RAPORT Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu maksustamisalane tegevusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ

6.12.2012 - (COM(2012)0465 – C7-0242/2012 – 2011/0341B(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Theodor Dumitru Stolojan


Menetlus : 2011/0341B(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0399/2012
Esitatud tekstid :
A7-0399/2012
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu maksustamisalane tegevusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ

(COM(2012)0465 – C7‑0242/2012 – 2011/0341B(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0465),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 114, 197 ja 212, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0242/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0399/2012),

A. arvestades, et komisjoni ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

B.  arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[2] rõhutas Euroopa Parlament, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks täita oma senised poliitilised prioriteedid ja Lissaboni lepingust tulenevad uued ülesanded ning reageerida ettenägematutele sündmustele; arvestades, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vähemalt 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmiseks anda kõigest piiratud panus. arvestades, et kui nõukogu ei jaga seda seisukohta, peaks ta selgelt välja tooma, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult peatada, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Programm kui selline ja selle edu on praeguses majandusolukorras eluliselt tähtsad, arvestades et liit peab arendama tihedamat koostööd ja kooskõlastamist majandus-, fiskaal- ja eelarvepoliitika valdkonnas.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b) Kapitali vaba liikumist ei tohi kasutada maksudest kõrvalehoidmiseks, eriti liikmesriikides, kelle rahaühik on euro ja kes on euroalal finantsstabiilsuse osas kogemas suuri raskusi või on selliste raskuste ohus.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Programmi meetmed, st Euroopa infosüsteemid, maksuametnike ühismeetmed ning ühised koolitusalgatused, aitavad eeldatavasti ellu viia Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Programmi raames luuakse raamistik meetmetele, mille eesmärk on tagada tõhusamad maksuasutused, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ja kaitsta liidu finants- ja majandushuve ning seega aitab ta aktiivselt tugevdada siseturu maksustamissüsteemide toimimist.

(2) Programmi meetmed, st Euroopa infosüsteemid, maksuametnike ühismeetmed ja ühised koolitusalgatused, peaksid aitama kaasa Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisele, tugevdades siseturu toimimist, luues raamistiku avaliku sektori tööviljakust suurendavate meetmete toetamiseks ning edendades tehnika arengut ja innovatsiooni. Programmi raames luuakse raamistik meetmetele, mille eesmärk on tagada tõhusamad maksuasutused, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ja kaitsta liidu, liikmesriikide ja liidu maksumaksjate finants- ja majandushuve ning seega aitab ta aktiivselt tugevdada siseturu maksustamissüsteemide toimimist ning järkjärgult kõrvaldada turutõkkeid ja -moonutusi.

Selgitus

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Programmi „Fiscalis 2020” rakendusala tuleks viia kooskõlla praeguste vajadustega, et oleks võimalik võtta toetavaid meetmeid seoses kõigi liidu tasandil ühtlustatud maksudega ja maksustamisega seotud liidu õigusaktidega. Seepärast peaks kõnealune programm hõlmama lisaks liidu tasandil ühtlustatud maksudele ka muid liidu maksualaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid makse nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) tähenduses.

(3) Programmi „Fiscalis 2020” rakendusala tuleks viia kooskõlla praeguste vajadustega, et oleks võimalik võtta toetavaid meetmeid seoses kõigi liidu tasandil ühtlustatud maksudega ja maksustamisega seotud liidu õigusaktidega. Seepärast peaks kõnealune programm hõlmama lisaks liidu tasandil ühtlustatud maksudele vajaduse korral ka muid liidu maksualaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid makse nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) tähenduses.

Selgitus

Programm „Fiscalis” peaks keskenduma peamisele eesmärgile, st liikmesriikide maksuasutuste koostöö toetamisele.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavatel tingimustel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, võimalikele kandidaatriikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, nähakse programmiga ka edaspidi ette välisekspertide, nagu valitsusasutuste esindajate, ettevõtjate ja nende organisatsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide teatavatesse meetmetesse kaasamise võimalus.

(4) Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavatel tingimustel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, võimalikele kandidaatriikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele, piirates nende kaasamist üksnes maksupettuste, eriti piiriüleste karussellskeemide ja maksudest kõrvalehoidmise vastase võitluse ning maksuametnike koolitamisega. Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, tuleks programmiga ka edaspidi ette näha teatavatesse meetmetesse välisekspertide asjakohane kaasamine.

Selgitus

Kolmandate riikidega tehtava koostöö osas tuleks programmis „Fiscalis” piirduda üksnes maksuametnike koolitamisega ning võitlusega maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise, eeskätt piiriüleste karussellskeemide kasutamise vastu.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Programmi eesmärkide seadmisel on võetud arvesse kindlakstehtud probleeme ja ülesandeid, mis seisavad maksustamisvaldkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmil peaks ka edaspidi olema tähtis roll sellistes olulistes valdkondades nagu liidu õiguse ühtne rakendamine, halduskoostöö, liidu finants- ja majandushuvide kaitsmine, ning seega suurendatakse maksuasutuste haldussuutlikkust. Kindlaksmääratud uute ülesannete dünaamikat arvesse võttes tuleks lisatähelepanu pöörata maksupettusega võitlemisele, halduskoormuse vähendamisele ning kolmandate riikide ja isikutega tugevama koostöö tegemisele.

