Menetlus : 2010/2156(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0143/2011

Esitatud tekstid :

A7-0143/2011

Arutelud :

PV 12/05/2011 - 9
CRE 12/05/2011 - 10

Hääletused :

PV 12/05/2011 - 12.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RAPORT     
PDF 339kWORD 230k
13. aprill 2011
PE 454.692v02-00 A7-0143/2011

Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine

(2010/2156(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Marie-Thérèse Sanchez-Schmid

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta

(2010/2156(INI))

Euroopa Parlament,

–      võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167;

–      võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni(1);

–      võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta otsust 2006/515/EÜ kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni sõlmimise kohta(2);

–      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(3);

–      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013)(4);

–      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”)(5);

–      võttes arvesse komisjoni 3. jaanuari 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul (KOM(2007)0836);

–      võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta(6);

–      võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(7);

–      võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(8);

–      võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(9);

–      võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(10);

–      võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi kultuuri kui loovuse ja innovatsiooni allika kohta(11);

–      võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–      võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010)0352);

–      võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245/2);

–      võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist pealkirjaga „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (KOM(2009)0532);

–    võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (KOM(2010)0183);

–    võttes arvesse kodukorra artikli 48;

–    võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0143/2011),

A.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandust iseloomustab kahetine olemus, mis on nii majanduslik, aidates kaasa majandusarengule töökohtade, majanduskasvu ja rikkuse loomisega, aga ka kultuuriline tänu isikute sotsiaalsele ja kultuurilisele ühiskonda integreerimisele, väärtuste ja kultuurilise identiteedi edendamises osalemisele ning Euroopa kultuuripärandi ülesehitamisele;

B.    arvestades, et kuna see kahetine olemus eristab teda teistest majandusharudest, tuleb arvesse võtta poliitika ja erimeetmete rakendamist;

C.    arvestades, et EL tunnustab ja edendab seda eripära rahvusvahelisel tasandil, mistõttu EL rakendab WTOs kultuurikoostöö jätkamise poliitikat ning on ratifitseerinud UNESCO konventsiooni;

D.    arvestades, et teenustekaubanduse üldlepingus (GATS) on ette nähtud õigus rakendada kultuurilise mitmekesisuse kaitsmise poliitikat, mida EL ja tema liikmesriigid süstemaatiliselt kohaldavad;

E.    arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikele 4 on vaja integreerida kultuuri teistesse Euroopa sise- ja välispoliitika meetmetesse ning sellega seoses tuleb praeguse üleilmastumise kontekstis erilist tähelepanu pöörata kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitsmisele ja edendamisele;

F.    arvestades, et UNESCO konventsioonis tunnistatakse kultuuri- ja loomemajanduse olulist rolli suure hulga kultuurikaupade ja -teenuste tootmises, levitamises ja neile juurdepääsu võimaldamises ning julgustatakse rahvusvahelist koostööd;

G.    arvestades, et liikmesriigid peaksid olema valmis toetama kultuuri ja loomet kui kultuuri- ja maastikupärandi säilitamise ja väärtustamise põhitegureid, mida tuleb kaitsta ja alal hoida, et soodustada identiteediprotsesse ja suurendada üldsuse kultuuriteadlikkust;

H.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on ELis oluline roll kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, pluralismi ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, kuid ka kultuurile juurdepääsu demokratiseerimisel ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamisel kogu ELis;

I.     arvestades, et Euroopa kultuuriline mitmekesisus, eelkõige rikkalik piirkondlike keelte ja kultuuride pärand, on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks asendamatu algmaterjal;

J.     arvestades, et loomesisusektoris ühtse turu loomise arutelus tuleb erilist tähelepanu pöörata kultuurilistele ja keelelistele eripäradele;

K.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on kunsti-, tehnika- ja haldusalase innovatsiooni kasvulava, võimaldades teoste ja kunstnike suuremat ringlust Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

L.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse sektorit edendatakse ja selle nähtavus tagatakse erinevate Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu algatustega, nagu Euroopa auhind, auhind LUX ja kultuurirajad;

M.   arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oma roll tänapäevase loome ja pikaajalise kogemuse ühendamisest välja kujunenud iseloomulike, hindamatute ja ainulaadsete oskuste ja võimete säilitamisel; arvestades, et eriti teatud sektorites, nagu moetööstus, kellassepakunst ja ehtekunst, põhineb Euroopa selle sektori tööstuste maine ja ülemaailmne edu käsitööliste ja loovisikute käelistel oskustel ja oskusteabel;

N.    arvestades, et kunstnikel ei ole praegu ELi tasandil õiguslikku staatust, milles võetaks arvesse nende tegevuse ja karjääri eripära, eriti liikuvuse, töötingimuste ja sotsiaalkaitse alal;

O.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus, mis annab tööd 5 miljonile inimesele ja mille osakaal ELi SKPst on 2,6%, on üks peamine ELi majanduskasvu soodustaja, kuna see loob uusi töökohti, etendab otsustavat rolli ülemaailmsetes väärtusahelates, ergutab innovatsiooni, pakub lisandväärtust sotsiaalse ühtekuuluvuse tegurina ja on tõhusaks vahendiks praeguse majanduslanguse vastu võitlemisel;

P.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus mõjutab peaaegu kõiki teisi majandussektoreid, pakkudes neile uuendusi, mis on määrava tähtsusega konkurentsivõime seisukohast, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

Q.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on digitaalajastul majanduse edasiviiv jõud, mis aitab märkimisväärsel määral kaasa innovatsioonile, uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele;

R.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus võib luua jõukust ja töökohti tingimusel, et võimaldatakse vahendid, et olla Euroopa rahvusvahelise konkurentsi strateegia raames konkurentsivõimelises olukorras võrreldes väljaspool ELi asuvate riikide loome- ja kultuurimajandusega;

S.    arvestades, et mõned kultuuri- ja loomemajandusega seotud inimesed on füüsilisest isikust ettevõtjad;

T.    arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on ELis kasvav turg ja valdkond, milles ta võib maailmaturul liidripositsiooni saavutada;

U.    arvestades, et kultuuri- ja loomekaupade ja -teenuste kaubanduse areng on kultuuri, arengu ja demokraatia jaoks oluline sammas;

V.    arvestades, et loome sõltub olemasolevatele teadmistele, teostele ja loomesisule juurdepääsu võimalustest;

W.   arvestades, et kultuurisisu roll on digitaalmajanduses otsustava tähtsusega; arvestades, et Euroopa digitaalajastu majanduskasv sõltub tulevikus mitmekesise kvaliteetse kultuurisisu pakkumisest;

X.    arvestades, et digitaalajastu avab kultuuri- ja loomemajandusele uusi võimalusi, juurutades uusi majandusmudeleid, mis teevad tarbijatele kättesaadavaks mitmekesise kvaliteetsete toodete valiku;

Y.    arvestades, et audiovisuaaltööstus teeb märkimisväärseid pingutusi, et töötada välja veebipõhise kultuurisisu seaduslikke pakkumisi ja kõik sidusrühmad peaksid ühendama jõud, et suurendada teadlikkust olemasolevatest seaduslikest veebipõhise infosisu pakkumistest;

Z.    arvestades, et ajalehed ja ajakirjad on osa kultuuritööstusest ning pluralistlikust ja mitmekülgsest Euroopa meediamaastikust;

AA. arvestades, et digitaalajastu esitab ühtlasi väljakutseid selle majandusharu traditsiooniliste sektorite, sh raamatute kirjastamise, raamatute müügi ja trükimeedia jätkusuutlikkusele;

AB. arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse arenguks on vaja ajakohast, juurdepääsetavat ja õiguskindlat intellektuaalomandi õiguste kaitse süsteemi;

AC. arvestades, et on oluline tagada kodanike harimine kunsti- ja kultuurivaldkonnas ning suhtuda loomeprotsessi lugupidavalt, et arendada loomingulisust ning teadmisi kunsti, kultuuri, kultuuripärandi ja liidu kultuurilise mitmekesisuse kohta, ning haridus peaks hõlmama mitte ainult digitaalsete õiguste, vaid ka kohustuste õppimist, et edendada intellektuaalomandi õigustega kaitstud tööde paremat mõistmist ja austamist;

AD. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ei muuda mingil moel põhivajadust kaitsta intellektuaalomandi õigusi;

AE.  arvestades, et on vaja tõhustada kõnealuseid õigusi kaitsva olemasoleva õigusraamistiku järgimist ja teha asjakohaseid muudatusi, muu hulgas lihtsustada litsentside väljastamise menetlusi kultuurimajanduses, et kasutada täielikult ära pakutavaid uusi võimalusi, tagades samas õiguste kaitse tasakaalustatud süsteemi, milles võetakse arvesse nii loovisikute kui ka tarbijate huve;

AF.  arvestades, et ajakohane liidu kaubamärgisüsteem on oluline selleks, et kaitsta väärtust, mida Euroopa ettevõtted loovad investeeringutega disaini, loomingusse ja innovatsiooni;

AG. arvestades, et tuleb tagada strateegilised investeeringud kultuuri- ja loomemajandusse, tehes kättesaadavaks näiteks sellised rahastamisvõimalused, milles võetakse arvesse kultuuri- ja loomemajanduse eripära ja vajadusi, et võimaldada kõnealusel majandusharul täielikult osaleda Euroopa majanduse hoogustamises;

AH. arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on oluline roll, arendades kohaliku ja piirkondliku tasandi loomekeskusi, mis aitavad muuta piirkondi atraktiivsemaks, luua ja arendada kohaliku ja piirkondliku majandusstruktuuriga seotud ettevõtteid ja töökohti, soodustada piirkondade turismi ja esiletõusu ning uute ettevõtete loomist, edendada kultuuri- ja kunstisektorit ning säilitada, edendada ja väärtustada Euroopa kultuuripärandit arvukate asutuste, nt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abil;

AI.   arvestades, et Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument ning selle piirkondlik tegevuskava on heaks kiidetud koos rahaliste vahenditega aastateks 2011–2013;

AJ.  arvestades, et Euroopa loomemajanduse liidul peaks olema olulisem roll,

Kultuuri- ja loomemajandus kui Euroopa Liidu edasiviiv jõud

1.     rõhutab vajadust analüüsida kultuuri- ja loomemajandust ning selle tegevuse mõju Euroopa majandusele, märkides, määratledes ja kirjeldades mõlemat haru, et tuua välja nende eripära, mõista paremini nende eesmärke ja raskusi ning rakendada tõhusamaid meetmeid;

2.     kutsub komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi kultuuri- ja loomemajanduse paremaks määratlemiseks, et analüüsida põhjalikult selle mõju pikaajalisele majanduskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning edendada kõnealuse sektori eripära suuremat tunnustamist;

3.     kutsub liikmesriike üles kindlalt pühenduma oma kultuuripärandi kaitsmisele ja toetamisele, tunnistades, et kultuuri- ja loomemajanduse arengu tingimuseks on kahetine majandus, kus toimivad koos avaliku ja erasektori investeeringud;

4.     on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajandus peaks olema uues Euroopa poliitilises tegevuskavas kesksel kohal, võttes arvesse sektori majanduslikke vajadusi ja digitaliseerimist, ning tulevases programmis „Kultuur” peaksid pragmaatilisema ja terviklikuma lähenemisviisi kaudu kajastuma kultuuri- ja loomesektori vajadused digitaalajastul;

5.     tunnistab, et kultuuri- ja loomemajandusel on suur sünergipotentsiaal, olles paljudes teistes majandussektorites majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni allikas;

6.     kutsub komisjoni üles jätkuvalt pingutama, et toetada, edendada ja lihtsustada kultuuri- ja loomemajanduse raamistiku arengut, soodustades liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel üksikasjalikumat koostöösüsteemi, mis põhineb hea tava kogemuste vahetamisel; soovitab, et komisjon kaasaks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rohelise raamatu järelmeetmete võtmise protsessi vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;

7.     palub komisjonil koostada valge raamatu, pidades silmas kultuuri- ja loomemajanduse üha kasvavat tähtsust ning selle Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks strateegilise tähtsusega sektori tugevdamist;

Haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamine

8.     ergutab nii liikmesriike kui ka komisjoni edendama kõigile vanuserühmadele suunatud kunsti- ja kultuuriharidust (pöörates erilist tähelepanu loovusele), alates algharidusest kuni kõrg- või kutsehariduseni, ning arendama loovisikute ettevõtlusoskusi, sealhulgas ka elukestva õppe raames, et eelkõige suurendada teadlikkust loovusest, õpetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia asjakohast kasutamist ning intellektuaalomandi austamist;

9.     rõhutab eeliseid, mida annab haridus, milles on ühendatud teoreetilised teadmised kultuuri- ja kunstiajaloost ning rakenduslik kunstiloome ja kultuurivarade haldamine ettevõtetes, ateljeedes jne, et parandada nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi;

