RAPORT Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tulevik

14.6.2011 - (2009/2222(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Proinsias De Rossa

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta

(2009/2222(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 14, 106 ja 151, artikli 153 lõike 1 punkte j ja k, artikleid 159, 160, 161 ja 345 ning protokolli nr 26;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 36[1];

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille Euroopa Ühendus sõlmis 26. novembril 2009. aastal[2];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007 avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel ja maanteel[3];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul[4], eriti selle artikli 1 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta[5];

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus” (KOM (2006) 177 lõplik) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta Euroopa Liidus (SEK(2006)0516);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa uus kohustus – üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas)” (KOM(2007)0725);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumente „Korduma kippuvad küsimused seoses komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsusega EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ning seoses ühenduse raamistikuga, mis reguleerib avalike teenuste eest makstava hüvitisena antavat riigiabi” (SEK(2007)1516) ja „Korduma kippuvad küsimused seoses sotsiaalvaldkonna üldhuviteenuste riigihankeeeskirjade kohaldamisega” (SEK(2007)1514);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Juhend Euroopa Liidu riigiabi, riigihanke ja siseturu eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, eelkõige üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes” (SEK(2010)1545);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020) ning parlamendi 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni selle teatise kohta[6];

–   võttes arvesse komisjoni esimest iga kahe aasta järel esitatavat aruannet üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta (SEK(2008)2179) ja teist iga kahe aasta järel esitatavat aruannet üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta (SEK(2010)1284)[7];

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (K(2008) 5737)[8];

-    võttes arvesse komisjoni teatist finantssektori maksustamise kohta (KOM(2010)0549) koos kaasneva talituste töödokumendiga (SEK(2010)1166);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt – Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (KOM(2010)0608);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse teenusteturu toimivuse parandamine, tuginedes teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise tulemustele” (KOM(2011)0020) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2011)0102) teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (KOM(2011)0011 lõplik);

–   võttes arvesse volinik Andori avaldust Lissaboni lepingu sotsiaalsätete kohta[9];

–   võttes arvesse 9. mai 2010. aasta Monti aruannet „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”[10];

–   võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2008. aastal koostatud aruannet ühenduse eeskirjade kohaldamise kohta üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes[11];

–   võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2010. aastal koostatud aruannet „Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik”[12];

–   võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2010. aasta ühisaruannet sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta[13];

–   võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2011. aasta aruannet Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõtme hindamise kohta;

–   võttes arvesse septembris 2007 Lissabonis, oktoobris 2008 Pariisis ning oktoobris Brüsselis toimunud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste foorumite järeldusi ja soovitusi[14];

–   võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 16. ja 17. detsembri 2008. aasta, 8. ja 9. juuni 2009. aasta ning 6. ja 7. detsembri 2010. aasta kohtumiste järeldusi[15];

–   võttes arvesse järgmisi Euroopa Liidu Kohtu otsuseid:

– 19. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-295/05: Tragsa;

– 18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-532/03: komisjon v Iirimaa (Iirimaa päästeteenistused);

– 13. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-324/07: Coditel Brabant;

– 9. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-480/06: komisjon v Saksamaa (Stadtwerke Hamburg);

– 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-206/08: Eurawasser;

– 9. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-573/07: Sea s.r.l.;

– 15. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-196/08: Acoset;

– 15. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-275/08: komisjon v Saksamaa (Datenzentrale Baden-Württemberg);

– 25. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas C-451/08: Helmut Müller;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2006. aasta arvamust komisjoni teatise „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus” kohta[16];

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta[17];

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni üldhuviteenuseid käsitleva komisjoni valge raamatu kohta[18];

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2007. aasta resolutsiooni üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta Euroopa Liidus[19];

–   võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis[20];

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta[21];

–   võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta[22];

–   võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni uute arengute kohta riigihangetes[23];

–   võttes arvesse kirjalikku deklaratsiooni 84/2010 Euroopa vastastikuste kindlustusandjate, ühingute ja sihtasutuste vormi loomise kohta;

–   võttes arvesse Eurofoundi 2003. ja 2007. aasta elukvaliteedi uuringute tulemusi[24];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0239/2011),

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liikmesriikide eesmärk elu- ja töötingimuste pidev parandamine ja liidu eesmärk kodanike heaolu ning see saavutatakse Euroopa säästva arengu kaudu, mis põhineb tasakaalustatud majandusarengul, ülimalt konkurentsivõimelisel ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele orienteeritud sotsiaalsel turumajandusel, mille sihiks on täielik tööhõive ning sotsiaalne progress, keskkonna kaitsmisel ja parandamisel, sotsiaalse tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdse tervishoiuteenustele juurdepääsu vastasel võitlusel, sotsiaalse õiguse ja sotsiaalkaitse edendamisel, naiste ja meeste võrdõiguslikkusel, põlvkondadevahelisel solidaarsusel ning lapse õiguste kaitsel;

B.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse nõudeid, mis on seotud tööhõive kõrge taseme edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega;

C. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 ja protokollis nr 26 käsitletakse selgesõnaliselt üldist huvi pakkuvaid teenuseid, mille hulka kuuluvad üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused; ja arvestades kinnitust, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on peamine roll ning laialdane otsustusõigus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel ning aluslepingud ei mõjuta liikmesriikide volitusi mittemajanduslike üldist huvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel;

D.  arvestades, et juurdepääs üldhuviteenustele on põhiõigusena osa inimõiguste ülddeklaratsioonis tunnustatud majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest õigustest;

E.  arvestades, et seega võib üldiselt kättesaadavate, kõrge kvaliteediga, juurdepääsetavate ja taskukohaste üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumist, nagu seda käsitleb komisjoni 2007. aasta teatis üldhuviteenuste kohta Euroopas, pidada Euroopa sotsiaalse mudeli oluliseks tugisambaks ning hea elukvaliteedi ja ELi tööhõive-, sotsiaalsete ja majanduseesmärkide saavutamise aluseks;

F.  arvestades, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, eriti laste, eakate ja muude ülalpeetavate hooldusteenuste kättesaadavus, on vajalikud naiste ja meeste võrdse osalemise tagamiseks tööturul, hariduses ja koolituses;

G. arvestades, et sektoriline ja kutsealane eraldatus sotsiaalteenuste valdkonnas avaldab negatiivset mõju töötingimustele ja palgatasemele ning tasustamata kodust tööd teevad ning laste ja eakate eest hoolitsevad peamiselt naised;

H. arvestades, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste laiendamine on olnud tõukejõuks suurema arvu naiste kaasamisel tööturule;

I.   arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 3 käsitletakse subsidiaarsust kohalikul tasandil, tunnustatakse ametlikult piirkondlikku ja kohalikku omavalitsust ning arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 26 artikkel 1 tunnustab riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste peamist rolli ja laialdast otsustusjõudu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel kasutajate vajadustele lähimal viisil,

Põhiõigused ja universaalsus

1.  on seisukohal, et üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel, nende kasutajatel ja osutajatel on üldhuviteenuste üldise iseloomuga võrreldes rida eriomadusi; üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, nagu on määratlenud liikmesriigid, hõlmavad kohustuslikke ja täiendavaid sotsiaalkindlustusskeeme ning üldiselt kättesaadavaid teenuseid, mida osutatakse otse inimesele eesmärgiga tõsta kõikide elukvaliteeti; neil on ennetav ja sotsiaalset sidusust ning kaasatust soodustav roll ja nad muudavad põhiõigused teostatavaks, nagu on väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis;

2.  tunnistab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul on kaks vastanduvat faktorit, mida tuleb sobitada: ühelt poolt subsidiaarsuse põhimõte, mis toetab liikmesriikide riigiasutuste vabadust määratleda, korraldada ja rahastada üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid nii, nagu nad õigeks peavad, koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega; ja teisest küljest ühenduse ja liikmesriikide aluslepingu kohane vastutus vastavate pädevusvaldkondade eest;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid säilitaksid kergesti kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed sotsiaalteenused kiire majanduskasvu perioodiga võrdsel tasemel ning tagaksid nende teenuste kättesaadavuse soost, sissetulekust, rassist või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või tööhõivetingimustest olenemata; on seisukohal, et sotsiaalteenused on soolise võrdõiguslikkuse tagamise seisukohast otsustava tähtsusega, sest koos tervishoiu- ja lastehoiuteenustega on neil väga oluline osa jõupingutustes, mille eesmärk on suurendada naiste tööhõive määra ja võrdsust üldisemalt;

4.  rõhutab tungivalt vajadust hoida ära sellise olukorra tekkimine, kus praegune finants- ja majanduskriis ning edasised majanduslikud väljavaated seavad ohtu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste arengu, sest see pidurdaks pikas perspektiivis tööhõive- ja majanduskasvu ELis, maksude laekumist ning naiste ja meeste võrdsuse edendamist;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel viia läbi erinevate üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste soolise mõju hindamine ja tagada, et kavandatavate ELi meetmete soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist hindamisest saab korrapärane ja läbipaistev, käegakatsutavaid tulemusi andev protsess ning et kõigi ELi ja riiklike kavade ja poliitikameetmete puhul arvestatakse eelarve koostamisel soolise võrdõiguslikkusega; palub ühtlasi komisjonil lisada oma järelevalvearuannetesse ka soolise võrdõiguslikkuse küsimus;

6.  kutsub liikmesriike tagama pere- ja tööelu ühitamise poliitika abil juurdepääsu kättesaadavatele, taskukohastele, kvaliteetsetele ja mitmekesistele lastehoiuvõimalustele, mida on kirjeldatud ka Barcelona eesmärkides, ning parandama eakatele ja ülalpeetavatele osutatavaid hooldusteenuseid, mis on oluline samm naiste ja meeste võrdsuse suunas, sest lastehoiuteenused mitte ainult ei hõlbusta naiste osalemist tööturul, vaid loovad ka töökohti; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et tunnustada tasustamata koduse töö tegijaid ning laste ja eakate eest hoolitsejaid, kes on peamiselt naised ja kellel on sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline roll;

7.  rõhutab, et sotsiaalteenuse üldist huvi pakkuv olemus ei sõltu teenuse valdkonnast, vaid viisist, kuidas teenust osutatakse, kusjuures selleks on mitmeid pidepunkte, nagu näiteks mittetulunduslik staatus või toetusesaajate mittevalimine;

8.  rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osas peab subsidiaarsuse põhimõttel olema siseturueeskirjade suhtes eesõigus;

