RAPORT Varases eas õppimine Euroopa Liidus
29.3.2011 - (2010/2159(INI))
Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Mary Honeyball
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Varases eas õppimine Euroopa Liidus
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14;
– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 3, 18 ja 29;
– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal;[1]
– võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada” (KOM(2011)0066);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused” (KOM(2006)0481);
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. jaanuari 2010. aasta arvamust teemal „Väikelaste hooldus ja haridus”[2];
– võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta[3];
– võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldusi sisserändaja taustaga laste hariduse kohta[4];
– võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)[5];
– võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte 21. sajandiks ettevalmistamise ja koole käsitleva Euroopa koostöökava kohta[6];
– võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldusi;
– võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta[7];
– võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus”[8] ;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0099/2011),
A. arvestades, et laste õpe varases eas paneb aluse nende edukale elukestvale õppele, mis on väga oluline Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel;
B. arvestades, et esimestel eluaastatel on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning arvestades, et sel ajal kujunevad tähtsad oskused, nagu näiteks keele- ja väljendusoskus, aga ka sotsiaalsed oskused; arvestades, et selles vanuses pannakse alus lapse tulevasele haridusteele ja karjäärile;
C. arvestades, et kogu ELis korraldatakse väikelaste haridust ja hooldust (ECEC) eri viisidel, kusjuures kvaliteeti määratletakse erinevalt vastavalt riigi ja piirkonna kultuuriväärtustele ja väikelapse mõiste tõlgendusele;
D. arvestades, et vaese ja ebasoodsa tausta ning madala haridustaseme vahel on selge seos, ning arvestades, et kõige rohkem kasu saavad väikelaste haridus- ja hooldusteenustest just sellise taustaga pered; arvestades, et need ebasoodsas olukorras olevad rühmitused otsivad väiksema tõenäosusega võimalusi saada väikelaste haridus- ja hooldusteenuseid, sest neil on probleeme teenuste kättesaadavuse ja taskukohasusega;
E. arvestades, et väikelaste hooldusele ja haridusele pööratakse vähem tähelepanu ja investeeritakse vähem kui ühessegi teise haridusastmesse, vaatamata selgetele tõenditele, et sellesse valdkonda investeerimine toob kasu;
F. arvestades, et väikelaste hoolduse ja hariduse eesmärke mõjutab tihti liiga palju tööturg ning keskendutakse liiga tugevalt vajadusele suurendada naiste arvu tööturul ning liiga vähe sellele, millised on lapse vajadused ning mis on tema huvides parim;
G. arvestades, et paljudel perekondadel tekib suuri probleeme perekondlike kohustuste ja töökoormuse ühitamisel, seda eriti seoses praegu tööturul toimuvate muutustega, näiteks seoses töötajatele kohustuslikuks tehtava ebatraditsioonilise ja muutliku tööaja ning ebakindlate töösuhete hulga suurenemisega,
H. arvestades, et vanemate ja laste heaolu ning väikelaste hooldusteenuste kvantitatiivse ja kvalitatiivse pakkumise vahel on otsene seos;
I. arvestades, et lastehoidu on traditsiooniliselt peetud naiste loomulikuks tegevuseks, mistõttu on väikelaste hariduse ja hoolduse valdkonna töötajateks enamasti naised;
J. arvestades, et töötajate kvalifikatsioon erineb suurel määral nii liikmesriigiti kui ka teenusepakkujate vahel, ning arvestades, et enamikus liikmesriikides ei esitata eelkooliteenuse pakkujatele nõuet võtta tööle vastava kvalifikatsiooniga töötajaid;
