Menetlus : 2010/0242(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0061/2011

Esitatud tekstid :

A7-0061/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 07/07/2011 - 7.1
CRE 07/07/2011 - 7.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0332

RAPORT     ***I
PDF 413kWORD 523k
18. märts 2011
PE 454.625v02-00 A7-0061/2011

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012) kohta

(KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Martin Kastler

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS FINANTSRAAMISTIKUGA KOKKUSOBIVUSE KOHTA
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012) kohta

(KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0462);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0253/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust ettepaneku finantsraamistikuga kokkusobivuse kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. oktoober 2010. aasta arvamust(1);

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 38;

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0061/2011),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 peab liit muu hulgas võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning põlvkondade solidaarsust.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 156 peab komisjon edendama liikmesriikide koostööd ja hõlbustama nende meetmete kooskõlastamist sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Selgitus

Täiendus seoses Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud uue institutsioonilise raamistuga.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 c) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse, et mõnes liidu piirkonnas valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, mis võivad süvendada arengus mahajäämust ja nõuavad erilist tähelepanu, kui EL soovib saavutada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse, et mõnes Euroopa Liidu piirkonnas esineb probleeme, mis on tingitud demograafilistest tingimustest, näiteks väikese rahvastikutihedusega piirkondades, ning et see nõuab Euroopa poliitikas erilist tähelepanu.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)       Põhiõiguste harta artikli 25 kohaselt tunnustab Euroopa Liit ja austab eakamate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.

(3)       Põhiõiguste harta artikli 25 kohaselt tunnustab ja austab Euroopa Liit eakamate inimeste õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus. Lisaks sellele tunnustab ja austab Euroopa Liit põhiõiguste harta artikli 34 kohaselt eakamate inimeste õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mis tagavad nende kaitse, ning põhiõiguste harta artikli 35 kohaselt igaühe õigust kõrgetasemelisele tervisekaitsele.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Vananemine on kahtlemata väljakutse kogu ühiskonnale ja kõikidele põlvkondadele Euroopas, kuid samuti puudutab see põlvkondadevahelist solidaarsust ja ennekõike perekonna rolli.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) See osa liidu elanikkonnast, mis koosneb 60. eluaastale lähenevatest ja sellest vanematest inimestest, kasvab palju kiiremini kui kunagi varem. Suurimat kasvu on oodata ajavahemikus 2015–2035, mil 60-aastaste ja üle 60-aastaste inimeste arv kasvab aastas kahe miljoni võrra. See kasv on väga positiivne, kuna see on tervishoiu ja elukvaliteedi paranemise loogiline tagajärg. Sellest hoolimata seisab EL demograafilistest muutustest tulenevalt silmitsi mitmete probleemidega, näiteks elanikkonna vähenemine teatavates linnades ja piirkondades, sh nende linnade ja piirkondade atraktiivsuse vähenemine, suur surve pensionifondidele ning tervishoiule ja avalikele teenustele rahaliste vahendite eraldamise jätkusuutlikkuse säilitamise probleemid.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)       Mitmel järjestikusel Euroopa Ülemkogul on tunnistatud vajadust leevendada rahvastiku vananemise mõju Euroopa sotsiaalmudelitele. Ealise struktuuri kiire muutuse mõju leevendamiseks on peatähtis edendada aktiivset vananemist, millega tagataks head tööhõive ja ühiskondlikus elus aktiivselt osalemise võimalused beebibuumi põlvkonnale, mis on varasemast parema tervise ja parema ettevalmistusega.

(4)       Mitmel järjestikusel Euroopa Ülemkogul on tunnistatud vajadust leevendada rahvastiku vananemise mõju Euroopa sotsiaalmudelitele. Ealise struktuuri kiire muutuse mõju leevendamiseks on peatähtis edendada jätkusuutlikku ja elukestvat aktiivsena vananemise kultuuri, millega tagataks head tööhõive ja ühiskondlikus ning perekonnaelus aktiivselt osalemise võimalused 60. eluaastale lähenevatest ja vanematest inimestest koosnevale kiiresti kasvavale elanikkonnale – kes on varasemast põlvkondadest parema tervise ja parema ettevalmistusega – muu hulgas vabatahtliku töö, elukestva õppe, kultuurilise eneseväljenduse ja spordi kaudu, arvestades sellise tegevuse soodsat mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Aktiivsena vananemise kultuur nõuab seega elukestvalt mitmemõõtmelist lähenemisviisi ning põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamist.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)       Üha suureneva eakamate inimeste osakaalu tõttu Euroopas on tervena vananemise edendamine tähtsam kui kunagi varem. Tervena vananemine võib aidata eakamatel inimestel osaleda tööelus, olla ühiskonnas kauem aktiivne, võib parandada inimeste elukvaliteeti ning vähendada tervishoiusüsteemi ja sotsiaalse hoolekande koormust.

(5)       Üha suureneva eakamate inimeste osakaalu ja krooniliste haiguste esinemissageduse tõttu Euroopas on järjest tähtsam edendada kõikide inimeste tervena vananemist, kusjuures eelkõige tuleks tähelepanu pöörata eakamatele inimestele ning toetada nende elujõulisust ja väärikust. Sellega seoses on tingimata vaja tagada üldine ja võrdne juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule, pikaajalisele hooldusele ja sotisaalteenustele, suurendada Euroopa kodanike teadlikkust vananeva elanikkonnaga seotud probleemidest, võidelda vananeva põlvkonna infosulgu sattumise vastu ning arendada algatusi võitluseks vananemisega seotud terviseriskide vastu. Tervena vananemine on protsess, millega optimeeritakse füüsilise, ühiskondliku ja vaimse heaolu võimalusi, et eakamad inimesed saaksid aktiivselt ja diskrimineerimiseta osaleda ühiskonnas ning nautida sõltumatut ja kvaliteetset elu. Tervena vananemine võib samuti aidata eakamatel inimestel osaleda tööelus, olla ühiskonnas kauem aktiivne, võib parandada inimeste elukvaliteeti ning vähendada tervishoiu- ja pensionisüsteemi ning sotsiaalse hoolekande koormust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Komisjon esitas seisukohad selle kohta, millised probleemid Euroopa Liitu seoses demograafiliste muutustega ees ootavad ja millised võimalused on nende lahendamiseks 12. oktoobri 2006. aasta teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” ning 21. aprilli 2009. aasta teatises „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga Euroopa Liidus”.

(6) Komisjon esitas seisukohad selle kohta, millised probleemid Euroopa Liitu seoses demograafiliste muutustega ees ootavad ja millised võimalused on nende lahendamiseks 12. oktoobri 2006. aasta teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”, 10. mai 2007. aasta teatises „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” ning 29. aprilli 2009. aasta teatises „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga Euroopa Liidus”.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Vanemate põlvkondade kultuuriline ja etniline mitmekesisus Euroopas suureneb ka edaspidi. Seetõttu on vaja aktiivselt soodustada võrdseid võimalusi ja osalemist. Erineva kultuurilise taustaga aktiivsetel inimestel on ühiskonnas täita oluline sillarajaja roll, mis edendab integratsiooni ja annab panuse majandusse.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)       22. veebruaril 2007. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni „Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid: eakamate inimeste panus majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse”, milles on rõhutatud, et on vaja suurendada eakamate inimeste aktiivse osalemise võimalusi, et seoses eakamate inimeste kasvava vajadusega teatavate kaupade ja teenuste järele tekib uusi majanduslikke võimalusi ning et on tähtis, et eakamate inimeste maine oleks üldsuse silmis hea.

(7)       22. veebruaril 2007. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni „Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid: eakamate inimeste panus majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse”, milles on rõhutatud, et on vaja suurendada eakamate inimeste aktiivse osalemise võimalusi, muu hulgas vabatahtliku töö abil, et seoses eakamate inimeste kasvava vajadusega teatavate kaupade ja teenuste järele tekib uusi majanduslikke võimalusi ning et on tähtis, et eakamate inimeste maine oleks üldsuse silmis hea. Sellega seoses tuleks samuti rõhutada hea tervise ja kõrge elukvaliteedi tähtsust, muu hulgas tagades juurdepääsu sobivale ja kvaliteetsele tervishoiule.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) 8. juunil 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Võrdsed võimalused naistele ja meestele: aktiivsena ja väärikas vananemine”, milles on osutatud sellele, et kogu Euroopa Liidus on eakamatel naistel ja meestel probleeme, et jätkata aktiivset elu ja vananeda väärikalt, ning tehakse liikmesriikidele ja komisjonile ettepanekuid meetmete kohta.

(8) 8. juunil 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Võrdsed võimalused naistele ja meestele: aktiivsena ja väärikas vananemine”, milles on osutatud sellele, et kogu Euroopa Liidus on eakamatel naistel ja meestel probleeme, et jätkata aktiivset elu ja vananeda väärikalt, ning tehakse liikmesriikidele ja komisjonile ettepanek võtta erinevaid meetmeid, muu hulgas edendada aktiivsena vananemise poliitikat, võttes arvesse erinevat olukorda liikmesriikides ning naiste ja meeste erinevaid probleeme.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)    Konverentsil „Koos vaimse tervise ja heaolu eest”, mis toimus 12.–13. juunil 2008, Sloveenia ELi eesistujariigiks olemise ajal, kuulutati välja vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakt. Pärast seda esitleti konverentsil „Aktiivse ja tervena vananemine“, mis toimus 29.–30. aprillil 2010, Hispaania ELi eesistujariigiks olemise ajal, ELis sotsiaalse osaluse ja põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas kasutusel olevaid häid tavasid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Euroopa Parlament võttis 11. novembril 2010 vastu resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta, milles kutsuti komisjoni üles Euroopa aastat 2012 välja kuulutama ning liikmesriike võtma aktiivsena vananemine oma järgmiste aastate prioriteetide hulka. Resolutsioonis rõhutati samuti, et Euroopa aastal tuleks eelkõige rõhutada eakate inimeste panust ühiskonda ning edendada meetmeid põlvkondadevahelise solidaarsuse, koostöö ja mõistmise edendamiseks ning nooremate ja eakamate inimeste ühistesse algatustesse kaasamiseks.

