RAPORT Siseturu tulemustabel

2.5.2012 - (2011/2155(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Simon Busuttil

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

siseturu tulemustabeli kohta

(2011/2155(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni avaldatud siseturu tulemustabelit nr 23 (SEC(2011)1128),

–   võttes arvesse komisjoni talituste 24. veebruari 2012. aasta töödokumenti „Ühtse turu tulemuslikkuse suurendamine: iga-aastane valitsemistavade kontroll 2011”,

–   võttes arvesse komisjoni avaldatud siseturu tulemustabelit nr 22 (SEC(2011)0372),

–   võttes arvesse komisjoni talituste 24. veebruari 2012. aasta töödokumenti „Ühtse turu probleemide tõhusa lahendamise edendamine – SOLVITi potentsiaali kasutamine 10 aasta möödumise puhul selle loomisest”,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust „Majanduskasvu toetava konsolideerimise ja töökohti loova majanduskasvu suunas”, mis käsitleb ühtse turu haldamist ja kohustust „kiiresti ja täielikult rakendada liikmesriikide tasandil” seda, milles liikmesriigid on juba kokku leppinud, et kasutada ära ühtse turu kõiki võimalusi,

–   võttes arvesse 2010. aasta aruannet võrgustiku SOLVIT arengu ja tulemuste kohta (SEC(2011)0229),

–   võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (SEC(2011)0467),

–   võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–   võttes arvesse ühtse turu foorumil heakskiidetud Krakówi deklaratsiooni,

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Ühtne turg inimeste silme läbi: kodanike ja ettevõtjate 20 põhimuret” (SEC(2011)1003),

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (COM(2011)0206),

–   võttes arvesse aastaaruannet katseprojekti „EU Pilot” toimimise kohta (COM(2010)0070),

–   võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2010. aasta teatist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 rakendamise kohta (SEC(2010)1371),

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta[1],

–   võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele[2],

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta[3],

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni SOLVITi kohta[4],

–   võttes arvesse professor Mario Monti aruannet „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”,

–   võttes arvesse nõukogu (konkurentsivõime – siseturg, tööstus, teadusuuringud ja kosmos) 10. detsembri 2010. aasta järeldusi ühtse turu akti kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0153/2012),

A. arvestades, et toimiva siseturu olulisust rõhutati esimesel ühtse turu foorumil (toimus 2–4. oktoobril 2011 Poolas Krakówis) ning iseäranis Krakówi deklaratsioonis ja parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioonis ühtse turu foorumi tulemuste kohta[5], kus ühtset turgu kirjeldatakse kui kõige jõulisemat vahendit, millega Euroopa Liit tagasi jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise teele aidata;

B.  arvestades, et siseturg ei saa nõuetekohaselt toimida ilma selle toimimist mõjutavate direktiivide nõuetekohase ülevõtmise, kohaldamise ja jõustamiseta;

C. arvestades, et on hädavajalik, et liikmesriigid ei võtaks siseturgu reguleerivaid õigusakte riiklikusse õigustikku üle mitte üksnes õigel ajal, vaid ka vastavalt nõuetele, ning arvestades, et kui üks liikmesriik nõudeid ei täida, kahjustab mitte üksnes selle liikmesriigi, vaid kogu liidu majandushuve;

D. arvestades, et Euroopa direktiivide õigeaegsest ja nõuetekohasest ülevõtmisest ei piisa, vaid oluline on ka ELi õiguse korrektne rakendamine;

E.  arvestades, et siseturu tulemustabeli avaldamine on järjepidevalt aidanud edendada ühtse turu eeskirjade ülevõtmist, andes objektiivseid ja olulisi andmeid nende eeskirjade ülevõtmise ja rakendamise kohta liikmesriikides; on siiski seisukohal, et mõned liikmesriigid ei suuda endiselt täita eesmärki võtta Euroopa õigusaktid korrektselt ja õigeaegselt üle riigi õigustikku, mistõttu objektiivsete andmete esitamine peaks jääma siseturu tulemustabeli peamiseks ülesandeks süstemaatilise ja sõltumatu järelevalve kaudu; arvestades, et vaja on rakendada kvalitatiivsemat lähenemisviisi, et näha arvudest kaugemale ning teha kindlaks mahajäämuse põhjused;

