RAPORT Tõhus Euroopa toorainestrateegia

25.7.2011 - (2011/2056(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Reinhard Bütikofer
Arvamuse koostaja (*): Judith A. Merkies, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta

(2011/2056(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 2. veebruar 2011. aasta teatist „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine” (KOM(2011)0025);

–   võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatist „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (KOM(2008)0699);

–   võttes arvesse ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi toorainete tarnerühma töörühma aruannet „ELi jaoks esmatähtsad toorained”[1];

–   võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–   võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa: Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (KOM(2011)0021);

–   võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (KOM(2011)0112/4);

–   võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” (KOM(2010)0614);

–   võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (KOM(2010)0546);

–   võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (KOM(2010)0612);

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta[2];

–   võttes arvesse oma 3. veebruari 2011. aasta resolutsiooni elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta[3];

–   võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta[4];

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi suunisdokumenti energia tootmiseks mittekasutatavate mineraalsete toorainete kaevandamise ja Natura 2000 kohta[5];

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatisele „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (KOM(2008)0699) (SEK(2008)2741);

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi toorainepoliitika 2009. aasta aruannet[6];

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi uuringut keskkonna ja konkurentsivõime vaheliste seoste kohta[7];

–   võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2010. aasta rohelist raamatut „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine” (KOM(2010)0629);

–   võttes arvesse komisjoni 10. november 2010. aasta teatist „ELi ja Aafrika suhete tugevdamine” (KOM(2010)0634);

–   võttes arvesse peagi avaldatavat komisjoni teatist kaubanduse ja arengu kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2009. aasta teatist „Arengupoliitika sidusus: tervet Euroopa Liitu hõlmava poliitikaraamistiku kehtestamine” (KOM(2009)0458);

–   võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni kohta[8];

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes[9];

–   võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta järeldusi, mis käsitlevad kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamist;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (Lissaboni leping) artiklit 208, milles kinnitatakse, et EL võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid;

–   võttes arvesse käimasolevat Doha läbirääkimiste vooru;

–   võttes arvesse 2007. aasta Aafrika-ELi ühisstrateegiat ja 29.–30. novembril 2010 toimunud Aafrika ja ELi kolmandal tippkohtumisel vastu võetud Tripoli deklaratsiooni;

–   võttes arvesse WTOs käsitlemisel olevat ELi, USA ja Mehhiko kohtuasja Hiina vastu üheksa tooraine küsimuses;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7‑0288/2011),

A. arvestades, et EL vajab vähese CO₂-heitega majandusele üleminekuks ja konkurentsivõime säilitamiseks tugevat tööstuslikku baasi, mis keskkonnahoidlikumaks muutudes sõltub suures osas küllaldastest toorainevarudest;

B.  arvestades, et haldusprotsesside keerukus ja vähene kooskõlastamine ametiasutuste vahel võib põhjustada maavarade kasutamisloa saamisel mitmeaastaseid viivitusi; arvestades, et sellised viivitused on ebavajalikud, suurendavad investeerimise kapitalikulusid ning tõrjuvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad turult välja;

C. arvestades, et nõudlus tooraine järele on kogu maailmas pidevalt kasvanud, eelkõige tehnoloogilise väärtusega metallide puhul;

D. arvestades, et ELi liikmesriikidel, Austraalial ja Ameerika Ühendriikidel on potentsiaal toota ise esmatähtsaid tooraineid, mitteväärismetalle ja haruldasi muldmetalle;

E.  arvestades, et uute tehnoloogiate areng suurendab jätkuvalt nõudlust ressursside järele, mis on selle tööstusharu arengu seisukohast keskse tähtsusega;

F.  arvestades, et ekspordikvoodid piiravad osaliselt rahvusvahelisi tarneid ning hinnad on jõudmas rekordkõrgustesse;

G. arvestades, et tootmissektoris on materjalikulud tootmise kogukulude osana märkimisväärselt suurem kui tööliste palgafondi osa, ning arvestades, et kõigis sektorites eeldatakse selle suundumuse jätkumist vähemalt keskpikas perspektiivis;

H. arvestades, et turgudele on ausad ja võrdsed konkurentsitingimused kasulikud;

I.   arvestades, et kasvav konkurents tooraine pärast võib pingestada rahvusvahelisi suhteid ning põhjustada konflikte ressursside pärast;

J.   arvestades, et need probleemid võivad kätkeda võimalust ELi ja kolmandate riikide vastastikku kasulikeks innovaatilisteks koostööpartnerlusteks;

K. arvestades, et paljudes arenguriikides ei kasutata maavarasid elanikkonna hüvanguks ebademokraatliku valitsemiskorra, pettuse, korruptsiooni või relvastatud konfliktide tõttu;

L.  arvestades, et komisjoni pakutud meetmed ressursitõhususe ja ringlussevõtu suurendamiseks piirduvad konkreetsete meetmete asemel peamiselt hinnangutega selle kohta, mida tuleks teha, ja on seetõttu seatud eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad;

M. arvestades, et komisjon märgib, et kehtivate jäätmealaste õigusaktide kohaldamine ja jõustamine on ressursitõhusama Euroopa edendamiseks;

N. arvestades, et väärtuslike materjalide, eriti haruldaste muldmetallide ringlussevõtu suurendamine nõuab tõhusat demonteerimist;

O. arvestades, et tulutoov ringlussevõtt põhineb usaldusväärsel ja tõhusal liigitamisel ning eraldamistehnoloogial, sest ringlussevõetud materjalide väärtus sõltub fraktsioonide puhtusest;

P.  arvestades, tõhususe ja ringlussevõtu suurendamine edendab säästlikkust, konkurentsivõimet ja varustuskindlust;

Q. arvestades, et tööviljakus on viimastel aastakümnetel palju kiiremini kasvanud kui ressursitootlikkus, sest uuringud on näidanud, et tööjõukulud moodustavad tootekuludest vähem kui 20% ja ressursikulud 40%; arvestades, et see viitab tõsiasjale, et on vaja võtta kiiresti meetmeid ressursitõhususe suurendamiseks;

R.  arvestades, et on ülimalt tähtis võtta õigeaegseid ja otsustavaid meetmeid tõhusa strateegia rakendamiseks ning saavutada tulemusi seoses tooraineid käsitleva algatusega,

Toorainestrateegia

1.  on veendunud, et toorainetest tulenevalt on Euroopa ees nii ülesandeid kui ka suuri võimalusi; rõhutab, et kuna nõudlus toorainete järele suureneb kogu maailmas, on ELil nüüd võimalus saada sellest kasu, suurendades toorainete pakkumist ja tõhusust, täites samal ajal ELi tööstuse ja toorainesektori vajadused; toonitab, et tooraine võrdne kättesaadavus ning stabiilsed ja ennustatavad hinnad on olulise tähtsusega arenguvõimaluste, konkurentsivõime, innovatsiooni ja Euroopa tööstuse säilimise seisukohast; samas võivad eeskätt esmatähtsate toorainete, nagu haruldaste muldmetallide kättesaadavuse ja varustamise piirangud ning hindade volatiivsus vähendada ELi tööstusettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet, ökotõhusust ja innovatsiooniväljavaateid; kiidab heaks asjaolu, et 2008. aastal pööras komisjon oma tooraineid käsitlevas algatuses palju tähelepanu toorainepoliitikale, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid alustaksid tooraineid käsitleva algatuse kiiret rakendamist; on veendunud, et ressursipoliitika ja - diplomaatia on ELi jaoks väga tähtsad mitte ainult tööstuspoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse seisukohast, vaid ka mitmetahulise küsimusena, mis puudutab nii sisepoliitikat kui ka välis- ja julgeolekupoliitikat; palub komisjonil pöörata sellele küsimusele sama palju tähelepanu kui energeetikaküsimusele; peab seda ka Euroopa välisteenistuse ülesandeks;

2.  on arvamusel, et tulemusliku ja järjepideva ELi diplomaatia eest peab vastutama Euroopa välisteenistus koos komisjoni asjaomaste talitustega, eelkõige kaubanduse peadirektoraadiga seoses kaubandusküsimustega, tehes tihedat koostööd nõukogu ja Euroopa Parlamendiga; arvab samuti, et toorainete strateegiline olulisus peaks kajastuma Euroopa välisteenistuse korralduses ning asjaomaste ELi delegatsioonide koosseisus; toonitab, kui oluline on koordineerida ELi ja liikmesriikide välispoliitikat toorainete valdkonnas;

3.  palub komisjonil pöörata piisavat tähelepanu kaubaturgude ja tooraineid käsitleva strateegia küsimustele eraldi, kuna need kaks valdkonda erinevad teineteisest olemuslikult ning nende probleemide lahendamine vajab erimeetmeid; rõhutab asjaolu, et finants- ja kaubaturud on tänapäeval omavahel seotud rohkem kui kunagi varem ning hinnavolatiilsust süvendab spekuleerimine; märgib, et tooraineturu nõuetekohane toimimine annaks ettevõtjatele vajalikud stiimulid ressursside tõhusamaks kasutamiseks, toorainete asendamiseks, ringlussevõtuks ja lisainvesteeringute tegemiseks toorainete asendamisega seotud teadus- ja arendustegevusse; ergutab seepärast komisjoni toetama tooraineturgude nõuetekohast toimimist, vaadates näiteks läbi finantsteenuste turge käsitleva direktiivi, et tagada läbipaistvam kauplemine; rõhutab, et tooraineid käsitlevas algatuses esitatud kolm sammast täiendavad üksteist toorainete küsimuse lahendamisel ja toorainetega varustatuse tagamisel ELis; palub komisjonil rakendada tooraineid käsitlevat strateegiat tasakaalustatult ja kooskõlastatult, eeskätt ELi muude oluliste poliitikavaldkondadega, seda eriti tööstuse, teadusuuringute, keskkonna, transpordi ja Euroopa 2020. aasta strateegia vallas; märgib sellega seoses, et eriti oluline osa on Euroopa tugeval innovatsiooni- ja tööstuspoliitikal;

4.  väljendab rahulolu komisjoni tegevuse üle esmatähtsate toorainete kindlaksmääramisel, sest kõik on tehnoloogilise väärtusega metallid, mida tuleb edasiste meetmete juures arvesse võtta; palub komisjonil:

- ajakohastada korrapäraselt esmatähtsate toorainete nimekirja ning teostada järelevalvet mitteharuldaste, kuid strateegiliselt tähtsate toorainete üle, et võtta meetmeid inflatsiooni vastu, mis põhjustab tarnijate omandiõiguse kontsentreerumist;

- võtta kasutusele nn esmatähtsate toorainete ohuradar, et analüüsida praeguseid ja edasisi vajadusi ja hindu ning võimalike esmatähtsate toorainete (eriti haruldaste muldmetallide) puuduse negatiivset mõju taastuvenergia, kõrgtehnoloogia, riigikaitse ja isegi autotööstuse sektorile;

- analüüsida tarneahelaid, mis sõltuvad esmatähtsatest toorainetest ja töötlemisvõimsusest, mis viivad pooltoodete tootmiseni, ning esmatähtsate toorainete ja nendega seotud mitteväärismetallide vastastoimest;

tuletab meelde, et toorainete ja eeskätt esmatähtsate toorainete puhul erineb eri elementide kriitilisus ning nende kättesaadavus, kasutamine, töötlemise vajadus ning seega ka hind tarneahele eri järkudes, mida tuleks analüüsimisel arvesse võtta; juhib lisaks tähelepanu toorainete voogude logistiliste paradigmade mitmekesisusele ühisturul;

5.  märgib, et kõik tooraineturud käituvad samal viisil ning eeskätt põllumajandussektori tooraineturgusid mõjutavad tugevasti hooajalised ja klimaatilised tegurid ning seetõttu nõuavad need erilist tähelepanu;

6.  palub seepärast komisjonil viia läbi Euroopa tooraineimpordi uurimus, mis hõlmaks tooraineid, mis ei ole küll esmatähtsad (näiteks liitium, hafnium ja nikkel), kuid siiski strateegilise tähtsusega Euroopa majanduse vajaduste jaoks ja kõrge lisaväärtusega tarbekaupade tootmiseks; uurimuses tuleks hinnata ka meie tööstuse sõltuvust nendest toorainetest ja meetmeid nende varustuskindluse tagamiseks, samuti nende tootmise keskkonnakulusid ja alternatiive, mis võivad kõne alla tulla;

7.  peab tervitatavaks asjaolu, et väga paljud toorained, nagu looduslik kautšuk, puit ja täitematerjal on tooraineid käsitleva algatusega hõlmatud; palub komisjonil analüüsida nende ainete kättesaadavust ja võimalikku nõudlust ning vajaduse korral võtma tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid; märgib, et selles raportis keskendutakse strateegilistele ja esmatähtsatele toorainetele;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et toorainetepoliitika tõhus juhtimine on tõhusa toorainetestrateegia seisukohast väga oluline; märgib, et tulemuslik dialoog peab hõlmama pidevat dialoogi asjaomaste sidusrühmadega; rõhutab vajadust komisjonisisese ja Euroopa Parlamendi-sisese ning liikmesriikide vahelise tihedama koostöö ja teabe edastamise järele; soovitab 2011. aastal luua Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide eeskujul talitustevahelise toorainetega tegeleva kõrgetasemelise töökonna, mis hõlmaks asjaomaseid peadirektoraate, Teadusuuringute Ühiskeskust, Euroopa Keskkonnaametit ja välisteenistust ning tegeleks poliitika, sealhulgas partnerluslepingute väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamisega, et tagada strateegiline kooskõla ja toetada sellise varajase hoiatamise süsteemi loomist, mis muu hulgas tegeleb turumoonutuste ja ressurssidest põhjustatud konfliktidega, ning mida täiendab järelevalverühm; palub komisjonil koostada pikaajalise Euroopa tooraineid käsitlev tegevuskava aastani 2050, milles oleksid esitatud tulevikusuundumused, ohud ja võimalused tooraine- ja esmatähtsate toorainete sektoris ning mille abil saaksid Euroopa tööstusharud, kõrgemad õppeasutused ja teadusasutused teha pikaajalisi kavasid ja investeeringuid; palub komisjonil samuti toetada liikmesriike oma toorainestrateegia väljatöötamisel ning edendada kooskõlastamist ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, sealhulgas välismõõtme puhul; soovitab, et peagi avaldatav teatis energiapoliitika välismõõtme kohta võiks olla eeskujuks;

9.  nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrapäraselt energia tootmiseks mittekasutatavate toorainetega seotud suundumustest tooraineid käsitleva algatuse raames ning algatuse eesmärkide saavutamisest iga-aastase arenguaruandes, milles keskendutakse samuti kõnesoleva valdkonna poliitika seostamisele kaubandus-, arengu- ja keskkonnapoliitikaga ning sotsiaalsele mõjule ja andmetele esmatähtsate toorainete kohta;

Probleemi muutmine Euroopa tööstuse võimaluseks: ressursitõhusus, korduskasutus, ringlussevõtt ja materjalide asendamine

10. märgib, et toorainetega seotud probleemide lahendamine kätkeb võimalust tugevdada ELi tööstuslikku baasi, tehnoloogiasuutlikkust ja oskusteavet ning suurendada ulatusliku tööstusuuenduste strateegia abil konkurentsivõimet ja luua püsivaid, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti; märgib, et vaatamata tõhusa kaubanduspoliitika ja oma ressursside kasutamise tähtsusele on toorainete kasutamise hea haldamine ja tõhususe suurendamine, korduskasutamine, energiatõhus ringlussevõtt ja ressursside kasutamise vähendamine, parandades toodete kvaliteedistandardeid ja rakendades võimaluse korral kasutusaja pikendamise põhimõtet, ning rohelise energia kasutamine lähemas ja kaugemas tulevikus konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse tagamisel otsustava tähtsusega; on veendunud, et iga selline algatus peaks põhinema nõuetekohasel mõjuhindamisel, milles keskendutakse võimalikule keskkonna-, sotsiaal- ja konkurentsivõime mõjule; rõhutab õiguslikult siduva Euroopa jäätmehierarhia järjepideva rakendamise tähtsust, nagu on sätestatud jäätmete raamdirektiivis, milles on tähtsuse järjekorras esitatud jäätmete vältimine, taaskasutamine, ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine ja kõrvaldamine; märgib, et komisjon peaks toetama sotsiaalseid uuendusi, eluviiside muutmist ja uusi kontseptsioone, näiteks öko-liisingut ning keemiliste ainete liisimist ja jagamist;

11. märgib, et väiksem tarbimine, jäätmete tekke vältimine ja nende korduvkasutamine on ressursitõhusale majandusele ülemineku keskne osa;

12 soovitab komisjonil teha põhjalik uuring majandusliku laenamise mudelite kui kaupade omamise alternatiivide kohta ning nende mõju kohta materjalide kasutusele ja taastamisele; rõhutab, et selles osas on kõige suuremaks probleemiks vähene teadlikkus;

