RAPORT Nõukogu istungite protokolli lisatud ühepoolsed avaldused
14.7.2011 - (2011/2090(INI))
Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Rafał Trzaskowski
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu istungite protokolli lisatud ühepoolsete avalduste kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi esimehe 8. detsembri 2009. aasta kirja põhiseaduskomisjoni esimehele;
– võttes arvesse 22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet ühenduse õigusaktide koostamise kvaliteedisuuniste kohta[1];
– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni vastuseid kirjalikele küsimustele, vastavalt P-3977/2010 ja E-3981/2010;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0269/2011),
A. arvestades, et otsuste langetamine liidu õiguse – nii esmase kui ka teisese – tõlgendamise kohta on selgelt ja ainult Euroopa Kohtu pädevuses;
B. arvestades, et Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et deklaratsioonid ei ole õiguslikult siduvad;
C. arvestades, et seadusandlike menetluste puhul on nõukogul kohustus teavitada parlamenti täielikult oma seisukohast[2];
D. arvestades, et ELi lepingu kohaselt peavad institutsioonid olema omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed[3];
E. arvestades, et liikmesriikide või nõukogu ühepoolsed avaldused võivad negatiivselt mõjutada parlamendi seadusandlikke volitusi, kahjustavad liidu seadusandluse kvaliteeti ja nõrgestavad õiguskindluse põhimõtet;
F. arvestades, et ükskõik missuguses seadusandliku menetluse etapis nõukogu või lepituskomitee istungi protokolli lisatud mis tahes avaldus ei saa ette kindlaks määrata seadusandliku võimu kahe haru vaheliste kõneluste tulemusi,
1. kinnitab, et avaldustel ja deklaratsioonidel, mis ei ole õigusakti osad, kuid käsitlevad seda – sõltumata sellest, kas need on esitanud üks liikmesriik või mitu liikmesriiki – ei ole õiguslikku jõudu ning need võivad kahjustada liidu õiguse sidusust ja selle selget tõlgendamist;
2. rõhutab, et ühepoolsete avaldustega ei tohi teha kompromisse ega vähendada kõigi riikide järelevalve kohustust jälgida süstemaatilise avaldamise distsipliinist kinnipidamist vastavustabelite puhul, millega õigusaktide rakendamise tõhususe ja läbipaistvuse huvides kogu Euroopa Liidus sätestatakse ELi õiguse ülevõtmise võimalused ja vahendid siseriiklikku õigusesse;
3. nõuab, et kõik avaldused tuleb teha Euroopa Parlamendile teatavaks, ja et liikmesriikide tehtud avaldusi ei avaldataks Euroopa Liidu Teataja L-seerias;
4. palub nõukogul edastada oma istungite seadusandliku osa protokollid Euroopa Parlamendile samal ajal kui liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele;
5. jätab endale õiguse kasutada kõiki oma käsutuses olevaid seaduslikke vahendeid, juhul kui ühepoolsete avalduste eesmärk on saavutada õiguslikke tagajärgi;
6. kutsub nõukogu ja komisjoni üles alustama Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 alusel läbirääkimisi, et ajakohastada ühisdeklaratsiooni kaasotsustamismenetluse praktilise korra kohta (nüüd seadusandlik tavamenetlus), võtmaks arvesse Lissaboni lepingu jõustumist ja piiramaks selgelt ühepoolsete avalduste ulatust;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
SELETUSKIRI
Komisjonide esimeeste konverents esitas põhiseaduskomisjonile taotluse selgitada parlamendi seisukohta nõukogu istungite protokolli kantavate ühepoolsete avalduste tähenduse ja õigusliku seisundi kohta. Käesolev raport tuleneb nimetatud taotlusest.
Paljud komisjonid on väljendanud muret selliste avalduste vohamise üle eelkõige kaasotsustamismenetluse raames, mis võib nõrgendada vastuvõetud õigusaktide õiguslikku jõudu ja kohaldamisala ning mõjutada parlamendi tahet kaasseadusandjana.
Sellega seoses tuleb rõhutada, et vaidlusi tekitavad avaldusi esitavad üks või mitu liikmesriiki, sest nemad vastutavad õigusaktide ülevõtmise eest riikide tasandil. Katse tõlgendada neid akte viisil, mis lahkneks kahe seadusandja ühise kokkuleppega saavutatud tulemusest, kahjustaks tõepoolest liidu õiguse kohaldamiseks vajalikku sidusust.
Muudest avaldustest, kui neid teeb institutsioon või nõukogu eesistuja või eesistujakolmik, võib aga kasu olla – nendes dokumenteeritakse paralleelsed kohustused või teavitatakse edasistest meetmetest. Seepärast teeb ka parlament mõnikord avaldusi ja lisab need parlamendi poolt vastu võetavatele õigusaktidele (vajadusel koos nõukogu ja/või komisjoni avaldustega), mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Euroopa Kohtu praktika kinnitab, et liidu õigusakti tõlgendamisel ei saa tugineda sellistele ühepoolsetele avaldustele. Neid võib selleks kasutada ainult juhul, kui viidatakse vastava akti tekstile, milles kajastub avalduse sisu.
Õigusaktid peaksid siiski olema selgitusteta mõistetavad ja nende tõlgendamiseks vajalikud elemendid tuleks võtta artiklitest või põhjendustest.
Parlamenti, kes on nõukoguga võrdsetele alustel kaasseadusandja, tuleks täielikult informeerida kõikidest nõukogu istungi protokolli kantavatest liikmesriikide ühepoolsetest avaldustest ning seda tuleks teha kõikides seadusandliku menetluse eri etappides.
On selgunud, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest on nõukogu kodukorras ette nähtud nõukogu istungite õigusaktide arutamist puudutava protokolli osa otsene edastamine nii liikmesriikide valitsustele kui ka liikmesriikide parlamentidele, kuid mitte Euroopa Parlamendile. Seetõttu on liikmesriikide parlamendid paremini informeeritud kui Euroopa Parlament, kuigi viimane on koos nõukoguga kaasseadusandja.
Siiski ei tohiks liikmesriikide ühepoolseid avaldusi õigusaktide kohta Euroopa Liidu Teatajas avaldada, sest see annaks neile veelgi suurema tähtsuse.
On selge, et eelnevate tähelepanekute alusel tuleb ühisdeklaratsiooni ajakohastada kaasotsustamismenetluse praktilise korra osas, et vältida nii palju kui võimalik ühepoolsete avalduste kasutamist, ja tagada, et nõukogu annaks parlamendile täielikku informatsiooni seadusandliku menetluse kõikides etappides.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
12.7.2011 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
17 3 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Matthias Groote, Roberto Gualtieri, Zita Gurmai, Gerald Häfner, Daniel Hannan, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, David Martin, Morten Messerschmidt, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, György Schöpflin, Søren Bo Søndergaard, Indrek Tarand, Rafał Trzaskowski, Luis Yáñez-Barnuevo García |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Evelyn Regner |
||||