Menetlus : 2012/2066(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0027/2013

Esitatud tekstid :

A7-0027/2013

Arutelud :

PV 12/03/2013 - 19
CRE 12/03/2013 - 19

Hääletused :

PV 14/03/2013 - 8.4

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0091

RAPORT     
PDF 196kWORD 108k
30. jaanuar 2013
PE 496.297v04-00 A7-0027/2013

Rahvatervise kaitsmine sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest

(2012/2066(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Åsa Westlund

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

rahvatervise kaitsmise kohta sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest

(2012/2066(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006(1), mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (REACH-määrus),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008(2), mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009(3) taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012(4), milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ(5), millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (vee raamdirektiiv),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ(6), millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009(7) kosmeetikatoodete kohta,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega,

–   võttes arvesse OECD sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate katsetamise ja hindamise kontseptuaalset raamistikku,

–   võttes arvesse juhenddokumendi eelnõu standardse katsejuhendi kohta, mis käsitleb kemikaalide hindamist sisesekretsioonisüsteemi kahjustamise seisukohast (2011),

–   võttes arvesse üksikasjaliku läbivaatamisdokumendi eelnõu teaduse olukorra kohta uuenduslike in vitro ja in vivo sõeluuringute ja katsemeetodite ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate mõju hindamises,

–   võttes arvesse kavandatavat komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa vete kaitsmise kava,

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete ühenduse strateegia rakendamine – rida aineid, mis võivad mõjutada inimeste ja metsloomade hormonaalsüsteemi” (COM(1999)0706), (COM(2001)0262) ja (SEC(2004)1372),

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete ühenduse strateegia rakendamist käsitlev neljas aruanne – rida aineid, mis võivad mõjutada inimeste ja metsloomade hormonaalsüsteemi” (COM(1999)0706) ja (SEC(2011)1001),

–   võttes arvesse Euroopa keskkonna- ja tervishoiustrateegiat ning ELi keskkonna ja tervise tegevuskava (2004–2010), milles tunnistatakse muu hulgas vajadust võtta riskihinnangutes arvesse kemikaalidega kokkupuutumise kombineeritud mõju,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ettevaatusprintsiibi kohta (COM(2000)0001),

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tehnilist aruannet nr 2/2012 sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete mõju kohta metsloomadele, inimestele ja keskkonnale,

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 1998. aasta raportit sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide kohta(8),

–   võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta raportit komisjoni teatise kohta pealkirjaga „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus”(9),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi läbivaatamise ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetide kindlaksmääramise kohta – parem keskkond parema elu heaks(10),

–   võttes arvesse 12 aine teadusliku hindamise uuringut seoses peamiste sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete vastaste meetmetega,

–   võttes arvesse organisatsiooni DHI Water and Environment sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete erinimekirja täiustamise kohta teostatud uuringut, milles keskendutakse madala tootmismahuga kemikaalidele,

–   võttes arvesse sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete nüüdisaegset hinnangut (projekti lepingu number 070307/2009/550687/SER/D3),

–   võttes arvesse sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete mõju metsloomadele, inimestele ja nende keskkonnale (Weybridge+15 (1996–2011) aruanne (ISSN 1725-2237)),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta,

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) poolt välja töötatud sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide määratlust(11),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0027/2013),

A. arvestades, et viimase kahekümne aasta jooksul on kasvanud inimeste sisesekretsioonisüsteemi häirete ja haiguste esinemine, millest näitena võib tuua halvenenud spermakvaliteedi, varasema puberteedi alguse, suguorganite väärarengute sagenemise, teatud vähivormide sagedasema esinemise ja ainevahetusega seotud haigusjuhtumite sagenemise; arvestades, et teatavad närvisüsteemi arengu häired ja närvisüsteemi degeneratiivsed haigused, mõju närvisüsteemi arengule, immuunsüsteemile ja epigeneetikale võib olla seotud kokkupuutega sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainetega; arvestades, et selliste haiguste põhjuste paremaks mõistmiseks on vaja rohkem uuringuid;

