RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)

13.12.2012 - (COM(2011)0834 – C7‑0463/2011 – 2011/0394(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Jürgen Creutzmann

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2011/0394(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0420/2012

Esitatud tekstid :

A7-0420/2012

Arutelud :

PV 20/11/2013 - 13
CRE 20/11/2013 - 13

Hääletused :

PV 21/11/2013 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0503

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)

(COM(2011)0834 – C7‑0463/2011 – 2011/0394(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0834),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 173 ning 195, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0463/2011),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29.märtsi 2012. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0420/2012),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on seadusandjale ainult orientiiriks ja seda ei saa kindlaks määrata enne, kui on saavutatud kokkulepe määruse suhtes, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik ajavahemikuks 2014–2020;

3. osutab oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonile tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma kehtivad poliitilised prioriteedid, täita Lissaboni lepingus sätestatud uusi ülesandeid ning reageerida ootamatutele sündmustele; palub nõukogul, kui ta seda seisukohta ei jaga, selgelt näidata, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks; juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kui mitmeaastase finantsraamistiku summad suurenevad 2013. aastaga võrreldes vähemalt 5%, aitaks see vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele;

4. kinnitab veel kord oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus rohkem toetada kõiki programme ja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEde tegevuse edendamisele, eelkõige kõnealust programmi ja Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”;

5. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr, vähese CO₂-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Tagamaks, et ettevõtted täidavad Euroopa majanduskasvus keskset osa, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”12, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri järeldustes. Tegemist on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusega. Teatises nähakse ette strateegia, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning säilitada sealjuures Euroopa tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eriti parandades ettevõtjate jaoks raamtingimusi ning edendades ühtse turu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega seotud teenuseid.

(2) Tagamaks, et ettevõtted täidavad Euroopa majanduskasvus, mis on esmatähtis, keskset osa, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri järeldustes. Tegemist on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusega. Teatises nähakse ette strateegia, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning säilitada sealjuures Euroopa tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eriti parandades ettevõtjate jaoks raamtingimusi ning edendades ühtse turu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega seotud teenuseid.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Siseturul esinevad lüngad, killustatus ja tarbetu bürokraatia takistavad kodanikke, tarbijaid ja ettevõtjaid, eriti VKEsid saamast turust täit kasu. VKEdel näiteks on palju probleeme, kui nad üritavad piiriüleselt kaubelda. Seetõttu on hädavajalik komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide ühine püüdlus lahendada puudujääke rakendamises, õigusaktides ja teabes. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema ka koostööd VKEde ülemäärase haldus-, finants- ja regulatiivse koormuse vähendamiseks.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, teadmistepõhise ühiskonna arendamisele ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevale arengule, tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”).

(6) Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, toetada olemasolevaid VKEsid, soodustada ettevõtluskultuuri ning edendada VKEde asutamist ja kasvu, tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”). Liikmesriikide tasandil kattuvate programmide puudumisel peaks programm olema eriti kergesti kättesaadav kõigile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, eelkõige väikeettevõtjatele ja mikroettevõtjatele.

Selgitus

COSME raames tuleks tähtsustada eelkõige olemasolevate VKEde toetamist.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) Liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime edendamise valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime. Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi rahastamispakett ei tohiks reaalarvudes olla väiksem kui konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile eraldatud assigneeringud.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 b) Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärkide täitmiseks ja rakendamise toetamiseks tuleks vähemalt 0,5% mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kogueelarvest eraldada nimetatud programmi täitmiseks.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Liidu konkurentsipoliitika eesmärk on kehtestada institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete jätkusuutlikuks kasvuks. Suurem tootlikkus on tulude jätkusuutlikkuse kasvu peamine allikas, mis omakorda aitab parandada elatustaset. Konkurentsivõime sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära võimalusi, näiteks neid, mida pakub Euroopa ühtne turg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad.

(8) Liidu konkurentsipoliitika eesmärk on kehtestada institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete loomiseks ja jätkusuutlikuks kasvuks. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse saavutamine tähendab võimet saavutada ja hoida ettevõtte majanduslikku konkurentsivõimet kooskõlas säästva arengu eesmärkidega. Suurem tootlikkus, eelkõige ressursi- ja energiatootlikkus on jätkusuutlikkuse kasvu peamine allikas, mis omakorda aitab parandada elatustaset. Konkurentsivõime sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära võimalusi, näiteks neid, mida pakub Euroopa ühtne turg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad.

Selgitus

Raporti projekti muudatusettepanekut 3 on muudetud. Sõna „tööstus” on asendatud sõnaga „ettevõtted”, kuna see hõlmab kõikide majandussektorite ettevõtteid.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Komisjoni teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”¹ jõutakse järeldusele, et nendes poliitikavaldkondades, millega edendatakse üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele (näiteks ressursi- ja energiatõhusust ning kliimamuutusi käsitlevad poliitikavaldkonnad), on võimalik luua 2020. aastaks rohkem kui viis miljonit töökohta ning seda eelkõige VKEde sektoris. Komisjoni uuringus on rõhutatud, et töökohtade arvu suurenemine keskkonnasäästliku tööstuse sektoris on olnud paljude teiste sektoritega võrreldes kogu majanduslanguse ajal positiivne ja jääb prognooside kohaselt ka järgnevatel aastatel üsna märkimisväärseks. ELi algatused, mis võimaldavad realiseerida keskkonnasäästliku majanduskasvu tööhõivealast potentsiaali, eeskätt seoses VKEdega, peaksid kuuluma kõnealusesse programmi.

_______________

¹COM(2012)0173 final

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Viimastel aastatel on liidu poliitikakujundamises pööratud konkurentsivõimele suurt tähelepanu turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide pärast, mis kahjustavad ELi ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Programmis tuleks seega käsitleda turutõrkeid, mis mõjutavad ELi majanduse konkurentsivõimet üleilmsel tasandil ja kahjustavad ettevõtjate võimet konkureerida maailma muude piirkondade partneritega, samuti tuleks edendada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide, näiteks innovatsiooni, keskkonnasäästliku majanduse ja noorte tööhõive alaste prioriteetide rakendamist, kohaldada Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtteid, tagada kooskõlastamine muude Euroopa programmidega, võtta arvesse VKEde vajadusi ning lihtsustada ja vähendada nende halduskoormust. Need tõrked hõlmavad ka probleeme seoses asjaoluga, et EL ja selle konkurendid ei võimalda üksteisele võrdseid turulepääsutingimusi.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) Kõnealusele programmile tuleks lisaks programmi rahastamispaketile eraldada ka komisjoni poolt ELi konkurentsiõigust mittejärgivatele ettevõtetele määratavatest trahvidest laekuvad summad.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning naisettevõtjate ja konkreetsete sihtrühmade, näiteks sisserändajate ning sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate ja kaitsetumatesse rühmadesse kuuluvate ettevõtjate (näiteks puuetega inimeste) eripärale ja vajadustele. Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks jääma ning soosima ettevõtjatele teise võimaluse andmist.

(11) Programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima kõigi sidusrühmadega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, vabakutselistele ja sotsiaalsetele ettevõtetele kõigis tegevusvaldkondades. Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning naisettevõtjate ja konkreetsete sihtrühmade, näiteks sisserändajate ning sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate ja kaitsetumatesse rühmadesse kuuluvate ettevõtjate (näiteks puuetega inimeste) eripärale ja vajadustele. Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks jääma ning soosima ettevõtjatele teise võimaluse andmist.

Selgitus

Programmi piiratud vahendid tuleks suunata kõige asjakohasematele ettevõtjate kategooriatele. Teise võimaluse poliitikat mainitakse edaspidi põhjenduses 16 (muudetud kujul).

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) Vastavalt SBA läbivaatamise neljale prioriteedile tuleks programmi erieesmärkides püüda parandada liidu ettevõtete ja eelkõige VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimusi, edendada ettevõtlust, parandada juurdepääsu rahastamisele ning liidu ja maailma turule. Programmi erieesmärkide meetmed peaksid aitama kaasa SBA rakendamisele.

Selgitus

Programmi piiratud vahendid tuleks suunata kõige asjakohasematele ettevõtjate kategooriatele.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 b) VKEde klastrite loomine on peamine vahend, mille abil suurendada nende innovatsioonisuutlikkust ja võimaldada neil alustada tegevust ülemereturgudel. Ettevõtetevahelise koostöö eri liike (näiteks klastrid, ettevõtete võrgustikud ja ekspordikonsortsiumid) tuleks asjakohase poliitika ja vahendite abil piisavalt toetada.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 c) Naisettevõtlus ja naiste VKEd on üks olulisemaid vahendeid, mille abil saab suurendada naiste tööhõivemäära ja kasutada nii tõhusamalt ära nende haridustaset. Naisettevõtlus tagab ka ettevõtluse dünaamika ja uuenduslikkuse, selle potentsiaali ei rakendata liidus kaugeltki täielikult, ning naisettevõtjate arvu suurenemisel on positiivne mõju ja vahetu panus majandusele tervikuna. Naised on iseseisvaks ettevõtluseks eriti motiveeritud, kuna omaenda ettevõtte juhtimisel on neil võimalik oma tööaega ise planeerida ning seega on võimalik töö- ja pereelu paremini ühitada. Ebastabiilses majanduskliimas jäetakse naisettevõtjate toetusmeetmed kergesti unarusse.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. See avaldab halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning ettevõtete kasvule ja püsimajäämise määrale, samuti uute ettevõtjate valmisolekule võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse/pärimise kontekstis. Aastateks 2007–2013 loodud ELi rahastamisvahenditel, eriti just VKEde tagatissüsteemil, on tõendatud lisandväärtus ning need on andnud positiivse panuse vähemalt 120 000 VKE jaoks, aidates kaasa 851 000 töökoha säilitamisele alates finantskriisi algusest 2008. aastal. Kavandatav rahastamisvahend annab liidule suuremat lisandväärtust muu hulgas sellega, et tugevdab ühtset turgu riskikapitali jaoks ning arendab lihtsustatud ja läbipaistvamat üleeuroopalist VKEde finantsturgu ja tegeleb turutõrgetega, millega liikmesriigid tegelda ei saa. Liidu meetmed peaksid olema järjekindlad ja sidusad ning täiendama VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides ja liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et suurendada selliste rahastamisvahendite nähtavust ja kättesaadavust oma territooriumil. Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist ELi vahenditest. Programmis tuleks edendada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise, kasvu ja ülemineku etapis. Lisaks on väikeste ja mikroettevõtete juurdepääsu parandamine kättesaadava hinnaga pangandusteenustele erinevates jurisdiktsioonides ja erinevates valuutades aluseks ekspordi kasvule.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Uuringutest nähtub samuti, et VKEde juurdepääsu tagamiseks olemasolevatele rahastamisvahenditele ning VKEde innovaatilisuse, konkurentsivõime ja kasvu seisukohast ei ole oluline ainult juurdepääs rahastamisele, vaid äärmiselt oluline tegur on ka juurdepääs oskustele, sh juhtimisoskustele ja teadmistele. Seega peaks rahastamisvahendite loomisega kaasnema ka asjakohase juhendamise ja koolituskavade arendamine ning teadmuspõhiste äriteenuste pakkumine.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 b) Finantsvahendajad pakuvad mikrolaene (s.t alla 25 000 euro suuruseid laene) tagatiskava alusel. Programmis ei ole ette nähtud eraldi mikrolaenude osa, sest see kattuks komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekuga sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kohta, milles keskendutakse mikrolaenudele.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 c) Algatus tuleks käivitada ka selleks, et hinnata, millist kasu võiksid uued ettevõtjad ja VKEd saada uuenduslikest rahastamismehhanismidest (nt ühisrahastamisprojektid), kas ja kuidas tuleks neid mehhanisme ELi tasandil edendada ning kas selliste tavade reguleerimiseks on vaja õigusraamistikku.

Selgitus

Ühisrahastamisprojektid (nn crowdfunding) võimaldavad – tavaliselt internetiportaalide kaudu – rohkematel väikeinvestoritel investeerida projektidesse ja väikeettevõtetesse. USAs võeti vastu nn JOBS Act (Jumpstart Our Business Startups Act), mille eesmärk on ergutada väikeettevõtete rahastamist ning luua ühisrahastamisprojektide jaoks õigusraamistik, et leida tasakaal investorite kaitse ning majanduskasvu suurendamise vajaduste vahel.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe on tõestanud oma väärtust ning on Euroopa VKEde jaoks äritegevuse toetuse ühtseks teeninduspunktiks, aidates neil parandada oma konkurentsivõimet ning uurida ühtse turu ja muude turgude ärivõimalusi. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil. Just ettevõtlusvõrgustik on aidanud VKEdel leida koostöö- ja tehnosiirde partnereid ning saada nõu rahastamisallikate ja intellektuaalomandi, ökoinnovatsiooni ja jätkusuutliku tootmise kohta. Ettevõtlusvõrgustik on küsinud ka tagasisidet liidu õigusaktide ja standardite kohta. Võrgustikule ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel.

(13) Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe (edaspidi „ettevõtlusvõrgustik”) on tõestanud oma väärtust ning on Euroopa VKEde jaoks äritegevuse toetuse teenuste ühtseks teeninduspunktiks, aidates neil parandada oma konkurentsivõimet ning uurida ühtse turu ja kolmandate riikide turgude ärivõimalusi. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil. Just ettevõtlusvõrgustik on aidanud VKEdel leida koostöö- ja tehnosiirde partnereid ühtsel turul ja kolmandates riikides ning saada nõu rahastamisallikate ja intellektuaalomandi, ökoinnovatsiooni ja jätkusuutliku tootmise kohta. Ettevõtlusvõrgustik on küsinud ka tagasisidet liidu õigusaktide ja standardite kohta. Võrgustikule ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel. Sellegipoolest tuleks ettevõtlusvõrgustiku toimimist optimeerida, eeskätt VKEde suutlikkuse osas pakutavaid teenuseid kasutada, edendades selleks eelkõige tihedamat koostööd ettevõtlusvõrgustiku ja programmi Horisont 2020 riiklike kontaktpunktide vahel, integreerides rahvusvahelistumist ja innovatsioonialaseid teenuseid, tihendades ettevõtlusvõrgustiku koostööd muude sidusrühmade ja olemasolevate tugistruktuuridega, konsulteerides rohkem vastuvõtvate organisatsioonidega, vähendades bürokraatiat, tõhustades IT-tuge ning suurendades ettevõtlusvõrgustiku nähtavust ja geograafilist katvust. Komisjon peaks ettevõtlusvõrgustiku toimimise täiustamiseks hindama ELis kasutatavaid eri juhtimisstruktuure ning soodustama võrgustiku ja asjaomaste sidusrühmade, nagu VKEsid esindavate organisatsioonide ja innovatsiooniasutuste vahelist koostööd. Programmis tuleks kindlaks määrata ettevõtlusvõrgustiku ülesanded, milleks on muu hulgas pakkuda teabe-, tagasiside-, ettevõtluskoostöö ja rahvusvahelistumise teenuseid ühtsel turul ja kolmandates riikides, samuti innovatsioonialaseid teenuseid ja selliseid teenuseid, mille eesmärk on innustada VKEsid osalema raamprogrammis Horisont 2020, tuginedes headele kogemustele, mis on saadud seitsmenda raamprogrammi raames.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) VKEde vähene rahvusvahelistumine nii Euroopas kui ka väljaspool mõjutab konkurentsivõimet. Mõningate hinnangute kohaselt ekspordib praegu või on viimase kolme aasta jooksul eksportinud vaid 25 % ELi VKEdest; üksnes 13 % neist ekspordib liidust väljapoole korrapäraselt ja vaid 2 % on investeerinud väljapoole oma asukohariiki. Kooskõlas SBAga, milles kutsuti ELi ja liikmesriike üles toetama ja julgustama VKEsid kasutama ära väljaspool ELi asuvate turgude kasvu, toetab Euroopa äriorganisatsioonide võrgustikku rohkem kui 20 välisturul. See toetab rahaliselt ELi ja Jaapani tööstuskoostöö keskust, Hongkongis, Malaisias ja Singapuris asuvaid äriorganisatsioone, Indias asuvat Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskust, Hiinas ja Tais asuvat ELi VKEde keskust ning kasutajatuge, mis nõustab Hiinas tegutsevaid VKEsid intellektuaalomandi õiguste küsimustes. Euroopa lisandväärtus luuakse kõnealuse valdkonna riiklike jõupingutuste ühendamisega, vältides dubleerimist, edendades koostööd ja pakkudes teenuseid, millel puuduks kriitiline mass, kui neid pakutaks riiklikul tasandil.

(14) VKEde vähene rahvusvahelistumine nii Euroopas kui ka väljaspool mõjutab konkurentsivõimet. Mõningate hinnangute kohaselt ekspordib praegu või on viimase kolme aasta jooksul eksportinud vaid 25 % ELi VKEdest; üksnes 13 % neist ekspordib liidust väljapoole korrapäraselt ja vaid 2 % on investeerinud väljapoole oma asukohariiki. Lisaks nähtub Eurobaromeetri 2012. aasta uuringust, et VKEde kasvu potentsiaal on kasutamata rohelistel turgudel nii liidus kui ka sellest väljaspool, täpsemalt seoses rahvusvahelistumise ning riigihangetes osalemisega. Kooskõlas SBAga, milles kutsuti ELi ja liikmesriike üles toetama ja julgustama VKEsid kasutama ära väljaspool ELi asuvate turgude kasvu, toetab Euroopa äriorganisatsioonide võrgustikku rohkem kui 20 välisturul. See toetab rahaliselt ELi ja Jaapani tööstuskoostöö keskust, Hongkongis, Malaisias ja Singapuris asuvaid äriorganisatsioone, Indias asuvat Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskust, Hiinas ja Tais asuvat ELi VKEde keskust ning kasutajatuge, mis nõustab Hiinas tegutsevaid VKEsid intellektuaalomandi õiguste küsimustes. Euroopa lisandväärtus luuakse kõnealuse valdkonna riiklike jõupingutuste ühendamisega, vältides dubleerimist, edendades koostööd ja pakkudes teenuseid, millel puuduks kriitiline mass, kui neid pakutaks riiklikul tasandil. Sellised teenused peaksid hõlmama teavet intellektuaalomandi õiguste, normide ning riigihankevõimaluste ja eeskirjade kohta.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Euroopa ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua soodne ettevõtluskeskkond. Erilist tähelepanu vajavad VKEde huvid ja sektorid, milles nad enim tegutsevad. Liidu tasandil algatusi on vaja selleks, et luua VKEdele võrdsed tingimused ning vahetada kogu Euroopa ulatuses teavet ja teadmisi.

(15) Euroopa ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua kooskõlas SBA põhimõtetega ja põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele” soodne ettevõtluskeskkond. Liidu tasandil algatusi on vaja selleks, et luua VKEdele võrdsed tingimused ning vahetada kogu Euroopa ulatuses teavet ja teadmisi. Komisjon peaks konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sh VKEde huve esindavate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Programmist peaks samuti toetama VKE-poliitika väljatöötamist ning koostööd poliitikakujundajate ja VKEsid esindavate organisatsioonide vahel. Selline tegevus peaks keskenduma sellele, et lihtsustada VKEde jaoks juurdepääsu programmidele ja vähendada nende üldist, sh õiguslikust reguleerimisest tulenevat halduskoormust. Selle protsessi käigus tuleks laialdaselt konsulteerida VKEdega ja asjaomaste eksperdirühmadega, et edendada lihtsustamist ja paremat õigusloomet, tagades võrdsed tingimused siseturul ja kooskõla muude poliitikavaldkondade eesmärkidega. Võimalikult suurel määral tuleks ära kasutada olemasolevaid struktuure, näiteks VKEde saadikute võrgustikku. COSME peaks aitama kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja liidu jõupingutustele koostada regulaarselt tulemustabel halduskoormuse vähendamise kohta. Tulemustabeliga tuleks mõõta ELi asjaomase õigusliku reguleerimise mõju ettevõtete, eriti VKEde raamtingimustele. See tegevus peaks aitama kaasa komisjoni üldisemale strateegiale vähendada halduskoormust mõõdetaval viisil, mis põhineb asjakohaste näitajate ja metoodika väljatöötamisel.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 b) Liidu ettevõtetele soodus ärikeskkond tuleks saavutada meetmetega, mille abil parandatakse sellise poliitika ja meetmete kavandamist, rakendamist ja hindamist, mille abil toetatakse koostööd poliitika kujundamise ja heade tavade vahetamise valdkonnas. Sellised meetmed võivad hõlmata uuringuid, mõju hindamisi, hindamisi ja konverentse.