13. rõhutab vajadust teha jõupingutusi majanduskasvu lahtisidumiseks ressursside suurenenud kasutusest, mis aitab samuti vähendada suhtelist sõltuvust impordist; märgib, et laiemas kliimamuutuse kontekstis on tähtis toorainestrateegia kehtestamine; kiidab seetõttu heaks komisjoni kava käivitada ressursitõhusust käsitlev juhtalgatus; palub komisjonil teha kindlaks ressursitootlikkuse suurendamist takistavad tegurid (nt tehnilised tõkked, kulud jne) ning lisada ja hinnata ressursitõhususe parandamise keskmise pikkusega ja pikaajalisi eesmärke, mis kajastavad ELi vajadust vähendada sõltuvust toorainete impordist, kuna ELi tooraineimport ühe inimese kohta on kõrgeim maailmas; palub komisjonil edusammude objektiivseks hindamiseks ja teiste riikidega võrdlemiseks töötada välja usaldusväärsem ressursitõhususe mõõtmise metoodika, võttes arvesse Eurostati selles valdkonnas tehtud tööd ning Euroopa Parlamendi hiljuti tellitud samateemalise uurimuse tulemusi;

14. peab kiiduväärseks instrumentide ja näitajate väljatöötamist, nagu ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlevas aruandes (TEEB); nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ja innustaks kõnealuste seadusandlike aktide väljatöötamist ja kasutamist;

15. on veendunud, et maavarade maks ei ole ressursitõhususe suurendamiseks asjakohane fiskaalvahend, ning palub komisjonil tellida uurimus vee- ja maakasutusmaksu mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu ELi majandustegevusele ja taastuvenergia tootmisele avaldatavale võimalikule tahtmatule mõjule;

16. palub komisjoni tungivalt kaaluda põhjaliku mõjuhinnangu alusel võimalust kasutada toorainete puhul ökodisaini põhimõttel rajanevat lähenemisviisi, hinnata uute vahendite kasutuselevõtu võimalusi, teha koostööd standardiasutustega, hinnata top runner-programmi sobivust toodetele ressursitõhususest lähtudes, tugevdada ressursitõhususe nõustamisteenuseid, eelkõige VKEde jaoks, näiteks toetades selliseid programme Euroopa Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuses (EACI); kutsub komisjoni toetama VKEsid selles valdkonnas ja edendama parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel, võimaldama juurdepääsu asjakohasele teadustegevusele seitsmenda raamprogrammi ja ELi tulevastele teadusprogrammide raames; kutsub ettevõtjaid üles kasutama kas keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) või ISO standardeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike kasutama riigihankeid ressursitõhusate ning teisesest toormest valmistatud toodete edendamiseks ja tagama ohutu ja läbipaistva ringlussevõtu, kui need tooted on muutunud kasutuskõlbmatuks; märgib, et ringlussevõtu puhul on kvantiteedi kõrval oluline ka kvaliteet; rõhutab seetõttu ringlussevõttu toetava tootedisaini tähtsust; rõhutab, et tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks on kasulik lisada loodusvarade kasutamisega seotud teave tootekirjeldusse ja ökomärgisele; kutsub Euroopa standardiasutusi arvestama standardite kehtestamisel alati ressursitõhususega;

17. palub komisjonil uurida, kuidas saaks muuta ökodisaini direktiivi, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi, elektri- ja elektroonikajäätmete direktiivi ja patareide jäätmete direktiivi, et suurendada ringlussevõttu mitte üksnes üldiselt, vaid ka väärtuslike toorainete, sealhulgas haruldaste muldmetallide ringlussevõttu näiteks konkreetsemate nõuete kehtestamisega lammutamisele, ja esitada selle alusel nende õigusaktide muudatusettepanekud;

18. märgib korduskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust kasvuhoonegaaside vähendamisel, sest tooraine kasutamine tekitab suure koguse kasvuhoonegaase; märgib lisaks, et konkreetsetes sektorites, mida õiguslikult reguleerivad ringlussevõttu käsitlevad õigusaktid, on ringlussevõtu määrad kõrged; palub komisjonil teha kindlaks võimalused suurendada veelgi asjaomastes sektorites ringlussevõttu, parandades muu hulgas ringmajanduse õigusraamistikku; rõhutab vajadust investeerida toorainete, eeskätt haruldaste muldmetallide ringlussevõttu; palub komisjonil algatada põhjalik ELi materjaliringluse analüüs, mis põhineb tooraine tervel olelusringil (kaevandamisest jäätmeteni) sektorite kaupa ja mille eesmärk on hinnata ja välja pakkuda tooraine ringlussevõtu suurendamise kulutõhusad viisid, mille juures arvestatakse keskkonnamõju; palub komisjonil ühtlustada Euroopa õigusaktid ja ringlussevõtu miinimumstandardid, et need oleksid üksteisega rohkem kooskõlas; palub liikmesriikidel tagada kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine ning kutsub lisaks valdkondlikke ühendusi propageerima oma liikmete hulgas aktiivselt ringlussevõttu ja hõlbustada koostööd teadusasutuste ja muude sektoritega; märgib, et on oluline siduda toodetud jäätmete hulk lahti tootmise suurendamisest;

19. märgib, et on oluline luua tööstuses ringlussevõtuga seotud sünergiat ning aidata ettevõtjatel välja selgitada, kuidas teised ettevõtjad saaksid kasutada ressursina nende toodetud jäätmeid ja kõrvalsaadusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama Ühendkuningriigi riikliku tööstussümbioosi programmi taolisi tegutsemisviise;

20. palub komisjonil

- uurida ja propageerida kasulike materjalide eraldamise võimalusi olmeprügist, sest selle ressursid on rikkamad esmaselt kaevandatavast maavarast ning suurt osa väärtuslikust teisesest toorainest on võimalik eraldada, korduskasutada ja ümber töödelda;

- uurida sõltumatute mõjuhinnangute abil, kas suletud prügilaid võiks uuesti avada, et võtta korduskasutamiseks sobivad jäägid parima võimaliku tehnoloogia abil ringlusse, sest see muudaks tooraine ELis kättesaadavamaks ja looks kogu liidus täiendavaid töökohti;

- uurida metallurgias ja kaevandamise käigus tekkinud jäätmete allesjäänud prügilaid;

- viia 2012. aastaks lõpule kaevandusjäätmete prügilate andmebaasi koostamine ja jõustada kaevandusjäätmete direktiiv;

- tagada nende jäätmete töötlemine parima võimaliku tehnoloogia abil;

- julgustada ehitiste elutsükli haldamist, et tagada asjakohastel juhtudel ehitamiseks kasutatava materjali ringlussevõetavus;

- kehtestada järk-järgult prügilate kasutamise üldine keeld kogu Euroopa Liidus;

21. on seisukohal, et olmeprügi eraldamise kohta on hädasti vaja rohkem teavet ja palub seetõttu komisjonil hinnata eelkõige sellega seonduvaid võimalusi ja ka võimalikke piiranguid;

22. innustab komisjoni töötama välja ringlussevõtu strateegia, mille kohaselt toimub taastamine jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal, hõlmates sealhulgas reovee puhastamist, kuna see võimaldaks taastada suuremas kontsentratsioonis tooraineid, vältida taastamatust, vähendada negatiivset mõju keskkonnale ning oleks ilmselt energiatõhusam;

23. kutsub lisaks komisjoni esitama ettepaneku prügiladirektiivi[10] muutmise kohta ning arendama edasi ja laiendama selle direktiivi artikli 5 lõikes 2 nimetatud eesmärke; on seisukohal, et vastavalt jäätmete raamdirektiivile peab biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamise keelu jäätmeid vähendav eesmärk alates 2020. aastast laienema kõigile biolagunevatele jäätmetele ja selleks peab olema kehtestatud jäätmete 5% vähendamise eesmärk;

24. palub komisjonil toetada ringlussevõtmise alaseid partnerlussuhteid arengumaadega; palub komisjonil toetada katseprojekte, nagu jäätmevabad piirkonnad;

25. palub komisjonil hinnata, kuidas Euroopa Investeerimispank saaks aidata vähendada finantsriske, mis on seotud investeeringutega murrangulist tehnoloogiat kasutavatesse ringlussevõtukäitistesse ja muudesse ringlussevõtualgatustesse;

26. palub komisjonil toetada teadus- ja arendustegevust ringlussevõtu, sealhulgas haruldaste muldmetallide ringlussevõtu majanduslike stiimulite valdkonnas, võttes sealjuures arvesse mõjuhinnanguid; palub komisjonil uurida, kuidas toetada ringlussevõetavate materjalide turgusid, muu hulgas ka ringlussevõetud materjalide sertifikaatide ja ökodisaini nõuete abil, ning palub komisjonil samuti tagada, et ka ühtekuuluvuspoliitikat ja eelarvet kasutataks ressursitõhususe ja ringlussevõtu edendamiseks;

27. rõhutab vajadust võidelda ringlussevõetava materjali ja kasulikke tooraineid sisaldavate jäätmete (eeskätt elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (2002/96) reguleerimisalasse kuuluvate elektrooniliste jäätmete) ebaseadusliku veoga, parandades õigusakte ja tõhustades nende rakendamist, ning palub liikmesriike pöörata sellele ülesandele kiiresti tähelepanu; palub komisjonil uurida, kuidas tootja vastutuse põhimõtte edasine kasutamine võiks toetada selle eesmärgi saavutamist; tõstab esile vajaduse luua ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate üleilmne sertifitseerimissüsteem; märgib eri liikmesriikide tolliametnike koostöö tähtsust; palub komisjonil uurida, kas on vaja ühist korda ametiasutuste teavitamiseks ebaseaduslikust jäätmeveost; palub komisjonil uurida ebaseaduslikku jäätmevedu ning anda korrapäraselt aru edusammudest, mis on tehtud ebaseadusliku jäätmete ekspordi vastu võitlemisel; palub komisjonil edendada uute ja kasutatud kaupade põhjalikku eristamist tollideklaratsioonides ning kehtestada vastav kord ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätetega;

28. palub sellega seoses komisjoni abistada ELi kaubanduspartnereid, kes seda soovivad, võtta vastu asjakohased seadused ja jõustada piisavad kontrollimeetmed, et ennetada igasuguste jäätmete ebaseaduslikku importi oma territooriumile, ning võidelda aktiivselt korruptsiooni vastu, mis sageli sellise ebaseadusliku impordi võimalikuks teeb;

29. palub komisjonil võtta arvesse mõnede liikmesriikide kriitilisi märkusi nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel teatavat liiki metallimurd lakkab olemast jäätmed vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ, ning palub komisjonil karmistada tootekvaliteedi nõudeid ning parandada võimalusi kontrollida ja tagada, et metallimurd, mis ei ole enam jäätmed, oleks nõutava kvaliteediga;

30. palub komisjonil määrata kindlaks keskkonnasäästlike kaevandamis- ja tootmisviiside, kogu olelusringi hõlmava ringlussevõtu, asendamise ja ressursitõhususe teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid, kuna see võiks samuti vähendada ELi impordisõltuvust monopolistlikest tarnijatest; palub komisjonil tegelda teadusuuringute programmides ringlussevõtu praeguste ülesannetega ning rõhutab, et tähelepanu tuleks pöörata eri ringlussevõtu strateegiatele suure aatommassiga metallide kui ka esmatähtsate toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide puhul; palub komisjonil siduda esmatähtsate toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide teadusuuringute rahastamine selgete eesmärkidega, võttes eeskujuks Jaapani, kelle eesmärk on vähendada haruldaste muldmetallide tarbimist ühe kolmandiku võrra; palub komisjonil võtta arvesse selliste kolmandate riikide kogemusi, kes on juba saavutanud kõrge jäätmete kogumise taseme, näiteks Norras kogutakse üle 80% elektroonikaromudest, ning seada ka endale asjakohased kogumise eesmärgid; rõhutab, kui oluline on selles valdkonnas avaliku ja erasektori partnerlus, millesse on kaasatud tööstussektor, teadusringkonnad ja valitsusasutused; avaldab tunnustust sellistele institutsioonidele, sest need on osutanud väärtuslikke teenuseid ka VKEdele; rõhutab esmatähtsaid tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse olulisust, et edendada ressursitõhusust, keskseid tehnoloogiavaldkondi, varustuskindlust ja liidu toorainesektorit; palub komisjonil käivitada see partnerlus 2011. aastal;

31. peab kahetsusväärseks, et teatises ei käsitleta piisavalt materjalide asendamise ja korduskasutuse küsimust; tuletab meelde, et eelkõige esmatähtsate toorainete ja haruldaste muldmetallide asendamine on väga oluline ja võib teostatavuse korral pakkuda häid lahendusi tarne- ja keskkonnaohtude probleemile; palub seetõttu komisjonil toetada tööd selles valdkonnas teadusuuringute ja innovatsiooni parema rahastamise kaudu, töötades teadusuuringute järgmises raamprogrammis välja materjalide asendamise teadus-ja arendustegevuse kava, ning toetada näidistehaste ideed; ergutab komisjoni ja liikmesriike kaaluma materjalide asendamise eesmärkide seadmist, võttes sealjuures arvesse asjaomaseid mõjuhindamisi; palub komisjonil täielikult ära kasutada ELis olemasolev oskusteave haruldaste muldmetallide kohta;

Jätkusuutlikud tarned ELis

32. nõuab liidu toorainesektorisse tehtavate investeeringute ergutamise toetuseks selliste meetmete kehtestamist, mis ei ole seotud maksudega; peab seetõttu kiiduväärseks riikide geoloogia uurimisasutuste vahelist koostööd; nõuab nende tihedamat koostööd ja toetab ühiste standardite ja tavade kasutamist, mis kergendaks olemasolevate geoloogiliste andmete vahetamist ja kasutamist; tunneb heameelt iga-aastase Euroopa toorainete aastaraamatu avaldamise üle ja rõhutab, et aastaraamatusse tuleks lisada andmed teiseste toorainete kohta ning kasulike materjalide eraldamise kohta olmeprügist; palub komisjonil hinnata, kas on vaja luua ELi geoloogiateenistus, mis kooskõlastaks liikmesriikide uurimusi ja teeks koostööd rahvusvaheliste partneritega; toetab komisjoni tööd ELi geoloogia alaste alusteadmiste parandamisel; palub komisjonil edendada koostöös liikmesriikidega liidu loodusvarade digitaalse kaardi koostamist;

33. märgib sisemaise toorainetarnimise olulisust Euroopas; nõuab seepärast

- uurimis-, kaevandamis-, turustamis-, töötlemis-, taaskasutamis- ja ringlussevõtumeetodite paremat koordineerimist;

- pädevatelt (üleriigilistelt, piirkondlikelt ja kohalikelt) asutustelt, et nad kasutaksid liidusiseselt maavarade kasutuslubade andmisel selget, tõhusat ja kooskõlastatud halduskorda, luues võimaluse korral keskse teeninduspunkti, et hõlbustada ja kiirendada lubade saamist;

- liikmesriikidelt, et nad töötaksid välja maakasutuspoliitika, sealhulgas pika perspektiivi prognoosid toorainete piirkondliku ja kohaliku nõudluse kohta, mis kajastuksid ka liikmesriikide toorainepoliitikas, mis peaks põhinema eri liikmesriikides olemasoleval tooraineid käsitleval geoloogilisel oskusteabel ning ei tohiks takistada ELi sisest kaubandust ega välistama piiriülest nõudlust;

märgib, et liidusisese kaevandamisega seoses on tähtis roll ka tootmisahela alguses asuvatel teenindusettevõtetel; rõhutab, et ELis säästva kaevandamise ning uute kaevandamistehnoloogiate kasutuselvõtmise seisukohast on olulise tähtsusega toetada piirkondlikke ja siseriiklikke tooraineklastreid, mis ühendavad omavahel tööstussektorit, geoloogiateenistusi, tootmisahela alguses asuvaid teenuseosutajaid, seadmete tootjaid ning kaevandus- ja rafineerimisettevõtteid ning transpordisektorit ja sotsiaalpartnereid;

34. palub komisjonil ühendada bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava eesmärgid toorainestrateegiaga, et tugevdada majanduse ja keskkonna vahelist seost ja võtta arvesse toorainete kaevandamise, tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise keskkonnamõju; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks strateegilise maakasutuse planeerimise arendamist kõikides liikmesriikides, et tasakaalustada toorainete kaevandamist teiste maakasutuse vajadustega ning kaitsta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust;

35. rõhutab, et õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja kaevandatava ala taastamiseks tuleb maavarade kaevandamisel pidada kinni kõige rangematest tööohutuse ja keskkonnakaitse nõuetest;

36. palub komisjonil pöörata piisavat tähelepanu ressursirikaste alade arendamisele ning töötada välja igakülgse lähenemisviisi transpordi infrastruktuuri parandamiseks, et see ühendaks liidu ressursirikkaid alasid tööstuspiirkondadega; kutsub seepärast komisjoni tagama, et üleeuroopalise transpordivõrgu läbivaadatud suunised (TEN-T) vastaksid tööstuse vajadustele ja võimaldaksid hõlpsat juurdepääsu toorainetele;

37. kinnitab taas, et NATURA 2000 suunised annavad kindla aluse muuks kui energia tootmiseks kasutatavate toorainete kaevandamiseks, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet; palub komisjonil korrapäraselt kontrollida, kas liikmesriikides on saavutatud edu toorainete kaevandamise ja looduskaitse ühitamisel; märgib, et tegevusjuhised konkurentsivõimelise tehnika- ja keskkonnaalase ning sotsiaalse pädevuse saavutamiseks on olulised töövahendid; tuletab meelde oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta[11] ning palub sellega seoses komisjoni ettevaatusprintsiipi arvesse võttes hinnata keskkonnasäästliku kaevandamise võimalusi tundlikes piirkondades, mis võiksid olla oluliste esmatähtsate toorainete tarnimise seisukohast, nagu Arktika, Barentsi mere piirkond ja Gröönimaa ning laiendada võimaluse korral kehtivaid partnerluslepinguid nende piirkondade riikidele;

