RAPORT Nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod

11.10.2012 - (12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek
Eelarvekomisjon
Raportöörid:                  Giovanni La Via (III jagu – Komisjon)
                                     Derek Vaughan (muud jaod)


Menetlus : 2012/2092(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0311/2012

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta (12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–   võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta[1],

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[2],

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3],

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2012. aasta resolutsiooni üldsuuniste kohta 2013. aasta eelarve koostamiseks III jagu – Komisjon[4],

–   võttes arvesse oma 29. märts 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2013. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta[5],

–   võttes arvesse komisjoni poolt 25. aprillil 2012. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti (COM(2012)0300),

–   võttes arvesse oma 4. juuli 2012. aasta resolutsiooni volituse kohta 2013. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks[6],

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti käsitlevat nõukogu seisukohta, mis võeti vastu 24. juulil 2012. aastal ning edastati Euroopa Parlamendile 14. septembril 2012. aastal (12749/2012 – C7 0233/2012),

–   võttes arvesse komisjoni poolt XXXXX esitatud kirjalikku muutmisettepanekut nr XX/2012 Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75b,

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0311/2012),

A. arvestades, et käesolevas resolutsioonis ja parlamendi hääletusel eelarve muudatusettepanekute üle on võetud võimalikult suures ulatuses arvesse erikomisjonide arvamustes väljendatud prioriteete ning neid, mis kerkisid esile kohtumistel eelarveküsimustega tegelevate raportööridega,

III jagu

1.  tuletab meelde, et vastavalt 2013. aasta eelarvet puudutavatele prioriteetidele, mida on üksikasjalikult käsitletud eespool nimetatud kolmepoolseks kohtumiseks antud volitust käsitlevas 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis, peab parlament esmatähtsaks jätkusuutliku majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive toetamist ja seda eelkõige VKEde ja noorte huvides; juhib veel kord tähelepanu sellele, et komisjoni esitatud eelarveprojekt kajastab parlamendi prioriteete, mis puudutavad nende eesmärkide saavutamiseks tugevdamist vajavaid programme ja algatusi;

2.  on täiesti teadlik liikmesriikide majandusolukorrast tulenevatest suurtest probleemidest ja vajadusest tagada vastutustundlik ja realistlik eelarve lugemine; ei saa aga nõustuda sellega, et ELi eelarves soovitakse tagada samasuguses proportsioonis ja samasuguse loogika alusel ette nähtud kokkuhoid nagu liikmesriikide eelarvetes; ei pea seda vastuvõetavaks, sest ELi eelarve laad, eesmärgid ja ülesehitus on liikmesriikide eelarvetest suuresti erinev; rõhutab, et kui ELi vahendeid vähendada, siis tekib selle tagajärjel liikmesriikides kindlasti investeeringute ja likviidsuse puudus, mis süvendab liikmesriikide probleeme veelgi;

3.  rõhutab, et ELi eelarve on mõeldud liikmesriikide majanduse täiendavaks toetamiseks, sest tänu sellele on võimalik koondada algatused ja investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks vajalikesse valdkondadesse ning tekitada riigipiire ületavates sektorites võimendav mõju; rõhutab, et sellise rolli on eelarvele andnud need samad liikmesriigid, kes vastutavad koos parlamendiga otsuste eest, mis on enamiku ELi õigusaktide aluseks;

4.  rõhutab ELi eelarve mõjude tugevat koostoimet ning seega selle jätkuvat panust kulude kokkuhoidu; usub, et liikmesriikide piisava poliitilise tahte korral on võimalik saavutada isegi suuremat kokkuhoidu;

5.  tuletab meelde, et 2013. aasta on praeguse finantsraamistiku viimane aasta, mistõttu tuleb seni võetud kulukohustuste ja nendest tulenevate, täitmisele kuuluvate maksete vahel tingimata tasakaal saavutada, sest vastasel korral võib väheneda ELi institutsionaalne usaldusväärsus ning see võib põhjendatud maksetaotluste hüvitamata jätmise korral komisjonile õiguslikke tagajärgi kaasa tuua;

6.  taunib seetõttu, et nõukogu otsustas ka sel aastal teha eelarveprojektis tavapäraseid horisontaalseid kärpeid, mille eesmärk on vähendada kunstlikult ELi 2013. aasta kulukohustuste summat eelarvprojektiga võrreldes kokku 1,155 miljardi euro võrra (-0,8%) ja kõigi maksete summat eelarveprojektiga võrreldes 5,228 miljardi eurot võrra (-3,8%), mistõttu on määr, mille võrra eelarve 2012. aasta eelarvega võrreldes suureneb, väga väike nii kulukohustuste (+1,27% võrreldes eelarveprojekti 2%-ga) kui ka maksete (+2,79% võrreldes eelarveprojekti 6,8%-ga) osas;

7.  on üllatunud, et nõukogu ei ole seejuures arvesse võtnud komisjoni poolt programmide elluviimise kohta esitatud kõige viimaseid prognoose, mis põhinevad nende samade liikmesriikide prognoosidel, kes ühelt poolt toovad selgelt välja suurema täitmisega valdkonnad, millele on lisavahendeid vaja juba 2012. aastal, ning teiselt poolt hoiatavad, et eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b ning rubriigis 2 võib makseid olulises summas puudu jääda; tuletab sellega seoses meelde kirja, mille president Barroso saatis 27 liikmesriigile 2012. aasta juulis ja milles ta väljendas muret kärbete pärast, mida nõukogu oma lugemise käigus eelarveprojektis tegi ja mille tõttu on oht, et ELile ei eraldata võlgade teenindamiseks piisavalt vahendeid;

8.  rõhutab, et praegused menetlused maksete assigneeringute tegelike vajaduste hindamiseks liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja komisjoni pädevate talituste vahel toimuvad täiesti varjatult; on kindlalt veendunud, et sellised menetlused mõjutavad kahjulikult lõpptulemuse kvaliteeti, mitte ainult valitsuste endi, vaid ka riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendini jõudva teabe taset ja läbirääkimisi mõlema eelarvepädeva institutsiooni vahel;

9.  märgib, et nõukogu kärped puudutavad kõiki rubriike, kuid et maksete osas tehti kõige suuremad kärped rubriikides 1a ja 1b (eelarveprojektiga võrreldes vastavalt -1,9 miljardit eurot ja -1,6 miljardit eurot), st rubriikides, mille alla on koondatud suurem osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks vajalikest programmidest ja algatustest; hoiatab, et selline käitumine seab ohtu varem võetud kohustuste täitmise ja sellega seoses ühiselt kokku lepitud ELi prioriteetide saavutamise;

10. rõhutab, et need kärped on täielikult vastuolus Euroopa Ülemkogu 2012. aasta juuni kohtumise järeldustega, kus ELi eelarvet käsitleti kui kogu Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise katalüsaatorit, ning otsusega koondada vahendeid, sh 55 miljardit eurot struktuurifondide raha, majanduskasvu soodustavatele meetmetele; on seisukohal, et kuna see otsus on tehtud ELi kõrgeimal poliitilisel tasandil, peab sellega 2013. aastal kaasnema seda prioriteeti toetavate programmide ja meetmete piisav maksete tase;

11. ei nõustu nõukogu väitega, nagu puudutaks need kärped alarakendatud või vähetulemuslikke programme, sest kärped puudutavad ka programme, mille täitmismäär on olnud ülikõrge (nt alamrubriiki 1a kuuluvad elukestva õppe programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ning alamrubriiki 1b kuuluv konkurentsi ja tööhõive eesmärk), kuid need ei puuduta valdkondi, kus esineb alatäitmist; juhib tähelepanu, et selliste kriteeriumide puhul eiratakse täielikult ELi poliitika, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika meetmete mitmeaastast kestust, mis tähendab seda, et tavaliselt suureneb maksete vajadus enne vastava mitmeaastase finantsraamistiku lõppu;

12. juhib tähelepanu sellele, et on loogiline, et maksete järsk vähendamine võrreldes nõukogu võetud kohustustega suurendaks täitmata kulukohustuste summat aasta lõpus veelgi, sest kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vaheline erinevus suureneks 4,1 miljardi euro võrra, arvestades eelkõige seda, et suurema osa täitmata kulukohustustest moodustavad ühtekuuluvuspoliitika assigneeringud (65,6%) ning teadus- ja arendustegevusega seotud assigneeringud (10,5%), mis on kaks kärbete tõttu kõige enam kannatavat valdkonda;

13. kahtleb andmete põhjal, mille komisjon esitas 26. septembril 2012. aastal toimunud institutsioonidevahelisel maksetealasel kohtumisel, kas eelarveprojektis kavandatud maksete 6,8% suurendamine tagab − kui 2012. aastal maksevajaduse katmiseks paranduseelarvet vastu ei võeta − piisava summa, millest hüvitada maksetaotlusi, mis liikmesriikides eri rubriikides ja eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b eeldatavasti esitatakse; ei nõustu seetõttu mingil juhul maksete assigneeringute taset eelarveprojektiga võrreldes vähendama;

14. ei pea maksete kohta tehtud avaldust, mille nõukogu oma lugemisel tegi, viimaste aastate kogemustele tuginedes piisavaks tagatiseks selle kohta, et kõigis rubriikides tagatakse piisav maksete tase; on seetõttu seisukohal, et kõik kärped, mida nõukogu maksetes tegi, tuleb kõikides rubriikides tühistada ja maksed taastada eelarveprojekti tasemel ning kõikides rubriikides, eelkõige alamrubriigis 1a ja rubriigis 4 tuleb teatavate kõrge täitmismääraga eelarveridade assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada, et katta vastavate programmidega seotud tegelikud vajadused, mille komisjon on kindlaks teinud;

15. annab oma delegatsioonile 2013. aasta eelarve lepitusmenetluses volituse mitte nõustuda nii paranduseelarve nr 5/2012 kui ka 2013. aasta eelarve puhul ühegi maksete tasemega, mis ei kata täielikult 2012. ja 2013. aasta maksete vajadusi, nagu komisjon on need prognoosinud;

16. palub liikmesriikidel tagada, et nende poolt komisjonile saadetavad eelarvestused, mille põhjal komisjon koostab ettepaneku maksete kohta, oleks igas liikmesriigis asjakohasel poliitilisel tasandil kontrollitud ja kinnitatud;

17. peab kahetsusväärseks, et nõukogu tegi kulukohustustes võrreldes finantsplaneeringuga − mis on koostatud parlamendiga programmitöö perioodi alguses ühiselt vastu võetud otsuse alusel − suuri (kokku 2,15 miljardi euro suuruses summas) kärpeid ja eiras täielikult parlamendi prioriteete, mida käsitleti kolmepoolseks kohtumiseks antud parlamendi volituses; tuletab meelde, et parlamendi lugemisel lähtutakse just neist, nimetatud volitusest tulenevatest prioriteetidest;

18. rõhutab, et kriisi lahendamiseks tuleb Euroopa tasandi meetmeid võtta rohkem ja mitte vähem, et taastada investeeringud, suurendada töökohtade loomist ja aidata taastada usaldus majanduse vastu; on juba teinud kriitikat selle kohta, et komisjoni poolt vastu võetud eelarveprojektis on kulukohustused külmutatud – mida on rõhutatud eespool nimetatud kolmepoolseks kohtumiseks antud volitust käsitlevas 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis –, ning ei saa seetõttu nõustuda nõukogu otsusega neid veelgi rohkem vähendada, nii et suurenemine oleks 2012. aasta eelarvega võrreldes ainult 1,27%; tuletab meelde, et kulukohustustes kajastuvad ELi poliitilised prioriteedid ning nende määramisel tuleb arvesse võtta pikaajalist perspektiivi, kus majanduslangus võib möödas olla; kavatseb mõnede üksikute, strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisega otseselt seotud ja parlamendi tavapäraste prioriteetidega kooskõlas olevate eelarveridade kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada;

19. määrab seetõttu 2013. aasta kulukohustuste assigneeringute üldiseks mahuks 151,15184 miljardit eurot ja maksete assigneeringute üldiseks mahuks 137,89815 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a

20. taunib, et kuigi see alamrubriik on strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks kõige olulisem rubriik, moodustavad alamrubriigis 1a tehtud kärped peaaegu kõik sellest summast, mille võrra nõukogu rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringuid kärpis (eelarveprojektiga võrreldes -2,9%) ning selle alamrubriigi maksetes tehtud kärbe on kõige suurem (eelarveprojektiga võrreldes -1,9 miljardit eurot ehk -14%); on otsustanud peaaegu kõik nõukogu kärped tühistada ja suurendada eelarveprojektiga võrreldes ainult nende teatavate eelarveridade kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mis on otseselt seotud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ning mille täitmismäär on kõrge ja mille assigneeringuid on suudetud hästi ära kasutada;

21. peab sügavalt kahetsusväärseks, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi programmide assigneeringute suurendamise asemel otsustas nõukogu kärpida komisjoni ettepanekut kõnealuste eelarveridade osas, mis on selgelt vastuolus Euroopa Ülemkogu hiljutise otsusega sõlmida majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe, millega toetatakse muu hulgas teadus-, arendus- ja uuendustegevust ning tööhõivet; rõhutab, et need programmid on väga hästi toiminud ja komisjoni andmeil toimub nende täitmine 2012. aastal eelmisest aastast kiiremas tempos;

22. on seisukohal, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on üks olulisemaid vahendeid strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks ja kasulik vahend, mille abil muuta rahastamisvõimaluste kasutamine eelkõige uuendusmeelsete VKEde jaoks lihtsamaks; on seetõttu otsustanud suurendada konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluvate ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi ning programmi „Arukas energeetika – Euroopa” kulukohustuste ja maksete assigneeringuid ning VKEde-poolset suurenevat nõudlust arvestades suurendada ka selle programmi alla kuuluvate rahastamisvahendite kulukohustuste ja maksete assigneeringuid;

23. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku katta ITERi lisakulud tulemuspõhistest säästudest, mis on pärit peamiselt ühisettevõtetest ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse, ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi halduskuludest; tuletab meelde ELi rahastatavate teadusuuringute lisandväärtust ja nende olulist rolli strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu-, konkurentsi- ja tööhõiveeesmärkide saavutamisel; on seetõttu vastavalt 2011. aasta detsembris vastu võetud institutsioonidevahelisele avaldusele otsustanud assigneeringute vähendamist osaliselt kompenseerida, seades seitsmenda raamprogrammi kulukohustused teatavatel tegevusassigneeringute ridadel, mis toetavad otseselt strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, mille täitmismäär on olnud väga suur ja mille vahendeid on suudetud hästi ära kasutada, eelarveprojektis ettenähtust suuremaks; soovitab katta osalise hüvitamise vahenditest, mis on olemasolevast varust suuremad, võttes paindlikkusinstrumendi raames kasutusele 50 miljonit eurot;

24. rõhutab elukestva õppe programmi ja programmi Erasmus Mundus suurt lisandväärtust, sest need programmid annavad väikestest rahastamispakettidest hoolimata palju kasu, pidades silmas nende tulemuslikku elluviimist ja kodanikele liidust positiivse kuvandi loomist; vastavalt seisukohale, mis parlamendil on viimaste eelarvemenetluste käigus olnud, on otsustanud nii nende programmide kulukohustuste assigneeringuid kui ka maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada, sest nende programmide vahendeid on hästi ära kasutatud;

25. taunib nõukogu tehtud kärpeid maksetes (-23 miljonit eurot võrreldes eelarveprojektiga), mis mõjutavad rahalist toetust üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele; rõhutab, et Euroopa lisandväärtust pakkuvatesse infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute tõttu on see programm oluline kogu ELi konkurentsivõime suurendamiseks ja aitab otseselt kaasa majanduskasvule ja tööhõivele; rõhutab, et programmi elluviimine kulgeb edukalt ning et 2013. aasta on olulise tähtsusega, kuna selle jooksul valmistutakse ette Euroopa ühendamise rahastu käivitamiseks; on seetõttu otsustanud säilitada kulukohustused ja maksed eelarveprojektis kavandatud tasemel;

26. otsustab taastada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksed eelarveprojektis kavandatud tasemel; rõhutab tõsiasja, et maksete assigneeringute taastamine väldib ümberpaigutamisi teistelt eelarveridadelt ning et assigneeritud summa kujutab endast EGFi poolt aasta esimeste kuudega ära kulutatud miinimumsummat;

Alamrubriik 1b

27. taunib tugevalt nõukogu tehtud suurt kärbet maksetes (eelarveprojektiga võrreldes -1,6 miljardit eurot ehk -3,3%), mis mõjutavad piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärki (-12,9%), Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (-18,7%) ja Ühtekuuluvusfondi (-4,7%), suurendades sellega märkimisväärselt täitmata kulukohustusi; märgib, et lähenemiseesmärk on aga peaaegu samaks jäetud;

28. tuletab meelde, et eelarveprojektis on selle alamrubriigi jaoks ette nähtud maksete tase kõrge (+8,1%) varem võetud kulukohustuste tõttu, mis tuleb struktuurifondide loomuliku töötsükli kohaselt programmitöö perioodi lõpuks täita; rõhutab, et kui nõukogu oleks viimastel ELi eelarvemenetlustel selle alamrubriigi tegelikku maksete vajadusse realistlikumat suhtunud, oleks makseid võimalik suurendada palju väiksemal määral;

29. tuletab meelde kahtlusi, mida parlament väljendas kolmepoolseks kohtumiseks antud volituses selles suhtes, kas eelarveprojektis ette nähtud maksete maht on piisav kõigi oodatavate maksenõuete hüvitamiseks, kui sel aastal paranduseelarvet vastu ei võeta; rõhutab, et komisjoni ettepanek põhineb eeldusel, et kõigi 2012. aastale eelnevate aastate maksete vajadus on kaetud;

30. ei nõustu kärbetega, mida nõukogu alamrubriigis 1b tegi, sest need tekitaksid kardetavast veelgi suurema maksete puudujäägi ja pärsiksid juba kulutatud vahendite hüvitamist toetust saavatele liikmesriikidele ja piirkondadele, millel oleks tõsised tagajärjed eriti nende liikmesriikide jaoks, mille sotsiaalne, majanduslik ja finantsolukord on juba pingeline; juhib veel kord tähelepanu sellele, et selle alamrubriigi täitmata kulukohustused moodustavad kaks kolmandikku kõigist täitmata kulukohustustest ning 2013. aasta maksete taseme alandamisel lisanduks ka järgmise aasta lõpus suur summa uusi täitmata kulukohustusi; palub komisjonil seetõttu esitada analüüs täitmata kulukohustuste olukorra kohta ja mõistlik strateegia selle kohta, kuidas oleks võimalik täitmata kulukohustuste taset vähendada; kutsub komisjoni üles esitama parlamendile igakuiselt teavet saadetud hüvitamistaotluste jagunemise kohta liikmesriikide ja fondide kaupa;

31. on seisukohal, et nõukogu avaldust, milles komisjonil palutakse esitada paranduseelarve projekt, kui alamrubriigi 1b maksetest ei piisa, ei saa pidada piisavaks tagatiseks selle kohta, et 2013. aastaks tagatakse piisav maksete tase, sest nõukogu on selliseid lubadusi kahel viimasel aastal juba andnud ja need täitmata jätnud; palub nõukogu eesistujariigil teha avalik pöördumine ning selgitada lahknevust nõukogu makseid puudutava lugemise ja liikmesriikide tegelike vajaduste vahel, mida on väljendatud nende eelarvestustes;

32. on seetõttu otsustanud kõigil selle alamrubriigi eelarveridadel, kus nõukogu kärpeid tegi, kulukohustused ja maksed taastada ning Läänemere strateegia tehnilise abi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada;

33. nõuab tungivalt, et nõukogu kiidaks heaks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 6/2012, mille eesmärk on hüvitada sel aastal tekkinud maksete assigneeringute puudujääki ning vältida programmitöö perioodi lõpus pooleliolevate projektide elluviimise peatamist; annab nõukoguga peetavateks läbirääkimisteks loodud delegatsioonile volituse − juhul, kui nõukogu ei ole valmis paranduseelarve projekti täielikult heaks kiitma − suurendada maksete assigneeringuid summa võrra, mille nõukogu tagasi lükkab, ning jagada see proportsionaalselt kõigi alamrubriigi 1b tegevuskulude eelarveridade vahel;

Rubriik 2

34. on seisukohal, et komisjoni hinnangud eelarvevajaduse kohta on nõukogu prognoosidest realistlikumad, seda eelkõige tulevasi makseid arvestades; seetõttu tühistab selles rubriigis nõukogu poolt tehtud kärped ja taastab assigneeringud 60,30751 miljardi euro suuruses summas, mis on 0,6% suurem kui 2012. aasta eelarves;

35. juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta oktoobris esitatava traditsioonilise põllumajandust käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuga viiakse praegune eelarvestus tegelike vajaduste täpsema hinnanguga paremini kooskõlla; juhib tähelepanu 2013. aastal kasutada olevate sihtotstarbeliste tulude lõplikule mahule (nõuetekohasuse kontroll, eeskirjade eiramine ja piimamaks), mis lõppkokkuvõttes määrab 2013. aasta eelarves vastuvõetavate uute assigneeringute mahu; peab praegust varu (981,5 miljonit eurot) ettenägematute asjaolude puudumisel kõnealuse rubriigi vajaduste täitmiseks piisavaks;

36. lükkab nn negatiivsete kulude rea (raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine) suurendamise tagasi, kuna see tundub olevat rubriigi 2 assigneeringutega võrreldes kunstlikult suur, ning taastab osaliselt komisjoni ettepaneku, mis on realistlikum;

37. kinnitab, et püüab leida lahendusi puuvilja- ja köögiviljasektori kriisi ennetamiseks ja lahendamiseks ning toetab seetõttu eeltunnustatud tootjate rühmade puhul piisavat taset; pooldab tootjate organisatsioonide rakendusfondide kriisifondi makstava liidupoolse sissemakse piisavat suurendamist;

38. näeb ette koolipiima programmi ulatuslikuma toetamise ja koolidele puuvilja jagamise programmi jätkuva toetamise;

39. säilitab eelarveeraldised, mis on mõeldud ELis enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks, millega toetatakse liidus 18 miljonit alatoitumise all kannatavat inimest; tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle leida programmi jätkamiseks 2013. aastal poliitiline ja õiguslik lahendus; loodab, et leitakse lahendus, mis võimaldab jätkata programmi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul;

