RAPORT Euroopa standardimise tulevik

6.10.2010 - (2010/2051(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Edvard Kožušník


Menetlus : 2010/2051(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0276/2010

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa standardimise tuleviku kohta

(2010/2051(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse avalikku kuulamist Euroopa standardimise tuleviku kohta, mille siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon korraldas 23. juunil 2010;

 võttes arvesse reageeringut komisjoni konsulteerimisele üldsusega Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise asjus (mis toimus 23. märtsist 21. maini 2010);

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi mõjuhindamise uuringut nn standardimispaketi kohta (9. märts 2010);

 võttes arvesse Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma (EXPRESS) aruannet pealkirjaga „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks: visioon aastaks 2020” (veebruar 2010);

 võttes arvesse professor Mario Monti komisjoni presidendile esitatud 9. mai 2010. aasta aruannet ühtset turgu käsitleva uue strateegia kohta;

 võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

 võttes arvesse uuringut VKEde juurdepääsu kohta Euroopa standardimisele „Kuidas võimaldada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel saada suuremat tulu standarditest ja standardimises osalemisest”, mille tellisid Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) (august 2009);

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi uuringut standardimisele juurdepääsu kohta (10. märts 2009);

 võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2009. aasta aruannet direktiivi 98/34/EÜ toimimise kohta ajavahemikus 2006–2008 (KOM(2009)0690) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2009)1704);

 võttes arvesse 3. juuli 2009. aasta valget raamatut „IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud” (KOM(2009)0324);

 võttes arvesse nõukogu 25. septembri 2008. aasta järeldusi standardimise ja innovatsiooni kohta;

 võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „„Kõigepealt mõtle väikestele”–Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”“(KOM(2008)0394);

 võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2008. aasta teatist „Standardimise osakaalu suurendamine Euroopa uuendustegevuses” (KOM(2008)0133);

 võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2004. aasta teatist „Euroopa standardimise tähtsusest Euroopa poliitika ja seadusandluse raames” (KOM(2004)0674) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti Euroopa standardimisega seotud ülesannete kohta;

 võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2004. aasta teatist keskkonnaaspektide kaasamise kohta Euroopa standarditesse (KOM(2004)0130);

 võttes arvesse komisjoni talituste 26. juuli 2001. aasta töödokumenti „European Policy Principles on International Standardisation” (SEK(2001)1296);

 võttes arvesse oma 12. veebruari 1999. aasta resolutsiooni komisjoni aruande kohta, mis käsitleb Euroopa standardimises uue lähenemisviisi juurutamise tõhusust ja legitiimsust;[1]

 võttes arvesse komisjoni 13. mai 1998. aasta aruannet, mis käsitleb Euroopa standardimises uue lähenemisviisi juurutamise tõhusust ja legitiimsust (KOM(1998)0291);

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta[2];

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord;[3]

 võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsust 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas[4];

 võttes arvesse 1991. aasta juuni Viini kokkulepet tehnilise koostöö kohta Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja CENi vahel ning 1996. aasta septembri Dresdeni kokkulepet tehniliste andmete vahetuse kohta CENELECi ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) vahel;

 võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

 võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0276/2010),

A.  arvestades, et Euroopa standardimissüsteemil on olnud ühtse turu saavutamises keskne roll, eelkõige tänu standardite kasutamisele olulistes õigusloome valdkondades uue lähenemisviisi raames, mis on integreeritud uude õigusraamistikku;

B.  arvestades, et kehtiv õigusraamistik on aidanud kaasa Euroopa standardimise edule, võimaldades selliste Euroopa standardite väljatöötamist, mida vajavad kõik majanduses osalejad, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine, hõlbustada maailmakaubandust ja turule juurdepääsu ning tõhustada säästvat kasvu ja konkurentsivõimet;

C.  arvestades, et Euroopa standardimissüsteem täidab keskset osa Euroopa poliitikas ja õigusloomes üha suureneva vajaduse rahuldamisel standardite järele, mis võimaldaksid tagada tooteohutust, juurdepääsetavust, innovatsiooni, koostalitlusvõimet ja keskkonnakaitset;

D.  arvestades, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” VII põhimõttes rõhutatakse, kui tähtis on VKEde osaluse edendamine ja nende huvide kaitsmine standardimisel;

E.  arvestades, et Euroopa standardite väljatöötamine aitab kaasa ülemaailmsete standardite kujundamisele;

F.  arvestades, et moodne ja paindlik Euroopa standardimissüsteem on edasipüüdliku ja uuendatud Euroopa tööstuspoliitika otsustava tähtsusega koostisosa;

G.  arvestades, et Euroopa standardimine toimib ülemaailmses ökosüsteemis ja on sellega mitmeti seotud ning toetub spetsiaalsetele struktuuridele ja standardite kujundamise menetlustele, mida CEN ja CENELEC rakendavad siseriikliku delegatsiooni põhimõtte ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudi (ETSI) otsese liikmesuse alusel;

H.  arvestades, et Monti aruandes ühtse turu uue strateegia kohta kinnitatakse, et standardimine on ühtse turu haldamisel otsustavalt tähtis, ja rõhutatakse, et Euroopa standardimisprotsess tuleb läbi vaadata, säilitades kehtiva süsteemi positiivsed küljed ning leides sobiva tasakaalu Euroopa ja siseriikliku mõõtme vahel;

I.  arvestades, et Euroopa standardimine peab kohanema globaliseerumisest, kliimamuutusest, uute majandusjõudude tärkamisest ja tehnoloogia arengust tulenevate väljakutsetega, et täita ettevõtete ning tarbijate tulevasi vajadusi ning kasutada kõiki oma võimalusi, et toetada üldsuse ja ühiskonna eesmärkide saavutamist,

J.  arvestades, et on vaja välja töötada strateegiline lähenemine Euroopa standardimisele ja läbi vaadata senine süsteem, et see oleks ka edaspidi edukas ning vastaks järgmise kümnendi vajadustele, et seeläbi võimaldada Euroopal säilitada ülemaailmses standardimissüsteemis juhtrolli;

Sissejuhatus

1.  väljendab rahulolu komisjoni kavatsusega vaadata läbi Euroopa standardimissüsteem, et säilitada selle paljusid edukaid elemente, kaotada puudusi ja leida sobiv tasakaal Euroopa, siseriikliku ning rahvusvahelise mõõtme vahel; toonitab, et kavandatav läbivaatamine peaks põhinema praeguse süsteemi tugevatel külgedel, mis on tugev alus selle edasiarendamiseks, ja läbivaatamise käigus tuleks hoiduda radikaalsetest muudatustest, mis võivad kahjustada süsteemi põhiväärtusi;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu ja esitaks viivitamata modernse ja integreeritud standardimispoliitika ettepaneku, mis hõlmaks direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord), otsuse 87/95/EMÜ (standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas) ja otsuse 1673/2006/EÜ (Euroopa standardimise rahastamise kohta) läbivaatamist, nagu seda nähakse ette komisjoni 2010. aasta tööprogrammis;

3.  rõhutab, et Euroopa standardimissüsteem peab toetama innovatsiooni ja säästvat arengut Euroopas, suurendama liidu konkurentsivõimet, parandama liidu positsiooni rahvusvahelises kaubanduses ning suurendama kodanike heaolu;

4.  kiidab Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma (EXPRESS) aruannet; kutsub Euroopa ja siseriiklikke standardimisorganisatsioone, liikmesriike ja komisjoni üles rakendama selle rühma strateegilisi soovitusi, et rajada selline Euroopa standardimissüsteem, mis on võimeline täitma ühiskonna ja majanduse vajadusi ning säilitama juhtivat rolli ülemaailmses standardimissüsteemis;

5.  palub, et komisjoni ettepanekule vaadata läbi Euroopa standardimise kehtiv õigusraamistik lisataks strateegiadokument, millega kehtestatakse ulatuslik raamistik meetmete võtmiseks Euroopa ja siseriiklikul tasandil ning mis hõlmaks konkreetsed ettepanekud nende paranduste kohta, mida ei saa kohaldada õigusaktide läbivaatamise abil; rõhutab, et selline strateegiadokument ei tohiks piirduda EXPRESSi aruandes sisalduvate soovitustega;

6.  tunneb heameelt komisjoni valge raamatu üle „IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud”; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rakendama valge raamatu peamiseid soovitusi, et kindlustada Euroopa ja rahvusvaheliste standardimissüsteemide raames asjakohaste ülemaailmsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite kättesaadavus rakendamiseks ja kasutamiseks ELi poliitikas ning riigihangetes;

7.  toetab komisjoni kavatsust integreerida Euroopa standardimise õigusraamistikku Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete (läbipaistvus, avatus, erapooletus, üksmeel, tõhusus, otstarbekus ja järjepidevus) lepingu põhimõtted, et tugevdada nende kohaldamist Euroopa standardimissüsteemis; on seisukohal, et eespool nimetatud põhimõtete integreerimine õiguslikku raamistikku ei tohiks suurendada tunnustatud Euroopa standardiorganisatsioonide arvu (praegu on neid kolm – CEN, CENELEC ja ETSI);

8.  on seisukohal, et neile põhimõtetele võiks lisada täiendavaid omadusi, nagu hooldus, kättesaadavus, kvaliteet, neutraalsus ja aruandekohustus; on veendunud, et kõiki neid põhimõtteid tuleb veelgi täpsustada ja määratleda ning et kasutusele tuleb võtta spetsiaalne jälgimissüsteem, mis aitaks nii liikmesriikide kui Euroopa tasandil tagada nende põhimõtete rakendamise ELi poliitika ja õigusloome toetuseks mõeldud standardite väljatöötamisel;