(Vt artikli 6 lõike 2 a punkti b.)

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 c) Selleks et Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet veelgi tõsta, peab Euroopa riigihangete turg olema VKEdele lihtsasti juurdepääsetav. Et saavutada kulude kokkuhoid ja VKEde suurem osalemine, tuleks ergutada e-hangete süsteemi kasutuselevõttu kooskõlas komisjoni teatisega „E-hangete strateegia”¹ ning riigihankeid käsitlevale direktiiviga².

_______________

¹ COM(2012)0179

² COM(2011)0896

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 d) Kui komisjon ja liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid nõuetekohaselt tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist ja teostaksid asjakohast järelevalvet, oleks vaidluste lahendamine kiirem, odavam ja vähem bürokraatlik nii tarbijate kui ka kauplejate jaoks ning julgustaks seetõttu VKEsid siseturul rohkem osalema ja suurendama oma konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 e) E-identimine on Euroopa kaubanduse jaoks äärmiselt oluline vahend, mistõttu tuleks nende vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks edendada elektroonilise identimise, elektroonilise autentimise, e-allkirjade ning isikliku võtme infrastruktuuri (PKI) süsteemide vastastikust tunnustamist ja koostalitlusvõimet.

Selgitus

Nendest e-valitsuse meetmetest on eelkõige kasu VKEdele, kes seisavad piiriülese kaubanduse puhul silmitsi tõsiste raskustega.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 f) Programmist võib samuti toetada algatusi, mis kiirendavad kõige konkuretsivõimelisematel ärimudelitel, täiustatud toodetel ja protsessidel, organisatsioonilistel struktuuridel või muudetud väärtusahelatel põhineva konkurentsivõimelise ja säästvate tööstusharude kujunemist. Kuigi programm peaks keskenduma sektorivahelistele algatustele, võib sellest samuti toetada sektoripõhiseid algatusi sellistes valdkondades, kus VKEd on kõige aktiivsemad ja mille panus liidu SKPsse on märkimisväärne, näiteks turism, mille puhul on võimalik tõendada ELi lisaväärtuse olemasolu.

(Vt artikli 6 lõike 3 muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 g) Komisjoni teatise „Elektrooniliste arvete eeliste ärakasutamine Euroopa hüvanguks”¹ kohaselt on elektroonilised arved Euroopa ettevõtete jaoks ülioluline vahend, mille abil vähendada arvete esitamisega seotud kulusid ja suurendada tõhusust. Elektroonilised arved on muulgi viisil kasulikud, näiteks toovad need endaga kaasa suurema tõhususe, lühemad makseajad, vähem eksimusi, käibemaksu parema kogumise ning väiksemad kulud.

_______________

¹ COM(2010)0712

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 %. Tutvustamine ja stimuleeriv mõju, näiteks Euroopa auhinnad ja konverentsid, ning sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust.

(16) Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 %. SBA kohaselt peaks ettevõtluseks soodne ärikeskkond pakkuma häid raamtingimusi kõigis ettevõtjate ees seisvates olukordades, sealhulgas asutamine, kasv, üleminek ja pankrott (teine võimalus). Sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust.

(Vt artikli 7 muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a) VKEde juurdepääsu riigihangete turgudele takistab sageli pakkumiskonkursside ülemäärane halduskoormus. Konkurentsivõime suurendamiseks ja VKEdele võrdsete tingimuste loomiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid neid nõudeid lihtsustama.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Üleilmne konkurents, demograafilised muutused, ressursside piiratus ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad mõningate sektorite jaoks uusi väljakutseid ja võimalusi. Näiteks disainipõhistel sektoritel, mis on vastamisi üleilmsete probleemidega ja milles on VKEde osakaal suur, tuleb kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub suur nõudlus individualiseeritud, kaasavate toodete järele, ja neist kasu lõigata. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki asjaomaste sektorite VKEsid liidus, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust.

(17) Üleilmne konkurents, demograafilised muutused, ressursside piiratus ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad uusi väljakutseid ja võimalusi paljude sektorite jaoks, mis on vastamisi üleilmsete probleemidega ja milles on suur VKEde osakaal. Näiteks disainipõhistel sektoritel tuleb kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub seni kasutamata suur nõudlus individualiseeritud, kaasavate toodete järele. Disainipõhised tarbekaubad on liidu jaoks tähtis valdkond ning selle sektori ettevõtjad aitavad märkimisväärselt kaasa nii majanduskasvule kui ka töökohtade loomisele. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki asjaomaste sektorite VKEsid liidus, on täiendava kasvu loomiseks vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust.

Selgitus

Disainipõhised tarbekaubad on liidu jaoks tähtis valdkond ning selle sektori ettevõtjad aitavad märkimisväärselt kaasa nii majanduskasvule kui ka töökohtade loomisele. Seetõttu tuleks programmist toetada ka kõnealuse valdkonna ettevõtteid, sest nimetatud sektorit iseloomustab ka suur VKEde osakaal.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Programmiga tuleks toetada ka konkreetseid meetmeid, et aidata rakendada SBA algatust, mille eesmärk on tõsta VKEde teadlikkust keskkonna- ja energiaalastest probleemidest, aidata neil rakendada õigusakte, hinnata oma keskkonna- ja energiatõhusust ning suurendada oma oskusi ja pädevusi.

Selgitus

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) üheksanda põhimõtte kohaselt tuleb võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtetel on oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on peamiselt VKEd. Turismi olulisust tunnistatakse ka Lissaboni lepingus, kus kirjeldatakse liidu asjaomase valdkonna eripädevusi, mis täiendavad liikmesriikide tegevust. Liidu algatus looks turismi valdkonnas selget lisandväärtust, eriti andmete ja analüüsi, liikmesriikideüleste arendusstrateegiate arendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu.

(18) Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtetel on oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on peamiselt VKEd. Turismi olulisust tunnistatakse ka Lissaboni lepingus, kus kirjeldatakse liidu asjaomase valdkonna eripädevusi, mis täiendavad liikmesriikide tegevust. Programmist peaks toetama selge Euroopa lisandväärtusega algatusi turismivaldkonnas, mis moodustab 10% liidu SKPst ja 12% kogu tööhõivest, eriti andmete ja analüüsi, kvaliteetsete teenuste osutamisele ühise lähenemisviisi väljatöötamise, rahvusvahelise koostöö soodustamise ja parimate tavade vahetamise kaudu

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18 a) Lisaks tööprogrammi meetmetele peaks komisjon korrapäraselt võtma vastu toetusmeetmeid, et edendada liidu ettevõtete konkurentsivõimet. Peale poliitika analüüsi ja arengu peaksid sellised meetmed kindlasti hõlmama ettevõtjate – eelkõige VKEde – konkurentsivõime seisukohalt eriti oluliste liidu meetmete mõju hindamist. Mõju hindamistes tuleks käsitleda ettepaneku mõju ettevõtete konkurentsivõimele, mis avaldub mõjus ettevõtluse kuludele, mõjutatud sektorite innovatsioonisuutlikkusele ja nende rahvusvahelisele konkurentsivõimele (nn konkurentsivõime tagamise kontroll). Mõju hindamised peaksid samuti hõlmama eraldi VKEde osa, mis koosneks tõenäoliselt mõjutatavate ettevõtete esialgsest hindamisest, VKEdele avalduva mõju mõõtmisest (kulutasuvuse analüüs) ning vajaduse korral leevendavatest meetmetest (nn VKE-test). VKE-testis tuleks erilist tähelepanu pöörata mikroettevõtetele.

(Vt artikli 11 lõike 1 c muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18 b) Liit on rahvusvaheliste reisijate jaoks maailma eelistatuim turismisihtkoht ning seda juhtpositsiooni on vaja kindlustada, lahendades probleemid, mis on esmalt tingitud tihedamast ülemaailmsest konkurentsist ja pidevalt muutuvast nõudlusest ning teisalt vajadusest tagada suurem ja kestvam säästvus.

Selgitus

Vt eespool.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Programmis tuleks esitada eesmärkide elluviimise meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed ning järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise kord.

(19) Programmis tuleks esitada eesmärkide elluviimise meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed ning läbipaistev järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise kord.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet teiste liidu programmidega, eelkõige programmiga Horisont 2020 ja struktuurifondidega. VKEde innovatsiooni ja teadustegevuse toetamisel võivad need koostoimed tugineda ka programmidega Eureka ja Eurostars seonduvatel alt üles riiklikel ja piirkondlikel kogemustel.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 a) Programmi mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a) Otsus anda VKEle rahalist toetust peaks põhinema läbipaistval protsessil. Toetuse andmine ja väljamaksmine peaks olema läbipaistev, bürokraatiavaba ning kooskõlas ühiste eeskirjadega.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 b) Programmi eesmärk peaks olema lihtsustada juurdepääsu tehnilistele, teaduslikele, ettevõtlus- ja toetusvõrgustikele ning anda asjakohaseid juhiseid koolituse, tugiprogrammide ja mentorluskavade kohta kõikidele, kes soovivad luua oma VKE – eriti noortele ja naistele –, et arendada ettevõtlusoskusi, -teadmisi, - vaimu ja enesekindlust.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 a) Programmiga tuleks tagada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve, eriti mis puudutab nende nii oodatavat kui ka tegelikku panust liidu eesmärkide saavutamisse.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Euroopa Majanduspiirkonna leping ja assotsieerimislepingute protokollid sätestavad asjaomaste riikide osalemistingimused liidu programmides. Muude kolmandate riikide osalemine peaks olema võimalik juhul, kui lepingud ja menetlus seda ette näevad. Programmis osalemist tuleks samuti võimaldada kolmandates riikides loodud üksustele, kuid nad ei tohiks põhimõtteliselt saada liidult rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24 a) Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Programmi tuleks kontrollida ja hinnata, et võimaldada teha kohandusi.

(25) Programmi tuleks kontrollida ja hinnata, et võimaldada teha kohandusi. Programmi rakendamise kohta tuleks esitada igal aastal aruanne, milles on esitatud nii tehtud edusammud kui ka kavandatavad tegevused. Aruanne tuleks esitada Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25 a) Programmi rakendamise üle tuleks teostada igal aastal järelevalvet, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil hinnatakse programmi tulemusi ja mõju. Need näitajad, seahulgas asjaomased kontrollväärtused, peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on programmi eesmärgid saavutatud.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 1 a

Mõiste

Käesolevas määruses mõistetakse VKEde all mikroettevõtjaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, nagu need on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta¹.

_______________

¹ ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programm aitab saavutada alljärgnevaid üldeesmärke, milles pööratakse erilist tähelepanu VKEde erivajadustele Euroopa ja maailma tasandil:

1. Programm aitab saavutada alljärgnevaid üldeesmärke, milles pööratakse erilist tähelepanu Euroopa VKEde erivajadustele:

(a) suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust;

a) suurendada liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust;

(b) edendada ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu.

b) edendada ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

(a) liidu tööstussektori kasvu protsent kogu sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes,

a) liidu tööstus- ja teenindussektori kasvu protsent kogu sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes,

a a) nii uute kui ka olemasolevate VKEde halduskoormuse muutumine,

(b) liidu ökotööstuse toodangu kasv,

(b) VKEde kasv lisandväärtuse alusel, sealhulgas ökotööstuses,

b a) muutused VKEde tööhõivemääras,

c) füüsilisest isikust ettevõtjaks saada soovivate kodanike osakaalu muutumine.

(d) VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate arvu alusel,

(e) ning VKEde asutamiste ja lõpetamiste suhe.

2 a. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud näitajate mõõtmis- ja tulemuseesmärkide üksikasjad on esitatud I lisas.

3. Programm toetab Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist ning aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisele. Programm aitab eelkõige kaasa tööhõivet käsitleva põhieesmärgi täitmisele.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi erieesmärgid on järgmised:

(a) Parandada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;

a) parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;

a a) parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis;

(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;

b) edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;

(d) parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule.

d) parandada turulepääsu nii liidu piires kui ka üleilmsel tasandil.

1 a. Programmi erieesmärkide meetmed aitavad kaasa komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises „Euroopa väikeettevõtluse algatus „Small Business Act”” sätestatud põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” rakendamisele.

2. Programmi rakendamisel edendatakse ettevõtete vajadust kohaneda vähese CO₂-heitega, kliimamuutusele vastupanuvõimelise ning energia- ja ressursitõhusa majandusega.

3. Programmi mõju mõõtmiseks lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamise suhtes kasutatakse tulemuslikkuse näitajaid. Need näitajad on sätestatud I lisas.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi rakendamise eelarve on 2,522 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,4 miljardit eurot eraldatakse rahastamisvahenditele.

1. Programmi rakendamise eelarve on [2,522 miljardit] eurot, millest vähemalt 60 % eraldatakse rahastamisvahenditele. Komisjon võib otsustada suurendada delegeeritud õigusaktiga rahastamisvahenditele eraldatavat osa arvestatava nõudluse/pakkumise tasakaalustamatuse korral või juhul, kui saavad kättesaadavaks lisavahendid muudest allikatest.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määrusega programmi jaoks eraldatud eelarvest võib katta ka kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, ning eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, teavitamist ja teabevahetust, ELi poliitiliste prioriteetide tutvustamist ettevõtetele, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, teabe töötlemisele ja -vahetusele suunatud IT-võrkudega seotud kulusid ning kõiki muid kulusid tehnilisele ja haldusabile, mida komisjon programmi juhtimisel vajab.

– uuringud,

– ekspertide kohtumised,

– teavitamine ja teabevahetus, ELi poliitiliste prioriteetide tutvustamine ettevõtetele, kui need on seotud käesoleva programmi üldeesmärkidega,

– teabe töötlemisele ja -vahetusele suunatud IT-võrkudega seotud kulud,

– muud kulud tehnilisele ja haldusabile, mida komisjon programmi juhtimisel vajab. Need kulud ei tohi moodustada rohkem kui 5% programmi eelarvest.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-a) nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus)¹ osutatud ülemeremaad ja -territooriumid;

_______________

¹ EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse alusel võetavates meetmetes võivad osaleda ka üksused, mis on asutatud lõikes 1 osutatud riikides, juhul, kui kõnealuses lõikes kehtestatud tingimused ei ole täidetud või kui nimetatud riigid otsustavad programmis mitte osaleda, või mis on asutatud muudes kolmandates riikides.

2. Lõikes 1 osutatud riigis asutatud üksus võib osaleda programmi osades, kui kõnealune riik osaleb programmis vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud lõikes 1 kirjeldatud asjaomastes kokkulepetes.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sellistel üksustel ei ole õigust saada liidult rahalisi vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on programmi jaoks hädavajalik, eriti seoses liidu ettevõtjate konkurentsivõime ja turulepääsuga. See võimalus ei kehti kasumit taotlevatele üksustele.

välja jäetud

(Vt artiklit 5 a (uus).)

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5 a

Mitteosalevate riikide üksuste osalemine

1. Programmi nendes osades, milles artiklis 5 osutatud riik ei osale, võivad osaleda kõnealuses riigis asutatud üksused. Programmi meetmetes võivad osaleda ka muudes kolmandates riikides asutatud üksused.

2. Lõikes 1 osutatud üksustel ei ole õigust saada liidult rahalisi vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on programmi jaoks oluline, eelkõige seoses liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsuga. See erand ei kehti kasumit taotlevatele üksustele.

(Vt artikli 5 lõike 2 kohta esitatud muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

Meetmed liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon toetab meetmeid, mille abil parandatakse ja tugevdatakse liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, et suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvu edendavate riiklike meetmete tõhusust, sidusust ja järjepidevust.

1. Komisjon toetab meetmeid, mille abil parandatakse liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimusi, et suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja kasvu edendavate riiklike meetmete tõhusust, sidusust ja järjepidevust, pöörates erilist tähelepanu suure arengupotentsiaaliga ettevõtetele.

2. Komisjon võib toetada meetmeid, mille eesmärk on töötada välja uusi konkurentsivõime strateegiaid. Sellisteks meetmeteks võivad olla muu hulgas

2. Komisjon võib toetada meetmeid, mille eesmärk on töötada välja uusi konkurentsivõime ja ettevõtluse arendamise strateegiaid. Sellisteks meetmeteks võivad olla muu hulgas

(a) meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamine;

a) meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega toetatakse ärivõrgustikke, klastrite rahvusvahelist tööd ja koostööd ning jätkusuutlike toodete, tehnoloogiate, teenuste ja protsesside arendamist;

a a) meetmed ettevõtete raamtingimuste parandamiseks eeskätt halduskoormuse vähendamise abil. Nende meetmete hulka võivad muu hulgas kuuluda:

– toetus regulaarse tulemustabeli koostamisele, et mõõta ELi asjaomase õigusliku reguleerimise mõju ettevõtete, eriti VKEde raamtingimustele;

– halduskoormuse vähendamise ja liidu õigusliku reguleerimise valdkonnas komisjoni nõustavate sõltumatute eksperdirühmade loomine ja nende toetamine;

– VKE-testi süsteemse kohaldamise alase teabe ja parimate tavade vahetamine liidu õigusaktide siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel;

(b) meetmed, mille abil toetatakse koostööd liikmesriikide, teiste programmis osalevate riikide ja liidu peamiste konkurentide vahel poliitika ja heade tavade vahetamise valdkonnas ning mis käsitlevad ka konkurentsipoliitika rahvusvahelisi aspekte;

b) meetmed, mille abil toetatakse koostööd liikmesriikide, teiste programmis osalevate riikide ja liidu peamiste ülemaailmsete kaubanduspartnerite vahel poliitika ja heade tavade vahetamise valdkonnas ning mis käsitlevad ka konkurentsipoliitika rahvusvahelisi aspekte;

(c) VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete VKE-sõbralikkust.

c) andmetepõhise VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate ja VKEsid esindavate organisatsioonide koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete, sh programmi Horisont 2020 ja struktuurifondide kättesaadavust nii liidu, piirkonna kui ka riigi tasandil ning toetada VKEdele mõeldud meetmeid.

3. Komisjon võib toetada algatusi, mille abil kiirendatakse sektoritevahelisel tegevusel põhinevate konkurentsivõimeliste valdkondade tekkimist majandussektorites, mida iseloomustab VKEde suur osakaal ja mis täidavad olulist osa liidu SKPs. Sellised algatused soodustavad uute turgude arengut ning toodete ja teenuste pakkumist kõige konkurentsivõimelisemate ärimudelite või sektori muutunud väärtusahela kaudu. Siia hulka kuuluvad tootlikkust, ressursitõhusust, jätkusuutlikkust ja ettevõtte ühiskondlikku vastutust edendavad algatused.

