RAPORT Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

14.4.2011 - (SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Jorgo Chatzimarkakis


Menetlus : 2010/2142(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0134/2011
Esitatud tekstid :
A7-0134/2011
Vastuvõetud tekstid :

1.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[1];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[2];

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2009. aasta aruandele” (KOM(2011)0104);

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[3] ja kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[4];

–   võttes arvesse komisjoni 26. mai 2010. aasta teatist pealkirjaga „Kas kontrollide arvu tuleks suurendada või mitte? Kontrollidega kaasnevate halduskulude ja vigade esinemise riski vahelise õige tasakaalu leidmine” (KOM(2010)0261) ning teatisele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)0640 ja SEK(2010)0641);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa koolide eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos koolide vastustega;

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2009. aasta eelarve täitmisel (05891/2011 – C7-0053/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[5], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[6] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[7], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ja resolutsioonis kontrollikoja eriaruannete järelduste kohta[8];

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[9];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[10];

–   võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega[11];

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[12];

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[13], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[14] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[15], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega sätestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[16], eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[17], eelkõige selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2005. aasta otsust 2005/56/EÜ, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus[18];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[19];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[20];

–   võttes arvesse Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega[21];

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[22];

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[23], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[24] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[25], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega sätestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[26], eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[27], eelkõige selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2003. aasta otsust 2004/20/EÜ, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[28];

–   võttes arvesse komisjoni 31. mai 2007. aasta otsust nr 2007/372/EÜ, millega muudetakse 23. detsembri 2003. aasta otsust nr 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks[29];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

4.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[30];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[31];

–   võttes arvesse Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega[32];

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[33];

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[34], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[35] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[36], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega sätestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[37], eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[38], eelkõige selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks[39];

–   võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2008. aasta otsust 2008/544/EÜ, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet[40];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

5.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[41];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[42];

–   võttes arvesse Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega[43];

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[44];

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[45], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[46] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[47], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega sätestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[48], eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[49], eelkõige selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsust 2007/60/EÜ, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet[50];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

6.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[51];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[52];

–   võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega[53];

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[54];

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[55], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[56] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[57], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega sätestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[58], eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[59], eelkõige selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/37/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[60];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

7.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Teadusuuringute Rakendusameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[61];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[62];

–   võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega[63];

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[64];

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[65], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[66] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[67], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega sätestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[68], eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[69], eelkõige selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/46/EÜ, millega luuakse teadusuuringute rakendusamet, et juhtida ühenduse eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teatavaid osasid teadusuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[70];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

8.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[71];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[72];

–   võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2009. aasta aruandele” (KOM(2011)0104);

    võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[73] ja kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[74];

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2009. aasta eelarve täitmisel (05891/2011 – C7-0053/2011);

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[75], mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[76] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[77], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[78], eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318 esitab komisjon eelarve täitmise aruande ning koostab liidu varade ja kohustuste bilansi,

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

9.  EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(SEK(2010)0963 – C7‑0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet[79];

–    võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruannet (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010)[80];

–    võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010)0650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)1437 ja SEK(2010)1438);

–    võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010)0281);

–    võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010)0447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010)0994);

–    võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2009. aasta aruandele” (KOM(2011)0104);

    võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[81] ja kontrollikoja eriaruandeid;

–    võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[82];

–    võttes arvesse komisjoni 26. mai 2010. aasta teatist pealkirjaga „Kas kontrollide arvu tuleks suurendada või mitte? Kontrollidega kaasnevate halduskulude ja vigade esinemise riski vahelise õige tasakaalu leidmine” (KOM(2010)0261) ning teatisele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010)0640 ja SEK(2010)0641);

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2009. aasta eelarve täitmisel (05891/2011 – C7-0053/2011);

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–    võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[83] (edaspidi „finantsmäärus”), mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006[84] ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1525/2007[85], eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–    võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded[86], eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–    võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A.  arvestades, et esimesel Barroso juhitud komisjoni koosseisul oli strateegiline eesmärk saada kontrollikojalt 2009. aastaks eelarve täitmise kohta positiivne kinnitav avaldus, ning arvestades, et see eesmärk jäi saavutamata;

B.  arvestades, et Lissaboni lepinguga tugevdatakse komisjoni rolli, nähes ette, et komisjon täidab eelarvet ja haldab programme (Euroopa Liidu lepingu artikkel 17) ning teeb seda omal vastutusel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317) – sõltumata kohaldatavast eelarve täitmise meetodist – ja et liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt;

C.  arvestades, et Lissaboni lepinguga nähakse ette ka see, et komisjon esitab liidu rahanduse hindamisaruande, mis põhineb tulemustel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 318);

D.  arvestades, et Euroopa kodanikud ootavad, et maksumaksjate raha kasutataks õigesti, tõhusalt ja kasulikult, ning arvestades, et liidu eelarve suuruse küsimust tuleb arutada seatud eesmärkide ning Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud pädevuste ja kohustuste alusel;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teine lõik paneb kontrollikojale kohustuse esitada parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, lisades, et avaldusele võib lisada konkreetseid hinnanguid liidu iga tegevuse peavaldkonna kohta;

F.  arvestades, et mitte ainult komisjoni, vaid ka liikmesriike tuleb pidada vastutavateks selle eest, et kontrollikoda ei ole siiani saanud anda eelarve täitmise kohta märkusteta kinnitavat avaldust;

G.  arvestades, et kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid, mis koostatakse ja allkirjastatakse ministrite tasandil ning mida sõltumatu audiitor nõuetekohaselt auditeerib, on vajalikud ja asendamatud vahendid, et võidelda valitseva vastutustunde puudumise vastu ja lükata ümber laialt levinud arvamus halvast finantsjuhtimisest liidu tasandil;

H.  arvestades, et praegune süsteem, kus kinnitav avaldus antakse mitmel tasandil, ei taga veel seda, et liidu kulutuste puhul järgitaks Euroopa Liidu toimimise lepingu ja finantsmäärusega ette nähtud seaduslikkuse, korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid;

I.  arvestades, et liidu liikmed on sõltumatud riigid, mitte piirkonnad, ja arvestades, et liikmesriigid kannavad muu maailma ja liidu ees vastutust isegi juhul, kui nad on oma ülesehituselt föderaalriigid;

J.  arvestades, et aruandlusprotsess on hea halduse jaoks oluline, parandades tulemusi ja analüüsi, võimaldades teha muudatusi juhtimises ja strateegias ning kasutada nappe ressursse paremini, ja arvestades, et nagu nõukogu täheldas, on Euroopa kodanike usalduse tugevdamisel üheks peamiseks vahendiks ELi ressursside täpne ja vastutustundlik kasutamine[87];

K.  arvestades, et on vaja loobuda praegusest õigustel põhinevast tavast ja astuda otsustavaid samme selleks, et rakendada aruandekohustuse tava nii riiklikul kui ka liidu tasandil ning tegeleda eeskirjade järgimise ja tulemustega seotud küsimustega liidu legitiimsuse tugevdamiseks;

L.  arvestades, et liidu abi rakendavad rahvusvahelised organisatsioonid peavad esitama komisjonile ja kontrollikojale kinnitavad tõendid kinnitava avalduse kujul;

M.  arvestades, et liidu finantsjuhtimise ja kulutuste kvaliteedi parandamine ning selle korra täiustamine, mille alusel komisjon vastutab rahaliste vahendite haldamise eest, on Euroopa Parlamendi jaoks tähtis prioriteet ja peamine eesmärk, mis tuleb saavutada finantsmääruse läbivaatamise, uue mitmeaastase finantsraamistiku ja eelarvereformi raames;

N.  arvestades, et institutsioonidevahelise hea koostöö tagamiseks koostatakse konkreetsed ettepanekud korrapäraste kolmepoolsete kohtumiste tõhusaks korraldamiseks Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendi vahel – nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 324;

O.  arvestades, et lihtsustamist ja paremat õigusloomet tuleb edendada tõhusama halduse kaudu komisjonis ja liikmesriikides;

P.  arvestades, et oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta[88] väljendas parlament oma seisukohti seoses teatavate raskustega teadusuuringute kontrollimisel ja sertifitseerimisel;

Q.  arvestades, et kontrollikoja ülesanne on andmeid kontrollida, ja arvestades, et kontrollikoja võimalusi täita tulemuslikult oma Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid kohustusi ei tohiks mitte mingil viisil piirata;

R.  arvestades, et kontrollikoja volitused kontrollida liidu rahaliste vahendite kasutamist hõlmavad ka avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste auditeerimist;

S.  arvestades, et kontrollikoda võiks vajalikul määral kooskõlastada selliste mehhanismide nagu stabiilsus-mehhanismi juurutamist, mille reguleerimise eeskirjad peaksid tagama asjakohase auditeerimiskorra, aruandluskorra ja täieliku läbipaistvuse;

T.  arvestades, et liikmesriigid peaksid kaaluma, kas liidu välisauditi praegune korraldus on tõhus;

U.  arvestades, et valdkondlike õigusaktide lihtsustamine – näiteks standardimise ja hanke-eeskirjade ühtse kogumi koostamise abil – ning nende ühtlustamine finantsmäärusega on vajalik selleks, et saavutada märkimisväärne tulemuste paranemine ja tülika bürokraatia vähendamine;

V.  arvestades, et komisjoni ülesanne on ka juhendada liikmesriike ja levitada pidevalt häid tavasid riiklike asutuste seas,

W.  arvestades, et mitmed 2008. aastal vastu võetud meetmed, näiteks 1 000 000 000 euro suurune toiduainete rahastamisvahend, Euroopa majanduse taastamise kava kaudu toimuv struktuuri-fondide maksete kiirendamine ning mitmete programmide toetuskõlblikkuse pikendamine 2009. aastasse kujutasid endast probleemi 2009. ja järgnevate aastate eelarvekontrolli jaoks,

A. ÜLDISED AUDITILEIUD

Raamatupidamise aastaaruanne

1. märgib, et liidu raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt liidu finantsolukorda 31. detsembri 2009. aasta seisuga ning tehinguid ja rahavooge;

2. taunib asjaolu, et komisjon hilines oma arvamuse esitamisega;

3. peab ebanormaalseks, et raamatupidamise aastaaruandes näidatakse 44 700 000 000 euro suurust negatiivset omakapitali ja küsib, kas liikmesriikidelt sissenõutavad summad ei võiks võtta arvele varadena, arvestades, et ligikaudu 37 000 000 000 eurot töötajate pensionimakseid on selgelt kulukohustus; võtab teadmiseks komisjoni raamatupidaja selgitused selle kohta, et avaliku sektori suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid on järgitud; teeb ettepaneku kaaluda liidu pensionifondi loomist, et rahuldada sellised kohustused töötajate ees allhanke korras;

4. nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks viivitamatult kontrollikoja poolt kindlaks tehtud puudustega, et välistada tulevikus väärkajastamiste riski;

5. palub, et kontrollikoda edaspidi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teisele lõigule kinnitaks parlamendile raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ühe avaldusega, nii nagu ta kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust;

Seaduslikkus ja korrektsus

6. märgib, et ehkki vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet omal vastutusel, mõistetakse praegu ühist haldamist nii, et enamikku haldusfunktsioone teostavad riiklikud asutused, kellel ei ole otsest aruandekohustust liidu tasandil ja kelle suhtes komisjoni jõustamisvolitused on piiratud; on seepärast seisukohal, et need asutused loetakse liidu tasandil aruande-kohustuslikuks vahetult komisjoni ees;

7. palub seetõttu, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 3 tugevdataks ühise halduse kontrolli puhul riikide auditeerimisasutuste ja kontrollikoja koostööd; teeb ettepaneku kaaluda võimalust, et liikmesriikide auditeerimisasutused kui sõltumatud välisaudiitorid rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid nõuetekohaselt järgides väljastaksid liidu vahendite haldamise kohta riiklikke kontrollitõendeid; need esitataks liikmesriikide valitsustele, kes saaksid neid kehtestatava nõuetekohase institutsioonidevahelise korra kohaselt kasutada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

8. tuletab meelde, et liikmesriikidel on ühise haldamise raames esmane vastutus liidu rahaliste vahendite igapäevase haldamise ja järelevalve eest ning et riiklikud asutused koostavad ja töötlevad liidu rahalist toetust käsitlevaid dokumente ja kinnitavad komisjonile esitatud hüvitistaotlusi;

9. võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille kohaselt on maksed oluliselt vigadest mõjutatud järgmistes poliitikavaldkondade rühmades: põllumajandus ja loodusvarad; ühtekuuluvus; teadusuuringud, energeetika ja transport; välisabi, arengukoostöö ja laienemine ning haridus ja kodakondsus ja mille kohaselt on järelevalve- ja kontrollisüsteemid tegelikust suuremana näidatud või abikõlbmatute kulude hüvitamise ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks vaid osaliselt mõjusad (kinnitav avaldus, X lõige);

10. märgib, et kontrollikoja hinnangul on põllumajanduse ja loodusvarade (56 318 000 000 eurot), teadusuuringute, energeetika ja transpordi (7 966 000 000 eurot), välisabi, arengukoostöö ja laienemise (6 596 000 000 eurot) ning hariduse ja kodakondsuse (2 153 000 000 eurot) poliitikavaldkondade rühmade maksete kõige tõenäolisem veamäär vahemikus 2–5%;

11. märgib, et kontrollikoja hinnangul on ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma (tõendatud kulusid hüvitatud 23 081 000 000 euro väärtuses) maksete kõige tõenäolisem veamäär üle 5%, kuid täpset veamäära parlament ei tea;

12. märgib lisaks, et kontrollikoja auditi tulemused näitavad hinnangulise kõige tõenäolisema veamäära väga tagasihoidlikku suurenemist põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma maksete puhul ning hinnangulise kõige tõenäolisema veamäära olulist alanemist ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma maksete puhul;

13. märgib, et hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär võib olla alanenud seetõttu, et kontrollikoja valim koosnes väiksematest, tsentraliseeritud poliitilise süsteemiga liikmesriikidest (nt Taani, Eesti, Luksemburg ja Ungari); hoiatab tegemast enneaegseid järeldusi seni, kuni liikmesriikide järelevalve- ja kontrollisüsteemid on vaid osaliselt mõjusad; avaldab kahetsust sellise tõsise probleemi jätkuva esinemise pärast;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ELi eelarve täitmisel kõige tõenäolisemaid veamäärasid igal aastal vähendama; arvab, et eesmärk peaks olema kahandada veamäär ebaoluliseks ja tagada sellega kontrollikoja positiivne kinnitav avaldus;

15. tuletab meelde oma korduvaid üleskutseid komisjonile, et komisjon esitaks ettepaneku võtta kasutusele kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid, mis koostatakse ja allkirjastatakse ministrite tasandil ja avalikustatakse ning mida nõuetekohaselt auditeerib sõltumatu audiitor, kuna sellised deklaratsioonid on vajalikuks ja vältimatuks esimeseks sammuks, et parandada siseriiklike süsteemide tõhusust ning suurendada liikmesriikide aruandekohustust liidu rahaliste vahendite kasutamisel; kordab[89], et föderaalse poliitilise süsteemiga või oluliselt detsentraliseeritud liikmesriikide haldusdeklaratsioonid võiks kas tervikuna või osaliselt esitada piirkondade deklaratsioonide koonditena, tingimusel et iga osadeklaratsiooni on auditeerinud ja kinnitanud valitud poliitiline ametiisik; nõuab, et komisjon esitaks sellise ettepaneku 2011. aasta septembriks ka juhul, kui mõned liikmesriigid veel sellise algatusega ei nõustu;

16. märgib, et riiklikud haldusdeklaratsioonid peaksid sisaldama täielikku teavet liidu rahaliste vahendite kasutamise kohta, ning et pärast riiklike haldusdeklaratsioonide allkirjastamist ministrite tasandil tuleks need avalikustada;

17. avaldab kahetsust selle pärast, et ühiselt hallatavate programmide puhul ei tunnista liikmesriigid veel täiel määral oma kõrgenenud vastutust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317;

Tagasinõudmis- ja korrektsioonimehhanismid

18. tuletab meelde, et liidu eelarve täitmisel on komisjonil lõppvastutus selle eest, et tagada alusetult makstud summade tagasinõudmine ning liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide puuduste parandamine võimalikult kiiresti;

19. tuletab meelde, et alates 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmise menetlusest on Euroopa Parlament kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada olemasoleva teabe täielikkus ja täpsus, eesmärgiga esitada usaldusväärset tõendusmaterjali, mille põhjal kontrollikoda saaks hinnata mitmeaastaste korrektsioonimehhanismide mõjusust;

20. tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Liidu 2009. aasta raamatupidamise aastaaruande lisas 6 vastas komisjon parlamendi nõudmisele, esitades varasemast täpsemat teavet tagasimaksenõuete ja finantskorrektsioonide kohta;

21. võtab lisaks teadmiseks olulise erinevuse „tagasinõudmise” (mille puhul toetusesaaja maksab tagasi valesti makstud summad) ja „finantskorrektsiooni” (millega käsitletakse süsteemi puudusi ja mille finantstagajärjed jäävad vastava riigi maksumaksjate kanda) vahel; rõhutab, et finantskorrektsiooni mehhanismi ei tohiks kasutada kui lihtsat võimalust vältida tagasinõudmismenetlust ning et võimaluse korral tuleks alati järgida tagasinõudmise menetlust, tagamaks et ebaõigesti makstud summadest kasu saanud ei saaks neid vahendeid endale jätta; tuletab meelde oma nõudmist, et kõik tagasinõudmist puudutavad andmed tuleks lisada lõplike abisaajate andmebaasi ja peaksid olema selle lahutamatu osa;

22. kahetseb, et ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma puhul võeti 2009. aastal kinnitatud summadest kasutusele ainult 20% ning et 2009. aasta lõpu seisuga lõpule viimata korrektsioonide summa on kokku 2 332 000 000 eurot (aastaaruanne, punkt 1.44);

23. on rahul kontrollikoja järeldusega, et komisjon esitab oma tagasinõudmiste ja finantskorrektsioonide kohta täieliku teabe; samas taunib asjaolu, et komisjon ei saa liikmesriikidelt alati täielikku ja usaldusväärset teavet;

24. kutsub liikmesriike üles parandama korrektsioonide kontrollimise, avastamise ja nende kohta komisjonile aruandmise süsteeme, ja palub komisjonil täpsustada finantsaruandluse juhiseid, et tagada raamatupidamise aastaaruandes mitmeaastaste korrektsioonimehhanismide toimimise kohta kogu asjakohase teabe nõuetekohane avalikustamine; lisaks palub komisjoni hoida parlamenti kursis oma tegevusega liikmesriikide auditeerimisasutuste töö kontrollimisel;

25. märgib, et väärtuseliselt puudutab korrektsioonide valdav enamik finantskorrektsioone liikmesriikide ja kolmandate riikide suhtes ning mitte niivõrd ebaõigesti makstud ELi vahendite tagasinõudmist konkreetsetelt abi saajatelt (aastaaruanne, punkt 1.50);

26. on veendunud, et edaspidi liidu eelarve ja programmide suhtes kohaldatavates eeskirjades tuleb sätestada, et liidu kasutamata jäänud rahalisi vahendeid ei tagastata liikmesriikidele, kui liikmesriik ei ole maksnud tagasi liidu poolt valesti makstud summasid, ja kutsub komisjoni üles enne kasutamata jäänud eelarveassigneeringute liikmesriikidele tagastamist võtma arvesse kõiki liikmesriikide poolt veel tasumata finantskorrektsioone;

27. kahtlustab murelikult, et praeguse, ilma trahvideta süsteemi puhul, kus enamikku komisjoni või kontrollikoja poolt abikõlbmatuks loetud kulusid on võimalik asendada, näib liikmesriikidel olevat vähe huvi arendada välja tõhusaid kontrollisüsteeme, mille abil nad saaksid vähendada oma osa liidu kuludes; kordab seetõttu oma 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud arvamust, et abikõlbmatute kulude ümberpaigutamist võiks lubada vaid juhul, kui need avastas liikmesriik ise; lisaks on rahul, et komisjon on kasutanud uut maksete kohese peatamise võimalust ning nõuab maksete peatamise jätkuvat otsustavat ja järjekindlat kasutamist koos vastavate otsuste ja nende põhjuste selgitamisega parlamendile; palub komisjonil välja töötada süsteem, mille järgi karistada puuduste eest ja tunnustada halduskoormuse vähendamisega neid, kelle tulemused on head;

28. palub komisjonil esitada parlamendile analüüs, mis käsitleb makseasutuste võimet esitada usaldusväärseid andmeid (tuginedes muu hulgas eelkinnitustele ja kohapealsele kontrollile ning nende mõlema tulemuste võrdlemisele kontrollikoja esitatud teabega), ning kontrollida nimetatud asutuste nelja viimase aasta jooksul esitatud andmete õigsust;

29. on teadlik asjaolust, et maksete peatamine võib vahel takistada kiiret rakendamist, on aga kindel, et juhtudel, mil on juba täheldatud suurt riski, tuleks kiirusele eelistada usaldusväärsust;

30. ei ole sellega seoses nõus komisjoni seisukohaga, mille kohaselt on finantskorrektsioonid „tugev stiimul liikmesriikidele parandada oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning seega hoida ära, avastada ja nõuda sisse lõplikele abisaajatele tehtud eeskirjasid eiravad maksed” (Euroopa Liidu majandusaasta aruanne, 2009. eelarveaasta, punkt 6, lk 100);