 

________________

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2010)0400.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee koostatud arvamustes rõhutatakse samuti, kui tähtis on Euroopale aktiivsena vananemise kultuur. Eelnimetatu üks konkreetne aspekt puudutab põlvkondadeülest tervishoidu ja kaitset nähtuse vastu, mida Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma 15. juuli 2010. aasta arvamuses „Elanikkonna vananemise mõju tervishoiu- ja heaolusüsteemile” nimetab vanusega seotud häireteks.

 

______________

1 ELT C 44, 11.2.2011, lk 10.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)     Komisjon soovitas 27. aprilli 2010. aasta nõukogu otsuse (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) ettepaneku suunistes 7 ja 8 liikmesriikidel suurendada tööhõivet aktiivsena vananemist edendavate meetmetega, suurendada eakamate inimeste tööhõivet töökorraldusalaste uuendustega ja eakate konkurentsivõimet oskuste täiendamise ja elukestva õppe süsteemi kaudu. Suunises 10 rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalkindlustussüsteeme, elukestva õppe ja aktiivse kaasamise meetmeid, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel elujärkudel ning kaitsta neid sotsiaalse tõrjutuse eest.

(12)     Komisjon soovitas 27. aprilli 2010. aasta nõukogu otsuse (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) ettepaneku suunistes 7 ja 8 liikmesriikidel suurendada tööhõivet aktiivsena vananemist edendavate meetmetega, suurendada eakamate inimeste tööhõivet töökorraldusalaste uuendustega ja eakate konkurentsivõimet oskuste täiendamise ja elukestva õppe süsteemi kaudu. Suunises 10 rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalkindlustussüsteeme, elukestva õppe ja aktiivse ning tõketeta kaasamise meetmeid, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel elujärkudel, kaitsta neid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest ning suurendada nende aktiivset osalemist ühiskonnas.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)     19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus EL2020, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu kolmandik.

(13)     19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus EL2020, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste ja teenuste tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu kolmandik. Hõlbustades juurdepääsu uuele tehnoloogiale ja pakkudes koolitust selle kasutamiseks, oleks võimalik parandada vanemate inimeste võimalusi saada kasu elukestvast õppest, aidata neil omandada tehnilisi oskusi ning kõrvaldada elukestva õppega seotud takistusi, mis on tingitud suurtest vahemaadest või puuetest.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Komisjon on teinud ettepaneku käivitada Euroopa 2020. aasta juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames innovatsioonialane partnerlus „Aktiivse ja tervena vananemine” (AHAIP). Kõnealune katseprojekt on esimene innovatsioonipartnerlus, mis hõlmab sotsiaalset innovatsiooni parema elukvaliteedi edendamiseks, haiguste ennetamiseks, sotsiaalsete võrgustike parandamiseks avalikus sektoris ja tööturu osapoolte seas ning uute tehnoloogiate tutvustamiseks. Projekti eesmärk on samuti võimaldada inimestel kauem iseseisvalt ja hea tervise juures elada ning suurendada täisväärtuslike eluaastate arvu 2020. aastaks keskmiselt kahe aasta võrra. Lisaks püütakse sellega parandada Euroopa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust ja tõhusust ning luua ELi ja ülemaailmne innovaatiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste ja teenuste turg.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Euroopa Komisjon viib ellu puuetega inimestele suunatud Euroopa tegevuskava, mis sisaldab ka eakamatele suunatud meetmeid, sest vananemise ja puuete vahel on seos. Eelkõige oleksid asjakohased juurdepääsu võimaldavad meetmed, mis järgivad universaaldisaini põhimõtet. Lisaks eelnevale on Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid alla kirjutanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, milles leidub vastavaid sätteid eakamate inimeste kohta.

(14) Euroopa Komisjon viib ellu puuetega inimestele suunatud Euroopa tegevuskava, mis sisaldab ka eakamatele suunatud meetmeid, sest vananemise ja puuete vahel on sageli seos. Eelkõige oleksid asjakohased juurdepääsu võimaldavad meetmed, mis järgivad universaaldisaini põhimõtet. Asjakohased on meetmed iseseisva elu ja kohalikku kogukonda kaasamise toetuseks, kaasa arvatud meetmed, mis on suunatud eakatele invaliididele, kellel on vaja tugevat toetust, kellel on keerukad vajadused ja kes võivad eriti kergesti sattuda sotsiaalsesse tõrjutusse. Lisaks eelnevale on Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid alla kirjutanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, milles leidub muu hulgas vastavaid sätteid eakamate inimeste kohta. Euroopa Nõukogu 2009. aasta soovituses vananemise ja invaliidsuse kohta 21. sajandil seatakse eesmärgiks eakate invaliidide autonoomsuse ja iseseisva elu edendamine, teenuste kvaliteetsuse suurendamine ning neile võrdse juurdepääsu tagamine. Selles dokumendis kutsutakse liikmesriike üles kasutama uuenduslikke lähenemisviise.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Iga aasta 29. aprillil tähistatakse Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse päeva – see on algatus, mille üle Euroopa Parlament oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta1 heameelt väljendas. Igal aastal on Euroopal sel päeval hea võimalus kinnitada veel kord oma pühendumist põlvkondadevahelisele solidaarsusele ja koostööle, et edendada õiglast ja jätkusuutlikku ühiskonda. See annab samuti võimaluse kõigile sidusrühmadele, teiste seas kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mõelda üheskoos selle üle, kuidas paremini reageerida Euroopa vananeva ühiskonna probleemile.

 

________________________

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2010)0400.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b) Käesoleva otsusega kehtestatakse rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)1 punkti 37 tähenduses.

 

________________________

1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)     Aktiivset vananemist käsitletakse mitmes Euroopa Liidu programmis, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Progress”, elukestva õppe programm, rahvatervise programm, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, teadusuuringute ja uuendustegevuse ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Euroopa aasta ürituste liidupoolne kaasrahastamine toimub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna olemasolevate programmide ja iseseisvate eelarveridade puhul üheks või mitmeks aastaks seatud prioriteetide ja eeskirjade kohaselt. Kui on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada muude valdkondade (nt haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika) programmide ja meetmetega.

(15)     Aktiivsena vananemist käsitletakse ka mitmes Euroopa Liidu programmis, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Progress”, elukestva õppe programm ja eeskätt Grundtvigi programm, ühenduse tervishoiualane tegevusprogramm (2008–2013), teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, teadusuuringute ja uuendustegevuse ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, CALYPSO Euroopa sotsiaalturismi ettevalmistav tegevus ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Seetõttu võib Euroopa aasta nendest programmidest kasu saada varude piires, mida need pakuvad prioriteetide rahastamiseks iga-aastasel või mitmeaastasel alusel.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Et tagada erinevate organisatsioonide osalemine, peaks väiksemate sündmuste ja tegevuste puhul olema võimalik kasutada lihtsustatud menetlusi.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b) Arvestades, et mitmeid olulisi liidu tasandi võrgustikke võivad ees oodata ranged eelarvekitsendused, mis piiravad nende osalemist Euroopa aasta tegevuses, tuleks seda arvesse võtta, kui liidu tasandil tekib täiendavaid rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 c)  Tuleks edendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010), Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) ja Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012) vahelist koostoimet.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2012. aasta nimetatakse Euroopa aktiivsena vananemise aastaks (edaspidi „Euroopa aasta”).

2012. aasta nimetatakse Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks alapealkirjaga „Kõikide inimeste elujõulisuse säilitamine ja väärikuse austamine” (edaspidi „Euroopa aasta”).

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa aasta üldeesmärk on julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali, hoides sellega alal põlvkondade vahelist solidaarsust. Aktiivsena vananemine tähendab paremate võimaluste ja töötingimuste loomist, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamist. Seega on eesmärgid järgmised:

Euroopa aasta üldeesmärk on hõlbustada Euroopas jätkusuutliku aktiivsena vananemise kultuuri loomist, mis põhineks kõiki vanuserühmi kaasaval ühiskonnal ja põlvkondadevahelisel solidaarsusel.

 

Selles suhtes on Euroopa aasta üldeesmärk julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte, ettevõtete ja kodanikuühiskonna, kaasa arvatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate usuorganisatsioonide ja ühenduste pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60. eluaastale lähenevatest ja vanematest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali, säilitades sellega vanemate inimeste elujõulisuse, soodustades nende osalemist ühiskonnas, edendades vanemate inimeste positiivset kuvandit ühiskonnas, luues kõiki vanuserühmi kaasava tõketeta ühiskonna ning toetades põlvkondadevahelist solidaarsust ja koostööd. Selleks tuleb Euroopa aasta raames igati toetada ja ära kasutada algatusi, milles võetakse arvesse eakamate inimeste erivajadusi, muu hulgas kohaliku ja piirkondliku tasandi algatusi.

 

Aktiivsena vananemine on protsess, millega optimeeritakse võimalusi säilitada tervis, osalemine ja turvalisus, eesmärgiga tõsta vananevate inimeste elukvaliteeti. See võimaldab inimestel realiseerida oma heaolupotentsiaali kogu elu jooksul ning osaleda ühiskonnas vastavalt oma vajadustele, soovidele ja võimetele, saades vastu piisavat kaitset, turvalisust ja hoolitsust juhul, kui nad peaksid abi vajama. Aktiivsena vananemine tähendab paremate haridus-, koolitus- ja elukestva õppe võimaluste ning eakatele sobivate töötingimuste loomist, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul, eakamate inimeste rolli toetamist perekonnaelus ja vabatahtlikus tegevuses ning nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus, võitlust vanusega seotud diskrimineerimise ja eelarvamuste vastu ning negatiivsete stereotüüpide kaotamist, võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, tervena ja väärikana vananemise julgustamist ja selle võimaldamist ennetusmeetmete ning kvaliteetsete tervishoiu- ja sotsiaalteenuste abil.