F.  arvestades, et kuigi siseturu tulemustabelit ja tarbijaturu tulemustabelit kasutatakse erinevates olukordades ning nende puhul kasutatakse eri kohaldamisalaga metoodikat ja eri näitajaid, on neil ühine eesmärk siseturu toimimist parandada;

G. arvestades, et Malta on ELi direktiivide õigel ajal ülevõtmises parimaid tulemusi saavutanud ning Belgia kuulub viimaste hulka, olles suurendanud oma niigi suurt mahajäämust ülevõtmises;

H. arvestades, et vaid Eestil on siseturu „tervisekontrolli” kõigis valdkondades ette näidata head tulemused;

I.   arvestades, et ehkki väikese haldusaparaadiga riikidel on piiratud ressursid keeruliste õigusloometoimikutega tegelemiseks, on väikesed liikmesriigid, näiteks Malta, sellele vaatamata suutnud kinni pidada ülevõtmistähtaegadest;

J.   arvestades, et praegune ülevõtmise mahajäämuse keskmine näitaja 1,2% on taas kord suurem riigipeade ja valitsusjuhtide 2007. aastal kokkulepitud 1% eesmärgist, peab kahetsusväärseks suundumust, mis näitab ülevõtmise mahajäämuse suurenemist, ning julgustab liikmesriike suunama rohkem vahendeid selle suundumuse vastu võitlemiseks, kuid märgib samas, et mitmed liikmesriigid on vähendanud ülevõtmist ootavate direktiivide arvu;

K. arvestades, et 85 direktiivi on vähemalt ühes liikmesriigis veel üle võtmata (killustumistegur on 6%) ega saa seepärast ühtset turgu täiel määral mõjutada;

L.  arvestades, et kahe direktiivi puhul on ülevõtmistähtaega ületatud rohkem kui kahe aasta võrra, mis tähendab riigipeade ja valitsusjuhtide 2007. aastal seatud täisleppimatuse eesmärgi otsest eiramist;

M. arvestades, et puudulikult ülevõetud direktiive on keskmiselt 0,8%, vaatamata tõsiasjale, et komisjon toonitas ühtse turu aktis vajadust selge ja otsustava poliitika järele, mis oleks suunatud siseriikliku õiguse vastavuse puudujääkidele;

N. arvestades, et viimase paari kuu jooksul on vähemalt seitsmes liikmesriigis süvenenud mahajäämus ELi direktiivide ülevõtmisel;

O. arvestades, et ülevõtmise kvaliteedi kohta on vaja täpsemat teavet;

P.  arvestades, et vastuvõetud õigusaktide koostamise parem kvaliteet aitaks vähendada viivitusi ELi õigustiku ülevõtmises;

Q. arvestades, et Lissaboni leping andis esimest korda võimaluse rakendada ülevõtmismeetmete teatamata jätmise korral Euroopa Kohtu määratud vahetut karistust;

R.  arvestades, et komisjon, Euroopa Parlament, liikmesriikide parlamendid ja ametiasutused peavad rohkem pingutama, et kodanike õigusi määratleda, neid nende õigustest teavitada ja aidata neil oma õigusi kehtestada, võimaldades sel viisil ka siseturul paremini toimida;

S.  arvestades asjaolu, et kui siseturu eeskirju kohaldatakse vääralt, võib tõhusate kahju hüvitamise süsteemide puudumine vähendada kodanike õiguste tulemuslikkust, sundides neid algatama enda kaitseks pikka ja aeglast kohtumenetlust;

T.  arvestades, et siseturu eeskirjade nõuetekohase kohaldamise eest vastutavate ametiasutuste ning väära kohaldamise korral kahjude hüvitamise eest vastutavate ametiasutuste vahel peab toimima sujuv parimate tavade ja teabe vahetamine;

U. arvestades, et võrgustiku SOLVIT rajasid komisjon ja liikmesriigid 2002. aastal eesmärgiga lahendada kodanike ja ettevõtjate probleeme, mida põhjustab siseturgu reguleerivate õigusaktide väär kohaldamine;

V. arvestades, et SOLVIT on probleemide lahendamise sidusvõrgustik, milles ELi liikmesriigid (ning Norra, Island ja Liechtenstein) teevad koostööd, et ilma kohtumenetluseta lahendada kodanike ja ettevõtjate probleeme, mis on tekkinud sellest, et liikmesriikide ametiasutused on siseturgu reguleerivaid õigusakte vääralt kohaldanud;