10.   toonitab, kui tähtsad on haridusprogrammid, milles keskendutakse kutsekoolitusele, ideede arendamisele ja lugude jutustamise oskusele, digitaaloskustele, tehnilistele, ettevõtlus- ja turustamisoskustele, sealhulgas sotsiaalsete võrgustike kasutamisele, ning töötajate oskustele;

11.   rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse, ülikoolide, uurimiskeskuste, kunstikoolide ja kunstiasutuste vahelise tiheda koostöö ja dialoogi tulemusena on võimalik pakkuda ühiseid koolitusprogramme ja elukestva õppe võimalusi;

12.   tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et on hädavajalik tunnustada kutsekvalifikatsioone kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas, edendada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning arendada edasi kunstnike ja loovisikute koolitus- ja tööpraktika võimalusi;

13.   kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel täiendada kutsekvalifikatsioonide ja õppekavade tunnustamist ka kultuuri- ja loomesektoris nõutavate uute oskuste valdkonnas;

14.   palub komisjonil edendada kultuuri- ja loomemajanduse ning haridus- ja koolitussektori (sh täiendusõpe) ühist teadustegevust ja partnerlusprogramme, et viia kodanikeni loomingulised ja kultuuridevahelise suhtlemise oskused, hõlbustada haridussektoris uute meetodite ja loomevahendite kasutamist, parandada seoses tehnoloogia kiire arenguga selles valdkonnas elukestvat õpet, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi toetusel, ning teisest küljest ergutada innovatsiooni kultuuri- ja loomemajanduses teadus- ja õppetegevuse kaudu;

15.   palub liikmesriikidel edendada spetsiaalselt kultuuri- ja loomemajanduse kutsealade esindajatele mõeldud juhtumis-, äri- ja ettevõtluskoolituse võimalusi, et anda neile suhtlus- ja ettevõtlusvõime, mis on nõutav pidevalt muutuvates sotsiaalmajanduslikes oludes; juhib tähelepanu audiovisuaalvaldkonnas programmiga MEDIA arendatud positiivsele koolitus- ja juhtimiskogemusele ning loodab, et ka programm „Kultuur” saab analoogsed vahendid;

16.   teeb ettepaneku luua programmide Erasmus ja Erasmus noortele ettevõtjatele raames uued katseprojektid, et võimaldada suuremat koostööd ülikoolide ning kultuuri- ja loomesektori ettevõtjate vahel;

17.   rõhutab vajadust anda edasi tehnikaid ja oskusteavet ning õppimise tõhustamise väärtust, luua kultuuri- ja loomesektorile suunatud kutsekoolitusprogramme, rakendada paremini olemasolevaid programme ja õppekavasid, anda interdistsiplinaarset haridust ning soodustada koostööd ja partnerlust koolide, õpilaste, kultuuri- ja loomesektori kutsealade esindajate, nii era- kui avaliku sektori iga suurusega ettevõtete, käsitööliste ja finantseerimisasutuste vahel;

18.   tunnistab, kui oluline kultuuri- ja loomemajandus, et edendada Euroopa infosisu arengut, aidates seeläbi kaasa liikmesriikide kultuurilisele lähenemisele ning tihedamatele suhetele nende kodanike vahel;

19.   rõhutab, et kultuuridevaheline õpe ja kultuuridevahelise suhtluse oskused aitavad inimestel mõista teisi kultuure ning aitavad seega kaasa sotsiaalse kaasatuse suurendamisele;

Töötingimused ja ettevõtlus

20.   tunnistab kultuuri- ja loomemajanduse mõju, konkurentsivõimet ja tulevikupotentsiaali Euroopa püsiva majanduskasvu olulise mootorina, mis võib mängida otsustavat rolli ELi majanduse elavdamisel;

21.   kutsub komisjoni üles tunnustama kultuuri- ja loomemajandust Euroopa majanduse tulemusliku osana, pidades eelkõige silmas selle potentsiaali aidata kaasa teiste majandusharude konkurentsivõimele;

22.   rõhutab vajadust kaaluda kõnealuste sektorite töötingimusi ning majanduslikke, sotsiaalseid, õiguslikke ja maksualaseid aspekte, pöörates erilist tähelepanu kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtlusmõõtmele ning töötingimustele;

23.   rõhutab sellega seoses vajadust võidelda töötasuga seotud diskrimineerimise vastu ning parandada ametikoha ja kvalifikatsiooni vastavust;

24.   kutsub seega komisjoni üles analüüsima kultuuri- ja loomemajanduse mõju ELi majandusele ning avaldama juhendi selle sektori mõlema haru tulemuslikkuse hindamiseks töökohtade ja ettevõtte jõukuse loomise seisukohast;

25.   rõhutab vajadust arendada tugevat kultuuri- ja loomealast ettevõtlusvaimu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

26.   rõhutab vajadust luua optimaalsed tingimused kultuuri- ja loomesektori noorte kõrgkoolilõpetajate ja valdkonna spetsialistide töölevõtmiseks ning edendada nende võimalusi hakata ettevõtjaks, lisaks koolitada neid kultuuri- ja loomesektori spetsiifiliste majanduslike, maksualaste, finants- ja tehnoloogiliste aspektide osas ning kommunikatsiooni, turustamise, intellektuaalomandi õiguste ja teadmiste põlvkondadevahelise edasiandmise alal;

27.   kutsub komisjoni üles looma mitmekeelset platvormi, et kultuuri- ja loomesektoris töötavad inimesed saaksid ühineda üleeuroopalise võrgustikuga, kus neil on võimalik vahetada kogemusi, parimaid tavasid ja oskusteavet, teha ühisprojektide ja katseprojektide raames riikidevahelisel ja piiriülesel tasandil koostööd ning saada täielikku teavet kehtivate õigusaktide (autoriõiguste küsimused, sotsiaalsed õigused) ja rahastamisvõimaluste kohta;

28.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kultuuri- ja loomemajanduse raames taas arvesse mittetulundusühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid – nagu on kindlaks määratud parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioonis sotisaalmajanduse kohta –, kuna need tegutsevad kultuuri- ja loomemajandusega seotud sektorites, lubades seeläbi vastu võtta maksusoodustusi, hõlpsat juurdepääsu laenudele ja töökaitsele;

29.   palub komisjonil väärtustada ja tunnustada kaasava ja loova majanduse arendamises osalevate kultuuriteenistuste, mittetulundusühenduste ja eraalgatuste võetud meetmeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel propageerida ja juurutada häid tavasid, mille eesmärk on lihtsustada noorte (sõltumata sellest, kas nad on üliõpilased, õpipoisid, praktikandid, tööotsijad jne) ja kõige kaitsetumate inimeste juurdepääsu kultuurile ja loomesisule selliste vahenditega nagu soodustariifid, kultuurikaupade kupongid või tasuta kultuuriüritused;

Kunstnike staatus

30.   rõhutab, et tuleb luua Euroopa kunstniku staatus, et tagada kunstnikele rahuldavad töötingimused, ning võtta vastu asjakohased maksusüsteemide, tööõiguse, sotsiaalkindlustusõiguste ja autoriõiguste alased meetmeid, et parandada kunstnike liikuvust kogu ELis;

31.   kutsub üles neid liikmesriike, kes veel ei ole rakendanud UNESCO soovitust kunstnike staatuse kohta(12), kõnealust soovitust rakendama;

Loovad ametid

32.   tuletab meelde, et loovad ametid on üks meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning seetõttu tuleb nende säilimine tagada teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega, nagu rõhutatakse parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta Euroopas;

33.   kinnitab veel kord eesmärki säilitada teatud ametite eripära ja oskusteabe edasiandmise traditsioon, eriti kultuuri-, loome- ja käsitöösektoris, ning tagada teadmiste edasiandmise mehhanismid; teeb ettepaneku julgustada teadmiste edasiandmise töötubade korraldamist kohalikul, piirkondlikul ja territoriaalsel tasandil, eelkõige traditsioonilises loomesektoris;

34.   juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas sinna alla kuuluva luksuskaupade sektori majandusmudel põhineb innovatsioonil, pideval loometegevusel, tarbijate usaldusel ja investeerimisel töökohtadesse, mis nõuavad sageli kõrget kvalifikatsiooni ja ainulaadset oskusteavet; palub komisjonil edendada selle majandusmudeli jätkusuutlikkust kultuuri- ja loomemajandust mõjutavates ettepanekutes, töötades välja reguleeriva raamistiku, mis on kohandatud vastavalt kultuuri- ja loomemajanduse eripärale, eelkõige seoses intellektuaalomandi õiguste austamisega;

35.   rõhutab tööjõupuuduse ohtu teatud kõrget kvalifikatsiooni nõudvate või väga kitsalt erialaste ametite puhul, mis aitavad kaasa kultuuri- ja loomemajanduse püsimisele ELis, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta koostöös ettevõtjatega vajalikke meetmeid, et tagada selliste ainulaadsete oskuse säilimine ning hõlbustada nendele ametitele spetsialiseerunud käsitööliste ja töötajate uue põlvkonna koolitamist;

Teoste levitamise parandamine digitaalajastul

36.   julgustab liikmesriike edendama teoste levitamist ja ringlust kogu ELis;

37.   tunnistab, et innovatsiooni tuleks edendada mitte ainult tehnoloogilistes tootmis-, vaid ka juhtimisprotsessides ning asjaomaste projektide arendamises, levitamises ja turustamises;

38.   palub komisjonil kaaluda võimalust kehtestada erimeetmed ja asjakohased vahendid Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse, eelkõige VKEde toetamiseks ja arendamiseks, et parandada kultuurikaupade ja -teenuste loomist, tootmist, reklaamimist ja levitamist;

39.   rõhutab, et veebipõhine kasutamine võib olla hea võimalus Euroopa teoste ja eelkõige audiovisuaalteoste paremaks levimiseks ja levitamiseks tingimusel, et tervistava konkurentsi keskkonnas arendatakse välja seaduslik pakkumine, mis aitab võidelda kaitstud teoste ebaseadusliku pakkumise vastu, ning et töötatakse välja uus tasustamissüsteem autorite jaoks, et nad saaksid oma teoste edust ka rahalist kasu;

40.   palub komisjonil tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi(13) artikli 13 range rakendamine, kuna selles on sätestatud liikmesriikide kohustus tagada, et tellitavad audiovisuaalmeedia teenused edendavad Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust, ning anda komisjonile selle sätte rakendamise kohta aru hiljemalt 2012. aastaks;

41.   rõhutab, et Euroopa teoste ja repertuaaride parema levitamise tagamiseks tuleb luua algatusi, mille eesmärk oleks parandada ja edendada Euroopa kultuuriteoste tõlkimist, dubleerimist, subtiitrite ja tõlkega varustamist ning digiteerimist, ning võtta kõnealustes valdkondades konkreetseid meetmeid aastateks 2014–2020 kavandatud uue põlvkonna programmide MEDIA ja „Kultuur” raames;

42.   kutsub komisjoni üles soodustama kultuuri- ja loomemajanduse, sh eriti veebivaldkonna kasvu, võttes sobivaid meetmeid tagamaks, et kõik sidusrühmad jagavad vastutust, kaitstes ühtviisi tooteid ja teenuseid digitaalses keskkonnas, et saavutada suurem tarbijausaldus veebis;

43.   kutsub komisjoni üles kehtestama õigusraamistikku kõrge usaldustaseme tagamiseks ärilises ja mitteärilises digitaalruumis, et kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtted ning tarbijad saaksid täiel määral kasutada digitaalse levitamise kanaleid, ilma et nad peaksid kartma pettusi või ebaausaid tavasid;

44.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu raamatukogude rollile kultuuri levitamise asutuste ja dialoogifoorumitena; on seisukohal, et raamatukogudele, ühes haridus- ja kultuurisektoriga, tuleb anda vastutus ja vahendid digitaaltehnoloogiale üleminekuks; tuletab meelde, et see on pakiline küsimus, sest Euroopa raamatukogudel on praegugi vaid piiratud vahendid, et minna nõuetekohaselt üle digitaalmeediale;

45.   rõhutab eelkõige, kui oluline on laiendada Euroopa digitaalset raamatukogu ning arendada seda Euroopa kultuuripärandi, kollektiivse mälu ja loome edendamise keskusena ning haridus-, kultuuri-, innovatsiooni- ja ettevõtlusalase tegevuse lähtepunktina; juhib tähelepanu asjaolule, et loomingulised kontaktid on üks meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning seetõttu tuleb nende säilimine tagada teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega;

46.   rõhutab vajadust pöörata tähelepanu väljakutsetele, millega seisavad silmitsi traditsioonilised kultuuri- ja loomemajanduse sektorid, nt raamatute kirjastamine, raamatute müük ja trükimeedia;

47.   kutsub komisjoni üles tegema algatusi, et edendada ja suurendada digitaaloskusi, pidades silmas asjaolu, et kirjastussektor toodab ja levitab aina rohkem digitaalsisu; rõhutab, et kirjastajad peaksid olema aktiivselt kaasatud algatustesse, mis käsitlevad digitaaloskusi;