40. toetab teatavate eksporditoetuste eelarveridade järsku ja teatavatel juhtudel isegi nullini vähendamist, sest see vahend on poliitiliselt vastuoluline ja mõnede toodete puhul ei ole seda kasutatud sellises mahus nagu 2012. aasta eelarves ette nähtud; märgib, et teatavatele eksporditoetuse eelarveridadele on antud negatiivse prioriteedi staatus; on otsustanud hoolikalt kaaluda, millises ulatuses tuleks neid eelarveridu vähendada, et vahendit oleks võimalik vajaduse korral siiski kasutada vastavalt eksporditoetusi käsitlevale kehtivale korrale;

41. näeb ette samaväärses mahus jätkuva toetuse programmile LIFE+, millega antakse selge prioriteet keskkonna- ja kliimameetmete projektidele, toetades jätkusuutliku ja ressursitõhusama majanduse arendamist ning ökosüsteemide kaitset, säilitamist ja taastamist; tuletab veel kord meelde, et keskkonnaprobleemid ja nende lahendused ei sõltu riigipiiridest, mistõttu on selle küsimusega tegelemine ELi tasandil iseenesestmõistetav; kutsub sellega seoses liikmesriike üles ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist oluliselt parandama;

42. toonitab, et ühine kalanduspoliitika on ELi jaoks jätkuvalt tähtis poliitiline prioriteet ja poliitika eelseisvat reformimist silmas pidades säilitab selle assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel; on seisukohal, et integreeritud merenduspoliitikat ei tohiks rahastada muude kalandusmeetmete ega rubriigi 2 programmide arvelt; peab kalavarude tõhusat majandamist kalavarude säilitamisel ja ülepüügi takistamisel võtmeküsimuseks;

Alamrubriik 3a

43. märgib, et nõukogu on kulukohustuste assigneeringuid kärpinud 2013. aasta eelarveprojektiga võrreldes 15 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 51 miljoni euro võrra; märgib, et need summad on seega 1,07% eelarveprojektist ja 15,5% komisjoni koostatud algsest finantsplaneeringust väiksemad;

44. ei nõustu kärbetega, mida nõukogu tegi järgmiste valdkondade maksete assigneeringutes: Euroopa Tagasipöördumisfond (-18 miljonit eurot), Euroopa Pagulasfond (-1,8 miljonit eurot), Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (-3,2 miljonit eurot) ning põhiõigused ja kodakondsus (-1 miljonit eurot); on otsustanud seetõttu taastada vastavate eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

45. ei kiida heaks nõukogu ühepoolset otsust muuta Schengeni hindamismehhanismi ettepaneku õiguslikku alust ning kohaldada seadusandliku tavamenetluse asemel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 70; toetab esimeeste konverentsi otsust peatada nõukoguga 2013. aasta eelarve vallas sisejulgeoleku küsimustes koostöö tegemine; kinnitab seetõttu oma kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni seisukohta, et sisejulgeolekut puudutavad jaotise 18 teatavate eelarveridade (kulukohustuste ja maksete) assigneeringud tuleks reservi paigutada ja hoida neid reservis seni, kuni Schengeni ala juhtimise õigusaktide osas on saavutatud rahuldavad tulemused; märgib, et reservi ei tohiks kohaldada alamrubriigi 3a alla kuuluvate ametite suhtes, et nende tööd mitte ohtu seada;

46. rõhutab, et vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise programm (DAPHNE) täidab ELis naiste-, noorte- ja lastevastase vägivalla kaotamisel olulist rolli, seda eelkõige praegust kriisi arvestades; märgib ära programmi DAPHNE mõõdetavad tulemused ning selle mõju poliitika muutumisele liikmesriikides; suurendab seetõttu selle maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes;

Alamrubriik 3b

47. avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu vähendab juba eelarveprojektis kavandatud kärbetele vaatamata alamrubriigi 3b assigneeringuid veelgi nii kulukohustuste kui maksete osas ligikaudu 9,5 miljoni euro võrra; kavatseb üldise lähenemisviisina tühistada kõik nõukogu tehtud kärped, et tagada selle alamrubriigi käimasolevate programmide ja meetmete nõuetekohane täitmine;

48. kordab, et noorte eurooplaste hulgas aktiivse kodaniku, solidaarsus- ja sallivustunde edendamine on väga oluline selleks, et Euroopa saaks kasutada ära ajaloo kõige kõrgemini haritud põlvkonna andeid; rõhutab vajadust ergutada järgmise põlvkonna hulgas kultuurideülest teabevahetust ja ELi kodakondsust; on seetõttu otsustanud suurendada programmi „Aktiivsed noored” rahastamist eelarveprojektiga võrreldes, eriti arvestades selle programmi head täitmismäära mitmel järjestikusel aastal;

49. on seisukohal, et 2013. aastat kui Euroopa kodanike aastat käsitlev teabekampaania ja sellega seotud teavitustegevus nõuavad piisavaid assigneeringuid, et kaasata kodanikud nõuetekohaselt Euroopa projekti ning edendada dialoogi ELi küsimustes; taunib asjaolu, et komisjoni kavandatud eelarve on kõige väiksem Euroopa aastale kunagi eraldatud eelarve, ja otsustab vastava eelarverea assigneeringuid suurendada;

50. toetab eduka ettevalmistava tegevuse „Euroopa partnerlused spordi valdkonnas” jätkamist, arvestades Lissaboni lepinguga liidule antud uusi pädevusi spordi valdkonnas ja pöörates erilist tähelepanu rohujuure tasandi spordile ja massispordile, edendades ausaid spordivõistlusi, võideldes võistluste tulemustes kokkuleppimise vastu ja kaitstes sportlaste füüsilist ja vaimset puutumatust;

Rubriik 4

51. toonitab, et nõukogu poolt rubriigis 4 tehtud maksete kärped (-1 miljardit eurot ehk -14,1% eelarveprojektiga võrreldes) moodustavad ligikaudu 20% kõigis rubriikides tehtud kärbetest kokku; on seisukohal, et nii ulatuslikud kärped ei võimaldaks liidul täita endale rahvusvaheliselt võetud kohustusi; märgib, et komisjoni ettepanek ületas ainult veidi 2012. aasta eelarves sisalduvat summat ja seda oli finantsplaneeringuga võrreldes niigi tugevalt kärbitud; otsustab taastada nii kulukohustuste kui maksete assigneeringud enamusel eelarveridadel eelarveprojektis kavandatud tasemel;

52. on siiski seisukohal, et leppida võib kulukohustuste mõningase vähendamisega eelarveprojektiga võrreldes mõnel eelarvereal, nagu makromajanduslik finantsabi, liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides tolli ja maksustamise valdkonnas ning koostöö Gröönimaaga;

53. teeb ettepaneku suurendada vähesel määral kulukohustuste ja maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes eelarveridadel, mis on seotud geograafilise arengukoostöö, valimiste vaatlusmissioonide ning ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondiga; rõhutab, et see peaks vältima ELi täiendavat kõrvalekaldumist oma kindlatest kohustustest arengukoostöö rahastamise osas;

54. juhib tähelepanu sellele, et vastavalt komisjoni ja UNRWA allkirjastatud deklaratsioonile ELi toetuse kohta UNRWA-le (2011–2013) on ELi iga-aastase osamakse aluseks 2011. aasta eraldised Palestiinale (300 miljonit eurot) ning selle võrdlussumma vähendamisel oleks kaasmõju UNRWA eraldisele; on seisukohal, et suuremate rahaliste vahendite eraldamine Palestiinale ja UNRWA-le on ülioluline selle tagamiseks, et UNRWA-le antaks vahendid, mida ta vajab oluliste teenuste osutamiseks, mille jaoks talle on antud ÜRO Peaassamblee mandaat, ning selleks, et kaitsta pagulaste turvalisust ja elatist piirkonnas valitsevat ebastabiilsust arvestades;

55. peab vajalikuks ka assigneeringute suurendamist Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks, et tagada ELi jätkuv rahaline toetus Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni ja kultuuripärandit käsitleva tehnilise komitee tegevusele;

56. loob eraldi eelarveread kõigi ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide ja ELi eriesindajate jaoks erinevates geograafilistes piirkondades, nagu finantsmääruse reformimisel soovitati, mis annab läbipaistvama ja täielikuma ülevaate selle poliitika kohaselt teostatavatest missioonidest;

Rubriik 5

57. võtab teadmiseks nõukogu seisukoha vähendada komisjoni ettepanekut rubriigi 5 (kõik jaod) osas kokku 146 miljoni euro võrra, vaatamata institutsioonide eelarvestuses ja eelarveprojektis väljendatud püüdlustele konsolideerida halduseelarve majanduslike ja eelarveliste piirangute ajal;

58. toonitab eriti, et enamus institutsioone, sh parlament ja komisjon, täitis ja isegi ületas võetud kohustuse piirata oma halduseelarve kasvu tasemele, mis jääb alla oodatava inflatsioonimäära; avaldab tehtud pingutuste üle heameelt ja määrab rubriigi 5 kulukohustusteks kokku 8,50687 miljardit eurot, millest 4,96737 miljardit eurot on komisjoni assigneeringud;

59. märgib ühtlasi, et nõukogu tehtud kärped tulenevad 2011. aasta palkade 1,7%-lise korrigeerimise eelarvesse kandmata jätmisest, mitme institutsiooni ja teenistuse kindlamääralise vähenduse suurendamisest ning muudest kärbetest halduskulude mõnes punktis, ning peab selliseid kärpeid halvasti põhjendatuks, mille eesmärk on lihtsalt halduskulude külmutamine nominaalväärtuses, vaatamata eeskirjadest tulenevatele ja lepingulistele kohustustele ning ELi uutele pädevustele ja ülesannetele;

60. on seisukohal, et eelkõige kindla vähendusmäära tõstmine, mille eesmärk on suurendada assigneeringuteta ametikohtade arvu institutsioonides, kajastab konservatiivset lähenemist, mis mõjutab otseselt võimalusi parandada eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud ametikohtade loetelude täitmismäärasid; toonitab, et arvestades ametikohtade loetelu kärpimist, millega automaatselt kaasneb töökohtade täitmismäära paranemine, on selline lähenemine veelgi kahjulikum ning nende ametikohtade rahastamist ei tuleks pidada kohandatavaks muutujaks halduseelarve nominaalse külmutamise või muu eelnevalt kindlaks määratud summa saavutamise eesmärgil;

61. otsustab kõigi institutsioonide (k.a Euroopa Koolid) osas peale nõukogu taastada (Euroopa Kohtu osas lisada) 2013. aasta eelarves reservi mahus, mis vastab 2011. aasta palkade 1,7%-lisele korrigeerimisele, kuni kohus teeb otsuse; toonitab, et see on usaldusväärne eelarvestamine, arvestades tõenäosust, et kohus teeb otsuse komisjoni kasuks, ja hoiatab nõukogu, et sellisel juhul peavad eelarvepädevad institutsioonid võtma arvesse kohtuotsuse tagasiulatuvat mõju ka 2011. ja 2012. aasta osas, kaasa arvatud viivist;

62. tühistab ühtlasi nõukogu tehtud muud kärped teatud halduskulude osas, eelkõige komisjoni IKT-seadmete ja -teenuste ning mõne büroo osas;

63. võtab teadmiseks, et nõukogu nõustus komisjoni ametikohtade loetelu kavandatava 1%-lise vähendamisega, eelkõige haldustoe, eelarve haldamise ja pettusevastase võitluse valdkonnas;

64. taastab või säilitab komisjoni ja osaliselt muude institutsioonide taotletud ametikohad juhtumipõhise lähenemise kohaselt ja nõuab 2018. aastaks põhjaliku mõjuhinnangu tegemist ametikohtade kavandatava vähendamise kohta, võttes muu hulgas täielikult arvesse liidu juriidilisi kohustusi ja institutsioonide uusi pädevusi ja ülesandeid, mis tulenevad aluslepingutest;

65. avaldab heameelt eelarveprojektis esitatud teabe üle valdkondade kohta, kus töötajate arvu suurendatakse, nagu majanduse juhtimine Euroopas, ühtne turg ning turvalisus ja õigus, kuid märgib murelikult, et töötajate arvu vähendatakse komisjoni muudes peadirektoraatides, nagu ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, konkurentsi peadirektoraat, liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Eurostat, kuigi nende panus ELi prioriteetide saavutamisse on suur; tunneb samuti muret selle üle, et ametikohtade vähendamine haldustoe, eelarvehalduse ja pettusevastase võitluse valdkondades võib avaldada kahjulikku mõju ELi meetmete ja programmide kiirele, korrapärasele ja mõjusale täitmisele, eriti ajal, mil ELi pädevused pidevalt suurenevad ja üks uus liikmesriik ühineb liiduga;

66. palub seetõttu komisjonil lisada iga-aastasesse personalivajaduste läbivaatamise aruandesse koondhinnangu peadirektoraatide ja teenistuste kaupa, võttes arvesse eelkõige nende suurust ja töökoormust, ning ametikohtade liikide kaupa, nagu on esitatud selles personalivajaduste aruandes (poliitika kujundamine, programmide juhtimine, haldustugi, eelarvehaldus ja pettusevastane tegevus, keeleteenused jne);

67. taunib nõukogu tehtud kärpeid haldustoe ja teadusuuringute toetamise eelarveridadel (kaasa arvatud rakendusametid) kokku 6,6% kulukohustuste ja maksete assigneeringute osas (-71,8 miljonit eurot) eelarveprojektiga võrreldes, kusjuures suurimad kärped puudutavad alamrubriiki 1b (-23,7%) ja rubriiki 4 (-13,2%); toonitab, et see tooks kaasa 5,5%-lise kärpimise 2012. aasta sarnaste assigneeringutega võrreldes, vaatamata eelarveprojektis juba kavandatud kokkuhoiule, ja seetõttu mõjutaks see tõenäoliselt nendega seotud mitmeaastaste programmide eelarve täitmise kiirust ja kvaliteeti; toonitab ühtlasi, et konkreetse programmi haldustoe eelarveridade kärpimine tegevuskulusid suurendamata tähendaks kogu selle programmi kaasotsustamisega paketi muutmist; otsustab seetõttu taastada eelarveprojekti nende ridade osas;

68. paigutab ühtlasi osa mõne eelarverea vahendeid konkreetse teabe saamise eesmärgil reservi;

Ametid

69. kinnitab põhimõtteliselt komisjoni hinnangu ametite eelarve- ja personalivajaduste kohta ja märgib, et komisjon on ametite esialgseid taotlusi niigi märkimisväärselt kärpinud ja kohaldanud eelarveprojektis ka nende suhtes 1%-list personali vähendamist;

70. on seetõttu seisukohal, et nõukogu poolt välja pakutud täiendavad kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase töö ega võimaldaks neil täita neile seadusandja poolt määratud ülesandeid; lükkab tagasi nõukogu horisontaalse lähenemise ametite assigneeringute kärpimisele, kuna ametite vajadusi tuleks hinnata individuaalselt; kutsub komisjoni samuti üles selgitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks ametite osas välja võimalikud valdkonnad, mille töö kattub või mille lisandväärtus on väike, eesmärgiga muuta ametite töö sujuvamaks;

71. otsustab suurendada kolme finantsjärelevalveasutuse 2013. aasta eelarve assigneeringuid; usub, et need assigneeringud peaksid kajastama vajadust täita nõutud ülesandeid, kuna võetakse vastu rohkem määrusi, otsuseid ja direktiive, et saada üle praegusest finants- ja majanduskriisist, mis on tugevalt seotud finantssektori stabiilsusega;

72. ei saa nõustuda kärbetega, mida nõukogu tegi alamrubriigi 3a alla kuuluvate ametite puhul ja mis tähendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute vähendamist 2,8 miljoni euro võrra, sest ametite assigneeringud moodustavad alamrubriigi 3a assigneeringutest 18% ja nõukogu kärbe avaldaks sellele alamrubriigile ebaproportsionaalset mõju; kavatseb seetõttu taastada eelarveprojekti, sest selles tundub valitsevat assigneeringute vahel tasakaal;

73. on teadlik, et teatavad ametid (nagu Europol, EASA, ACER) peavad täitma 2013. aastal täiendavaid ülesandeid, mida ei pruugi olla kajastatud 2013. aastaks eraldatud eelarves või ametikohtade loetelus; nõuab, et komisjon esitaks vajaduse korral õigeaegselt vastava ameti jaoks paranduseelarve; loodab, et komisjon esitab lisaks uue finantsselgituse, kui parlament ja nõukogu on seadusandliku menetluse ameti volituste laiendamiseks lõpule viinud; on teadlik, et selline laiendamine võib nõuda täiendavaid vahendeid, mille osas eelarvepädevad institutsioonid peavad kokku leppima;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

74. olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning arvestades käimasolevate projektide ja meetmete edukust ning jättes välja algatused, millel juba on kehtiv õiguslik alus, ning võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni hinnangut projektide rakendatavuse kohta, otsustab võtta vastu piiratud arvul katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid sisaldava kompromisspaketi, arvestades ühtlasi piiratud kasutatavat varu, eriti alamrubriikides 1a ja 3b;

Muud jaod

75. tunneb muret nõukogu seisukoha üle kohaldada kõigi ELi institutsioonide suhtes nominaalset külmutamist; on seisukohal, et iga institutsiooni tuleks käsitleda individuaalselt, võttes arvesse iga institutsiooni vajadusi ja konkreetset olukorda;

76. avaldab heameelt institutsioonide pingutuste üle täiendavate kokkuhoiuvõimaluste otsimisel ja eelarve piiramisel; toonitab asjaolu, et nende 2013. aasta eelarved sisaldavad Horvaatia ühinemisega kaasnevaid kulusid ja 1,7%-list palkade korrigeerimist; toonitab samas, et Horvaatia ühinemisega kaasnevaid kulusid ei tuleks käsitleda eelarve kasvuna, vaid uue liikmesriigi ELiga ühinemise õigustatud rahastamisena;

77. toonitab, et institutsioonides 2012. aasta kevadest sügiseni saavutatud täiendava kokkuhoiu tulemusel on assigneeringud praegu väga madalal tasemel; tunneb muret selle üle, et juriidilistest kohustustest tulenevate võimalike vältimatute kulude katmiseks varud peaaegu puuduvad;

78. on seisukohal, et eelarvepädevad institutsioonid peaksid tagama sellise assigneeringute taseme, millega tagatakse institutsioonide tõrgeteta toimimine, juriidiliste kohustuste täitmine ning kõrgetasemeline haldus ELi kodanike teenimiseks;

I jagu – Euroopa Parlament

Üldine raamistik

79. tuletab meelde oma nõuet 2013. aasta eelarvestuse vastuvõtmisel[7], et eelarvekontroll peab olema range ning eelarvemenetluse käigus tuleb välja selgitada täiendavad kokkuhoiuvõimalused;

80. väljendab heameelt 26. septembri 2012. aasta lepituskohtumisel juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud kokkuleppe üle; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi 2013. aasta eelarve üldmaht on 1 750 463 939 eurot, seega on netovähendus 2012. aasta veebruaris esitatud esialgse eelarvestuse projektiga võrreldes 18,3 miljonit eurot;

81. juhib tähelepanu sellele, et parlamendi 2013. aasta eelarve on koos Horvaatia ühinemise kuludega 1,9% suurem kui 2012. aasta eelarve; toonitab, et praegust 1,9%-list inflatsioonimäära arvestades on seega tegemist tegevuseelarve tegeliku vähenemisega, vaatamata hiljuti lisandunud pädevustele, uutele ametikohtadele ja meetmetele, Horvaatia ühinemise rahastamisele ja 2014. aasta valimisteks valmistumise kuludele;

82. kiidab heaks eelarvestuse kohandamise järgmiselt:

     –   vähendada ettenägematute kulude reservi assigneeringuid;

     –   anda turvateenuste osutamine üle institutsiooni kooseisulistele töötajatele eelarvet mõjutamata;

     –   jätkata IKT ülesannete üleandmist koosseisulistele töötajatele ning luua sellega seoses ametikohtade loetelus eelarvet mõjutamata (kokkuhoiuga tasakaalustades) 30 uut ametikohta;

     –   korrigeerida Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni assigneeringuid;

83. ühtlasi vähendatakse Euroopa Ajaloo Maja assigneeringuid 5,3 miljoni euro võrra;

84. tunnistades keerulist majandusolukorda kõikjal ELis, tuletab lisaks meelde tehtud otsust jätta parlamendiliikmete hüvitised praeguse koosseisu ametiaja lõpuni indekseerimata, rõhutab et töötajate lähetushüvitisi ei ole indekseeritud alates 2007. aastast ja kinnitab resolutsioonis 2012. aasta eelarve kohta[8] tehtud otsust vähendada kõiki reisimisega seotud eelarveridu;

85. väljendab heameelt parlamendi 2011. aasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandes ning peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes sisaldunud teabe ja analüüside üle seoses 2011. aastal alakasutatud eelarveridadega ja nõuab samalaadset uut objektiivset analüüsi 2012. aasta eelarve kohta, et teha hõlpsamalt kindlaks võimalik tulevane kokkuhoid, mis tuleb vajaduse korral tasakaalustada investeeringutega ja mis on kasulik parlamendi nõuetekohaseks ja sujuvaks toimimiseks;

Parlamendi töökord

86. usub, et nagu igal otseselt valitud parlamendil, peaks ka Euroopa Parlamendil olema õigus otsustada oma asukoha ja töökoha korralduse üle;

87. deklareerib seetõttu, et parlamendi asukoha ning liikmete ja ametnike töökohtade üle peaks otsustama parlament ise;

88. nõuab tungivalt, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid (nõukogu ja parlament) tõstataksid – selleks, et saavutada rahalist kokkuhoidu ning propageerida säästvamat kliima- ja keskkonnasõbralikku lahendust – üheainsa asukoha ning parlamendi liikmete ja ametnike töökohtade küsimuse eelseisvatel läbirääkimistel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle aastateks 2014–2020;

89. nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid parlamendi asukoha ja töökohtade küsimuse läbi aluslepingu järgmise läbivaatamise käigus, muutes protokolli nr 6;

90. kutsub nõukogu üles alustama seni koos parlamendiga tegevuskava väljatöötamist üheainsa asukoha ning parlamendi töökohtade tõhusama kasutamise suunas, võttes arvesse konkreetseid ajakohaseid andmeid, milles tuuakse üksikasjalikult välja iga töökoha kulud ja töötajate töötingimused ning majanduslikud, ühiskondlikud ja keskkonnategurid ning mis esitatakse aruandes 30. juuniks 2013;

91. esitab soovituse, et Luksemburgi ametivõimude ja parlamendi vaheline kokkulepe Luxembourgis asuvate töötajate arvu kohta tuleks läbi vaadata, võttes arvesse parlamendi vajaduste läbivaatamist;

