Menetlus : 2010/2235(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0264/2011

Esitatud tekstid :

A7-0264/2011

Arutelud :

PV 26/09/2011 - 21
CRE 26/09/2011 - 21

Hääletused :

PV 27/09/2011 - 8.13
CRE 27/09/2011 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RAPORT     
PDF 230kWORD 141k
8. juuli 2011
PE 456.969v02-00 A7-0264/2011

Euroopa liiklusohutus aastatel 2011–2020

(2010/2235(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Dieter-Lebrecht Koch

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020

(2010/2235(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi” (KOM(2009)0279);

–    võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (KOM(2011)0144);

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020” (KOM(2010)0389);

–    võttes arvesse nõukogu 2. ja 3. detsembri 2010. aasta järeldusi komisjoni teatise „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020” (16951/10) kohta;

–    võttes arvesse komisjoni hindamisuuringut 3. liiklusohutuse tegevusprogrammi kohta(1);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust „Poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020” (RK 296/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Euroopa kui liiklusohutusala” (MSK 539/2011);

–    võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 10. mai 2010. aasta resolutsiooni nr 64/255 liiklusohutuse suurendamise kohta;

–    võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammi kohta – liiklusõnnetuste ohvrite arvu vähendamine Euroopa Liidus 2010. aastaks poole võrra: jagatud vastutus(2);

    võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni liiklusohutuse kohta: kodanikele hädaabikõnede lähemale toomine(3);

–    võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammi kohta – vahekokkuvõte(4);

–    võttes arvesse oma 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kohta(5);

–    võttes arvesse oma 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni linnaliikluse korraldamise tegevuskava kohta(6);

–    võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide tõsiste rikkumiste eest kehtestatud karistuste kohta(7);

–    võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta(8);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0264/2011),

A.  arvestades, et 2009. aastal hukkus Euroopa Liidus maanteeliikluses üle 35 000 inimese ning rohkem kui 1 500 000 inimest sai vigastada;

B.  arvestades, et statistika järgi tuleb iga surmaga lõppenud liiklusõnnetuse kohta neli püsivate vigastuste, kümme raskete vigastuste ja 40 kergete vigastustega lõppenud liiklusõnnetust;

C.  arvestades, et liiklusõnnetuste sotsiaalset maksumust hinnatakse 130 miljardile eurole aastas;

D.  arvestades, et 3. tegevusprogrammis seatud eesmärki – vähendada liiklusõnnetuste ohvrite arvu Euroopa Liidus 2010. aastaks poole võrra – ei täidetud, ehkki liikluses hukkunute arv vähenes tunduvalt;

E.   arvestades, et ELis valitseb endiselt suhteliselt suur ühiskondlik sallivus liiklusõnnetuste suhtes ning maanteeliiklus nõuab igal aastal umbes sama palju ohvreid kui 250 keskmise suurusega reisilennuki allakukkumine;

F.  arvestades, et ühelt poolt on tarvis teha üha suuremaid pingutusi, et vähendada veelgi liiklusõnnetuste ohvrite arvu, ja teiselt poolt tuleb hoolitseda selle eest, et ohvrite koguarvu vähenemine ei tekitaks ükskõiksust;

G.  arvestades, et liiklusohutus on kogu ühiskonna kohustus;

H. arvestades, et 3. tegevusprogrammis kavandatud meetmetest on täielikult ellu viidud ainult 27,5%, ning arvestades, et seetõttu on vaja tunduvalt ambitsioonikamaid eesmärke ja meetmeid, et suurendada liiklusohutust rohkem, kui komisjon seni on ette pannud;

I.   arvestades, et teaduslikel andmetel põhinevate määruste ja direktiivide õiguslik raamistik ei ole veel ammendatud, ning arvestades, et Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine võib aidata säästa inimelusid;

J.   arvestades, et mitmed seadusandlikud meetmed liiklusohutuse suurendamiseks, näiteks direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta, on juba vastu võetud ja jõustuvad lähiaastatel;

K.  arvestades, et komisjon ei esitanud enne liiklusohutuse 3. tegevusprogrammi lõppemist ettepanekut uue tegevusprogrammi kohta;

L.   arvestades, et tõenäosus liikluses surma saada on jalakäijatel iga läbitud kilomeetri kohta üheksa korda suurem kui autosõitjatel, jalgratturitel seitse korda ja mootorratturitel 18 korda suurem;

M.  arvestades, et umbes 55% surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest toimub maapiirkondade teedel, 36% linnalistes asulates ja 6% kiirteedel;

N.  arvestades, et kui tööõnnetuste hulka arvata õnnetused, mis toimuvad igapäevastel sõitudel tööle ja töölt tagasi, siis on 60% surmaga lõppenud tööõnnetustest liiklusõnnetused;

O.  arvestades, et liikluses hukkunute arv on pidevalt vähenenud, kuid mootorratturite surmaga lõppevate õnnetuste arv püsib muutumatuna ja tõuseb paljudes kohtades;

P.   arvestades, et ühistransport on mitu korda ohutum kui erasõidukiga liiklemine;

R.  arvestades, et veoautode pimeala on jalgratturitele ja jalakäijatele eluohtlik;

S.   arvestades, et Euroopa Liidus on käimas demograafiliste muutuste protsess, mille tõttu erilist tähelepanu tuleb pöörata vanemate inimeste liiklemisvajadustele;

T.   arvestades, et tehnilised uuendused, sealhulgas hübriidsõidukite ja elektriliste käivitusmootoritega süsteemide kasutuselevõtt, toovad päästeteenistustele uusi probleeme;

U.  arvestades, et üleeuroopaliste, riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete rakendamine peab olema hästi kooskõlastatud;

V.  arvestades, et maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist käsitlevas direktiivis 2008/96/EÜ nõutakse liiklusohutuse auditite tegemist ja ohutuse kontrollimist osana maanteede regulaarsest hooldusest; ning arvestades, et see direktiiv kehtib ainult üleeuroopalise transpordivõrgu maanteeinfrastruktuuri kohta, jättes reguleerimata paljud riiklikud ja kohalikud maanteed;

W. arvestades, et kõigi Euroopa maanteede regulaarne kontrollimine pädevate üksuste poolt kujutab endast olulist tegurit võimalike ohtude ennetamisel maanteedel liiklejatele;

X.  arvestades, et kättesaadavad andmed õnnetuste ja vigastuste põhjuste kohta on liiklusohutuse parandamise seisukohalt elulise tähtsusega, nagu on näidanud ka VERONICA projektid,

Alus

1.   väljendab heameelt komisjoni käesoleva teatise üle, kuid palub komisjonil oma ettepanekutest 2011. aasta lõpuks välja kujundada täieliku tegevuskava, mis hõlmaks meetmete üksikasjalikku loendit koos selgete ajakavade ja järelevalvevahenditega, et meetmete tulemuslikkust oleks võimalik reeglipäraselt kontrollida, ja hõlmaks vahekokkuvõtte tegemise nõuet;

2.  nõustub komisjoni arvamusega, et liiklusohutuse suurendamiseks on vajalik ühtne, terviklik ja integreeritud lähenemisviis, ning nõuab liiklusohutuse küsimustega arvestamist kõikides olulistes poliitikavaldkondades, näiteks hariduspoliitikas, tervishoiupoliitikas, keskkonnapoliitikas, sotsiaalpoliitikas ning politsei- ja õigusalases koostöös;

3.  palub komisjonil parandada raamtingimusi turvalisema ja keskkonnasõbralikuma liiklemise, näiteks jalakäimise, jalgrattasõidu ja bussi- või rongiliikluse soodustamiseks;