W. arvestades, et SOLVIT on edukas süsteem, mille abil mitteametlikult hüvitatakse kahju keskmiselt kümne nädala jooksul, ning arvestades, et SOLVITi edukus siseturu probleemide lahendamisel võiks olla hea eeskuju näiteks teiste ühtse turu abiteenuste jaoks;

X. arvestades, et maksimaalse tõhususe ja parimate tulemuste saavutamiseks on oluline tugevdada ja jätkuvalt arendada SOLVITi esindatust ning võimekust kõikidel riiklike ametiasutuste tasanditel;

Y. arvestades, et SOLVIT peaks täiendama rikkumismenetluste juriidilist käsitlemist komisjonis, juhtides komisjoni tähelepanu konkreetsetele probleemidele seoses ELi õigustiku ülevõtmise ja kohaldamisega liikmesriikides;

Z.  arvestades, et komisjon valmistab ette uut strateegiat, millega SOLVITit tugevdada;

Siseturu õigusraamistiku loomine

1.  tunnustab siseturu tulemustabelit ja SOLVITit kui olulisi vahendeid, mis vaatamata oma erinevale olemusele aitavad jälgida ja tuvastada probleeme ELi õigustiku ülevõtmises ja kohaldamises, aga tuvastada ka siseturu puudusi ja kitsaskohti, et edendada meetmete võtmist paremini toimiva siseturu huvides;

2.  kinnitab, et siseturgu reguleerivate õigusaktide õigeaegne ja nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine on oluline eeldus, mis aitab jõuda eduka siseturuni, mis omakorda on suurema konkurentsivõime ja majanduskasvu peamine mõjur, eeskätt majanduskriisi ajal;

3.  kiidab heaks tõsiasja, et komisjon liitis siseturu tulemustabelit, „Teie Euroopat”, „Teie Euroopa Nõuannet”, SOLVITit, siseturu infosüsteemi (IMI) ja ühtseid kontaktpunkte käsitlevad aruanded üheks terviklikuks aruandeks, iga-aastaseks valitsemistavade kontrolliks, mis aitab siseturu toimimist lugejasõbralikult ja terviklikult hinnata;

4.  on seisukohal, et liikmesriikide edusammude pidev ja sage jälgimine on üks peamisi tegureid, mis innustab neid oma jõupingutusi suurendama; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni avalduse üle, et siseturu tulemustabel avaldatakse ka edaspidi igal aastal suvel või suve paiku; täheldab siiski murega, et eraldi aruanded iga-aastase valitsemistavade kontrolli kõigi erinevate aspektide kohta võivad viia tähelepanu ühtselt lähenemiselt kõrvale ning kallutada komisjoni talitusi pigem iga-aastases valitsemistavade kontrollis esile tõstetud probleemide kohta aruannete koostamise kui nende lahendamise poole;

5.  nõuab, et nõukogu võtaks ülesandeks vähendada veelgi ülevõtmisel esinevat mahajäämust, kuid seaks samas realistlikumad ülevõtmise ja rakendamisega seotud eesmärgid, mida liikmesriigid peavad täitma;

6.  kutsub liikmesriike üles nende osalusel koostatud direktiive tõsiselt võtma ning täitma ka tegelikkuses Euroopa Liidu aluslepingutes võetud kohustusi;

7.  väljendab heameelt, et ülevõtmistähtaja pikalt ületanud direktiivide arvu vähendamises on tehtud märgatavaid edusamme, ning kutsub liikmesriike üles jätkama sellega seoses oma jõupingutusi;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles siseturu nõuandekomitee tegevuse raames üle vaatama võimalusi, kuidas parandada komisjoni ja liikmesriikide koostööd, aga ka kuidas parimal viisil vahetada häid tavasid ning esitleda edukaid mehhanisme, mida liikmesriigid on rakendanud;

9.  kutsub komisjoni üles klassifitseerima siseturu tulemustabeli raames oluliste rikkumiste tüüpe vastavalt sellele, kas need on kergesti lahendatavad rikkumised või sellised, mis toovad komisjoni ja liikmesriikide vahel kaasa otsesed lahkarvamused; julgustab komisjoni ja liikmesriike võtma meetmeid nende lahkarvamuste põhjuste väljaselgitamiseks ning lahkarvamuste ületamiseks; palub, et komisjon esitaks eriti vaieldavate juhtumite puhul vajaduse korral ettepanekud ELi õigusaktide muudatusteks, et lahendada vaieldavad tõlgendamisprobleemid;

