RAPORT Sotsiaalettevõtluse algatus ning sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine

4.10.2012 - (2012/2004(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Heinz K. Becker

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT

sotsiaalettevõtluse algatuse ning sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomise kohta

(2012/2004(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni 22. veebruari 2012. aasta töödokumenti INT/606 komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Sotsiaalettevõtluse algatus. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine”,

–   võttes arvesse komisjoni 8. veebruari 2012. aasta ettepanekut nõukogu määruse kohta Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja kohta (COM(2012)0035),

–   võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011)0896),

–   võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (COM(2011)0862),

–   võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Sotsiaalettevõtluse algatus: sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” (COM(2011)0682),

–   võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

–   võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” (COM(2011)0206),

–   võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt – kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (COM(2010)0608),

–   võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta ettepanekut Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta (COM(2011)0609),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (COM(2011)607),

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–   võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi ja EMESi teadusruumi 2008. aasta trükist „Sotsiaalettevõte: uus vaesuse vähendamise ja töökohtade tekitamise mudel”[1],

–   võttes arvesse EMSK 26. oktoobri 2011. aasta ettevalmistavat arvamust INT/589 „Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõte”,

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta[2],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta kirjalikku deklaratsiooni nr P7_DCL(2010)0084,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa ühistu põhikirja ja töötajate kaasamise kohta[3],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0305/2012),

A. arvestades, et sotsiaalettevõtted, mis moodustavad 10% kõigist Euroopa ettevõtetest ehk 2 miljonit ettevõtet ja annavad ELis tööd enam kui 11 miljonile inimesele, kes moodustavad 6% kõigist liidu töötajatest, annavad märkimisväärse panuse Euroopa sotsiaalmudelisse ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisse;

B.  B. arvestades, et erineva ajaloolise arengu tulemusel kõikvõimalikele ettevõtetele, sealhulgas sotsiaalmajandusettevõtetele ja sotsiaalettevõtetele kujunenud õigusraamistikud on liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad;

C. arvestades, et enamik sotsiaalmajanduse valdkonna ettevõtteliike ei ole ELi tasandi õigusraamistikus tunnustatud ning need ettevõtted tunnustatud ainult üksikute liikmesriikide tasandil;

D. arvestades, et praeguse finantskriisi majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed ning demograafilised muutused, eriti elanikkonna vananemine, koormavad sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteeme, sealhulgas kohustuslikke ja vabatahtlikke sotsiaalkindlustussüsteeme, ning seetõttu tuleks edendada uuenduslikke sotsiaalabisüsteeme, et tagada asjakohane ja inimväärne sotsiaalkindlustus;

E.  E. arvestades, et ühtse turu akt ja strateegia „Euroopa 2020” – mille mõlema eesmärk on luua arukas, jätkusuutlik ning kaasav majanduskasv, et selle kaudu suurendada ja parandada töökohtade arvu ja kvaliteeti ning võidelda vaesusega – on omavahel tugevalt seotud ning arvestades, et sotsiaalettevõtted saavad anda nendesse märkimisväärse panuse oma innovatsioonipotentsiaali ja sotsiaalsetele vajadustele asjakohase reageerimise abil;

F.  arvestades, et komisjon tunnistab, et sotsiaalmajanduse esindajad ja sotsiaalettevõtted on jätkusuutlike töökohtade loomise potentsiaaliga majanduskasvu ja sotsiaalse uuendustegevuse olulised edasiviijad, kes soodustavad kaitsetumas olukorras rühmade tööturule kaasamist;

G. arvestades, et komisjoni ettepanekud võtta vastu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kohta tuleks heaks kiita;

H. arvestades, et sotsiaalettevõtted võivad aidata osutada heaoluriigi põhikomponentide hulka kuuluvaid sotsiaalteenuseid ning anda seeläbi oma panuse Euroopa Liidu ühiste eesmärkide saavutamisse;

I.   arvestades, et paljudel sotsiaalettevõtetel on probleeme tegevuse laiendamiseks vajalikule rahastamisele juurdepääsuga ning seetõttu vajavad nad, eelkõige mikroettevõtted ja VKED, spetsiaalset neile kohandatud toetust näiteks sotsiaalpanganduse, riskijagamismehhanismide, heategevusfondide või (mikro)laenude kaudu; arvestades, et sellega seoses on ELi struktuurifondidel ja programmidel sotsiaalettevõtete rahastamisele juurdepääsu hõlbustamisel tähtis roll, seda ka nende sotsiaalettevõtete puhul, keda iseloomustab suur investeeringutemahukus;

J.   arvestades, et enamik sotsiaalettevõtteid edendab poliitika reformimist, soodustades töötajaid, kliente ja sidusrühmi kaasates head valitsemistava ning toetades vastastikust õpet ja sotsiaalset innovatsiooni, reageerides nii kodanike järjest kasvavale nõudmisele ettevõtete eetilise, sotsiaalse ja keskkonnahoidliku käitumise järele;