4.   teeb ettepaneku võtta esmatähtsaks ülesandeks nimetada 2014. aastaks Euroopa Komisjoni koosseisu ELi liiklusohutuse koordinaator, kes peaks tegema järgmist:

· liiklusohutuse valdkonnas tunnustatud isikuna edendama praegusi ja algatama uusi innovaatilisi liiklusohutuse projekte, kasutades oma kogemusi, asjatundmist ja oskusi,

· koordineerima liiklusohutuse meetmeid komisjonis ja liikmesriikide vahel,

· aitama kõrgel poliitilisel tasemel ette valmistada, rakendada ja teostada tulemuslikku ja terviklikku liiklusohutuspoliitikat, mis oleks kooskõlas ELi eesmärkidega,

· teostama järelevalvet konkreetsete projektide üle, näiteks indikaatorite, andmete ja võimaluste piires ka riikide liiklusohutuse kavade ühtlustamise üle,

· edendama parimate tavade vahetamist ja liiklusohutuse normide rakendamist koostöös kõikide sidusrühmade, liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike ametiasutustega,

· hoidma sidet asjaomaste poliitiliste ja akadeemiliste tasandite vahel, et võimaldada rakendada valdkondadevahelist lähenemisviisi;

5.  palub komisjonil luua koostööfoorumi, kus prokurörid, õiguskaitseasutused, ohvrite ühendused ja liiklusjärelevalvekeskused saaksid vahetada teavet parimate tavade kohta ja teha tihedamat koostööd liiklusalaste õigusaktide paremaks rakendamiseks nii riikide tasandil kui ka riikidevahelisel tasandil;

6.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata juba vastuvõetud seaduste ja meetmete nõuetekohasele rakendamisele ja tulemuslikumale täitmisele; rõhutab ühtlasi, et seadusandlike meetmete võimalused ELi tasandil ei ole veel ammendatud;

7.  väljendab kahetsust, et ELi liiklusohutuse valdkonna meetmete eelarvet on viimastel aastatel oluliselt kärbitud, ja kutsub komisjoni üles seda suundumust murdma;

8.  toetab täielikult eesmärki vähendada liiklusõnnetustest tingitud surmajuhtumite koguarvu ELis 2020. aastaks poole võrra ning nõuab, et samaks perioodiks seataks uued selged ja mõõdetavad eesmärgid, ja nimelt:

· vähendada alla 14 aasta vanuste laste surmajuhtumeid liiklusõnnetustes 60% võrra,

· vähendada jalakäijate ja jalgratturite surmajuhtumeid liiklusavariides 50% võrra ning

· vähendada inimeste eluohtlikku vigastamist liikluses 40% võrra, lähtudes ELi ühtsest määratlusest, mis tuleb kiiresti välja töötada;

Eetilised aspektid

9.   rõhutab, et igal ELi kodanikul ei ole mitte ainult õigus isiklikule liikluses osalemisele ja turvalisele liiklusele, vaid eelkõige ka kohustus aidata oma käitumisega kaasa liiklusohutuse suurendamisele; on seisukohal, et riigiasutustel ja ELil on eetiline ja poliitiline kohustus võtta selle ühiskonna probleemi lahendamiseks meetmeid ja tegutseda;

10. rõhutab oma seisukohta, et vaja on täiendavat pikaajalist strateegiat, mis ületab siin käsitletava teatise ajalised piirid ning mille eesmärk on surmajuhtumite täielik ärahoidmine liikluses („nullvisioon”); on teadlik, et seda ei saa teostada, kui maanteesõidukites ei kasutata ulatuslikult tehnoloogilisi lahendusi ning intelligentsete transpordisüsteemide jaoks ei töötata välja sobivaid võrgustikke; palub komisjonil välja töötada selle strateegia põhielemendid ning esitama need järgmise kolme aasta jooksul;

11. rõhutab, et austus elu ja isiku vastu peaks väljenduma ühises kultuurilises ja eetilises protsessis, kus maanteed käsitataks teadlikult inimeste ühendusena;

12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama novembri kolmandat pühapäeva ametlikult ülemaailmse liiklusõnnetuse ohvrite mälestuspäevana, nii nagu ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsioon on seda juba teinud, et suunata avalikkuse tähelepanu sellele probleemile;

Parimad tavad ja nende rakendamine liikmesriikide kavades

13. kutsub komisjoni üles rohkem kaasa aitama teadmiste ja parimate tavade vahetusele liikmesriikide vahel, et neid saaks suuremal määral üle võtta riiklikesse, piirkondlikesse ja kohalikesse liiklusohutuskavadesse, millega praktiline tegevus seataks võimalikult tugevale metodoloogilisele alusele ja mis aitaks kaasa Euroopa liiklusohutusala loomisele;

14. kutsub komisjoni üles hindama Euroopa liiklusohutuse hartat ja soovitama samalaadsete hartade kasutuselevõtmist piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

15. rõhutab, et selged, mõõdetavad eesmärgid mõjuvad värskete stiimulitena liiklusohutuse parandamiseks ja on olulised üksikute liikmesriikide tulemuste võrdlemisel ning liiklusohutuse meetmete rakendamise jälgimisel ja hindamisel; on seisukohal, et tuleks püüda mõõta iga liikmesriigi osa 2020. aasta eesmärgi saavutamisel; on seisukohal, et seda panust tuleks kasutada orientiirina riikide liiklusohutuspoliitika prioriteetide kindlaksmääramisel;

16. toetab komisjoni jõupingutusi liikmesriikide veenmisel, et need koostaksid oma liiklusohutuskavad; nõuab, et selliste kavade koostamine ja avalikustamine ühtlustatud ühiste suuniste alusel muudetaks kohustuslikuks; rõhutab aga, et liikmesriikidele jäetaks suur vabadus kohandada asjakohaseid meetmeid, programme ja eesmärke vastavalt oma riigi oludele;

17. kutsub komisjoni üles kuulutama viivitamata välja turvaliste maanteekaubavedude aasta;

18. palub komisjonil koostada parimate tavade käsiraamat liiklusõnnetustes kannatanutele sündmuskohal arstiabi andmise kohta, et tagada neile kiirem ja tõhusam arstiabi, mis on väga tähtis kõige raskemini vigastatute elu päästmiseks;

19. palub komisjonil koostöös tööturu osapooltega välja töötada strateegia selleks, et vähendada liiklusõnnetusi töötajate sõitudel tööle ja töölt tagasi; palub liikmesriikidel ja komisjonil ärgitada ettevõtteid liiklusohutuskavu välja töötama; palub komisjonil teha kõik võimaliku, et Euroopa liiklusohutuse harta alusel saaks väljastada sertifikaate nendele ettevõtjatele, kes võtavad oma töötajate kaitseks kasutusele liiklusohutuskavad;

Näitajate ja andmete parandamine

20. peab kvaliteetseid ja võrreldavaid andmeid, mis hõlmavad kõiki liiklejaid, jalgratturid ja jalakäijad kaasa arvatud, eduka liiklusohutuspoliitika eelduseks;

21. palub komisjonil lasta koostada uuringu selle kohta, milline on liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute majanduslik ja sotsiaalne mõju ELi liikmesriikide ühiskonnale;

22. kutsub komisjoni üles rakendama 2013. aasta lõpuks SafetyNet projekti raames ühtlustatud lisanäitajate kogumit, mille abil saab parandada jälgimist ja liikmesriikide tulemusi selgemini võrrelda;

