RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta

31.5.2011 - (KOM(2010)0618 – C7‑0387/2010 – 2010/0306(NLE)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Romana Jordan Cizelj

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta

(KOM(2010)0618 – C7‑0387/2010 – 2010/0306(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0618);

–   võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0387/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7‑0214/2011),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomiühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.	(1) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.	(2) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Asutamislepingu artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile üldandmed radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavade kohta.	(3) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile üldandmed radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavade kohta.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/391/EMÜ1 nähakse ette tööohutuse ja töötervishoiu parandamist soodustavate meetmete kehtestamine. ________________________________ 1 EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi nr 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest)22 kohaldatakse igasugusele tegevusele, mille puhul esineb kas kunstlikust allikast või sellisest looduslikust kiirgusallikast pärit radioaktiivse kiirguse oht, kus looduslikke radionukliide töödeldakse või on töödeldud nende radioaktiivsus-, lõhestuvus- või muundamiseks sobivate omaduste tõttu. See hõlmab samuti sellisest tegevusest pärit materjalide lubatud heidet. Kõnealuse direktiivi sätteid on täiendatud teiste, spetsiifilisemate õigusaktidega.	(4) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiviga 96/29/Euratom22 sätestatakse põhilised ohutusnormid. Seda direktiivi kohaldatakse igasugusele tegevusele, mille puhul esineb kas kunstlikust allikast või sellisest looduslikust kiirgusallikast pärit radioaktiivse kiirguse oht, kus looduslikke radionukliide töödeldakse või on töödeldud nende radioaktiivsus-, lõhestuvus- või muundamiseks sobivate omaduste tõttu. See hõlmab samuti sellisest tegevusest pärit materjalide lubatud heidet. Kõnealuse direktiivi sätteid on täiendatud teiste, spetsiifilisemate õigusaktidega.
22 EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.	22 Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Kolmes endises ELi kandidaatriigis – Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias − käitati vanu Nõukogude Liidu aegseid tuumaelektrijaamasid, mida ei olnud majanduslikult võimalik selliselt ajakohastada, et need oleksid vastanud ELi ohutusnormidele. Seetõttu need tuumaelektrijaamad suleti ja dekomisjoneeriti.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 b) Kolme ELi liikmesriigi tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine tekitas suure rahalise ja majandusliku kulu, mida need riigid üksi ei suutnud täies ulatuses kanda ja seetõttu andis ühendus neile rahalisi vahendeid, mille eesmärk oli katta osa dekomisjoneerimise ja jäätmeprojektide kuludest ning korvata majanduslike tagajärgede kulud.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) IAEA ajakohastas 2006. aastal kõiki oma standardeid ja avaldas ohutuse aluspõhimõtted37; neid töid toetasid Euratom, OECD/NEA ja muud rahvusvahelised organisatsioonid. Nagu toetavad organisatsioonid ühiselt teatasid, hõlbustab ohutuse aluspõhimõtete kohaldamine rahvusvaheliste ohutusnormide kohaldamist ja aitab saavutada rohkem kooskõla eri riikide eeskirjade vahel. Seepärast on soovitatav, et kõik riigid võtaksid need põhimõtted omaks ja levitaksid neid. Põhimõtted on siduvad IAEA jaoks tema töös ja liikmesriikide jaoks IAEA abil teostatavatel töödel. Riigid või toetavad organisatsioonid võivad oma äranägemisel need põhimõtted vastu võtta kohaldamiseks oma tegevuses.	(18) IAEA ajakohastas 2006. aastal kõiki oma standardeid ja avaldas ohutuse aluspõhimõtted37, mille töötasid üheskoos välja Euratom, OECD/NEA ja muud rahvusvahelised organisatsioonid. Nagu toetavad organisatsioonid ühiselt teatasid, hõlbustab ohutuse aluspõhimõtete kohaldamine rahvusvaheliste ohutusnormide kohaldamist ja aitab saavutada rohkem kooskõla eri riikide eeskirjade vahel. Seepärast on soovitatav, et kõik riigid võtaksid need põhimõtted omaks ja levitaksid neid. Põhimõtted on siduvad IAEA jaoks tema töös ja liikmesriikide jaoks IAEA abil teostatavatel töödel. Riigid või toetavad organisatsioonid võivad oma äranägemisel need põhimõtted vastu võtta kohaldamiseks oma tegevuses.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga (Århusi konventsioon) antakse üldsusele õigused ja kehtestatakse konventsiooni osalistele ja riigiasutustele kohustused seoses keskkonnainfo kättesaadavusega, üldsuse osalemisega keskkonnaasjade, sealhulgas tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise üle otsustamises ning neis asjus kohtu poole pöördumisega.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 b) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on võtnud vastu kiirguskaitse konventsiooni1 ja soovituse2, mida kohaldatakse kõigi selliste tegevuste suhtes, mille käigus töötajad puutuvad kokku ioniseeriva kiirgusega, ja milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist töötajate tõhusa kaitse tagamiseks praeguste teadmiste alusel.
	___________________________ 1 C115 − Konventsioon töötajate kaitsmise kohta ioniseeriva kiirguse eest, vastu võetud 22. juunil 1960. aastal. 2 C114 − Soovitus töötajate kaitsmise kohta ioniseeriva kiirguse eest, vastu võetud 22. juunil 1960. aastal.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Euroopa Parlament on ühtlasi sedastanud, et kõigil tuumaenergiaettevõtetel igas liikmesriigis peaks olema piisavalt rahalisi vahendeid katmaks kõiki dekomisjoneerimisega, kaasa arvatud jäätmete käitlemisega seotud kulusid, et toetada põhimõtet, mille järgi saastaja peab maksma, ning vältida riigiabi kasutamist, ja on kutsunud komisjoni üles määrama täpselt kindlaks igas liikmesriigis dekomisjoneerimiseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutuseesmärgid, võttes seejuures arvesse nii demonteerimist kui ka selle käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemist, konditsioneerimist ja lõppladustamist1. _________________________________
	1 Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta resolutsioon tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta (ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 117).
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) ELis ja kogu maailmas tunnustatakse üha enam vajadust kasutada tuumaenergiat vastutustundlikult ning tagada eelkõige tuumaohutus ja -julgeolek. Sellega seoses tuleb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise küsimust käsitleda nii, et tagada tuumaenergia ohutu, optimeeritud ja jätkusuutlik kasutamine.	(23) ELis ja kogu maailmas mõistetakse − eriti pärast hiljuti Jaapanis toimunud tõsist tuumaõnnetust − üha enam, et tuumaohutuse ja -julgeoleku eeskirju tuleb karmistada. Sellega seoses on kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise puhul oluline tagada ohutu, optimaalne ja säästlik ladustamine ja/või lõppladustamine.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Oluline on rõhutada, et suur osa kasutatud tuumkütusest on taaskasutatav. Seetõttu tuleks lõppjäätmete lõppladustamise kõrval võtta arvesse ka kasutatud tuumkütuse ringlussevõttu.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Iga liikmesriik võib küll ise määrata kindlaks oma energiaallikad, kuid radioaktiivseid jäätmeid tekib kõikides liikmesriikides, olenemata sellest, kas neil on tuumareaktoreid. Radioaktiivseid jäätmeid tekib peamiselt tuumkütusetsükliga seotud tegevuse, näiteks tuumaelektrijaamade töö ja kasutatud tuumkütusejääkide ümbertöötamise käigus, kuid ka seoses muu tegevusega, näiteks radioaktiivsete isotoopide kasutamisel meditsiinis, teadustöös ja tööstuses.	(24) Radioaktiivseid jäätmeid tekib kõikides liikmesriikides, olenemata sellest, kas neil on tuumareaktoreid. Radioaktiivseid jäätmeid tekib peamiselt energiatootmisega seotud tegevuse, muu hulgas tuumaelektrijaamade töö ja nende dekomisjoneerimise käigus, kuid ka seoses muu tegevusega, näiteks radioaktiivsete isotoopide kasutamisel meditsiinis, teadustöös ja tööstuses.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Tuumareaktorite töö käigus tekib ka kasutatud tuumkütust. Iga liikmesriik võib ise määratleda oma tuumkütusetsüklipoliitika ja lugeda kasutatud tuumkütust ümbertöötamisele kuuluvaks väärtuslikuks tooraineks või kõrvaldamisele kuuluvateks jäätmeteks. Milline ka ei oleks tema valik, on vaja kaaluda, kuidas kõrvaldada ümbertöötamisel eraldatud või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütuse kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.	(25) Tuumareaktorite töö käigus tekib ka kasutatud tuumkütust. Iga liikmesriik võib ise määratleda oma tuumkütusetsüklipoliitika ja lugeda kasutatud tuumkütust ümbertöötamisele ning ringlussevõtmisele kuuluvaks väärtuslikuks tooraineks või kõrvaldamisele kuuluvateks jäätmeteks. Milline ka ei oleks tema valik, on vaja kaaluda, kuidas lõppladustada ümbertöötamisel eraldatud või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütuse kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Radioaktiivseid jäätmeid, kaasa arvatud jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütust on vaja koguda ja eraldada need inimestest ja elukeskkonnast pikaks ajaks. Jäätmete konkreetsete omaduste (radionukliidide sisalduse) tõttu on vaja meetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, ning käitlemise lõpus on vaja jäätmed kõrvaldada sobivatesse mahutitesse. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine, sealhulgas pikaajaline ladustamine, on ajutine lahendus, mitte kõrvaldamise alternatiiv.	(27) Radioaktiivsed jäätmed, kaasa arvatud jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütus tuleb nõuetele vastavalt ladustamiseks sobivale kujule viia, kokku koguda ja inimestest ja elukeskkonnast pikaks ajaks eraldada. Jäätmete konkreetsete omaduste (radionukliidide sisalduse) tõttu on vaja meetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, ning käitlemise lõpus on vaja jäätmed lõppladustada sobivatesse mahutitesse. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine, sealhulgas pikaajaline ladustamine, on ajutine lahendus, mitte kõrvaldamise alternatiiv.
Selgitus
Biosfäärist isoleerimise ja ohutu kogumise põhiliseks eelduseks on jäätmete viimine püsivale kujule ja nõuetekohane pakendamine.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Riigi radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise skeemiga tuleks sellist korraldust toetada sel viisil, et skeemis võetakse täielikult arvesse radioaktiivsete jäätmete konkreetsed liigid ja nende omadused. Täpsed kriteeriumid, mille alusel jäätmetele omistatakse teatav jäätmeklass, sõltuvad iga liikmesriigi konkreetsest, jäätmete laadiga seotud olukorrast ning olemasolevatest või kavandatavatest lõppladustamise võimalustest.	(28) Riigi radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise skeemiga tuleks sellist korraldust toetada sel viisil, et skeemis võetakse täielikult arvesse radioaktiivsete jäätmete konkreetsed liigid ja nende omadused. Täpsed kriteeriumid, mille alusel jäätmetele omistatakse teatav jäätmeklass, sõltuvad iga liikmesriigi konkreetsest, jäätmete laadiga seotud olukorrast ning olemasolevatest või kavandatavatest lõppladustamise võimalustest. Liikmesriikide vahelise suhtlemise ja teabevahetuse hõlbustamiseks ning läbipaistvuse tagamiseks tuleks riiklikus programmis üksikasjalikult kirjeldada klassifitseerimisskeemi.
Selgitus
Radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimine on seotud käitlemise ohutusasega. Klassifikatsioon ühendab jäätmete omadusi ning reguleeriva organi või jäätmete käitlemise koha operaatori kehtestatud ohutusnõudeid. Sellise klassifitseerimissüsteemi abil saab koostada jäätmekäitlusstrateegiaid ja riiklikke programme ning see peaks olema programmides üksikasjalikult välja toodud.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Tüüpiline kõrvaldamispõhimõte lühiealiste ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete puhul on kõrvaldamine maapinna lähedal asuvatesse mahutitesse. Pärast 30 aastat uurimistööd on tehnilisel tasemel laialdaselt omaks võetud, et nii kõrge radioaktiivsusega jäätmete käitlemise kui ka jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütuse käitlemise lõppetapina on geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides ohutuim ja jätkusuutlikem valik. Seega tuleks edendada liikumist kõrvaldamise rakendamise poole.	(29) Lühiealiste madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete lõppladustamiseks kasutatakse eri lahendusi, nt lõppladustamist maapinna lähedal (lõppladustamine ehitistes, matmine maapinna lähedale või maapinnast mõnekümne meetri sügavusele) ja lõppladustamist nüüdisaegsetes 70−100 m sügavusel maa all asuvates geoloogilistes hoidlates. Peaaegu kõik pikaealised madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmed ladustatakse. Pärast 30 aastat uurimistööd on teaduslikult tõestatud, et kõrge radioaktiivsusega jäätmete käitlemise lõppetapina on geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides teostatav, ning see võiks olla ohutu ja ökonoomne lahendus. Radioaktiivsete jäätmete geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvormi raames toimuvad tegevused võivad hõlbustada asjaomaste ekspertteadmiste ja tehnoloogia kättesaadavust. Uuritakse ka muid võimalusi, nagu ladustamine maapinnal või maapinna lähedal asuvates kõrgtehnoloogilistes ladustamisrajatistes, kuivas kivimis või lõppladustamine sügavates (3000−5000 meetri sügavustes) puuraukudes, sh reversiivse ladustamise ja väljavõtmise võimalust. Seega tuleks edendada kõiki lahendusi puudutavat teadustegevust.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29 a) Teadusuuringute puhul, mis käsitlevad radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist transmutatsiooni või jäätmete radioaktiivsuse ja poolestusaja vähendamise muude viiside teel, tuleks kaaluda ka radioaktiivsete jäätmete pikas perspektiivis reversiivset ladustamist sügavates geoloogilistes kihtides.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele.	(30) Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema mitte ainult kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega, vaid sellega tuleb kehtestada ka kõrgeimad ohutusnormid, mille puhul on arvestatud reguleerimis- ja operatiivtasandi nüüdisaegseid tavasid ja parimat võimalikku tehnikat. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida varasemate ja olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele. Liikmesriigid peaksid seega kehtestama dekomisjoneerimispoliitika, mis tagaks et rajatiste demonteerimine toimub ohutuimal viisil võimalikult kiiresti peale nende sulgemist.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku käitlemise jaoks peaks iga liikmesriik kehtestama riikliku raamistiku, millega tagataks poliitilised kohustused ja tehtud otsuste järk-järguline rakendamine vajalike õigusaktide, reguleerimise ja organiseerimisega, samuti vastutuse selge jaotus.	(31) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku käitlemise jaoks peaks iga liikmesriik kehtestama riikliku raamistiku, millega tagataks poliitilised kohustused ja tehtud otsuste järkjärguline rakendamine (vastavalt Århusi konventsioonile) vajalike õigusaktide, reguleerimise ja organiseerimisega, samuti vastutuse selge jaotus.
Selgitus
25. juuni 1998. aasta Århusi konventsiooni (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon) lepinguosalisena on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse järgida selle rahvusvahelise lepingu põhimõtteid ja on need lisanud 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 32 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja ladustamiseks eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 32 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 b) Energiaprojektidele, kaasa arvatud võimalikele tulevastele dekomisjoneerimise ja jäätmekäitlusprojektidele tuleb eraldada lisavahendeid.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Tuleks kehtestada riiklik programm, millega tagatakse poliitiliste otsuste muutmine selgeteks säteteks selle kohta, kuidas õigeaegselt rakendada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõik etapid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni. See peaks hõlmama kogu tegevust, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete käsitsemise, eeltöötluse, töötluse, ladustamiseks sobivale kujule viimise, ladustamise ja lõppladustamisega. Osutatud riiklik programm võib olla viitedokument või dokumentide pakett.	(33) Tuleks kehtestada riiklik programm, millega tagatakse poliitiliste otsuste muutmine selgeteks säteteks selle kohta, kuidas õigeaegselt rakendada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõik etapid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni. See peaks hõlmama kogu tegevust, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käsitsemise, eeltöötluse, töötluse, ladustamiseks sobivale kujule viimise, ladustamise ja lõppladustamisega, ning peaks olema kooskõlas Århusi konventsiooniga. Osutatud riiklik programm võib olla viitedokument või dokumentide pakett.
Selgitus