3. Komisjon võib toetada algatusi, mille abil kiirendatakse vajaduse korral sektoritevahelisel tegevusel põhinevate konkurentsivõimeliste valdkondade tekkimist majandussektorites, mida iseloomustab VKEde suur osakaal ja mis täidavad olulist osa liidu SKPs. Sellised algatused soodustavad uute turgude arengut ning uute ärimudelite kasutuselevõttu ja asjaomaste ideede kaubanduslikku kasutamist uute toodete ja teenuste tarbeks. Siia hulka kuuluvad tootlikkust, ressursi- ja energiatõhusust, jätkusuutlikkust ja ettevõtte ühiskondlikku vastutust edendavad algatused.

3 a. Komisjon võib neil eesmärkidel samuti toetada sektoripõhist tegevust valdkondades, mida iseloomustab VKEde suur osakaal ja mis annavad olulise osa liidu SKPst, näiteks turismisektor.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon aitab edendada ettevõtlust, parandades selle arengut mõjutavaid raamtingimusi. Komisjon toetab ettevõtjate arengut ja kasvu soodustavat ettevõtluskeskkonda.

1. Komisjon aitab edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri, vähendades takistusi ettevõtete asutamisele ning parandades ettevõtluse arengut mõjutavaid raamtingimusi. Komisjon toetab ettevõtluskeskkonda, mis soodustab jätkusuutlike ettevõtete asutamist, arengut, kasvu, äritegevuse üleminekut ja teise võimaluse andmist.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meede „Erasmus noortele ettevõtjatele” luuakse eesmärgiga arendada ettevõtlusoskusi ja -hoiakuid.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi ja hoiakuid, eriti potentsiaalsete ja uute ettevõtjate puhul.

3. Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi, vaimu ja hoiakuid, eriti hariduses ja koolituses, kuid samuti potentsiaalsete ja uute ettevõtjate puhul.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Komisjon võib võtta meetmeid, et tugevdada potentsiaalsete ettevõtjate haridust programmidega „Elukestev õpe” ja „Erasmus kõigile”, eriti programmiga „Erasmus noortele ettevõtjatele”, et parandada nende tehnoloogilist suutlikkust ja ettevõtte juhtimise alaseid oskusi.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise ja kasvu etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames ja riigi tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida rahastamist nii omakapitali kui ka laenu abil.

1. Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada ja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise, kasvu ja ülemineku etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika ning programmi Horisont 2010 raames ja riigi või piirkondlikul tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida nii laenu kui ka omakapitali abil rahastamise pakkumist ja kasutamist, mis võib hõlmata stardiraha, investorite kaudu rahastamist ja kvaasiomakapitali kaudu rahastamist. Komisjon pöörab tähelepanu ELi poolt VKEdele antava rahastamise nähtavusele, tagamaks et ELi toetus oleks teada ja tuntud.

2. Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, töötab komisjon lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade raames töötab välja meetmed, mis parandavad piiriülest ja mitut riiki hõlmavat rahastamist, aidates seega VKEdel muuta oma äritegevust rahvusvahelisemaks, järgides seejuures liidu õigust.

2. Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, töötab komisjon lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade raames välja meetmed, mis parandavad piiriülest ja mitut riiki hõlmavat rahastamist, aidates seega VKEdel muuta oma äritegevust rahvusvahelisemaks, järgides seejuures liidu õigust.

Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, võib komisjon kaaluda ka võimalust muude innovatiivsete rahastamisvahendite, nagu ühisrahastamisprojektid, väljaarendamiseks.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade üksikasjad on sätestatud II lisas.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade üksikasjad on sätestatud artiklites 14 a ja 14 b.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Et parandada jätkuvalt liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja turulepääsu, jätkab komisjon ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe toetamist.

1. Et parandada jätkuvalt liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja turulepääsu, jätkab komisjon ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe toetamist vastavalt artiklile 9 a.

2. Komisjon võib toetada meetmeid, mille abil lihtsustatakse VKEde pääsu ühtsele turule, sealhulgas teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist.

2. Komisjon toetab meetmeid, mille abil lihtsustatakse VKEde pääsu ühtsele turule, sealhulgas teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist ELi algatuste, programmide ja õigusaktide kohta, eesmärgiga lihtsustada ELi nõuete ja standardite järgimist.

3. Konkreetsete meetmetega püütakse lihtsustada VKEde pääsu väljaspool liitu asuvatele turgudele ning edendada nende turgude praegusi tugiteenuseid. VKEd võivad programmi kaudu saada toetust eksisteerivaid turulepääsu takistusi, aga samuti riigihankeid, standardeid ja intellektuaalomandi õigusi puudutava teabe ning prioriteetsete kolmandate riikide tolliprotseduuride küsimustes. Need meetmed täiendavad, kuid ei dubleeri olemasolevaid kaubanduse edendamise meetmeid.

4. Programmi meetmete eesmärk võib olla soodustada rahvusvahelist tööstuskoostööd, sealhulgas tööstusküsimusi ja õiguslikku reguleerimist puudutavaid dialooge kolmandate riikidega. Konkreetsete meetmetega võidakse püüda vähendada erinevusi Euroopa Liidu ja muude riikide tööstustooteid, tööstuspoliitikat ja ettevõtluskeskkonna parandamist käsitlevate õigusraamistike vahel.

4. Programmi meetmete eesmärk võib olla soodustada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas tööstusküsimusi ja õiguslikku reguleerimist puudutavaid dialooge kolmandate riikidega. Konkreetsete meetmetega võidakse püüda vähendada erinevusi Euroopa Liidu ja muude riikide tooteid, ettevõtlus- ja tööstuspoliitikat ja ettevõtluskeskkonna parandamist käsitlevate õigusraamistike vahel.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9 a

Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe

1. Komisjon tagab ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe (edaspidi „võrgustik”) tegevuse jätkumise ja laienemise. Võrgustik pakub integreeritud ärialaseid tugiteenuseid liidu VKEdele, kes soovivad uurida ühtse turu ja kolmandate riikide ärivõimalusi.

Võttes arvesse olemasolevate riiklike äritegevuse toetamise võrgustike kogemusi ja oskusi, võib võrgustiku tegevus hõlmata muu hulgas järgmist:

a) teave ja nõustamine, sealhulgas rahvusvahelistumise teenuste kohta ühtsel turul ja kolmandates riikides, ettevõtluskoostöö, tagasiside, rahastamisvõimaluste, rahastamisele juurdepääsu ja sellega seotud koolitus- ja mentorluskavade kohta;

b) uuendusalased teenused ning tehnoloogia ja teadmiste edasiandmise teenused; teenused VKEde juurdepääsu parandamiseks energiatõhususe, kliima- ja keskkonnaalastele teadmistele;

c) teenused, mille kaudu innustatakse VKEsid osalema liidu programmides, sealhulgas programmis Horisont 2020 ja struktuurifondides;

d) toetus haldussuutlikkuse tõstmiseks, et suurendada VKEde konkurentsivõimet.

3. Liidu teiste programmide nimel võrgustiku kaudu edastatavaid teenuseid rahastatakse nende programmide vahenditest.

4. Võrgustik ei asenda ega dubleeri, vaid täiendab olemasolevate VKEde äritegevust toetavate organisatsioonide tegevust. Võrgustiku toimimise parandamiseks täiendavate meetmete vastuvõtmise eesmärgil hindab komisjon selle tulemuslikkust, juhtimist ja geograafilist jaotust, et parandada pakutud teenuste kasutuselevõttu VKEde poolt ning tagada tasakaalustatum geograafiline jaotus.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõiked 1, 1 a (uus) ja 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab programmi rakendamiseks vastu iga-aastase tööprogrammi kooskõlas määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastases tööprogrammis sätestatakse taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamismeetodid ja nendele ette nähtud kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget igale tegevusele eraldatava summa kohta ja orienteeruvat rakendamise ajakava ning asjakohaseid näitajaid väljundite ning eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse seireks. Toetuste kohta on neisse märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasfinantseerimismäär.

1. Komisjon võtab artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu iga-aastase tööprogrammi. Iga-aastases tööprogrammis sätestatakse eelnenud konsultatsioonide põhjal taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamismeetodid, nendele ette nähtud kogusumma ning asjakohased näitajad väljundite ning eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse seireks. Toetuste kohta on neisse märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasfinantseerimismäär.

1 a. Komisjon rakendab lõikes 1 osutatud iga-aastasi tööprogramme, esitades:

a) rahastatavate tegevuste kirjelduse;

b) märke igale tegevusele eraldatava summa kohta;

c) rakendamise orienteeruva ajakava.

1 b. Lõikes 1 a osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 c. Komisjon võib edendada selliste ühtsete ja kasutajasõbralike e-süsteemide loomist, millega pakutakse teavet VKEde jaoks asjakohaste programmide kohta, tagades samal ajal, et need ei dubleeri olemasolevaid portaale.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lisaks artiklis 10 viidatud tööprogrammi meetmetele võtab komisjon korrapäraselt toetusmeetmeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

(a) sektoripõhiste ja sektorivaheliste konkurentsiküsimuste analüüs ja järelevalve;

a) sektoripõhiste ja sektorivaheliste konkurentsiküsimuste analüüs ja järelevalve;

(b) heade tavade ja käsitlusviiside kindlakstegemine ja nende edasiarendamine;

b) heade tavade ja käsitlusviiside kindlakstegemine ja nende edasiarendamine ja levitamine;

(c) ettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt eriti oluliste liidu meetmete mõju hindamine, et teha kindlaks kehtivate õigusnormide lihtsustamist vajavad valdkonnad või valdkonnad, milles on vaja esitada uued õiguslikud meetmed;

c) kehtivate õigusaktide sobilikkuse kontroll ja ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt eriti oluliste uute liidu meetmete mõju hindamine, et teha kindlaks kehtivate õigusaktide lihtsustamist vajavad valdkonnad ja tagada, et VKEde koormust minimeeritakse valdkondades, kus kavandatakse uusi seadusandlikke meetmeid; lihtsustatud korda VKEdele või mikroettevõtetele mõeldud erandeid tõestatakse VKE-testi abil ning need ei tohi olla vastuolus ELi peamiste töötervishoiu- ja tööohutusnõuetega, ELi töötajate põhiõigustega ega ELi keskkonnaalaste õigusaktide peamiste põhimõtetega;

(d) ettevõtteid, konkreetset tööstuspoliitikat ja konkurentsivõimet käsitlevaid meetmeid mõjutavate õigusaktide hindamine.

d) ettevõtteid, eelkõige VKEsid, tööstuspoliitikat ja konkurentsivõimet käsitlevaid meetmeid mõjutavate õigusaktide hindamine;

d a) komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises „Euroopa väikeettevõtluse algatus „Small Business Act”” sätestatud põhimõtte „Kõigepealt mõtle väikestele” rakendamise järelmeetmed ja hindamine.

2. Lõikes 1 osutatud toetusmeetmed ei pruugi kuuluda artiklis 10 osutatud iga-aastasesse tööprogrammi.

2. Lõikes 1 osutatud toetusmeetmed ei pruugi kuuluda artiklis 10 osutatud iga-aastasesse tööprogrammi ning need ei tohi maksma minna rohkem, kui [2,5%] kogu programmi rahastamispaketist.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Aruandes esitatakse teave kliimakulutuste summa ja kliimamuutusealastele eesmärkidele antud toetuse mõju kohta, niivõrd kui sellise teabe kogumine ei tekita VKEdele põhjendamatut halduskoormust.

2. Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Aruandes esitatakse põhiline teave abisaajate kohta ja anonüümne põhiline teave abi taotlejate kohta, kui see on kättesaadav. Aruandes esitatakse ka teave kliimakulutuste summa ja kliimamuutusealastele eesmärkidele antud toetuse mõju kohta, niivõrd kui sellise teabe kogumine ei tekita VKEdele põhjendamatut halduskoormust. Aastaaruanne esitatakse Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ja tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Selgitus

Teave abisaajate ja taotlejate kohta oleks vajalik programmi raames eraldatud toetuste hindamiseks.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Meetmete pikaajalise ja jätkusuutlikkuse mõju kohta koostatakse hindamisaruanne, mida arvestatakse meetme võimaliku jätkamise, muutmise või lõpetamise otsuses.

4. Meetmete pikaajalise ja jätkusuutlikkusele avaldatava mõju kohta koostatakse järelhindamise aruanne.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Töötatakse välja peamised tulemuslikkuse näitajad, mille põhjal hinnatakse, mil määral on programmi alusel toetatud meetmete eesmärgid saavutatud. Neid võrreldakse eelnevalt kindlaksmääratud lähteolukorraga, mis kajastab enne meetmete rakendamist valitsenud olukorda.

välja jäetud

Selgitus

Kuna näitajad määratlevad kaasseadusandjad käesolevas määruses, ei ole vajadust täiendavate näitajate väljatöötamiseks.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Selleks et raha jõuaks VKEdeni, luuakse jälgimissüsteem, tagamaks et pangad kasutavad vahendeid ja tagatisi selleks, et VKEdele ulatuslikumalt laenu anda. See võib sisaldada aruandluskavasid ja käitumisjuhendit VKEdele laenu andvatele pankadele. Jälgimissüsteem tagab samuti, et liidu vahenditest saavad laenu mitte ainult keskmise suurusega ettevõtted, vaid ka väike- ja mikroettevõtted.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmi rahastamisvahendeid kasutatakse eesmärgiga lihtsustada kasvule suunatud VKEde juurdepääsu rahastamisele. Rahastamisvahendite hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu.

1. Programmi rahastamisvahendeid kasutatakse eesmärgiga lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende käivitamis-, kasvu- ja üleminekuetapis, sõltumata tegevusest või turu suurusest. Rahastamisvahendite hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kasvule suunatud VKEde rahastamisvahendeid võib vajaduse korral kombineerida muude rahastamisvahenditega, mille on loonud liikmesriigid ja nende korraldusasutused [määruse (EL) nr XXX/201X [uus struktuurifondide määrus] artikli 33 lõike 1 punkti a] alusel, ning liidu rahastatavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

2. VKEde rahastamisvahendeid võib vajaduse korral kombineerida muude rahastamisvahenditega, mille on loonud liikmesriigid ja nende korraldusasutused [määruse (EL) nr XXX/201X [uus struktuurifondide määrus] artikli 33 lõike 1 punkti a] alusel, ning liidu rahastatavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Omakapitali- ja laenutagamisrahastu täiendavad VKEdele ettenähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikide poolt ühtekuuluvuspoliitika raames ja VKEdele ettenähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklike toetusprogrammide alusel.

Selgitus

Selguse huvides tuleks käesolev tekst tuua II lisast artiklisse 14. Lisaks peaksid rahastud täiendama ka VKEdele ettenähtud riiklikke toetusprogrammide rahastamisvahendeid.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Omakapitali- ja laenutagamisrahastu võivad vajaduse korral ühendada rahalised vahendid liikmesriikidega ja/või piirkondadega, kes soovivad panna nendesse osa vahenditest, mis on neile eraldatud [struktuurifondide määruse artikli 33 lõike 1 punkti a kohaselt].

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Omakapitali- ja laenutagamisrahastu vastavad rahastamisvahendeid puudutavatele sätetele, mis on esitatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust¹, ja delegeeritud õigusaktis, mis asendab selle rakenduseeskirjad.

______________

¹ EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

Selgitus

Selguse huvides tuleks käesolev tekst tuua II lisast artiklisse 14.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Programmi rahastamisvahendeid kasutatakse tihedas koostöös programmi Horisont 2020 alusel toimiva laenu- ja omakapitalirahastuga, et luua vahendajate jaoks ühtne instrument ja võimaldada VKEdel leida ühise teabeallika kaudu programm, mis kõige paremini vastab nende vajadustele.

Selgitus

Sellega muudatusega soovitakse selgitada, et kuigi ei saa nõuda, et finantsvahendajad ühineksid programmide COSME ja Horisont 2020 rahastamisvahenditega, peaksid mõlemad programmid olema tihedalt kooskõlastatud, et pakkuda vahendajatele ühtne instrument ja juhatada VKEd üheainsa ühise teabeallika, nt selleks otstarbeks loodud ELi veebisaidi kaudu nende vajadustele kõige paremini vastava toetusprogrammi juurde.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 c. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et levitada VKEde ja vahendajate seas teavet saadavalolevate rahastamisvahendite kohta.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 d. Tulud ja tagasimaksed, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsuse nr 1639/2006/EÜ (millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013))¹ alusel toimiva suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi teise sambaga, eraldatakse käesoleva programmi rahastamisvahenditele.

______________

¹ EÜT L 310, 9.11.2006, lk 15.

Selgitus

Selguse huvides tuleks käesolev tekst tuua II lisast artiklisse 14. Tulud ja tagasimaksed, mis on seotud rahastuga GIF2, eraldatakse käesoleva programmi rahastamisvahenditele.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 e. VKEde rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas liidu vastava õigusaktiga riigiabi kohta. Programmi suunistes ja juhendites peavad olema selgelt märgitud tingimused igasuguse rahastamisvahendite väljaarvamise kohta riigiabi eeskirjadest.

Selgitus

Selleks, et lihtsustada ja hõlbustada juurdepääsu programmile COSME, peavad programmi suunistes ja juhendites olema selgelt märgitud tingimused igasuguse rahastamisvahendite väljaarvamise kohta riigiabi eeskirjadest (näiteks miinimumlävi või lepingulised tingimused).

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõike 4 kohaselt eraldatakse ühe rahastamisvahendi loodud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt sellele rahastamisvahendile. 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus loodud rahastamisvahendite puhul eraldatakse sellel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt 2014.–2020. aasta rahastamisvahendile.

4. Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõike 3 punkti h kohaselt eraldatakse ühe rahastamisvahendi loodud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt sellele rahastamisvahendile. 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus loodud rahastamisvahendite puhul eraldatakse sellel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt 2014.–2020. aasta rahastamisvahendile.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14 a

Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil

1. Omakapitalirahastuga kasvu eesmärgil (EFG) toetatakse fonde, mis pakuvad riskikapitali ja vaherahastamist, nagu näiteks allutatud ja osaluslaene, laienevatele ja kasvufaasis ettevõtetele, eelkõige sellistele, mis tegutsevad piiriüleselt; samas on koos programmi Horisont 2020 alusel toimiva teadus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastuga võimalik teha investeeringuid ka esmaetapi fondidesse ja anda ühisinvesteerimise võimalusi investorite võrgustikule. Esmaetapi investeeringute puhul ei ületa EFG investeering 20% liidu koguinvesteeringust, välja arvatud mitmeetapiliste fondide ja fondifondide puhul, kus EFG ning teadus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastu vahendeid antakse proportsionaalselt, lähtudes nende fondide investeerimispoliitikast. Komisjon väldib omandatud ettevõtte lõpetamiseks ette nähtud väljaostu või asenduskapitali kasutamist. Komisjon võib muutuvatest turuoludest lähtuvalt otsustada muuta 20% künnist.

2. EFG rakendatakse liidu ühtse omakapitali rahastamisvahendina, mis toetab liidu ettevõtete kasvu ning teadus- ja uuendustegevust alates varasest etapist (sh stardikapital) kuni kasvufaasini ning rahaliselt toetatakse seda programmist Horisont 2020 ja käesolevast programmist.

EFG ja programmi Horisont 2020 alusel moodustatav teadus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastu kasutavad sama rakendusmehhanismi.

3. EFG toetust antakse investeeringuna ühes järgmises nimetatud vormis:

a) investeeringud otse Euroopa Investeerimisfondilt või muudelt üksustelt, kellele rakendamine komisjoni nimel usaldatakse, või

b) avalik- või eraõiguslike fondifondide või investeerimisvahendite kaudu, mis investeerivad piiriüleselt ja mille on loonud Euroopa Investeerimisfond või muud üksused, kellele rakendamine on komisjoni nimel usaldatud, koos erainvestorite ja/või avalik-õiguslike finantseerimisasutustega ning piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsevate riskikapitali ettevõtjatega.