(5) Programmi eesmärkide seadmisel on võetud arvesse kindlakstehtud probleeme ja ülesandeid, mis seisavad maksustamisvaldkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmil peaks ka edaspidi olema tähtis roll sellistes olulistes valdkondades nagu liidu õiguse ühtne rakendamine, halduskoostöö, liidu, liikmesriikide ja liidu maksumaksjate finants- ja majandushuvide kaitsmine, ning seega suurendatakse maksuasutuste haldussuutlikkust. Kindlaksmääratud uute ülesannete dünaamikat arvesse võttes tuleks lisatähelepanu pöörata võitlusele maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise, igasuguse topeltmaksustamise, mõlemapoolse maksustamata jätmise ja maksustamise agressiivse vältimise vastu, halduskoormuse vähendamisele ning vajaduse korral kolmandate riikide ja isikutega tugevama koostöö tegemisele, eelkõige selleks, et suurendada läbipaistvust ja tugevdada kontrolli maksuparadiiside kuritarvitamise vältimiseks.

Selgitus

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Enne 2014. aastat kasutatud programmivahendid osutusid asjakohasteks ja seepärast need säilitati. Võttes arvesse vajadust struktureeritumat operatiivkoostööd võimaldavate vahendite järele on lisatud täiendavad vahendid, nagu liidu ja liikmesriikide ekspertidest moodustatud eksperdirühmad, et täita ühiselt ülesandeid konkreetsetes valdkondades, ning avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmed eriabi pakkumiseks sellistele osalevatele liikmesriikidele, kelle haldussuutlikkust on vaja suurendada.

(6) Enne 2014. aastat kasutatud programmivahendid osutusid asjakohasteks ja seepärast need säilitati. Võttes arvesse vajadust struktureeritumat operatiivkoostööd võimaldavate vahendite järele on lisatud täiendavad vahendid, nagu liidu ja liikmesriikide ekspertidest moodustatud eksperdirühmad, et täita ühiselt ülesandeid konkreetsetes valdkondades, ning avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmed eriabi pakkumiseks sellistele osalevatele liikmesriikidele, kelle haldussuutlikkust on vaja suurendada. Suutlikkuse suurendamise meetmete väljatöötamisel arvestatakse „Fiscalis 2013” rolli liikmesriikide haldusalase suutlikkuse suurendamisel, kui see on vajalik.

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Hinnangute kohaselt läheb maksudest kõrvalehoidmine liikmesriikidele aastas maksma umbes 860 miljardit eurot ja maksustamise vältimine umbes 150 miljardit eurot. Maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ulatus vähendab kodanike usku sellesse, et maksude kogumine toimub õiglaselt ja seadusjärgselt. Kui maksulõhe õnnestuks poole võrra vähendada, võiksid liikmesriigid saada uut maksutulu ilma maksumäärasid suurendamata. Nii Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2012. aasta resolutsioonis1 kui ka Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi 2012. aasta järeldustes nõuti maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise probleemidele konkreetseid lahendusi, muu hulgas haldusalase koostöö ja maksusüsteemide kooskõlastamise abil. Seetõttu tuleb võrreldes programmitöö perioodiga 2007–2013 pöörata suuremat tähelepanu võitlusele maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu ja viisidele ELi tegevuskava toetamiseks põhjaliku ajakava ja kvantitatiivse eesmärgiga.

 

________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0137.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Suurenevat üleilmastumist silmas pidades peaks tõhusal pettusevastasel võitlusel olema ka rahvusvaheline mõõde. Seepärast on kasulik võimaldada liidul sõlmida arenenud kolmandate riikidega tehnilise koostöö lepingud, millega võimaldataks neil riikidel kasutada Euroopa infosüsteemide ELi komponente selleks, et aidata neil riikidel liikmesriikidega kahepoolsete maksualaste lepingute raames turvaliselt teavet vahetada.

(8) Suurenevat üleilmastumist silmas pidades peaks tõhusal maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastasel võitlusel olema ka rahvusvaheline mõõde. Seepärast on oluline võimaldada liidul ja liikmesriikidel sõlmida arenenud kolmandate riikidega tehnilise koostöö lepingud, millega võimaldataks neil riikidel kasutada Euroopa või riigi tasandi infosüsteemide ELi komponente selleks, et aidata neil riikidel liikmesriikidega kahepoolsete maksualaste lepingute raames turvaliselt teavet vahetada.

Selgitus

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Liidu finantshuve tuleb kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul kaitsta asjakohaste meetmetega, sh eeskirjade eiramise vältimise, avastamise ja uurimise, kaotatud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvide abil.