25. juuni 1998. aasta Århusi konventsiooni (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon) lepinguosalisena on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse järgida selle rahvusvahelise lepingu põhimõtteid ja on need lisanud 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Kõiki töötajaid tuleb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kogu käitlemisahela jooksul töötajate tegevusest või staatusest olenemata kaitsta ja töötajad peavad olema hõlmatud tervishoiu- ja ohutusalaste õigusaktidega, ning iga kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise vahendi puhul tuleb arvestada pikaajalist mõju töötajate tervisele ja ohutusele. Töötervishoiu ja tööohutuse alaseid Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusakte kohaldatakse ka töötajate suhtes, kes on seotud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega, ning selliste õigusaktide eiramist tuleb viivitamatult ja tõsiselt karistada.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise puhul on oluline läbipaistvus. Selle tagamiseks on vaja nõuda avalikkuse tõhusat teavitamist ja kõikide huvitatud sidusrühmade osalemist otsustamisprotsessis.	(35) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise puhul on oluline läbipaistvus, ning väga tähtis on ka see, et üldsusel oleks usaldus hoidlate ohutuspõhimõtete ja jäätmekäitlusprogrammide vastu. Selle tagamiseks on vaja avalikkust tõhusalt teavitada ja kaasata kõik huvitatud sidusrühmad, kohalikud ja piirkondlikud ametivõimud ning üldsus otsuste tegemisse.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Liikmesriikidevaheline ja rahvusvaheline koostöö võib hõlbustada ja kiirendada otsuste tegemist, kuna see võimaldab juurdepääsu ekspertteadmistele ja tehnoloogiale.	(36) Liikmesriikidevaheline ja rahvusvaheline koostöö võib hõlbustada ja kiirendada otsuste tegemist, kuna see võimaldab juurdepääsu kõrgetasemelistele ekspertteadmistele, tehnoloogiale ja parimatele tavadele.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Mõni liikmesriik arvab, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise, sealhulgas lõppladustamise võimaluste ühine kasutamine võib olla kasulik lahendus, kui see põhineb asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingul.	(37) Mõni liikmesriik arvab, et ohutu ja kulutõhus lahendus võiks olla kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise, sealhulgas lõppladustamisrajatiste ühine kasutamine, kui vastavad riigid on selleks lepingu sõlminud. Seejuures ei tohi kahjustada uurimisreaktoritest pärinevat kasutatud tuumkütust puudutavaid erikokkuleppeid, eelkõige varem sõlmitud kokkuleppeid. Käesolevas direktiivis tuleks nõuetekohaselt kindlaks määrata tingimused, mis tuleks selliste ühisprojektide algatamiseks täita.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Ohutustoimik ja ohutaset arvestav lähenemisviis peaksid olema aluseks selliste otsuste tegemisel, mis on seotud lõppladustamisrajatise väljaarendamise, kasutamise ja sulgemisega, ning peaksid võimaldama kindlaks teha ebaselged valdkonnad, millele tuleks koondada tähelepanu, et veel paremini mõista lõppladustamissüsteemi, sealhulgas looduslike (geoloogiliste) ja tehniliste tõkete aspekte, mis mõjutavad ohutust, ning selliste tegurite eeldatavat muutumist ajas. Ohutustoimikus peaksid olema esitatud ohutushindamise tulemused ja teave ohutuse hindamise ja selle juures kasutatud eelduste kindluse ja usaldatavuse kohta. Seepärast tuleks selles esitada argumendid ja tõendid, mis tõendavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha või tegevuse ohutust.	(39) Ohutustoimik ja ohutaset arvestav lähenemisviis peaksid olema aluseks selliste otsuste tegemisel, mis on seotud lõppladustamisrajatise väljaarendamise, kasutamise ja sulgemisega, ning peaksid võimaldama kindlaks teha ebaselged valdkonnad, millele tuleks koondada tähelepanu, et veel paremini mõista lõppladustamissüsteemi, sealhulgas looduslike (geoloogiliste) ja tehniliste tõkete aspekte, mis mõjutavad ohutust, ning selliste tegurite eeldatavat muutumist ajas. Ohutustoimikus peaksid olema esitatud ohutushindamise tulemused ja teave ohutuse hindamise ja selle juures kasutatud eelduste kindluse ja usaldatavuse kohta. Seepärast põhineb ohutuse tõendamine argumentidel ja tõenditel, mis tõendavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha või tegevuse ohutust.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Kuigi käesolevas direktiivis tunnistatakse, et riiklikus raamistikus tuleks arvesse võtta kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega seotud ohud, ei hõlma käesolev direktiiv muid ohtusid peale radioaktiivsusega seotud ohtude; muude ohtude puhul tuleb juhinduda Euroopa Liidu toimimise lepingust.	(40) Kuigi käesolevas direktiivis tunnistatakse, et riiklikus raamistikus tuleks arvesse võtta kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega seotud ohud, ei hõlma käesolev direktiiv peale radioaktiivsusega seotud ohtude muid ohtusid, millel ei ole radioaktiivset mõju; muude ohtude puhul tuleb juhinduda Euroopa Liidu toimimise lepingust.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on ohutuse kõrge taseme tagamisel oluline, tuleks ühendada töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.	(41) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on tervise- ja keskkonnakaitse, ohutuse ja läbipaistvuse kõrge taseme tagamisel oluline, tuleks ühendada töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42 a) Sellega seoses võib tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG) anda olulise panuse käesoleva direktiivi ühetaolise rakendamise tagamiseks, lihtsustades seega konsulteerimist, heade tavade vahetamist ja riiklike reguleerivate asutuste koostööd.
Selgitus
Lisaks rahvusvahelistele eksperdihinnangutele tuleks mainida ENSREGi rolli direktiivi rakendamisel. Vt sarnast viidet tuumaseadmete tuumaohutust käsitleva direktiivi 2009/71/Euratom põhjenduses 16.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42 b) Käesolev direktiiv võiks olla kasulik vahend, mida võtta arvesse, kui kontrollitakse, kas projektid, mida rahastatakse ELi vahenditest kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade või nendega seotud tegevuste jaoks ettenähtud Euratomi rahalise või tehnilise toetuse raames, hõlmavad vajalikke meetmeid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks.
Selgitus
See previous article 15(4) which would be better reformulated in a Recital rather than as a legal provision: (i) compliance with this Directive forms part of the general assessment of the Commission when deciding on technical or financial assistance, but is not as such, neither in the Treaty nor in the related basic acts, a condition triggering the assistance, (ii) the reference in the Article 15(4) to the Article 43 of the Euratom Treaty whereby the Commission has only the power to 'communicate its views to the Member State concerned' without any operational effect is of limited added value.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestaksid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.	(2) Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestaksid asjakohase riikliku korra, et tagada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kõrgeim ohutuse tase ning kaitsta töötajaid, muud elanikkonda ja looduskeskkonda ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Direktiiviga toetatakse ja edendatakse üldsuse teavitamist kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisest ning kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse.	(3) Direktiiviga tagatakse üldsusele vajalik teave ja üldsuse kaasatus seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Käesolevas direktiivis on liikmesriikidele esitatud miinimumnõuded, kuid liikmesriigid võivad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise suhtes kehtestada rangemad nõuded.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Käesolevat direktiivi kohaldatakse:	(1) Ilma et see piiraks direktiivi 2009/71/Euratom kohaldamist, kohaldatakse käesolevat direktiivi:
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tsiviilotstarbeliste või tsiviilotstarbel kasutatavate tuumareaktorite töö tagajärjel tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele;	(a) tsiviilotstarbeliste või ELi territooriumil tsiviilotstarbel kasutatavate tuumareaktorite töö tagajärjel tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele, sh sõjalise julgeoleku programmide käigus tekkinud kasutatud tuumkütusele, kuivõrd kasutatud tuumkütuse üleandmine ja käitlemine toimub ainult tsiviilotstarbel;
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tsiviilotstarbelise või tsiviilotstarbel toimunud tegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni.	(b) tsiviilotstarbelise või tsiviilotstarbel toimunud tegevuse käigus ELi territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni (k.a).
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) „lubatud heide” – reguleeritud tuumarajatises tavapärase tegevuse või reguleeritud tegevuse käigus tekkinud gaasilise või vedela radioaktiivse materjali kavandatud ja kontrollitud keskkondaheitmine pädeva reguleeriva organi lubatud piirides ning kooskõlas direktiivis 96/29/Euratom sätestatud põhimõtete ja piirangutega;
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „lõppladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, ilma kavatsuseta seda sealt välja võtta;	(3) „lõppladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete potentsiaalselt lõplik paigutamine lubatud rajatisse, võttes nõuetekohaselt arvesse reversiivsuse põhimõtet;
Selgitus
Igasugune lõppladustamine peaks võimaldama jäätmepakendi eemaldamist või juurdepääsu sügaval geoloogilistes kihtides asuvale hoidlale. Reversiivsuse põhimõte on eelduseks sellise hoidla aktsepteerimiseks üldsuse poolt ning see on seotud koha pikaajalise järelevalve ja hoidla kohta andmete säilitamisega.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) „radioaktiivsed jäätmed” – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust liikmesriik tunnustab, ei näe ette edasist kasutust ning mida pädev reguleeriv asutus kontrollib liikmesriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid;	(6) „radioaktiivsed jäätmed” – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, ka tuumkütus ja ümbertöötamise tagajärjel tekkinud radioaktiivne materjal, millele liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust liikmesriik tunnustab, ei näe ette tehnoloogilist arengut ja progressi arvestades edasist kasutust ning mida pädev reguleeriv asutus kontrollib liikmesriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid;
Selgitus
Kui ei ole selge, kas kasutatud tuumkütust saab hakata lähiajal ümber töötama ilma sellega kaasneva keskkonnamõjuta, tuleb see määratleda jäätmena.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) „koht” – geograafiline ala, kus asub lubatud rajatis, kaasa arvatud kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis, või kus toimub lubatud tegevus;
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) „ohutushinnang” – kogu projekteerimisprotsessi jooksul toimuv süstemaatiline protsess, mille eesmärk on tagada, et kavandatav projekt vastab kõikidele asjaomastele ohutusnõuetele ja mis hõlmab muu hulgas ametlikku ohutusanalüüsi;
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 9 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 c) „ohutustoimik” – argumendid ja tõendid, mis tõendavad käitlemise koha või tegevuse ohutust ning mis hõlmavad ohutushinnangu tulemusi ja nende tulemuste usaldusväärsuse kinnitust. Lõppladustamisrajatise puhul võidakse ohutustoimikus käsitleda konkreetset arenguetappi. Sellisel juhul tuleks ohutustoimikus ära näidata küsimused, mille osas on kahtlusi või mis on lahendamata, ja pakkuda välja suuniseid nende küsimuste lahendamiseks edasistes arenguetappides;
Selgitus
Vt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutussõnastikku (Safety Glossary): „Terminology used in nuclear safety and radiation protection” – 2007. aasta väljaanne.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) „ladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, kavatsusega see sealt välja võtta.	(13) „ladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutine paigutamine lubatud rajatisse seni, kuni kütus või jäätmed sealt välja võetakse;
Selgitus
Selline ladustamine vastab jäätmete ajutisele ladustamisele, mis on oluline etapp enamiku radioaktiivsete jäätmete käitlemises.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) „üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku korra ja tagavad selle toimimise. Lõppvastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest on liikmesriikidel.	(1) Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku korra ja tagavad selle toimimise. Igal liikmesriigil lasub lõppvastutus oma territooriumil tekkinud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku korda rakendatakse pikaajalise ohutuse tagamiseks põhjendatud ja dokumenteeritud järkjärgulise otsustusprotsessi kaudu.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid tagavad, et:	(2) Liikmesriigid tagavad, et riikliku korra aluseks on järgmised põhimõtted:
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) radioaktiivsete jäätmete teke hoitaks praktiliselt võimalikul miinimumtasemel nii radioaktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud tavaliste materjalide ringlussevõtt ja taaskasutus;	(a) radioaktiivsete jäätmete teke hoitaks „võimalikult madala” põhimõtet järgides praktiliselt võimalikul miinimumtasemel nii radioaktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud materjalide ümbertöötamine ja taaskasutus;
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu, sealhulgas ka pikas perspektiivis.	(d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu, sealhulgas ka pikas perspektiivis, võttes nõuetekohaselt arvesse inimeste tervise ja keskkonna kaitset;
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 a – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) vaheladustamine kasutatud tuumkütuse basseinides toimuks kogumise ajal ja lühima võimaliku aja jooksul, mis on vajalik kasutatud tuumkütuse jahutamiseks enne käitlemiskohavälist vedu.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d b) rakendatakse meetmeid, millega võetakse arvesse kiirgusega kokku puutunud töötajate ja üldsuse tulevasi tervise- ja keskkonnariske;
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d c) radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas kasutatud tuumkütuse käitlemise kulud katab nende tekitaja.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d d) reservi, mille jäätmete tekitajad peavad looma, et saaks katta kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud, hallatakse riigi kontrollitavas fondis, et kindlustada, et see oleks ohutuks lõppladustamiseks kättesaadav.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d e) kaasatud on pädevad riigiasutused, kes teostavad järelevalvet piisavate rahaliste vahendite kättesaadavuse üle;
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d f) kaasatud on riikide parlamendid, kes teostavad järelevalvet piisavate rahaliste vahendite kättesaadavuse üle;
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse samas liikmesriigis, milles need on tekkinud, kui liikmesriigid ei ole sõlminud lepingut ühes liikmesriigis asuva lõppladustamiskoha kasutamise kohta.	(3) Radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse samas liikmesriigis, milles need on tekkinud, kui liikmesriik ei ole sõlminud lepingut teise liikmesriigi või kolmanda riigiga teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppladustamisrajatise kasutamise kohta. Kui leping radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kohta sõlmitakse kolmanda riigiga, peab lepingu osapooleks olev liikmesriik tagama, et radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ekspordi puhul kolmandasse riiki võtab eksportiv liikmesriik mõistlikke meetmeid kindlustamaks, et teisel riigil on olemas radioaktiivsete jäätmete käitlemise programm, mille ohutuseesmärgid on võrdväärsed käesolevas direktiivis kirjeldatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kõikidest niisugusest lepingutest tuleb teatada komisjonile.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Liikmesriigid võivad koostöös teiste liikmesriikide või kolmandate riikidega vabatahtlikult luua ühise või piirkondliku lõppladustamisrajatise, et kasutada ära konkreetse koha geoloogilisi või tehnilisi eeliseid ja jagada ühisprojekti finantskoormust.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Enne sellise projekti algatamist valitsustevahelise kokkuleppe abil tagavad asjaomased liikmesriigid, et algatus vastab vajalikele nõuetele, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
	(a) kõigis projekti arendamise etappides ja kogu lõppladustusaja jooksul püütakse pidevalt tagada üldsuse heakskiit ja toetus kõikides asjaomastes liikmesriikides, tagades üldsuse juurdepääsu teabele ja võimaluse konsultatsiooniprotsessis osaleda;
	(b) tagatakse pädevate reguleerivate asutuste ja riiklike ohutusasutuste vaheline koostöö ja järelevalve; kõigis asjaomastes liikmesriikides koostatakse ohutustoimik ja viiakse läbi seda täiendavad ohutushinnangud, milles käsitletakse rajatise uurimis-, valiku- ja teostusetappi;
	(c) lepitakse kokku kohustused ja määratakse selgelt kindlaks vastutusalad, kusjuures iga liikmesriik kannab lõplikku vastutust oma radioaktiivsete jäätmete eest;
	(d) lepitakse kokku rahastamise kord, millega tagatakse rahastamine lõppladustamisrajatise tööea jooksul ja pärast selle sulgemist ning piisavate inimressursside ja piisava arvu nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu;
	(e) asjaomaste liikmesriikide riiklikes programmides antakse eelnevalt teavet õigusliku raamistiku, organisatsioonilise ülesehituse ning tehniliste süsteemide ja lahenduste kohta, mis tõendavad, et kindla ajavahemiku pärast vastab kavandatav lõppladustamiskoht käesoleva direktiivi nõuetele.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise meetmete rakendamise riiklik programm;	(a) subsidiaarsuspõhimõttele vastav kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise meetmete rakendamise riiklik programm, millega tagatakse, et kõikidel radioaktiivsete jäätmete tekitajatel on võimalus lõppladustada radioaktiivseid jäätmeid ohutult samadel tingimustel;
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) töötajate tervise ja tööohutuse, hariduse ja koolituse riiklikud nõuded;
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuse ja tegevuskohtade jaoks tegevuslubade andmise süsteem, sealhulgas sellise käitise tegevusloata käitamise keelamine;	(c) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuse ja tegevuskohtade jaoks tegevuslubade andmise süsteem, sealhulgas sellise käitise tegevusloata käitamise keelamine, tagades, et kõigi jäätmetekitajate kõiki radioaktiivseid jäätmeid käideldakse diskrimineerimata;
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vajaliku institutsioonilise kontrolli süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimine ja aruandlus;	(d) vajaliku institutsioonilise kontrolli süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimine ja aruandlus ning vajalik koolitus kogu protsessiga seotud töötajatele, et tagada ja säilitada nende töötervishoid ja tööohutus;
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) meetmed, millega tagatakse piisavad pikaajaliselt kasutatavad rahalised vahendid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuste ja rajatiste jaoks;
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) meetmed, mille eesmärk on tagada, et reguleeriv asutus kasutab kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja ladustamisrajatisse paigutamiseks vajalike vahendite määramiseks läbipaistvat menetlust, mis vaadatakse korrapäraselt läbi ning mille käigus konsulteeritakse korrapäraselt asjast huvitatud sidusrühmadega.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ning ladustamisrajatisse paigutamiseks ettenähtud rahaliste vahendite eraldamine toimuks tõhusa ja läbipaistva menetluse käigus, mille puhul on tagatud arvamuste vahetus tegevusloa omanikuga.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f b) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõigi kulude kalkulatsioon. Muu hulgas tuleb nimetada institutsioonid, kes kulud katavad.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid tagavad, et riiklikku raamistikku rakendatakse ja vajaduse korral täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, artiklis 8 osutatud ohutustoimikute andmeid, tehnoloogia arengut ja ohutusuuringute tulemusi.	(2) Liikmesriigid tagavad, et riiklikku raamistikku rakendatakse ja vajaduse korral täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, artikli 3 punkti 9 c osutatud ohutustoimikute andmeid, parimat võimalikku tehnoloogiat, tervishoiu- ja ohutusstandardeid ja ohutusuuringute tulemusi.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivaid asutusi kontrollitakse demokraatlikult.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Pädeval reguleerival asutusel on volitused ja vahendid regulaarselt hinnata tuumaohutust, viia läbi uurimisi ja kontrolle ning vajadusel võtta jõustamismeetmeid ja seda isegi dekomisjoneerimise käigus. Selline hindamine hõlmab töötajate, sealhulgas alltöövõtjate tervise ja ohutuse ning personali hulga ja väljaõppe hindamist.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid tagavad, et esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse eest on tegevusloa omanikul. Seda vastutust ei saa edasi anda.	(1) Liikmesriigid tagavad, et esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse eest on tegevusloa omanikel, kellele asjaomase liikmesriigi pädev asutus on pannud üldise vastutuse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete eest.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Liikmesriigid tagavad, et radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks või ELi territooriumil lõppladustamiskoha käitamiseks tegevusloa taotlemise raames koostataks ohutustoimik ja seda täiendav ohutushinnang ning et tegevuse käigus või lõppladustamisrajatise kasutamise jooksul neid vajaduse korral ajakohastatakse. Ohutustoimik ja seda täiendav ohutushinnang hõlmavad kasutatud tuumkütuse basseinide, ladustamisrajatise või lõppladustamisrajatise asukoha valikut, projekteerimist, ehitamist, käitamist ja sulgemist ning sulgemisjärgse pikaajalise ohutuse tagamist, muu hulgas passiivsete meetmetega, ning nendes kirjeldatakse kõiki käitlemiskoha ohutusega seotud külgi, rajatise projekteerimist, vaheladustamise jahutusbasseine (sh korrapärane aruandlus neis sisalduva kasutatud tuumkütuse koguse kohta), rajatise või selle osade dekomisjoneerimist ja käitlemiskoha haldamisega seotud kontrollimeetmeid ning regulatiivset kontrollimist. Ohutustoimikus ja -hinnangus hinnatakse töötajate tervise- ja ohutusriske, sealhulgas alltöövõtjate palgatud töötajate puhul; hinnatakse töötajate oskuste taset ja töötajate arvu, mis on rajatise ohutuks käitamiseks alaliselt vajalik ja võimaldaks õnnetuse korral tegutseda.