23. palub komisjonil 2012. aastaks välja töötada ettepaneku, kuidas täiustada kättesaadavaid andmeid õnnetuste ja vigastuste põhjuste kohta ning anonümiseeritud andmeid saadud vigastuste raskuse ja nende järgneva muutumise kohta; nõuab ka, et Euroopa Liidu toetusel teostataks detailset multidistsiplinaarset liiklusõnnetuste uurimist kõigi liikmesriikide esinduslikes liikluspiirkondades;

24. kutsub komisjoni üles töötama kahe aasta jooksul välja terminite „eluohtlikult vigastatu”, „raskelt vigastatu“ ja „kergelt vigastatu“ määratlused, et võimaldada liikmesriikides rakendatavate meetmete ja nende tulemuste võrdlemist;

25. nõuab tõelise ELi liiklusjärelevalvekeskuse loomist, mille ülesandeks oleks koostada ülevaade olemasolevatest andmete kogumisega seotud algatustest, teha ettepanek andmete vahetuse parandamiseks ning ühte koondada olemasolevate andmebaaside andmeid ja selliste ELi projektide nagu SafetyNet, VERONICA või DaCoTa vahendusel omandatud teadmisi ning teha need kõikidele kättesaadavaks kergesti mõistetavas vormis ja iga aasta uuendatud kujul;

26. kutsub liikmesriike üles täitma olemasolevaid kohustusi andmete edastamiseks ja edendama konkreetselt andmete vahetamist liikluseeskirjade piiriüleste rikkumiste korral; palub liikmesriikidel ühtlustada andmekogumissüsteeme ning võtta hiljemalt 2014. aastaks kasutusele tarkvara tundlike andmete edastamiseks reaalajas;

Tegevusvaldkonnad

Liiklejate hariduse ja käitumise parandamine

27. rõhutab, et liiklusohutuse seisukohalt on otsustava tähtsusega ettevaatlikkus, üksteisega arvestamine ja vastastikune lugupidamine ning eeskirjade järgimine, mis on otseselt seotud vajadusega parandada süsteemselt autokoolides antava koolituse kvaliteeti ning juhilubade väljaandmise menetluse kvaliteeti;

28. on arvamusel, et maanteeliikluse valdkonnas tuleks rohkem tähtsustada elukestva õppe põhimõtet, ning toetab seetõttu ohutu sõidu keskuste tegevust kui autojuhtide süsteemse koolituse tõhusat vormi nii kutselistele kui ka harrastusjuhtidele; on seisukohal, et liiklushariduse ja maanteedel liiklemise koolitusprogrammidega tuleks algust teha juba varajases lapseeas perekonnas ja koolis ning need programmid peaksid hõlmama jalgrattasõitu, jalakäimist ja ühistranspordi kasutamist;

29. nõuab, et võetaks meetmeid uute autojuhtide paremaks koolitamiseks, nagu näiteks saatja kaasasolek noortel autojuhtidel alates 17. eluaastast või juhiloa astmelise omandamise süsteemi sisseviimine sõidukoolitusse, mis sisaldab praktilist koolitust ka pärast seda, kui juht on eksami läbinud; nõuab lisaks kohustusliku ohutuskoolituse kehtestamist noortele ja uutele maanteeliikluses osalejatele, et nad omandaksid praktilisi kogemusi mitmesugustes ohuolukordades tegutsemiseks;

30. nõuab, et sõiduõpetuses pöörataks algajate juhtide koolitamisel liiklusohutuse saavutamise ja parandamise ühe peamise elemendina kiiresti tähelepanu liiklusõnnetustega seotud surmajuhtumite ja raskete vigastuste peamistele põhjustele, nagu lubatud kiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholijoobes või narkootikumide ja juhtimisvõimet mõjutavate teatavate ravimite mõju all, sõitmine ilma turvavöö või muu turvavarustuseta, näiteks kaitsekiivri mittekasutamine kaherattaliste sõidukitega liiklejate puhul, samuti mobiilsideseadmete kasutamine sõiduki juhtimise ajal ja sõidukijuhi väsimus;

31. on veendunud, et algajatele juhtidele on vaja paremini selgeks teha rehvide osa liiklusohutuse tagamisel ning vajadus täita rehvide nõuetekohasse hoolduse ja kasutamise põhireegleid; kutsub seetõttu liikmesriike üles rakendama asjakohaselt ja õigeaegselt juhiloa direktiivi ning selle sätteid, millega tehakse sõidueksamil kohustuslikuks rehvide tundmine ja auto esmase hooldamise oskused üldiselt;

32. on seisukohal, et autojuhtimise õppetundides tuleb pöörata rohkem tähelepanu kaherattalistele mootorsõidukitele ja nende nähtavuse probleemile;

33. nõuab, et autojuhikoolitusel ja -eksamil pandaks rohkem rõhku koorma turvalisele kinnitamisele erasõidukitel;

34. nõuab, et kõik juhilubade omanikud läbiksid iga kümne aasta järel kohustuslikus korras esmaabikursused oma sellealaste oskuste värskendamiseks;

35. soovitab liikmesriikidel kasutusele võtta spetsiaalse karistuspunktide süsteemi kõige ohtlikumate rikkumiste eest, kuna see on kõige tõhusam täiendus rahatrahvidele;

36. soovitab nende isikute sõidukites, keda on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, kasutada taasintegreerimise vahendina nn alkolukke;

37. nõuab kõigile A- ja B-kategooria sõidukijuhtidele nägemiskontrolli iga kümne aasta järel ning üle 65-aastastele juhtidele iga viie aasta järel; palub liikmesriikidel kehtestada kohustuslik arstlik kontroll teatavas vanuses sõidukijuhtidele, et kindlaks teha, kas nad on füüsiliselt, vaimselt ja psüühiliselt võimelised jätkama sõidukijuhtimist, lähtudes sealjuures vastavate vanuserühmade liiklusõnnetuste statistikast;

38. kutsub komisjoni üles korraldama iga kolme aasta järel ELi liiklusohutuskampaaniaid mingil kindlal teemal ning kasutama süsteemselt suhtluskanaleid, mis on kujunenud liiklusohutuse harta rakendamise tulemusena seoses nende kampaaniatega;

39. palub komisjonil liiklusohutuse suurendamise meetmetes pöörata tähelepanu surmaga lõppevatele õnnetustele raudteeülesõidukohtadel, kus õnnetuse põhjuseks on tihti maanteel liiklejate kohatu käitumine, sealhulgas liigne riskeerimine, tähelepanematus ja liiklusmärkide mittemõistmine;

Liikluseeskirjade ühtlustamine ja rakendamine

40. nõuab, et tehtaks otsustavaid jõupingutusi liiklusmärkide ja -eeskirjade ühtlustamiseks 2013. aastaks; rõhutab, et märke tuleb hoida heas seisukorras tagamaks, et need oleksid selgelt nähtavad ja neid õigeaegselt vahetataks, kui see osutub vajalikuks tingimuste muutumise tõttu;

41. kutsub komisjoni üles võtma võimalikult kiiresti vastu intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) tehnilised spetsifikatsioonid seoses liiklusohutuse ja turvalisuse prioriteetsete meetmetega, mis on sätestatud intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist käsitleva direktiivi 2010/40/EL artikli 3 punktides b kuni f;

42. peab olemasolevate eeskirjade rakendamist ELi liiklusohutuspoliitika keskseks tugisambaks; nõuab paremat liikmesriikide vahelist teabevahetust seoses liiklusreeglite rikkumistega ühes või teises liikmesriigis ja nõuab rikkujate vastutusele võtmist vastavalt riigis kehtivatele õigusaktidele ning kutsub sellega seoses liikmesriike üles püstitama igal aastal riiklikud eesmärgid, et kontrollida kiiruse ületamist, sõidukijuhtimist alkoholijoobes või narkootikumide mõju all ning turvavööde ja kaitsekiivrite kasutamist, ning kutsub liikmesriike üles tegutsema otsustavalt, et tagada nende kontrollide läbiviimine;