38. rõhutab vajadust, et regulatiivse heakskiitmise menetluse raamtingimused metallide ja mineraalide kaevandamiseks uute kaevanduste rajamisele oleksid läbipaistvamad ja prognoositavamad, kuid sealjuures ei tohi ohtu sattuda keskkonnastandardid;

39. märgib, et Põhja-Euroopa riikides ja Barentsi mere piirkonnas on olulised maagi-, maavara- ja metsavarud; on arvamusel, et Põhja-Euroopa piirkond saaks teha olulise panuse teiste Euroopa ettevõtete toorainete tarnevajaduste heaks ning vähendada sellega ELi sõltuvust impordist; on veendunud, et toorainete küsimuses praegu toimuvates aruteludes on otseselt vaja tõsta teadlikkust Põhja-Euroopa potentsiaalist;

40. rõhutab, et uute probleemide lahendamiseks on tähtis arendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust; märgib teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tähtsust säästliku kaevandamise, rafineerimise, maagitootmise ja ringlussevõtu meetodite väljatöötamisel, et vähendada keskkonnamõjusid ning kahjulikke sotsiaalseid tagajärgi;

41. kutsub komisjoni – vältimaks olukorda, kus ELi tööstust võiks tabada toorainepuudus – võtma meetmeid, et kiiresti kaalutaks võimalust mõne kaevanduse taasavamiseks ja nende säästlikuks kasutamiseks,

42. rõhutab oskuste ja koolituste tähtsust ning geoloogide, inseneride, kaevurite ja muude töötajate olulist rolli; kutsub seoses sellega komisjoni ja liikmesriike astuma tööturu osapoolte, akadeemiliste ringkondade ja tööstussektori esindajatega tihedasse dialoogi; kutsub komisjoni tegema 2012. aastaks kindlaks kvalifitseeritud personali vajaduse ja kättesaadavuse toorainetega seotud teadus- ja arendustegevuses, kaevandamises, rafineerimises, töötlemises ja ringlussevõtus, ning edastama need andmed Euroopa Parlamendile; kutsub komisjoni koostöös tööstussektori ja akadeemiliste ringkondadega toetama toorainete alast haridust ning looma selleks ülikoolides eriprogramme ja stipendiume; toetab seoses sellega kõnesoleva valdkonna Erasmuse programme, nagu Erasmus Munduse maavarade ja keskkonnaprogrammi;

43. tervitab ettepanekut ELi toorainete ja haruldaste muldmetallide diplomaatia kohta, mille eesmärk on luua rahvusvaheline reguleeriv platvorm, mis tagab juurdepääsu toorainetele, sealhulgas esmatähtsateks peetavatele toorainetele, ja nendega varustamise, mis tagab maailmaturgude avatuse ning edendab rahvusvahelist koostööd toorainete kestliku kaevandamise küsimustes ja ühistel huvidel põhinevat loodusvarude tõhusat kasutust; toonitab sellega seoses vajadust luua tugev dialoog toorainediplomaatias tööstusriikide, kiiresti areneva tööstusega riikide ja loodusvarade poolest rikaste arenguriikidega, et ühtlasi edendada inimõigusi, head valitsemistava, piirkonna stabiilsust ning ennetada loodusvaradest tingitud konfliktide ohtu;

44. kutsub komisjoni tagama ELi õigusaktide kõige rangema jõustamise, hõlma suurprojekti „Innovatiivne liit” meetmetega kulla kaevandamise turvalisuse küsimused ja normid, lisama ÜRO Keskkonnaprogrammi jaoks eraldi tööküsimuse kulla kaevandamise kohta, mis hõlmaks turvalisust, innovatsiooni, kemikaalide ohutut käitlemist, ebaseaduslikku kaevandamist ja käsitsi kaevandamist, eesmärgiga leida pikaajaline lahendus tagamaks, et kulda toodetakse või imporditakse kasutamiseks ELis säästlikul moel, ning arutama võimalust vaadata läbi Berliini II juhised, milles käsitletakse väiksemahulist ja käsitsi kaevandamist;

45. märgib, et kui käsitsi tehtavate ja väiksemahuliste kaevandamistööde sektorit ametlikult tunnustatakse, reguleeritakse ja toetatakse, võib sellel olla kohalikus elus tähtis roll, ning see võib aidata luua töökohti ja toetada arengueesmärke; avaldab kahetsust, et selles valdkonnas on suhteliselt vähe teadmisi ja analüütilisi vahendeid, ning rõhutab, et on vaja suurendada selle sektori nähtavust, hõlbustada tõhusamat poliitikakujundust ja -rakendust käsitsi tehtavate ja väiksemahuliste kaevandamistööde vallas, ning jälgida abiandmismeetmeid, et vältida väiksemahuliste kaevandamistöödega seonduvaid vaesuslõkse, nagu käsitsi tehtavate kaevandamistööde vallas sageli esinev laste töö, ohtlik töökeskkond ja sunnitöö, ning konflikte; kutsub ELi ja liikmesriike samuti üles toetama arenguriike nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, tehes kättesaadavaks teadmised säästvate kaevandustavade, ressursside suurema tõhususe, taaskasutamise ja ringlussevõtu kohta;

46. kutsub komisjoni hindama vajadust luua esmatähtsate toorainete, eelkõige haruldaste muldmetallide varumise mehhanism, mis tagaks ELi ettevõtetele juurdepääsu strateegilistele materjalidele, mida kasutatakse rohelises, kõrgtehnoloogilises, kaitse- ja tervisetööstuses, ning pakuks kaitsest monopolide surve ja hinnatõusu vastu; rõhutab asjaolu, et ELi roll mistahes võimalikus varumisprogrammis peaks piirduma õigusraamistiku ja regulatiivse järelevalve tagamisega;

Õiglane ja säästlik rahvusvaheline toorainetega varustamine

47. märgib, et toorainekaubanduses sagenevad kaubanduspiirangud ja konkurentsimoonutused; palub komisjonil järjepidevalt jälgida ekspordi- ja impordipiirangute küsimust ning tegelda sellega piirkondlikul, mitme- ja kahepoolsel tasandil; tööstuslike toorainete ja eeskätt esmatähtsate toorainete suhtes kehtestatud kaubandust moonutavaid meetmeid tuleb põhjalikult uurida ning see võib anda põhjust võtta edaspidi õigusmeetmeid WTO raames; palub, et WTO jälgiks tähelepanelikult impordi- ja ekspordipiirangute mõju toorainehindadele; toetab sellega seoses WTO raames toorainete ja haruldaste muldmetallidega kauplemise tariifsete ning mittetariifsete tõkete järelevalvemehhanismi loomist ning G20 raames toorainete ja haruldaste muldmetallide stabiilsuse järelevalvenõukogu moodustamist; kutsub komisjoni üles kõigi oma rahvusvaheliste võrgustike, kaasa arvatud diplomaatilise teenistuse kaudu parandama suhteid tooraineid ja esmatähtsaid tooraineid tarnivate riikide ja piirkondadega ning sellega hõlbustama rahvusvahelist kauplemist toorainetega, eelkõige esmatähtsate toorainetega; kiidab heaks ELi kavatsuse jätkata aktiivset toorainediplomaatiat, mis hõlmab eri poliitikavaldkondi, nagu välis-, kaubandus-, keskkonna- ja arengupoliitika ning millega edendatakse ja tugevdatakse demokraati põhimõtteid, inimõigusi, piirkondade stabiilsust, läbipaistvust ja säästvat arengut; on veendunud, et haruldaste muldmetallide valdkonna konkreetsed esmatähtsad meetmed ja haruldaste muldmetallidega säästliku varustamise igakülgne strateegia tuleb välja töötada väga lühikese aja jooksul; kutsub komisjoni üles kaasama selliste tegevuste vajaduse kindlakstegemise protsessi haruldastest muldmetallidest huvitatud sidusrühmad;

48. tunnustab arenguriikide valitsuste ja parlamentide seaduslikku õigust kodanikuühiskonnaga konsulteerides jõustada üldistes huvides poliitikat ja reguleerida välisinvesteeringuid, nii et välisinvesteeringutest oleks kasu kohalikule majandusele, et need looksid siseriiklikku lisaväärtust ja soodustaksid arengut; rõhutab, et ELi toorainestrateegia ei tohiks nende õigusi takistada;

49. tunneb heameelt ELi pingutuste üle edendada jätkusuutlikku toorainetega kauplemist kolmandate riikidega (nt FLEGTi raames);

50. rõhutab vajadust kehtestada toorainetega kauplemise valdkonnas selged koostööeeskirjad kõikide osaliste (tootjad, eksportijad, transiitriigid, importijad) jaoks;

51. palub komisjonil tagada arengupoliitika ja tooraineid käsitleva algatuse sidusus, kusjuures ELi toorainepoliitikas tuleks täiel määral võtta arvesse säästvat majanduskasvu arenguriikides ning see peab olema kooskõlas peamise eesmärgiga kaotada vaesus, nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208; rõhutab, et kindel toetus ressursirikaste riikide majanduse, ühiskonna ja keskkonna arenguks võib aidata neil luua kindlad ja demokraatlikud institutsioonid, mis tagaks vastastikuse kasu nii eksportivatele kui ka importivatele riikidele; nõuab seepärast, et inimõiguste ja demokratiseerimise klauslid oleksid edaspidi lisatud tooraineid eksportivate partnerriikidega sõlmitavatesse lepingutesse; on veendunud, et EL peaks samuti toetama arenguriike nende majanduse mitmekesistamisel, vähendama nende sõltuvuse tooraineekspordist ja suurendama nende toodete väärtust omamaise tootmise ja töötlemise kaudu; palub, et komisjon 2013. aasta järgseks ajavahemikuks uusi välistegevuse vahendeid ette valmistades lisaks tooraineid tarnivate ebastabiilsete riikide demokraatliku ja majandusliku stabiilsuse programmidesse head valitsemistava ja säästvat kaevandamist toetavad meetmed;

52. on seisukohal, et loodusvarade hankimine kuulub ettevõtjate vastutusalasse; tunnistab, et VKEde jaoks on raske leida ressursse; palub seepärast komisjonil kaaluda, kuidas mitterahaliselt toetada toorainetega seotud kontseptsioone, nagu Euroopa toorainete valdusühing (European RM Holding); palub komisjonil ja liikmesriikidel põhjalikult uurida Jaapani korporatsiooni JOGMEC;

53. nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid omavahel koostööd Euroopa toorainestrateegia raames; nõuab, et kõnealuses strateegias kasutataks ära majandus-, kaevandus-, tööstus- ja rahvusvahelise poliitika sünergia ning selle eesmärk oleks kaitsta strateegiliste ainete varusid;

54. palub komisjonil hinnata Hiina-vastase kohtuasja lahendit WTOs ning kasutada tulevikus vajadusel WTO mehhanisme;

55. märgib Aafrika-ELi suhete ning 2010. aasta juuni Addis Abeba kokkuleppe olulisust; nõuab, et see partnerlus põhineks vastastikusel huvil, juhib tähelepanu tõsiasjale, et säästvate kaevandustavade edendamiseks on oluline vahetada parimaid tavasid hea valitsemistava, suurema ressursitõhususe, korduskasutamise ja ringlussevõtu, rikastamisjäätmete ja aheraine käitlemise, kaevanduspärandi taastamise, tervishoiu ja ohutuse, töötajate kaitse ning lapstööjõu kasutamise kaotamise valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et Aafrika Liit märkis kaevandamise ja maavarade poliitikas (nn African Mining Vision), et Aafrika riigid ei ole seni kasu saanud oma konkurentsieelisest loodusvarade valdkonna, ning seega tuleb kaaluda meetmeid tagamaks, et loodusvarade rikkus toob kasu ressursirikaste riikide elanikkonnale;

56. märgib tooraineküsimustes tehtava kahepoolse koostöö tähtsust, mida demonstreerisid EL ja Aafrika Liit 2010. aasta juunis, ning toetab edasisi pingutusi seoses Aafrika ja ELi ühise tegevuskavaga aastateks 2011–2013; nõuab samasuguse koostöö arendamist teiste riikidega, kes on suuremad esmatähtsate toorainete tootjad; teeb ettepaneku pidada toorainediplomaatia üheks konkreetseks eesmärgiks tooraineallikate mitmekesistamist Kagu-Aasiast Ladina-Ameerika ning Aafrika suunas teatavate toorainete puhul, mille impordist EL on sõltuv;

57. kiidab heaks tegevuskavas esitatud lähenemisviisi pakkuda lisaks hea juhtimistava ja läbipaistvuse edendamisele koolitust maavaralepingute läbirääkimiste parimate tavade ja kaevandussektoris teaduskoostöö edendamise alal;

58. peab kahetsusväärseks, et teatises ei nimetata muid piirkondi ega riike; on arvamusel, et uurida tuleks alternatiivseid tooraineallikaid, et hoida ära Euroopa sõltuvust vähesest arvust riikidest; palub komisjonil edendada selleks muid vastastikust kasu toovaid partnerlusi ressursirikaste riikide ja piirkondadega; on veendunud, et EL peaks pakkuma neile infrastruktuuri, teadmiste jagamise ja loodusvarade alast partnerlust; palub ELil toetada ressursirikkaid arenguriike geoloogiliste, kaevandus- ja mineraalide töötlemise alaste teadmiste arendamisel ning teadus- ja õigusküsimustes, et tagada jätkusuutlik suutlikkuse suurendamine; soovitab sellega seoses ühiselt rahastatavate õppetoolide loomist geoloogiateaduskondade juurde; palub komisjonil hoolikalt jälgida ressursirikaste riikide ja ELi väliste riikide vahelisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega kaasneb ressurssidele juurdepääsu ainuõigus, ning tagada õiglane juurdepääs ressurssidele ja rahvusvahelise kaubandusõiguse nõuetekohane toimimine;

59. tunneb muret selle pärast, et ei ole kindlaks määratud strateegiat koostööks Hiina ja teiste peamiste rahvusvaheliste osalistega; rõhutab vajadust kaubandus- ja tehnoloogiateemalise dialoogi järele Hiinaga; palub komisjonil uurida, kuidas saaks algatada esmatähtsate toorainete säästliku kaevandamise, mineraalide töötlemise, materjalide asendamise, ressursitõhususe ja ringlussevõtu katseprojekte Hiinaga vastastikuse kasu eesmärgil; toetab samuti kindlalt asjakohastes tooraineküsimustes sarnaste kahepoolsete dialoogide algatamist muude peamiste tarnijatega, nagu BRICS-riigid (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika), kuna nad ise on suure hulga tooraine omanikud ja kasutajad ; palub komisjonil käsitleda tooraineküsimust ka Euroopa naabruspoliitika raames;

60. on seisukohal, et ELi toorainestrateegia peaks kajastama erinevusi arenenud ja tähtsamate kiiresti areneva majandusega riikide ning vähim arenenud riikide vahel;

61. rõhutab, et toorainele juurdepääsu küsimus tuleks edaspidi lisada rahu tagamise ja konfliktiennetuse poliitika meetmetesse, sest teatud piirkondades on taas puhkenud mitmeid konflikte;

62. nõustub, et arengupoliitika etendab tähtsat osa, aidates riikidel muuta oma ressursirikkust jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks ning parandades muu hulgas valitsemistava ja läbipaistvust; rõhutab tõsiasja, et arengupoliitika, sealhulgas üldine soodustuste süsteem (GSP) ei ole Euroopa toorainediplomaatia vahend, kuid usub, et sellel võib olla oluline toetav roll Euroopa toorainepoliitikas; palub seepärast komisjonil tagada kahe eelnimetatud valdkonna sidusus; on rahul asjaoluga, et ELi kaubanduslepingutes tagatakse sõnaselgelt toorainete mittediskrimineeriv turul kättesaadavaks tegemine ja et see on ka WTO liikmesuse eeltingimus; on siiski nõus, et kaubanduslepingud peaksid tagama vajaliku paindlikkuse toetamaks arenguriike seoste loomisel kaevandamise ja kohaliku tööstuse vahel; on veendunud, et riikide loodusvarade alast suveräänsust tuleb austada, ning palub komisjonil sellega seoses tasakaalustada oma vastuseisu ekspordimaksudele arengumaades, võttes kasutusele diferentseeritud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse riikide erinevat olukorda, nii et ei seataks ohtu arengueesmärke ega arengumaade industrialiseerimist; rõhutab, et vaba ja õiglane kaubandus on ülemaailmse toorainesektori arengu ning kõigis ühiskondades jõukuse loomise seisukohast oluline; märgib, et toorainetest saadav tulu võib olla otsustava tähtsusega, et võimaldada vähim arenenud riikidel saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

63. väljendab muret, kuna uuendatud toorainealgatuses ei viidata süsteemile GSP ega süsteemile GSP+, ega esitata ettepanekuid alternatiivsete kaubandusstiimulite kohta, mis peaksid soodustama inimõigusi, keskkonnastandardeid, laste töö vältimist ja toetust siseriiklikele reformidele kõnealuste süsteemide kehtivusalast välja jäävates riikides; palub komisjonil toetada ja julgustada teatavatest toorainetest väga sõltuvate arenguriikide majanduse mitmekesistamise algatusi;