10. võtab teadmiseks edu, mida komisjon on saavutanud katseprojektiga „EU Pilot”; hoiatab siiski, et kuigi selle tulemusena võib rikkumisjuhtumite arv olla vähenenud, võib see tekitada komisjonile formaalse rikkumismenetluse kõige keerulisemaid juhtumeid, mis võib olla ka rikkumiste pikema kestuse põhjus; kardab, et selle tagajärjel tekivad siseturuga seotud lünkade täitmises pikemad viivitused;

11. märgib, et ligi 50% pooleliolevatest rikkumismenetlustest on seotud maksustamis- ja keskkonnaküsimustega; kutsub liikmesriike pöörama erilist tähelepanu ELi eeskirjade paremale ja õigeaegsemale ülevõtmisele ja rakendamisele nendes kahes valdkonnas;

12. kutsub komisjoni üles tagama ELi õigustiku rikkumise kiire lahendamise rikkumismenetluse teel;

13. kutsub komisjoni üles kasutama SOLVITit rohkem esimese lahendusena kaebuste puhul, mis käsitlevad ELi õigustiku väärkohaldamist piiriüleses kontekstis; kutsub komisjoni samuti üles tagama, et juhtumitega, mida SOLVITiga lahendada ei saanud, tegeletaks asjakohasel viisil;

14. kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike ELi õigustiku ülevõtmises, töötades välja sellised vahendid nagu ülevõtmisjuhised ja kasutajatugi ülevõtmisega seonduvate probleemide lahendamiseks;

15. märgib, et rikkumismenetluse keskmine kestus on liiga pikk, ning palub, et komisjon võtaks tõhusad meetmed, et seda aega lühendada; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile selliste meetmete kohta aru;

16. kutsub komisjoni üles uurima uusi võimalusi, mille abil tagada liikmesriikides kohtuotsuste ja menetluste õigeaegne ja täielik järgimine;

17. kutsub komisjoni üles täiendama siseturu tulemustabelit seda samas liialt keerukaks muutmata uute lisakriteeriumidega, et jälgida kehtivate õigusaktide nõuetekohast rakendamist;

18. kutsub komisjoni üles kajastama siseturu tulemustabelis algatatud rikkumismenetluste arvu muutust eri sektorites võrreldes eelnenud tulemustabeliga ning esitama algatatud menetluste arvus toimunud olulisimate muutuste põhjuste analüüsi;

19. kutsub liikmesriike üles uutele jõupingutustele, et oma eesmärke paremini täita; kinnitab, et siseturu väljakujundamine olemasolevate ja uute õigusaktide parema ja õigeaegsema ülevõtmise abil on tõhus võimalus majanduskriisile vastu seista;

20. rõhutab, et liikmesriigid peavad edaspidi jätkama ülevõtmise mahajäämuse vähendamist, et viia see kooskõlla eesmärgiga 1%; märgib, et erilist tähelepanu tuleb pöörata neile direktiividele, mille puhul on ülevõtmistähtaega ületatud rohkem kui ühe aasta võrra, et vähendada märkimisväärselt ülevõtmise mahajäämust;

21. kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile aru sellest, kuidas ta rakendab Lissaboni lepingu artikli 260 lõiget 3, milles käsitletakse Euroopa Kohtu õigust määrata esimese astmena kohesed trahvid, kui on tuvastatud, et liikmesriigid on taganenud oma kohustusest võtta üle ELi õigusaktid;

22. kutsub komisjoni üles esitama hinnanguid tähelepanekute kohta, mis lähtuvad Euroopa Parlamendile esitatud ja ühtse turu probleeme käsitlevatest petitsioonidest ning kaasama need iga-aastasesse valitsemistavade kontrolli; rõhutab, et petitsioonide menetlemisele tuleb ELi õigusloome protsessi parandamiseks ja kodanikele lähemale toomiseks rohkem tähelepanu pöörata;

23. märgib, et Lissaboni lepingu jõustumine on andnud Euroopa Parlamendile suuremad volitused ELi õigusakte struktureerida ja läbi vaadata; nõuab, et siseturu tulemustabelis esitatud tulemused kajastuksid Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelises struktureeritud dialoogis;