 

Seega on Euroopa aasta eesmärgid järgmised:

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)       suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise tähtsusest, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust majandusse ja ühiskondlikku ellu, edendada aktiivsena vananemist ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali;

(1)       suurendada üldsuse teadlikkust aktiivsena vananemise tähtsusest ning asetada see kõikide tasandite sidusrühmade poliitilises päevakorras tähtsale kohale, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust ühiskonda, pereellu ja majandusse, edendada aktiivse ja tervena vananemist ning põlvkondadevahelist solidaarsust, säilitades elujõu ja austades kõikide inimeste väärikust, võidelda vanuselise diskrimineerimise ja eakate kohta käibivate negatiivsete stereotüüpide vastu, kõrvaldada tõkked ja tunnistada mitmekesisust kõikide vanuserühmade sees ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali, olenemata nende etnilisest võik kultuurilisest päritolust, pöörates erilist tähelepanu nende võimalusele osaleda tööturul, vabatahtlikus tegevuses ja elukestvas õppes, tegevust jätkavate isikute kaitsele, teadlikkusele väärtuslikust panusest, mida võivad anda eakamad töötajad, ning võitlusele eakate inimeste, eriti eakate naiste vaesuse vastu;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)       ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

(2)       ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade, sh tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna vahelist väitlust, teabevahetust ja vastastikust õppimist liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, edendada Euroopas jätkusuutlikke ja turvalisi pensionisüsteeme, tuvastada probleeme, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)       luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel konkreetse tegevuse kaudu välja töötada meetmeid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemisega.

(3)       luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liidul, liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel kodanikuühiskonna, tööturu osapoolte ja ettevõtete aktiivsel osavõtul ning pöörates erilist tähelepanu teavitusstrateegiate edendamisele, konkreetse tegevuse kaudu välja töötada uuenduslikke lahendusi, poliitikasuundi ja pikaajalisi strateegiaid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusega;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) hinnata kõrgemalt ning tunnustada ja toetada rohkem eakamate inimeste panust Euroopa majandus- ja sotsiaalarengusse, tõstes eeskätt esile nende kogemuste pakutavat lisandväärtust majandusele ja ühiskonnale;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)    edendada tegevust, mis aitab välja töötada terviklikud vanusepõhise juhtimise strateegiad seoses tööhõive ja tööga, edendada tegevust, mis hõlbustab järjepideva peresõbraliku poliitika rakendamist, mis avaldaks positiivset mõju demograafilistele suundumustele, tegevust, mis rõhutab terviseprobleemide ennetamise ja tervislike eluviiside tähtsust, pöörates erilist tähelepanu vanusega seotud tervisehäiretele, ning tegevust, mis aitab kaitsta eakamate inimeste väärikust, tervist – sh juurdepääs tervishoiuteenustele –, elukvaliteeti ja sõltumatust;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c) võtta kasutusele või tugevdada struktuurseid fiskaalmeetmeid mittetulundusorganisatsioonide toetuseks, et neil oleks pidevalt, mitte ainult episoodiliselt võimalik kavandada ja viia ellu meetmeid eakamate inimeste ja ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonna rühmade toetamiseks.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

         konverentsid, üritused ja algatused väitluse edendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja konkreetsete kohustuste võtmiseks;

         konverentsid, üritused ja algatused millest võtavad aktiivselt osa tööturu osapooled, ettevõtted – sh VKEd – kodanikuühiskond ja usuorganisatsioonid väitluse edendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja konkreetsete kohustuste võtmiseks, mis aitavad tagada aktiivsena vananemise valdkonna tulevaste algatuste ja meetmete pideva ja kestva mõju;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

         teabe-, reklaami- ja harivad kampaaniad;

         teabe-, reklaami-, haridus- ja koolituskampaaniad, mis on kohandatud riiklikele, piirkondlikele või kohalikele oludele ja sihtrühmadele ning kasutavad ära multimeediat ja suhtlusvõrke;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

         teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine;

         teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine, muu hulgas avatud koordineerimismeetodi abil, Euroopa aasta eesmärkide täitmises osalevate poolte loodud kontaktvõrkude vahendusel ning kohalike esindajate vahel, kes vastutavad aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse eest;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

         uurimistöö ja ülevaated Euroopa Liidu ja liikmesriigi tasandil ning tulemuste levitamine.

         uurimistöö ja ülevaated Euroopa Liidu, liikmesriigi ja piirkonna tasandil ning tulemuste levitamine, keskendudes aktiivsena vananemise edendamise ja aktiivsena vananemist toetava poliitika majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.     Lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel tuleks horisontaalselt tähelepanu pöörata tervena vananemisele suunatud ennetavale tervishoiule ning kõikide põlvkondade kaasamisele Euroopa aasta eesmärkide poole püüdlemisse, eelkõige ergutades eakamaid ja noori inimesi osalema ühistes algatustes, tuues esile nende tüüpilised iseärasused ning põlvkondadevahelise suhtluse pakutavad võimalused. Eakamate inimeste kaasamise meetodeid tuleks analüüsida ja tugevdada, et töötada välja tõenditel põhinevad parimad tavad.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjoni ja liikmesriike julgustatakse pakkuma suuremaid võimalusi vabatahtlikele, kes soovivad eakamaid inimesi toetada ja osaleda vahendite kogumise programmides, kasutades seega konstruktiivselt nende entusiasmi ja kogemusi.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.        Euroopa aasta korraldamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.

3.        Euroopa aasta korraldamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse vajadust naiste ja meeste olukorra iseärasuste integreerimiseks ja vajadust kõigi põlvkondade osalemise järele ning neil tuleks välja töötada kaasav lähenemisviis kõigi põlvkondade suhtes, tunnistades nende mitmekesisust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata puuetega isikute kaasamisele, samuti võitlusele eakamate inimeste mis tahes vormis diskrimineerimise vastu.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Artiklis 2 sõnastatud eesmärkide täitmiseks võtab komisjon arvesse piiriülese tegevuse potentsiaali piirkondlikul või kohalikul tasemel.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Euroopa aktiivsena vananemise aastaga seoses tehtavad algatused põhinevad detsentraliseeritud lähenemisviisil ja nendega tagatakse vastutuse võtmine kõigil tasanditel.

Selgitus

Oluline on kaasata liikmesriikide piirkondlikke ja kohalikke osalejaid konkreetsete meetmete elluviimisse. Vastutuse võtmine kõigil tasandeil peaks tagama kõikide asjaomaste sidusrühmade tugeva kaasatuse ning peaks täiendavalt looma aluse, mille põhjal viiakse ellu kauakestvaid jõupingutusi ja algatusi.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses. Iga riigi koordinaator vastutab oma riigi tegevuse koordineerimise eest.

1. Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses, ning teavitab oma valikust komisjoni.

 

2. Kõik liikmesriigid peavad 30. septembriks 2011 teavitama komisjoni oma tööprogrammist, milles tuleb tuua välja Euroopa aasta raames kavandatud siseriikliku tegevuse üksikasjad.

 

3. Iga riigi koordinaator tegutseb iseseisvalt, mitte ei peegelda üksnes valitsuse seisukohti, ning vastutab oma riigi tegevuse koordineerimise ja ellurakendamise eest artiklis 2 loetletud eesmärkide kohaselt ning selle eest, et sidusrühmad, sh tööturu osapooled ja kodanikuühiskonna organisatsioonid oleksid täielikult kaasatud Euroopa aasta kavandamisse ja rakendamisse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

Osalevad riigid

 

Euroopa aastaga võivad ühineda:

 

a) liikmesriigid;

 

b) kandidaatriigid; ning

 

c) EFTA riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon rakendab Euroopa aastat liidu tasandil.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon korraldab koosolekuid riiklike koordinaatoritega liidu tasandil koordineerimiseks ja teabe vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide kohustusi ja nende täitmist käsitleva teabe vahetamiseks.

Komisjon korraldab koosolekuid riiklike koordinaatoritega liidu tasandil koordineerimiseks ja teabe ning teadmiste vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide kohustusi ja nende täitmist käsitleva teabe vahetamiseks.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon hõlbustab ja toetab riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid ning võib poliitiliste eesmärkide täitmiseks vajadusel välja pakkuda uusi teid ja vahendeid. Seoses hinnangu andmisega ergutab komisjon riiklikke statistikaameteid pöörama erilist tähelepanu nende artikli 3 lõikes 1 sätestatud meetmete hindamisele, mis toimusid Euroopa aasta jooksul selle riigi piires, võttes eriti arvesse riiklikke toetusi.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Euroopa aasta teema on esikohal teavitustegevuses, mida korraldavad komisjoni esindused liikmesriikides, ning tööprogrammides, mida koostavad vastavad võtmetähtsusega Euroopa tasandi võrgustikud, mis saavad oma jooksvateks kuludeks toetust liidu eelarvest.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

Rahastamine ja mitterahaline abi

 

1.        Artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu tasandi meetmetega seoses võib sõlmida hankelepingu või anda välja toetusi, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

 

2.        Kui see on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada muude valdkondade, mis aitavad kaasa aktiivsena vananemisele, (nt haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika), programmide ja meetmetega vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ning varudele prioriteetide seadmiseks.

 

3.        Liit võib anda mitterahalist toetust algatustele, mida avalikud ja eraorganisatsioonid teevad kooskõlas artikli 3 lõikega 2.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 b

Eelarve

 

1. Rahastamispakett selle otsuse rakendamiseks liidu tasandil, eriti artikli 3 lõikes 1 nimetatud meetmete jaoks ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 on vähemalt 6 000 000 eurot, milles 2 000 000 eurot on määratud kasutamiseks ajavahemikus kuni 31. detsembrini 2011.