Selgitus
Vt varasema artikli 8 sätteid, mis nüüd on esitatud artiklis 7 ja määratlustes.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud annaksid aru pädevale reguleerivale asutusele ja teistele asjaomastele pädevatele organisatsioonidele ning et nad võimaldaksid üldsusele juurdepääsu oma tegevust või rajatisi puudutavale teabele.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil.	(2) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust, sealhulgas töötajate ja alltöövõtjate tervishoidu ja ohutust, ning käitluskohtade ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil vastavalt parimale võimalikule tehnoloogiale. Tegevusloa omanikud teavitavad pädevaid asutusi ja teisi asjakohaseid pädevaid organisatsioone, oma töötajate esindajaid, alltöövõtjaid ja üldsust oma hinnangu tulemustest.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist võiks hakata oluliselt mõjutama ioniseeriv kiirgus.	(3) Lõikes 2 osutatud tegevused tuleb tegevusloa saamise taotluse raames esitada ametlikult pädevale reguleerivale asutusele, mis annab vajaliku kindluse tegevuse ohutuse kohta, ning hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ja füüsiliste rünnakute ärahoidmiseks ja avariide ja füüsiliste rünnakute tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist ja looduskeskkonda võiks hakata mõjutama ioniseeriv kiirgus.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, milles esmatähtsaks on peetud ohutust ning mida pädev reguleeriv asutus regulaarselt kontrollib.	(4) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, milles on esmatähtsaks peetud ohutust ja turvalisust ning mida pädev reguleeriv asutus ja töötajate tervise ning ohutuse eest vastutavad töötajate esindajad regulaarselt kontrollivad.
Selgitus
Ohutuse puudumisel võivad olla töötajate ja üldsuse tervisele sarnased või isegi hullemad mõjud kui õnnetustel. Sellel alal töötavate inimeste huvides tuleb nad kaasata standardite ja süsteemide kontrollimisse.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustusi seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.	(5) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt ka pikas perspektiivis piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustusi seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud teavitavad piiriüleseid piirkondlikke ja kohalikke asutusi võimalikult varakult oma plaanidest luua jäätmete käitlemise kohta, kui koha kaugus riigipiirist on selline, et see toob käitlemise koha ehitamise ja käitamise ajal, pärast selle hülgamist või hoidlaga seotud õnnetuse või intsidendi korral tõenäoliselt kaasa piiriülese mõju.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 8	välja jäetud
Ohutustoimik
(1) Käitlemiskoha või -tegevuse jaoks tegevusloa saamise taotluse osana tuleb ette valmistada ohutustoimik ja selle juurde kuuluv ohutushinnang. Ohutustoimikut ja -hinnangut ajakohastatakse vajaduse korral, vastavalt käitlemiskoha või -tegevuse arenemisele. Ohutustoimiku ja ohutushinnangu ulatus ja üksikasjalikkus vastavad käitlemistegevuse keerukusele ja käitlemiskoha või -tegevusega seotud ohu suurusele.
(2) Ohutustoimik ja -hinnang hõlmavad järgmist: käitlemiskoha asukoha valik, projekteerimine, ehitamine, käitamine ja käitlemiskoha dekomisjoneerimine või lõppladustamiskoha sulgemine; samuti täpsustatakse ohutustoimikus selliseks hindamiseks kasutatud normid. Käsitleda tuleb sulgemisjärgset pikaajalist ohutust, eelkõige selle võimalikult täielikku tagamist passiivsete meetmetega.
(3) Käitlemiskoha ohutustoimikus kirjeldatakse kõiki käitlemiskoha ohutusega seotud külgi, rajatise projekteerimist ja käitlemiskoha juhtimisega seotud kontrollimeetmeid ning regulatiivset kontrollimist. Ohutustoimikus ja selle juurde kuuluvas ohutushinnangus näidatakse pakutava kaitse tase ning esitatakse pädevale reguleerivale asutusele ja muudele osalistele kinnitused, et ohutusnõuded on täidetud.
(4) Ohutustoimik ja selle juurde kuuluv ohutushinnang esitatakse pädevale reguleerivale asutusele kinnitamiseks.
Selgitus
Vt artikli 7 lõiget 1 a (uus) ning artikli 3 punktides 9 a (uus) ja 9 b (uus) toodud määratlusi.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Eelkõige töötajate tervise ja ohutusega seotud registreerimine ja seire
	(1) Liikmesriigid võtavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas kasutusele registreerimis- ja seiresüsteemi.
	(2) Liikmesriigid tagavad, et registreerimis- ja seiresüsteemi abil on võimalik kindlaks teha kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete asukoht ja nende tootmis-, kasutus-, veo-, ladustamis- ja lõppladustamistingimused.
	(3) Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanik või riigiasutus salvestab töötajate kohta, kes on kokku puutunud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega, teabe, et tagada kutsehaiguste pikaajaline jälgimine.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 b
	Menetlused ja karistused
	Kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega tagavad liikmesriigid, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rikkumise korral kohaldatakse haldus- või kohtumenetlust, samuti rikkumise raskusele vastavaid proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid karistusi.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ekspertteadmisi ja oskusi.	Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks korrapärase ja ennetava koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ning levitada teadus- ja tehnoloogiaalaseid ekspertteadmisi ja oskusi kooskõlas tehnika ja teaduse arenguga. Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu käitlemiskohaga kaudselt seotud isikutele ja tagavad, et neile pakutakse enne kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlust nüüdisaegset ning asjakohast väljaõpet ja koolitust. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud on võimelised seda korda rakendama ja rahastama eesmärgiga tagada kõikide protsessis osalevate isikute ohutus ja tervis. Üldise vastutuse suurendamiseks tervise ja ohutuse eest vastab töötajate koolitus ja väljaõpe tuumatööstuses rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. Liikmesriigid tagavad ka selle, et riiklik raamistik hõlmaks korda, millega edendada olemasolevaid lõppladustamisprojekte puudutavaid teadusuuringuid.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmab programme radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste uuringute toetuseks.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik tagaks vajaduse korral kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse, võttes vajalikul määral arvesse radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust.	Liikmesriigid tagavad riikliku raamistikuga, et vajaduse korral eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid katmaks täielikult kõik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete dekomisjoneerimise ja käitlemisega seotud kulud, kusjuures vastavalt põhimõttele „saastaja maksab” lasub vastutus täielikult radioaktiivsete jäätmete tekitajatel ning välditakse igasuguse riigiabi eraldamist.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Liikmesriigid tagavad, et riiklikul tasandil otsustatavate menetluste kohaselt
	(a) viiakse nõuetekohaselt läbi jäätmekäitlusstrateegiatest tulenevate kulude hindamine, eelkõige pikaealiste madala, keskmise ja kõrge aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete pikaajaliste käitluslahenduste rakendamisest tulenevate kulude hindamine olenevalt jäätmete iseloomust. Hindamine hõlmab eelkõige tuumarajatiste dekomisjoneerimise kulusid ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade puhul nende lõpliku sulgemise, hoolduse ja järelevalve kulusid;
	(b) luuakse reservid punktis a osutatud kulude katmiseks ja vajalikud vahendid eraldatakse üksnes kõnealuste reservide katmiseks;
	(c) jälgitakse nõuetekohaselt punktis a osutatud kulude katmiseks vajalike reservide ja vahendite haldamise piisavust, et tagada korrapärane kohandamine.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Liikmesriigid teevad läbipaistvalt kindlaks ja avaldavad lõppladustamiskulud ja hindavad neid igal aastal uuesti. Vastavalt kohandatakse radioaktiivsete jäätmete tekitajate kohustusi.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 c) Liikmesriigid asutavad või nimetavad riikliku organi, kes on suuteline esitama lõikes 2 nimetatud rahaliste vahendite haldamise ja dekomisjoneerimise kulude kohta eksperthinnangu. Kõnealune organ on rahaliste vahendite eraldajatest sõltumatu.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 d) Liikmesriigid esitavad komisjonile korrapäraselt aruandeid asjaomase riikliku organi menetluste tulemuste kohta artiklis 16 sätestatud tingimustel.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide kehtestamise ja rakendamise.	Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide kehtestamise ja rakendamise.
Selgitus
Kvaliteedi tagamine ei käsitle mitte üksnes kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust, vaid selle tegevuse kõiki aspekte.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse reguleerimist käsitlev teave avalikustatakse töötajatele ja üldsusele. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega.	(1) Liikmesriigid tagavad, et kogu teave kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta, mis on vajalik töötajate ja üldsuse tervise, ohutuse ja kaitse säilitamiseks, on korrapäraselt kättesaadav. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige Århusi konventsioonile. Otseselt töötajate ja üldsuse tervist ning ohutust puudutav teave, eriti teave radioaktiivse ja toksilise kiirguse ning sellise kiirgusega kokkupuute kohta tuleb avalikustada olenemata olukorrast.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Liikmesriigid tagavad, et teave seoses artiklis 10 nimetatud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks kasutatavate rahaliste vahenditega tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse tootjate kulude osa.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Liikmesriigid tagavad, et üldsus ning asjassepuutuvate riikide asutused kaasatakse kõikide kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete naaberriikide läheduses asuvaid käitlemiskohti ja naaberriikide läheduses toimuvat käitlemist puudutavate otsuste tegemisse.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antaks võimalus tõhusalt osaleda kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste otsuste tegemises.	välja jäetud
(Vt järgmist muudatusettepanekut, sest osa komisjoni teksti on esitatud artikli 12 a (uus) lõikes 1.)
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Üldsuse kaasamine
	(1) Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antaks varajases etapis võimalus tõhusalt osaleda artiklis 13 nõutavate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste riiklike programmide koostamises ja läbivaatamises ning et need oleksid pärast koostamist üldsusele kättesaadavad. Liikmesriigid panevad programmid üles veebilehele, mis on üldsusele kättesaadav.
	(2) Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et
	(a) üldsust teavitataks kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite, näiteks võimaluse korral elektrooniliste andmekandjate kaudu kõikidest selliste programmide koostamis-, muutmis- või läbivaatamisettepanekutest ning et üldsusele oleks kättesaadav asjakohane teave selliste ettepanekute kohta, sealhulgas teave otsustamisprotsessis osalemise õiguse kohta ning pädeva asutuse kohta, kellele saab esitada märkusi ja küsimusi;
	(b) üldsusel oleks õigus esitada märkusi ja arvamusi enne programmidega seotud otsuste tegemist, kui kõik valikud on veel võimalikud;
	(c) nimetatud otsuste tegemisel võetakse üldsuse osavõttu nõuetekohaselt arvesse;
	(d) pädev asutus, olles tutvunud üldsuse esitatud märkuste ja arvamustega, teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada üldsust tehtud otsustest ning nende otsuste aluseks olevatest põhjustest ja kaalutlustest, sealhulgas üldsuse kaasamise korrast.
	(3) Liikmesriigid määravad kindlaks üldsuse, kellel on õigus lõike 2 tähenduses osaleda. Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva artikli kohase üldsuse kaasamise üksikasjaliku korra, et üldsusel oleks võimalik tõhusalt valmistuda ja osaleda. Nähakse ette mõistlikud tähtajad, mis annavad üldsusele piisavalt aega igas etapis käesoleva artikli kohaselt osalemiseks.
(Vt eelmist muudatusettepanekut, osa lõike 1 tekstist oli algselt artikli 12 lõikes 2.)
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Riiklik programm vastab artiklite 4–12 sätetele.	(2) Riiklik programm vastab artiklite 4 – 12 a sätetele.
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liikmesriigid vaatavad riiklikku programmi korrapäraselt läbi ja ajakohastavad seda, võttes vastavalt vajadusele arvesse tehnika ja teaduse saavutusi.	(3) Liikmesriigid vaatavad riiklikku programmi korrapäraselt läbi ja ajakohastavad seda, võttes vastavalt vajadusele arvesse tehnika ja teaduse saavutusi ning võttes arvesse teiste liikmesriikide radioaktiivsete jäätmete käitlemise kogemuste kohta saadud tagasisidet.
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Kui programmide rakendamisega kaasneb tõenäoliselt piiriülene mõju, teavitavad liikmesriigid piiriüleseid piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi oma riiklikest programmidest võimalikult varakult.
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Liikmesriigid näitavad riiklikes programmides selgesõnaliselt ära kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ette nähtud olemasolevad finantsvahendid.
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) terviklik ja üksikasjalik radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise skeem, mis hõlmab kõiki radioaktiivsete jäätmete käitlemise etappe radioaktiivsete jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni;
Selgitus
Vt komisjoni 15. septembri 1999. aasta soovitust tahkete radioaktiivsete jäätmete klassifitseerimise süsteemi kohta (EÜT L 265, 13.10.1999, lk 37).
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) ülevaade kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete olemasolevatest ja tulevikus ettenähtavatest, sealhulgas dekomisjoneerimise korral tekkivatest kogustest. Ülevaates näidatakse selgelt materjalide asukoht ja kogus ning asjakohase klassifitseerimisega nende ohtlikkuse tase;	(1) punktis -1 osutatud klassifitseerimise skeemil põhinev ülevaade kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete olemasolevatest ja tulevikus ettenähtavatest, sealhulgas dekomisjoneerimise korral tekkivatest kogustest. Ülevaates näidatakse selgelt materjalide asukoht ja kogus ning ohtlikkuse tase ja jäätmete päritolu;
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) põhimõtted ja plaanid lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse institutsioonide kontroll ja vahendid, mida kasutatakse lõppladustamisrajatist käsitleva teabe pikaajaliseks säilitamiseks;	(3) põhimõtted ja plaanid lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse institutsioonide kontroll ja vahendid, mida kasutatakse rajatise järelevalve ja hoolduse tagamiseks ning lõppladustamisrajatist käsitleva teabe pikaajaliseks säilitamiseks;
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) artikli 10 lõike 1 a punktis a osutatud kulude hindamise ja vastavate reservide arvestamise meetodite kirjeldus;
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) ettenähtud ajakava kohaseks programmi kulude katmiseks jõustatud rahastamiskava(de) kirjeldus.	(8) artikli 10 lõike 1 a punkti b kohaselt eraldatud vahendite koosseisu ja haldamisega seotud valikute ning ettenähtud ajakava kohaseks ja põhimõtte „saastaja maksab” rangele järgimisele vastavaks programmi kulude katmiseks jõustatud rahastamiskava(de) kirjeldus.
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) siduvad ja kontrollitavad tähtajad riiklike programmide rakendamiseks ning ülaltoodud punktides 1–8 nimetatud nõuete järgimiseks.
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b) haridus- ja kutseõppekavad, mille eesmärk on säilitada ja arendada edasi ekspertteadmisi ja oskusi, mis on vajalikud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks.
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Komisjon kontrollib liikmesriikide riiklike programmide rakendamisel tähtaegade järgimist vastavalt artikli 14 lõikele 8 a.
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Komisjon võtab arvesse liikmesriigi selgitused ja edasiliikumise riikliku jäätmekäitluse programmi alal, kui ta teeb otsuse Euratomi rahalise või tehnilise abi eraldamise kohta kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade või käitlemistegevuse jaoks või kujundab artikli 43 kohaselt oma arvamuse Euratomi aluslepingu investeerimisprojektide kohta.	välja jäetud
Selgitus
Vt põhjendust 42 b (uus).
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrge taseme saavutamiseks hindab liikmesriik vähemalt kord kümne aasta jooksul ise oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist ning kutsub rahvusvahelised eksperdid hindama oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust ja/või riiklikku programmi. Eksperthindamise tulemustest teavitatakse liikmesriike ja komisjoni.	(3) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrge taseme saavutamiseks hindab liikmesriik vähemalt kord kümne aasta jooksul ise oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist ning kutsub rahvusvahelised eksperdid hindama oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust ja/või riiklikku programmi. Eksperthindamise tulemustest teavitatakse komisjoni, kes esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse kokkuvõtlikult eksperthindamiste käigus tehtud järeldusi.
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 16 a
	Läbivaatamine
	Hiljemalt kaks aastat pärast artikli 16 lõike 3 alusel toimuvat liikmesriikidepoolset eksperthindamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mille keskmes on kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemispõhimõtete ümberhindamine. Ümberhindamisel käsitletakse eelkõige juba lõppladustatud jäätmete reversiivse ladustamise ja väljavõtmise küsimusi vastavalt selle valdkonna teadusuuringute arengutele ning teadusalastele ekspertteadmistele. Vajaduse korral järgneb aruandele käesoleva direktiivi läbivaatamine, mille eesmärk on võtta arvesse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist puudutavaid uusimaid tehnoloogiauuringuid.
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriik jõustab käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid …… [kuupäev]. Liikmesriik teavitab neist viivitamata komisjoni. Kui liikmesriik need sätted vastu võtab, lisab ta nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.	(1) Liikmesriik jõustab käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid …[kuupäev]*. Liikmesriik teavitab neist viivitamata komisjoni. Kui liikmesriik need sätted vastu võtab, lisab ta nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.
	* Väljaannete talitus: Palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