24. kutsub komisjoni üles tagama vastavustabelite avalikustamise, nõudma, et liikmesriigid annavad formaalse nõusoleku arvuliste sihttasemete vähendamisele, millega piiratakse riigisisesesse õigusesse ülevõtmise puudujääki 0,5%-le ning siseriikliku õiguse vastavuse puudujääki 0,5%-le, ning tagama tõhusama rikkumismenetluse kohaldamise, kehtestades iga menetlusetapi kohta arvulised sihttasemed, sest nagu komisjon ühtse turu aktis märkis, on need ühtse turu eeskirjade nõuetekohase ja täieliku kohaldamise seisukohalt vajalikud;

25. kutsub liikmesriike üles järjekindlalt esitama nõuetekohaseid vastavustabeleid, mis näitavad, mil viisil kohaldatakse siseturu direktiive riiklikes eeskirjades;

26. kutsub komisjoni üles võtma meetmeid Euroopa õigusaktide koostamise kvaliteedi parandamiseks; väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida tehakse parema ja arukama õigusloome nimel, ning julgustab kõiki kolme seadusandlikus protsessis osalevat institutsiooni püüdlema pidevalt selle poole, et parandada ühiselt loodavate õigusaktide kvaliteeti;

Ühtse turu loomine ettevõtetele ja kodanikele

27. kutsub komisjoni üles otsima viise, kuidas suurendada koordineerimist ja praktilist koostööd selliste vahendite vahel nagu SOLVIT, „Teie Euroopa Nõuanne”, Euroopa Ettevõtlusvõrgustik, Euroopa tarbijakeskused, Euroopa tööturuasutuste võrgustik, IMI, infovõrgustik Europe Direct ning ühtsed kontaktpunktid, et vältida tegevuse ja ressursside dubleerimist ning saavutada seeläbi tõhusam haldamine;

28. kutsub komisjoni üles pakkuma välja viise, kuidas ühendada selliseid vahendeid nagu SOLVIT paremini Euroopa Parlamendi petitsiooniprotsessiga;

29. rõhutab, et SOLVITi võrgustik on aastate jooksul osutunud lihtsaks, kiireks ja kulutõhusaks vahendiks, mis aitab lahendada siseturu eeskirjade väärkohaldamise tõttu kodanikele ja ettevõtjatele tekkivaid probleeme; märgib siiski, et SOLVITi võrgustik on suuresti killustunud ja vähe kasutatud; nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks rohkem koolitustele, hariduse andmisele ja parimate tavade vahetamisele SOLVITi võrgustikus töötavate inimeste vahel;

30. kutsub liikmesriike üles tagama, et otsuste elluviimise kindlustamiseks oleks SOLVITi keskused varustatud asjakohase personaliga ning riiklike ametiasutuste kõikide astmetega ning komisjoni eri talitustega toimiks piisav kooskõlastamine ja teabevahetus; kutsub komisjoni üles ajakohastama komisjoni 2001. aasta soovitust siseturu probleemide lahendamise võrgustiku SOLVIT kasutamise põhimõtete kohta kooskõlas sellega, mis on kavandatud komisjoni talituste töödokumendis „Probleemide tõhusa lahendamise tugevdamine ühtsel turul”;

31. märgib, et sotsiaalkindlustusmenetlused on kodanike üks peamisi probleeme, mis pärsib töötajate liikuvust Euroopas; nõuab, et rohkem SOLVITi vahendeid suunataks sotsiaalkindlustuse juhtumite lahendamisele;

32. rõhutab, et seotud partnerite osalemine SOLVITi raamistikus on väga tähtis, eriti SOLVITi keskuste koormuse vähendamiseks; rõhutab, et koostöö seotud partneritega on varem edukaks osutunud, muu hulgas tänu nende otsesidemetele kodanike ja ettevõtjatega; palub komisjonil seetõttu tagada, et seotud partnerite juurdepääs SOLVITile säiliks täies ulatuses;