B.  arvestades, et sisesekretsioonisüsteemile kahjulikult mõjuvad kemikaalid võivad suurendada või vähendada östrogeenitaset, mis mõjutab naiste reproduktiivsüsteemi, muudab naiste hormoonide taset ja menstruatsioonitsüklit ning viljakust, soodustab emakahaiguste, nt fibroidide ja endometrioosi teket, ning mõjutab rindade kasvu ja imetamist; arvestades, et sellised ained on määratletud riskiteguritena tütarlaste enneaegse puberteedi, rinnavähi, iseenesliku abordi ja halvenenud viljakuse või viljatuse puhul;

C. arvestades, et järjest rohkemates teadusuuringutes on tehtud järeldusi, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid, eriti kombineeritult, etendavad rolli nii krooniliste haiguste, sh hormoonidega seotud vähi, lihavuse, diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste, kui ka reproduktiivprobleemide puhul;

D. arvestades, et nüüd on juba piisavalt märkimisväärseid teaduslikke tõendeid, et hormonaalsed häired metsloomadel, sh reproduktiivsed kõrvalekalded, teoliste maskuliniseerumine, kalade feminiseerumine ja paljude molluskipopulatsioonide vähenemine maailma eri paikades, on seotud sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide mõjuga;

E.  arvestades, et inimeste hormonaalsete häirete sagenemisel on palju võimalikke põhjuseid; arvestades, et tänapäeval on märkimisväärsed teaduslikud tõendid, et osaliselt on selle põhjuseks sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide mõju;

F.  arvestades, et on väga keeruline tõestada põhjuslikku seost üksikute kemikaalidega kokkupuutumise ja tervist mõjutava toimega hormonaalse tasakaalu häirete vahel;

G. arvestades, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide puhul raskendavad põhjusliku seose tõestamist paljud tegurid, näiteks:

–   kemikaaliga kokkupuutumise ja epigeneetilise mõju avaldumise vaheline aeg võib olla väga pikk ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatel võib olla kahjulik mõju mitmetele tulevastele põlvkondadele;

–   negatiivse mõju oht võib erinevates arengustaadiumites olla erinev ja kriitilise tähtsusega ajavahemikud, näiteks loote arengu ajal, võivad olla väga lühikesed;

–   inimesed puutuvad oma elu jooksul kokku suure hulga kemikaalidega, mis esinevad komplekssetes segudes;

–   sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad võivad omada vastastikust koosmõju ja toimida koos endogeense sisesekretsioonisüsteemiga;

–   mõjuda võib juba sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate äärmiselt väike kontsentratsioon ja seega võib kahjustavalt mõjuda juba väga väike annus; kui annuse ja reaktsiooni seos on mittemonotoonne, muutub prognoositavus veelgi keerulisemaks;

–   meie teadmised inimese ja loomade sisesekretsioonisüsteemist on endiselt piiratud;

H. arvestades, et ELi õigusaktid sisaldavad õigusnorme sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate kohta, kuid nendes puuduvad kriteeriumid, mille põhjal määrata kindlaks, kas ainel on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi, ning et see kahjustab õigusnormide nõuetekohast kohaldamist; arvestades, et tulevaste kriteeriumide kiire kohaldamise tagamiseks tuleks koostada ajakava;

I.   arvestades, et ELi tasandil puuduvad kooskõlastatud või kombineeritud konkreetselt sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid puudutavad seireprogrammid;

J.   arvestades, et kooskõlastamine selles suhtes, kuidas eri seireprogrammides andmeid kogutakse, hallatakse, hinnatakse ja nende kohta aru antakse, puudub peaaegu täiesti;

K. arvestades, et praeguses olukorras ei ole õiguslikult võimalik arvesse võtta kombineeritud mõjusid toodetest erituvate sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete ja kaupade vahel, mida reguleerivad erinevad õigusaktid;

L.  arvestades, et ELi kemikaale puudutavates õigusaktides olevad standardsed andmenõuded on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste piisavaks kindlakstegemiseks ebapiisavad;

M. arvestades, et mitmete ELi õigusaktide eesmärk on kaitsta kodanikke kahjulike kemikaalidega kokkupuute eest; arvestades, et kehtivates ELi õigusaktides hinnatakse iga kokkupuudet siiski üksikult ega anta laiahaardelist ja terviklikku kumulatiivse mõju hinnangut, milles oleks võetud arvesse eri kokkupuuteviise ja eri tooteliike;