 

2. Iga-aastased assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

Rahvusvaheline koostöö

 

Euroopa aasta nimel võib komisjon teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO ja Euroopa Nõukogu vastavate organitega, et suurendada liidu tõhusust ning tagada tema jõupingutuste nähtavus.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ettenähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

1. Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ettenähtud komisjoni ja liikmesriikide algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta, mida kasutatakse ELi tulevaste poliitikasuundade, meetmete ja tegevuse alusena selles valdkonnas.

 

2. Aruanne sisaldab ka teavet soolise ning puuetega ja puueteta inimeste võrdõiguslikkuse põhimõttest kinnipidamise kohta Euroopa aasta ettevõtmistes ning hinnangut selle kohta, kuidas Euroopa aasta on aidanud kaasa jätkusuutliku aktiivsena vananemise kultuuri arengule kõikjal Euroopas.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Elanikkonna vananemine on üks ELi kõige olulisematest probleemidest, kuid samas ka üks selle kõige suurematest võimalustest.

Vanadusega seotud keskmise eeldatava eluea pikenemine on kahtlemata meie ajastu üks suurimaid saavutusi. Eurooplased elavad praegu kauem ja tervemana kui kunagi varem ning see areng on julgustandev. Kuid see kordaminek seab Euroopa ühiskonna ette ka rea probleeme – seda eriti tööhõive ja sotsiaalse kaitse vallas. Näiteks Eurostati demograafilise prognoosi kohaselt on oodata, et Euroopa tööealine elanikkond kahaneb 2030. aastaks 6,8% (20,8 miljonit). See tähendab, et ühe pensionäri ülalpidamiseks on tulevikus vaid kaks tööealist (15–64) inimest, kuna praegu on see arv neli. Seetõttu tõuseb ELis järsult vanemate inimeste osakaal ja leiab aset alla 50 aastase elanikkonna järsk vähenemine, mis omakorda võib tekitada survet nii avalikule eelarvele ja pensionisüsteemidele kui ka vanemate inimeste sotsiaalse kaitstusele ja hooldusele. Lisaks seostuvad vanusega tihti haigused ja sõltumatuse kaotus ning eakamad inimesed võivad ennast tunda töö- ja pereelust ning ühiskondlikust tegevusest kõrvalejäetuna.

Nendel põhjustel tuleb elanikkonna vananemist pidada suureks väljakutseks, kuid mitte ohuks, sest sõltuvalt sellest, kui hästi me suudame selleks ette valmistuda, võib see pakkuda Euroopa ühiskonnale uusi võimalusi. Sellele väljakutsele edukaks reageerimiseks on vaja tagada, et viiekümneaastased ja vanemad inimesed saaksid jääda kauemaks tööturule, säilitada oma aktiivse rolli ühiskonnas ning jääda võimalikult kaua terveks ja sõltumatuks. Kui Euroopa ühiskond end selle väljakutse vastu hästi ja varakult ette valmistab, võib sellest saada Euroopa jaoks võimalus kiiremini jõukust koguda ja saavutada põlvkondade vahel suurem ühtekuuluvus.

Valitsused ja riiklik poliitika peavad sellele väljakutsele reageerima mitmes valdkonnas eelkõige raamtingimuste loomisega, et toime tulla elanikkonna vananemisega. Lisaks peavad oma panuse andma erasektor, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond ning ka üksikisikud. Kõigil nendel sidusrühmadel on Euroopa vananeva ühiskonna väljakutsele lahenduse leidmises võtmepositsioon.

Komisjon reageeris sellele küsimusele ELi tasandil ning esitas 6. septembril 2010 ettepaneku nimetada 2012. aasta Euroopa aktiivsena vananemise aastaks. Kavandatav algatus peaks innustama liikmesriike ja toetama liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna püüdlusi propageerida aktiivsena vananemist ja paremini ära kasutada kiiresti kasvava viiekümneaastaste ja vanemate inimeste elanikerühma potentsiaali. Euroopa aasta peaks seetõttu kujutama endast raamistikku teadlikkuse tõstmiseks, heade tavade väljaselgitamiseks ja levitamiseks ning eelkõige selleks, et julgustada poliitikakujundajaid ja sidusrühmi edendama aktiivsena vananemist.

Raportöör peab komisjoni ettepanekut ja selle üldist lähenemisviisi väga tervitatavaks. Sellise teemaga Euroopa aasta võiks ja saaks pakkuda hea võimaluse analüüsida sügavuti seda demograafilist nähtust, millega EL ja liikmesriigid silmitsi seisavad. Kuid see peaks ka rajama teed kohustuste võtmisele aktiivsena vananemise edendamiseks igal tasandil. Tuleks teha pingutusi Euroopa aasta tulemuste konsolideerimiseks konkreetse poliitika ja programmide raames igas vastavas poliitikavaldkonnas, mis tekitaksid jäävaid tavasid.

Lisaks leiab raportöör, et ettepanekut Euroopa aasta kohta tuleks täiendada ja võtta sealjuures arvesse järgmisi konkreetseid küsimusi:

1.  Ühiskonnas, kus hinnatakse aktiivsena vananemist, tuleb paika panna raamtingimused, mis võimaldavad aktiivsena vananeda kuid samuti tingimused mis lubavad vananeda nii, et säiliks kõikide inimeste elujõulisus ja väärikus. Lisaks saab aktiivsena vananemine olla edukas ainult ühiskonnas, mis rajaneb põlvkondadevahelisel solidaarsusel ja koostööl.

Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni kohaselt peab aktiivsena vananemine juba oma olemuselt hõlmama rohkem võimalusi eakamatele inimestele jätkata töötegemist, jääda kauem terveks ning jätkata ka muul viisil oma panuse andmist ühiskonna arengusse, näiteks vabatahtliku tööga. Järelikult peavad ühiskond ja majandus aitama inimestel säilitada oma füüsilist, sotsiaalset ja vaimset heaolu ka vanaduses. Kui me tahame, et vanematel inimestel oleks võimalik osaleda aktiivselt ühiskonnas ja jääda võimalikult kauaks sõltumatuks, on vaja kõikehõlmavat lähenemisviisi aktiivsele vananemisele, milles tuleks arvesse võtta tervise, elujõu ja väärikuse aspekte.

Lisaks on aktiivsena vananemise edendamiseks ülimalt tähtis edendada põlvkondadevahelist solidaarsust ja koostööd. Seda mõtet jagavad ja edendavad mitu kodanikuühiskonna organisatsiooni – eelkõige AGE ja Euroopa noorsoo platvorm – kes esindavad eri vanuserühmi. Samuti tähistatakse iga aasta 29. aprillil samal eesmärgil põlvkondadevahelise solidaarsuse päeva. Kuid noorte ja aktiivsete inimeste ning vanemaealiste vahelist solidaarsust ei tohiks käsitleda ainult rahalisest seisukohast. Vastupidi – seda tuleb näha avaramas kontekstis, mille hulka peaks kuuluma vastastikuse koostöö edendamine ja vahetus kõikide põlvkondade vahel, et igaüks leiaks ühiskonnas oma koha ja saaks vastavalt oma võimetele anda panuse Euroopa ühiskonnale. Euroopa ühiskonnast on kujunenud kõigi vanuserühmade ühiskond.

Seetõttu soovitab raportöör nimetada Euroopa aasta 2012 Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks, edendamaks põlvkondade vahelist solidaarsust ja hoidmaks kõigi inimeste elujõulisust ja väärikust, ning et Euroopa aasta eesmärkides ja tegevuses antaks neile kolmele sambale – elujõulisusele, väärikusele ja põlvkondadevahelisele solidaarsusele nähtav koht.

2.  Euroopa aasta 2012 peaks andma oma osa aktiivsena vananemise kultuuri loomisse Euroopas, kõigile eurooplastele ühise suhtumise, väärtuste, eesmärkide ja tavade kinnistamise kaudu.

Aktiivsena vananemine on saanud Euroopa ühiskonnamudeli ja ühiskondliku turumajanduse osaks. On vaja, et sellest saaks nn Euroopa eluviisi nurgakivi, mis mille aluseks on kolm sammast: elujõulisus, väärikus ja põlvkondadevaheline solidaarsus. Selle saavutamiseks peaks Euroopa aasta andma oma panuse suhtumiste muutmisse ja omandisuhete arengusse ning kõikidele vanuserühmadele – muu hulgas viiekümneaastastele ja vanematele – kestva toetuse tagamisse. Euroopa aasta peaks samuti aitama edendada avalikkuse silmis vanemate inimeste ja nende poolt pakutava panuse kuvandit. See peaks aitama muuta meie ühiskonna korraldust ja uuesti sisse seadma eri põlvkondade vahelised ühiskondlikud suhted.

Seetõttu soovitab raportöör, et Euroopa aasta üldine eesmärk tuleks seada nii, et Euroopa aasta aitaks luua Euroopas jätkusuutlikku aktiivsena vananemise kultuuri.

3.  Üldiste poliitiliste eesmärkide saavutamine Euroopa aasta jooksul nõuab kõikide asjakohaste sidusrühmade kaasatust ja tuge, kuid samas on selleks vaja ka eelarvelisi ressursse.

Euroopa aasta peaks võimaldama ja julgustama kõikide asjakohaste sidusrühmade osalemist ja kaasatust ELi, liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna roll on selles suhtes otsustava tähtsusega. Kodanikuühiskonna osas tuleks pöörata erilist tähelepanu kirikutele ja erinevatele ühingutele, mis võitlevad vaesuse ja tõrjumise vastu.

Arvestades, et aktiivsena vananemise küsimuse seisukohalt on asjakohased paljud ELI rahastamisprogrammid, saab nende kaudu kaasa aidata Euroopa aasta rakendamisele. Sellist panust võiks julgustada ka seetõttu, et mitmes valdkonnas on vaja aktiivsena vananemisele poliitikavaldkondade tuge. Kuid nende programmide tegelik panus jääb kuni Euroopa aasta lõpuni selgusetuks. Lisaks on ELile ülimalt tähtis teha võimalikult palju liikmesriikide toetamiseks ja nende tegevuse korraldamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, muu hulgas tingimuste loomiseks kogemuste kindlaksmääramise ja jagamise eesmärgil. Seetõttu on vaja eraldada teatud summad ELi tasandil Euroopa aasta tegevusteks, nagu informatsioon ja suhtlus, ELi tasandi konverentsid, analüüs ja uurimused.