31. märgib, et finantskorrektsioonid võivad näidata seda, kas poliitikat rakendatakse kehtestatud eeskirjade kohaselt, ning et korrapärased ja üha arvukamad finantskorrektsioonid võivad olla märk mitte üksnes sellest, et komisjon täidab oma järelevalveülesandeid rangemalt, vaid ka sellest, et finantskorrektsioonidel on preventiivse ja struktuurilise meetmena olnud üksnes piiratud mõju; lisaks märgib, et liikmesriikide pingutusi tõhusate süsteemide loomisel mõjutab komisjoni järelevalve tõhusus;

32. on rahul komisjoni suunistega tagasinõudmistest teatamise kohta; palub komisjonil liikmesriikide tagasinõudmiste aruandeid hoolikalt analüüsida ja vajadusel korraldada lisakoolitusi;

Liikmesriikide vastutus ja läbipaistvus

33. võtab murega teadmiseks selle, et liidu rahaliste vahendite haldamise parandamine edeneb aeglaselt; seejuures võtab teadmiseks kontrollikoja ja komisjoni korduvalt avaldatud arvamuse, et haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteet on eri liikmesriikides ja eri programmide puhul väga erinev; palub komisjonil neid kontrollisüsteemide erinevusi süstemaatiliselt arvesse võtta ja teha kättesaadavaks selged hinnangud liikmesriikide tegevusele puuduste avastamisel, tagamaks seda, et rangema kontrolli tõttu rohkem puudusi avastavaid liikmesriike selle eest ei süüdistataks;

34. nõustub nõukogu soovitusega, et teave tagasinõudmiste, finants-korrektsioonide ja maksete peatamise kohta peaks olema üldsusele kergesti kättesaadav;

35. kutsub komisjoni üles avaldama koondaruandes hinnangu iga liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide tugevate ja nõrkade külgede kohta, võttes aluseks komisjoni poolt juba tehtava audititöö ja muu asjakohase kättesaadava teabe; peale selle palub komisjonil täiendavalt lisada eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud teabe täiustamist käsitlev arenguaruanne; kutsub komisjoni üles koostama tulemustabeli iga liikmesriigi ja poliitikavaldkonna kontrolli kvaliteedi kohta järgmise maatriksmudeli alusel:

 

Poliitika­valdkond A

Poliitika­valdkond B

Poliitika­valdkond C

Jne

Liikmesriik A

 

 

 

 

 

Liikmesriik B

 

 

 

 

 

Liikmesriik C

 

 

 

 

 

Jne

 

 

 

 

 

36. rõhutab, et pettuste vähesus ja veamäära madal tase võivad tähendada kontrollisüsteemide nõrkust ja vastupidi; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks parlamendile konkreetsete andmete alusel liikmesriikide ja poliitikavaldkondade kaupa aruande haldus- ja kontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta ning rakendaks koos Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) rangemat kontrolli liidu raha kulutamise üle;

37. palub kontrollikojal esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule arvamus riikide auditiasutuste kvaliteedi kohta halduskoostöö valdkonnas, pidades eelkõige silmas tehnilist kompetentsust ja sõltumatust;

38. märgib, et praegune kinnitav avaldus väljendab liidu finantsjuhtimise üldist korrektsust ja seaduslikkust ning see ei sisalda teavet iga liikmesriigi veamäära kohta;

39. on veendunud, et väga oluline on analüüsida seda, kas teatavad vead esinevad kõigis liikmesriikides enam-vähem sama sagedusega; märgib, et kui see on nii, peaksid lahenduseks olema kogu liitu hõlmavad meetmed; kuid märgib lisaks, et juhul, kui teatavad vead esinevad peamiselt konkreetsete liikmesriikide või piirkondade puhul, tuleks kaaluda muid lahendusi;

40. on seisukohal, et eespool mainitud tulemustabel iga liikmesriigi ja poliitikavaldkonna kontrolli kvaliteedi kohta oleks sellise analüüsi oluline osa, ning kutsub komisjoni üles viivitamatult seda nõuet järgima, alustades koondaruandega 2011. aastal ja õigeaegselt enne 2010. aasta heakskiidu andmise menetlust;

41. kutsub lisaks komisjoni üles avaldama koondaruandes selge ja üheselt mõistetava teabe igale liikmesriigile esitatud tagasimaksenõuete väärtuse kohta ning esitama süsteemse ülevaate tagasinõudmis- ja korrektsioonimehhanismide tulemuste kohta;

42. märgib, et paljud liikmesriigid teevad praegu oma riigieelarves keerulisi kohandusi ja siseriiklike avaliku sektori kulutuste puhul on muutunud üha olulisemaks kulutustele vastava tulu saamine, tõhusus ja läbipaistvus;

43. on seisukohal, et sellised eelarve kohandused ja kokkuhoid etendavad olulist rolli üldsuse usalduse taastamisel nii riikide kui ka liidu institutsioonide vastu;

44. on seisukohal, et usaldusväärse finantsjuhtimise ning hästi tasakaalustatud ja sobiva suurusega eelarve tagamine peaks aitama saavutada kulutustele vastavat tulu nii liikmesriikide eelarvete kui ka liidu eelarve puhul; on ühtlasi arvamusel, et kulutustele vastava tulu saamist ja läbipaistvust käsitlevad põhimõtted peaksid olema kesksel kohal kõigis meetmetes, mille eesmärk on parandada liidu rahaliste vahendite haldamist;

45. kutsub sellega seoses komisjoni üles muutma liikmesriikide iga-aastased kokkuvõtted järgmise aasta heakskiidu andmise menetluse osana avalikult kättesaadavateks ja ajakohastama neis sisalduvat teavet, et anda sisukas ülevaade liikmesriikide finantsjuhtimise toimimisest; rõhutab, et liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete avalikuks muutmist tuleks kaaluda sammuna riiklike haldusdeklaratsioonide suunas ja mitte omaette eesmärgina;

46. on seisukohal, et finantsmääruse läbivaatamine peaks põhinema olemasoleva määruse hindamisel; märgib, et läbivaatamine ei ole eesmärk omaette;

Vastuvõetav veamäär

47. on veendunud, et kontrollisüsteemide eesmärk ei saa olla riskide täielik kõrvaldamine kõigis kulutuste valdkondades, kuna see oleks äärmiselt kulukas ja lisaks on ebatõenäoline, et riskide täielikku kõrvaldamist kõigis kulutuste valdkondades oleks üldse võimalik kunagi saavutada; nõustub, et teatav vigade esinemise risk on mis tahes kuluprogrammide rakendamisel alati olemas; rõhutab, et riski aktsepteerimine ei ole sama, mis vea aktsepteerimine, ja kinnitab veel kord, et komisjon peab kohaldama nulltolerantsi kõigi halva juhtimise ja pettuse juhtumite suhtes;

48. märgib, et see arutelu toimub üksnes liidu tasandil, ning tuletab meelde, et riiklike programmide rakendamisega seotud veamäär siseriiklike ametiasutuste puhul ei ole teada;

49. kutsub komisjoni üles selgitama välja praegu kasutatavate haldus- ja kontrollisüsteemide puudused ning analüüsima võimalike eri muudatuste kulusid ja nendest saadavat kasu; toonitab, et kuigi eeskirjade järgimise piisavalt kõrget taset on keeruline saavutada, on võimalik kasutada järgmisi võimalusi: eeskirjade lihtsustamine, programmi ümberkujundamine, kontrolli tihendamine või programmi katkestamine;

50. rõhutab, et kontrolli hinnangulise kasu ja kontrollikulude võrdlus peab igal juhul tuginema põhjendatud veendumusele, et kontrolli kohaldatakse tõhusalt ja tulemuslikult; toonitab ühtlasi, et praegu see päris nii ei ole – nagu kontrollikoda on mitu aastat tõestanud –, tõdedes, et haldus- ja kontrollisüsteemid on endiselt vaid osaliselt tulemuslikud;

51. avaldab kahetsust, et komisjon kasutab mõistet „aktsepteeritav vigade esinemise risk” ainult selleks, et ohjata vigade esinemise riski ja otsustada, millisel tasemel rahaliste vahendite eeskirjadevastast kasutamist tuleks lugeda tagantjärele vastuvõetavaks; on seisukohal, et tulevikku silmas pidades tähendaks „aktsepteeritava vigade esinemise riski” ulatusliku mõiste võimalik kasutuselevõtmine seda, et finantsmäärusesse lisatakse komisjoni kohustus kooskõlastada kuluettepanekud eeskirjade eiramise riski hinnanguga, ning seega muutub „aktsepteeritav vigade esinemise risk” liidu rahaliste vahendite haldamise üle tulemusliku kontrolli sisseseadmise ja vigade vähendamise vahendiks;

52. nõuab, et uuritaks vahetegemist olulisuse läve, mis on seotud auditi läbiviimisega ja mida seetõttu hindab kontrollikoda, ja aktsepteeritava vigade esinemise riski vahel, mis on siseaudititega seotud mõiste, mille eest vastutab komisjon;

Komisjoni siseauditi talitus

53. märgib, et komisjoni siseauditit teevad horisontaalne siseauditi talitus ja iga peadirektoraadi vertikaalne siseauditi üksus; on seisukohal, et selline mudel saab olla tulemuslik vaid siis, kui siseauditi üksuse tehtav töö on usaldusväärne; märgib samas, et kui siseauditi talitus auditeeriks siseauditi üksuste auditite tulemusi, võidakse seda käsitada kontrollitegevusena ja see kahjustaks siseauditi talituse ning siseauditi üksuste vahelisi suhteid;

54. kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles laskma välisel osapoolel kontrollida kõigi komisjoni siseauditi üksuste kvaliteeti ja palub teavitada parlamenti kontrolli tulemustest;

55. teeb ettepaneku, et komisjon jagaks hierarhilised volitused, tehes vahet töötajatel, kes vastutavad raamatupidamise eest, ja nendel, kes vastutavad vahendite ülekandmise eest, järgides sularahahalduse sisekontrolli tavapäraseid turva- ja volituste lahususe eeskirju;

56. võtab teadmiseks komisjoni aastaaruande eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0447) ja asjaolu, et komisjoni siseaudiitor arvab, et ülevaade institutsiooni tasandil on vajalik selleks, et ühised protsessid, nagu riskianalüüs ja talitluspidevuse haldamine, oleksid tulemuslikud institutsiooni kui terviku kaitsmisel ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamisel;

57. kutsub komisjoni üles andma asjakohastele organitele vastutus sellise ülevaate koostamise ning asjakohaste soovituste andmise eest ning kandma ühtlasi hoolt selle eest, et vastutus iga protsessi teostamise eest ei väheneks; soovitab parema institutsioonilise ülevaate saamiseks kohaldada komisjoni juhtimisraamistikku; soovib, et parlamenti teavitatakse aegsasti edenemisest selles valdkonnas;

58. kutsub siseauditi talitust üles eraldama osa vahendeid selleks, et uurida, kas kesksete peadirektoraatide kulutused on tõhusad, säästlikud ja mõjusad, täiendades sellega praegusi finants- ja vastavusauditeid;

59. kutsub siseauditi talitust ühtlasi üles kontrollima metoodikat, mida kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruande koostamiseks ning tehtud töö hindamiseks;

Ühtne audit

60. nõuab ühtse auditi mudeli kehtestamist, mille kohaselt tehakse auditid, nende tulemused pannakse kirja ja neist antakse aru ühtse standardi kohaselt – nii nagu kontrollikoda soovitas oma arvamuses 2/2004 ja mida Euroopa Parlament on korduvalt toetanud – kusjuures iga kontrollitasand tugineb eelnenud tasandile, et vähendada auditeeritava koormust ja parandada audititegevuse kvaliteeti samas asjaomaste audiitorite sõltumatust vähendamata; usub, et sisekontroll peaks andma piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete järgimise kohta, ja toonitab, et tarbetu dubleerimise vältimiseks tuleks kontrolli kooskõlastada; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda on liidu välisaudiitor ega ole seega sisekontrolli osa;

61. kutsub komisjoni üles esitama aruande liidu eelarve suhtes kohaldatava ühtse auditi mudeli teostatavuse kohta, mis teeks lõpu praegusele riiklike ja liidu sisekontrollisüsteemide kõrvutamisele; kutsub komisjoni üles kasutama auditeerimise valikumeetodi puhul pigem riskipõhist lähenemist kui statistilisel valikumeetodil põhinevat lähenemist;

62. tuletab meelde oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni[90] (milles käsitletakse 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist) lõikes 65 väljendatud arvamust, kus kutsuti „riiklikke auditeerimisasutusi üles võtma endale vastutust ELi vahendite kohaliku kasutamise [kontrollimise] eest, et poleks vaja mõelda kontrollikoja riiklike büroode asutamisele”; usub, et kui riiklikud auditeerimisasutused ei soovi võtta üle oma liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste poolt liidu eelarvest tehtavate kulutuste kontrollimist, tuleks mõelda kontrollikoja ümberkorraldamisele nii, et mõned selle liikmetest vastutaksid määratletud poliitikavaldkondade eest ja teised vastutaksid liikmesriikide rühmade eest; märgib, et kuna kontrollikoja liikmete arv on viimastel aastatel peaaegu kahekordistunud, aga poliitikavaldkondade arv mitte, siis peaks kontrollikoda suutma sellega toime tulla;

Läbipaistvus

63. võtab teadmiseks Euroopa Kohtu otsuse liidetud kohtuasjades Volker und Markus Schecke GbR (C-92/09) ja Hartmut Eifert (C-93/09)[91] ning sellest tuleneva vajaduse tasakaalustada „ühtelt pool liidu huvi tagada oma tegevuse läbipaistvus ja avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalne kasutamine ning teiselt poolt riivet toetusesaajate õiguse suhtes eraelu puutumatusele üldiselt ja konkreetsemalt isikuandmete kaitsele” (Volker und Markus Schecke GbR (C-92/09) kohtuotsuse punkt 77); rõhutab siiski, et Euroopa Kohus tuletas meelde läbipaistvuse põhimõtte kehtivust (Volker und Markus Schecke, punkt 68), nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 1 ja 10 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15, ning rõhutas ka, et „toetusesaajaid […] puudutavate isikuandmete avaldamine internetis [tugevdab] avalikkuse kontrolli vastavate summade üle ja [aitab] kaasa avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalsele kasutamisele” (Volker und Markus Schecke, punkt 75);

64. kutsub komisjoni üles järgima Euroopa Kohtu nõuet ning pakkuma kiiresti välja kriteeriume, mille puhul avalik huvi läbipaistvuse vastu kaaluks üles liidu fondidest toetuse saajate isikuandmete kaitse; tuletab meelde, et Euroopa Kohus pakkus välja sellised kriteeriumid nagu füüsiliste isikute poolt liidu fondidest toetuse saamise ajavahemikud, sellise toetuse sagedus või toetuse liik ja summa (Volker und Markus Schecke GbR (C-92/09), punkt 89);

65. palub komisjonil määratleda Euroopa Kohtu mainitud kriteeriumid finantsmääruses, valdkondlikus või muud õigusaktis viisil, mis võimaldab suurt läbipaistvust, tagades et nendele kriteeriumitele vastavaid toetuse saajate andmeid on jälle võimalik avaldada; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks liikmesriikide kohustust avaldada andmed korrektselt ja õigeaegselt, ning nõuab, et komisjon esitaks jälgimise tulemused järgmises koondaruandes;

66. tuletab meelde oma 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud nõudmist muuta riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste veebisaitide ülesehitus ja toetuse saajate andmete esitusviis standardseks, sh üksikasjad toetuse saajate ja nende projektide kohta;

67. kinnitab oma veendumust, et läbipaistvus on üks peamisi vahendeid seaduslike ja korrektsete kulutuste saavutamiseks, ning usub, et eesmärk peaks olema ühtse ja kõikehõlmava veebipõhise süsteemi (keskse andmebaasi) loomine, millele iga üksikisik kergesti ligi pääseb ja mis võimaldab seega avalikkuse hõlpsat juurdepääsu täielikule ja terviklikule teabele liidu kulutuste kohta eelarveridade ja toetuse saajate järgi; nõuab, et komisjon koguks asjaomasesse kesksesse andmebaasi andmeid fondidest toetuste saajate kohta ja muudaks kogutud andmed kergesti juurdepääsetavateks ja kasutajasõbralikeks; nõuab lisaks, et andmed avaldataks võrreldaval, masinloetaval ja otsinguid võimaldaval kujul ning avatud vormingus ühes liidu ametlikest keeltest;

68. teeb läbipaistvuse suurendamise eesmärgil ettepaneku, et keskne andmebaas fondidest toetuste saajate kohta näitaks mitte ainult rahavoogusid arvudena, vaid ka seoseid projekti eri osalejate vahel eri tasanditel, võttes samal ajal alati arvesse eraelu puutumatuse kaitset;

69. kutsub komisjoni üles võtma keskse andmebaasi loomisel eeskujuks Ameerika Ühendriikide taastusfondide tegevuse üle järelevalvet teostavat organit (Recovery Accountability and Transparency Board) ja selle veebisaiti (www.recovery.gov);

Hindamised

70. rõhutab, et avalikkuse usalduse saavutamiseks liidu eelarve vastu tuleb järgida kolme eesmärki:

–   raamatupidamise aruanne peab andma „õige ja õiglase ülevaate” liidu finantsolukorrast,

–   kõik kulutused peavad olema „seaduslikud ja korrektsed” ning saama kontrollikojalt positiivse kinnitava avalduse,

–   kõik kulutused peavad saavutama tulemused, milleks need olid ette nähtud;

ning märgib, et isegi kui esimesed kaks eesmärki on saavutatud, võidakse tegelikult ikkagi suures koguses rahalisi vahendeid raisata, kui ka kolmandale piisavalt tähelepanu ei pöörata;

71. kutsub komisjoni üles oma kuluprogrammide tulemuslikkuse hindamise süsteeme läbi vaatama, et kontrollida, kas need lisavad väärtust, annavad kulutustele vastavat tulu ja saavutavad eesmärgid, milleks nad loodi; toonitab, et sellised hindamised tuleks nii läbi viia kui neid seejärel sõltumatult kontrollida; nõuab seetõttu sõltumatute hinnangute esitamist parlamendile ja selle asjaomastele komisjonidele kontrollimiseks;

Alaline kriisiohjemehhanism

72. võtab teadmiseks 28.–29. oktoobri 2010. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldused (EUCO 25/1/10) ja selle, et riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku selles, et liikmesriigid peaksid looma alalise kriisiohjemehhanismi, et tagada finantsstabiilsus kogu euroalal;

73. kutsub nõukogu ja liikmesriike üles kaaluma alalise kriisiohjemehhanismi kavandamisel asjakohaselt järgmisi küsimusi:

–  asjakohase korra loomine avaliku välisauditi tegemiseks ja vastutuse kehtestamine alalise kriisiohjemehhanismi eest ning selle puhul täieliku läbipaistvuse loomine;

- andmete ja statistika usaldusväärsuse tagamine;

- selguse tagamine vastutuse ja aruandluskorra osas ja ühtlasi kõigi vastutust kandvate osaliste kaasamine mehhanismi loomisse;

–   parlamendi poliitilise kontrolli kindlaksmääramine mis tahes euro-võlakirjade emiteerimise puhul üldiselt ja eelkõige alalise kriisiohjemehhanismi puhul;

Eeskirjade eiramisest teatajad

74. kutsub komisjoni üles vaatama läbi töötajatele personalieeskirjade II jaotise „Ametnike õigused ja kohustused” osas korraldatavaid teabekoosolekuid ja koolitust, tagamaks et kõik töötajad on täielikult tuttavad selle mõistetega ja eelkõige artikli 22a (96) kohaste kohustustega; palub komisjonil esitada parlamendi pädevale komisjonile üksikasjalik ülevaade selles valdkonnas tehtud tööst;

Euroopa koolid

75. väljendab heameelt, et kontrollikoda ei leidnud olulisi vigu, mis võiksid seada kahtluse alla auditeeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

76. palub Euroopa koolide peasekretäri bürool tagada viivitusteta kontrollikoja 2008. ja 2009. aasta soovituste põhjalik järelkontroll;

77. juhib tähelepanu üldkulude suurenemisele seoses liikmesriikide nimetatud õpetajate pikaajalise eemalviibimisega, kui neid pidid asendama osalise koormusega õpetajad; eeldab, et koolid on võimelised esitama arvnäitajad nende lisakulude kohta;

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade reform

78. märgib, et liidu mainet mõjutab tugevalt üldsuse suhtumine selle avalikku teenistusse; märgib, et personalieeskirjade viimase reformi käigus ei kohandatud selle sätteid vastavalt muutunud töökeskkonnale ega võetud vastu tasustamispoliitikat, mis tagaks võrdse töö eest võrdse tasu; märgib, et see sisaldab iganenud lisatasusid ja soodustusi; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid personalieeskirjade ulatuslikuks ajakohastamiseks, sealhulgas iganenud lisatasude ja soodustuste kaotamiseks;

