RAPORT Äriregistrite ühendamine

29.6.2010 - (2010/2055(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Kurt Lechner

Menetlus : 2010/2055(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0218/2010

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

äriregistrite ühendamise kohta

(2010/2055(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2009. aasta rohelist raamatut äriregistrite ühendamise kohta (KOM(2009)0614) ja sellele lisatud eduaruannet;

 võttes arvesse 9. märtsi 1968. aasta esimest nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks[1], muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiviga 2003/58/EÜ[2];

 võttes arvesse 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnendat nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt[3];

 võttes arvesse 15. detsembri 2004. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ[4];

 võttes arvesse 26. oktoobri 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta[5];

 võttes arvesse 8. oktoobri 2001. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta[6];

 võttes arvesse 22. juuli 2003. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta[7];

 võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile e-kohtu keskkonna küsimuses[8];

 võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni kohtuotsuste tõhusa täitmise kohta Euroopa Liidus ja võlgniku vara läbipaistvuse kohta[9];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7‑0218/2010),

A.     arvestades, et äriregistrite kaudu registreeritakse, uuritakse ja säilitatakse äriühingutega seotud teavet, nagu teave äriühingu õigusliku vormi, asukoha ja kapitali, seaduslike esindajate ametisse nimetamise, ametikohalt lahkumise, volituste ja üksikasjade kohta, majandusaasta raamatupidamisdokumentide ja vajadusel äriühingu lõpetamise kohta, ning tehakse see teave avalikkusele kättesaadavaks;

B.     arvestades, et äriregistrid toimivad ELis riigi- või piirkonnapõhiselt ja neis hoitakse teavet ainult nende pädevusse kuuluval territooriumil registreeritud äriühingute kohta;

C.     arvestades, et piiriülene nõudlus äriühinguid käsitleva teabe järele, kas siis ärilistel eesmärkidel või õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks aina suureneb; arvestades, et võlausaldajate ja täitevasutuste jaoks on väga oluline saada usaldusväärset ja ajakohast teavet võlgnike ja nende vara kohta; arvestades, et teatud andmed tuleb avalikustada Euroopa äriühinguõiguses sätestatud töötajate õiguste kaitse tagamiseks;

D.     arvestades, et kuna äriregistrid ei ole veel ühendatud, põhjustab see majanduskahju ja probleeme kõigile sidusrühmadele – mitte ainult äriühingutele, vaid ka nende töötajatele, tarbijatele ja üldsusele – ning seda eriti seoses läbipaistvuse, tõhususe ja õiguskindlusega; arvestades, et lihtsustatud piiriülene juurdepääs usaldusväärsele ja ajakohastatud teabele kõigi liikmesriikide äriühingute kohta suurendab siseturul läbipaistvust ja õiguskindlust ning võib taastada usalduse finants- ja majanduskriisi järgsete turgude vastu;

E.     arvestades, et alates 1. jaanuarist 2007 säilitatakse teavet äriregistrites elektrooniliselt ja see on Interneti kaudu kättesaadav kõikides liikmesriikides; arvestades, et kuigi oluline äriühinguid käsitlev teave on Internetis kättesaadav, on registrite standardid erinevad ja huvitatud isikud peavad arvestama eri keelte, otsingutingimuste ja struktuuridega;

F.     arvestades, et eri registrite sisu, informatiivsus ja õiguslik tähendus võivad erineda, ning arvestades, et see võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, mis võivad liikmesriigiti erineda;

G.     arvestades, et ühtne teabepunkt, kus oleks võimalik pääseda ligi teabele kõigi Euroopa äriühingute kohta, aitaks kokku hoida aega ja kulusid; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kaaluda kõikide liikmesriikide kohustuslikku osalemist selles;

H.     arvestades, et ühtne teabepunkt peaks pakkuma kõikidest liikmesriikidest pärinevat kvaliteetset teavet; arvestades, et see teave peaks olema usaldusväärne ja ajakohastatud ning et seda tuleks esitada standardses vormis ja kõigis ELi keeltes; arvestades, et Euroopa Komisjon peaks aktiivselt tegelema ühtse teabepunkti järelemeetmetega;

I.      arvestades, et oma suurprojektis „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, mis sisaldub teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, võtab komisjon kohustuse „parandada ettevõtluskeskkonda, eelkõige VKEde oma, vähendades selleks Euroopas muu hulgas ettevõtlusega seotud tehingukulusid”;