K. arvestades, et sotsiaalettevõtete olemus ja tööpõhimõtted aitavad luua sidusamat, demokraatlikumat ja aktiivsemat ühiskonda, ning sageli pakuvad need ettevõtted – ja peaksidki pakkuma – häid töötingimusi ja võrdse töö eest võrdset tasu ning toetavad ühtlasi meeste ja naiste võrdseid võimalusi, mis võimaldab paremini ühitada töö- ja eraelu;

L.  arvestades, et komisjoni ettepanek lisada reserveeritud lepingutesse kaitsetus olukorras isikute uus kategooria on teadmiseks võetud;

Sissejuhatus

1.  tunneb heameelt komisjoni teatiste „Sotsiaalettevõtluse algatus” ja „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” üle, kus tehakse riikide valitsustele soovitusi sotsiaalettevõtete raamtingimuste parandamiseks, mis võib aidata luua uusi võimalusi ja töökohti, muu hulgas kiiresti kasvavates tervishoiu ja sotsiaalhoolduse valdkondades (nn valge sektor) ja keskkonnakaitse valdkonnas (nn roheline sektor) – need kaks valdkonda pakuvad sotsiaalmajandusele ja majandusele üldisemalt uusi võimalusi;

2.  märgib, et sotsiaalettevõtlus on osa keskkonnahoidlikust sotsiaalsest turumajandusest ja Euroopa ühtsest turust ning osutab sellele, et sotsiaalmajandus on kriisidele hästi vastupidav ja tema ärimudelid on kindlad; rõhutab, et sotsiaalettevõtted püüavad sageli vastata sotsiaalsetele ja inimeste vajadustele, millele äriettevõtted või riik ei ole reageerinud või on teinud seda ebapiisavalt; rõhutab, et sotsiaalmajanduse töökohad jäävad suurema tõenäosusega kohapealseteks;

3.  märgib, et sotsiaalettevõte tähendab mis tahes õigusliku vormiga ettevõtjat,

a)  kelle peaeesmärk on põhikirja või muude põhikirjajärgsete dokumentide kohaselt mõõdetavate positiivsete sotsiaalsete mõjude saavutamine, mille käigus ettevõtja:

–   pakub teenuseid või tooteid haavatavatele või marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele, ja/või

–   kasutab toodete või teenuste tootmisviisi, mis kajastab ettevõtja sotsiaalset eesmärki;

b)  kes kasutab kasumit eelkõige ja peamiselt põhieesmärgi saavutamiseks, selle asemel et see jagada, ning on kehtestanud eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad kõikideks erakorralisteks olukordadeks, kus kasum jagatakse osanikele ja omanikele, mis tagab selle, et kasumijagamine ei takista peaeesmärgi saavutamist; ning

c)  kelle juhtimine toimub vastutustundlikult ja läbipaistvalt, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema äritegevus mõjutab;

Soovituslikud meetmed erinevat liiki ettevõtetele

4.  rõhutab, et vabatahtlike tegevus sotsiaalettevõtluse sektoris, sealhulgas noored, kes alles alustavad enda karjääri ja toovad entusiasmi ja uued oskused, ning vanemad inimesed, kellel on palju kogemust ja väljaarenenud oskused, aitab oluliselt kaasa majanduskasvu, solidaarsuse ja sotsiaalse sidususe parandamisele ning annab paljudele inimestele elumõtte; nõuab seetõttu tunnustamist ning rahalist ja struktuuritoetust kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et sotsiaalettevõtteid ei kahjustaks muud liiki ettevõtted, kes valivad välja sotsiaalmajanduse kasumlikud piirkonnad; juhib tähelepanu sellele, et need on enamasti linnapiirkonnad, mistõttu muudes vähemkasumlikumates piirkondades, peamiselt maal ja äärealadel, kus logistikakulud on suuremad, jääb teenuseid vähemaks ja need on kehvema kvaliteediga; rõhutab, et teenusekasutajad peavad saama vabalt valida mitme teenuseosutaja vahel;

6.  rõhutab vajadust selliste meetmete ja strateegia järele, mis edendaksid sotsiaalettevõtlust ja uuenduslikke sotsiaalettevõtteid ning mis oleksid suunatud noortele ettevõtjatele ja ebasoodsas olukorras inimestele, et tagada ettevõtjatele – nii naistele kui meestele – parem juurdepääs ELi ja liikmesriikide programmidele ja rahastamisele; nõuab asjakohast toetust programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” jätkamiseks, et suurendada programmi atraktiivsust ja silmapaistvust ka sotsiaalmajanduse valdkonnas; tuletab sellegipoolest meelde, et füüsilisest isikust ettevõtjaid tuleb toetada asjakohaste juhistega;

7.  märgib ära sotsiaalmajanduse mitmekesisuse; rõhutab, et mis tahes ELi tasandil välja töötatud uus õigusraamistik peaks olema ettevõtetele vabatahtlik ning raamistiku väljatöötamisele peab eelnema mõjuhinnang, et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid sotsiaalettevõtluse mudeleid; rõhutab, et kõik uued meetmed peavad tõendama ELi tasandil lisandväärtust;