Kultuuri- ja loomesisu siseturu suunas

48.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon looksid Euroopa digitaalse ühtse turu ning kultuuri- ja loomemajanduse tehnilise ja rahalise toetamise mehhanismid eesmärgiga digiteerida kultuuripärand ja kehtestada ühtsed Euroopa standardid;

49.   rõhutab, kui tähtis on digitaalarengu tegevuskava kiire rakendamine ja edu, et kultuuri- ja loomemajandus saaks kõigist kaugeleulatuva ja kiire lairibaühenduse ning uue traadita tehnoloogia loodavatest võimalustest täit kasu ja suudaks nendega edukalt kohanduda;

50.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et luua veebipõhise kultuurilise ja loomingulise sisu Euroopa siseturg, tagada Euroopa kodanikele juurdepääs kõnealusele sisule ning õigustatud isikute kaitse ja neile asjakohase hüvitise maksmine ning koondada kõik loomesektori rahastamiskanalid;

51.   kutsub komisjoni üles toetama kultuuri- ja loomesektoris uusi innovatiivseid majandusmudeleid, mis on kohandatud üleilmastumise mõjuga ja digitaalajastu väljakutsetega, eelkõige infosisutööstuse valdkonnas;

52.   rõhutab, kui tähtsad on uutele platvormidele ja seadmetele võrdse juurdepääsu tingimuste loomise seisukohast koostalitlusvõime ja standardid; kutsub komisjoni üles edendama platvormide koostalitlusvõimet, töötama välja standardid, mis aitavad luua innovatsiooni soodustava turu, ning vältima selliste süsteemide kasutamist, mis võivad piirata juurdepääsu mitmekesisele sisule;

53.   palub komisjonil propageerida avatud lähtekoodiga tarkvara ja avatud standardite kasutamist, levitamist ja arendamist, kuna need kujutavad endast innovatsiooni, loome, teadmiste levitamise ja töökohtade loomise potentsiaali;

54.   märgib, et turu killustatus kultuuri- ja loomesektoris on osaliselt tingitud kultuurilisest mitmekesisusest ja tarbijate keele-eelistustest;

55.   rõhutab, kui oluline on kaaluda, milline on parim viis reguleeriva raamistiku, eelkõige konkurentsieeskirjade kohandamiseks kultuurisektori eripäraga, et tagada kultuuriline mitmekesisus ning mitmekesiste ja kvaliteetsete kultuuriteenuste ja -sisu kättesaadavus tarbijatele;

56.   märgib, et e-kaubandus ja internet arenevad hoogsalt ning tehnikapõlvkonnad vahetuvad kiiresti; on seetõttu seisukohal, et tuleks teha pingutusi ELi reguleerivate meetmete kooskõlla viimiseks praeguste sotsiaalsete ja kaubanduslike nõuetega, nii et kõnealused meetmed ei muutuks mahajäämuse tõttu tarbetuks ega takistaks ELi liikmesriikide kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali täielikku rakendamist;

57.   rõhutab vajadust kaaluda kõnealuse ühtse turu arengu optimaalseid tingimusi, pöörates eelkõige tähelepanu maksustamisele, näiteks seoses autoriõigusest tulenevatele tuludele kohaldatava allikamaksuga, kehtestades vähendatud käibemaksumäära veebipõhistele või füüsilisel kandjal levitatavatele kultuurikaupadele ja -teenustele, et soodustada nende arengut;

58.   rõhutab, et käibemaksueeskirjad ja lihtsalt kasutatavate makseviiside puudumine internetimüügi korral takistavad samuti siseturu nõuetekohast toimimist ja nendega tuleb viivitamata tegeleda;

59.   kutsub seetõttu komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti konkreetseid õigusakti ettepanekuid selle kohta, kuidas neid probleeme lahendada, et kõrvaldada olemasolevad takistused siseturu arengule, eriti veebikeskkonnas, arvestades seejuures tarbijate nõudlust ja kultuurilist mitmekesisust;

60.   kutsub digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega seoses komisjoni üles kaaluma vajadust toetada Euroopa elektroonilise kirjastuse kohandamist konkurentsi väljakutsetele, luues tingimused süsteemide koostalitlusvõime, sisu ühelt kandjalt teisele ülekantavuse ning ausa konkurentsi soodustamiseks;

Intellektuaalomandi õigused

61.   rõhutab, et intellektuaalomandi õigused on loomemajanduse ettevõtete üks põhivarasid ning üksikisiku loometegevuse stiimul ja investeering loomingusse; nõuab seetõttu, et töötataks välja kavad, mis aitaksid kultuuri- ja loomemajandusel kohaneda digitaaltehnoloogiale üleminekuga uute sidusteenuste abil, mis põhinevad õiguste haldamise uutel vormidel, edendades autoriõigusi; nõuab lisaks intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist reguleeriva tasakaalustatud õigusliku raamistiku kehtestamist;

62.   rõhutab, et intellektuaalomandi õigusi on vaja tulemuslikult jõustada nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda ning sellega seoses tuleb hoolega hinnata kõiki meetmeid, et tagada nende tõhusus, proportsionaalsus ja vastavus Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

63.   kutsub komisjoni üles kohandama autoriõigusi digitaalajastuga, võimaldades kultuuri- ja loomemajandusel saada kasu digitaaltehnoloogia ja meediate lähenemise hüvedest, ning kaaluma konkreetseid meetmeid, et lihtsustada loomesisu ja arhiveeritud materjali kasutamist, ning looma laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemid ja lihtsad ühtse kontrollpunkti süsteemid õiguste hankimiseks;

64.   rõhutab sellega seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide olulist rolli Euroopa loome- ja digitaalmajanduse arendamises; palub komisjonil seoses õiguste kollektiivset haldamist käsitleva direktiivi ettepaneku koostamisega luua asjakohane õigusraamistik, et reguleerida kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevust ja autoriõiguste registri koostamist;

65.   palub komisjonil tagada sellise üleeuroopalise litsentsimissüsteemi elujõulisus, mis põhineb olemasolevatel multiterritoriaalsetel individuaalsete ja kollektiivsete õiguste litsentsimismudelitel ning lihtsustab laia sisuvalikuga teenuste käivitamist, suurendades sellega seaduslikku juurdepääsu veebipõhisele kultuurisisule;

66.   palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada parimate tavade vahetamist tõhusate meetodite kohta üldsuse teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi õiguste rikkumise mõjust;

67.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostöös sidusrühmadega korraldaksid kampaania, et suurendada teadlikkust intellektuaalomandi õiguste järgimise vajadusest Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil, eriti Euroopa noorte tarbijate seas;

68.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema ebaausate kaubandustavade ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu, kuna need võivad kahjustada kultuuri- ja loomemajandust nii reaal- kui ka digitaalmajanduses;

69.   rõhutab vajadust käsitleda lõpuks nägemispuudega inimeste ja muul põhjusel trükikirja lugeda mitte saavate inimeste vajadust raamatute järele; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustusi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raames võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et kindlustada puuetega inimestele juurdepääs kultuurimaterjalidele kättesaadaval kujul ning tagada, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei piira põhjendamatult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele;

70.   kutsub komisjoni üles töötama Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis (WIPO) aktiivselt ja tulemuslikult selle nimel, et saavutada kokkulepe siduva õigusnormi osas, mis põhineb lepingu ettepanekul, mille koostas Maailma Pimedate Liit ja mis esitati WIPOle 2009. aastal;

71.   rõhutab vajadust lahendada omanikuta teoste küsimus; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada kõnealuses valdkonnas ettepanekuid; märgib, et omanikuta teoste probleem ja 20. sajandi „must auk” ei piirdu ainult selliste trükistega nagu raamatud ja ajakirjad, vaid laieneb kõigile teostele, sealhulgas fotodele, muusikale ja audiovisuaalsetele teostele;

72.   palub komisjonil suurendada rahalist toetust erasektori algatustele luua üldsusele kättesaadavad andmebaasid õiguste ja repertuaaride kohta muusika, audiovisuaalteoste ja muude repertuaaride valdkonnas; sellised andmebaasid suurendaksid läbipaistvust ja muudaksid õiguste hankimise protsessi sujuvamaks;

73.   palub komisjonil soodustada kõigi sidusrühmade jaoks õiglaste, erapooletute ja tõhusate alternatiivsete vaidluste lahendamise võimaluste loomist;

74.   on seisukohal, et komisjon peaks arvesse võtma VKEdel intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ette tulnud probleeme vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames kehtestatud põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”, kohaldades VKEde suhtes muu hulgas mittediskrimineerimise põhimõtet;

75.   kiidab heaks ELi kaubamärgisüsteemi läbivaatamise komisjoni poolt ja julgustab komisjoni selle eest hoolt kandma, et võetakse vajalikud meetmed ühesuguse kaitse tagamiseks kaubamärkidele nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda;

Kultuuri- ja loomemajanduse rahastamine

76.   tuletab meelde, et kultuuri- ja loomemajanduse toetamise ja rahastamise poliitika ja meetmega tuleb arvesse võtta sektori harude eripärasid;

77.   kutsub komisjoni üles nägema kultuuri- ja loomemajanduse jaoks ette täieõigusliku VKE staatuse seoses kõigi krediidi saamise, ettevõtluse alustamise toetamise ja töökaitse võimalustega, mis peaksid olema vastavalt kohandatud sektori eripäradele, võttes eriti arvesse madalat kapitalisatsiooni, kaubamärgi väärtustamist põhivarana, kõrge riskiprofiiliga algetappi, infotehnoloogia tugevat mõju, tööstaaži katkevust ja vajadust tsentraliseeritud teenuste järele;

78.   kutsub kõiki asjaomaseid osalejaid üles kaaluma nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil uute ja innovaatiliste rahastamisvahendite kasutuselevõttu, nagu näiteks pangagarantii, tagasimakstavad ettemaksed, riskikapitalifondid ja stiimulid kohalike partnerluste loomiseks, millega võetakse arvesse kultuuri- ja loomemajanduse vajadusi ja eelkõige asjaolu, et loovisikute kapital on sageli ainult mittemateriaalne;

79.   ergutab võtma kultuuri- ja loomesektori väikeste ja mikroettevõtete arendamiseks kasutusele ELi rahalisi vahendeid ja programme (nt mikrokrediidirahastu) eesmärgiga optimeerida ettevõtjate toetamist rahastamisvõimalusi puudutavale teabele juurdepääsu soodustamise ja asjaomaste taotluste esitamise korra lihtsustamise abil;

80.   teeb ettepaneku luua lühiajalise väikerahastamise süsteem, et julgustada eksperimenteerimist ning innovaatiliste kultuuri- ja loomeprojektide väljatöötamist;

81.   soovitab komisjonil hinnata struktuurifondide ning kultuuri-, audiovisuaalmeedia, noorte- ja haridusvaldkonna praeguste ja tulevaste programmide asjakohasust loomesektori edendamise potentsiaali seisukohast ning koostada ja rakendada järeldusi parema toetuspoliitika kehtestamiseks;

82.   tunnistab lisaks ELi programmide, näiteks innovatsiooni ja konkurentsivõime programmi tulemuslikkust VKEde juurdepääsu võimaldamisel rahastamisele, ning teeb ettepaneku, et komisjon hindaks sarnaste eriprogrammide kavandamise võimalust kultuuri- ja loomemajanduse jaoks;

83.   palub komisjonil kaaluda spetsiaalse eelarverea loomist digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse raames, et toetada Euroopa kinosaalide digitaaltehnoloogiale üleminekut tagamaks kõikidele ELi kodanikele juurdepääs sisule, milles väljenduvad Euroopa eri identiteedid, ja muuta terve Euroopa filmisektor konkurentsivõimelisemaks;

84.   rõhutab metseenluse ning avaliku ja erasektori partnerluse olulisust kultuuri- ja loometegevuse rahastamisel ja toetamisel ning nõuab kõnealuste sektorite krediidivõimaluste parandamist ja alternatiivsete võimaluste, nagu maksuvabastus või maksusoodustused uurimist, et soodustada ettevõtete poolset metseenlust;

85.   rõhutab, kui tähtis on koolitada pangandussektori spetsialiste, kes on võimelised nõustama kultuuri- ja loomeprojektide rahastamise küsimustes, et parandada finantseerimisasutustest krediidi saamise võimalusi;

86.   rõhutab, kui oluline on välja töötada rahastamise ja ettevõtete juhtimisega seotud konsultatsiooni- ja nõuandeteenused, et võimaldada kultuuri- ja loomesektoris töötavatel isikutel, eelkõige VKEdel ja mikroettevõtetel kindlaks teha, millised vahendid on vajalikud ettevõtte heaks juhtimiseks, et parandada kultuurikaupade ja -teenuste loomist, tootmist, reklaamimist ja levitamist;

87.   rõhutab vajadust koolitada spetsialiste, kes suudavad tagada kultuuri- ja loomeprojektide majandusliku ja rahandusliku elujõulisuse, et parandada krediidi saamise võimalusi finantseerimis- ja pangandusasutustest, kus üldiselt teatakse väga vähe selle sektori eripäradest;