4. EGF investeerib vahendavatesse riskikapitalifondidesse, mis investeerivad VKEdesse, mis on tavaliselt laienemis- ja kasvufaasis. EFG kaudu tehtavad investeeringud on pikaajalised, võttes riskikapitalifondides tavaliselt 5–15-aastase positsiooni. Igal juhul ei ületa EFG kaudu tehtud investeeringud 20 aastat kuupäevast, mil komisjon ja üksus, kellele rakendamine usaldati, allkirjastasid omavahelise kokkuleppe.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14 b

Laenutagamisrahastu

1. Laenutagamisrahastut juhib komisjoni nimel Euroopa Investeerimisfond või muud üksused, kellele rakendamine komisjoni nimel usaldatakse. Rahastu annab:

a) edasigarantiisid ja muid tagatisskeemide riskijagamise kokkuleppeid;

b) otsetagatisi ja muid riskijagamise kokkuleppeid teiste finantsvahendajatega, kes täidavad abikõlblikkuse kriteeriume.

2. Laenutagamisrahastu rakendatakse osana ELi ühtsest laenupõhisest rahastamisvahendist ELi ettevõtete kasvuks ning teadus- ja uuendustegevuseks, kasutades sama rakendusmehhanismi ning sama Horisont 2020 teadus- ja uuendustegevuse tagatisrahastu VKEdele ette nähtud nõudluspõhist osa (RSI II).

3. Laenutagamisrahastu koosneb järgmistest komponentidest:

a) laenude rahastamine laenutagatiste (sh allutatud ja osaluslaenude) või liisingu kaudu, mis vähendab VKEde eriraskusi rahastamisele juurdepääsul, mille põhjustab kas arvatav kõrge riskitase või piisava tagatise puudumine;

b) VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamine, mille kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks, kasutades sobivaid riskijagamise kokkuleppeid väljavalitud asutustega. Nende tehingute toetamise eeldusena kohustub kreeditor andma suure osa niimoodi tekkivast likviidsusest mõistliku aja jooksul laenudena VKEdele. Kõnealuse uue laenuvahendi varal rahastamise summa arvutatakse lähtuvalt tagatud portfelliriski suurusest. Kõnealune summa ja ajavahemik kehtestatakse vastavalt iga kreeditoriga eraldi peetud läbirääkimistele.

4. Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 150 000 euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud. Laenutagamisrahastu katab ka 150 000 eurot ületavad laenud, kui VKEd ei täida programmi Horisont 2020 laenurahastu VKEdele ettenähtud osa jaoks toetuskõlblikkuse kriteeriume, ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud. Komisjon võib algatada VKEdele suunatud teabevahetuse.

5. Laenutagamisrahastu ehitatakse üles selliselt, et oleks võimalik esitada aruandeid toetust saanud VKE-de arvu ja laenude mahu kohta.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 18 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisas sätestatud erimeetmete üksikasjade muutmiseks, kui majandusolud turul seda nõuavad, või lähtudes konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi laenutagamisrahastu ja 7. raamprogrammi riskijagamisrahastu riskijagamisvahendi saavutatud tulemustest.

2. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 18 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte artikli 2 lõikes 2 ja I lisas sätestatud näitajate, artikli 4 lõikes 1 sätestatud rahastamisvahendite eelarve ja artiklites 14, 14 a ja 14 b sätestatud rahastamisvahendite muutmiseks, kui majandusolud turul seda nõuavad, või lähtudes konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi laenutagamisrahastu ja 7. raamprogrammi riskijagamisrahastu riskijagamisvahendi saavutatud tulemustest.

(Vt artikli 4 lõiget 1 ning artikleid 14, 14 a (uus) ja 14 b (uus))

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Üldeesmärk 1

Üldeesmärk

1. Suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust

Mõjunäitaja

Praegune olukord

Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)

Tööstuse konkurentsivõime kasv

2009: -3,1%, 2008: -0,3%, 2007: +0,7%

Iga-aastane kasv 1 % ja 2015. aastal 5 %

VKEde halduskoormuse muutumine (uue ettevõtte asutamiseks kuluv päevade arv)

2009: -3,1 % Uue VKE asutamiseks kuluv päevade arv: 7 tööpäeva

Uue VKE asutamiseks kuluva päevade arvu vähenemine: 2020. aastal 3 tööpäeva

ELi ökotööstuse toodangu kasv (protsentuaalne muutus võrreldes eelneva aastaga)

Viimaste aastate kasv on olnud 6–7 % aastas

Järgmisel kümnendil on kasv keskmiselt 8 % aastas; eesmärgiks seatakse toodangu 50 % tõus 2015. aastaks


Muudatusettepanek
Üldeesmärk	1. Suurendada liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust
Mõjunäitaja	Praegune olukord	Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)
Liidu tööstus- ja teenindussektori kasvu protsent kogu sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes	2009: -3,1%, 2008: -0,3%, 2007: +0,7%	Iga-aastane kasv 1%
Nii uute kui ka olemasolevate VKEde halduskoormuse muutumine (uue ettevõtte asutamiseks kuluv päevade arv ja asutamise kulu, ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks ja sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade saamiseks kuluv aeg)	Uue VKE asutamiseks kuluv päevade arv 2011. aastal: 6,5 tööpäeva	Uue VKE asutamiseks kuluva päevade arvu vähenemine 3 tööpäevani
	Asutamise kulu: 379 eurot	Ettevõtte asutamise kulude vähenemine 100 euroni¹
	Liikmesriikide arv, kes on saavutanud SBA sihteesmärgi vähendada ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks ja sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade (sh keskkonnalubade) saamiseks kuluvat aega ühe kuuni: 2	Liikmesriikide arv, kes on saavutanud SBA sihteesmärgi vähendada ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks ja sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade (sh keskkonnalubade) saamiseks kuluvat aega ühe kuuni: 24²
	Liikmesriikide arv 2009. aastal, kellel on ühtne kontaktpunkt ettevõtluse alustamiseks, et ettevõtjad saaksid teostada kõik nõutud menetlused (näit registreerimine, maksud, käibemaks ja sotsiaalkindlustus) ühe ainsa halduskontaktpunkti kaudu, mis eksisteerib kas füüsiliselt (kontor) või virtuaalselt (internetis), või mõlemal kujul: 18	Suurendada ettevõtluse alustamiseks mõeldud ühtset kontaktpunkti omavate liikmesriikide arv 28-le³
ELi ökotööstuse toodangu kasv (protsentuaalne muutus võrreldes eelneva aastaga)	Viimaste aastate kasv on olnud 6–7% aastas	Järgmisel kümnendil on kasv keskmiselt 8% aastas; eesmärgiks seatakse toodangu 50% tõus 2015. aastaks
		__________________
		¹ Konkurentsivõime nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldustes kutsutakse liikmesriike muu hulgas üles vähendama 2012. aastaks uue ettevõtte asutamiseks kuluvat päevade arvu 3 päevani ja kulu 100 euroni.
		² SBA ülevaates kutsuti liikmesriike üles vähendama ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks ja sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade (sh keskkonnalubade) saamiseks kuluvat aega 2013. aasta lõpuks ühe kuuni. 24 liikmesriiki on juba selle ajavahemiku 3 kuuni lühendanud.
		³ Nõukogu 2006. aasta kevadel toimunud kohtumise järelduste kohaselt peab kõikides liikmesriikides olema ühtne kontaktpunkt või sellele võrdväärne korraldus, et kõik ettevõtte asutamiseks vajalikud formaalsused saaks läbida ühes kohas.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Üldeesmärk 2

Üldeesmärk

2. Edendada ettevõtluskultuuri ning soodustada VKEde asutamist ja kasvu

Mõjunäitaja

Praegune olukord

Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)

VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate alusel

2010. aastal moodustas VKEde osa ELi kogutulust (kogulisandväärtus) 58 %;

Eesmärk suurendada VKEde kogulisandväärtust 4 % aastas ning

Tagasiside VKEdelt ja teistelt lõplikelt abisaajatelt programmi lisandväärtuse, kasulikkuse ja asjakohasuse kohta (mõõdetakse programmi hindamise käigus) ettevõtlusvõrgustiku Europe Enterprise (EEN) ja veebipõhiste küsitluste kaudu

VKEde töötajate koguarv: 87,5 miljonit (67 % erasektori töökohtadest ELis)

VKEde töötajate arvu suurenemine 1 % aastas

VKEde ringlus (alustavate ja lõpetavate VKEde hulk)

78 % suurune rahulolu ja positiivne tagasiside ettevõtlusvõrgustiku lisandväärtuse kohta

Saavutada rohkem kui 80 % suurune rahulolu ettevõtlusvõrgustiku lisandväärtusega


Muudatusettepanek
Üldeesmärk	2. Edendada ettevõtluskultuuri ning soodustada VKEde asutamist ja kasvu
Mõjunäitaja	Praegune olukord	Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)
VKEde kasv lisandväärtuse alusel (Eurostat)	2010. aastal moodustas VKEde osa ELi kogutulust (kogulisandväärtus) üle 58%	Eesmärk suurendada VKEde kogulisandväärtust 4% aastas
Muutused VKEde tööhõivemääras (Eurostat)	VKEde töötajate koguarv 2010. aastal: 87,5 miljonit (67% erasektori töökohtadest ELis)	VKEde töötajate arvu suurenemine 1% aastas
Muutused füüsilisest isikust ettevõtjaks hakata soovivate ELi kodanike osakaalus	2007. ja 2009. aasta näitaja on olnud stabiilselt 45%	Suurendada füüsilisest isikust ettevõtjaks hakata soovivate ELi kodanike osakaalu 50−55%-ni

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi − Konkurentsivõime suurendamise meetmed

Erieesmärk

Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Konkurentsivõime suurendamise meetmed

Vastu võetud lihtsustamismeetmete arv

Komisjoni lihtsustamisprogrammi ajakohastati 2010. aastal ning see edeneb kavakohaselt, et vähendada 2012. aastaks bürokraatiat 25 %. Kuni 2010. aastani võeti 5 lihtsustamismeedet aastas.

7 lihtsustamismeedet aastas.

Meetmete kvaliteedi ja lisandväärtuse sobilikkuse kontrollide arv

2010. aastal alustati koostöös sidusrühmadega sobilikkuse kontrolli neljas valdkonnas: keskkond, transport, tööhõive ja tööstuspoliitika. Tagasisides käsitleti muu hulgas õigusakte ja meetmete lisandväärtust.

Sobilikkuse kontrolli hõlmavat tagasiside käsitlusviisi laiendatakse ka teistele meetmetele, millel on tööstussektorile positiivne lihtsustav mõju. Parema reguleerimise eesmärgil on ette nähtud kuni 12 sobilikkuse kontrolli.

Euroopa jätkusuutliku tootmise ja toodangu vahendite (sh EMAS, ökomärgis, ökodisain) kasutuselevõtu määr äriühingutes

Ligikaudu 35 000 ISO 14001 EMS-sertifikaati ja 4500 EMAS-registreeringut, 18 000 ELi ökomärgise litsentsi

Märkimisväärne hulk äriühinguid jälgib oma tulemuslikkust, kohaldab keskkonnajuhtimissüsteeme ja on suurendanud oma ressursside tootlikkust ja parandanud keskkonnamõju. Olulise osa toodangust moodustavad ressursitõhusad ja keskkonnasõbralikud tooted.


Muudatusettepanek
Erieesmärk	Parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi, sealhulgas turismisektoris
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
Konkurentsivõime suurendamise meetmed
Vastu võetud lihtsustamismeetmete arv	Komisjoni käivitatud lihtsustamisprogrammi arvestatakse komisjoni iga-aastase tööprogrammi II lisas. Viimasel paaril aastal on võetud keskmiselt 5–10 lihtsustamismeedet aastas.	Umbes 7 lihtsustamismeedet aastas.	Umbes 7 lihtsustamismeedet aastas.
Tööstuspoliitika/tööstustoodete alaste õigusaktide sobilikkuse kontrollide arv	Üks sobilikkuse kontroll käivitati 2012. aastal tööstuspoliitika alal (mootorsõidukite tüübikinnitus).	Käivitada kuni 3 sobilikkuse kontrolli.	Käivitada kuni 5 sobilikkuse kontrolli.
Konkurentsivõime tagamise kontrolli kasutavate liikmesriikide arv	Konkurentsivõime tagamise kontrolli kasutavate liikmesriikide arv: 0	Konkurentsivõime tagamise kontrolli kasutavate liikmesriikide arv: 10	Konkurentsivõime tagamise kontrolli kasutavate liikmesriikide arv: 28
Euroopa jätkusuutliku tootmise ja toodangu vahendite (sh EMAS, ökomärgis, ökodisain) kasutuselevõtu määr äriühingutes	Ligikaudu 35 000 ISO 14001 EMS-sertifikaati ja 4500 EMAS-registreeringut, 18 000 ELi ökomärgise litsentsi	Selliste äriühingute hulga märkimisväärne suurenemine, kes jälgivad oma tulemuslikkust ja kohaldavad keskkonnajuhtimissüsteeme.	Selliste äriühingute hulga märkimisväärne suurenemine, kes jälgivad oma tulemuslikkust ja kohaldavad keskkonnajuhtimissüsteeme.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi − VKE-poliitika arendamine

Erieesmärk

Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

VKE-poliitika arendamine

VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv

VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 15 liikmesriiki

VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 21 liikmesriiki

Järjest sagedasem Euroopa ettevõtlusauhinna üleeuroopaline kajastamine kõikide liikmesriikide meedias

Meediakajastuste arv kõikides liikmesriikides: 2010. aastal 60

Meediakajastuste arv kõikides liikmesriikides: 80

Uute ettevõtete asutamise ajakulu ja keerukuse vähenemine

Asutamiseks kuluva aja vähenemine: 7 tööpäevani

Asutamiseks kuluva aja vähenemine: 5 tööpäevani


Muudatusettepanek
Erieesmärk	Parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi, sealhulgas turismisektoris
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
VKE-poliitika arendamine
VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv	VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 15 liikmesriiki	VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 21 liikmesriiki	VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 28 liikmesriiki

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi − Uued ärilahendused

Erieesmärk

Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Uued ärilahendused

Uute toodete/teenuste arv turul

Seni piirdus see tegevus vähese analüüsimisega.

Eesmärgiks on saavutada 2017. aastal kokku 5 uut toodet/teenust (2018. aastal suureneb see arv 15 ja 2019. aastal 25ni).

Lisaekspordi ja sellele vastavate rahasummade suurus

Ekspordile see 2017. aastal tõenäoliselt veel mõju ei avalda. Esimese põlvkonna osalevate VKEde ekspordi osakaal ilmneb 2018. aastal ja eesmärgiks on 20 % suurune kasv.

Sidusrühmade tagasiside tegevuse kvaliteedi ja lisandväärtuse kohta

Vähemalt 70 % VKEdest, kes osalevad 2014. aastal, teavitavad 2017. aasta lõpus tehtavas küsitluses positiivsest mõjust oma käibele


Muudatusettepanek
Erieesmärk	Parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi, sealhulgas turismisektoris
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
Uued ärilahendused
Uute toodete/teenuste arv turul	Seni piirdus see tegevus vähese analüüsimisega.	Eesmärgiks on saavutada 2017. aastaks kokku 5 uut toodet/teenust.	Eesmärgiks on saavutada 2020. aastaks kokku 30 uut toodet/teenust.
Lisaekspordi ja sellele vastavate rahasummade suurus	Seni piirdus see tegevus vähese analüüsimisega.	Ekspordile see 2017. aastal tõenäoliselt veel mõju ei avalda. Esimese põlvkonna osalevate VKEde ekspordi osakaal ilmneb 2018. aastal ja eesmärgiks on 20% suurune kasv.	Osalevate VKEde ekspordi osakaal peaks 2020. aastal olema 25%.
Sidusrühmade tagasiside tegevuse kvaliteedi ja lisandväärtuse kohta	Seni piirdus see tegevus vähese analüüsimisega.	Vähemalt 70% VKEdest, kes osalevad 2014. aastal, teavitavad 2017. aasta lõpus tehtavas küsitluses positiivsest mõjust oma käibele	Vähemalt 80% VKEdest, kes osalevad 2014. aastal, teavitavad 2020. aasta lõpus tehtavas küsitluses positiivsest mõjust oma käibele.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi − Turism

Erieesmärk:

Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Turism

Rahastamistaotluste arv

Rahastamistaotluste arv kokku (kõik konkursikutsed): ligikaudu 75 taotlust aastas (2011. aasta keskmine)

Rahastamistaotluste arv kokku (kõik konkursikutsed): üle 100 taotluse aastas

VKEde osakaal (ja suundumus) turismiga seotud rahastamisvõimaluste puhul

Seni ei ole ükski konkursikutse suunatud otseselt VKEdele

30 % konkursikutsest on suunatud otseselt VKEdele

Euroopa turismi kvaliteedimärgise kasutusele võtnud ettevõtjate arv

Seni ei ole ükski ettevõtja võtnud kasutusele Euroopa turismi kvaliteedimärgist (väljatöötamisel)

50 % hindamissüsteemides osalenutest on sobilikud Euroopa turismi kvaliteedimärgise jaoks

Nende sihtkohtade arv, mis on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli

Kokku nimetatud 98 Euroopa turismi tippsihtkohta (keskmiselt 20 aastas: 2007. aastal 10, 2008. aastal 20, 2009. aastal 22, 2010. aastal 25 ja 2011. aastal 21).

Üle 200 sihtkoha on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli (kuni 30 aastas)

Muudatusettepanek
Erieesmärk:	Parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi, sealhulgas turismisektoris
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017
Turism
Euroopa turismi kvaliteedimärgise kasutusele võtnud ettevõtjate arv	Seni ei ole ükski ettevõtja võtnud kasutusele Euroopa turismi kvaliteedimärgist (väljatöötamisel)	50% hindamissüsteemides osalenutest on sobilikud Euroopa turismi kvaliteedimärgise jaoks
Nende sihtkohtade arv, mis on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli	Kokku nimetatud 98 Euroopa turismi tippsihtkohta (keskmiselt 20 aastas: 2007. aastal 10, 2008. aastal 20, 2009. aastal 22, 2010. aastal 25 ja 2011. aastal 21).	Üle 200 sihtkoha on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli (kuni 30 aastas)

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas − Ettevõtluse toetamine

Erieesmärk

Edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Ettevõtluse toetamine

Tagasiside üldsuse arusaamast ettevõtluse kohta (nende ELi kodanike protsentuaalne osakaal, kes soovivad Eurobaromeetri uuringu kohaselt olla füüsilisest isikust ettevõtjad)

2007. ja 2009. aasta näitaja on olnud stabiilselt 45 %

Nende ELi kodanike arv, kes sooviksid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, suureneb 50 %ni

ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv

ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv: 22 (2010)

ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv: 25

Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv

Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 5

Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 10

VKEde jaoks vastu võetud lihtsustamismeetmete arv

5 lihtsustamismeedet aastas (2010).

Ligikaudu 7 lihtsustamismeedet aastas.


Muudatusettepanek
Erieesmärk	Edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
Ettevõtluse toetamine
Programmi kaudu kindlaks tehtud headel tavadel põhinevaid ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arvu suurenemine	Ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arv: 22 (2010)	Ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arv: 25	Ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arv: 28
Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arvu suurenemine	Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 5	Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 10	Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 15

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis − Kasvule suunatud rahastamisvahendid

Erieesmärk

Parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Kasvule suunatud rahastamisvahendid

Laenu-/krediiditagatisi saavate ettevõtjate arv ja laenude väärtus

Kavandatavate vahendite kasutamisega ei ole veel alustatud ja need ei ole samad, mis praegu kasutatavad vahendid, ning seega ei saa praeguste vahendite andmeid võrdlusaluseks võtta.