K. I. arvestades, et ELi tasandil on väikelaste hariduse kohta tehtud väga vähe uurimistöid, mis võiksid olla aluseks väikelaste hoolduse ja hariduse alaste üleeuroopaliste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele,
Lapsekeskne lähenemine
1. kiidab heaks Barcelonas kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustes sätestatud eesmärgid: „lapsehooldusteenuste võimaldamine 2010. aastaks vähemalt 90% laste puhul, kes on vanuses 3 aastat kuni kohustuslik kooliiga ning vähemalt 33 % laste puhul, kes on alla 3 aastat vanad”; väidab siiski, et nõukogu ja komisjon peavad need eesmärgid läbi vaatama ning neid uuendama, seades lapse vajadused ja huvid oma väikelaste hoolduse ja hariduse alaste meetmete keskmesse;
2. tunnistab, et ei ole võimalik saavutada Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on luua tööhõive tõstmise, koolist väljalangenute määra langetamise ning vaesuse vähendamise teel kaasav ühiskond, kui kõigile lastele ei võimaldata nende elus sobivat lähtepunkti;
3. märgib, et lapsepõlve varased aastad on olulise tähtsusega kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu, afektiivse ja isikliku arengu ning keele omandamise seisukohalt ning panevad aluse ka elukestvale õppele; tunnistab, et väikelaste hariduse ja hooldusega toetatakse laste tervet vaimset ja füüsilist arengut, võimaldades neil saada tasakaalustatumaks inimeseks; soovitab seepärast liikmesriikidel kaaluda ühe kohustusliku lasteaia-aasta kehtestamist enne kooliminekut;
4. rõhutab, et tervislike eluviiside varajane arendamine, nt tervislik toitumine ning piisav ja tasakaalustatud liikumine võib oluliselt mõjutada kehalist ja vaimset arengut ning olla üks põhitegur, mis tagab tervise kogu elu jooksul; hoiatab laste liiga varase intensiivse sportliku tegevuse eest, mille põhieesmärk on heade tulemuste saavutamine;
5. juhib taas kord tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on teadmiste omandamine eelkoolieas, eriti keeleoskuse omandamisel ning mitmekeelsuse ja keelte paljususega seoses;
6. toetab uuenduslike pedagoogiliste lähenemisviiside kasutust ja edendamist keeleõppes, eriti mitmekeelsetes lastesõimedes ja eelkooliasutustes, mis aitab saavutada 2002. aastal Barcelonas seatud eesmärke, mis hõlmavad piirkonna, vähemuste ja naaberriikide keelte õppimist;
7. juhib tähelepanu vajadusele laiendada ja optimeerida haridusteenuseid (lastepäevakodusid), mis pakuvad lapsehoidu väljaspool lasteaedade tööaega;
8. rõhutab, et lisaks kõigi laste õigusele saada haridus ja olla hoitud, peavad nad saama ka puhata, vaba aega veeta ja mängida;
Väikelaste hoolduse ja hariduse üldine võimaldamine
9. märgib, et vastavalt nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustele tuleks haridusliku ebavõrdsuse teemat käsitleda kvaliteetse väikelaste hariduse ja sihttoetuse tagamisega ning kaasava hariduse edendamisega;
10. tunnistab, et kuigi haavatavad rühmad võivad lisatoetusest rohkem kasu saada, peaks väikelaste hooldus ja haridus olema ideaalolukorras üldiselt kättesaadav kõigile vanematele ja lastele, sõltumata nende taustast või majanduslikust olukorrast;
11. rõhutab, et puudega lapsed peaksid võimaluse korral osa võtma tavapärastest väikelaste haridus- ja hooldusteenustest ning neile tuleks vajadusel lisaks pakkuda spetsialisti abi;
12. kutsub liikmesriike üles ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni õigeaegselt rakendama;
13. rõhutab, et liikmesriigid peaksid eelkooliealiste laste pedagoogikas võimaldama mitmekesiseid lähenemisviise ja vastavat praktikat;
Vanemate kaasamine
14. rõhutab, et emad ja isad on võrdõiguslikud osalised väikelaste hoolduses ja hariduses; tunnistab, et väikelaste haridus- ja hooldusteenustes peaks olema võimalik täielikult osaleda nii töötajatel, vanematel kui ka võimaluse korral lastel endil;
15. rõhutab, et piisavalt pikk vanemapuhkus ning tõhusa ja paindliku tööturupoliitika rakendamine on tõhusa väikelaste haridus- ja hoolduspoliitika olulised osad;