Et toetada Euroopa aasta jätkusuutlikkust, soovitab raportöör tungivalt Euroopa aasta 2012. jaoks avada eraldi eelarverida.

EL ja liikmesriigid on minevikus teinud palju selleks, et Euroopa kodanike eluiga pikeneks. Euroopa jõukus, sotsiaalne turvalisus ja usaldusväärne rahu on taganud elukvaliteedi tõusu. Samal ajal on tekkinud ka uued väljakutsed, millele tuleb reageerida. Selles suhtes võib aktiivselt vananemise kultuuris elamisest abi olla, eriti kui aktiivset vananemist arendatakse terviklikult, muu hulgas ennetamise ja edendamise kaudu ressursside ja annete osas, mida kõikidesse põlvkondadesse kuuluvad inimesed võivad majandusele ja ühiskonnale pakkuda.

Euroopa aasta 2012 peaks seetõttu olema Euroopas selle arengu jaoks teetähis, kus poliitika, ühiskonna ja majanduse keskmesse seatakse inimene ja Euroopa ühiskonnast saab kõikide vanuserühmade ühiskond.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS FINANTSRAAMISTIKUGA KOKKUSOBIVUSE KOHTA

9.2.2011

Pr Pervenche BERÈS

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esimees

Euroopa Parlament

rue Wiertz

B - 1047 BRÜSSEL

Teema: Arvamus Kastleri raporti projekti, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012) kohta, finantsraamistikuga kokkusobivuse kohta (KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD))

Austatud pr Berès

Oma 13. jaanuari 2011. aasta kirjas palusite eelarvekomisjonil kontrollida kodukorra artikli 38 lõike 2 kohaselt eespool toodud raporti projekti muudatusettepanekute kokkusobivust finantsraamistikuga.

Pärast koordinaatorite 26. jaanuari otsust käsitles eelarvekomisjon kõnealust küsimust kodukorra artikli 38 lõike 3 kohaselt oma 7. veebruari koosolekul.

Praeguses etapis kiitis komisjon ühehäälselt heaks eespool nimetatud raporti projektis sisalduvad rahastamist käsitlevad muudatusettepanekud, mille eesmärk on lisada 2012. aasta eelarvesse 4 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena Euroopa aasta (2012) raames võetavate ELi tasandi meetmete jaoks.

Otsus põhineb praegusel hinnangul rubriigi 1a varude kohta eelarveaasta 2012 jaoks, mis tugineb Euroopa Komisjoni 31. jaanuaril avaldatud finantsplaneeringu teabele.

Tuleb siiski arvestada, et Euroopa aastale (2012) eraldatav võimalik lisaraha sõltub aprillis 2011 avaldatavast 2012. aasta eelarveprojekti tegelikult kasutada olevast varust ning ennekõike kahe eelarvepädeva institutsiooni läbirääkimiste tulemustest käesoleva aasta teisel poolel.

Lugupidamisega

(allkirj.) Alain Lamassoure

Eelarvekomisjoni esimees


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (27.1.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012) kohta

(KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD))

Arvamuse koostaja: Lambert van Nistelrooij

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kuulutada 2012. aasta Euroopa aktiivsena vananemise aastaks. Kõnealuse Euroopa aasta üldine eesmärk on julgustada ja toetada liikmesriikide, nende piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali, hoides sellega alal põlvkondade vahelist solidaarsust. Selle raames on aktiivsena vananemine määratletud paremate võimaluste ja töötingimuste loomisena, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisena ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamisena.

Otsuse vastuvõtmist käsitleva ettepaneku artiklis 2 esitatakse mitmed eesmärgid. Nende saavutamiseks vajalikud praktilised meetmed on määratletud artiklis 3 ja hõlmavad algatusi, mis tuleb korraldada ja läbi viia ELi ning liikmesriikide riigi ametiasutuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste poolt.

Regionaalarengukomisjoni esitatavate muudatusettepanekute eesmärk on seega

– tagada, et aktiivne vananemine kaasataks kindlalt poliitikakavasse;

– lisada Euroopa aasta nimetusele alapealkiri (põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine), mille abil juhitakse rohkem tähelepanu olulisele põhjusele, miks ühiskond peaks aktiivsena vananemist edendama;

– rõhutada otsustavat rolli, mida Euroopa aasta võib etendada niisuguste kohalike ja piirkondlike projektide toetamises ja edendamises, mis võimaldavad eakamatel inimestel anda oma kogukonda oma panus ning saada kasu asjakohasest kaitsest, turvalisusest ja tervishoiust;

– tagada üldise teadlikkuse suurendamine liikmesriikide linnades ja piirkondades;

– tagada, et Euroopa aktiivsena vananemise aasta raames tehtavates algatustes kasutataks detsentraliseeritud lähenemisviisi ja et need põhineksid vastutuse võtmisel kõigil tasandeil, nagu on rõhutatud Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlevas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalses paktis;

– tagada täpne koordineerimine, sidusus ja tulemuslikkus Euroopa aasta raames algatatud projektide rakendamist käsitlevate strateegiliste suuniste koostamise abil;

– suurendada teadlikkust sellest, kui oluline on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng, mille abil on võimalik tulemuslikult vastata vananeva ühiskonna väljakutsetele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 156 kohaselt edendab komisjon liikmesriikide koostööd ja hõlbustab nende meetmete kooskõlastamist sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Selgitus

Täiendus seoses Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud uue institutsioonilise raamistuga.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse, et mõnes liidu piirkonnas valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, mis võivad süvendada arengus mahajäämust ja nõuavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisel erilist tähelepanu.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse, et mõnes Euroopa Liidu piirkonnas esineb probleeme, mis on tingitud demograafilistest tingimustest, näiteks väikese rahvastikutihedusega piirkondades, ning et see nõuab Euroopa poliitikas erilist tähelepanu.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) See osa Euroopa Liidu elanikkonnast, mis koosneb 60-ndale eluaastale lähenevatest ja sellest vanematest inimestest, kasvab palju kiiremini kui kunagi varem. Suurimat kasvu on oodata ajavahemikus 2015–2035, mil 60-aastaste ja üle 60-aastaste inimeste arv kasvab aastas kahe miljoni võrra. See kasv on väga positiivne, kuna see on tervishoiu ja elukvaliteedi paranemise loogiline tagajärg. Sellest hoolimata seisab EL demograafilistest muutustest tulenevalt silmitsi mitmete probleemidega, näiteks elanikkonna vähenemine teatavates linnades ja piirkondades, sh nende linnade ja piirkondade atraktiivsuse vähenemine, suure surve all olevad pensionifondid ning tervishoiule ja avalikele teenustele rahaliste vahendite eraldamise jätkusuutlikkuse säilitamise probleemid.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Komisjon rõhutas teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, kui tähtis on Euroopa Liidule edendada tervena ja aktiivsena vananemist ühiskondliku ühtekuuluvuse ja suurema tootlikkuse saavutamiseks. Komisjon pakkus välja juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, mille raames tuleks liikmesriikidel märgatavalt edendada aktiivsena vananemise poliitikat, ning veel ühe juhtalgatuse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”. Selliste poliitiliste eesmärkide elluviimine nõuab kõikide tasandite valitsusasutuste ja valitsusväliste sidusrühmade tegutsemist, mida võidakse toetada Euroopa Liidu tasandil Euroopa aasta ettevõtmiste raames, et suurendada teadlikkust ja parandada heade tavade levikut. Liikmesriikide koordinaatorid peaksid hoolitsema selle eest, et liikmesriikide meetmed oleksid Euroopa aasta üldeesmärkidega kooskõlas ja et neid rakendataks koordineeritult. On kavandatud ka teiste institutsioonide ja sidusrühmade osavõtt.

(10) Komisjon rõhutas teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, kui tähtis on Euroopa Liidule edendada tervena ja aktiivsena vananemist ühiskondliku ühtekuuluvuse ja suurema tootlikkuse saavutamiseks. Komisjon pakkus välja juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, mille raames tuleks liikmesriikidel märgatavalt edendada aktiivsena vananemise poliitikat, ning veel ühe juhtalgatuse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”. Selliste poliitiliste eesmärkide elluviimine nõuab käsitlust, mis põhineb vastutuse võtmisel kõigil tasandeil ning mille abil tagatakse kõikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning valitsusväliste sidusrühmade tugevam kaasatus ja tegevus; kõnealuseid osalisi tuleks toetada Euroopa Liidu tasandil Euroopa aasta ettevõtmiste raames, et suurendada teadlikkust, parandada heade tavade levikut ja luua koostoimet. Liikmesriikide koordinaatorid peaksid hoolitsema selle eest, et nii kesksel kui ka detsentraliseeritud tasandil võetavad meetmed oleksid Euroopa aasta üldeesmärkidega kooskõlas ja et neid rakendataks koordineeritult. On kavandatud ka teiste institutsioonide ja sidusrühmade osavõtt.

Selgitus

Rahvastiku tervena ja aktiivsena vananemise edendamiseks sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kõrgema produktiivsuse huvides, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk, on ülimalt oluline kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Nende kaasatuse tagab meetmete võtmine ja algatuste loomine lähenemisviisi alusel, mis põhineb vastutuse võtmisel kõigil tasandeil. Peale selle luuakse valituse aktiivse osalemise kaudu kesksel ja detsentraliseeritud tasandil ning Euroopa aasta ettevõtmiste täpse koordineerimise kaudu uut koostoimet.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) 19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus EL2020, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu kolmandik.