Ühine töörühm

92. väljendab heameelt parlamendi eelarvet käsitleva juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma loomise üle; toetab eriti võrdlusuuringu alustamist, mille käigus võrreldakse parlamendi eelarvet USA Kongressi eelarve ja liikmesriikide parlamentide valimi eelarvetega; tuletab meelde, et see uuring peaks plaanikohaselt valmima 2012. aasta lõpuks; sellest uuringust oodatakse pikaajalist kokkuhoidu Euroopa Parlamendi eelarves ja ideid tõhususe parandamiseks 2013. ja sellele järgnevatel aastatel;

93. on seisukohal, et ühine töörühm peaks kajastama demokraatlikku tasakaalu parlamendis; usub, et ühine töörühm peaks kaaluma muu hulgas täiendavaid alternatiive seoses parlamendiliikmete registreerimise büroo lahtiolekuaegadega ning meetmeid odavamate ja keskkonnasäästlikumate transpordiliikide kasutamise ergutamiseks; kutsub töörühma lisaks üles andma aru eelarvekomisjonile ja juhatusele, et saavutada parlamendi eelarves keskmise kestusega ja pikaajalist struktuurilist ja organisatsioonilist kokkuhoidu;

94. avaldab heameelt ühise töörühma ettepaneku üle sulgeda parlamendiliikmete registreerimise büroo valimisringkondades tehtavaks tööks ette nähtud (siniste) nädalate reedel;

95. kutsub juhatust üles rakendama viivitamatult ühises töörühmas kokku lepitud kokkuhoidu puudutavaid ettepanekuid;

Sõidukulud

96. väljendab heameelt pingutuste üle leida täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi parlamendiliikmete ja töötajate sõidukulude osas; võtab teadmiseks töötajate lähetushüvitiste osas saavutatud kokkuhoiu; märgib, et vastavat eelarverida vähendati 2012. aastal ja see kokkuhoid saavutati parema halduse, videokonverentside kasutamise ja lähetuste arvu vähendamisega;

97. kutsub administratsiooni üles hindama arenguid odavsõitude turul, hoidma end kursis uute arengutega turul ja kasutama ära kõiki kokkuhoiuvõimalusi; kutsub administratsiooni ühtlasi üles võimaldama ja soodustama odavlennupiletite kasutamist ning paindliku turistiklassi piletite ostmist; arvab, et uurida tuleks lisameetmeid, et vähendada parlamendiliikmete poolt ostetavate äriklassi piletite arvu;

Infotehnoloogia/sõidud

98. märgib, et 2011. aastal saavutati sagedasema (+56,6%) videokonverentside pidamisega sõidukulude osas hinnanguliselt 1,4 miljoni euro suurune kokkuhoid; on seisukohal, et lähetuskulusid võib veelgi kokku hoida lähetuste järk-järgulise videokonverentsidega asendamisega, mis ühtlasi vähendab parlamendi CO2-jalajälge; soovib seetõttu, et parlamendi administratsioon esitaks hiljemalt 2013. aasta veebruariks täiendavate videokonverentsiseadmete vajadust käsitleva analüüsi tulemused;

Hooned

99. usub läbipaistvusse otsuste tegemisel ja nõuab seda kinnisvarapoliitikat käsitlevate otsuste tegemisel tihedas ja avatud koostöös eelarvekomisjoniga;

100.    nõuab õigeaegset teavet peasekretäri järelduste kohta, mis puudutavad renoveerimistöid ja nende ajakava ning büroode ümberkolimist eelseisvatel aastatel; toonitab nõuetekohase kavandamise tähtsust ja seda, et assigneeringud tuleb kanda eelarvesse asjakohases etapis;

Kirjalik tõlge

101.    kordab, et kokkuhoid kirjaliku tõlke pealt ei tohiks seada ohtu mitmekeelsust; juhib tähelepanu asjaolule, et tagada tuleb kirjalike tõlgete ning asjaomaste teenistuste töötingimuste kvaliteet;

IV jagu – Euroopa Kohus

102.    märgib, et vaatamata suurtele struktuurimuutustele ja kohtuasjade pidevale lisandumisele on kohtu tegevuseelarve kasv piiratud 1,56%-ga (lisaks Horvaatia ühinemisest tulenevale 1,49%-le);

103.    taastab seetõttu kirjaliku tõlke assigneeringud, et vältida menetluste venimist, ja infotehnoloogiavahendite assigneeringud, nagu audiitorid soovitasid;

104.    taastab osaliselt hüvitised ja kehtestab kindlaks vähendusmääraks 4,5%, et kohus saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; taastab osaliselt ka hoolduse ja energiaga seotud assigneeringud;

105.    toetab Euroopa Kohtu põhikirja käimasolevat läbivaatamist ja võtab endale kohustuse menetleda viivitamatult iga selle teemaga seotud paranduseelarvet;

V jagu – Kontrollikoda

106.    märgib, et kontrollikoda vähendab oma ametikohtade loetelu 2013. aastal 9 koha võrra; taastab seetõttu algse kindla vähendusmäära 1,8%, et mitte seada ohtu kontrollikoja strateegia järgimist ja kavandatud auditiaruannete esitamist; taastab ühtlasi Horvaatia ühinemisega seotud töölevõtmise assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

107.    taastab osaliselt töötasud ja hüvitised, et kohaldada kindlat vähendusmäära 5,5%, mis ikkagi tähendab praeguse täitmismäära vähendamist; taastab osaliselt muud nõukogu tehtud meelevaldsed kärped, nagu Euroopa Liidu Teatajaga seotud kulud ja tegevuskulud, nt suuline tõlge, mida 2012. aastal juba kärbiti 2009. aasta eelarve täitmise tasemele;

108.    taastab täies mahus assigneeringud iga-aastaste rendimaksete tegemiseks, mis on seotud kehtivatest lepingutest tulenevate juriidiliste kohustustega ja mille suhtes kohaldatakse Belgia inflatsioonimäärast sõltuvat iga-aastast indekseerimist;

VII jagu – Regioonide Komitee

109.    taastab osaliselt Regioonide Komitee assigneeringud, et komitee saaks täita oma õiguslikke ja eeskirjadejärgseid kohustusi, mis tulenevad iga-aastastest rendimaksetest ja töötajate palkadest; märgib, et nõukogu tehtud suur kärbe töötasude ja hüvitiste osas tähendaks selle institutsiooni 1%-lise personali vähendamise kahekordset kohaldamist (eelarveprojekt juba sisaldab kärbet);

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

110.    võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani eelarve suurendamise 3,49% võrra; märgib, et osa kasvust on seotud vältimatute rendikuludega; taastab assigneeringud töötasude ja hüvitiste osas, mis on vajalik varem täitmata ametikohtade täitmisest tulenevalt;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

111.    taastab Euroopa Andmekaitseinspektori eelarve täies mahus; märgib, et see kasv vastab prognoositud inflatsioonimäärale; taastab eelkõige kaks uut ametikohta ja vastavad assigneeringud, mis on ette nähtud institutsiooni põhitegevuseks;

X jagu – Euroopa välisteenistus

112.    märgib, et Euroopa välisteenistus on kasvuetapis olev suhteliselt uus institutsioon ja selle võrgustikku on endiselt vaja tugevdada, et täita ELi poliitilised prioriteedid, ka on välisteenistus ELi institutsioonide seas oma 141 delegatsiooniga ainulaadselt mõjutatud inflatsioonist kolmandates riikides ja vahetuskursi kõikumistest;

113.    väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on külmutanud 2013. aasta osas paljude eelarveridade assigneeringud nominaalväärtuses ja teinud muudel ridadel sihtotstarbelisi kärpeid, millest tulenev kokkuhoid võib ulatuda 1,3%-ni teenistuse 2012. aasta eelarvest;

114.    märgib, et Euroopa välisteenistus piirab oma kulusid, sest 2013. aastaks ei ole teenistuse ametikohtade loetelus ette nähtud ühtegi uut ametikohta;

115.    toonitab asjaolu, et Euroopa välisteenistuse eelarves ette nähtud kasv on vajalik selleks, et kanda eeskirjadest tulenevad personaliga seotud kulud ja täita muud juriidilised kohustused ning vastata poliitilistele ootustele, et välisteenistus oleks kohal esmase tähtsusega riikides;

116.    lükkab seetõttu tagasi nõukogu otsuse külmutada Euroopa välisteenistuse eelarve nominaalväärtuses 2012. aasta tasemel ja teeb ettepaneku piisavaks kasvuks üldist finantstausta arvestades;

117.    tühistab nõukogu tehtud kärped, mis sunniksid vähendama ametnike arvu ja oleksid vastuolus jõupingutustega, mida on tehtud alates Euroopa välisteenistuse loomisest, et võtta tööle ja paigutada ümber töötajaid suurenenud teenistusnõuete täitmise eesmärgil;

118.    taastab assigneeringud, mis on vajalikud kehtivate rendilepingute ja komisjoni ning nõukoguga sõlmitud teenustasandi kokkulepete täitmiseks ja iganenud ning kattuvate infotehnoloogiasüsteemide järk-järguliseks väljavahetamiseks ja üksteisega kooskõlla viimiseks;

0

0 0

119.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide parlamentidele.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (12.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Anneli Jäätteenmäki

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et kuna ELi eelarve suhtes ei saa teha erandit kõigi liikmesriikide eelarvete suhtes kehtivast eelarvedistsipliinist, ei tohi seda teha läbivate kärbetena, nagu otsustas nõukogu; on arvamusel, et pingutused optimeerida välissuhete eelarvet peaksid peamiselt tõhususe suurendamiseks keskenduma koostoime leidmisele ja juhtimiskorralduse parandamisele; rõhutab, et ELi elutähtsaid välispoliitilisi huve ei tohi ohtu seada;

2.  rõhutab, et Euroopa Liidul kui ülemaailmsel tegevjõul on kohustus edendada kogu maailmas rahu ja stabiilsust, majandusarengut ning lugupidamist põhiväärtuste ja inimõiguste vastu;

3.  tuletab meelde, et andis kriitilise hinnangu[1]juba komisjoni esitatud eelarveprojektile, milles ei võetud piisavalt arvesse liidu poliitilisi prioriteete välissuhete valdkonnas; on seepärast kindlalt seisukohal, et ELi eelarves tuleb ette näha vajalikud vahendid poliitiliste prioriteetide jaoks, sealhulgas kasutades kõiki 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21 kuni 23 ja punktis 27 ette nähtud vahendeid;

4.  avaldab sellega seoses kahetsust, et nõukogu seisukoht on vähendada rubriigis 4 kulukohustusi 171,7 miljoni euro võrra ja makseid 1034,3 miljoni euro võrra;

5.  kordab taas, et ida- ja lõunanaabrid ja eriti areng Vahemere lõunapiirkonna riikides pärast araabia kevadet jäävad prioriteetseks ning et eelarveprojekt on piisav alus naabrus- ja partnerlusinstrumendile, mis rajaneb põhimõttel, et toetus oleneb tehtud edusammudest, ning tagab ELile tõhusa ja ambitsioonika rolli; peab oluliseks ELi toetust ja tagatisi projektidele, mida rahastatakse Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga mikrokrediidi programmidest, arvestades nende projektide positiivset mõju jätkusuutlikule ja kohalikule arengule nendes riikides;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu pakutud kärped mitmeaastaste programmide (DCI, IPA, ENPI, EIDHR, IFS, ICI) halduskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringute osas võivad seada ohtu nende programmide hea rakendamise;

7.  rõhutab, et püüdlused saavutada Lähis-Idas rahu ja poliitiline stabiilsus on ELi välispoliitikas keskse tähtsusega; kordab seetõttu oma nõuet kavandada pikaajalised abiprogrammid ja piisav rahaline toetus ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas, Palestiinale ja rahuprotsessile; toonitab, et parlamendi suurest pühendumisest tulenevalt on ELi iga-aastane toetus ulatunud viimastel aastatel vähemalt 300 miljoni euroni, ja tuletab meelde, et eelarvepädevad institutsioonid nõustusid eelarvet käsitlenud lepitusmenetluse käigus 200 miljoni euro eraldamisega 2012. aastaks tingimusel, et 2011. aasta assigneeringuid suurendatakse 100 miljoni euro võrra kasutamata assigneeringute arvel; on vastu põhimõttele anda abi üksikute lisarahataotluste põhjal, mis ei võimalda teha prognoose ega planeerida, ja nõuab sellega seoses rahastamiskohustust, milles kajastuvad tegelikud vajadused alates eelarveaasta algusest tagamaks, et EL saab tulemuslikult toetada jätkusuutlikku rahutagamist;

8.  on veendunud, et ELi abi peaks olema suunatud sellise arengu toetamisele, mis võimaldab muutuda ELi abist sõltumatuks, ning usub, et esmatähtsaks tuleks pidada projekte, mille ülesehitus ja väljavaated toetavad abisaavates riikides jätkusuutlikku majanduskasvu; rõhutab, kui oluline on kaasata ELi poolse abi osutamise kõikides etappides kodanikuühiskonda, et julgustada kohalike elanike kaasamist ja osalust;

9.  otsustab pärast põhjalikku katseprojektide lisandväärtuse analüüsi käivitada kaks katseprojekti „ELi demokraatlike osalejate ja nende partnerite mestimine Valgevenes” ja „Õigusriigipõhimõtte elluviimine” ning ettevalmistav meede rahuvahendamise suutlikkuse suurendamiseks;

10. väljendab taas muret asjaolu pärast, et ÜVJP ja eriti selle eelarve üle puudub parlamendi järelevalve; on eelarvepädeva institutsioonina arvamusel, et nõukogu otsuste põhjal läbi viidavate missioonide ja operatsioonide kohta on vaja selgemat ja üksikasjalikumat teavet; kiidab seetõttu heaks üksikasjalikuma eelarve liigenduse, olles kindel, et see meede ei kahjusta ÜVJP-lt nõutavat vajalikku paindlikkust ega reageerimisvõimet;

11. väljendab heameelt kulude kokkuhoiu üle, mille Euroopa välisteenistus 2012. aastal saavutas, ja selle suundumuse jätkumise üle 2013. aastal, ning võtab teadmiseks, et teenistus vajab käivitamisaega; on arvamusel, et hoolimata suurtest püsikuludest (peamiselt töötasud) peaks välisteenistus suurendama jõupingutusi eelarve tõhusaks haldamiseks; ei nõustu nõukogu otsusega külmutada välisteenistuse eelarve 2012. aasta tasemel (jättes isegi inflatsiooni arvesse võtmata) ning teeb ettepaneku suurendada seda piisaval määral;

12. julgustab ELi tegema eelarve tasandil koostööd asutustega, kes võitlevad soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise eest rahvusvahelisel tasandil, eriti soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega tegeleva ÜRO üksusega UN Women (ÜRO naised); ei nõustu sellega seoses assigneeringute vähendamisega soolisele võrdõiguslikkusele;

13. kahetseb eelkõige jätkuvat assigneeringute vähendamist arengukoostöö valdkonnas; ei mõista, kuidas see on kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega eraldada 2015. aastaks 0,7% RKTst aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2013. aasta eelarve projektis on arengukoostöö rahastamisvahendile ette nähtud kulukohustuste kogusumma suurenenud vähem kui prognoositav inflatsioonimäär ning arengukoostöö rahastamisvahendile kavandatud maksete summa on väiksem kui 2012. aastal; kutsub nõukogu üles tagama sidusama, realistlikuma ja paremini kavandatud lähenemise arengukoostöö rahastamisvahendi rahastamisele;

14. tuletab meelde, et stabiliseerimisvahend näeb ette rahalist toetust kriisiolukorras või kriisiolukorra tekkimise ohus siis, kui teistest liidu allikatest ei saa tagada õigeaegselt finantsabi; on seisukohal, et 2013. aasta stabiliseerimisvahendi eelarve kavatsetud kärpimine on ebaproportsionaalne ja vastuolus poliitiliste prioriteetidega ning jätab ebakindla poliitilise õhkkonna nii paljudes meie naaberpiirkondades kui ka kaugemal tähelepanuta.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (19.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Gay Mitchell

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ülemaailmsed arengualased jõupingutused 2013. aastal on otsustava tähtsusega selles suhtes, kas aastatuhande eesmärgid suudetakse ikkagi 2015. aastaks täita; tuletab nõukogule meelde ELi vastutust tema arenguriikidest partnerite ees ja selgeid kohustusi, mida ELi rahastajad nii individuaalselt kui ka kollektiivselt on võtnud arenguriikides vaesuse vastu võitlemiseks abi andmisel; kutsub liikmesriike seetõttu üles kehtestama komisjoni abiga kindlat tähtaega SKP-st 0,7% arenguabile eraldamise eesmärgi saavutamiseks;

2.  on kindlalt vastu nõukogu kavale vähendada arengukoostöö rahastamisvahendi kulukohustusi üle 50 miljoni euro ja makseid üle 150 miljoni euro võrra; on arvamusel, et ELi kui olulise ja usaldatava arengukoostöö partneri usaldusväärsuse tagamiseks on ülimalt tähtis, et arengule eraldataks piisavalt vahendeid, mis võimaldaksid ELil täita käimasolevate, vastastikku kokku lepitud mitmeaastaste programmide raames võetud kohustusi;

3.  rõhutab, et ELi piiratud abiraha tuleb kasutada võimalikult tulemuslikult; toonitab, et üldiselt peetakse ELi nüüd maailmas kõige tulemuslikuma ja läbipaistvama abi andjaks ning sellel on mõõdetavad ja märkimisväärsed käegakatsutavad tulemused miljonite arenguriikides elavate inimeste elukvaliteedi paranemise näol;

4.  on seisukohal, et oluline on suurendada eelarve paindlikkust, et liit suudaks edukalt toime tulla uute ülemaailmsete väljakutsetega; eelarve suurem paindlikkus on tõepoolest ülioluline, et parandada vahendite eraldamist koostööle ja arengule;

5.  on eriti mures kavandatud kärbete pärast toiduohutuse, tervishoiu ja hariduse vallas, mis on aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtsaimad valdkonnad; tuletab lisaks meelde, et struktuuriline sekkumine põllumajandusse, toiduohutusse ja toitumisse ning konkreetsed meetmed maade hõivamise kaotamiseks on väga olulised, et edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning hoida ära aastast aastasse korduvad toidukriisid ebasoodsates piirkondades nagu Sahel ja Aafrika Sarv;

6.  kordab taas, et liidu ja rahvusvahelisel tasandil on vaja kehtestada normid majandus- ja finantsinstitutsioonidele, et vähendada turgude ja hindade volatiilsust, eeskätt esmaste toiduainete osas, samuti on vaja võtta kasutusele mehhanismid, et maksustada lühiajaliste finantsspekulatsioonide tulu, ning suurendada jõupingutusi finants- ja maksuparadiiside süsteemi kaotamiseks;

7.  kordab oma kindlat veendumust, et kliimameetmete rahastamine peab arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava arengukoostöö suhtes olema uue ja täiendava iseloomuga; hoiatab, et kärbetega keskkonna ja loodusvarade jätkusuutliku majandamise rahastamises võib nõukogu seada ohtu ELi abi mitmetele tähtsatele kliimamuutuse vastu võitlemist ja energiale üldise juurdepääsu edendamist käsitlevatele algatustele, eelkõige ÜRO algatusele „Säästev energia kõigi jaoks” ja ELi enda ülemaailmsele kliimamuutuste liidule;

8.  hoiatab, et kavandatud kärped arenguriikide valitsusväliste osalejate ja kohalike asutuste rahastamises saadavad tugeva negatiivse signaali olukorras, kus EL peaks hoopis veel kord kinnitama oma toetust nendele osalejatele, kes annavad olulise panuse aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse 2015. aastaks kohalikul tasandil;

9.  mõistab, et ELil on vaja näidata oma toetust rahvastele ning demokraatiale üleminekule ELi lõunapoolsetes naaberriikides; rõhutab siiski, et see toetus ei tohiks tulla mitmeaastaste kohustuste arvelt, mida liit on võtnud arengukoostöö rahastamisvahendist abi saavate arenguriikide suhtes; rõhutab eriti, et nõukogu ei tundu kavandatud kärbete puhul Palestiina, Afganistani, Iraagi, Iraani ja Jeemeniga tehtavas koostöös arvestavat poliitilise reaalsusega ning ei tunnista ELi üliolulist rolli kõigi nende piirkondade pikaajalises stabiliseerumises ja arengus;

10. on vastu kavandatud kärbetele arengukoostöö rahastamisvahendi ja humanitaarabi halduskuludes; rõhutab, et piisav personal, tehniline abi, seire, hindamine ja audit on nii peakorteris kui ka välismaal asuvates ELi esindustes olulised vahendid kõige rangemate rakendamisstandardite säilitamisel, ning et kuigi kärped võivad anda lühiajalist säästu, kaasneb nendega tõsine oht, et väheneb ELi abi finantsjuhtimise kvaliteet.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michael Cashman, Véronique De Keyser, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Patrick Le Hyaric, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Jean Roatta, Birgit Schnieber-Jastram, Alf Svensson, Keith Taylor, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Isabella Lövin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

María Irigoyen Pérez, Claudiu Ciprian Tănăsescu

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (5.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Peter Šťastný

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et jätkuv eelarve arukas konsolideerimine toob tõenäoliselt kaasa 2013. aastal käsutada olevate eelarvevahendite nappuse; väljendab sellega seoses valmisolekut selgitada välja nii positiivsed kui negatiivsed prioriteedid, nagu nõutakse parlamendi raportis volituse kohta 2013. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks, millega edendatakse jätkusuutlikku majanduskasvu, võimaldades samas eelarve konsolideerimist;

2.  arvab, et välismõõde peab jääma strateegia „Euroopa 2020” kohaselt ELi eelarve peamiseks prioriteediks ning rahvusvahelisest kaubandusest tulenevat majanduskasvu eelarve III jao (komisjon) välissuhete jaotises 19 ja kaubanduse jaotises 20 tuleks toetada samavõrra kui muid rubriigi 1 kasvuallikaid;

3.  on seisukohal, et 2013. aasta eelarves tuleks veidi suurendada makromajandusliku finantsabi, väliskaubandussuhete, kaubandusabi ja arengukoostöö rahastamisvahendi rahastamist, eeldusel et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt peaksid eelarvepädevad institutsioonid kõigepealt proovima seda kasvu rahastada ümberjaotamise ja ümberpaigutamisega muudest väiksemat lisandväärtust andvatest kuluvaldkondadest; toonitab samas, et arengukoostöö rahastamisvahendi rahastamise kasv ei tohiks tulla arengufondide arvelt;

4.  toonitab eelarveprojekti käsitlevatele ettepanekutele vastates, et rahastamisvahendile koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ICI/ICI+) või arengumaadega koostööks (muu kui arenguabi) ette nähtud eelarveartikleid ei tohiks kärpida, selleks et hõlbustada nende eelarveridade sujuvat üleviimist laiema partnerlusinstrumendi alla alates 2014. aastast;

5.  toetab seda, et kaubandussuhete ja selle haldustoe eelarveridadele lisatakse 2013. aasta eelarves rahaline toetus ELi kaubanduspoliitika strateegia läbivaatamiseks kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja ajalise vahe vähendamiseks kaubandusläbirääkimiste lõpetamise ja sellele järgneva lepingule alla kirjutamise vahel;

6.  nõuab Euroopa VKEde rahvusvahelisemaks muutmise olemasolevate projektide laiendamist, et hõlmata uued prioriteetsed turud, kuni hinnatakse mitmes Aasia riigis juba tegutsevate keskuste kasutamist; ootab 2013. aasta jooksul täiendavate meetmete võtmist ELi 2012. aasta eelarvesse juba kuuluva ELi äriühingute koordineerimisplatvormi rakendamiseks;

7.  toetab ettevalmistava meetme „Euroopa – Vahemere piirkonna innovatiivsed ettevõtjad muutuste nimel” pikendamist 2013. aastasse ja Euroopa naabruspoliitikaga seotud eelarveridade üldist suurendamist tingimusel, et rahastamist kasutatakse jätkusuutliku majandusarengu edendamiseks, süvendatuks piirkondlikuks koostööks, tööpuuduse vähendamiseks ja elanikkonna kui terviku elatustaseme tõstmiseks;

8.  tunneb muret selle pärast, kas Euroopa Parlament ja kodanikuühiskond on suutelised teostama piisavat järelevalvet järjest keerulisemaks muutuvate ja sagenevate kahepoolsete ELi kaubandusläbirääkimiste üle ja toetab seetõttu ettepanekut alustada katseprojekti, millega luuakse katusorganisatsioon (Trade Watch), et koguda süsteemselt sõltumatuid analüütilisi andmeid, mida parlamendi liikmed vajavad selleks, et järgida parlamendi õigust anda ELi kaubanduslepingutele õigeaegne ja teadlik nõusolek;

9.  peab kahetsusväärseks komisjoni otsust mitte arvestada 2011. aasta eelarvemenetluse käigus väljendatud Euroopa Parlamendi sooviga edendada õiglast kaubandust, lisades eelarvevahendeid artikli 20 02 01 alamrubriiki „Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust osaleda maailma kaubandussüsteemis”, ja palub, et võetaks uuesti kasutusele meetmed, mille konkreetne eesmärk on edendada 2013. aasta eelarve raames õiglast kaubandust asjakohaste eelarvevahenditega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, María Auxiliadora Correa Zamora, Yannick Jadot, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Helmut Scholz, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Henri Weber, Iuliu Winkler, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Jörg Leichtfried, Emma McClarkin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jürgen Klute

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Ashley Fox

LÜHISELGITUS

Suurema osa ELi liikmesriikide praegusele majanduskliimale on iseloomulikud riiklikud kokkuhoiumeetmed, väike kasv, majanduslik surutis ja puudulik konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Sellises troostitus olukorras peab Euroopa Parlament vastutustundlikult toimima.