J.      arvestades, et 25. ja 26. mail 2010 võttis nõukogu vastu järeldused, milles põhjendatult rõhutatakse andmete kvaliteedi tähtsust ja teabele juurdepääsu lihtsustamise vajadust, et suurendada sidusrühmade usaldust ja siseturu toimimise edukust, ning vajadust kaasata kõik liikmesriigid teabele tsentraliseeritud juurdepääsu tagamisse;

K.     arvestades, et äriregistrite vaheline koostöö on väga oluline piiriüleste ühinemiste, asukohamuutmiste või piiriüleste maksejõuetusmenetluste korral; arvestades, et koostööd nõutakse sõnaselgelt mitmetes äriühinguõigust käsitlevates õigusaktides, näiteks direktiivis 2005/56/EÜ, määruses (EÜ) nr 2157/2001 ja määruses (EÜ) nr 1435/2003;

L.     arvestades, et välisfiliaalide suhtes kohaldatavad avalikustamisnõuded, mis on sätestatud äriühinguõiguse üheteistkümnendas direktiivis 89/666/EMÜ, muudavad äriregistritevahelise tegeliku koostöö möödapääsmatult vajalikuks; arvestades, et koostöö ei tohiks piirduda filiaali avamise ajaga, vaid seda tuleks jätkata, et tagada olulise teabe õigsus ja ajakohasus eesmärgiga hoida ära erinevused filiaali andmeid sisaldava registri ja emaettevõtte andmeid sisaldava registri sisu vahel;

M.    arvestades, et piiriülest koostööd vajavate juhtude arv võib oluliselt suureneda ka seoses Euroopa osaühingu põhikirja[10] vastuvõtmisega;

N.     arvestades, et mitmed äriregistrite vahelise koostöö mehhanismid on juba loodud, näiteks Euroopa Äriregister (EBR), äriregistrite üleeuroopalise koostalitlusvõime (BRITE) projekt ja siseturu infosüsteem (IMI); arvestades, et EBR ja BRITE on vabatahtlikud ja seetõttu ei osale nendes kõik liikmesriigid; arvestades, et pealegi on BRITE ainult teadusprojekt;

O.     arvestades, et Euroopa Parlament tervitas oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonis e-õiguskeskkonna loomise ideed; arvestades, et Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskavas aastateks 2009–2013 on ette nähtud Euroopa Äriregistri integreerimine Euroopa e-õiguskeskkonda,

1.      usub, et projektist on Euroopa majanduspiirkonna edasise integreerumise jaoks kasu ainult juhul, kui kõik liikmesriigid selles osalevad, ning on seisukohal, et seetõttu tuleks kaaluda kõikide liikmesriikide kohustuslikku osalemist selles;

2.      on seisukohal, et esmalt tuleks edendada Euroopa Äriregistri algatust ja BRITE projekti, ja peab vajalikuks muuta nendes osalemine kohustuslikuks; rõhutab, et siseturgu käsitlevate õigusaktide paremaks rakendamiseks on suur tähtsus siseturu infosüsteemil (IMI), sest see on juba osutunud edukaks vahendiks kutsekvalifikatsioonide direktiivi[11] ja teenuste direktiivi rakendamise[12] seisukohast; tuletab meelde, et kõik liikmesriigid juba kasutavad siseturu infosüsteemi ja seda saaks laiendada suuremale hulgale menetlustele, ilma et see nõuaks liikmesriikidelt märkimisväärseid investeeringuid;

3.      juhib tähelepanu, et registriandmed ei ole võrreldavad puhtalt majanduslikku laadi teabega; on seetõttu veendunud, et avalikkusele tuleks usaldusväärne ja ajakohastatud teave teha kättesaadavaks ametliku ühtse teabepunkti kaudu; juhib tähelepanu, et see suurendaks läbipaistvust, tõhusust ja õiguskindlust, mis oleks kasulik äriühingutele ja nende töötajatele, tarbijatele ning kogu süsteemile tervikuna;

4.      kutsub komisjoni üles tegema tööd kõigi ELi liikmesriikide integreerimiseks sellesse tulevasse ühtsesse teabepunkti, pakkudes vajaduse korral oskusteavet ja täiendavaid ressursse; palub komisjonil uurida kõigi ELi liikmesriikide jaoks selle ühtse teabepunkti kohustusliku liikmesuse eeliseid ja puuduseid;