88.   kutsub komisjoni üles aitama kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatel VKEdel leida digitaalarengu tegevuskava raames konkurentsivõimelisi ja tarbijasõbralikke innovaatilisi internetis toimivaid ettevõtlusmudeleid, mis põhinevad kaasfinantseerimisel ning kultuuri- ja loomemajanduse ja vahendajate vahelisel riskijagamisel;

89.   kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et riigihankemenetlused ei tooks VKEdele kaasa tarbetuid kulusid ja bürokraatiat;

90.   kutsub komisjoni üles, pidades silmas teadusuuringute kaheksanda raamprogrammi käivitamist 2011. aasta detsembris, eraldama rahalisi vahendeid kultuuri- ja loomemajanduse sektoris alla 35-aastaste noorte kavandatud ettevõtlusprojektide elluviimiseks ja ettevõtlustegevuse alustamiseks;

91.   nõuab, et Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piirkondlikus tegevuskavas aastateks 2011–2013 määrataks peamiseks rahastatavaks valdkonnaks kultuuri- ja loomemajandus, pöörates erilise tähelepanu audiovisuaalsektorile ning audiovisuaalteoste tootmisele ja levitamisele Euroopa–Vahemere piirkonnas;

92.   soovitab luua Euroopa loomemajanduse liidu raames platvormi, mille kaudu saab teavet ja nõuandeid investeerimissuutlikkuse ja pikaajaliste ettevõtlusstrateegiate, laenudele juurdepääsu, garantiifondide ja piiriüleste erainvesteeringute kohta, ning nõuab, et uuritaks loomemajanduse panga asutamise võimalust;

93.   julgustab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi looma soodsaid tingimusi, et viia kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtted kokku asutustega, kes neid rahastada võiksid, ning kutsub omavalitsusi üles suurendama finantseerimisasutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripäradest, et julgustada neid investeerima kõnealustesse sektoritesse ja eelkõige VKEdesse ja väga väikestesse ettevõtetesse suure majandusliku potentsiaaliga kultuuriprojektide alusel;

94.   ergutab kohalikke, territoriaalseid ja piirkondlikke organeid suurendama finantseerimisasutuste teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse eripäradest, et motiveerida neid investeerima kõnealustesse sektoritesse ja eelkõige VKEdesse;

Kohalik ja piirkondlik koostöö

95.   rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus aitab sageli kaasa languses oleva kohaliku majanduse ümberkujundamisele, soodustades uute majandustegevusalade teket, luues uusi ja püsivaid töökohti ning suurendades Euroopa piirkondade ja linnade atraktiivsust, edendades seega sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

96.   toonitab, et kultuuril on oluline roll piiriüleste territooriumide jätkusuutlikus arengus ja tõdeb, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuur ning rajatised võivad aidata kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele; usub, et kultuuri ja loome stimuleerimine on territoriaalse koostöö lahutamatu osa, mida tuleks tõhustada;

97.   palub kõikidel asjaomastel kohaliku tasandi organitel rakendada territoriaalse koostöö programme, et kasutada ja edastada parimaid tavasid kultuuri- ja loomesektori arenguks;

98.   soovitab ühelt poolt tõhustada teadusuuringuid kultuuri pakkumise ning kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete asukohavaliku vastastikuse sõltuvuse ning samuti kultuuri tähtsuse kohta kõikjal ELis ettevõtete asukohavaliku tegurina; teisalt soovitab toetada teadusuuringuid, mis käsitlevad kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtete mõju piirkonnale, kus nad asuvad;

99.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaardistama olemasolevad teadmised piiriülese kultuuri- ja loomealase koostöö tavade, vajaduste ja heade kogemuste kohta ning hankima konkreetset oskusteavet kultuuri, loome ja piiriüleste territooriumide kohta (eelkõige väheuuritud valdkondades, nagu seos kultuuri, loome ja majanduse vahel) ning koostama piiriülesed strateegiad kultuuripärandi ja -ressursside haldamiseks;

100. kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles looma kohtumispaiku ja panema alust kohalike võrgustike loomiseks, et suurendada sektoris töötavate isikute teadlikkust kultuuri- ja loomemajandusest oskusteabe vahetamise, eksperimenteerimise, oskuste parandamise ja uute tehnoloogiate, nt digitaaltehnoloogia valdkonnas koolitamise abil, ning ka üldsuse teadlikkust kunsti- ja kultuurialaste koolituste, arutelude ja muude ürituste abil, ning arendama välja loomekeskused ja -inkubaatorid, et võimaldada loomingulistel noortel spetsialistidel ja loomeettevõtetel töötada võrgustikus, soodustada innovatsiooni ja muuta see sektor nähtavamaks;

101. kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles moodustama võrgustikke heade tavade vahetamiseks ning piiriüleste ja riikidevaheliste katseprojektide käivitamiseks;

102. rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad olulisel määral kaasa aidata kultuurikaupade tõhusamale levitamisele ja ringlusele, korraldades, toetades ja soodustades kultuuriüritusi;

103. rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuuridel ja rajatistel on oluline osa linnade ja suurlinnade füüsilise keskkonna arengus, luues atraktiivse keskkonna investeeringuteks, ning eelkõige endiste tööstuspiirkondade renoveerimisel ja taaselustamisel, ning kultuuripärand pakub maapiirkondade arengus ja uuendamises lisandväärtust ja annab neile individuaalsuse, eeskätt aidates kaasa maaturismile ja hoides ära inimeste lahkumist nendest piirkondadest;

104. peab seda ka väga oluliseks teguriks endiste tööstuspiirkondade renoveerimise strateegias ning poliitikas, mille eesmärk on määratleda uued esilekerkivad turismivaldkonnad, samuti traditsioonilise turismi uuestimääratlemisel;

105. usub seega, et kultuuri- ja loomemajanduse loomist ning juba olemasolevate valdkondade arendamist peab toetama riiklike, piirkondlike ja kohalike arengustrateegiatega, koostöös erinevaid poliitikavaldkondi esindavate riigiasutuste, VKEde ning asjaomaste kodanikuühiskonna esindajatega;

106. julgustab seetõttu liikmesriike ja piirkondi looma nimetatud koostöö võimalusi, töötama välja poliitika, mis ühendab infrastruktuuriinvesteeringud inimkapitali tehtavate investeeringutega, ja uurima nn innovatsioonikupongide süsteeme, et aidata kultuuri- ja loomevaldkonna VKEdel ja üksikisikutel kutsealaseid oskusi omandada;

107. on veendunud, et komisjon võiks pöörata rohkem tähelepanu linnade, omavalitsuste ja piirkondade vahelisele partnerlusele, mis on aastaid olnud suurepäraseks kultuuri- ja loomealase koostöö ning teabevahetuse foorumiks; kutsub komisjoni üles edendama koostöös Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega ajakohaseid ja kvaliteetseid partnerlusalgatusi ja vahetusi, mis hõlmavad ühiskonna kõiki osi;

108. teeb ettepaneku luua Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta osana tegevusprogramm, mis on pühendatud piiriülesele kultuurialasele edendus- ja koostööle;

Euroopa kultuuripealinn

109. toonitab, et Euroopa kultuuripealinna algatust tunnustatakse linnaarengu seisukohalt laialdaselt kui kultuuri „laborit”; palub komisjonil edendada kõnealust algatust ja tagada õiged tingimused parimate tavade levitamiseks, kultuurialaseks koostööks ning võrgustike loomiseks, et jagada kogemusi seoses kultuuri- ja loomemajanduse võimalustega nende sektorite potentsiaali täieliku ärakasutamise eesmärgil;

110. nõuab, et Euroopa kultuuripealinnu tähistavate ürituste programmi lisataks arutelu loome- ja kultuurimajanduse potentsiaali teemal;

Moetööstus ja turism

111. on seisukohal, et rohelises raamatus kindlaks määratud kultuuri- ja loomemajanduse sektorite hulka tuleks lisada moetööstus ning kultuuri- ja säästev turism; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealustele sektoritele on iseloomulik suur loome- ja ettevõtluskomponent, millel on märkimisväärne mõju ELi majandusele ja rahvusvahelise konkurentsivõimele;

112. rõhutab, et turism on kultuuri- ja loomemajanduse jaoks märkimisväärse tähtsusega ning soovitab komisjonil töötada selle nimel, et linnad ja piirkonnad kasutaksid kultuuri rohkem ainulaadse väärtusena, teeksid kultuuriturismi valdkonnas tihedamat koostööd, edendaksid kultuuri- ja turismivaldkonna vahelist koostööd ja toetaksid neid ühiste turustusprojektide raames;

Rahvusvahelised suhted ja kaubandus

113. rõhutab eespool nimetatud UNESCO konventsiooni tähtsust peamise vahendina, mis tagab WTO rahvusvahelises raamistikus nn kultuurierandi säilitamise kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste rahvusvahelises kaubanduses;

114. märgib seoses kultuurivahetuse ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisega, et juurdepääsu kolmandate riikide turgudele tõkestavad arvukad tariifsed ja mittetariifsed takistused, mis koos ebakindlate jaotus- ja tarnevõrkudega muudavad Euroopa kultuuri olemasolu nendel turgudel väga keeruliseks;

115. rõhutab kultuuri- ja loomemajanduse suurt potentsiaali rahvusvahelises kaubanduses ning on arvamusel, et andmete kogumise keerukuse tõttu alahinnatakse selle tähtsust;

116. palub komisjonil seoses kahepoolsete kaubanduslepingute suure hulgaga esitada Euroopa Parlamendile selge ja terviklik strateegia nendele lepingutele lisatavate kultuurikoostöö protokollide kohta, et kohandada Euroopa koostööpakkumised partnerriikide kultuuri- ja loomemajanduse vajadustele ja eripäradele, kooskõlas WTOs võetud kohustuste ning UNESCO konventsiooni vaimu ja sätetega;

117. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste eksporti ning tegema jõupingutusi Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse esiletõstmiseks väljaspool ELi;

o

o         o

118. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

http://unesdoc.unesco.org/images/0014/001429/142919e.pdf.

(2)

ELT L 201, 25.7.2006, lk 15.

(3)

ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

(4)

ELT L 372, 27.12.2006, lk 1.

(5)

ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.

(6)

ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 16.

(7)

ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 16.

(8)

ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.

(9)

ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 25.

(10)

ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223.

(11)

http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/doc/CONS_NATIVE_CS_2009_08749_1_EN.pdf.

(12)

http://unesdoc.unesco.org/images/0011/001114/111428mo.pdf.

(13)

ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.


SELETUSKIRI

Komisjoni roheline raamat algatab õigel ajal arutelu kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamiseks ning tunnustab ametlikult kõnealuse sektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Euroopa Liidus on kultuuri- ja loomemajandus 1990. aastatest alates hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja panust SKPsse.

Üleilmastumine ja digitaalajastu saabumine pakuvad kõnealuse sektori arenguks uusi olulisi võimalusi ning võivad parandada sektori seni suuresti kasutamata väljavaateid majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks. Selleks et kultuuri- ja loomemajandus suurendaks kultuurilise mitmekesisuse elujõudu, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, majanduskasvu ja töökohtade loomist, on vaja strateegilisi investeeringuid. Seetõttu tuleks luua asjakohased toetusvahendid, mis aitaksid kultuuri- ja loomemajandusel kohalikul ja piirkondlikul tasandil areneda, liikuda loova majanduse suunas ning avaldada selle käigus katalüüsivat mõju mitmesugustele majandus- ja sotsiaalvaldkondadele. Mida suurem on digitaalsete Euroopa audiovisuaalteoste kättesaadavus, seda suuremat mõju avaldab Euroopale iseloomulik infosisu kultuurilisele mitmekesisusele. Lisaks aitab loomesektor märkimisväärselt kaasa info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengule ning omab olulist rolli kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil.

Eespool öeldut arvesse võttes tuleks luua liidu tasandil lähenemisviis kultuuri- ja loomemajanduse hoogustamiseks. Seetõttu peab kultuuri- ja loomesektor kasutusele võtma uuenduslikud majandusmudelid ning uute, seaduslike veebipõhiste teenuste osutamise. Tuleb luua tõeline veebipõhiste teenuste ja infosisu ühtne turg, võtta konkreetseid meetmeid kultuuri- ja loomemajanduse kui uuendustegevuse ja struktuuriliste muutuste katalüsaatori rolli suurendamiseks, tuua kokku asjaomased isikud piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil ning luua uusi tooteid ja teenuseid, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja loovad töökohti.

Kultuurisektoril on Euroopas oluline roll ning see meelitab ligi kodanikke, ettevõtteid ja investeeringuid ning toob seeläbi esile Euroopa kui dünaamilise ja stimuleeriva elu- ja tööpaiga. Energiline ja kasvav kultuurisektor on Euroopa kui teadmistel põhineva loova majanduse eduks ilmselgelt oluline. Kultuurisektor meelitab ligi ka kvalifitseeritud ja loomingulisi inimesi. Praegu on kultuuri- ja loomemajandusel oluline roll ka mitmete muude sektorite majanduslike ja sotsiaalsete uuenduste edendajana.