Parlament peaks 2013. aasta eelarve käsitlemisel püüdma mõista liikmesriikide eelarvepoliitikat, kuid ühtlasi peaks tal olema nägemus sellest, kuidas kasutada eelarvevahendeid ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks.

Järjestikustel märkimisväärse majanduskasvu aastatel keeldusid paljud liikmesriigid oma eelarveid konsolideerimast ja kulutasid liiga palju vahendeid mittesäästvale avalikule sektorile ning aitasid sellega kaasa majanduskriisi tekkele, mis endiselt Euroopas valitseb. See sundis liikmesriike tegema erakorralisi jõupingutusi riigivõla ja eelarvepuudujäägi vähendamiseks, muutes oma eelarvepoliitika ja rahanduse alused jätkusuutlikeks.

Euroopa Liidu avaliku sektori kulutuste suhtes peavad kehtima samad põhimõtted nagu liikmesriikide puhul. EL ei tohi kõrvale jääda vastutustundlike valitsuste ühistest jõupingutustest kogu Euroopas. Kui EL ei näita praeguse Euroopat enda haardes hoidva majanduskriisi tingimustes üles mõistmist ega austust, satuks EL kodanike silmis põlu alla.

ELi eelarve piirangud ja usaldusväärne finantsjuhtimine ei tähenda seda, et ELil ei oleks võimalik määrata kindlaks kulutuste prioriteete teatavates valdkondades või vahendeid tõhusamalt kulutada. Arvamuse koostaja on veendunud vajaduses eraldada vahendeid nendele programmidele, millest kodanikele tulenev kasu oleks suurim, st eelkõige programmidele, mis aitavad suurendada kasvu. Üksnes majanduskasvu abil on Euroopa võimeline praegusest kriisist ise välja rabelema ning looma kodanikele töökohti ja heaolu.

Seetõttu on väga oluline, et Euroopa Parlament suudaks tagada oma prioriteetide ja ideede lisamise 2013. aasta eelarvesse. Parlament peab esitama nõukogule selge eelarve, milles nõutakse eelarve külmutamist, suurendades kulutusi valdkondades, kus see on vajalik, ja vähendades seal, kus see ei ole. Üksnes eelarveprotsessi sellise käsitlemise korral võtab nõukogu Euroopa Parlamendi ideid arvesse. Parlament peab 2013. aasta eelarve käsitlemisel oma suhtumist muutma, kui tahame varem tehtud vigu vältida.

Seda silmas pidades tegi arvamuse koostaja majandus- ja rahanduskomisjoni peamise prioriteedina ettepaneku suurendada Euroopa järelevalveasutuste vahendeid. Mõjus finantsjärelevalve ja finantsturu stabiilsus on hästitoimiva Euroopa finantssektori jaoks olulise tähtsusega, et hoogustada majanduskasvu ning luua kodanikele töökohti ja heaolu.

Euroopa järelevalveasutuste eelarveridade vahendite suurendamist tuleks tasakaalustada majandus- ja rahanduskomisjoni pädevusvaldkonna teiste eelarveridade vastavate kärbete kaudu, et saavutada üldine eelarve külmutamine. Selgete prioriteetide kindlaks määramine aitaks eelarvekomisjonil koostada vastutustundliku ettepaneku ja esitada ühtlasi vastuvõetavad eelarve ettepanekud nõukogule.

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et Euroopat hoiab jätkuvalt enda võimuses majanduskriis, mille tulemuseks on paljudes liikmesriikides kokkuhoiumeetmed, millega kaasnevad avaliku sektori kulutuste vähendamine ja maksude suurendamine; rõhutab, et ELis tuleb suhtuda kulutustesse samasuguse vastutusega nagu seda nõutakse liikmesriikidelt;

2.  on arvamusel, et ELi eelarve on tõhus ja oluline vahend konkurentsi, majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks Euroopas; rõhutab seetõttu, et see on oluline majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamise vahend kogu ELis ajal, mil liikmesriigid teevad märkimisväärseid jõupingutusi avaliku sektori tulude ja kulude tasakaalustamiseks, et pöörduda riikide rahanduse valdkonnas tagasi säästvuse põhimõtte juurde;

3.  ergutab 2013. aasta eelarve käsitlemisel prioriteetide määramisele suunatud lähenemist, mille keskmeks on strateegiat „Euroopa 2020” toetava Euroopa lisaväärtuse loomine, üritades samas tasakaalustada eelarvevahendite suurendamised kärbetega;

4.  usub, et ELi eelarve peab olema vastavuses reformialaste jõupingutustega kogu Euroopa Liidu heaks, mis tähendab muu hulgas seda, et väiksema prioriteediga eelarveridade vahendeid tuleb vähendada või nende eraldamine järk-järgult lõpetada;

5.  on arvamusel, et ELi 2013. aasta eelarvele tuleks läheneda samamoodi nagu liikmesriikide eelarvetele ning selgelt peaks eelistama programme ja vahendeid, mis aitavad kaasa Euroopa Liidus jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”;

6.   peab tervitatavaks komisjoni eelistust panna erilist rõhku uuendusele, konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtadele, muutes alamrubriigi 1a (kuhu on koondatud olulisimad poliitikad nende valdkondade edendamiseks) oma eelarveprojekti enimeelistatud valdkonnaks;

7.  märgib, et Euroopa järelevalveasutustele on antud pikk nimekiri tähtsaid täiendavaid ülesandeid, millega seoses on vajalik eelarvevahendite suurendamine vastavas mahus, et need asutused saaksid neile antud järelevalve rolli täita;

8.  lükkab tagasi komisjoni ettepaneku kärpida Euroopa järelevalveasutuste eelarveid, seda eelkõige nende olulise rolli tõttu finantsturgude stabiilsuse edendamisel ja finantssüsteemidele majanduskasvu suurendamise võimaluse loomisel; on iseäranis mures nõukogu ettepanekute pärast täiendavate kärbete kohta, millega muudetaks Euroopa järelvalveasutustel oma kohustuste täitmine peaaegu võimatuks;

9.   on üllatunud, et nõukogu ei lähtu Euroopa järelvalveasutusi käsitlevates ettepanekutes tegelikest vajadustest vaid rakendab nende puhul lihtsalt mehhaanilise kärpimise skeemi, mida kohaldatakse ilma eristamata kõikide detsentraliseeritud asutuste suhtes;

10. rõhutab, et komisjoni ja nõukogu ettepanekud Euroopa järelvalveasutuste kärbete kohta on vastuolus mitte üksnes nende kujunemisjärgus asutuste ülesehituskava ning asutuste enda esitatud ja igakülgselt põhjendatud eelarveprojektidega, vaid ka parlamendi korduvate nõudmistega tagada nimetatud asutuste piisav rahastamine;

11. on arvamusel, et kui Euroopa järelevalveasutustele antakse tulevikus täiendavaid ülesandeid, tuleks ka õigusloomeprotsessi hilisemas etapis, enne kolmepoolseid läbirääkimisi, viia läbi üksikasjalik kulude hindamine, et Euroopa Parlamendi liikmed ja liikmesriigid saaksid ajakohastatud ja põhjaliku ülevaate nende poolt esitatud ettepanekutega kaasnevatest kuludest ja mõistaksid neid täielikult;

12. palub komisjonil uurida täiendavaid rahastamismudeleid, nagu nt valdkonna ettevõtete makstavate tasude mehhanismid, mille eesmärk on Euroopa järelevalveasutuste tugevdamine, et tagada nende sõltumatus ja objektiivsus, pidades silmas Euroopa järelvalveasutusi käsitlevate määruste artiklit 62; rõhutab, et iga selline mehhanism peab tagama Euroopa järelvalveasutuste puutumatuse finantssektori suhtes;

13. peab tervitatavaks komisjoni poolt kavandatavat ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi (EIP) assigneeringute suurendamist konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) raames kui olulist sammu õiges suunas, eriti mis puudutab rahastamisele juurdepääsu hõlbustamist VKEde jaoks; peab kahetsusväärseks nõukogu oluliselt väiksema ambitsioonikusega lähenemist programmile, millel on sedavõrd suur tähtsus majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

14. on veendunud, et konkurentsipoliitika jõustamine on oluline ja seda peaks toetama ning et seetõttu on vaja täiendavaid vahendeid, et tagada konkurentsiasutuste tegevuse ennetavus ja tõhusus ning nende suutlikkus kasvava töökoormusega nõuetekohaselt toime tulla;

15. rõhutab, et majanduse juhtimise alaste otsustavate reformide tulemuslikuks rakendamiseks tuleb inimressursside olukorda komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadis järk-järgult ajakohastada, nii et see vastaks kõigile uutele ja laiendatud vastutusvaldkondadele; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni ettepanekut kõnealuse peadirektoraadi assigneeringute suurendamiseks; rõhutab, et täiendavaid vahendeid on eeldatavalt vaja eraldada pärast kahe seadusandliku ettepaneku paketi (COD(2011)0385 ja 0386) vastuvõtmist;

16. on veendunud, et on vaja tugevdada rahvusvahelist koostööd maksustamise valdkonnas (hea juhtimistava maksuvaldkonnas), kui väljakuulutatud võitlus maksuparadiiside vastu peab päädima konkreetsete meetmetega;

17. rõhutab, et Eurostatile eraldatavad vahendid peavad pidevalt vastama suurenevale töökoormusele ja kõrgematele kvaliteedinõuetele nii olulises valdkonnas nagu majandus- ja finantsstatistika; rõhutab, et eriti oluline on see aspekt uue majandusliku juhtimise raamistiku käivitamise protsessis; on veendunud, et selle taustal ei ole komisjoni kavandatav allapoole inflatsioonimäära jääv kasv statistika poliitikavaldkonna personalikulude osas piisav; kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti täpselt selgitama, milliseid assigneeringuid on vaja 2013. aastaks olemasolevat programmi asendama hakkava, uue ja ambitsioonikama liidu statistikaprogrammi (2013–2017) kontekstis;

18. tunneb heameelt komisjoni 27. juunil 2012. aastal käivitatud, konkreetse ja tulevikku suunatud teatisena sõnastatud olulise algatuse üle selle kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ELis ja seoses kolmandate riikidega; on veendunud, et 2013. aasta eelarve peaks looma korraliku aluse tõhustatud tööks selles valdkonnas, nii nagu on teatises välja toodud; rõhutab seetõttu, et:

–    komisjoni poolt programmidele „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” kavandatavad tagasihoidlikud eelarve suurendamised tuleks vähemalt kinnitada,

–    maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna personalikulusid tuleks suurendada, kuna komisjoni kavandatud kasv jääb allapoole inflatsioonimäära, ning

–    tuleks edendada selle töö rahvusvahelist mõõdet, säilitades eelarverea „Hea juhtimistava maksuvaldkonnas” koos piisavate vahenditega;

19. palub kõikidel institutsioonidel 2013. aasta eelarvemenetluse raames teha tõhusat ja konstruktiivset koostööd, et võimaldada eelarve tõrgeteta menetlemist ja 2013. aasta eelarve koostamist ELi toimimise lepingus sätestatud tähtaja raames.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Paul Besset, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Wolf Klinz, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marta Andreasen, Pervenche Berès, Sari Essayah, Vicky Ford, Ashley Fox, Danuta Jazłowiecka, Olle Ludvigsson, Marisa Matias, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Andrew Duff

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (6.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Philippe Boulland

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks VKEdele, noortele ja tööhõivele määratud kulukohustuste assigneeringute suurendamise; tuletab meelde, et sotsiaalvaldkonna kriisi tõttu ei tohi tööhõive ja sotsiaalküsimuste jaotise vahendeid vähendada;

2.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et programmi „Progress” kulukohustuste assigneeringuid vähendati finantsplaneeringuga võrreldes 5,3 miljonit eurot; on seisukohal, et neid vahendeid oleks kohasem 6 miljoni euro võrra suurendada, arvestades nõudmist ning olulist rolli, mida programm Euroopa Liidus tööhõive ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas mängib;

3.  tuletab meelde vajadust muuta koolitusprogrammid asjakohasemaks, et edendada noorte tööhõivet, ning palub, et elukestva õppe programmi eraldised jääksid vähemalt 2012. aasta tasemele;

4.  väljendab heameelt Euroopa Sotsiaalfondile määratud kulukohustuste assigneeringute ja maksete suurendamise üle, kuna struktuurifondide eesmärk on arendada konkurentsivõimet ja tööhõivet;

5.  pöörab erilist tähelepanu vajadusele säilitada ESFi ja struktuurifondide puhul tervikuna piisav maksete tase, et komisjon võiks täita eelmisel eelarveaastal võetud kohustused ning struktuurifondid saaksid täielikult osaleda Euroopa majanduse elavdamises kooskõlas Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2012. aasta järeldustega;

6.  teeb ettepaneku, et kõik noorte tööhõivet edendada soovivad liikmesriigid (mitte ainult need kaheksa liikmesriiki, kelle Euroopa Ülemkogu 2012. aastal välja valis) võiksid taotleda osa 22 miljardist eurost Euroopa Sotsiaalfondi ümberpaigutatavatest vahenditest;

7.  tuletab meelde, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on parandada töötajate kvalifikatsiooni ja tööalast konkurentsivõimet; tuletab meelde oma 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuleviku kohta1, milles rõhutatakse, et edaspidi tuleb keskenduda jätkusuutlikule tööturupoliitikale, et viia ellu ELi eesmärke ja edendada uusi oskusi, kaasa arvatud oskusi, mida läheb vaja uutel, jätkusuutlikel ja keskkonnahoidlikel kvaliteettöökohtadel; nõuab selle eelarverea jaoks maksete assigneeringuid vähemalt 50 miljoni euro väärtuses;

8.  rõhutab, et Euroopa kodanike aastaga (2013) seotud teavitustöö jaoks on vaja, et selle kulukohustuste assigneeringud püsiksid vähemalt 2012. aasta tasemel;

9.  teeb ettepaneku alustada lähenemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks kolme katseprojekti ja võtta kaks ettevalmistavat meedet: need oleksid ühelt poolt Euroopa sotsiaalse ettevõtte märgis, migrantide ja lähetatud töötajate toetamine ning meetmed töötajate osalusskeemide edendamiseks, teisalt kodutute toetamine liidus ning Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides miinimumsissetuleku kehtestamisele kaasa aitamine;

10. rõhutab vajadust uute kulukohustuste assigneeringute järele seoses projekti „Noorte liikuvus” ettevalmistavate meetmetega, et julgustada liikmesriike osalema kõnealuse projekti 2012. aastal alustatud katseetapis ja rakendada Euroopa noortegarantii, mis kindlustab noortele pärast koolist lahkumist kas töö, kutsehariduse või tagasipöördumise haridussüsteemi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Elisabeth Schroedter, Nicole Sinclaire, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Andrea Zanoni, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kinga Göncz, Svetoslav Hristov Malinov, Anthea McIntyre, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Birgit Sippel

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Fiona Hall, Vladimir Urutchev

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab, et Euroopa poliitika ja programmide suurepärane toimimine aastaid 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku kohasel viimasel rakendusaastal on oluline; on seisukohal, et see põhimõte on peamine, mis aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja tagada liidu üldsuse teadlikkuse ELi meetmetest ja nendega nõustumise;

2.  kordab, et kliimameetmed ja keskkonnaalased eesmärgid on sisult läbipõimuvad ja need tuleb viia konkreetsete meetmete tasandile ning rakendada läbi eri programmide ja poliitika, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu Euroopas; märgib, et ELi keskkonnapoliitika aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke; väljendab heameelt kõigi ELi institutsioonide korduvalt võetud kohustuse üle saavutada jätkusuutlikum, arukas, ressursitõhus ja ökoloogiline Euroopa majandus; on siiski mures, et mõne liikmesriigi praeguste majanduslike ja eelarvepiirangute tõttu võidakse jätta täitmata kliimameetmed ja keskkonnaalased eesmärgid;

3.  ELi eelarvel on oluline roll kliimameetmete edendamisel Euroopa majanduse kõikides sektorites ning niisuguste eriinvesteeringute kiirendamisel, mida vajatakse kliimaeesmärkide täitmiseks ja kliimamuutustele vastupanuvõime tagamiseks. Need investeeringud on seotud mitmesuguse tehnoloogiaga, mis parandab energiatõhusust, taastuvate energiaallikatega ja nendega seotud infrastruktuuridega ning kliimamuutusega kohanemiseks tehtavate investeeringutega;

4.  on teadlik sellest, et peamine vastutus rahvatervisega seotud meetmete eest on liikmesriikidel, kuid rõhutab mastaabisäästu pakkuvate liidu toetatavate programmide ja meetmete täiendavat rolli; on veendunud, et Euroopa Liidul on oluline ülesanne olla selles poliitikavaldkonnas meetmete ja reformide kiirendaja; peab seetõttu ELiga seotud meetmeid selles valdkonnas Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamise peamiseks teguriks;

5.  on teadlik, et 2013. aasta eelarveprojektis on jaotise 07 „Keskkond ja kliimameetmed” tegevuskulude kogusumma 418,5 miljonit eurot, mis on kulukohustuste osas 0,72% suurem kui 2012. aastal vastu võetud eelarve vastav summa; märgib samas, et see kasv on väiksem kui inflatsioonimäär 2% ja tegelikult on tegemist vähenemisega;

6.  rõhutab, et kliimameetmed on integreeritud paljudesse poliitikavaldkondadesse ja neid rakendatakse mitmesuguste instrumentide abil, millega toetatakse mitmeid ELi eesmärke, näiteks nii bioloogilise mitmekesisuse alane kui ka kliimamuutuste leevendamise poliitika. Osa ELi eelarvest on seotud kliimameetmete süvalaiendamisega ning aitab seega kaasa Euroopa üleminekule vähese CO2-heitega ja kliimamuutusele vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks tuleb märkimisväärselt suurendada ELi tulevase eelarve kliimaga seotud osa, sealhulgas investeeringuid projektidesse, mis ei ole seotud üksnes kliimaga, vaid millel on märkimisväärne kliimakomponent;

7.  võtab teadmiseks, et keskkonnapoliitika ja kliimameetmete toetamise peamise rahastamisvahendi LIFE+ rakendamise viimaseks aastaks välja pakutud kogumaht on 366,591 miljonit eurot; toonitab 3,34%-list juurdekasvu 2012. aasta eelarvega võrreldes, kuid on mures, et see maht on veidi väiksem kui mitmeaastases finantsplaneeringus 2013. aastaks ette on nähtud; uurib kõiki sätteid, mida on nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punktis 37;

8.  väljendab heameelt 2013. aastal rakendatavate LIFE+ kindlaksmääratud eesmärkide üle, nagu jätkusuutliku ja ressursitõhusama majanduse edasine toetamine ning areng, mis hõlmab parema jäätmekäitluse ja keskkonnahoidliku innovatsiooni jätkuvat edendamist, ökosüsteemide ning looduslike elupaikade kaitset, säilitamist ja taastamist eesmärgiga peatada bioloogilise mitmekesisuse kadumine ning nõuetele vastavuse ja teadlikkuse suurendamise kinnitamist ja tagamist;

9.  märgib ära jaotises 17 veterinaarmeetmete tegevusassigneeringute kavandatava vähendamise 61 miljoni euro võrra, võrreldes 2012. aastal vastu võetud 334 miljoni euroga; tunneb sügavat muret selle üle, et rahvatervise programmile ette nähtud rahaliste vahendite vähendamine piirab mitmeid meetmeid liikmesriikides; märgib seetõttu, et ELi tasandi meetmete osas tuleb keskenduda vaid tegelikule lisandväärtusele neis valdkondades, kus liikmesriigid ei saa tegutseda omal algatusel, nagu piiriülesed tervishoiuküsimused, parimate tavade vahetus ja teadmiste edastamine, andmete kogumine ja mõõtmine ning vahendite koondamine ELi tasandil, nt haruldaste haiguste ja harva kasutatavate ravimite kohta;