43. märgib, et Euroopa liikluspolitsei võrgustikul (TISPOL) on tähtis osa parimate tavade vahetuses liikluseeskirjade rakendamise edendamiseks;

44. rõhutab, et ühtne ja tõhus lähenemisviis kontrollimisele on oluline sotsiaalõigusnormide rakendamiseks maanteeliikluses (määrus nr 561/2006 ja direktiiv 3821/85/EÜ), millel on liiklusohutusele väga suur tähtsus; kutsub komisjoni taas üles järgima nõudmisi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioonis karistuste kohta autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide tõsiste rikkumiste eest;

45. palub komisjonil läbi vaadata sõidu- ja puhkeaegu käsitlevad õigusaktid, et pikamaasõidukijuhid saaksid iga nädal puhata kodus, tingimusel et see on võimalik Euroopa Liidu liiklusohutuseesmärke ohustamata; on kindlalt seisukohal, et piirangud kaubaveokite liikumisele on vaja ühtlustada kogu Euroopa Liidus;

46. väljendab rahulolu nõukogu seisukoha vastuvõtmise üle liiklustrahvide direktiivi piiriülese jõustamise kohta, mis kujutab endast uut sammu liiklusohutuse parandamiseks ja annab selget lisandväärtust ELile; võtab teadmiseks komisjoni ja mitmete liikmesriikide poolt nõukogu detsembrikuisel kohtumisel esitatud kirjalikud deklaratsioonid; peab aga kahetsusväärseks, et õigusliku aluse muutumise tõttu ei kehti nimetatud direktiiv kõikidele liikmesriikidele ja ELi kodanikele; väljendab muret, et nõukogu seisukoht piirab oluliselt direktiivi reguleerimisala ning õhutab komisjoni saavutama teisel lugemisel rahuldavat kokkulepet, mis hõlmaks ka sätteid liiklusalaste õigusaktide piiriülese jõustamise hõlbustamiseks, kogu ELis kehtivaid liiklusohutuse alaseid suuniseid ning nõutavat teavet sõidukijuhtidele;

47. palub komisjonil esimese sammuna toetada meetodite väljatöötamist nende sõidukijuhtide tabamiseks, kes juhivad sõidukit narkootikumide või ravimite mõju all olles, mis mõjutab nende juhtimisvõimet, ning palub komisjonil teise sammuna esitada ELi õigusakti ettepanek, et keelata sõidukijuhtimine narkootikumide või ülalnimetatud ravimite mõju all, ning tagada ka nende õigusnormide tõhus rakendamine;

48. nõuab, et kogu ELis kehtestataks sõidukijuhtidele veres lubatud alkoholisisalduse piirmäär; soovitab algajate juhtide puhul esimesel kahel aastal ja kutseliste juhtide puhul püsivalt rakendada teaduslikult põhjendatud 0‰ tolerantsipiiri;

49. nõuab kontrollisüsteemide kasutuselevõtmist, millega saaks süsteemselt kindlaks teha ja karistada ka mootorratturite kiiruseületamist;

50. nõuab, et sõidukijuhte liikluskontrollide eest hoiatavate süsteemide (nt radarhoiatusseadmed, lasersegajad ja navigatsioonisüsteemid automaatse teavitusega liikluskontrollide kohta) tootmine, import ja levitamine keelataks kogu Euroopas;

51. nõuab, et kogu ELis keelataks tekstisõnumite saatmine, e-mailide kirjutamine ja veebilehitsemine mootorsõiduki juhtimise ajal ning et liikmesriigid rakendaksid seda keeldu parimat olemasolevat tehnoloogiat kasutades;

52. kutsub komisjoni üle koostama kahe aasta jooksul seadusandliku ettepaneku, et ühtlustada nõuded ELi eri piirkondades kasutavate sõiduautode, busside ja veoautode talverehvide kohta, võttes iga liikmesriigi puhul arvesse ilmastikutingimusi;

53. ootab komisjonilt 2015. aastaks kolmanda juhilubade direktiivi rakendamise kontrollimist ja muutuvate raamtingimustega kohandamist ning nõuab muu hulgas, et võetaks arvesse asjaolu, et üle 3,5 tonniste M1-kategooria sõidukite erakasutus – see puudutab eelkõige liikuvelamuid – ei ole enam faktiliselt võimalik; nõuab, et 3,5 t piiri vaid vähesel määral ületavate liikuvelamute juhtimise koolitus oleks avatud mitte ainult nendele isikutele, kellel on tarbesõiduki juhile mõeldud C-kategooria juhiluba, vaid ka isikutele, kellel on eraliiklejale mõeldud B-kategooria juhiluba;

54. soovitab vastutavatel ametiasutustel tungivalt kehtestada elamupiirkondades ja linnaliste asulate kõikidel ühesuunalistel tänavatel, millel ei ole eraldi jalgrattariba, kiirusepiirang 30 km/h, et nõrgemaid liikluses osalejaid paremini kaitsta;

Liikluse infrastruktuuri turvalisemaks muutmine

55. toetab täielikult komisjoni ettepanekut, mille kohaselt ELi poolset rahastamist võimaldataks üldiselt nendele infrastruktuuriprojektidele, mis vastavad ELi direktiividele liiklusohutuse ja tunnelite ohutuse kohta, kaasa arvatud madalama klassi maanteede ehitus; nõuab sellega seoses, et eelkõige piirialadel tehtaks jõupingutusi ohtlike teelõikude, avariiohtlike kohtade ja raudteeületuskohtade arvu vähendamiseks;

56. kinnitab, et heas seisukorras maanteeinfrastruktuur aitab kaasa liiklejate surmajuhtumite ja vigastuste vältimisele; kutsub liikmesriike üles oma maanteeinfrastruktuuri hoidma ja täiustama ning selleks rakendama korrapärast hooldust ja innovaatilisi meetodeid, nagu näiteks nn arukas teemärgistus, mis näitab ohutut pikivahet ja sõidusuunda, samuti nn passiivselt ohutu maanteeinfrastruktuur; rõhutab, et tuleb järgida märgistamise norme, seda eriti teetööde puhul, kuna need normid on liiklusohutuse tagamise seisukohalt ülimalt tähtsad;

57. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu maanteede projekteerimisele, toetama olemasolevate kulutõhusate meetmete rakendamist ja soodustama teadusuuringuid, et poliitika kujundajatel oleks parem arusaam sellest, kuidas maanteeinfrastruktuuri arendada, et suurendada liiklusohutust ning arvestada vananeva rahvastiku ja kaitsetumate liiklejate erivajadusi;

58. avaldab heameelt selle üle, et komisjon pöörab tähelepanu kõige kaitsetumatele liiklejate rühmadele (kaherattaliste sõidukite kasutajad, jalakäijad jne), kellega toimub endiselt liiga palju õnnetusi; palub liikmesriikidel, komisjonil ja tööstusel nende liiklejate vajadusi maanteeinfrastruktuuri ja -seadmete projekteerimisel arvesse võtta, et ehitatavad teed oleksid kõikide kasutajate jaoks turvalised; nõuab, et teede planeerimisel ja hooldusel pöörataks suuremat tähelepanu infrastruktuurimeetmetele, mis kaitsevad jalgrattureid ja jalakäijaid, nt eri liiklusvahendite lahushoidmine, jalgrattateede võrgustiku väljaehitamine ning jalakäijatele tõketeta juurdepääsu tagamine ja ülekäigukohad;

