eest ning teine tegevusjuhendi ja turuküsimuste eest. Raportöör näeks meeleldi, et hindamisel jõutaks sellise järelduseni. Kuni selle ajani osaleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aktiivselt kolme Euroopa järelevalveasutuse ühiskomitees.
Nõue saavutada maailmatasemel kvaliteet
Lisaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning keskpankade ja järelevalveasutuste tihedale koostööle on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juurde ettenähtud teaduslik nõuandekomitee, mis koosneb nimekatest isikutest, kes on komiteesse valitud suurepäraste saavutuste põhjal. Euroopa finantsjärelevalve tõhususe suur osa sõltub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja asutuste töötajate, eelkõige sekretariaadi töötajate kvaliteedist.
Hoiatused, soovitused ja hädaolukorrad
Parlament saab hoiatusi ja soovitusi, mis võivad ulatuda hädaolukorra väljakuulutamiseni. Värvikoodide süsteem aitab teavet täpsustada.
***
Need ettepanekud on kõigest esimene samm ühtse Euroopa järelevalve suunas, mis jääb meie eesmärgiks ka edaspidi.
- [1] Vt Garcia-Margallo Y Marfili raportit, mis käsitleb komisjoni teatist finantsturgude raamistiku rakendamise kohta. Vt k Van den Burgi, Van den Burgi ja Daianu ning Gauzèsi raporteid krediidireitingu agentuuride kohta ning Skinneri raportit (Solvency II).
õiguskomisjonI ARVAMUS (30.4.2010)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
(KOM(2009)0499 – C7‑0166/2009 – 2009/0140(COD))
Arvamuse koostaja: Evelyn Regner
LÜHISELGITUS
1. Komisjoni ettepanek Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohta
Komisjoni ettepanek moodustab osa de Larosière’i töörühma soovitustel põhinevast paketist, mille eesmärk on ELi järelevalveraamistikku parandada ja praeguse finantskriisi käigus selles ilmnenud puudusi kõrvaldada.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu oleks ELi integreeritud järelevalvestruktuuri nurgakivi, mis aitaks siseturul paremini toimida. Nõukogu on kavandatud täiesti uue, sellises vormis – juriidilise isiku staatuseta – enneolematu Euroopa organina. Ta peab Euroopas makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks töötama välja lähenemisviisi, et lahendada liikmesriigi tasandil läbiviidava riskianalüüsi killustatuse probleem, parandada varajase hoiatamise süsteemide tõhusust ja võimaldada asjakohastel asutustel võtta riskihinnangute alusel meetmeid.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosnema haldusnõukogust, juhtkomiteest ja sekretariaadist, mille tegevuse eest hoolitseb Euroopa Keskpank. Haldusnõukogu liikmete hulka kuuluvad kõigi liikmesriikide keskpankade juhid. Määrust, millega asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, täiendab nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Keskpangale ülesanne tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat.
2. Arvamuse koostaja seisukoht
Arvamuse koostaja väljendab heameelt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise üle. Kriisis on selgunud, et riikide asutuste järelevalvest mikrotasandil ei piisa, et süsteemseid riske kindlaks teha ja õigeaegselt maandada. Oluline on luua üleeuroopaline makrotasandi järelevalvesüsteem, mis võimaldaks finantsstabiilsuse võimalikke riske jälgida, hinnata ja vajaduse korral ka ära hoida ning mis võiks süsteemsete riskide puhul anda varajasi hoiatusi ja teha probleemide lahendamiseks konkreetsete meetmete ettepanekuid. Makromajanduslike muutuste ja finantssüsteemi vahelisi seoseid tuleb põhjalikult jälgida ja hinnata. Samuti on mõistlik tugevdada koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja finantsstabiilsuse nõukogu ning kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Süsteemsete riskide järelevalve suurendab finantsturu stabiilsust, vähendab uute finantskriiside tõenäosust ning parandab seega Euroopa finantsturu kui tegevuskoha atraktiivsust.
Arvamuse koostaja teeb mõned muudatusettepanekud, et ettenähtud järelevalvekorda täpsustada ja täiustada. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu volitused peaksid piirduma selgelt üksnes finantssektoriga, mitte sekkuma ka palga- või fiskaalpoliitikasse. Kõiki ELi eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3, tuleb riskide hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta.