16. kutsub liikmesriike üles investeerima vanemate haridusprogrammidesse ning vajaduse korral pakkuma abi vajavatele vanematele muid toetusvorme, nagu koduvisiidid; jääb seisukohale, et lisaks sellele tuleks lastepäevakodudes vanematele pakkuda tasuta, kergesti kättesaadavaid ja kohapealseid nõustamisvõimalusi;
17. rõhutab, et kultuuriline tegevus rikastab lapsi ning seeläbi edendatakse kultuuridevahelist dialoogi ning arendatakse avatust ja sallivust; rõhutab sellega seoses veel kord, kui oluline on, et lasteaiakasvatajad korraldaksid kultuuridevahelisi üritusi laste ja nende vanematega;
18. juhib tähelepanu sellele, et ikka veel on liikmesriike, kus ametliku elamisloata vanemate lastele ei võimaldata juurdepääsu väikelaste haridusele;
19. kutsub liikmesriike üles võimaldama varjupaigataotlejate, põgenike, täiendava kaitse saajate või humanitaarsetel põhjustel riigis viibivate isikute lastele juurdepääsu väikelaste haridusele, et mitte vähendada nende võimalusi juba algusest peale;
Teenuste parem integreerimine
20. ergutab liikmesriike integreerima väikelaste haridus- ja hooldusteenuseid ning nende edasiarendamist ja sellega seotud tegevusi toetama ning tagama töö paremat kooskõlastamist ja koordineerimist väikelaste haridusmeetmete ja -programmidega tegelevate erinevate asutuste ja ministeeriumide vahel;
21. kutsub liikmesriike üles võimaldama väikelaste haridusasutustele piisava autonoomia, et nad saaksid säilitada oma ainulaadsuse ja loomingulisuse laste heaolule keskendunud lahenduste otsimisel;
22. rõhutab, kui tähtsad on uuenduslikud väikelaste haridus- ja hooldusteenused, mis on oma olemuselt kohalikud ning ühendavad kogukonna liikmeid tervishoiu-, sotsiaal- , kultuuri- ja haridusvaldkonnast ning muudest valdkondadest;
23. kutsub liikmesriike üles koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulunduslike organisatsioonidega edendama ja rahastama meetmeid ja projekte, mille abil pakkuda ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade väikelastele haridust ja hoidu ning tegelda ka järelevalve ja hindamisega;
24. märgib, et tuleb arvesse võtta perede erinevat elukorraldust ja sellest tulenevaid erinevaid vajadusi, ning ootab, et väikelaste haridus- ja hooldusteenused oleksid mitmekesised, paindlikud ja uuenduslikud;
25. kutsub üles välja töötama Euroopa väikelaste haridus- ja hooldusteenuste raamistikku, milles järgitakse liikmesriikide kultuurilist mitmekesisust ning rõhutatakse ühiseid eesmärke ja väärtusi;
Majanduslik kasu
26. rõhutab, et ebastabiilse majandusliku olukorra tõttu ei tohi lõpetada suurte investeeringute tegemist väikelaste haridusse; rõhutab, et liikmesriigid peaksid väikelaste haridus- ja hooldusteenusteks ette nägema piisavad rahalised vahendid;
27. kordab, et on tõendeid, et väikelaste hooldusesse ja haridusse investeeritud vahendid toovad hiljem majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, milleks on näiteks tugevnenud tööjõu makstavad suuremad maksud ning väiksemad tulevased tervishoiukulud, madalam kuritegevuse tase ning antisotsiaalse käitumise väiksem esinemine; rõhutab, et ennetamine on mõjusam ja soodsam kui hilisem sekkumine;
28. tunnistab, et kvaliteetne väikelaste haridus võib aidata vähendada kooli poolelijätmist, vähendada ebasoodsas olukorras olevatest ühiskonnarühmadest pärit laste hariduspuudujääke ning nendest tulenevat sotsiaalset ebavõrdsust, mis mõjutab ühiskonda tervikuna; märgib, et erilises ohus on haavatavatest ühiskonnarühmadest pärinevad noored;
29. rõhutab, et kõrge kvaliteediga väikelaste haridus- ja hooldusteenused on tugevale ja rohkete vaesusevastaste vahenditega heaoluühiskonnale täienduseks, mitte ei asenda seda; kutsub liikmesriike üles ühiskonnas leviva vaesusega võitlema;
Töötajad ja kvaliteetsed teenused