(14) Liidu finantshuve tuleb kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul kaitsta asjakohaste meetmetega, sh eeskirjade eiramise vältimise, avastamise ja uurimise, kaotatud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvide abil. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse on selgelt liikmesriikide huvides ja seda võib pidada ka liikmesriikide endi tulude suurendamise vahendiks.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Komisjoni peaks käesoleva programmi rakendamisel abistama programmi „Fiscalis 2020” komitee.

(17) Komisjoni peaks käesoleva programmi rakendamisel, sealhulgas selle korrapärasel hindamisel abistama programmi „Fiscalis 2020” komitee.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Siseturu maksustamissüsteemide toimimise parandamiseks luuakse mitmeaastane tegevusprogramm „Fiscalis 2020” (edaspidi „programm”).

1. Siseturu maksustamissüsteemide toimimise parandamiseks ning sellealaseks koostööks ja kooskõlastamiseks luuakse mitmeaastane tegevusprogramm „Fiscalis 2020” (edaspidi „programm”).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa naabruspoliitika partnerriigid, tingimusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega. Asjaomased partnerriigid osalevad programmis vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast nende riikide osalemist liidu programmides käsitlevate raamkokkulepete sõlmimist.

(2) Euroopa naabruspoliitika partnerriigid ainult maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste, eriti piiriüleste karussellskeemide vastase võitlusega seotud küsimustes, samuti maksuametnike koolitamisega seotud küsimustes ning tingimusel, et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega. Asjaomased partnerriigid osalevad programmis vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast nende riikide osalemist liidu programmides käsitlevate raamkokkulepete sõlmimist.

Selgitus

Programm „Fiscalis” peaks keskenduma peamisele eesmärgile, st liikmesriikide maksuasutuste koostöö toetamisele. Piiratud mahus võiks see koostöö hõlmata ka ühinevaid riike ja kandidaatriike ning ka potentsiaalseid kandidaatriike ja Euroopa naabruspoliitika partnerriike, kuid keskendudes maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastasele võitlusele.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Väliseksperte võidakse kutsuda teatavates programmi raames võetavates meetmetes, kui see on kasulik artiklis 5 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon valib kõnealused eksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel.

Väliseksperte võidakse vajaduse korral kutsuda teatavates programmi raames võetavates meetmetes, kui see on kasulik artiklis 5 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon valib kõnealused eksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, võttes arvesse kõikvõimalikke huvide konflikte ja tagades tasakaalu ettevõtlusvaldkonna esindajate ja kodanikuühiskonna ekspertide vahel. Valitud ekspertide nimekiri tuleks avalikustada ja seda tuleks korrapäraselt ajakohastada.

Selgitus

Väliseksperte tuleks teatud tegevusse kaasata ainult piiratud ulatuses.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi üldeesmärk on tugevdada siseturgu tõhusate ja tulemuslike maksustamissüsteemide kaudu.

1. Programmi üldeesmärk on tugevdada siseturgu tõhusate ja tulemuslike maksustamissüsteemide kaudu ning võidelda koostöö abil maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise agressiivse vältimise vastu.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi erieesmärk on parandada maksustamissüsteemide toimimist eelkõige osalevate riikide, nende maksuasutuste, nende ametnike ja välisekspertide koostöö kaudu.

2. Programmi erieesmärk on parandada maksustamissüsteemide toimimist ja aidata võidelda maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise agressiivse vältimise vastu eelkõige osalevate riikide, nende maksuasutuste, nende ametnike ja vajaduse korral välisekspertide koostöö kaudu.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa infosüsteemide juurdepääs ühisele teabevõrgule;

(1) Euroopa infosüsteemidega seoses ühise teabevõrgu olemasolu, täielik juurdepääs sellele ja selle rahuldav areng;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) programmimeetmetes osalejate ja programmi kasutajate tagasiside.

(2) programmimeetmetes osalejate ja programmi kasutajate tagasiside, mis tugineb avaldatud ja eelnevalt kindlaks määratud avalikustatud kriteeriumidele.

Selgitus

Läbipaistvuse ja suurema vastutustunde huvides tuleks eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumid avaldada.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lisaks töötab komisjon eesmärkide saavutamise hindamiseks välja täiendavad mõõdetavad ja objektiivselt kontrollitavad näitajad.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) toetada liidu maksuõiguse ettevalmistamist, ühtset kohaldamist ja tõhusat rakendamist;

(a) toetada algusest peale liidu maksuõiguse koordineeritud ettevalmistamist, ühtset moonutusteta kohaldamist ja tõhusat rakendamist;

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võidelda maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu eelkõige halduskoostöö ja teabevahetuse tõhustamise ja tulemuslikumaks muutmise kaudu;

(b) võidelda maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise agressiivse vältimise vastu ning kaitsta liidu, liikmeriikide ja liidu maksumaksjate majandushuve tõhusa ja tulemusliku halduskoostöö ja korrapärase teabevahetuse kaudu, mis põhineb selgetel ja läbipaistvatel eeskirjadel ja tõhusatel sidusrühmade vahelise suhtluse vahenditel, mis ei suurenda koormust ega tekita bürokraatiat;

Selgitus

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) ühtlustada liidu maksupoliitika kohaldamist ja rakendamist;

(e) toetada ja ühtlustada liidu maksupoliitika ja maksualaste õigusaktide kohaldamist ja rakendamist;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) tugevdada maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, muude valitsusasutuste, kolmandate riikide, ettevõtjate ja nende organisatsioonidega eelkõige halduskoostöö ja teabevahetuse tõhustamise ja tulemuslikumaks muutmise, maksukohustuste täitmise parandamise ja maksuhalduse tõhustamise kaudu.