79. tuletab meelde personalieeskirjade artiklit 56, mille kohaselt ei nähta tegevusüksuste AD ning AST 5-11 töötajatele ületunnitöö eest ette mingit hüvitist või lisatasu; tervitab paindlikke lahendusi hea töö- ja eraelu tasakaalu kontekstis; kutsub komisjoni siiski üles järgima paindliku tööaja kava rakendamisel personalieeskirjade sätteid;

80. nõuab tungivalt, et komisjon eemaldaks iganenud sätted, nagu vahemaast olenevad reisikulude hüvitised ja lisareisipäevad, mis ei kajasta ei kestuse ega hinna osas nüüdisaegseid reisimise infrastruktuure, ning kohandaks ka liidu avalikku teenistust vastavalt muutustele liikmesriikide avalikus teenistuses;

81. on seisukohal, et demograafiline probleem on tulevase personali- ja eelarvealase arengu seisukohast olulise tähtsusega tegur; palub komisjonil hinnata seda juhtivaid tegureid, nagu iganädalase tööaja pikenemine ja pensioniea tõus; näeb vajadust vaadata läbi madalama kategooria töötajate töölevõtmise taseme AD 5 spetsialistide tasustamiskavad, et tagada liidu kui tööandja konkurentsivõimelisus;

82. tunneb muret, et liidu hiljuti töölevõetud ametnikud võivad olla minevikus töötanud luureteenistuste heaks; kutsub komisjoni üles tagama kõikide institutsioonide ja asutuste uute töötajate antava vande abil, et nad ei ole olnud ega ole seotud selliste teenistustega;

B. KONKREETSED LEIUD

83. tervitab komisjoni esitatud konkreetseid meetmeid ja neile vastavaid ajakavasid, mis on heakskiidu andmise menetluse raames toimunud konstruktiivsete arutelude tulemuseks;

Põllumajandus ja loodusvarad – 56 300 000 000 eurot

84. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjonil on õnnestunud vähendada veamäära viimastel aastatel ligikaudu 2%-ni; märgib siiski, et 2009. aastal suurenes veamäär veidi;

85. kutsub komisjoni üles astuma samme tagamaks, et veamäära vähenemine muutuks suundumuseks, mis aasta-aastalt säilib, et tagada eeskirjade eiramise lõppemine;

86. tuletab meelde, et peaaegu kõik põllumajandus- ja maaelu arengu valdkonna kulutused tehakse haldusalase koostöö põhimõttel;

87. märgib, et kontrollikoda hindab oma audititulemuste põhjal, et põllumajanduse ja loodusvarade (mille arvele langeb peaaegu pool eelarvest) valdkonna kõige tõenäolisem veamäär on 2–5%;

88. märgib ühtlasi, et 2009. aastal sisaldas 241-st kontrollitud tehingust 66 (27%) vigu ja neist 42 (64%) sisaldas kvantifitseeritavaid vigu, mis olid eelkõige seotud abikõlblikkuse ja täpsusega ning mis tulenes abikõlbliku maa enamdeklareerimisest;

89. on seisukohal, et tervete kulutuste valdkondade, mitte ainult üksikute projektide tulemuslikkust tuleb hinnata üldise vigade suundumuse seisukohast;

90. võtab teadmiseks ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) rakendamisel Kreekas tehtud edusammud pärast korduvat tähelepanu juhtimist Euroopa Parlamendi poolt;

91. tuletab samas meelde, et kontrollikoda on viimastel aastatel leidnud, et IACSi mõjusust pärsivad ebatäpseid andmeid sisaldavad andmebaasid, mittetäielikud ristkontrollid või ebakorrektsed või mittetäielikud meetmed, mis on võetud kõrvalekallete tõttu;

92. märgib, et 2009. aastal auditeeriti kaheksat makseasutust ning kontrollikoda leidis, et maksete korrektsuse tagamise süsteemid on mõjusad ainult ühes asutuses, osaliselt mõjusad neljas asutuses ning ülejäänud kolmes asutuses ei olnud need mõjusad;

93. märgib, et kontrollikoda järeldab, et põllumajanduse ja loodusvarade valdkonna järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid parimal juhul maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad;

94. märgib ühtlasi, et IACSi puhul järeldab kontrollikoda, et olulisi parandusi vajatakse kaheksast auditeeritud makseasutusest kolmes;

95. märgib ühtlasi, et kontrollikoda leidis, et aasta tegevusaruanne ja põllumajanduse peadirektoraadi peadirektori avaldus annavad maksete korrektsust puudutavale finantsjuhtimisele ainult osaliselt õiglase hinnangu;

96. taunib tõsiasja, et liikmesriikide tava määratleda kasutuses olev põllumajandusmaa sõltumatult toob kaasa pindalatoetuste olulises ulatuses väära jaotamise; eeldab, et komisjoni hindamisaruandes käsitletakse seda tava ja illustreeritakse seda näidetega;

97. kutsub komisjoni üles:

- suurendama maatükkide identifitseerimissüsteemis registreeritud andmete usaldusväärsust ja terviklikkust;

–    võtma ennetavaid meetmeid tagamaks, et kõikides IACSi andmebaasides oleks näha, et kõiki muudatusi on usaldusväärselt ja täielikult kontrollitud, pöörates erilist tähelepanu riikidele, mille kohta on teada, et olukord on halb;

- täpsustama ja tagama liidu eeskirjade kasutust nii, et otsetoetusi ei makstaks taotlejatele, kes ei ole ei maad põllumajandustegevuseks kasutanud ega seda heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitanud;

–    läbi vaatama ja parandama suuniseid sertifitseerimisasutuste tehtava töö kohta, eriti seoses liikmesriikide järelevalve ja kontrollistatistika kinnitamisega seotud tööga, ning esitama parlamendile olemasolevate makseasutuste arvu ja hinnangut nende usaldusväärsuse kohta;

–    vähendama veelgi bürokraatiat ja lihtsustama menetlusi ning vältima mõnel juhul üksteisega vastuolus olevate eeskirjade rohkusest tulenevat kahjulikku mõju põllumajandustootjatele;

- hoidma Euroopa Parlamenti töö edenemisega pidevalt kursis;

98. on arvamusel, et kontrollikoja, komisjoni ja siseriiklike asutuste kolmepoolseid koosolekuid, mis on osutunud tähtsaks vastastikuse mõistmise ja probleemide hindamise seisukohalt iga-aastase kinnitava avalduse puhul ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, tuleks laiendada põllumajanduse ning loodusvarade valdkonda, et soodustada kulude haldamist ja kontrolli reguleerivate eeskirjade ühtset tõlgendamist ning kohaldamist ja komisjoni ning kontrollikoja ühtset lähenemisviisi antud valdkonnas;

99. nõustub kontrollikoja seisukohaga, et vastavuskontrolli puhul asetatakse liigset rõhku kindla suurusega korrektsioonidele ja vastavusega seotud kohandustele, mis ei puuduta lõplikku abisaajat;

Ühtekuuluvus – 35 500 000 000 eurot

100. tuletab meelde, et ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste haldamine toimub koostöös liikmesriikidega, kulutused tehakse paljude mitmeaastaste rakenduskavade raames, komisjon kiidab rakenduskavad heaks liikmesriikide ettepanekute alusel ning liikmesriigid omakorda valivad rakenduskavade jaoks üksikud projektid;

101. tuletab meelde, et liikmesriigid kaasrahastavad ühtekuuluvuspoliitika valdkonna projekte; märgib, et tulemuslikud haldus- ja kontrollisüsteemid peaksid huvitama liikmesriike, kes projekte riiklikult kaasrahastavad; palub komisjonil töötada otsustavalt haldus- ja kontrollisüsteemide ajutiste puuduste vähendamise ja kaotamise nimel;

102. märgib, et kontrollikoja hinnangul on ühtekuuluvuse poliitikavaldkonna kõige tõenäolisem veamäär üle 5%; võtab teadmiseks, et vigade sagedus langeb kolmandat aastat järjest;

103. märgib ka seda, et 36% projektidega seotud maksetest olid vigased ja et see on jätkuvalt kõige suurema veamääraga valdkond;

104. on seisukohal, et mitte ainult üksikuid projekte, vaid terveid kulutuste valdkondi tuleb hinnata üldise vigade suundumuse seisukohast;

105. võtab teadmiseks ühtekuuluvuspoliitika õigusliku raamistiku keerukuse, mis eeldab kinnipidamist nii riiklikest nõuetest, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutuste nõuetest, kui mitmete liidu poliitikavaldkondade nõuetest ja eeskirjadest (nt seoses avalike hangete ja riigiabiga), liikmesriikides ühtekuuluvuspoliitika rakendamise eest vastutavate ametiasutuste suure hulga ning abisaajate ja liidu vahendite saajate veelgi suurema arvu;

106. on seisukohal, et kõnealune keerukus on oluline küsimus, mida tuleb paranduste ja lihtsustuste tegemisel arvesse võtta;

107. märgib, et valdav osa hinnangulisest veamäärast tuleneb abikõlblikkusvigadest ja hanke-eeskirjade ulatuslikust eiramisest; märgib ühtlasi, et ainuüksi hanke-eeskirjade eiramisest tuleneb pea 43% kõigist kvantifitseeritavatest vigadest ja peaaegu kolm neljandikku kogu hinnangulisest veamäärast;

108. märgib, et hankemenetluste rikkumine viitab suutmatusele liidu siseturu loomine lõpule viia; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles looma rakendatud metoodika arutamiseks platvormi, sest riigihangete valdkonnas avastatud rikkumised on väga tõsised;

109. märgib ühtlasi, et huvide erisus mõjutab kahtlemata liidu liikmesriikide kontrollikohustuse mõjusat kohaldamist liidu kulutuste osas vastavas liikmesriigis ja samas ka vastava liikmesriigi osamakseid liidu eelarvesse;

110. palub komisjonil analüüsida riigihangete eeskirjade rikkumiste põhjuseid ja teha liikmesriikidega otsustavalt koostööd avastatud puuduste kõrvaldamiseks;

111. tunneb seetõttu heameelt komisjoni rohelise raamatu „ELi riigihanke poliitika ajakohastamise kohta – Euroopa hanketuru tõhustamine” (KOM(2011)0015) üle; kutsub nõukogu ja komisjoni üles viima 2012. aastaks lõpuni liidu riigihangete põhieeskirjade (direktiivid 2004/17/EÜ[92] ja 2004/18/EÜ[93]) reformi vastuvõtmise;

112. on mures, et kontrollikoda leidis ka väga palju puudusi hankemenetluste läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel;

113. märgib, et vähemalt 30% kontrollikoja poolt avastatud vigade puhul oli rakenduskavade elluviimise eest vastutavatel liikmesriikide ametkondadel küllalt teavet vigade avastamiseks ning parandamiseks enne kulude komisjonile deklareerimist;

114. on seisukohal, et see leid seab tõsiselt kahtluse alla sellise süsteemi tõhususe, kus liikmesriikidel on peamine vastutus deklareeritud kulude täpsuse eest;

115. tuletab meelde, et haldamise kontrollimine on eeskirjade eiramise vältimiseks esmatähtis, ning peab kahetsusväärseks, et 16 auditeeritud rakenduskavast 11 puhul vastasid liikmesriikide haldusasutuste poolt teostatud kontrollid ainult osaliselt õiguslikust raamistikust tulenevatele nõuetele;

116. märgib, et üldiselt vastasid programmiperioodi 2007–2013 järelevalve- ja kontrollisüsteemid ainult osaliselt õigusliku raamistiku auditeeritud põhinõuetele;

117. märgib, et lõplikud andmed on võimalik saada ainult nende eelarveaastate kohta, mida saab lugeda lõpetatuks, ning viimane eelarveaasta, mida saab lugeda lõpetatuks, on 2004;

118. tuletab meelde, et komisjoni ülesanded hõlmavad liikmesriikidele suuniste andmist ja heade tavade väljaarendamist riiklike asutuste vahel; kutsub kõiki komisjoni peadirektoraate üles jätkuvalt selles osas oma tulemusi parandama;

119. toonitab, et liikmesriikide ametiasutused kuuluvad suuresti nende poliitikavaldkondade sidusrühma, mida nad halduskoostöö alusel ellu viivad; rõhutab sellega seoses, et halduskoostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel sõltub vastastikusest austusest ja tunnustusest asjaomaste ametiasutuste vahel; toonitab, et seda õhkkonda on enamasti võimalik veelgi parandada igapäevases asjaajamises ja selle käigus sündivates kontaktides komisjoni ning liikmesriikide ametiasutuste vahel;

120. palub komisjonil tuvastada ja liikmesriikide seas levitada parimaid tavasid, mis võimaldaksid vahendite täielikumat ärakasutamist ja parandaksid abisaajate rahavoogu, muutes ja lihtsustades struktuurifondide rakendusmäärusi riiklikul tasandil;

121. tunneb muret, et OLAFi andmetel on üha rohkem tõendeid selle kohta, et struktuurifondidega seotud pettused on organiseeritud ja kavandatud ega tulene lihtsalt võimaluste ärakasutamisest; palub liikmesriikide ja liidu institutsioonide sidusrühmadel teha tihedat koostööd selle probleemi lahendamiseks; (OLAFi 2010. aasta aruanne, lk 41);

122. taunib asjaolu, et liikmesriikide aastakokkuvõtted struktuurifondide kohta esitati hilinenult, mistõttu ei ole võimalik saada piisavat kindlust piirkondlike programmide rakendamise korrektsuse kohta; peab seda piisavaks põhjuseks, et peatada liikmesriikidele struktuurifondidest tehtavad maksed;

123. kutsub komisjoni seoses finantsmääruse läbivaatamisega üles uurima riiklike haldusdeklaratsioonide mõju stiimuli ja/või heidutusvahendina ning eeliseid, mida nad võiksid usaldusväärse finantsjuhtimise osas pakkuda; on seisukohal, et arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et perioodiks 2007–2013 on tehtud haldus- ja kontrollisüsteemidesse olulisi muudatusi ning saadud tulemusi tuleb hinnata eesmärgiga süsteeme veelgi täiustada; on seisukohal, et selle vahendi kasutuselevõtmine peaks võimaldama komisjonil tõesti täita oma ülesannet teostada järelevalvet liikmesriikide üle ning tagada riiklike haldus- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine;

124. kutsub komisjoni üles tihendama kontakte liikmesriikide ametiasutustega vastastikuse teabevahetuse eesmärgil, et lahendamist vajavad küsimused viivitamata lahendada;

125. on väga mures mõne liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide jätkuvalt madala kvaliteedi ning nende süsteemide täiustamise aegluse pärast;

126. kutsub komisjoni üles lisama finantsmäärusesse ministrite tasandil välja antud ja alla kirjutatud ning sõltumatu audiitori poolt nõuetekohaselt auditeeritud kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide nõue, mis oleks esimene oluline samm riikide aruandekohustuse suurendamiseks liidu vahendite kasutamisel; on seisukohal, et selle vahendi kasutusele võtmiseta ei saa komisjon täita oma ülesannet teostada järelevalvet liikmesriikide üle ning tagada riiklike haldus- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine;

127. juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi kodukorrale, eriti selle VI lisa artikli 6 punktile 3, mille kohaselt võib president vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 265 parlamendi nimel ja eelarvekontrolli eest vastutava komisjoni raporti alusel esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi institutsiooni vastu, kes ei täida kohustusi, mis tulenevad heakskiidu andmise otsustele lisatud märkustest või muudest märkustest, mis on lisatud kulutuste tegemist käsitlevatele resolutsioonidele; tuletab ühtlasi meelde, et eelarvemenetluse käigus tuleb tagada korrapäraste kolmepoolsete kohtumiste tõhus korraldamine, nagu on märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 324;

128. avaldab kahetsust, et nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta)[94], kohastel sertifitseerimisasutustel puuduvad sidusad ja selged auditeerimisstandardid; kutsub komisjoni üles looma koos liikmesriikidega töörühma ühtsete auditeerimisstandardite koostamiseks eesmärgiga edendada sertifitseerimis-/auditeerimisasutuste audititegevust;

129. palub komisjonil esitada parlamendile olemasolevate korraldusasutuste arv ja hinnang nende usaldusväärsuse kohta;

Teadustegevus, energia ja transport – 8 000 000 000 eurot

130. tuletab meelde, et selle poliitikavaldkonna eelarvet täidab suuremas osas komisjon otseselt tsentraliseeritult ning järjest rohkem ametite ja ühisettevõtete kaudu kaudselt tsentraliseeritult;

131. märgib, et kontrollikoja hinnangul on selle poliitikavaldkonna kõige tõenäolisem veamäär 2–5%;

132. märgib ühtlasi, et kontrollikoda leidis, et haldus- ja kontrollisüsteemid olid maksete korrektsuse tagamisel vaid osaliselt mõjusad;

133. märgib, et põhiliseks vigade allikaks selles poliitikavaldkonnas on endiselt teadusuuringute projektide puhul suuremana näidatud personali- ja kaudsete kulude hüvitamine; võtab teadmiseks otsese haldusega seotud reservatsioonide arvu suurenemise (neljalt üheksale), mis on tingitud peamiselt abikõlblikkusnõuete keerukusest;

134. märgib samuti, et teadus- ja arendustegevuse erilise tähtsuse tõttu liidu majandusele on vead selles valdkonnas eriti murettekitavad;

135. tuletab meelde, et kuuendast raamprogrammist abisaajate esitatud kuluaruannetele peab olema lisatud sõltumatu audiitori väljastatud kontrollitõend, milles kinnitatakse, et audiitoril on piisav kindlus, et deklareeritud kulud vastavad abikõlblikkusnõuetele; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon ise on tunnistanud, et kontrollitõendite saamiseks esitatud tingimused on liiga ranged;

136. tunneb muret asjaolu pärast, et kontrollikoda leidis nii 2009. kui ka 2008. aastal vigu 43% auditeeritud kuluaruannetes, mille kohta kontrolli teostanud audiitor oli enne kulude hüvitamise taotluse esitamist väljastanud märkusteta arvamuse;

137. märgib, et kuigi komisjoni poolt tagasi nõutud abikõlbmatute kulude maht 2009. aastal oluliselt suurenes, kasvasid samas ka tagasinõudmist ootavad summad, mille kogumaht peaaegu kolmekordistus, kasvades 31 500 000 euroni;

138. on seisukohal, et üldsuse usaldus teadusuuringute, energeetika ja transpordi valdkonna vastu on väga tähtis, sest selle valdkonna osakaal liidu eelarves lähiaastatel eeldatavasti suureneb;

139. kutsub komisjoni üles tagama, et ebakorrektsetele kuluaruannetele kontrollitõendeid väljastanud sõltumatutele audiitoritele selgitatakse deklareeritud kuludele kehtivaid abikõlblikkustingimusi ning vajaduse korral pannakse nad selliste tõendite eest vastutama, vaatama üle abisaajate kuluarvestuse metoodika eelkontrollitõendite väljastamise süsteemi toimimise, vähendama tagasinõudmist ootavate ebakorrektselt makstud summade kuhjumist ja vajaduse korral sanktsioone rakendama, veelgi lihtsustama teadustöö rahastamise eeskirju, parandama oluliselt VKEde juurdepääsu teadustöö rahastamisele ning tagama täieliku vastutuse liidu raha nõuetekohase kasutamise eest;

140. tuletab meelde oma üleskutset komisjonile tagada õiguskindlus, hoidudes kohaldamast osalemiseeskirjade rangemat tõlgendust tagasiulatuvalt ning hoidudes nõudmast vahendite saajatelt komisjoni teenistuste poolt juba heaks kiidetud finantsaruannete uuesti koostamist, vähendades sellega vajadust järelauditite ja tagasiulatuvate korrektsioonide järele; palub komisjonil kiiresti lahendada pooleliolevatest kontrollidest tingitud varasemad olukorrad, tegutsedes arukalt ning austades usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid; soovitab selliste varasemate olukordadega seotud vaidlused lahendada kõikide poolte kokkuleppe abil, mis põhineks nt sõltumatul kordusauditil ja/või sõltumatu vahendaja sekkumisel;

141. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on hakanud kasutama sanktsioone teadusuuringute valdkonnas (34 meedet, saadud 514 330 eurot); toetab sellegipoolest siseauditi talituse järeldust, et vaja on tugevat pettuste tuvastamise mehhanismi;

142. kutsub komisjoni ühtlasi üles tagama seda, et komisjoni siseauditi talitusel oleksid ELi loodud asutuste suhtes, kes on juriidilised isikud ja saavad toetust ELi eelarvest (liidu ühisettevõtted), finantsmääruse artikli 185 lõike 3 kohaselt samad volitused mis komisjoni talituste suhtes;

143.  on seisukohal, et kaheksanda raamprogrammi aluseks peaks olema põhjalik käsitluse muutus, sealhulgas preemiasüsteemi sisseviimine, mis asendaks osaliselt praegust ettemaksude süsteemi, ja riskikapitalile parem juurdepääs, et suurendada tõhusust;

Välisabi, arengukoostöö ja laienemine – 6 600 000 000 eurot

144. tuletab meelde, et suuremat osa selle poliitikavaldkonna kulutustest haldavad komisjoni talitused tsentraliseeritud halduse kaudu kas komisjoni peakorterites või haldavad neid komisjoni delegatsioonid (pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist ELi delegatsioonid); võtab teadmiseks asjaolu, et üha enam kasutatakse ühist haldamist, nt toiduainete rahastamisvahendi puhul;