9.  toonitab siiski, et neist põhimõtetest ei piisa kõigi sidusrühmadele – eelkõige nendele, kes esindavad tervishoidu ja ohutust, tarbijate ja keskkonnaalaseid huve –, piisava esindatuse tagamiseks standardimises Euroopa standardimissüsteemi raames; on seepärast arvamusel, et väga tähtis on lisada asjakohase esindatuse põhimõte, sest kui asjaga on seotud avalik huvi, on ülimalt tähtis asjakohaselt arvestada kõikide sidusrühmade seisukohti, eelkõige selliste standardite väljatöötamisel, mille eesmärk on toetada ELi õigusloomet ja poliitikat, võttes samas teadmiseks vajaduse kaasata igasse standardimisprojekti kõige laialdasemate teadmistega tehnilised eksperdid;

10. rõhutab, et kuigi VKEd moodustavad Euroopa turul olulise osalejarühma, ei ole neid piisavalt standardimissüsteemi kaasatud ja seetõttu ei saa nad standardimise eeliseid täielikult kasutada; on veendunud, et hädavajalik on suurendada VKEde esindatust ja osalemist standardimissüsteemis, eelkõige riikliku tasandi tehnilistes komiteedes; palub Euroopa Komisjonil Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise käigus koostada mõjuhinnang, et teha kindlaks parim viis selle eesmärgi saavutamiseks, hinnates VKEde toetamiseks vajaliku rahastamise määra;

11. juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi standardid on aidanud kaasa kaupade kvaliteedi ja ohutuse märkimisväärsele paranemisele, ei ole nende kättesaadavus teenuste valdkonnas sugugi võrreldav nimetatud sektori majandusliku tähtsuse ja potentsiaaliga; märgib eelkõige, et viimastel aastatel teenuste valdkonna jaoks väljatöötatud siseriiklike standardite arv ületab tunduvalt samas sektoris väljatöötatud Euroopa standardite arvu;

12. tunnistab, et teenuste standardid on sageli kooskõlas siseriiklike eripäradega ning nende väljatöötamine sõltub turu vajadustest ja tarbijate ning avalikust huvist; rõhutab siiski, et direktiiviga 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) ette nähtud Euroopa teenuste standardite väljatöötamine ning kvaliteedipõhimõtete või -märkide koostamine kutseühingute poolt liidu tasandil võib kaasa aidata teenuste sektori edasisele ühtlustamisele, suurendada Euroopa teenuste läbipaistvust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet ning edendada konkurentsi, innovatsiooni, kaubandustõkete vähenemist ja tarbijakaitset;

13. toetab seetõttu komisjoni kavatsust lisada teenuste standardid Euroopa standardimise õigusraamistikku, sest see mitte üksnes ei taga kõigist sellistest siseriiklikest teenuste standarditest teavitamise, mis võivad osutuda tehnilisteks kaubandustõketeks siseturul, vaid võib samuti olla nõuetekohane õiguslik alus, mille põhjal komisjon võib Euroopa standardimisorganisatsioonidel paluda välja töötada standardid teenuste sektori selgelt määratletud ja hoolikalt hinnatud valdkondades; soovitab komisjonil ergutada teenuseosutajaid töötama standardimisorganisatsioonides välja standardeid, et vältida võimalikult suures ulatuses killustumist erinevate siseriiklike standardite vahel ning tagada samal ajal teenuste standardite vastavuse turu vajadustele ja tarbijate ning avalikule huvile; toetab meetmeid, mis on võetud pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks, näiteks kutseühingute koostatud kvaliteedipõhimõtted või kvaliteedimärgid, ja kutsub kõiki asjaomaseid osalisi üles osalema Euroopa standardimisprotsessis;

Euroopa standardimissüsteemi mõjuvõimu suurendamine

     a) Üldist

14. kinnitab veel kord, et Euroopa standardimine uue lähenemisviisi õigusaktide toetuseks on osutunud edukaks ja oluliseks siseturu väljakujundamise vahendiks; märgib, et viimastel aastatel on suurenenud standardimisvolituste arv, mis toetavad õigusloomet muudes valdkondades kui need, mida hõlmab uus lähenemisviis, mis viitab asjaolule, et kõnealust mudelit rakendatakse mitmetes ELi poliitikavaldkondades; on arvamusel, et standardite kasutamist oleks soovitav laiendada lisaks ühtsele turule liidu õigusloome ja poliitika teistesse valdkondadesse, võttes vastavalt parema õigusloome põhimõtetele arvesse asjaomase valdkonna eripära;

15. on jätkuvalt arvamusel, et väga oluline on tõmmata selge joon õigusloome ja standardimise vahele, et vältida õigusaktide eesmärkide ja soovitud kaitsetaseme väärtõlgendamist; rõhutab, et Euroopa seadusandja peab määruse oluliste nõuete määratlemisel olema ülimalt valvas ja täpne, samas kui komisjon peab volitustes selgelt ja täpselt määratlema standardimise eesmärgid; toonitab, et standardijate osa peaks piirnema seadusandja seatud eesmärkide saavutamise tehniliste vahendite määratlemisega, tagades ühtlasi kõrgetasemelise kaitse;

16. kordab, et oluline on töötada Euroopa standardid välja mõistliku aja jooksul, eelkõige valdkondades, kus standardeid vajatakse kiiresti, et täita avaliku poliitika nõudeid ja kiiresti muutuvaid turutingimusi; palub seetõttu Euroopa ja riiklikel standardiorganisatsioonidel jätkata oma tõhususe ja tulemuslikkuse parandamist, pidades meeles, et standardimisprotsessi kiirenemine ei tohi toimuda avatuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja kõigi sidusrühmade üksmeele arvel;

17. tunnistab, et standardite kehtestamise kord tuleb lihtsamaks muuta; palub komisjonil koostöös sidusrühmadega leida uusi võimalusi Euroopa standardite optimaalselt tulemuslikuks kasutuselevõtmiseks;

18. on veendunud, et standardimisprotsessi kiirendab osaliselt see, kui paraneb komisjoni ja Euroopa standardimisorganisatsioonide omavaheline konsulteerimine enne volituste andmist, sest see võimaldab neil organisatsioonidel kiiremini, eelistatavalt kahe kuu jooksul teatada, kas nad on võimelised standardimisprojekti läbi viima;

19. rõhutab direktiivi 98/34 komitee tähtsust komisjoni ja liikmesriikide foorumina tehniliste eeskirjade ja standardimisega seotud teemade arutamisel; on arvamusel, et Euroopa Parlamendi esindajaid tuleks kutsuda selle komitee (või tema õigusjärglase) koosolekutele, mis peaksid olema avatud Euroopa ja riiklike standardimisorganisatsioonide vaatlejatele ning vajaduse korral ka Euroopa tasandi sidusrühmade organisatsioonide vaatlejatele, seda eriti standardimisvolituste arutamise ajal;

20. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ja rakendaks koostöös Euroopa standardimisorganisatsioonidega standardimise poliitika ja meetmete koordineerimise täiustatud ning ühtse süsteemi, mis peaks hõlmama standardimise kõiki tahke alates volituste ettevalmistamisest ja üleandmisest tehnilise komitee töö järelevalve kaudu, mis tagab saadud standardite vastavuse ELi poliitikale ning asjaomase õigusakti olulistele nõuetele, kuni standardite ametliku vastuvõtmise, avaldamise ja kasutamiseni; rõhutab asjakohaste sidusrühmade rolli komisjoni abistava nõuanderühmana Euroopa ühtlustatud standardimispoliitika platvormi väljatöötamisel;

21. kutsub liikmesriike üles rakendama kooskõlastatud standardimispoliitikat ning kasutama ühtset lähenemisviisi õigusloomet toetavate standardite kasutamisele; palub komisjonil tagada, et ELi poliitiliste eesmärkide saavutamist ei seataks kooskõlastamata standardimispüüdluste, konkureerivate või mittevajalike standardite või ülemääraste sertifitseerimisskeemide tõttu ohtu;

22. palub komisjonil läbi vaadata ja ratsionaliseerida Euroopa standardiorganisatsioonidele standardimisvolituste andmise menetlus, nii et see sisaldaks ka asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise etappi ja põhjalikku analüüsi, millega põhjendatakse uue standardi väljatöötamise vajalikkust, et kindlustada standardimise asjakohasus, vältida kattuvat tööd ja erinevate standardite ning spetsifikatsioonide levikut;

23. palub komisjonil esitada ka tegevuskava, mille eesmärk oleks integreeritum ELi standardimissüsteem, tõhusam ja tulemuslikum standardite kehtestamine, parem juurdepääs standardimisele – eriti VKEde jaoks –, ELi tugevam roll standardite kehtestamisel rahvusvahelisel tasandil ning jätkusuutlikum rahastamissüsteem standardite väljatöötamiseks;

24. toonitab, kui olulised on uue lähenemisviisi konsultandid selleks, et kontrollida, kas ühtlustatud standardid täidavad vastavate ELi õigusaktide nõudeid; juhib tähelepanu asjaolule, et praegu valivad konsultante Euroopa standardiorganisatsioonid, kelle alluvuses konsultandid ka töötavad, mis on nendele organisatsioonidele oluline halduskoormus ning aeg-ajalt põhjustab sidusrühmadele muret seoses konsulteerimise erapooletuse ja sõltumatusega; kutsub seepärast komisjoni üles hindama vajadust olemasoleva korra läbivaatamiseks; on lisaks arvamusel, et komisjon peaks kindlaks määrama korra selle tagamiseks, et volitatud standardid on kooskõlas ELi poliitika ja õigusaktidega ka väljaspool uut lähenemisviisi; arvab, et see peaks toimuma standardite väljatöötamise ajal, et vältida nende hilisemast tagasilükkamisest tingitud viivitusi ja tagada tõhusus;