SELETUSKIRI

Komisjon esitas 3. novembril ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse ELi õiguslik raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta (KOM(2010)0618). Ettepanekus sätestatakse konkreetsed nõuded tagamaks, et liikmesriigid looksid riikliku regulatiivse ja korraldusliku raamistiku ning koostaksid nõuetekohased riiklikud programmid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni.

1. Raportöör on ettepaneku üldise ülesehitusega rahul ja toetab seda.

Euroopa Parlament on alati nõudnud radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaseid ühtlustatud standardeid ja tugevaid õigusakte, eelkõige oma resolutsioonis „Hinnang Euratomile – 50 aastat Euroopa tuumaenergiapoliitikat”[1].

Selleks koostati pärast tuumaohutuse direktiivi (milles käsitleti üksnes tuumaseadmetega otseselt seotud rajatisi kasutatud tuumkütuse hoidmiseks) vastuvõtmist 2009. aasta juunis käesolev ettepanek, mis aitab luua järjepideva õigusliku raamistiku, et tagada olemasolevate ja edaspidi tekkivate radioaktiivsete jäätmete ohutus pikas perspektiivis, olenemata tuumaenergeetika ja radioisotoopide muu kasutuse tulevikust.

Raportöör kiidab heaks ettepaneku ülesehituse, mis järgib rahvusvahelisel tasandil juba kehtivaid põhimõtteid[2], lähtub kõige edasijõudnumate liikmesriikide tegevussuunast ja loob vastutustundlikuma juhtimise raamistiku, mis hõlmab: (i) iga osaleja selgetel kohustustel ja vastutusel põhinevat riiklikku raamistikku, (ii) riiklikku programmi, kus on kindlaks määratud etapid, ajakava ja radioaktiivsete jäätmete üle otsustamise protsessi selgus; (iii) tasakaalustatud eeskirju läbipaistvuse, teabe, ülevaate ja kontrolli kohta.

2. Raportöör on arvamusel, et tuleks ette näha mõned täiendused, et tagada kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ja ohutu käitlemine ning mitte viivitada otsustega, mis tuleb teha kohe.

Raporti projektis komisjoni liikmetele esitatud muudatusettepanekute seas soovib raportöör rõhutada järgmisi punkte, mida ta peab kõige olulisemaks:

Ø Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud kütuse lõppladustamine:

(i) Raportöör on arvamusel, et kasutatud tuumkütuse ja kõrge radioaktiivsusega jäätmete lõppladustamise, eriti sügaval asuvates geoloogilistes kihtides ladustamise põhimõtted ja tehnilised lahendused tuleks kavandada reversiivsuse põhimõttega arvestades. Eesmärgiks on võimaldada jäätmetele juurdepääsu ja nende väljatoomist tehnilistel põhjustel, kui teaduse edusammud võimaldavad uute, pikemaajaliste tehnoloogiliste lahenduste kasutamist (nt transmutatsioon). See ei takista ladustamiskoha sulgemist pärast teatavat kasutamise ja jälgimise ajavahemikku, kui tulevased põlvkonnad nii otsustavad. Reversiivsus annab seega võimaluse liikuda ettevaatlikult ohutuima lahenduse poole, võimaldades pideva jälgimise ja kogemuste kaudu suurendada uurimisetapis saadud teadmisi. Raportööri arvates ei nõrgesta niisugune reversiivsuse etapp valitsuse lõplikku otsust sügavates geoloogilistes kihtides ladustamise kohta, vaid on osa sellise hoidla ühiskondlikust vastuvõetavusest ning on seotud koha pikaajalise järelevalve ja hoidla kohta andmete säilitamisega.