64. palub komisjonil aidata arenguriikidel suutlikkuse suurendamise abil nii riigi kui ka kohalike kogukondade tasandil kõrvaldada teabeasümmeetria läbirääkimistel toorainete ja kaevandamist käsitlevate lepingute üle ning aidata kaasa läbirääkimiste tehnika edasiandmisele;

65. rõhutab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse rolli, mis seisneb kõrgete keskkonna-, sotsiaalsete ja tööalaste standardite järgimises välismaal ja parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamises; on veendunud, et seda tuleks edendada asjaomastel foorumitel, nagu G8, G20, WTO, OECD, ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, ÜRO Keskkonnaprogramm ja selle loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühm, rahvusvahelised metalliuuringute töörühmad ning muud organid; hindab sellega seoses ÜRO algatuse Global Compact positiivset mõju; kutsub ELi ettevõtjaid üles koostama asjakohast tegevusjuhendit neile, kes tegutsevad kolmandates riikides, ning juhinduma oma tegevustes OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele ja standardist ISO 26000; kutsub komisjoni võtma meetmeid, millega tagatakse, et Euroopa ettevõtted, mis kolmandates riikides loodusvarasid kaevandavad, järgivad sotsiaalseid, keskkonna- ja tööstandardeid; palub komisjonil esitada ettepaneku konfliktimineraale käsitleva aruandluse kohta riikide kaupa ja kehtestama kaevandusettevõtetele õiguslikult siduva kohustuse avaldada oma tulude väljamaksed iga projekti ja riigi kohta, millesse nad investeerivad, järgides USA Dodd-Franki eelnõu eeskuju; toetab mäetööstuse läbipaistvuse algatust (EITI) ning ülemaailmset võrgustikku Publish What You Pay (PWYP); on veendunud, et neid standardeid tuleks eelkõige kohaldada projektidele, mida rahastab EL, näiteks Euroopa Investeerimispank; nõuab tungivalt, et EL uuriks, kuidas takistada ebaseaduslikult turustatud või kaevandatud mineraalide importi; palub komisjonil seoses sellega uurida, kas nn spektraalsete „sõrmejälgede” tehnoloogiat oleks võimalik kasutada, ja edendada kolumbiit-tantaliidi „sõrmejälje” kogemusel põhinevaid katseprojekte; palub Euroopa Investeerimispangal korrapäraselt analüüsida kaevandustööstusele antavate laenude eeldatavat mõju;

66. väljendab sügavat muret seoses arvukate hästi dokumenteeritud juhtumitega, kus ELi ettevõtted rikuvad keskkonna- ja tööalaseid norme ning inimõigusi;

67. kordab, et läbipaistvuse algatused kaevandustööstuse sektoris on oma olemuselt ettevõttesõbralikud, tagavad õiguskindluse ja jätkusuutlikud pikaajalised partnerlused ning pakuvad kindlustunnet läbirääkimiste uuesti alustamise või väljasaatmise suhtes; märgib, et tegeleda tuleb ka muude probleemidega ja et mõningad lepingud nõuavad konfidentsiaalsust, kuid et sellele vaatamata tuleb need allutada avalikkuse kontrollile; märgib, et Ghana naftatulude haldamise seadus on hea näide ühest küljest teatava konfidentsiaalsuse säilitamise kohta, tagades samal ajal parlamentaarse kontrolli;

68. on seisukohal, et ELi ettevõtted peavad kandma koduriigis õiguslikku vastutust, kui nende välismaised tütarettevõtted ja nende kontrollitavad üksused rikuvad inimõigusi, keskkonnanorme või ILO peamisi tööstandardeid;

69. palub, et Euroopa investeerimispank ja komisjon kaaluksid tõsisemalt enne arengumaade kaevandustööstuse sektorile toetuse andmise otsustamist, kas need projektid aitavad kaasa vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule arengule ja kaasavale majanduskasvule;

70. on mures jätkuva kauplemise pärast konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega ja nende jätkuva kasutamise pärast, sest nende tootmine tekitab vägivalda ja ebaseaduslikku tegevust, mida ei saa aktsepteerida; palub komisjonil, Euroopa välisteenistusel, nõukogul ja liikmesriikidel võtta seda olukorda arvesse suhetes kolmandate riikidega; palub komisjonil ja ELi strateegilisi tooraineid tarnivatel riikidel töötada ühiselt välja tulemuslikud tooraine jälgitavuse süsteemid alates impordist kuni ringlussevõtu või kõrvaldamiseni ning luua tooraine ja kauplemisahelate kohustuslik sertifitseerimissüsteem (Certified Trading Chains), et tagada õiglane kaubandus ja eeskätt hoida ära kuritarvitamisi seoses kriisipiirkondadest pärit toorainetega kauplemisega; palub komisjonil teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonidega (ÜRO, OECD, ILO), et teha kindlaks ja püüda ühtlustada parimad sertifitseerimistavad;

71. rõhutab, et finantsturud võivad etendada olulist rolli nii toorainete tootjate kui ka tarbijate riskide vähendamisel; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et tagada tooraineturgude läbipaistvus ja võidelda otsustavalt põhjendamatu toorainega spekuleerimise vastu, mis tekitab tooraineturu kuritarvitusi, kui seda peetakse empiirilise süvaanalüüsi alusel vajalikuks; märgib, et see hõlmab asjakohaseid algatusi G8 ja G20 läbirääkimiste raames;

72. tunneb muret tuletisinstrumentide mõju pärast toorainete hinnasuundumustele; on seisukohal, et börsiväliste tuletisinstrumentide turgude üle peaks olema tõhusam kontroll; toetab eelneva taustal selliseid meetmeid nagu börsiväliste tuletisinstrumentide läbipaistvuse suurendamine ESMA järelevalve all; on seisukohal, et niisugused meetmed peaksid tagama investoritele ja VKEdele suurema turvalisuse ja võimaldama Euroopa tootjatel suurema kindlustundega oma tegevust kavandada;

73. tunneb heameelt OECD ning rühmituste G8 ja G20 töö üle ning rõhutab, et edaspidi on ühise seisukoha kujundamiseks vaja tooraineid käsitlevat G20 dialoogi; peab samuti tervitatavaks G8 ja G20 liikmete tahet võidelda toorainete hindade volatiilsusega ning nõuab konkreetsete meetmete väljatöötamist, et ohjeldada spekuleerimist selles valdkonnas; kutsub komisjoni üles edendama OECD tööd, mis puudutab ekspordipiirangute mõju ja nende kasutamist poliitikavahendina; toetab OECDsse mittekuuluvate riikide kaasamist nendesse aruteludesse; nõuab strateegilise koostöö algatamist ELi, USA ja Jaapani vahel esmatähtsate toorainete valdkonnas, et luua nn ülemaailmne toorainejärelevalve, jagades andmeid nõudluse ja pakkumise kohta, tehes ühiselt prognoose, ergutades heade tavade vahetust, tehnoloogilist oskusteavet ja patente, analüüsides tarneahelaid, uurides ühiste strateegiliste varude võimalikkust ning algatades ühiseid teadus- ja arendustegevuse projekte; on seisukohal, et nimetatud küsimused peaksid olema osa ELi ja Ameerika Ühendriikide järgmiste tippkohtumiste kavast; kutsub komisjoni üles edendama toorainetealast Track-II diplomaatiat, toetades ELi valitsusväliste organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ning eksperdirühmade vahetamist teiste maavarade poolest rikaste riikidega; kutsub komisjoni üles korraldama Jaapani nafta, gaasi ja metallide riikliku korporatsiooni (JOGMEC) nn metallisalongi sarnaseid regulaarseid toorainetealaseid üritusi teiste loodusvarade poolest oluliste riikidega; palub komisjonil uurida esmatähtsaid tooraineid käsitleva rahvusvahelise statistika algatuse teostatavust algatuse Joint Organisations Data Initiative (JODI) eeskujul ning seda, kas metalle käsitlev rahvusvaheline pakt võiks olla kasulik vahend; palub Euroopa Kaitseagentuuril aidata kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 3 kaasa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks mõeldud meetmete väljaselgitamisele toorainete osas;

Põllumajandustooted ja kaubaturud

74. toetab komisjoni analüüsi, milles käsitletakse põllumajandustooteid üleilmse toiduga kindlustatuse kontekstis, pidades silmas üleilmsete toiduvarude vähenemist ning elanikkonna ja nälga kannatavate inimeste hulga kasvu, ning milles turu seisukohalt rõhutatakse toiduainete ja sööda hinna äärmist kõikumist, puudujääke inimeste ja loomade toiduahelas ning rahastamisvahendite ja spekulatiivse käitumise osa ebastabiilsuse võimaliku põhjustajana, millega tuleb tõsiselt arvestada; tuletab meelde, et neli ELi liikmesriiki kuuluvad praegu toiduainete hindade tõusu suhtes maailma eriti tundlike riikide hulka;

75. nõuab, et hoolega võetaks arvesse põhimõttelist ebakindlust, mis valitseb energia ja energiaga mitteseotud toorainete, eriti toiduainete, hinnakõikumiste üha suureneva vastasmõju osas;

76. nõuab kooskõlas komisjoniga kindlalt, et rahvusvaheline üldsus peab üleilmse toiduga kindlustatuse küsimuses võtma vastu pikaajalise kooskõlastatud lähenemisviisi, mis hõlmab ka suuremaid jõupingutusi teadusuuringute alal ja rohkem investeeringuid arenguriikide põllumajandussektorisse, eelkõige arengupoliitika prioriteetide abil, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet toidukriiside korral;

77. toetab G20 hiljutisi jõupingutusi toiduainete ja põllumajandusturgudel valitsevale hindade kõikumisele poliitiliste lahenduste leidmisel, mis hõlmab ka toiduainete tootmise prognooside alase teabevahetuse hoogustamist, ning rõhutab, et on vaja suuremat läbipaistvust ja ajakohasemat teavet toiduainete varude kohta;

78. tunneb heameelt 22. jaanuaril 2011. aastal Berliinis toimunud kolmanda põllumajandusministrite tippkohtumise ühiskommünikee üle, mille allkirjastas 48 riiki ning milles nõuti põllumajandusturgude toimimise parandamist ning tunnustati kaubanduse tähtsat rolli tasakaalu loomises põllumajandusturgude eri osaliste vahel ja põllumajandustootjate juurdepääsu parandamises toorainetele ja energiale;

79. palub komisjonil koostada aruande tuletisinstrumente ja kaupu käsitleva määruse kohta, et teha kindlaks, kas põllumajanduskaupade jaoks on sektori eripära arvesse võttes vaja eraldi määrust; toetab komisjoni hiljutist ettepanekut börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise reguleerimise ja üldsusega konsulteerimise kohta finantsinstrumentide turgude direktiivi teemal; on seisukohal, et tuletisinstrumentide turgude puhul tuleks viivitamata tegeleda spekulatiivse käitumise, eeskirjade eiramise ja kuritarvitamise probleemiga;

80. palub komisjonil teha viivitamata ettepanekud konkreetsete meetmete kohta toiduainetega kindlustatuse tagamiseks, turu ebastabiilsusega võitlemiseks ja jätkusuutliku üldvastutuse alusel põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude toimivuse tugevdamiseks.

o

o       o

81. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

• [1]  http://ec.europa.eu/enterprise/policies/raw-materials/files/docs/report-b_en.pdf
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0093.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0037.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0223.
• [5]  http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/neei_n2000_guidance.pdf
• [6]  http://ec.europa.eu/trade/creating-opportunities/trade-topics/raw-materials/
• [7]  Uuring „The links between the environment and competitiveness”, projekt ENV.G.1/ETU/2007/0041, http://ec.europa.eu/environment/enveco/economics_policy/pdf/exec_summary_comp.pdf
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0174.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0446.
• [10]  Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.
• [11]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0024.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Toorainete tarnimine muudab Euroopa tööstuse olukorra üha raskemaks. Probleeme on eelkõige seoses Euroopa Komisjoni poolt kindlaks määratud 14 esmatähtsa toorainega. Suurenev ülemaailmne nõudlus, millega kaasneb pakkumise puudumine, kuna kaevandamise alustamisele mäetööstuses kulub palju aega ning ressursirikkad riigid piiravad eksporti, mitte ainult ei tõsta hindu rekordilistesse kõrgustesse, nagu see juhtus vasega, vaid põhjustab ka võimalikke tarnehäireid. Lisaks sõltub EL suures osas paljude (eriti esmatähtsate) toorainete impordist. Haruldased muldmetallid on üks konkreetne valdkond, kus 97% ülemaailmsest toodangust pärineb hetkel Hiinast, kes piirab haruldaste muldmetallide eksporti.

See on tähtis, kuna lõppude lõpuks sõltub Euroopa Liidu tööstuse tulevik suures osas sellistest energia tootmiseks mittekasutatavatest ja mittepõllumajanduslikest toorainetest. Need loodusvarad on eriti olulised üleminekul vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale ja jätkusuutlikule majandusele, kuna neid kasutatakse kõrgtehnoloogilistes toodetes, näiteks katalüsaatorites ja patareides, ning taastuvenergia tootmisel.

Lisaks võib ressursside nappus raskendada rahvusvahelist poliitilist suhtlemist, kulmineerudes võib-olla võitlusega ressursside pärast ning suurendades lõhet ressursirikaste ja -vaeste riikide vahel. Selline sündmustekäik ei ole kellelegi kasulik. Seetõttu tuleb välja töötada uusi lähenemisviise energia tootmiseks mittekasutatavate ja mittepõllumajanduslike toorainete küsimusele – eelkõige seoses esmatähtsate loodusvaradega – uuenduslikul ja innovatsiooni edendaval viisil, et lõpptulemusena vältida nullsummamängu.

Seetõttu on tooraineid käsitlev algatus tähtis esimene samm. Euroopa Liit peab välja töötama ühtse ja eesmärgistatud strateegia koos esmatähtsate meetmetega, eelkõige seoses esmatähtsate toorainetega. Selleks peaks Euroopa Komisjon mitte ainult käsitlema eraldi tooraineid käsitlevat algatust ja kaubaturgude küsimusi, vaid tuleks moodustada ka tooraineid käsitlev töörühm, mis hõlmab kõiki asjaomaseid peadirektoraate. Selline talitustevaheline töörühm peaks esmatähtsate toorainete, eelkõige haruldaste muldmetallide jaoks välja töötama esmased meetmed ja tagama strateegia ühtsuse. Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid on juba moodustanud sellised töörühmad.

Tööstusuuenduste strateegia toorainete ja Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamiseks

Kõik toorainestrateegiad peavad lõppkokkuvõttes keskenduma innovatsiooni suurendamisele toorainete kasutamisel Euroopa tööstuses, kuna see suurendaks märkimisväärselt Euroopa Liidu konkurentsivõimet, säästvat arengut ja varustuskindlust. Toorainetega seotud probleeme tuleks näha kui võimalust suurendada Euroopa tööstuse võimsust ning kasutada ära meie uuendustegevuse ning teadus- ja arendustegevuse potentsiaal – see on üks olulisemaid komisjoni innovaatilise liidu strateegilise juhtalgatuse, Euroopa tööstuspoliitika, ressursitõhususe strateegilise juhtalgatuse ning tooraineid käsitleva innovatsioonialase partnerluse aspekte. Kui teised riigid konkureerivad meiega toorainete valdkonnas, tuleks meil keskenduda oma tugevatele külgedele, milleks on eelkõige meie innovatsioonisuutlikkus ning tugev teadusuuringute ja arendustegevuse traditsioon.

Väga oluline on neid tugevaid külgi kasutada ressursitõhususe, jäätmevaba ringlussevõtu, materjalide asendamise ja säästliku kaevandamise valdkonnas. Näiteks Saksamaa materjalitõhususe ameti arvutused näitavad, et tõhusamate protsesside abil saaks aastas kokku hoida umbes 100 miljardit eurot. Kulude vähendamine suurendaks oluliselt konkurentsivõimet. Samal ajal väheneks süsinikdioksiidi heide ja loodusvarade kasutamine, mis kahandaks nõudlust ja suurendaks nii meie varustatust ressurssidega. Sama kehtib ka ringlussevõtu puhul, mis aitab kaasa kliimamuutusega võitlemisele. Näiteks tööstustootjate sõnul on ringlussevõtu tulemusena saadud alumiinium 95 % odavam toormematerjalist toodetud alumiiniumist. Kasulike materjalide eraldamiseks olmeprügist ja nende ringlussevõtuks on olemas suured võimalused. Peale selle on võimalik uuesti avada ka vanu prügilaid. Isegi kui ainult 4% prügilatest leiduks metalle ja jääke, tähendaks see tööstustootjate sõnul juba ainuüksi Saksamaal miljoneid tonne taaskasutatavat materjali. Ja viimasena, kuigi mitte vähem olulisena, tuleks nimetada seda, et taaskasutussektoris on arvukalt töökohti ning neid võib veelgi juurde luua. Seoses sellega on oluline asjaomast valdkonda toetada ja tugevdada, tagades muu hulgas, et ringlussevõttu eelistataks jäätmete põletamisele.

Teised riigid juba võtavad kaugeleulatuvaid meetmeid. Näiteks Jaapan investeerib ressursitõhususe, ringlussevõtu ja muude meetmete edendamiseks lisaks erasektorist tulevale miljardile eurole veel ligi 1 miljard eurot, et parandada olukorda seoses haruldaste muldmetallidega. Sellest tulenevalt on Jaapan püstitanud esialgse eesmärgi vähendada lähiaastatel haruldaste muldmetallide kasutamist kolmandiku võrra.