33. kutsub komisjoni üles tegema jätkuvaid jõupingutusi selle nimel, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele ühtset virtuaalset teabepaketti ning kasutajatoe teenuseid, arendades selleks iseäranis portaali „Teie Euroopa” kui ühtset veebijuurdepääsu kogu teabele ja toele; märgib siiski, kui oluline on otsene inimkontakt ning soovitab seoses sellega täiendada neid jõupingutusi igas liikmesriigis komisjoni esinduse kaudu loodud ühtse kontaktpunktiga kodanike ja tarbijate jaoks; on seisukohal, et SOLVITi, „Teie Euroopa Nõuande”, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, Euroopa tarbijakeskuste ja Euroopa tööturuasutuste võrgustiku kontaktametnike koondamine esindustesse täidaks seda eesmärki ning võimaldaks paremat kooskõlastatust ja sidusust;

34. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid portaali „Teie Euroopa” tutvustamiseks riiklikes ametiasutustes ning koostöö arendamiseks portaali „Teie Euroopa“ ja riiklike ametiasutuste internetilehekülgede vahel.

35. kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike, et need veel enam toetaksid ühtseid kontaktpunkte, kus kodanikel on võimalik saada teavet kindlal ja kasutajasõbralikul viisil, samal ajal kindlustades ja väärtustades täiel määral teabe jagamise sünergiat Euroopa tasandil, nagu on seda nõuandeteenistus „Teie Euroopa Nõuanne”;

36. kutsub komisjoni üles andma aru sellest, kui teostatav on saata komisjoni töötajad iga liikmesriigi ühtsetesse kontaktpunktidesse; on seisukohal, et see võiks olla lahendus personaliprobleemile, mida SOLVIT mitme liikmesriigi ametiasutuses on tuvastanud; kutsub komisjoni üles kaaluma, kui teostatav on SOLVITile konkreetse õigusliku aluse andmine;

37. kutsub komisjoni üles tagama, et kõigis liikmesriikides luuakse e-valitsuse portaalide kaudu internetipõhised ühtsed kontaktpunktid liikmesriigi ametlikus keeles ja inglise keeles; märgib, et ühtsed kontaktpunktid on keskse tähtsusega teenuste direktiivi rakendamiseks; avaldab kahetsust tõsiasja üle, et ainult kolmandik e-valitsuse portaalidest võimaldab juurdepääsu elektroonilistele menetlustele; kutsub liikmesriike üles pakkuma kasutajasõbralikku teavet mitmes ELi ametlikus keeles internetis kehtivate halduseeskirjade ja menetluste kohta, mis käsitlevad teenuste osutamist, eesmärgiga edendada Euroopas piiriülest ettevõtlust;

38. kutsub SOLVITit, „Teie Euroopa Nõuannet”, Euroopa ettevõtlusvõrgustikku, Euroopa tarbijakeskusi ja Euroopa tööturuasutuste võrgustikku üles võtma teadmiseks kodanike ja ettevõtete peamisi probleeme, mis on esitatud komisjoni töödokumendis „Ühtne turg inimeste silme läbi: kodanike ja ettevõtjate 20 põhimuret”, ning seadma oma töö prioriteete sellest lähtuvalt;

39. kutsub komisjoni üles kaaluma Eurobaromeetri uuringute tulemuste kaasamist iga-aastasesse valitsemistavade kontrolli osana selle hindamisest, et anda paremat teavet otsustusprotsesside jaoks;

40. võtab teadmiseks komisjoni hiljutised väljaanded teemal „20 peamist probleemi”, mis lähtusid 20. mai 2010. aasta resolutsioonist[6]; rõhutab ühtsel turul püsivaid lünki teabes, õigusaktide vastuvõtmises ja rakendamises ning tarbijate ja ettevõtete vähest teadlikkust oma õigustest ja kohustustest, mis takistab neil kasutada ühtse turu hüvesid; kohustub ja kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama teabe jagamist kodanikele seoses õigustega, mis neile ühtsest turust tulenevalt tekivad;

41. kutsub komisjoni üles esitama aruannet puudega kodanike ja puudega tarbijatega seotud peamiste probleemide kohta siseturul, ning tegutsema selle nimel, et niisuguste probleemide lahendamiseks tehtaks erilisi jõupingutusi;

42. soovitab SOLVITi ja katseprojekti „EU Pilot” suuremat koordineerimist, et saavutada parem kooskõlastatus ja heade tavade vahetamine;