5.      juhib tähelepanu, et erinevate äriregistrite andmed võivad oma tähenduse poolest erineda ja et see võib omakorda olla mitte ainult äriühingute, vaid ka nende töötajate ja tarbijate jaoks seotud õiguslike tagajärgedega, mis võivad liikmesriigiti erineda;

6.      on seisukohal, et teave äriühingu registreerimise kohta on oluline ka töötajate jaoks, eelkõige äriühingutes, mille suhtes kohaldatakse Euroopa äriühinguõigust, s.t määrust (EÜ) nr 2157/2001, määrust (EÜ) nr 1435/2003 ja direktiivi 2005/56/EÜ; on seisukohal, et selline teave on oluline ka seoses direktiivi 2003/72/EÜ[13] ja direktiivi 2001/86/EÜ[14] sätetega, millega nähakse ette töötajate olemasolevate osavõtuõiguste säilitamine loodavates äriühingutes;

7.      rõhutab seetõttu, et on oluline juhtida kasutajate tähelepanu andmepäringute tegemisel sellele, et nimetatud andmete õiguslik tähendus ja siduvus võivad liikmesriigiti erineda;

8.      juhib seoses peakontori ja filiaalide vahelise suhtlusega tähelepanu asjaolule, et automatiseeritum võrkude vastastik sidumine hõlbustaks sissekannete vahetamist;

9.      teab, et sissekannete sisu ei ole alati piisavalt järjekindel;

10.    usub, et siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on väga oluline ELis tegutsevaid äriühinguid käsitleva ametliku ja usaldusväärse teabe kättesaadavaks tegemine avalikkusele; tervitab sellega seoses komisjoni rohelist raamatut äriregistrite ühendamise kohta;

11.    märgib, et suurem läbipaistvus siseturul võib tuua kaasa piiriüleste investeeringute kasvu;

12.    on veendunud, et parem ja kergem juurdepääs teabele on vajalik selleks, et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on Euroopa majanduse alustala põhielemendiks ning töökohtade loomise, majanduskasvu ja Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse peamiseks mootoriks, kuna see aitab vähendada nende ettevõtjate halduskoormust;

13.    toonitab, et kergesti kättesaadav usaldusväärne teave ühinemiste, asukohamuutmiste ja muude piiriüleste protsesside kohta on Euroopa äriühingutele hädavajalik ning edendab veelgi siseturu konkurentsivõimet ja muudab selle toimimise sujuvamaks, tugevdades turu põhivabadusi, s.o vahendite, teenuste ja inimeste vaba liikumist;

14.    on seisukohal, et mis tahes strateegia kriisist väljumiseks ja ühtse turu toimimise parandamiseks peab hõlmama suuremat läbipaistvust ning koostööd piiriüleste mehhanismide kaudu, mis aitavad tugevdada Euroopa 500 miljoni tarbija usaldust;

15.    tunnustab erinevate koostöömehhanismide ja algatuste raames tehtud jõupingutusi;

16.    rõhutab siiski vajadust edasiste sammude järele ja et turu läbipaistvus nõuab ühelt poolt hõlpsat juurdepääsu 27 liikmesriigis äriregistrites sisalduvatele andmetele ühtse teabepunkti kaudu, mille suhtes kohaldatakse aktiivseid järelmeetmeid, ja teiselt poolt nende usaldusväärsust, ajakohastamist ja esitamist standardses vormis ning kõigis ELi ametlikes keeltes; on seisukohal, et kõigepealt tuleks hinnata, millises ulatuses see põhjustaks täiendavaid tõlkekulusid, ning et seetõttu tuleks kaaluda kõikide liikmesriikide kohustuslikku osalemist selles;

17.    nõuab kindlaid tagatisi selle ühtse teabepunkti olemasolu tõhusa avalikustamise kohta, et kõik sidusrühmad saaksid seda kasutada Euroopa ettevõtteid käsitleva selge ja usaldusväärse teabe saamiseks.