30. rõhutab, et eelkooliiga on lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu seisukohalt kõige tähtsam etapp ning et eelkooliealiste lastega töötaval personalil peab seepärast olema vastav kvalifikatsioon; rõhutab, et lapse heaolu ja turvalisus on personali värbamisel kõige olulisem;
31. juhib tähelepanu sellele, et varase sekkumise programmide positiivne mõju on pikaajaline ainult sel juhul, kui nendele programmidele järgneb kvaliteetne põhi- ja keskharidus;
32. tunnistab, et väikelastega tegelevad kvalifitseeritud ning hea väljaõppega töötajad avaldavad väikelaste haridus- ja hooldusteenuste kvaliteedile kõige rohkem mõju, ning sellest lähtuvalt kutsub liikmesriike üles kutsestandardeid karmistama, kehtestades väikelaste hoolduse ja haridusega tegelevatele töötajatele tunnustatud kvalifikatsiooni omamise kohustuse; juhib tähelepanu sellele, et kvaliteeti võivad mõjutada ka muud tegurid, sh töötajate ja laste arvu suhe, rühmade suurus ja õppekavad;
33. tunnistab, et väikelaste hariduse ja hooldusega seotud pedagoogide ning põhikooliõpetajate vahel peaks õppemeetodite järjepidevuse tagamiseks toimuma tihedam suhtlus ja meetodite vahetus;
34. kutsub liikmesriike üles töötama väikelaste haridus- ja hooldusteenuste kvaliteedi parandamiseks välja mehhanismid osutatud teenuste hindamiseks ja kvaliteedistandardite järgimise tagamiseks;
35. nõuab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisel võetaks arvesse hariduse kvaliteeti ning õpitulemusi; kutsub liikmesriike üles tagama täienduskoolitusi neile, kes töötavad väikelaste hariduse ja hoolduse valdkonnas, et parandada ja ajakohastada nende erioskusi;
36. ergutab liikmesriike tagama, et kogu kvalifitseeritud tööjõule väikelaste hoolduse ja hariduse valdkonnas makstakse ideaalolukorras palka, mis vastab algkooliõpetaja palgale;
37. kutsub liikmesriike üles tegelema lapsehoolduse ühele soole koondumise probleemiga, rakendades meetmeid, mis suurendavad väikelaste hariduse ja hoolduse alastel kursustel osalevate meeste arvu;
Parimate tavade uurimine ja vahetus
38. juhib tähelepanu sellele, et kuigi antud teema kohta on olemas empiirilisi andmeid (Rahvuslik väikelaste hariduse assotsiatsioon, UNICEF, International Early Years Education Journal, OECD jm), on endiselt vajaka põhjalikest teadmistest selle kohta, kuidas väikelapsed hariduse omandamise käigus arenevad; nõuab, et terves ELis tehtaks rohkem uurimis- ja teadustööd ning et nende tulemusi vahetataks kogu ELis, võttes arvesse liikmesriikide kultuurilist mitmekesisust;
39. tunneb kahetsust, et ei kasutata piisavalt ELi struktuurifonde ning selliseid programme nagu Comenius, mis võimaldavad haridustöötajatel osaleda üleeuroopalistes vahetusprogrammides; kutsub liikmesriike üles tõstma väikelaste hoolduse ja hariduse valdkonna töötajate hulgas teadlikkust sellistest süsteemidest ja fondidest;
40. tunneb heameelt selle üle, et väikelaste haridust ja hoidu puudutava teatise kohaselt kavatseb komisjon edendada avatud koordinatsiooni meetodi abil parimate meetmete ja heade tavade kindlakstegemist ja vahetamist;
o
o o
41. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Euroopas on rikkalik ning mitmekülgne haridustraditsioonide kooslus, kusjuures väikelaste haridust pakutakse kontinendi piires erinevatel viisidel. Nähtavad erinevused on liikmesriikide pakutavate teenuste kvaliteedis ja pakkumisviisis, vastuvõtuarvudes, teenustele lähenemises, nende haldamises jne. Käesolevas raportis tõdetakse, et ELi väikelaste hoolduse ja haridusele ei ole sobiv 'üks ja sama kõigile' stiilis lähenemine ning seda oleks raske teostada. Selle asemel on palju parem töötada välja ühistest eesmärkidest ja väärtustest koosnev Euroopa raamistik, mis hõlmab ühiseid õigusi ja struktuure. Kuigi mitmed ELi liikmesriigid on vaieldamatult väikelaste haridus- ja hooldusteenuste osutamises maailmas esirinnas, tuleb üldiste edusammude saavutamiseks veel palju teha. Selle raporti tähenduses kasutatakse mõistet 'varane iga' esimese kuue eluaasta kohta.