1.  leiab pärast teada olevate andmete üldhindamist, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiip nõuab, et komisjon ja seadusandjad võtaksid piisavaid meetmeid eesmärgiga vähendada vajaduse korral miinimumini inimeste lühi- ja pikaajalist kokkupuudet sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega ning teeksid ühtlasi palju rohkem teadusuuringuid, et täiendada teaduslikke teadmisi sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete mõju kohta inimeste tervisele;

2.  märgib, et ettevaatusprintsiip kehtib teadusliku ebakindluse maailmas, kus riski võib iseloomustada üksnes ebatäiuslike teadmiste põhjal – see ei ole kivisse raiutud ja seda võib vaidlustada – kuid milles on vaja tegutseda, et hoida ära või vähendada potentsiaalselt tõsiseid või pöördumatuid tagajärgi inimeste tervisele ja/või keskkonnale;

3.  on seisukohal, et juhul, kui sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete kahjulikku mõju võib mõistlikult eeldada, tuleb rakendada meetmeid inimeste tervise kaitseks; rõhutab ka, arvestades sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete võimalikku kahjustavat või pöördumatut mõju, et täpsete teadmiste (sh põhjuslike seoste lõpliku tõenduse kohta) puudumine ei tohiks takistada tervisekaitsemeetmete võtmist kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet;

4.  on seisukohal, et naiste kaitsmine sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate võimaliku ohu eest nende reproduktiivtervisele on ülimalt tähtis; palub seetõttu komisjonil seada esmatähtsale kohale selliste teadusuuringute rahastamine, millega uuritakse hormoonsüsteemi kahjustajate mõju naiste tervisele, ning toetada pikaajalisi uuringuid naiste tervise kohta pikkadel ajavahemikel nende elu jooksul, tehes seeläbi võimalikuks tõenditel põhineva hinnangu andmise sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega kokkupuute pikaajalise ja üle mitme põlvkonna ulatuva mõju kohta;

5.  kutsub seepärast komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanekud Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (WHO/IPCS) poolt väljatöötatud sisesekretsioonisüsteemi kahjustaja määratlusel põhinevate kaubanduslike kemikaalide üldiste kriteeriumide kohta koos katse- ja teabenõuetega ning selgitama ELi õigusaktides, milliseid aineid peetakse sisesekretsioonisüsteemi kahjustavateks aineteks; pooldab seda, et „sisesekretsioonisüsteemi kahjustaja” lisataks regulatiivsete klasside hulka ning et sellel oleksid eri kategooriad sõltuvalt tõendite usaldusväärsusest;

6.  rõhutab, et on väga tähtis, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määramise kriteeriumid põhineksid ohu terviklikul hindamisel, mis teostatakse tänapäevase tippteaduse alusel, võttes arvesse võimalikku kombineeritud mõju ja pikaajalise kokkupuute mõju ning mõju kriitilise tähtsusega arenguetappidel; ohu hinnangut tuleks seejärel kasutada riskihindamise ja riskijuhtimise menetlustes, nagu näevad ette mitmed asjakohased õigusaktid;

7.  palub komisjonil võtta kemikaalide poliitikas edasisi meetmeid ja tõhustada teadusuuringuid, mis võimaldaksid hinnata nii üksikute kemikaalide võimalikku kahjulikku mõju sisesekretsioonisüsteemile kui ka ainete kindlaksmääratud kombinatsioonide kumulatiivset mõju sisesekretsioonisüsteemile;

8.  on arvamusel, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate määratlemise kriteeriumid peaksid põhinema kahjuliku toime ja sisesekretsioonisüsteemiga seotud toimemehhanismi määratlemise kriteeriumidel; WHO/IPCSi määratlus on selleks kõige sobivam alus; on arvamusel, et nii kahjulikku mõju kui ka sisesekretsioonisüsteemiga seotud toimemehhanismi tuleks uurida ja neid tuleks vaadelda igakülgse hinnangu andmiseks paralleelselt; on seisukohal, et täheldatud mõju tuleks pidada kahjulikuks, kui teaduslikud andmed seda näitavad; rõhutab, et arvesse tuleks võtta ka mis tahes võimalikku kombineeritud mõju, nt segamõju või nn mõjude kokteili;

9.  rõhutab, et kriteeriumid, mille põhjal määratakse kindlaks, milline aine on sisesekretsioonisüsteemi kahjustav, peaksid olema teaduspõhised ja horisontaalsed; on arvamusel, et kasutada tuleks tõendite kaalukusel põhinevat lähenemisviisi ja mitte ühtegi kriteeriumi ei tohiks vaadelda sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate määratluses otsustava tegurina; on seisukohal, et seejärel tuleks asjaomaste õigusaktide kohaselt läbi viia sotsiaal-majanduslik hindamine;