Haldusnõukogu hääletusel tuleks rangelt järgida komisjoni ettepaneku artiklis 10 esitatud põhimõtet „üks liige, üks hääl”, hääli ei kaaluta.
Seoses juhtkomiteega teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et sellesse kuuluks viis riigipankade esindajat, sest makrotasandi järelevalveks on tarvis liikmesriikide keskpankade tasakaalustatud esindatust juhtkomitees, mis aitaks vältida sularaha mitte emiteerivate pankade esindajate ülekaalu.
Teabe kogumise ja vahetamisega seoses peab uus asutus täitma oma ülesandeid iseseisvalt, riigiasutustest sõltumatult. Seepärast tuleb tagada andmetele kiire ja korrapärane juurdepääs.
Tuleb tagada võimalikult suur läbipaistvus. Analüüside avalikustamine peab olema normiks, konfidentsiaalsust tuleb üksikasjalikult põhjendada ja seda tuleb lubada ainult eriotsusega. Analüüsiandmed peaksid olema avalikkusele kättesaadavad, kuid asjakohaselt anonüümsel kujul, mis võib kaasa aidata soovituste kvaliteedi parandamisele.
Euroopa Parlament peab saama võrdsed õigused nõukogu ja komisjoniga, eelkõige võimaluse teha Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ülesandeks viia läbi uuringuid.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutusala peab olema selge. Siiski tuleb arvestada, et praeguse ettepanekuga nähakse ette üksnes mittesiduvad soovitused ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ei anta täitevülesandeid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et esildatud järelevalvesüsteem on esimene samm teel pikaajalise eesmärgi poole, milleks on ühtlustatud Euroopa järelevalvesüsteem koos ühe keskse Euroopa ametiga, mis toimib reguleeriva asutusena ja mille pädevusse kuuluvad suured, süsteemile mõju avaldavad piiriülesed finants- või krediidiasutused (või -grupid). Seejuures peavad süsteemi mõjutavate krediidiasutuste gruppe valvama Euroopa järelevalveasutused, kuid vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele kuuluvad krediidiasutused, kes tegutsevad ainult ühes riigis, vastava riigi järelevalve alla.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval majandus-ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) EL vajab konkreetset asutust, kelle ülesanne on teostada ELi finantssüsteemi usaldatavusjärelevalvet makrotasandil ning kes määraks kindlaks finantsstabiilsusega seotud riskid ja vajaduse korral annaks riskihoiatuse ja/või soovituse selliste riskide kõrvaldamiseks. Seega tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutada uue sõltumatu asutusena, kes vastutab Euroopas makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. |
(7) Liit vajab konkreetset asutust, kelle ülesanne on teostada ELi finantssüsteemi usaldatavusjärelevalvet makrotasandil ning kes määraks kindlaks finantsstabiilsusega seotud riskid ja vajaduse korral annaks riskihoiatuse ja/või soovituse selliste riskide kõrvaldamiseks. Seega tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutada uue sõltumatu asutusena, kes vastutab liidu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsides tuleb piirduda finantssektoriga, mitte sekkuda palga- ega fiskaalpoliitilistesse küsimustesse. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c) viis teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed. Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, valivad nad kaheks aastaks; |
c) viis riigi keskpanga eesistujat, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, valivad nad kaheks aastaks; |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta nõukogu ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. |
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta nõukogu, komisjoni ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib nõukogu või komisjoni palvel ka eriküsimusi. |
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib nõukogu, parlamendi või komisjoni palvel ka eriküsimusi. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine |
|||||||
|
Viited |
KOM(2009)0499 – C7-0166/2009 – 2009/0140(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ECON |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
JURI 7.10.2009 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Evelyn Regner 5.10.2009 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
3.12.2009 |
28.1.2010 |
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.4.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 0 1 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Daniel Hannan, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, József Szájer |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Kay Swinburne |
|||||||
põhiseaduskomisjonI ARVAMUS (9.4.2010)
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
(KOM(2009)0499 – C7‑0166/2009 – 2009/0140(COD))
Arvamuse koostaja: Íñigo Méndez de Vigo
LÜHISELGITUS
Ebapiisav finantsturu reguleerimine Euroopa tasandil ning turu järelevalvemehhanismide nõrkus ilmnesid selgelt Euroopat 2008. aastal tabanud majandus- ja finantskriisi ajal, mille järelmõju me jätkuvalt tunneme. Komisjon on koostanud neli ettepanekut, mis põhinevad Jacques de Larosière’i juhitud ekspertide rühma aruandel ning mille käsitlemise eest Euroopa Parlamendis vastutab majandus- ja rahanduskomisjon.