Euroopa Ülemkogu kutsus 2002. aastal Barcelonas liikmesriike üles tagama 2010. aastaks lapsehooldusteenused vähemalt 90% lastest, kelle vanus jääb kolme eluaasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33% alla kolmeaastastest lastest. Need eesmärgid andsid märku tööturupõhisest lähenemisest väikelaste haridus- ja hooldusteenustele, põhinedes tollal tuvastatud vajadusel suurendada töötavate naiste arvu. Kuigi on ülimalt oluline pöörata kohast tähelepanu seosele väikelaste haridus- ja hooldusteenuste ning naiste võrdsete võimaluste vahel, on need eesmärgid ilmselgelt problemaatilised ning vananenud, sest nendes ei arvestata tugeva varajase hariduse poliitika mitmeid otsustavaid kvalitatiivseid aspekte. Väikelaste haridus- ja hooldusasutused ei ole ainult kohad, kuhu lapsed hoiustada, et naised saaksid tööl käia; vaid need on ülimalt tähtsad laste heaolu edendamisel ning nende tulevikuväljavaadete parandamisel.
Lapsekeskne lähenemine
On ülimalt oluline, et käesolev raport algab kriitilise tähtsusega küsimuste, probleemide ja raskuste hindamisega, selle asemel et kiirustada kõikehõlmavate lahenduste pakkumisega. Hea lähtepunkt on mõelda selle üle, milline täpselt on meie ettekujutus 'lapsest'. Kui me usume, et lapsed on aktiivsed ja tegutsevad kodanikud oma õigustega, kes on rikkad potentsiaalse loovuse poolest ning võimelised neid puudutavates asjades oma arvamust looma ja väljendama, siis peame nõustuma, et väikelaste hoolduse ja hariduse teemaline arutelu peaks alguse saama lapse vaatevinklist. Vahemik sünnist kolmanda eluaastani on lapse aju arengu, füüsilise ja kognitiivse arengu ja keele omandamise seisukohast olulise tähtsusega. Need varajased aastad loovad ka aluse laste elukestvale õppele, mis on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamises kesksel kohal. Sellest tulenevalt käsitletakse käesolevas raportis eelkõige laste vajadusi ja huvisid.
Üldine teenusepakkumine ja suunatud teenusepakkumine
Vaesed perekonnad kasutavad – eriti erastatud turgudel – väiksema tõenäosusega väikelaste haridus- ja hooldusteenuseid kui teised rühmad. Üks ELi suurimaid riskirühmi on romad, kelle juurdepääs väikelaste teenustele on erakordselt väike ning jääb tunduvalt alla Euroopa keskmise. See on murettekitav, arvestades, et haavatavate rühmade lapsed saavad väikelaste haridus- ja hooldusteenustest enim kasu. Mitmed ELi liikmesriigid on oma koolidesse vastu võtnud suure hulga sisserändajate lapsi ning teist keelt rääkivaid lapsi, mis tekitab märgatavaid haridusprobleeme, eriti kui on teada, et etnilise vähemuse hulka kuuluvate perede lapsed kasutavad väiksema tõenäosusega ka väikelaste haridus- ja hooldusteenuseid.