(ii) Peale selle esitas raportöör teksti kohta veel rea muudatusettepanekuid, mis kajastavad tema seisukohti, et (a) ladustamine peab toimuma rahvusvaheliselt tunnustatud ohutuspõhimõtete, nõuete ja metoodika kohaselt, kusjuures on oluline koolitus, teadmiste levitamine ja oskuste säilitamine; (b) iga hoidla puhul tuleb korraldada asjakohaste teadmiste haldamine aastakümneid kestva käitamise kohta ning valmistada ette andmete säilitamine; sulgemisjärgne rajatiste järelevalve ja hooldus ning keskkonna jälgimine on otsustavalt tähtis; (c) rahvusvaheline koostöö on hädavajalik eksperdihinnangute vahetamise ja levitamise seisukohast, samuti on oluline roll ühistel teadus- ja arendusprogrammidel. Rahvusvaheline eksperdihindamine ja parimate tavade vahetamine on seega oluline ning riiklikud programmid tuleks koostada nende kogemuste alusel.

Ø Rahalised vahendid:

Raportöör sooviks viidata parlamendi asjaomastele resolutsioonidele dekomisjoneerimise strateegiate rahastamise kohta[3], tuletades eelkõige meelde selle küsimuse siseturumõõdet. Praegusel kujul on komisjoni ettepanek üpris nõrk, liikmesriikidele ei panda muud siduvat kohustust peale üldise kohustuse tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

Raportööri arvates peaks ettepaneku eesmärgiks olema tagada, et eraldataks rahalised vahendid tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise nõuete täitmiseks, samuti tekkinud radioaktiivsete jäätmete haldamiseks, ladustamiseks sobivale kujule viimiseks ja lõppladustamiseks, ning hoolitseda selle eest, et need vahendid oleksid vajaduse korral kättesaadavad ja neid hallataks läbipaistvalt.

Selle eesmärgiga on artikli 10 kohta esitatud muudatusettepanekud, kus määratletakse rangemalt liikmesriikide kohustused, mida rakendatakse vastavalt nende riiklikule menetlusele: jäätmekäitlusstrateegiatega seotud kulude hindamine; reservide loomine tulevase dekomisjoneerimise või jäätmekäitluse rahastamiseks ja vajalike varade eraldamine nende reservide katteks; reservide taseme ja varade haldamise asjakohane jälgimine; sõltumatu riikliku organi teostatavad hindamised, et kontrollida, kas nimetatud tulevaseks tegevuseks varutud reservid on mõeldud kasutamiseks ainult dekomisjoneerimise või jäätmekäitluse jaoks; liikmesriigi korrapärane aruandlus komisjonile. Paralleelselt esitatakse vastavad nõudmised ka riiklike programmide sisu kohta, mida käsitletakse artiklis 14.

Ø Piirkondliku ladustamise arendamine

Liikmesriikidele langeb lõppvastutus nende tekitatud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise, kaasa arvatud ladustamise eest. Raportööri arvates võib sellest põhinõudest kinnipidamise ühendada liikmesriikidevahelise lahenduse otsimisega radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, tingimusel, et see toimub teatavate asjakohaselt sõnastatud rangete nõuete kohaselt. Kuigi on otsustavalt tähtis, et iga liikmesriik koostaks oma riikliku programmi ja võtaks vastu lõpliku otsuse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kohta, leiab raportöör, et direktiivi ettepanekus – mille põhjenduses 37 juba mööndakse võimalikku huvi ühise lahenduse vastu – tuleks määratleda esialgsed nõuded niisuguste ühisprojektide käivitamiseks vabatahtlikkuse alusel.

Juba on koostatud uuringuid ja projekte riikidevahelise koostöö kohta, näiteks pidev töö Rahvusvahelises Aatomienergiaagentuuris[4], mida on uuendatud tuumarelvade leviku tõkestamise seisukohast, ning ERDO töörühm[5], mis ühendab mitut liikmesriiki[6], kelle sihiks on uurida riikidevahelise Euroopa hoidlate arendamise organisatsiooni teostatavust. Selle tööga valmistatakse ette metoodikat ühise sügaval geoloogilistes kihtides asuva hoidla jaoks, mis oleks ohutu, turvaline ja sotsiaalselt vastuvõetav.

Eelnimetatud tööle toetudes ja mööndes, et kirjeldatud kava võib teatavates tingimustes huvipakkuvaks osutuda, on raportöör siiski arvamusel, et niisugune lahendus ei tohi võimaldada liikmesriikidel käesolevas ettepanekus sätestatud riiklikust vastutusest kõrvale hiilida ega jäätmekäitluse kohta lõpliku otsuse langetamist edasi lükata. Seega võiks vastavas riiklikus strateegias kõrvuti riiklike lahendustega kirjeldada ka võimalikke ühiseid või piirkondlikke ladustamisalgatusi, millele peaks järgnema laiendatud konsulteerimine avalikkusega ja mis tuleks käivitada pärast seda, kui on täidetud artiklis 4 esitatud eeltingimused, eelkõige seoses ohutusnormide ja vastutussüsteemide ning rajatise kasutamisaegse ja sulgemisjärgse rahastamise tagamisega.

Sellega seoses tuleks artikli 4 sätetes taastada tuumajäätmete piiriülese transpordi võimalus, milleks tuleb direktiivi 2006. alusel nõuetekohane luba saada.

Ø Läbipaistvus ja üldsuse osalemine

Raportöör peab oluliseks konsensuse loomist avalikkuse kaasamisega riikliku programmi koostamisse ja läbivaatamisse vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ[7]. Avalikkuse osalemine viib kokkuleppimisele ja kaasamisele ning sellest tuleneb radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegiate sotsiaalne õiguspärasus.

Eelnimetatut käsitlevad sätted on lisatud artikliga 12a (uus).

Peale selle on tekstis tehtud hulk muid üksikasjalikke muudatusi, näiteks seoses ohutustoimikuga, mida algselt käsitleti eraldi artiklis 8 ja mida puudutavad sätted on nüüd viidud vastavatesse artiklitesse – mõisteid käsitlevasse artiklisse ja tegevusloa omanikku käsitlevasse artiklisse 7 – ning direktiivi kohaldamisala arvestades ümber kujundatud.

* *

*

• [1]  Hr Maldeikise 10. mai 2007. aasta raport.
• [2]  IAEA 24. detsembri 1997. aasta kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev ühiskonventsioon INFCIRC/546 ja koostatud ohutusnormid.
• [3]  Pr Harmsi raport Kozloduy programmi kohta, mis võeti vastu 20. mai 2010. aasta täiskogu istungil;
  pr Harmsi 2005. aasta novembris vastuvõetud raport tuumaohutuse ja tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta.
• [4]  'Developing multinational radioactive waste repositories: infrastructural framework and scenarios of cooperation' October 2004, IAEA-TECDOC-1413
• [5]  www.erdo-wg.eu
• [6]  Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Itaalia, Holland, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia.
• [7]  Direktiiv 2003/35/EÜ, 26. mai 2003, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse, ELT L 156, 25.6.2003, lk17.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (15.4.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta
(KOM(2010)0618 – C7‑0387/2010 – 2010/0306(NLE))

Arvamuse koostaja: Jean Lambert

LÜHISELGITUS

Selle nõukogu direktiivi ettepaneku, mille asjus parlamendiga vaid konsulteeritakse, õiguslikuks aluseks on Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Komisjon leiab, et Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu 3. peatükk, artikli 2 punkt b ja artikkel 30 rajavad kindla õigusliku aluse. Arvamuse koostaja leiab, et see tõstatab küsimusi teatud standardite kohaldatavuse kohta, mis käsitlevad tervishoidu ja ohutust, töötajatega konsulteerimist ja muud ELi aluslepingutega sätestatud seadusandlust – siit tuleneb arvamuse koostaja esimene muudatusettepanek käsitlus õigusliku aluse teemal. Sellise muudatusega jõuaks ka parlament tähtsa küsimuse lahendamisel täieliku kaasotsustamiseni.

Komisjoni lisaselgitus:

„Radioaktiivsete jäätmete käitlemise aluspõhimõte on lekke vältimine ja jäätmete isoleerimine inimestest ja biosfäärist kogu selleks ajaks, mil jäätmed kujutavad endast radioloogilist ohtu. Lisaks on üldtunnustatud eetikapõhimõte, et ühiskond peaks vältima tulevaste põlvkondade põhjendamatut koormamist ja see paneb praegusele põlvkonnale, kes kasutab tuumaenergiat ja meditsiinilisi tuumarakendusi, kohustuse käidelda korralikult kõik olemasolevad jäätmed.”

Isolatsiooni olulisust silmas pidades pakub arvamuse koostaja välja direktiivi ulatuse laiendamise, et kaasata kõik töötajad, kes võivad olla kohustatud tegelema radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütusega, sest ei saa eeldada, et tsiviilehitistes või tsiviilisikud ei käitle sõjalise otstarbega kaupu. Selleks, et hõlmata võimalikult suurt arvu töötajaid pakub ta ka terviklikuma määratluse selle kohta, mis kuulub terminite „radioaktiivsed jäätmed” ja „kasutatud tuumkütus” alla (artikkel 3). Vanad jäätmed võivad säilitamistingimuste halvenemise tõttu põhjustada spetsiifilisi käitlemisprobleeme ning seda tuleks arvesse võtta ohutuse tagamise planeerimisel ja teemale piisavalt tähelepanu pöörata.