(13) 19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus EL2020, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste ja teenuste tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu kolmandik. Järgmistel aastatel tuleks investeerida eelkõige infrastruktuuri, et digitaalse tegevuskava kaudu pakutavaid võimalusi saaks kasutada ka valdkondades, kus on nende järele suurim vajadus, seda muuhulgas ka e-tervise teenuste näol.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Euroopa 2020. aasta strateegiaga seoses tegi komisjon ettepaneku käivitada innovaatilise liidu raames 2011. aasta alguseks täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev katseprojekt. Katseprojekt, mis kujutab endast esimest innovatsioonipartnerlust, hõlmab ka sotsiaalset innovatsiooni ja on mõeldud elukvaliteedi parandamiseks, haiguste ennetamiseks, avalikus sektoris ja tööturu osapoolte vahel sotsiaalsete võrgustike parandamiseks ning elukvaliteeti toetavate uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks, et inimestel oleks võimalik kauem iseseisvalt ja hea tervise juures elada ning et suurendada täisväärtuslike eluaastate arvu 2020. aastaks keskmiselt kahe aasta võrra. Lisaks püütakse sellega parandada Euroopa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust ja tõhusust ning luua ELi ja ülemaailmne innovaatiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste ja teenuste turg. Sellega antaks ELi ettevõtetele uusi võimalusi, parandades seega ELi konkurentsivõimet ja tagades töökohtade loomise Euroopa piirkondades.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale esitatud komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatises „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik”1 tunnistatakse, et Euroopa Liit peab välja töötama ühtekuuluvuspoliitika, mis suudab lahendada selliseid ühiskonna probleeme, nagu rahvastiku vananemine, ning eraldama selle eesmärgi saavutamiseks piisavalt vahendeid.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Aktiivset vananemist käsitletakse mitmes Euroopa Liidu programmis, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Progress”, elukestva õppe programm, rahvatervise programm, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, teadusuuringute ja uuendustegevuse ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Euroopa aasta ürituste liidupoolne kaasrahastamine toimub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna olemasolevate programmide ja iseseisvate eelarveridade puhul üheks või mitmeks aastaks seatud prioriteetide ja eeskirjade kohaselt. Kui on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada muude valdkondade (nt haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika) programmide ja meetmetega.

(15) Aktiivset vananemist käsitletakse mitmes Euroopa Liidu programmis, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Progress”, elukestva õppe programm, rahvatervise programm, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, teadusuuringute ja uuendustegevuse ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, CALYPSO Euroopa sotsiaalturismi ettevalmistav tegevus ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Euroopa aasta ürituste liidupoolne kaasrahastamine toimub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna olemasolevate programmide ja iseseisvate eelarveridade puhul üheks või mitmeks aastaks seatud prioriteetide ja eeskirjade kohaselt. Kui on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada muude valdkondade (nt haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika) programmide ja meetmetega, eelkõige juhul, kui see on vajalik sotsiaalse kaasatuse, madala heaolu või vaesusega seotud probleemide lahendamiseks. Seega annab Euroopa aasta ka võimaluse suurendada üldsuse teadlikkust ning koondada sidusrühmi, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse, ebakindluse ja vanaduspõlves vaesumise vastu, eelkõige ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm” raamistikus. ELi-poolne rahastamine vananemisega seotud probleemide lahendamiseks ei tohiks piirduda ainult vananemisega seotud teema-aastaga, vaid demograafilisi probleeme tuleks ELi poliitikas pidevalt arvesse võtta.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kavandatava Euroopa aktiivsena vananemise aasta eesmärke ei saa liikmesriigi tasandil täiel määral saavutada, kuna see nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu liidu tasandil, mistõttu saab kavandatud laiahaardelisi meetmeid paremini ellu viia liidu tasandil. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(16) Kavandatava Euroopa aktiivsena vananemise aasta eesmärke ei saa liikmesriigi tasandil täiel määral saavutada, kuna see nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu liidu tasandil. Tuleks mõista, et linnad, piirkonnad ja liikmesriigid etendavad kõnealuste konkreetsete meetmete elluviimisel keskset rolli, eelkõige kui nende pädevusse kuulub ka raskustesse sattunud inimeste integreerimine ja eakate toetamine. Peale selle tuleks mõista ka seda, et subsidiaarsuse põhimõtet piiramata ja kavandatud meetmete laiahaardelisusest tulenevalt saab kõnealuseid eesmärke paremini ellu viia siis, kui algatus tehakse liidu tasandil. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Rahvastiku vananemise probleem on sageli seotud maapiirkondades valitsevate oludega, aga see ei ole siiski ainult nende piirkondade probleem, vaid seotud ka linnakeskkonna olude ja linnade rolliga rahvastiku integreerimises ja kujundamises.

Selgitus

Aktiivse elanikkonna vananemine on küsimus, mida tuleb analüüsida mitte ainult põhjuste ja tagajärgede seisukohast maapiirkondades, vaid ka linnapiirkondades, et leida lahendusi vanemate põlvkondade integreerimiseks.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) Elanike aktiivselt vananemise aluseks on põlvkondade solidaarsus, mis ei hõlma ainult vanemate töötajate integreerimist tööturule nende osalemiseks rohkem ja paremate võimaluste loomise abil, vaid mille eesmärk on ka nende täielik integreerimine ühiskonda, võideldes sotsiaalse tõrjutuse vastu teadlikkuse tõstmisega nende iseseisvusest ja elukvaliteedist, eelkõige edendades nende osalemist sellistes tegevustes nagu turism ja vabatahtlik töö.

Selgitus

Elanike aktiivselt vananemist silmas pidades põlvkondade vahelise solidaarsuse saavutamiseks tuleb lahendusi otsida mitte ainult tööturule integreerimise abil, vaid ka võitlemisega sotsiaalse tõrjutuse vastu, koolitamise ja kodanikuühiskonnas või vabaajategevuses osalemise stimuleerimisega.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2012. aasta nimetatakse Euroopa aktiivsena vananemise aastaks (edaspidi „Euroopa aasta”).

2012. aasta nimetatakse Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks (edaspidi „Euroopa aasta”).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa aasta üldeesmärk on julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali, hoides sellega alal põlvkondade vahelist solidaarsust. Aktiivsena vananemine tähendab paremate võimaluste ja töötingimuste loomist, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamist. Seega on eesmärgid järgmised:

Euroopa aasta üldeesmärk on julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada konkreetsete meetmete abil paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali ja edendada nende paremat kaasamist ühiskonda, võttes arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist rolli, et hoida alal põlvkondade vahelist solidaarsust. Selleks tuleb Euroopa aasta raames igati toetada ja edendada kohalikke ja piirkondlikke projekte ja algatusi, milles võetakse arvesse eakamate inimeste erivajadusi ja mis võimaldavad vananeva ühiskonna liikmetel anda oma kogukonda võimalikult suur panus ning tagada eakamatele inimestele selles vananevas ühiskonnas asjakohase kaitse, turvalisuse, elukeskkonna nõuetekohase kohandamise, avalike teenuste kättesaadavuse ja tervishoiu. Lisaks on liikmesriikide ning nende linnade ja piirkondade ülesanne tagada raamistik, kus avaliku ja erasektori sidusrühmad saavad kõnealuste ühiste eesmärkide saavutamiseks teha hästi koostööd. Aktiivsena vananemine tähendab paremate võimaluste ja töötingimuste loomist, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul ja vabatahtlikus tegevuses, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamist. Seega on eesmärgid järgmised:

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise tähtsusest, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust majandusse ja ühiskondlikku ellu, edendada aktiivsena vananemist ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali;

suurendada üldsuse teadlikkust kõikidel liikmesriikide, linnade ja piirkondade haldustasanditel väärika vananemise tähtsusest, et rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust nende oskuste ja teadmiste edasiandmise ja tugevdamise kaudu majandusse ja ühiskondlikku ellu, edendada aktiivsena vananemist, kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali, seada aktiivsena vananemine ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi sidusrühmade poliitikakava etteotsa;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

 

ergutada avaliku ja erasektori osalejate ja kodanikuühiskonna vahelist väitlust, toetust ja vastastikust õppimist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et edendada tõhusamalt ja tulemuslikumalt aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel konkreetse tegevuse kaudu välja töötada meetmeid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemisega.

luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik (näiteks vananeva ühiskonna probleemidele vastava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnoloogilist innovatsiooni soosiva keskkonna edendamine), mis võimaldab avaliku ja erasektori osalejatel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kodanikuühiskonnal konkreetse tegevuse kaudu välja töötada meetmeid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemisega, ning seda pikaajaliste strateegiate väljatöötamise abil.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine;

– teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine, eelkõige kohalike esindajate vahel, kes vastutavad aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse eest;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– uurimistöö ja ülevaated Euroopa Liidu ja liikmesriigi tasandil ning tulemuste levitamine.

– uurimistöö ja ülevaated Euroopa Liidu, liikmesriigi ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tasandil, ning tulemuste levitamine.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Euroopa aktiivsena vananemise aastaga seoses tehtavad algatused põhinevad detsentraliseeritud käsitlusel ja nendega tagatakse vastutuse võtmine kõigil tasandeil.

Selgitus

Oluline on kaasata liikmesriikide piirkondlikke ja kohalikke osalejaid konkreetsete meetmete elluviimisse. Vastutuse võtmine kõigil tasandeil peaks tagama kõikide asjaomaste sidusrühmade tugeva kaasatuse ning peaks täiendavalt looma aluse, mille põhjal viiakse ellu kauakestvaid jõupingutusi ja algatusi.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses. Iga riigi koordinaator vastutab oma riigi tegevuse koordineerimise eest.