Oma arvamuses analüüsib põhiseaduskomisjon põhjalikult, kuidas ettepanekute alusel loodud uus Euroopa järelevalveasutus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõige paremini institutsioonilisse süsteemi sobituksid. Keskendutakse ka finantsteenustele ühtlustatud tehniliste standardite kehtestamisele, et tagada nende asutuste tegevuse järjepidevus ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisav kaitse Euroopa Liidus. Arvamuses pööratakse erilist tähelepanu Euroopa järelevalveasutuse suhetele nii erasektori finantsasutustega kui ka riiklike järelevalveasutustega. Viimasena rõhutatakse piiriüleste institutsioonide järelevalvega seotud probleeme.
2008. aasta finantskriis nõuab Euroopalt lahendusi Euroopa probleemidele. Tänu Lissaboni lepingust tulenevatele uutele volitustele on Euroopa Parlamendil nende küsimuste lahendamisel oluline roll.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Põhiseaduskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Juba pikka aega enne finantskriisi nõudis Euroopa Parlament korduvalt, et kõigile ELi tasandi osalejatele tagatakse tõeliselt võrdsed konkurentsivõimalused ning juhtis ühtlasi tähelepanu olulistele puudustele liidu järelevalves üha tugevamini integreeritud finantsturgude üle (vt García-Margallo y Marfili raportit komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta (2000), Van den Burgi raportit usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus (2002), Van den Burgi raportit valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta (2007) ning Van den Burgi ja Daianu raportit soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur (2008); vt lisaks ka Skinneri raportit projekti Solvency II kohta (2009) ja Gauzèse raportit reitinguagentuuride määruse kohta (2009)). |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) De Larosière'i töörühm soovitas oma 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes lisaks muudele aspektidele luua ühenduse tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle. |
(3) De Larosière'i töörühm soovitas oma 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes lisaks muudele aspektidele luua ELi tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle. |
|
|
(Muudatust tuleks kohaldada kogu teksti ulatuses.) |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Komisjon sätestas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed ELi tasandil läbiviidavad reformid, täpsemalt ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise. Nõukogu oma 9. juunil 2009 kohtumisel ja Euroopa Ülemkogu oma 18. ja 19. juuni kohtumistel toetasid komisjoni seisukohta ja tervitasid komisjoni kavatsust esitada õigusaktide ettepanekud, et uus raamistik hakkaks kehtima 2010. aasta jooksul. Kooskõlas komisjoni seisukohtadega jõuti muu hulgas järeldusele, et EKP „peaks pakkuma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele”. |
(5) Komisjon sätestas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed ELi tasandil läbiviidavad reformid, täpsemalt ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise. Nõukogu oma 9. juunil 2009 kohtumisel ja Euroopa Ülemkogu oma 18. ja 19. juuni kohtumistel toetasid komisjoni seisukohta ja tervitasid komisjoni kavatsust esitada õigusaktide ettepanekud, et uus raamistik hakkaks kehtima 2010. aasta jooksul. Kooskõlas komisjoni seisukohtadega jõuti muu hulgas järeldusele, et EKP „peaks pakkuma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele”. EKP toetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule antavad ülesanded ei tohi kahjustada EKP iseseisvuse põhimõtet tema Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaste ülesannete täitmisel. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Rahvusvaheliste finantsturgude integreerumine nõuab Euroopa Liidult suuremaid jõupingutusi ülemaailmsel tasandil. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks kasutama kõrgetasemelise teaduskomitee eriteadmisi ja võtma kõik vajalikud kohustused ülemaailmsel tasandil, et tagada ELi seisukoha arvesse võtmine finantsstabiilsust puudutavates küsimustes, tehes selleks eelkõige tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) ja kõigi G-20 rühma liikmetega. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Ühenduse praeguses järelevalvekorras pööratakse liiga vähe tähelepanu makrotasandi usaldatavusjärelevalvele. Vastutus makrotasandil usaldatavusjärelevalve analüüsimise eest on killustunud ning analüüse teostavad eri tasandi ametiasutused, samuti puudub mehhanism tagamaks, et makrotasandi usaldatavusriskid määratakse kindlaks piisavalt täpselt ning et hoiatused ja soovitused edastatakse selgelt, neid järgitakse ja neile reageeritakse. |