Kuna radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisel tekkinud inimlikul veal võivad olla katastroofilised tagajärjed, on hädavajalik, et kehtiksid ranged normid väljaõppe, tööohutuse ning sõltumatute üksuste poolt teostatava kontrolli kohta. Töötajate või nende esindajatega tuleks ohutusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise küsimuses konsulteerida ning nad neisse tegevustesse kaasata. Pidev väljaõpe tuleks tagada kõigile töötajatele, kes töötavad kohtades, kus on ohtlikud materjalid või kes on seotud selliste materjalide transpordiga: selle alla ei kuulu mitte üksnes tehniline personal, vaid kõik töötajad, olenemata nende töölepingu pikkusest või töökohustustest. Kõik töötajad peavad igal jäätmete käitlemise tasandil olema teadlikud potentsiaalsest ohust. Võttes arvesse seda, et töötajatele, kes tegelevad ohtlikumate ainetega, kehtivad ainega kokkupuute asjus teatud piirangud, on hädavajalik, et väljaõpetatud personali oleks piisavalt ning eksisteeriks töötajate tervise järelkontroll. Samuti on oluline, et kõik alltöövõtjad järgiksid täpselt kõiki ohutuseeskirju ja väljaõpet ning oleksid täielikult pädevad teostamaks hooldus-, ehitus- või muud vajalikku tööd. Arvamuse koostaja on esitanud ettepanekud kõigi nende probleemide kohta, kuhu kuulub ka küsimus vastutusest tööga seotud pikaajalise haiguse puhul, pidades silmas vajalike vahendite olemasolu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 153,
Selgitus
Direktiiv selle praegusel kujul koordineerib riiklikku sotsiaalpoliitikat, mis kaitseb töötajate tervist kasutatud tuumkütusest ja radioaktiivsetest jäätmetest tulenevate ohtude eest ning ei määratle mingeid põhilisi ohutusstandardeid, nagu nõuab Euroopa Aatomienergiaühenduse õiguslik alus. Seega on sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153 (sotsiaalpoliitika).
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 31 ja 35,
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.	(1) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.	(2) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 30 on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Asutamislepingu artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile üldandmed radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavade kohta.	(3) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 37 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile üldandmed radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavade kohta.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153 võimaldab kehtestada miinimumnõuded töötajate tervise ja turvalisuse kaitseks.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/391/EMÜ kehtestatakse töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavad meetmed.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 c) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 31 on sätestatud iga töötaja põhiõigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 d) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35 on sätestatud igaühe õigus ennetavale tervishoiule.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) ILO on vastu võtnud kiirguskaitse konventsiooni1 ja soovituse2, mis hõlmab kõiki tegevusi, mille käigus töötajad puutuvad kokku ioniseeriva kiirgusega, ja milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist, et tagada töötajate tõhus kaitse sellel ajal kättesaadavate teadmiste alusel.
	___________________________ 1C115 Konventsioon töötajate kaitsmise kohta ioniseeriva kiirguse eest, 22.6.1960. 2C114 Soovitus töötajate kaitsmise kohta ioniseeriva kiirguse eest, 22.6.1960.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Radioaktiivseid jäätmeid, kaasa arvatud jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütust on vaja koguda ja eraldada need inimestest ja elukeskkonnast pikaks ajaks. Jäätmete konkreetsete omaduste (radionukliidide sisalduse) tõttu on vaja meetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, ning käitlemise lõpus on vaja jäätmed kõrvaldada sobivatesse mahutitesse. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine, sealhulgas pikaajaline ladustamine, on ajutine lahendus, mitte kõrvaldamise alternatiiv.	(27) Radioaktiivseid jäätmeid, kaasa arvatud jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütust on vaja nõuetele vastavalt konditsioneerida, koguda ja eraldada need inimestest ja elukeskkonnast pikaks ajaks. Jäätmete konkreetsete omaduste (radionukliidide sisalduse) tõttu on vaja meetmeid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, ning käitlemise lõpus on vaja jäätmed kõrvaldada sobivatesse mahutitesse. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine, sealhulgas pikaajaline ladustamine, on ajutine lahendus, mitte kõrvaldamise alternatiiv.
Selgitus
Biosfäärist isoleerimise ja ohutu kogumise põhiliseks eelduseks on jäätmete konditsioneerimine püsivasse vormi ja nende nõuetekohane ladustamine.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele.	(30) Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele. Liikmesriigid peaksid seega kehtestama dekomisjoneerimispoliitika, millega tagada rajatiste demonteerimine võimalikult ohutul viisil ning võimalikult kiiresti pärast nende sulgemist.
Selgitus
Praegu erinevates liikmesriikides kehtiv lai ulatus kohesest dekomisjoneerimisest kuni 100aastase viivituseni ei ole vastuvõetav eelmises lauses märgitud moraalse kohuse tõttu.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Kõiki kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud töötajaid tuleb nende tegevusest või staatusest olenemata kaitsta ja nad peavad olema hõlmatud tervishoiu- ja ohutusalaste õigusaktidega, ning iga kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise vahend peab arvestama pikaajaliste mõjudega töötajate tervisele ja ohutusele.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 b) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu riskigruppi kuuluvatele töötajatele ning tervishoiu- ja ohutusalastele õigusaktidele mittevastavusele peavad koheselt järgnema ranged sanktsioonid.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39 a) Tervishoidu ja tööohutust reguleerivaid liidu õigusakte kohaldatakse ka kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisele.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on ohutuse kõrge taseme tagamisel oluline, tuleks ühendada töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.	(41) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on oluline ohutuse kõrge taseme tagamisel ja töötajate kaitsmisel, tuleks ühendada ennetav väljaõpe, töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestaksid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.	2. Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestaksid asjakohase riikliku korra, millega tagada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kõrgeim ohutuse tase töötajate ja muu elanikkonna kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
Selgitus
Alati peaks viitama kõrgeimale võimalikule ohutuse tasemele.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Direktiiviga toetatakse ja edendatakse üldsuse teavitamist kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisest ning kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse.	(3) Direktiiviga toetatakse ja edendatakse kõrgel tasemel üldsuse teavitamist kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisest ning kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Käesolevas direktiivis on liikmesriikidele esitatud miinimumnõuded, kuid liikmesriigid võivad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise suhtes kehtestada rangemad normid.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tsiviilotstarbelise või tsiviilotstarbel toimunud tegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni.	(b) radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni (kaasa arvatud).
Selgitus
Puudub viide selle kohta, milline raamistik tuumarajatistele kehtib. Tuleks märkida, et ka tsiviilisikud töötavad sõjaväe heaks ja võivad demonteerida sõjaväe rajatisi ning koristada jäätmeid. Mõnede teenuste puhul sõlmitakse leping alltöövõtjaga. Liikmesriikide kodanike kaitse seisukohalt on ülitähtis, et kõiki radioaktiivseid jäätmeid käideldakse vastavalt kõrgeimatele ohutusstandarditele.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kaevandamistegevuse käigus tekkinud jäätmed, mis võivad olla radioaktiivsed ja on hõlmatud direktiivi 2006/21/EÜ reguleerimisalaga, ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.	2. Kaevandamistegevuse käigus tekkinud jäätmed, mis võivad olla radioaktiivsed ja on hõlmatud direktiivi 2006/21/EÜ reguleerimisalaga, kuuluvad ka käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.
Selgitus
Kõiki looduslikke radioaktiivseid materjale, mida on mingil moel töödeldud ja mis kvalifitseeruvad radioaktiivsete jäätmete alla, tuleb reguleerida käesoleva direktiiviga. Sellest direktiivist ei ole põhjust välja jätta näiteks uraani kaevandamisest ja töötlemisest tekkinud radioaktiivseid jäätmeid.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lubatud heite suhtes.	välja jäetud
Selgitus
Liikmesriikides on mitmeid tuumaenergiaga seotud kohti, eelkõige ümbertöötlemistehased, aga ka rajatised, mis on saastunud tuumaõnnetuse tagajärjel ning kus „lubatud heited” on tekitanud olukorra, kus koristamise käigus tekib radioaktiivseid jäätmeid, mida peab seejärel jälgima ja käitlema.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1– punkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) „kiirgustöötaja” – isik, kes on tegev kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemise ahelas, olenemata tema tegevusest või staatusest;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 2 – alapunkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu, sealhulgas ka pikas perspektiivis.	(d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu nii kaua, kuni need on inimestele ja keskkonnale ohtlikud.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) välditaks töötajate ja avalikkuse kokkupuudet kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega;
Selgitus
Artiklis 4 ei ole välja toodud üldist töötajate ja avalikkuse kaitsmise põhimõtet.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 2 – alapunkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d b) rakendataks meetmeid, mis hõlmaksid kiirgustöötajate, sealhulgas ajutiste töötajate edasisi terviseriske;
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 2 – alapunkt d c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d c) rakendataks meetmeid, mis hõlmavad kõiki töötajaid, kes on seotud kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemisega, sealhulgas ka need töötajad, kes on seotud kaudselt, näiteks transporditöölised, turvatöötajad, relvajõud ja politsei;
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 2 – alapunkt d d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d d) kohaldataks solidaarvastutust, et kaitsta kõiki osalisi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) töötajate tervise ja tööohutuse, hariduse ja koolituse riiklikud nõuded;
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – punkt 1 – alapunkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vajaliku institutsioonilise kontrolli süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimine ja aruandlus;	(d) vajaliku institutsioonilise kontrolli süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimine ja aruandlus ning vajalik koolitus kogu protsessiga seotud töötajatele, et tagada ja säilitada nende töötervishoid ja tööohutus;
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – punkt 1 – alapunkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) jõustamismeetmed, sealhulgas käitlemise peatamine ja tegevusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine;	(e) jõustamismeetmed, sealhulgas käitlemise peatamine ja tegevusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine, mis hõlmaksid muuhulgas töötajate tervishoiu ja ohutusalaste õigusaktide rikkumised;
Selgitus
Jäätmekäitlusettevõtete tervishoiu- ja ohutusnormidele mittevastavusega peaksid kaasnema sanktsioonid.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Liikmesriigid tagavad, et reguleerivat asutust kontrollitakse demokraatlikult.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – punkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Pädeval reguleerival asutusel on volitused ja vahendid regulaarselt hinnata tuumaohutust, viia läbi uurimisi ja kontrolle ning vajadusel rakendada jõustamismeetmeid isegi dekomisjoneerimise käigus. Sellise hindamise ühe osa moodustavad töötajate, sealhulgas alltöövõtjate tervise ja ohutuse ning personali hulga ja väljaõppe hindamine.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – punkt 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Lõikes 3 a nimetatud töötajate tervise ja ohutuse hindamine viiakse läbi koostöös töötajate ohutuse ja tervise eest vastutavate asutustega.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – punkt 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on õigus anda korraldus käitamise peatamiseks, kui ohutus ei ole tagatud.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – punkt 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 d. Pädev reguleeriv asutus teavitab oma hindamiste tulemustest liikmesriike, asjakohaseid pädevaid organisatsioone, tegevusloa omanikke, tegevusloa omanike töötajate esindajaid, alltöövõtjaid ja avalikkust.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – punkt 3 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 e. Liikmesriigid tagavad, et pädevad reguleerivad asutused loovad või määravad kindlaks organi, kes vastutab kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud töötajate andmete säilitamise eest vähemalt järgmise 50 aasta jooksul ning koostab dokumentatsiooni tööandjast või alltöövõtjast sõltumatult, vastutab andmekaitse-eeskirjade kohaldamise eest ning kohustub andma asjaomastele töötajatele ja nende järglastele teavet.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil.	2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma tegevuse ohutust, sealhulgas töötajate ja alltöövõtjate tervishoidu ja ohutust ning oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil. Tegevusloa omanik teavitab oma hindamiste tulemustest pädevat reguleerivat asutust ja teisi asjakohaseid pädevaid organisatsioone, oma töötajate esindajaid, alltöövõtjaid ja avalikkust.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist võiks hakata oluliselt mõjutama ioniseeriv kiirgus.	3. Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ja füüsiliste rünnakute ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist võiks hakata oluliselt mõjutama ioniseeriv kiirgus.
Selgitus
Terrorirünnakutel, eriti sellistel, mille puhul on kasutatud siseinfot ja abi, võivad olla äärmiselt tõsised tagajärjed töötajate ja muu elanikkonna tervisele ja ohutusele.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, milles esmatähtsaks on peetud ohutust ning mida pädev reguleeriv asutus regulaarselt kontrollib.	4. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, milles esmatähtsaks on peetud ohutust ja turvalisust ning mida pädev reguleeriv asutus ja töötajate tervise ning ohutuse eest vastutavad töötajate esindajad regulaarselt kontrollivad.
Selgitus
Ohutuse puudumisel võivad olla töötajate ja üldise avalikkuse tervisele sarnased või isegi hullemad mõjud kui õnnetustel. Sellel alal töötavate inimeste huvides on see, et neid kaasataks standardite ja süsteemide kontrollimisel.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – punkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud suudavad tagada ja rakendada töö- ja terviseohutusnormide kohaldamise kõikide protsessis osalevate töötajate suhtes ja tagada neile vajaliku koolituse kogu protsessi ajal, võttes arvesse teaduse arengut.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Ohutustoimik ja -hinnang hõlmavad järgmist: käitlemiskoha asukoha valik, projekteerimine, ehitamine, käitamine ja käitlemiskoha dekomisjoneerimine või lõppladustamiskoha sulgemine; samuti täpsustatakse ohutustoimikus selliseks hindamiseks kasutatud normid. Käsitleda tuleb sulgemisjärgset pikaajalist ohutust, eelkõige selle võimalikult täielikku tagamist passiivsete meetmetega.	(2) Ohutustoimik ja -hinnang hõlmavad järgmist: käitlemiskoha asukoha valik, projekteerimine, ehitamine, käitamine ja käitlemiskoha dekomisjoneerimine või lõppladustamiskoha sulgemine; samuti täpsustatakse ohutustoimikus selliseks hindamiseks kasutatud normid. Käsitleda tuleb sulgemisjärgset pikaajalist ohutust, eelkõige selle võimalikult täielikku tagamist passiivsete meetmetega. Ohutustoimikus ja -hinnangus hinnatakse töötajate tervist ja ohutusriske, sealhulgas alltöövõtjate palgatud töötajate puhul; hinnatakse töötajate oskuste taset ja töötajate arvu, mis on käitluskoha ohutuks käitamiseks alaliselt vajalik ja võimaldaks õnnetuse korral nõuetekohaselt tegutseda.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ohutustoimik ja selle juurde kuuluv ohutushinnang esitatakse pädevale reguleerivale asutusele kinnitamiseks.	4. Ohutustoimik ja selle juurde kuuluv ohutushinnang esitatakse pädevale reguleerivale asutusele kinnitamiseks. Enne ohutushinnangute esitamist pädevale reguleerivale asutusele teavitatakse asjaga seotud töötajate esindajaid ning konsulteeritakse nendega.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Ohutustoimik sisaldab teavet mitte ainult kohapeal toimuva, vaid ka kõige sellega seonduva kohta, näiteks radioaktiivsete jäätmete transport asukohta või kasutatud tuumkütuse väljaviimine asukohast.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Eelkõige töötajate tervise ja ohutusega seotud registreerimine ja seire
	(1) Liikmesriigid võtavad kasutusele registreerimis- ja seiresüsteemi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas.
	(2) Liikmesriigid tagavad, et registreerimis- ja seiresüsteemi abil on võimalik kindlaks teha kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete asukoht ja tingimused nende tootmisel, kasutamisel, vedamisel, ladustamisel ja kõrvaldamisel.
	(3) Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanik või riigiasutus salvestab teabe töötajate kohta, kes on kokku puutunud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega, et tagada kutsehaiguste pikaajaline jälgimine.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 b
	Menetlused ja karistused
	Kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega tagavad liikmesriigid, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rikkumise korral kohaldatakse haldus- või kohtumenetlust, samuti rikkumise raskusele ja töötajatele tekitatud kahjule vastavaid proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid karistusi.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ekspertteadmisi ja oskusi.	Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks korrapärase ja ennetava koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ekspertteadmisi ja oskusi kooskõlas tehnika ja teaduse arenguga. Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu kaudselt seotud osalistele ja tagavad, et neile pakutakse enne kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlust kaasaegset ning sobivat väljaõpet ja koolitust. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud on võimelised seda korda rakendama ja rahastama, eesmärgiga tagada kõikide protsessis osalevate poolte ohutus ja tervis.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik tagaks vajaduse korral kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse, võttes vajalikul määral arvesse radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust.	Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik tagaks vajaduse korral kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse, võttes vajalikul määral arvesse radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust ning tervishoiu- ja ohutusküsimusi ja kutsehaigusi, mis võivad esineda peale pikaajalist kokkupuudet radioaktiivse heitega.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide kehtestamise ja rakendamise.	Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide, mis hõlmavad väljaõpet ja koolitust, kehtestamise ning korrapärase rakendamise.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse reguleerimist käsitlev teave avalikustatakse töötajatele ja üldsusele. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega.	(1) Liikmesriigid tagavad, et kogu teave kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta, mis on vajalik töötajate ja üldsuse tervise, ohutuse ja kaitse säilitamiseks, on korrapäraselt kättesaadav. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega. Otseselt töötajate ja muu elanikkonna tervist ning ohutust puudutav teave, eelkõige teave radioaktiivse ja toksilise heite ning sellega kokkupuute kohta tuleb avalikustada olenemata olukorrast.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. põhimõtted, plaanid ja tehnilised lahendused tekkimisest kuni lõppladustamiseni;	2. põhimõtted, plaanid ja tehnilised lahendused tekkimisest kuni lõppladustamiseni. Suurimaks prioriteediks saavad vanad radioaktiivsed jäätmed ning kasutatud tuumkütus vaheladustusmahutites, eelkõige nende mõju tõttu töötajate tervisele ja ohutusele;
Selgitus
Suurte koguste radioaktiivsete jäätmete ebapiisav konditsioneerimine ning ladustamine on olnud probleemiks juba aastakümneid. Mõned basseinides hoitavad kasutatud tuumkütused on füüsilise rünnaku ees eriti kaitsetud. Vältimaks tahtmatult tekitatud riski personalile või üldisele elanikkonnale, on paranduste tegemine hädavajalik.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. programmi kulude hinnang ja selle hinnangu lähtekohtade ja eelduste, sealhulgas nende ajas paikapidavuse kirjeldus;	7. detailsed kavad kontrollide arvu ja vahendite ning kontrollasutuste väljaõppe kohta;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.4.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Liisa Jaakonsaari, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Emilie Turunen, Traian Ungureanu
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Tunne Kelam, Gesine Meissner, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor, Cecilia Wikström, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Edit Herczog, María Muñiz De Urquiza

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (14.4.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta
(KOM(2010)0618 – C7‑0387/2010 – 2010/0306(NLE))

Arvamuse koostaja: Pavel Poc

LÜHISELGITUS

Kavandatavas direktiivis esitatakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ELi õigusraamistik. Sellega vaadatakse läbi komisjoni ettepanek kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva nõukogu (Euratomi) direktiivi kohta[1].

Radioaktiivseid jäätmeid tekib igas liikmesriigis. Järelikult, milline ka ei oleks tuumaenergeetika ja radioisotoopide muu kasutuse tulevik, igal juhul on pikaajalise ohutuse tagamiseks vaja korraldada radioaktiivsete ainete lõppladustamine kui olemasolevate ja tulevaste radioaktiivsete jäätmete käitlemise viimane etapp.

Kokku tekib Euroopa Liidus umbes 40 000 m³ radioaktiivseid jäätmeid aastas, millest umbes 80% on lühiealised madala radioaktiivsusega jäätmed, umbes 5% on pikaealised madala radioaktiivsusega jäätmed ning alla 10% on kõrge radioaktiivsusega jäätmeid, mis hõlmavad ümbertöötlemise klaasistatud jäätmeid ja jäätmeteks peetavat kasutatud tuumakütust.