18.    juhib tähelepanu asjaolule, et halduskoormust käsitlev sõltumatute huvirühmade kõrgetasemeline töörühm (Stoiberi rühm) on näidanud, et piiriülese juurdepääsu hõlbustamine äriühinguid käsitlevale teabele elektrooniliste vahendite abil võib anda kokkuhoidu üle 160 miljoni euro aastas;

19.    rõhutab Euroopa ettevõtteid käsitlevale teabele juurdepääsu olulisust, pidades eriti silmas teenuste direktiivi ja vastuvõtmisel olevat Euroopa osaühingu põhikirja;

20.    juhib siiski tähelepanu, et ettevõetavad sammud ei tohi äriühingute, eriti VKEde jaoks kaasa tuua täiendavat halduskoormust;

21.    ootab e-õiguskeskkonna käivitamist, mis peab olema kättesaadav üksikisikutele, ettevõtjatele, õigusala töötajatele ja kohtusüsteemi jaoks ning olema kasutajasõbralik; toetab mõtet integreerida Euroopa Äriregister kõnealuse keskkonnaga;

22.    rõhutab, et siseturu sidusrühmadele ja tarbijatele ühtse teabepunkti loomiseks, mis vähendaks teabe ühte kohta koondamise abil tehingukulusid nii tootjate kui ka tarbijate jaoks ning tugevdaks seeläbi piiriülest kaubandust, eriti piiriülest e-kaubandust, ja majanduskasvu liidus, on oluline jätkata uurimisprojekti BRITE, IMI ja EBR andmete ning süsteemide ühendamist;

23.    toetab seniks registrite vahelise koostöö kohustuslike mehhanismide loomist, eeskätt seoses vajadusega korrapäraselt ajakohastada välisfiliaalide andmed, mis kuuluvad avalikustamisele; soovitab koostööga seotud praktilised küsimused kokku leppida liikmesriikide ja/või nende äriregistrite vahelises halduskokkuleppes;

24.    on seisukohal, et äriregistrite võrgustiku sidumine läbipaistvusdirektiivi kohaselt loodud elektroonilise võrguga annab hõlpsa juurdepääsu õigus- ja finantsteabele noteeritud äriühingute kohta ning loob investorite jaoks lisandväärtust;

25.    nõuab kindlalt, et Euroopa lahendus peab tagama kodanikele ja äriühingutele isikuandmete ja äriandmete piisava kaitse, et vältida andmete kuritarvitamist ja tagada õiguskindlus tundlike andmete puhul;

26.    rõhutab, et mis tahes ühtne Euroopa lahendus peab arvestama eelkõige sellega, millises ulatuses oleks võimalik lõpetada riiklike registrite ning seni teatavaid sektoreid hõlmavate Euroopa registrite tegevus, neid kohandada või liita, et vältida töö dubleerimist, vähendades seega bürokraatiat ning tagades selguse ja lihtsuse;

27.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

  • [1]  EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.
  • [2]  ELT L 221, 4.9.2003, lk 13.
  • [3]  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.
  • [4]  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
  • [5]  ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.
  • [6]  EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.
  • [7]  ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.
  • [8]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0637.
  • [9]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0238.
  • [10]  KOM(2008)0396.
  • [11]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).
  • [12]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
  • [13]  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (ELT L 207, 18.8.2003, lk 25).
  • [14]  Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

SELETUSKIRI

Äriregistrite ühendamine on sobiv meede ELi majanduspiirkonna edasise integratsiooni soodustamiseks ning äriühingute ja tarbijate õiguskindluse suurendamiseks.

Mitmetes õigusaktides, eelkõige äriühinguõiguse esimeses direktiivis 68/151/EMÜ on ette nähtud, et teave asukoha, õigusliku seisundi, esindusõiguse ja kapitali kohta tuleb avalikustada registris. Sissekanded ja avalikustamine avalikes registrites on ette nähtud ka direktiivis 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta ja direktiivis filiaalide avalikustamisnõuete kohta ja teistes õigusaktides.

Äriregistreid hallatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Piiriülese majandustegevuse hoogustumine toob õiguskindlusest ja läbipaistvusest tulenevalt kaasa äriregistrite parema ühendamise vajaduse; samuti on vaja aega ja kulusid kokku hoida.

Käesoleval ajal on juba olemas erinevad mehhanismid äriregistrite ühendamiseks:

1) EBR (Euroopa Äriregistri algatus): äriregistrite võrgustik, mille eesmärgiks on pakkuda usaldusväärset teavet äriühingute kohta kogu Euroopas. See võimaldab kodanikel, äriühingutel ja riigiasutustel tutvuda kõikide äriregistritega oma emakeeles. Tegemist on siiski vabatahtliku projektiga, mida viiakse läbi Euroopa Komisjoni abiga. EBRis osalevad ainult 18 liikmesriiki.