10. on jõuliselt vastu püüdlustele kehtestada sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate määratluses otsustava tegurina „mõjususe” kriteeriumit, sest see piiraks liigselt sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate määratlust, muudaks selle teaduslikult vääraks ega oleks kooskõlas kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavate ainete klassifikatsiooniga, mis põhineb tugevatel tõenditel;

11. leiab, et selle hindamisel, kas ainel on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi või mitte, tuleks arvesse võtta kõiki vastastikku hinnatud teaduslikke andmeid ja teaduslikku teavet, sealhulgas teaduskirjanduse ülevaadet ja heale laboritavale mittevastavaid uuringuid nii nende eeliste kui ka puuduste osas; peab ühtlasi oluliseks võtta arvesse kaasaegseid meetodeid ja ajakohaseid teadusuuringuid;

12. kutsub komisjoni üles lisama kõikidesse asjaomastesse ELi õigusaktidesse asjakohased katsetamisnõuded sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete tuvastamiseks; on seisukohal, et rakendada tuleb hiljuti valideeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud katsetamismeetodeid, näiteks neid, mis on välja töötatud OECD raames, Euroopa Liidu referentlaboris Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskuses (EURL ECVAM)või USA keskkonnakaitse agentuuri (EPA) sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete uurimise programmi (Endocrine Disruptor Screening Program) raames; märgib, et OECD katsetamismeetodite programm hõlmab sugu- ja kilpnäärmehormoone ja steroidogeneesi; juhib tähelepanu asjaolule, et teisalt puuduvad katsetamismeetodid, mis hõlmaksid sisesekretsioonisüsteemi paljusid muid osi, nt insuliini ja kasvuhormooni; on seisukohal, et välja tuleks töötada katsetamismeetodid ja juhendid, et võtta paremini arvesse sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid, võimalikke väikeste annuste toimeid, kombineeritud mõju ja mittemonotoonseid annuse ja reaktsiooni seoseid, eriti inimese arengu kriitilise tähtsusega ajavahemikel;

13. inimesega seonduva ohutusteave saamiseks tuleks edendada loomi mitte kasutavate katsemeetodite arendamist ning praegu kasutusel olevad loomkatsed tuleks asendada;

14. on veendunud, et edendada tuleks mitteloomsete katsemeetodite ja muude riski hindamise strateegiate kasutamist ning loomkatseid tuleks vähendada ja selgroogsetega tuleks katseid teha viimase võimalusena; tuletab meelde, et direktiivi 2010/63/EL kohaselt tuleb loomkatsed asendada, neid tuleks vähendada või täiustada; palub komisjonil seetõttu kehtestada eeskirjad korduvkatsete vältimiseks ning tagada, et katsete ja uuringute kordamine selgroogsetega oleks keelatud;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja reproduktiivtervise häirete registrid, et täita ELis olemasolev andmelünk;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma usaldusväärseid andmeid hormonaalsete häirete ja haiguste sotsiaalmajanduslike mõjude kohta;

17. on seisukohal, et otsuseid tegevad organid peaksid saama käsitleda samasuguste toimemehhanismide ja omadustega aineid grupiviisiliselt, kui andmeid on piisavalt, samas kui piisavate andmete puudumisel võiks olla kasu sellest, kui ained grupeeritakse struktuuri sarnasuse alusel, näiteks prioriteetide seadmiseks edasiste katsete kohta, et kaitsta elanikkonda sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega kokkupuute mõju eest võimalikult kiiresti ja mõjusalt ning vähendada loomkatsete arvu; on seisukohal, et kemikaalide grupeerimist struktuuri sarnasuse alusel tuleks kasutada, kui tootja või importija ei suuda tõestada kemikaali ohutust nii, et asjaomased otsuseid tegevad organid selles veenduksid; märgib, et sellistel juhtudel võivad nimetatud organid, selleks et jõuda otsusele, milliseid meetmeid võtta, kasutada vaatluse all oleva kemikaali kohta olemasoleva teabe täiendamiseks sarnase struktuuriga kemikaale puudutavat teavet;