59. kutsub komisjoni üles tagama, et teetööde kohad muudetaks ohutumaks nende kohtade projekteerimist ja seadmetega varustamist käsitlevate suuniste abil, mida tuleks Euroopa Liidu tasandil võimalikult ühtlustada, et mootorsõidukite juhid ei oleks igas riigis silmitsi uute, tundmatute oludega; nõuab suuniseid, mis hõlmaksid nõuetekohast märgistamist, algse teemärgistuse eemaldamist, kaitsetarade ja -piirete kasutamist, sõiduribade märgistamist hoiatustulede või pööret osutavate liiklusmärkide ja tähistustega, väga kitsaste kurvide vältimist ja ohutuse tagamist öösel;

60. rõhutab, et vaja on sobivat teekatet, mis vähendaks libisemisohtu, parandaks sõiduki vastupidavust ilmastikutingimustele ja nähtavust ning mida oleks lihtne hooldada ja mis seega suurendaks maanteeinfrastruktuuri kasutaja ohutust;

61. nõuab selliste märkide laialdast kasutamist, mis näitavad sõiduki kiirust teataval ajahetkel, ning nõuab, et tehtaks jõupingutusi märkide nähtavuse ja arusaadavuse parandamiseks ning välditaks selliseid märgikombinatsioone, millest on raske aru saada;

62. rõhutab, et tähtis on tagada, et parandataks ka sellise riikliku maanteeinfrastruktuuri liiklusohutust, mis ei kuulu üleeuroopalisse transpordivõrku, eriti ELi nendes piirkondades, kus infrastruktuuri kvaliteet on halb ja liiklusohutuse tase madal;

63. kutsub komisjoni üles kindlaks määrama ja liikmesriike rakendama sobivaid meetmeid, millega vältida maanteedel, maapiirkondades ja tunnelites toimuvaid õnnetusi ning vähendada nendest tingitud kahju ulatust;

64. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid nõuaksid oma riiklikelt, piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt oma teede projekteerimist selliselt, et need ei oleks ohtlikud kaherattalistele mootorsõidukitele; juhib tähelepanu sellele, et tavalised põrkepiirded maanteede ääres on mootorratturitele eluohtlikud ja kutsub liikmesriike üles kiirelt tegutsema (sealhulgas olemasolevad põrkepiirded välja vahetama) ning paigaldama kriitilistele teelõikudele täiendavalt alumised ja ülemised kaitsetalad ning muud alternatiivsed teepiirdesüsteemid vastavalt standardile EN 1317, et vähendada õnnetuste tagajärgi kõikidele liiklejatele; juhib tähelepanu mootorrattureid ähvardavale ohule bituumeniga parandatud kohtadel, kuna nendel kohtadel on haarduvus tavalise asfaltkattega võrreldes tunduvalt halvem;

65. palub komisjonil ergutada suuniseid füüsika ja optika valdkonna innovatsioonil põhinevate parimate tavade edendamiseks liikluse vähendamise meetmetes, muu hulgas ELi kaasrahastatud vastavate uurimis- ja arendusprojektide kaudu, et vähendada õnnetuste arvu ning müra- ja õhusaastet;

66. palub liikmesriikidel koostada oma teedevõrgustiku kõige ohtlikumate kohtade kaardi ning seda kaarti pidevalt ajakohastada; see kaart tuleks teha kodanikele kättesaadavaks ja seda peaks saama kasutada autonavigatsioonisüsteemide vahendusel;

67. on seisukohal, et „iseselgitava tee” ja „andestava teeserva” ideed on liiklusohutuspoliitika koostisosad ja neid tuleks seetõttu edasi arendada, kasutades ELi rahalisi vahendeid ja jätkuvat parimate tavade vahetust;

68. kutsub liikmesriike üles nägema teede ehitamisel ja remontimisel ette kaitsetõkke;

69. viitab raudteeületuskohtade erilisele ohtlikkusele ja kutsub liikmesriike üles rajama uute ületuskohtade ehitamisel ja vanade ümberehitamisel eritasandilisi ülekäike või paigaldama täistõkkepuid, kui tegemist on väiksemate maanteedega;

70. viitab direktiivile 2008/96/EÜ (maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta) arvestades vajadust piisava hulga turvaliste parkimisalade järele kiirteede läheduses; rõhutab sõidu- ja puhkeajast kinnipidamise ja ühtlustatud sanktsioonide korra kehtestamise tähtsust ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisaval hulgal parkimisplatse (kvantiteedi kriteerium) ning turvalisi ja sotsiaalsetele miinimumstandarditele vastavaid, hooldus- ja abiteenindusega parkimisplatse (kvaliteedi kriteeriumid) elukutselistele pikamaavedude autojuhtidele; nõuab, et selliseid parklaid võetaks arvesse teede infrastruktuuri planeerimisel või muutmisel ning et nende parklate rajamise kulusid peetaks abikõlbulikuks – kaasrahastatavaks ühenduse programmide (näiteks üleeuroopalise transpordivõrgu programm) kaudu;

71. nõuab, et ohtlikel kiirteelõikudel peab kehtima veoautode möödasõidukeeld;

72. kutsub liikmesriike ja maanteede haldajaid üles tagama asjakohaselt projekteeritud, ohutust suurendavate rajatiste olemasolu, mis oleksid hästi tähistatud liiklusmärkidega ja hästi valgustatud ning seega kasutajasõbralikumad, eriti mootorratturite ja jalgratturite jaoks;

Turvaliste sõidukite toomine liiklusesse

73. soovitab alkolukkude kohustuslikku kasutamist – väikese, teaduslikult põhjendatud tolerantsipiiriga – kõikides inimeste ja kaupade transportimiseks mõeldud uut tüüpi tarbesõidukites; palub komisjonil 2013. aastaks ette valmistada direktiivi eelnõu alkolukkude kasutamise kohta, mis sisaldaks ka asjakohaseid spetsifikatsioone direktiivi tehniliseks rakendamiseks;

74. palub komisjonil pöörata jätkuvalt tähelepanu sõidukite passiivsele ohutusele, näiteks ajakohasel tehnilisel tasemel olevate avariijuhtimissüsteemide abil, eelkõige selleks, et parandada suurte ja väikeste autode ning raskete kaubaveokite ja sõiduautode või kergeveokite kokkusobivust; nõuab, et jätkuvalt pandaks rõhku kõige kaitsetumate liiklejatega toimuvate raskete kokkupõrgete vähendamisele; palub komisjonil esitada ettepaneku revideerida ELi õigusnorme allasõidutõkete kohta selliselt, et oleks määratud allasõidutõkete optimaalne energia absorbeerimise võime ja kõrgus, mis on vajalik autojuhtide tõhusaks kaitsmiseks kokkupõrke korral;

75. palub komisjonil esitada kahe aasta jooksul aruande selle kohta, kuivõrd piirab juhi vaatevälja sõidukite A-, B- ja C-tugipostide tugevdamine, mille eesmärgiks on sõidukis olijate turvalisuse suurendamine, ning kas mõjutab kaitsetumate liiklejate turvalisust;

76. palub komisjonil esitada kahe aasta jooksul aruande elektritranspordi turvalisust puudutavate aspektide kohta, mis hõlmaks ka elektrijalgrattaid ning elektrilise toega jalgrattaid (pedelec);

77. palub komisjonil esitada 2013. aastaks ettepaneku selle kohta, kuidas tagada, et igal uuel autol oleks standardvarustuses turvavöö kinnitamise täiustatud meeldetuletussüsteem ees- ja tagaistmel kuuldavate ja nähtavate hoiatussignaalidega;