2) BRITE (Business Register Interoperability Throughout Europe, ,,äriregistrite üleeuroopaline koostalitlusvõime”): mõnede EBRis osalejate uurimisprojekt registrite ühendamise edendamiseks, seda rahastab suurel määral Euroopa Komisjon. 2009. aasta märtsis lõpule viidud BRITEi projekti eesmärk oli innovaatilise koostalitlusvõime mudeli, IKT teenindusplatvormi ja äriregistrite haldusvahendi väljaarendamine, keskendudes eelkõige piiriülestele asukohamuutmistele ja ühinemistele ning kontrolli tõhustamisele äriühingute teistes liikmesriikides registreeritud filiaalide üle.

BRITE oli aga uurimisprojekt ning seetõttu rakendatakse projekti tulemusi nende toimivuse testimiseks ainult mõnes riigis.

3) IMI: siseturu infosüsteem (IMI) on vahend liikmesriikidevahelise halduskoostöö parandamiseks. Süsteem võeti kasutusele siseturu huvides. Eesmärk on eeskirjadest teavitamine ja nende järgimise kontrollimine ning kutsekvalifikatsioonide ja teenuste direktiivi rakendamise toetamine. Siseturu infosüsteem on komisjoni hallatav turvaline veebipõhine rakendus. Tegemist on suletud võrguga, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel hõlpsalt leida koostööpartnereid teistes liikmesriikides ning nendega kiiresti ja tõhusalt suhelda.

4) E-õiguskeskkonna algatus: eesmärk on toetada Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kasutuselevõtu kaudu kohtuorganite ja juristide tööd ning lihtsustada kodanike juurdepääsu õigusteabele.

Rohelises raamatus uuritakse kahte äriregistrite ühendamise aspekti. Esiteks käsitletakse juurdepääsu äriregistritele. Teiseks teemaks on äriregistrite vaheline koostöö. Siin tuleb jällegi vahet teha probleemidel, mis on seotud ühelt poolt piiriüleste ühinemiste ja asukohamuutmistega ning teiselt poolt teabevahetuse parandamisega peakontori ja filiaalide vahel. Viimane tundub parandamist vajavat.

Raportöör näeb kõikides aspektides vajadust liikmesriikide äriregistrite parema ühendamise järele ja tervitab komisjoni algatust.

Äriregistrist saadav teave ei ole võrdsustatav majandusvaldkonnas tavapäraselt kättesaadava teabega. Lisaks on nende informatiivsus ja õiguslik tähendus liikmesriigiti erinev, millele tuleb kindlasti juhtida kasutajate tähelepanu, kui nad andmepäringuid teevad.

Olukorra eripärast tulenevalt peaks registrite ühendamine ja andmetele juurdepääs toimuma omaette taustsüsteemis, mis ei välista viidete tekkimist linkide kasutamisel.

Otstarbekas tundub olevat järgida seda eesmärki BRITE, st 1. võimaluse raames. Kõnealust uurimisprojekti tuleks energiliselt edasi arendada.

Soovitav oleks, et võimalikult kiiresti liituks rohkem riike.

Projekti tegelik tulemuslikkus – ka siseturu jaoks tekkiva kasu tähenduses – eeldab siiski kõikide liikmesriikide osalemist, nii et see tuleks muuta kohustuslikuks kohe, kui tehnilised standardid on välja töötatud.

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (3.6.2010)

õiguskomisjonile

äriregistrite ühendamise kohta
(2010/2055(INI))

Arvamuse koostaja: Hans-Peter Martin

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on konsulteerinud võimalike alternatiivide osas parema piiriülese juurdepääsu võimaldamisele äriühinguid käsitlevale teabele ELis;

2.  tunnistab, et parem juurdepääs ajakohastatud ja ametlikule piiriülesele äriühinguid käsitlevale teabele võib tuua kaasa suurema läbipaistvuse kodanike ja äriühingute jaoks ning suurema tõhususe ja õiguskindluse siseturul;

3.  märgib, et suurem läbipaistvus siseturul võib tuua kaasa piiriüleste investeeringute kasvu;

4.  tunnistab, et vajadus sellise juurdepääsu järele kasvab ning et selleks on vaja luua liikmesriikide äriregistrite täiustatud võrgustik;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et Stoiberi töörühm on näidanud, et piiriülese juurdepääsu hõlbustamisega äriühinguid käsitlevale teabele elektrooniliste vahendite abil võib kaasneda üle160 miljoni euro suurune sääst aastas;