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses. Iga riigi koordinaator vastutab oma riigi tegevuse koordineerimise eest ning selle eest, et kodanikuühiskonna organisatsioonid oleksid täielikult kaasatud Euroopa aasta kavandamisse ja rakendamisse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Lisaks peaks riiklik koordinaator oma riigis eri projektide rakendamist käsitlevate strateegiliste suuniste koostamise abil looma raamistiku, mis võimaldab selge ülevaate saamist piirkondliku ja kohaliku tasandi omavalitsuste ja sidusrühmade võetud meetmetest, et edendada koostoime loomist ning tagada tehtud jõupingutuste tulemuslikkus ja sidusus ning vältida mis tahes vastuolusid või dubleerimist.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon tagab koos liikmesriikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude liidu, riiklike või piirkondlike meetmete ja ürituste vahel, mis aitavad saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Komisjon tagab koos liikmesriikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude liidu, riiklike või piirkondlike meetmete ja ürituste vahel, mis aitavad saavutada Euroopa aasta eesmärke, samuti varasematel Euroopa aastatel rakendatud projektidega, eelkõige vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal (2010) ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal (2011).

Selgitus

Et nn Euroopa aastate raames elluviidavaid algatusi nähtavamaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks muuta, peaks edendatavate algatuste ja varasematel aastatel ellu viidud algatuste vahel valitsema järjepidevus ja sidusus, võttes arvesse nende ühiseid jooni ja vastavate teemade seotust.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

Rahvusvaheline koostöö

 

Euroopa aasta nimel võib komisjon teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO ja Euroopa Nõukogu vastavate organitega, et tagada liidu püüdluste nähtavus ning suurendada nende tõhusust.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 b

Eelarve

 

1. Lisaeelarve käesoleva otsuse rakendamiseks ajavahemikuks 1. jaanuar 2012 – 31. detsember 2012 on 8 miljonit eurot.

 

2. Iga-aastased assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012)

Viited

KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

9.9.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Lambert van Nistelrooij

27.9.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

30.11.2010

 

 

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Sophie Auconie, Catherine Bearder, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Ian Hudghton, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Michael Theurer, Michail Tremopoulos, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Karin Kadenbach, Andrey Kovatchev, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Elisabeth Schroedter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Edvard Kožušník, Norica Nicolai, Jan Zahradil


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (27.1.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012) kohta

(KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD))

Arvamuse koostaja: Hannu Takkula

LÜHISELGITUS

Taustteave

Alates 1980. aastate algusest on ELi tasandil korraldatud peaaegu igal aastal nn Euroopa aastaid, mis keskenduvad konkreetsetele teemadele. Eesmärgiks on tõsta üldsuse teadlikkust ning juhtida riikide valitsuste tähelepanu tähtsatele küsimustele, mida ELi liikmesriigid soovivad ühiselt rõhutada. Näiteks 2010. aasta on nimetatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks ning 2011. aasta on (Euroopa) vabatahtliku tegevuse aasta. Iga aasta teema valitakse juba varakult, et oleks võimalik kavandada kampaaniad ja viia läbi ettevalmistustööd.

Käesolev ettepanek 2012. aasta Euroopa aasta teemaks on aktiivsena vananemine. See teema on mõeldud raamistikuks, mille abil suurendada teadlikkust, leida ja levitada häid tavasid ning julgustada mitte ainult poliitikakujundajaid, vaid ka kõigi tasandite sidusrühmi edendama aktiivsuse ideed ja ka tegutsemist Euroopa „vananevate” põlvkondade hulgas.

Nii nagu teistegi Euroopa aastate puhul on kavandatavate meetmete hulgas teavitamis- ja tutvustamiskampaaniad, üritused ja algatused nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, et edastada olulisi sõnumeid ja levitada teavet heade tavade kohta. Lisaks tahab komisjon ergutada kõiki liikmesriike 2012. aastaks valmistudes võtma meetmeid ja kehtestama endale konkreetsed eesmärgid, nii et 2012. aasta lõppedes oleks võimalik ette näidata käegakatsutavad saavutused.

Komisjon on teatanud, et ta ei taotle kõnesolevale aastale eraldi rahastamist, vaid teeb ettepaneku, et analoogiliselt mõnede eelnevate aastatega eraldataks raha aktiivsena vananemisega seotud kampaaniateks (jms) erinevatest olemasolevatest ühenduse programmidest ning halduseelarvetest. Kuigi selline lähenemisviis rahastamisele tundub mõistlik, arvestades majanduse üldist seisu, soovib raportöör siiski rõhutada selle küsimuse problemaatilist iseloomu, eriti mis puutub eelarveridadesse, mida on viimasel ajal kärbitud ja mille kaudu juba tuleb rahastada pikaajalisi projekte ja programme (nt elukestva õppe programme).

Tähelepanekud

Raportöör tunnistab, et Euroopa Liidu rahvastik vananeb praegu kiiresti. Uurimisandmed lubavad väita, et alates 2012. aastast hakkab Euroopa tööealine elanikkond kahanema, samal ajal kasvab aga üle 60-aastaste arv jätkuvalt ligikaudu kahe miljoni inimese võrra aastas. Suurim surve jääb eeldatavalt ajavahemikku 2015–2035, mil nn beebibuumi ajal sündinud inimesed hakkavad pensionile jääma.

Elanikkonna vananemine on muutunud üheks meie suurimaks probleemiks. Vananemine hakkab esitama üha suuremal määral majanduslikke ja sotsiaalseid nõudmisi riikidele Euroopas, kuid samavõrd ka mujal maailmas. Neid erinevaid probleeme arvesse võttes ei tohi me aga unustada, et eakamad inimesed kujutavad endast väärtuslikku, kuid sageli eiratavat ressurssi, mis annab tähtsa panuse meie ühiskonna arengusse. Seetõttu tuleb meil püüda eakamate inimeste pakutavat potentsiaalset panust ühiskonnale rohkem ära kasutada.

Raportöör soovib, et rohkem tähelepanu pöörataks sõnale „aktiivne”. Raportöör rõhutab asjaolu, et „aktiivne” ei pea tingimata viitama füüsilisele aktiivsusele ega võimele tööjõuturul kauem vastu pidada, vaid see sõna peaks samamoodi viitama inimese jätkuvale ja aktiivsele osalemisele sotsiaalses, majanduslikus, kultuurilises ja kodanikuelus.

Raportöör teab, et elanikkonna vananemine tõstatab poliitikakujundajate jaoks mitmeid fundamentaalseid küsimusi, millest mõned tähelepanuväärsemad oleksid järgmised:

1.  Kuna inimesed elavad kauem, kuidas oleks võimalik parandada eakamate inimeste elukvaliteeti?

2.  Kuidas aidata inimestel säilitada aktiivsust ka vanemas eas?

3.  Kuidas tagada, et noorem põlvkond arvestaks piisavalt ka vanema generatsiooniga?

4.  Kuidas kõige paremini tasakaalustada pere ja riigi rolli hoolitsemisel inimeste eest, kui nad jäävad vanemaks ja vajavad seetõttu abi?

Aktiivsena vananemine peab juba oma olemuselt hõlmama rohkem võimalusi eakamatele inimestele jätkata töötegemist, püsida kauem tervena ning jätkata ka muul viisil oma panuse andmist ühiskonna arengusse. Mitmete poliitikasuundade raames ja kõikidel juhtimistasanditel tuleks toetada näiteks vabatahtlikku tegevust. Seetõttu on loomulik, et aktiivsena vananemise aastale eelneb vabatahtliku tegevuse aasta. Siiski, nagu Euroopa Parlament on ka varem tõdenud, ei tohiks Euroopa aasta muutuda lihtsalt suhtekorraldustegevuseks, ja tuleks püüda koondada Euroopa aastate eesmärgid ja tulemused konkreetsete poliitikate, programmide ja muude horisontaalsete algatuste konteksti, andes samas tõuke uutele meetmetele ja poliitikale.

Aktiivsena vananemisega tuleb tegeleda mitmel rindel, sealhulgas sugugi mitte viimases järjekorras töökohtadel, kus pideva õppimise võimalusi tuleb pakkuda ka vanematele töötajatele, tagamaks seda, et inimesed säilitaksid oma aktiivsuse. Lisaks vajavad vanemad inimesed koolitust uue tehnoloogia vallas. Samuti tuleb meeles pidada, et nn põlvkondadevaheline õpe võib rajada silla õppimiskogemuste vahele, rikastades neid ning aidates edasi kanda kultuurilisi väärtusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Üha suureneva eakamate inimeste osakaalu tõttu Euroopas on tervena vananemise edendamine tähtsam kui kunagi varem. Tervena vananemine võib aidata eakamatel inimestel osaleda tööelus, olla ühiskonnas kauem aktiivne, võib parandada inimeste elukvaliteeti ning vähendada tervishoiusüsteemi ja sotsiaalse hoolekande koormust.

(5) Üha suureneva eakamate inimeste osakaalu tõttu Euroopas on tähtsam kui kunagi varem edendada tervena vananemist kultuurilise tegevuse (sh spordi) abil, mis avaldab soodsat mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Tervena vananemine võib aidata eakamatel inimestel osaleda tööelus, olla ühiskonnas kauem aktiivne, võib parandada inimeste elukvaliteeti ning vähendada tervishoiusüsteemi ja sotsiaalse hoolekande koormust. Selleks tuleb eakate hulgas edendada füüsilist tegevust ja sporti ning seetõttu hõlbustada nende juurdepääsu ühiskondlikele spordirajatistele.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) veebruaril 2007. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni „Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid: eakamate inimeste panus majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse”, milles on rõhutatud, et on vaja suurendada eakamate inimeste aktiivse osalemise võimalusi, et seoses eakamate inimeste kasvava vajadusega teatavate kaupade ja teenuste järele tekib uusi majanduslikke võimalusi ning et on tähtis, et eakamate inimeste maine oleks üldsuse silmis hea.