Ajal, mil mõned meie rahvusvahelised partnerid juba kasutavad ulatuslikult kultuuri- ja loomemajanduse mitmekülgseid ressursse, peab Euroopa Liit alles välja töötama strateegia, kuidas liidu kultuuriliste väärtuste põhjal areneda võimsaks loovaks majanduseks ja ühtseks ühiskonnaks.

Seda arvesse võttes peab roheline raamat minema kaugemale. Selleks et oma kahetist, kultuurilist ja majanduslikku potentsiaali täielikult rakendada, peab kultuuri- ja loomemajandus suurendama võimet katsetada ja uuendada, ning kasutama ära rahastamisvahendite ja asjakohaste oskuste kombinatsiooni. Loomemajandus tähendab seda, et kultuurisektori töötajad on teadmistepõhise majanduse edasiviiv jõud ning nad saavad majandusliku arengu ja harmoonilise ühiskonna allikaks. Kuna meie majandus põhineb üha enam mittemateriaalsetel teenustel, annab kultuuri- ja loomemajandus suurema ulatusega loomingulist lisandväärtust. Jätkusuutlik majanduskasv põhineb eelkõige pikaaegsetel investeeringutel Euroopa loomingulisse potentsiaali.

Tõelise siseturu loomine peab olema prioriteediks, kui soovitakse edendada tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning saavutada jätkusuutlik majanduskasv, et muuta Euroopa Liit kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas koos tööhõive olukorra kvantitatiivse ja kvalitatiivse paranemisega. Seetõttu tuleks tunnistada kultuurisektori eripärasid ja võtta neid arvesse ELi õigusnormide sõnastamisel rahvusvahelise kaubanduse, siseturu, konkurentsi ja maksunduse valdkonnas.

Kultuuri- ja loomemajandust iseloomustab kahetine olemus (mis eristab seda kõigist teistest valdkondadest) – majanduslikus mõttes aitab kultuuri- ja loomemajandus kaasa tööhõivele, majanduskasvule ja jõukuse loomisele, kuid eelkõige oma kultuurilise olemuse ja tegevusalade kaudu soodustab sektor kodanike sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni. Loomingulisuse soodustajana ning levitamis- ja tootmisprotsesside uuendajana on kultuuri- ja loomemajandusel Euroopa Liidus oluline roll kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, pluralismi ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, kultuurile ligipääsu demokratiseerimisel ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamisel. Seda arvesse võttes on loomingu eest intellektuaalomandi õiguste kaudu õiglase hüvitise maksmine Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamise vältimatu eeltingimus.

Tähelepanu tuleks pöörata ka liikuvusele ja atraktiivsusele. Kunstnike, kultuuritegelaste ja teoste liikuvuse edendamine on vahend, mille abil aidata Euroopa kultuuri- ja loomemajandusel tõusta kohalikult tasandilt riigi tasandile. Selleks tuleks luua korrapärasel konsulteerimisel põhinevad Euroopa kutseesindajate tasakaalustatud partnerlused, et olla kursis sektori kiire arenguga, kõrvaldada liikuvuse takistused ja tagada kõigil tasanditel järelevalve väljatöötatud vahendite üle.

Euroopa Liit peab võtma meetmeid loomesektori toetamiseks. Oleks väga soovitav, et roheline raamat avaldaks lühi- ja pikaajalist mõju konkreetsete meetmete kaudu Euroopa tasandil, näiteks maksunduse valdkonnas, mida tuleks kohandada veebipõhistele kultuuritoodetele ja -teenustele vastavaks, või Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi rahastamisvõimalusi kättesaadavaks muutes. Selleks et kultuuri- ja loomemajandus saaks täielikult täita oma ergutavat rolli, tuleb luua rahastamisvahendid, mida toetavad põhjalikud ekspertteadmised kultuurisektori eripäradest ning kohandatud maksusüsteem.

Lisaks on kultuuri- ja loometööstuse potentsiaali rakendamiseks oluline arendada kvaliteetset kunsti- ja kultuuriharidust, territoriaalsemaks muutmist, kohalikke partnerlusi, loomingut ja loomingulisust, oskusteadmiste jagamist, rahastamist, avaliku ja erasektori partnerlust ning heade tavade vahetamist. Kultuuri- ja loomemajanduses tuleb tekitada konkurents, unustamata samal ajal iga haru eripärasid ja asjaolu, et nad vajavad erinevaid toetusvorme.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (26.1.2011)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine

(2010/2156(INI))

Arvamuse koostaja: William (The Earl of) Dartmouth

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste kaubanduse arendamine on nii Euroopas kui kogu maailmas oluline kultuuri, arengu ja demokraatia tugisammas ning samal ajal majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav vahend; märgib, et hinnangute kohaselt on kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste kaubandus maailmas viimase kümne aastaga peaaegu kahekordistunud;

2.  rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegia raames tuleb kultuuri- ja loomemajanduse sektoris edendada õiguslike raamtingimuste abil loomingulisust, uuendustegevust, majanduskasvu ja jätkusuutlikke töökohti, samuti ELi liikmesriikide ja majandusharude vahelist koostööd kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas;

3.  rõhutab kultuuri- ja loomemajanduse suurt potentsiaali rahvusvahelises kaubanduses ja võtab lähtekohaks asjaolu, et andmete kogumise keerukuse tõttu alahinnatakse selle tähtsust;

4.  on kindlalt veendunud, et kaubanduse suurem avatus kultuuri- ja loomemajanduse sektoris ei ole imevahend ja selle sektori kaubanduseeskirjad peavad erinema tavakaupade suhtes kasutatavatest; märgib, et kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste maailmakaubanduses domineerivad endiselt arenenud riigid ja on seisukohal, et komisjon peaks kõnealuse probleemiga tegelemisele kaasaaitamiseks esitama uusi algatusi; on arvamusel, et kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaal võimaldab kaasa aidata nende Euroopa piirkondade ja linnade majanduse taaselavdamisele, mille traditsiooniliste kohalike käsitöötoodete valmistamisel ja nendega kauplemisel põhinevad turud on kõlvatu konkurentsi tõttu dünaamiliselt arenevate riikide toodetega majanduslikult mahajäänud;

5.  tuletab meelde, et intellektuaalomandi õiguste tõhus kaitse rahvusvahelises kaubanduses nõuab õiguste valdajate ja laiema ühiskonna huvide hoolikat tasakaalustamist, et tagada ELi juhtiv roll teadmistepõhises majanduses ning et vähim arenenud riikide ja arenevate riikide või tööstusriikide konkurentide suhtes tuleks kaitset kohaldada erinevalt; on seisukohal, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse rahuldav areng sõltub kõnealuse tasakaalu leidmisest ettevõtete, kunstnike ja loovisikute uuendusmeelsuse stiimulite säilitamiseks; just sellepärast peabki EL suutma kehtestada uue tehnoloogia ajastul autoriõigust reguleerivad õigusaktid, mis on ühitatavad isikuvabadustega seotud nõuetega; jääb arvamusele, et rahvusvaheline koostöö on ainuke viis piraatluse, võltsimise ja intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemiseks;

6.  tuletab meelde, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-lepingut) on vaja laiendada täiendavatele kultuuri- ja loomemajanduse valdkondadele;

7.  selgitab, et autoriõiguste kaitse on suunatud esmajoones tegelikele autoritele ja et autoriõigusi kaitstes ei tohi põhiõigusi piirata;

8.  toetab täielikult kultuuri- ja loomemajanduse sektori valdkonnas ambitsioonikama ELi poliitika ning vastastikku kasuliku ja vabatahtliku koostöö arendamist ELi ja liikmesriikide vahel UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni kontekstis;

9.  märgib, et e-kaubandus ja internet arenevad hoogsalt ning tehnikapõlvkonnad vahetuvad kiiresti, ning on seetõttu seisukohal, et eesmärgiks peab olema ELi reguleerivate meetmete praeguste sotsiaalsete ja kaubanduslike nõuetega kooskõlla viimine, nii et need ei muutuks mahajäämuse tõttu mõttetuks ega takistaks ELi liikmesriikide kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali täielikku rakendamist;

10. märgib, et internet areneb orgaaniliselt koos tehnoloogia pidevalt lühenevate olelusringidega, ning on seetõttu seisukohal, et kõik infrastruktuuri arengu kontrollimisele suunatud algatused, mille raames ei esitata alternatiivseid ärimudeleid, jäävad alati vähemalt põlvkonna võrra hiljaks ning tõenäoliselt takistavad ELi liikmesriikide kultuuri- ja loomemajanduse kasvu;

11. rõhutab 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni tähtsust olulise vahendina, mis tagab WTO rahvusvahelises raamistikus kultuurierandi säilitamise kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste rahvusvahelises kaubanduses.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.1.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

7

1

19

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Kader Arif, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

George Sabin Cutaş, Mário David, Jörg Leichtfried, Miloslav Ransdorf, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Patrice Tirolien


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (8.12.2010)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine

(2010/2156(INI))

Arvamuse koostaja: Karima Delli

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.     arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus on ELi majanduse oluline osa, mis annab tööd juba umbes viiele miljonile inimesele, ning tänu selles valdkonnas tehtavate uuenduste võimendavale mõjule on kultuuri- ja loomemajandusel Euroopas suured võimalused luua inimväärseid ja kvaliteetseid töökohti, mida ei ohusta ümberpaigutamine; arvestades, et kultuuri ja loomemajandus on oluline vahend Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks tööhõive valdkonnas ning teadmistel ja innovatsioonil põhineva ühiskonna kujundamisel, eelkõige uute töökohtade loomisega ja üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika väljatöötamisel; arvestades, et tuleb luua soodne keskkond nende tööstusharude arenguks, mis aitavad kaasa identiteedi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, töökohtade loomisele ja kvaliteetsete oskuste kujundamisele, konkurentsivõime suurendamisele, piirkondade ning loodus- ja kultuuripärandi väärtustamisele ja tehnoloogilisele innovatsioonile;

B.     arvestades, et juurdepääs teadmistele ja loomesisuga materjalidele on osa põhiõigustest, nagu kultuurilise mitmekesisuse austaminegi, eriti kõige kaitsetumate inimeste jaoks;

C.     arvestades, et loovus sõltub olemasolevatele teadmistele, teostele ja loomesisule juurdepääsu võimalustest;

D.     arvestades, et autoriõigustest erandite tegemine ei ole ühtlustatud ning see pidurdab teadmistel põhinevate toodete ja teenuste liikumist ning uuenduslikes sektorites uute töökohtade loomist kogu Euroopas pidevalt arenevas tehnoloogiakeskkonnas;

E.     arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate staatuse – amatöörid, vabatahtlikud, palgatöötajad, meelelahutustööstuse lepingulised töötajad, üksikettevõtjad jne – ja nende töösuhete suur mitmekesisus väljendab Euroopa rikkust, mida tuleb säilitada, tagades seejuures osalejate mittediskrimineerimise ning nende juurdepääsu tööõigusele ja sotsiaalsetele õigustele, et kindlustada õiglane ja korrapärane tasu ning vähendada töösuhte ebakindlust,

1.      rõhutab vajadust vähendada kultuuri- ja loomesektoris tegutsejate ebavõrdset olukorda, võidelda ebakindlate lepingute leviku ja diskrimineerimise vastu kõnealuses sektoris, eelkõige seoses tasustamise, tööturule pääsu, sotsiaalkindlustuse, töötushüvitise ja emapuhkuse hüvitisega, ning tagada ametikoha ja kvalifikatsiooni vastavus; palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida, milliseid muudatusi oleks vaja teha selleks, et kohandada sotsiaalkindlustussüsteemid kultuuri- ja loomesektoris tegutsejate konkreetsete vajadustega, tagades kriteeriumid, mis vastavad sektori töötajate suure liikuvuse vajadusele ning mille puhul võetakse arvesse sellele sektorile omast töösuhete sageli katkendlikku iseloomu; kutsub komisjoni ja liikmesriike tõhustama koostööd kultuuri-, haridus- ja ärisektoris tegutsejate vahel, et soodustada eelkõige ebasoodsas olukorras noorte integreerimist tööturule;

2.      peab esmatähtsaks seada tähelepanu keskmesse teadmiste, loome- ja kultuurivaldkonnas töötajate erilised töötingimused, sest valdkonna puhul rõhutatakse igati põhjendatult selle innovaatilist tähtsust Euroopa majanduses, kuid ei võeta piisavalt arvesse nende kutsealade liikuvusest ja tegevuse katkendlikust iseloomust tulenevat eripära ja olemust; kutsub seepärast komisjoni uurima veelgi põhjalikumalt neid aspekte ja tegema nende kohta ettepanekuid;