6.  on seisukohal, et sellele probleemile tuleb leida ühtne Euroopa lahendus; nõuab aga kindlalt, et niisugune Euroopa lahendus peab olema kasutajasõbralik, selge, üldsusele kergesti mõistetav ja majanduslikult tõhus ning aitama vähendada bürokraatiat; niisuguse lahenduse üksikasjad tuleks kindlaks määrata määrusega ning tuleb tagada Euroopa Parlamendi aktiivne osalemine;

7.  märgib, et ühenduste loomine äriregistrite vahel ei tohiks suurendada äriühingute halduskoormust, vaid peaks seda hoopis vähendama;

8.  nõuab kindlalt, et Euroopa lahendus peab tagama kodanikele ja äriühingutele isikuandmete ja äriandmete piisava kaitse, et vältida andmete kuritarvitamist ja tagada õiguskindlus tundlike andmete puhul;

9.  nõuab tungivalt, et ühtne Euroopa lahendus peab arvestama eelkõige sellega, millises ulatuses oleks võimalik lõpetada riiklike registrite ning seni teatavaid sektoreid hõlmavate Euroopa registrite tegevus, neid kohandada või liita, et vältida töö dubleerimist, vähendades seega bürokraatiat ning tagades selguse ja lihtsuse;

10. nõuab ühtset turgu silmas pidades, et asjaomased dokumendid, millele on juurdepääs ühes liikmesriigis, oleksid keskse ja kogu Euroopas juurdepääsetava portaali kaudu kättesaadavad ka kõigis teistes liikmesriikides.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

0

12

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Godfrey Bloom, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Jürgen Klute, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Rolandas Paksas, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sophie Auconie, Elena Băsescu, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Gay Mitchell, Catherine Stihler

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (3.6.2010)

õiguskomisjonile

äriregistrite ühendamise kohta
(2010/2055(INI))

Arvamuse koostaja: Catherine Soullie

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et lihtsustatud piiriülene juurdepääs usaldusväärsele ja ajakohastatud teabele kõigi liikmesriikide äriühingute kohta suurendab siseturul läbipaistvust ja õiguskindlust ning võib taastada usalduse finants- ja majanduskriisi järgsete turgude vastu;

B.  arvestades, et 25. ja 26. mail 2010 võttis nõukogu vastu järeldused, milles põhjendatult rõhutatakse andmete kvaliteedi tähtsust ja teabele juurdepääsu lihtsustamise vajadust, et suurendada sidusrühmade usaldust ja siseturu toimimise edukust, ning vajadust kaasata kõik liikmesriigid teabele tsentraliseeritud juurdepääsu tagamisse;

C. arvestades, et äriregistrite tõhus koostöö piiriülestes menetlustes on asendamatu siseturu nõuetekohaseks toimimiseks,

D. arvestades, et ettevõtete registreerimisega seotud eeskirjade killustatus toob kahju tarbijatele ning ka ettevõtlusele ja majandusele ja läbipaistvus on oluline siseturul sidusrühmade vahelise vajaliku usalduse loomiseks;

1.  väidab, et kõigi Euroopa äriregistrite vahelise teabevahetuse lihtsustamine suurendaks siseturu läbipaistvust ja sidusrühmade usaldust siseturu vastu;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et oluline on kaotada bürokraatlikud, tehnilised ja keelelised takistused, mis piiravad piiriülest juurdepääsu ettevõtteid käsitlevale teabele ja takistavad seetõttu siseturu sujuvat toimimist; nõuab, et ettevõtteid käsitlev teave oleks kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes;

3.  on veendunud, et parem ja kergem juurdepääs teabele on vajalik, et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on Euroopa majanduse alustala põhielemendiks ning töökohtade loomise, majanduskasvu ja Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse peamiseks mootoriks, kuna see aitab vähendada nende halduskoormust;

4.  rõhutab, et oluline on juurdepääs Euroopa ettevõtteid käsitlevale teabele, pidades eriti silmas teenuste direktiivi ja kujundamisel olevat Euroopa osaühingu staatust; nõuab seetõttu ühise tehnilise formaadiga äriregistrite rakendamist ning Euroopa ettevõtetele Euroopa ettevõtlussertifikaati, et täiendavalt parandada registreeritud andmete ühtsust ja õiguskindlust;