Komisjoni ettepaneku põhisisu

Olenevalt jäätmete omadustest on vaja erinevaid meetmeid, et kaitsta inimesi ja keskkonda ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise aluspõhimõte on lekke vältimine ja jäätmete isoleerimine inimestest ja biosfäärist kogu selleks ajaks, mil jäätmed kujutavad endast radioloogilist ohtu. Pikemas perspektiivis võib ainult lõppladustamine koos sellele omase passiivse kaitsega tagada kaitse kõigi võimalike ohtude eest. Kõrge radioaktiivsusega jäätmete suhtes on teaduslik ja tehniline konsensus, et geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides on ohutuim ja jätkusuutlikem valik.

Hoolimata sellest asjaolust ei ole praegusel hetkel kõrge radioaktiivsusega ja pikaajaliste tuumaenergiajäätmete jaoks lõppladustamise rajatisi mitte üheski liikmesriigis. Tuumatööstuse rohkem kui viiekümne-aastase olemasolu vältel ei ole rajatud mitte ühtegi lõppladustamisrajatist ning praegusel hetkel säilitatakse radioaktiivseid jäätmeid ajutistes ladustamisrajatistes.

Lõppvastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest on liikmesriikidel. Lisaks on üldtunnustatud eetikapõhimõte, et ühiskond peaks vältima tulevaste põlvkondade põhjendamatut koormamist, ja see paneb praegusele põlvkonnale, kes kasutab tuumaenergeetikat ja meditsiinilisi tuumarakendusi, kohustuse käidelda korralikult kõik olemasolevad jäätmed.

Sellele vaatamata tuleb enamikul riikidest veel teha peamised otsused kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta. Kasutatud tuumkütuse ja kõrge aktiivsusega tuumajäätmete ohutu käitlemine kõigil etappidel tekkimisest kuni lõppladustamiseni nõuab riigi tasemel raamistikku, millega tagataks poliitiliste kohustuste täitmine, ülesannete selge jaotus ning piisavate teaduslike, tehniliste ja rahaliste vahendite kättesaadavus vajaduse korral. Küsimuse delikaatsust arvestades tuleb tagada ka üldsuse teavitamine ja osavõtt otsuste tegemisest.

Käesoleva ettepaneku üldeesmärk on seepärast kehtestada ELi õigusraamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, mis oleks tuumaenergia elektritootmiseks kasutamise ning radioaktiivse kiirguse meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses, teadus- ja haridustöös kasutamise ohutust tagav koostisosa.

Raportööri seisukoht

Raportöör tervitab ettepaneku projekti nõukogu direktiivi kohta, sest selle abil saavad liikmesriigid võtta vajalikke poliitilisi otsuseid oma riiklike programmide kehtestamiseks ja rakendamiseks, eriti mis puudutab kõrge radioaktiivsusega jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutut ja vastutustundliku käitlemist.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et direktiiv oleks kooskõlas olemasolevate ELi õigusaktidega. Arvesse tuleb võtta tööstuse praegust praktikat ning ekspertide hulgas valitsevat konsensuslikku arvamust.

Seades eesmärgiks tuumaenergia säästliku kasutamise, ei tohiks direktiivi ettepanek välistada võimalust radioaktiivse materjali edaspidiseks kasutamiseks pikemas perspektiivis ega põhjustada taaskasutatava materjali liigitamist radioaktiivseteks jäätmeteks.

Tehniliste ekspertide seas valitseb laialdane rahvusvaheline konsensus, et geoloogiline lõppladustamine on kõige ohtlikumate tahkete ja tahkestatud radioaktiivsete jäätmete pikaajaliseks käitlemiseks kõige sobivam meetod. Nende hoidlate projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks on aga vaja mitmeid aastaid uurimistööd. Seoses sellega tuleb teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist jätkata ja rahaliselt toetada.

Riikide vahel sõlmitud radioaktiivsete jäätmete ekspordi lepingud tuleb ükshaaval hoolikalt läbi vaadata, kuid mitte keelustada. On näiteks olemas mõningad konkreetsed juhud, kus liikmesriigid saadavad/on saatnud oma kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemiseks mõnda mitteliikmesriiki ning seejuures tekkivad jäätmejäägid jäävad vastuvõtjariiki; ning samuti tuleks ümbertöötleval liikmesriigil võimaldada saata jäätmejääke riikidesse, kus kasutatud tuumkütus kõigepealt tekkis.

Käesolevas ettepaneku projektis nõukogu direktiivi kohta ei tuleks käsitleda ohutuse küsimusi, v.a juhul kui tegu on üksnes radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise rajatiste ohutusega.