9.  rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste väljakujundamise, rahastamise ja osutamise üle otsustamine peab põhimõtteliselt olema liikmesriikide ja kohalike asutuste pädevuses; Euroopa Parlament austab ja toetab seda põhimõtet ja kutsub Euroopa institutsioone üles selle seisukohaga liituma;

10. rõhutab, et selleks, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused saaksid täita oma ülesannet, ei või nad olla kättesaadavad üksnes ebasoodsas olukorras olevatele ning haavatavatele inimestele vaid nad peavad olema üldiselt juurdepääsetavad ja sõltumatud tervisest või sissetulekust, tagades võrdse juurdepääsu kõige enam ohustatud inimestele vastavalt liikmesriikide õigusele ning tavadele;

11. rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste struktureeriv ja kaasav põhiolemus toetab asjakohasel, kasulikul ja tulemuslikul moel kõigi piirkondade arengut, võimaldades riigi ning kohalike või piirkondlike ametiasutuste osalust avaliku ja erasektori rahastamise abil; on arvamusel, et nende teenuste säilitamine maa- ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades on eriti oluline, ning rõhutab ühtlasi, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aitavad olulisel määral vältida killustatud ja marginaalsete kogukondade eraldamise ohtu;

12. rõhutab, et üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid rahastavad peamiselt liikmesriigid, kuna see kuulub peamiselt nende kompetentsi; leiab sellest hoolimata, et Euroopa Liit võib tähtsat rolli täita ja abistada liikmesriike nende kaasajastamisel ja uute tingimustega kohandumisel ning võib seoses teenuste kvaliteedi ja ulatusega kodanike vajadustele hääle anda;

13. rõhutab, et on hädavajalik hinnata sotsiaalseid tagajärgi ja liberaliseerivate meetmete mõju inimeste elule sektorites, mis on sotsiaalarengule esmatähtsad (transport, energia, veevarustus, postiteenused, telekommunikatsioon jne) ning nõuab tungivalt, et komisjon väldiks täiendavate liberaliseerivate meetmete rakendamist enne selle hinnangu esitamist;

14. rõhutab, et oluline on tugevdada ühisturu sotsiaalset mõõdet ja võtta paremini arvesse üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eriomadusi, rõhuasetusega pragmaatilisele lähenemisviisile, mille puhul kõnealuste teenuste puhul on esmased omadused juurdepääsetavus, universaalsus, õiglus, kvaliteetsus ja tõhusus;

15. toetab Monti aruandes esitatud soovitust, et ELi seadused tunnustaksid lairibainternetti ja põhilisi pangandusteenuseid, kuna liikmesriikide poolt tagatud teenused on universaalsed ja kõikidele kättesaadavad;

Majanduslik panus

16. rõhutades samal ajal, et üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid ei tohi defineerida nende majandusliku mõju kaudu, nimetab komisjoni teist iga kahe aasta järel esitatavat aruannet ja kinnitab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused annavad olulise majandusliku panuse töökohtade, majandusliku tegevuse ja ostujõu valdkonnas ning et tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektor moodustab 5% majandustoodangust ning annab tööd 21,4 miljonile inimesele; märgib, et Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse aruandes „Avalike teenuste kaardistamine” kinnitatakse samuti, et tervishoiualane ja sotsiaaltöö moodustab ELi tööhõivest 9,6% ning 9,4% SKPst; märgib, et 2008. aasta tööjõu-uuringu kohaselt on 79% tervishoiuteenuste, 81% hoolekandeasutuste teenuste ja 83% sotsiaalteenuste valdkonnas töötajatest naised; märgib samuti, et VKEde esindusorgan – Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit – on seisukohal, et VKEdel on edukaks toimimiseks vaja kvaliteetseid ja tõhusaid üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid; kutsub liikmesriike üles võtma arvesse ka soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid; märgib, et kõigile avatud tööturu edendamine, ennetustegevus ja rehabilitatsioon toovad pikemas perspektiivis kaasa kulude kokkuhoiu ja teenuste kvaliteedi paranemise;

17. rõhutab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aitavad kaasa tõhusale kodanikualgatusele ja nende eesmärk on kollektiivse solidaarsuse vorme rakendades luua sotsiaalset, territoriaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust;

18. rõhutab, et liikmesriikide sotsiaalteenuste ja sotsiaalkaitsesüsteemide raames on piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel keskne roll üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste määratlemisel, rahastamisel, pakkumisel ja suunamisel; hinnanguliselt moodustab kohaliku ja piirkondliku omavalitsussektori osa 15,9% ELi 27 liikmesriigi SKPst, kusjuures kohalike omavalitsuste arvele langeb 12,9% ning sektori sotsiaalkaitsekulud moodustavad 3% SKPst (378,1 miljardit eurot);

19. on veendunud, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas rohkem rakendama avaliku ja erasektori partnerlust, et seeläbi suurendada nende teenuste tõhusust ja kättesaadavust;

Sotsiaalne panus

20. juhib tähelepanu sellele, et Eurofoundi elukvaliteedi uuringutest^[25]1 ilmneb, et üldhuviteenuste, sh üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumine ning arendamine on üks olulisemaid viise kodanike elukvaliteedi parandamiseks, täieliku ühiskonda kaasamise tagamiseks ja sotsiaalse ning territoriaalse sidususe saavutamiseks; rõhutab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on Euroopa sotsiaalmudeli peamine tugisammas, osa sellest, kuidas Euroopa ühiskonnad on üles ehitatud, ning et nende eesmärk on saavutada sotsiaalpoliitika eesmärgid ja muuta, sageli liikmesriikide sotsiaalkaitse süsteemide kaudu, üksikisikute ja rühmade sotsiaalsed õigused teostavateks;

21. rõhutab liberaliseerimispoliitika läbivaatamise vajadust eesmärgiga edendada sotsiaalarengupoliitikat, mis tagab üldise juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele teenustele, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele inimrühmadele, nagu üksikemad, naised, vanurid, lapsed, immigrandid ja puudega inimesed;

22. rõhutab, et ei ole kohane kasutada üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele eraldatud riiklikke vahendeid muuks, kui teenuse otstarbe täitmiseks, ning peale teenuse osutamisest tingitud mõistlike kulutuste personalile ning üldkulude ei tohi mitte mingit osa kõnealusest rahalisest eraldisest muuks otstarbeks kasutada; on seisukohal, et äriettevõtjate õigustatud eesmärk maksimeerida tulusid, mis on kaubanduslike teenuste osutamise alus, satub lubamatult vastuollu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste põhimõtete ja eesmärkidega; on seisukohal, et seal, kus liikmesriikide ametiasutused valivad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kaudse osutamise, tuleb kaitsta üldist huvi, leiab samuti, et ametiasutused peavad kvaliteeti, innovatsiooni, tõhusust ning tasuvust tagades toetama sotsiaalmajanduslikke ettevõtteid, kus kasum reinvesteeritakse teenindusse ja innovatsiooni, ning julgustama selliseid ettevõtteid tegutsema varustajatena;

23. rõhutab riigi traditsioonilist rolli üldist huvi pakkuvate teenuste osutajana, leiab samas, et asjaomase sektori avamine erateenusepakkujatele parandab kättesaadavust ja suurendab tarbijale pakutavat valikut;

24. kinnitab oma pühendumust kaasaegsetele ja kõrgekvaliteedilistele üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, mis on vahendiks, et viia ellu Euroopa projektis kehastuvaid väärtusi, nt võrdsus, solidaarsus, õigusriik ja inimväärikuse austamine, samuti ka kättesaadavuse, universaalteenuse, tõhususe, ressursside ökonoomse kasutamise, järjepidevuse, lõpptarbijate läheduse ja läbipaistvuse põhimõtteid;

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamise õiguslikud piirangud

25. rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumisega tegelevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vajavad oma teenuste ja kulutuste jaoks õiguskindlust ning kuigi teabe- ja selgitusteenistus ning hiljuti avaldatud komisjoni suunised on väga olulised, ei anna need vajalikku õiguskindlust ning see takistab üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkujaid oma missiooni täitmast;

26. rõhutab, et riiklikud ja kohalikud omavalitsused vastutavad selle eest, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste korrektne toimimine oleks tagatud ning säiliks kõrge kvaliteet;

27. on seisukohal, et ei ole tõhus ega demokraatlikult vastuvõetav, et õigusloome praeguse tõlgenduse tulemusel eeldatakse Euroopa Kohtult pidevalt küsimuste lahendamist, mis käsitlevad ühtse turu eeskirju seoses üldist huvi pakkuvate teenustega, mille hulka kuuluvad ka üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, ning peab seda selgeks õiguskindlusetuse märgiks; juhib tähelepanu pikka aega kestnud sidusrühmade dialoogile selles küsimuses ja kutsub komisjoni üles lõpuks tegutsema;

Majandus- ja eelarvepoliitika

28. rõhutab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on Euroopa majandusliku tuleviku jaoks vältimatult vajalikud, kuid need on mõnedes liikmesriikides majandus- ja panganduskriiside ning valitsuste kokkuhoiuprogrammide tõttu tugeva surve all, mille tulemusena nõudmine nende teenuste järele veelgi kasvab; üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on kriiside ajal toiminud hädavajaliku automaatse sotsiaalmajandusliku tasakaalustajana, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu;

29. rõhutab, et praeguses ebakindlas olukorras seoses majanduskasvu ja tööhõivega suureneb vajadus üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste järele pidevalt, samal ajal kui demograafilised muutused loovad uusi vajadusi; rõhutab, et üldist huvi pakkuvate teenuste võimaldamise praeguseks võtmeprobleemiks on nende kvaliteedi ja ulatuse säilitamine, ning, arvestades nende tähtsust ja absoluutset vajalikkust, nende teenuste tõhustamine, et nad täidaksid ka edaspidi oma tähtsat osa ELi 2020. aasta sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamisel tööhõive ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

30. juhib tähelepanu asjaolule, et majandus- ja finantskriis ja liikmesriikide kohaldatav kokkuhoiupoliitika ei tohiks kallutada üldist huvi pakkuvatesse sotsiaalteenustesse investeerimist vältima, vaid vastupidi, võttes arvesse nende tähtsust ja kindlat vajalikkust, tuleb neid teenuseid tugevdada, et rahuldada inimeste vajadused;

31. juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tagada, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused lihtsustaksid sotsiaalmajutuse kättesaadavust puudustkannatavate või tõrjutuse ohus naiste ning soolise vägivalla ohvriks langenud naiste jaoks, mõlemal juhul eriti siis, kui neil on ülalpeetavaid lapsi;

32. osutab vajadusele tunnustada senisest rohkem sotsiaalteenuste sektoris töötavaid inimesi, kellest enamik on naised, sest nende töö on raske, nõuab hoolivat suhtumist ja suurt isiklikku pühendumist ning neid töökohti ei peeta ühiskonnas eriti prestiižikaks;