145. on seisukohal, et terveid kulutuste valdkondi, mitte ainult üksikuid projekte tuleb hinnata üldise vigade suundumuse seisukohast;

146. märgib, et kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär auditeeritud valdkonnas 2–5%;

147. märgib ühtlasi, et kontrollikoja üldise hinnangu kohaselt on järelevalve- ja kontrollisüsteemid ainult osaliselt tõhusad;

148. märgib ühtlasi, et kontrollikoda leidis, et aasta tegevusaruanne ja EuropeAidi peadirektori avaldus annavad maksete korrektsust puudutavale finantsjuhtimisele ainult osaliselt õiglase hinnangu;

149. märgib, et kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide haldus- ja kontrollisüsteemide hindamine on jätkuv protsess, mis toimub ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) detsentraliseeritud halduse tegevuskava raamistikus, mis toob kaasa haldusvolituste üleandmise komisjonilt IPA konkreetsele komponendile, programmile või meetmele;

150. palub komisjonil teha tihedat koostööd kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, et tõhusalt täiustada haldus- ja kontrollisüsteeme, edendada pettusevastase võitluse parimaid tavasid ning tagada, et nende riikide tavad vastavad liidu kõikidele eeskirjadele ja normidele;

151. taunib asjaolu, et mõnes potentsiaalses kandidaatriigis jätkuvad avalikus halduses ametisse nimetamised, mis on vastuolus avaliku teenistuste seadusega; peab kahetsusväärseks, et kohtusüsteem toimib sageli halvasti; palub komisjonil anda kõikidele potentsiaalsetele kandidaatriikidele vajaliku oskusteabe ja institutsioonilised teadmised, et võidelda edukalt korruptsiooni vastu ja jätkata vajalikke reforme;

152. on mures kõrgete tagasilükkamismäärade pärast riikides, kus kasutatakse detsentraliseeritud rakendussüsteemi, s.t kus liidu delegatsioonid teostavad hankedokumentide üle eelkontrolli; rõhutab, et nende riikide ametiasutustel tundub olevat raskusi otsustavate täiustuste tegemisel, mida on vaja, et loobuda komisjonipoolsest eelkontrollist; palub komisjonil ja kandidaatriikidel süvendada arutelu ja tagada tõhus koostöö;

153. võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 12/2009 „Komisjoni projektide mõjusus justiits- ja siseküsimuste valdkonnas Lääne-Balkani riikides”;

154. väljendab heameelt, et kontrollikoda on andnud positiivse hinnangu humanitaarabi valdkonnas kohaldatavatele järelevalve- ja kontrollisüsteemidele; sellegipoolest palub komisjonil pöörata suuremat tähelepanu järelmeetmetele, mida võetakse tema poolt koostööpartnerite juures läbi viidud auditite käigus tuvastatud puudustega tegelemiseks, ning neid meetmeid täielikult ära kasutada, samuti pöörata tähelepanu humanitaarhankekeskuste kasutamise ulatuse järelevalvele;

155. kutsub välissuhete peadirektoraadi järeltulijat üles viima lõpule järelkontrolli metoodika väljatöötamine ning võtma koheselt meetmeid siseaudiitori sellekohaste soovituste rakendamiseks;

156. kutsub laienemise peadirektoraati üles töötama välja ja võtma kasutusele süsteemi, mis lihtsustaks läbiviidud kohapealsete kontrollide analüüsi ja järelemeetmete võtmist, ning suunama piisavalt vahendeid läbivaatamata lõpparuannete analüüsimiseks, mille on esitanud hiljuti liiduga ühinenud liikmesriigid, kuid mis puudutavad ühinemiseelset aega;

157. kutsub humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraati üles parandama humanitaarabimeetmete taotluste hindamise dokumenteerimist (näiteks viima sisse standardsed hindamisaruanded) ning andma aru oma kogemustest toiduainete rahastamisvahendi rakendamisega oma 2010. aasta tegevusaruandes;

158. märgib, et välisabi andmisel võib olla ka negatiivne mõju, näiteks kui abi saavate riikide korruptiivsed režiimid vahendeid kuritarvitavad, ning et tööd sellise mõju ärahoidmiseks tuleb pidada esmatähtsaks;

159. väljendab heameelt asjaolu üle, et aastatel 2007–2010 toetas komisjon ELiga ühinemise kandidaatriikide pingutusi õigussüsteemi parandamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel 396 000 000 euroga, ning on rahul neis valdkondades saavutatud edusammudega; hoiatab siiski ülemäärase optimismi eest ja palub komisjonil esitada tõendeid selle kohta, et neid rahalisi vahendeid kasutati tõhusalt, ning anda teada, kas järelevalvestruktuuride parandamine on ka tegelikult suurendanud korrumpeerunud osalejatele määratavaid karistusi, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite korral, kas seadusi on täiel määral rakendatud ja kas reformid jätkuvad;

160. märgib murelikult, et kontrollikoda tuvastas puudusi detsentraliseeritud rakendussüsteemis Horvaatias ja Türgis; palub komisjonil anda aru kõikidest meetmetest, mida selle probleemi lahendamiseks on võetud, ning anda hinnang ohustatud kulutuste ulatuse kohta;

161. palub komisjonil ja eelkõige laienemise peadirektoraadil suurendada jõupingutusi programmi PHARE, programmi CARDS ja ülemineku rahastamisvahendi lõppdeklaratsioonidega tegelemisel ning jätkata nende programmide sulgemist arukalt ja piisavalt kiiresti;

162. peab kahetsusväärseks asjaolu, et märkimisväärset osa ühinemiseelsest abist käsitletakse kontrollikoja aastaaruande 3. (põllumajandus – 254 000 000 eurot) ja 4. (ühtekuuluvus – 65 000 000 eurot) peatükis; on üllatunud, et erinevalt varasematest aastatest ei sisalda kontrollikoja aastaaruanne teavet kolmandatesse riikidesse tehtud auditivisiitide arvu kohta;

163. peab kahetsusväärseks asjaolu, et regionaalpoliitika peadirektoraat ei teinud 2009. aastal ühtegi auditivisiiti Horvaatiasse, ehkki seal on suuri probleeme hankeprotsessiga;

164. kutsub komisjoni ühtlasi üles teavitama rahvusvahelisi organisatsioone, et tulevane liidu abi sõltub kinnitavate tõendite andmisest kinnitava avalduse kujul;

165. palub kontrollikojal põhjendada, miks tema välisabi peatüki tehingute valim andis suhteliselt madala veamäära (13%), suure osa mittekvantifitseeritavatest vigadest liidu delegatsioonide tasandil ning miks ei leitud täpsus- ja tõendamisvigu valdkonnas, mis oma olemuselt sisaldab suurt rahaliste vahendite väärkasutamise ohtu; palub komisjonil ja eelkõige liidu delegatsioonidel esitada selge auditiinfo ja kogu muu vajalik teave, et hõlbustada kontrollikoja analüüsi;

Haridus ja kodakondsus – 2 200 000 000 eurot

166. tuletab meelde, et suuremat osa selle valdkonna kulutustest hallatakse kaudselt tsentraliseeritud halduse või halduskoostöö kaudu;

167. avaldab heameelt, et komisjonil on selles valdkonnas positiivne roll liikmesriikidele suuniste andjana, ning kutsub komisjoni üles jätkama heade tavade levitamist liikmesriikide ametiasutustes;

168. märgib, et kontrollikoda leidis, et sulgemiste veamäär oli 2–5% ning selle poliitikavaldkonna järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid 2009. aastal programmide ja projektide sulgemise korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad;

169. on mures, et valimisse kuulunud 120 projektist ja programmist esines 29 (24%) sulgemisel kvantifitseeritavaid vigu;

170. on mures, et komisjoni tasandi järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei suutnud 2009. aastal avastada ja parandada märkimisväärsel arvul vigu vastava aasta sulgemistes;

171. kutsub komisjoni üles jätkama sulgemisprotsessi kontrollide tõhustamist, et tagada vigade avastamine ja parandamine ning vältida juba avastatud vigade kordumist;

Majandus- ja rahandusküsimused – 700 000 000 eurot

172. tuletab meelde, et selle poliitikavaldkonna peamised programmid saavad vahendeid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendast ja kuuendast raamprogrammist (222 000 000 eurot), liidu ametite ühendatud rahastamisest (116 000 000 eurot), välistegevuse tagatisfondist (92 000 000 eurot) ning ettevõtete ja ettevõtluse mitmeaastasele programmile järgnenud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist (175 000 000 eurot);

173. tuletab ühtlasi meelde, et enamikku kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi meetmetest rahastatakse komisjoniga sõlmitud toetuslepingu alusel, kusjuures toetusi makstakse järgmiselt: pärast toetuslepingu allkirjastamist tehakse ettemakse, seejärel vahe- ja lõppmaksed, millega hüvitatakse abisaajate kuluaruannetel põhinevad abikõlblikud kulud;

174. tuletab meelde, et parlament palus 2007. ja 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides komisjonil võimaldada abisaajatel kasutada keskmist personalikulu kuluüksuse kohta ning mitte nõuda konkreetsesse uurimisprojekti aktiivselt kaasatud isikute kohta eraldi kulude väljatoomist; väljendab seetõttu heameelt komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsuse C(2011)0174 üle kolme meetme kohta, mis hõlbustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1982/2006/EÜ ja nõukogu otsuse nr 970/2006/Euratom rakendamist;

175. märgib, et peamine toetuste korrektsusega seonduv risk seisneb selles, et abikõlblikke kulusid näidatakse kuluaruannetes suuremana ja komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemidega seda ei avastata ning kontrollikoja hinnangul on kuluaruannetel põhinevate maksete korrektsusega seonduv risk suur;

176. võtab teadmiseks kontrollikoja illustreerivad näited seoses järgmisega:

–  kuues raamprogramm, kus ei avastanud tõsiseid kuluaruannete puudusi ei kontrollitõendit väljastanud firma ega komisjoni tellimusel kaks järelkontrolli teinud organisatsiooniväline audiitorfirma;

–  seitsmes raamprogramm, millest abisaaja rakendas personalikulude arvutamiseks metoodikat, mis ei vastanud ei kuuenda ega seitsmenda raamprogrammi eeskirjadele, ning sellest tulenevalt näidati ühe auditeeritud projekti deklareeritud kulusid rohkem kui 17% suuremana, kusjuures sama metoodikat kohaldati veel 13 projekti suhtes;

–  Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) – haldusalane koostöö – mille puhul kontrollikoda täheldas, et need kulud, mida ühendus ei oleks pidanud rahastama või mille tõendamiseks ei olnud piisavalt dokumente, moodustasid peaaegu 10% auditeeritud valimi kuludest, samuti täheldas kontrollikoda tõsiseid puudusi hankemenetlustes ja -eeskirjades;

177. märgib murega, et kontrollikoda avastab jätkuvalt vigu maksetes, mille kohta tunnustatud audiitor oli väljastanud märkuseta arvamuse, ning kontrollikoda leiab, et kontrollitõendid on deklareeritud kuludes esinevate vigade tuvastamiseks ainult osaliselt mõjusad;

178. märgib, et kontrollikoda jõudis seisukohale, et selle poliitikavaldkonna maksetes olulisi vigu ei esinenud, kuid et kontrollikoda soovitas tähelepanu pöörata teadusuuringute raamprogrammide kuludes leitud vigade liigile ja ulatusele; märgib, et kuigi kaht selle poliitikavaldkonna järelevalve- ja kontrollisüsteemi kolmest peeti maksete korrektsuse tagamisel tõhusaks, siis üks süsteem oli ainult osaliselt tõhus;

179. kutsub komisjoni üles:

–   uurima eelkontrolli praegust süsteemi, et hinnata selle tõhusust;

   kaaluma kogemustest lähtudes, kas abisaaja poolt määratud välisaudiitori kontrollitõendi kasutamine on tõhus kontroll ning uurima alternatiivseid kontrollimeetodeid;

–   suurendama kontrolli teostavate audiitorite teadlikkust kulude abikõlblikkuse eeskirjadest eesmärgiga suurendada nende poolt välja antavate kontrollitõendite usaldusväärsust ning vajaduse korral panna audiitorid vastutama;

–   veelgi parandama oma hankemenetluste eelkontrollide ja vahe-/lõppmaksete kvaliteeti ning tagama, et järelkontroll oleks töökavades ette nähtud;

C. ESMATÄHTSAD TEGEVUSED

180. palub komisjonil esitada pädevale parlamendikomisjonile kava meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta seoses riiklike haldusdeklaratsioonidega, komisjoni juhtimisstruktuuri lõpuleviimisega, maksete süsteemse katkestamise ja peatamisega ja selle meetme lõpetamisega ning korrektsioonimehhanismide parandamisega;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse menetluse reform

181. palub komisjonil korraldada institutsioonidevaheline foorum, mis hõlmaks esimeses etapis kõige kõrgemal tasemel nõukogu, komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi esindajaid ning teises etapis liikmesriikide parlamentide ja kõrgemate auditeerimisasutuste esindajaid, et alustada laiaulatuslikku arutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse menetluse üle;

182. palub komisjonil esitada ettepanekud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tähtaegade lühendamiseks, nii et hääletus täiskogul saaks toimuda käsitletavale eelarveaastale järgneval aastal; innustab kontrollikoda ja kõiki institutsioone lühendama ja tugevdama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, muutes selle liidu maksumaksjate jaoks läbipaistvamaks ja mõistetavamaks;

Riiklikud haldusdeklaratsioonid

183. rõhutab, et riiklikud haldusdeklaratsioonid on vahend, millega suurendatakse liikmesriikide vastutust Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise eest, sest liidu vahendite kasutuse seaduslikkuse, korrektsuse ja tulemuslikkuse tagamisse on kaasatud nii liikmesriikide parlamendid kui ka siseriiklikud auditeerimisasutused; on seisukohal, et riiklikud haldusdeklaratsioonid annavad liikmesriikide asutustele ja Euroopa Liidu institutsioonidele võimaluse teha koostööd ja austada seejuures täielikult teineteise funktsiooni ja kohustusi;

184. tuletab meelde, et parlament on alates 2005. aastast kutsunud komisjoni üles tegema ettepanekut kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmiseks;

185. rõhutab, et mitte ainult Euroopa Liidu vahendite haldajad, vaid ka liikmesriikide vahendite haldajad peaksid olema kohustatud kulutuste kohta aru andma, sest liikmesriikide ametiasutused täidavad 80% eelarvest;

186. on korduvalt nõudnud, et iga liikmesriigi rahandusminister koostaks ja allkirjastaks rahaliste vahendite kasutamise kohta riikliku haldusdeklaratsiooni, ning on teinud ettepaneku ka selle kohta, et siseriiklik auditeerimisasutus või mõni muu sõltumatu auditeerimisasutus peaks rahandusministri koostatud riikliku haldusdeklaratsiooni auditeerima, sest ministri deklaratsiooni võib üldjuhul auditeerida iga sõltumatu auditeerimisasutus;

187. tunneb heameelt, et mõned liikmesriigid (Taani, Madalmaad, Ühendkuningriik ja Rootsi) esitavad riiklikud haldusdeklaratsioonid, kuid märgib, et need erinevad kvaliteedi ja selguse poolest;

188. on seisukohal, et asjaolu, et nimetatud liikmesriigid esitavad riiklikud haldusdeklaratsioonid, näitab ülejäänud liikmesriikidele, et see on teostatav;

189. märgib, et komisjoni ettepanekus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta (KOM(2010)0815, artikkel 56) nähakse ette Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnituse kasutuselevõtmine haldustasandil; rõhutab, et parlament on seisukohal, et see ettepanek on samm lõppeesmärgi ehk riiklike haldusdeklaratsioonide suunas;

190. kutsub komisjoni üles esitama ametlikku ettepanekut liikmesriikide rahandusministrite allkirjastatud kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmiseks järgmiste etappidena:

–    olemasolevate riiklike haldusdeklaratsiooni kvaliteedi, terviklikkuse, erapooletuse, asjakohasuse ja kasulikkuse analüüs, sh hinnang esitatud teabe lisandväärtusele ja deklaratsioonide võimalikele puudustele;

–    suuniste koostamine deklaratsioonide ühiste põhiaspektide kohta, et deklaratsioonidest oleks kasu nii komisjonile kui ka kontrollikojale;

–    tuleb koostada ajakava, milles on esitatud kuupäev, mil liikmesriigid peavad olema riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmise protsessi peamised etapid lõpetanud, kuupäev, alates millest on terviklikud, usaldusväärsed ja kasulikud riiklikud haldusdeklaratsioonid Euroopa Liidu rahaliste vahendite saamise tingimuseks, ning kuupäev, mil kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid lisatakse finantsmäärusesse;

ja teeb ettepaneku, et riiklike haldusdeklaratsioonide sisu peaks vastama rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele ning peaks aitama kontrollikojal auditit läbi viia;

Komisjoni juhtimisstruktuuri lõpuleviimine

191. rõhutab, et nii peadirektorite iga-aastane tegevusaruanne kui ka volinike kolleegiumi koondaruanne on olulised dokumendid, mis aitavad komisjonil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru anda;

192. sarnaselt üleskutsega koostada riiklikud haldusdeklaratsioonid poliitilisel tasandil kutsub komisjoni üles viima oma juhtimisstruktuur lõpule sel viisil, et peadirektoraadi iga-aastasele tegevusaruandele kirjutab alla ka vastutav volinik ning koondaruandele (mis sisaldab ka liikmesriikide ja poliitikavaldkondade kaupa tehtud kvaliteedikontrolli tulemustabelit) kirjutab alla Euroopa Komisjoni president;

193. märgib, et komisjoni juhtimisstruktuuri lõpuleviimiseks tuleb komisjonil tugevdada menetlusi, mille abil saaks kolleegium vastu võtta koondaruande ja volinikud saaksid osaleda peadirektoraatide iga-aastase tegevusaruande koostamisel, mis hõlmab järgmisi, 2010. aasta suhtes kohaldatavaid meetmeid:

–   edastada parlamendi pädevale komisjonile ja avaldada selle koosoleku protokoll, kus kolleegium võtab vastu koondaruande;

–   edastada parlamendi pädevale komisjonile peadirektori avaldus, mis käsitleb vastutava volinikuga kohtumist ja milles antakse selge ja täielik ülevaade nende kaalutlustest seoses iga-aastase tegevusaruandega ja võimalikest reservatsioonidest;

194. rõhutab, et nimetatud meetmed ei tohi mingil juhul vähendada ühegi peadirektori ega volitatud eelarvevahendite käsutaja otsest vastutust;

Maksete katkestamise ja peatamise süsteemne käivitamine ning meetme lõpetamine

195. märgib, et kogu 2009. aastal oli kinnitatud finantskorrektsioonide summa ainuüksi struktuurimeetmete puhul kokku 7 719 000 000 eurot (Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruanne, lk 112); märgib, et sellest täideti ja registreeriti raamatupidamisarvestuses siiski ainult 5 387 000 000 eurot (7 719 000 000 - 2 332 000 000) (lk 103); on seisukohal, et korrigeerimisele kuuluvate summade ja tegelikult korrigeeritud summade vahelise erinevuse tõttu tuleb hakata makseid ilma komisjoni otsuseta automaatselt peatama, kui on tõendeid juhtimis- ja järelevalvesüsteemide toimimise olulistest puudujääkidest;

196. kutsub komisjoni üles kehtestama maksete katkestamise ja peatamise süsteemse käivitamise juhtudeks, kui on tõendeid liikmesriikide juhtimis- ja järelevalvesüsteemide toimimise olulistest puudujääkidest;

197. on seisukohal, et maksete süsteemse katkestamise ja peatamise võimaldamiseks tuleb teha järgmist:

–    edastada parlamendi pädevale komisjonile selge teave kõigi seniste katkestamiste ja peatamiste ning selliste otsuste põhjuste kohta;

–    määrata kindlaks kõigi peadirektoraatide suhtes kohaldatavad selged ja ühemõttelised kriteeriumid, mis ei võimalda tulevaste maksete puhul vabalt otsustada, millal maksed katkestada/peatada ja millal katkestamine/peatamine lõpetada; selleks tuleb luua süstemaatiline mehhanism, mis ei sõltu poliitilisel tasandil tehtud eelnevatest otsusest;

–   lisada finantsmäärusesse põhimõte maksete süsteemse katkestamise ja peatamise kohta, kui on tõendeid liikmesriikide juhtimis- ja järelevalvesüsteemide toimimise olulistest puudujääkidest, ning töötada liikmesriikidele välja põhjalikud suunised, mis aitaksid liikmesriikide ametiasutustel vältida arusaamatusi ja eeskirjade eiramist;

–    komisjon peab edastama koopia kõigist sissenõudmistaotlustest ja kõigist finantskorrektsioone käsitlevatest kirjadest asjaomase liikmesriigi parlamendile ja kõrgemale auditeerimisasutusele ning Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile;

Korrektsioonimehhanismide parandamine

198. nõuab, et komisjon parandaks korrektsioonimehhanisme ja tagaks, et valesti tehtud maksete finantstagajärjed jäävad abisaajate ja mitte maksumaksjate kanda;

199. on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb muu hulgas esitada parlamendi pädevale komisjonile

–    selge, ammendav ja täiesti õige loetelu kõigist finantskorrektsioonidest alates 2000. aastast ning teave selle kohta, kas alusetult saadud maksed on tagasi kantud või kasutatud muude projektide jaoks; viimasel juhul tuleb esitada ka nende asendusprojektide kvalitatiivne hinnang;