Euroopa Liit peab tagama, et teda ei ületataks konkurentsivõime poolest, kuna teised riigid on oma tõhusust parandanud. Euroopa Liidu konkurentsivõime säilitamise nimel tuleb meil laiendada oma kasutuses olevaid poliitikameetmeid (sealhulgas ökodisain, seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi finantsvahendid, ringlussevõtu tegevuspõhimõtted ning muud loovad majanduslikud stiimulid), et edendada hädavajalikku innovatsiooni seoses ressursside ja materjalidega.

Sellega seoses on tooraineid käsitleva innovatsioonialase partnerluse loomine eriti vajalik. Ka materjalide asendamine on ülioluline aspekt, mida tuleb Euroopa Komisjoni tooraineid käsitleva algatusega paremini siduda. Sama kehtib ka eluviisi muutmise ja sotsiaalsete uuenduste puhul, nagu ökoliising ja jagamine. Ka esialgsete eesmärkide püstitamine on ülevaate omamiseks tähtis. EL peaks püstitama eesmärgi suurendada ressursitõhusust 3% aastas ning seadma sihiks loodusvarade kasutamise vähendamise 2050. aastaks 6–10 tonnini inimese kohta.

Säästlikul kaevandamisel on siin samuti oluline osa. Loomulikult on ka Euroopa Liidul toorainevarusid, näiteks Rootsis leidub haruldasi muldmetalle, ning EL parandab jätkuvalt oma geoloogia alusteadmisi selliste projektide kaudu nagu PRO-MINE. Seda saab teha ka eri riikide geoloogiliste uuringute teostajate koostöö parandamise abil, mis on ka komisjonil kavas. Samal ajal on ELil NATURA 2000 suunisdokumendi näol tugev alus energia tootmiseks mittekasutatavate toorainete mõistlikuks kaevandamiseks. Ka siin saab EL edasi liikuda, jätkates nii paremate, säästlikumate kui ka tõhusamate kaevandamistehnoloogiate arendamist. Eriti olulised on keskkonnahoidlikumad kaevandamistehnoloogiad, eelkõige seepärast, et mõnede loodusvarade (näiteks haruldased muldmetallid) kaevandamisega võib kaasneda radioaktiivne kiirgus. Sellised tehnoloogiad koos kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega ei taga mitte ainult säästva arengu ja varustuskindluse tasakaalu, vaid parandavad ka Euroopa ettevõtjate mainet välismaal, kui neid nõudeid pidevalt järgitakse ja suurendatakse. Lõpptulemusena looks see ka paremad ärivõimalused ressursirikastes riikides, kui need näevad eeliseid, mis kaasnevad Euroopa ettevõtjate tegevusega, kes erinevalt teistest ELi mittekuuluvate riikide ettevõtjatest lähtuvad kõrgetest standarditest.

Toorainediplomaatia

Lisaks tööstusuuenduste strateegiale, mille eesmärk on vähendada loodusvarade tarbimist ja suurendada ringlussevõttu, ning ELi jätkusuutlikule siseriiklikule potentsiaalile sõltub EL toorainete osas loomulikult endistviisi välistarnijatest. Toorainediplomaatia on seetõttu ülimalt oluline.

Seoses sellega tuleb Euroopa Liidul luua vastastikku kasu toovaid partnerlusi, millest võidavad nii ressursirikkad riigid kui ka EL ise. Lisaks Aafrika-ELi partnerlusele võiks EL edendada ka koostööd riikidega Ida-Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Aasias. Iseäranis tasub mõelda Hiinale, kuna seal toodetakse suurema osa esmatähtsatest haruldastest muldmetallidest. Tuleb ka vahet teha eri riikide ja nende majandusliku arengu vahel. Näiteks meetodit, mis seisneb infrastruktuuri arendamise vastutasuks loodusvarade eest, saab kohaldada ainult teatavate arenguriikide suhtes. Euroopa tööstusettevõtjad võiksid neis riikide moodustada tööstusklastreid, kuhu kuuluksid kaevandus- ja ehitusettevõtjad. Teistele, eelkõige kõrgema arengutasemega ressursirikastele riikidele ei paku selline mudel lihtsalt huvi. Nende jaoks on võtmesõnaks „loodusvarad tehnoloogia ja oskusteabe vastu”. Sellist lähenemisviisi saaks kasutada ka suhetes Hiinaga. Näiteks vajame me teatavaks lühikeseks ajavahemikuks juurdepääsu Hiina haruldastele muldmetallidele, kuni algavad uued kaevandamistööd riikides, nagu USA, Kanada ja Austraalia. Samuti on Peking nimetatud ajavahemikul väga huvitatud kõrgtehnoloogiast, kuni ta on oma tehnoloogiaarendust kiirendanud. Seega on neile alustele tuginedes võimalik kokkuleppele jõuda.

Samal ajal võiks Euroopa Komisjon hinnata, kuidas mitterahaliselt toetada nn toorainete valdusühingut (Raw Materials Holding), kuhu kuulub arvukalt toorainete hankimisega tegelevaid Euroopa ettevõtjaid. Samuti võivad teised ettevõtjad soovida toorainete varustuskindluse suurendamiseks kasutada vertikaalse integreerumise strateegiat.

Ka peaks Euroopa Komisjon tagama, et ELi ettevõtjad järgiksid välismaal tegutsedes keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid, et veelgi tugevdada häid suhteid ressursirikaste riikidega. Sellega seoses peaks Euroopa Liit järgima USA Dodd-Franki eelnõu eeskuju ning nõudma, et äriühingud avalikustaksid, kas nad hangivad oma ressursse konfliktipiirkondadest, ning mäetööstus avalikustaks maksed välisriikide valitsustele, et suurendada läbipaistvust ja tagada hea valitsemistava. Et teha ressursirikastele riikidel usaldusväärne partnerluspakkumine, ei tohiks Euroopa Liit arengupoliitikat kuritarvitada. Eelkõige kehtib see üldise soodustussüsteemi ja Euroopa Arengufondi kohta. Selle asemel peaks Euroopa Liit aitama ressursirikastel riikidel lahendada asjakohaseid probleeme, näiteks teabe asümmeetria läbirääkimistel tooraineid ja kaevandamist käsitlevate lepingute üle, kuna paljudel valitsustel puuduvad oma loodusvarade nõuetekohaseks hindamiseks vajalikud eksperditeadmised ning seega on neil raske soodsaid kokkuleppeid saavutada.

Rõhutada tuleks ka seda, et sünergiate loomiseks peaks Euroopa Liit tegema koostööd teiste tööstus- ja kiirelt areneva majandusega riikidega. Lisaks OECDle ning rühmitustele G8 ja G20 peaks komisjon tegema konkreetset koostööd USA ja Jaapaniga. Koostöö võiks hõlmata andmevahetust ning ühiste teadus- ja arendustegevuse programmide loomist.

Toorainetega seotud probleemide edukaks lahendamiseks vajab Euroopa Liit laiaulatuslikku ja integreeritud strateegiat, mille keskmes oleksid lühi- ja pikaajalised meetmed, mida saab rakendada nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvaheliselt, eelkõige seoses esmatähtsate toorainetega, nagu haruldased muldmetallid. Esikohal peaks olema tööstusuuenduste strateegia, mis põhineb ressursitõhususel ja ringlussevõtul, kuna need on ainsad abinõud, mis aitavad lahendada kolme põhiküsimust ehk seda, kuidas tagada edasine konkurentsivõime, säästlikkus ja varustuskindlus.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (*) (28.6.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta
(2011/2056(INI))

Arvamuse koostaja(*): Judith A. Merkies

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab komisjoni teatist „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine” (KOM(2011)0025) ja eriti asjaolu, et see keskendub laiahaardeliselt maavaradest ja biootilistest loodusvaradest pärinevatele toor- ja taastuvatele toorainetele, rõhutab loodusvarade tõhusat kasutust ja ringlussevõttu ning tunnustab kasulike materjalide eraldamise tähtsust olmeprügist kui toorainete korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutuse väärtuslikku allikat, ning käsitleb otsustavalt kõnealuse laiahaardelise probleemi kõiki kolme sammast, milleks on õiglase ja tooraineressursside säästva tarnimise tagamine rahvusvahelistelt turgudelt, säästva tarnimise edendamine ELis, ning ressursitõhususe ja ringlussevõtu soodustamine; märgib, et ringlussevõtu tulemusel materjali väärtus sageli langeb ning et rohkem tähelepanu tuleks pöörata materjalide taaskasutusele, mis annaks taastatud materjalile suurema väärtuse; juhib tähelepanu korduvkasutuse võimalikkusele kui omaette kategooriale, et pikendada toodete eluiga, ning nõuab tungivalt, et komisjon arendaks eelkõige oma ökodisaini ja jäätmepoliitika kaudu korduvkasutust; avaldab samas kahetsust selle üle, et komisjon ei ole esitanud ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta ning hoiatab, et seatud eesmärke ilma selliste meetmeteta tõenäoliselt ei saavutata;

2.  rõhutab, et eelkõige seoses toorainetega on äärmiselt oluline sidus poliitika, strateegiline ja pika-ajaline nägemus, samuti kõigi seotud osapoolte koordineeritud lähenemine, seda eriti komisjoni siseselt;

3.  rõhutab, et täpsemini suunatud lähenemisviisi tagamiseks on vajalikud täiendavad andmed ning uuringud, seda eriti seoses jäätmevoogude analüüsimisega, kuid samuti ringlussevõtu ja asendamise innovaatiliste tehnoloogiate potentsiaaliga;

4.  tunneb heameelt, et komisjon on tunnustanud kasulike materjalide olmeprügist eraldamise tähtsust, mis on toorainete taastamise, ringlussevõtu ja taaskasutuse väärtuslik allikas, ning on seisukohal, et olmeprügi eraldamise kohta on hädasti vaja rohkem teavet ja palub seetõttu komisjonil hinnata eelkõige sellega seonduvaid võimalusi ja ka võimalikke piiranguid; juhib tähelepanu korduvkasutuse võimalikkusele kui omaette kategooriale, et pikendada toodete eluiga, ning nõuab tungivalt, et komisjon arendaks korduvkasutust;

5.  märgib, et väiksem tarbimine, jäätmete tekke vältimine ja nende korduvkasutamine on ressursitõhusale majandusele ülemineku keskne osa;

6.  rõhutab, et maailma elanikkonna kasv, tarbimise suurenemine ja ELi majanduskasvu eesmärgid muudavad majanduskasvu eesmärgi lahutamise toorainete kasutamisest veelgi olulisemaks; nõuab seetõttu vähendamise eesmärkide kehtestamist, et stabiliseerida ainete kasutust, ja teeb ettepaneku võtta kasutusele töökindel ja usaldusväärne metoodika ressursside kasutuse tõhususe mõõtmiseks, millega kaasneksid ELi iga-aastased ressursside vähendamise eesmärgid valdkonniti; on seisukohal, et Euroopa poolaasta, mis on liikmesriikide eelarve- ja struktuuripoliitika koordineerimise ja jälgimise aruandluse süsteem, peaks jälgima edusamme kõnealuste eesmärkide saavutamisel ja toetavate poliitikate rakendamist liikmesriikide poolt; tunnistab, et edaspidise kasvava toorainete nõudluse probleemi lahendamiseks on vaja teatise kolme sammast, kuid teeb ettepaneku kehtestada selge hierarhia sammaste vahel, eelistades ressursitõhusust ja ringlussevõttu, seejärel ELis säästliku kaevandamise arendamist ning lõpuks õiglase ja jätkusuutliku juurdepääsu tagamist kolmandate riikide toorainetele; rõhutab, et tõhus toorainepoliitika peab moodustama osa ühtsest lähenemisviisist, et parimal viisil rakendada kehtivaid ELi keskkonnaalaseid õigusakte, mis reguleerivad ressursitõhusust paljudes sektorites; lisaks tuleb rõhutada vajadust selgelt määratleda teaduslikul alusel põhinevat mõistet „ressursitõhusus”;

7.  nõuab tungivalt, et kõik osapooled parandaksid teadlikkust konkurentsist seoses toorainete kasutamisega; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks toorainete hierarhia arengut ning innustaks laialdast arutelu teemal, kuidas tagada keskkonda kahjustamata kõrgeim toorainete kasutuse lisandväärtus; palub komisjonil teha ülevaade konkurentsi kohta samade toorainete pärast ning tegeleda toorainete mittevajaliku tarbimise küsimusega;

8.  kutsub komisjoni üles koguma, analüüsima ja avaldama andmeid toorainete ja taaskasutatavate materjalide kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja kommertsvahetuse kohta ELi tasandil; on lisaks seisukohal, et andmeid tuleks koguda selleks, et võimaldada ainete omaduste võrdlemist, asendamise võimalusi, kõige tõhusamat kasutamist ja parimate tavade vahetamist;

9.  rõhutab toorainete elutsüklil põhineva käsituse väljatöötamise, edendamise ja rakendamise tähtsust, määratledes nii keskkonnamõjud ja võttes arvesse toorainete kaevandamise ja kasutamisega seotud väliseid keskkonnakulusid, suurendades selliste ainete kvaliteeti ja eluiga, ning vajadust näitajate järele, millega mõõta ressursside tõhusat ja mõjusat kasutust;

10. rõhutab sellega seoses ökodisaini direktiivi[1] täieliku rakendamise tähtsust, keskendudes laiemalt ressursitõhususele ja muudele keskkonnamõjudele peale energiatõhususe; nõuab lisaks kohustusliku ringlussevõtu ja ressursside nõuete lisamist kõigile rakendusmeetmetele alates 2013. aastast; usub, et disainerite ja teadlaste rolli tuleks aktiivselt arvesse võtta toorainete tõhusa ja mõjusa kasutamise tagamisel toodete kogu elutsükli jooksul, kuna kõrge kvaliteediga ringlussevõtt saab toimuda vaid juhul kui kogu tarneahel on suletud ja kõik sidusrühmad teevad kõrge taaskasutuse määra tagamiseks koostööd;

11. rõhutab, et innovatsioon on hädavajalik eeldus selleks, et astuda vastu uutele väljakutsetele ning ressursitõhusus peab moodustama ühtse osa teadustegevust ja innovatsiooni edendava poliitikaga, mis suurendab Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;

12. innustab komisjoni töötama välja ringlussevõtu strateegia, mille kohaselt toimub taastamine jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal, hõlmates sealhulgas reovee puhastamist, kuna see võimaldaks taastada suuremas kontsentratsioonis tooraineid, vältida taastamatust, vähendada negatiivset mõju keskkonnale ning oleks ilmselt energiatõhusam;

13. palub komisjonil ja liikmesriikidel veelgi suurendada asjakohaste majanduslike meetmete, sealhulgas soodustuste kasutamist ja väljatöötamist tootja vastutuse stimuleerimiseks, et edendada toorainete tõhusat kasutamist ning tagada toorainete parem korduv- ja taaskasutatavus, ringlussevõetavus, taastoodetavus, demonteerimine ja taastamine; eelkõige kutsub komisjoni läbi vaatama läbi ökodisaini direktiivi, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi[2], elektri- ja elektroonikseadmete jäätmete direktiivi[3] ja patareidirektiivi[4]; rõhutab seoses sellega tõhusa ringluse tähtsust majanduses;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama tarbijatele hariduse- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, pidades silmas ringlussevõetud toodete kasutamist;

15. on seisukohal, et lisaks sellele, et materjalide ringlussevõtt (nii täielik kui võimalik) vähendab negatiivseid keskkonnamõjusid materjalide kasutuselt kõrvaldamisel (saasteainete jäägid) ja aitab lahendada paljude esmaste toorainete nappuse probleemi, loob see võimalusi kohaliku tööstuse arendamiseks; kutsub komisjoni üles toetama nende võimaluste elluviimist, mis on eriti tähtsad praegustes kriisioludes;

16. palub komisjonil arendada välja kõigi toorainete jaoks asjakohast mõjuhindamist võimaldav järelevalveahela süsteem, mis kohustab tootjaid registreerima toorainete päritolu läbipaistva süsteemi kaudu, sarnaselt juba olemasolevatele süsteemidele (näiteks määrus (EL) nr 995/2010 puidu ja puittoodete kohta), ning võimaldab edaspidi töötada välja toorainete jaoks säästvuse kriteeriumid;

17. nõuab jäätmete raamdirektiivi[5] nõuetekohast ja kiiret rakendamist ning progresseeruva prügilate kasutamise keelu kohaldamist ringlussevõetavate toorainete puhul, ökodisaini kriteeriumite väljatöötamist enamuse turul olevate toodete ringlussevõetavuse tagamiseks ning karme ja tõhusaid kriteeriume jäätmete põletamiseks koos energia tootmisega, mis peaksid põletamise asemel püüdlema toorainete korduvkasutuse ja ringlussevõtu kui vahendi poole, millega taastada võimalikult palju kasulikke tooraineid nii varakult ja jäätmete tekkekohale nii lähedal kui võimalik, et vältida taastamatuks muutumist, vähendada mis tahes negatiivset keskkonnamõju ning suurendada energiatõhusust;