Laenu-/krediiditagatisi saavate firmade arv (+/- 95 000) ja laenude väärtus (+/- 10,7 miljardit eurot)

Riskikapitaliga tagatud firmade arv ja investeeringute väärtus (piiriüleste tehingute osakaal)

Riskikapitaliga tagatud firmade arv: (+/- 180) ja investeeringute väärtus (+/- 220 miljonit eurot)


Muudatusettepanek
Erieesmärk	Parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
Kasvule suunatud rahastamisvahendid
Programmi tagatisega kaetud laenu (krediiti) saavate firmade arv ja laenude väärtus	31. detsembri 2011. aasta seisuga oli antud 10,2 miljardi euro ulatuses laene, mida said kokku 171 000 VKEd (VKEde tagatissüsteem SMEG).	Tagatisega kaetud laenu (krediiti) saavate firmade arv (+/- 145 000) ja laenude väärtus (+/- 9,6 miljardit eurot)	Tagatisega kaetud laenu (krediiti) saavate firmade arv (+/- 344 000) ja laenude väärtus (+/- 22 miljardit eurot)
Programmist riskikapitaliinvesteeringuid saavate firmade arv ja investeeringute koguväärtus	31. detsembri 2011. aasta seisuga oli kasutusele võetud 1,9 miljardit eurot riskikapitali, mis jõudis 194 VKEni (uuenduslike VKEde süsteem GIF).	Programmist riskikapitaliinvesteeringuid saavate firmade arv (+/- 240) ja investeeringute koguväärtus (+/- 2,0 miljardit eurot)	Programmist riskikapitaliinvesteeringuid saavate firmade arv (+/- 560) ja investeeringute koguväärtus (+/- 4,7 miljardit eurot)

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule − Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe

Erieesmärk

Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe

Allkirjastatud partnerluslepingute arv

Allkirjastatud partnerluslepinguid: 1 950 (2010)

Allkirjastatud partnerluslepinguid: 3 000 aastas

Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik (nt VKEde teadlikkus kaubamärgist)

Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik: ei ole veel mõõdetud

Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik: saavutatud on 30 % VKEdest

Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus)

Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): 78 %

Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): >80%

Tugiteenuseid saavate VKEde arv

Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 435 000 (2010)

Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 500 000 aastas

Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv

Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 45 000 (2010)

Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 60 000 aastas


Muudatusettepanek
Erieesmärk	Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe
Allkirjastatud partnerluslepingute arv	Allkirjastatud partnerluslepinguid: 1 950 (2010)	Allkirjastatud partnerluslepinguid: 2 200 aastas	Allkirjastatud partnerluslepinguid: 2 500 aastas
Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus VKEde hulgas (nt VKEde teadlikkus kaubamärgist)	Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus VKEde hulgas: ei ole veel mõõdetud. Küsitlus viiakse läbi.	Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus VKEde hulgas: võrreldes esialgse küsitluse tulemusega on saavutatud 20%.	Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus VKEde hulgas: võrreldes esialgse küsitluse tulemusega on saavutatud 30%.
Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus)	Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): 78%	Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): >80%	Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): >82%
Tugiteenuseid saavate VKEde arv	Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 435 000 (2010)	Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 470 000 aastas	Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 500 000 aastas
Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv	Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 45 000 (2011)	Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 48 000 aastas	Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 50.000 aastas
Ühtsel turul eksportivate VKEde protsentuaalne osakaal	25% VKEdest ekspordib ühtsel turul	27% VKEdest ekspordib ühtsel turul	30% VKEdest ekspordib ühtsel turul

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule − Äritegevuse toetus VKEdele väljaspool ELi asuvatel turgudel

Erieesmärk

Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Äritegevuse toetus VKEdele väljaspool ELi asuvatel turgudel

Väljaspool ELi rahvusvahelises äritegevuses (eksport, import, otsesed välisinvesteeringud jms) osalevate VKEde protsentuaalne osakaal

13 % (2009)

17 % (2017)


Muudatusettepanek
Erieesmärk	Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
Äritegevuse toetus VKEdele ühtsel turul ja väljaspool ELi asuvatel turgudel
Väljapoole ELi eksportivate VKEde protsentuaalne osakaal	13% (aastatel 2006–2008)	17%	20%

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Erieesmärk: Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule − Rahvusvaheline tööstuskoostöö

Erieesmärk

Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule

Tulemusnäitaja

Viimased teadaolevad tulemused

Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Rahvusvaheline tööstuskoostöö

ELi ja kolmandate riikide tööstustooteid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise tulemusel olukorra paranemisest tingitud juhtude arv

Hinnanguliselt on õigusalases koostöös peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada ja India) tehniliste eeskirjade puhul keskmiselt 2 märkimisväärse ühtlustamise seisukohast olulist valdkonda

Tehniliste eeskirjade puhul 3 olulist valdkonda, milles toimub märkimisväärne ühtlustamine peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada, India) (2017)

Niisuguste ELi algatuse „Small Business Act” valdkondade ja heade tavade arv, mida on tutvustatud naaber- ja kandidaatriikides

Hinnanguliselt on SBA kümne poliitikavaldkonna kolmes piirkonnas (kandidaatriikide piirkond, idanaabruse ning Euroopa–Vahemere piirkond) vähemalt kolme nendest valdkondadest nimetatud riikides reguleeritud.

SBA 5 poliitikavaldkonda kolmes poliitikaregioonis (kandidaatriigid, idanaabrus, Euroopa–Vahemere) (2017)

Muudatusettepanek
Erieesmärk	Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule
Tulemusnäitaja	Viimased teadaolevad tulemused	Keskpika aja eesmärk (2017)	Pikaajaline eesmärk (2020)
Rahvusvaheline tööstuskoostöö
ELi ja kolmandate riikide tööstustooteid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise tulemusel olukorra paranemisest tingitud juhtude arv	Hinnanguliselt on õigusalases koostöös peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada ja India) tehniliste eeskirjade puhul keskmiselt 2 märkimisväärse ühtlustamise seisukohast olulist valdkonda	Tehniliste eeskirjade puhul 3 olulist valdkonda, milles toimub märkimisväärne ühtlustamine peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada, India) (2017)	Tehniliste eeskirjade puhul 4 olulist valdkonda, milles toimub märkimisväärne ühtlustamine peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada, India) (2017)
Niisuguste ELi algatuse „Small Business Act” valdkondade ja heade tavade arv, mida on tutvustatud naaber- ja kandidaatriikides	Hinnanguliselt on SBA kümne poliitikavaldkonna kolmes piirkonnas (kandidaatriikide piirkond, idanaabruse ning Vahemere piirkond) vähemalt kolme nendest valdkondadest nimetatud riikides reguleeritud.	SBA 5 poliitikavaldkonda kolmes poliitikaregioonis (kandidaatriigid, idanaabrus, Vahemere piirkond) (2017)	SBA 5 poliitikavaldkonda kolmes poliitikaregioonis (kandidaatriigid, idanaabrus, Vahemere piirkond)

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisa jäetakse välja.

[1] ELT C 181, 21.6.2012, lk 125.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Turutõrked ning institutsioonilised ja poliitikavaldkonna probleemid, nagu juurdepääsu puudumine rahastamisele ja turgudele ning regulatiivne koormus, kahjustavad Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) ülemaailmset konkurentsivõimet. Seetõttu on Euroopa VKEde tootlikkus madalam ja kasv aeglasem kui sarnastel ettevõtetel mujal maailmas ning nad ei suuda muudatustega nii hästi kohaneda kui Euroopa suuremad ettevõtted. Neid raskusi on veelgi süvendanud 2008. aasta majanduskriis, mis mõjutas VKEsid ebaproportsionaalselt.

Praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastab EL ettevõtluse ja innovatsiooni toetamise ning VKEde arengu ja kasvu edendamise meetmeid ettevõtluse ja innovatsiooni programmi kaudu, mis on üks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kolmest sambast. Tulevases mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) vahetab ettevõtluse ja innovatsiooni programmi välja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME). Järgides oma otsust lähendada teadus- ja innovatsioonitegevus üksteisele, esitas Euroopa Komisjon ettepaneku viia praeguse ettevõtluse ja innovatsiooni programmi innovatsiooniga seotud tegevus uue teadusuuringute ja innovatsiooni raaprogrammi Horisont 2020 alla. Sellega pöörataks COSME kaudu põhitähelepanu konkurentsivõimele, majanduskasvule ja ettevõtlusele.

Raportöör tunneb suurt heameelt ettepaneku üle võtta COSME-programm vastu, mis on ainus konkreetselt VKEde edendamisele suunatud ELi rahastamiskava. Ettepaneku täiustamiseks soovib raportöör teha järgmised nii üldist kui konkreetset laadi märkused.

Üldmärkused

1. Tähelepanu keskendamine halduskoormuse vähendamisele ning juurdepääsule rahastamisele ja turgudele

Piiratud eelarvet arvestades peaks COSME keskenduma suurima mõju ja võimendusega meetmetele. Raportöör soovitab keskenduda kolmele valdkonnale: halduskoormuse vähendamine, juurdepääs rahastamisele ja juurdepääs turgudele.

Pärast edukat halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi Euroopa Liidus vajab EL uut ambitsioonikamat selle koormuse vähendamise eesmärki 2020. aastaks ning halduskoormuse vähendamist käsitlevat sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelist töörühma tuleks COSME kaudu veelgi toetada.

Finants- ja majanduskriisi tulemusel on juurdepääs rahastamisele kujunenud Euroopa VKEde peamiseks mureküsimuseks, kuna pangad on tõrksamad laenu andma ja investorid on muutunud riskitundlikumaks. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi rahastamisvahendid on osutunud edukaks VKEde abistamisel rahastamise saamisel, neil on olnud märkimisväärne võimendav mõju, mis on kandunud edasi käibekasvu ja uute töökohtade loomisse, ja see tegevus peaks COSME alusel jätkuma.

COSME tähtsuselt kolmas tegevusvaldkond peaks olema juurdepääs Euroopa ja kolmandate riikide turgudele. Euroopa ettevõtlusvõrgustikul on sellega seoses endiselt suur kasutamata potentsiaal. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku juhtimist tuleks veelgi parandada ja selle nähtavust suurendada.

2. Võtta sihikule kõik VKEd

COSME ei peaks keskenduma vaid piiriülese tegevusega VKEdele, vaid ka kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil tegutsevatele VKEdele, kui ELi lisaväärtus on tõestatud. ELi lisaväärtus võib tähendada ka turutõrgete käsitlemist, mida liikmesriik üksi teha ei saa.

3. Tugevam seos Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”

COSME tegevuses tuleks erilist tähelepanu pöörata väikeettevõtlusalgatuse (SBA) kümnele põhimõttele, millega sätestati esmakordselt ELi ja liikmesriikide jaoks kõikehõlmav poliitiline raamistik, et suunata „kõigepealt mõtle väikestele” lähenemisele tugineva poliitika väljatöötamist ja rakendamist.

4. VKEde esindusorganisatsioonide ulatuslikum kaasamine

COSME on mõeldud konkreetselt VKEdele. Eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline, et VKEde esindusorganisatsioonid oleksid rohkem kaasatud. Näiteks võiks komisjon toetada koostööd VKEde organisatsioonidega VKEdele suunatud poliitika väljatöötamisel. Komisjon peaks ka konsulteerima VKEde organisatsioonidega näitajate väljatöötamisel, kui see on asjakohane, ja enne otsuse tegemist iga-aastase töökava eesmärkide kohta.

5. Ettevõtete ülemineku toetamine

Ettevõtete üleminek on VKEde kasvuks ja arenguks oluline. Ettevõtete ülemineku süsteemi ebaefektiivsuse tõttu on oht kaotada 150 000 äriühingut ja 600 000 töökohta aastas. COSME peaks selle turutõrkega tegelema.

6. Suurem eelarve VKEde jaoks

Poliitikakujundajad teavad väga hästi, et 23 miljonit VKEd on liidus suur majanduskasvu ja töökohtade loomise allikas. Kahjuks ei kajastu VKEde poliitiline tähtsus COSME eelarves: COSME-le eraldatakse 2,5 miljardit eurot ehk vaid 0,2% kavandatavast mitmeaastase finantsraamistiku kohasest eelarvest. Arvestades raportööri soovitusi selle kohta, et rahastamisvahenditega tuleks toetada ka ettevõtete üleminekut ning kaotada tuleks mitteinnovaatiliste VKEde võetavate 150 000 eurot ületavate laenude katmise suhtes kehtiv laenutagamisrahastu künnis, peab raportöör kavandatavat eelarvet ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks ebapiisavaks. Sellest tulenevalt teeb raportöör ettepaneku suurendada eelarvet 0,5%-ni mitmeaastase finantsraamistiku kohase eelarve mahust. See näitaks, et EL võtab VKEde edendamist tõepoolest tõsiselt.

Konkreetsed märkused

1. Üldeesmärgid

1.1. Jätkusuutlik konkurentsivõime (artikli 2 lõike 1 punkt a)

Esimene üldeesmärk peaks olema liidu ettevõtete, eelkõige VKEde jätkusuutlik konkurentsivõime. Konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ei tuleks mõista iseseisva eesmärgina, kuna konkurentsvõime sõltub pikemas perspektiivis jätkusuutlikkusest ja poliitika peaks tuginema pikaajalisele strateegiale. Jätkusuutlik konkurentsivõime kajastab suutlikkust saavutada ja hoida tööstuse (majanduslikku) konkurentsivõimet kooskõlas säästva arengu eesmärkidega.

1.2. Turism (artikli 2 lõike 1 punkt a ja artikli 3 lõike 1 punkt a)

Raportöör on seisukohal, et turismisektori algatused on COSME alusel toetuskõlblikud, kui suudetakse näidata ELi lisaväärtust, täpselt nagu muudes sektorites, kus tegutsevate VKEde protsent on suur ja panus SKPsse märkimisväärne. Samas ei tohiks COSME olla kohe alguses sektorite osas diskrimineeriv. Seetõttu on ajakohatu tuua turismisektor programmi eesmärkides esile. Siiski arvestades asjaolu, et turismist sai alles hiljaaegu ELi jagatud pädevuse valdkond, tuleks turism esile tuua konkreetsete meetmete all.

2. Erieesmärgid

2.1. Meetmed jätkusuutliku konkurentsivõime raamtingimuste parandamiseks (artikkel 6)

Piiratud vahendeid arvestades tuleks toetusmeetmed suunata valdkondadevahelisteks algatusteks, millest saaksid kasu võimalikult paljud VKEd. Komisjonil peaks siiski olema võimalik toetada sektoripõhiseid algatusi sellistes valdkondades, kus on suur VKEde suhtarv ja mille panus liidu SKPsse on suur, eeldusel et suudetakse tõestada ELi lisaväärtuse olemasolu.

2.2. Ettevõtlust edendavad meetmed (artikkel 7)

Ettevõtluseks soodne ärikeskkond peab andma head raamtingimused kõigis ettevõtjate ees seisvates olukordades. SBA kohaselt ei puuduta see mitte ainult kasvuetappi, vaid ka asutamist, ettevõtte üleminekut ja pankrotti (teine võimalus).

2.3. Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks (artikkel 8)

VKE ei vaja juurdepääsu rahastamisele mitte ainult asutamise ja kasvuetapis, vaid ka üleminekuetapis (vt eespool). See kehtib ka rahastamisvahendite kohta.

2.4. Turulepääsu lihtsustavad meetmed (artikkel 9)

Raportöör nõustub komisjoniga, et Euroopa ettevõtlusvõrgustiku toetamist tuleks jätkata. Võrgustiku tegevus on jätkuvalt paranenud ja selle kaudu pakutakse paljusid äritegevuse tugiteenuseid, millel on selge Euroopa lisaväärtus. Selle tegevust tuleks siiski parandada, analüüsides eri valitsemisstruktuure ja kasutuselevõttu liikmesriikides.

Toetada tuleks konkreetseid meetmed, millega hõlbustatakse VKEde juurdepääsu prioriteetsete kolmandate riikide turgudele, nagu Hiina intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi VKEdele, eeldusel et need ei dubleeri liikmesriikide või Euroopa ettevõtlusvõrgustiku osutatavaid teenuseid. Raportöör toetab ka toetuse andmist seoses standardite ja avalike hangetega kolmandates riikides. Komisjon peaks enne uute meetmete võtmist saama ülevaate olemasolevatest toetusmeetmetest.

3. Rahastamisvahendid (artiklid 4 ja 14, II lisa)

Raportöör väljendab heameelt kavandatava rahastamisvahendi üle, et kergendada VKEde juurdepääsu laenudele ja omakapitali kaudu rahastamisele. Ühtlasi tunneb raportöör muret, et lõhe COSME ja Horisont 2020 vahel, mida on ette näha, võib põhjustada jälle ebaefektiivsust ja halduskoormust. Seetõttu on väga oluline, et mõlema programmi vahendeid rakendatakse tõepoolest ühe instrumendi osana, millele VKEdel ja vahendajatel on juurdepääs ühtse kontaktpunkti kaudu.

Raportöör tunneb heameelt et 55,5% eelarvest on ette nähtud rahastamisvahenditele. Suurt nõudlust ja suurt võimendavat mõju arvestades teeb raportöör ettepaneku eraldada vähemalt 55,5% eelarvest rahastamisvahenditele. Kui aga rahastamisvahendite pakkumine peaks ületama nõudlust, peaks komisjonil olema võimalik seda künnist muuta. Kuna igale vahendile eraldatav eelarve on ainult näitlikustav, tuleks eri vahenditele rahaliste vahendite eraldamisel arvestada turul valitsevat nõudlust.

3.1 Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil (artikkel 14, II lisa)

Raportöör väljendab heameelt ettepaneku üle luua VKEdele kasvuetapis omakapitalirahastu, mis täiendab alustamisetapile keskenduvat Horisont 2020 kohast omakapitalirahastut. Vaherahastamise tagamine on eriti oluline, kuna see annab VKEde omanikele juurdepääsu omakapitalile omandist loobumata.

3.2 Laenutagamisrahastu (artikkel 14, II lisa)

Komisjon on teinud ettepaneku, et laenutagamisrahastu peaks katma vaid kuni 150 000 euro suurused laenud, kusjuures suuremad laenud oleksid kaetud riskijagamisvahendist (RSI II) Horisont 2020 alusel, milleks kvalifitseeruvad ainult innovatiivsed äriühingud. See jätab tühimiku 150 000 eurot ületavate mitteinnovatiivsete VKEde laenude katmisel, eelkõige ettevõtete ülemineku rahastamisel, mida tuleks raportööri hinnangul teha laenutagamisrahastust. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et laenutagamisrahastu peaks katma ka 150 000 eurot ületavad laenud, kui VKEd ei täida toetuskõlblikkuse kriteeriume RSI II alusel.

4. Näitajad (I lisa)

Raportöör on seisukohal, et tulemuste õigeks ja usaldusväärseks mõõtmiseks on vaja rohkem ja paremaid näitajaid. Ka peaksid tulemuseesmärgid olema ambitsioonikamad ja konkreetsete eesmärkide osas tuleks kehtestada kaks eraldi sihti, mis võimaldaks vahehindamist 2017. aastal ja sihttaset 2020. aastal.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (18.9.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)
(COM(2011)0834 – C7‑0463/2011 – 2011/0394(COD))

Arvamuse koostaja: Paul Rübig

LÜHISELGITUS

Euroopa VKEd on osutunud majanduskasvu saavutamise ja kogu liidus suurema arvu ja paremate töökohtade tagamise peamiseks vahendiks. Nad on strateegia „Euroopa 2020” keskmes ja on otsustava tähtsusega asjaomase strateegiaga seotud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisel. Eriti asjakohane on see praeguses majandusolukorras: VKEd võivad aidata sillutada teed praegusest majandus- ja tööhõivega seotud kriisist väljumiseks. Lõppude lõpuks lõid VKEd ajavahemikus 2002–2010 ELis 85% kõigist uutest töökohtadest.