78. palub komisjonil hinnata väsimust tuvastavate seadmete paigaldamisest saadavat kasu ja tegema nende kasutamine vajaduse korral kohustuslikuks;

79. kutsub autotootjaid üles pöörama elektriautode ja muude uute mootoritehnoloogiate arendamisel erilist tähelepanu sellele, kuidas kaitsta sõidukis viibijaid ning esmaabi andjaid ja päästeteenistuste liikmeid tõhusalt uute ohuallikate eest, millega nad võivad õnnetuse korral kokku puutuda;

80. kutsub liikmesriike üles tõhusalt ja sisuliselt kontrollima mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste imporditavaid lisaseadmeid, komponente ja varuosi, et oleks tagatud nende sobivus ja vastavus Euroopa rangetele tarbijakaitsestandarditele;

81. kutsub komisjoni üles uurima põhjalikult sõiduki parandatud ohutustehnika ja juhi vähenenud riskitaju vahelist võimalikku seost ning esitama Euroopa Parlamendile kahe aasta jooksul selle kohta aruande;

82. nõuab, et komisjon looks kõigi mootorsõidukite ja turvalisuse aspektist oluliste elektrooniliste süsteemide korrapäraseks tehniliseks kontrollimiseks ühtse Euroopa piirkonna; eeldab, et kontrollimisel võetakse aluseks ranged ja ühtsed standardid; eeldab, et kontrolli teostama ja tehnoülevaatuse tõendeid väljastama hakkavad sõltumatud kontrolliasutused, mis on sertifitseeritud ühtlustatud standardi kohaselt; eeldab, et tagatakse tehnoülevaatuse tõendite vastastikune tunnustamine;

83. palub komisjonil kahe aasta jooksul koostada ühised tehnilise kontrolli standardid nendele sõidukitele, mis on läbi teinud raske liiklusõnnetuse;

84. kutsub komisjoni üles edendama sõidukite ohutusstandardite tõstmist, näiteks sõidukite tehnoloogia osas, et ära hoida sõidukite kokkupõrkeid; rõhutab nn arukate transpordisüsteemide tähtsust liikluses hukkunute arvu vähendamisel ning kinnitab, et arukatel sõidukitel ja arukatel maanteedel ning teadus- ja arendustegevuse katseprojektidel, mis keskenduvad sõiduki ja sõiduki (V2V) ning sõiduki ja maantee (V2R) vahelise teabevahetuse vahenditele, on suur ökoloogiline potentsiaal; kutsub nii komisjoni kui ka liikmesriike üles panema rõhku arukate transpordisüsteemide kasutamisele mitte ainult nendel maanteedel, mis kuuluvad üleeuroopalisse võrgustikku;

85. kutsub komisjoni üles kehtestama sõidukite rehvidele ühised standardid, eriti rehviprofiili ja rehvirõhu kohta, ja nägema ette ka nende kontrollimise; toetab rehvide kontrollimise võtmist sõidukite korralisse tehnilisse ülevaatusesse; toetab rehve käsitlevate eeskirjade tõhusamat rakendamist sagedasemate liikluskontrollide abil; palub komisjoni üles esitada rehvirõhu seiresüsteemi (TPMS) spetsifikatsioonid, et tagada rehvide otstarbekohane kasutamine, mis on kasulik nii liiklusohutusele kui ka keskkonnale;

Nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine sõidukite, infrastruktuuri ja päästeteenistuse valdkonnas

86. nõuab, et üksikasjalik teave maanteede seisundi kohta, teave kõige ohtlikemate ja ebaharilike teelõikude kohta ning liikmesriikides kehtivate liikluseeskirjade kohta (näiteks kehtiv kiirusepiirangute kord ja maksimaalselt lubatud alkoholisisaldus sõidukijuhi veres) oleks liiklejatele kättesaadav nii enne sõitu kui ka sõidu ajal, näiteks arukate transpordisüsteemide vahendusel; eeldab, et selles valdkonnas kasutatakse täielikult ära Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo võimalused;

87. palub komisjonil esitada 2012. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku (ühes ajakava ja kinnitamise korraga), mille eesmärk on võtta järk-järgult kasutusele – esialgu üüritud sõidukitel, hiljem ka tarbesõidukitel ja erasõidukitel – liiklusõnnetuse andmete dokumenteerimise integreeritud süsteem standarditud lugejaga, mis jäädvustab olulised andmed enne õnnetust, õnnetuse ajal ja pärast õnnetust; rõhutab aga sellega seoses vajadust kaitsta inimeste isikuandmeid ning kasutada andmeid üksnes õnnetuse uurimiseks;

88. palub komisjonil koostada ettepaneku sõidukite varustamise kohta arukate kiirusekontrollisüsteemidega; see peaks hõlmama ka ajakava, kinnitamise korra üksikasjad ja selleks vajaliku maanteeinfrastruktuuri kirjelduse;

89. kutsub komisjoni üles toetama meetmeid, mis stimuleeriksid tarbijaid võtma sõidukite ostmisel arvesse uuenduslikke ohutustehnoloogiaid, millest mitmed ei ole veel kohustuslikud, kuid millel on turvalisuse seisukohalt tõendatavad eelised; kutsub kindlustusseltse üles andma rohkem soodustusi, kui sõidukitel kasutatakse turvasüsteeme, mis aitavad tõendatult vältida õnnetusi või vähendavad nende tagajärgi;

90. palub komisjonil korraldada uuring uute tehnoloogiate, näiteks esitulede süsteemide kohta, mis aitavad parandada liiklusohutust (nt adapteeruvad esitulede süsteemid);

91. nõuab, et komisjon kiirendaks direktiivi 2007/38/EÜ hindamist ja läbivaatamist; nõuab, et võetaks arvesse tehnoloogilisi saavutusi ja varustutaks kõik veoautod spetsiaalsete tahavaatepeeglitega, kaamerate ja monitoride või muude tehniliste vahenditega, mis aitaksid kõrvaldada pimealasid, et hoida ära õnnetusi eelkõige jalgratturite ja jalakäijatega, kes muidu jäävad veoautojuhi pimealasse;

92. tunnustab komisjoni väljendatud eesmärki: pöörata erilist tähelepanu mootorratturite turvalisuse parandamisele;

93. peab pidurite blokeerimise vastaste seadmete järkjärgulist ja kohustuslikku kasutuselevõttu kõigil uutel mootorratastel tähtsaks meetmeks, mis võib tunduvalt vähendada mootorratastega juhtuvate raskete õnnetuste arvu;

94. palub liikmesriikidel võtta meetmeid selleks, et tarbesõidukitele kehtivad tehnilised nõuded oleksid vastavuses nüüdisaegsete tehniliste tingimustega (nt väsimuse ja tähelepanu hajumise eest hoiatavad seadmed);

95.  soovitab paigaldada kliimaseadmed kõikidele uuemat tüüpi pikamaa-veoautodele ja, juhul kui see on tehniliselt teostatav, ka vanemat tüüpi veoautodele; on seisukohal, et need seadmed peaksid töötama ka siis, kui auto mootor on välja lülitatud, et juhile oleks tagatud tingimused autos puhkamiseks; palub Euroopa Komisjonil seoses määruse nr 561/2006 artikli 8 lõikega 8 selgitada mõistet „magamisase”;

96. väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et komisjonil on kavas kiirendada hädaabikõnede süsteemi („eCall”) rakendamist, ja kutsub komisjoni üles kaaluma järgmise kahe aasta jooksul nimetatud süsteemi laiendamist mootorratastele, raskeveokitele ja bussidele, arvestades eriti puudega inimeste erivajadusi, ning kutsub komisjoni üles esitama vajadusel sellekohased ettepanekud;