Probleem selle juures, kui liikmesriigid suunavad oma teenused otseselt vaestele perekondadele, on oht nende perede märgistamisele, mis vähendab motivatsiooni pakutavaid teenuseid täies mahus kasutada. Kuigi on oluline tunnistada, et mitmed vaesed perekonnad vajavad väikelaste haridus- ja hooldusteenuste kasutamise osas julgustust, peaks nende teenuste pakkumine olema võrdselt kättesaadav kõigile peredele ja lastele sõltumata nende taustast või majanduslikust olukorrast.
Vanemate kaasamine
Vanemad on lapse esimesed õpetajad. Enamikel juhtudel on neil lapsest sügav ja ainulaadne arusaamine ning lähedane side temaga. Laialt tunnustatud arusaam on, et ideaalne keskkond lapse jõudsaks kasvamiseks ja arenemiseks esimesel eluaastal on kodus koos lapsevanemaga. Pika vanemapuhkuse võimaldamine võib olla veel üks moodus, kuidas vähendada nõudlust lastehoiuasutuse kohtade järele. Probleem seisneb selles, et piisavalt pikka tasustatavat vanemapuhkust võimaldavad väga vähesed liikmesriigid. Vanematel võib tekkida raskusi, kui tasustatud vanemapuhkuse lõpeb enne, kui hea kvaliteediga lastehoiuasutuses koht saadakse. Käesolevas raportis rõhutatakse, et piisavalt pika vanemapuhkuse võimaldamine on tõhusa väikelaste hooldus- ja hariduspoliitika oluline osa.
Vanemate kaasamine peab jätkuma ka järgnevatel aastatel . Vaesed ning haavatavad perekonnad osalevad väiksema tõenäosusega nende lapse haridust puudutavates strateegiates kui teised vanemad. Ka mehed jäävad pigem kõrvale, kui tegu on väikelaste hoolduse ja hariduse alaste programmide ja meetmete väljatöötamisega ning nende last puudutavates tegevustes osalemisega. Käesolevas raportis rõhutatakse, et vanemad peaksid olema kesksed osapooled kõigis nende last puudutavates otsustusprotsessides ning väikelaste haridus- ja hooldusasutused peaksid uuesti läbi mõtlema, millisel viisil nad vanemate ja eriti isadega suhtlevad. Eelkooliprogrammid (nt Reggio Emilia Itaalias), milles vanemad on oma lapse hooldamise ja õpetamise kahepoolses ülesandes täieõigustatud osalised, tõestavad, kuivõrd tõhus selline teguviis olla võib.
Teenuste parem integreerimine
Väikelaste haridus- ja hooldusteenustel on eeldusi toimida tugeva tugivõrgustikuna vanemate jaoks. Käesolevas raportis väidetakse, et väikelaste haridus- ja hooldusteenused ei ole ELis piisavalt uuenduslikud. Väikelastekeskused ja -asutused ei peaks olema ainult kohad, kus lapsi õpetatakse ja nende eest hoolitsetakse; vaid need võivad pakkuda ka võimalusi mitmete erinevate projektide läbiviimiseks. Väikelastekeskused võivad kombineerida ametlikku või mitteametlikku õppetegevust lapse ja ema tervishoiu, rinnaga toitmise toetamise, nõustamisteenuste ja pereplaneerimisega. Need olid vaid mõned näited. Kui väikelastekeskust nähakse ühise ruumina, mis ühendab kogukonna kõigi tasandite inimesi, siis on sel paremad võimalused perede toetamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kogukonna solidaarsuse tugevdamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Sarnast lähenemist peaksid liikmesriigid kasutama ka väikelapsi puudutavate meetmete käsitlemises ja korraldamises. Peaaegu kõigil juhtudel on liikmesriigid eelistanud kasutada väikelaste hoolduse ja hariduse osas kaheastmelist lähenemist, eraldades heaolu („lapsehoolduse”) koolieelsest haridusest. Selle tulemus on vähene keskendumine kuni kolmeaastaste laste kognitiivsele arengule ning liiga väike tähelepanu kolmeaastaste ja vanemate laste tervisele ja psühhosotsiaalsele arengule. Samuti on see võimendanud ebavõrdsust ja ebakõlasid ning viinud peresisese ühtekuuluvuse puudumiseni.