8.  toetab ELi tasandil algatusi, et laiendada ja tugevdada juba hästi arenenud ühingute valdkonda erinevates liikmesriikides; nõuab Euroopa ühingute põhikirja loomist, mis täiendaks liikmesriikide tasandil kehtivaid põhikirju;

9.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada ettepanek Euroopa ühistu põhikirja käsitleva määruse lihtsustamise kohta;

10. väljendab heameelt komisjoni uuringu üle vastastikuste ühingute olukorra kohta Euroopas, mis viidi läbi tihedas koostöös valdkonna esindajatega; rõhutab, et vastastikuseid ühinguid tuleks Euroopa põhikirja abil tunnustada eristuvate ja oluliste tegutsejatena Euroopa majanduses ja ühiskonnas; toob esile Euroopa põhikirjast tuleneva kasu, mis hõlbustaks vastastikuste ühingute piiriülest tegevust; innustab liikmesriike, kes ei ole veel vastastikuseid ühinguid käsitlevat riigisisest põhikirja kasutusele võtnud, seda tegema;

11. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta[4];

12. tuletab meelde, et komisjon lubas teatises COM(2004) 0018 järgida kahtteist tegevussuunda, et toetada ühistute arendamist ning peab kahetsusväärseks, et siiani on tehtud vaid vähe edusamme; palub komisjonil näha vastavalt 2004. aasta algatusele ette täiendavad meetmed ühistute, vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste töötingimuste parandamiseks ning toetada seeläbi sotsiaalmajanduse üldist arengut;

13. tunneb heameelt sotsiaal- ja kohalikke teenuseid käsitleva ELi riigiabi eeskirjade läbivaadatud paketi vastuvõtmise üle, julgustades samas komisjoni selgitama neid eeskirju veelgi, et hõlbustada nendest arusaamist ning nende rakendamist kohalike ja piirkondlike ametiasutuste poolt, eelkõige sotsiaalettevõtetega seoses;

Sotsiaalseid eesmärke täitvad või sotsiaalset mõju avaldavad ettevõtted

14. rõhutab, et sotsiaalettevõtted on tähtsad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajad; juhib tähelepanu, et sellised ettevõtted tulenevad tihti kas, või on lähedalt seotud, kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabatahtlike organisatsioonide ja/või hoolekande organisatsioonide poolt pakutavatest inimesele suunatud teenustest, mis on loodud reageerima inimese hädavajalikele vajadustele, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate kasutajate vajadustele; osutab sellele, et sotsiaalettevõtted leiavad ennast tihti pakkumas avalikke teenuseid traditsioonilise era- ja avaliku sektori vahel, nt avaliku hanke raamistiku raames;

15. on seisukohal, et vahet tuleb teha ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja sotsiaalmajanduse mõistetel, kuigi märkimisväärse sotsiaalse vastutusega äriettevõtted võivad teha tugevat koostööd sotsiaalettevõtlusega;

Finantsperspektiiv – õigus- ja maksukeskkonna parandamine

16. on veendunud, et Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm aastateks 2014–2020 aitab koos mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse teljega tagada mikroettevõtetele sotsiaalmajanduses parema juurdepääsu mikrolaenudele, võttes samal ajal arvesse sotsiaalettevõtete erinevaid rahastamisvajadusi;

17. on veendunud, et sotisaalettevõtete finantsturgudele juurdepääsu hõlbustamiseks on vaja erinevaid finantsinstrumente, näiteks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid, Euroopa riskikapitalifondid ja Euroopa investorite võrgustike fondid;

18. rõhutab vajadust toetada sotsiaalettevõtteid piisavate rahaliste vahenditega kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil ning juhib tähelepanu mitmeaastase finantsraamistiku alusel (2014–2020) eraldatavatele asjaomastele vahenditele (nt Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm, teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm ning Horisont 2020); palub selgesõnaliselt toetust innovatiivsetele sotsiaalettevõtetele, eelkõige nendele, kes soodustavad kvaliteetset tööhõivet, võitlevad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning investeerivad haridusse, väljaõppesse ja elukestvasse õppesse;

19. rõhutab, et tuleb lihtsustada juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele ja samal ajal võimaldada piisav paindlikkus liikmesriikide tasandil ning et rahastamisvõimalused tuleks teha kättesaadavaks ja näidata neid läbipaistvalt ning lisaks lihtsustada organisatsioonilisi, haldus- ja raamatupidamisnõudeid;

20. juhib tähelepanu, et enne rahalise toetuse uute vormide kasutuselevõttu tuleb analüüsida olemasolevaid vahendeid, et kontrollida nende tõhusust ning peab selleks vajalikuks varustada end vahenditega, mille abil mõõta ja võrrelda investeeringute sotsiaalset tasuvust eesmärgiga edendada läbipaistvama investeerimisturu teket;

21. peab vajalikuks luua tingimused, mis võimaldaksid sotsiaalettevõtetel saavutada majanduslik sõltumatus ja osaleda äritegevuses;