10.  väljendab heameelt iga EL sekkumise üle, et ennetavate meetmete ja kriisiohjamisega minimeerida kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ning vähendada ohtusid kogu toiduahelas; tunnistab, et rahalised vajadused veterinaarmeetmete valdkonnas sõltuvad peamiselt liikmesriikide esitatud prognoosidest; on seisukohal, et 2013. aasta eelarveprojekt on kulukohustuste assigneeringute osas realistlik;

11.  tunneb üldist muret maksete assigneeringute taseme üle; juhib tähelepanu asjaolule, et 2007.–2013. aasta programmide aeglane algus tõi kaasa väiksemad maksevajadused programmitöö perioodi esimesel poolel; toonitab, et varem võetud kulukohustused tuleb maksta välja praeguse rahastamisperioodi viimasel aastal; tuletab liikmesriikidele sellega seoses meelde nende poliitilisi ja eelarvelisi kohustusi, mis tuleb ümber arvestada maksete assigneeringuteks, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna programme ning meetmeid edukalt rakendada; taastab seetõttu 2013. aasta eelarveprojektis esildatud maksete tasemed;

12.  tuletab meelde et 2012. aasta eelarves kiideti heaks seitse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esitatud katseprojekti ja kolm ettevalmistavat meedet, mille kulukohustuste assigneeringud on 12 miljonit eurot; tuletab meelde ka seda, et 2012. aasta eelarves sisaldub kliimameetmete ettevalmistav tegevus 5 miljoni euro suuruses summas; kavatseb analüüsida tähelepanelikult käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse rakendamist, et uurida selle komisjoni esitatud uute ettepanekute eesmärke ja sisu;

13.  toonitab, et õigusaktide edukas rakendamine ning järelevalve eeldavad piisavat ja oskuslikku haldustuge; tuletab meelde, et rahvatervise programmi rakendab peamiselt Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet; on mures, et halduskulutuste külmutamine või koguni vähendamine avaldab komisjoni tegevuse kvaliteedile negatiivset mõju;

14.  tuletab meelde, et detsentraliseeritud asutused täidavad eri ülesandeid, võttes muu hulgas vastu kolmandatele pooltele kohustuslikke otsuseid, annavad komisjonile ja vajadusel liikmesriikidele otsest abi ning koguvad ja analüüsivad objektiivset ja usaldusväärset teavet ning andmeid; kordab, et detsentraliseeritud asutused vajavad piisavat rahastamist ja personali, et täita olemasolevaid ja uusi neile määratavaid ülesandeid; tunneb üldist muret, et ELi ametite kulusid kärbitakse reaalmahus rohkem kui 1% võrra[2], vaatamata nende ülesannete laiendamisele ja sellele, et mõned ametid on jätkuvalt tegevuse alustamise etapis;

15.  on tähelepanelikult hinnanud Euroopa Keskkonnaameti (EEA), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), Euroopa Ravimiameti (EMA), Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) rahalisi vajadusi; ei saa nõustuda nõukogu soovitatud mis tahes täiendavate kärbetega rahastamise osas, mis seaks ohtu kõikide ELi seadusandja poolt kokku lepitud uute määratud ülesannete täitmise;

16.  ei ole veendunud, et komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekutega kaasnevad finantsaruanded vastavad eelarvet ja personali puudutavatele nõuetele pärast seadusandliku menetluse lõpuleviimist, milles määratletakse uued ülesanded ametitele, nagu taimekaitsevahendite käsitlemine ja PIC-protseduur ECHAs ja ravimiohutuse järelevalve õigusaktide rakendamine EMAs; kutsub komisjoni üles võtma need finantsaruanded õigeaegselt vastu pärast vastuvõtmist seadusandja poolt ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti;

17.  märgib, et eelarveprojektis nähakse ette ECDC ametikohtade loetelu vähendamine kahe ja EFSA ametikohtade loetelu vähendamine nelja koha võrra; tunnistab samas, et EEA saab kaks täiendavat ametikohta, mis ei tohi mõjutada eelarvet ja mis saavutatakse kahe riikliku eksperdi ja kahe lepingulise töötaja koha kaotamisega; on teadlik, et ECHAle nähakse ette 36 täiendavat ametikohta, millest 16 rahastatakse täiendavatest lõivudest, samuti 21 uuest ametikohast ESMAs; tunneb sellega seoses muret, et töötajate töölevõtmine tuleb edasi lükata, kui lõivudest saadav tulu on 2013. aastaks prognoositust väiksem; ei saa nõustuda nõukogu soovitatud mis tahes täiendavate kärbetega üheski ametikohtade loetelus, seadmata ohtu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kokku lepitud uute määratud ülesannete täitmist.

18.  tuletab meelde, et eri poliitikasuundade ja programmide rakendamine ja järelevalve nõuab kõrgelt kvalifitseeritud ja mitmekeelseid töötajaid, kes on pühendunud Euroopa projektile ja valitud võimalikult laialt geograafiliselt alalt; rõhutab, et personali puudutavate nõuete täitmiseks ebapiisavate rahaliste vahendite eraldamine võib seada ohtu kõnealuste poliitikasuundade ja programmide edukuse, mis toob kahju liidule ja liikmesriikidele.

LÜHISELGITUS

Taust

Komisjon esitas 25. aprillil 2012. aastal 2013. aasta eelarve projekti kulukohustustega kogumahus 150,9 miljardit eurot, mis vastab 1,13%-le kogurahvatulust. See teeb mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) ette nähtud aastase ülemmäära alla jääva varu suuruseks 2,420 miljardit eurot. Maksete assigneeringute kogusumma on 137,9 miljardit eurot, mis vastab 1,03%-le kogurahvatulust.

Komisjoni hinnangul on 2013. aasta eelarve projekt tasakaalu loomine majanduskasvu ergutavate investeeringute ja eelarve konsolideerimise vahel, jättes samas liikumisruumi ettenägematuteks vajadusteks. See on vastutustundlik ja realistlik eelarve kulukohustustega, mille kasv ei ületa 2%-list inflatsioonimäära. Taotletavad maksete assigneeringud vastavad täidetavatele kohustustele, seetõttu on maksete assigneeringute kasv suurem kui kulukohustuste assigneeringutel.

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni vastutusalasse jäävad eelarved

LIFE +

2013 aasta eelarve projektis tehakse ettepanek suurendada kulukohustuste assigneeringuid 3,34 %, 354,8 miljonilt eurolt 2012. aastal 366,6 miljoni euroni 2013. aastal. See on mõnevõrra väiksem kui finantsplaneeringus LIFE+le ette nähtud. Maksete assigneeringud suurenevad veidi rohkem (7,4%) 254,4 miljonilt eurolt 2012. aastal 273,3 miljoni euroni 2013. aastal. Maksete assigneeringuid on vaja suurendada eelkõige seoses meetmetoetusega, et täita toetuslepingutes kindlaks määratud maksekohustused, võttes arvesse kulukohustuste kasvu alates 2007. aastast, käimasolevate projektide (eriti projektid, mida rahastatakse 2009. aasta eelarve alusel, mil eelarvepädevad institutsioonid kiitsid heaks kulukohustuste suurendamise 30 miljoni euro võrra) vahe- ja lõplikke makseid ja eelmakseid 2012. aasta toetuslepingute alusel.

Komisjoni hinnangul läheb põhiosa LIFE+ kulukohustuste assigneeringutest 2013. aastal aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” ressursitõhususe aspektidega seotud meetmete toetamiseks. See hõlmab looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisele, jäätmetekke piiramisele, kasvuhoonegaasi heidete vähendamisele, ressursside paremale kasutamisele, puhaste tehnoloogiate väljatöötamisele ja õhu kvaliteedi juhtimise parandamisele suunatud riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi uuenduslike ja näidisprojektide toetamist. Komisjon taotleb, et osa LIFE+ rahastamispaketist eraldataks kliimameetmeteks (22,9 miljonit kulukohustuste assigneeringutena ja 21,4 miljonit eurot maksete assigneeringutena), et toetada komisjoni rolli poliitikavaldkonna õigusaktide koostamisel ja rakendamisel, sealhulgas heitkogustega kauplemise ELi süsteemi väljatöötamisel ja ülemineku sillutamisel vähese CO2-heitega majandusele 2050. aastaks.

Jaotise 7 haldustoe osas on kavas eraldada lisatavad 1,25 miljonit eurot meetmete toetamiseks, mis on vajalikud aastatega oluliselt suurenenud arvuga projektide väljavalimiseks, järelevalveks, auditeerimiseks ja hindamiseks ning turvameetmete tugevdamiseks turu kuritarvitamise ja küberrünnakute vastu, IT-süsteemide hoolduseks ja majutuseks.

Rahvatervis

Rubriigi 3b (kodakondsus) kulukohustuste assigneeringuid on kavas vähendada 3,6% võrra 689,4 miljoni euroni. Rahvatervise programmi vastavaid kulukohustusi kärbitakse eelarveprojektis 1,5 miljoni euro võrra 48,3 miljoni euroni. Piiratud vahendite juures soovitab komisjon keskenduda uutele meetmetele eesmärgiga parandada tervishoiusüsteeme selge ELi lisandväärtuse abil, mis hõlmab piiriüleseid süsteeme, patsientide õigusi, tervisekaitse süsteemide jätkusuutlikkust ja innovatiivseid tehnoloogiad, eriti seoses tervisealase teabe ja terviseohutusega, näiteks terviseohtudeks valmistumise ja nendega võitlemisega.

Tundub märkimisväärne, et selle programmi alusel soovitatakse eraldada 8,9 miljonit eurot suitsetamisvastasteks võitluseks.

Veterinaarmeetmed

Kavandatav kärpimine 62 miljoni euro võrra 272 miljoni euroni on peamiselt seotud haigustõrjeprogrammidega ja on kooskõlas haigustõrjeprogramme puudutavates otsustes 2012. aastal prognoositud kogusummaga. Haigustõrje eelarves keskendutakse peamiselt tuberkuloosile, melitensisele, brutselloosile ja sigade haigustele, TSE järelevalvele, veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) likvideerimisele ja skreipi programmidele. Ainult piiratud vahendid (10 miljonit eurot) on ette nähtud erakorralisteks meetmeteks.

Assigneeringutes kaetakse ka kahjulike taimeorganismide likvideerimine, turvalisemate toidumeetmete koolituse parandamine ja referentlaboratooriumide rahastamine.

Detsentraliseeritud asutused

2013. aasta eelarveprojekti koostamise käigus hindas komisjon vajadusi, tuginedes sellele, et esimene 1%-line osa perioodi 2013–2017 puudutavast 5%-lisest personali vähendamisest, mida komisjon soovitab kohaldada kõigile ELi institutsioonidele ja asutustele, arvutatakse ümber detsentraliseeritud asutustele antavaks tegelikuks ELi toetuseks. See võimaldas komisjonil jõuda 0,4%-lise kulude juurdekasvuni detsentraliseeritud asutuste osas 2012. aasta eelarvega võrreldes. See tähendab rohkem kui 1%-list tegelikku kärbet, vaatamata asutuste ülesannete laiendamisele ja sellele, et mitu ametit on jätkuvalt tegevuse alustamise etapis.

Komisjoni esitatud 2013. aasta eelarve projektis eraldatakse detsentraliseeritud asutustele tegevus- ja haldusülesanneteks 748 miljonit eurot. See summa moodustab 0,5% kogu ELi 2013. aasta eelarve projektist. Ametikohtade loeteludes nähakse ette 5115 ametikohta detsentraliseeritud asutustes (lepingulised töötajad välja arvatud).

· Euroopa Keskkonnaamet

Täielikult toimivaks loetaval Euroopa Keskkonnaametil tuleb veel täita täiendavaid pikaajalisi ülesandeid, mis tulenevad GMESi määruse kohaselt konkreetselt Euroopa Keskkonnaametit puudutavatest uutest õigusaktidest, uutest õhukvaliteedi aruandlust käsitlevatest õigusaktidest, uutest müraandmete aruandlusega seotud tegevustest, millega toetatakse olemasolevaid müra käsitlevaid õigusakte, uutest kliimamuutusega kohanemise tegevustest, jõupingutuste jagamist käsitlevast otsusest ja uuest ettepanekust võtta vastu kasvuhoonegaaside järelevalvemehhanismi määrus, millega otseselt toetatakse strateegia „Euroopa 2020” rakendamist. Esimesel juhul on neid ülesandeid täidetud personali üleviimisega, kui see on olnud tehniliselt teostatav, riiklike ekspertide lähetustega ja lühiajaliste lepingutega töötajate töölevõtmisega. Kokkuleppel komisjoniga otsustati võtta need neli uut ametikohta kasutusele aastatel 2012 ja 2013 (kaks 2012. aastal ja kaks 2013. aastal). Praegune ettepanek on arvata kaks ametikohta 2013. aasta ametikohtade loetelusse, muutes lühiajaliste lepingutega kaetud ametikohad kaheks ajutiseks ametikohaks, millele vastukaaluks vähendatakse riiklike ekspertide arvu ja lepinguliste töötajate arvu kahe võrra.

2013. aasta eelarve projektis Euroopa Keskkonnaametile kavandatav ELi toetus on sama mis 2012. aastal – 36,309 miljonit eurot.

· Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele kui täielikult toimivale ametile kavandatav ELi toetus 56,727 miljonit eurot on sama mis 2012. aastal. Tehakse ettepanek vähendada ametikohtade loetelus olevaid ametikohti kahe võrra.

· Euroopa Toiduohutusamet

Amet loetakse täielikult toimivaks. Eelarveprojekti on kantud 74,334 miljonit eurot, mida on 2012. aastaga võrreldes üle 700 000 euro vähem. Ühtlasi tehakse ettepanek vähendada ametikohtade loetelus olevate ametikohtade arvu nelja võrra.

· Euroopa Kemikaaliamet

Biotsiide käsitleva tegevuse ja eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri (PIC) tõttu loetakse Euroopa Kemikaaliametit käivitusetapis olevaks.

Pikas perspektiivis oodatakse, et biotsiididealane tegevus saab olema valdkonna äriühingutelt saadavatest lõivudest tulenevalt iserahastav. Esimestel tegevusaastatel on siiski vaja üleminekutoetust ELi eelarvest. Komisjoni ettepanek on veidi väiksem kui läbivaadatud finantsselgituses märgitud summa (6,1 miljonit eurot). Personali osas taotleb komisjon selleks tegevuseks juurde 36 ametikohta, millest 16 puhul eeldatakse rahastamist valdkonna ettevõtjatelt saadavatest lõivudest juba 2013. aastal.

Ohtlike kemikaalide impordi ja ekspordi osas taotleb komisjon 2013. aasta eelarves 1,6 miljonit eurot, mida on samuti veidi vähem kui algse komisjoni ettepanekuga koos esitatud finantsselgituses ette on nähtud.

· Euroopa Ravimiamet

Euroopa Ravimiamet peab rakendama ravimiohutuse järelevalvega seotud õigusakte, mis on ametile antud uus ülesanne. Eelarveprojektis ei ole selleks tegevuseks täiendavat ELi toetust taotletud. Sellele õigusaktile lisatud finantsselgituses eeldatakse, et selle tegevusega seotud kulud kaetakse lõivudest. Kuna aga läbivaadatud lõivude määrus ravimiohutuse järelevalve lõivude osas ei ole 2013. aastal veel jõustunud, peab amet ravimiohutuse järelevalvega seonduvat tegevust vähendama vastavalt olemasolevatele ressurssidele.

Eelarveprojektis nähakse ette 8,586 miljoni euro suurune kasv 2012. aastaga võrreldes, et katta 21 täiendava ametikohaga seonduvad kulud ja teha nõutavad investeeringud ameti kokkulepitud uude asukohta kolimiseks 2014. aastal. Eelarveprojektis on ette nähtud ühe ajutise ametikoha viimine palgaastmelt AD 16 astmele AD 5.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Milan Cabrnoch, Tadeusz Cymański, Bas Eickhout, Jill Evans, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Corinne Lepage, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Gilles Pargneaux, Andres Perello Rodriguez, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Sabine Wils

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Margrete Auken, José Manuel Fernandes, Christofer Fjellner, Vicky Ford, Julie Girling, Jutta Haug, Romana Jordan, Jiří Maštálka, Judith A. Merkies, James Nicholson, Vittorio Prodi, Christel Schaldemose, Birgit Schnieber-Jastram, Rebecca Taylor, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Andrea Zanoni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Emma McClarkin

  • [1]  17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, mis sisaldab mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2007–2013.
  • [2]  v.a uus amet suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks (rubriik 3a), mis alustab tegevust 2012. aasta lõpus.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (25.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Reinhard Bütikofer

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on veendunud, et ELi eelarve peaks keskenduma ELi poliitikale ja programmidele, mis suudaksid oluliselt kaasa aidata jätkusuutliku kasvu taastamisele ELis ning lahendada peamisi ühiskondlikke probleeme;

2.  rõhutab, et väga olulised on pikaajalised investeeringud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas ja sobiva rahastamistaseme tagamine 2013. aastal üleminekuks vähese CO2-heitega, keskkonnasäästlikule majandusele;

3.  on veendunud, et tuleb tegutseda naiste tööturule kaasamise ning pere- ja tööelu ühitamise nimel;

4.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu eelarve on tähtis vahend nii liikmesriikide- ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kui ka Euroopa konkurentsivõime parandamiseks; on veendunud, et ELi eelarvel on koostoimepotentsiaal, mis võimaldab rakendada poliitikameetmeid, mida liikmesriigid ei saa üksinda ellu viia; nõuab, et praegust ELi poolset rahastamist optimeeritaks, keskendudes ELi lisandväärtusele, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele, tõhusale ühtlustamisele ja võimendavale mõjule;

5.  mõistab nõukogu muret riikide majanduslike ja eelarveliste piirangute pärast, mille põhjuseks on ülemaailmne kriis, mis on kahjustanud liikmesriikide majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning halvemaks muutnud nende võlapositsiooni, kuid on veendunud, et 2013. aastal tuleb võtta meetmeid solidaarsuse suurendamiseks ning jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive ergutamiseks, et saavutada majanduse elavdamine;

6.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad kujundama ja hõlbustama uute kvaliteetsete ja kestlike töökohtade loomist, arendades ELis lisaks keskkonnasõbralikule tööstusele ja tõhusale keskkonnasäästlikule transpordile ning energeetikale ka ajakohaseid ja uuenduslikke teenuseid;

7.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu aastaeelarve peab oma võimendava mõjuga toetama liikmesriikide majanduse elavdamise meetmeid, ning tunnistab, et vaja on tugevdada ja kooskõlastada rahastamist, et rakendada tööhõive ja majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020” ning sellest juhinduda; on arvamusel, et praeguse finantsraamistiku alamrubriigi 1 a ülemmääradest ei piisa ELi prioriteetsete poliitikavaldkondade vajaduste katmiseks; kiidab heaks ettepaneku suurendada jätkusuutliku majanduskasvu, eelkõige teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamist; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata Euroopa Parlamendi varasemate aastate eelarveprioriteetide täitmisele tööstuspoliitika, teadusuuringute ja energeetika valdkonnas;

8.  on siinjuures veendunud, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisel tuleks selgemalt keskenduda kasutusele võtmise projektidele, et ületada uurimistulemuste ja turundustegevuse vaheline lõhe, tagades seega ELi konkurentsivõime;

9.  palub komisjonil tagada 2013. aastal piisav rahastamine ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi konkreetsete rakenduste ja teenustega seotud teadus- ja arendustegevuse jaoks;

10. märgib, et tähtsat rolli võivad ELi majanduse elavdamises täita sellised tulevased ELi juhtalgatused nagu „Horisont 2020”, konkurentsivõime programm COSME ning Euroopa Ühendamise Rahastu, kui neid piisavalt rahastatakse; on veendunud, et 2013. aasta eelarve peaks võimaldama sujuva ülemineku nende uute programmide elluviimiseks; nõuab, et kasutusele võetaks rohkem vahendeid koostoimes ühtekuuluvuspoliitikaga, et ergutada Euroopa majanduse jätkusuutlikkust kui tulevase konkurentsivõime, tööstusliku arengu ja vastupanuvõime peamist käivitajat;

11. rõhutab, et meediakanalite paljususe tagamiseks on väga oluline ELi toetus, eelkõige teadus-, haridus- ja levitamistegevuse kaudu; rõhutab, et hiljuti asutatud meediapluralismi ja meediavabaduse keskusel võib olla selles oluline roll;

12. juhib tähelepanu asjaolule, et 85% kõigist ELis 2002.–2010. aastal loodud uutest töökohadest loodi VKEdes[1]; nõuab, et VKEde toetuseks oleks ette nähtud tugevam ELi toetuspoliitika, rohkem programme ja vahendeid, et täielikult avada nende kasvupotentsiaal, nt hõlbustades VKEde osalemist riigihangetes, tagades investeerimise innovatsiooni, toetades ettevõtluse alustamist, aidates vähendada halduskoormust, edendades ettevõtlikkust ning hõlbustades juurdepääsu rahastamisele, sh juurdepääsu riskikapitalile; avaldab heameelt suurendatud eraldiste üle ettevõtluse ja uuendustegevuse programmile, millega toetatakse VKEde uuendustegevust; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei nähta ette Euroopa aruka energia programmi täielikku rakendamist;

13. meenutab komisjonile, et on vaja paremini koondada ja rahastada programme, mille siht on saavutada eesmärgid, mis püstitati Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”, kus esitati kümme põhimõtet VKE-sõbralikuma ärikeskkonna tagamiseks;

14. avaldab tunnustust komisjonile, et ettevalmistused programmiks „Erasmus noortele ettevõtjatele” on kulgenud edukalt, ning kiidab heaks otsuse liita see programm konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmiga, peab siiski kahetsusväärseks, et programmi laiendamist takistab vähene rahastamine, mistõttu tõrjutakse eemale paljud huvitatud ja võimekad partnerid; kutsub seepärast komisjoni üles tagama piisava rahastamise, et programmi oleks võimalik 2012. ja 2013. aastal piisavalt laiendada;

15. võtab teadmiseks, et on vaja vältida VKEde investeeringute vähenemist, eelkõige teadus- ja arendustegevuse vallas; on veendunud, et Euroopa Investeerimispanga suurem toetus VKEdele ja taristule peaks olema üks peamisi eesmärke ning et seepärast tuleb suurendada VKEde võimet seda finantstoetust vastu võtta;

16. toetab täielikult projektivõlakirjade algatuse katseetappi, mille eesmärk on kaasata erasääste ning mitmekesistada energeetika, transpordi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondade infrastruktuuriprojektide jaoks kättesaadavaid rahastamisvahendeid; rõhutab vajadust kasutada pädevalt EIP jätkusuutlikkuse kriteeriume ning arvestada neid võrdselt rahanduslike kriteeriumidega;

17. nõuab eraldi rahastamisvahendite loomist, et toetada Euroopa Investeerimisfondi algatusi luua üleeuroopaline rahastamistaristu sotsiaalse ettevõtluse jaoks, et see sektor kujuneks teiste kõrval võrdväärseks majandussektoriks Euroopas;

18. tuletab meelde, et tänasest kuni 2020. aastani tuleb ELi energiasüsteemi investeerida umbes triljon eurot[2], et saavutada liidu energeetika- ja kliimapoliitika eesmärgid, ning et energia ülekandevõrkude rahastamises on umbes 100 miljardi euro suurune puudujääk;

19. peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi energeetika põhieesmärkide tugevdamise algatusi ei rahastata piisavalt ning et ka SET-kava ei ole veel saanud piisavalt rahastamist, vaatamata Euroopa Parlamendi jätkuvatele nõudmistele;

20. on veendunud, et EL peab investeerima, et tagada liidule kindel juurdepääs kosmosesse ja orbitaaltaristule;

21. tuletab meelde, et 2013 on praeguse programmitöö perioodi viimane aasta, ning väljendab muret seoses maksete assigneeringute võimalike kärbetega; rõhutab, kui oluline on täita ELi kohustused käimasolevate projektide ees, ning toetab komisjoni eelarveprojektis tehtud ettepanekut makseid suurendada;

22. avaldab heameelt 2011. aasta detsembris saavutatud kokkuleppe üle ITERi täiendavate kulude rahastamiseks, kuid on seisukohal, et 360 miljoni euro suuruse summa eraldamine 2013. aasta eelarvest ei tohiks ohtu seada muude ELi poliitikameetmete edukat rakendamist, pidades eelkõige silmas meetmeid, mis aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke programmitöö perioodi käesoleval viimasel aastal, ning avaldab kindlat vastuseisu mis tahes ümberpaigutustele, mis seda eelarveprioriteeti kahjustavad.