25. palub komisjonil ja liikmesriikidel standardeid põhjalikumalt kontrollida, tagamaks, et need vastaksid volitustes esitatud nõuetele, eriti siis, kui standardeid kasutatakse seoses uue lähenemisviisi õigusaktidega, kindlustades ühtlasi, et standardite vastuvõtmise menetlusse ei teki olulisi viivitusi; kavatseb Euroopa standardimissüsteemi peatse läbivaatamise käigus uurida, kas oleks võimalik parlamendile laiendada praegu komisjonile ja liikmesriikidele kuuluvat õigust vaidlustada ühtlustatud standard, mis ei vasta täielikult asjaomaste õigusaktide peamistele nõudmistele;

26. palub komisjonil läbipaistvuse huvides konsolideeritult avaldada otsused standardite suhtes esitatud ametlike vastuväidete kohta ning teha kättesaadavaks kõigi ametlike vastuväidetega seotud meetmete ajakohastatud tabel; palub komisjonil samuti esitada aastaaruanne standardimisvolituste ja nende täitmise seisu kohta;

27. palub Euroopa standardiorganisatsioonidel tugevdada oma olemasolevaid apellatsioonimehhanisme, mis on mõeldud juhuks, kui mõne standardi üle peaksid lahkarvamused tekkima; märgib, et praegused mehhanismid ei tarvitse alati tõhusad olla, sest nende ülesehitus peegeldab tegelikult standardi heakskiitjate seisukohti; teeb seetõttu ettepaneku koosseisu laiendada, mis võimaldaks kutsuda osalema sõltumatud väliseksperdid ja/või Euroopa ühiskondlikud sidusrühmad, kes on praegu Euroopa standardiorganisatsioonide assotsieerunud liikmed või koostööpartnerid;

28. toetab CEN/CENELECile kuuluvat Euroopa vabatahtlikku sertifitseerimismärgist Keymark, mis tõendab vastavust Euroopa standarditele; rõhutab, et Keymark on väärtuslik alternatiiv mitmesugustele riiklikele sertifitseerimissüsteemidele, millega kaasneb toodete mitmekordne testimine ja märgistamine erinevates liikmesriikides ning mis võib seetõttu kujuneda siseturul kaubandustõkkeks ja tekitada väikeettevõtjatele olulisi kulusid, mis omakorda võivad kajastuda kõrgemates tarbijahindades; ergutab seetõttu riiklike standardiasutusi ja muid riiklikke sertifitseerimisasutusi propageerima Keymarki märgist kui riiklike sertifitseerimissüsteemide alternatiivi; nõuab ühtlasi üleeuroopalise teabekampaania korraldamist, et suurendada ettevõtjate ja tarbijate teadlikkust Keymarki kasulikkusest;

29. on teadlik sellest, et ELi praegune rahastamissüsteem Euroopa standardimise toetuseks põhjustab sageli pahameelt seoses eeskirjade muutmise, auditeerimisega seotud suurte kulude ning maksete heakskiitmisel tekkivate viivitustega; rõhutab, et neid kulusid ja halduskoormust, mis mõnikord osutub suuremaks kui rahalisest toetusest saadav kasu, on vaja kiiresti vähendada, pidades samas kinni ELi rahastamiseeskirjadest; palub komisjonil ja kõikidel sidusrühmadel tagada süsteemi rahastamise jätkusuutlikkus, sh avaliku ja erasektori partnerluste ning mitmeaastase finantsplaneerimise kaudu, mis on oluline selle tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks ülemaailmses konkurentsis; leiab, et komisjon ja Euroopa standardiorganisatsioonid võiksid oma koostööd parandada, et tagada Euroopa standardimise ELi-poolse toetamise tasakaalustatud ja kasutajasõbralikku raamistikku, mis suurendaks tunduvalt süsteemi tõhusust;

     b) Standardimisele juurdepääsu parandamine

30. tunnistab, et siseriikliku delegatsiooni põhimõte on Euroopa standardimissüsteemi nurgakivi, eelkõige CENi ja CENELECi standardite väljatöötamisel; märgib siiski, et enamik Euroopa riikide ühiskondlikke sidusrühmi osaleb standardite kehtestamises väga vähe või üldse mitte, nagu seda kinnitas uuring standardimisele juurdepääsu kohta;

31. ergutab seetõttu Euroopa ja riiklikke standardiameteid edendama ja hõlbustama kõigi huvitatud osapoolte, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) esindajate ja kõigi avalikku huvi esindavate sidusrühmade, nagu tarbijad (sealhulgas puudega isikud ja ebasoodsas olukorras tarbijad), keskkonnakaitsjad, ühiskonna huve esindavad töötajad ja asutused, tulemuslikku osalemist standardimises;

32. palub seetõttu komisjonil uurida ühiskondlike sidusrühmade ja VKEde vähese osaluse põhjusi siseriiklikul tasandil ja vajaduse korral soodustada liikmesriikide meetmeid, millega antakse ühiskondlikele sidusrühmadele ja VKEdele parem juurdepääs riiklikule standardimisprotsessile; tervitab CEN ja CENELECi ning riiklike standardiametite jõupingutusi VKEde juurdepääsu standardimisele käsitlevas uuringus esitatud 58 soovituse ning EXPRESSi aruande soovituste rakendamiseks, et parandada kõigi sidusrühmade juurdepääsu;

33.  rõhutab alates 1990. aastast tunnistatud vajadust tagada ühiskondlike sidusrühmade otsene osalus Euroopa tasandil, et kajastada nende seisukohti tulemuslikumalt, arvestades et nad on enamiku liikmesriikide siseriiklikes tehnilistes komiteedes alaesindatud; kinnitab, et kuna ühiskondlike sidusrühmade osalemiseks siseriiklikul tasandil on saavutatud vähe edu, tuleb säilitada ja tugevdada selliste sidusrühmade esindamiseks asutatud Euroopa organisatsioonide rahalist ning poliitilist tuge vähemalt aastani 2020; kutsub neid organisatsioone täitma olulist rolli liikmesriikide ja riiklike sidusühenduste nõustamisel, et tugevdada asjaomaste sidusrühmade osalemist riiklikul tasandil;

34. on seisukohal, et nimetatud Euroopa organisatsioonid, kes esindavad ühiskonna huve, peavad saavutama Euroopa standardiorganisatsioonide seas tugevama rolli; kutsub seetõttu komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioone üles edendama mitmesuguseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks ja andma – ilma et see piiraks siseriikliku delegatsiooni põhimõtte kohaldamist – sellistele organisatsioonidele aktiivse liikmesuse ilma hääleõiguseta kõigis Euroopa standardiorganisatsioonides, tingimusel et nad on assotsieerunud liikmed või koostööpartnerid; on seisukohal, et riiklikel standardiametitel peab olema keskne roll ühiskonna sidusrühmade osalemise edendamisel ja tugevdamisel standardimisprotsessis, võttes arvesse siseriiklike delegatsioonide põhimõtte ülimuslikkust;

35. võtab teadmiseks hiljutise arengu Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO), eelkõige seoses mudeliga, mida kasutati sotsiaalset vastutust käsitleva ISO 26000 standardi väljatöötamisel, mille raames riiklikel standardiametitel oli õigus nimetada vastavasse töörühma üks esindaja kõigist kindlaksmääratud kuuest sidusrühma kategooriast (tööstus, tarbijad, valitsus, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid, nn TTTM – teenindus, tugi, teadusuuringud jm); jääb seisukohale, et Euroopa standardiorganisatsioonid ja komisjon peaks koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega uurima põhjalikult sarnase mudeli kasutamist alternatiivina standardite koostamiseks sellistes valdkondades, millel on avaliku huvi seisukohast eriti suur tähtsus, ja et hindamise tulemused tuleks edastada Euroopa Parlamendile; kutsub komisjoni üles pakkuma välja rahastamisviise eespool nimetatud alternatiivse mudeli toetamiseks;

     c) Siseriikliku delegatsiooni põhimõtte tugevdamine

36. juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi riiklikud standardiametid moodustavad Euroopa standardimissüsteemi keskse osa, erinevad nad üksteisest märkimisväärselt nii vahendite, tehnilise kompetentsuse kui ka sidusrühmade kaasatuse poolest standardimisse; toonitab, et kehtiv ebavõrdsus põhjustab olulist tasakaalustamatust nende tulemuslikus osalemises Euroopa standardimissüsteemis ning mõnede riiklike standardiametite piiratud vahendid võivad takistada kõnealustel ametitel standardite kehtestamise protsessis tulemuslikult osaleda;

37.  palub komisjonil ja Euroopa standardiorganisatsioonidel edendada koolituskavasid ning võtta kõik vajalikud meetmed, et võimaldada nõrgematel riiklikel standardiametitel, kel hetkel puudub tehnilise komitee sekretariaat või kes ei osale Euroopa standardimistöös tasemel, mis on vastavuses nende majandusstruktuuriga, aktiivsemat osalemist standardimises, et suurendada usaldust siseturu vastu ning tagada võrdsed võimalused; on seisukohal, et haridus-ja koolitusprogrammid on vajalikud ka VKEdele, et suurendada nende osalemist standardimisprotsessis ja tõsta standardimise tähtsust strateegilise tegevusvahendina;