22. usub, et sotsiaalettevõtluse ja sotsiaalettevõtete suunitluse säilitamiseks on olulised nii vastutustundlik juhtimine kui ka seda toetavad läbipaistvad rahastamismehhanismid, mille üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet;

Mõõtmised, toetus ja edendamine

23. nõuab võrdlusuuringut, mille algajata on komisjon ja mis viiakse läbi koostöös sotsiaalettevõtetega eri riiklike ja piirkondlike õigusraamistike kohta kogu ELis ja sotsiaalettevõtete töötingimuste kohta, sealhulgas nende suuruse, arvu ja tegevusvaldkondade ning sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemide kohta;

24. rõhutab, et sotsiaalettevõtted erinevad oma vormi, suuruse, tegevuse, majandamise ja koostöö poolest: märgib, et on sotsiaalettevõtteid, kes on oma valdkonna arendustegevuses liidrid ja suudavad ise areneda, kuid on ka ettevõtteid, kes vajavad oskusteavet asutamise, arendamise ja juhtimise kohta;

25. peab vajalikuks, et sotsiaalettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks kogu ELis on vaja julgustada selliste sotsiaalsete innovatsiooniklastrite teket, millel ei oleks üksnes kohalik lisandväärtus; leiab lisaks, et sotsiaalettevõtted võivad piisavate algatuste toel olla elutähtsad tööturult lahkunud üle 50-aastaste kvalifitseeritud töötajate tööhõiveks;

26. toetab komisjoni ettepanekut luua mitmekeelne, juurdepääsetav ja kasutajasõbralik võrguplatvorm sotsiaalettevõtetele, mis peaks muu hulgas võimaldama vastastikust õpet ja parimate mudelite vahetamist, edendama partnerluste arendamist, lihtsustama teabe jagamist rahalistele vahenditele juurdepääsu ja koolitusvõimaluste kohta ning see peaks olema piiriülese koostöö võrgustik; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata avatud koordinatsiooni meetodi raames tähelepanu sotsiaalettevõtlusele;

27. toetab komisjoni ettepanekut luua sotsiaalettevõtluse eksperdirühm, et jälgida ja hinnata teatises COM(2011)0682 kavandatud meetmete edenemist;

28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust ja vajadust arendada välja nn Euroopa sotsiaalne märgis, mis antakse sotsiaalettevõtetele, et tagada konkurentsieeskirju rikkumata parem juurdepääs riigi- ja sotsiaalselt innovaatilistele hangetele; soovitab, et sellise märgisega ettevõtteid tuleks regulaarselt jälgida selles osas, kas nad järgivad märgisega seotud sätteid;

29. nõuab, et ELi riigihanke-eeskirjades kohaldataks teenuse pakkumise tellimisel madalaima maksumuse põhimõtte asemel majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõtet;

30. palub komisjonil suurendada arusaamist ja teavet sotsiaalettevõtete ja sotsiaalmajanduse kohta ning parandada mõlema läbipaistvust, toetades muu hulgas kaheksanda raamprogrammi (Horisont) raames akadeemilisi teadusuuringuid, ja esitada regulaarselt tegevusaruanne sotsiaalettevõtete ja nende sotsiaaltulemuste kohta; palub liikmesriikidel järgida komisjoni üleskutset, mille kohaselt peaksid siseriiklikud statistikaasutused koguma usaldusväärset statistikat sotsiaalettevõtete kohta;

31. palub komisjonil ja liikmesriikidel lõimida sotsiaalettevõtted tööhõive ja sotsiaalse kaasamise tegevuskavadesse ning toetab Euroopa sotsiaalettevõtluse auhinna loomist, et tunnustada selle sotsiaalset mõju;

32. juhib tähelepanu, et sotsiaalettevõtted vajavad võimalikult suurt tuge ja heakskiitu teadlikkuse suurendamise kaudu, rõhutades eriti nende sellist kasu, mis ei ole puhtalt majanduslikku laadi, ning nõuab ulatuslike, komisjoni, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite toetatud teabekampaaniate käivitamist juurdepääsetava ja mitmekeelse veebisaidi kasutuselevõtmise kaudu, mis annab kodanikele kiiret ja lihtsalt teavet sotsiaalsete toodete ja teenuste kohta;

33. kutsub liikmesriike üles kaaluma kasu, mis kaasneb sotsiaalettevõtluse, sotsiaalettevõtete ja sotsiaalse vastutuse põhimõtete lisamisega koolide, ülikoolide ja muude haridusasutuste õppekavadesse ning elukestva õppe programmidesse, et arendada välja sotsiaalne ja kodanikupädevus ja toetada praktikavõimalusi sotsiaalettevõtetes; kutsub ka komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalettevõtjatele suunatud tavapärast ja veebipõhist koolitust ning edendama sotsiaalettevõtete, äriettevõtete ja akadeemilise ringkonna vahel tihedamat koostööd, et suurendada teadlikkust sotsiaalettevõtete kohta ja neid paremini mõista ning võidelda võimalike stereotüüpide vastu;