Kui erinevad sektorid ja asutused koostööd teevad, võib ühiste arusaamade või ühise keele puudumine tähendada seda, et hulk potentsiaalseid häid tulemusi surutakse alla.
Nii nagu väikelastekeskused peavad olema väikelapsi puudutavate probleemide osas uuenduslikumad, nii peavad ka liikmesriigid väikelaste alaste meetmete ja programmide väljatöötamisel mitmeid asutusi ühendama. Näidetena võib tuua tervishoiu, migratsiooni, soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive. Peamiselt haridusvaldkonda kuuluvad ühtsed teenused aitavad täita kuni kuueaastaste laste haridus- ja tervishoiuvajadusi ning muid vajadusi. Olemasolevad teenused ja sektorid peavad välja töötama ka ühise nägemuse ja ühise sõnavara.
Majanduslik kasu
Euroopa Komisjoni lastehoiu võrgustik soovitas 1996. aastal, et Euroopa riigid peaksid investeerima vähemalt 1% oma SKPst väikelaste hooldusesse ja haridusse; siiski saavutasid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2004. aasta uurimuse kohaselt vaid viis riiki kahekümnest nimetatud investeerimismäära[1]. See on üllatav, arvestades seda, et uurimused on tõestanud, et väikelaste hooldusesse ja haridusse investeerimine toob suuremat kasu kui ühessegi teise vanuseastmesse investeerimine.
Ebastabiilse majanduskeskkonna kontekstis ja agressiivse säästupoliitika ajal jääb väikelaste haridus kergesti tähelepanuta. Käesolevas raportis rõhutatakse siiski, et väikelasteteenused ei ole luksus, mille arvelt võib karistamatult säästa. Tegelikult võib otsus mitte investeerida tuua kaasa kulusid, mis ei pruugi olla kohe märgatavad, kuid võivad muutuda liikmesriikide finantsstabiilsusele lisakoormaks, nagu näiteks madalam potentsiaalne majanduslik kasu tulevikus, On tõestatud, et väikelastesse investeerimine vähendab tulevasi kulusid, näiteks väldivad valitsused tulevast tööjõudu tugevdades võimalikke maksukadusid. Sellega saab vähendada ka tulevasi tervishoiukulusid ning alandada kuritegevuse taset ja antisotsiaalse käitumise määra.
Tööjõud ja teenuste kvaliteet
ELis kasutavate heade ja halbade tavade eristamiseks on vajalik mõiste 'kvaliteet' üldine määratlemine. Siiski ei ole olemas otsest ja üldiselt aktsepteeritavat määratlust. Arusaam sellest, mida kvaliteet tähendab, erineb riigiti. Selle põhjuseks on arusaamade seotus iga liikmesriigi kultuuriväärtustega ning nende käsitusviisi ja määratlusega „lapsepõlvest”. Käesolevas raportis püütakse anda selgem arusaam sellest, mida „kvaliteet” ELi liikmete jaoks tegelikult tähendama peaks.