–    meetmed, mis tuleb võtta tulenevalt kontrollikoja järeldusest selle kohta, et „komisjon ei saa liikmesriikidelt alati usaldusväärseid andmeid” (2009. aasta aastaaruanne, punkt 1.49), loetelu asjaomastest liikmesriikidest ja eeskirjade eiramiste arvust ning teave aastateks 2007−2013 kasutusele võetud „tüüpmeetmete” (komisjoni vastus kontrollikoja 2009. aasta aastaaruandes) tulemuste kohta;

–    tegevuskava selle kohta, kuidas paremini integreerida ja ühitada kontrollikoja järeldused iga-aastaste veamäärade kohta abisaaja tasandil ning komisjoni töö, mis hõlmab nende järelduste järelmeetmeid, samuti finantskorrektsioone ja eri programmide kogu kestuse jooksul kuni sulgemismenetluseni tagasi nõutud summasid, samuti selliste maksete tuvastamist, mille suhtes võib olla vaja kohaldada lisakontrolli ja raamatupidamisarvestuse kontrollimenetlust, ning paremaid järelmeetmeid liikmesriikide jõupingutustele summade tagasinõudmisel;

Tulemuslikkuse hindaja

200. kutsub komisjoni üles nimetama tulemuslikkuse hindaja, kes koostab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318 nõutava aruande, mille volinike kolleegium peab heaks kiitma, et anda kinnitus selgest vastutusest nimetatud aruande eest;

201. on seisukohal, et hindamisaruanne tuleb koostada selliselt, et peamiste tulemuslikkuse näitajate, nende õigusliku/poliitilise aluse, kulutuste suuruse ja saavutatud tulemuste vaheline seos tuuakse selgelt ja läbipaistvalt välja, siseaudititalitus peaks auditeerima aruande koostamisel kasutatavat meetodit ning hindama ka kogu tehtud tööd ja kõigi komisjoni talituste poolt kasutatavad peamised tulemuslikkuse näitajad tuleb avalikustada;

202. on seisukohal, et hindamisaruanne tuleks esitada täiskogule arutelu ajal, kuhu kutsutakse hindamisaruande kohta oma arvamust avaldama ka kontrollikoda;

Uue kulutuste loogika kasutuselevõtmine

203. kutsub komisjoni üles võtma kulutuste kvaliteedi parandamiseks ning liidu maksumaksjate raha õigeks ja targaks kasutamiseks kasutusele uue kulutuste loogika, mis hõlmab järgmisi põhimõtteid:

–    Euroopa Liidu eelarve koostamine kavandatud meetmete läbivaatamise, kaasatud organite ja abisaajate tulemuste saavutamise kulude ja nende eesmärkide alusel, mida on võimalik olemasolevate vahenditega saavutada;

–    süsteemide ja programmide kujundamine realistlike ja võimalikult lihtsatena;

–    kulude eest täieliku ja kokkulepitud vastutuse võtmine;

ja teeb ettepaneku, et komisjon uuriks koostöös kontrollikojaga menetlust, et saada üldine kinnitav avaldus iga finantsperspektiivi kohta, ning kuni puudub õiguslik alus selle kohustuslikuks muutmiseks, kohaldaks seda vabatahtlikult;

D. ARVAMUST AVALDAVATE KOMISJONIDE TÄHELEPANEKUD

Arengukomisjon

204. väljendab muret, et kontrollikoja hinnangul on välisabi ja arengukoostöö järelevalve- ja kontrollimehhanismid maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad ning maksed sisaldasid olulisel määral vigu; väljendab muret selle pärast, et kontrollikoda leidis mõnedes lõppmaksetes vigu, mida komisjon ei olnud avastanud, ning et komisjon ei teosta järelevalvet selle üle, mil määral partnerid humanitaarhankekeskusi kasutavad; väljendab heameelt asjaolu üle, et vigadest mõjutatud maksete hulk (13%) oli eelmiste aastatega võrreldes enam kui poole väiksem, kuid rõhutab siiski, et tuleb teha jõupingutusi selle protsendimäära täiendavaks vähendamiseks;

205. märgib, et humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat ei käsitle partnerite süsteemide tavaauditite käigus leitud vigu alati õigeaegselt[95]; seepärast nõuab tungivalt, et humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat tugevdaks oma järelevalve- ja järelmeetmete alast võimekust;

206. palub komisjonil integreerida keskkonnaaspektid terviklikumalt arenguprojektidesse, sh eelarvetoetuse programmidesse, ning hinnata keskkonnaaspektide süvalaiendamist arengukoostöös; peab kahetsusväärseks, et need puudujäägid võivad olla tingitud personalinappusest, ning ootab huviga Euroopa välisteenistuse loomisega kaasnevaid edusamme;

207. nõuab veel kord, et partnerriikide arengukoostöö rahastamisvahendi riiklike strateegiadokumentide koostamisse ja ülevaatamisse kaastaks rohkem parlamente ning selles küsimuses konsulteeritaks kohaliku kodanikuühiskonnaga;

208. nõuab tungivalt, et komisjon aitaks partnerriikidel arendada parlamentaarse kontrolli ja auditivõimekust ning suurendaks läbipaistvust ja parandaks üldsuse juurdepääsu teabele, eriti kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, vastavalt arengukoostöö rahastamisvahendi määruse[96] artikli 25 lõike 1 punktile b, ning palub komisjonil tehtud edusammude kohta regulaarselt aru anda;

209. palub taas kord komisjonil näidata, et ta on kulutanud vähemalt 20% arenguabist põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule, sealhulgas ohutu juurdepääs veele ja kanalisatsioonile; soovitab lisaks teostada põhjalikud mõjuhinnangud nende kulutuste kohta, et maksimeerida ettevõetud programmide tulemuslikkust;

210. palub komisjonil pöörata arenguriikides suuremat tähelepanu naiste tervisele üldiselt ning eelkõige emade tervise edendamisele, sest see on valdkond, kus ollakse aastatuhande arengueesmärkide saavutamisest kõige kaugemal;

211. rõhutab, et arenguabimehhanismid tuleks samuti suunata jõukuse loomise edendamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele, sest jõukuse loomine on oluline vaesuse leevendamise vahend; tuletab meelde, et arenguriikides kaob igal aastal hinnanguliselt 800 000 000 000 miljardit eurot ebaseaduslike kapitalivoogude kaudu ning selle ärahoidmine võib osutuda vaesuse leevendamisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel otsustavaks;

212. peab tänuväärseks, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organisatsioonidel on sageli erilised kogemused ja oskused, mida mujalt ei leia; väljendab siiski muret, et komisjon ei tõesta eelnevalt veenvalt, kas ÜRO organisatsiooni valimine on tegelikult tõhusam ja tulemuslikum kui teised abi andmise viisid[97]; palub komisjoni kasutada läbipaistvamat ja objektiivsemat abi rakendamise kanalite valiku protsessi;

213. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi poolt rahvusvaheliselt rahastatava tegevuse parema silmapaistvuse.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

214. märgib, et aastate 2000–2006 finantsraamistiku alusel Euroopa Sotsiaalfondile 2009. aastaks eraldatud maksete assigneeringute kasutamismäär oli 97,1% (1 540 000 000 eurot); märgib, et vahemaksete ja eelrahastamise maht aastate 2007–2013 finantsraamistiku alusel kasvas 11 300 000 000 euroni; tunnustab komisjoni jõupingutusi finantsjuhtimise parandamisel; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriigid ei kasuta finantskriisile vaatamata ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid;

215. märgib, et vigade määr on viimase kolme aasta jooksul vähenenud (54%-lt 2007. aastal 36%-le 2009. aastal); tunnustab komisjoni pingutusi vigade määra vähendamisel; nõuab suuremaid pingutusi eelkõige abikõlbmatute kulude hüvitamise vähendamiseks;

216. kutsub komisjoni üles panustama finantsjuhtimise parandamisse, jätkates tegevusprogrammi, millega kiirendatakse otsuste tegemist finantskorrektsioonide kohta;

217. avaldab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Sotsiaalfondi programmi täitmisel 2009. aastal keskenduti Euroopa tööhõivestrateegiale, eelkõige meetmetele, mis on suunatud tööalase konkurentsivõime parandamisele tööturul (30,6%[98]), haridust ja kutseõpet arendavale tegevusele (22,8%1), sotsiaalsele kaasatusele (20,8%1) ja võrdsetele võimalustele (6,5%1);

218. hindab komisjoni püüdlusi saada kõigilt liikmesriikidelt põhjalik aruandlus auditeerimisasutuste iga-aastaste kontrolliaruannete ja ülevaatlike aastaaruannete kaudu;

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

219. rõhutab, kui olulised on eelarveread 17 02 02 (tarbijakaitsemeetmed) ja 17 01 04 03 (seotud halduskorraldusega) tarbijapoliitika programmi 2007–2013 kõikide iga-aastaste tööprogrammide tulemuslikuks rakendamiseks ning kutsub komisjoni üles juhtima rohkem avalikkuse tähelepanu olemasolevatele toetustele (eelkõige seoses tarbijakaitsealase koostöö määruse (määrus (EÜ) nr 2006/2004[99]) raamistikus võetavate ühismeetmetega, mille kohta taotlusi ei saadud); on rahul 2009. aastal tarbijapoliitika valdkonna järelevalvemeetmeid käsitlevale katseprojektile eraldatud täiendavate vahendite (2 000 000 eurot) tulemusliku kasutamisega;

220. tunneb heameelt tarbijaturgude tulemustabeli järgmiste väljaannete kui turgude parema jälgimise ja innovatiivse järjestamise olulise vahendi üle; on seisukohal, et loodud empiiriline alus peaks olema aluseks uutele poliitilistele tõdemustele liidu ja riiklikul tasandil, ning palub komisjonil kasutada tarbijaturgude tulemustabeli tulemusi oma poliitikakujundamisel kõikides asjaomastes valdkondades;

221. võtab suure huviga teadmiseks Rahvatervise Programmi Täitevameti muutmise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiks ning selle esimese tegevusaasta laiendatud volituste alusel; õnnitleb Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametit tarbijapoliitika programmi (otsus nr 1926/2006/EÜ[100]) raames toetuste ja lepingute haldamisele seatud eesmärkide saavutamise puhul; näeb sellegipoolest probleemi asjaolus, et 3% maksetest tehti pärast maksetähtaega;

222. tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud, et saavutada siseturu rakendamise ja arendamisega (eelarverida 12 02 01) seotud maksete assigneeringute 92%-line täitmismäär; märgib, et programmi SOLVIT (eelarverida 12 02 02) täitmismäär saab eeldatavasti olema peaaegu 92%, kui võtta ühtekokku arvesse 2008., 2009. ja 2010. aasta makseid; kordab programmi SOLVIT jaoks eraldi eelarverea säilitamise vajadust;

223. rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsust ning nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks VKEde jaoks mõeldud praeguste rahastamisprogrammide tulemuslikkust ja lihtsustaks VKEde osalemist liidu teadusprogrammides, võttes liidu eelarves kasutusele uuenduslikke rahastamisvahendeid;

224. võtab teadmiseks kontrollikoja märkused ebaseaduslikult liidu territooriumile toodud kaupade kohta (kontrollikoja aastaaruande punktis 2.22) ja komisjoni vastuse, milles viidatakse ajakohastatud tolliseadustikuga tagatud täpsustusele; palub komisjonil anda nii kiiresti kui võimalik aru Euroopa Kohtu asjaomaste otsuste alusel võetud järelmeetmetest;

225. ergutab liikmesriike kasutama asjakohaseid riskianalüüsi meetodeid, et keskenduda kõrge riskiga kauplejate või kaubasaadetiste tollikontrollile; lisaks kutsub liikmesriike üles täiendama riskidel põhinevaid kontrolle teatud hulga juhuvalikul põhinevate kontrollidega; palub komisjonil pöörata ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätete koostamisel erilist tähelepanu kauba füüsilise kontrolli tõhususele nii maksunduse kui ka ohutuse/turvalisuse seisukohast; ning nõuab eel- ja järelkontrolli parandamist lihtsustatud menetluste ja keskse tollivormistuse puhul.

Transpordi- ja turismikomisjon

226. märgib, et lõplikult vastu võetud ja hiljem aasta jooksul muudetud 2009. aasta eelarves oli transpordi- ja turismikomisjoni pädevusvaldkonna poliitilisteks meetmeteks ette nähtud kokku 2 427 000 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 2 103 000 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib lisaks, et nendest vahenditest eraldati

–   üleeuroopalisele transpordivõrgule 934 582 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 830 594 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   transpordi turvalisusele 17 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 14 500 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   programmile Marco Polo 64 971 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 29 054 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   transpordiasutustele ja Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveametile nähti ette 146 902 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 109 257 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames transpordi jaoks, sealhulgas esmatähtsa valdkonnana säästva linna liikumiskeskkonna jaoks ette 427 424 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 388 859 000 eurot maksete assigneeringutena;

–   transpordiohutusele 2 750 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena,

–   turismile 3 800 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 3 600 000 eurot maksete assigneeringutena;

227. peab kahetsusväärseks, et 2009. aasta eelarve täitmise kontrollimisel otsustas Euroopa Kontrollikoda keskenduda taas teadus- ja energiapoliitikale ja mitte niivõrd transpordipoliitikale;

228. on rahul üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute jätkuvalt kõrge kasutusmääraga, mis mõlemad on peaaegu 100%; palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks liidu võetud kohustustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on toetanud liidu rahaliste vahendite suurendamist; tunneb heameelt üleeuroopalise transpordivõrgu mitmeaastase programmi (2007−2013) projektide vahekokkuvõtte üle, mis avaldati 27. oktoobril 2010 ja milles nähakse ette üleeuroopalise transpordivõrgu eelarvevahendite optimeerimine ning pannakse suurt rõhku projektide usaldusväärsele finantsplaneerimisele;

229. on mures, et turvalisusele ja transpordisüsteemide optimeerimisele ning reisijate õigustele ette nähtud maksete assigneeringute täitmismäär oli taas madal (73%); väljendab kahetsust, et programmi Marco Polo II maksete assigneeringud suudeti 100%-liselt täita ainult tänu sellele, et üle poole esialgu ettenähtud assigneeringutest paigutati 2009. aasta jooksul ümber;

230. tunneb heameelt, et Galileo programmi maksete assigneeringute täitmismäär on võrreldes 2008. aastaga oluliselt suurenenud, ning rõhutab, kui oluline see programm on logistika- ja säästva transpordi valdkonna jaoks;

231. võtab teadmiseks, et tehingute pisteline kontroll näitab, et veamäär on tõenäoliselt 2–5%; kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid vigade jätkuvaks vähendamiseks;

232. märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul oli Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides seaduslik ja korrektne; tunneb heameelt, ametil õnnestus täita ametikohad, mis 2008. aasta lõpus veel täitmata olid;

233. rõhutab, et regionaal- ja transpordipoliitika parem koordineerimine ning läbipaistvuse loomine maksumaksjale ja eelarvepädevatele institutsioonidele antava nõuetekohase teabe kaudu on hädavajalik eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisel, sest praegu hinnatakse projektide Euroopa lisandväärtust harva ja seetõttu ei kasutata rahalisi vahendeid näiteks kitsaskohtade, piiriprobleemide või puuduvatest ühendustest tulenevate probleemide lahendamiseks optimaalselt;

234. nõuab tungivalt, et transpordiprojektide valimine ja heakskiitmine oleks ühtekuuluvuspoliitika raames usaldusväärsemalt korraldatud;

235. tunneb heameelt Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 8/2010 üle ELi raudteeinfrastruktuuri investeeringute kohta ning eelkõige tähelepaneku üle, et üleeuroopalise transpordivõrgu praegustel koordinaatoritel on olnud oluline roll muu hulgas sidusrühmade suhtlemise hõlbustamisel; toetab soovitust, et komisjon peaks kaaluma koordinaatorite töölevõtmist ka ülejäänud esmatähtsate projektide jaoks;

236. võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja tähelepaneku, et esmatähtsaid projekte ei valitud tegelike ja eeldatavate liiklusvoogude põhjal ja et kulude-tulude analüüsi võiks rohkem kasutada; rõhutab, et esmatähtsad projektid on kooskõlas ka liidu eesmärkidega majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, samuti sooviga võidelda kliimamuutuste vastu keskkonnasõbralikumate transpordivahendite toetamisega;

Kodanike vabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

237. tunneb heameelt selle üle, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarve kulukohustuste täitmise määr (97,7%) on võrreldes 2008. aastaga (mil see määr oli 87,5%) oluliselt suurenenud; samuti on võrreldes 2008. aastaga (mil määr oli 80,9%) suurenenud maksete täitmise määr (89,6%);

238. peab kahetsusväärseks, et suur osa makseid (8,5%) tühistati ja seda eelkõige ametite ja suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide (SIS II ja viisainfosüsteem) eelarvetes;

239. tunneb heameelt programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” nelja fondi kõrge täitmismäära üle; märgib, et kõrge täitmismäär annab tunnistust ka nende fondide kasulikkusest, ja nõuab, et seda võetaks komisjoni koostatud vahehindamise aruandeid silmas pidades edaspidi arvesse eelarve kavandamisel ning mitmeaastast finantsraamistikku puudutavatel kõnelustel;

240. peab kahetsusväärseks, et põhiõiguste ja õigusasjade programmi ning programmi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” maksete täitmismäär oli madalam; võtab teadmiseks komisjoni põhjenduse, mis seisnes selles, et toetustaotluste esitamise kutsete tulemused ei olnud rahuldavad ning majanduskriisi tõttu oli taotlejatel kaasrahastamist raskem tagada;

241. taunib asjaolu, et kontrollikoja andmetel ei ole mõningad ametid esitanud avaldusi oma konsolideeritud aastaaruannete kohta või on esitanud muudetud avaldused, ning ei ole mitme aasta jooksul esitanud neilt nõutavat teavet;

242. kutsub komisjoni üles avaldama eri fondide ja programmide vahehindamise aruanded võimalikult kiiresti.

Kultuuri-ja hariduskomisjon

243. palub komisjonil jätkata jõupingutusi sulgemiste veamäära jätkuvaks vähendamiseks ja hinnata üksikasjalikult eelmise põlvkonna programme; märgib, et uue põlvkonna programmide haldamise veamäär on eelmise põlvkonna programmide veamääraga võrreldes langustrendis, mis peegeldab seda, et käimasolevate programmide eeskirjades tehtud tehnilised muudatused on olnud kasulikud;

244. märgib, et valdav osa hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna tehingutest teostatakse liikmesriikide ametite kaudu; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni tehtud jõupingutuste üle, et aidata liikmesriikide ametitel oma raamatupidamissüsteeme parandada, ja palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, kui liidu auditeerimisnõudeid ei täideta;

245. väljendab rahulolu IT-vahendite kasutamise laiendamise üle, kuna see vähendab bürokraatiat ja võib aidata taotlejate jaoks menetluskorda märkimisväärselt lihtsustada ja vähendada taotluste läbivaatamisele kuluvat aega;

246. nõuab tungivalt, et komisjon, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus ning liikmesriikide ametid jätkaksid oma tööd paindliku menetluse ja maksetega seotud viivituste edasise vähendamise saavutamiseks, kuna abisaajatel on õigus eeldada, et programmi juhistes või teistes ametlikes teatistes esitatud ajakavadest kinni peetakse;

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

247. on seisukohal, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade üldine täitmismäär on rahuldav;

248. rõhutab, et keskkonna vallas oli kulukohustuste assigneeringute üldine täitmismäär 97,12%, mis on võrreldes eelnenud aasta 95,15%-lise täitmismääraga parem tulemus; märgib lisaks, et maksete täitmismäär oli 99,92%, st kõrge;

249. tunneb heameelt, et rahvatervise valdkonnas oli kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmismäär märkimisväärselt kõrge, sest kulukohustused olid kõikidel eelarveridadel täidetud peaaegu 100%-liselt;

250. märgib, et toiduohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise valdkonna kulukohustuste täitmismäär oli sama kõrge nagu eelnenud aastal (98%); on teadlik, et maksete täitmismäär langes veidi (82%); kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile likvideerimismeetmete kohta täpsemaid eelarvestusi;

251. tunneb heameelt, et programmi LIFE+ tegevuseelarvest täideti 99,35%, eelkõige kuna eelarvepädevad institutsioonid suurendasid kulukohustuste assigneeringuid võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga 29 000 000 euro võrra; märgib, et programmi LIFE+ kolmanda kutse raames valiti välja 210 projekti valdkondades, nagu loodus ja bioloogiline mitmekesisus (84), keskkonnapoliitika ja -juhtimine (115) ning teave ja teabevahetus (11);

252. rõhutab, et eelarverealt „Osalemine rahvusvahelises keskkonnalases tegevuses” rahastatakse kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega ning saavutati üldine täitmismäär 84,46% (2008. aastal 76,12%); on teadlik sellest, et täitmismäära mõjutavad ka vahetuskursi muutused, sest enamik osamakseid tehakse USA dollarites;