34. leiab, et ühise Euroopa andmete avaldamise raamistiku kasutuselevõtt tagab selgema ja tõhusama teabe sotsiaalettevõtetesse tehtavate investeeringute kohta;

35. tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle uurida ja võtta arvesse võimalust, et sotsiaalettevõtted kasutavad blokeerivaid patente oma arengu soodustamiseks, ja loodab, et lähitulevikus võetakse selles valdkonnas konkreetseid meetmeid;

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  http://www.emes.net/fileadmin/emes/PDF_files/News/2008/11.08_EMES_UNDP_publication.pdf.
• [2]  ELT C 76E, 25.3.2010, lk 16.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0071.
• [4]  COM(2012) 0035 (lõplik).

SELETUSKIRI

Sissejuhatusena tuleb selgesõnaliselt viidata Euroopa Komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatise „Sotsiaalettevõtluse algatus” alapealkirjale, kuna see kirjeldab ELi keerukaid eesmärke kiiduväärt kokkuvõtlikus vormis:

Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine.

Siinkohal sõnastatud eesmärk hõlmab nii olemasolevate struktuuride tunnustamist kui ka uute uuenduslike sotsiaalettevõtlusvormide loomist – mõlemaid läheb tarvis tulevikus, kui asetame sotsiaalvaldkonnaga seotud probleemid strateegia „Euroopa 2020” konteksti ning soovime edukalt täita strateegias seatud esmaseid ülesandeid. Euroopa kava kaks sammast on järgmised:

A.  On paratamatu, et seisame silmitsi pidevalt suureneva vajadusega sotsiaalteenuste järele, nt tervishoiu ja hoolekande valdkonnas, ainuüksi demograafiliste muutuste tagajärjel üha vananeva ühiskonna tõttu.

B.   Euroopa püüdleb majanduskasvu poole, et suurendada ülemaailmset konkurentsivõimet koos võimalusega luua uusi töökohti – üksmeelsete ennustuste kohaselt on need ulatuslikult seotud nn rohelise ja valge majandusega.

Sellest saab järeldada, et ELi järgitav poliitiline tegevuskava on õige: alates resolutsioonist sotsiaalmajanduse kohta 2009. aastal, sotsiaalsete investeerimisfondide kohta 2012. aastal kuni sotsiaalettevõtluse algatuseni.

Erinevalt paljudest teistest majandussektoritest vajab sotsiaalettevõtlus täiendavaid rahalisi vahendeid. Komisjoni algatustele peavad siinkohal järgnema võimalikult kiiresti asjakohased meetmed riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Selleks, et võimaldada sotsiaalettevõtluse kiiret arengut koos selleks ette nähtud isikute ja organisatsioonide sihipärase toetamisega, on Euroopa Parlamendi käesolevas raportis seatud eesmärgiks sätestada võimalikult täpsed ja selged ning samal ajal avatud ja võimalusterohked raamtingimused Euroopa sotsiaalmajanduse uute oomenitega uue etapi jaoks.

Raportis tunnistatakse, et eelseisva etapiga kaasnevad uuenduslikkus ja seega ka eksperimendid, mille edu ja ebaedu saavad ELi institutsioonid prognoositava ajavahemiku jooksul hinnata üheskoos liikmesriikidega. Selle põhjal tuleb teha konkreetsed järeldused vastavate optimeerimismeetmete kohta, mille abil saab tõhusalt jätkata sotsiaalettevõtluse pikaajalist arengut.

Lühidalt, sätestatud raamtingimused ja tegevusraadiused peavad samas jätma ruumi mitmekesisusele ja rikkalikkusele seal, kus see on juba olemas või looma need seal, kus neid seni ei ole olnud.

Kasulikuks aluseks võivad olla komisjoni pakutud võtmetegevused, nt sotsiaalettevõtluse kaardistamine Euroopas, sertifikaatide avaliku andmebaasi või ulatusliku teabeplatvormi loomine vastastikuse õppimise eesmärgil. Samuti tuleks sotsiaalettevõtete edasisele arengule kasuks omamoodi kvaliteedisümboli loomine.

Sageli seatakse aruteludes vastamisi kaks aspekti:

1.   Sotsiaalettevõtluse määratluse ja identiteedi alla kuuluvad mõisted, nagu üldine huvi, sotsiaalne kasu, sotsiaal- ja keskkonnamõju ja tegurid, nagu kasumi suurem reinvesteerimine või osaluspõhimõtete mudelid ning avatuse ja läbipaistvuse põhimõtted.

2.   Sotsiaalettevõtluse jõudsa arengu aluseks on üldtunnustatud veendumus, et sotsiaalettevõtlus on osa loodussäästlikust sotsiaalsest turumajandusest ja Euroopa ühtsest turust; ka sotsiaalettevõtluse valdkonnas on vaja reguleerida konkurentsi, mis toob endaga kaasa kvaliteedi järjepideva paranemise ja tõhususe poole püüdlemise.