(f) tugevdada maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, muude valitsusasutuste, kolmandate riikide, ettevõtjate ja nende organisatsioonidega eelkõige halduskoostöö ja teabevahetuse tõhustamise ja tulemuslikumaks muutmise, seejuures pidevalt automaatse teabevahetuse tavapäraseks muutmise ja laiendamise poole püüdlemise, maksukohustuste täitmise parandamise ja maksuhalduse tõhustamise kaudu.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kõikide esimeses lõigus nimetatud erieesmärkide saavutamist hinnatakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi alusel. Komisjon töötab eesmärkide saavutamise hindamiseks eelkõige välja mõõdetavad ja objektiivselt kontrollitavad näitajad.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – punkt a – alapunkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) mitmepoolsed kontrollid, ühisauditid ja muu liidu õigusaktides halduskoostööks ettenähtud tegevus, mida korraldavad mitu osalevat riiki, sh vähemalt üks liikmesriik, et kontrollida kooskõlastatult ühe või mitme asjaomase maksukohustuslase maksukohustusi;

(3) mitmepoolsed kontrollid, ühisauditid ja muu liidu õigusaktides halduskoostööks ettenähtud tegevus, mida korraldavad kolm või enam osalevat riiki, sh vähemalt kaks liikmesriiki, et kontrollida kooskõlastatult ühe või mitme asjaomase maksukohustuslase maksukohustusi;

Selgitus

Muudatusettepanekuga tagatakse tõeline ELi/Euroopa mõõde, kuna „Fiscalisest” ei tuleks toetada kahepoolseid maksustamisalaseid koostööprojekte.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – punkt a – alapunkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) haldussuutlikkuse suurendamise ja toetamise meetmed;

(6) eelkõige maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise agressiivse vältimise vastase võitlusega seotud haldussuutlikkuse suurendamise ja toetamise meetmed;

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – punkt a – alapunkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) mis tahes muu tegevus, mis toetab artiklis 5 sätestatud üld- ja erieesmärkide täitmist;

(9) mis tahes muu tegevus, mis toetab artiklis 5 sätestatud üld- ja erieesmärkide täitmist, eeldusel, et muu tegevuse vajalikkus on põhjendatud.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) IT-suutlikkuse suurendamine: lisa punkti 1 kohase Euroopa infosüsteemi ning liidu õigusaktide alusel loodud uute Euroopa infosüsteemide ELi komponentide arendamine, hooldamine, käitamine ja kvaliteedi kontroll;

(b) IT-suutlikkuse suurendamine, mille eesmärk on maksuasutuste arengu toetamine ja nende tõhusam toetamine järgmistes tegevustes: lisa punkti 1 kohase Euroopa infosüsteemi ning liidu õigusaktide alusel loodud uute Euroopa infosüsteemide ELi komponentide arendamine, hooldamine, käitamine ja kvaliteedi kontroll;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolevas artiklis osutatud toetuskõlblikele meetmetele eraldatakse vahendeid tasakaalustatud viisil ja proportsionaalselt meetmetega seotud vajadustega. Aastaaruande koostamise ja vahehindamise raames teeb komisjon kindlaks, kas eri toetuskõlblike meetmete jaoks tuleks kehtestada eelarvelised ülempiirid.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Osalevad riigid tagavad, et ühismeetmete rakendamises määratakse osalema ametnikud, kellel on nõuetekohased teadmised ja kvalifikatsioon.

1. Osalevad riigid tagavad, et ühismeetmete rakendamises määratakse osalema ametnikud, kellel on nõuetekohased teadmised ja kvalifikatsioon, sh keeleoskus.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi rakendamise rahastamispakett on 234 370 000 eurot (hetkehindades).

1. Programmi rakendamise rahastamispakett (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe XX/201Z (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis [17] esitatud tähenduses) on 234 370 000 eurot (hetkehindades), tingimusel, et see summa vastab 2014.−2020. aasta finantsraamistikule.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Otsus iga-aastaste assigneeringute kohta tehakse eelarvepädevate institutsioonide eelisõigusi silmas pidades.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise, eelkõige uuringute, asjatundjate kohtumiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega (sh ettevõtjate teavitamine Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest, mis on seotud käesoleva määruse eesmärkidega) seotud kulusid, infotöötlemisele ja -vahetusele keskendatud IT-võrkudega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilisi ja haldusabikulusid, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad.

2. Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike korrapäraste ettevalmistustööde, korrapärase järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise, eelkõige käesoleva määruse eesmärkidega seotud uuringute, asjatundjate kohtumiste, info- ja liidu kommunikatsioonimeetmetega seotud kulusid, infotöötlemisele ja -vahetusele keskendatud IT-võrkudega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilisi ja haldusabikulusid, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid, milles nähakse ette eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja programmide kogumaht. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Toetuste kohta on tööprogrammides märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasrahastamismäär. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid, milles nähakse ette eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja programmide kogumaht. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Toetuste kohta on tööprogrammides märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasrahastamismäär. Kõnealune rakendusakt võetakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu komisjoni aastaaruande alusel, milles hinnatakse eelmise aastase programmi elluviimist, selle konkreetseid ja võimaluse korral arvulisi tulemusi.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon määratleb mõõdetavad ja objektiivselt kontrollitavad tulemuslikkuse näitajad.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine

Hindamine ja läbivaatamine

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon tagab programmi vahe- ja lõpphindamise lõigetes 2 ja 3 osutatud aspektide suhtes. Tulemusi kasutatakse tulevaste programmide võimaliku jätkamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemisel. Kõnealuseid hindamisi teeb sõltumatu välishindaja.

1. Komisjon tagab programmi korrapärase hindamise ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi lõigetes 2 ja 3 osutatud aspektide suhtes vahe- ja lõpphindamise. Tulemusi kasutatakse tulevaste programmide võimaliku jätkamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemisel. Kõnealuseid hindamisi teeb sõltumatu välishindaja, tuginedes eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud näitajatele. Nende hindamiste põhjal võib komisjon vajaduse korral teha käesoleva määruse muutmiseks seadusandlikke ettepanekuid.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Komisjon järgis Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmist jagada kavandatud programm FISCUS kaheks osaks ning võttis 29. augustil vastu muudetud ettepanekud kahe eraldi programmi – „Fiscalis 2020” ja „Toll 2020” − kohta.

Programmi „Fiscalis 2020” − nagu ka tema eelkäijate − eesmärk on toetada liikmesriikide maksuasutuste koostööd, aidata see muuta võimalikult tõhusaks ning vältida nende töös lahknevusi, mis võiksid kahjustada siseturgu. See kergendaks maksuametnike võrgustike loomist, ühismeetmeid ja koolitust, samas rahastataks IT-süsteeme, et tagada tõhus teabevahetus liikmesriikide maksuasutuste vahel.

„Fiscalis 2020” eesmärgid oleksid kaitsta ELi ja selle liikmesriikide finantshuve ning parandada maksuasutuste suutlikkust. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks erilist tähelepanu pöörata pettusega võitlemisele, halduskoormuse vähendamisele ja kolmandate riikidega tehtavale koostööle.

Programmi „Fiscalis 2020” käsitleva määruse kohaselt on programmi eelarveraamistik ajavahemikus 2014–2020 234 370 000 eurot (hetkehindades).

Raportööri seisukoht

· Programmi jätkumine

Raportööril on hea meel, et eelmise programmi „Fiscalis 2013” tulemuslikke meetmeid jätkatakse ka uuel ELi programmiperioodil.

2010. aastal toimunud vahehindamise käigus pidasid kõik sidusrühmad (st liikmesriikide maksuasutuste ametnikud) programmi „Fiscalis 2013” väga heaks ning liikmesriikide maksuasutused on nõudnud, et programmi jätkataks ka pärast 2013. aastat.

Programmil on Euroopa Liidu jaoks selge lisaväärtus ning see ühtib Euroopa Parlamendi nõudega tagada liikmesriikide maksuasutuste vahel parem koostöö ja koordineerimine, mis aitab võidelda maksudest kõrvalehoidmise, maksupettuse ja mõlemapoolse maksustamata jätmise vastu, vähendada halduskoormust, ühtse turu toimimist takistavaid tegureid ja topeltmaksustamist. Peale selle soovitakse programmiga toetada innovatsiooni ja tehnika arengut liikmesriikide maksuasutustes. Tänu sellele suureneks ka liikmesriikide haldusasutuste tööviljakus.

· Kavandatud õiguslik alus

Komisjoni ettepaneku kohaselt on programmil „Fiscalis 2020” kolm õiguslikku alust:

– ELi toimimise lepingu artikkel 197 halduskoostöö osas;

– ELi toimimise lepingu artikkel 114 IT-suutlikkuse suurendamise aspektide osas;

− ELi toimimise lepingu artikkel 212 kolmandate riikidega tehtava koostöö osas täiendava kolmanda õigusliku alusena.

Kuigi raportöör arvab, et kolm õiguslikku alust on väga ebatavaline ja seab küsimärgi alla sellise lähenemise vajalikkuse, ei piira see millegagi Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja pädevusi ja seetõttu võib soovitatud õiguslike alustega nõustuda.