Nende ambitsioonikate ülesannete täitmiseks peab EL Euroopa VKEsid toetama nii poliitika kui ka eelarve seisukohast. ELil lasub praegu suur vastutus lahendada turu ja poliitikaga seotud ebaõnnestumised, mis on VKEde konkurentsivõimet oluliselt kahjustanud, ning avada VKEde kasvupotentsiaal. See hõlmab bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist, rahastamisele juurdepääsu ja turulepääsu parandamist kõigi VKEde jaoks. Komisjon esitles järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames programmi COSME, mille eesmärk on ELi ettevõtete jaoks raamtingimuste parandamise ja ettevõtluse edendamise kaudu asjaomaste probleemidega otsustavalt tegeleda.

Programmi COSME jaoks kavandatav eelarve on kokku 2,5 miljardit eurot. Arvamuse koostaja soovib rõhutada, pidades silmas käimasolevaid ja väga raskelt kulgevaid läbirääkimisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et isegi juhul, kui rahalised vahendid on piiratud, ei saa õigustada ühegi kärpe tegemist selliste programmide osas nagu COSME, mis on Euroopa konkurentsivõime ja tööhõive tagamise keskmes. Tegelikult on arvamuse koostaja veendunud, et programmi COSME rahastamispaketti ei saa reaalselt kavandada väiksemana konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile praegu ette nähtud eraldistest. Samamoodi – ja selleks, et tagada võimalikult suures mahus vahendite eraldamine kõnealusele valdkonnale – pooldab arvamuse koostaja kindlalt seda, et asjaomasele programmile eraldataks lisaks summad, mis laekuvad komisjoni poolt ELi konkurentsiõigust mittejärgivatele ettevõtetele määratavatest võimalikest trahvidest.

Kõnealuse uue programmi raames tuleks eelkõige tähelepanu pöörata noortele ettevõtjatele. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku lisada programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” programmi COSME eraldi meetmena. Kõnealust programmi, mida Euroopa Parlament kavandas algselt ettevalmistava meetmena, on viimastel aastatel edukalt rakendatud ja see on võimaldanud noortel ettevõtjatel saada kogemusi ja õppida häid tavasid teistes liikmesriikides ning neid edasi arendada. Selge eduloona väärib programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” uues programmis tähtsat kohta, et arendada noorte seas ettevõtlusoskusi ja -vaimu.

Seoses programmiga COSME ette nähtud rahastamisvahenditest tagasisaadavate vahenditega toetab arvamuse koostaja täielikult komisjoni ettepanekut, mille kohaselt eraldatakse ühe rahastamisvahendi loodud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt sellele rahastamisvahendile. Arvamuse koostaja on veendunud, et nende rahastamisvahendite mitmekordistav mõju võib aidata tagada VKEdele elujõulisema ja jätkusuutlikuma tuleviku.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. juhib tähelepanu sellele, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on seadusandjale ainult orientiiriks ja seda ei saa kindlaks määrata enne, kui on saavutatud kokkulepe määruse suhtes, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik ajavahemikuks 2014–2020;
Muudatusettepanek 2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel¹; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma kehtivad poliitilised prioriteedid, täita Lissaboni lepingus sätestatud uusi ülesandeid ning reageerida ootamatutele sündmustele; palub nõukogul, kui ta seda seisukohta ei jaga, selgelt näidata, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks; märgib, et isegi kui mitmeaastase finantsraamistiku summad suurenevad 2013. aastaga võrreldes 5%, aitaks see vaid vähesel määral kaasa ELi kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte elluviimisele.
	_______________
	¹ Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.
Muudatusettepanek 3 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c. kinnitab veel kord oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus rohkem toetada kõiki programme ja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEde tegevuse edendamisele, eelkõige kõnealust programmi ja Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”;
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) ELi ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime edendamise valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime. Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi rahastamispakett ei tohiks reaalarvudes olla väiksem kui konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile eraldatud assigneeringud.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Kõnealusele programmile tuleks lisaks programmi rahastamispaketile eraldada ka komisjoni poolt ELi konkurentsiõigust mittejärgivatele ettevõtetele määratavatest trahvidest laekuvad summad.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning naisettevõtjate ja konkreetsete sihtrühmade, näiteks sisserändajate ning sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate ja kaitsetumatesse rühmadesse kuuluvate ettevõtjate (näiteks puuetega inimeste) eripärale ja vajadustele. Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks jääma ning soosima ettevõtjatele teise võimaluse andmist.	(11) Programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta.Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte ettevõtjate, füüsilisest isikust ettevõtjate, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning naisettevõtjate ja konkreetsete sihtrühmade, näiteks sisserändajate ning sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate ja kaitsetumatesse rühmadesse kuuluvate ettevõtjate (näiteks puuetega inimeste) eripärale ja vajadustele. Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks jääma ning soosima ettevõtjatele teise võimaluse andmist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele ettevõtjatele, eelkõige programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” loomise kaudu.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. See avaldab halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning ettevõtete kasvule. Kavandatav rahastamisvahend annab liidule lisandväärtust muu hulgas sellega, et tugevdab ühtset turgu riskikapitali jaoks ning arendab üleeuroopalist VKEde finantsturgu. Liidu meetmed peaksid täiendama VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides. Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist ELi vahenditest.	(12) Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. See avaldab halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning ettevõtete kasvule, samuti uute ettevõtjate valmisolekule võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse/pärimise kontekstis. Aastateks 2007-2013 loodud ELi rahastamisvahenditel, eriti just VKEde tagatissüsteemil, on tõendatud lisaväärtus ning need on andnud positiivse panuse vähemalt 120 000 VKE jaoks, aidates kaasa 851 000 töökoha säilitamisele alates finantskriisi puhkemisest 2008. aastal. Kavandatav rahastamisvahend annab liidule suuremat lisandväärtust muu hulgas sellega, et tugevdab ühtset turgu riskikapitali jaoks ning arendab üleeuroopalist VKEde finantsturgu. Liidu meetmed peaksid täiendama VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides ja liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et suurendada selliste rahastamisvahendite nähtavust ja kättesaadavust oma territooriumil. Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist ELi vahenditest.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Programmi mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Programmiga tuleks tagada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve, eriti mis puudutab nende nii oodatavat kui ka tegelikku panust liidu eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25 a) Programmi rakendamise üle tuleks teostada igal aastal järelevalvet, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata programmi tulemusi ja mõju. Need näitajad ja asjaomased kontrollväärtused peaksid pakkuma minimaalset võrdlusalust, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on programmi eesmärgid saavutatud.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kehtestatakse liidu meetmete programm ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks, milles pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) (edaspidi „programm”).	Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kehtestatakse liidu meetmete programm ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks, milles pööratakse erilist tähelepanu füüsilisest isikust ettevõtjatele, mikro- ja käsitööettevõtjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) (edaspidi „programm”).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) erinevus uute ja juba olemasolevate VKEde arvu vahel,
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;	(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade, eelkõige noorte ettevõtjate seas;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendamise eelarve on 2,522 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,4 miljardit eurot eraldatakse rahastamisvahenditele.	1. Eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise xxx/201z institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti [17] kohaselt on programmi rakendamise eelarve kogu selle kestuse jooksul kogu 2014.−2020. aasta finantsraamistiku ülemmääradest [...], millest ligikaudu 60% eraldatakse rahastamisvahenditele. See summa on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Rahastamisvahenditele eraldatud summa, nagu viidatakse lõikes 1, on suunav summa, mis ei piira eelarvepädevate institutsioonide õigusi. Seda võib iga-aastase eelarvemenetluse käigus nii suurendada kui ka vähendada, olenevalt II lisas sätestatud eri rahastamisvahendite rakendamisel saavutatud tulemustest.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Meede „Erasmus noortele ettevõtjatele” luuakse eesmärgiga arendada ettevõtlusoskusi ja -hoiakuid.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi ja hoiakuid, eriti potentsiaalsete ja uute ettevõtjate puhul.	3. Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi, vaimu ja hoiakuid, eriti hariduses ja koolituses, kuid samuti potentsiaalsete ja uute ettevõtjate puhul.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõike 4 kohaselt eraldatakse ühe rahastamisvahendi loodud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt sellele rahastamisvahendile. 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus loodud rahastamisvahendite puhul eraldatakse sellel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt 2014.–2020. aasta rahastamisvahendile.	4. Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõike 3 punkti h kohaselt eraldatakse ühe rahastamisvahendi loodud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt sellele rahastamisvahendile. 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus loodud rahastamisvahendite puhul eraldatakse sellel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt 2014.–2020. aasta rahastamisvahendile.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa II – jaotis „Laenutagamisrahastu” – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 150 000 euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud. Laenutagamisrahastu ehitatakse üles selliselt, et oleks võimalik esitada aruandeid toetust saanud innovaatiliste VKE-de arvu ja laenude mahu kohta.	3. Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 250 000 euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud. Ettevõtte ülemineku rahastamise korral võib laenusumma ulatuda 1 000 000 euroni. Laenutagamisrahastu ehitatakse üles selliselt, et oleks võimalik esitada eraldi aruandeid ettevõtete asutamise, ettevõtete ülemineku, olemasolevate ettevõtete laiendamise ning toetust saanud innovaatiliste VKE-de arvu ja laenude mahu kohta.

MENETLUS

Pealkiri	Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)
Viited	COM(2011)0834 – C7-0463/2011 – 2011/0394(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 13.12.2011
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Paul Rübig 6.2.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2012
Vastuvõtmise kuupäev	6.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Richard Ashworth, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Dehaene, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Giovanni La Via, George Lyon, Claudio Morganti, Jan Mulder, Juan Andrés Naranjo Escobar, Dominique Riquet, Derek Vaughan, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Burkhard Balz, Maria Da Graça Carvalho, Edit Herczog, Peter Jahr, Jürgen Klute, Paul Rübig, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Luigi Berlinguer

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (10.7.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Arvamuse koostaja: Emma McClarkin

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni poolt aastateks 2014–2020 esildatud ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi (COSME) üle, mille eesmärk on suurendada liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, toetada strateegia „Euroopa 2020” elluviimist ning aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisele. Arvamuse koostaja on seisukohal, et programm peaks tõepoolest keskenduma ELi ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime ja kasvu ergutamisele. Programmis tuleks eesmärgiks seada ka rahastamisele juurdepääsu parandamine ja ettevõtluse edendamine selliste sihtrühmade seas nagu noored ja naised. Turgudele, eriti ELi turule, kuid ka maailmaturule juurdepääsu parandamine on samuti üks peaeesmärk.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ja ettevõtluse arendamine on olulised majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalused ELis. Seetõttu tuleks luua paremad tingimused ettevõtjatele, eriti VKEdele, ning kodanikele, kes soovivad ettevõtlusega alustada. Arvamuse koostamisel keskendus koostaja järgmistele valdkondadele, mis võivad nimetatud eesmärgi saavutamisele kaasa aidata:

· uute konkurentsivõimeliste ärimudelite kasutuselevõtu edendamine ning VKEde koostöö uutes lisaväärtusahelates ja uutel turgudel;

· VKEde jaoks rahastamisele juurdepääsu parandamine ettevõtte käivitamise ja kasvu etapis;

· VKEde jaoks aeganõudvate tõkete vähendamine ja toimingute lihtsustamine;

· COSME programmide ja vahendite tõhusam tutvustamine VKEdele, et nad teaksid, milliseid rahastamisvõimalusi nad kasutada saaksid;

· Euroopa ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe rahastamine, eelkõige selleks, et teha kindlaks ELi programmid, mis võiksid parandada konkurentsivõimet ja ettevõtete kasvu ühtsel turul;

· VKEde toetamine nõustamise ja teabejagamise abil sellistes küsimustes nagu turulepääsu takistused, ärivõimalused, standardid ja intellektuaalomandi õigused prioriteetsetes kolmandates riikides;

· digitaalteenuste propageerimine teabe vahetamiseks;

· jälgimissüsteemi loomine, tagamaks, et pangad kasutavad vahendeid ja tagatisi selleks, et VKEdele ulatuslikumalt laenu anda.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et Euroopa Liit ei peaks dubleerima meetmeid, mida liikmesriigid juba võtavad. Seetõttu ootab arvamuse koostaja huviga komisjoni teostatava kaardistamise tulemusi. On otsustavalt tähtis, et COSME annaks lisandväärtust ja et sellele programmile kulutatud vahendeid kasutataks majanduskasvu soodustavateks meetmeteks.

Toetusmeetmete ja lihtsustamise valdkonnas rõhutab arvamuse koostaja aruka reguleerimise olulisust, sealhulgas kehtivate õigusnormide sobilikkuse kontrolli ning ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu jaoks eriti oluliste ELi meetmete hindamist. Ettevõtluse vabastamiseks ja kasvu soodustamiseks tuleb vajaduse korral õigusakte lihtsustada või vaidlustada, et tulevaste õigusnormidega VKEde koormus miinimumini viia.

Arvamuse koostaja jagab komisjoni seisukohta, et mikroettevõtted võib teatavate ELi nõuete täitmisest vabastada, välja arvatud juhul, kui on tõendeid vastupidise kohta. Halduskoormuse vähendamise huvides on äärmiselt tähtis edendada nn VKE-testi (halduslike algatuste mõju VKEdele) ja konkurentsivõimelisuse tõendamise testi kasutuselevõttu. Neid teste peaksid läbi viima liikmesriigid.