33. on seisukohal, et solidaarsuspõhimõtte järgmiseks ja Euroopa Liidu tugevdamiseks tuleb kriisi ning selle põhjustatud tööpuuduse ja vaesus suurenemise probleemi lahendamiseks muuta ELi ja liikmesriikide tasandi kulutused tõhusamaks ja tulemuslikumaks, tugevdada struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, ning kasutada uusi vahendeid, näiteks projektivõlakirju;

34. on seisukohal, et kvaliteetsete üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tagamiseks peavad liikmesriikide valitsused looma üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele piisava finantsraamistiku, mis tagab teenuste järjepidevuse stabiilse rahastamise ning teenuste osutajatele ja selles osalevatele isikutele inimväärse sissetuleku, töötingimused ja koolituse;

35. rõhutab ühtlasi, et mis tahes üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid puudutavate volituste üleandmisel liikmesriikidelt piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele tuleb ette näha kooskõlastamise mehhanism, et vältida erisusi eri piirkondades pakutavate teenuste kvaliteedis, ning sellega peab kaasnema ressursside ülekandmine, mis võimaldab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid, kõigile kättesaadavaid ja kasutajate õigustele ja vajadustele tulemuslikult vastavaid teenuseid;

36. on seisukohal, et kvaliteetsete üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste säilitamiseks on liikmesriikidel vaja uusi tuluallikaid, ning kutsub komisjoni kiiresti koostama teostatavusuuringut, mis põhineb Euroopa Liidu riigipeade 11. märtsi 2011. aasta otsusel[26];

Puudused üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste reguleerivas raamistikus

Üldist

37. on veendunud, et Euroopas valitseb laialdane üksmeel selles osas, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on kodanike heaolu ja tõhusa majanduse tagamiseks olulised, ja kuigi on tehtud mõningaid edusamme raskuste ületamisel, mida niisuguseid teenuseid käsitlevate ELi eeskirjade kohaldamine teenuste osutajatele ja arendajatele põhjustab, puudub siiani nii komisjonis, nõukogus kui ka nende vahel üksmeel edasiste praktiliste meetmete rakendamise kohta sidusrühmade osutatud takistuste kõrvaldamiseks;

38. rõhutab, et aluslepingutega kohustatakse ELi ja liikmesriike kujundama sotsiaalset turumajandust ning säilitama Euroopa sotsiaalmudelit; rõhutab, et liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused võivad vabalt otsustada, kas rahastada ja osutada üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid otse või muul viisil, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, kaasa arvatud pakkumismenetluse alternatiivid, tagamaks, et sotsiaalsed eesmärgid saavutatakse ja neid ei takistata turueeskirjade kohaldamisega turuvälistele teenustele; rõhutab, et vaja on toetavat keskkonda, mis edendaks teenuste osutamisel kvaliteeti, kättesaadavust, taskukohasust ja tõhusust, hõlbustades teenuseosutajate algatusvõime arengut, mis võimaldab neil üldsuse vajadusi ennetada;

39. rõhutab, et teenuse kvaliteet peab tuginema regulaarsele ja integreeritud konsulteerimisele kasutajaga, sest ennekõike peab teenus vastama kasutajate vajadustele;

40. palub, et komisjon ja liikmesriigid austaksid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste, nende vahendite ja rahastamise meetmete korraldamise ja haldamise meetodite mitmekesisust; nõuab, et liikmesriigid pööraksid tagasi oma „reformid”, millega on riigistatud turupõhiste sotsiaalteenuste osutamise mudelid, koos konkurentsi ja pakkumiste esitamise kohustustega, ja lõpetaksid avaliku ja erasektori partnerluse edendamise ning sotsiaalteenuste üleandmise erasektorile, kuna need on eksitavad strateegiad sotsiaalteenuste „kaasajastamiseks”; leiab, et kõige asjakohasem strateegia kvaliteetsete, integreeritud ja kaasavate sotsiaalteenuste tagamiseks on tagada üldhuvide edendamine ning tõhusate ja kvaliteetsete teenuste osutamine nii avaliku sektori kui mittetulundusliku kolmanda sektori või sotsiaalmajanduse poolt;

41. võtab teadmiseks kirjaliku deklaratsiooni 84/210 Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta ning vajaduse paremini tunnustada sotsiaalmajanduse toimijaid, kaasa arvatud kooperatiivid, kes tegutsevad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamisel ning sotsiaalmajanduse korraldamisel ja juhtimisel; kutsub komisjoni võtma riikliku ja ELi tasandi mõjuhinnangute alusel vajalikke meetmeid, et esitada ettepanekud liitude, vastastikuste ühingute ja sihtasutuste Euroopa põhikirja kohta, mis võimaldaks neil tegutseda riikideülesel tasandil;

Riigiabi

42. tervitab riigiabi läbivaatamist, mille algatas volinik Almunia, ning nõuab riigiabi kontrollimise peamiste põhimõtete selgitamist, et suurendada õiguskindlust, läbipaistvust ja selgust mõistete puhul nagu „ülesande andmise akt” ja „ametiasutused”; eeskirjade eristamisel ja avalike teenuste osutamise kohustuste hüvitiste arvutamisel, kus tuleks arvesse võtta muu hulgas sotsiaalseid kriteeriume, teenuseosutaja erijooni ning mitmeid väliseid kaalutlusi, mis on seotud teenuste osutamisega, nt sotsiaalne lisandväärtus ja kogukonna kaasamine;

43. tunneb heameelt komisjoni hinnangu üle 2005. aasta Monti-Kroesi paketile; nõuab selle paketi läbivaatamist, et suurendada õiguskindlust, lihtsustada eeskirju, nt üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ülemääraste hüvitiste maksmise kontrolli kohta ning suurendada eeskirjade kohaldamise paindlikkust, samuti kaaluda teatamise erandite laiendamist kooskõlas haiglate ja sotsiaalmajutuse näidetega; palub komisjonil uuesti hinnata üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele kohaldatava miinimumkünnise sobivat taset ning teha ettepanek süsteemi kohta, kus miinimumkünnise arvutamisel võetakse arvesse sisemajanduse koguprodukti, nii et iga liikmesriigi kohta saab arvutada konkreetsed miinimumkünnised, ennetades seega üldisest, kogu ELi hõlmavast künnisest tulenevaid konkurentsimoonutusi; nõuab tungivalt, et ülemääraste hüvitiste maksmise kontrolli kohaldataks vaid juhul, kui on kindlaks tehtud konkurentsieeskirjade tõsise rikkumise oht;

44. juhib tähelepanu sellele, et tegevuste majanduslikuks või mittemajanduslikuks liigitamise aluseks ei ole sektor ise, teenust pakkuva üksuse staatus ega selle rahastamise viis, vaid see määratletakse tegevuse olemuse ning selle ennetava mõju põhjal;

45. tuletab meelde, et peamine ei ole mitte majanduslike ja mittemajanduslike üldist huvi pakkuvate teenuste, sealhulgas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eristamine, vaid oluline on kehtestada ametiasutustele selge kohustus tagada teenuse hankimisel, et täidetakse teatavad üldist huvi pakkuvad ülesanded, mis niisuguseid teenuseid osutavatele ettevõtjatele on antud;

46. nõuab kehtivate ELi õigusaktide raames majanduslike ja mittemajanduslike üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eristamise kriteeriumide selgitamist ja muutmist ning üldist kokkulepet üldist huvi pakkuvate teenuste olemuse kohta, et tagada nende teenuste eesmärkide saavutamine;

Hanked

47. tunneb heameelt viimase konsultatsiooni üle ELi avalike hangete eeskirjade kaasajastamise kohta, mille eesmärk on avaliku sektori raha tõhusam kasutamine ning ELi sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnahoiu eesmärkide saavutamine; rõhutab, et avalike teenuste osutamise kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks tuleb avalike hangete eeskirju lihtsustada; märgib, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas pakkumismenetluse korraldamine võib olla vastuvõetav viis teenuseosutaja valimiseks, kuid rõhutab, et muud läbipaistvad valikuviisid võivad võimaldada suuremat paindlikkust, teenuste personaliseerimist ja innovatsiooni, mis on sotsiaalteenuste kvaliteedi tagamisel olulised; rõhutab, et pakkumist tuleb arendada nii, et kulud väheneksid, kvaliteet aga säiliks;

48. kutsub komisjoni üles üldist huvi pakkuvate teenuste, sealhulgas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamise puhul tunnustama avaliku hanke alternatiive, nagu sisemine meetod ja teenuste kontsessiooni meetod, ning väärtustama võrdselt kõiki võimalusi üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega seotud lepingute sõlmimiseks ja nende teenuste rahastamiseks; nõuab, et sisemist meetodit laiendataks, et hõlmata ka teenuseosutajad, kes vastavad üldise huvi eriomastele kriteeriumidele; nõuab samuti läbiproovitud siseriiklike tavade tunnustamist, mis põhinevad sellel, et kõigil teenuseosutajatel, kes suudavad seadusega sätestatud tingimusi täita, sõltumata õiguslikust vormist, tuleks lubada teenust osutada, tingimusel, et seejuures võetakse arvesse esmases õiguses sätestatud võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid;

49. toetab üldist huvi pakkuvate teenuste, sealhulgas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul praktiliste sisemiste pakkumiste normatiivset juurutamist, võttes aluseks muudetud määruse 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) mudeli, mis tähendaks seda, et iga pädev kohalik omavalitsus võib otsustada, kas osutada teenuseid ise või sõlmida avaliku teenindamise lepingud õiguslikult eraldiseisva üksusega, kelle üle kohalik pädev asutus teostab kontrolli, mis on sarnane tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga ning mis ei või mingil juhul välistada avaliku pakkumise läbipaistvust;

50. on seisukohal, et piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes konsulteerivad kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega tuleb kaasata hanke-eeskirjade koostamise ja hindamise protsessi, et vältida vastuolu eeskirjade ja kohapealse korralduse ning tegeliku praktika vahel; märgib ühtlasi, et piirkondade territoriaalne koostöö aitaks parimaid tavasid välja selgitada;