Raportöör on veendunud, et vaatamata mis tahes konkreetsetele poliitikatele liikmesriikides on radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine aktuaalne küsimus, mis on olemas ja ootab lahendamist. Kavandatava direktiivi üle peetav arutelu peaks piirduma tehniliste küsimustega ning ei tohiks muutuda poliitiliseks võitlusareeniks tuumaenergia kui sellise tuleviku üle.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga (Århusi konventsioon) antakse üldsusele õigused ja kehtestatakse konventsiooni osalistele ja riigiasutustele kohustused seoses keskkonnainfo kättesaadavusega, üldsuse osalemisega keskkonnaasjade, sealhulgas tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise üle otsustamises ning neis asjus kohtu poole pöördumisega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Tuumareaktorite töö käigus tekib ka kasutatud tuumkütust. Iga liikmesriik võib ise määratleda oma tuumkütusetsüklipoliitika ja lugeda kasutatud tuumkütust ümbertöötamisele kuuluvaks väärtuslikuks tooraineks või kõrvaldamisele kuuluvateks jäätmeteks. Milline ka ei oleks tema valik, on vaja kaaluda, kuidas kõrvaldada ümbertöötamisel eraldatud või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütuse kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.	(25) Tuumareaktorite töö ja nende dekomisjoneerimise käigus tekib ka kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid. Iga liikmesriik võib ise määratleda oma tuumkütusetsüklipoliitika ja lugeda kasutatud tuumkütust ümbertöötamisele kuuluvaks väärtuslikuks tooraineks või kõrvaldamisele kuuluvateks jäätmeteks. Milline ka ei oleks tema valik, on vaja kaaluda, kuidas lõplikult ladustada või kõrvaldada ümbertöötamisel eraldatud või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütuse kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25 a) Kasutatud tuumkütus, mida säilitatakse basseinides, on täiendav võimalik radioaktiivsuse allikas keskkonnas, eriti kui jahutustiigid on katmata, nagu näitas hiljutine Fukushima juhtum.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Radioaktiivsete jäätmete ladustamise ohud ilmnesid Fukushima õnnetuse ajal ning samasugused õnnetused võivad toimuda olemasolevates või ehitamisjärgus tuumarajatistes Euroopa Liidu territooriumil ja liidu naaberriikides, mida iseloomustab kõrge maavärina ja tsunamioht, näiteks Akkuyu Türgis. Liit peaks võtma kõik asjakohased meetmed, et hoida ära radioaktiivsete jäätmete ladustamine sellistes piirkondades.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Tüüpiline kõrvaldamispõhimõte lühiealiste ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete puhul on kõrvaldamine maapinna lähedal asuvatesse mahutitesse. Pärast 30 aastat uurimistööd on tehnilisel tasemel laialdaselt omaks võetud, et nii kõrge radioaktiivsusega jäätmete käitlemise kui ka jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütuse käitlemise lõppetapina on geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides ohutuim ja jätkusuutlikem valik. Seega tuleks edendada liikumist kõrvaldamise rakendamise poole.	(29) Tüüpiline kõrvaldamispõhimõte lühiealiste ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete puhul on kõrvaldamine maapinna lähedal asuvatesse mahutitesse. Pärast 30 aastat uurimistööd on tehnilisel tasemel laialdaselt omaks võetud, et nii kõrge radioaktiivsusega jäätmete käitlemise kui ka jäätmeteks loetud kasutatud tuumkütuse käitlemise lõppetapina võib geoloogiline lõppladustamine sügaval asuvates geoloogilistes kihtides olla ohutuim ja jätkusuutlikem valik. Sellise ladustamise rakendamist võib edendada, kui veel eksisteerivad ohutusprobleemid on lahendatud.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele.	(30) Kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, peaks see poliitika olema kooskõlas IAEA kehtestatud asjakohaste ohutuse aluspõhimõtetega. Iga liikmesriigi moraalne kohus on vältida olemasolevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumakäitiste dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut seadmist tulevastele põlvkondadele. Liikmesriigid peaksid seega kehtestama dekomisjoneerimispoliitika, millega tagada rajatiste demonteerimine võimalikult ohutul viisil ning võimalikult kiiresti pärast nende sulgemist.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku käitlemise jaoks peaks iga liikmesriik kehtestama riikliku raamistiku, millega tagataks poliitilised kohustused ja tehtud otsuste järk-järguline rakendamine vajalike õigusaktide, reguleerimise ja organiseerimisega, samuti vastutuse selge jaotus.	(31) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku käitlemise jaoks peaks iga liikmesriik kehtestama riikliku raamistiku, millega tagataks poliitilised kohustused ja tehtud otsuste järkjärguline rakendamine (vastavalt Århusi konventsioonile) vajalike õigusaktide, reguleerimise ja organiseerimisega, samuti vastutuse selge jaotus.
Selgitus
25. juuni 1998. aasta Århusi konventsiooni (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon) lepinguosalisena on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse järgida selle rahvusvahelise lepingu põhimõtteid ja on neid rakendanud 26. mai 2003. aasta direktiivis 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Tuleks kehtestada riiklik programm, millega tagatakse poliitiliste otsuste muutmine selgeteks säteteks selle kohta, kuidas õigeaegselt rakendada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõik etapid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni. See peaks hõlmama kogu tegevust, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete käsitsemise, eeltöötluse, töötluse, ladustamiseks sobivale kujule viimise, ladustamise ja lõppladustamisega. Osutatud riiklik programm võib olla viitedokument või dokumentide pakett.	(33) Tuleks kehtestada riiklik programm, millega tagatakse poliitiliste otsuste muutmine selgeteks säteteks selle kohta, kuidas õigeaegselt rakendada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõik etapid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni. See peaks hõlmama kogu tegevust, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käsitsemise, eeltöötluse, töötluse, ladustamiseks sobivale kujule viimise, ladustamise ja lõppladustamisega ning peaks olema kooskõlas Århusi konventsiooniga. Osutatud riiklik programm võib olla viitedokument või dokumentide pakett.
Selgitus
25. juuni 1998. aasta Århusi konventsiooni (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon) lepinguosalisena on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse järgida selle rahvusvahelise lepingu põhimõtteid ja on neid rakendanud 26. mai 2003. aasta direktiivis 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Kõiki kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud töötajaid tuleb nende tegevusest või staatusest olenemata kaitsta. Iga kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise vahendi puhul tuleb arvestada pikaajaliste mõjudega töötajate tervisele ja ohutusele.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 b) Käesolevat direktiivi rakendades tuleks erilist tähelepanu pöörata ohustatud töötajatele. Tervist ja ohutust käsitlevate õigusaktide eiramisele peaksid viivitamatult järgnema ranged sanktsioonid.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise puhul on oluline läbipaistvus. Selle tagamiseks on vaja nõuda avalikkuse tõhusat teavitamist ja kõikide huvitatud sidusrühmade osalemist otsustamisprotsessis.	(35) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutul käitlemisel tuleks järgida Århusi konventsiooni. Selle käigus tuleb tagada elanikkonna ja kõikide huvitatud sidusrühmade juurdepääs kogu lõppladustamisega seotud teabele ning elanikkonna ja kõikide huvitatud sidusrühmade kohustav ja õigeaegne kaasamine. Üldsuse osalemisega seotud otsuseid silmas pidades, peaks teabele ligipääsu keelamise ja üldiselt keskkonnaõiguse rikkumise korral olema igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus protestida ja edasi kaevata.
Selgitus
25. juuni 1998. aasta Århusi konventsiooni (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon) lepinguosalisena on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse järgida selle rahvusvahelise lepingu põhimõtteid ja on neid rakendanud 26. mai 2003. aasta direktiivis 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Mõni liikmesriik arvab, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise, sealhulgas lõppladustamise võimaluste ühine kasutamine võib olla kasulik lahendus, kui see põhineb asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingul.	(37) Mõni liikmesriik arvab, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise, sealhulgas lõppladustamise võimaluste ühine kasutamine võib olla kasulik ja kulutõhus lahendus, kui see põhineb asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingul.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) muude ohtude puhul tuleb juhinduda Euroopa Liidu toimimise lepingust. Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on ohutuse kõrge taseme tagamisel oluline, tuleks ühendada töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.	(41) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud pädevuse ja oskuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks, mis on tervise ja keskkonna kaitsmise, ohutuse ja läbipaistvuse kõrge taseme tagamisel oluline, tuleks ühendada töökogemustest õppimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kõigi osaliste tehniline koostöö.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestaksid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.	(2) Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestaksid asjakohase riikliku korra, et tagada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kõrgeim ohutuse tase ning kaitsta töötajaid ja muud elanikkonda ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) tsiviilotstarbeliste või tsiviilotstarbel kasutatavate tuumareaktorite töö tagajärjel tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele;	a) tsiviilotstarbeliste või tsiviilotstarbel kasutatavate tuumareaktorite töö tagajärjel tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele, sh nende veole;
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) tsiviilotstarbelise või tsiviilotstarbel toimunud tegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamiseni.	b) raadioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekkimisest kuni lõppladustamise või kõrvaldamiseni, sh vedu;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7) „radioaktiivsete jäätmete käitlemine” – igasugune tegevus, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete käsitsemise, eeltöötlemise, töötlemise, sobivale kujule viimise, ajutise ladustamise või lõppladustamisega, välja arvatud käitlemiskohaväline vedu;	7) „radioaktiivsete jäätmete käitlemine” – igasugune tegevus, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete käsitsemise, eeltöötlemise, töötlemise, sobivale kujule viimise, ajutise ladustamise või lõppladustamisega (sealhulgas nende tegevuste järelevalve ja edasised hooldustööd radioaktiivsete jäätmete ajutiseks või lõplikuks ladustamiseks ette nähtud rajatistes), kaasa arvatud käitlemiskohaväline vedu;
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11) „kasutatud tuumkütuse käitlemine” – igasugune tegevus, mis on seotud kasutatud tuumkütuse käsitsemise, ladustamise, ümbertöötamise või lõppladustamisega, välja arvatud käitlemiskohaväline vedu;	11) „kasutatud tuumkütuse käitlemine” – igasugune tegevus, mis on seotud kasutatud tuumkütuse käsitsemise, ladustamise (sealhulgas vaheladustusmahutites), ümbertöötamise või lõppladustamisega, kaasa arvatud käitlemiskohaväline vedu;
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13) „ladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, kavatsusega see sealt välja võtta;	13) „ladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, konkreetse võimalusega pikas perspektiivis see sealt välja võtta;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) radioaktiivsete jäätmete teke hoitaks praktiliselt võimalikul miinimumtasemel nii radioaktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud tavaliste materjalide ringlussevõtt ja taaskasutus;	a) radioaktiivsete jäätmete teke hoitaks praktiliselt võimalikul miinimumtasemel nii radioaktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades alternatiive, kui majanduslikult ja sotsiaalselt säästlikud ning keskkonnasäästlikud alternatiivid on olemas, sobivaid projekteerimistavasid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud tavaliste materjalide ringlussevõtt ja taaskasutus;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu, sealhulgas ka pikas perspektiivis;	d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine oleks ohutu nii kaua, kuni need on inimestele ja keskkonnale ohtlikud;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 a – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) välditakse töötajate, avalikkuse ja keskkonna kokkupuudet kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetega;
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d b) rakendatakse meetmeid, mis hõlmaks kiiritusega kokku puutunud töötajate ja avalikkuse edasisi tervise- ja keskkonnariske;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) Radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse samas liikmesriigis, milles need on tekkinud, kui liikmesriigid ei ole sõlminud lepingut ühes liikmesriigis asuva lõppladustamiskoha kasutamise kohta.	3) Radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse samas liikmesriigis, milles need on tekkinud, kui liikmesriigid ei ole vabatahtlikult sõlminud lepingut ühes liikmesriigis asuva hoiu- või lõppladustamiskoha kasutamise kohta.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a) Käesolev direktiiv ei mõjuta selle liikmesriigi või liikmesriigi ettevõtte õigust, kellele
	a) saadetakse radioaktiivseid jäätmeid ümbertöötamiseks; või
	b) saadetakse muu materjal eesmärgiga radioaktiivsed jäätmed tagasi saada,
	tagastada radioaktiivsed jäätmed pärast töötlemist selle päritoluriigile. Samuti ei mõjuta see sellise liikmesriigi või liikmesriigi ettevõtte õigust, kellele saadetakse ümbertöötamise eesmärgil kasutatud tuumkütus, saata radioaktiivsed, ümbertöötamise käigus saadud jäätmed pärast ümbertöötamist päritoluriiki tagasi.
Selgitus
Radioaktiivsete jäätmete ekspordi lepinguid, mis on sõlmitud riikide vahel, tuleb käsitleda üksikjuhtumi alusel ning neid mitte keelustada. Direktiiv ei tohiks luua õiguslikku ebakindlust valdkonnas, mis käsitleb kasutatud tuumkütuse ümbertöötamisest saadud lõppjäätmete tagastamist riigile, kus tuumkütust kasutati. See peaks olema täielikult kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/117Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b) Radioaktiivseid jäätmeid ei ladustata piirkondades, kus on suur maavärina või tsunamioht.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) jõustamismeetmed, sealhulgas käitlemise peatamine ja tegevusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine;	e) jõustamismeetmed, sealhulgas käitlemise peatamine ja tegevusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine, mille alla kuulub muu hulgas ka töötajate tervishoiu ja ohutusalaste õigusaktide rikkumised;
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f a) sätted, mille eesmärk on tagada, et finantsallikate eraldamise kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja jäätmehoidla ehitamiseks määraks läbipaistvalt pädev reguleeriv asutus, teostaks regulaarset kontrolli ning kaasaks pidevalt tegevusloa omanikku.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et tuumkütuse ja radioaktiivsete ainete käitlemiseks vajalikud finantsallikad määratakse läbipaistvate ja tõhusate mehhanismide abil, millega tagatakse tegevusloa omanike võistlev menetlus.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) Liikmesriigid tagavad, et riiklikku raamistikku rakendatakse ja vajaduse korral täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, artiklis 8 osutatud ohutustoimikute andmeid, tehnoloogia arengut ja ohutusuuringute tulemusi.	2) Liikmesriigid tagavad, et riiklikku raamistikku rakendatakse ja vajaduse korral täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, artiklis 8 osutatud ohutustoimikute andmeid, parimat võimalikku tehnoloogiat ja ohutusuuringute tulemusi.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a) Riiklikke programme tuleb hinnata sotsiaal-majanduslikust ja keskkonnamõju aspektist ja tagada tuleb uraanilekke ohu välistamine.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a) Pädeval reguleerival asutusel on õigused ja ressursid korrapäraselt hinnata tuumaohutust, viia läbi uurimisi ja kontrolle ning vajadusel rakendada jõustamismeetmeid isegi dekomisjoneerimise käigus. Sellise hindamise moodustavad töötajate, sealhulgas alltöövõtjate tervise ja ohutuse ning personali taseme ja väljaõppe hindamine.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b) Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on õigus anda korraldus käitamise peatamiseks, kui ohutus ei ole tagatud.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c) Pädev reguleeriv asutus teavitab oma hinnangu tulemustest liikmesriike ja asjakohaseid pädevaid organisatsioone, tegevusloa omanikke, tegevusloa omanike töötajate esindajaid, alltöövõtjaid ja avalikkust olenemata hinnangu tulemustest.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a) Liikmesriigid määravad kindlaks hetke, millal vastutus tuumkütuse ja radioaktiivsete ainete käitlemise eest läheb riikliku õigusakti alusel tegevusloa omanikult käitlemise eest vastutavale asutusele.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on selgelt määratleda hetk, millal vastutus tuumkütuse ja radioaktiivsete ainete käitlemise eest läheb tegevusloa omanikult pikaajalise käitlemise eest vastutavale asutusele. Radioaktiivset ainet võib tõepoolest ära vedada enne tuumarajatise tegevustsükli lõppu. Sellisel juhul ei vastuta tegevusloa omanik radioaktiivse aine eest, mis enam ei asu tuumarajatises.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil.	2) Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse järelevalve all korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma tegevust, sealhulgas töötajate ja alltöövõtjate tervishoidu, ja oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil. Tegevusloa omanikud teavitavad pädevaid asutusi ja asjakohaseid pädevaid organisatsioone, oma töötajate esindajaid, alltöövõtjaid ja avalikkust oma hinnangu tulemustest.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist võiks hakata oluliselt mõjutama ioniseeriv kiirgus.	3) Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ja füüsiliste rünnakute ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mis peaksid töökorrast välja minema, selleks et töötajate ja muu elanikkonna tervist võiks hakata oluliselt mõjutama ioniseeriv kiirgus.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a) Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanikud teavitavad piiriüleseid piirkondlikke ja kohalikke asutusi võimalikult varakult oma plaanidest luua jäätmekäitlushoidla, kui see hoidla asub riigipiirist sellisel kaugusel, mis toob hoidla ehitamise ja käitamise ajal, pärast selle hülgamist või hoidlaga seotud õnnetuse või intsidendi korral tõenäoliselt kaasa piiriülese mõju.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7a
	Märgistamine ja dokumentatsioon
	Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa omanik garanteeriks pakendi märgistuse ja kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise dokumentatsiooni vastupidaval kujul. Dokumentatsioon hõlmab nii jääkide keemilist, toksilist ja radioloogilist koostist kui ka asjaolu, kas need on tahkes, vedelas või gaasilises olekus.
Selgitus
See peaks võimaldama järgmistel põlvkondadel aru saada, kas konteineris on väärtuslik tooraine ja/või ohtlik sisu.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) Ohutustoimik ja -hinnang hõlmavad järgmist: käitlemiskoha asukoha valik, projekteerimine, ehitamine, käitamine ja käitlemiskoha dekomisjoneerimine või lõppladustamiskoha sulgemine; samuti täpsustatakse ohutustoimikus selliseks hindamiseks kasutatud normid. Käsitleda tuleb sulgemisjärgset pikaajalist ohutust, eelkõige selle võimalikult täielikku tagamist passiivsete meetmetega.	2) Ohutustoimik ja -hinnang hõlmavad järgmist: käitlemiskoha asukoha valik, projekteerimine, ehitamine, käitamine ja käitlemiskoha dekomisjoneerimine või kasutatud tuumkütuse basseinide käitamine, lõpliku ladustamisrajatise käitamine või lõppladustamiskoha käitamine ja sulgemine; samuti täpsustatakse ohutustoimikus selliseks hindamiseks kasutatud normid. Käsitleda tuleb sulgemisjärgset ja pikaajalist ohutust, eelkõige selle võimalikult täielikku tagamist passiivsete meetmetega. Ohutustoimikus ja -hinnangus hinnatakse töötajate tervist ja ohutusriske, sealhulgas alltöövõtjate palgatud töötajate puhul; hinnatakse töötajate oskuste taset ja töötajate arvu, mis on käitluskoha ohutuks käitamiseks alaliselt vajalik ja võimaldaks õnnetuse korral tegutseda.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) Käitlemiskoha ohutustoimikus kirjeldatakse kõiki käitlemiskoha ohutusega seotud külgi, rajatise projekteerimist ja käitlemiskoha juhtimisega seotud kontrollimeetmeid ning regulatiivset kontrollimist. Ohutustoimikus ja selle juurde kuuluvas ohutushinnangus näidatakse pakutava kaitse tase ning esitatakse pädevale reguleerivale asutusele ja muudele osalistele kinnitused, et ohutusnõuded on täidetud.	3) Käitlemiskoha ohutustoimikus kirjeldatakse kõiki käitlemiskoha ohutusega seotud külgi, rajatise projekteerimist, rajatise sulgemist või osadeks jagamist ja käitlemiskoha juhtimisega seotud kontrollimeetmeid ning regulatiivset kontrollimist. Ohutustoimikus ja selle juurde kuuluvas ohutushinnangus näidatakse pakutava kaitse tase ning esitatakse pädevale reguleerivale asutusele ja muudele osalistele kinnitused, et ohutusnõuded on täidetud.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ekspertteadmisi ja oskusi.	Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmaks koolituse ja väljaõppe korda, millega kaetaks kõigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavate osaliste vajadused, et säilitada ja edasi arendada ekspertteadmisi ja oskusi, kooskõlas tehnika ja teaduse arenguga.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik hõlmab programme radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste uuringute toetuseks.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik tagaks vajaduse korral kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse, võttes vajalikul määral arvesse radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust.	Liikmesriigid tagavad, et riiklik raamistik tagaks vajaduse korral kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse, võttes vajalikul määral arvesse radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust ning tervise ja ohutuse küsimusi ning kutsehaigusi, mis võivad ilmneda pika aja jooksul pärast kokkupuudet radioaktiivsete ainetega; see vastab põhimõttele, mille kohaselt saastaja maksab.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide kehtestamise ja rakendamise.	Liikmesriigid tagavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud asjakohaste kvaliteedi tagamise programmide kehtestamise ja rakendamise.
Selgitus
Kvaliteedi tagamine ei käsitle mitte üksnes kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust, vaid selle tegevuse kõiki aspekte.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1) Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse reguleerimist käsitlev teave avalikustatakse töötajatele ja üldsusele. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega.	1) Liikmesriigid tagavad, et töötajatel ja üldsusel on juurdepääs kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist ja radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemiskoha rajamist käsitlevale teabele. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teeb taotluse korral radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisega seotud korrapäraselt ajakohastatud teabe nõuetekohaselt ja tõhusalt kättesaadavaks igale juriidilisele ja füüsilisele isikule. Iga liikmesriik tagab, et teabele juurdepääsuks abistab pädev reguleeriv asutus suunavalt iga juriidilist või füüsilist isikut. Teave avalikustatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige Århusi konventsioonile. Otseselt töötajate ja üldise elanikkonna tervist ja ohutust puudutav info (eriti info radioaktiivse ja toksilise kiirgus ning nendega kokkupuute kohta) avalikustatakse olenemata olukorrast.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a) Et elanikkonna teavitamiseks jääks piisavalt aega ning et elanikkonnale oleks otsustamisprotsessis antud piisav aeg tõhusaks ettevalmistuseks ja osalemiseks, nähakse üldsuse osalemise eri etappidele ette sobivad ajalised raamid.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b) Iga liikmesriik tagab, et üldsuse osalemise tulemusi võetaks otsustamisprotsessis piisavalt arvesse.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a) Liikmesriigid teavitavad piiriüleseid piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi oma riiklikest programmidest võimalikult varakult, kui programmide rakendamisega kaasneb tõenäoliselt piiriülene mõju.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b) Liikmesriigid näitavad riiklikes programmides selgesõnaliselt ära kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ette nähtud olemasolevad finantsvahendid.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4) Komisjon võtab arvesse liikmesriigi selgitused ja edasiliikumise riikliku jäätmekäitluse programmi alal, kui ta teeb otsuse Euratomi rahalise või tehnilise abi eraldamise kohta kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade või käitlemistegevuse jaoks või kujundab artikli 43 kohaselt oma arvamuse Euratomi aluslepingu investeerimisprojektide kohta.	4) Komisjon võtab arvesse liikmesriigi teavitused ja edasiliikumise riikliku jäätmekäitluse programmi alal, kui ta teeb otsuse Euratomi rahalise või tehnilise abi eraldamise kohta kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade või käitlemistegevuse jaoks või kujundab artikli 43 kohaselt oma arvamuse Euratomi aluslepingu investeerimisprojektide kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.4.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 12 17
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, Tadeusz Cymański, Matthias Groote, Riikka Manner, Miroslav Mikolášik, Renate Sommer, Bart Staes, Marianne Thyssen, Michail Tremopoulos, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Ashley Fox

• [1]  Komisjoni 2003. aasta esialgne ettepanek (KOM 2003/0032) ja 2004. aasta muudetud versioon (KOM(2004) 0526).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.5.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 6 12
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Christian Ehler, Gaston Franco, Adam Gierek, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Romana Jordan Cizelj, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Anni Podimata, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Maria Badia i Cutchet, Antonio Cancian, Vicky Ford, Rebecca Harms, Jolanta Emilia Hibner, Ivailo Kalfin, Vladko Todorov Panayotov, Mario Pirillo, Algirdas Saudargas, Peter Skinner, Hannes Swoboda