43. märgib ära edu, mis saatis esimest ühtse turu foorumit kui võimalust hinnata ühtse turu edusamme ning kui kodanike ja ettevõtete võimalust tutvuda oma õiguste ja kohustustega ühtsel turul; tunnustab seda sündmust kui võimalust tuua veelgi rohkem esile ühtse turu toimimist takistavad probleemid; kordab, kui oluline on, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid nende takistuste kõrvaldamiseks meetmeid ning tooksid kodanike ja ettevõtete mured esiplaanile; kutsub komisjoni ja liikmesriike sellist tegutsemisviisi jätkama ning korrapäraste ühtse turu foorumite korraldamise abil jätkuvalt sidusrühmi rakendama ning kaasama, täiendades foorumeid sagedaste külastustega, et hinnata ja edendada ühtset turgu üksikutes liikmesriikides;

44. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT L 176, 7.7.2009, lk 17.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2010)0186.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0051.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2010)0047.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0543.
• [6]  P7_TA(2010)0186 (Grechi raport)

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa Liidus valitseb praegu suurim majanduskriis, mida liit oma loomisest saadik näinud on. See kriis ohustab Euroopa Liidu majanduse põhialuseid. Siseturg on meie parim vahend, millega liikmesriikides majanduskasv taastada.

Praegu on aeg, mil seisame ühtse turu ajalooliste verstapostide ees. 2011. aastal võeti vastu ühtse turu akt ning korraldati Krakówis ühtse turu foorum, kus Euroopa Liidu institutsioonid, liikmesriigid ja peamised sidusrühmad näitasid oma tahet luua paremini toimiv siseturg. 2012. aastal saab ühtne turg 20-aastaseks. Peame võtma seda kui võimalust panna pead kokku ning saada üle probleemidest, mis takistavad meil Euroopa Liidu siseturu kõiki võimalusi ära kasutamast. Kodanikud ja ettevõtted on peamised, kes hästi ja täiel määral toimivast ühtsest turust kasu saavad. Seadusandjatena on meie ülesanne see nende nimel luua.

Et soodustada ühtse turu väljakujundamist veelgi ning hinnata iga liikmesriigi panust selle eesmärgi saavutamisse, on töötatud välja mitu vahendit. Siseturu tulemustabel on üks selline vahend, millega julgustatakse liikmesriike parandama siseturgu reguleerivate direktiivide ülevõtmise kvaliteeti ja õigeaegsust. Kõige viimases siseturu tulemustabelis rõhutab Euroopa Komisjon, et Malta on ühtset turgu reguleerivate direktiivide ülevõtmisel saavutanud parimaid tulemusi, samas kui Tšehhi Vabariik kuulub viimaste hulka, kuigi teeb järjekindlaid edusamme.

Ühtse turu loomine kodanikele ja ettevõtetele ei piirdu kasulike õigusaktide loomisega. Sellega kaasneb ka asjakohane rakendustegevus ja paljude riiklike ametiasutuste vaheline piiriülene koostoime. Ilma niisuguse rakendustegevuseta ei saa ettevõtted ja kodanikud ühtse turu eeliseid nautida. Selles pakub komisjoni võrgustik SOLVIT kodanikele ja ettevõtetele võimalust lahendada tõhusalt ja õigel ajal probleeme, mis on tekkinud siseturgu reguleerivate eeskirjade väärast kohaldamisest.

Alates 2012. aastast ühendab Euroopa Komisjon siseturu tulemustabeli SOLVITi aastaaruandega, et pakkuda täielikumat ülevaadet edusammudest, mida Euroopa Liit ühtse turu väljakujundamiseks on teinud. Seepärast sisaldab käesolev raport raportööri seisukohti mõlema vahendi kohta.

Raportöör toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi selles valdkonnas, kuid nõuab ka suuremat otsustuskindlust Euroopa Liidu õigusaktide jõustamises ning selgemat aruandlust algatatud rikkumismenetluste kohta. Ka liikmesriikide institutsioonidelt ja ametiasutustelt oodatakse jõulisemat kohustuste võtmist, et tagada siseturgu reguleerivate direktiivide nõuetekohane ja õigeaegne ülevõtmine ning rakendamine.

Siseturu õigusraamistiku loomine

Raportöör toetab karmimaid, kuigi realistlikke ülevõtmise ja rakendamisega seotud eesmärke. Siseturu tulemustabeli kõige viimased andmed on näidanud, kuidas liikmesriikide suutmatus tulemusi saavutada aina kasvab.