97. palub komisjonil välja töötada meetmed, millega abistada ja kaitsta päästeteenistuste liikmeid õnnetuse korral, seahulgas võimalus teha kindlaks või saada kohapeal teavet sõiduki mootoritüübi, passiivse turvavarustuse, nagu näiteks turvapatjade, või kindla materjali kasutamise kohta, samuti saada mistahes muud olulist tehnilist päästeteavet iga automudeli kohta, et kiirendada päästeoperatsiooni;

Nõrgemate liiklejate kaitsmine

98. nõuab, et kaitsetumate liiklejate, nagu mootorratturite, jalakäijate, teehooldustöötajate, jalgratturite, laste, eakamate inimeste ja puudega inimeste kaitset võetaks rohkem arvesse liiklusohutuse koostisosana, näiteks innovaatiliste sõidukite ja infrastruktuuri tehnoloogiate kasutamise kaudu; nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks eakate inimeste ja piiratud liikuvusega inimeste kui liiklejate vajadustele; kutsub seoses sellega liikmesriike üles töötama välja programme, mis aitaksid vältida kõrge vanusega seotud õnnetuste ohte ja lihtsustaksid eakate osalemist liikluses; soovitab kaitsetute liiklejate huvides kasutada sileda pinnaga kaitsepiirdeid ja eraldi teeribasid;

99. kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke asutusi edendama turvalise koolitee projekte, et suurendada laste ohutust; märgib, et lisaks kiirusepiirangute kehtestamisele ja kooli liikluspolitsei loomisele tuleb tagada ka koolibussidena kasutatavate sõidukite sobivus ja bussijuhtide professionaalsus;

100.     kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama jalgrattasõitu ja kõndimist iseseisvate liikemisviisidena ja kõikide liiklemissüsteemide koostisosadena;

101.     palub liikmesriikidel

1)  teha kohustuslikuks, et sõidukis oleksid kaasas hoiatusvestid kõikidele sõidukis viibijatele;

2)  soovitada jalgratturitel, eriti öisel ajal väljaspool asulaid sõites kanda kaitsekiivrit ja hoiatusvesti või sellega samaväärset riietust, et olla paremini nähtav;

102. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku, milles nähakse ette miinimumnõuded, mida jalgrataste tootjad peavad täitma jalgrataste valgustuse ja reflekteerivate elementide puhul;

103. soovitab, et kuni kolmeaastased lapsed istuksid sõidukites turvatoolides seljaga sõidusuunas;

104.     teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

„Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammi aastateks 2011–2020 ettevalmistamine”.

(2)

ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 609.

(3)

ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 268.

(4)

ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 220.

(5)

ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 43.

(6)

ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 50.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0175.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0260.


SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Euroopa tänavad on viimaste aastate jooksul muutunud oluliselt turvalisemaks. Ajavahemikus 2001. aastast 2009. aastani langes maanteeliikluses hukkunute arv ELis 36% võrra ning selles oli otsustav osa Euroopa 3. liiklusohutuse tegevusprogrammil. Nende edusammude tulemusena päästeti alates 2001. aastast pea 80 000 inimelu. Isegi kui ei saavutatud eesmärki, milleks oli vähendada aastas liikluses hukkunute arvu poole võrra, on need arvud julgustavad. Eelkõige ajendasid need aga edasiste sammude astumist. 2009. aastal hukkus Euroopa liikluses ikkagi veel 35 000 inimest, 1,5 miljonit sai raskeid, tihti püsivaid vigastusi. Nende liiklusõnnetuste sotsiaalsed ja majanduslikud kulud on tohutud (2009. aastal umbes 130 miljardit eurot). Sellele lisandub inimkadu, omaste lein, vigastatute kannatused ja dramaatiline pööre kannatanute elus.

35 000 liikluses hukkunut – lennuliikluses vastab see umbes 250 keskmise reisijaid täis transpordilennuki allakukkumisele, mis oleks kujuteldamatu olukord. Siiski talub ühiskond ikka veel suurel määral liikluses valitsevat eluohtlikku olukorda või surub selle alla. ELi liikluse igapäevane tragöödia jääb jätkuvalt tähelepanuta.

2. Komisjoni teatis

Vahetult enne 3. tegevusprogrammi lõppu esitas komisjon teatise, milles esitab oma strateegilised eesmärgid 2020. aastaks.

Komisjoni keskne eesmärk on uuesti vähendada ELi liikluses hukkunute koguarvu 2020. aastaks poole (võrdlusaasta 2010).

Selle eesmärgi täitmiseks seab komisjon seitse strateegilist eesmärki:

· liikluskasvatuse ja juhiloa omandamise ja sõiduõpetuse kvaliteedi parandamine

· liikluseeskirjade tõhusam rakendamine

· turvalisemad infrastruktuurid

· veo- ja sõiduautode parandatud turvameetmed

· intelligentsete sõidukite arendamine

· päästeteenistuse ja esmaabi tõhustamine

· vähem kaitstud liiklejate, eriti mootorratturite kaitse

Nende suunistega soovib komisjon esitada üldise õigusliku raamistiku ja eesmärgid, mille järgi tuleb kujundada liikmesriikide ja kohalikke strateegiaid. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tuleb erinevaid meetmeid võtta jagatud vastutuse põhimõtte kohaselt vastavalt sellel tasandil, mis on kõige eesmärgipärasem.

3. Kriitika ja parandusettepanekud

3.1. Meetmete parem koordineerimine

Raportöör toetab põhimõtteliselt komisjoni taotletavaid eesmärke ja üldjoontes visandatud meetmeid. Sama kehtib komisjoni arvamuse kohta, mille kohaselt on liiklusohutuse suurendamiseks vajalik ühtne, terviklik ja integreeritud lähenemisviis, mis hõlmab kõiki liiklejaid ja sidusrühmi ning millega taotletakse koostoimet teiste poliitiliste eesmärkidega. Nii see kui ka liiklusohutuse huvide kaasamine kõigisse olulistesse poliitikavaldkondadesse ja kohaliku, piirkondliku, liikmesriigi ja Euroopa Liidu tasandi ühendamine meetmete ettevalmistamisel ja võtmisel nõuab suurel määral koordineerimist. Praegu ELi tasandil olemasolevate struktuuridega tundub sellise integreeritud lähenemisviisi järjekindel väljaarendamine ebatõenäoline. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku luua Euroopa liiklusohutuse koordinaatori amet. Komisjoni toel peaksid selles ametis leidma ühenduspunkti erinevad lähenemised ja tasandid. Eelkõige saaks koordinaator pakkuda kasulikke vahendusteenuseid vastavate tasandite koostöö edendamiseks.

3.2. „Nullvisioon”

Taotletud eesmärk vähendada liikluses hukkunute arvu 2020. aastaks poole võrra leiab tugevat toetust. See aga tähendab, et 2020. aastal on liiklusõnnetuste ohvreid ikka veel umbes 15 000. Liikuvuse hind oleks ELi kodanikele seega kohutavalt kõrge. Iga inimene, kes saab liiklusõnnetuses surma või viga, on arvuna liiga suur. Kuigi ei ole täielikku kindlust, on eesmärk vähendada liikluses hukkunute arvu pelgalt poole võrra – nii kõrgelennuline kui see ka nimetatud perioodi jaoks poleks – eetilisest vaatepunktist küsitav. Komisjon peaks seega lõpuks tunnistama Euroopa Parlamendile nõudmist ja taotlema pikaajalist eesmärki – täielikult vältida hukkumissurmi liikluses, nagu seda mitmes liikmesriigis riiklikul tasandil juba tehakse. EL peab hakkama seda eesmärki täpsustama ja töötama välja strateegia, mille piirid ulatuvad kaugemale kui 10 aasta taha.