PÕHJENDUS

Sissejuhatus

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (edaspidi ITRE komisjon) väljendas ELi 2013. aasta eelarveprojektiga seotud prioriteete 31. mai 2012. aasta arvamuses volituse kohta 2013. aasta eelarve projekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks; hääletuse tulemused on põhjendusele lisatud. ITRE komisjon võttis muudatusettepanekud nõukogu muudetud eelarveridade kohta vastu 3. septembril 2012.

ITRE komisjon on kindlalt veendunud, et ELi eelarves tuleks eelkõige keskenduda ELi poliitikale ja programmidele, mis oluliselt toetavad kestliku majanduskasvu taastamist liidus ning aitavad lahendada ühiskondlikke probleeme.

Eelkõige soovib ITRE komisjon rõhutada järgmisi 2013. aasta eelarveprojekti esmaeesmärke:

­ pikaajalised investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, samuti vähese CO2- heitega rohelisele majandusele üleminekut toetav investeerimine;

­ tõhustatud toetusmeetmed, programmid ja vahendid VKEde jaoks, et täielikult avada nende kasvupotentsiaali;

­ ELi aastaeelarve finantsvõimenduse abil tuleb kooskõlastatuma rahastamisega toetada liikmesriikide majanduse taastamise poliitikat;

­ kuna 2013. aasta on programmiperioodi viimane aasta, on eelkõige tähtis, et EL täidaks käimasolevate projektidega seotud kohustused. Peab nõukogu soovitatud kärpeid kahetsusväärseks ning pooldab maksete suurendamist, nagu komisjon eelarveprojektis ette pani.

Selgitused jaotiste kaupa

Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Nõukogu kavandatud ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi maksete assigneeringute vähendamine 30 000 000 euro võrra (eelarverida 01 04 04) konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames seaks programmi eesmärkide saavutamise tõsisesse ohtu. Kui eelarve nõukogu esitatud kujul vastu võetaks, ammendataks maksed juba 2013. aasta suveks, millel oleksid komisjoni jaoks tõsised õiguslikud tagajärjed ning mis tähendaks asjaomastele VKEdele rahastamise vähenemist. Seetõttu teeb ITRE komisjon ettepaneku eelarveprojekt taastada.

Jaotis 02 – Ettevõtlus

Kärped, mida nõukogu jaotise 02 raames soovitab, ohustavad ELi 2020. aasta strateegia elluviimist mitmes tähtsas valdkonnas, mis on seotud ettevõtluse ja tööstusega, eelkõige konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga (eelarveread 02 01 04 04, 02 01 04 30 ja 02 02 01), mis on Euroopa VKEde toetamiseks hädavajalik. Lisaks tehakse ettepanek taastada eelarveprojekt kosmoseuuringute valdkonnas (eelarveread 02 02 15, 02 04 01 01, 02 04 01 03) ja toetada Euroopa GNSSi Agentuuri (02 05 02 01).

Jaotis 08 – Teadusuuringud

Jaotis 10 – Otsene teadustegevus

ITRE komisjon soovitab oma muudatusettepanekutes taastada jaotiste „Teadusuuringud” ja „Otsene teadustegevus” eelarveread kõigis tähtsaid ühiskondlikke probleeme hõlmavates valdkondades. ITRE komisjon on alati pooldanud Seitsmenda raamprogrammi täielikku rakendamist ja on veendunud, et 2013. aastal on senisest veelgi vajalikum toetada teadus- ja uuendustegevuse kaudu Euroopa majanduse taaskäivitamist. Seetõttu on raamprogrammi kavandatud kärped vastuvõetamatud ja seaksid ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise tõsisesse ohtu.

Jaotis 09 – Infoühiskond ja meedia

ITRE komisjon palub taastada eelarveread, mis aitavad oluliselt kaasa ELi 2020. aasta digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse elluviimisele, eriti read, mis on seotud teadus- ja uuendustegevusega.

Jaotis 32 — Energeetika

ITRE komisjon palub taastada mõned hädavajalikud eelarveread komisjoni eelarveprojekti jaotises 32. Samas võtab ITRE komisjon teadmiseks vajaduse anda Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER, eelarverida 32 04 10 01) lisaraha (u 3 miljonit eurot), et amet saaks välja töötada energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (nr 1227/2011) rakendamiseks vajalikud tarkvaravahendid. Tarkvaraarenduse kulusid ei ole 2013. aasta eelarveprojektis ette nähtud ja kui 2013. aastal lisaraha ei saada, võib juhtuda, et määruse rakendamise tähtajast ei suudeta kinni pidada.

Katseprojektid ja ettevalmistav tegevus

ITRE komisjon kaalus ja hindas kõiki liikmete poolt soovitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning kiitis heaks kuus uut komisjoni poliitilisi prioriteete esindavat katseprojekti ja ettevalmistavat meedet, mis vastavad ITRE poliitilistele prioriteetidele ja millel on selge potentsiaal kujuneda tulevasteks ELi meetmeteks ja programmideks:

– ettevalmistav meede „Sotsiaalne innovatsioon sotsiaalse ettevõtluse ja noorte ettevõtjate eestvõttel” (pärast eelarverida 04 04 17), et kindlaks teha, arendada, edendada ja levitada riiklike, piirkondlike või kohalike valitsuste ja finantsvahendajate head tava noorte või sotsiaalettevõtjate toetamisel noorte kõrge tööpuuduse aegadel;

– katseprojekt „Avalikest asutustest energiatarbijate nõudlusele reageerimise programm võrkude tasakaalustamise turul” (pärast rida 08 05 03), et demonstreerida nõudlusele vastamise tüüpi abiteenuste uuenduslikku kava energiavõrkude tasakaalustamisel, kus kasutatakse avalike hoonete mahtusid;

– katseprojekt „Hädavajalike toorainete taastamine ringlussevõtu kaudu – ELi ja Aafrika Liidu koostöövõimalus” (pärast eelarverida 08 06 02), et luua kindel alus Euroopa ja Aafrika koostööks ringlussevõtu ja toorainete taastamise valdkonna teadus- ja arendustegevuses;

– katseprojekt „Uuenduslik rahastamismudel mitmepereelamute ja kinnistute renoveerimiseks Doonau piirkonnas (pärast rida 32 04 20), et näidata, kuidas kasutada erasektori investeeringuid märkimisväärsete investeerimismahtude mobiliseerimiseks vähese CO2-heitega mitmepereelamute renoveerimise turul kogu Euroopa Liidus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Robert Goebbels, Jacky Hénin, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Philippe Lamberts, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Evžen Tošenovský, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Daniel Caspary, António Fernando Correia de Campos, Ioan Enciu, Vicente Miguel Garcés Ramón, Elisabetta Gardini, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Cristina Gutiérrez-Cortines, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Eija-Riitta Korhola, Werner Langen, Pavel Poc, Vladimír Remek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jorgo Chatzimarkakis, Keith Taylor

  • [1]  Komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kõigepealt mõtle väikestele”. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, COM(2008)0394.
  • [2]  Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava, COM(2010)0677 lõplik.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (17.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Cornelis de Jong

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et praeguse majanduskriisi tingimustes ja paljude liikmesriikide keerulist eelarveolukorda arvestades on tähtis, et Euroopa Liidu eelarvesse kantud kulukohustuste ja maksete assigneeringud kajastaksid selget lisaväärtust ja maksimaalselt tõhusat juhtimist;

2.  toonitab samas, et siseturg on majanduskasvu seisukohalt väga oluline poliitikavaldkond ja kokkuhoiupoliitikaga peaks kaasnema kriisist ülesaamisele suunatud kasvupoliitika; on seetõttu seisukohal, et eelarveassigneeringud peaksid seda kajastama;

3.  võtab teadmiseks koosseisuväliste töötajatega seotud kulude vähendamiseks tehtud pingutused; on arvamusel, et reeglina ei tohiks koosseisuväliste töötajatega seotud eelarve ületada 10% kõigist personalikuludest;

4.   märgib, et komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu igal aastal ühiselt korraldatavat ühtse turu foorumit on vaja jätkuvalt rahastada; toonitab, et ühtse turu foorum on oluline, kuna see toob kokku kodanike, äriühingute ja tarbijaorganisatsioonide esindajad, samuti liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide esindajad, et kujundada välja selged kohustused võtta üle, rakendada ja jõustada ühtse turu õigusakte;

5.   nõuab seetõttu ühtse turu foorumi ettevalmistava tegevuse (eelarverida 12 02 05) rahastamist, millega jätkatakse 2011. ja 2012. aasta eelarvest rahastatud katseprojekti (eelarverida 12 02 03);

6.  märgib, et eelarverea 02 03 01 kulukohustuste assigneeringud on eelnenud aastast 4% suuremad, ja on arvamusel, et õigete prioriteetide seadmisega on seda kasvu võimalik ära hoida;

7.  kiidab heaks eelarverea 02 03 04 02 loomise, mis lubab tarbijatel ja VKEdel olla rohkem kaasatud standardimisse;

8.  nõustub, et eelarverea 12 02 01 maksete eelarvet peaks suurendama, et saavutada vastavus Eurobaromeetri ja „Teie Euroopa Nõuande” vajadustega; on samas skeptiline selles jaos uuringuteks kavandatava eelarve üle;

9.   taunib asjaolu, et teist aastat järjest ei ole eelarvereal 12 02 02 (programm SOLVIT ja ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava) kulukohustuste assigneeringuid; toonitab, et kuigi SOLVIT on mõjus vaidluste kohtuvälise lahendamise vahend, tuleb teda siiski paremini edendada, et kodanikud ja äriühingud saaksid neid teenuseid kasutada, ka tuleks veel pingutada, et ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava ratsionaalsemaks muuta;

10. väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et SOLVIT, „Teie Euroopa”, „Teie Euroopa Nõuanne” ja siseturu infosüsteem teevad juba teatud küsimustes koostööd; toonitab seda arvestades, et parem oleks liita nende valitsemisvahendite eelarve kokku ühel eelarvereal; teeb ettepaneku suurendada selle uue eelarverea eelarvet 1,3 miljoni euro võrra, et SOLVIT hakkaks täies mahus toimima, ja kanda praegu „Teie Euroopa Nõuandele” ette nähtud 1,7 miljonit eurot eelarverealt 12 02 01 konsolideeritud eelarvereale 12 02 02;

11. tõdeb, et programmide „Toll” jaoks on eelarvet vaja suurendada; on siiski veendunud, et seda on võimalik osaliselt katta ürituste ja seminaride kulude piiramisega;

12. on veendunud, et tarbijapoliitika on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni peamine prioriteet ja selle poliitikavaldkonna eelarve peaks seda kajastama.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Christian Engström, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Sandra Kalniete, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Regina Bastos, Jürgen Creutzmann, María Irigoyen Pérez, Emma McClarkin, Pier Antonio Panzeri, Marc Tarabella, Kyriacos Triantaphyllides, Sabine Verheyen

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Gesine Meissner

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi transpordipoliitika on ülioluline Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteedi – jätkusuutliku arengu (sh 20-20-20 ja ohutuseesmärgid) – saavutamisel ja ELi siseturu toimimise hõlbustamisel, teenuste kvaliteedi parandamisel ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel; tuletab meelde, et transpordisektori osakaal liidu SKPst moodustab 6,3% ning see hõlmab ligi 13 miljonit töökohta;

2.  tuletab meelde enamiku liikmesriikide jõupingutusi riigieelarve konsolideerimisel; on seisukohal, et eelarve projektis on sobiv ja mõistlik tasakaal ühelt poolt kokkuhoiumeetmete ning teiselt poolt vajaduse vahel rakendada ELi programme ja anda ELile lisandväärtust; juhib tähelepanu asjaolule, et kokkuhoiupoliitika kannab vilja ainult siis, kui seda toetavad kasvu soodustavad meetmed;

3.  palub nõukogul tagada vajalike eelarvevahendite olemasolu veel tegemata maksete katmiseks;

4.  rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu programm (TEN-T programm) omab investeeringute kaudu Euroopa suure lisandväärtusega infrastruktuuridesse väga suurt tähtsust ELi kui terviku konkurentsivõime suurendamisel, kõrvaldades kitsaskohti ning ehitades ja täiustades piiriüleseid infrastruktuure, nt raudteeühendusi siseturul; ning rõhutab, et eelkõige olemasolevate infrastruktuuriprojektide täiustamine ja ajakohastamine aitab kaasa tõhusamatele investeeringutele, stimuleerides tööhõivet; toonitab TEN-T programmi rolli kliimamuutuse eesmärgiga kohandumisel, sest see tagab ELi transpordivõrkude jätkusuutlikkuse tulevikus, majanduskasvu ja ühtekuuluvuse eesmärkide ning transpordisektoris siseturu lõpliku väljakujundamisega seotud eesmärkide saavutamise; nõuab TEN-T täitevasutusele piisavat rahastamist, et asutus oleks võimeline toime tulema Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise ettevalmistustööga;

5.  rõhutab, et eelarvepiirangute tingimustes on vaja viivitamata leida uuenduslikke lahendusi, et suurendada erasäästude kaasamist ja suurendada uute infrastruktuuriprojektide jaoks kättesaadavate rahastamisvahendite hulka, intensiivistades nii avaliku ja erasektori partnerlusprojektide edendamist; nõuab hiljuti vastuvõetud projektivõlakirjade algatuse katseetapi kiiret rakendamist; tuletab meelde, et nimetatud katseetapi tulemused omavad väga suurt tähtsust selle algatuse tegevusetapi elluviimisele Euroopa Ühendamise Rahastu raames perioodil 2014–2020;

6.  toonitab, kui oluline on arendada uute liikmesriikide transpordiinfrastruktuure, et luua Euroopa ühtne transpordipiirkond; nõuab vajalikku rahastamist, et rahuldada uute liikmesriikide suurenenud vajadusi seoses transpordiinfrastruktuuride arendamisega, ja kõnealuste riikide infrastruktuuride ühendamiseks Euroopa Liidu naaberriikidega; nõuab, et uute liikmesriikide vajadused seoses transpordiinfrastruktuuride arendamisega kajastuksid vastavalt eelarveaastas 2012;

7.  nõuab kõigi transpordiliikide koostoimimisvõimet ja intelligentsete transpordisüsteemide edasist arendamist, mis võimaldaks logistika arukat kasutamist, samuti elektrisõidukitele vajaliku infrastruktuuri arendamist; on arvamusel, et transpordisektori CO2-heite vähendamiseks ja sektori säästvaks muutmiseks on vaja innovatsiooni, uusi tehnoloogiaid ja rahalisi vahendeid;

8.  rõhutab piisavate eelarveassigneeringute tähtsust programmide jaoks, millega toetatakse ühtse Euroopa taeva, ühtse Euroopa raudteepiirkonna, integreeritud merenduspoliitika, siseveeteede ühenduste, eri transpordiliike hõlmava elektroonilise broneerimise ja piletimüügi, alternatiivkütuste, taastuvenergia ja linnalise liikumiskeskkonna arengut; kordab oma pettumust turismi eelarverea puudumise üle ning kahetseb liiklusohutuse eelarveassigneeringute pidevat vähenemist;

9.   väljendab muret ja pettumust seoses nõukogu 24. juuli 2012. aasta seisukohaga 2013. aasta eelarveprojekti kohta, kuna see tekitab ohu, et komisjon ei suuda täita liidu õigusaktidest tulenevaid kohustusi transpordi osas;

10. rõhutab, et ELi ametitele ette nähtud eraldised ei koosne kaugeltki mitte ainult halduskuludest, vaid need aitavad ka saavutada seadusandja poolt seatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja üldiseid ELi eesmärke, üritades samas riiklikul tasemel kokkuhoidu saavutada; tuletab meelde, kui oluline on tagada liidus transpordi valdkonnas võimalikult suur ohutus, mida ELi tasandil tagavad Euroopa Lennundusohutusamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Raudteeagentuur ning millega varem tegelesid 27 liikmesriigi ametid;

11. tunnistab asjaolu, et eelarvet ja liidu ametite personali tuleks põhjalikult kaaluda neile määratud ülesannete ja kohustuste ulatusest ja mõõtmest lähtuvalt, ja et kõiki ameteid ei saa rahastada samaväärselt. Liidu ametid ei ole homogeensed ning nende ülesannete täitmisega seotud ohud ja võimalikud vastutusalad on väga erinevad;

12. toonitab, et võttes arvesse seadusandja poolt Euroopa Lennundusohutusametile alates 2012. ja 2013. aastast määratud uusi ülesandeid ja vastutusalasid, tuleks kõnealust ametit pidada mitte täielikult toimivaks ametiks, millisena liigitas selle komisjon, vaid uute ülesannetega ametiks;

13. toonitab asjaolu, et praegune eelarve ja komisjoni 2013. aastaks esitatud ettepanekud personali kohta tähendavad seda, et Euroopa Lennundusohutusameti liidu eelarve, sh sihtotstarbelised tulud, oleks samal tasemel mis 2012. aastal, ja kaoksid kõik Euroopa Lennundusohutusameti taotletud 12 uut ametikohta, mis olid mõeldud peamiselt uute ülesannete elluviimiseks, ja lisaks veel kaks olemasolevat ametikohta; juhib tähelepanu asjaolule, et 12 uuest ametikohast on üheksa määratud otseselt selleks, et tagada liidu õhuliikluse ja lennuväljade ohutus;

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamine on ELi 2013. aasta tegevuste keskmes. Aasta 2013 on käesoleva programmitöö perioodi viimane aasta ning maksete osas tuleb tegemata töö tasa teha, nagu see on finantsperspektiivi lõpus alati olnud, tulenevalt 2007—2013. aasta programmide lõpuleviimise protsessi algusest. Seetõttu kavandatakse 2013. aasta eelarveprojektis märkimisväärset maksete assigneeringute suurenemist (+ 6,8 %) põhivaldkondades peamiselt investeeringute suhtes.

Kulukohustuste suhtes on komisjon teinud üldise ettepaneku külmutada 2013. aasta kulukohustused nominaalselt 2012. aasta tasemel. Euroopa 2020. aasta strateegia mõne programmi, eelkõige TEN-T programmi puhul on aga tehtud ettepanek kulukohustusi suurendada.

I. Transpordi eelarve

Komisjoni 2013. aasta eelarveprojekti jaotis 6 (liikuvus ja transport) sisaldab kõiki ELi transpordipoliitikaga seotud eelarveridu. Eelarveprojektis nähakse ette kulukohustuste assigneeringute suurenemine 4,4% võrra (2012. aasta 1664 miljonilt eurolt 2013. aastaks 1740 miljoni euroni) ja maksete assigneeringute vähenemine 1 % (2012. aasta 1079 miljonilt eurolt 2013. aasta 1069 miljoni euroni). Maksete assigneeringute vähenemine on peamiselt tingitud enne 2006. aastat alustatud programmide lõpuleviimisest 2012. aastal. Eelarve projektis vähendati ka halduskulusid.

Eelkõige soovib arvamuse koostaja juhtida tähelepanu järgmisele:

Üleeuroopalised võrgud – transport (06 03)

See on transpordi jaoks oluline eelarverida. Aastatel 2007–2013 on üleeuroopalistes transpordivõrkudes 30 prioriteetset projekti. Kulukohustuste assigneeringud on 1410 miljonit eurot, mis vastab praegu käimasolevate projektide realiseerimise rahastamiseks vajalikule summale. See on võrreldes 2012. aastaga 6,4 % rohkem ja näitab programmi üldiselt head rakendamist.

Maksete assigneeringud vähenevad 763 miljoni euroni ehk 3,6 %. Tingitud on see enne 2006. aastat alustatud programmide lõpuleviimisest 2012. aastal

Euroopa transpordipoliitika ja reisijate õigustega seonduvad toetusmeetmed (06 02 03)

Eelarveprojektis vähendatakse nii kulukohustuste assigneeringuid (2012. aasta 31,770 miljonilt eurolt 25 miljoni euroni 2013. aastal) kui ka makseid (2012. aasta 16,307145 miljonilt eurolt 15,126157 miljoni euroni 2013. aastal).

Programm „Marco Polo II” (06 02 06)

Kulukohustused vähenevad (60 miljoni euroni ehk 4,5 %) ja maksete assigneeringud suurenevad oluliselt (24,187314 miljonilt eurolt 50 miljoni euroni).