· Ettepanek kohaldada programmi ka kolmandate riikide suhtes ja kaasata väliseksperte

Komisjon on teinud ettepaneku kohaldada programmi „Fiscalis” teatud tingimustel ka ühinevate riikide ja kandidaatriikide ning ka potentsiaalsete kandidaatriikide ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikide suhtes.

Raportöör on selle ettepanekuga põhimõtteliselt nõus, aga programmi piiratud vahendeid arvestades piiraks ta koostööd ja keskendaks selle ainult võitlusele maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettusega.

Komisjon on ette näinud ka välisekspertide, nagu kolmandate riikide ametnike, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate või teatud tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate kaasamise võimaluse.

Raportöör soovitab piirduda nende kaasamisel teatud tegevustega, sest „Fiscalise” peamine eesmärk oleks ka edaspidi toetada just liikmesriikide maksuasutuste vahelist koostööd.

· Iga-aastane tööprogramm ja delegeeritud õigusaktid

Komisjoni ettepaneku kohaselt antakse komisjonile rakendamisvolitused ning iga-aastane tööprogramm võetakse vastu määruses (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus nr 182/2011)) osutatud menetluse kohaselt.

Raportöör on valmis komisjoni ettepanekut rakendamisvolituste osas toetama, kui õigusakti lisatakse põhielemendid ja suunised, üksikasjalikult sõnastatud eesmärkide loetelu, mille puhul tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu maksumaksjate ja mitte ainult maksuasutuste huve.

· Eelarve

Nii nagu teistegi Euroopa Parlamendi komisjonide puhul, kes töötavad tulevaste ELi rahastamisprogrammide kallal, ei käsitleta käesolevas raportis eelarve kohta tehtud ettepanekut, sest seda arutatakse 2014.−2020. aasta finantsraamistikku puudutavatel läbirääkimistel.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (19.7.2012)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku ja muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu maksustamisalane tegevusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ
(COM(2011)0706 – C7‑0398/2011 ja COM(2012)0465 – C7-0242/2012 – 2011/0341(COD))

Arvamuse koostaja: Hynek Fajmon

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni kavandatav programm FISCUS oleks praeguste programmide „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” ühtne jätkuprogramm. Novembri alguses mitmeaastase finantsraamistiku laiema paketi osana välja kuulutatud programmi FISCUS eesmärk on liita asjaomased kaks programmi lihtsustamise nimel kokku.

Programm „Toll 2013” kuulub liidu ainupädevusse ja sellega reguleeritakse tollitoiminguid, millega toetatakse tolliliidu olulist tööd ja tegevust. Programmi „Fiscalis 2013” eesmärk on aga tugevdada siseturgu, parandades liikmesriikidevahelise koostöö tihendamise abil maksustamissüsteemide toimimist ELis. See on ELi programm, mis ei tohiks mõjutada peamiselt liikmesriikide pädevusse kuuluvat maksupoliitikat.

Raportööril on kahe õigusliku aluse kavandatava liitmise suhtes tõsiseid kahtlusi. Asjaomase kahe programmi eesmärgid ja kontekst lähevad teineteisest lahku ja on erinevad, seetõttu peaks nende rakendamise, hindamise, järelevalve ja kontrolli õiguslik korraldus olema erinev.

Lisaks ei tehtud kummaski vahehinnangus ettepanekut liitmise kohta ja sellise ettepaneku jaoks puuduvad piisavad tõendusmaterjalid, kuigi komisjon seda põhjendab. Nii programm „Fiscalis” kui ka „Toll” toimisid sõltumatute konsultantide poolt läbi viidud hinnangute kohaselt eraldi programmidena hästi.

Lisaks, kuna komisjon on hoidnud kahe programmi eelarvevahendid eraldi ja on väljendanud soovi säilitada programmide identiteedid, tundub seetõttu loogiline, et seda saaks kõige paremini tagada, jättes asjaomased programmid teineteisest lahku.

Kuigi raportöör toetab nii programmi „Fiscalis” kui ka „Toll” tööd, soovitab ta, et Euroopa Parlament kaaluks komisjoni ettepaneku tagasilükkamist või et asjaomased parlamendikomisjonid võtaksid muid meetmeid, mille tulemuseks oleks programmidele „Fiscalis” ja „Toll” kahe eraldi õigusliku aluse vastuvõtmine. See võimaldaks käsitleda kahe uue õigusaktiga seotud erinevaid ja olulisi küsimusi eraldi ja pidada eraldi läbirääkimisi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Põhjendus -A (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

-A. arvestades, et programmide „Fiscalis” ja „Toll” eesmärgid ja kontekst lähevad teineteisest lahku ja on erinevad ning need programmid toimisid sõltumatute konsultantide poolt läbi viidud hinnangute kohaselt eraldi programmidena hästi;

Muudatusettepanek  2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige -1 (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

-1. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

Muudatusettepanek  3

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige -1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

-1 a. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma kehtivad poliitilised prioriteedid, täita Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite hulk kasvab 2013. aasta tasemega võrreldes vähemalt 5%, saab liit kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmisesse panustada piiratult; palub nõukogul, juhul kui ta ei jaga seda seisukohta, selgelt välja tuua, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täielikult peatada, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks;