3.3. Kõrgemad eesmärgid ja praktilised meetmed

Käesoleva teatise ajalistes piirides vajab EL pealegi tunduvalt konkreetsemat meetmete kogumit, et ka saavutada auahne eesmärk, milleks on liikluses hukkunute arvu vähendamine poole võrra, kuna kasvavate edusammude puhul muutub aina raskemaks veelgi vähendada liikluses hukkunute ja liiklusõnnetuse arvu. Selle taustal on paljud komisjoni nimetatud meetmed liiga ebamäärased, liiga madalate sihtidega ning ei ole eelseisvate raskuste kohased.

On kahetsusväärne, et komisjon jättis enne liiklusohutuse 3. tegevusprogrammi lõppu esitamata uue tegevusprogrammi. Selle asemel esitas ta ainult tunduvalt väiksema mõjuga teatise. Võrdlusraamistikuna on see ebapiisav. Komisjon peaks seega töötama esitatud lähtepunktidest 2011. aasta lõpuks välja täisväärtuslikku tegevusprogrammi, mis sisaldab meetmete üksikasjalikku loendit koos selgete ajakavade ja järelevalvevahenditega, millega tagada reeglipärane tulemuste kontroll, ning mis hõlmab vahekokkuvõtet.

Lisaks sellele tuleks ELi tasandil taotleda 2020. aastaks veel kahte selget ja mõõdetavat eesmärki:

          kuni 14-aastaste hukkunud laste arvu 60% võrra

          eluohtlikult vigastada saanute arvu 40% võrra.

Viimase eesmärgi täitmiseks on vaja töötada välja üleeuroopaliselt kooskõlastatud määratlus. Ühe võimaliku kategooria võiksid moodustada näiteks eluohtlikult vigastatud, keda iseloomustab see, et nad vajavad pärast õnnetust intensiivravi. Selle määratluse väljatöötamiseks peab olema kindel tähtaeg.

3.4. Liiklusohutuse näitajate ja andmete parandamine

Riikidevahelised võrdlused ja vastavate meetmetega saavutatud edusammude või tõhususe hindamine liiklusohutuse valdkonnas on vältimatu.

Võrdlusi saab teha ainult kõigist liikmesriikidest pärinevate kõrge kvaliteediga ja võrreldavate andmete ja näitajate ning sobivate hindamismehhanismide abil. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele on siiski vaja olukorda parandada. Juba leidus arvukaid ELi rahastatud uurimisprojekte, mis tegelesid tõhusamate näitajate arendamisega (nt SafetyNet). Nende uurimisprojektide tulemusi tuleks kasutada, et saada paremate ja mahukamate andmekogumite abil sügavamaid teadmisi meetmete mõjust ja toimemehhanismidest.

Võrreldavaid andmeid on eriti tarvis vigastuste ja õnnetuste põhjuste analüüsi valdkonnas. EL peaks võimalikult kiiresti andma tõuke kogu ELis kooskõlastatud õnnetuste põhjusi jälgiva statistilise süsteemi loomiseks. Selle juurde kuuluvad õnnetusjuhtumite andmete kooskõlastatud analüüs standardvormi alusel ning ELi toetusel läbi viidud üksikasjalik õnnetusjuhtumeid käsitlev uuring kõigi liikmesriikide iseloomustavates transpordiruumides, et saada veel paremaid teadmisi. Selleks saaks kasutada üksikute liikmesriikide olemasolevaid kogemusi.

Lisaks sellele tuleks kõigi liikmesriikide kogutud andmeid keskses asutuses arusaadavalt läbi töötada ning isikuandmete kaitse kõrgest tasemest kinni pidades avalikkusele laialdaselt kättesaadavaks teha.

3.5. Liikmesriikide ja ELi eesmärgid

Selged, mõõdetavad eesmärgid võivad veelgi stimuleerida ja innustada liiklusohutuse parandamist liikmesriikides – eelkõige siis, kui kooskõlastatud andmed võimaldavad reeglipäraselt võrrelda liikmesriikide tulemusi ja hinnata vastavaid riiklikke poliitikameetmeid ning need andmed avalikustatakse. ELi võiks siinkohal kehtestada igale liikmesriigile kohustuse koostada kooskõlastatud ühiste suunistejärgi riiklikud liiklusohutuskavad ning need avalikustada. Nende kavade täpne ülesehitus liikmesriikide eesmärkide ja meetmete kujul peaks subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt jääma igati vastava liikmesriigi pädevusse.

3.6. Liikluskäitumine

ELi kodanikel on õigus seada liiklusohutusele kõrgeid standardeid. Sellesse peab oma panuse andma poliitika, iseäranis mis puudutab liikluseeskirjade elluviimist.

Samal ajal on igal liiklejal kohustus aidata isiklikult kaasa liikluse turvalisusele. Kõik saavad olukorda mõjutada. Vastavalt sellele on erilise tähtsusega meetmed, mis on ette nähtud liikluskäitumise parandamiseks.

Nende hulka kuuluvad näiteks meetmed esmaste juhilubade omanike hariduse parandamiseks, nagu näiteks saatva isikuga juhtimine alates 17. eluaastast, mida hetkel Saksamaal edukalt rakendatakse, või mitmefaasilise mudeli sisseviimine juhilubade omandamisel, mis näeb ette praktilise sõiduoskuse arendamist ka pärast juhilubade omandamist. Elukestva õppimise ideed peaks ka liiklusesse tugevamalt sisse viima. Ainult siis, kui liikleja ennast järjepidevalt harib, suudab ta tulevikus sõidukite uute funktsioonide ja keeruliste olukordadega liikluses sammu pidada. Ka juhiloa omandamisel saadud teadmisi esmaabist peaksid kõik liiklejad korrapäraste vahemike järel värskendama.

Võtta aga tuleb ka liikluspsühholoogia alaseid meetmeid, mille abil püsivalt muuta rikkumistelt tabatud liiklejate käitumist, ning kooskõlastatud karistuspunktide süsteemi sisseviimises.

Lisaks sellele on ELil olemas väga kiiduväärne liiklusohutuse harta, milles paljud on juba võtnud kohustuse osaleda. Nimetatud hartaga loodud suhtlusstruktuure tuleks arendada neid tuleks rohkem kogu ELi liiklusohutuskampaaniates kasutada.

3.7. Konkreetsed üksikmeetmed

Euroopa Parlamendi korduvate nõudmiste kõrval teeb raportöör ettepaneku terve rea meetmete kohta, millega ELi liiklusohutust edendada. Need keskenduvad muu hulgas alljärgnevale:

· rehvirõhk / talverehvide kasutamise kohustus

· päästetööde alase teabe andmine abiliste ja kutseliste päästetöötajate käsutusse

· liiklejate hariduse ja täiendusõppe alased meetmed

· liiklusohutuskampaaniad

· meetmed nõrgemate liiklejate kaitseks

· sõiduautosid ja tarbesõidukeid puudutavad tehnilised meetmed

· mootorrataste blokeerimisvastased süsteemid

· väsimust tuvastavad seadmed

· hoiatusvestide kandmine öösiti väljaspool suletud asulaid

· ühesugune autojuhi veres lubatud alkoholisisaldus

· elektrijalgrattad


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Jacqueline Foster, Jim Higgins, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Mike Nattrass, Hubert Pirker, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Frieda Brepoels, Spyros Danellis, Tanja Fajon, Markus Ferber, Jelko Kacin, Dominique Riquet, Laurence J.A.J. Stassen

Viimane päevakajastamine: 1. september 2011Õigusalane teave