51. rõhutab ebamäärasust seoses liikmesriikide õigusega nõuda avaliku hanke pakkumiste ja lepingute puhul sotsiaalsete, keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumide täitmist, ning juhib tähelepanu Lissaboni lepingust ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevatele õigusraamistiku muudatustele; võttes arvesse ausat kaubandust, võitlust taseme alandamise võidujooksu vastu ning kvaliteetsete teenuste osutamist, nõuab mõiste „majanduslikult soodsaim pakkumine” laiendamist, nii et pakkumiskutsete ja hankelepingute, samuti üldist huvi pakkuvate teenuste ja sealhulgas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamise allhankelepingute sõlmimisel võetaks arvesse asjaomase liikmesriigi riiklikke ja/või kohalikke sotsiaalseid, keskkonna- ning teenuste kvaliteedi kriteeriume, mis tuleks seostada parima rahvusvahelise tavaga; rõhutab, et standardite säilitamiseks ei tohiks pakkumiste vastuvõtmise kriteeriumid põhineda ainult hinnal; nõuab tungivalt, et reformimisel võetaks arvesse mittetulunduslike ja sotsiaalmajanduse teenusepakkujate eristaatust;

52. rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste organiseerimiseni liikmesriikides on jõutud ajaloolise arengu kaudu ja see on erinevate kultuuritraditsioonide tulemus, seetõttu ei ole soovitatav ega ka võimalik luua ühtset ja kõigile sobivat Euroopa mudelit, ning selle asemel tuleks kasutada paindlikku lähenemist, mis – järgides subsidiaarsuse põhimõtet – peab samas võtma nõuetekohaselt arvesse ka piirkondlike ja kohalike ametivõimude õigust kohalikke asju ise otsustada ja jätma piisavalt ruumi konkreetsete muudatuste jaoks vastavalt liikmesriikides kasutatavatele erinevatele organisatsioonilistele vormidele;

Reformi edendamise algatus

53. tunnistab, et vastastikune õppimine ja heade tavade jagamine inspireerib ja soodustab suuresti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste jätkuvat kaasajastamist erinevates liikmesriikides ning nõuab tungivalt, et komisjon edaspidigi ennetavalt mainitud tegevusi algataks ja soodustaks, korraldades ka piirkondlike ja kohalike asutuste töötajate koolitamist ELi eeskirjade rakendamiseks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas; rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ja kasutajate näidatud probleemid tuleb kiiresti ja pragmaatiliselt lahendada;

54. nõuab, et komisjon üldhuviteenuseid käsitleva 2007. aasta teatise ning käimasoleva riigihanke ja riigiabi eeskirjade läbivaatamise järelmeetmena algataks reformimise, kohandamise ja selgitamise programmi, et toetada ning tunnustada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste turuväliseid erijooni, et tagada täielik kooskõla mitte üksnes ühtse turu sätetega vaid ka aluslepingute sotsiaalsete kohustustega; märgib, et tuleks uurida üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste teatavate kategooriate kohustusliku raamistiku kehtestamise võimalust;

55. on seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 14 kohaselt lubatav ELi raammäärus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta ei ole praegu keskne küsimus;

56. on seisukohal, et sotsiaalkaitsekomitee on teinud ja teeb üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste üldise mõistmise ja rolli valdkonnas olulist tööd; märgib samas, et komitee aluslepingust tulenevad volitused (ELi toimimise lepingu artikkel 160) kehtestavad talle selgelt nõuandva staatuse ega võimalda kaasata tema liikmete hulka kodanikuühiskonna, Euroopa Parlamendi, sotsiaalpartnerite või muid esindajaid;

57. teeb ettepaneku moodustada paljudest sidusrühmadest koosnev kõrgetasemeline töörühm, nagu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste 3. foorumil soovitati, kusjuures see töörühm peaks olema avatud, paindlik ja läbipaistev, esindama üldjoontes kõiki sidusrühmi ning keskenduma sellele, et saavutada reformid, näiteks käesolevas raportis ja sellele lisatud arvamustes, üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste 3. foorumi soovitustes, komisjoni teises iga kahe aasta järel esitatavas aruandes, sotsiaalkaitsekomitee raportites ja samuti kõigis muudes asjakohastes ettepanekutes nimetatud poliitilised algatused; teeb ettepaneku, et töörühma juhiksid Euroopa Parlament ja sotsiaalküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik ning sinna kuuluksid parlamendi esindajad, asjaomased komisjoni volinikud, nõukogu esindajad ning üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kasutajaid ja pakkujaid esindavate sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, Regioonide Komitee, kohalike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajad;

     Töörühm peaks tegema järgmist:

· kaaluma, kas oleks mõttekas luua üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste Euroopa vaatlusjaam või ressursikeskus, et liikmesriikide eri allikatest teavet koguda ning võimaldada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega seotud heade tavade vahetamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

· püüdma saavutada laialdast üksmeelt üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega seotud õiguslikult ebamääraste aspektide ja mitmetimõistetavuste lahendamise üle;

· hindama, kas Euroopa ühtse turu eeskirjad, mis üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamist takistavad, tuleks ümber sõnastada, et austada ja toetada liikmesriikide kohustusi üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste määratlemisel, rahastamisel ja osutamisel, võttes arvesse komisjonis käimasolevat eeskirjade läbivaatamist;

· teostama sotsiaalkaitsekomitee abiga üldise uuringu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste toimimise kohta;

· uurima, kuidas liikmesriigid saaksid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste määratlemisel arvesse võtta soopõhiseid teenuseid, eriti nõuande- ja sotsiaalteenuseid, mis on mõeldud eelkõige naistele, ja olulisi teenuseid, mis aitavad parandada naiste elukvaliteeti ja võrdsust, nt tervishoiuteenused, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu, hariduse ja eakate hooldusega seotud teenused;

· edendama uuendusmeetmeid, nagu liikmesriikide üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste register, eakate hoolduse katsesüsteem ning vabatahtlikkuse alusel rakendataval Euroopa kvaliteediraamistikul põhinevad tegevuskavad;

· kaaluma, kuidas liikmesriigid saaksid arendada kodus pakutavaid tugiteenuseid, sealhulgas eakatele ja haavatavatele isikutele mõeldud tugiteenuseid, mida võiksid osutada nii mehed kui ka naised, ning vähendada negatiivset mõju ülalpeetavaid pereliikmeid hooldavate sugulaste tööhõivele ja pensionile;

58. nõuab üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste neljanda Euroopa foorumi korraldamist, et jätkata 2007. aasta Ferreira raporti algatust ning hinnata reformi kulgemist; samuti nõuab, et kavandatav töörühm esitaks neljandale foorumile eduaruande, andes foorumile järjepidevuse, suuna ja sisu;

Vabatahtlikkuse alusel rakendatav Euroopa kvaliteediraamistik

59. avaldab heameelt vabatahtlikkuse alusel rakendatava Euroopa kvaliteediraamistiku loomise üle ning nõuab, et põhimõtete rakendamist tuleks jälgida kavandatud kvaliteedikriteeriumide abil, sidusrühmi kaasava avatud koordineerimismeetodi menetluse teel;

60. tunneb heameelt, et oma vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi teatise põhilisi algatusi käsitlevas lisas teeb komisjon ettepaneku luua valdkondlikul tasandil vabatahtlikkuse alusel rakendatav Euroopa kvaliteediraamistik, mis käsitleks sotsiaalteenuseid, hõlmates ka pikaajalist hooldust ja kodutuse probleemi; soovitab, et raamistik peaks hõlmama ka lastehooldust, puuetega inimesi ja sotsiaalmajutust ning selles tuleks olulise indikaatorina kasutada võimaluste võrdsust;

61. palub Euroopa Komisjonil kattuvuste vältimiseks täpsustada vabatahtlikkuse alusel rakendatava kvaliteediraamistiku ja Promotheuse programmi vahelist seost; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid vabatahtlikkuse alusel rakendatavat kvaliteediraamistikku olemasolevate järelevalve ning kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide koostamiseks või täiustamiseks vastavalt iga liikmesriigi vajadustele; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kvaliteediraamistiku toimimist hindama põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 26 alusel;

62. rõhutab, et nii meeste kui naiste suhtes inimväärsed töötingimused, mis on stabiilsed ning vastavad liikmesriikide seadustele ja tavale, koos korrapärase kvaliteedikoolituse ning kasutajate osaluse ja neile õiguste andmisega, võttes arvesse soolist perspektiivi, on kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamiseks väga olulised; rõhutab, et vabatahtlikel on üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas väärtuslik roll, kuid nad ei saa asendada piisavat arvu professionaalse väljaõppega spetsialiste, nagu sotsiaaltöötajad ja üldine personal;

63. kutsub liikmesriike üles soodustama töökohtade loomist ning sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste sektori kasvupotentsiaali, pakkudes sisserändajatele ja ELi kodanikele korralikke töötingimusi ning juurdepääsu terviklikele sotsiaalkaitsesüsteemidele;

64. leiab, et sotsiaaltöötajate täidetavate ülesannete seas tuleks eriline tähtsus anda tegevusele, mis süvendab motivatsiooni töötada, õppida või ettevõtlust alustada, eesmärgiga saavutada sõltumatus;

65. on seisukohal, et vabatahtlikkuse alusel rakendatava kvaliteediraamistiku põhimõtteid võiks kasutada selleks, et neile toetudes määratleda teenuste kvaliteedi kriteeriumid, mida tuleks kohaldada avalike hangete, avalike pakkumiste ja hankelepingute, sealhulgas allhankelepingute muudetud eeskirjade suhtes;

66. teeb ettepaneku, et vabatahtlikkuse alusel rakendatava kvaliteediraamistiku edasisel täiendamisel lisataks sellesse viide rahastamisele ja teenusosutaja staatusele;

67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide parlamentidele ja valitsustele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

SELETUSKIRI

Alates sellest, kui Hasse Ferreira esitas 2007. aastal üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta raporti, on maailmas palju muutunud. Esiteks varises tolle aasta lõpus kokku komisjoni ja nõukogu poolt paljude aastate jooksul igati toetatud vähereguleeritud majanduse mudel. Teiseks toetab ja edendab üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid Lissaboni lepinguga loodud uus õiguslik ja poliitiline keskkond. Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on meie ühiskonna olulised sotsiaalsed ja majanduslikud nurgakivid. Nende rahastamiseks on vaja leida piisavalt vahendeid. Käesolevas raportis püütakse leida võimalusi, kuidas pakkuda üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ja kasutajate probleemidele järkjärgulisi ja otsustavaid lahendusi. Eriti oluline on luua asjale pühendunud ja alt üles suunatud ametiasutus, kuhu kuuluvad kõigi sidusrühmade esindajad ja kes teeb kindlaks ja viib läbi vajalikud reformid.