18. kutsub lisaks komisjoni üles esitama ettepaneku prügiladirektiivi[6] muutmise kohta ning arendama edasi ja laiendama selle direktiivi artikli 5 lõikes 2 nimetatud eesmärke; on seisukohal, et vastavalt jäätmete raamdirektiivile peab biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamise keelu jäätmeid vähendav eesmärk alates 2020. aastast laienema kõigile biolagunevatele jäätmetele ja selleks peab olema kehtestatud jäätmete 5% vähendamise eesmärk;

19. nõustub komisjoni analüüsiga, mille kohaselt on olemasolevate jäätmeid käsitlevate õigusaktide parem rakendamine ja jõustamine Euroopas ressursitõhususe edendamisel keskse tähtsusega ning kutsub seetõttu komisjoni üles esitama 2011. aasta lõpuks ettepanekut ELi jäätmete rakendamise ameti loomise kohta koos eraldi Euroopa asutusega, mis teostab otseseid keskkonnakontrolle, kuna olemasolevate õigusaktide parem rakendamine võib lisaks keskkonnale ja inimeste tervisele kasu toomisele anda ka olulist majanduslikku kasu ning parandada juurdepääsu väärtuslikele teisestele toorainetele;

20. usub, et mitmes direktiivis juba kehtestatud eesmärke seoses jäätmete kogumise ja töötlemisega tuleks veelgi laiendada ning püüelda ainete kõige kvaliteetsema ja koguseliselt suurima taastamise poole ringlussevõtu kõigis etappides, milleks on kogumine, lammutamine, eeltöötlemine ja ringlussevõtt/rafineerimine;

21. palub komisjonil ühendada bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava eesmärgid toorainestrateegiaga, et tugevdada majanduse ja keskkonna vahelist seost ja arvestada toorainete kaevandamise, tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise keskkonnamõjudega; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks strateegilise maakasutuse planeerimise arendamist kõikides liikmesriikides, et tasakaalustada toorainete kaevandamist teiste maakasutuse vajadustega ning kaitsta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust;

22. tervitab instrumentide ja näitajate väljatöötamist, nii nagu ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlevas aruandes (TEEB), millega hinnatakse ümber loodusliku mitmekesisuse ja ökosüsteemide rahaline väärtus ning antakse oluline hinnang kaevandamise, toorainete kasutamise ja hävitamise tegeliku maksumuse kohta ja võetakse seega arvesse väliskulusid; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ja innustaks kõnealuste seadusandlike aktide väljatöötamist ja kasutamist;

23. rõhutab, et õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja kaevandatava ala taastamiseks tuleb maavarade kaevandamisel pidada kinni kõige rangematest tööohutuse ja keskkonnakaitse nõuetest;

24. märgib, et samal ajal, kui kaevandamisel tsüaniidi kasutamine, mis kujutab endast tõsist keskkonnaohtu, võimaldab saada ühest tonnist maagist vaid kaks grammi kulda, saab ühest tonnist kasutatud mobiiltelefonidest 150 korda rohkem ehk ligi 300 grammi kulda, ilma vajaduseta kasutada selleks tsüaniidi; meenutab seetõttu komisjonile Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsiooni kaevandamisel tsüaniidi kasutamise üldise keelustamise kohta Euroopa Liidus 2011. aasta lõpuks[7];

25. rõhutab ettevõtte ühiskondliku vastutuse rolli ning kõrgeimate rahvusvaheliste keskkonna- ja tööõiguse standardite järgimist ning parima võimaliku tehnoloogia rakendamist; rõhutab lisaks suurt vastutust, mida kannavad kaevandavad ettevõtjad, tagamaks, et kaevandamine ei avaldaks kahjulikku mõju läheduses elavatele inimestele; kutsub komisjoni üles järgima konfliktsetes piirkondades kaevandatavaid mineraale käsitleva USA Dodd-Franki eelnõu vaimu ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku; toetab mäetööstuse läbipaistvuse algatust (EITI);

26. rõhutab, et arengupoliitika ei ole toorainete diplomaatia vahendiks; nõustub, et kaubanduslepingud peaksid andma vajaliku paindlikkuse toetamaks arenguriike seoste loomisel kaevandamise harust kohaliku tööstuse suunas; usub, et riikide ressursisõltumatust tuleb austada ning palub komisjonil võtta selles kontekstis diferentseeritud lähenemisviis, mis arvestab riikide erinevat konteksti, nii et arenguriikide arengueesmärke ega industrialiseerimist ohtu ei seata;

27. rõhutab, et vaja on järjepidevust koostöö- ja arenguabipoliitikas väljakuulutatud eesmärkidega; on seisukohal, et toorainerikkaid arenguriike, ei tohi taandada toorainete netoimportijate rolli, vaid tuleb vastupidi arendada nende endi tööstus- ja arengupoliitikat väärtusahelas edasi; lükkab tagasi niinimetatud „tooraine diplomaatia“ varjus peituva uuskolonialistliku visiooni;

28. nõuab materjalide kasutusviisist lahutatud säästvamate majandusmeetodite aktiivset kasutuselevõttu ja edendamist, et tagada tulevikus toorainete kättesaadavus ELis; nõuab, et komisjon töötaks välja uued õigusaktid (näiteks rohelised sertifikaadid, mille eesmärgiks on suurendada teiseste toorainete kasutuselevõttu) eesmärgiga kasutada maavarasid veelgi tõhusamalt ning vältida tagasilöögiefekte; soovitab komisjonil teha põhjalik uuring majandusliku laenamise mudelite kui kaupade omamise alternatiivide kohta ning nende mõju kohta materjalide kasutusele ja taastamisele; rõhutab, et selles osas on kõige suuremaks probleemiks vähene teadlikkus;

29. rõhutab, et majanduskasvu lahutamiseks toorainetest omab keskset tähtsust uus näitaja, mille ulatus on SKTst suurem ning mis mõõdab ressursside kasutamist ja nende tootlikkust;

30. juhib tähelepanu toorainetega spekuleerimise ohtlikele tagajärgedele; on seisukohal, et füüsilist turgu ei tohi ähmastada „tuletisinstrumentide” finantsturuga, mille maht on aastate jooksul kasvanud ebaproportsionaalselt, mis nõuab selles valdkonnas kiireloomuliselt meetmete võtmist; rõhutab, kui tähtis on saada usaldusväärset ametlikku teavet tooraine füüsiliste varude voogude kohta;

31. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks maavaramaksu, kasutamata kaevandatud toorainete maksu, energia tootmiseks mittekasutatavate toorainete maksu ning vee- ja maakasutusmaksu mõju, eelkõige kõrvalmõju, nagu mittesäästlik asendamine, maksudest kõrvalehoidmine või majandustegevuse üleviimine kolmandatesse riikidesse, ning esitaks sellel otstarbel kooskõlas ressursitõhususe prioriteediga ettepanekud ELi õigusaktide kohta; juhib tähelepanu sellele, et esmaste toorainete, nagu metallide, maksustamine aitaks juhtida konkurentsieelise uute ainete kaevandamiselt ringlussevõtule ning aitaks viia maksukoorma tööjõult maavaradele;

32. innustab komisjoni jätkama tooraineid käsitleva innovatsioonipartnerluse ettevalmistamist kooskõlas juhtalgatusega „Innovaatiline liit” ning rõhutab seoses sellega asjaomaste institutsioonide tiheda koostöö tähtsust juba varases etapis;

33. usub, et edendada tuleks toodete ning koos sellega ka toorainete ja looduslike materjalide eluea pikendamist, kuna nende kaevandamisel, kasutamisel ja hävitamisel on oluline mõju maakasutusele, veele, energiale ja transpordile; juhib tähelepanu sellele, et toorainete strateegia tuleb lisada laiemasse ELi 2020. aasta strateegiasse kui selle üldeesmärkide keskne osa, nõuab paremini suunatud ressursitõhususe innovatsiooni ning juhib tähelepanu sellele, et ainete kasutamise suuremal tõhususel on oluline mõju tööstuse ja transpordi harule;

34. kutsub Euroopa Komisjoni üles koguma andmeid ELis toorainete taastamise võimaluste kohta prügilate kaevandamise kaudu ning töötama välja standardtingimusi, mille alusel prügilates võib kaevata, sealhulgas muude ressursside võimalik taastamine, energiatõhususe kohta võrreldes esmaste toorainete kaevandamisega, võimalike kõrvalmõjude kohta keskkonnale ja inimtervisele (näiteks kasvuhoonegaaside ja mürgiste ainete vabanemine), ning energiatootmise ja maastiku taastamise võimaluste kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	János Áder, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	João Ferreira, Jutta Haug, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Bill Newton Dunn, Birgit Schnieber-Jastram, Michail Tremopoulos

• [1]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
• [2]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).
• [3]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24).
• [4]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).
• [5]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
• [6]             Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
• [7]             Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon kaevandamisel tsüaniidi kasutamise üldise keelustamise kohta Euroopa Liidus (P7_TA(2010)0145).

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta
(2011/2056(INI))

Arvamuse koostaja: Elmar Brok

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et mitmepooluselise ülemaailmse korra kontekstis ei saa liikmesriigid enam üksi kindlustada piisavat juurdepääsu mitte-energiatoormele nagu toorained ja haruldased muldmetallid; arvestades, et üksnes ELi algatatud ühine lähenemine suudab tagada Euroopa tööstuste strateegilise ja turvalise varustamise;

B.  arvestades, et toorainete tarne on oluline mitme tööstusrakenduse jaoks; arvestades, et ekspordipiirangud takistavad avatud ja läbipaistvate turgude loomist ning võivad kaasa tuua kitsaskohti toorainete tarnes, piirata Euroopa tööstuste innovatsioonipotentsiaali ning luua probleeme tööturul;

C. arvestades, et ligikaudu 50% kogu maailma toorainete ja haruldaste muldmetallide varudest, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorained, paiknevad ebastabiilsetes riikides või piirkondades,

1.  tervitab ettepanekut Euroopa Liidu toorainete ja haruldaste muldmetallide diplomaatia kohta, mille eesmärk on luua rahvusvaheline reguleeriv platvorm, mis tagab juurdepääsu toorainetele ja nendega varustamise, sealhulgas toore, mida peetakse otsustava tähtsusega tooraineks, tagab maailmaturgude avatuse ning edendab rahvusvahelist koostööd toorainete kestliku kaevandamise küsimustes ja ühistel huvidel põhinevat loodusvarude tõhusat kasutust; toonitab sellega seoses vajadust luua tugev dialoog toorainediplomaatias tööstusriikide, areneva tööstusega riikide ja loodusvarude poolest rikaste arenguriikidega, et ühtlasi edendada inimõigusi, head valitsemistava, piirkonna stabiilsust ning ennetada loodusvaradest tingitud konfliktide ohtu;

2.  on arvamusel, et ELi tasandil innovatsioonile suurema rõhu asetamine ning toorainestrateegia asendamine kõikides etappides võiks samuti tugevdada Euroopa Liidu läbirääkimiste positsiooni ning vältida sõltuvust monopolistlikest tarnijatest;

3.  kutsub komisjoni üles edendama toorainetealast Track-II diplomaatiat, toetades rahaliselt ELi valitsusväliste organisatsioonide, teadusmaailma ning eksperdirühmade vahetamist teiste maavarade poolest rikaste riikidega;

4.  kutsub komisjoni üles korraldama Jaapani nafta, gaasi ja metallide riikliku korporatsiooni (JOGMEC) nn metallisalongi sarnaseid regulaarseid tooret käsitlevaid üritusi teiste loodusvarade poolest oluliste riikidega ning suure hulga sidusrühmade osalusel;

5.  märgib, et kuigi toorainete poliitika on sõltumatu, peaks see toimima sünergias koos teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega, eelkõige mittemineraalsete toorainete (näiteks põllumajandussaadused) ja energiavarustuse poliitikaga;

6.  on arvamusel, et toorainete diplomaatia, arengupoliitika ja demokratiseerumise toetamisele suunatud poliitika peaksid olema kahepoolselt kasulikud ning looma sünergiat; nõuab seetõttu, et inimõiguste ja demokratiseerumise tingimused oleksid edaspidi partnerriikide lepingutesse lisatud;

7.  rõhutab, et ühe osana ELi strateegilisest koostööst peamiste tööstusriikide, tärkava tööstusega riikide ja arengumaade osalejatega, eelkõige USA, Venemaa, Hiina, Jaapani ja Arktika piirkonnaga tuleks luua turumoonutuste, tarnehäirete ja loodusvaradest ajendatud konfliktide varajase hoiatamise mehhanism, mida täiendaks ELi institutsioonide, liikmesriikide ja asjaomaste tööstussektorite esindajatest koosnev seirerühm ELi tasandil;

8.  juhib tähelepanu rollile, mida etendavad suhted BRICS-riikidega (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika), kuna neil on tohutud toorainevarud ning nad kasutavad tulevikus rohkem toorained, mis loob Euroopa ettevõtete vahel tugevama konkurentsi;

9.  nõuab rahvusvahelisi reguleerivaid ringlussevõtu, säästva kaevandamise ja hea valitsemistava standardeid, sealhulgas sotsiaalsete, töö- ja inimõiguste ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse alased standardid ja keskkonnanormid, mida tuleks edendada sellistel asjaomastel foorumitel nagu G8 ja G20, WTO, OECD, ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, ÜRO Keskkonnaprogramm ja selle loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühm, rahvusvahelised metalliuuringute töörühmad ning muud organid, mis tegelevad ülemaailmse toorainete kasutamisele, tootmisele ja kauplemisele suunatud säästva valitsusstruktuuri edendamisega, võttes rahvusvaheliste eeskirjade raamistikus aluseks põhimõtte, et teiste riikide õigust arengule ei rikuta;

10. tervitab G8 ja G20 liikmete tahet võidelda toorainete hindade volatiilsusega ning nõuab konkreetsete meetmete väljatöötamist, et tagada toorainete tarne ning ohjeldada toormega spekuleerimist;

11. palub, et WTO jälgiks tähelepanelikult impordi- ja ekspordipiirangute ja muude tõkete mõju toorainehindadele; toetab sellega seoses WTO raames toorainete ja haruldaste muldmetallidega kauplemise tariifsete ning mittetariifsete tõkete järelevalvemehhanismi ning G20 raames toorainete ja haruldaste muldmetallide stabiilsuse järelevalvenõukogu loomist; palub samuti kaubandusdirektoraadil jätkata toorainete ekspordipiirangute ja muude hinnatõkete jälgimist;

12. on rahul asjaoluga, et ELi kaubanduslepingutes tagatakse sõnaselgelt toorainete mittediskrimineeriv turul kättesaadavaks tegemine ja et see on ka WTO liikme staatuse eeltingimus; nõuab, et kõik asjaomaste kolmandate riikidega sõlmitavad ELi lepingud sisaldaksid juurdepääsu toorainetele ja nende säästvat majandamist ning et nende aluseks oleks kasvava riikidevahelise sõltuvuse tunnustamine, kuid toonitab, kui oluline on toorainete diplomaatias eristada ja arvestada vastavate riikide olukorda;

13. on arvamusel, et EL ja asjaomased kolmandad riigid peaksid tegema konsensuslikku koostööd tõelise partnerluse vaimus vastastikuse kasu saamiseks toorainete tarnimisel; nõuab seetõttu arenguriikidele toetust, mis sisaldab teadus- ning õigusalast teadmussiiret, et kehtestada suutlikkuse suurendamise ja kaevandamise säästvad tavad, ja nõuab ühiseid kaevandamis- ja tootmisstandardeid, mis hõlmavad inimõiguste standardeid;

14. märgib tooraineküsimustes tehtava kahepoolse koostöö tähtsust, mida demonstreerisid EL ja Aafrika Liit 2010. aasta juunis, ning toetab edasisi pingutusi seoses Aafrika ja ELi ühise tegevuskavaga aastateks 2011–2013; nõuab samasuguse koostöö arendamist teiste riikidega, kes on suuremad kriitiliselt olulise tooraine tootjad; teeb ettepaneku pidada toorainete diplomaatia üheks konkreetseks eesmärgiks tooraineallikate mitmekesistamist Kagu-Aasiast Ladina-Ameerika ning Aafrika suunas teatavate toorainete puhul, mille impordist EL on sõltuv;

15. on arvamusel, et Arktika piirkonna märkimisväärne potentsiaal on seotud loodusvarade ja neil põhinevate tööstustega; toonitab vajadust õiglase juurdepääsu järele Arktika piirkonnas asuvatele toorainetele, kooskõlas oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooniga ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta (P7_TA(2011)0024); rõhutab, kui olulised on kestlik areng ning Arktika piirkonna loodusvarade ohutu ja kontrollitud kasutamine vastavalt ettevaatusprintsiibile;

16. märgib, kui oluline on läbipaistvus ning kordab oma toetust mäetööstuse läbipaistvust käsitlevale algatusele (EITI) ning kampaaniale Publish What You Pay (PWYP), mis on rahvusvahelise läbipaistvusstandardi head näited, ning kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma meetmed, et parandada läbipaistvust turustuse valdkonnas; usub, et investeeringute puhul, mida toetab Euroopa Investeerimispank, tuleks kohaldada neid standardeid, et edendada säästvat kaevandamistava asjaomastes kolmandates riikides;

17. tervitab komisjoni ettevalmistavat tööd seadusandliku ettepaneku osas, mis käsitleb kaevandustööstuse avalikustamise nõudeid ELi börsil noteeritud äriühingute jaoks; innustab komisjoni tuginema USA Dodd-Franki õigusakti paragrahvi 1504 avalikustamist käsitlevatele sätetele ning nõuab riik-riigi tasandil aruandluskohustusi;