SESARi ühisettevõte (artikkel 06 03 05 ja punkt 06 06 02 03)

Eelarves on kaks SESARi ühisettevõttega seotud eelarverida, mis esindavad perioodi 2007–2013 kahte rahastamisallikat: teadusuuringute raamprogramm ja TEN-T programm. Vastavalt finantsplaneeringule ei ole TEN-T programmist SESARi ühisettevõttele uusi kulukohustusi ette nähtud. SESARi rahastamine teadusuuringute raamprogrammi eelarverea kaudu siiski jätkub ning maksete summa on 45 miljonit eurot (10 % rohkem kui 2012. aastal). Eelarveprojektis esitatud summad tunduvad olevat piisavad. Vahendid on ette nähtud peamiselt teadustegevuse rahastamiseks ning uute lennuliikluse korraldamise süsteemide (ATM) arendamiseks ja valideerimiseks.

Transpordialased teadusuuringud (06 06)

Kulukohustuste ja maksete vähendamised eelarveprojektis on tingitud enne 2006. aastat alustatud programmide lõpuleviimisest. Eelarveprojektis esitatud summad (60,980795 miljonit eurot kulukohustustena ja 60,088742 miljonit eurot maksetena) tunduvad olevat piisavad.

Ametid

On tähtis, et ametitel oleksid piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks. Strateegia „Euroopa 2000” ja komisjoni transpordistrateegia, mida on kirjeldatud transporti käsitlevas valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava”, asetab transpordiga tegelevad Euroopa ametid Euroopa meetmete võtmisel lähiaastatel keskmesse. Euroopa Lennundusohutusamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Raudteeagentuur töötavad välja Euroopa prioriteetseid meetmeid ja poliitika, mida poliitiliselt toetavad Euroopa Liit ja liikmesriigid. Need ametid muudavad vahendite kasutamise liikmesriikides võimalikult tõhusaks ja tulemuslikuks ning aitavad vähendada kulutusi ühes peamises kodanikele lähedases avaliku poliitika valdkonnas – transpordiohutuses –, tagades ELi tasandil selle, millega varem tegelesid 27 liikmesriigi ametid. See on ELi jaoks selge lisandväärtus, mida tuleks rahastada ELi eelarvest. Tuleks ka rõhutada, et need ametid töötavad välja tegevusi valdkondades, milles siseturu mitterealiseerimine tooks kaasa suured kulud. Ajakirjanduse ja üldsuse huvi transpordiohutuse vastu on suur ja püsiv – seda asjaolu kinnitab rohkem kui piisavalt meedia ja poliitiline tähelepanu lennu-, mere- ja rongiõnnetustele.

Euroopa Lennundusohutusamet (06 02 01)

ELi toetus Euroopa Lennundusohutusametile suureneb 33,296776 miljonilt eurolt 34,555811 miljoni euroni ehk 3,8 %.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (06 02 02)

Euroopa Meresõiduohutuse Ametile on eelarveprojektis kavandatud kulukohustuste assigneeringute suurenemine 1,2 % kuni 53,871513 miljoni euroni. Nimetatud suurenemine on kavandatud saastetõrjemeetmeteks ja see kaetakse ümberpaigutamisega peamiselt TEN-T programmi tegevuskulude realt. Maksete assigneeringud vähenevad 50,191174 miljoni euroni ehk 9,6 %.

Euroopa Raudteeagentuur (06 02 08)

Euroopa Liidu toetus Euroopa Raudteeagentuurile suureneb 384 000 eurolt 24,871400 miljoni euroni 2013. aastal nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas.

II. Turism

Turism kuulub jaotise 2 („Ettevõtlus”) alla. Eelarveprojektis ei ole selle jaoks eraldi eelarverida. Transpordi- ja turismikomisjon on nõustunud jätkama 2013. aastal kahe olemasoleva ettevalmistava turismimeetmega. Mis puudutab uut programmitöö perioodi 2014–2020, siis nõudis Euroopa Parlament oma 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta, et konkurentsivõime ja VKEde programmi lisataks uus konkreetselt turismi puudutav eesmärk.

III. Katseprojektid ja ettevalmistav tegevus

Transpordi- ja turismikomisjon on toetanud kolme käimasoleva projekti jätkamist. Need on: Euroopa ja riikidevaheliste kultuuriturismitoodete edendamine erilise rõhuasetusega kultuuri- ja tööstustoodetel, turism ja selle kõigile kättesaadavus ning Euroopa transpordiliikide ühine teabe- ja broneerimisliides.

IV. Võimalikud muudatusettepanekud

Arvamuse koostaja tunnustab eelarve konsolideerimise pingutusi, mida finants- ja eelarvekriisi tõttu on tehtud enamikus liikmesriikides, ning nõuab seepärast vastutustundliku, realistliku ja tulemustele suunatud eelarve vastuvõtmist. Ühtlasi rõhutab arvamuse koostaja, et ELi eelarve kujutab endast investeeringut poliitikavaldkondadesse, milles avaldub lisandväärtus ELi jaoks ja millega toetatakse majanduskasvu ja töökohtade loomist. Praegune programmitöö periood 2006–2013 hakkab lõppema ja kõik transpordiga seotud programmid on täies hoos. Seetõttu on vajalik kiirustada maksetega, et täita lepingulised kohustused ja ELi kulukohustused.

Komisjoni esitatud eelarve projektis on üldiselt sobiv ja mõistlik tasakaal ühelt poolt kokkuhoiumeetmete ning teiselt poolt vajaduse vahel rakendada ELi programme ja anda ELile lisandväärtust;

Eelkõige esitab arvamuse koostaja selliseid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on jätkata kolme ettevalmistava meetmega. Olenevalt nõukogu seisukohast eelarve projekti kohta jätab arvamuse koostaja endale õiguse taastada summad eelarveprojekti üksikutel eelarveridadel, et võtta arvesse parlamendi poolt esmatähtsateks peetavaid meetmeid. See puudutab eelkõige TEN-T programmi, SESARi ühisettevõtte, ohutu transpordi, transpordialaste teadusuuringute ja reisijate õigustega seotud eelarveridasid. Tuleks ka märkida, et komisjon on juba võtnud oma eelarveprojektis range seisukoha ametite eelarvete suhtes. Kui nõukogu teeb ametite eelarvetes ükskõik milliseid kärpeid, siis võib see ohustada seadusandja poolt kehtestatud ELi transpordipoliitika sujuvat rakendamist. Sellepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et eelarveprojekt sellisel juhul taastataks.

Arvamuse koostaja ei tee ettepanekut eelarve projektis olevaid summasid suurendada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Petri Sarvamaa, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Giommaria Uggias, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Anna Rosbach, Ramon Tremosa i Balcells, Sabine Wils, Janusz Władysław Zemke

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (20.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Georgios Stavrakakis

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Kuigi majandusareng on liikmesriigiti ebaühtlane, kavandab komisjon 2012. aasta teise poole positiivse majanduskasvu prognooside põhjal juba meetmeid kasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks, et tagada Euroopa majandusele nii vajalikud investeeringud ja töökohad. Seetõttu, olles teinud ettepaneku suurendada vähesel määral kulukohustuste assigneeringuid, mis on piiratud inflatsioonikorrektsiooniga, ning suurendada märgatavalt makseid, on komisjon kehtestanud 2013. aasta eelarve suhtes viis prioriteeti, nimelt investeeringud tööhõivesõbralikku majanduskasvu, vastutustundlik ja realistlik eelarve, tulemuste tähelepanelik jälgimine, halduspiirangute rakendamine ja Horvaatia liitumine.

Arvamuse koostaja jagab komisjoni seisukohta liidu ühtekuuluvuspoliitika vaieldamatu lisandväärtuse kohta ja selle kohta, et ühtekuuluvuspoliitika on peamine investeeringutele suunatud poliitika, mis pakub parimaid töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamise võimalusi. Samas rõhutab arvamuse koostaja, et kuigi alamrubriigi 1b eelarvevahendeid tuleks kasutada nii, et poliitikavaldkonnad ühitataks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, on ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid, eelkõige piirkondlike ebavõrdsuste vähendamine ning sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus, kõige tähtsamad.

Eelarveprojekti taastamine

Eelarveeraldiste kavandamisel on komisjon seetõttu hinnanud eelarvevajadusi, võttes arvesse finantsperspektiivi 2007–2013 ja institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaseid eraldisi ja eelarvelisi vahendeid ning viies kõik summad kooskõlla asjaomaste otsuste ja sätetega.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et ainus institutsioon, kellel on olemas teave kõikide piirkondade eelarvelistest vajadustest ülevaate saamiseks, on komisjon. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku tühistada kõik nõukogu kavandatud kärped ja taastada eelarveprojektis esialgsed komisjoni kavandatud summad.

Vahendite jaotus fondide vahel

Vahendite jaotus eri assigneeringute ja fondide vahel on järgmine:

struktuurifondide (ERF ja ESF) kulukohustuste summa on 42 144,7 miljonit eurot ja ühtekuuluvusfondi kulukohustuste summa on 12 354,2 miljonit eurot, mis on 2012. aastaga võrreldes 3,3% suurem. Maksete assigneeringud suurenevad märgatavalt rohkem – 48 975 miljoni euroni, mis on 11,7% suurem kui aastal 2012 ja näitab samuti püüdlust piirata täitmata kulukohustuste kasvu. Samas tuleks märkida, et komisjoni eelarvestus on seotud rangelt aastaga 2013 ning selles eeldatakse, et eelnevate aastate maksevajadused on kaetud, mistõttu igasugune kõrvalekalle tähendaks ebapiisavaid maksete assigneeringuid.

aastal 2012 oodatavad peamised poliitilised tulemused

Komisjon näeb ette, et peamisteks poliitilisteks tulemusteks on ühtekuuluvuspoliitika kooskõlla viimine strateegia ”Euroopa 2020” eesmärkidega ja ühtekuuluvuspoliitika kasutamine kriisi vastu võitlemise tõhusa vahendina, nimelt nende liikmesriikide toetamise kaudu, kes abi eriti vajavad, nt ELi/IMFi programme kasutavad riigid. Komisjon on sellega seoses teinud liikmesriikidele ettepaneku suunata veel eraldamata struktuurifondide vahendid võimaluse korral ümber, et tugevdada oma püüdlusi noorte tööpuuduse leevendamisel ja VKEde toetamisel, ning on selle raames käivitanud ühisalgatuse kaheksa liikmesriigi osalusel. Muud tähtsamad valdkonnad on õigusraamistik, tulevase programmitöö perioodi rakendamisemehhanismid ja ühise strateegilise raamistiku rakendamine. Seepärast soovib komisjon keskenduda aruteludes liikmesriikidega strateegilistele investeerimisprioriteetidele aastatel 2014–2020 ja rakenduskavade ettevalmistusetappidele. Peale selle peaks jätkuma töö ELi Läänemere strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia valdkonnas ning ühtlasi arendatakse edasi koostööd merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadiga Atlandi strateegia vallas. Komisjon kavatseb ka jätkata tööd, et kindlustada Horvaatia positsiooni pärast tema liikmesriigiks saamist 1. juulil 2013.

Katseprojektid ja tehniline abi

Käesoleval aastal on parlamendiliikmed järjekordselt esitanud vähem ettepanekuid katseprojektide ja ettevalmistavate tegevuste kohta, millest enamik käsitleb varem heaks kiidetud meetmete pikendamist, nt „ELi Atlandi strateegiat käsitlev Atlandi foorum”, „Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas”, „Piirkondliku ja kohaliku koostöö tõhustamine Euroopa regionaalpoliitika maailma tasandil edendamise kaudu”, „Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine” ning ettevalmistav tegevus toetuse kohta Mayotte’ile või mis tahes muule potentsiaalselt asjassepuutuvale territooriumile, mis on üleminekul äärepoolseima piirkonna staatuse saamiseks.

Uued kavandatavad meetmed hõlmavad ettevalmistavat tegevust Vahemere piirkonna makropiirkondlike strateegiate väljatöötamiseks, samuti katseprojekti, mis käsitleb Kreeka muid piirkondi peale pealinna Ateena piirkonna nende praeguse ja soovitava majandusliku potentsiaali ja nende piirkondade ELi lähenemispiirkonna mudelina kasutamise seisukohast, ning katseprojekti teenuste platvormi väljatöötamiseks VKEde ekspordi jaoks.

On tehtud ka ettepanek jätkata meedet „Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine” ja ka see tuleks seetõttu esitada eelarve projekti muudatusettepanekuna.

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et eelarveprojekti alamrubriiki 1b kantud summad vastavad regionaalpoliitika miinimumvajadustele ja eesmärkidele, mille liit on kindlaks määranud, ning seetõttu tuleb alamrubriigi 1b eelarveread säilitada või vajaduse korral taastada vastavalt komisjoni ettepanekule;

2.  rõhutab, et regionaalpoliitika tulemuslik ja rõhus rakendamine on majanduse taastumise ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmise jaoks esmatähtis, sest see aitab kaasa nii stabiilse ja jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise õige raamistiku loomisele kui ka – mis on sama tähtis – piirkondlike ebavõrdsuste tulemuslikule vähendamisele ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele;

3.  väljendab heameelt selle üle, et kulukohustuste assigneeringud alamrubriigis 1b suurenevad 2012. aastal 3,3% ehk 54 499 miljonile eurole ning maksete assigneeringud suurenevad 11,7% ehk 48 975 miljonile eurole, kusjuures viimati nimetatud summa sisaldab 2000.–2006. aasta sulgemiseks mõeldud maksete assigneeringute vähendamist 33,2% ehk 1 923 miljonile eurole.

4.  tunneb seetõttu heameelt komisjoni algatuse üle planeerida mõnedes liikmesriikides struktuurifondi raames kasutamata vahendeid võimaluse korral ümber VKEde ja noorte tööhõive jaoks, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi prioriteetidega; on arvamusel, et selline ümberplaneerimine võiks aidata märkimisväärselt kaasa ELi majanduse elavdamisele ning majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisele, ning palub anda parlamendile täielikku teavet selle algatuse rakendamise kohta liikmesriikide tasandil, selle oodatava mõju kohta majanduskasvule ja tööhõivele ning võimaliku mõju kohta 2013. aasta eelarvele;

5.  rõhutab, et katseprojektid, ettevalmistavad meetmed ja tehnilise abi meetmed on erakordselt olulised vahendid, mis võimaldavad kujundada prioriteete ja valmistada ette uusi algatusi ning kutsub komisjoni üles toetama ja ellu viima kõiki regionaalarengukomisjoni kavandatud katseprojekte, ettevalmistavaid tegevusi ja tehnilise abi meetmeid alamrubriigis 1b.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Victor Boştinaru, John Bufton, Alain Cadec, Francesco De Angelis, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Ana Miranda, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Markus Pieper, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Andrey Kovatchev, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Derek Vaughan

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (19.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Esther de Lange

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   märgib, et komisjoni esialgne eelarveprojekt on põllumajanduse suhtes juba küllalt piirav, soovitades suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu kulukohustusi vastavalt 0,4% ja 1,3%, ning maksete osas vastavalt 0,5% ja 5,4%, mis on vähem kui kogu eelarve kavandatav suurenemine kokku;

2.   märgib siiski, et eelarveraskuste ja paljudes liikmesriikides toimunud valulise säästmise tõttu peaks liidu eelarve olema realistlik ja piirav ning austama kehtivaid õiguslikke kohustusi;

3.   usub, et kokkuhoidu õnnestuks saavutada näiteks eksporditoetuste järkjärgulise nulli euroni vähendamisega; on seisukohal, et eksporditoetused tuleb eelarveridadena siiski säilitada, kuna need võivad olla oluliseks kriisi- ja abivahendiks põllumajandusturul; märgib, et eksporditoetuste tulevane kujundamine ja kasutus kriisi- ja abivahendina peaks toimuma WTO raames ning vastastikkuse põhimõtte alusel;

4.   palub komisjonil anda mõlemale eelarvepädevale institutsioonile rubriigi 2 eri programmide ja algatuste elluviimise kohta tulemuslikkuse sihtnäitajate alusel kiirelt ja regulaarselt täielikku teavet ning hindama neid vastavalt ELi poliitilistele kohustustele;

5.   kritiseerib teravalt nõukogu, kuna see esitab eelarveprojektile juhuslikke ja tihti põhjendamatuid kärpeid, mis jätab mulje vaid iluravist, mitte aga realistlikust eelarvestamisest;

6.   usub, et eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist saab muuta paremaks, ning kutsub komisjoni üles liikmesriikidelt tungivalt nõudma, et nad arendaksid selles valdkonnas oma haldussuutlikust; usub siiski, et see tähendab pikaajalisi jõupingutusi, ning arvab seetõttu, et nõukogu 2013. aasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhised tulude prognoosid on väga ebarealistlikud; nõuab komisjoni prognooside osalist taastamist 2013. aasta eelarveprojektis; lisaks lükkab tagasi nõukogu kavandatud kärped koolide puuviljaprogrammile, tootmiskohustusega seotud otsetoetustele ja rahvusvahelistele põllumajanduslepingutele;

7.   märgib, et lähitulevikus oodatakse ühise põllumajanduspoliitika reformi, ja pakub seetõttu välja vastava eelarverea suurendamise, et tõsta teadlikkust ühise põllumajanduspoliitika suhtes, ning sihtrühmasid silmas pidava võimalikult struktureeritud ja organiseeritud teavituskampaania; lisaks pakub välja suurendada olemasolevaid eelarvelisi vahendeid edendusmeetmeteks ja tootjaorganisatsioonidele, mis on samuti kooskõlas käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformiga;

8.   märgib, et kulutused toetusele, mida antakse tootjarühmadele eeltunnustuse saamiseks, on oluliselt ületanud komisjoni viimaste aastate prognoose; tunnistab, et 2013. aastaks prognoositud kulud tekivad peamiselt kehtivatest õiguslikest kohustustest ja seetõttu teeb ettepaneku taastada komisjoni eelarveprojekti arvud; kutsub siiski komisjoni üles võtma edaspidi meetmeid, et saada kulutused tootjarühmade eeltunnustamisele rangema kontrolli alla;

9.   taastab komisjoni eelarveprojekti maaelu arengumeetmetega seotud maksete osas, kuna teise samba programmid lõpetatakse 2013. aastal (mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta), mil nõudlus väljamaksete järele tavaliselt suureneb; kutsub komisjoni siiski üles nende programmide nõuetekohast rakendamist tähelepanelikult jälgima; samuti on oluline anda liikmesriikidele paindlikkus kasutamata summade liigutamiseks telgede vahel, mis on osutunud tulemuslikuks põllumajandustootjate ja maakogukondade jaoks;

10. palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida põllumajandusturgude kõikuvust ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult; nõuab tungivalt vajalikku paindlikkust, et võtta arvesse tõsiasja, et üldiselt positiivne areng põllumajandusturul ei avalda kunagi kõigile sektoritele ühesugust mõju; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks kriisi ajaks tulemuslikud meetmed ja et põllumajandustootjate seas viidaks läbi kiireloomuline uuring nende informeerituse kohta riskijuhtimise vahendite kasutamises ja koolituse kättesaadavuses selles valdkonnas;

11. rõhutab, et taotletava põllumajandusturgude liberaliseerimisega peab kaasnema tulude õiglasem jaotamine toiduainete tarneahelas, et võimaldada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase; väljendab heameelt Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse asutamiseks võetud meetmete üle ning kutsub komisjoni üles seda katseprojekti jätkama, eelkõige eesmärgiga kaasata jaehinnad vaatluskeskuse raamistikku ja hõlbustada juurdepääsu andmetele;

12. kutsub komisjoni üles pakkuma eristiimuleid kõrge kvaliteediga toodete tootmiseks ja turustamiseks kohalikul tasandil ning soodustama sellega lühikesi tarneahelaid; juhib tähelepanu, et selles osas võib anda olulise panuse päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste väljastamine;

13. märgib, et tarbijad ei ole piisaval määral teadlikud Euroopa toiduainete võrdlemisi kõrgetest tootmisstandarditest; nõuab seetõttu teabe paremat haldamist, et saavutada kodanike vajalik tunnustus Euroopa põllumajanduspoliitikale ja ‑toetustele;

14. kutsub üles käivitama katseprojekt kliimasõbraliku põllumajanduse kohta praktikas, mis tooks kokku töörühmad, mis keskenduvad praktilistele põllumajandusettevõtetes rakendatavatele lahendustele, mille eesmärgiks on põllumajanduspraktika kohandamine kliimamuutusega;

15. toetab ettevalmistava tegevuse loomist ELi kolmandale programmile taimede ja loomade geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks põllumajanduses.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Mariya Gabriel, Iratxe García Pérez, Julie Girling, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Csaba Sándor Tabajdi, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria do Céu Patrão Neves

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (6.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Crescenzio Rivellini

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et komisjoni esitatud kujul ei ole eelarve projekt täiesti piisav selleks, et rahastada kõiki kalandus- ja merendussektori vajadusi, kuigi need tegevused on olulised piirkondade tasakaalu, mere ökosüsteemide kaitse ja majanduse seisukohast, nagu need on esitatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkides;

2.  võtab teadmiseks asjaolu, et eelarve projektis ei võeta arvesse Horvaatia liitumist, ning seega on vältimatult vajalik mõistliku aja jooksul teha eelarvesse muudatused, et tagada selle mereäärse riigi nõuetekohane rahastamine;

3.  peab lühemas ja keskmise pikkusega perspektiivis äärmiselt kahjulikuks vähendada olulisel määral 11. peatüki kulukohustuste assigneeringuid (-2,7%, v.a reservid); tuletab meelde, et ühine kalanduspoliitika on praegu reformimisel ning selleks, et reform oleks edukas, tuleks teha kättesaadavaks rohkelt rahalisi vahendeid, et tagada sektori jätkusuutlikkus ning kalandus- ja vesiviljelustoodetega varustatus kogu liidus;

4.  palub hoida kulukohustuste assigneeringud 2012. aasta eelarve tasemel, et säilitada kõnealuses valdkonnas komisjoni käivitatud projektide jätkusuutlikkus ja tagada ühtlasi kulude kontrolli all hoidmine eelarve kokkuhoiu tingimustes;

5.  on seisukohal, et ettepanek suurendada kõiki maksete assigneeringuid 3,1% ei olnud ootamatu, pidades silmas eelarve mitmeaastase planeerimise lõppu ja ka eelnevatel aastatel võetud kohustusi, eriti Euroopa Kalandusfondi osas, ning seda ei tohiks käsitleda kui komisjoni soovi nimetatud sektorit toetada;

6.  peab äärmiselt vajalikuks määrata kindlaks kalandus- ja merenduspoliitika prioriteedid, eeskätt Euroopa Kalandusfondile (11.06), ühise kalanduspoliitika kontrollile ja elluviimisele ning eriti Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile (11.08.05) eraldatavad assigneeringud, samuti vee-elusressursside kaitsele, majandamisele ja kasutamisele eraldatavad vahendid;