Majanduskriis

Kriis on põhjustanud suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, sh majandusseisaku ning tööpuuduse ja vaesuse tohutu suurenemise. Mõne liikmesriigi võlg ja eelarvepuudujääk on erapankade laenude sotsialiseerimise tagajärjel jõudnud kriisitasemele. Selle olukorra põhjustatud eelarvesurve on muutnud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste rahastamise väga pingeliseks ning suurendanud veelgi survet, mida nendele teenustele avaldab neoliberaalne majandusmudel, milles neid teenused peetakse võimalikeks lisateenusteks. See on suurendanud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ja kodanike pikaajalist muret seoses aluslepingute komisjonipoolsest tõlgendamisest tulevate piirangutega selles osas, kuidas üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid rahastada ja osutada.

Nõukogu ja komisjoni praeguses poliitikas rõhutatakse eelarve konsolideerimist, mis tähendab stabiilsuse ja majanduskasvu pakti võla ja eelarvepuudujäägi kriteeriumide taastamist, kuigi kriis näitas, et terve majanduskeskkonna tagamiseks on stabiilsuse ja majanduskasvu pakt täiesti ebapiisav vahend. Nende probleemide lahendamist puudutavas arutelus tuleb käsitleda ka seda, kuidas päästa Euroopa sotsiaalne mudel täielikust hävingust. Selle asemel, et leida üldist huvi pakkuvatele teenustele kulutatavate summade, maksude ja stiimulite vahel iga liikmesriigi jaoks õige tasakaal − mis aitaks meie riikide majandusel püsivalt kasvada ning vähendada riigivõlga ja eelarvepuudujääki mõistliku aja jooksul nii, et saavutatakse hallatav määr −, on eelistatud pimedat ideoloogilist lähenemist. Suur roll, mis üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel praegusel ajal julgeoleku ja majanduskasvu edendamisel võib olla, on seni suuresti tähelepanuta jäetud.

Lissaboni leping

Lissaboni lepingu uus õiguslik ja poliitiline potentsiaal võib targal kasutamisel aidata seda Euroopa sotsiaalse mudeli olulist osa uuendada. Kriisi vastumeetmetes võib peituda võimalus võtta uuesti poliitiline kohustus tegeleda universaalsete üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste sotsiaalse ja majandusliku rolliga.

Aluslepingu sätted (Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 3 ja ELi toimimise lepingu artikkel 9) annavad meile mandaadi edendada nüüdisaegset sotsiaalset turumajandust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused on Euroopa sotsiaalse mudeli lahutamatu osa. Protokollis nr 26 on selgelt sätestatud liikmesriikide kohustused selliste teenuste osutamisel ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud kodanike õigus üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele.

Käesolevas raportis püütakse leida võimalusi, kuidas pakkuda üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ja kasutajate probleemidele järkjärgulisi ja otsustavaid lahendusi. Raportis tehakse kindlaks õigusaktid ja poliitika, mille edendamisel saaksid nii majanduslikud kui ka mittemajanduslikud ühist huvi pakkuvad sotsiaalteenused täita oma normaalset funktsiooni ning aidata meil kriisist väljuda ning saavutada 2020. aasta sotsiaalse ja majandusstrateegia eesmärgid, nagu 2010. aasta detsembris märkis tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu.

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste sotsiaalne roll

Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused kuuluvad üldist huvi pakkuvate teenuste alla ning levinuima tõlgenduse kohaselt liigitatakse need vahel ekslikult majanduslikeks teenusteks. Üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel ja nende kasutajatel on üldhuviteenuste üldise olemusega võrreldes rida eriomadusi. Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused hõlmavad lisaks tervishoiuteenustele nii kohustuslikke kui ka täiendavaid kõigile kättesaadavaid teenuseid, mida osutatakse otse inimesele ning millel on ennetav ja sotsiaalset sidusust ning kaasatust soodustav roll ning mis muudavad sotsiaalsed põhiõigused teostatavaks.

Kõigile kättesaadavad kvaliteetsed teenused valdkondades, nagu tervishoid, haridus ja lapsehoid, ning olulised võrguteenused, nagu transport, energia ja telekommunikatsioon tagavad terve, aktiivse, ühtekuuluva ja kaasava ühiskonna ning need on olulised tööhõive suurendamiseks ning konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse edendamiseks.

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste majanduslik roll

Üldist huvi pakkuvatel teenustel on suur osa tööhõives, majanduslikus aktiivsuses ja ostujõus. Komisjoni teises iga kahe aasta järel esitatavas aruandes osutatakse, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused moodustavad 5% majandustoodangust ning annavad tööd ligikaudu 21,4 miljonile inimesele.

Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP)[27] hinnangul annavad üldist huvi pakkuvate teenuste osutajad ELis otseselt 26% (2412 miljardit eurot) SKPst ning annavad tööd 64 miljonile inimesele, kellest üks kolmandik töötab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonnas.

Eurofound on juhtinud oma elukvaliteedi uuringutes[28] tähelepanu sellele, et üks olulisemaid võimalusi kodanike elukvaliteedi parandamiseks, täieliku ühiskonda kaasamise tagamiseks ja sotsiaalse ning territoriaalse sidususe saavutamiseks on pakkuda ning edendada üldhuviteenuseid ja üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid, mida osutavad kas riigi ministeeriumid ja ametid, kohalikud omavalitsused või sotsiaalmajanduslikud ettevõtted ja toimijad, nagu vastastikused ühingud, kooperatiivid ja vabatahtlike organisatsioonid.

Rahastamine

ELi solidaarsuspõhimõtte järgimine, oluliselt suurem ELi eelarve nõrgema majandusega riikide abistamiseks, Euroopa Investeerimispanga suurem roll ning ELi võlaameti loomine võlakulude stabiliseerimiseks tagavad majanduse kiirema elavnemise ja tugevama Euroopa Liidu ja seda ajal, mil ELi nõrgestavad järjest suuremad tsentrifugaaljõud. Berési raportis esitatud kuni 0,5% üleeuroopaline finantstehingumaks annaks aastas 200 miljardit eurot tulu.

REFORMI EDENDAMISE ALGATUS

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumisega tegelevad ametiasutused vajavad oma teenuste ja kulutuste jaoks selget õiguslikku alust. Komisjoni moodustatud teabe- ja selgitusteenistus on oluline teenuseosutajate jaoks ning nende teenuste ajakohastamine on teretulnud. Komisjoni selgitusmeetmed ei ole siiski kaotanud õiguslikku ebakindlust. Euroopa Kohtul tuleb lahendada küsimused, mis peaks olema sätestatud õigusaktides. Demokraatliku ja tõhusa otsuste tegemise protsessi seisukohast ei saa selle olukorraga rahul olla.

Üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid osutavad vabatahtlikkuse alusel töötavad ja sotsiaalmajanduslikud ettevõtted, kellel on vähe ressursse või haldusstruktuure, võivad hanke-ja riigiabieeskirjade bürokraatlike nõuete tõttu maksejõuetuks muutuda. See piirab nende suutlikkust ja kohalike omavalitsuste soovi kasutada neid organisatsioone teenuste osutamiseks ja uuenduslike teenuste katsetamiseks.

Eesmärk on luua ja tagada üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele kõigi meie käsutuses olevate vahendite abil kindel ja paindlik raamistik, mis tagab, et kaubandusettevõtetele mõeldud eeskirjad toetaks Euroopa Liidu sotsiaalseid eesmärke, mitte ei takistaks nende saavutamist.

Raportöör on seisukohal, et reformipakett peaks sisaldama üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat raammäärust¹, milles kasutatakse üldhuviteenuste määratlemiseks ja ühtse turu eeskirjade mõju piiritlemiseks ELi toimimise lepingu artiklit 14. Määruses võiks eristada majanduslikke ja mittemajanduslikke üldhuviteenuseid ning konsolideerida ja selgitada üldpõhimõtteid ja ühiseid tingimusi selliste teenuste tulemuslikuks toimimiseks. Nõukogu ja komisjoni poliitika tõttu on siiski ebatõenäoline, et sellist õigusakti oleks võimalik lähitulevikus vastu võtta. Lahendusi on aga vaja kohe praegu.

Käesolevas raportis on esitatud reformikava, milles käsitletakse probleeme, mida hanke- ja riigiabieeskirjad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamisel tekitavad, samuti muid probleeme, ja tehakse ettepanekuid, kuidas riiklikud ja kohalikud ametiasutused saaksid üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid paindlikult rahastada ja osutada. Reformides tuleks käsitleda muu hulgas sotsiaalmajanduslike ettevõtete ja asjaosaliste ja vabatahtlike organisatsioonide rolli üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamisel. Reformidega tuleks riiklike ja kohalike sotsiaalsete ja kvaliteedikriteeriumide järgmine muuta hanke- ja allhankelepingutes kohustuslikuks. Ühtlasi tuleb käsitleda üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamisel näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist. Vaja on ka ELi õigusakti, mis lubaks vastastikustel ühingutel tegutseda riikidevahelisel tasandil.

Paljudest sidusrühmadest koosnev töörühm

Üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid käsitlev ambitsioonikas reformikava eeldab ennekõike ametlikku raamistikku vajalike reformide elluviimiseks. Käesolevas raportis tehakse ettepanek luua paljudest sidusrühmadest koosnev kõrgetasemeline töörühm, mida toetatakse üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kolmanda iga kahe aasta järel toimuva foorumi soovitustes. Töörühmale antaks volitused taotleda ulatuslikku konsensust mitmesuguste ettepanekute üle, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi, komisjoni, sotsiaalkaitsekomitee, sotsiaalpartnerite ning teenuste osutajaid ja kasutajaid esindavate organite ettepanekud; samuti teha kindlaks meetmed ja õiguslikud kohandused, mida on vaja kvaliteetsete standardite kehtestamiseks ning õiguskindluse suurendamiseks,

___________________________

¹ Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määruse eelnõu: [e-mail].

et tagada selle sotsiaalse ja majandusliku rolli täielik täitmine, mis üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel Euroopa ühiskonnas saab olla. Töörühma liikmeskond koosneks ülalnimetatud organisatsioonide esindajatest ning seda peaks juhtima sotsiaalküsimuste peadirektoraat. Liikmete hulka kuuluksid ka konkurentsi peadirektoraadi, siseturu peadirektoraadi, keskkonna peadirektoraadi ja tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi esindajad. Töörühma mandaat oleks kõigepealt kaks aastat ja eesmärk oleks koostada eduaruanne üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid käsitleva neljanda iga kahe aasta järel toimuva foorumi jaoks, mille kohta on ka käesolevas raportis ettepanek tehtud.