Peale selle on käesoleva raporti eesmärk, et nimetatud kaks aspekti annaksid eraldiseisvana ja koostoimes panuse sotsiaalettevõtluse positiivsesse arengusse.

Tsitaat Austria hoolekandeorganisatsiooni hüüdlausest võtab ühtse arusaama tabavalt kokku:

           „Kes vajab abi, on ära teeninud teenuse.”

„Reguleeritud konkurents”: sotsiaalteenuste eripära seisneb selles, et neid pakutakse linnapiirkondades sageli soodsamalt kui maapiirkondades (põhjused: logistiline tihedus, juurdepääsuteed jne). Siinkohal ei tohi toimuda reguleerimata konkurentsi, mille abil kasumile orienteeritud ettevõtted keskenduksid üksikutele piirkondadele ja teised areneksid suunas „halvad teenused vaestele”.

Arengu järgmise etapi puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata ka sotsiaalpangandusele, mis on näiteks Austrias (nt Zweite Sparkasse) abiks juba väga paljudele sotsiaalses hädaolukorras olevatele inimestele.

Ka sotsiaalseid kontsessioonimudeleid tuleb tulevikus põhjalikumalt käsitleda nende võimaliku olulisuse tõttu sellist liiki sotsiaalettevõtetele.

Asugem seetõttu tööle, et sotsiaalettevõtlust maksimaalselt edasi arendada. Tulevik algab nüüd!

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (19.6.2012)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Sotsiaalettevõtluse algatus: sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine koha
(2012/2004(INI))

Arvamuse koostaja: Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada sotsiaalettevõtete juurdepääsu rahastamisele, töötades välja ELi tasandil investeerimisvahendite kasutuselevõttu reguleeriva raamistiku; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata konkreetse õigusakti, pidades silmas sotsiaalettevõtete siiani vähe uuritud uuenduslikku potentsiaali; rõhutab, et enne rahalise toetuse uute vormide kasutuselevõttu tuleb analüüsida olemasolevaid vahendeid, et kontrollida nende tõhusust; peab selleks vajalikuks varustada end vahenditega, mille abil mõõta ja võrrelda investeeringute sotsiaalset tasuvust eesmärgiga edendada läbipaistvama investeerimisturu teket; on kindlalt veendunud, et on vaja erinevaid finantsvahendeid, näiteks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid või Euroopa riskikapitalifondid, solidaarsusvõlakirjade väljastamine ja investorite võrgustike algatused, ning et neid vahendeid tuleks ergutada ja toetada;

2.  rõhutab, et sotsiaalettevõtted erinevad oma vormi, suuruse, tegevuse, majandamise ja koostöö poolest: on sotsiaalettevõtteid, kes on oma valdkonna arendustegevuses liidrid ja suudavad ise areneda, kuid on ka ettevõtteid, kes vajavad oskusteavet asutamise, arendamise ja juhtimise kohta;

3.  leiab, et sotsiaalse ettevõtluse algatuse teemalises teatises sisalduv sotsiaalettevõtte määratlus on positiivne samm sellist tüüpi organisatsioonide erilise olemuse tunnustamise poole; palub seda kirjeldust kasutada kõigis ELi institutsioonides; peab tungivalt vajalikuks, et seda kirjeldust kasutataks seoses määruse ettepanekuga Euroopa sotsiaalettevõtluse algatuste finantsvahendite kohta; rõhutab lisaks sellele, et arvesse tuleb võtta sotsiaalettevõtteid eristavat kolme peamist mõõdet, milleks on sotsiaalne eesmärk/siht, ettevõtlusalane tegevus ning osalust soodustav juhtimine;

4.  rõhutab, et nn sotsiaalettevõtluse kontseptsioon on üheselt seotud ettevõtete demokraatliku juhtimisega, mis tagab täielikult majandusliku demokraatia, sidusrühmade kaasamise ja läbipaistvuse ning ettevõtete muutmise juhtimise kooskõlas Euroopa Liidu, OSCE ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtetega; palub komisjonil arvestada neid tahkusid parimate tavade ja kasutatavate mudelite analüüsimisel ja kindlakstegemisel ning avaliku andmebaasi loomisel sotsiaalettevõtete Euroopas märgistamise ja sertifitseerimise kohta, et parandada nähtavust ja lihtsustada võrreldavust, samuti ettepanekutes parandada õiguskeskkonda;

5.  peab vajalikuks luua tingimused, mis võimaldaksid sotsiaalettevõtetel saavutada majanduslik sõltumatus ja osaleda äritegevuses; märgib, et paljude liikmesriikide finantsmehhanismid ja vähenenud hanked sunnivad sotsiaalettevõtteid keskenduma toetuste ja rahaliste vahendite saamisele valitsusasutustelt, selle asemel et tõsta oma teenuste või toodete kvaliteeti, mis aitaks suurendada nende konkurentsivõimet; rõhutab, et on vaja suurendada juurdepääsu laenudele ja omakapitaliinstrumentidele ettevõtte vastavas arengufaasis, võttes arvesse sotsiaalettevõtete toimimise konkreetset viisi;