3.      rõhutab, et kultuur on üldsusele esmatähtis hüve, mis on vajalik Euroopa kasvuks kõikides selle eri aspektides ning natsionalismiilmingute ja muude tõkete ületamiseks; on veendunud, et Euroopa Liit peab toetama kultuuri- ja loomemajandust spetsiaalsete programmide ja tagatisfondide loomisega;

4.      juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuri- ja loomemajandus toimib pidevalt muutuvas olukorras, mida iseloomustab digitaalse info- ja sidetehnoloogia kiire areng ja levik kogu maailmas;

5.      palub, et komisjon ja liikmesriigid pakuksid õiglast toetust Euroopas kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mikroettevõtetele; nõuab kindlalt, et töötataks välja poliitika, mis aitab kaasa töökohtade säilimisele ja loomisele nimetatud ettevõtetes, kuna need moodustavad suurema osa kultuuri- ja loomesektorist, ning võimaldab kõnealustele ettevõtetele juurdepääsu mikrorahastamisele;

6.      rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus aitab sageli raskustesse sattunud kohalikku majandust elavdada, soodustades uute majandustegevusalade teket ja luues uusi töökohti, mis aitavad kaasa tervete Euroopa piirkondade arengule;

7.      palub komisjonil väärtustada ja tunnustada solidaarse ja loova majanduse arendamises osalevate kultuuriteenistuste, mittetulundusühingute ja eraalgatuste tegevust; palub komisjonil ja liikmesriikidel propageerida ja juurutada häid tavasid, et võimaldada noortele, sõltumata nende staatusest (üliõpilane, õppur, praktikant, tööotsija jne), ja kõige kaitsetumatele inimestele juurdepääs kultuurile ja loomesisule selliste vahenditega nagu soodustariifid, kultuurikaupade kupongid või tasuta kultuuriüritused;

8.      on seisukohal, et rohelises raamatus kultuuri- ja loomemajanduse sektorina määratletud sektorite hulka on vaja lisada moetööstus ning kultuuriturism ja säästlik turism, sest neid sektoreid iseloomustab suur loomingulisus ja ettevõtlusvaim, millel on märkimisväärne tähtsus Euroopa majanduse ja rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast;

9.      on veendunud, et tingimata on vaja täiendada kultuuri- ja loomevaldkonna töötajate erialaseid teadmisi, oskusi ja väljavaateid, ning julgustab liikmesriike edendama selleks elukestva õppe kavasid;

10.    rõhutab loomesektori mõju tööhõivele liidus ja asjaolu, et töösuhted on selles sektoris tavalisest palgatööst erinevad;

11.    juhib tähelepanu asjaolule, et oluline osa tööst loomesektoris tehakse väljaspool töösuhteid füüsilisest isikust ettevõtjana või väikeettevõtjana, mis mõjutab märkimisväärselt selle sektori töötajate sotsiaalkindlustust ja -kaitset;

12.    kutsub komisjoni toetama kultuuri- ja loomemajanduse töötajate, sealhulgas noorte ettevõtjate õppega seotud liikuvust; ergutab Euroopa Liitu ja liikmesriike tegema uusi algatusi liikuvuse valdkonnas, eelkõige üliõpilaste, õppurite, praktikantide ning nii diplomeeritud kui ka alles õppivate noorte loovisikute jaoks, et toetada ideede ja heade tavade vahetamist, parandada keeleoskust ning arendada kunstnike resideerimise ja töötubade korraldamise võimalusi; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike kõrvaldama inimeste vaba liikumise ja viisade saamise takistused, eelkõige loovisikute vahetuse raames, ning uurima samuti kõnesoleva sektori töötajate vahetusprogrammide teostatavust ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, võttes sealjuures arvesse nii riiki sisenemist kui ka inimkaubanduse vastu võitlemist käsitlevaid õigusakte; palub komisjonil tugevdada võitlust ELi piires vaba liikumist takistavate asjaolude vastu;

13.    palub komisjonil ja liikmesriikidel tunnustada kunstnike, autorite ja loovisikute erilist kutsealast seisundit, määrates kindlaks selle tingimused asjakohaste sotsiaalkaitset, tööhõive toetamist, ametlikele ja mitteametlikele õppekavadele juurdepääsu käsitlevate õigusnormidega; on seisukohal, et kuna kunstnikud, autorid ja loovisikud on loome- ja kultuurimajanduse aluseks, siis tuleb neil aidata väljendada oma täit potentsiaali;

14.    palub asjakohaste vahenditega korvata kultuuri- ja loomemajanduses suur mahajäämus naiste ametiseisundis ja palgatingimustes;

15.    rõhutab eeliseid, mida annab teoreetilisi teadmisi inimkonna ja tehnika arengu ajaloost ning rakenduslikku kunstiloomet ja kultuurivara haldamist ühendav haridus ettevõtetes, ateljeedes jne, parandades ühtlasi nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi;

16.    palub komisjonil edendada kultuuri- ja loomemajanduse ning haridus-, koolitus- ja täiendõppe sektori ühist teadustegevust ja partnerlusprogramme, et viia kodanikeni loomingulised ja kultuuridevahelise suhtlemise oskused, hõlbustada haridussektoris uute loovate meetodite ja vahendite kasutamist, parandada seoses tehnoloogia kiire arenguga selles valdkonnas elukestvat õpet, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi toetusel, ning teisest küljest ergutada innovatsiooni kultuuritööstuses ja loomesektorites teadus- ja õppetegevuse kaudu; rõhutab, et kultuuridevaheline õpe ja kultuuridevahelise suhtluse oskused aitavad inimestel mõista teisi kultuure ning aitavad sel viisil kaasa sotsiaalse kaasatuse suurendamisele;

17.    rõhutab, et on vaja vahetada teavet ja häid tavasid, suurendada õppepakkumisi, eelkõige digitaaltehnoloogia ja ettevõtete juhtimise alal, arendada välja uusi oskusi ja soodustada elukestvat õpet, näiteks hõlbustades juurdepääsu olemasolevatele Euroopa programmidele ja fondidele, mis võimaldab parandada inimväärse tööhõive võimalusi ning tugevdada ja tunnustada loovisikute ja kultuuri- ja loomesektori töötajate oskusi, mida majanduse ja tehnoloogia muutused tugevalt mõjutavad;

18.    tuletab meelde, et loovad ametid on üks meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning nende säilimine tuleb tagada teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega, nagu rõhutab Euroopa Parlament oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis Euroopa kultuuritööstuse kohta;

19.    palub komisjonil propageerida tasuta tarkvara ja avatud standardite kasutamist, levitamist ja arendamist, mis kujutavad endast uuenduse, loome, teadmiste levitamise ja töökohtade loomise potentsiaali;

20.    rõhutab, kui olulised on loome- ja kultuurimajanduse jaoks hariduspoliitika erimeetmed, mille puhul võetakse arvesse nii ametliku kui ka mitteametliku õppe võimalusi ja mida rakendatakse elukestva õppena ja mida viiakse ellu selle sektori õppeasutuste toetamise kaudu;

21.    kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel täiendada diplomite ja õppekavade tunnustamist ka loome- ja kultuurisektoris nõutavate uute oskuste valdkonnas;

22.    palub suuremat toetust loovisikute ja kultuurivaldkonnas töötavate inimeste liikuvuse edendamisele, mis aitab pakkuda uusi väljundeid ja töövõimalusi;

23.    ergutab võtma kultuuri- ja loomesektori väikeste ja mikroettevõtete arendamiseks kasutusele ELi rahalisi vahendeid ja programme (nt mikrokrediidirahastu) eesmärgiga optimeerida ettevõtjate toetamist rahastamisvõimalusi puudutavale teabele juurdepääsu soodustamise ja asjaomaste taotluste esitamise korra lihtsustamise abil;

24.    palub komisjonil taotleda liikmesriikidelt kunstihariduse ja loometegevuse toetamist; eelkõige palub komisjonil täiendada olemasolevaid programme, eriti programme Erasmus, Comenius ja MEDIA, nähes ette eelarveread loovisikute, kunstikoolide üliõpilaste ja õppejõudude ja noorte loomevaldkonna kutsetöötajate jaoks mõeldud spetsiaalsete vahetus-, juhendamis-, liikuvus-, eluasemetoetusteks;

25.    kutsub komisjoni toetama investeerimist loome- ja kultuurimajandusse, sh mittetulundusühenduste jaoks mõeldud Euroopa programmidesse, nii rahaliste vahendite eraldamise kui ka eriprogrammide väljatöötamisega analoogselt programmiga MEDIA; palub komisjonil kavandada konkreetseid võimalusi juurdepääsuks olemasolevatele, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahenditele;

26.    kutsub liikmesriike edendama konkreetselt kultuuri- ja loomesektori töötajate jaoks väljatöötatud juhtimis-, äri- ja ettevõtluskoolituste kättesaadavust, et anda neile sel viisil pidevalt arenevas sotsiaalmajanduslikus keskkonnas vajalikud suhtlemis- ja ettevõtlusalased oskused;

27.    ergutab liikmesriike tagama kultuuri- ja loomesektorile piisaval tasemel sotsiaalkaitse ja elatusmiinimumi, eelkõige töötuskindlustuse, ravikindlustuse ja emapuhkuse, mis peab olema samaväärne kõigi teiste töötajatega, ning uurima tööhõivepoliitika proaktiivsete ja aktiivsete erimeetmete kasutamise võimalusi, mis peab tagama inimväärse sissetuleku kultuuri- ja loomesektorile iseloomuliku kutsetegevuse puudumise perioodil ning olema individuaalse ja kollektiivse sõltumatuse saavutamise vahendiks; on ühtlasi seisukohal, et miinimumsissetulek võib olla sobiv vahend sellise sotsiaalkaitsetaseme tagamiseks ja seda on võimalik ka sihipäraselt ühendada koolituskavadega;

28.    kutsub komisjoni edendama ILO inimväärse töö tegevuskava ja tagama inimväärsed töötingimused, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, võidelda diskrimineerimise vastu ja parandada töötervishoidu ja -ohutust kultuuri- ja loomemajanduse sektorites;

29.    rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus aitab sageli kujundada ümber languses olevat kohalikku majandust, soodustab uute majandustegevusalade teket, aitab luua uusi ja püsivaid töökohti ning suurendada Euroopa piirkondade ja linnade atraktiivsust sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgil;

30.    kutsub komisjoni loomesektoris tööhõive säilimise eesmärgil tagama teostele piisava kaitse piraatluse eest; selles sektoris juba kaotatud töökohti ja tööhõive edasist kahanemist arvesse võttes on seisukohal, et tuleb tagada autorite isiklike õiguste piisav kaitse, mis kindlustaks selle sektori töökohtade säilimise Euroopas;

31.    tunnustab samuti intellektuaalomandi õiguste kaitse ja nende õiguste rikkumise juhtudeks tõhusa lähenemisviisi olulisust; on seisukohal, et eelkõige nimetatud õiguste rikkumine ohustab sektori elujõulisust, sest intellektuaalomandi õigused tagavad loome- ja kultuurisektoris sissetuleku ja tööhõive;

32.    peab asjakohaseks korraldada selles sektoris ettevõtluskoolitusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

38

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Jean-Luc Bennahmias, Mara Bizzotto, Milan Cabrnoch, David Casa, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Pascale Gruny, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Vincenzo Iovine, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Vilija Blinkevičiūtė, Edite Estrela, Julie Girling, Sergio Gutiérrez Prieto, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner, Birgit Sippel, Csaba Sógor


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (10.2.2011)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine

(2010/2156(INI))

Arvamuse koostaja: Ivo Belet

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomemajandus, mis annab tööd 5 miljonile isikule ja mille osakaal ELi SKPst on 2,6%, täidab ELi majanduskasvus üht olulisimat rolli, kuna see loob uusi töökohti, etendab otsustavat rolli ülemaailmsetes väärtusahelates, ergutab innovatsiooni, pakub lisandväärtust sotsiaalse ühtekuuluvuse tegurina ja on tõhusaks vahendiks praeguse majanduslanguse vastu võitlemisel;

2.  kutsub komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi kultuuri- ja loomemajanduse paremaks määratlemiseks, et analüüsida põhjalikult selle mõju pikaajalisele majanduskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning edendada kõnealuse sektori eripära suuremat tunnustamist;

3.  rõhutab, kui tähtis on Euroopa digitaalse tegevuskava kiire rakendamine ja edu, et kultuuri- ja loomemajandus saaks kõigist kaugeleulatuva ja kiire lairibaühenduse ning uue traadita tehnoloogia loodavatest võimalustest täit kasu ja suudaks nendega edukalt kohanduda;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma kultuuri- ja loomemajandusele rohkem võimalusi kasutada ära internetiturgusid ja lasta kunstnikel digitaalkeskkonnast kasu saada;

5.  rõhutab, kui tähtsad on uutele platvormidele ja seadmetele võrdse juurdepääsu tingimuste loomise seisukohast koostalitlusvõime ja normid, ning kutsub komisjoni üles edendama platvormide koostalitlusvõimet, töötama välja normid, mis aitavad luua innovatsiooni soodustava turu, ning vältima selliste süsteemide kasutamist, mis võivad piirata juurdepääsu mitmekesisele sisule;