18. palub, et komisjon 2013. aasta järgseks ajavahemikuks uusi välistegevuse abivahendeid ette valmistades kaasaks tooraineid tarnivate ebastabiilsete riikide demokraatliku ja majandusliku stabiilsuse programmidesse head valitsemistava ja säästvat kaevandamist toetavad meetmed;

19. on arvamusel, et tulemusliku ja järjepideva ELi diplomaatia eest peab vastutama Euroopa välisteenistus koos komisjoni asjaomaste talitustega, eelkõige kaubanduse peadirektoraadiga seoses kaubandusküsimustega, tehes tihedat koostööd nõukogu ja parlamendiga; lisaks arvab, et toorainete strateegiline olulisus peaks kajastuma Euroopa välisteenistuse korralduses ning asjaomaste ELi delegatsioonide koosseisus; toonitab, kui oluline on koordineerida ELi ja liikmesriikide välispoliitikat toorainete valdkonnas;

20. on arvamusel, et EL peaks koordineerima tegevust Ameerika Ühendriikide ning teiste partneritega haruldaste muldmetallide allikate mitmekesistamise võimaluste otsimisel ning suurtest toorainete ja haruldaste muldmetallide tarnijatest sõltuvuse vähendamisel; on seisukohal, et nimetatud küsimused peaksid olema osa ELi ja Ameerika Ühendriikide eelseisva tippkohtumise kavast;

21. palub Euroopa Kaitseagentuuril aidata kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 3 kaasa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks mõeldud meetmete väljaselgitamisele toorainete osas;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.5.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	58 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sir Robert Atkins, Dominique Baudis, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Heidi Hautala, Anna Ibrisagic, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Othmar Karas, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Andrey Kovatchev, Paweł Robert Kowal, Eduard Kukan, Alexander Graf Lambsdorff, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Cristian Dan Preda, Fiorello Provera, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Hannes Swoboda, Charles Tannock, Inese Vaidere, Kristian Vigenin, Graham Watson, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Reinhard Bütikofer, Nikolaos Chountis, Véronique De Keyser, Tanja Fajon, Kinga Gál, Elisabeth Jeggle, Georgios Koumoutsakos, Norbert Neuser, Doris Pack, Vittorio Prodi, Dominique Vlasto, Luis Yáñez-Barnuevo García
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Joachim Zeller

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (14.6.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta
(2011/2056(INI))

Arvamuse koostaja: Birgit Schnieber-Jastram

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et ELi tööstus, eelkõige kõrgtehnoloogiasektor sõltub tooraineressursside impordist ja et ELi toorainealgatuse eesmärk on kõnealustele ressurssidele juurdepääsu tagamine;

2.  tuletab meelde, et mõned valitsusvälised organisatsioonid on toorainealgatust kritiseerinud vaeste riikide arengueesmärkide kahjustamise ja ELi poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuse eiramise pärast; tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud kohustusi seoses poliitikavaldkondade arengusidususega; palub komisjonil asutada talitustevaheline töörühm üksikasjalisema toorainestrateegia koostamiseks, milles peetakse kinni nendest kohustustest; tuletab meelde, et ebaseaduslik toorainetega kauplemine on endiselt üks arenguriikide püsivate või pikaajaliste konfliktide algpõhjustest;

3.  rõhutab, et Euroopa toorainepoliitikas tuleb kindlasti igakülgselt arvesse võtta arenguriikide säästvat majanduskasvu ja nende konkreetseid sotsiaalstandardeid (nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208) ja tagada arengupoliitika ja toorainealgatuse sidusus; leiab seetõttu, et EL peaks toetama arenguriike ka töötlemistehaste ehitamisel, nende majanduse mitmekesistamisel, nende sõltuvuse vähendamisel toorainete ekspordist ja nende toodete lisandväärtuse suurendamisel siseriikliku tootmise ja töötlemise kaudu;

4.  kutsub komisjoni üles toorainealgatuse järgmiste põhieesmärkidena a) vähendama toorainete tarbimist ELis, b) vähendama ELi sõltuvust toorainete impordist ja c) looma maailma loodusvarade haldamiseks säästva ja õiglase süsteemi;

5.  nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks iga-aastase arenguaruande kaudu korrapäraselt toorainealgatuse arengust ja selle eesmärkide täitmisest; palub lisada sellesse aruandesse ka toorainealgatuse hindamise ELi poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuse seisukohast;

6.  väljendab muret, kuna uuendatud toorainealgatuses ei viidata süsteemile GSP ega süsteemile GSP+, ega esitata ettepanekuid alternatiivsete kaubandusstiimulite kohta, mis peaksid soodustama inimõigusi, keskkonnastandardeid, laste töö vältimist ja toetust siseriiklikele reformidele kõnealuste süsteemide kehtivusalast välja jäävates riikides; palub komisjonil toetada ja julgustada teatavatest toorainetest väga sõltuvate arenguriikide majanduste mitmekesistamise algatusi;

7.  märgib, et toorainetest saadav tulu võib olla otsustava tähtsusega, et võimaldada vähim arenenud riikidel saavutada aastatuhande arengueesmärgid; kutsub komisjoni üles aitama arenguriikidel nende majandust mitmekesistada ja vähendada toorainesõltuvust, et kaitsta ammenduvaid loodusvarasid, ning toetada vähim arenenud riike nõustamise ja suutlikkuse arendamise kaudu, et võimaldada tõhusate alternatiivsete maksustamismehhanismide kehtestamist;

8.  kutsub komisjoni üles kaaluma kasu, mida toorainete ekspordipiirangud toovad arenguriikide arengule, arvestades, et ekspordimaksud on eelkõige vähim arenenud riikide jaoks oluliseks tuluallikaks, mille abil motiveerida nende siseriiklike tootvate või töötlevate ettevõtete arendamist, millel on suurema lisandväärtusega ekspordi potentsiaal; rõhutab keskkonnakaitse tõhustamise tähtsust, takistades loodusvarade piiramatut kasutamist;

9.  märgib, et toorainete hindade kõikumised on teatud määral tingitud spekulatsioonidest;

10. palub komisjonil kiiresti esitada õigusakti ettepanek aruandluse kohta riikide kaupa, kooskõlas mäetööstuse läbipaistvust käsitlevas algatuses EITI ja USA Dodd-Frank’i seaduse paragrahvis 1502 esitatud normidega; tuletab meelde, et arengukomisjon soovitas selle võtta parlamendi prioriteetide hulka komisjoni 2012. aasta tööplaani käsitleva struktureeritud dialoogi raames; nõuab, et komisjon lisaks oma ettepanekusse nõude, et kaevandusettevõtted annaksid aru oma müügi ja kasumi ning maksude ja tulude kohta riikide kaupa, eesmärgiga vähendada korruptsiooni ja vältida maksudest kõrvalehoidmist; rõhutab, et läbipaistvus, ettevõtete sotsiaalne vastutus ja toimiv haldus toovad kasu nii kaevandusettevõtetele kui ka ressurssiderikaste riikide ühiskonnale; kutsub komisjoni üles töötama välja õigusakti ettepanek, mis on võrdväärne Dodd-Frank’i seaduse paragrahviga 1502, milles nõutakse Kongo Demokraatlikust Vabariigist ja selle naaberriikidest maavarasid hankivatelt ettevõtetelt nende meetmete kirjeldamist, mida nad võtavad tagamaks, et nimetatud maavarade ostmine ei too kasu inimõiguste rikkumisi toime panevatele relvarühmitustele; palub selleks Euroopa Liidul ja liikmesriikidel survestada arenguriikides tegutsevaid Euroopa ettevõtteid ja olla eeskujuks sotsiaalse vastutuse ja inimväärsete töökohtade edendamise vallas;

11. nõuab õigusakti ettepanekut, millega arenguriikides tegutsedes ELi norme mittejärgivad ELi ettevõtted jäetakse ilma Euroopa mis tahes rahalistest vahenditest, ja väljendab sügavat muret seoses arvukate hästi dokumenteeritud juhtumitega, kus ELi ettevõtted rikuvad keskkonna- ja tööalaseid norme ning inimõigusi;

12. tunnustab arenguriikide valitsuste ja parlamentide seaduslikku õigust kodanikuühiskonnaga konsulteerides jõustada üldistes huvides poliitikat ja reguleerida välisinvesteeringuid, nii et välisinvesteeringutest oleks kasu kohalikule majandusele, et need looksid siseriiklikku lisaväärtust ja soodustaksid arengut; rõhutab, et ELi toorainestrateegia ei tohiks seda õigust takistada;

13. kutsub ELi ja Aafrika Liitu üles tegema ettepanekuid ja rakendama konkreetseid meetmeid abi osutamiseks suurte ressurssidega arenguriikide suutlikkuse suurendamiseks ELi ja Aafrika ühisstrateegia teise tegevuskava (2011–2013) raames koostöös liikmesriikide, ettevõtete ja sidusrühmadega; kiidab heaks tegevuskavas esitatud lähenemisviisi pakkuda lisaks hea juhtimistava ja läbipaistvuse edendamisele koolitust maavaralepingute läbirääkimiste parimate tavade ja kaevandussektoris teaduskoostöö edendamise alal;

14. kordab, et läbipaistvuse algatused kaevandustööstuse sektoris on oma olemuselt ettevõttesõbralikud, tagavad õiguskindlust ja jätkusuutlikke pikaaegseid partnerlusi ning pakuvad kindlustunnet läbirääkimiste uuesti alustamise või väljasaatmise suhtes; märgib, et tegeleda tuleb ka muude probleemidega ja et mõningad lepingud nõuavad konfidentsiaalsust, kuid et sellele vaatamata tuleb need allutada avalikkuse kontrollile; märgib, et Ghana naftatulude haldamise seadus on hea näide ühest küljest teatava konfidentsiaalsuse säilitamise kohta, tagades samal ajal parlamentaarse kontrolli;

15. peab tervitatavaks finantsteabe suurema avalikustamise edendamist ja komisjoni kavandatud kaevandustööstuse aruandlust riikide kaupa ning ootab komisjonilt õigusakti ettepanekut, mis käsitleks riikidevaheliste ettevõtete kasumi ja makstud maksude automaatset avalikustamist eraldi igas arenguriigis, kus nad tegutsevad, et võidelda maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidmise ja kapitali ebaseadusliku väljavoolu vastu; nõuab, et arenguriikides tooraineid kaevandavate ettevõtete osas valitseks suurem läbipaistvus vastavate maksude tasumise ja oma tegevuse avaliku deklareerimise kaudu; rõhutab ELi ja ÜRO koostöö tähtsust seoses Kimberley protsessiga;

16. kutsub ELi üles sõlmima arenguriikidega õiglase kaubanduse kokkuleppeid, mis sisaldaksid vähim arenenud riikide puhul ka tehnoloogiasiiret ning mida saaks kasutada sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume hõlmava jätkusuutliku kaubanduspoliitika mudelina;

17. nõuab strateegiliste ressursside küsimuses tihedamat rahvusvahelist koostööd avatud, kaasava ja läbipaistva protsessi algatamise kaudu, mille raames arutatakse toorainete ülemaailmset kasutamist tulevikus, ning milles osalevad kodanikuühiskonna võrgustikud, näiteks „Avalda, mida maksad“ (PWYP); on arvamusel, et ülemaailmsed algatused nii tundlikus valdkonnas võivad aidata kaasa usalduse tekkimisele ELi ja selliste kiirelt areneva majandusega riikide vahel, nagu Hiina, Brasiilia ja India;

18. kutsub ELi üles kehtestama investoritele kohustuse austada arenguriikides tegutsedes inimõigusi, keskkonnastandardeid ja ILO tööõiguse põhinorme; on seisukohal, et ELi ettevõtted peavad kandma koduriigis õiguslikku vastutust, kui nende välismaised tütarettevõtted ja nende kontrollitavad üksused kõnealuseid õigusi rikuvad;

19. on seisukohal, et ELi toorainestrateegia peaks kajastama erinevusi arenenud ja suurriikide ning vähim arenenud riikide vahel;

20. palub, et Euroopa investeerimispank ja komisjon kaaluksid tõsisemalt enne arengumaade kaevandustööstuse sektorile toetuse andmise otsustamist, kas need projektid aitavad kaasa vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule arengule ja kaasavale majanduskasvule; nõuab ELi avalike vahendite kaevandusprojektidele eraldamise peatamist, kuni võetakse vastu maksudest kõrvalehoidmise vastased ning läbipaistvust, hoolsuskohustust ning sotsiaal- ja keskkonnastandardite austamist soodustavad eeskirjad;

21. märgib, et loodusvarade kasutamine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid seda tuleks teha riigi abistamiseks laiemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel;

22. märgib, et kui käsitsi tehtavate ja väiksemahuliste kaevandamistööde sektorit ametlikult tunnustatakse, reguleeritakse ja toetatakse, võib sellel olla kohalikus elus tähtis roll, ning see võib aidata luua töökohti ja toetada arengueesmärke; avaldab kahetsust, et selles valdkonnas on suhteliselt vähe teadmisi ja analüütilisi vahendeid, ning rõhutab, et on vaja suurendada selle sektori nähtavust, hõlbustada tõhusamat poliitikakujundust ja -rakendust käsitsi tehtavate ja väiksemahuliste kaevandamistööde vallas, ning jälgida abiandmismeetmeid, et vältida väiksemahuliste kaevandamistöödega seonduvaid vaesuslõkse, nagu käsitsi tehtavate kaevandamistööde vallas sageli esinev laste töö, ohtlik töökeskkond ja sunnitöö, ning konflikte; kutsub ELi ja liikmesriike samuti üles toetama arenguriike nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, tehes kättesaadavaks teadmised säästvate kaevandustavade, ressursside suurema tõhususe, taaskasutamise ja ringlussevõtu kohta;

23. rõhutab, et toorainetele juurdepääsu küsimus tuleks tulemuslikult kaasata rahu tagamise ja konfliktiennetuse poliitika meetmetesse, sest teatud piirkondades on taas puhkenud mitmeid konflikte; on seisukohal, et ELi kaugem eesmärk peaks olema varajase hoiatuse ja konfliktide ennetamise süsteemi rajamine, mis aegsasti võimaldaks tooraine kui teatavate konfliktide ajendi tuvastamist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Corina Creţu, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, András Gyürk, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Iva Zanicchi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Kriton Arsenis, Isabella Lövin

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (23.6.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta
(2011/2056(INI))

Arvamuse koostaja: Bernd Lange

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika peab täitma jõulisemalt rolli vahendina, mis aitab parandada ELi juurdepääsu toorainele maailmaturul ja tagada Euroopa tööstusele usaldusväärne tooraine varustuskindlus, ning võimaldama luua säästva arengu poliitikat, järgides tõelisi partnerlusi riikidega, kes omavad niisuguseid ressursse;

2.  märgib, et kõik tooraineturud käituvad samal viisil ning eeskätt põllumajandussektori tooraineturgusid mõjutavad tugevasti hooajalised ja klimaatilised tegurid ning seetõttu nõuavad need erilist tähelepanu;

3.  rõhutab seadusliku toorainekaubanduse tähtsust säästvale majanduskasvule ja peab vajalikuks terviklikku ELi integreeritud toorainestrateegiat, sealhulgas strateegilisi tooraineid tarnivatele riikidele suunatud spetsiaalset diplomaatiat, mis lähtuks nende tööstus- ja põllumajanduspoliitika tegevuskavast ja oleks kooskõlas ELi arengu- ja keskkonnapoliitikaga; kutsub komisjoni üles looma sünergiat kõikide Euroopa asjaomaste poliitikavaldkondade ja sidusrühmade vahel, näiteks sellega, et moodustatakse riiklikud strateegiliste metallide komiteed, mis koondaksid riigiasutusi, selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kaasa arvatud VKEsid, ning kodanikuühiskonda;

4.  palub seepärast komisjonil viia läbi Euroopa tooraineimpordi uurimus, mis hõlmaks tooraineid, mis ei ole küll esmatähtsad (näiteks liitium, hafnium ja nikkel), kuid siiski strateegilise tähtsusega Euroopa majanduse vajaduste jaoks ja kõrge lisaväärtusega tarbekaupade tootmiseks; uurimuses tuleks hinnata ka meie tööstuse sõltuvust nendest toorainetest ja meetmeid nende varustuskindluse tagamiseks, samuti nende tootmise keskkonnakulusid ja alternatiive, mis võivad kõne alla tulla;

5.  kutsub komisjoni üles kindlustama regulaarne ja kindel juurdepääs tööstuse seisukohast olulistele toorainetele ja haruldastele muldmetallidele vastastikku kasulike ja õiglaste kaubandus- ja investeerimislepingute ja pikaajaliste strateegiliste kaubanduspartnerluste kaudu, mis võimaldaksid arenguriikidel oma majandust mitmekesistada ja industrialiseerida, luua töökohti ja arendada majandust jätkusuutlikult, varustades samas ELi tööstust hädavajalike ressurssidega; palub komisjonil sellega seoses kindlustada, et kõikides kaubanduslepingutes järgitaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni norme ja rahvusvahelisi keskkonnanorme;