5.  toonitab, et kergesti kättesaadav usaldusväärne teave ühinemiste, asukoha muutmiste ja muude piiriüleste protsesside kohta on Euroopa äriühingutele hädavajalik ning edendab veelgi siseturu konkurentsivõimet ja voolavust, tugevdades turu põhivabadusi – vahendite, teenuste ja inimeste vaba liikumist;

6.  on seisukohal, et kriisist väljumise ja ühtse turu toimimise parandamise strateegiasse tuleb lisada rohkem läbipaistvust ning piiriüleste mehhanismide raames tehtav koostöö, mis suurendab 500 miljoni Euroopa tarbija usaldust;

7.  rõhutab äriregistrites sisalduva teabe kvaliteedi tähtsust; rõhutab, et ettevõtteid käsitleva teabe kvaliteet peab olema usaldusväärne ja tehniliselt standarditud kõigis liikmesriikides, et tagada läbipaistev ja kasutajasõbralik teabe avalikustamine;

8.  rõhutab, et siseturgu käsitlevate õigusaktide paremaks rakendamiseks on suur tähtsus siseturu infosüsteemil (IMI), sest see on juba osutunud edukaks vahendiks kutsekvalifikatsioonide direktiivi (2005/36/EÜ) ja teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) rakendamise seisukohast;

9.  tuletab meelde, et kõik liikmesriigid juba kasutavad siseturu infosüsteemi ja seda saaks laiendada suuremale hulgale menetlustele, ilma et see nõuaks liikmesriikidelt märkimisväärseid investeeringuid;

10. tuletab meelde, et EBR (Euroopa Äriregister) pakub kodanikele ja äriühingutele ka juurdepääsu teabele äriühingute kohta, kuid seda võrgustikku siiski kõik liikmesriigid veel ei kasuta;

11. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on Euroopa äriregistrite vaheline standarditud automaatne teabevahetus, mis võimaldab koostalitlust, ja kutsub seetõttu liikmesriike üles pühenduma BRITE (Äriregistrite üleeuroopaline koostalitlusvõime) projektile, võttes vastu siduvad õigusaktid; rõhutab, et tugev õiguslik alus on ainus vahend vahetatava teabe kvaliteedi parandamiseks;

12. ergutab rakendama uurimisprojekti BRITE tulemusi, sest need on asendamatud Euroopa äriregistrite võrgustiku loomiseks;

13. toob esile, kui tähtis on võimaldada pädevatele asutustele ja kodanikele juurdepääs usaldusväärsele, järjepidevale ja ajakohastatud teabele äriühingute kohta, mis oleks kättesaadav vastavas keeles; rõhutab, et siseturu sidusrühmadele ja tarbijatele ühtse teabepunkti loomiseks, mis vähendaks teabe koondamise abil tehingukulusid nii tootjate kui ka tarbijate jaoks ning tugevdaks seeläbi piiriülest kaubandust, eriti piiriülest e-kaubandust, ja majanduskasvu liidus, on oluline jätkata uurimisprojekti BRITE, IMI ja EBR andmete ning süsteemide ühendamist;

14. soovitab koostööga seotud praktilised küsimused kokku leppida liikmesriikide ja/või nende äriregistrite vahelises halduskokkuleppes;

15. kutsub komisjoni üles tegema tööd kõigi ELi liikmesriikide integreerimiseks sellesse tulevasse ühtsesse teabepunkti, pakkudes vajaduse korral oskusteavet ja täiendavaid ressursse; palub komisjonil uurida kõigi ELi liikmesriikide jaoks selle ühtse teabepunkti kohustusliku liikmesuse eeliseid ja puuduseid;

16. teeb ettepaneku, et selles ühtses teabepunktis, kus ettevõtted peavad olema registreeritud, oleks teave kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes; nõuab, et avaldatakse andmed selle teenuse olemasolu kohta, et kõik sidusrühmad saaksid seda ühtset teabepunkti kasutada Euroopa ettevõtteid käsitleva selge ja usaldusväärse teabe saamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin Von Thun Und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ashley Fox, Anna Hedh, Constance Le Grip, Emma McClarkin, Morten Messerschmidt, María Muñiz De Urquiza, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Wim van de Camp

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jan Philipp Albrecht, Piotr Borys, Sajjad Karim, Kurt Lechner, Angelika Niebler, József Szájer