Veel üks idee, mis väärib kavandatava töörühma poolt kaalumist, tuleb UNIOPSSilt¹, kes on teinud ettepaneku luua üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste Euroopa ressursikeskus. See võiks olla ELi tasandi tehniline kontaktpunkt liikmesriikide, komisjoni ja kodanikuühiskonna vahel. See võiks edendada tõhusat ELi õigusraamistikku, lihtsustada investeerimist, edendada parimate tavade vahetamist, koguda statistilisi andmeid ja korraldada võrdlevaid uuringuid. Sellega võiks konsulteerida kõigi selliste õigusaktide algatuste osas, mis mõjutavad üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid. Monti 2010. aasta raportis „Ühtse turu lõpuleviimine” on märgitud, et üldist huvi pakkuvatel teenustel on oluline majanduslik ja sotsiaalne roll, ja jõutud järeldusele, et vaja on uut üldist õigust lairibaühendusele ja pangateenustele. Nende ja selliste probleemide, mis tulevad ühtse turu õigusaktide mõjust üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, reguleerimiseks on vaja õigusakte.

Vabatahtlikkuse alusel rakendatavad Euroopa kvaliteedistandardid

Kodanikel on õigus kvaliteetsetele üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele. Selles osas on tehtud palju tööd, sh kodanikuühiskonna esindajatega, ning oleme praegu üsna lähedal vabatahtlikkuse alusel rakendatava Euroopa kvaliteediraamistiku vastuvõtmisele. Kuid vabatahtlikkuse alusel rakendatavas Euroopa kvaliteediraamistikus on lünki, millele käesolev raport püüab lahendusi leida. Kvaliteedi jaoks on peamine, et austataks inimväärikust ja põhiõigusi, et teenused oleksid kaasavad, et teenus annaks kasutajatele õiguse ise otsuseid langetada, et teenused oleks terviklikud ja järjepidevad, et teenuseid osutataks koostöös kogukondade ja teiste asjaosalistega, et teenuseid osutaksid välja õppinud asjatundjad, kes töötavad inimväärsetes tingimustes, et teenuste haldamine oleks läbipaistev ja teenused vastutustundlikud.

Järeldus

Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühing, Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon, teenuseosutajad, nagu Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus, paljud kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ja kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonid, nagu Solidar, Euroopa sotsiaalvõrgustik, Sotsiaalplatvorm, REVES, BAGFW, AIM, MEPLF, Eurodiaconia, CEDAG, REIF ja Eurocities, on esitanud palju muid ettepanekuid. Kaalusin hoolikalt kõiki seisukohti. Kõik need on esitatud kogemuste põhjal ning väärivad aktiivset ja tõsiselt võetavat süsteemset ja terviklikku analüüsi näites kavandatud töörühma poolt.

Teenuse osutajate ja kasutajate esile tõstetud probleemid tuleb kiiresti lahendada. Majandus- ja tööhõivekriisi tõttu vajavad kodanikud senisest veelgi rohkem kvaliteetseid üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid ning ka majandus ja ühiskond vajavad nendest teenustest saadavaid eeliseid.

_________________________

¹ UNIOPSS:http://www.uriopss-picardie.asso.fr/resources/trco/pdfs/2010/J_octobre_2010//57908EuropeaManifesto_SSGIoct2010.pdf.

• [1]  ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.
• [2]  ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.
• [3]  ELT L 315, 3.12.2007, lk 1.
• [4]  ELT L 376, 27.12.2006, lk 36-68.
• [5]  ELT L 298, 7.11.2008, lk 20-29.
• [6] ^. Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0223.
• [7] ^. Komisjoni teatisele KOM(2008)0418 lisatud komisjoni talituste töödokument „Iga kahe aasta järel esitatav aruanne üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta”.
• [8] ^. ELT C 307, 18.11.2008, lk 1.
• [9] ^. Täiskogu istungi arutelud, kolmapäev, 6. oktoober 2010, Brüssel – päevakorrapunkt 13, Lissaboni lepingu sotsiaalmäärused
• [10] . Professor Mario Monti aruanne Euroopa Komisjoni presidendile, 9. mai 2010.
• [11] . Euroopa Liidu Nõukogu, dokument 16062/08, ADD1, 20. november 2008.
• [12] . SPC/2010/10/8 lõplik.
• [13] . ELi Nõukogu, dokument 6500/10, 15. veebruar 2010.
• [14] . Esimene üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste foorum, 17. september 2007, Lissabon, eesistuja Portugal; teine üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste foorum, 28. ja 29. oktoober 2008 eesistuja Prantsusmaa; kolmas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste foorum, 26. ja 27. oktoober, Brüssel, eesistuja Belgia.
• [15] . Euroopa Liidu Nõukogu, dokument 6624/11, ECOFIN 76, SAN 30, 18.02.2011.
• [16] . Nõukogu kohtumine, Brüssel, 16. ja 17. detsember 2008, üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, lk 18.
• [17] . Arvamus CdR 181/2006 lõplik KOM(2006)0177 kohta, ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 141.
• [18] . ELT C 306 E, 15.12.2006, lk. 277.
• [19] . ELT C 301 E, 13.12.2007, lk. 277.
• [20] . ELT C 9 E, 15.1.2010, lk. 11.
• [21] . ELT C 76 E, 25.3.2010, lk. 16.
• [22]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0371.
• [23] . Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2010)0173.
• [24]  http://www.eurofound.europa.eu/surveys/eqls/2007/index.htm.
• [25] ¹ Eurofoundi elukvaliteedi uuringud http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef09108.htm.
• [26] . Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide avaldus, 11. märts 2011.
• [27]  CEEP: Mapping of the Public services: http://www.ceep.eu/images/stories/pdf/Mapping/CEEP_mapping%20experts%20report.pdf.
• [28]  Eurofoundi elukvaliteedi uuringud http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef09108.htm.

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (23.3.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta
(2009/2222(INI))

Arvamuse koostaja: Sophie Auconie

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. arvestades, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aitavad suuresti kaasa aluslepingutes sätestatud ELi eesmärkide saavutamisele, eelkõige majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele, kutsub komisjoni üles kasutama Monti-Kroesi paketi hindamist ja läbivaatamist, et jätkata jõupingutusi ühenduse eeskirjade kohaldamise jälgimiseks ja täpsustamiseks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas, rakendades kohandatud ja kõnealuse valdkonna avaliku sektori asutuste seisukohalt tõhusat lähenemisviisi, milles võetakse arvesse sotsiaalteenuste korralduslikku eripära, õiguslikku seisundit ja tugevalt kohalikku iseloomu, samuti liikmesriikide kohustust neid teenuseid organiseerida ja rahastada;

2. rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste organiseerimiseni liikmesriikides on jõutud ajaloolise arengu kaudu ja see on erinevate kultuuritraditsioonide tulemus, seetõttu ei ole soovitatav ega ka võimalik luua ühtset ja kõigile sobivat Euroopa mudelit, ning selle asemel tuleks kasutada paindlikku lähenemist, mis – järgides subsidiaarsuse põhimõtet – peab samas võtma nõuetekohaselt arvesse ka piirkondlike ja kohalike ametivõimude õigust kohalikke asju ise otsustada ja jätma piisavalt ruumi konkreetsete arengute jaoks vastavalt liikmesriikides kasutatavatele erinevatele organisatsioonilistele vormidele;

3. on seisukohal, et ühtne ELi raammäärus kõigi üldhuviteenuste kohta ei ole sobiv vahend selles valdkonnas õiguskindluse tekitamiseks;

4. palub komisjonil võtta vastu suunava dokumendi, millega luuakse metoodika kõnealuse valdkonna avaliku sektori asutustele ja esitatakse suunised ELi eeskirjade kohaldamiseks; peab selles kontekstis soovitavaks pakkuda kohalikele ametivõimudele rohkem koolitust, et likvideerida õiguskindlusetus hankemenetlustes;

5. palub komisjonil kaaluda võimalust esitada de minimis määrus, milles käsitletakse üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid, või kohandada niisuguste teenuste de minimis piiri, et keskenduda ELi kontrollidele sellistele sotsiaalteenustele antava riigiabi üle, millel võib olla oluline mõju piiriülesele kaubandusele ELis;

6. palub komisjonil kaaluda võimalust laiendada teatamiskohustusest vabastamise kohaldamisala ilma piirita teistele üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste sektoritele, lähtudes kaalutlustest, mille alusel vabastati teatamiskohustusest haigla- ja sotsiaalelamusektor, ning võttes arvesse asjaolu, et siseturu praeguses arenguetapis ei ole konkurentsi moonutamise intensiivsus neis sektorites tingimata tuluga ja hüvitise summaga proportsionaalne; palub komisjonil vabastada teatamiskohustusest toetused, mis antakse võistleva pakkumismenetluse tulemusel sõlmitud lepingute alusel, võttes arvesse asjaolu, et olemasolevaid alternatiive võistlevale pakkumismenetlusele (sisemised pakkumised, autoriseerimisskeemid, volitamine jne) saab üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste spetsiifikaga paremini kohandada;

7. palub komisjonil suunata liikmesriike kasutama võistlevat pakkumismenetlust ainult nende teenuste puhul, millele on olemas tegelik ja loomulik pakkumine ja turunõudlus, kuna võistleva pakkumismenetluse kasutamine teenuste puhul, millele puudub tegelik ja loomulik turg, põhjustab tarbetuid kulusid ja halduskoormust;

8. palub komisjonil täpsustada, kuidas tuleks kasutada majandus- ja mittemajandustegevuse ja kaubanduse mõjutamise mõisteid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul, ja mõiste „sobiva hüvitise tase (...) selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjassepuutuva avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks vajalike sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtja oleks (...) kandnud” konkreetseid kohaldamistingimusi (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-280/00, Altmark);

9. rõhutab, et ülesande andmise akt on läbipaistvuse tagatiseks ja tuleb säilitada; palub komisjonil kaaluda, kas ülesande andmise ja liigse hüvitamise kontrolli eeskirjad on sotsiaalteenuste iseloomuga sobivad, ning kui ei ole, siis võtta meetmeid; rõhutab, et volitamise kohaldamisala (ülesande andmise akt) tuleks tõhustada, eeskätt suurema paindlikkusega eeskirjade kohaldamisel;

10. kuna üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on inimestele suunatud teenused ning rahuldavad ühiskonnas kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste vajadusi, võimaldades seega üksikisikutel täita olulist osa sotsiaal- ja majanduselus (nõukogu 6.–7. detsembri 2010. aasta järeldused), on seisukohal, et põhilised pangateenused tuleks lugeda üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ning nende suhtes tuleks kohaldada universaalteenuse osutamise kohustust, et tagada kättesaadavus, taskukohasus, läbipaistvus ja kõrge kvaliteet;