6.  peab vajalikuks, et sotsiaalettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks kogu Euroopas on vaja julgustada selliste sotsiaalsete innovatsiooniklastrite teket, millel ei oleks üksnes kohalik lisandväärtus; leiab lisaks, et sotsiaalettevõtted võivad piisavate algatuste toel olla elutähtsad tööturult lahkunud vanemate kui 50-aastaste kvalifitseeritud töötajate tööhõiveks;

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta tarvilikud meetmed, et tagada riigihangetes osalevatele sotsiaalettevõtetele võrdsed võimalused;

8.  tervitab komisjoni sammu lihtsustada VKEde raamatupidamispõhimõtteid, mis aitavad veelgi tõhusamalt säästa;

9.  leiab, et ühise Euroopa andmete avaldamise raamistiku kasutuselevõtt tagab selgema ja tõhusama teabe sotsiaalettevõtetesse tehtavate investeeringute kohta;

10. leiab, et sotsiaalettevõtete turu üks peamisi probleeme on ühelt poolt vajaliku oskusteabe puudumine ja teiselt poolt vähene tähelepanu pööramine sotsiaalettevõtete eripärale ning seetõttu on tähtis mitte ainult jagada vajaduse korral rahvusvaheliselt ja ka üksikutes liikmesriikides teadmisi, vaid tagada ka nõuannete, koolituse, sealhulgas põhi- ja jätkukoolitus, ja teabe kättesaadavaks tegemine selles kontekstis; on veendunud, et sotsiaalettevõtte toetamise ja edendamisega saame kõige paremini ära kasutada selle kasvupotentsiaali ja võimet luua sotsiaalset väärtust;

11. palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada kutsehariduskavasid, sealhulgas neid, mille aluseks on kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia kasutamine, mis on suunatud sotsiaalteenuseid osutavatele ettevõtetele ja/või haavatavale elanikkonnale suunatud toodetele ja teenustele;

12. rõhutab, et sotsiaalettevõtteid, eriti sotsiaalmajanduses tegutsevaid ettevõtteid on vaja paremini teadvustada asjakohaste teabekampaaniate kaudu; usub, et selleks on vaja sotsiaalettevõtluse eeliseid ja eesmärke paremini nähtavaks muuta, milleks tuleks hinnanguid ja näitajaid, mis ei ole puhtalt majanduslikku laadi; märgib, et paljudel juhtudel takistavad sotsiaalettevõtete, eriti sotsiaalmajanduses tegutsevate ettevõtete tegevust teadmatusest tulenevad probleemid või stereotüübid selliste ettevõtete kohta; märgib seepärast, et komisjoni arvates on kõige olulisem suurendada kõigi riigiasutuste, eelkõige kohalike kogukondade teadlikkust, sest kohaliku potentsiaali kasutamine võib aidata kõnealuseid kohalikke kogukondi kaasata ning suurendada samal ajal huvi kõnealustes piirkondades tegutsevate sotsiaalettevõtete vastu;

13. toonitab võimalust julgustada suhtlemise käigus sotsiaalettevõtete osalust riigihanketurgudel; sellega seoses palub komisjonil võtta meetmeid, et julgustada sotsiaalklauslite või ebasoodsas olukorras olevatele isikutele tööd andvate ettevõtetele reserveeritud hangete kasutamist;

14. tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle uurida ja võtta arvesse võimalust, et sotsiaalettevõtted kasutavad blokeerivaid patente oma arengu soodustamiseks, ja loodab, et lähitulevikus võetakse selles valdkonnas konkreetseid meetmeid;

15. kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et Euroopa standardimisasutuste koostatud standardid oleksid sotsiaalettevõtete jaoks kättesaadavamad.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	50 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonio Cancian, António Fernando Correia de Campos, Ioan Enciu, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Werner Langen, Mario Pirillo, Peter Skinner, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Jorgo Chatzimarkakis

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (28.6.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

Sotsiaalettevõtluse algatus – sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine kohta
(2012/2004(INI))

Arvamuse koostaja: Małgorzata Handzlik

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et sotsiaalettevõtted võivad kujuneda innovatsiooni oluliseks mootoriks, pakkuda lahendusi praegustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele ning aidata märkimisväärselt kaasa piiriülesele koostööle, toetades seeläbi ka sektori majanduskasvu; julgustab seetõttu sellise ühtse ja toetava õigusraamistiku väljatöötamist, millega edendataks sotsiaalettevõtete struktuurilist mitmekesisust, arvestataks nende tegevuse erilist iseloomu ning pakutaks sotsiaalsele ettevõtlusele ja sotsiaalettevõtetele (eriti VKEdele) sobivamat rahalist toetust, edendades seeläbi nende kasvu ja jätkusuutlikkust;

2.  usub, et sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalettevõtete suunitluse säilitamiseks on olulised nii vastutustundlik juhtimine kui ka seda toetavad läbipaistvad rahastamismehhanismid, mille üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet;