38. avaldab kiitust CENi ja CENELECi algatusele kehtestada vastastikuse hindamise protsess, et hinnata WTO põhimõtete (ja täiendavate atribuutide) nõuetekohast kohaldamist riiklike standardiametite poolt ning innustada pidevat parendamist ja hea tava vahetamist; rõhutab, et kõnealune projekt peaks olema tulemuslik vahend riiklike standardiametite tugevdamiseks ning kõigi asjaomaste sidusrühmade paremaks osaluseks riigi tasandil; on veendunud, et kõnealusesse projekti tuleks kaasata kõik riiklikud standardiametid ja seda peaksid toetama sõltumatud auditid; kutsub CENi ja CENELECi üles koostama ja tegema avalikkusele kättesaadavaks aruande vastastikuse hindamise protsessi tulemuste kohta;

39.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõigi oluliste sidusrühmade tõhusa esindatuse riiklikes tehnilistes komiteedes, kehtestades selleks järelevalve- ja aruandlusmehhanismid ning andes koolitust ja rahalist toetust nõrgematele ühiskondlikele sidusrühmadele ja vajaduse korral VKEde liitudele ning tööndusettevõtetele, et tagada nende tulemuslik osalemine; rõhutab, kui tähtis on anda kasutajatele elektrooniline juurdepääs standardeid käsitlevale teabele;

40. kutsub Euroopa standardiorganisatsioone ja liikmesriike üles esitama korrapäraselt komisjonile konkreetsetel aruandlusnõuetel põhineva eduaruande oma tegevuse kohta selles osas, et tagada kõigi selliste sidusrühmade asjakohane esindatus tehnilistes organites, kes on vastutavad volitatud standardite väljatöötamise eest; rõhutab, et kõnealused aruanded tuleks seejärel lisada komisjoni aruandesse, milles käsitletakse Euroopa ja riiklike standardiorganisatsioonide tehtud jõupingutusi ja saavutatud tulemusi;

41. kutsub riiklikke standardiameteid üles võimaldama nõrgemate sidusrühmade vaba juurdepääsu standardikomiteedele ja töötama välja vahendid sisusrühmade osaluse parandamiseks, sealhulgas tasuta ja hõlpsasti kasutatava internetipõhise konsulteerimise mehhanismi kõikide uute standardite ettepanekute jaoks; ergutab neid organisatsioone kasutama täiel määral info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, et tugevdada sidusrühmade osalust veebipõhiste kohtumiste ja võrgus toimuvate arutelude kaudu; julgustab samuti riiklikke standardiameteid tagama süsteemi piire ületava teabevahetuse, eelkõige uusi standardeid käsitlevate üldsuse päringute jaoks, arvestades, et üldsuse päringud on tavapäraselt suunatud antud hetkel süsteemis osalejatele;

42. peab kahetsusväärseks, et enamiku liikmesriikide ametiasutused on vähe huvitatud standardite väljatöötamisest, kuigi standardimine on oluline vahend õigusloome ja avaliku poliitika toetamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes on kodanike huvide esindajad, ja eelkõige turujärelevalveasutused saadaksid esindajaid kõikidesse riiklikesse tehnilistesse komiteedesse, kus kajastatakse ELi poliitika ning õigusloome toetuseks mõeldud standardite väljatöötamist; rõhutab, et riiklike ametiasutuste osalemine standardite väljatöötamist käsitlevas arutelus on murrangulise tähtsusega õigusloome nõuetekohaseks toimimiseks uue lähenemisviisiga hõlmatud valdkondades ning ühtlustatud standardite kohta tagantjärele esitatavate ametlike vastuväidete vältimiseks;

43. kutsub riiklikke standardiameteid üles järgima siseturu õiglase konkurentsi huvides ISO eetikakoodeksit, et tagada asjaolu, et standardite erapooletust ei seaks ohtu muud tegevused, näiteks sertifitseerimine või akrediteerimine; rõhutab ka, et on oluline töötada välja standardid ja juhised nõuetele vastavuse hindamiseks ning edendada nende vastuvõtmist ja nõuetekohast kasutamist, eriti puutumatuse, objektiivsuse ja erapooletuse nõuete puhul;

     d) Standarditele juurdepääsu lihtsustamine

44. tunnistab, et Euroopa standardimine aitab luua võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele, eelkõige VKEdele, kes on Euroopa majanduse selgroog ning süsteemi olulised panustajad; märgib siiski, et nende osalemine standardimises ei vasta alati nende majanduslikule tähtsusele ning standardite keerukus ja kulud võivad olla VKEdele takistuseks;

45. rõhutab, et standardid tuleb kavandada ja kohandada, võttes arvesse VKEde omadusi ja keskkonda, eelkõige väikeste, mikro- ja tööndusettevõtjate puhul; väljendab heameelt Euroopa ja riiklike standardiametite hiljutiste algatuste üle, mille eesmärk oli rakendada soovitusi, mis esitati uuringus VKEde juurdepääsu kohta Euroopa standardimisele, ning on veendunud, et neid tuleb pidada parimateks tavadeks; tunneb heameelt CENi ja CENELECi VKEsid käsitlevas programmis kavandatud meetmete üle, millega toetatakse VKEsid standardite kasutamisel, ning ergutab nende võtmist; toonitab, et tuleb võtta täiendavad meetmed, et tagada VKEde täielik osalus standardite väljatöötamises ja et neil standarditele parem ning vähem kulukas juurdepääs;

46. rõhutab eelkõige, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid võimaldama standardite koostamisel VKEde ja tööndusettevõtjate huvisid paremini arvesse võtta, rakendades väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” toodud strateegilisi meetmeid vastavalt selle seitsmendale põhimõttele: ELi rahaline toetus, standarditele juurdepääsu kulude vähendamine, Euroopa standardite kokkuvõtete süstemaatiline avaldamine ning standardimiskomiteede õiglane koosseis;

47. palub komisjonil võimaluse korral menetlusi lihtsustada ning võtta tulevaste muudatuste juures arvesse põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”; soovitab komisjonil kaasata standardimise teema järgmise VKEde nädala kavva;

48. on endiselt seisukohal, et kasutajate juurdepääs Euroopa standarditele, mis on välja töötatud, et toetada ELi poliitikat ja õigusloomet, on oluline küsimus ja seda tuleb edasi uurida; on arvamusel, et hinnakehtestamise eri süsteeme tuleb kaaluda erasektori või tööstusstandardite ja ühtlustatud või volitatud standardite seisukohast; kutsub eelkõige riiklikke standardiameteid üles vähendama kulusid erimäärade ning vähendatud hinnaga standardipakettide pakkumise abil, ja uurima täiendavaid viise juurdepääsu parandamiseks, eelkõige VKEde jaoks;

49. tuletab siiski meelde, et standardi ostuhind moodustab üksnes väikese osa kogukuludest, mis tekivad standardi kasutajatele, kes tavapäraselt peavad nõutava standardi oma äriprotsessi ülevõtmiseks kulutama oluliselt rohkem ressursse;

50. rõhutab, et standardid peavad olema mõistetavad, lihtsad ja hõlpsalt kasutatavad, et kasutajad saaksid neid paremini rakendada; peab oluliseks vajaduse korral vähendada ülemääraseid standarditevahelisi ristviiteid ning tegeleda praeguste raskustega, mis on seotud teatava toote või protsessi jaoks oluliste standardirühmade kindlaksmääramisega; palub riiklikel ja Euroopa standardiametitel ning kutseühingutel anda standardite kasutamise kohta kasutajasõbralikke juhtnööre, panna internetti ülesse tasuta kokkuvõtteid ja võimaldada internetis paremat juurdepääsu konsulteerimiseelnõudele ning lihtsamaid elektroonilisi otsingufunktsioone;

51. tunneb heameelt Euroopa standardiorganisatsioonide käimasoleva algatuse üle koostada ja avaldada internetis igasuguste juurdepääsupiiranguteta kokkuvõte kõikidest nende standarditest ning palub, et see projekt kiiresti ellu viidaks; rõhutab siiski, et seda projekti tuleks rakendada ka riigi tasandil, et võimaldada standardite kasutajatel saada teavet iga standardiga hõlmatud küsimuste kohta nende oma keeles riiklike standardiametite veebisaitide kaudu;

52. toonitab, kui oluline on standardite esitamine kõikides ELi ametlikes keeltes, et tagada, et kasutajad saavad nendest õigesti aru; kutsub komisjoni üles täiendavalt toetama ühtlustatud standardite tõlkimist ja lihtsustama selle rahastamise korda;

Standardimine innovatsiooni ja jätkusuutliku konkurentsivõime toetuseks globaliseerunud keskkonnas

53. tunnistab, et Euroopa standardimistegevus on oluline innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamise vahend ning toetab liidu konkurentsivõimet ja siseturu väljakujundamist; rõhutab Euroopa standardimistegevusest tulenevat olulist majanduslikku kasu, mis võimaldab ettevõtetel saavutada kiirema teadmussiirde, kulude ja riskide vähendamise, kiirema turuletoomise ning innovatsiooni suurema väärtustamise;

54. tunnistab, et kuigi standardimine võib oluliselt lihtsustada uute tehnoloogiate kasutamist, on teadus- ja arendustegevuse tulemuste ülekandmisel standardite väljatöötamisse märkimisväärne lõhe; toonitab, et tuleb parandada standardijate, novaatorite, akadeemilise maailma ja teadlaskonna vahelist koostööd ja teadlikkust; rõhutab, et uute teadmiste, eelkõige riigi toetatud teadus- ja uuenduskavadest pärinevate teadmiste lisamine standarditesse edendab innovatsiooni ja konkurentsivõimet;

55. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koostöös riiklike standardiametitega standardimise lisamist ülikoolide õppekavadesse, haridusse (nt majandus- ja tehnilist haridust andvad koolid), elukestva õppe programmidesse ja teabekampaaniatesse, et tõsta praeguste ja tulevaste ettevõtjate ja poliitikakujundajate teadlikkust standardite tähtsusest ning eelistest; kutsub riiklikke standardiameteid üles tõhustama oma koostööd kutseühingutega, et anda VKEdele usaldusväärset teavet standardite kasutamisest tuleneva majandusliku kasu kohta; palub komisjonil tagada, et standardimise küsimus tõstatataks programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” raames; innustab võtma meetmeid, mille eesmärk on hinnata ja kvantifitseerida standardimise majanduslikke ja sotsiaalseid eeliseid ning need teatavaks teha;

56. on veendunud, et Euroopa teadustegevuse, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammid võivad anda standardimisele eraldi peatüki pühendamise abil standardimisprotsessi olulise panuse; on seisukohal, et selline meede suurendaks standardite eeliste mõistmist ja aitaks edendada aktiivsemalt süsteemset lähenemisviisi teadusuuringute, innovatsiooni ning standardimise vahel; kutsub komisjoni lisama standardimise asjakohasuse põhimõtet ELi rahastatud teadus- ja arendusprojektide hindamiskriteeriumite hulka, et edendada standardimisega seotud projekte ning suurendada innovatiivsete vahendite abil teadmisi nende projektide kohta;

57. palub samuti komisjonil töötada välja tehnoloogia järelevalvemeetmed, et määrata kindlaks tulevase teadus- ja arendustegevuse tulemused, millel võiks standardimisest kasu olla, hõlbustada turu hõlvamiseks ning teadus- ja arendustegevuse juhtimiseks vajaliku teabe liikumist ja läbipaistvust ning sellega seoses edendada lisaks internetist kergesti kättesaadavaid ja kasutajasõbralikke hindamisvahendeid;

58. kutsub liikmesriike üles kasutama riigihangetes Euroopa standardeid, et parandada avalike teenuste kvaliteeti ja toetada uuenduslikke tehnoloogiaid; toonitab siiski, et standardite kasutamine ei tohi põhjustada lisatõkkeid, eelkõige väikeettevõtetele, kes püüavad osaleda riigihankemenetlustes;

59. kinnitab veel kord, et kliimamuutusele ning muudele tulevastele ülemaailmsetele energia- ja keskkonnaprobleemidele vastu astumine eeldab puhaste tehnoloogiate ja keskkonnasäästlike toodete väljatöötamist ja edendamist; on seetõttu seisukohal, et keskkonnaaspektid tuleb kiiresti integreerida kõikidesse asjaomastesse toodetesse ja teenustesse ning et Euroopa standardimissüsteemi raames tuleb töötada välja täiustatud süsteem, millega tagatakse, et selliseid aspekte võetakse standardite väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse; rõhutab vajadust edendada keskkonnakaitseorganisatsioonide ja keskkonnakaitse eest vastutavate ametiasutuste aktiivset osalemist standardikomiteedes – siseriiklikul ja Euroopa tasandil; rõhutab, et vajadust suunata üleeuroopalised innovatsiooni valdkonnas tehtavad jõupingutused kliimasoojenemise vastu võitlemise globaalsetele strateegiatele ning ühiskondlikele, energeetika- ja keskkonnaalastele väljakutsetele reageerimisele, tuleb samuti uute standardimudelite suuniste väljatöötamisel arvesse võtta;

60. rõhutab, et inimeste tervise ja elutingimuste parandamine nõuab selliste toodete väljaarendamist, mis võivad toetada inimeste tervet arengut ja parandada juurdepääsu, eriti laste ning haavatavate isikute jaoks; on seetõttu seisukohal, et tervishoiuaspektid tuleb kiiresti integreerida kõikidesse asjaomastesse toodetesse ja teenustesse ning et Euroopa standardimissüsteemi raames tuleb töötada välja täiustatud süsteem, millega tagatakse, et selliseid aspekte võetakse standardite väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse; nõuab sellega seoses näiteks Euroopa standardite kehtestamist ortopeediliselt sobivatele lastejalatsitele; rõhutab vajadust edendada tervishoiuekspertide ja tervishoiu eest vastutavate ametiasutuste aktiivset osalemist standardikomiteedes;

61. rõhutab, et tarbijakaitse edasiseks tugevdamiseks tuleks esmatähtsaks pidada üldise tooteohutuse direktiiviga seotud standardite väljatöötamise menetlust;

62. juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi 6. mai 2010. aasta resolutsioonile elektriautode kohta, milles tuletatakse meelde, et erinevates valdkondades on vajalikud tõhusad standardimisprotsessid, et kiirendada konkurentsivõime huvides e-sõidukite turuletoomist ja parandada keskkonna olukorda;

63. juhib tähelepanu asjaolule, et nii intellektuaalomandi õigused kui ka standardimine toetavad innovatsiooni ja lihtsustavad tehnoloogia levikut; rõhutab, et tuleks luua õige tasakaal standardite kasutajate huvide ja intellektuaalomandi omanike õiguste vahel; kutsub Euroopa ja riiklikke standardiameteid üles olema eriti valvas kaitstud tehnoloogial põhinevate standardite väljatöötamisel, et võimaldada laialdast juurdepääsu kõikide kasutajate jaoks; rõhutab vajadust tagada, et standardites sisalduvate mis tahes oluliste intellektuaalomandi õiguste litsentse antakse õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;

64. tunnistab, et foorumid ja konsortsiumid aitavad standardimissüsteemile oluliselt kaasa, pakkudes ülemaailmse tähtsusega spetsifikatsioone, mis arvestavad sagedamini uuenduslike tehnoloogiatega; juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on paljud foorumid ja konsortsiumid arenenud ülemaailmseteks organisatsioonideks, kes toodavad laialdaselt rakendatavaid spetsifikatsioone avatud, läbipaistva ja konsensusel rajaneva arendustegevuse alusel; on arvamusel, et Euroopa standardiorganisatsioonid ning foorumid ja konsortsiumid peavad leidma koostööviisi tegevuse kavandamiseks, edastades standardid kõige asjakohasemale tasandile, kas rahvusvahelisele või Euroopa tasandile, et tagada sidusus ja vältida killustumist või dubleerimist;

65. kutsub samuti Euroopa standardiorganisatsioone üles töötama välja ja rakendama parandatud mehhanismi foorumite ja konsortsiumite spetsifikatsioonide vastuvõtmiseks Euroopa standarditena, kusjuures tuleb tagada kõikide sidusrühmade konsensus kehtestatud kõikide huvitatud isikutega konsulteerimise menetluste abil siseriikliku delegatsiooni põhimõtte kohaselt; rõhutab, et see tohiks piirata võimalust esitada neid otse rahvusvahelistele standardiorganisatsioonidele ülemaailmsema staatuse saavutamiseks, tingimusel et see on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud põhimõtetega (läbipaistvus, avatus, erapooletus, konsensus, tõhusus, otstarbekus ja järjepidevus);

66. tunnistab, et koostalitlusvõimel on otsustav tähtsus innovatsiooni ja konkurentsivõime jaoks, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris, kus foorumid ja konsortsiumid etendavad olulist rolli; juhib tähelepanu asjaolule, et koostalitlusvõime ei sõltu mitte üksnes standardi ja spetsifikatsiooni määratlustest, vaid ka sellest, kuidas kasutajad neid rakendavad; tunnustab kasutajate foorumite ja konsortsiumite olulist rolli koostalitlusvõime saavutamisel; palub komisjonil tõhustada koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia foorumite ja konsortsiumide ning ametlike standardeid väljatöötavate organite vahel, mis võiks suurendada koostalitlusvõimet ja vähendada dubleerimisriski ning standardite vahelisi vastuolusid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

67. rõhutab tungivat vajadust kohandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimise poliitika turu ja poliitiliste arengutega, mis tooks kaasa oluliste, koostalitlusvõimet nõudvate Euroopa poliitiliste eesmärkide saavutamise (nt e-tervis, kättesaadavus, turvalisus, e-äri, e-valitsus, transport) ning aitaks kaasa isikuandmete kaitset käsitlevate standardite väljatöötamisele;

68. palub komisjonil muude ELi poliitikavaldkondade toetamiseks rakendada ajakohastatud ja laiendatud ELi infotehnoloogia standardimise poliitikat, mis peaks muuhulgas tagama koostalitlusvõime, õiguskindluse ning asjakohaste kaitsemeetmete rakendamise, vähendades samal ajal ettevõtete lisakoormust, kasutajate riske ja infotehnoloogia vaba liikumise takistusi;

69. palub komisjonil kasutada tulemuslikult kehtivaid õiguslikke aluseid, mis lubavad infotehnoloogia standardimist, ning määrata kindlaks täiendavad infotehnoloogia valdkonnad, alad või rakendused, mille puhul võiks ELi standardimise tõhus rakendamine toetada ELi poliitikaid, ning esitada sellele vastavad asjakohased ettepanekud; kutsub komisjoni ka üles kaaluma vajaduse korral uue lähenemisviisi ja uue õigusraamistiku kasutamist ELi poliitikat toetava moodsa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimise poliitika eeskujuna;

70. rõhutab, et rahvusvahelised standardid teevad tänu asjaolule, et paljudes riikides kasutatakse ühte identset standardit, mis toetub nn tulemuspõhisele lähenemisviisile ning suurendab tarbijate mõistmist ja turu usaldusväärsust, võimalikuks globaalse turu toimimise;

71. rõhutab, et korrapärane dialoog on siseturu välismõõtme oluline osa ja seetõttu on vaja säilitada ja tugevdada Euroopa standardimissüsteemi positsiooni rahvusvahelises standardimiskeskkonnas, et edendada tõeliselt ülemaailmse tähtsusega rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, lihtsustada kaubandust ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet, võttes samal ajal arvesse arengumaade õigustatud huve ning kandes hoolt juba rahvusvahelisel tasandil tehtud töö tarbetu dubleerimise vältimise eest;