6.  kutsub komisjoni üles aitama kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatel VKEdel leida Euroopa digitaalse tegevuskava raames konkurentsivõimelisi ja tarbijasõbralikke uuenduslikke internetis toimivaid ettevõtlusmudeleid, mis põhinevad kaasfinantseerimisel ning kultuuri- ja loomemajanduse ja vahendajate vahelisel riskijagamisel;

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel stimuleerida avaliku ja erasektori kultuuri- ja loomemajanduse investeeringuid, et luua ja töötada välja kergesti ülevõetavad tehnoloogiad energia säästmise ja -tõhususe parandamiseks;

8.  nõuab, et loodaks tõeline Euroopa loomemajanduse ühtne turg, mis võimaldaks kultuuri- ja loomemajandusel laieneda ja jõuda suurema potentsiaalse kliendibaasini, aitaks sel välja töötada uued pikaajalised loomise, levitamise ja kasutamise strateegiad ning edendaks liikuvust, kontakte ja koostööd kultuuri- ja loomemajanduses tegutsevate isikute vahel, luues selleks eelkõige kultuuri- ja loomemajanduse platvormid;

9.  rõhutab, et ELi innovatsioonipoliitika peab andma oma osa loomemajanduse VKEde tehnilise, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase innovatsioonipotentsiaali kaasamiseks ning võtma arvesse loomemajanduse olulist rolli loomingulise ja innovatsioonisõbraliku ühiskonna loomisel; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et riigihankemenetlused ei tooks VKEde jaoks kaasa tarbetuid kulusid ja bürokraatiat;

10. rõhutab, et intellektuaalomandi õigused on loomemajanduse ettevõtete üks põhivarasid ning üksikisiku loometegevuse stiimul ja investeering loomingusse; kutsub seetõttu üles kehtestama kavasid, mis aitaksid kultuuri- ja loomemajandusel kohaneda digitaalsele tehnoloogiale üleminekuga uute sidusteenuste abil, mis põhinevad õiguste haldamise uutel vormidel, mis edendavad autoriõigusi, nt laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemid ja lihtsad ühtse kontrolltpunkti süsteemid õiguste hankimiseks; nõuab lisaks intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist reguleeriva tasakaalustatud õigusliku raamistiku kehtestamist;

11. tunnistab, et rahaliste vahendite kättesaamatus on loomemajanduses peamine probleem, mis pärsib paljude ettevõtete majanduskasvu; rõhutab, et loomemajanduse tugevdamiseks on loomeettevõtetel tungiv vajadus rahastamisalgatuste järele; toob välja, et kultuuri- ja loomemajanduse olemusele on kõige sobivamad rahastamise vormid riskikapitali, börsivälise kapitali, äriinglite ja vahefinantseerimise kaudu tehtud investeeringud; toonitab sellega seoses ka EIP (Euroopa Investeerimispank) ja EIFi (Euroopa Investeerimisfond) potentsiaali loomesektori toetamiseks, peamiselt VKEde toetamise kaudu;

12. soovitab luua Euroopa loomemajanduse liidu raames platvormi, mille kaudu saab teavet ja nõuandeid investeerimissuutlikkuse ja pikaajaliste ettevõtlusstrateegiate, laenudele juurdepääsu, garantiifondide ja piiriüleste erainvesteeringute kohta, ning nõuab, et uuritaks loomemajanduse panga asutamise võimalust; tunnustab lisaks ELi programmide, näiteks innovatsiooni ja konkurentsivõime programmi tulemuslikkust VKEde puhul rahastamisele juurdepääsu võimaldamisel ning teeb ettepaneku, et komisjon hindaks sarnaste eriprogrammide koostamise võimalust kultuuri- ja loomemajanduse jaoks;

13. kiidab heaks asjaolu, et komisjon võttis Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuses „Innovatiivne liit” kohustuse moodustada Euroopa disainiküsimusi käsitleva komitee, kes peaks aasta jooksul esitama ettepanekud, kuidas disaini innovatsioonipoliitikas rohkem tähtsustada;

14. juhib tähelepanu sellele, et Ühtekuuluvusfond ja struktuurifondid pakuvad olulisi rahastamisvõimalusi kultuuri, loometegevuse ja innovatsiooni jaoks kogu ELis; peab siiski kahetsusväärseks, et nähtavasti on kultuuri- ja loomeettevõtted saanud kõnealustest fondidest seni kasu üksnes piiratud ulatuses; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles hõlbustama juurdepääsu rahastamisele kõnealuste instrumentide kaudu ning suurendama teadlikkust kättesaadavatest vahenditest ja jagama selle kohta rohkem teavet;

15. rõhutab vajadust soodsama maksu- ja investeerimiskliima järele, mis hõlmaks kehtivate käibemaksueeskirjade läbivaatamist (pidades sealhulgas silmas ülisuurt erinevust internetis ja väljaspool võrgukeskkonda kehtivate tasude vahel) ning praeguste maksusoodustuskavade laiendamist;

16. teeb ettepaneku luua Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta osana tegevusprogramm, mis on pühendatud piiriülesele kultuurialasele edendus- ja koostööle;

17. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles astuma samme selleks, et kasvatada investorite teadlikkust loometööstuse majanduslikust väärtusest ja suurest potentsiaalist parandada Euroopa majanduse konkurentsivõimet, koostades näiteks kogu Euroopat hõlmavad äriplaani suunised loome- ja kultuurivaldkonna projektide/teenuste/tööde jaoks, samuti konkreetsed tulemusnäitajad, mis võivad hõlbustada sektorisse tehtavate investeeringute tehnilist ja majanduslikku hindamist, et vältida VKEde puhul tarbetuid kulusid ja bürokraatiat;

18. rõhutab, kui oluline on kultuur ja kultuuriloome ühiskonna ja meie ühise Euroopa identiteedi jaoks, kuna selle kaudu edendatakse väärtusi, mis moodustavad osa meie kollektiivsest mälust ja pärandist;

19. rõhutab, kui oluline on laiendada Euroopa digitaalset raamatukogu ning arendada seda Euroopa kultuuripärandi, kollektiivse mälu ja loome edendamise keskusena ning haridus-, kultuuri-, innovatsiooni- ja ettevõtlusalase tegevuse lähtepunktina; juhib tähelepanu asjaolule, et loomingulised kontaktid moodustavad ühe meie kultuuripärandi ja majanduse tugisammastest ning et nende jätkuvust tuleb seetõttu kaitsta teadmiste ja oskuste edasiandmise asjakohaste mehhanismidega;

20. toonitab, kui tähtsad on haridusprogrammid, mis keskenduvad kutseõppele, ideede arendamisele ja lugude jutustamise oskusele, digitaaloskustele, tehnilistele, ettevõtlus- ja turustamisoskustele, sealhulgas sotsiaalsete võrgustike kasutamisele, ning töötajate oskustele; rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse, ülikoolide, uurimiskeskuste, kunstikoolide ja kunstiasutuste vahelise tiheda koostöö ja dialoogi tulemusena on võimalik pakkuda ühiseid koolitusprogramme ja elukestva õppe võimalusi; julgustab seetõttu liikmesriike ja piirkondi looma niisuguse koostöö võimalusi, töötama välja poliitika, mis ühendab infrastruktuuriinvesteeringud inimkapitali tehtavate investeeringutega, ja uurima innovatsioonitšekkide süsteeme, et aidata kultuuri- ja loomevaldkonna VKEdel ja üksikisikutel kutsealaseid oskusi omandada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Romana Jordan Cizelj, Arturs Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Jaroslav Paška, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Badia i Cutchet, Antonio Cancian, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Yannick Jadot, Ivailo Kalfin, Bernd Lange, Mario Pirillo, Vladimír Remek, Silvia-Adriana Ţicău


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (3.3.2011)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine

(2010/2156(INI))

Arvamuse koostaja: Oldřich Vlasák

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et rohelises raamatus tunnustatakse läbivalt kultuuri- ja loomemajandust, mis moodustab olulise osa kohalikust ja piirkondlikust atraktiivsusest ning nende majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu visioonist, kui kohaliku ja piirkonna arengu vahendit, ning rõhutab, et enamikes liikmesriikides vastutavad kultuuri- ja loomemajanduse kontekstis nimetatud sektorite, eelkõige kultuuri-, teadustöö-, haridus-, turismi- ja tööhõivesektori eest kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, nii et tuleks rõhutada nende olulist rolli selles sektoriks;

2.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuuridel ja rajatistel on oluline osa linnade ja suurlinnade füüsilise keskkonna arengus, luues atraktiivse keskkonna investeeringuteks, ning eelkõige endiste tööstusrajoonide renoveerimisel ja elustamisel, ning et kultuuripärand pakub maapiirkondade arengus ja uuendamises lisandväärtust ja annab neile individuaalsuse, eeskätt oma mõju tõttu maaturismile ja selleks, et hoida ära elanike lahkumine nendest piirkondadest; peab seda ka väga oluliseks teguriks endiste tööstusrajoonide renoveerimise strateegias, samuti poliitikas, mille eesmärgiks on määratleda uued esilekerkivad turismivaldkonnad ja uued suunad traditsioonilises turismis; on seega arvamusel, et kultuuri- ja loomemajanduse loomist ja juba olemasolevate valdkondade arendamist peab toetama riiklike, piirkondlike ja kohalike arengustrateegiatega ning seda koostöös erinevaid poliitikavaldkondi esindavate riigiasutuste, VKEde ning asjaomaste kodanikuühiskonna esindajatega;

3.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomepõhiste projektide abil ei saa parandada mitte ainult vähemarenenud piirkondade struktuurilisi tingimusi, et aidata sellega kaasa ELi ja territoriaalsele sidususele, vaid saab kõikides piirkondades otseselt toetada konkurentsivõimet ja töökohtade loomist, kuna need pakuvad hulgaliselt innovatsiooniga seotud võimalusi uueks majanduskasvuks ning töökohtade loomiseks, seda eelkõige just VKEdele; kutsub seetõttu komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles kasutama ära kõiki võimalusi, mida pakuvad ELi olemasolevad abiprogrammid, nagu struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, maaelu areng ühise põllumajanduspoliitika raames, teadusuuringute raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm jne, ning looma uusi projekte, mis edendavad kultuurilist mitmekesisust ja loovust (kaasa arvatud selliseid, mis hõlmavad piirkondlikke keeli ja kultuuri), konkurentsivõimet ja innovatsiooni; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada olemasolevaid tehnilise abi mehhanisme, et edendada piirkondlikul ja kohalikul tasandil teadmisi nende rakendamisega seotud probleemide kohta;

4.  toonitab, et kultuuril on oluline roll piiriüleste maa-alade säästvas arengus ja tõdeb, et kultuuri- ja loomemajanduse infrastruktuur ning rajatised võivad aidata kaasa territoriaalse sidususe saavutamisele; on arvamusel, et kultuuri ja loome stimuleerimine peaks olema territoriaalse koostöö lahutamatu osa, mida tuleks süvendada; palub kõikidel asjaomastel kohalikul tasandil osalevatel organitel rakendada territoriaalse koostöö programme, et kasutada ja edastada parimaid tavasid kultuuri- ja loomesektori arenguks; kutsub komisjoni ja liikmesriike kaardistama olemasolevad teadmised piiriülese kultuuri- ja loomealase koostöö tavade, vajaduste ja heade kogemuste kohta ning hankima konkreetset oskusteavet kultuuri, loome ja piiriüleste maa-alade kohta (eelkõige väheuuritud valdkondades, nagu seos kultuuri, loome ja majanduse vahel);

5.  märgib, et võrgu infrastruktuur, näiteks kiire lairiba- ja internetiühendus on kultuuri- ja loomemajanduse arendamisel erilise tähtsusega ja vältimatud, kuna need vähendavad erinevusi piirkondade vahel, ning et tehnoloogia on selles sektoris väga oluline edasiviiv jõud; väljendab rahulolu kavandatud meetmetega, mida kavatsetakse võtta, et tugevdada kultuuri- ja loomemajanduse rolli innovatsiooni ja struktuurimuutuste katalüsaatorina juhtalgatuste „Innovatiivne liit” ja „Euroopa digitaalarengu tegevuskava” raames; toonitab info- ja sidetehnoloogia osa kultuuri- ja loomemajanduses ning investeeringute, tehnoloogia, innovatsioonilise ettevõtluse ja kaubanduse vahelistes loomeseostes, ja palub komisjonil edendada juurdepääsu uuele info- ja sidetehnoloogiale ning ergutada selle kasutamist kultuuri- ja loomesektoris, samuti toetada lairibaühenduse infrastruktuuri, ja kui Euroopas on saavutatud üldine lairibaühenduse baasteenus, tagama ka maapiirkondades asjakohased kiired ja ülikiired võrgud, samuti teised parima hinna ja kvaliteedi suhtega internetiühenduste vormid, et kindlustada nende pikaajaline tasakaalustatud areng;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikuvus on kultuuri- ja loomemajanduse arendamisel põhitegur, mis annab võimaluse laieneda kohalikult ja piirkondlikult tasandilt kaugemale ning siseneda suuremale – ELi hõlmavale ja ülemaailmsele turule; märgib, et niisuguse liikumise hõlbustamisel on ELi algatused nagu sõpruslinnade programm ja Leonardo da Vinci programm seetõttu äärmiselt olulised; on veendunud, et komisjon võiks pöörata rohkem tähelepanu linnade, omavalitsuste ja piirkondade vahelisele partnerlustegevusele, mis on aastaid olnud kõrgetasemelise kultuuri- ja loomealase koostöö ning teabevahetuse foorumiks; kutsub komisjoni üles edendama koostöös Euroopa kohalike ja piirkondlike asutuste liitudega kaasaegseid, kvaliteetseid partnerlusalgatusi ja vahetusi, mis hõlmavad kõiki ühiskonna osi;