11. palub komisjonil esitada õigusakti ettepanekud projektivõlakirjade kohta, et tagada ELi puudutavate ja jätkusuutlike üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pikaajaline ja taskukohane rahastamine, eeskätt sotsiaaleluaseme valdkonnas (mis puudutab energiatõhusust hoonete renoveerimisel) ja avalike hoonete renoveerimisel;

12. rõhutab, et hüvitist ei tohiks arvutada ainult majanduslike ja finantskriteeriumite alusel, vaid arvesse tuleks võtta ka sotsiaalseid kriteeriumeid;

13. ootab Monti-Kroesi paketi hindamise tulemusi, millest selgub, kas ja kus on vaja täiendavat kohandamist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	16.3.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 6 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Wolf Klinz, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Íñigo Méndez de Vigo, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Marianne Thyssen, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sophie Auconie, Elena Băsescu, Saïd El Khadraoui, Danuta Jazłowiecka, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Sirpa Pietikäinen, Catherine Stihler

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (22.3.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta
(2009/2222(INI))

Arvamuse koostaja: Damien Abad

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aitavad täiel määral kaasa ELi lepingu artiklis 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 9 ja 14 sätestatud põhimõtete rakendamisele, eelkõige selles osas, mis puudutab kõrge konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse arengut ning liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamist;

2.  toonitab sellega seoses, et oluline on tugevdada ühtse turu sotsiaalset mõõdet ja arvestada paremini üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eripäraga, soodustades pragmaatilist lähenemisviisi, mille kohaselt esmane on nende teenuste kättesaadavus, universaalsus, võrdsus, kvaliteet ja tõhusus;

3.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopas on palju erinevaid avalike teenuste mudeleid, ja asjaolule, et aruteludes, mille käigus täpsustatakse seost Euroopa ning riigi, kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel, tuleks juhinduda subsidiaarsuse põhimõttest;

4.  kordab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused arenevad jätkuvalt vastavalt uutele majanduslikele, sotsiaalsetele, institutsioonilistele ja tehnoloogilistele arengutele; palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata üldist huvi pakkuvate teenuste infrastruktuuri, korralduse ja rahastamise ajakohastamist, võttes arvesse pidevaid muutusi siseturul ja Euroopa kodanike põhilisi vajadusi;

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste poliitilise tähtsuse edendamine

5.  on arvamusel, et pidades silmas nende teenuste kohta Euroopas, eriti majanduskriisi taustal, peaks EL tunnistama nende tähtsust; palub sellega seoses komisjonil uurida, kas Euroopa sotsiaalteenuste vaatluskeskuse loomine oleks asjakohane vahend selleks, et koguda teavet liikmesriikide mitmesugustest allikatest ning edendada head tava Euroopa, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil;

6.  palub komisjonil samuti ajakohastada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste küsimuste ja vastuste veebilehte ning luua metoodika, mis on paremini kohandatud avalikke teenuseid pakkuvatele ametiasutustele ja ettevõtjatele ning on arusaadav, vahetult kohaldatav ja kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes;

7.  rõhutab sotsiaalkaitsekomitee poolt 2010. aastal vastu võetud sotsiaalteenuste vabatahtliku Euroopa kvaliteediraamistiku kasulikkust, et selgitada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kvaliteeti käsitlevaid üldisi mõisteid; soovib, et määrataks kindlaks ühised koordineerimisvahendid, et optimeerida vabatahtliku raamistiku kasutust ja vahetada parimaid tavasid, eesmärgiga määrata kindlaks võrreldavad kvaliteedinäidikud;

8.  palub komisjonil teha jätkuvalt jõupingutusi selleks, et määrata kindlaks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eriomadused ning leida ühine ja vastuvõetav üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste määratlus, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide vastutust ja võttes arvesse kõnealuste teenuste erinevusi Euroopa tasandil;

Sotsiaalteenuste majandusmõõtmega arvestamine

9.  tuletab meelde, kui olulised on üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused ELi kogutööhõive ja liikmesriikide rahanduse seisukohast; peab seoses majandus- ja eelarvekriisiga oluliseks võtta omaks tasakaalustatud lähenemisviis, mille aluseks on sotsiaalteenuste kvaliteedi ja järjepidevuse säilitamine ning nende tõhususe parandamine;

10. on seetõttu arvamusel, et tuleks korraldada arutelu esiteks mõistete täpsustamise üle, eelkõige seoses volitamise mõistega ning avalike hangete eeskirjadele vastamise ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste seose üle, pidades eriti silmas selliseid uusi haldusviise nagu sisehange ja koostöö kohalike ametiasutuste vahel, ning teiseks kvalitatiivsete kriteeriumide suurema tähtsuse üle hankekonkursil osalevate pakkumiste valikul, et tagada VKEde ja teiste organisatsioonide osalemine võrdsetel alustel;

11. juhib kõnealuses kontekstis tähelepanu teenusepakkujate vahelist konkurentsi reguleerivatele eeskirjadele ja tuletab meelde aluslepingu üldpõhimõtteid (diskrimineerimiskeeld, võrdne kohtlemine, proportsionaalsus), mis peaksid tagama ausa konkurentsi üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid osutavate riiklike ja eraettevõtjate vahel;

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste raamistiku määratlemine

12. toonitab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega seonduv õiguslik ebakindlus tuleb lahendada; väljendab heameelt selle üle, et komisjon ajakohastas suuniseid, mis käsitlevad riigiabi, avalike hangete ja ühtse turu eeskirjade kohaldamist üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul, kuid tuletab meelde, et see ei ole piisav, kuna eeskirjad tekitavad paljude osaliste jaoks probleeme; palub komisjonil neid eeskirju lihtsustada;

13. võtab teadmiseks Monti raportis tehtud ettepanekud, eelkõige ettepanekud kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ja protokolli nr 26; arvab, et on oluline lähtuda edasises tegevuses pragmaatilisest lähenemisviisist, mis võimaldaks kindlaks teha tegelikke probleeme ja nende võimalikke lahendusi; kutsub komisjoni üles viima koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga läbi põhjaliku uuringu ühist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste toimimise valdkonnas, näiteks eakatele suunatud teenuste sektoris, mille osa saab olema väga oluline, sest ELis toimuvad lähitulevikus märkimisväärsed demograafilised muutused;

14. palub liikmesriikidel kindlustada, et üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid osutavad riiklikud ja eraettevõtjad peaksid kinni kvaliteedinõuetest; palub komisjonil lisaks teabele liikmesriikide heade tavade kohta koguda teavet ka siseriiklike kvaliteedinõuete kohta;

15. väljendab heameelt komisjoni algatuse üle parandada läbipaistvust ja teadlikkust riigiabi, riigihangete, avaliku ja erasektori partnerluse ja kontsessiooni valdkonnas, arendades kommunikatsioonivahendeid sotsiaalteenuste valdkonnas; osutab siiski, et paljud probleemid on veel lahendamata ning eeskirju tuleks kohandada vastavalt kohalike ametiasutuste ja väikeettevõtjate vajadustele, mistõttu komisjon peaks jätkama selge seadusliku aluse loomist ja andma teavet ELi eeskirjade kohaldamise kohta, et üldist huvi pakkuvad teenused suudaksid täita oma ülesannet ja parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti;

16. juhib tähelepanu sellele, et Euroopas on palju erinevaid avalike teenuste mudeleid ja seepärast tuleks aruteludes, mille käigus selgitatakse seost Euroopa ning riikide ja kohalike tasandite vahel, juhinduda ka subsidiaarsuse põhimõttest.

17. rõhutab, et oluline on teenuseosutajate ja sidusrühmade parem koostöö üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas ning kasutajate suurem kaasamine, et määrata paremini kindlaks ootused ja parandada kvaliteeti;

18. juhib tähelepanu asjaolule, et suur hulk sotsiaalteenuseid on siseturu teenuseid käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud; loodab, et komisjon teeb peagi kokkuvõtte sellest, kuidas on sotsiaalteenuste väljajätmist käsitlevad sätted riiklikku õigusesse üle võetud.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.3.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Gianni Pittella, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Kyriacos Triantaphyllides, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Damien Abad, Cornelis de Jong, Ashley Fox, Constance Le Grip, Pier Antonio Panzeri, Antonyia Parvanova, Sylvana Rapti, Amalia Sartori
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Michael Gahler

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (13.4.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta
(2009/2222(INI))

Arvamuse koostaja: Luís Paulo Alves

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et ELi areng põhineb sotsiaalsel turumajandusel, ning et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 ja selle protokollis nr 26 tunnistatakse, et üldhuviteenused on Euroopa sotsiaalse mudeli lahutamatu osa, kusjuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu ülesanne on määrata kindlaks nende põhimõtted ja tingimused, ilma et see piiraks riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste pädevust;

B.  arvestades, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, nende kvaliteet ja tõhusus on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel olulise tähtsusega ja mõjutavad positiivselt majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust,

1.  tuletab meelde, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste korraldusmudelites esineb liikmesriigiti erinevusi, mida tuleb austada vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele; pooldab heade tavade levitamist ja oskusteabe ülevõtmist nendelt liikmesriikidelt ja piirkondadelt, kes on üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumises kõige kogenumad, kuna see on nende teenuste tulevase arengu seisukohast otsustavalt tähtis;

2.  rõhutab, et piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on sotsiaalteenuste osutamisel otsustav roll, ning et liikmesriigid peavad selliste teenuste kindlaksmääramisel nende arvamust arvesse võtma;

3.  kutsub liikmesriike üles ajal, mil kodanikud kasutavad üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid raske majanduskriisi tõttu senisest veelgi enam, kindlustama, et võimu detsentraliseerimisega, andes selle piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele, kaasneksid ka piisavad eelarvelised vahendid;

4.   rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste struktureeriv ja kaasav põhiolemus toetab asjakohasel, kasulikul ja tulemuslikul moel kõigi piirkondade arengut, võimaldades riigi ning kohalike või piirkondlike ametiasutuste osalust avaliku ja erasektori rahastamise abil; on arvamusel, et nende teenuste säilitamine maa- ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades on eriti oluline, ning rõhutab ühtlasi, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aitavad olulisel määral vältida habraste ja tõrjutud kogukondade eraldamise ohtu;

5.  rõhutab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused hõlmavad ka mittemajanduslikku tegevust, mille suhtes õigustatult ei kehti siseturu eeskirjad ja mis aitab saavutada Euroopa Liidu territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon vastaks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ja korraldajate õiguskindluse vajadusele olemasolevas õigusraamistikus, kasutades Monti-Kroesi paketi käimasolevat läbivaatamist sotsiaalteenuste osutamise konkreetsete lahenduste pakkumiseks; palub komisjonil teha avalikele asutustele kättesaadavaks Euroopa Liidu eeskirjade korrektse kohaldamise metoodika;