7.  peab taunimisväärseks kalandusturgude peatüki (11.02) assigneeringute vähendamist üle 10% ning võtab teadmiseks asjaolu, et seda põhjendati 2011. aasta eelarve täitmise tasemega ja majanduse praeguse olukorraga;

8.  märgib, et ühise kalanduspoliitika välismõõtme vahendeid (11.03) on ülemäära vähendatud, millest järeldub, et järgmised rahvusvahelised kalanduskokkulepped lähevad kallimaks vahendite vähesuse ja valdkondliku toetuse kehtestamise tõttu;

9.  on seisukohal, et integreeritud merenduspoliitika (11.09) kulukohustuste assigneeringute puudumine on lubamatu ja see ohustab tõsiselt selle tulevast rakendamist;

10. mõistab kindlalt hukka Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri assigneeringute kärped ja palub nõukogul hoopis toetada lisaassigneeringutest selle ameti jõupingutusi Euroopa Liidu huvides;

11. palub nõukogul läbi vaadata oma seisukoht 11. peatükile eraldatavate assigneeringute taseme suhtes tervikuna, et hoida kulukohustused 2012. aasta tasemel ja tagada juba kavandatud meetmete kulude katmine ning toetada sellega merenduse ja kalanduse valdkonna kehtestatud prioriteete.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Dolores García-Hierro Caraballo, Ian Hudghton, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Julie Girling, Nikolaos Salavrakos, Antolín Sánchez Presedo

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (24.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et 2013. aasta on hariduse, koolituse, noorte, kultuuri, meedia ja kodakondsuse valdkonna mitmeaastaste programmide viimane aasta; rõhutab, kui oluline on säilitada nende programmide jaoks tehtavate maksete piisav tase, et tagada nende täielik toimimine kuni programmitöö perioodi lõpuni;

2.  tuletab meelde, et nii elukestva õppe programm kui ka programm „Aktiivsed noored” annavad selget ja nähtavat Euroopa lisaväärtust ja on eluliselt tähtsad Euroopa 2020. aasta strateegia edu tagamiseks; tuletab meelde nende suurt tulemuslikkust ja märgib, et allprogrammi Erasmus puhul on nõudlus palju suurem kui rahuldada suudetakse; nõuab nende programmide assigneeringute olulist suurendamist; tuletab meelde, et edukate internetipõhiste kaugõppealgatuste arv suureneb maailmas pidevalt; nõuab, et kaasataks investeeringud internetipõhistesse kaugõppealgatustesse;

3.  rõhutab programmide „Kultuur”, „Media” ja „Media Mundus” väga tähtsat rolli mitte ainult filmide ja audiovisuaalsete materjalide tootmise ja levitamise ning kunstnike ja kultuuritegelaste toetamisel kultuurisektoris, vaid ka koostöö tagamisel selles valdkonnas ELi ja kolmandate riikide vahel ning seeläbi austuse suurendamisel suurema kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vastastikuse mõistmise vastu ja nende valdkondade edendamisel; on seisukohal, et nende programmide assigneeringuid tuleb märkimisväärselt suurendada, pöörates eritähelepanu väikestele projektidele;

4.  tuletab meelde, et programmid „Media” ja „Media Mundus” suurendavad Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet; rõhutab „Kultuur 2007” tähtsat rolli nii kultuurilise mitmekesisuse ja liikuvuse seisukohast kui ka majanduse edendajana;

5.  rõhutab rohujuure tasandi spordi olulist rolli tervist parandava füüsilise tegevuse ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel; märgib, et käimasolev ettevalmistav tegevus „Partnerlused spordi valdkonnas” keskendub katsetustele uutes valdkondades, nagu võitlus võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu, sportlaste tervise kaitse intensiivsema meditsiinilise jälgimise kaudu, kogukondlike rohujuure tasandi spordialgatuste arendamine ja aktiivsena vananemise toetamine, et arendada Euroopa mõõdet spordis; palub spordi valdkonna programme ja ettevalmistava tegevuse kõiki valdkondi piisavalt rahastada, kaasa arvatud piiriülesed spordivõistlused;

6.  märgib, et Euroopa noortegarantii on algatus, mis võib 2014. aastaks anda märgatavaid majanduslikke tulemusi;

7.  tuletab meelde, et tulemuslik kommunikatsioonipoliitika etendab märkimisväärset rolli teadlikkuse tõstmisel, eeskätt 2014. aasta parlamendivalimiste eel, ja ergutab kodanikke nendes valimistes aktiivselt osalema; nõuab suuremat investeerimist ELi teabevahetusmeetmete assigneeringutesse, et tagada, et nii suured kui ka väikesed riiklikud meediakanalid pööraksid Euroopa Liidu küsimustele rohkem tähelepanu; rõhutab internetipõhise suhtlusmeedia tähtsat rolli noorte eurooplasteni jõudmisel;

8.  rõhutab, et ka ELi kommunikatsioonipoliitikal on oluline roll demokraatia edendamisel liidus ning liidu ja selle kodanike vahel paremate sidemete loomisel; märgib, et ELi kommunikatsioonistrateegia põhineb peamiselt ülalt-alla lähenemisviisil; leiab seetõttu, et ELi kommunikatsioonis peaks tähtsat rolli etendama alt-üles strateegia, eelkõige kohalike ja piirkondlike meediakanalite vahelise koostöö ja sisu vahetamise kaudu;

9.  tuletab meelde, et meedia – eriti televisioon – on Euroopa kodanike jaoks peamiseks teabeallikaks; nõuab seetõttu tungivalt, et ELi institutsioonid looksid partnerlusi nii avalik-õigusliku kui ka erameediaga, et jõuda palju laiema publikuni;

10. tuletab meelde, et suhtlusmeedia ja internet kujutavad endast Euroopa kodanike jaoks järjest suureneva tähtsusega uut uudisteallikat ja ühtlasi võimalust suhelda interaktiivselt poliitikute ja poliitika tegijatega ning teha nendega koostööd; kutsub ELi institutsioone üles avalikustama suhtlusmeediat kasutades rohkem avaliku sektori teavet ja suhtlema kodanikega aktiivsemalt;

11. rõhutab, et on vaja piisavalt rahastada programme, mille eesmärk on Euroopa Liidust teadlikkuse suurendamine Euroopa naabruspoliitika riikides;

12. väljendab heameelt 2013. aasta nimetamise üle Euroopa kodanike aastaks, kuid tunneb sügavat kahetsust, et sellele eraldatud 1 miljon eurot on üks kõigi aegade väiksemaid Euroopa aastale eraldatud summasid; nõuab seetõttu Euroopa kodanike aasta 2103 eelarve suurendamist ja rõhutab, et ette tuleb näha piisav rahastamine, sest Euroopa kodanike aasta aitab töötada uue mitmeaastase finantsraamistiku jaoks välja uue laiahaardelise kodanike programmi;

13. tunneb heameelt komisjoni algatuste üle propageerida jätkusuutliku turismi ettevalmistavas tegevuses kultuurimarsruute ja nõuab selle meetme jätkamist 2013. aastal;

14. on veendunud, et ELi mitmekesine ja rikas kultuuripärand ja tänapäevane kõrgekvaliteediline kultuuritegevus annavad ELile maailmas ainulaadse positsiooni; nõuab seetõttu suuremaid assigneeringuid, et tagada välismaal kultuuridiplomaatia ja uute meediakanalite kasutamise kaudu parem juurdepääs ELi kultuurile;

15. on veendunud, et kultuuriinvesteeringuid ei tohiks kokkuhoiu ja majandussurutise ajal vähendada; on siiski arvamusel, et mõnda kultuuriprogrammi saaks tõhusamalt ellu viia; nõuab seetõttu kultuuri-, meedia- ja kommunikatsiooniprogrammide vahelist paremat koostööd ja konsolideerimist;

16. on veendunud, et digiteerimine pakub kodanikele suurepärast võimalust tutvuda Euroopa mitmekesise kultuuripärandiga; nõuab seetõttu digiteerimisprojektidele suuremaid assigneeringuid ja paremat juurdepääsu kultuurisisule.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Lorenzo Fontana, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Gianni Pittella, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, László Tőkés, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Heinz K. Becker, Nadja Hirsch, Iosif Matula, Bernd Posselt, Mitro Repo, Kay Swinburne

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (5.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Salvatore Iacolino

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni esitatud eelarveprojektis on alamrubriigis 3a ette nähtud üksnes vähene kulukohustuste assigneeringute suurendamine 2012. aastaga võrreldes; toonitab, et eelarveaasta 2013 on praegust ja uut mitmeaastast finantsraamistikku ühendav aasta;

2.  nõuab eelarve suurendamist kuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise programmi tarbeks, pidades silmas selle valdkonna olulisust ELile ning eelkõige Euroopa Parlamendile;

3.  rõhutab, et programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” vahendid peaksid olema kooskõlas summadega, mis on ette nähtud finantsplaneeringus aastateks 2007–2013; nõuab, et Euroopa Pagulasfondile ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondile eraldataks proportsionaalsed rahalised vahendid; nõuab spetsiaalseid assigneeringuid, millega rahastada selliste kaitse aspekti arvestavate piirikontrollide arendamist, mille puhul täielikult järgitakse migrantide põhiõigusi;

4.  nõuab, et nähtaks ette piisavad rahalised vahendid migrantide Euroopa Liidu siseseks ümberasustamiseks;

5.  soovitab, et märkimisväärne osa SIS II eelarvest tuleks hoida reservis, kuni ei ole saavutatud operatiivset edu ja vastavust finantsplaneeringule;

6.  on esimeeste konverentsi 15. juuni 2012. aasta otsuse − blokeerida viis ettepanekut, sh sisejulgeoleku jaoks kavandatud 2013. aasta eelarve, et väljendada vastuseisu nõukogu otsusele Schengeni ala juhtimise kohta − tõttu seisukohal, et suur osa sisejulgeolekuga seotud eelarveridade assigneeringutest tuleb reservi paigutada ja hoida neid reservis seni, kuni Schengeni ala juhtimises on saavutatud rahuldavad tulemused;

7.  märgib, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on uus ja alles kasvav amet ning et Frontexile on muudetud määrusega antud uusi ülesandeid; nõuab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile ja Frontexile antaks ülesannete korrektseks täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja vajalikud inimressursid;

8.  peab vajalikuks suurendada Euroopa Politseiameti (Europol) eelarvet, eriti tulevase küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse vajadusi arvestades, kuna on seisukohal, et võitlus küberkuritegevuse vastu on ELi sisejulgeoleku strateegia üks suurimaid prioriteete.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Edit Bauer, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ioan Enciu, Frank Engel, Monika Flašíková Beňová, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Svetoslav Hristov Malinov, Véronique Mathieu, Anthea McIntyre, Louis Michel, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Rui Tavares, Nils Torvalds, Axel Voss, Renate Weber, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Evelyne Gebhardt, Monika Hohlmeier, Franziska Keller, Ádám Kósa, Marian-Jean Marinescu, Antonio Masip Hidalgo, Jan Mulder, Raül Romeva i Rueda, Marie-Christine Vergiat, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Justas Vincas Paleckis, Iuliu Winkler

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (6.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Enrique Guerrero Salom

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades liikmesriikide riigirahanduse olukorda ning seda, et liidu eelarve on muu hulgas oluline vahend investeeringute soodustamiseks ja kriisiperioodil tuleb seda tugevdada;

1.  väljendab heameelt Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamiseks eraldatavate assigneeringute suurendamise üle;

2.  toonitab, et 2013. aasta on valimiste-eelne aasta, mis eeldab eraldi eelarverea loomist, et anda kodanikele teavet nende valimisõigusest ja Euroopa Parlamendi valimistega seotud küsimustest;

3.  peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta kui Euroopa kodanike aasta jaoks ei ole liidu eelarves täiendavaid vahendeid ette nähtud; on seisukohal, et kriisi ajal peaks liit tegema tööd selle nimel, et tugevdada kodanike usaldust, ja keskenduma uue poliitika väljatöötamisel kodanikele;

4.  väljendab kahetsust, et kodakondsuse alamrubriigi kasutatav varu on jälle väga piiratud teiste alamrubriikidega võrreldes ega võimalda anda liidule piisavaid vahendeid uuteks algatusteks ega ettenägematute sündmuste puhuks;

5.  on seisukohal, et valimiste-eelne 2013. aasta on kommunikatsiooni valdkonnas erilise tähtsusega ja seetõttu peaksid partnerlust teavitamisel käsitlevale programmile eraldatavad assigneeringud olema vähemalt sama suured kui 2012. aastal;

6.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimistega seotud Euroopa Parlamendi enda kulutused tuleks suunata sotsiaalmeediasse, et kaasata kodanikud arutelusse kampaania üle ja selles osalema;

7.  toonitab, et pärast Euroopa kodanikualgatuse rakendumist 1. aprillil 2012. aastal on komisjon registreerinud juba mitmeid algatusi, mis võivad viia kuulamiseni Euroopa Parlamendis 2013. aastal; on seisukohal, et Euroopa Parlament peab nägema ette võimalike kuulamiste piisava rahastamise.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Enrique Guerrero Salom, Gerald Häfner, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, David Martin, Morten Messerschmidt, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, Luis Yáñez-Barnuevo García

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zuzana Brzobohatá, Marietta Giannakou, Anneli Jäätteenmäki, Evelyn Regner, Helmut Scholz, György Schöpflin

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (21.9.2012)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta
(12749/2012 – C7‑0233/2012 – 2012/2092(BUD))

Arvamuse koostaja: Nikolaos Salavrakos

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et 2013. aastaks Euroopa Ombudsmani poolt taotletud eelarvevahendite kogusumma võimaldab tal põhikirjas, rakenduseeskirjades ja koostöökokkuleppes sätestatud kohustusi ning oma ülesandeid tulemuslikult täita;

2.  märgib, et ombudsmani 2013. aasta eelarvestuse summa on 9 887 000 eurot, mis on 2012. aasta eelarvega võrreldes 3,89% (370 500 euro võrra) suurem;

3.  juhib tähelepanu sellele, et suhteliselt suur summa, mida 2012. aasta eelarvega võrreldes juurde taotletakse, tuleneb peamiselt sellest, et Brüsseli büroo kolimise tõttu peab ombudsman 2013. aastal oluliselt rohkem üüri maksma;

4.  märgib, et ainuüksi üürikulu suurenemisest tuleneb 2,4% eelarvestuse suurenemisest; juhib tähelepanu sellele, et kui ombudsman ei peaks hakkama rohkem üüri maksma, suureneks eelarve ainult 1,4%, mis on väiksem kui prognoositav 1,9% inflatsioon;

5.  märgib, et ombudsman taotleb oma ametikohtade loetelusse ühe ametikoha (AD6) lisamist ning 8 (2 AST ja 6 AD) olemasoleva ametikoha viimist kõrgemale palgaastmele;

6.  toetab ombudsmani nõuet suurendada lepinguliste töötajatega seotud assigneeringuid, et tugevdada registriüksust, kelle ülesannete hulka kuulub nüüd ka väljapoole ombudsmani pädevust jäävate kaebuste menetlemine; rõhutab, et praktikaks ette nähtud assigneeringute vähendamine, mida ombudsman on kavandanud selleks, et tasakaalustada registriüksuse laiendamiseks vajalikku assigneeringute suurendamist, ei tohiks kahjustada praktika koolitusväärtust ega noorte praktikantide töötingimusi;

7.  tunneb heameelt selle üle, et ombudsmanil õnnestus taas kõiki oma eelarveridu hoolikalt kontrollides saavutada (211 000 euro suurune) kokkuhoid, mida tal on võimalik kasutada 2013. aastaks kavandatud projektide rahastamiseks;

8.  märgib rahuloluga, et ombudsman kavatseb Euroopa praegust majandusolukorda arvestades ka tulevaste eelarvete puhul oma pädevuse piires maksimaalset kokkuhoidu saavutada.

LÜHISELGITUS

Petitsioonikomisjon on võtnud teadmiseks Euroopa Ombudsmani 2013. aasta eelarvestuse, mille ta esitas eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt finantsmäärusele.

Ombudsmani 2013. aasta eelarvestuse summa on 9 887 000 eurot. See on ombudsmani 2012. aasta lõpliku eelarvega (9 516 500 eurot) võrreldes 3,89% (370 500 euro võrra) suurem. Eelarvestuse puhul on arvesse võetud nii Euroopa Komisjoni prognoositud inflatsiooni kui ka elukalliduse tõusu mõju.

2013. aasta eelarve põhinäitajad

Suhteliselt suur määr (3,89%), mille võrra 2013. aasta eelarve 2012. aasta eelarvega võrreldes suureneb, tuleneb peamiselt sellest, et ombudsman peab hakkama 2013. aastal oluliselt rohkem (kokku 230 000 euro võrra suuremat) üüri maksma.

2013. aastal kolib ombudsmani Brüsseli büroo oma praegusest asukohast vanas Eastmani hoones Montoyer′ tänaval asuvasse uude hoonesse. Kuna Eastmani hoone üür oli hoone pigem kehva seisukorra tõttu madal, pidi ombudsman Brüsseli üürikulude assigneeringuid (230 000 euro võrra) suurendama.

Kuna ka Strasbourgi büroo üür veidi (7000 euro võrra) suureneb, on 2013. aasta üürikulude assigneeringud kokku 725 000 (49% suurenemine). Ka on uue hoone lisakulud (33%) suuremad kui vana Eastmani hoone puhul.

Ainuüksi üürikulude suurenemise tõttu on eelarve 2,49% suurem. Kui üürimaksetes sellist muutust ei toimuks, suureneks ombudsmani 2013. aasta eelarve 2012. aasta eelarvega võrreldes ainult 1,4%, mis on väiksem kui prognoositav 1,9% inflatsioon.

Kokkuhoid ja assigneeringute ümberpaigutamine

Nagu ka varasematel aastatel, koostasid ombudsmani teenistused eelarvestuse 2013. aastaks kavandatud projektide alusel. Praegust Euroopa olukorda arvestades kontrollisid ombudsmani teenistused hoolikalt kõiki eelarveridu, et leida kokkuhoiu abil vahendeid, mida kasutada nende projektide rahastamiseks.

Sel viisil saadi summaks 211 000 eurot, mis moodustab rohkem kui 36% muude eelarveridade assigneeringute suurenemisest (581 000 eurot).

Töötajad

2013. aasta eelarvestuses taotleb ombudsman juurde üht alalist ametikohta (AD6). Euroopa Ombusmani peaarvepidaja ülesandeid on seni täitnud Euroopa Parlamendi ametnik. Parlamendi (infotehnoloogia-)süsteeme ja meetmeid arvestades on aga mõlema poole jaoks parem, kui ombudsmani büroo tegeleks arvepidamisega ise. Mingeid muid ametikohti 2013. aastaks juurde ei taotleta.

Ombudsman taotleb 2013. aastaks 8 olemasoleva ametikoha (2 AST ja 6 AD ametikoha) viimist kõrgemale palgaastmele. Kõrgemale palgaastmele viimist taotletakse vastavalt personalieeskirjadele. Ombudsman rõhutab, et see ei tähenda seda, et 8 töötajat automaatselt edutatakse. Ombudsman otsustab iga edutamise puhul, kas kandidaat on edutamise ära teeninud.

2012. aasta alguses otsustas ombudsman teha oma pädevusest väljapoole jäävate kaebustega tegelemise ülesandeks registriüksusele. Selle ülesande täitmiseks on registriüksusel vaja juurde võtta lepingulisi töötajaid. Seetõttu taotleb ombudsman lepinguliste töötajatega seotud assigneeringuteks juurde 113 00 eurot. Ombudsman rõhutab, et sama summa (113 000 euro) võrra vähendatakse aga praktikaks ette nähtud assigneeringuid.

Struktuur

Ombusmani büroo töö võib jagada nelja valdkonda: 1) kaebuste menetlemine ja uurimiste korraldamine, 2) teabevahetus ja teavitustöö, 3) tugitegevus ja 4) strateegiline kavandamine ja juhtimine.

Nimetatud ülesannete täitmiseks korraldati ombudsmani teenistuste töö 2012. aasta jaanuarist alates ümber. Kaks olemasolevat osakonda korraldati ümber ja loodi kaks direktoraati, millest kumbki koosneb kolmest talitusest: kaks kaebuste ja uurimiste talitust ning tugitegevuste talitus.

Pärast ümberkorraldust töötab 57% inimestest kaebuste ja uurimiste, 17% teabevahetuse ja teavitustöö, 22% tugitegevuste ning 4% strateegilise kavandamise ja juhtimise valdkonnas.

Töökoormus

2011. aastal registreeris ombudsman 2510 kaebust, millest 698 kuulus tema pädevusse (2010. aastal oli 2667 kaebust, millest 774 kuulus ombudsmani pädevusse). Ombudsman algatas 382 uurimist (2010. aastal 335 uurimist). 2011. aastal lõpetas ta 318 uurimist (2010. aastal 326 uurimist). Kokku tegeles ta üle 3700 kaebuse ja teabenõudega.

Enam kui 65%-il juhtudest (1667) suutis ombudsman kaebuse esitajat aidata, alustades uurimist, andes asja üle pädevale organile või andes nõu. Juhtudest, kus asi anti üle mõnele muule organile või mille puhul anti kaebuse esitajale nõu muu organi poole pöörduda, anti 47% mõnele Euroopa ombudsmanide võrgustiku − mille täisliige Euroopa Parlament on − riigi tasandi või piirkondlikule liikmele. 11%-il juhtudest anti kaebus üle komisjonile ja 46%-il juhtudest soovitati pöörduda mõne muu organi, näiteks SOLVITi poole.

2011. aastal õnnestus ombudsmanil lõpetada 84 menetlust, mille puhul asjasse puutuv institutsioon nõustus sõbraliku lahendiga. 47 juhul tehti kindlaks haldusomavoli ning 13 sellisel juhul saavutati positiivne tulemus, mille puhul asjasse puutuv institutsioon nõustus kas täielikult või osaliselt ombudsmani soovituse eelnõuga. 35 menetlust sulges ombudsman kriitiliste märkustega ja 39 menetluse puhul tegi lisamärkusi. 64 juhul ei leidnud haldusomavoli kinnitust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.9.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sonia Alfano, Margrete Auken, Elena Băsescu, Victor Boştinaru, Michael Cashman, Ágnes Hankiss, Roger Helmer, Peter Jahr, Lena Kolarska-Bobińska, Miguel Angel Martínez Martínez, Erminia Mazzoni, Judith A. Merkies, Chrysoula Paliadeli, Nikolaos Salavrakos, Jarosław Leszek Wałęsa, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Phil Prendergast, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Elisabeth Köstinger

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Francesca Balzani, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, George Lyon, Barbara Matera, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jürgen Klute, María Muñiz De Urquiza