72. toetab kahe Euroopa standardimiseksperdi lähetamist Hiinasse ja Indiasse, et toetada Euroopa standardiorganisatsioone, edendada Euroopa standardeid ning anda tagasisidet kõnealuste riikide standardimissüsteemide kohta; palub komisjonil uurida vajadust lähetada standardimiseksperte maailma muudesse piirkondadesse, et propageerida jätkuvalt Euroopa standardimissüsteemi;

73. palub komisjonil koordineerida standardimistegevust rahvusvaheliste partneritega, näiteks Atlandi-ülese dialoogi raames; julgustab sellest tulenevalt komisjoni valmistama ette ja võtma vajalikke meetmeid, et tugevdada Euroopa standardimistegevuse mõju globaalsel tasandil, et suurendada ELi toodete ja teenuste konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses;

74. nõuab, et Euroopa sidusrühmad ja riiklikud standardiametid pühenduksid uuesti rahvusvahelisele standardimisele, et kasutada ära Euroopa juhtivat positsiooni ja saavutada ülemaailmsel turul esimese turuletulija eelised; toonitab vajadust parema koostöö järele rahvusvahelises standardimises Euroopa sidusrühmade ja riiklike standardiametite vahel tehnilisel ja poliitilisel tasandil;

°

° °

75. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

  • [1]  EÜT C 150, 28.5.1999, lk 624.
  • [2]  EÜT L 315, 15.11.2006, lk 9.
  • [3]  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37-48.
  • [4]  EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31-37.

SELETUSKIRI

I. Taust

Käesoleva raporti eesmärk on anda panus jätkuvasse arutellu Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise üle.

Euroopa Komisjon töötab praegu nn standardimispaketiga, mis hõlmab õigusakti ettepanekuid, mille eesmärk on vaadata läbi Euroopa standardimise kehtiv õigusraamistik,[1] ja koondteatist, milles esitatakse järgmise kümne aasta standardimise poliitika.

Standardimispaketi ettevalmistusel on komisjon palunud peamistel ekspertidel anda strateegilisi soovitusi. Eksperdid on koondunud Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma (EXPRESS), kes edastas oma soovitused 2010. aasta veebruaris aruandes „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks: visioon aastaks 2020”.

Komisjon korraldas Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise asjus samuti konsulteerimise üldsusega (23. märts – 21. mai 2010) ning tellis mõjuhindamise uuringu (9. märts 2010). Tulevane standardimispakett põhineb ka 3. juuli 2009. aasta valgel raamatul „IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud”.

II. Raportööri üldmärkused

Raportöör väljendab rahulolu komisjoni kavatsusega vaadata Euroopa standardimissüsteem läbi, et säilitada selle paljusid edukaid elemente, parandada puudusi ning leida sobiv tasakaal Euroopa ja siseriikliku mõõtme vahel.

Tuleb toonitada, et kavandatav läbivaatamine peaks rajanema kehtiva süsteemi tugevatele külgedele, mis on tugevaks aluseks selle edasiarendamisele, ja selle käigus tuleks hoiduda radikaalsetest muudatustest, mis võivad kahjustada süsteemi põhiväärtusi. Sellega seoses ei ole raportöör nõus mitme komisjoni mõjuhindamise uuringus sisalduva poliitika võimalusega, mis tähendaksid süsteemi täielikku muutmist.

Raporti koostamisel võttis raportöör arvesse EXPRESSi aruande leide, mis sisaldavad paljusid olulisi soovitusi. Raportöör märgib siiski, et EXPRESSil ei ole alati õnnestunud esitada algupäraseid soovitusi või jõuda üksmeelele põhiküsimustes, mille peamiseks põhjuseks on rühma liikmete erinevad ja aeg-ajalt vastuolulised seisukohad.

Raportöör võttis samuti arvesse reageeringuid komisjoni konsulteerimisele üldsusega Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise asjus ning avalikku kuulamist Euroopa standardimise tuleviku kohta, mille siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon korraldas 23. juunil 2010.

Ka oli raportööril siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni delegatsioonis võimalik kohtuda rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide esindajatega visiidi ajal Genfi (25.–26. mai 2010) ning ta konsulteeris laialdaselt standardite väljatöötamises osalevate Euroopa ja riiklike standardiametite ja peamiste sidusrühmadega.

III. Raportööri üldine seisukoht

Ühtse turu täielikku potentsiaali ei ole võimalik avada ilma tänapäevase standardimiseta. Euroopa standardimissüsteem on täitnud keskset osa ühtse turu saavutamisel, eelkõige tänu standardite kasutamisele olulistes õigusloome valdkondades uue lähenemisviisi raames. Sellise õigusloome tehnika abil on vastu võetud innovatsioonisõbralikke õigusakte, mille puhul töötavad juriidiliste nõuete järgimist võimaldava tehnilise spetsifikatsiooni välja huvitatud osapooled ning mida ajakohastatakse vastavalt tehnika tasemele. Vastastikku kokkulepitud vabatahtlikud standardid on võimaldanud paremat õigusloomet, ergutanud ärialast konkurentsivõimet ja kõrvaldanud kaubandustõkkeid.

Standardimisel on keskne osa Euroopa poliitikas ja õigusloomes üha suurenevate vajaduste toetamisel standardite järele, mis võimaldaksid tagada tooteohutust, juurdepääsetavust, innovatsiooni, koostalitlusvõimet ja keskkonnakaitset. Raportöör märgib, et standardite arv, mis toetavad õigusloomet rohkem kui uus lähenemisviis ette näeb, on viimastel aastatel kasvanud, mis näitab, et see mudel on võetud kasutusele Euroopa poliitika paljudes valdkondades. Standardite kasutamist liidu õigusloome ja poliitika uutes valdkondades on soovitav laiendada, võttes arvesse asjaomaste valdkondades eripära vastavalt parema õigusloome põhimõtetele.

Raportöör on käesolevasse raporti projekti lisanud mitu konkreetset soovitust liikmesriikidele, komisjonile ning Euroopa ja riiklikele standardiametitele, et suurendada Euroopa standardimissüsteemi mõjuvõimu. Tuleks rõhutada, et paljud neist ettepanekutest kehtivad eelkõige ühtlustatud või volitatud standardite puhul, mille eesmärk on toetada ELi õigusloomet ja poliitikat, ja mis seetõttu avavad tee avaliku huvi juurde.

Käesolevas seletuskirjas sooviks raportöör keskenduda raporti teatavatele soovitustele, et hõlbustada arutelu parlamendikomisjonis.

Siseriikliku delegatsiooni põhimõtte tugevdamine

Kuigi riiklikud standardiametid moodustavad Euroopa standardimissüsteemi keskse osa, erinevad nad üksteisest märkimisväärselt nii vahendite, tehnilise kompetentsuse kui ka sidusrühmade kaasatuse poolest. Selline ebavõrdsus põhjustab olulist tasakaalustamatust nende osalemises Euroopa standardimissüsteemis. Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa standardimisorganisatsioonid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et võimaldada nõrgematel riiklikel standardiametitel aktiivsemat osalemist standardimises.

Samuti tuleb toonitada, et enamiku liikmesriikide ametiasutused on vähe huvitatud standardite väljatöötamisest, kuigi standardimine on oluline vahend seadusloome ja avaliku poliitika toetamiseks. Liikmesriigid ja eelkõige turujärelevalveasutused peaksid saatma esindajaid kõikidesse riiklikesse tehnilistesse komiteedesse, kus kajastatakse ELi poliitika ja seadusloome toetuseks mõeldud standardite väljatöötamist.

Siseriikliku delegatsiooni põhimõte on Euroopa standardimissüsteemi nurgakivi, eelkõige CENi ja CENELECi standardite väljatöötamisel. Seepärast tuleks rõhutada, et enamik Euroopa riikide ühiskondlikke sidusrühmi osaleb standardite kehtestamises väga vähesel määral või üldse mitte, nagu seda kinnitas uuring standardimisele juurdepääsu kohta.

Riiklik tarbijaekspertiis standardimises – välja arvatud mõned märkimisväärsed erandid – on harilikult killustunud paljude ametite vahel või puudub hoopiski, samas võib aga nendes vähestes riikides, kus tarbijate osalus on tulemuslik riigi tasandil, nende arvamus riigi seisukohavõtu väljatöötamisel välja jääda. Olukord on veelgi vähem rahuldav keskkonnakaitse huvisid esindavate sidusrühmade puhul: praegu on ainult kaks liikmesriiki, kus keskkonnakaitseorganisatsioonid aitavad standardite kehtestamisele järjekindlalt kaasa.

Liikmesriigid peaksid tagama kõigi oluliste sidusrühmade tõhusa esindatuse riiklikes tehnilistes komiteedes, kehtestades selleks järelevalve- ja aruandlusmehhanismid ning vajaduse korral andes rahalist toetust nõrgematele ühiskondlikele sidusrühmadele, et hõlbustada nende osalust.

Standardimisele juurdepääsu parandamine

Tervishoiu ja ohutuse, tarbijate ja keskkonnakaitse huvisid esindavate sidusrühmade osalemine annab süsteemile olulise tõhususe ja legitiimsuse aspekti, parandab konsensuse kvaliteeti ja muudab Euroopa standardid esindavamaks.

Ühiskondlikke huvisid esindavad Euroopa organisatsioonid peavad seega saavutama tugevama osakaalu Euroopa standardimisorganisatsioonides, et paremini kajastada vastavate sidusrühmade huve, kes riigi tasandil on endiselt nõrgad. See võiks hõlmata nendele organisatsioonidele aktiivse liikmesuse andmist kõigis Euroopa standardiorganisatsioonides tingimusel, et nad on assotsieerunud liikmed või koostööpartnerid.