6.  palub komisjonil kaaluda sotsiaalse vastutuse suuniste koostamist nendele Euroopa ettevõtjatele, kes osalevad tooraineriikides toimuvas toorainetootmises; palub ettevõtjatel viivitamata ja vabatahtlikult tunnistada oma sotsiaalset vastutust; nõuab, et need kohustused oleksid kooskõlas OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele ning tarneahela hoolsuskohustuse põhimõttega, mis on sätestatud OECD 2010. aasta hoolsuskohustuse suunistes; palub komisjonil koos ettevõtetega kontrollida ja edendada vabatahtlike kohustuste võtmise protsessi tõhusust; tuletab sellega seoses meelde, et kõik ettevõtted peaksid järgima vastuvõtjariikides kehtivaid seadusi;

7.  on mures jätkuva kauplemise pärast konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega ja nende jätkuva kasutamise pärast, sest nende tootmine tekitab vägivalda ja ebaseaduslikku tegevust, mida ei saa aktsepteerida; palub komisjonil, Euroopa välisteenistusel, nõukogul ja liikmesriikidel võtta seda olukorda arvesse suhetes kolmandate riikidega; palub komisjonil ja ELi strateegilisi tooraineid tarnivatel riikidel töötada ühiselt välja tulemuslikud tooraine jälgitavuse süsteemid alates impordist kuni ringlussevõtu või kõrvaldamiseni ning luua tooraine ja kauplemisahelate kohustuslik sertifitseerimissüsteem (Certified Trading Chains), et tagada õiglane kaubandus, et ära hoida kuritarvitamisi seoses kriisipiirkondadest pärit toorainetega kauplemisega; palub komisjonil teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonidega (ÜRO, OECD, ILO), et teha kindlaks ja püüda ühtlustada parimad sertifitseerimistavad; kutsub komisjoni üles järgima USA Dodd-Franki seadust, mis käsitleb nn konfliktimineraalide kaubandust;

8.  rõhutab, et finantsturud võivad etendada olulist rolli nii toorainete tootjate kui ka tarbijate riskide vähendamisel; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et tagada tooraineturgude läbipaistvus ja võidelda otsustavalt põhjendamatu toorainega spekuleerimise vastu, mis tekitab tooraineturu kuritarvitusi, kui seda peetakse empiirilise süvaanalüüsi alusel vajalikuks; märgib, et see hõlmab asjakohaseid algatusi G8 ja G20 läbirääkimiste raames; on arvamusel, et sellel eesmärgil tuleks uurida eeskätt ringlussevõtu, asendatavuse ja varude tõhusa kasutamise võimalusi ning et komisjon peaks edendama ja algatama uurimis- ja arendusprojekte nimetatud valdkondades;

9.  tunneb muret tuletisinstrumentide mõju pärast toorainete hinnasuundumustele; on seisukohal, et börsiväliste tuletisinstrumentide turgude üle peaks olema tõhusam kontroll; toetab eelneva taustal selliseid meetmeid nagu börsiväliste tuletisinstrumentide läbipaistvuse suurendamine ESMA järelevalve all; on seisukohal, et niisugused meetmed peaksid tagama investoritele ja VKEdele suurema turvalisuse ja võimaldama Euroopa tootjatel suurema kindlustundega oma tegevust kavandada;

10. peab taunitavaks kolmandate riikide, eriti mõnede selliste tärkava majandusega riikide hoiakut, kes valitsevate tarnijatena kasutavad oma positsiooni maailma tooraineturul moonutuste tekitamiseks; julgustab komisjoni otsima kahepoolseid lahendusi ja vajaduse korral konsulteerima asjaomaste riikidega või võtma viimase võimalusena tõepoolest kasutusele kaubanduskaitsemeetmed kooskõlas WTO eeskirjade ja põhimõtetega ning toetab komisjoni hiljutist jõupingutust nõuda WTO vaekogu poole pöördumist; palub WTO-l kaaluda võimalust anda oma liikmetele tõsine hoiatusmärguanne, et need ei kasutaks ekspordipiirangute kehtestamise ettekäändena arengu või keskkonnapoliitika meetmete võtmist, välja arvatud juhtudel, kui neid WTO-le nõuetekohaselt põhjendatakse; nõuab tungivalt, et komisjon määraks kindlaks peamised strateegilised ressursid ELi jaoks ja tagaks nendele juurdepääsu;

11. võtab teadmiseks, et komisjoni strateegia vabakaubanduslepingute, majandusliku partnerluse lepingute ning partnerlus- ja koostöölepingute sõlmimisel arengumaadega on keelata ekspordimaksud toorainele; on veendunud, et riikide loodusvarade alast suveräänsust tuleb austada ning palub komisjonil sellega seoses tasakaalustada oma vastuseisu ekspordimaksudele arengumaades, võttes kasutusele diferentseeritud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse riikide erinevat olukorda, nii et ei seataks ohtu arengueesmärke ega arengumaade industrialiseerimist; rõhutab, et vaba ja õiglane kaubandus on ülemaailmse toorainesektori arengu ning kõigis ühiskondades jõukuse loomise seisukohalt keskse tähtsusega;

12. märgib, et EList viiakse ikka veel ebaseaduslikult välja suurtes kogustes ringlussevõtmiseks sobivaid ja toorainet sisaldavaid jäätmeid; palub komisjonil rakendada kõiki võimalikke meetmeid, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikku eksporti ning kindlustada ELi nõuetele vastavate ringlussevõtu normide järgimine rahvusvahelistes lepingutes; palub liikmesriikidel tunduvalt tugevdada ekspordikontrolli korraldust ning komisjonil kõrvaldada olemasolevad lüngad jäätmesaadetiste määruses, eelkõige seoses tollikontrolliga ELi välispiiridel; palub sellega seoses kõigil ELi kaubanduspartneritel, eelkõige arengumaadel, võtta vastu asjakohased seadused ja jõustada piisavad kontrollimeetmed, et ennetada igasuguste jäätmete ebaseaduslikku importi oma territooriumile, ning võidelda aktiivselt korruptsiooni vastu, mis sageli sellise ebaseadusliku impordi võimalikuks teeb;

13. palub komisjonil piisavalt rahastada teadusuuringuid tooraineid sisaldavate jäätmete ringlussevõtu valdkonnas; rõhutab, et ringlussevõetud tööstusjäätmeid ei tuleks pidada kasututeks jäätmeteks, vaid pigem uueks ressursiks; soovitab seetõttu komisjonil tõhustada ELi toorainete siseturgu ja ringlussevõetud toorainete ja nendega seotud toodete seaduslikku eksporti EList kohaste stiimulitega, mis edendavad ringlussevõetud toorainete ja nendega seotud toodete kasutamist ELis ja ringlussevõetud tööstuskaupadega kauplemist;

14. märgib, et ringlussevõttu tuleks parandada ning komisjon ja liikmesriigid peaksid märgatavalt suurendama oma jõupingutusi tõhusate stiimulite loomiseks ning teadusuuringute toetamiseks ja arendamiseks, eelkõige taimebiokeemia ja kemikaalide ringlussevõtu valdkonnas, et vähendada ELi sõltuvust tooraineid ja haruldasi muldmetalle tarnivatest riikidest;

15. rõhutab, et toorainetega kauplemist ei või kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, vaid sellel peaks olema üksnes majanduslik mõõde; juhib tähelepanu asjaolule, et seda ei tohiks kasutada poliitilise sõltuvuse tekitamiseks, vaid selle suhtes peaksid kehtima tavalised majandustavad; tunneb heameelt ELi jõupingutuste üle edendada jätkusuutlikku toorainetega kauplemist kolmandate riikidega (nt FLEGTi raames);

16. rõhutab vajadust kehtestada toorainetega kauplemise valdkonnas selged koostööeeskirjad kõikide osaliste (tootjad, eksportijad, transiitriigid, importijad) vahel; on samas arvamusel, et komisjon peaks taunima projekte, mis lähevad selle põhimõttega vastuollu; julgustab komisjoni ja ELi ettevõtteid edendama keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ja nendesse investeerima.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Kader Arif, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Syed Kamall, Maria Eleni Koppa, Elisabeth Köstinger, Jörg Leichtfried, Jarosław Leszek Wałęsa

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (28.6.2011)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta
(2011/2056(INI))

Arvamuse koostaja: Daciana Octavia Sârbu

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks komisjoni teatise ja selles kasutatud lähenemisviisi, mille kohaselt on toorainete ja põllumajanduskaupade küsimus ELis esmase tähtsusega; märgib, et suurem osa teatisest on pühendatud toorainetele ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et põllumajandust käsitletakse üksnes vähesel määral;

2.  juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, kui oluline on vältida sõnnikust saadavate toorainete ja toitainete kasutamata jätmist, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama sõnniku töötlemist; märgib sellega seoses, kui oluline on määratleda kääritussaadus väetise asendajana;

3.  toetab komisjoni analüüsi, milles käsitletakse põllumajandustooteid üleilmse toiduga kindlustatuse kontekstis, pidades silmas üleilmsete toiduvarude vähenemist ning elanikkonna ja nälga kannatavate inimeste hulga kasvu, ning milles turu seisukohalt rõhutatakse toiduainete ja sööda hinna äärmist kõikumist, puudujääke inimeste ja loomade toiduahelas ning rahastamisvahendite ja spekulatiivse käitumise osa ebastabiilsuse võimaliku põhjustajana, millega tuleb tõsiselt arvestada; tuletab meelde, et neli ELi liikmesriiki kuuluvad praegu toiduainete hindade tõusu suhtes maailma eriti tundlike riikide hulka;

4.  nõuab, et hoolega võetaks arvesse põhimõttelist ebakindlust, mis valitseb energia ja energiaga mitteseotud toorainete, eriti toiduainete, hinnakõikumiste üha suureneva vastasmõju osas;

5.  juhib tähelepanu imporditavate põllumajandustoodete ebakindlale tarneolukorrale, võttes arvesse teatavate riikide hiljuti kehtestatud ekspordipiiranguid; usub, et EL peab kaitsma oma kodanikke niisuguse nähtuse tagajärgede eest, vähendades sõltuvuse taset;

6.  usub, et liikmesriigid peavad liikuma olemasoleva põllumajandusmaa ärakasutamise optimaalse taseme poole halvas seisukorras oleva maa saneerimise ja mahajäetud või harimata maa uuesti põllumajanduslikku ringlusesse võtmise abil;

7.  on teadlik mõjust, mida avaldab põllumajandustootmisele põllumajandusmaa laiaulatuslik kasutamine taastuvenergia tootmiseks; on siiski seisukohal, et põllumajanduslike toiduainete sektor etendab olulist rolli ka bioenergia tootmise valdkonnas ning nõuab seetõttu kõnealuse kahe valdkonna võimaliku koostoime kindlaksmääramist;

8.  kutsub komisjoni üles lisama ÜPPsse ja toorainestrateegiasse soodustustel põhinevad algatused, et avada põllumajandustootjate kogu säästva energia tootmise suurendamise potentsiaal, mis on praegu alakasutatud, luues seega maapiirkondades uusi töökohti ja lisades põllumajandustootjate sissetulekule täiendava tuluvoo;

9.  toetab toiduga kindlustatuse küsimuses teatises esitatud järeldust, mille kohaselt seataks ilma ühise põllumajanduspoliitika ja otsetoetuste mehhanismita ohtu toiduainete tootmise võimsus; rõhutab seetõttu vajadust sidusa tulevase ÜPP järele, millega säilitatakse rahastamise praegune tase; nõustub ka seisukohaga, et ELil on praegu ja peaks olema ka tulevikus oluline roll maailma suureneva elanikkonna toiduga kindlustamisel; pooldab seetõttu toorainete ja kaupade strateegiat, mis põhineb terviklikul lähenemisviisil, hõlmates põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, kaubandus-, energia- ja arengupoliitilisi aspekte;

10. nõuab kooskõlas komisjoniga kindlalt, et rahvusvaheline üldsus peab üleilmse toiduga kindlustatuse küsimuses võtma vastu pikaajalise kooskõlastatud lähenemisviisi, mis hõlmab ka suuremaid jõupingutusi teadusuuringute alal ja rohkem investeeringuid arenguriikide põllumajandussektorisse, eelkõige arengupoliitika prioriteetide abil, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet toidukriiside korral;

11. kinnitab taas oma toetust hädaolukorraks ettenähtud üleilmsete toiduvarude süsteemile ÜRO institutsioonide süsteemi raames ning on arvamusel, et EL peaks etendama juhtivat rolli selle algatuse edendamisel;   toetab G20 hiljutisi jõupingutusi toiduainete ja põllumajandusturgudel valitsevale hindade kõikumisele poliitiliste lahenduste leidmisel, mis hõlmab ka toiduainete tootmise prognooside alase teabevahetuse hoogustamist, ning rõhutab, et on vaja suuremat läbipaistvust ja ajakohasemat teavet toiduainete varude kohta; lisaks usub, et toiduga kindlustatuse tagamiseks tuleks luua ka riiklikud hädaolukorraks ettenähtud varud;

12. tunneb heameelt 22. jaanuaril 2011. aastal Berliinis toimunud kolmanda põllumajandusministrite tippkohtumise ühiskommünikee üle, mille allkirjastas 48 riiki ning milles nõuti põllumajandusturgude toimimise parandamist ning tunnustati kaubanduse tähtsat rolli tasakaalu loomises põllumajandusturgude eri osaliste vahel ja põllumajandustootjate juurdepääsu parandamises toorainetele ja energiale;

13. loodab, et toorainestrateegias järgitakse Euroopa 2020. aasta strateegia aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu prioriteete; usub, et ettepanekud peaksid hõlmama ka toorainete, pinnase ja veevarude kasutamist põllumajandussektoris;

14. kinnitab taas oma pühendumust, et leida lahendus äärmiselt suurele hinnakõikumisele, mis võib toiduga kindlustatust tõsiselt ohustada, pidades silmas põllumajanduskaupade turu käitumist; leiab, et üks lahendus võib olla põllumajanduse tootlikkuse ja kliimamuutuse mõjuga kohanemise võime suurendamine; märgib, et vahel võimendavad kõikumist veelgi kaubandustõkked, mis sageli kehtestatakse ühepoolselt;

15. tuletab meelde asjaolu, et põllumajandustoodete turu struktuur tingib hinnakõikumist, kuna tootmise hooajalisus, ilmastikuolud ja muud tegurid ei luba tootjatel kiiresti kohaneda nõudluse kõikumisega; tuletab meelde, et põllumajandussektor on strateegilise tähtsusega ja selle toimimist ei tohi jätta vaid turujõudude meelevalda; rõhutab, et toiduainete tarneahela reformide eesmärk peaks olema tagada, et põllumajanduskaupade hinnatõus tooks kaasa suurema sissetuleku põllumajandustootjatele, kes seisavad silmitsi suuremate tootmise sisendkulude ja suurema hinnakõikumisega;

16. palub komisjonil koostada aruande tuletisinstrumente ja kaupu käsitleva määruse kohta, et teha kindlaks, kas põllumajanduskaupade jaoks on sektori eripära arvesse võttes vaja eraldi määrust; toetab komisjoni hiljutist ettepanekut börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise reguleerimise ja üldsusega konsulteerimise kohta finantsinstrumentide turgude direktiivi teemal; on seisukohal, et tuletisinstrumentide turgude puhul tuleks viivitamata tegeleda spekulatiivse käitumise, eeskirjade eiramise ja kuritarvitamise probleemiga;

17. tuletab meelde, et algselt oli kaupade tuletisinstrumentide turgude eesmärgiks riskide maandamine, pakkudes samas võimalust saada turult rahalisi vahendeid, ning et mõlemad eesmärgid teenivad põllumajandustootjate huve; märgib siiski murega, et paljudel investoritel puudub praegu otsene side põllumajandusega ja sõlmitud lepingute hulk ületab mitmekordselt üleilmse toidutoodangu, ning kutsub komisjoni üles uurima, kas see sillutab teed spekulatiivsete mullide tekkele;

18. peab kahetsusväärseks asjaolu, et liiga paljude põllumajandusjäätmete potentsiaali ei kasutata praegu täies ulatuses ära; on seisukohal, et põllumajandusjäätmeid tuleks käsitleda varana ning palub seetõttu komisjonil uurida uusi viise selle kasutamiseks toorainena muudes sektorites;

19. märgib, et põllumajanduslike toorainete poliitika tõhus järelevalve on tulemusliku strateegia jaoks ülimalt oluline; rõhutab vajadust tihedama kooskõlastamise järele komisjonis ja liikmesriikide vahel ning nõuab kindlalt, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrapäraselt iga-aastase tegevusaruande raames põllumajanduslikke tooraineid käsitleva algatuse arengust;

20. palub komisjonil võtta neid küsimusi oma strateegia koostamisel arvesse ning teha viivitamata ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta toiduga kindlustatuse tagamiseks, turu ebastabiilsusega võitlemiseks ja jätkusuutliku üldvastutuse alusel põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude toimivuse tugevdamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Liam Aylward, Luis Manuel Capoulas Santos, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Sergio Gutiérrez Prieto, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mariya Nedelcheva, James Nicholson, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luís Paulo Alves, Pilar Ayuso, Salvatore Caronna, Maria do Céu Patrão Neves, Dimitar Stoyanov, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Oreste Rossi

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	30.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan Cizelj, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Francesco De Angelis, Ilda Figueiredo, Jolanta Emilia Hibner, Ivailo Kalfin, Marian-Jean Marinescu, Vladko Todorov Panayotov, Algirdas Saudargas, Hannu Takkula, Silvia-Adriana Ţicău