(6) Euroopa Liidu ja ülemaailmsete finantssüsteemide nõuetekohane toimimine ning sellega seotud ohtude leevendamine nõuab makro- ja mikrotasandi järelevalve tõhusamat sidumist. Nagu on öeldud 2009. aasta märtsis avaldatud Turneri aruandes, mis käsitleb regulatiivset reageerimist ülemaailmsele panganduskriisile, eeldab parem korraldus kas riikide volituste suurendamist, mis tähendab vähem avatud ühtset turgu, või ulatuslikumat Euroopa integratsiooni. Arvestades asjaolu, et usaldusväärne finantssüsteem aitab suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning mõjutab reaalmajandust, on de Larosière'i töörühm ja selle põhjal ka ELi institutsioonid otsustanud ulatuslikuma Euroopa integratsiooni kasuks. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 b) De Larosière’i aruandes märgitakse ka, et makrotasandi järelevalve on otstarbekas ainult siis, kui see saab kuidagi mõjutada mikrotasandi järelevalvet, kuid samas ei saa mikrotasandi usaldatavusjärelevalve finantsstabiilsust tulemuslikult kaitsta ilma makrotasandi arenguid vajalikul määral arvesse võtmata. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 c) Tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis koondaks finantsjärelevalves osalejaid nii riikide kui ka ELi tasandil ja toimiks võrgustikuna. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemis osalejad teevad Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt usalduslikku koostööd täieliku vastastikuse austamise vaimus, tagades eelkõige, et nende vahel toimub asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus. ELi tasandil peaks võrgustik koosnema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogust ja kolmest mikrotasandi järelevalveasutusest: määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus (pangandus), määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus (väärtpaberiturg) ja määrusega (EL) nr .../2010 loodud Euroopa Järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid). |
|
|
(Muudatusi Euroopa järelevalveasutuste nimedes tuleks kohaldada kogu teksti ulatuses.) |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks otsustama, kas soovitus peaks olema konfidentsiaalne või avalik, pidades seejuures silmas, et avalikustamine võib teatavatel juhtudel soodustada soovituste järgimist. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 b) Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuvastab riski, mis võib seada tõsisesse ohtu finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või kogu Euroopa Liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse, peaks ta saama anda hoiatuse eriolukorra olemasolu kohta. Sellisel juhul peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse viivitamata edastama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa järelevalveasutusele. Eriolukorras peaks hoiatuse eriolukorra kohta andma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Selleks et suurendada nende osatähtsust ja legitiimsust, tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused esitada nõukogu ning vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…) kaudu. |
(9) Selleks et suurendada nende osatähtsust ja legitiimsust, tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused esitada Euroopa Parlamendi, nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutuse kaudu. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks ka kontrollima soovituste järgimist, võttes aluseks soovituste adressaatide aruanded, et tagada hoiatuste ja soovituste tõhus järgimine. Soovituste adressaadid peaksid võtma asjakohased meetmed, välja arvatud juhul, kui meetmete võtmata jätmine on nõuetekohaselt põhjendatud („tegutse või selgita” mehhanism). |
(10) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks ka kontrollima soovituste järgimist, võttes aluseks soovituste adressaatide aruanded, et tagada hoiatuste ja soovituste tõhus järgimine. Soovituste adressaadid peaksid võtma asjakohased meetmed, välja arvatud juhul, kui meetmete võtmata jätmine on nõuetekohaselt põhjendatud („tegutse või selgita” mehhanism) eelkõige Euroopa Parlamendile. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks otsustama, kas soovitus peaks olema konfidentsiaalne või avalik, pidades seejuures silmas, et avalikustamine võib teatavatel juhtudel soodustada soovituste järgimist. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks esitama aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas ning oluliste finantsprobleemide korral sagedamini. |
(12) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks esitama aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord kahe aasta jooksul ning oluliste finantsprobleemide korral sagedamini. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Võttes arvesse finantsturgude rahvusvahelist integratsiooni ja finantskriisi levimise riski, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegema koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja äsja asutatud finantsstabiilsuse nõukoguga, et antaks varajasi hoiatusi ülemaailmsete makrotasandi riskide kohta. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 a) De Larosière’i aruande osas on vaja järk-järgulist lähenemist. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid hiljemalt ...* viima läbi Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuse täieliku kontrollimise. |
|
|
* ELT: palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem koosneb järgmistest üksustest: |
|
|
a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu; |
|
|
b) määrusega (EL) nr .../2010 (ESMA) loodud Euroopa Järelevalveasutus (väärtpaberiturg); |
|
|