Sellega seoses on oluline element alternatiivse süsteemi sisseviimine, mis võiks tagada kõikide sidusrühmade tasakaalustatuma esindatuse standardimisprotsessis. Raportöör väljendab rahulolu hiljutise arenguga Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO), eelkõige mudeliga, mida kasutati sotsiaalset vastutust käsitleva ISO 26000 standardi väljatöötamisel, mille raames riiklikel standardiametitel oli õigus nimetada vastavasse töörühma üks esindaja kõigist kindlaksmääratud kuuest sidusrühma kategooriast. Sarnast korda, millega luuakse ettemääratud arv kohti mitmesuguste sidusrühmade organisatsioonide jaoks, võiks kasutada alternatiivina Euroopa standardite kavandamisel valdkondades, mis pakuvad erakorralist avalikku huvi.

Standarditele juurdepääsu lihtsustamine

Kuigi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad Euroopa majanduse selgroo, ei ole nende osalemine standardimises alati võrreldav nende majandusliku tähtsusega. Lisaks ei kavandata ja kohandata standardeid alati nii, et võtta arvesse VKEde omadusi ja keskkonda, eelkõige väikeste, mikro- ja käsitööettevõtjate puhul. Seepärast on oluline tagada standardite kõikehõlmavus ja hõlpsasti kasutatavus, et kõik kasutajad saaksid neid paremini rakendada. Tuleks võtta meetmed tagamaks, et VKEd saavad täielikult osaleda standardite väljatöötamises ning et neil oleks standarditele lihtsam ja vähem kulukas juurdepääs.

Standardimine teenuste valdkonnas

Standardid on aidanud kaasa kaupade kvaliteedi ja ohutuse märkimisväärsele paranemisele, kuid nende kättesaadavus teenuste valdkonnas jääb maha nimetatud sektori majanduslikust tähtsusest ja potentsiaalist. Kuigi teenuste standardid vastavad sageli riigi eripäradele ning nende väljatöötamine on seotud turuvajadustega, aitab direktiiviga 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) ette nähtud Euroopa teenuste standardite väljatöötamine kaasa teenuste sektori edasisele ühtlustamisele, suurendab Euroopa teenuste läbipaistvust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet ning edendab konkurentsi, innovatsiooni, kaubandustõkete vähenemist ja tarbijakaitset.

Standardimine innovatsiooni toetuseks

Kuigi standardimine võib oluliselt lihtsustada uute tehnoloogiate kasutamist, on teadus- ja arendustegevuse tulemuste ülekandmisel standardite väljatöötamisse märkimisväärne lõhe. Seepärast tuleb parandada standardijate, novaatorite, akadeemilise maailma ja teadlaskonna vahelist koostööd ja teadlikkust. Uute teadmiste, eelkõige riigi toetatud teadus- ja uuenduskavadest pärinevate teadmiste lisamine standarditesse edendab innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Euroopa peaks samuti olema aktiivsem koostalitluslike standardite edendamisel kogu ELis uuenduslike toodete ja tehnoloogiate jaoks, näiteks süsinikuvaese majanduse ning IKT teenuste ja tehnoloogia valdkonnas.

Standardimine globaliseerunud maailmas

Euroopa standardimissüsteemis tunnistatakse rahvusvaheliste standardite esmatähtsust. Euroopa standardid on aga hädavajalikud, kui rahvusvahelised standardid puuduvad või nad ei vasta piisavalt Euroopa vajadustele, eelkõige Euroopa poliitikas ja õigusloomes kindlaks määratud vajadustele. Euroopa peaks tugevdama oma positsiooni rahvusvahelises standardimise keskkonnas, et edendada tõeliselt ülemaailmse tähtsusega standardite väljatöötamist, lihtsustada kaubandust ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Lisaks võiks Euroopa oma regulatiivses kaubandusega seotud koostöös ELi kaubanduspartneritega edendada uue lähenemisviisi metoodikat või sellele vastavaid standarditega arvestavaid reguleerivaid mudeleid.

IV.      Kokkuvõte

Raportöör sooviks korrata, et jätkuv arutelu Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise üle peaks rajanema kehtiva süsteemi tugevatele külgedele, mis on tugevaks aluseks selle edasiarendamisele, ja selle käigus tuleks hoiduda radikaalsetest muudatustest, mis võivad kahjustada süsteemi põhiväärtusi. Selles vaimus esitab ta mitu ettepanekut eesmärgiga parandada süsteemi selle praegustes raamides ning ootab täiendavaid soovitusi.

  • [1]  - nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas;
    -Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord;
    - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (15.7.2010)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

Euroopa standardimise tuleviku kohta
(2010/2051(INI))

Arvamuse koostaja: Reinhard Bütikofer

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tuletab meelde, et uus Euroopa standardimudel peab aitama suurendada Euroopa innovatsioonivõimet ja toetada säästvat arengut, tugevdada liidu konkurentsivõimet, parandada liidu positsiooni rahvusvahelises kaubanduses ning suurendada kodanike heaolu;

2.   palub komisjonil lisada Euroopa standardimist käsitlevasse õigusraamistikku, eelkõige direktiivi 98/34/EÜ või sellele direktiivile järgnevasse direktiivi, praegune kohustus järgida WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu põhimõtteid (läbipaistvus, avatus, erapooletus, konsensus, tõhusus, otstarbekus ja järjepidevus), kuna sellega toetataks standardite kehtestamist, jõustamist, järgimist ja järelevalvet; ergutab komisjoni edendama Euroopa standardimissüsteemis (ESS) tasakaalustatud esindatuse ja vastutavuse põhimõtet; tuletab meelde intellektuaalomandi õiguste tähtsust ja asjaolu, et need peavad olema Euroopa tulevase standardimispoliitika lahutamatu osa;

3.   rõhutab, et rahvusvahelised standardid teevad tänu asjaolule, et paljudes riikides kasutatakse ühte identset standardit, mis toetub nn tulemuspõhisele lähenemisviisile ning suurendab tarbijate mõistmist ja turu usaldusväärsust, võimalikuks globaalse turu toimimise;

4.   palub komisjonil kehtestada selged valikukriteeriumid organisatsioonidele, kellel on õigus standardeid välja töötada;

5.   palub komisjonil lisada direktiivi 98/34/EÜ standardimist käsitlevasse ossa või sellele järgnevasse direktiivi liikmesriikide kohustus tagada, et riiklikud standardiametid (NSBd) teataksid riiklikest teenuste standarditest;

6.   tunnistab, et Euroopa standardimine on oluline innovatsiooni edendamise vahend ja äärmiselt oluline ELi konkurentsivõime suurendamisel ning siseturu väljakujundamisel, rõhutab samuti sellest tulenevat olulist majanduslikku kasu, mis võimaldab ettevõtetel kiiremat teadmussiiret, kulude ja riskide vähendamist, kiiremat turuletoomist ja innovatsiooni suuremat väärtustamist;

7.   tunnistab, et standardite kehtestamise kord tuleb lihtsamaks muuta;

8.   palub komisjonil lisada direktiivi 98/34/EÜ standardimist käsitlevasse ossa või sellele direktiivile järgnevasse direktiivi selgesõnaliselt võimalus, et komisjon võib teatavates teenustevaldkondades volitusi anda;

9.   tunneb heameelt Euroopa standardiorganisatsioonide (ESOd) ja riiklike standardiametite (NSBd) püüete üle kaasata kõiki sidusrühmi ning tagada tasakaalustatud esindatus; ergutab neid organisatsioone kasutama täiel määral info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, et tugevdada sidusrühmade osalust veebipõhiste kohtumiste ja võrgus toimuvate arutelude kaudu; on arvamusel, et tuleks kaaluda ülemmäära kehtestamist teatavat tüüpi sidusrühmade osalusele tehnilistes komiteedes ja töörühmades, et muuhulgas tagada VKEde õiglane esindatus; rõhutab vajadust pidevalt parandada koostööd standardiametite, uurimis- ja arendustegevuse valdkonna ning akadeemiliste ringkondade vahel alates standardite väljatöötamise varastest etappidest;

10. palub liikmesriikidel ja komisjonil algatada standardimist ja standardimismenetlust käsitlevaid teavituskampaaniaid teadlikkuse suurendamiseks, eelkõige uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas, akadeemilistes ringkondades ja haridusasutustes;

11. palub liikmesriikidel toetada riiklikes standardimisprotsessides VKEde riiklikke ja valdkondlikke esindusorganisatsioone ning muid riigisiseseid ühiskondlikke sidusrühmi;

12. tunnistab sidusrühmade organisatsioonide, nagu tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühing (ANEC), Euroopa kodanike keskkondlik standardiorganisatsioon (ECOS) ja Euroopa ametiühingute instituut (ETUI-REHS), tähtsat osa üldsuse huvide elluviimisel Euroopa tasandil ning ka Euroopa käsitöö, kaubanduse ning VKEde standardibüroo (NORMAMPE) olulist rolli; möönab, et piiratud ressursid võivad takistada nende tõhusat osalemist standardimisprotsessis, ning palub komisjonil näha osa nendele organisatsioonidele Euroopa standardimiseks eraldatud vahenditest ette eelkõige ekspertide osalemise toetamiseks standardite väljatöötamise protsessis; palub komisjonil hinnata nende organisatsioonide panust kahe aasta jooksul, et selgitada välja, kas saadud toetus on õigustatud; palub komisjonil ühtlasi kontrollida, kas teiste sarnaste organisatsioonide puhul oleks samaväärne toetus samuti õigustatud ja kaaluda vajadusel vastavate vahendite suurendamist; eeldab, et need organisatsioonid võtavad tulevikus endale olulisema rolli liikmesriikide nõustamisel ja tagavad seega sidusrühmade (tarbijad, keskkonnakaitsjad, ametiühingud ja VKEd) osaluse Euroopa standardimisprojektidega tegelevates riiklikes peegelkomiteedes;