Raportis väidetakse, et kvaliteedile avaldab kõige suuremat mõju see, kui väikelastega tegelevad kvalifitseeritud ja hea väljaõppega töötajad. Väheharitud ja kehvasti tasustatud tööjõud ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Kuigi oleme juba märkinud, et lapse kolm esimest eluaastat on aju arengu ning mõtlemisviiside ja -mustrite loomise jaoks ülimalt olulised, täheldame, et väikelaste hooldajad terves ELis ei ole tihti teadlikud sellest, kuivõrd murrangulise tähtsusega lapse esimesed eluaastad on. Kuna enamikes liikmesriikides ei pea väikelaste hooldajad lastega töötamiseks läbima kutsealast koolitust ega omandama kindlat kvalifikatsiooni, puuduvad paljudel neist suhtlemisoskused ja üldine vilumus, mis on vajalik, et tagada nende hoole all olevate laste kognitiivsete oskuste kohane areng.
Teine käesolevas raportis tuvastatud on lapsehoolduse koondumine ühele soole. Väikelaste hoolduse ja hariduse valdkonnas otsivad tööd pigem naised kui mehed. See võimendab arusaama, et lapsehooldus on esmalt ja eelkõige naiste töö, mis omakorda avaldab mõju soolisele võrdõiguslikkusele. Lapsed vajavad oma elus kahesuguseid eeskujusid, eriti üksikvanemaga perede puhul, kus suurema tõenäosusega puudub pigem isa kui ema. Probleem seisneb selles, et väga vähesed ELi riigid on seadnud endale eesmärgiks tuua sellesse elukutsesse mehi või püüdnud muuta omaksvõetud arvamust, et esiteks kuulub väikelaste hooldus ja haridus „naiste töö” alla ning teiseks on mehel, kes tahab töötada väikelastega, loomupäraselt midagi „viga”. Näiteid headest tavadest leiab Taanist, kus väikelaste alastel koolituskursustel osalejatest on hetkel 25% mehed ja Ühendkuningriigist, kus kohalikud haridusasutused on mitme aasta vältel läbi viinud eriprogramme, millega muuta lapsehooldusvaldkonnas töötamine meestele huvipakkuvaks.
Ülimalt tähtis on arendada meetmeid mitmekülgse ja mõlema soo esindajatest koosneva tööjõu palkamiseks ja säilitamiseks ning tagada, et need, kes otsustavad töötada väikelastega, peavad seda tööd rahuldustpakkuvaks, austusväärseks ja majanduslikult tasuvaks.
Parimate tavade uurimine ja vahetus
Hetkel ei ole väikelaste kohta ühemõttelisi empiirilisi andmeid, mis võiksid aidata panna alust kogu ELi hõlmavate väikelaste hoolduse ja hariduse alaste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele. Mõned uurimistööd on siiski tehtud. Need on siiski valdavas enamuses tehtud inglise keelt kõnelevate riikide, täpsemalt USAs ning on seetõttu väga kitsa ulatusega ja kalduvad põhinema arusaamadel lapsepõlvest, mis ei ole mitmete inglise keelt mitte rääkivate riikide jaoks olulised.
Kuna ELis on väga laias valikus väikelaste haridus- ja hooldusteenuseid, siis on tihti raske nendevahelisi selgeid erisusi välja tuua. Siiski võib osutuda kasulikuks riikidevaheline võrdlev lähenemine, võimaldades liikmesriikidel üksteiselt õppida. See osutus väärtuslikuks näiteks siis, kui kaheldi mitmete inglise keelt rääkiva maailma lapsevanemate ja professionaalide arvamuses, et 'korralik' õppimine peab toimuma klassiruumis, millele vastandub Põhjamaade mudel, kus tunnustatakse välismaailma tähtsust lapse õppimisele ja arengule.
Ulatuslikumad uurimistööd võimaldaksid ELil läbi vaadata ja uuendada väikelaste hoolduse ja hariduse vallas juba seatud eesmärke.
- [1] Tugev algus II, väikelaste haridus ja hooldus, OECD 2006.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.3.2011 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
27 0 0 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Badia i Cutchet, Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Marek Henryk Migalski, Doris Pack, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Marie-Christine Vergiat, Sabine Verheyen, Milan Zver |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Luigi Berlinguer, Nessa Childers, Oriol Junqueras Vies, Ramona Nicole Mănescu, Iosif Matula, Monika Smolková |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Miguel Angel Martínez Martínez |
|||||