253. märgib, et kodanikukaitse rahastamisvahendi (mis hõlmab tegevusi suurõnnetuste korral, valmisolekumeetmeid ja hädaolukorra tagajärgede ennetus- ja leevendusmeetmeid) täitmismäär oli 72,56%, mis vastab 15 411 000 eurole; märgib, et maksete assigneeringute täitmismäär on 44,52%, sest hankemenetlused avalikustati alles 2009. aasta esimeses pooles ja projekte ei ole veel lõpule viidud;

254. märgib, et hädaolukordade fondide ja suurõnnetuste toimumisega seotud vahendite osas on liikmesriikide lõplikud väljamaksetaotlused sageli väiksemad kui esialgsed eelarvestused; kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile likvideerimismeetmete kohta täpsemaid eelarvestusi ning nõuab tungivalt, et komisjon annaks liikmesriikidele eelarvestamisel rohkem abi;

255. märgib, et 2009. aasta eelarve raames viidi keskkonna vallas ellu kolm katseprojekti ja kaks ettevalmistavat meedet ning rahvatervisevaldkonnas neli ettevalmistavat meedet; võtab teadmiseks, et katseprojektile „Vääveldioksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel” esitatud taotlused olid halva kvaliteediga, mistõttu lepingut ei sõlmitud; on teadlik sellest, et ettevalmistav tegevus, mis käsitles kontrollpunkte seoses loomade veoga, tühistati taotluste halva kvaliteedi tõttu, sest need ei vastanud minimaalsetele hindamiskriteeriumidele;

256. rõhutab, kui tähtis on täpsustada hankemenetlusi ja anda taotlejatele rohkem abi, eelkõige rahvatervise programmide puhul, et vältida selliste projektitaotluste esitamist, mis on selgelt rahastamiskõlbmatud või ebakvaliteetsed; on siiski teadlik sellest, et mõne projekti elluviimisel tekib alati probleeme;

257. juhib tähelepanu sellele, et finantsmääruse haldus- ja finantssätete järgimine ei tohiks põhjustada tarbetuid viivitusi toetuste andmisel ega rahastatavate projektide valimisel; kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi nende haldusmenetluste parandamiseks, mis avaldavad mõju kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmisele;

258. märgib, et 2009. aasta lõpus haldas komisjoni haldusüksusena tegutsev Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet 361 kaasrahastatavat rahvatervise programmi projekti, millest 287 osas olid sõlmitud lepingud ja milleks oli ELi eelarvest kokku eraldatud 156 000 000 eurot; rõhutab, et ELi programmide elluviimiseks vajalik Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti halduskulude kogueelarve oli 6 400 000 eurot; võtab teadmiseks uued struktureeritud aruandemeetodid, tänu millele on võimalik eelarve täitmist paremini kontrollida, vältida assigneeringute ülekandmist ja eelarve aastasuse põhimõttest rangelt kinni pidada;

259. märgib, et puudusi on nii ametite ja institutsioonide kui ka ametite ja ELi avalikkuse vahelises suhtluses; innustab kõiki ametite ja institutsioonide asjaomaseid isikuid omavahelist suhtlust parandama ja avalikkust paremini teavitama;

260. nõuab tungivalt, et komisjoni tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat ning keskkonna peadirektoraat annaksid parlamendi asjaomastele komisjonidele igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus aru elluviidud projektide ja programmide tõhususe ja tulemustlikkuse kohta;

Väliskomisjon

261. võtab teadmiseks, et oma aruandes 2009. aasta eelarve täitmise kohta märgib Euroopa Kontrollikoda, et „välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondade rühma 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud”[101]; väljendab muret asjaolu pärast, et vead on seotud abikõlblikkuse ja hanke-eeskirjade eiramisega, mis on halva juhtimise ja pettuste suhtes kõige tundlikumad valdkonnad[102];

262. väljendab heameelt välissuhete valdkonna kulutustega seotud tehingute korrektsuse pärast ja selle üle, et kontrollikoja hinnangul täiesti korrektsete tehingute määr on võrreldes 2007. ja 2008. aasta näitajatega suurenenud;

263. väljendab heameelt ka 2009. aastal uute menetluste ja kontrollinimekirjade lisamise üle, mis on võimaldanud karmistada välissuhete peadirektoraadi eelkontrollimenetlusi;

264. nõuab tungivalt seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika teostamisega, et parlamenti teavitataks kiiresti kindlaksmääratud eesmärkidest ja missioonide valikust, et ta saaks paremini koostada soovitusi nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale;

265. väljendab heameelt asjaolu üle, et aastatel 2007–2010 toetas komisjon ELiga ühinemise kandidaatriikide pingutusi õigussüsteemide parandamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel 396 000 000 euroga, ning on rahul neis valdkondades saavutatud edusammudega; hoiatab siiski ülemäärase optimismi eest ja palub komisjonil esitada tõendeid selle kohta, et neid rahalisi vahendeid kasutati tõhusalt, ning anda teada, kas järelevalvestruktuuride parandamine on ka tegelikult suurendanud korrumpeerunud osalejatele määratavaid karistusi, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite korral, kas seadusi on täiel määral rakendatud ja kas reformid jätkuvad;

266. võtab teadmiseks asjaolu, et toiduainete rahastamisvahendis kasutatakse üha enam ühist haldamist ja palub humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadil anda oma 2010. aasta tegevusaruandes aru toiduainete rahastamisvahendi rakendamisel saadud kogemustest;

Regionaalarengukomisjon

267. märgib, et ühtekuuluvuse vahenditele kohaldatakse eriti keerukaid eeskirju ja neid rakendatakse liidu teistest kulutuste valdkondadest erinevalt, mistõttu nendega seoses on vigade tõenäosus suurem; juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvusega seotud kulutuste veamäär, mis 2009. aastal oli üle 5%, on jätkuvalt liidu kõigi maksete kõrgeim; rõhutab siiski veamäära olulist vähenemist 2008. aastaga võrreldes ja nõuab sellega seoses suuremat lihtsustamist ning rohkem tehnilist tuge, et võimaldada tulemuslikumat rakendamist liikmesriikides ja piirkondades; juhib tähelepanu sellele, et komisjon või liikmesriigid peavad piirkondlikele omavalitsustele tagama tehnilised teadmised ja oskused, millega suurendatakse nende käsutusse antud vahendite kasutamise tõhusust ja tulemuslikkust;

268. märgib, et riigihangete eeskirjade rikkumine on kõige sagedasem eeskirjade eiramise põhjus ja see tuleneb osaliselt eeskirjade keerukusest; soovitab riigihangete eeskirju lihtsustada ja vähendada, et vähendada vigade esinemise koguarvu;

269. on mures selle pärast, et regionaalpoliitika peadirektoraat märgib 2009. aasta tegevusaruande kinnitavas avalduses, et 79 asjaomasest programmist 38 puhul ei ole regionaalpoliitika peadirektoraadil piisavat kindlust deklareeritud kulude 2009. aastal tehtud tagasimaksete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; palub lisateavet 2009. aastal tehtud tagasimaksete puuduvate andmete kohta; märgib, et liikmesriigid on kohustatud esitama oma iga-aastastes tegevusaruannetes piisavalt teavet, ning palub komisjonil teha ettepanek karistussüsteemi kasutuselevõtuks, mida kohaldatakse juhul, kui komisjon ei saa esitatud andmete põhjal saada kindlust seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

270. tervitab kontrollikoja arvamust nr 1/2010 pealkirjaga „Euroopa Liidu finantsjuhtimise edendamine: riskid ja väljakutsed” ja juhib tähelepanu asjaolule, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole mitmetes kõrge riskiga valdkondades täielikult tõhusad, pidades silmas Euroopa majanduse elavdamise kava, eelkõige ühtekuuluvust ja maaelu arengut;

271. rõhutab finantsmääruse muutmise kontekstis vajadust liikmesriikidega koos hallatavaid eeskirju ja juhtimisskeeme selgitada ning toonitab, et ühtekuuluvuspoliitika osas peab selgitamine olema võimalikult ulatuslik, et vältida vastuolusid finantsmäärusega; märgib, et finantsmääruse ja ühtekuuluvust käsitlevate määruste vahelisi haldusprobleeme saab vältida abikõlblikkuse eeskirjade parema ühtlustamise kaudu eri poliitikavaldkondade lõikes; arvab siiski, et lihtsustamine, eriti seoses finantsmääruse muutmisega, peab eelkõige tagama pikas perspektiivis stabiilsed eeskirjad ja juhtimissüsteemid;

272. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust töötada välja „usalduslepingu” põhimõte, mis võimaldab vähendada selliste süsteemide kontrollimist, mis on tõestanud oma väärtust vigade ja pettuse vastases võitluses;

273. märgib, et INTERREG programmide kontrolli- ja auditeerimissüsteemide puhul puudub osaliselt ühtne lähenemine, mida kõigi osalevate liikmesriikide auditeerimisasutused tunnustaksid; nõuab, et liikmesriikide asutused, mis tegelevad piiriüleste programmide auditeerimise ja kontrolliga, tunnustaksid vastastikku ühiste eeskirjade ja standardite kogumit;

°

° °

274.viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude eritähelepanekute osas oma … mai 2011. aasta resolutsioonile kontrollikoha eriaruannete kohta[103].

17.3.2011

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Véronique De Keyser

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   võtab teadmiseks, et oma aruandes 2009. aasta eelarve täitmise kohta märgib Euroopa Kontrollikoda, et „välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondade rühma 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud”[104]; väljendab muret asjaolu pärast, et vead on seotud abikõlblikkuse ja hanke-eeskirjade eiramisega, mis on halva juhtimise ja pettuste suhtes kõige tundlikumad valdkonnad[105];

2.   väljendab heameelt välissuhete valdkonna kulutustega seotud tehingute korrektsuse pärast ja selle üle, et kontrollikoja hinnangul täiesti korrektsete tehingute määr on võrreldes 2007. ja 2008. aasta näitajatega suurenenud;

3.   väljendab heameelt ka 2009. aastal uute menetluste ja kontrollinimekirjade lisamise üle, mis on võimaldanud karmistada välissuhete peadirektoraadi eelkontrollimenetlusi;

4.   märgib, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames on liidu tegevus rasketes olukordades (nõrgad riigid, konfliktijärgsed olukorrad, demokraatiale ülemineku etapis olevate riikide valitsuste nõrkus) alati seotud riskidega ja äärmuslikes olukordades võib aktsepteerida teatavat veamäära, kui see on põhjendatud poliitilise tahtega edendada stabiilsust, demokraatiat ja õiguse ülimuslikkuse põhimõtet;

5.   nõuab tungivalt seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika teostamisega, et parlamenti teavitataks kiiresti kindlaksmääratud eesmärkidest ja missioonide valikust, et ta saaks paremini koostada soovitusi nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale;

6.   väljendab heameelt asjaolu üle, et aastatel 2007–2010 toetas komisjon ELiga ühinemise kandidaatriikide pingutusi õigussüsteemide parandamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel 396 000 000 euroga, ning on rahul neis valdkondades saavutatud edusammudega; hoiatab siiski ülemäärase optimismi eest ja palub komisjonil esitada tõendeid selle kohta, et neid rahalisi vahendeid kasutati tõhusalt, ning anda teada, kas järelevalvestruktuuride parandamine on ka tegelikult suurendanud korrumpeerunud osalejatele määratavaid karistusi, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite korral, kas seadusi on täiel määral rakendatud ja kas reformid jätkuvad;

7.   võtab teadmiseks asjaolu, et toiduainete rahastamisvahendis kasutatakse üha enam ühist haldamist ja palub humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadil anda oma 2010. aasta tegevusaruandes aru toiduainete rahastamisvahendi rakendamisel saadud kogemustest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Pino Arlacchi, Bastiaan Belder, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Marietta Giannakou, Andrzej Grzyb, Richard Howitt, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Paweł Robert Kowal, Eduard Kukan, Alexander Graf Lambsdorff, Vytautas Landsbergis, Ryszard Antoni Legutko, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Barry Madlener, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Ria Oomen-Ruijten, Justas Vincas Paleckis, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Fiorello Provera, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Ernst Strasser, Hannes Swoboda, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin, Graham Watson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

John Attard-Montalto, Malika Benarab-Attou, Véronique De Keyser, Liisa Jaakonsaari, Evgeni Kirilov, Jacek Protasiewicz, Potito Salatto, Alf Svensson, Luis Yáñez-Barnuevo García, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marije Cornelissen, Marie-Christine Vergiat

8.2.2011

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Thijs Berman

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   väljendab muret, et kontrollikoja hinnangul on välisabi ja arengukoostöö järelevalve- ja kontrollimehhanismid maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad ning maksed sisaldasid olulisel määral vigu; väljendab muret selle pärast, et kontrollikoda leidis mõnedes lõppmaksetes vigu, mida komisjon ei olnud avastanud, ning et komisjon ei teosta järelevalvet selle üle, mil määral partnerid humanitaarhankekeskusi kasutavad; väljendab heameelt asjaolu üle, et vigadest mõjutatud maksete hulk (13%) oli eelmiste aastatega võrreldes enam kui poole väiksem, rõhutab siiski, et tuleb teha jõupingutusi selle protsendimäära täiendavaks vähendamiseks;

2.   märgib, et DG ECHO ei käsitle partnerite süsteemide tavaauditite käigus leitud vigu alati õigeaegselt[106]; seepärast nõuab tungivalt, et DG ECHO tugevdaks oma järelevalve- ja järelmeetmete alast võimekust;

3.   palub komisjonil integreerida keskkonnaaspektid terviklikumalt arenguprojektidesse, sh eelarvetoetuse programmidesse, ning hinnata keskkonnaaspektide süvalaiendamist arengukoostöös; peab kahetsusväärseks, et need puudujäägid võivad olla tingitud personalinappusest, ning ootab huviga Euroopa välisteenistuse loomisega kaasnevaid edusamme;

4.   nõuab veel kord, et partnerriikide arengukoostöö rahastamisvahendi riiklike strateegiadokumentide koostamisse ja ülevaatamisse kaastaks rohkem parlamente ning selles küsimuses konsulteeritaks kohaliku kodanikuühiskonnaga;

5.   nõuab tungivalt, et komisjon aitaks partnerriikidel arendada parlamentaarse kontrolli ja auditivõimekust ning suurendaks läbipaistvust ja parandaks üldsuse juurdepääsu teabele, eriti kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, vastavalt arengukoostöö rahastamisvahendi määruse[107] artikli 25 lõike 1 punktile b, ning palub komisjonil tehtud edusammude kohta regulaarselt aru anda;

6.   palub taas kord komisjonil näidata, et ta on kulutanud vähemalt 20% arenguabist põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule, sealhulgas ohutu juurdepääs veele ja kanalisatsioonile; soovitab lisaks teostada põhjalikud mõjuhinnangud nende kulutuste kohta, et maksimeerida ettevõetud programmide tulemuslikkust;

7.   palub komisjonil pöörata arenguriikides suuremat tähelepanu naiste tervisele üldiselt ning eelkõige emade tervise edendamisele, sest see on valdkond, kus ollakse aastatuhande arengueesmärkide saavutamisest kõige kaugemal;

8.   rõhutab, et arenguabimehhanismid tuleks samuti suunata jõukuse loomise edendamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele, sest jõukuse loomine on oluline vaesuse leevendamise vahend; tuletab meelde, et arenguriikides kaob igal aastal hinnanguliselt 800 miljardit eurot ebaseaduslike kapitalivoogude kaudu ning selle ärahoidmine võib osutuda vaesuse leevendamisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel otsustavaks;

9.   peab tänuväärseks, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organisatsioonidel on sageli erilised kogemused ja oskused, mida mujalt ei leia; väljendab siiski muret, et komisjon ei tõesta eelnevalt veenvalt, kas ÜRO organisatsiooni valimine on tegelikult tõhusam ja tulemuslikum kui teised abi andmise viisid[108]; palub komisjonil kasutada abi rakendamise kanalite valikul läbipaistvamat ja objektiivsemat menetlust;

10. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks liidu poolt rahvusvaheliselt rahastatava tegevuse parema silmapaistvuse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Iva Zanicchi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kriton Arsenis, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Santiago Fisas Ayxela, Emma McClarkin, Csaba Őry, Åsa Westlund

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Andres Perello Rodriguez, Teresa Riera Madurell

2.2.2011

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Csaba Őry

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et aastate 2000–2006 finantsraamistiku alusel Euroopa Sotsiaalfondile 2009. aastaks eraldatud maksete assigneeringute kasutamismäär oli 97,1% (1 540 000 000 eurot); märgib, et vahemaksete ja eelrahastamise maht aastate 2007–2013 finantsraamistiku alusel kasvas 11 300 000 000 euroni; tunnustab komisjoni jõupingutusi finantsjuhtimise parandamisel; kahetseb asjaolu, et liikmesriigid ei kasuta finantskriisile vaatamata ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid;

2.  märgib, et vigade määr on viimase kolme aasta jooksul vähenenud (54%-lt 2007. aastal 36%-le 2009. aastal); tunnustab komisjoni pingutusi vigade määra vähendamisel; nõuab suuremaid pingutusi eelkõige abikõlbmatute kulude hüvitamise vähendamiseks;

3.  kutsub komisjoni üles panustama finantsjuhtimise parandamisse, jätkates tegevusprogrammi, millega kiirendatakse otsuste tegemist finantskorrektsioonide kohta;

4.  avaldab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Sotsiaalfondi programmi täitmisel 2009. aastal keskenduti Euroopa tööhõivestrateegiale, eelkõige meetmetele, mis on suunatud tööalase konkurentsivõime parandamisele tööturul (30,6%[109]), haridust ja kutseõpet arendavale tegevusele (22,8%1), sotsiaalsele kaasatusele (20,8%1) ja võrdsetele võimalustele (6,5%1);

5.  hindab komisjoni püüdlusi saada kõigilt liikmesriikidelt põhjalik aruandlus auditeerimisasutuste iga-aastaste kontrolliaruannete ja ülevaatlike aastaaruannete kaudu;

6.  palub kontrollikojal kontrollida ka muid sotsiaal- ja tööhõivepoliitika eelarveridu ja teha kindlaks, miks kasutatavaid vahendeid täies mahus ei kasutata.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Kinga Göncz, Ria Oomen-Ruijten, Evelyn Regner, Csaba Sógor, Dirk Sterckx, Gabriele Zimmer

16.3.2011

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

((SEK(2010)0963–C7-0211/2010–2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade üldine täitmismäär on rahuldav;

2.  rõhutab, et keskkonna vallas oli kulukohustuste assigneeringute üldine täitmismäär 97,12%, mis on võrreldes 2008. aasta 95,15%-lise täitmismääraga parem tulemus; märgib lisaks, et maksete täitmismäär oli 99,92%, st kõrge;

3.  tunneb heameelt, et rahvatervise valdkonnas oli kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmismäär üldiselt suurepärane, sest kulukohustused olid kõikidel eelarveridadel täidetud peaaegu 100%-liselt;

4.  märgib, et toiduohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise valdkonna kulukohustuste täitmismäär oli sama kõrge nagu 2008. aastal (98%); on teadlik, et maksete täitmismäär langes veidi (82%); kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile likvideerimismeetmete kohta täpsemaid eelarvestusi;

5.  tunneb heameelt, et programmi LIFE+ tegevuseelarvest täideti 99,35%, eelkõige kuna eelarvepädevad institutsioonid suurendasid kulukohustuste assigneeringuid võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga 29 000 000 euro võrra; märgib, et programmi LIFE+ kolmanda kutse raames valiti välja 210 projekti valdkondades, nagu loodus ja bioloogiline mitmekesisus (84), keskkonnapoliitika ja -juhtimine (115), teave ja teabevahetus (11);

6.  rõhutab, et eelarvereal „Osalemine rahvusvahelises keskkonnalases tegevuses”, millelt rahastatakse kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, saavutati üldine täitmismäär 84,46% (2008. aastal 76,12%); on teadlik sellest, et täitmismäära mõjutavad ka vahetuskursi muutused, sest enamik osamakseid tehakse USA dollarites;

7.  märgib, et kodanikukaitse rahastamisvahendi[110] (mis hõlmab tegevusi suurõnnetuste korral, valmisolekumeetmeid ja hädaolukorra tagajärgede ennetus- ja leevendusmeetmeid) täitmismäär oli 72,56%, mis vastab 15 411 000 eurole; märgib, et maksete assigneeringute täitmismäär on 44,52%, sest hankemenetlused avalikustati alles 2009. aasta esimeses pooles ja projekte ei ole veel lõpule viidud;

8.  märgib, et hädaolukordade fondide ja suurõnnetuste toimumisega seotud vahendite osas on liikmesriikide lõplikud väljamaksetaotlused sageli väiksemad kui esialgsed eelarvestused; kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile likvideerimismeetmete kohta täpsemaid eelarvestusi ning nõuab tungivalt, et komisjon annaks liikmesriikidele eelarvestamisel rohkem abi;

9.  märgib, et 2009. aasta eelarve raames viidi keskkonna vallas ellu kolm katseprojekti ja kaks ettevalmistavat meedet ning rahvatervisevaldkonnas neli ettevalmistavat meedet; võtab teadmiseks, et katseprojektile „Vääveldioksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel” esitatud taotlused olid halva kvaliteediga, mistõttu lepingut ei sõlmitud; on teadlik sellest, et ettevalmistav tegevus, mis käsitles kontrollpunkte seoses loomade veoga, tühistati taotluste halva kvaliteedi tõttu, sest need ei vastanud minimaalsetele hindamiskriteeriumidele;

10. rõhutab, kui tähtis on täpsustada hankemenetlusi ja anda taotlejatele rohkem abi, eelkõige rahvatervise programmide puhul, et vältida selliste projektitaotluste esitamist, mis on selgelt rahastamiskõlbmatud või ebakvaliteetsed; on siiski teadlik sellest, et mõne projekti elluviimisel tekib alati probleeme;

11. juhib tähelepanu sellele, et finantsmääruse haldus- ja finantssätete järgimine ei tohiks põhjustada tarbetuid viivitusi toetuste andmisel ega rahastatavate projektide valimisel; kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi nende haldusmenetluste parandamiseks, mis avaldavad mõju kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmisele;

12. märgib, et 2009. aasta lõpus haldas komisjoni haldusüksusena tegutsev Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet 361 kaasrahastatavat rahvatervise programmi projekti, millest 287 osas olid sõlmitud lepingud ja milleks oli ELi eelarvest kokku eraldatud 156 000 000 eurot; rõhutab, et ELi programmide elluviimiseks vajalik Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti halduskulude kogueelarve oli 6 400 000 eurot; võtab teadmiseks uued struktureeritud aruandemeetodid, tänu millele on võimalik eelarve täitmist paremini kontrollida, vältida assigneeringute ülekandmist ja eelarve aastasuse põhimõttest rangelt kinni pidada;

13. märgib, et puudusi on nii ametite ja institutsioonide kui ka ametite ja ELi avalikkuse vahelises suhtluses; innustab kõiki ametite ja institutsioonide asjaomaseid isikuid omavahelist suhtlust parandama ja avalikkust paremini teavitama;

14  nõuab tungivalt, et komisjon (tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat ning keskkonna peadirektoraat) annaks parlamendi asjaomastele komisjonidele igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus aru elluviidud projektide ja programmide tõhususe ja tulemustlikkuse kohta;

15. on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et komisjoni tegevusele võib seoses 2009. aasta keskkonnapoliitika, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna kuludega anda heakskiidu.