Arvamuse koostajas tekitab kahtlusi asjaolu, et turismisektor on eraldi välja toodud, samas kui teised sektorid, nagu näiteks majanduskasvu jaoks väga olulised riigihangete ja teenuste sektor, on jäänud eraldi mainimata. Arvamuse koostaja on seisukohal, et väga oluline on COSME hindamine, sealhulgas töökohtade loomisele ja majanduskasvule avaldunud mõju hindamine, et jälgida, kuidas programmi eesmärke on täidetud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr, vähese CO₂-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus.	(1) Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr, vähese CO₂-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus, näiteks VKEde kaudu, kel on tähtis roll nende eesmärkide saavutamisel.
Selgitus
VKEde tähtsast rollist strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamisel annab ettekujutuse asjaolu, et VKEsid mainitakse ELi seitsmest juhtalgatusest kuues. Programmi kirjelduses tuleks rõhutada VKEde tähtsust.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Tagamaks, et ettevõtted täidavad Euroopa majanduskasvus keskset osa, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri järeldustes. Tegemist on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusega. Teatises nähakse ette strateegia, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning säilitada sealjuures Euroopa tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eriti parandades ettevõtjate jaoks raamtingimusi ning edendades ühtse turu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega seotud teenuseid.	(2) Tagamaks, et ettevõtted täidavad Euroopa majanduskasvus, mis on esmatähtis, keskset osa, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri järeldustes. Tegemist on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusega. Teatises nähakse ette strateegia, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning säilitada sealjuures Euroopa tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eriti parandades ettevõtjate jaoks raamtingimusi ning edendades ühtse turu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega seotud teenuseid.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Siseturul esinevad lüngad, killustatus ja ebavajalik bürokraatia takistavad kodanikke, tarbijaid ja ettevõtjaid, eriti VKEsid lõikamast turust täit kasu. VKEdel näiteks on palju probleeme, kui nad üritavad piiriüleselt kaubelda. Seetõttu on hädavajalik komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide ühine püüdlus lahendada puudujääke rakendamises, õigusaktides ja teabes. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema ka koostööd VKEde ülemäärase haldus-, finants- ja regulatiivse koormuse vähendamiseks.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, teadmistepõhise ühiskonna arendamisele ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevale arengule, tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”).	(6) Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, teadmistepõhise ühiskonna arendamisele ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevale arengule, tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”). Liikmesriikide tasandil kattuvate programmide puudumisel peaks programm olema eriti kergesti kättesaadav kõigile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, eelkõige väikeettevõtjatele ja mikroettevõtjatele.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Liidu konkurentsipoliitika eesmärk on kehtestada institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete jätkusuutlikuks kasvuks. Suurem tootlikkus on tulude jätkusuutlikkuse kasvu peamine allikas, mis omakorda aitab parandada elatustaset. Konkurentsivõime sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära võimalusi, näiteks neid, mida pakub Euroopa ühtne turg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad.	(8) Liidu konkurentsipoliitika eesmärk on kehtestada institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete loomiseks ja jätkusuutlikuks kasvuks. Suurem tootlikkus on tulude jätkusuutlikkuse kasvu peamine allikas, mis omakorda aitab parandada elatustaset. Konkurentsivõime sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära võimalusi, näiteks neid, mida pakub Euroopa ühtne turg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning naisettevõtjate ja konkreetsete sihtrühmade, näiteks sisserändajate ning sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate ja kaitsetumatesse rühmadesse kuuluvate ettevõtjate (näiteks puuetega inimeste) eripärale ja vajadustele. Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks jääma ning soosima ettevõtjatele teise võimaluse andmist.	(11) Programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele ja käsitööga tegelevatele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka sihtrühmade, näiteks noorte, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning naisettevõtjate eripärale. Konkreetsetele sihtrühmadele, näiteks sisserändajatele ja puuetega inimestele tuleks pakkuda sihipärast teavet. Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks jääma ning soosima äritegevuse ümberpaigutamist, hargettevõtete asutamist ja ettevõtjatele teise võimaluse andmist.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. See avaldab halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning ettevõtete kasvule. Kavandatav rahastamisvahend annab liidule lisandväärtust muu hulgas sellega, et tugevdab ühtset turgu riskikapitali jaoks ning arendab üleeuroopalist VKEde finantsturgu. Liidu meetmed peaksid täiendama VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides. Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist ELi vahenditest.	(12) Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. See avaldab halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile, ettevõtete kasvule ning omanike ja põlvkondade vahetumise õnnestumisele. Kavandatav rahastamisvahend annab liidule lisandväärtust muu hulgas sellega, et tugevdab ühtset turgu riskikapitali jaoks ning arendab üleeuroopalist lihtsustatud ja läbipaistvamat VKEde finantsturgu. Liidu meetmed peaksid olema järjekindlad ja sidusad ning täiendama VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides. Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist ELi vahenditest.
Selgitus
Äritegevuse üleandmise eelduste eest hoolitsemine mängib finantseerimise kättesaadavuse tagamisel väga tähtsat rolli. Kapitali kättesaadavus omanike vahetumise olukordades on ettevõtluspoliitika üks peamisi probleeme.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe on tõestanud oma väärtust ning on Euroopa VKEde jaoks äritegevuse toetuse ühtseks teeninduspunktiks, aidates neil parandada oma konkurentsivõimet ning uurida ühtse turu ja muude turgude ärivõimalusi. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil. Just ettevõtlusvõrgustik on aidanud VKEdel leida koostöö- ja tehnosiirde partnereid ning saada nõu rahastamisallikate ja intellektuaalomandi, ökoinnovatsiooni ja jätkusuutliku tootmise kohta. Ettevõtlusvõrgustik on küsinud ka tagasisidet liidu õigusaktide ja standardite kohta. Võrgustikule ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel.	(13) Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe peab jätkama oma lisandväärtuse tõestamist Euroopa VKEde jaoks asjakohaste liidu äritegevuse toetusprogrammide ja teenuste kindlakstegemisega, mis aitavad VKEdel parandada oma konkurentsivõimet ning uurida ühtse turu ja muude turgude ärivõimalusi. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil. Just ettevõtlusvõrgustik on aidanud VKEdel leida koostöö- ja tehnosiirde partnereid ning saada nõu liidu rahastamisallikate ja intellektuaalomandi kohta ning ökoinnovatsiooni ja jätkusuutliku tootmise ergutamiseks ette nähtud liidu programmide kohta. Ettevõtlusvõrgustik on küsinud ka tagasisidet liidu õigusaktide ja standardite kohta ning on ergutanud edukalt VKEde osalemist ELi rahastamisprogrammides, nagu seitsmes raamprogramm. Võrgustikule ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel. Võimaluse korral tuleks võrgustikku veelgi optimeerida, hoides rohkem ühendust riiklike kontaktpunktidega ja tegutsedes liikmesriikides aktiivsemalt.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Kõnealuse valdkonna tegevus võib aidata saavutada VKEde jaoks võrdseid tingimusi, kui nad kavatsevad alustada tegevust väljaspool kodumaad. Selline tegevus peaks hõlmama muu hulgas teavet intellektuaalomandi õiguste ja tehniliste standardite kohta.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Euroopa ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua soodne ettevõtluskeskkond. Erilist tähelepanu vajavad VKEde huvid ja sektorid, milles nad enim tegutsevad. Liidu tasandil algatusi on vaja selleks, et luua VKEdele võrdsed tingimused ning vahetada kogu Euroopa ulatuses teavet ja teadmisi.	(15) Euroopa ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua õigusnormidest tuleneva koormuse vähendamise teel soodne ettevõtluskeskkond. Erilist tähelepanu vajavad VKEde huvid. Liidu tasandil algatusi on vaja selleks, et luua VKEdele võrdsed tingimused ning vahetada kogu Euroopa ulatuses teavet ja teadmisi ning toetada liidu ühise VKEsid käsitleva ja lisandväärtust omava poliitika väljatöötamist. Digitaalteenused võivad selles valdkonnas eriti kulutõhusaks osutuda.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Kui komisjon ja liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid nõuetekohaselt tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist ja teostaksid asjakohast seiret, oleks vaidluste lahendamine kiirem, odavam ja vähem bürokraatlik nii tarbijate kui ka kauplejate jaoks ning julgustaks seetõttu VKEsid siseturul rohkem osalema ja suurendama oma konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 %. Tutvustamine ja stimuleeriv mõju, näiteks Euroopa auhinnad ja konverentsid, ning sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust.	(16) Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 %. Tutvustamine ja stimuleeriv mõju ning sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) VKEde juurdepääsu riigihangete turgudele takistab sageli pakkumiskonkursside ülemäärane halduskoormus. Konkurentsivõime suurendamiseks ja VKEdele võrdsete tingimuste loomiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid neid nõudeid lihtsustama.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Üleilmne konkurents, demograafilised muutused, ressursside piiratus ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad mõningate sektorite jaoks uusi väljakutseid ja võimalusi. Näiteks disainipõhistel sektoritel, mis on vastamisi üleilmsete probleemidega ja milles on VKEde osakaal suur, tuleb kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub suur nõudlus individualiseeritud, kaasavate toodete järele, ja neist kasu lõigata. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki asjaomaste sektorite VKEsid liidus, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust.	(17) Üleilmne konkurents, demograafilised muutused, piiratud loodusvarad ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad paljude sektorite jaoks uusi väljakutseid ja võimalusi. Näiteks disainipõhistel sektoritel tuleb kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub seni kasutamata suur nõudlus individualiseeritud, kaasavate toodete järele. Disainipõhised tarbekaubad on liidus tähtis majandussektor ning selle ettevõtjad aitavad suuresti kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki asjaomaste sektorite VKEsid liidus, on täiendava kasvu loomiseks vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtetel on oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on peamiselt VKEd. Turismi olulisust tunnistatakse ka Lissaboni lepingus, kus kirjeldatakse liidu asjaomase valdkonna eripädevusi, mis täiendavad liikmesriikide tegevust. Liidu algatus looks turismi valdkonnas selget lisandväärtust, eriti andmete ja analüüsi, liikmesriikideüleste arendusstrateegiate arendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu.	(18) Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Euroopa Liidu toimimise lepingus on sõnastatud ELi eripädevus kõnealuses valdkonnas. Selle sektori ettevõtetel on oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on, nagu enamikus ettevõtlusvaldkondades, peamiselt VKEd. Programm peaks toetama neid turismi valdkonna algatusi, mis loovad liidu tasandil selget lisandväärtust.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Programmis tuleks esitada eesmärkide elluviimise meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed ning järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise kord.	(19) Programmis tuleks esitada eesmärkide elluviimise meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed ning läbipaistev järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise kord.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet teiste liidu programmide ja struktuurifondidega.	(20) Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet teiste liidu programmidega, nagu Horisont 2020, ja struktuurifondidega.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust;	(a) suurendada liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendada ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu.	(b) edendada ettevõtlusvaimu ja -kultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) VKEde halduskoormuse muutumine,	(c) VKEde halduskoormuse ja regulatiivse koormuse vähendamine;
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) ning VKEde asutamiste ja lõpetamiste suhe.	(e) ning VKEde asutamised, kasv ja pankrotistunud VKEde arvu vähenemine.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Parandada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;	(a) Parandada liidu ettevõtete, eelkõige VKEde ning sealhulgas teenuste ja turismisektori ning hangete ja uue ettevõtluse konkurentsivõime, kasvu, rahvusvahelistumise ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;	(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas, nagu noored ja naised;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis;	(c) parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude ning eelkõige riskikapitali vormis;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule.	(d) parandada juurdepääsu eelkõige liidu ja ka maailma turule.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamine;	(a) meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse parimate tavade jagamine asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamise edendamise kohta;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete VKE-sõbralikkust.	(c) VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete VKE-sõbralikkust ning vähendada VKEde haldus- ja regulatiivset koormust.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) meetmed, millega toetatakse VKEde juurdepääsu riigihangetele, eelkõige pakkumiste ja ELi ajakohastatud õigusraamistiku pakutavate uute võimaluste alase parema teabe ja suuniste kaudu, parimate tavade jagamise ning riigihangete korraldajatele ja VKEdele koolituste ja ürituste korraldamise kaudu;
Selgitus
Riiklikud poliitikavahendid tuleks kohandada VKEde vajadustega. Nad peaksid kasutama parimate tavade koodeksit, millega juhendatakse, kuidas ostjad saavad kohaldada riigihankemenetluse raamistikku viisil, mis hõlbustab VKEde osalemist riigihankemenetlustes. SBA põhimõtte V („Kohandada riiklikud poliitikavahendid VKEde vajadustega: hõlbustada VKEde osalemist riigihangetes ja kasutada VKEde puhul paremini ära riigiabi võimalusi”) rakendamiseks rahastatakse COSME programmist meetmeid, et toetada VKEde juurdepääsu riigihangetele.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib toetada algatusi, mille abil kiirendatakse sektoritevahelisel tegevusel põhinevate konkurentsivõimeliste valdkondade tekkimist majandussektorites, mida iseloomustab VKEde suur osakaal ja mis täidavad olulist osa liidu SKPs. Sellised algatused soodustavad uute turgude arengut ning toodete ja teenuste pakkumist kõige konkurentsivõimelisemate ärimudelite või sektori muutunud väärtusahela kaudu. Siia hulka kuuluvad tootlikkust, ressursitõhusust, jätkusuutlikkust ja ettevõtte ühiskondlikku vastutust edendavad algatused.	3. Komisjon toetab algatusi, mille abil kiirendatakse sektoritevahelisel tegevusel põhinevate konkurentsivõimeliste valdkondade tekkimist majandussektorites, mida iseloomustab VKEde suur osakaal ja mis täidavad olulist osa liidu SKPs. Sellised algatused soodustavad uute konkurentsivõimeliste ärimudelite kasutuselevõttu, VKEde koostööd uutes väärtusahelates ning uute turgude arengut ning edendavad paremate toodete ja protsesse ning paindlikke organisatsioonilisi struktuure. Siia hulka võivad kuuluda tootlikkust, ressursitõhusust, jätkusuutlikkust ja ettevõtte ühiskondlikku vastutust edendavad algatused. Tegevus ergutab uute ärimudelite kasutuselevõttu ja asjakohaste uute toodete ja teenuste ideede kaubanduslikku kasutamist. Samuti võib komisjon neil eesmärkidel toetada sektorispetsiifilist tegevust valdkondades, mida iseloomustab VKEde suur osakaal ja mis täidavad olulist osa liidu SKPs, näiteks turismisektoris, ning seda juhtudel, kui on võimalik piisavalt tõestada liidule tekkivat lisandväärtust.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon aitab edendada ettevõtlust, parandades selle arengut mõjutavaid raamtingimusi. Komisjon toetab ettevõtjate arengut ja kasvu soodustavat ettevõtluskeskkonda.	1. Komisjon aitab edendada ettevõtlusvaimu, parandades selle arengut mõjutavaid raamtingimusi. Komisjon toetab ettevõtete asutamist, arengut, üleminekut, kasvu ja teist võimalust soodustavat ettevõtluskeskkonda.
Selgitus
VKEd on tundlikud kiiresti muutuvate turutingimuste suhtes ja vahendite eraldamisel on tähtis olla teatud määral paindlik.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise ja kasvu etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames ja riigi tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida rahastamist nii omakapitali kui ka laenu abil.	1. Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning vähendada ja lihtsustada VKEde jaoks aeganõudvaid tõkkeid ja toiminguid VKEde asutamise, kasvu ja ülemineku etapis ilma täiendava haldus- ja regulatiivse koormuseta ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames ja riigi tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida rahastamist nii omakapitali kui ka laenu abil.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Et parandada jätkuvalt liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja turulepääsu, jätkab komisjon ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe toetamist.	1. Et parandada jätkuvalt liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja turulepääsu, rahastab komisjon ettevõtlusvõrgustikku Enterprise Europe eesmärgiga teha kindlaks asjakohased liidu programmid, mis võiksid aidata ettevõtetel parandada oma konkurentsivõimet ning uurida ärivõimalusi, eelkõige ühtsel turul, hoidudes samal ajal dubleerimast liikmesriikide tehtud jõupingutusi.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib toetada meetmeid, mille abil lihtsustatakse VKEde pääsu ühtsele turule, sealhulgas teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist.	2. Komisjon toetab meetmeid, mille abil lihtsustatakse VKEde pääsu ühtsele turule, sealhulgas teabe levitamist (ka digitaalteenuste abil) ja teadlikkuse suurendamist, näiteks piiriüleste ärivõimaluste teemal. Nende meetmete eesmärk võib samuti olla kehtivate õiguslike ja regulatiivsete takistuste kõrvaldamine. Meetmete hulka võib kuuluda ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe ja Europe Direct kõnekeskuse kontaktpunktidele jagatava teabe asjakohasuse tagamine ning vajaduse korral koolitused, et VKEdele pakutav teenus oleks kõrgetasemeline, ja samuti ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe keskse ülesande muutmine, et pakkuda VKEdele sihipärast ja neile kohandatud tuge.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Konkreetsete meetmetega püütakse lihtsustada VKEde pääsu väljaspool liitu asuvatele turgudele ning edendada nende turgude praegusi tugiteenuseid. VKEd võivad programmi kaudu saada toetust prioriteetsete kolmandate riikide standardite ja intellektuaalomandi õiguste küsimustes.	3. Konkreetsete meetmetega püütakse lihtsustada VKEde pääsu väljaspool liitu asuvatele turgudele ning edendada nende turgude praegusi tugiteenuseid. VKEd võivad programmi kaudu saada toetust, nõustamist ja teavet muu hulgas sellistes küsimustes nagu turulepääsu takistused, ärivõimalused, standardid ja intellektuaalomandi õigused prioriteetsetes kolmandates riikides. Need meetmed täiendavad, kuid ei dubleeri liikmesriikide põhilisi kaubanduse edendamise meetmeid.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võtab programmi rakendamiseks vastu iga-aastase tööprogrammi kooskõlas määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastases tööprogrammis sätestatakse taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamismeetodid ja nendele ette nähtud kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget igale tegevusele eraldatava summa kohta ja orienteeruvat rakendamise ajakava ning asjakohaseid näitajaid väljundite ning eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse seireks. Toetuste kohta on neisse märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasfinantseerimismäär.	1. Komisjon võtab programmi rakendamiseks vastu iga-aastase tööprogrammi kooskõlas määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastases tööprogrammis sätestatakse eelnenud konsultatsioonide põhjal taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamismeetodid ja nendele ette nähtud kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget igale tegevusele eraldatava summa kohta ja orienteeruvat rakendamise ajakava ning asjakohaseid näitajaid väljundite ning eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse seireks. Toetuste kohta on neisse märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasfinantseerimismäär.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) ettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt eriti oluliste liidu meetmete mõju hindamine, et teha kindlaks kehtivate õigusnormide lihtsustamist vajavad valdkonnad või valdkonnad, milles on vaja esitada uued õiguslikud meetmed;	c) kehtivate õigusnormide sobilikkuse kontroll ning ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõime ja kasvu seisukohalt eriti oluliste liidu meetmete mõju hindamine, et teha kindlaks kehtivate õigusnormide lihtsustamist või tühistamist vajavad valdkonnad ning tagada, et valdkondades, milles esitatakse uued õiguslikud meetmed, viiakse VKEde koormus miinimumini;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) ettevõtteid, konkreetset tööstuspoliitikat ja konkurentsivõimet käsitlevaid meetmeid mõjutavate õigusaktide hindamine.	(d) ettevõtteid, ja eelkõige VKEsid, konkreetset tööstuspoliitikat ja konkurentsivõimet käsitlevaid meetmeid mõjutavate õigusaktide hindamine.
Selgitus
Programmi kirjelduses tuleks rõhutada VKEde tähtsust.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Aruandes esitatakse teave kliimakulutuste summa ja kliimamuutusealastele eesmärkidele antud toetuse mõju kohta, niivõrd kui sellise teabe kogumine ei tekita VKEdele põhjendamatut halduskoormust.	2. Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste ja mõju, eelkõige töökohtade loomise ja majanduskasvu seisukohast. Aruandes esitatakse teave kliimakulutuste summa ja kliimamuutusealastele eesmärkidele antud toetuse mõju kohta, niivõrd kui sellise teabe kogumine ei tekita VKEdele põhjendamatut halduskoormust.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Hiljemalt 2018. aastaks koostab komisjon hindamisaruande, mis käsitleb kõikide programmi alusel toetatud meetmete eesmärkide täitmist (hõlmab nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisandväärtust, et sellest lähtuvalt teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, selle sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasavat majanduskasvu prioriteetides. Hindamisel võetakse arvesse eelmiste meetmete pikaajalist mõju käsitleva hindamise tulemusi.	3. Hiljemalt 2018. aastaks koostab komisjon hindamisaruande, mis avaldatakse iga kolme aasta järel ja mis käsitleb kõikide programmi alusel toetatud meetmete eesmärkide – eelkõige töökohtade loomise ja majanduskasvu eesmärkide – täitmist (hõlmab nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisandväärtust, et sellest lähtuvalt teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, selle sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasavat majanduskasvu prioriteetides. Hindamisel võetakse arvesse eelmiste meetmete pikaajalist mõju käsitleva hindamise tulemusi.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Selleks et rahastamisvahendid jõuaks VKEdeni, tuleks luua jälgimissüsteem, tagamaks, et pangad kasutavad vahendeid ja tagatisi selleks, et VKEdele ulatuslikumalt laenu anda. Süsteem võib sisaldada aruandluskavasid ja käitumisjuhendit VKEdele laenu andvatele pankadele. Jälgimissüsteem tagab, et liidu vahenditest saavad laenu mitte ainult keskmise suurusega ettevõtjad, vaid ka väikeettevõtjad ja mikroettevõtjad.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rahastamisvahendeid kasutatakse eesmärgiga lihtsustada kasvule suunatud VKEde juurdepääsu rahastamisele. Rahastamisvahendite hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu.	1. Programmi rahastamisvahendeid kasutatakse eesmärgiga lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise, kasvu ja ülemineku etapis. Rahastamisvahendite hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu.
Selgitus
VKEd on tundlikud kiiresti muutuvate turutingimuste suhtes ja vahendite eraldamisel on tähtis olla teatud määral paindlik.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kasvule suunatud VKEde rahastamisvahendeid võib vajaduse korral kombineerida muude rahastamisvahenditega, mille on loonud liikmesriigid ja nende korraldusasutused [määruse (EL) nr XXX/201X [uus struktuurifondide määrus] artikli 33 lõike 1 punkti a] alusel, ning liidu rahastatavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.	2. VKEde rahastamisvahendeid võib vajaduse korral kombineerida muude rahastamisvahenditega, mille on loonud liikmesriigid ja nende korraldusasutused [määruse (EL) nr XXX/201X [uus struktuurifondide määrus] artikli 33 lõike 1 punkti a] alusel, ning liidu rahastatavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – üldeesmärk 1 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust	1. Suurendada liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – üldeesmärk 1 – mõjunäitaja 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
VKEde halduskoormuse muutumine (uue ettevõtte asutamiseks kuluv päevade arv)	VKEde halduskoormuse ja regulatiivse koormuse vähendamine (uue ettevõtte asutamiseks kuluv päevade arv)
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – erieesmärk 1 – VKE-poliitika arendamine – tulemusnäitaja 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv	VKE-testi ja konkurentsivõimelisuse tõendamise testi kasutavate liikmesriikide arv
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – erieesmärk 2 – ettevõtluse toetamine – keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ligikaudu 7 lihtsustamismeedet aastas.	Vähemalt 7 vastuvõetud lihtsustamismeedet aastas
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus II LISA – lõige 2 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Omakapitalirahastuga toetatakse fonde, mis pakuvad riskikapitali ja vaherahastamist, nagu näiteks allutatud ja osaluslaene, laienevatele ja kasvufaasis ettevõtetele, eelkõige sellistele, mis tegutsevad piiriüleselt; samas on koos programmi Horisont 2020 alusel toimiva teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastuga võimalik teha investeeringuid ka varases staadiumis ettevõtetesse. Viimasel juhul ei ületa EFG investeering 20 % ELi koguinvesteeringust, välja arvatud mitmeetapiliste fondide puhul, kus EFG ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastu vahendeid antakse proportsionaalselt, lähtudes nende fondide investeerimispoliitikast. EFG väldib omandatud ettevõtte lõpetamiseks ette nähtud väljaostu või asenduskapitali kasutamist. Komisjon võib muutuvatest turuoludest lähtuvalt otsustada muuta 20 % künnist.	1. Omakapitalirahastuga toetatakse fonde, mis pakuvad riskikapitali ja vaherahastamist, nagu näiteks allutatud ja osaluslaene, laienevatele ja kasvufaasis ettevõtetele (sealhulgas laienevad ja kasvufaasis innovatiivsed ettevõtted), eelkõige sellistele, mis tegutsevad piiriüleselt; samas on koos programmi Horisont 2020 alusel toimiva teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastuga võimalik teha investeeringuid ka varases staadiumis ettevõtetesse. Viimasel juhul ei ületa EFG investeering 20 % ELi koguinvesteeringust, välja arvatud mitmeetapiliste fondide puhul, kus EFG ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastu vahendeid antakse proportsionaalselt, lähtudes nende fondide investeerimispoliitikast. EFG väldib omandatud ettevõtte lõpetamiseks ette nähtud väljaostu või asenduskapitali kasutamist. Komisjon võib muutuvatest turuoludest lähtuvalt otsustada muuta 20 % künnist.