c) määrusega (EL) nr .../2010 (EIOPA) loodud Euroopa Järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid); |
|
|
d) määrusega (EL) nr .../2010 (EBA) loodud Euroopa Järelevalveasutus (pangandus); |
|
|
e) määruste (EÜ) nr .../... [EBA], nr .../... [ESMA] ja nr .../... [EIOPA] artiklis 40 nimetatud Euroopa Järelevalveasutus (ühiskomitee); |
|
|
f) liikmesriikide asutused, nagu on täpsustatud määruse (EL) nr .../... [ESMA] artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr …/2009 [EIOPA] artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr …/… [EBA] artikli 1 lõikes 2; |
|
|
g) komisjon määruste (EL) nr .../... [EBA], nr .../... [ESMA] ja nr .../... [EIOPA] artiklites 7 ja 9 osutatud ülesannete elluviimiseks. |
|
|
Punktides b, c ja d osutatud Euroopa järelevalveasutuste asukoht on [xxx]. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemis osalejad teevad Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt usalduslikku koostööd täieliku vastastikuse austamise vaimus, tagades eelkõige, et nende vahel toimub asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) annab riskihoiatused, kui riskid on liiga suured; |
(c) annab riskihoiatused, kui riskid on liiga suured, ja annab vajaduse korral teada, et on eriolukord; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f) teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks; |
(f) teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi kõigi teiste osalejatega ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks; |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) osaleb Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitees; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Enne ametisse astumist tutvustavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel seda, kuidas nad kavatsevad täita oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt. Euroopa Parlament kuulab eesistuja teist asetäitjat tema ametis ühe Euroopa järelevalveasutuse esimehena määruste (EÜ) nr .../... [EBA], nr .../... [ESMA] ja nr .../... [EIOPA] artikli XX kohaselt. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 a. Vajadusel kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema kõrgeid esindajaid sarnastes valdkondades tegutsevatest rahvusvahelistest institutsioonidest. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
3 b. Vajadusel kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema Euroopa Majanduspiirkonna kõrge esindaja. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Vajaduse korral küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõu asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt. |
Vajaduse korral küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõu asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt, kaasa arvatud ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja tarbijaühingud. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt kas kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada. Kui taotletud andmed ei ole kõnealustele asutustele kättesaadavad või need ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda andmeid liikmesriikide järelevalveasutustelt, keskpankadelt või muudelt asutustelt. |
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel annavad Euroopa järelevalveasutused teavet kas kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada. Kui taotletud andmed ei ole kõnealustele asutustele kättesaadavad või need ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, annavad liikmesriikide järelevalveasutused, keskpangad või muud asutused andmeid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib Euroopa järelevalveasutustele esitada põhjendatud taotluse selliste andmete esitamiseks, mis ei ole kokkuvõtlikud ega koondatud. |
4. Vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu põhjendatud taotlusele esitavad Euroopa järelevalveasutused andmed, mis ei ole kokkuvõtlikud ega koondatud. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
5 a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töötajaid, eelkõige järelevalvajate kolleegiume võib kutsuda koos Euroopa järelevalveasutustega järelevalvajate ja süsteemi seisukohalt oluliste finantsgruppide vahelistele koosolekutele, kus nad võivad esitada küsimusi ja saada asjakohast teavet otsesest allikast. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Hoiatused ja soovitused edastatakse ka asjaomasele adressaadile nõukogu kaudu ja juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele. |
3. Hoiatused ja soovitused edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 16 a |
|
|
Tegevus hädaolukordades |
|
|
1. Kui tekivad ebasoodsad suundumused, mis võivad seada tõsisesse ohtu finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või kogu Euroopa Liidu finantssüsteemi või mõne selle osa stabiilsuse, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt määruste (EÜ) nr …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], nr .../... [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja nr…/…[Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 3 lõike 2 punktile b ja artiklile 10 anda omal initsiatiivil või Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel hoiatusi hädaolukorra kohta. |