LÜHISELGITUS

Käesolevas arvamuses analüüsitakse eelarve täitmist keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas 2009. aastal.

Keskkond

Eelarve täitmise üldine määr (97,12%), mis suurenes võrreldes eelnenud aastaga kõigil eelarveridadel, oli rahuldav.

LIFE+

Programmi LIFE+ kulukohustuste assigneeringute täitmist võib pidada väga heaks.

Eelarvemenetluse käigus suurendasid eelarvepädevad institutsioonid kulukohustuste assigneeringuid võrreldes komisjoni esialgse eelarveprojektiga peaaegu 29,3 miljoni euro võrra ning kõik vastuvõetud lisavahendid kasutati täielikult ära.

Komisjon täitis programmi LIFE+ tegevuseelarve (eelarverida 07 03 07) 99,35%-liselt:

− 250 000 000 eurot eraldati meetmetoetuse abil rahastatavate projektidega seotud toetustaotluste esitamise kutsetele, mis avaldati 15. mail 2009. aastal ja mida rahastati vastavas summas üldisest kulukohustusest vastavalt finantsmääruse artiklile 76 ja rakenduseeskirjade artiklile 92, võimaldades kvalifitseerimismenetluse ja pakkumise valimise läbi viia 2009.−2010. aastal. Projektide valikust teatati 2010. aasta juulis-augustis ning toetuslepingud abisaajatega oli võimalik sõlmida 2010. aasta lõpuks.

− 8 749 860 euroga toetati selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kes tegelevad peamiselt keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamisega Euroopa tasandil ning osalevad ühenduse poliitika ja õigusaktide väljatöötamises ning rakendamises. Toetustaotluste esitamise kutse lõplik tähtaeg oli 1. detsembril 2008 ning toetuslepingud kirjutati alla 2009. aasta esimesel poolel.

− 39 302 812 eurot eraldati meetmetele, mille eesmärk on toetada komisjoni poliitika ja õigusaktide algatamisel ning järelevalvel, samuti teabevahetuses ning teadlikkuse tõstmisel (roheline nädal, Euroopa liikuvusnädal, kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisused alased teavituskampaaniad).

− 15 029 334 eurot kasutati haldustoetuskuludeks, mille täitmismäär oli 87,63% (vastuvõetud eelarves oli summa 17 150 000 eurot) ja see on rohkem kui 2008. aasta täitmismäär 75,65%. Tuleks siiski märkida, et 2009. aasta toetustaotluste esitamise kutse raames väljavalitud projektide järelevalvega seotud haldustoetuskulud (võttes arvesse eelarvepädevate institutsioonide poolt heakskiidetud assigneeringute suurenemist) langevad peamiselt 2010. aastale ja sellele järgnevatele aastatele.

Kodanikukaitse rahastamisvahend

Uue kodanikukaitse õigusliku alusega, mis võeti vastu 5. märtsil 2007, laienes rahastamisvahendi kohaldusala selliselt, et see hõlmab praegu eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja materiaalse vara, sh kultuuripärandi kaitset loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel toimunud suurõnnetuste, terroriaktide, tehnoloogilistele ning kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste korral.

Kodanikukaitse rahastamisvahendist kaetakse järgmisi kulusid:

tegevused suurõnnetuste korral, sh abijõudude transport Euroopa Liidus seoses kodanikukaitse mehhanismi alla kuuluvate tegevustega; kui tegemist on liikmesriikides ja programmis osalevates riikides toimunud suurõnnetusega, rahastatakse meetmeid eelarverealt 07 04 01; kui suurõnnetus on toimunud kolmandas riigis, rahastatakse meetmeid eelarverealt 19 06 05;

valmisolekumeetmed (avastamine, koolitus, võrgustiku loomine, õppused, ekspertide vahetus, side- ja infotehnoloogilised süsteemid ja vahendid), mida rahastatakse eelarverealt 07 04 01;

hädaolukorra tagajärgede ennetus- ja leevendusmeetmed (suurõnnetuste põhjuste uurimine, prognoosimine ja üldsuse teavitamine), mida rahastatakse eelarverealt 07 04 01.

Tegevused suurõnnetuste korral

Selle valdkonna õiguslik alus võimaldab eelkõige toetada ja kaasrahastada teatud tingimustel antava kodanikukaitseabi transporti hädaolukorras olevasse riiki. Komisjon võttis 8. augustil 2007 vastu uute meetmete rakenduseeskirjad[111]. 2009. aasta oli esimene aasta, mil kodanikukaitseabi transporti hädaolukorras olevasse riiki reguleeriti lepingulise raamistikuga, sest 17. detsembril 2008. sõlmiti vahendajaga selliseid tegevusi puudutav raamleping.

Uute meetmete rahastamise otsusega eraldati esialgu 10 742 000 eurot (8 192 000 eurot eelarvereal 19 06 05, mis on ettenähtud missioonideks kolmandates riikides, ja 2 550 000 eurot eelarvereal 07 04 01 missioonideks Euroopa Liidus).

Rahaliste vahendite tegelik kasutamine on otseselt seotud suurõnnetuste toimumisega ja taotlustega, mida liikmesriigid lisatranspordi kohta esitavad, ning seega raskesti prognoositav. Assigneeringuid on võimalik aasta jooksul korrigeerida ning 2009. aastal paigutati 1 500 000 euro ulatuses assigneeringuid eelarverealt 07 04 01 ümber (DEC 41/2009) tervishoiuprogrammile (H1N1 pandeemia ennetusega seotud lisameetmeteks). Samuti paigutati eelarverealt 19 06 05 („Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides”) Afganistani kasuks ümber 5 000 000 eurot (DEC 37/2009).

Vastumeetmete lõplikuks täitmise summaks oli 784 968 eurot. 2009. aastal andis ühendus kodanikukaitse mehhanismi abil kodanikukaitseabi nii liikmesriikides (metsatulekahjud Bulgaarias, Prantsusmaal, Portugalis ja Kreekas, maavärin Itaalias) kui ka kolmandates riikides (Moldova (gaasidefitsiit), Fidži (üleujutused), Gaza (relvastatud konflikt), Namiibia (üleujutused), Tadžikistan (üleujutused), Benin (üleujutused), Albaania (metsatulekahjud), Taiwan (taifuun), Burkina Faso (üleujutused), Filipiinid (üleujutused), Indoneesia (maavärin), Samoa (tsunami), Ukraina (H1N1), Gruusia (maavärin)).

2010. aasta alguses eraldas komisjon järelevalve- ja teabekeskuse kaudu märkimisväärsel hulgal vahendeid pärast maavärinat hädaabi transportimiseks Haitisse.

Valmisoleku ja ennetamise valdkonnas täideti eesmärgid rahuldavalt, 2009. aasta esimeses pooles avaldatud toetustaotluste esitamise kutsete ja hankemenetluste kuludeks ette nähtud 16 100 000 euro suurustest assigneeringutest täideti 89%.

Vt ka punkti 1.4 kodanikukaitse valdkonna ettevalmistava tegevuse täitmismäära kohta.

Alates 2010. aastast haldab kodanikukaitse rahastamisvahendit komisjoni humanitaarabi peadirektoraat.

Osalemine rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses mitmete rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, mille osaline ühendus on, ning ettevalmistavaid töid seoses tulevaste rahvusvaheliste kokkulepetega, millesse ühendus on kaasatud. Enamik sissemakseid on tehtud USA dollarites ning seetõttu võivad tegelikku täitmismäära mõjutada vahetuskursi muutused. 2009. aasta täitmismäär (84,46%) oli rahuldav.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2009. aasta eelarvest rahastati kokku viit katseprojekti ja ettevalmistavat tegevust:

Eelarve-rida

Pealkiri

Kulukohustuste assigneeringud

Täitmismäär

07 02 03

Katseprojekt – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm (2. aasta)

 

1.000.000

 

100%

07 03 15

Katseprojekt – Vääveldioksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel (2. aasta)

2.000.000

100%

07 03 16

Katseprojekt – Ennetavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas (1. aasta)

1.000.000

99,98%

07 03 17

Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima (1. aasta)

2.500.000

100%

07 04 05

Ettevalmistav tegevus – ELi kiirreageerimisvõime (2. aasta)

7.500.000

87,84%

Täitmismäär oli rahuldav: kolme tegevuse puhul viiest oli tegemist 2. aastaga ning nende puhul oli võimalik kasutada eelnenud aasta kogemusi.

ELi reageerimisvõimega seotud tegevus ühendab kaht 2008. aasta eelarves olnud varasemat tegevust, millest üks oli katseprojekt liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamiseks metsatulekahjudega võitlemisel (2008. eelarve 3 500 000 eurot) ja teine ELi kiirreageerimisvõimet puudutav ettevalmistav tegevus (2008. aasta eelarve 4 000 000 eurot). 7 500 000 euro suuruste assigneeringute täitmismäär (87,85%) on rahuldav. Assigneeringutest kaeti ühe toetustaotluste esitamise kutse, ühe hankemenetluse ning ühe uurimuse (mille tulemusel kirjutati alla kolm teenuslepingut), ühe uuringulepingu ja 7 toetuslepinguga seotud kulud.

Maksete assigneeringud

Üldiseks täitmismääraks saavutati 87,26%, mis on võrreldes 2008. aasta määraga (79,71%) suurem.

Kirjeldus

Maksete assigneeringud (sh parandus­eelarved ja ümber­paigutamised)

Makstud

2009. aasta määr

2008. aasta määr

Tehnilise abiga seotud eelarveread / liigendamata assigneeringud

18.004.160

4.062.036

22,56%

21,86%

Tegevusassigneeringute eelarveread / liigendatud assigneeringud

282.353.590

258.020.101

91,38%

85,14%

LIFE + / LIFE III / VVOd / Forest Focus

208.562.150

201.859.366

96,79%

92,28%

Euroopa Keskkonnaagentuur

35.389.440

35.389.440

100,00%

97,72%

Kodanikukaitse rahastamisvahend

15.274.400

8.984.275

58,82%

44,52%

Osalemine rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses (kohustuslikud sissemaksed seoses mitmepoolsete keskkonnakokkulepetega)

4.150.000

3.087.506

74,40%

55,31%

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

18.577.600

8.699.514

46,83%

24,44%

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm

400.000

0

0,00%

na

KOKKU

300.357.750

262.082.137

87,26%

79,71%

Rahvatervis

2009. aasta kulukohustuste assigneeringute üldine täitmismäär (100%) on kõrge ja võrreldes 2008. aasta määraga (98%) paranenud. Kõigi eelarveridade täitmismäär on kas 100% või peaaegu 100%.

Maksete assigneeringute täitmismäär (87%) on rahuldav ja see on parem kui 2008. aastal saavutatud 84%.

Rahvatervise programm

Maksete assigneeringute täitmismäär (99,37%) on võrreldes 2008. aasta määraga (89%) märkimisväärselt suurenenud.

Tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond

Maksete assigneeringute puhul on tegemist liigendamata assigneeringutega ja maksete tegemine võib kesta kulukohustuste võtmisele järgneval aastal kuni 31. detsembrini. Sellel konkreetsel juhul kirjutati leping alla 2009. aastal ning see leping lõppeb 2010. aastal. Vastavad maksed tehakse 2010. aastal, mil eeldame, et täitmismääraks kujuneb 100%. Maksete täitmismäär 2009. aasta lõpus oli 51% ning see vastab 2008. aastal võetud kulukohustustega seotud maksetele. Seetõttu ei ole siin tegemist alatäitmisega.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

Need assigneeringud on liigendatud ning makseid tehakse mitme aasta jooksul.

Eelarverealt 17 03 08 tegi tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat 2009. aastal makseid seoses 2008. aastal võetud kulukohustustega (0,5 miljonit eurot). 2009. aastal seda katseprojekti pikendati ning eelarvepädevad institutsioonid eraldasid sellele lisaks veel 1 miljoni euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringuid. 2009. aastal ei olnud täiendavaid maksete assigneeringuid vaja, sest maksed tehakse 2010. ja 2011. aastal.

Eelarverea 17 03 09 jaoks oli 2009. aasta esimene rakendamise aasta, mil tegeleti projekti käivitamise, toetustaotluste esitamise kutsete korraldamise ja lepingupartneri valimisega. Eelarvepädevad institutsioonid eraldasid maksete assigneeringud, kuid neid ei olnud 2009. aastal vaja, sest maksed tehakse 2010.−2012. aastal.

Toiduohutus, loomade heaolu ja taimetervis

a) Kulukohustuste assigneeringud: kõrge täitmismäär (98%)

2009. aasta üldine kõrge täitmismäär on sama mis 2008. aastal (98%).

Kõigi eelarveridade täitmismäär on kas 95% või sellest kõrgem.

Ainus valdkond, kus täitmismäär oli madalam, oli seotud eelarvereaga 17 04 04 01, mis puudutab rahvusvahelisi lepinguid ja kuulumist rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sest liikmetasu maksti Šveitsi frankides, ning euro ja Šveitsi frangi vahetuskurss mõjutas nii eelarvepädevate institutsioonide taotletud assigneeringute eelarvestust kui ka kulukohustusi ja aasta hiljem tehtud makseid.

b) Maksete assigneeringud: rahuldav täitmismäär (82%)

Täitmismäär on veidi väiksem kui 2008. aastal (87%).

Et kasutada olevad assigneeringud olid suured, jäi nii likvideerimismeetmete kui ka hädaolukordade fondidest kasutamata 20 miljonit eurot.

Likvideerimismeetmete osas on liikmesriikide lõplikud väljamaksetaotlused sageli väiksemad kui esialgsed eelarvestused, mis olid kulukohustuste võtmisel aluseks. Taotletud maksete assigneeringute summa vastab liikmesriikidele tehtavate lõplike maksete eelarvestusele ning see moodustab teatava protsendi eelnenud aastal võetud kulukohustuse summast. 2009. aastal piirasime eelarvepädevatelt institutsioonidelt taotletud maksete assigneeringud 83%-ile kulukohustuste summast. 2010. aastal piirasime eelarvepädevatelt institutsioonidelt taotletud maksete assigneeringud veelgi rohkem ning seetõttu eeldame, et maksete assigneeringute täitmismäär paraneb.

Hädaolukordade fondi osas otsustas tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat kuluaruannete keerukuse ning sellega kaasnevate riskide tõttu korraldada enne 2 miljonit eurot ületavate kulutaotluste väljamaksmist kohapealseid finantsalaseid eelkontrolle. See pikendas kuluaruannete kinnitamise aega ning lükkas paljud maksed 2010. aastasse.

Lisaks võeti 2009. aastal Euroopa Parlamendi taotlusel 4 miljoni euro ulatuses kulukohustusi seoses ettevalmistava tegevusega, mis puudutab loomade veoga seotud kontrollpunkte, kuid nagu ülal selgitatud, tehakse maksed 2010. aastal ja sellele järgnevatel aastatel. 2008. aastal sama katseprojekti jaoks saadud assigneeringuid ei kasutatud. Hindamiskomisjon leidis, et kumbki kahest esitatud taotlusest ei vastanud kutse minimaalsetele hindamiskriteeriumidele. Pärast eri võimaluste kaalumist eraldatud assigneeringute kasutamiseks otsustati 2008. aastal tegevus tühistada.

Eelarveridadel (17 01 04 01, 17 01 04 05 ja 17 01 04 06) allesjäänud summad makstakse välja 2010. aastal.  

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

János Áder, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Bairbre de Brún, Bas Eickhout, Edite Estrela, Julie Girling, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jutta Haug, Marisa Matias, Bill Newton Dunn, Bart Staes, Eleni Theocharous, Thomas Ulmer, Anna Záborská

1.3.2011

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Christel Schaldemose

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, kui olulised on eelarveread 17 02 02 (tarbijakaitsemeetmed) ja 17 01 04 03 (seotud halduskorraldusega) tarbijapoliitika programmi 2007–2013 kõikide iga-aastaste tööprogrammide tulemuslikuks rakendamiseks ning kutsub komisjoni üles juhtima rohkem avalikkuse tähelepanu olemasolevatele toetustele (eelkõige seoses tarbijakaitsealase koostöö määruse (määrus (EÜ) nr 2006/2004) raamistikus võetavate ühismeetmetega, mille kohta taotlusi ei saadud); on rahul 2009. aastal tarbijapoliitika valdkonna järelevalvemeetmeid käsitlevale katseprojektile eraldatud täiendavate vahendite (2 000 000 eurot) tulemusliku kasutamisega;

2.  tunneb heameelt tarbijaturgude tulemustabeli järgmiste väljaannete kui turgude parema jälgimise ja innovatiivse järjestamise olulise vahendi üle; on seisukohal, et loodud empiiriline alus peaks olema aluseks uutele poliitilistele tõdemustele Euroopa ja riiklikul tasandil, ning palub komisjonil kasutada tarbijaturgude tulemustabeli tulemusi oma poliitikakujundamisel kõikides asjaomastes valdkondades;

3.  võtab suure huviga teadmiseks Rahvatervise Programmi Täitevameti muutmise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiks ning selle esimese tegevusaasta laiendatud volituste alusel; õnnitleb Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametit tarbijapoliitika programmi (otsus nr 1926/2006/EÜ) raames stipendiumide ja lepingute haldamisele seatud eesmärkide saavutamise puhul; näeb sellegipoolest probleemi asjaolus, et 3% maksetest tehti pärast maksetähtaega;

4.  tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud, et saavutada siseturu rakendamise ja      arendamisega (eelarverida 12 02 01) seotud maksete assigneeringute 92%-line   täitmismäär; märgib, et programmi SOLVIT (eelarverida 12 02 02) täitmismäär saab   eeldatavasti olema peaaegu 92%, kui võtta ühtekokku arvesse 2008., 2009. ja 2010. aasta   makseid; kordab programmi SOLVIT jaoks eraldi eelarverea säilitamise vajadust;

5. rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsust ning nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks VKEde jaoks mõeldud praeguste rahastamisprogrammide tulemuslikkust ja lihtsustaks VKEde osalemist ELi teadusprogrammides, võttes ELi eelarves kasutusele uuenduslikke rahastamisvahendeid;

6. võtab teadmiseks kontrollikoja märkused ebaseaduslikult ELi territooriumile toodud kaupade kohta (kontrollikoja aastaaruande punktis 2.22) ja komisjoni vastuse, milles viidatakse ajakohastatud tolliseadustikuga tagatud täpsustusele; palub komisjonil anda nii kiiresti kui võimalik aru Euroopa Kohtu asjaomaste otsuste alusel võetud järelmeetmetest;

7. ergutab liikmesriike kasutama asjakohaseid riskianalüüsi meetodeid, et keskenduda kõrge riskiga kauplejate või kaubasaadetiste tollikontrollile; lisaks kutsub liikmesriike üles täiendama riskidel põhinevaid kontrolle teatud hulga juhuvalikul põhinevate kontrollidega; palub komisjonil pöörata ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätete koostamisel erilist tähelepanu kauba füüsilise kontrolli tõhususele nii maksunduse kui ka ohutuse/turvalisuse seisukohast; ning nõuab eel- ja järelkontrolli parandamist lihtsustatud menetluste ja keskse tollivormistuse puhul.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Cristian Silviu Buşoi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Philippe Juvin, Eija-Riitta Korhola, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Kyriacos Triantaphyllides, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Damien Abad, Cornelis de Jong, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, Emma McClarkin, Antonyia Parvanova, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Olga Sehnalová, Wim van de Camp