MENETLUS

Pealkiri	Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)
Viited	COM(2011)0834 – C7-0463/2011 – 2011/0394(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 13.12.2011
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Emma McClarkin 29.2.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	25.4.2012	30.5.2012	9.7.2012
Vastuvõtmise kuupäev	10.7.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Jürgen Creutzmann, María Irigoyen Pérez, Emma McClarkin, Sabine Verheyen, Anja Weisgerber

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (25.9.2012)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Arvamuse koostaja: Marina Yannakoudakis

LÜHISELGITUS

Kogu ELis valitseva majanduskriisi tingimustes on väga oluline, et kasutame ressursse tõhusalt ja parimal viisil. Kõikide ettevõtete suurim vara on nende töötajad ja ettevõtjad, kes loovad uuendusikke või mitteuuenduslikke väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd). Töötajad ja nende loodud VKEd kujutavad endast Euroopa majanduse päästerõngast.

VKEde puhul ei ole naiste antava panuse potentsiaal veel täiel määral ära kasutatud[1] ning seetõttu peame selles vallas püüdlema naiste suurema osaluse tagamise suunas, toetades samal ajal ka praktilisi soovitusi, milles võetakse arvesse äri- ja majanduselu tegelikkust konkurentsile rajatud turukeskkonnas.

Kuna kõikidele ettevõtlusvaldkondadele peaks tulevane ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014-2020) (COSME) olema võrdselt kättesaadav, peaksime ühtlasi tagama, et nende ettevõtete puhul pöörame ettepanekus soolise aspekti tunnustamise kaudu suuremat tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse vajadusele.

Samuti on oluline, et peame tagama toetuse moraalsele kohustusele aidata vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski kogu ELis, kuna 27 liikmesriigi elanikkonnast ohustas 2010. aastal 16% vaesusrisk, sest nende kasutatav tulu jäi riskilävest allapoole.[2] Niisugune statistika toob selgesti esile naisettevõtjate arvu suurendamise väärtuse ja olulisuse. Naisettevõtjate puhul on tegemist heterogeense rühmaga, kuhu kuuluvad liikmed on erineva vanuse, tagapõhja ja haridusega.

Kuna Euroopas valitseb jätkuvalt majanduskriis, on äärmiselt oluline saada kulutustele vastavat tulu kõikidest ELi algatustest, kuna need on olulised vahendid majandus- ja sotsiaalkasvu edendamiseks töökohal. Sellest lähtuvalt soovib arvamuse koostaja suurendada teadlikkust olemasolevatest rahastamisvahenditest, nagu väikerahastamine, eritoetused ja riskikapital, rõhutades seejuures sooküsimuse tähtsust.

Arvamuse koostajale tundub, et ELi kohmakas seadusandlus ei ole kõige praktilisem viis edasiliikumiseks, võttes eelkõige arvesse, et tööhõive valdkond kuulub liikmesriikide pädevusse. Arvamuse koostaja on arvamusel, et kõige tõhusam võimalus püsiva konkurentsi ja ettevõtluse edendamiseks on parimaid tavasid käsitlevate soovituste jagamine. Sellega saavutatakse naisettevõtjate toetamisel kahekordset kasu, kuna ka sellega kaasnevad kulud on suhteliselt madalad.

Parimaid tavasid käsitlevad soovitused

Et probleemist tõene arusaam saada, tuleb koguda selgeid, täpseid ja ajakohastatud andmeid kooskõlas andmekaitse eeskirjadega. Need andmed tuleb liigendada soo, etnilisele päritolu, vanuse, valdkonna, ettevõtte suuruse ja tegutsemisaja pikkuse alusel. See tagab vahendite suunamise õigetesse ja kõige tõhusamalt toimivatesse valdkondadesse, et tagada naistele VKEdes kasv ja toetus.

Peale selle jõutakse arvamuses järeldusele, et parimaks vahendiks soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel on hea haridus, mis aitab edendada õiglust ja ergutab naisi kasutama täies ulatuses ära nendes peituvat potentsiaali kõikides tööhõive valdkondades. Arvamuse koostaja kiidab hariduse vallas heaks mentoriprogrammid, nagu komisjoni Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustik (ENFEA), kuid on samas arvamusel, et selle algatuse tugevdamiseks on vajalik, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid ELi vahendeid, et see programm omaks võtta ja seda kasutada.

Ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng võib töökohal paindlike võimaluste pakkumisega VKEde sujuvale toimimisele kaasa aidata. Liikmesriike tuleks ergutada rakendama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, mis aitaks neil tõsta naiste teadlikkust ja pakkuda neile võrgustike toetust veebipõhiste portaalide ja blogide kasutamise kaudu, mille abil võib leida linke asjakohaste naisettevõtjate asjakohaste kontaktide, esindusorganisatsioonide või ürituste kohta. Interneti ja veebipõhise toetuse teel on võimalik pakkuda uusi võimalusi naistele, kes töötavad kodus või kelle elukoht asub kaugemal paiknevates piirkondades. Toetus peab aga olema nii riikliku kui ka piirkondliku ulatusega ning seda peab olema võimalik saada erinevate massiteabevahendite vahendusel.

Ülevaade

Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine äritegevuses nõuab mitmetahulist lähenemist, mida aluseks võttes esitatakse parimaid tavasid käsitlevad soovitused, mille kaudu pakutakse naistele valikuid, paindlikkust ja uusi võimalusi. Selle saavutamiseks on vaja selgeid, täpseid ja ajakohastatud andmeid, juurdepääsu mikrorahastamisele, heale haridusele, toetusprogrammidele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja eeskujusid, mis kõik peab tagama kulutustele vastava tulu. Nende meetmete võtmise vajadust suurendab veelgi moraalne kohustus aidata vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski kogu ELis.

COSME programm kujutab endast rakendatavat tegevusplaani järgmiseks viieks aastaks ja arvamuse koostaja soovib näha, et lõplikus tekstiversioonis võetaks arvesse, milline võib olla naiste erakordne panus äritegevuses kasvu kiirendamisel ja ergutamisel, mis võib osutuda praegu Euroopas ja maailma majanduses laiemalt valitseva tõsise majanduskriisi leevendamisel väga oluliseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr, vähese CO₂-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus.	(1) Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr ja vähese CO₂-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus võrdselt naistele ja meestele.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 2008. aasta juunis võttis komisjon vastu teatise „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtluse algatus „Small Business Act”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 2008. aasta detsembris. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) näeb ette kõikehõlmava poliitilise raamistiku VKEdele, edendab ettevõtlust ning kinnistab õiguses ja poliitikas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, et suurendada VKEde konkurentsivõimet. SBA kehtestab 10 põhimõtet ning visandab poliitilised ja õigusmeetmed, mille abil edendada VKEde kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise võimalusi. SBA rakendamine aitab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Juhtalgatustes on juba sätestatud mitu VKEsid käsitlevat meedet.	(3) 2008. aasta juunis võttis komisjon vastu teatise „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtluse algatus „Small Business Act”, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 2008. aasta detsembris. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) näeb ette kõikehõlmava poliitilise raamistiku VKEdele, edendab ettevõtlust eesmärgiga kasutada paremini ära noorte ja naiste ettevõtluspotentsiaal ning kinnistab õiguses ja poliitikas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, et suurendada VKEde konkurentsivõimet. SBA kehtestab 10 põhimõtet ning visandab poliitilised ja õigusmeetmed, mille abil edendada VKEde kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise võimalusi. SBA rakendamine aitab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Juhtalgatustes on juba sätestatud mitu VKEsid käsitlevat meedet.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 29. juunil 2011. aastal vastu võetud ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, kehtestab komisjon seadusandlike ettepanekute ja dokumentide paketi liidu 2014.–2020. aasta eelarve jaoks. Mitmeaastases finantsraamistikus kirjeldatakse, kuidas täita poliitilised eesmärgid, nimelt suurendada majanduskasvu ja töökohtade arvu Euroopas, saavutada vähese CO₂-heitega ja keskkonnahoidlikum majandus ning anda Euroopale rahvusvaheliselt silmapaistvam koht.	(5) 29. juunil 2011. aastal vastu võetud ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, kehtestab komisjon seadusandlike ettepanekute ja dokumentide paketi liidu 2014.–2020. aasta eelarve jaoks. Mitmeaastases finantsraamistikus kirjeldatakse, kuidas täita poliitilised eesmärgid, nimelt suurendada Euroopa majanduskasvu ja luua nii meestele kui ka naistele rohkem töökohti, saavutada vähese CO₂-heitega ja keskkonnahoidlikum majandus ning anda Euroopale rahvusvaheliselt silmapaistvam koht.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Naisettevõtlus ja naiste VKEd on üks olulisemaid vahendeid, mille abil saab suurendada naiste tööhõivemäära ja kasutada tõhusamalt ära nende haridustaset. Naisettevõtlus tagab ka ettevõtluse dünaamika ja uuenduslikkuse, selle potentsiaali ei rakendata liidus kaugeltki täielikult, ning naisettevõtjate arvu suurenemisel on positiivne mõju ja kohene panus majandusele tervikuna. Naised on iseseisvaks ettevõtluseks eriti motiveeritud, kuna omaenda ettevõtte juhtimisel on neil võimalik oma tööaega ise planeerida ning seega on võimalik töö- ja pereelu paremini ühitada. Ebastabiilses majanduskliimas jäetakse naisettevõtjate toetusmeetmed kergesti unarusse.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 b) Võttes arvesse naisettevõtjate väikest osakaalu (Euroopas ainult 30%), peaks programm edendama ja hõlbustama ettevõtlust naiste hulgas, sest naisettevõtjatel on oluline mõju majandusele, mitte ainult endale, vaid ka teistele töökohtade loomise näol. Praegune ülemaailmne majandusolukord toob selgelt esile naisettevõtluse olulise mõõtme esilekerkiva majandusjõuna ning vajaduse seda edendada.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 c) Programm peaks rõhutama vajadust edendada sooliselt eristamata ettevõtete omamist, haridust, koolitust ja teadustegevust, süvalaiendades asjakohase teabe andmist kogu süsteemis kõikidele sidusrühmadele, käivitades kampaaniaid ja kasutades suhtlusvõrke. Programm peaks ülikoolide, ELi institutsioonide, haridusministeeriumide ja liikmesriikide poliitikakujundajate kaudu edendama naisettevõtlust kui mõlemale sugupoolele huvipakkuvat valdkonda juba hariduse varastest etappidest ning tooma naisettevõtjaid eeskujuks.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Arvestades, et finantsvahendajad pakuvad mikrolaene (s.t alla 25 000 euro suuruseid laene) tagatiskava alusel. Programmis pole ette nähtud eraldi mikrolaenude akent, sest see kattuks komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekuga sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta, milles keskendutakse mikrolaenudele.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 %. Tutvustamine ja stimuleeriv mõju, näiteks Euroopa auhinnad ja konverentsid, ning sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust.	(16) Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna vähene ettevõtlusvaim, mida tuleks turgutada uuenduslike ja teistsuguste lähenemisviiside abil, mis on suunatud konkreetsetele sihtrühmadele, eelkõige noortele ja naistele. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 %.Tutvustamine ja stimuleeriv mõju, näiteks Euroopa auhinnad ja ettevõtlust käsitlevad konverentsid, projektid, seminarid ja mentorlusprogrammid, samuti sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust. Eriti oluline on kõrvaldada kontekstilised takistused, traditsioonilised vaated ja stereotüübid naiste kohta ning suurendada naiste usaldusväärsust ettevõtjatena, et meelitada naised ettevõtlust alustama, säilitada nende karjääri ettevõtjatena ning tuua neid rohkem eeskujuks.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Kui see praktiliselt teostatav on, tuleks koguda andmeid, mis aitavad hinnata eesmärkide saavutamist, ning need tuleks liigendada rahvuse, etnilise päritolu, vanuse, tegevuspiirkonna ning ettevõtte suuruse ja vanuse alusel. See peaks toimuma kooskõlas liikmesriikide eeskirjadega isikuandmete kaitse kohta ning kasutades Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi abi. Võimaluse korral tuleks selliseid andmeid koguda viisil, mis ei tekita VKEdele lisakoormust, ning see peaks aitama teavitada otsustajaid naisettevõtjate konkreetsetest probleemidest.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet teiste liidu programmide ja struktuurifondidega.	(20) Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet teiste liidu programmide ja struktuurifondidega. On vaja erimeetmeid, et naised saaksid hõlpsamini ettevõtluseks vajalikku kapitali.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Programm peaks kergendama naisettevõtjate juurdepääsu rahastamisvahenditele, mis on loodud selleks, et toetada ja suurendada eritoetuste andmise ja riskikapitali kaudu naisettevõtlust.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 b) Programm peaks pakkuma abi nendele naisettevõtjatele, kellel on sotsiaalsetest teguritest tulenevalt vähem teadmisi olemasolevate rahastamisvõimaluste kohta ja vähem kogemusi finantsjuhtimise alal, ning kes vajavad tuge mitte üksnes käivitamisetapis, vaid vajaduse korral ka kogu ettevõtte majandustsükli jooksul ja tegevuse lõpetamisel.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet tuleks arvestada kõikides programmi asjaomastes algatustes ja meetmetes. Peale selle tuleks neis algatustes ja meetmetes arvesse võtta ka kõikide kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtet.	(21) Läbipaistvuse põhimõtet ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada kõikides programmi asjaomastes algatustes ja meetmetes. Samuti tuleks arvestada täiendavaid tegureid ja takistusi, mis muudavad ettevõtluse naiste jaoks veel vähem atraktiivseks ja sobivaks võimaluseks, nt pere- ja tööelu tasakaalustamatus, eeskujude ja mentorite puudumine, sotsiaalsed stereotüübid ning haridusteel saadavad ettevõtlusoskused. Peale selle tuleks neis algatustes ja meetmetes arvesse võtta ka kõikide kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtet.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Programm peaks lihtsustama juurdepääsu tehnilistele, teaduslikele, ettevõtlus- ja toetusvõrgustikele ning pakkuma juhiseid koolituse, tugiprogrammide ja mentorluskavade kohta kõikidele, kes soovivad luua oma VKE – eriti noortele ja naistele –, et arendada nende ettevõtlusoskusi, -teadmisi, - vaimu ja usaldust, näiteks naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustik (ENFEA), mis rõhutab naiste potentsiaalset rolli töökohtade loomisel ja konkurentsi edendamisel, inspireerides naisi ja tütarlapsi asutama oma ettevõtteid koolis, ülikoolis ja kogukonna huvirühmades toimuva tegevuse ja meedia kaudu.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Nii nais- kui ka meesettevõtjatele tuleks pakkuda võimalusi isiksuse arendamiseks, IT-alaseks täiendkoolituseks ja keeleoskuse arendamiseks, et arendada nii ka rahvusvahelise turu jaoks vajalikke oskusi.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 c) Arvestades, et maapiirkondades võib naistel olla raskusi teabele ja toetusele ning rahalistele ja tehnilistele vahenditele ja teenustele ligipääsemisel, mis võib tõsiselt vähendada nende võimalusi ettevõtet käivitada või selle tegevust laiendada. Seepärast peaks käesolev ettepanek olema geograafilist kaasav ning „viima sõnumi kohale” ennetavate turunduskampaaniate abil, mis võivad anda Euroopa maksumaksja raha eest parema tulemuse ning taaselustada mahajäänud maapiirkondi.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) aidata saavutada soolise võrdsuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise üldeesmärki ning võtta meetmeid, et võidelda naisettevõtlust takistavate asjaolude vastu, nagu rahastamise, koolituse ja infotehnoloogia kättesaadavuse probleemid, raskused töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel ning naisettevõtjatega seotud negatiivsed kultuurikäsitlused ja stereotüübid;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendada ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu.	(b) edendada sooliselt kallutamata ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu, sh konkreetsete sihtrühmade puhul, nagu noored, naised ja marginaliseerunud kogukonnad.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate arvu alusel,	(d) VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate arvu alusel, mis on liigendatud soo, etnilisele päritolu, vanuse, valdkonna, ettevõtte suuruse ja tegevusaja pikkuse alusel ning kooskõlas liikmesriikide isikuandmete kaitse eeskirjadega,
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) naistöötajate arvu kasv, eriti VKEde juhtkondades ja strateegilises juhtimises,
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Programm toetab Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist ning aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisele. Programm aitab eelkõige kaasa tööhõivet käsitleva põhieesmärgi täitmisele.	3. Programm toetab Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist ning aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisele. Programm aitab eelkõige kaasa tööhõivet käsitleva põhieesmärgi täitmisele, milleks on 75% tööhõive nii meeste kui ka naiste hulgas.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;	(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas, nagu noored, naised ja marginaliseerunud kogukonnad;
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis;	(c) parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis ning edastada teavet võimalikele toetusesaajatele, sh konkreetsed rühmad nagu noored, naised ja marginaliseerunud kogukonnad, ning suurendada nende teadlikkust,
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamine;	(a) meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse nii linna- kui ka maapiirkondade asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamine;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erilist tähelepanu pööratakse noortele ettevõtjatele, uutele ja potentsiaalsetele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka konkreetsetele sihtrühmadele.	2. Erilist tähelepanu pööratakse noortele nais- ja meesettevõtjatele, marginaliseerunud kogukondadest pärit ettevõtjatele, samuti uutele ja potentsiaalsetele nais- ja meesettevõtjatele, aga ka konkreetsetele sihtrühmadele, nagu noored ja naised.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi ja hoiakuid, eriti potentsiaalsete ja uute ettevõtjate puhul.	3. Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi ja hoiakuid, eriti potentsiaalsete ja uute nais- ja meesettevõtjate puhul. Seejuures tuleb toetada eelkõige maapiirkondades elavaid naisi.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.	1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Komitee koosseis peegeldab soolist tasakaalu. Selleks rakendatakse sookvoote.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa I – Erieesmärk: Edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas – veerg 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nende ELi kodanike arv, kes sooviksid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, suureneb 50 %ni	Nende ELi kodanike arv, kes sooviksid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, suureneb 50%ni (võrdselt meeste ja naiste puhul).

MENETLUS

Pealkiri	Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)
Viited	COM(2011)0834 – C7-0463/2011 – 2011/0394(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	FEMM 13.12.2011
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Marina Yannakoudakis 20.12.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	10.7.2012
Vastuvõtmise kuupäev	19.9.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Silvana Koch-Mehrin, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Barbara Matera, Krisztina Morvai, Norica Nicolai, Joanna Senyszyn, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Silvia Costa, Mariya Gabriel, Ana Miranda, Doris Pack, Antigoni Papadopoulou, Angelika Werthmann

[1] ELis on üks naine kümnest, kuid üks mees neljast ettevõtja. Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta resolutsioon naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes – raportöör Marina Yannakoudakis.
[2] Eurostat, 8. veebruar 2012.

MENETLUS

Pealkiri	Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)
Viited	COM(2011)0834 – C7-0463/2011 – 2011/0394(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.11.2011
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.12.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 13.12.2011	ECON 13.12.2011	EMPL 13.12.2011	IMCO 13.12.2011
	TRAN 13.12.2011	FEMM 13.12.2011
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ECON 17.1.2012	EMPL 15.12.2011	TRAN 19.12.2011
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Jürgen Creutzmann 17.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	18.6.2012	18.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	29.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	49 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Vicky Ford, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonio Cancian, Ioan Enciu, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Seán Kelly, Bernd Lange, Zofija Mazej Kukovič, Alajos Mészáros, Vladimír Remek, Silvia-Adriana Ţicău, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(kodukorra art 187 lg 2)	Keith Taylor
Esitamise kuupäev	13.12.2012

Õigusteave - Privaatsuspoliitika