3.  rõhutab, et sotsiaalettevõtete ELi tasandil tunnustamine ei tohiks piirduda sotsiaalsete eesmärkide seadmisega teatavate äriettevõtete tegevusele, vaid arvestada tuleks iga sotsiaalettevõtete kategooria, eeskätt sotsiaalse ja solidaarsusel põhineva majanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkreetset iseloomu; toonitab, et selleks on vaja luua ja rakendada rahastamisvahendid, mis võimaldaksid sellistel ettevõtetel tegutseda oma eesmärkide ja sihtide kohaselt, samuti on vaja suurendada nende ettevõtete vahelist solidaarsust; rõhutab veel, et sotsiaalettevõtete parem tundmine ning nende tegevuse kvalitatiivne, mitmepoolne ja sõltumatu hindamine suurendab nende panust ühiskonda ning aitab mõista, et sotsiaalne ühtekuuluvus on majandusliku ja sotsiaalse heaolu allikas, mitte ainult kuluobjekt;

4.  väljendab heameelt Euroopa VKEde toetuseks kavandatava mikrokrediiti käsitleva ettepaneku üle;

5.  toonitab, kui olulised on kõikide valdkondade sotsiaalettevõtted sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasatuse suurendamisel ning tarbijate, eriti haavatavate tarbijate vajaduste mõistmisel ja täitmisel; rõhutab, et kuigi sotsiaalettevõtete eesmärk on eelkõige vastata sotsiaalsetele ja riikliku poliitika vajadustele, püüavad nad arvesse võtta ka kodanike järjest kasvavat nõudmist eetilise lähenemisviisi järele, mis austaks senisest rohkem inimest, keskkonda, sotsiaalseid norme ja sotsiaalsust;

6.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et tõsta üldsuse teadlikkust sotsiaalettevõtete tegevuse kohta, suurendada usaldust nimetatud ettevõtete vastu ning julgustada üldsust selliseid ettevõtteid aktiivselt toetama;

7.  kutsub liikmesriike üles edendama, ergutama ja arendama sotsiaalmajanduse valdkonna institutsioone, kõrvaldades sotsiaalettevõtete asutamist ja arendamist pärssivad takistused, samuti toetama koolitusi ja ümberõpet sotsiaalmajanduse valdkonna institutsioonides ning suurendama sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele antavaid toetusi;

8.  rõhutab, et sotsiaalettevõtete tegevuse iseloom ja töömeetodid aitavad luua sidusamat, demokraatlikumat ja aktiivsemat ühiskonda, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ning jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, edendades eelkõige solidaarsust ja jätkusuutlikkust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust, kindlaid kvaliteetseid töökohti, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning era-, pere- ja tööelu ühitamist;

9.  on seisukohal, et ettevõtja sotsiaalne vastutus ja sotsiaalne ettevõtlus on sama poliitika eri tahud, mida tuleks seetõttu arendada kooskõlastatult ja liikmesriikide jõupingutusi dubleerimata;

10. on arvamusel, et riigihankeid käsitlevate ELi eeskirjade reform annab hea võimaluse tõhustada sotsiaalsete normide järgimist, suurendada sotsiaalettevõtete osalust riigihangetes ja nende juurdepääsu riigihankelepingutele; väljendab heameelt komisjoni poolt riigihankeid käsitlevate direktiivide läbivaatamisel välja pakutud sotsiaalteenuste korra üle ning rõhutab, et see on kohalike tellivate asutuste jaoks sotsiaalset ühtekuuluvust edendavate kvaliteetsete teenuste pakkumisel oluline abivahend;

11. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku lisada reserveeritud lepingutesse haavatavate isikute uus kategooria; rõhutab, et reserveeritud lepinguid käsitlevate uute sätete abil on võimalik edendada innovatiivset sotsiaalset ja territoriaalset arengut, austades samal ajal ka lepingute konkurentsipõhise sõlmimise põhimõtteid;

12. palub komisjonil viia läbi põhjalik mõjuhindamine, et töötada välja pikaajaline strateegia sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide kaitsmiseks ning sotsiaalettevõtete osalemise tõhustamiseks riigihangetes, ilma et seejuures takistataks lepingute konkurentsipõhist sõlmimist või loodaks stiimuleid eeskirjadest möödahiilimiseks; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama sotsiaalmajanduse institutsioonide majandustegevuse alustamist ja arendamist pärssivad tõkked, eeskätt seoses haldusmenetluste rakendamisega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Malcolm Harbour, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Robert Rochefort, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Mario Borghezio, Simon Busuttil, Pier Antonio Panzeri, Laurence J.A.J. Stassen, Marc Tarabella, Kyriacos Triantaphyllides, Anja Weisgerber, Kerstin Westphal

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	18.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Sari Essayah, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Nicole Sinclaire, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Kozłowski, Svetoslav Hristov Malinov, Antigoni Papadopoulou, Birgit Sippel, Csaba Sógor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Cornelia Ernst