13. nõuab, et kõigile nendele sidusrühmade organisatsioonidele antaks Euroopa standardimisprotsessis asjakohane roll, mis annaks neile volituse rääkida kaasa Euroopa standardite, mida nad on aidanud välja töötada, ametlikul kinnitamisel, samuti võiks sellega kaasneda ka hääle andmine neile; palub töötada välja kiirendatud menetlusega vaidluste lahendamise mehhanismi, mille abil oleks võimalik erimeelsusi standardite kehtestamisel tõhusalt lahendada;

14. palub komisjonil ja kõikidel sidusrühmadel tagada Euroopa standardimissüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus, sh avaliku ja erasektori partnerluste ja mitmeaastase finantsplaneerimise kaudu, mis on oluline selle tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks ülemaailmses konkurentsis;

15. soovitab komisjonil kaasata standardimise teema järgmise VKEde nädala kavva;

16. möönab, et Euroopa standardimine aitab luua võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele, eelkõige VKEdele kui olulistele panustajatele; tunnistab samuti, et standardite keerukus, osalemine standardite väljatöötamisel ja standardimiskulud võivad olla VKEdele takistuseks; tunneb heameelt Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) VKEde programmiga ette nähtud meetmete üle, mis lihtsustavad standardite kasutamist VKEde poolt, ja ergutab nende meetmete kasutamist;

17. palub riiklikel ja Euroopa standardiametitel anda standardid ja kasutajasõbralikud juhised VKEde käsutusse madalama tasu eest ning muuta need eelkõige standarditest koostatud kokkuvõtete internetti tasuta ülespanemise teel kergemini kättesaadavaks;

18. rõhutab vajadust Euroopa standardite stabiilsuse ja lihtsustamise ning standardite väljatöötamiseks kuluva aja vähendamise järele ning palub riiklikel ja Euroopa standardiametitel ja kutseühingutel koostada standardite kasutamiseks kasutajasõbralikud juhised, muutes standardeid kirjeldavad tekstid vähem tehniliseks ning täiustades ja lihtsustades elektroonilisi otsingufunktsioone;

19. rõhutab, et vajadust suunata üleeuroopalised innovatsiooni valdkonnas tehtavad jõupingutused kliimasoojenemise vastu võitlemise globaalsetele strateegiatele ning ühiskondlikele, energeetika- ja keskkonnaalastele väljakutsetele reageerimisele, tuleb samuti uute standardimudelite suuniste väljatöötamisel arvesse võtta;

20. palub komisjonil arendada järelevalvet tehnoloogiate üle, et määrata kindlaks tuleviku uurimis-ja arendustöö tulemused, millel võiks standardimisest kasu olla, ning hõlbustada turu hõlvamiseks ning uurimis- ja arendustegevuseks vajaliku teabe voogu ja läbipaistvust ning palub komisjonil sellega seoses edendada kergesti kättesaadavaid ja kasutajasõbralikke internetipõhiseid hindamismehhanisme;

21. nõuab volituste andmise ja selle ajakava reformimist, et standardeid oleks võimalik viivitamata kehtestada ja muuta seeläbi Euroopa innovatsioonilised tooted turustatavateks, samuti suurendataks sellega Euroopa tööstuse innovatsioonivõimet;

22. juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi 6. mai 2010. aasta resolutsioonile elektriautode kohta[1], milles tuletatakse meelde, et erinevates valdkondades on vajalikud tõhusad standardimisprotsessid, et kiirendada konkurentsivõime huvides e-sõidukite turuletoomist ja parandada keskkonna olukorda;

23. palub komisjonil pöörata teadusuuringute ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammides standarditele erilist tähelepanu ja edendada eelkõige tulevikku suunatud teadusuuringute, kujundamise ja standardimise vahelist süsteemset lähenemisviisi;

24. palub komisjonil kaaluda nn standardimise asjakohasuse osa lisamist komisjoni rahastatud uurimis- ja arendustegevuse projektide hindamisse;

25. palub komisjonil tagada, et standardimise küsimus tõstatataks programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” raames;

26. tunneb heameelt komisjoni valge raamatu üle, mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimise ajakohastamist ELis;

27. palub, et komisjon lisaks õiguslikku raamistikku võimaluse viidata üksnes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ja üksnes teatud oluliste standardimispõhimõtete järgimise korral foorumite ja konsortsiumide tulemustele;

28. palub komisjonil muude ELi poliitikavaldkondade toetamiseks rakendada ajakohastatud ja laiendatud ELi infotehnoloogia standardimise poliitikat, mis peaks muuhulgas tagama koostalitlusvõime, õiguskindluse ja asjakohaste kaitsemeetmete rakendamise, sh sertifitseerimise, vastavushindamise asutuste ja akrediteerimisega seoses, vähendades samal ajal ettevõtete lisakoormust, kasutajate riske ja infotehnoloogia vaba liikumise takistusi;

29. palub komisjonil ELi poliitikavaldkondade toetamisel võtta ajakohastatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimise poliitikas eeskujuks uut lähenemisviisi ja uut õigusraamistikku;

30. palub komisjonil kasutada tõhusalt olemasolevaid õiguslikke aluseid, mis võimaldavad infotehnoloogia standardimist;

31. palub komisjonil teha kindlaks täiendavad infotehnoloogia valdkonnad, alad või rakendused, mille puhul võiks ELi standardimise tõhus rakendamine toetada ELi poliitikavaldkondi, ning esitada sellele vastavalt asjakohased ettepanekud;

32. palub komisjonil tagada, et ELi poliitiliste eesmärkide saavutamist ei seataks ohtu kooskõlastamata standardimispüüdluste, konkureerimise või mittevajalike standardite, ülemääraste sertifitseerimisskeemide, usaldusväärse standardimise ja kontrolli puudumise jms tõttu;

33. rõhutab tungivat vajadust kohandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimise poliitika turu ja poliitiliste arengutega, mis tooks kaasa oluliste, koostalitlusvõimet nõudvate Euroopa poliitiliste eesmärkide saavutamise (nt e-tervis, kättesaadavus, turvalisus, e-äri, e-valitsus, transport jm) ning aitaks kaasa isikuandmete kaitset käsitlevate rahvusvaheliste standardite väljatöötamisele;

34. rõhutab asjakohaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sidusrühmade rolli komisjoni abistava nõuanderühmana Euroopa ühtlustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimispoliitika platvormi väljatöötamisel;

35. täheldab standardite arvu kasvu, mille on välja töötanud tööstusfoorumid ja -konsortsiumid, mille puhul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegemist hästi toimivate ülemaailmsete standardimisstruktuuridega; on arvamusel, et Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri ei saa lõplikult välja kujundada, ilma et kasutaks rohkem niisuguste tööstusfoorumite ja -konsortsiumite standardeid;

36. palub komisjonil luua tööstusfoorumite ja -konsortsiumide poolt väljatöötatud spetsiifiliste standardite tunnustamise mehhanismi, mis võiks oluliselt mõjutada puuduste kõrvaldamist standardimise valdkonnas ning rahvusvahelist koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimise küsimustes;

37. palub komisjonil tõhustada koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia foorumite ja konsortsiumide ning ametlike standardeid väljatöötavate organite vahel, mis võiks suurendada koostalitlusvõimet ja vähendada dubleerimisriski ning standardite vahelisi vastuolusid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

38. palub komisjonil koordineerida standardimistegevust rahvusvaheliste partneritega, näiteks Atlandi-ülese dialoogi raames;

39. julgustab sellest tulenevalt komisjoni valmistama ette ja võtma vajalikke meetmeid, et tugevdada Euroopa standardimistegevuse mõju globaalsel tasandil, et suurendada ELi toodete ja teenuste konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses;

40. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu ja esitaks viivitamata kaasaegse integreeritud standardimispoliitika ettepaneku oma teatises integreerituma Euroopa standardimissüsteemi kohta, k.a direktiivi 98/34/EÜ, otsuse 87/95/EMÜ (standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas) ja otsuse 1673/2006 (Euroopa standardimise rahastamise kohta) läbivaatamine, nagu seda näeb ette komisjoni 2010. aasta tööprogramm;

41. palub komisjonil võimaluse korral menetlusi lihtsustada ning võtta tulevaste muudatuste juures eriti arvesse põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”;

42. palub komisjonil esitada tegevuskava, mille eesmärk oleks integreeritum ELi standardimissüsteem, tõhusam ja tulemuslikum standardite kehtestamine, parem juurdepääs standardimisele – eriti innovaatiliste ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete jaoks – ELi suurem osa standardite kehtestamisel rahvusvahelisel tasandil ning jätkusuutlikum rahastamissüsteem standardite väljatöötamiseks;

43. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile Euroopa standardimist käsitlevad aastaaruanded komisjoni antud standardimisvolituste ja nende täitmise hetkeseisu kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Arturs Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Francesco De Angelis, Vicky Ford, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Vladko Todorov Panayotov, Mario Pirillo, Theodoros Skylakakis, Hannes Swoboda, Silvia-Adriana Ţicău, Catherine Trautmann

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.9.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Alan Kelly, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Gianni Pittella, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Laurence J.A.J. Stassen, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ashley Fox, Anna Hedh, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Sylvana Rapti, Oreste Rossi, Olga Sehnalová, Wim van de Camp

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Karin Kadenbach