|
|
2. Hoiatuse andmisel teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üheaegselt Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust. |
|
|
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vaatab lõikes 1 viidatud otsuse läbi omal algatusel või Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule või põhjendavad, miks meetmeid ei võetud. Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa järelevalveasutusi teavitatakse. |
1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule või põhjendavad, miks meetmeid ei võetud. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja vajaduse korral Euroopa järelevalveasutusi teavitatakse. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta nõukogu ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. |
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta Euroopa Parlamenti, nõukogu ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Kui avaldatud soovitust ei järgita ja kui adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, võib Euroopa Parlament pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja nõukoguga konsulteerimist kutsuda adressaadid Euroopa Parlamendile aru andma. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab vähemalt kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab vähemalt kaks korda aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Käesolevas artiklis nimetatud aruanded peavad olema avalikkusele kättesaadavad. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib nõukogu või komisjoni palvel ka eriküsimusi. |
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel ka eriküsimusi. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
2 a. Euroopa Parlamendi taotlusel võivad Euroopa Parlamendi asjaomased komisjonid kuulata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu presidenti või teisi juhtkomitee liikmeid. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi komisjoni aruande alusel, mille see esitab pärast seda, kui määruse jõustumisest on möödunud kolm aastat, ning otsustab pärast Euroopa Keskpanga arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ja struktuur on vaja läbi vaadata. |
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi komisjoni aruande alusel, mille see esitab pärast seda, kui määruse jõustumisest on möödunud kolm aastat, ning otsustavad pärast Euroopa Keskpanga arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ja struktuur on vaja läbi vaadata. |
|
|
Aruandes tuleb eelkõige hinnata, kas |
|
|
– Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ülesehitus tuleks lihtsamaks muuta ja seda tugevdada, et suurendada makro- ja mikrotasandi ning Euroopa järelevalveasutuste sidusust; |
|
|
– Euroopa järelevalveasutuste reguleerimispädevust tuleks suurendada; |
|
|
– Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga; |
|
|
– Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine |
|||||||
|
Viited |
KOM(2009)0499 – C7-0166/2009 – 2009/0140(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ECON |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFCO 7.10.2009 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Íñigo Méndez de Vigo 24.11.2009 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
25.1.2010 |
6.4.2010 |
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
7.4.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 0 2 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Matthias Groote, Roberto Gualtieri, Gerald Häfner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, David Martin, Jaime Mayor Oreja, Morten Messerschmidt, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, György Schöpflin, Guy Verhofstadt |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Elmar Brok, Jean-Luc Dehaene, Enrique Guerrero Salom, Anneli Jäätteenmäki, Íñigo Méndez de Vigo, Adrian Severin, Tadeusz Zwiefka |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Emma McClarkin |
|||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine |
|||||||
|
Viited |
KOM(2009)0499 – C7-0166/2009 – 2009/0140(COD) |
|||||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
23.9.2009 |
|||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 7.10.2009 |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 7.10.2009 |
EMPL 7.10.2009 |
JURI 7.10.2009 |
AFCO 7.10.2009 |
||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
BUDG 10.2.2010 |
EMPL 22.10.2009 |
|
|
||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Sylvie Goulard 20.10.2009 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
23.11.2009 |
23.2.2010 |
23.3.2010 |
27.4.2010 |
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
10.5.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
34 0 4 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Othmar Karas, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ramon Tremosa i Balcells |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Pervenche Berès, Carl Haglund, Syed Kamall, Philippe Lamberts, Catherine Stihler, Pablo Zalba Bidegain |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Andrea Cozzolino, Michel Dantin, Frank Engel, Roger Helmer, Christa Klaß, Elisabeth Morin-Chartier |
|||||||