 

________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

Muudatusettepanek  4

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. on seisukohal, et programmide „Fiscalis” ja „Toll” rakendamise, hindamise, järelevalve ja kontrolli õiguslik korraldus peaks olema erinev ning et asjaomaste programmide identiteedi säilitamiseks oleks parem neid lahus hoida;

Muudatusettepanek  5

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. võtab seetõttu vajalikke meetmeid, sealhulgas võib komisjoni ettepaneku tagasi lükata, et kindlustada programmide „Fiscalis” ja „Toll” jaoks kahe eraldi õigusliku aluse vastuvõtmine;

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Programmi meetmed, st Euroopa infosüsteemid, tolli- ja maksuametnike ühismeetmed ja ühised koolitusalgatused, aitavad eeldatavalt kaasa Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisele. Luues raamistiku meetmetele, mille eesmärk on tagada tõhusamad tolli- ja maksuasutused, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ja kaitsta Euroopa Liidu finants- ja majandushuve, aitab programm aktiivselt tugevdada tolliliidu ja siseturu toimimist.

(3) Programmi meetmed, st Euroopa infosüsteemid, tolli- ja maksuametnike ühismeetmed ja ühised koolitusalgatused, aitavad kaasa Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisele, tugevdades ühtse turu toimimist, luues raamistiku avaliku sektori produktiivsust suurendavate meetmete toetamiseks ning edendades tehnika arengut ja innovatsiooni liikmesriikide maksuasutustes. Luues raamistiku meetmetele, mille eesmärk on tagada tõhusamad tolli- ja maksuasutused, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ning ratsionaliseerida ja kooskõlastada liikmesriikide meetmeid riiklike ja Euroopa Liidu finants- ja majandushuvide kaitsmiseks, aitab programm aktiivselt tugevdada tolliliidu ja siseturu toimimist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Programmi tolli käsitlev osa peaks aitama kaasa tihedamale koostööle liikmesriikide vahel tollide valdkonnas, mis on ühtse turu jaoks määrava tähtsusega. Tollimaksud on nii Euroopa Liidu kui ka riikide eelarvete jaoks tähtis sisetulekuallikas ja neid tuleks seetõttu käsitada tulemusliku avaliku sektori rahanduse tähtsa vahendina.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Hinnangute kohaselt läheb maksudest kõrvalehoidumine liikmesriikidele aastas maksma u 860 miljardit eurot ja maksustamise vältimine u 150 miljardit eurot. Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ulatus vähendab kodanike usaldust ja usku, et maksude kogumine toimub õiglaselt ja seadusjärgselt. Maksulõhe vähendamisega poole võrra võivad liikmesriigid saada uusi maksutulusid ilma maksumäärasid suurendamata. Nii Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2012. aasta resolutsioonis1 kui ka Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi 2012. aasta järeldustes nõuti konkreetseid lahendusi maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise probleemidele, muu hulgas maksusüsteemide vahelise haldusalase koostöö ja kooskõlastamise kaudu. Seega on tähtis pöörata võrreldes programmitöö perioodiga 2007–2012 rohkem tähelepanu võitlusele maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ja viisidele ELi tegevuskava toetamiseks põhjaliku ajakava ja kvantitatiivse eesmärgiga.

 

________________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0137.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Liidu finantshuve tuleb kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul kaitsta sobivate meetmetega, sh eeskirjade eiramise vältimise, avastamise ja uurimise, kaotatud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvide abil.

(14) Liidu finantshuve tuleb kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul kaitsta sobivate meetmetega, sh eeskirjade eiramise vältimise, avastamise ja uurimise, kaotatud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvide abil. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse on selgelt liikmesriikide huvides ja seda võib pidada ka liikmesriikide riiklike tulude suurendamise vahendiks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuse eesmärgi saavutamist hinnatakse muu hulgas järgmise näitaja alusel: programmi sidusrühmade arvamuse muutumine programmi panuse kohta tolliliidu paremasse toimimisse ja siseturu tugevdamisse.

Kõnealuse eesmärgi saavutamist hinnatakse muu hulgas järgmise näitaja alusel: programmi sidusrühmade arvamuse muutumine programmi panuse kohta tolliliidu paremasse toimimisse ja siseturu tugevdamisse. Lisaks töötab komisjon välja täiendavad mõõdetavad ja objektiivselt kontrollitavad näitajad eesmärkide saavutamise kohta

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) vältida maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidmist ning suurendada konkurentsivõimet, ohutust ja turvalisust, tugevdades koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, muude valitsusasutuste, kolmandate riikide, ettevõtjate ja nende organisatsioonidega;

c) vältida maksupettusi, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidmist ning suurendada konkurentsivõimet, ohutust ja turvalisust, tugevdades koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, muude valitsusasutuste, kolmandate riikide, ettevõtjate ja nende organisatsioonidega;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) kaitsta pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemise kaudu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve;

e) kaitsta pettuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemise kaudu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga eespool nimetatud erieesmärgi saavutamist hinnatakse näitaja alusel, mis põhineb programmi sidusrühmade arvamusel programmi panuse kohta erieesmärkide saavutamisse.