7.   kutsub komisjoni üles uurima piirkondliku koostöö võimalikkust üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas, et õigeaegselt kõrvaldada kõik rahastamiseeskirjadest tulenevad võimalikud takistused;

8.  pooldab üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku kohaldamist;

9.  on veendunud, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas rohkem rakendama avaliku ja erasektori partnerlust, et seeläbi suurendada nende teenuste tõhusust ja kättesaadavust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.4.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Catherine Bearder, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Alain Cadec, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Elie Hoarau, Danuta Maria Hübner, Juozas Imbrasas, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Jacek Olgierd Kurski, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Karima Delli, Richard Falbr, Marek Henryk Migalski, Elisabeth Schroedter, Patrice Tirolien, Derek Vaughan, Sabine Verheyen

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (26.4.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta
(2009/2222(INI))

Arvamuse koostaja: Siiri Oviir

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel on oluline koht sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu võitlemisel, inimõiguste ja -väärikuse kaitsmisel ning sotsiaalse õigluse ja kaitse, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, põlvkondadevahelise solidaarsuse, lapse õiguste kaitsmise ning era- ja tööelu tasakaalustamise edendamisel, samuti majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamisel;

B.  arvestades, et sektoriline ja kutsealane eraldatus sotsiaalteenuste valdkonnas avaldab negatiivset mõju töötingimustele ja palgatasemele ning tasustamata kodust tööd teevad ning laste ja eakate eest hoolitsevad peamiselt naised;

C. arvestades, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, eriti laste, eakate ja muude ülalpeetavate hooldusteenuste kättesaadavus, on vajalikud naiste ja meeste võrdse osalemise tagamiseks tööturul, hariduses ja koolituses;

D. arvestades, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste laiendamine on olnud tõukejõuks suurema arvu naiste kaasamisel tööturule,

1.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid säilitaksid kergesti kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed sotsiaalteenused kiire majanduskasvu perioodiga võrdsel tasemel ning tagaksid nende teenuste kättesaadavuse soost, sissetulekust, rassist või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või tööhõivetingimustest olenemata; on seisukohal, et sotsiaalteenused on soolise võrdõiguslikkuse tagamise seisukohast otsustava tähtsusega, sest koos tervishoiu- ja lastehoiuteenustega on neil väga oluline osa jõupingutustes, mille eesmärk on suurendada naiste tööhõive määra ja võrdsust üldisemalt;

2.  rõhutab tungivalt vajadust hoida ära sellise olukorra tekkimine, kus praegune finants- ja majanduskriis ning edasised majanduslikud väljavaated seavad ohtu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste arengu, sest see pidurdaks pikas perspektiivis tööhõive- ja majanduskasvu ELis, maksude laekumist, iibe tõusu ning naiste ja meeste võrdsuse edendamist;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste laiendamine on olnud suurema arvu naiste tööleasumise peamiseks tõukejõuks, ning viitab 2008. aasta tööjõu-uuringule, millest nähtub, et 79% tervishoiuteenuste, 81% hoolekandeasutuste teenuste ja 83% sotsiaalteenuste valdkonnas töötajatest on naised;

4.  kutsub liikmesriike töötama välja nüüdisaegseid ennetavaid heaolustrateegiaid, et tagada sotsiaalvaldkonna kulutuste tõhusus ja tulemuslikkus, võttes sealjuures arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid; märgib, et need poliitikameetmed, mille hulka kuuluvad kõigile avatud tööturu edendamine, ennetustegevus ja rehabilitatsioon, võivad alguses vajada rohkem vahendeid, kuid peaksid pikemas perspektiivis tooma kaasa kulude kokkuhoiu ning teenuste kvaliteedi paranemise;

5.  nõuab selleks, et kohandada teenused nii täpselt kui võimalik kasutaja konkreetsetele vajadustele ja parandada nende kvaliteeti, suurema tähelepanu pööramist koolituste ja ettevalmistuskursuste vajadusele inimeste jaoks, kes töötavad eriti haavatavate rühmadega, nagu lapsed, probleemsed noored ja eakad;

6.  toonitab asjaolu, et olukorras, kus vajadus teenuste järele muutub järjest keerukamaks ja komplekssemaks, on oluline kasutajate vajadusi paremini arvestada ning anda neile suuremad volitused, võttes arvesse soolist mõõdet ja lihtsustades sotsiaalsetele õiguste kättesaadavust, eriti ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks üksikemade, puudega naiste, soolise vägivalla ohvriks langenud, sisserännanud, vähemusse kuuluvate või madalama kvalifikatsiooniga naiste ja vanemas eas naiste jaoks, kuna need rühmad on eriti haavatavad ja vaesusest rohkem ohustatud; palub komisjonil tagada ja säilitada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste üldine kättesaadavus ning esitada tõhusad strateegiad mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

7.  soovitab liikmesriikidel üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste määratlemisel võtta arvesse soopõhiseid teenuseid, eriti nõuande- ja sotsiaalteenuseid, mis on mõeldud eelkõige naistele, ja olulisi teenuseid, mis aitavad parandada naiste elukvaliteeti ja võrdsust, nt tervishoiuteenused, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenused, haridus ja eakate hooldus;

8.  nõuab, et komisjon kasutaks võrdsete võimaluste edendamist üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tulemuslikkuse hindamise näitajana;

9.  rõhutab, et majandus- ja finantskriis ning kokkuhoiupoliitika, mille liikmesriigid on kehtestanud, ei tohiks vähendada üldist huvi pakkuvatesse sotsiaalteenustesse investeerimist, vaid nende teenuste olulisust arvesse võttes tuleb neid hoopis veelgi tõhustada, et teenused vastaksid naiste vajadustele;

10. palub komisjonil ja liikmesriikidel viia läbi erinevate üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste soolise mõju hindamine ja tagada, et kavandatavate ELi meetmete soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist hindamisest saab korrapärane ja läbipaistev, käegakatsutavaid tulemusi andev protsess ning et kõigi ELi ja riiklike kavade ja poliitikameetmete puhul arvestatakse eelarve koostamisel soolise võrdõiguslikkusega; palub ühtlasi komisjonil lisada oma järelevalvearuannetesse ka soolise võrdõiguslikkuse küsimus;

11. kutsub liikmesriike tagama pere- ja tööelu ühitamise poliitika abil juurdepääsu kättesaadavatele, taskukohastele, kvaliteetsetele ja mitmekesistele lastehoiuvõimalustele, mida on kirjeldatud ka Barcelona eesmärkides, ning parandama eakatele ja ülalpeetavatele osutatavaid hooldusteenuseid, mis on oluline samm naiste ja meeste võrdsuse suunas, sest lastehoiuteenused mitte ainult ei hõlbusta naiste osalemist tööturul, vaid loovad ka töökohti; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et tunnustada tasustamata koduse töö tegijaid ning laste ja eakate eest hoolitsejaid, kes on peamiselt naised ja kellel on sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline roll;

12. märgib, et demograafiliste muutuste tõttu on hooldus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused üldiselt kasvav sektor, millel on potentsiaal luua töökohti nii naistele kui ka meestele; kutsub liikmesriike üles seda potentsiaali kasutama ning toetama alatasustatud ja alaväärtustatud sektoreid, kus naised on üleesindatud, tõstes selleks palku ning parandades infrastruktuuri ja kutsekoolitust;

13. kutsub liikmesriike ergutama sotsiaalpartnerite kokkuleppeid töö- ja eraelu ühitamise ning ettevõtluse ja piirkondlike algatuste alal ning võtma arvesse positiivseid meetmeid, mida on viimastel aastatel lepingute alusel rakendatud, samuti Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekte;

14. juhib tähelepanu vajadusele tagada, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused lihtsustaksid sotsiaalmajutuse kättesaadavust puudustkannatavate või tõrjutuse ohus naiste ning soolise vägivalla ohvriks langenud naiste jaoks, mõlemal juhul eriti siis, kui neil on ülalpeetavaid lapsi;

15. palub komisjonil tegutseda aktiivselt selleks, et saavutada eesmärk määrata kindlaks ja võtta vastu sotsiaalpartnerite vahel Euroopa tasandil kokku lepitud eeskirjade raamistik, millega kinnitatakse võrdõiguslikkusega seotud põhiõigusi ja laiendatakse soost tulenevaid õiguslikke tagatisi, mis puudutavad tööturule juurdepääsu, palga- ja töötingimusi, töö- ja pereelu ühitamise meetmeid, karjäärivõimalusi ja ohutust;

16. juhib tähelepanu asjaolule, et on äärmiselt oluline kindlustada kõige kaitsetumas olukorras naiste juurdepääs koolitusele ja tööhõiveteenustele, et tagada nende majanduslik sõltumatus ja täielik ühiskonda kaasatus;

17. märgib, et vältimaks raskusi kvalifitseeritud töötajate leidmisel, tööjõupuudust ja üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste kvaliteedi langust tulevikus, peaksid liikmesriigid pöörama rohkem tähelepanu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektoris töötavate inimeste piisava tasustamise küsimusele; juhib tähelepanu asjaolule, et just nendes sektorites on loodud hiljuti suurim arv töökohti, eelkõige naiste jaoks;

18. osutab vajadusele tunnustada senisest rohkem sotsiaalteenuste sektoris töötavaid inimesi, kellest enamik on naised, sest nende töö on raske, nõuab hoolivat suhtumist ja suurt isiklikku pühendumist ning neid töökohti ei peeta ühiskonnas eriti prestiižikaks;

19. palub liikmesriikidel edendada ka maksusoodustuste ja majanduslike eritoetuste abil kodus pakutavaid hooldus- ja tugiteenuseid eakatele ja kaitsetutele inimestele – kes on valdavalt naised – ning vähendada negatiivset mõju ülalpeetavaid pereliikmeid hooldavate sugulaste, eriti naiste tööhõivele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.4.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Zita Gurmai, Mary Honeyball, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Constance Le Grip, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Raül Romeva i Rueda, Nicole Sinclaire, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Eva-Britt Svensson, Marc Tarabella, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Izaskun Bilbao Barandica, Anne Delvaux, Christa Klaß, Katarína Neveďalová, Rovana Plumb

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 8 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Thomas Händel, Marian Harkin, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Françoise Castex, Silvia Costa, Julie Girling, Kinga Göncz, Sergio Gutiérrez Prieto, Richard Howitt, Jelko Kacin, Jan Kozłowski, Gesine Meissner, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner, Claude Turmes, Cecilia Wikström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	John Stuart Agnew