1.3.2011

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Mathieu Grosch

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et lõplikult vastu võetud ja hiljem aasta jooksul muudetud 2009. aasta eelarves oli transpordi- ja turismikomisjoni pädevusvaldkonna poliitilisteks meetmeteks ette nähtud kokku 2 427 000 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 2 103 000 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib lisaks, et nendest vahenditest eraldati

–   üleeuroopalisele transpordivõrgule 934 582 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 830 594 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   transpordi turvalisusele 17 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 14 500 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   programmile Marco Polo 64 971 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 29 054 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   transpordiasutustele ja Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveametile nähti ette 146 902 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 109 257 000 eurot maksete assigneeringutena,

–   teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames transpordi jaoks, sealhulgas esmatähtsa valdkonnana säästva linna liikumiskeskkonna jaoks ette 427 424 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 388 859 000 eurot maksete assigneeringutena;

–   transpordiohutusele 2 750 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena,

–   turismile 3 800 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 3 600 000 eurot maksete assigneeringutena;

2.  peab kahetsusväärseks, et 2009. aasta eelarve täitmise kontrollimisel otsustas Euroopa Kontrollikoda keskenduda taas teadus- ja energiapoliitikale ja mitte niivõrd transpordipoliitikale;

3.  on rahul üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute jätkuvalt kõrge kasutusmääraga, mis mõlemad ulatuvad peaaegu 100%, ja palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks ELi võetud kohustustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on toetanud ELi rahaliste vahendite suurendamist; tunneb heameelt üleeuroopalise transpordivõrgu mitmeaastase programmi (2007−2013) projektide vahekokkuvõtte üle, mis avaldati 27. oktoobril 2010 ja milles nähakse ette üleeuroopalise transpordivõrgu eelarvevahendite optimeerimine ning pannakse suurt rõhku projektide usaldusväärsele finantsplaneerimisele;

4.  on mures, et turvalisusele ja transpordisüsteemide optimeerimisele ning reisijate õigustele ette nähtud maksete assigneeringute täitmismäär oli taas madal (73%); väljendab kahetsust, et programmi Marco Polo II maksete assigneeringud suudeti 100%-liselt täita ainult tänu sellele, et üle poole esialgu ettenähtud assigneeringutest paigutati 2009. aasta jooksul ümber;

5.  tunneb heameelt, et Galileo programmi maksete assigneeringute täitmismäär on võrreldes 2008. aastaga oluliselt suurenenud, ning rõhutab, kui oluline see programm on logistika- ja säästva transpordi valdkonna jaoks;

6.  võtab teadmiseks, et tehingute pisteline kontroll näitab, et veamäär on tõenäoliselt 2–5%; kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid vigade jätkuvaks vähendamiseks;

7.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul oli Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides seaduslik ja korrektne; tunneb heameelt, ametil õnnestus täita ametikohad, mis 2008. aasta lõpus veel täitmata olid;

8.  rõhutab, et regionaal- ja transpordipoliitika parem koordineerimine ning läbipaistvuse loomine maksumaksjale ja eelarvepädevatele institutsioonidele antava nõuetekohase teabe kaudu on hädavajalik eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisel, sest praegu hinnatakse projektide Euroopa lisandväärtust harva ja seetõttu ei kasutata rahalisi vahendeid näiteks kitsaskohtade, piiriprobleemide või puuduvatest ühendustest tulenevate probleemide lahendamiseks optimaalselt;

9.  nõuab tungivalt, et transpordiprojektide valimine ja heakskiitmine oleks ühtekuuluvuspoliitika raames usaldusväärsemalt korraldatud;

10. tunneb heameelt Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 8/2010 üle ELi raudteeinfrastruktuuri investeeringute kohta ning eelkõige tähelepaneku üle, et üleeuroopalise transpordivõrgu praegustel koordinaatoritel on olnud oluline roll muu hulgas sidusrühmade suhtlemise hõlbustamisel; toetab soovitust, et komisjon peaks kaaluma koordinaatorite töölevõtmist ka ülejäänud esmatähtsate projektide jaoks;

11. võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja tähelepaneku, et esmatähtsaid projekte ei valitud tegelike ja eeldatavate liiklusvoogude põhjal ja et kulude-tulude analüüsi võiks rohkem kasutada; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et esmatähtsad projektid on kooskõlas ka Euroopa Liidu eesmärkidega majandusliku, ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, samuti sooviga võidelda kliimamuutuste vastu keskkonnasõbralikumate transpordivahendite toetamisega;

12. teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks transpordi- ja turismikomisjoni pädevusse kuuluvate sektorite osas komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisel heakskiidu pärast komisjoni selgituste ärakuulamist assigneeringute alakasutuse kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Georges Bach, Antonio Cancian, Saïd El Khadraoui, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Eva Lichtenberger, Hella Ranner, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Keith Taylor, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Frieda Brepoels, Spyros Danellis, Ádám Kósa, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Karin Kadenbach

22.3.2011

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   märgib, et ühtekuuluvuse vahenditele kohaldatakse eriti keerukaid eeskirju ja neid rakendatakse ELi teistest kulutuste valdkondadest erinevalt, mistõttu nendega seoses on vigade tõenäosus suurem; juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvusega seotud kulutuste veamäär, mis 2009. aastal oli üle 5%, on jätkuvalt ELi kõigi maksete kõrgeim; rõhutab siiski veamäära olulist vähenemist 2008. aastaga võrreldes ja nõuab sellega seoses suuremat lihtsustamist ning rohkem tehnilist tuge, et võimaldada tulemuslikumat rakendamist liikmesriikides ja piirkondades; juhib tähelepanu sellele, et komisjon või liikmesriigid peavad piirkondlikele omavalitsustele tagama tehnilised teadmised ja oskused, millega suurendatakse nende käsutusse antud vahendite kasutamise tõhusust ja tulemuslikkust;

2.  märgib, et riigihangete eeskirjade rikkumine on kõige sagedasem eeskirjade eiramise põhjus ja see tuleneb osaliselt eeskirjade keerukusest; soovitab riigihangete eeskirju lihtsustada ja vähendada, et vähendada vigade esinemise koguarvu;

3.   on mures selle pärast, et regionaalpoliitika peadirektoraat märgib 2009. aasta tegevusaruande kinnitavas avalduses, et 79 asjaomasest programmist 38 puhul ei ole regionaalpoliitika peadirektoraadil piisavat kindlust deklareeritud kulude 2009. aastal tehtud tagasimaksete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; palub lisateavet 2009. aastal tehtud tagasimaksete puuduvate andmete kohta; märgib, et liikmesriigid on kohustatud esitama oma iga-aastastes tegevusaruannetes piisavalt teavet, ning palub komisjonil teha ettepanek karistussüsteemi kasutuselevõtuks, mida kohaldatakse juhul, kui komisjon ei saa esitatud andmete põhjal saada kindlust seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

4.  tervitab Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 1/2010 pealkirjaga „Euroopa Liidu finantsjuhtimise edendamine: riskid ja väljakutsed” ja juhib tähelepanu asjaolule, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole mitmetes kõrge riskiga valdkondades täielikult tõhusad, pidades silmas Euroopa majanduse elavdamise kava, eelkõige ühtekuuluvust ja maaelu arengut;

5.   rõhutab finantsmääruse muutmise kontekstis vajadust liikmesriikidega koos hallatavaid eeskirju ja juhtimisskeeme selgitada ning toonitab, et ühtekuuluvuspoliitika osas peab selgitamine olema võimalikult ulatuslik, et vältida vastuolusid finantsmäärusega; märgib, et finantsmääruse ja ühtekuuluvust käsitlevate määruste vahelisi haldusprobleeme saab vältida abikõlblikkuse eeskirjade parema ühtlustamise kaudu eri poliitikavaldkondade lõikes; arvab siiski, et lihtsustamine, eriti seoses finantsmääruse muutmisega, peab eelkõige tagama pikas perspektiivis stabiilsed eeskirjad ja juhtimissüsteemid;

6.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust töötada välja „usalduslepingu” põhimõte, mis võimaldab vähendada selliste süsteemide kontrollimist, mis on tõestanud oma väärtust vigade ja pettuse vastases võitluses;

7.  märgib, et INTERREG programmide kontrolli- ja auditeerimissüsteemide puhul puudub osaliselt ühtne lähenemine, mida kõigi osalevate liikmesriikide auditeerimisasutused tunnustaksid; nõuab, et liikmesriikide asutused, mis tegelevad piiriüleste programmide auditeerimise ja kontrolliga, tunnustaksid vastastikku ühiste eeskirjade ja standardite kogumit.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Sophie Auconie, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Franz Obermayr, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Michail Tremopoulos, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Karima Delli, Jens Geier, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Vilja Savisaar-Toomast, Elisabeth Schroedter, László Surján

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Vladko Todorov Panayotov, Britta Reimers, Ivo Strejček

3.3.2011

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda ei leidnud hariduse ja kodakondsuse poliitikavaldkonnas ettemaksetega (mis moodustavad 87% kogu poliitikavaldkonna maksetest) seoses mingeid vigu; märgib siiski, et kvantifitseeritavate vigade hinnanguline mõju poliitikavaldkonnale tervikuna oli 2009. aastal veidi suurem kui 2%, samas kui 2008. aastal jäi see alla %, ja et peamiselt tuleneb see lõppmaksete vigadest;

2.  palub seetõttu komisjonil jätkata jõupingutusi sulgemiste veamäära jätkuvaks vähendamiseks ja hinnata üksikasjalikult eelmise põlvkonna programme; märgib, et uue põlvkonna programmide haldamise veamäär on eelmise põlvkonna programmide veamääraga võrreldes langustrendis, mis peegeldab seda, et käimasolevate programmide eeskirjades tehtud tehnilised muudatused on olnud kasulikud;

3.  märgib, et valdav osa hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna tehingutest teostatakse liikmesriikide ametite kaudu; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni tehtud jõupingutuste üle, et aidata liikmesriikide ametitel oma raamatupidamissüsteeme parandada, ja palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, kui ELi auditeerimisnõudeid ei täideta;

4.  väljendab rahulolu IT-vahendite kasutamise laiendamise üle, kuna see vähendab bürokraatiat ja võib aidata taotlejate jaoks menetluskorda märkimisväärselt lihtsustada ja vähendada taotluste läbivaatamisele kuluvat aega;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus ning liikmesriikide ametid jätkaksid oma tööd paindliku menetluse ja maksetega seotud viivituste edasise vähendamise saavutamiseks, kuna abisaajatel on õigus eeldada, et programmi juhistes või teistes ametlikes teatistes esitatud ajakavadest kinni peetakse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Piotr Borys, Silvia Costa, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marietje Schaake, Timo Soini, Emil Stoyanov, Helga Trüpel, Marie-Christine Vergiat, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou, Hella Ranner, Mitro Repo, Joanna Katarzyna Skrzydlewska

1.3.2011

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(C7–0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Simon Busuttil

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt selle üle, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarve kulukohustuste täitmise määr (97,7%) on võrreldes 2008. aastaga (mil see määr oli 87,5%) oluliselt suurenenud; samuti on võrreldes 2008. aastaga (mil määr oli 80,9%) suurenenud maksete täitmise määr (89,6%);

2.  peab kahetsusväärseks, et suur osa makseid (8,5%) tühistati ja seda eelkõige ametite ja suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide (SIS II ja viisainfosüsteem) eelarvetes;

3.  tunneb heameelt programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” nelja fondi kõrge täitmismäära üle; märgib, et kõrge täitmismäär annab tunnistust ka nende fondide kasulikkusest, ja nõuab, et seda võetaks komisjoni koostatud vahehindamise aruandeid silmas pidades edaspidi arvesse eelarve kavandamisel ning mitmeaastast finantsraamistikku puudutavatel kõnelustel;

4.  peab kahetsusväärseks, et põhiõiguste ja õigusasjade programmi ning programmi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” maksete täitmismäär oli madalam; võtab teadmiseks komisjoni põhjenduse, mis seisnes selles, et toetustaotluste esitamise kutsete tulemused ei olnud rahuldavad ning majanduskriisi tõttu oli taotlejatel kaasrahastamist raskem tagada;

5.  taunib asjaolu, et kontrollikoja andmetel ei ole mõningad ametid esitanud avaldusi oma konsolideeritud aastaaruannete kohta või on esitanud muudetud avaldused, ning ei ole mitme aasta jooksul esitanud neilt nõutavat teavet;

6.  kutsub komisjoni üles avaldama eri fondide ja programmide vahehindamise aruanded võimalikult kiiresti.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sonia Alfano, Alexander Alvaro, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Cornelis de Jong, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Juan Fernando López Aguilar, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu, Louis Michel, Claude Moraes, Georgios Papanikolaou, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Renate Sommer, Rui Tavares, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Axel Voss, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Leonidas Donskis, Monika Hohlmeier, Stanimir Ilchev, Franziska Keller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marina Yannakoudakis

1.2.2011

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC))

Arvamuse koostaja: Iratxe García Pérez

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 17/2009 Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud naiste kutsealase koolitusega seotud meetmete kohta;

–   võttes arvesse uuringut, milles hinnatakse soolise võrdõiguslikkuse elementide ELi eelarveprotsessis arvessevõtmise teostatavust ja võimalusi[112],

A. arvestades, et eespool nimetatud uuringus soolise võrdõiguslikkuse elementide eelarveprotsessis arvessevõtmise teostatavuse kohta märgitakse, et soolist võrdõiguslikkust saab arvesse võtta eelarvemenetluse kõigis etappides, alates eelarve kavandamisest ja ettevalmistamisest kuni selle auditeerimise ja täitmise hindamiseni,

1.  tuletab kontrollikojale ja komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidu aluspõhimõte kõigi meetmete puhul; seetõttu tuleb soolisi aspekte arvesse võtta eelarvemenetluse kõigis etappides, sealhulgas Euroopa Liidu üldeelarve ettevalmistamine, täitmine ja auditeerimine;

2.  tuletab kontrollikojale ja komisjonile meelde eespool nimetatud soolise võrdõiguslikkuse elementide eelarveprotsessis arvessevõtmise teostatavust käsitleva uuringu tulemusi ja soovitusi;

3.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande nr 17/2009 üle, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud naiste kutsealase koolitusega seotud meetmeid, ning tunneks heameelt kontrollikoja uute eriraportite üle, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust edendavate meetmete rakendamist;

4.  väljendab kahetsust kontrollikoja eriaruandes välja toodud paljude puuduste pärast seoses meetmete kehtestamise ja projektide väljavalimisega, mida kontrollikoda auditeeris, ning puudujääkide pärast programmide tulemuste järelevalves;

5.  võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruandes esitatud soovitused, mille kohaselt tuleks edaspidised rakenduskavad koostada tööturu analüüsi alusel ning liikmesriigid peaksid kehtestama nõuetekohase projektide valimise korra;

6.  kutsub kontrollikoda üles võtma arvesse eelarve täitmise aastaaruandes eelarverubriikide 4 ja 13 kohta esitatud komisjoni märkust, et nimetatud rubriikide kohaldamisala on laiem ja nad hõlmavad muu hulgas ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat;

7.  peab kahetsusväärseks aastaaruandes esitatud kontrollikoja märkusi seoses alusetult tehtud maksetega programmi Daphne II rakendamisel; nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi olukorra järelkontrolli ning tagaks edaspidi programmi Daphne II nõuetekohase rakendamise;

8.  kordab oma nõuet komisjonile ja kontrollikojale, et teave soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitika kohta ja soopõhised andmed lisataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportile.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.1.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Siiri Oviir, Raül Romeva i Rueda, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Anne Delvaux, Christa Klaß, Mariya Nedelcheva, Norica Nicolai, Antigoni Papadopoulou, Rovana Plumb, Joanna Senyszyn

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Stanimir Ilchev

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Andrea Češková, Jorgo Chatzimarkakis, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Cătălin Sorin Ivan, Iliana Ivanova, Elisabeth Köstinger, Monica Luisa Macovei, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Monika Hohlmeier, Véronique Mathieu, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Michael Gahler, Karin Kadenbach, Evgeni Kirilov, Brian Simpson

  • [1]        ELT L 69, 13.3.2009.
  • [2]        ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [3]        ELT C 303, 9.11.2010, lk 1.
  • [4]        ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [5]        ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [6]        ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [7]        ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [8]        Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0000 (2010/2204(INI))
  • [9]        ELT L 69, 13.3.2009.
  • [10]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [11]      ELT C 338, 14.2.2010, lk 65.
  • [12]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [13]      ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [14]       ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [15]       ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [16]      ELT L 11, 16.1.2003, lk 1.
  • [17]      ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
  • [18]      ELT L 24, 27.1.2005, lk 35.
  • [19]      ELT L 69, 13.3.2009.
  • [20]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [21]      ELT C 338, 14.2.2010, lk 83.
  • [22]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [23]      ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [24]       ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [25]       ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [26]      ELT L 11, 16.1.2003, lk 1.
  • [27]      ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
  • [28]      ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.
  • [29]      ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.
  • [30]      ELT L 69, 13.3.2009.
  • [31]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [32]      ELT C 338, 14.2.2010, lk 96.
  • [33]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [34]      ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [35]       ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [36]       ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [37]      ELT L 11, 16.1.2003, lk 1.
  • [38]       ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
  • [39]      ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.
  • [40]       ELT L 173, 3.7.2008, lk 27.
  • [41]      ELT L 69, 13.3.2009.
  • [42]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [43]      ELT C 338, 14.2.2010, lk 77.
  • [44]      ELT L 308, 12.11.2010. lk 129.
  • [45]      ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [46]       ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [47]       ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [48]     ELT L 11, 16.1.2003, lk 1.
  • [49]       ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
  • [50]      ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.
  • [51]      ELT L 69, 13.3.2009.
  • [52]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [53]      ELT C 338, 14.2.2010, lk 71.
  • [54]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [55]      ELT L 248, 16.09.2002, lk 1.
  • [56]       ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [57]       ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [58]     ELT L 11, 16.01.2003, lk 1.
  • [59]       ELT L 297, 22.09.2004, lk 6.
  • [60]       ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.
  • [61]      ELT L 69, 13.3.2009.
  • [62]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [63]      ELT C 338, 14.2.2010, lk 90.
  • [64]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [65]      OJ L 248, 16.9.2002, p. 1.
  • [66]       OJ L 390, 30.12.2006, p. 1.
  • [67]       OJ L 343, 27.12.2007, p. 9.
  • [68]     OJ L 11, 16.1.2003, p. 1.
  • [69]       ELT L 297, 22.09.2004, lk 6.
  • [70]      ELT L 11, 15.1.2008, lk 9.
  • [71]      ELT L 69, 13.3.2009.
  • [72]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [73]      ELT C 303, 09.11.2010, lk 1.
  • [74]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [75]      ELT L 248, 16.09.2002, lk 1.
  • [76]       ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [77]       ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [78]     EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
  • [79]      ELT L 69, 13.3.2009.
  • [80]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.
  • [81]      ELT C 303, 9.11.2010, lk 1.
  • [82]      ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.
  • [83]      EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [84]       ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
  • [85]       ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.
  • [86]     ELT L 11, 16.01.2003, lk 1.
  • [87]       Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) järeldused 2011. aasta eelarvesuuniste kohta, mis võeti vastu 16. märtsil 2010 (dokument 6794/10, 24. veebruar 2010, lk 9).
  • [88]       Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0401.
  • [89]             Näiteks Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni (tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, III jagu – komisjon) lõiked 23 ja 24 (ELT L 187, 15.7.2008, lk 25).
  • [90]             ELT L 340, 6.12.2006, lk 5.
  • [91]             9. novembri 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades Volker und Markus Schecke GbR (C-92/09) ja Hartmut Eifert (C-93/09) versus Land Hessen, EKLis seni avaldamata.
  • [92]  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
  • [93]  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
  • [94]       ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
  • [95]     Kontrollikoja aastaaruanne eelarve täitmise kohta (2010/C 3030/01), lk 144, lg 6.42.
  • [96]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2000, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).
  • [97]     Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2009 „ÜRO organisatsioonide kaudu rakendatav ELi abi – otsustamine ja järelevalve”.
  • [98]  Tõendatud kuludest
  • [99]  ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
  • [100]  ELT L 404, 30.12.2006, lk 39.
  • [101]  ELT C 303, 9.11.2010, lk 146.
  • [102]  ELT C 303, 9.11.2010, lk 140.
  • [103]     Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0000 (2010/2204(DEC)).
  • [104]  ELT C 303, 9.11.2010, lk 146.
  • [105]  ELT C 303, 9.11.2010, lk 140.
  • [106]    Kontrollikoja aastaaruanne eelarve täitmise kohta (2010/C 3030/01), lk 144, lg 6.42.
  • [107]    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).
  • [108]    Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2009 „ÜRO organisatsioonide kaudu rakendatav ELi abi – otsustamine ja järelevalve”.
  • [109]  tõendatud kuludest
  • [110]  ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.
  • [111]  Komisjoni 8. augusti 2007. aasta otsust 2007/606/EÜ, Euratom, milles sätestatakse nõukogu otsusega 2007/162/EÜ, Euratom (kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta) ettenähtud transpordisätete rakenduseeskirjad (OJ L 241, 14.9.2007, lk 17)
  • [112]  Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadi erileping ABAC 132007,
    BUDG 06/PO/01/Lot 002/ABAC-101922 raamlepingu alusel, lõplik aruanne, mai 2008 A.