7.  toonitab, et algatust Euroopa kultuuripealinn tunnustatakse linnaarengu seisukohalt laialdaselt kui kultuuri ,,laborit” ning palub komisjonil edendada kõnealust algatust ja tagada õiged tingimused parimate tavade vahetamiseks, kultuurialaseks koostööks ning võrgustike loomiseks, et jagada kultuuri- ja loomemajanduse võimalusi ning neid valdkondi täielikult ära kasutada;

8.  soovitab komisjonil hinnata struktuurifondide ning olemasolevate ja tulevaste programmide mõju kultuuri-, teadustöö-, turismi-, audiovisuaalse meedia, noorsoo-, haridus- ja koolitusvaldkonnas, samuti nende tegurite mõju, mis takistavad või piiravad ettenähtud assigneeringute kasutamist, ning õppida poliitilisest kogemustest, samuti olemasolevatest projektidest ja uuringutest saadud kogemustest, et planeerida 2013. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat, mille abil saaks kasutada ära kultuurisektori ja eriti loomemajanduse kogu potentsiaali, samuti tunnistada elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse kasu ELi konkurentsivõime suurendamisel ülemaailmselt, luues keskkonna, kus edendatakse ja hinnatakse loovust, innovatsiooni ja ettevõtlikkust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaasaksid piirkondlikke ja kohalikke asutusi algusest peale läbirääkimistesse õigusaktide ja struktuurifondidest rahastatavate programmide üle, et dialoog eri valitsustasandite vahel toimuks õigeaegselt; toonitab, et tulevase ühtekuuluvuspoliitika üldpõhimõttena peab fondide ülesehitus olema lihtsam ja ühtlustatud eeskirjadega, et suurendada asjaomaste asutuste haldussuutlikkust ja vältida olukorda, mis takistaks võimalike partnerite osalemist projektides;

9.  tuletab meelde Euroopa kultuurilist mitmekesisust, eelkõige tema rikast piirkondlike keelte ja kultuuride pärandit, märgib, et kultuuri- ja loomemajandus on Euroopa 2020. aasta strateegia aruka kasvusamba jaoks keskse tähendusega ja selles kontekstis toonitab, kui oluline on omavalitsuste ja piirkondade arukas spetsialiseerumine; selleks et täielikult ära kasutada Euroopa loomepotentsiaali ja turgutada konkurentsivõimet, peaksid loomemajanduse ettevõtted looma rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi klastreid, et ideede turule viimiseks ja neist kasutajasõbralike ja köitvate toodete tegemiseks oleksid paremad võimalused, ning et saavutada seeläbi võrreldav eelis maailmaturul selles valdkonnas aastani 2020 ja pärast seda; julgustab komisjoni ning liikmesriike toetama kultuurilisi ja loomingulisi algatusi ning tooteid, kui vahendeid töökohtade ja majandusliku arengu edendamiseks koordineeritud viisil, mis orienteerub kohalikele ja piirkondlikele vajadustele, vahenditele ja jõududele, eesmärgiga saavutada sel viisil suurem tõhusus;

10. tuletab meelde, et dünaamiliste VKEde olemasolu on mitmekesise ja kvaliteetse kultuuri- ja meelelahutustööstuse alus; nõuab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning erakapitalile tulevikus olulisemat rolli projektide ja meetmete rakendamisel kultuuri- ja loomesektoris, eriti avaliku ja erasektori partnerluse ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi rahastamisvahendite ning laenutagatiste kasutamise maksimeerimise abil, samuti edendades riskikapitali osalust uuenduslikes kultuuri- ja loomemajandusettevõtetes; palub komisjonil lihtsustada selliste vahendite toimimiseeskirju, mille keerukus piirab praegu nende kasutamist; kutsub liikmesriike neid rohkem kasutama kui vahendeid projektide kvaliteedi tõstmiseks ja erasektori, eriti VKEde üleeuroopalistes projektides osalemise suurendamiseks;

11. tunnistades kultuuri- ja loomemajanduse erilist sektoriülest iseloomu, palub komisjonil Eurostatiga koordineerides teha jõupingutusi selle sektori paremaks määratlemiseks ning viimase täpsemaks kajastamiseks statistikas (uute mudelite ja meetodite väljaarendamine kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumiseks, nende võrreldavuse ja kogumisprotsessi kvaliteedi parandamiseks);

12. kutsub komisjoni üles jätkuvalt pingutama, et toetada, edendada ja lihtsustada kultuuri- ja loomemajanduse raamistiku arengut, edendades liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel hea tava kogemuste vahetamisel põhinevat üksikasjalikumat koostöösüsteemi, ning soovitab, et komisjon kaasaks kohalikud ja piirkondlikud asutused rohelise raamatu järelevalveprotsessi vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Jean-Paul Besset, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Michail Tremopoulos, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Karima Delli, Karin Kadenbach, Andrey Kovatchev, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Patrice Tirolien, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Stanimir Ilchev


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (1.3.2011)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine

(2010/2156(INI))

Arvamuse koostaja: Cecilia Wikström

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et kultuuri- ja loomemajandusel on kultuurilise mitmekesisuse ja pluralismi edendamisel Euroopas põhiroll ja need aitavad oluliselt kaasa majanduse taastamisele, uute töökohtade loomisele ja säästvale arengule ning Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamisele; arvestades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on kõnealustes valdkondades keskne osa;

B.  arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse arenemiseks on vaja kaasaegset, kättesaadavat ja õiguskindlat intellektuaalomandi õiguste kaitse süsteemi;

C. arvestades, et info- ja sidetehnoloogia areng ei muuda mingil moel põhivajadust kaitsta intellektuaalomandi õigusi;

D. arvestades, et on vaja parandada kinnipidamist olemasolevast kõnealuseid õigusi kaitsvast õigusraamistikust ja teha asjakohaseid muudatusi, muu hulgas lihtsustada litsentside väljastamise menetlusi kultuurimajanduses, et kasutada täielikult ära pakutavaid uusi võimalusi, tagades sellega tasakaalustatud õiguskaitsesüsteemi, milles võetakse arvesse nii loovisikute kui ka klientide huve;

E.  arvestades, et turu killustatus seab üha enam takistusi sidusteenuste arengule, kuna sisupakkujad soovivad pakkuda loometeoseid kogu ELi turul;

F.  arvestades, et killustatus tähendab seda, et tarbijad, kes on huvitatud piiriülesest juurdepääsust loomesisule, seisavad silmitsi suurte raskustega või otsivad alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi, mis ei ole alati seadusjärgsed ja kahjustavad loometöö kasutamist ning takistavad digitaalse siseturu tõelist arengut;

G. arvestades, et kaasaegne Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem on oluline selleks, et kaitsta väärtust, mida Euroopa ettevõtted loovad investeeringutega disaini, loomingusse ja innovatsiooni,

1.  rõhutab, et intellektuaalomandi õigusi on vaja tulemuslikult jõustada nii võrgukeskkonnas kui ka väljaspool seda ning et sellega seoses tuleb hoolega hinnata kõiki meetmeid, et tagada nende tõhusus, proportsionaalsus ja vastavus Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

2.  rõhutab, et autoriõiguse rikkumise vastu võitlemiseks tehtavad jõupingutused peavad saama üldsuse heakskiidu ja tarbijad peavad neid paremini mõistma, et ei riskitaks üldsuse toetuse vähenemisega intellektuaalomandi õigustele;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada parimate tavade vahetamist seoses tõhusate meetoditega, kuidas tõsta üldsuse teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumise mõjust;

4.  märgib, et turu killustatus kultuuri- ja loomesektoris on osaliselt tingitud kultuurilisest mitmekesisusest ja tarbijate keele-eelistustest;

5.  rõhutab, et praegused litsentsimistavad aitavad ELi siseturu killustamisele kaasa; märgib, et hoolimata edusammudest ei ole täidetud tarbijate nõudlust piiriüleselt ja internetis kasutatavate mitmel territooriumil kehtivate ja mitut repertuaari hõlmavate litsentside järele;

6.  rõhutab, et tõhusama ja vähem kuluka litsentsimisprotsessiga koostalitusvõimeliste tehnoloogiliste platvormide kaudu oleks võimalik tagada laialdasem kultuuri- ja loomesisu levitamine ja suurendada loovisikute litsentsitasusid ning samas oleks see kasulik ka vahendajatele ja teenusepakkujatele;

7.  tuletab meelde, et ELi eesmärk on edendada kultuuri- ja loometööstust nii võrgukeskkonnas kui ka väljaspool seda; lõppeesmärk peaks olema üleeuroopaliste litsentside laialdane kasutamine kooskõlas turu ja tarbijate nõudlusega; kui seda ei suudeta kiiresti saavutada, tuleks hinnata põhjalikult vajalikke õigusakte, milles käsitletakse kõiki tõhusa ELi siseturu loomise teel olevaid võimalikke takistusi, sealhulgas territoriaalsuse põhimõtet;

8.  rõhutab, et käibemaksueeskirjad ja lihtsalt kasutatavate makseviiside puudumine internetimüügi korral takistavad samuti siseturu toimimist ja nendega tuleb viivitamata tegeleda;

9.  kutsub seetõttu komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti konkreetseid õigusakti ettepanekuid selle kohta, kuidas neid probleeme lahendada, et kõrvaldada olemasolevad takistused siseturu arengule, eriti võrgukeskkonnas, arvestades seejuures tarbijate nõudlust ja kultuurilist mitmekesisust;

10. rõhutab vajadust käsitleda lõpuks nägemispuudega inimeste ja muul põhjusel trükikirja lugeda mitte saavate inimeste vajadust raamatute järele; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustusi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raames võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et kindlustada puudega inimestele juurdepääs kultuurimaterjalile kättesaadaval kujul ning tagada, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei piira põhjendamatult või diskrimineerivalt puudega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele; kutsub komisjoni üles töötama aktiivselt ja tulemuslikult Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis (WIPO) selle nimel, et saavutada kokkulepe siduva õigusnormi osas, mis põhineb õigusakti ettepanekul, mille koostas Maailma Pimedate Liit ja mis esitati WIPOle 2009. aastal;

11. rõhutab vajadust lahendada omanikuta teoste küsimus; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada kõnealuses valdkonnas ettepanekuid; märgib, et omanikuta teoste probleem ja 20. sajandi „must auk” ei piirdu ainult selliste trükistega nagu raamatud ja ajakirjad, vaid laieneb kõigile teostele, sealhulgas fotodele, muusikale ja audiovisuaalsetele teostele;

12. palub komisjonil suurendada rahalist toetust erasektori algatustele luua üldsusele kättesaadavad andmebaasid õiguste ja repertuaaride kohta muusika, audiovisuaalteoste ja muude repertuaaride valdkonnas; sellised andmebaasid suurendaksid läbipaistvust ja muudaksid õiguste hankimise protsessi sujuvamaks;

13. palub komisjonil soodustada kõigi sidusrühmade jaoks õiglaste, erapooletute ja tõhusate alternatiivsete vaidluste lahendamise võimaluste loomist;

14. kiidab heaks Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi ülevaatamise komisjoni poolt ja julgustab komisjoni selle eest hoolt kandma, et võetakse vajalikud meetmed ühesuguse kaitse tagamiseks kaubamärkidele nii võrgukeskkonnas kui ka väljaspool seda;

15. on seisukohal, et komisjon peaks võtma arvesse VKEdel intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ette tulnud probleeme vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames kehtestatud põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”, kohaldades VKEde suhtes muu hulgas mittediskrimineerimise põhimõtet.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Sajjad Karim, Eva Lichtenberger, Toine Manders


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Marek Henryk Migalski, Doris Pack, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Timo Soini, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, Marie-Christine Vergiat, Sabine Verheyen, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Nessa Childers, Oriol Junqueras Vies, Ramona Nicole Mănescu, Hans-Peter Martin, Iosif Matula, Francisco José Millán Mon, Monika Smolková

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Christian Engström, Miguel Angel Martínez Martínez

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2011Õigusalane teave