2. Iga eespool nimetatud erieesmärgi saavutamist hinnatakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi alusel. Eelkõige töötab komisjon välja mõõdetavad ja objektiivselt kontrollitavad näitajad iga lõikes 1 esitatud punktis seatud eesmärkide saavutamise kohta.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi rakendamise rahastamispakett on 777 600 000 eurot (hetkehindades).

1. Programmi rakendamise rahastamispakett (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe XX/201Z (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis [17] esitatud tähenduses) on 777 600 000 eurot (hetkehindades).

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Otsus iga-aastaste assigneeringute kohta tehakse eelarvepädevate institutsioonide eelisõigusi silmas pidades.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab programmi rakendamisel programmi iga osa kohta vastu iga-aastase tööprogrammi, mis sisaldab programmi eesmärke, eelarvejaotust ja meetmeteks toetuste saamise hindamise kriteeriume. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse ja finantsmäärusega.

1. Komisjon võtab programmi rakendamisel programmi iga osa kohta vastu iga-aastase tööprogrammi, mis sisaldab programmi eesmärke, eelarvejaotust ja meetmeteks toetuste saamise hindamise kriteeriume. Iga-aastastes tööprogrammides hoitakse hoolikalt tasakaalu tolli ja maksustamist käsitlevate osade vahel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1, ning artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse ja finantsmäärusega.

 

________________

 

1 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 5 lõikes 2 sätestatud peamisi tulemuslikkuse näitajaid kasutatakse muu hulgas programmi mõju hindamiseks. Neid hinnatakse eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusnäitajate alusel, mis kajastavad rakendamiseelset olukorda.

2. Artikli 5 lõikes 2 sätestatud peamisi tulemuslikkuse näitajaid kasutatakse muu hulgas programmi mõju hindamiseks. Komisjon määratleb tulemuslikkuse näitajad, mis peavad olema mõõdetavad ja objektiivselt kontrollitavad. Tulemuslikkuse näitajaid hinnatakse eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusnäitajate alusel, mis kajastavad rakendamiseelset olukorda.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine

Hindamine ja läbivaatamine

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon esitab hiljemalt 2018. aasta keskel vahehindamise aruande programmi meetmete eesmärkide saavutamise, ressursside kasutamise tõhususe ja programmi Euroopa lisaväärtuse kohta. Aruandes käsitletakse ka lihtsustamist, eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja programmi panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisse.

2. Komisjon esitab hiljemalt 2018. aasta keskel vahehindamise aruande programmi meetmete eesmärkide saavutamise, ressursside kasutamise tõhususe ja programmi Euroopa lisaväärtuse kohta. Aruandes käsitletakse ka lihtsustamist, eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja programmi panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisse. Vajaduse korral võib komisjon esitada seadusandjale kõnealuse hindamise põhjal ettepaneku määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – I osa – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Võtta kasutusele tolli ja maksustamisega seotud meetmed, millesse on kaasatud kolmandad riigid ja väliseksperdid.

6. Võtta kasutusele tolli ja maksustamisega seotud meetmed, millesse on kaasatud kolmandad riigid ja väliseksperdid, eelkõige selleks, et suurendada läbipaistvust ja tugevdada kontrolli, et vältida maksuparadiiside kasutamist.

MENETLUS

Pealkiri

Tollialase tegevusprogrammi kehtestamine Euroopa Liidus ajavahemikuks 2014-2020 (CUSTOMS) ja otsuse nr 1482/2007/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2011)0706 – C7-0145/2012 – 2011/0341B(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.6.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2012

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Hynek Fajmon

20.6.2012

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Andrea Cozzolino, Eider Gardiazábal Rubial, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Giovanni La Via, Barbara Matera, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, László Surján, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Jürgen Klute, Jan Mulder, María Muñiz De Urquiza, Paul Rübig, Theodor Dumitru Stolojan

MENETLUS

Pealkiri

Maksustamisalase tegevusprogrammi kehtestamine Euroopa Liidus ajavahemikuks 2014–2020 (Fiscalis) ja otsuse nr 1482/2007/EÜ kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2012)0465 – C7-0242/2012 – COM(2011)0706 – C7-0145/2012 – 2011/0341B(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.8.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.6.2012

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2012

IMCO

14.6.2012

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

10.7.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Theodor Dumitru Stolojan

25.10.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.6.2012

8.10.2012

6.11.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.11.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marta Andreasen, Lajos Bokros, Philippe De Backer, Vicky Ford, Ashley Fox, Roberto Gualtieri, Sophia in ‘t Veld, Mojca Kleva Kekuš, Thomas Mann, Gianni Pittella, Nils Torvalds, Emilie Turunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jan Kozłowski

Esitamise kuupäev

6.12.2012