(7) veebruaril 2007. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni „Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid: eakamate inimeste panus majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse”, milles on rõhutatud, et on vaja suurendada eakamate inimeste aktiivse osalemise võimalusi, eelkõige vabatahtliku tegevuse abil, et seoses eakamate inimeste kasvava vajadusega teatavate kaupade ja teenuste järele tekib uusi majanduslikke võimalusi ning et on tähtis, et eakamate inimeste maine oleks üldsuse silmis hea. Euroopa laienemis-, naabrus- ja arengupoliitika raames võiks olla palju kasu pensionil spetsialistide „seenioride teenusest”, mis paljudes riikides juba tegutseb. Eakamate inimeste väärtuslik vabatahtlik töö on hea näide olulisest panusest, mida vananev elanikkond annab ühiskonnale ja majandusele, ning seda peaks edaspidi rohkem ergutama.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) juunil 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Võrdsed võimalused naistele ja meestele: aktiivsena ja väärikas vananemine”, milles on osutatud sellele, et kogu Euroopa Liidus on eakamatel naistel ja meestel probleeme, et jätkata aktiivset elu ja vananeda väärikalt, ning tehakse liikmesriikidele ja komisjonile ettepanekuid meetmete kohta.

(8) juunil 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Võrdsed võimalused naistele ja meestele: aktiivsena ja väärikas vananemine”, milles on osutatud sellele, et kogu Euroopa Liidus on eakamatel naistel ja meestel probleeme, et jätkata aktiivset elu ja vananeda väärikalt, ning tehakse liikmesriikidele ja komisjonile ettepanekuid meetmete kohta. Eakamate inimeste jaoks mõeldud algatusi peaks olema ka kultuurisektoris ja üldharivas valdkonnas, et kaitsta eakaid nende integreerimise ja kaasamise teel sotsiaalse tõrjutuse ja üksinduse eest.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Komisjon rõhutas teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, kui tähtis on Euroopa Liidule edendada tervena ja aktiivsena vananemist ühiskondliku ühtekuuluvuse ja suurema tootlikkuse saavutamiseks. Komisjon pakkus välja juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, mille raames tuleks liikmesriikidel märgatavalt edendada aktiivsena vananemise poliitikat, ning veel ühe juhtalgatuse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”. Selliste poliitiliste eesmärkide elluviimine nõuab kõikide tasandite valitsusasutuste ja valitsusväliste sidusrühmade tegutsemist, mida võidakse toetada Euroopa Liidu tasandil Euroopa aasta ettevõtmiste raames, et suurendada teadlikkust ja parandada heade tavade levikut. Liikmesriikide koordinaatorid peaksid hoolitsema selle eest, et liikmesriikide meetmed oleksid Euroopa aasta üldeesmärkidega kooskõlas ja et neid rakendataks koordineeritult. On kavandatud ka teiste institutsioonide ja sidusrühmade osavõtt.

(10) Komisjon rõhutas teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, kui tähtis on Euroopa Liidule edendada tervena ja aktiivsena vananemist ühiskondliku ühtekuuluvuse ja suurema tootlikkuse saavutamiseks. Komisjon pakkus välja juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, mille raames tuleks liikmesriikidel märgatavalt edendada aktiivsena vananemise poliitikat, ning veel ühe juhtalgatuse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”. Haridusalgatuste edendamisel eesmärgiga avardada eakamate inimeste teadmisi ja tutvustada neile tehnilisi oskusi tuleb kasutada uusi tehnoloogiaid. Selliste poliitiliste eesmärkide elluviimine nõuab kõikide tasandite valitsusasutuste ja valitsusväliste sidusrühmade tegutsemist, mida võidakse toetada Euroopa Liidu tasandil Euroopa aasta ettevõtmiste raames, et suurendada teadlikkust ja parandada heade tavade levikut. Liikmesriikide koordinaatorid peaksid hoolitsema selle eest, et liikmesriikide meetmed oleksid Euroopa aasta üldeesmärkidega kooskõlas ja et neid rakendataks koordineeritult. On kavandatud ka teiste institutsioonide ja sidusrühmade osavõtt.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus EL2020, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu kolmandik.

(13) mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus EL2020, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu kolmandik. Hõlbustades juurdepääsu uuele tehnoloogiale ja pakkudes koolitust selle kasutamiseks, oleks võimalik parandada vanemate inimeste võimalusi saada kasu elukestvast õppest ning kõrvaldada elukestva õppega seotud takistusi, mis on tingitud kaugetest vahemaadest või puuetest.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Aktiivset vananemist käsitletakse mitmes Euroopa Liidu programmis, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Progress”, elukestva õppe programm, rahvatervise programm, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, teadusuuringute ja uuendustegevuse ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Euroopa aasta ürituste liidupoolne kaasrahastamine toimub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna olemasolevate programmide ja iseseisvate eelarveridade puhul üheks või mitmeks aastaks seatud prioriteetide ja eeskirjade kohaselt. Kui on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada muude valdkondade (nt haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika) programmide ja meetmetega.

(15) Aktiivset vananemist käsitletakse mitmes Euroopa Liidu programmis, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Progress”, elukestva õppe programm ja eeskätt Grundtvigi programm, rahvatervise programm, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, teadusuuringute ja uuendustegevuse ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, CALYPSO Euroopa sotsiaalturismi ettevalmistav tegevus ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Euroopa aasta ürituste liidupoolne kaasrahastamine toimub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna olemasolevate programmide ja iseseisvate eelarveridade puhul üheks või mitmeks aastaks seatud prioriteetide ja eeskirjade kohaselt. Kui on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada muude valdkondade (nt haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika) programmide ja meetmetega.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa aasta üldeesmärk on julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali, hoides sellega alal põlvkondade vahelist solidaarsust. Aktiivsena vananemine tähendab paremate võimaluste ja töötingimuste loomist, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamist. Seega on eesmärgid järgmised:

Euroopa aasta üldeesmärk on julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali, selleks et hoida alal põlvkondade vahelist solidaarsust, väärtustada eakamate inimeste kui terve ühiskonna loomuliku ja omaette osa mainet ning tõsta esile eakate kogu elu jooksul omandatud kogemuse hindamatut panust kogu ühiskonna jaoks tervikuna. Aktiivsena vananemine tähendab paremate võimaluste ja töötingimuste loomist nii tasulise kui tasustamata töö puhul, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul ja traditsiooniliste ametioskuste edasiandmises, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamist kultuurilise tegevuse (sh spordi) edendamise abil. Seega on eesmärgid järgmised:

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise tähtsusest, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust majandusse ja ühiskondlikku ellu, edendada aktiivsena vananemist ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali;

(1) suurendada elanike üldist teadlikkust väärika vananemise tähtsusest ja võidelda vanema eaga seonduvate negatiivsete stereotüüpide vastu, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust majandusse ja ühiskondlikku ellu, edendada aktiivsena vananemist ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali, rõhutades elukestva õppe strateegiaid, sh neid, mis on seotud uue tehnoloogia kasutamisega;

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

(2) ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust, teabevahetust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel konkreetse tegevuse kaudu välja töötada meetmeid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemisega.

(3) luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel konkreetse tegevuse kaudu välja töötada meetmeid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemisega, töötades välja pikaajalisi strateegiaid ning hinnates regulaarselt raamistiku, eritegevuse ja täpsete eesmärkide tõhusust.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) tagada, et liikmesriigid julgustaksid kõiki vanuserühmi üksteisega suhtlema ja koostööd tegema ning looma kollegiaalseid suhteid kõikide põlvkondade vahel, võideldes sellega diskrimineerimise ja ärakasutamise vastu;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– teabe-, reklaami- ja harivad kampaaniad;

– teabe-, reklaami- ja harivad kampaaniad, kaasa arvatud uue meedia ja interneti kasutamine;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine;

– teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine riiklike koordinaatorite ja Euroopa aasta eesmärkide täitmises osalevate poolte loodud kontaktvõrkude vahendusel;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjoni ja liikmesriike julgustatakse pakkuma suuremaid võimalusi vabatahtlikele, kes soovivad eakaid inimesi toetada ja osaleda vahendite kogumise programmides, kasutades seega konstruktiivselt nende entusiasmi ja kogemusi.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa aasta korraldamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.

3. Euroopa aasta korraldamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja puuetega inimeste küsimusi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses. Iga riigi koordinaator vastutab oma riigi tegevuse koordineerimise eest.

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses. Iga riigi koordinaator vastutab oma riigi tegevuse koordineerimise eest ning selle eest, et kodanikuühiskonna organisatsioonid oleksid täielikult kaasatud Euroopa aasta kavandamisse ja rakendamisse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Selgitus

Paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid on kaasatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil aktiivsena vananemise valdkonnaga tegelemisse. Nende kogemused, teadmised ja vahendid võiksid riigiasutuste pingutustele oluliselt kaasa aidata. Seetõttu tuleb neid rakendada ja kaasata Euroopa aastal tegevuste kõikidel tasanditel algusest lõpuni.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon korraldab koosolekuid riiklike koordinaatoritega liidu tasandil koordineerimiseks ja teabe vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide kohustusi ja nende täitmist käsitleva teabe vahetamiseks.

Komisjon korraldab koosolekuid riiklike koordinaatoritega liidu tasandil koordineerimiseks ja teabe ning teadmiste vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide kohustusi ja nende täitmist käsitleva teabe vahetamiseks.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012)

Viited

KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

9.9.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Hannu Takkula

19.10.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

18.11.2010

2.12.2010

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Marek Henryk Migalski, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Joanna Senyszyn, Timo Soini, Hannu Takkula, László Tőkés, Corneliu Vadim Tudor, Gianni Vattimo, Marie-Christine Vergiat, Sabine Verheyen, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Nadja Hirsch, Seán Kelly, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou, Hella Ranner, Mitro Repo, Olga Sehnalová, Rui Tavares


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012)

Viited

KOM(2010)0462 – C7-0253/2010 – 2010/0242(COD)

EP-le esitamise kuupäev

6.9.2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

9.9.2010

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

9.9.2010

CULT

9.9.2010

LIBE

9.9.2010

FEMM

9.9.2010

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

LIBE

30.11.2010

FEMM

28.9.2010

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Martin Kastler

22.9.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.11.2010

1.2.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Sven Giegold, Sergio Gutiérrez Prieto, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Ivo Strejček

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2011Õigusalane teave