Varem oleme näinud rõõmustavaid suundumusi, mida kahjuks viimane siseturu tulemustabel ei kajastanud. Seepärast on vaja jätkuvalt püüda saavutada ja ületada järgmised kõrged eesmärgid: väikseim ülevõtmise mahajäämus, lühimad võimalikud ülevõtmisel esinevad viivitused, suurim ülevõtmise kvaliteet. Varem on need eesmärgid saavutatud ning edaspidi on võimalik nendeni jõuda. Eesmärkide täitmiseks ei saa liikmesriigid aga seada siseturgu oma prioriteetide nimekirjas madalamale. Rasked ajad peaksid andma liikmesriikidele märku sellest, et siseturgu tuleb rohkem tähtsustada; rasket aega ei tohiks kasutada ettekäändena, et taganeda toimiva siseturu saavutamiseks võetud kohustustest.

Raportöör arvab, et kõik komisjoni käsutuses olevaid vahendeid, mis aitavad soodustada õigeaegset ja kõrgetasemelist ülevõtmist, tuleb kasutada samal ajal rikkumismenetlusega. Raportöör tunnustab komisjoni püüdlusi rakendada kõnealuses küsimuses terviklikumat käsitlusviisi.

Ühtse turu loomine ettevõtetele ja kodanikele

Komisjon teinud tõsiseid jõupingutusi ka kiirete ja tõhusate teabeportaalide ja probleemide lahendamise mehhanismide loomiseks, et kodanikel ja ettevõtetel oleks head võimalused kasutada ühtse turu pakutavaid eeliseid ning ületada sellised takistused nagu Euroopa Liidu õigustiku väär kohaldamine.

SOLVIT, „Teie Euroopa Nõuanne”, Euroopa Ettevõtlusvõrgustik, Euroopa tarbijakeskused ning Euroopa tööturuasutuste võrgustik on mõned selleks eesmärgiks ettenähtud vahendid.

Kuigi nende mehhanismide olulisust tuleb rõhutada, toimib mitu neist sageli paralleelselt, mis toob kaasa tegevuse dubleerimise ja ebapiisava kooskõlastatuse. Paljude erisuguste ja kattuvate vahendite olemasolu tõttu on ka kodanikel ja ettevõtetel keeruline otsustada, milline on konkreetse probleemi lahendamiseks sobiv vahend. Seda toonitab tõsiasi, et enamikku SOLVITi kaudu esitatud avaldustest ei peeta võrgustiku pädevusalasse kuuluvaks. Raportöör julgustab komisjoni kõiki neid algatusi kooskõlastama, rakendades selleks tarbijaid arvestavaid meetmeid: kodanikele mõeldud ühtset kontaktpunkti.

Liikmesriike kutsutakse ka üles tagama, et SOLVITi keskustel on nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud ressursid. Aastaid on probleemiks olnud personali puudus; kuigi liikmesriikide jõupingutuste abil on olukord viimasel ajal paranenud, on esmatähtis anda SOLVITile sobilik struktuur ning piisav personal, et juhtumite lahendamise tähtaegadest suudetaks kinni pidada. Sellega tagatakse kodanike ja ettevõtete probleemide tõhus ja asjakohane lahendamine.

SOLVITile õigusliku aluse andmise võimalust hakatakse komisjonis peagi arutama. Raportöör toetab ideed, mille kohaselt peaks SOLVITi konkreetne õiguslik alus võimaldama programmile piisavalt ressursse eraldada ning ülesannete täitmine lihtsamaks muuta. Kahtlemata tooks see kodanikele ja ettevõtetele kasu.

Raportöör hoiatab aga ülemäärase formaliseerimise eest, mida SOLVITile õigusliku aluse andmine teatud liikmesriikides kaasa võib tuua. Raportöörile valmistavad muret ka selle meetmega seotud võimalikud subsidiaarsusprobleemid ning ta kutsub komisjoni üles pöörama subsidiaarsuse põhimõtte järgimisele erilist tähelepanu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.4.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adam Bielan, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Sandra Kalniete, Toine Manders, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Simon Busuttil, Frank Engel, Ildikó Gáll-Pelcz, María Irigoyen Pérez, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Sylvana Rapti, Olle Schmidt, Laurence J.A.J. Stassen, Ivo Strejček, Kyriacos Triantaphyllides, Anja Weisgerber