18. palub komisjonil vaadata uuesti läbi oma ELi sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete strateegia inimeste tervise tõhusa kaitsmise nimel ning panna suuremat rõhku ettevaatusprintsiibile ja järgida samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet, et vähendada inimeste kokkupuudet sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega;

19. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid rohkem arvesse asjaolu, et tarbijad vajavad usaldusväärset teavet (mis on esitatud asjakohases vormis ja tarbijatele arusaadavas keeles) sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete ohtlikkuse ja mõju kohta ning selle kohta, kuidas end kaitsta;

20. kutsub komisjoni üles esitama konkreetset ajakava sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid aineid hõlmavate tulevaste kriteeriumide ja muudetud katsetamisnõuete kohaldamise kohta asjakohastes õigusaktides, sealhulgas pestitsiidides ja biotsiidides kasutatavate toimeainete heakskiitmise läbivaatamise ning tegevuskava kohta, mis sisaldab konkreetseid meetmeid ja eesmärke kokkupuute vähendamiseks sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainetega;

21. leiab, et praeguse strateegia raames välja töötatud hormonaalselt aktiivsete ainete andmebaasi tuleb jätkuvalt hooldada ja korras hoida;

22. palub komisjonil 1999. aasta sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete ühenduse strateegia läbivaatamise käigus vaadata süsteemselt läbi kõik asjaomased kehtivad õigusaktid ja vajaduse korral hiljemalt 1. juuniks 2015 kehtivaid õigusakte muuta või esitada uued seadusandlikud ettepanekud, sh ohu- ja riskihinnangud, et vähendada inimeste, eriti rasedate, imikute, laste ja teismeliste kokkupuudet sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega;

23. palub komisjoni kehtestada sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid käsitleva ELi strateegia edaspidisel läbivaatamisel täpne ajakava, milles on kindlaks määratud vaheetapid järgmisteks eesmärkideks:

– edaspidiste kriteeriumide kohaldamine võimalike sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide tuvastamiseks;

– punktis 22 nimetatud asjakohaste õigusaktide läbivaatamine;

– sisesekretsioonisüsteemi peamiste kahjustajate korrapäraselt ajakohastatud loetelu avaldamine; esimene versioon tuleks avaldada 20. detsembriks 2014;

– kõikide vajalike meetmete võtmine, et vähendada ELi elanikkonna ja keskkonna kokkupuudet sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega;

24. on arvamusel, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid tuleks käsitleda REACH-määruse tähenduses või muude õigusaktide vastavate sätete kohaselt väga ohtlike ainetena;

25. rõhutab, et praegused teaduslikud tõendid ei anna veel piisavat alust sellise piirmäära kehtestamiseks, millest allpool kahjulik mõju puudub, ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid tuleks seetõttu pidada nn künniseta aineteks, mistõttu iga kokkupuude selliste ainetega võib tähendada riski, välja arvatud kui tootja on võimeline esitama teadusliku tõestuse, et künnis on võimalik kindlaks teha, võttes arvesse suurenenud tundlikkust inimese arengu kriitilise tähtsusega etappidel ja ainete segamõju;

26. kutsub komisjoni üles toetama sisesekretsioonisüsteemi tõenäoliselt kahjustavaid aineid käsitlevaid sihipäraseid teadusprojekte ning rõhutama kahjulikku mõju väikeste kontsentratsioonide või kombineeritud kokkupuute puhul, sh uute katsetamis- ja analüüsimeetodite väljatöötamist, ning toetama uusi aluspõhimõtteid, mis tuginevad mürgiste ainete / kõrvaltoimete levikuteedele; kutsub komisjoni üles lisama sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, nende kombineeritud mõju ja nendega seotud valdkonnad teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi prioriteetidesse;

27. kutsub komisjoni üles töötama välja in vitro ja in silico meetodeid, et vähendada sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate tuvastamiseks tehtavaid loomkaitseid;

28. kutsub komisjoni üles nõudma, et kõik kolmandatest riikidest sisse toodud tooted vastaksid kõikidele ELi kehtivatele ja edaspidi kehtestatavatele õigusaktidele, milles käsitletakse sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid;

29. kutsub komisjoni üles kaasama kõik asjaomased sidusrühmad koostöösse, mille eesmärk on teha seadusandlikud muudatused, et kaitsta inimeste tervist paremini sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide eest, ning töötama välja teavituskampaaniaid;

30. kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust luua sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid käsitlevate teadusuuringute keskust, kus uuritaks sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid ning koordineeritaks neid hõlmavaid teadmisi ELi tasandil;

31. kutsub komisjoni üles tagama, et tuntud, tõenäoliste ja võimalike sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate tuvastamise kriteeriume kohaldatakse horisontaalselt kõikide asjakohaste kehtivate ja tulevaste õigusaktidega, et saavutada kõrgetasemeline kaitse;

32. rõhutab, et kuigi käesoleva resolutsiooni eesmärk on vaid inimese tervise kaitsmine sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest, on sama oluline võtta otsustavaid meetmeid metsloomade ja keskkonna sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest kaitsmiseks;

33. nõuab tungivalt, et komisjon soodustaks ja rahastaks avalikkuse teavitamise programme sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatest tulenevate terviseriskide kohta, et võimaldada tarbijatel asjaolusid täielikult teades oma käitumist ja eluviise kohandada; kõnealused teavitamise programmid tuleks eelkõige suunata elanikkonna kõige haavatavamatele rühmadele (rasedad, lapsed), et ennetavaid meetmeid oleks võimalik võtta varakult;

34. kutsub liikmesriike üles parandama tervishoiutöötajate koolitusprogramme selles valdkonnas;

35. tunneb heameelt selle üle, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete küsimus on lisatud ühe uue poliitikaküsimusena kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) poliitikaraamistikusse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama SAICMi meetmeid ning soodustama kõikidel asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel (sh WHO ja ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP)) aktiivset poliitikat, mille abil vähendada inimeste ja keskkonna kokkupuudet sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega;

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 36, 5.2.2009, lk 84.

(2)

ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(3)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(4)

ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(5)

EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(6)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(7)

ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(1998)0608.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0152.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0147.

(11)

WHO/IPCSi aruandes (2002) sisalduv määratlus: „Sisesekretsioonisüsteemi kahjustaja on väline aine või segu, mis muudab sisesekretsioonisüsteemi toimimist ja selle tagajärjel avaldab terve organismi, tema järglaskonna või (alam)populatsioonide tervisele kahjulikku mõju. Potentsiaalne sisesekretsioonisüsteemi kahjustaja on „väline aine või segu, millel on omadused, mille puhul võib eeldada, et need põhjustavad terve organismi, tema järglaskonna või (alam)populatsioonide sisesekretsioonisüsteemi kahjustumist.” (http://www.who.int/ipcs/publications/en/ch1.pdf)


SELETUSKIRI

Inimeste hormonaalsete häirete ja haiguste sagenemisse tuleb suhtuda põhjusega äärmiselt tõsiselt. Sisesekretsioonisüsteem reguleerib paljusid kehas toimuvaid protsesse, sealhulgas paljunemist, ainevahetust, kasvu, soolade ja vee tasakaalu ja südametegevust. Näeme murettekitavaid arenguid, eriti mis puudutab inimese võimalust paljuneda, kusjuures sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid peetakse nendele arengutele kaasa aitavateks põhjusteks.

Ettevaatusprintsiip on ja peab olema ELi kemikaalipoliitika kandev osa. Tegevusetust ei või õigustada puudulike teadmistega. Inimeste ja keskkonna pöördumatute kahjustuste oht on selleks liiga suur.

Tänaseks päevaks on koostatud umbes 27 000 teaduslikku aruannet, mis käsitlevad sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid ja seda, kuidas need mõjutavad inimesi ja loomi. Näeme hulka murettekitavaid tendentse.

Viimase kahe aastakümne jooksul on lisandunud tõendeid inimeste hormonaalsete häirete kohta. Mitmete haiguste diagnoosimine ja nendesse haigestumine suureneb jõudsalt kogu maailmas. Eriti tähelepanuväärne on võimaliku paljunemisega seotud vaevuste kasv halvenenud spermakvaliteedi, munandivähi, varasema puberteedi ja väärarenenud suguorganite näol. Näiteks on sagenenud krüptorhism, mis tähendab, et munandid ei ole loote arengu jooksul munandikotti laskunud, ja hüpospaadia, mis tähendab, et kusejuha suue asub peenise alaküljel. Samuti võib näha, et lootekahjustuste, vähipatsientide ja diabeedijuhtumite hulk kasvab. Samuti kasvab neuroloogiliste arenguga seotud haiguste, nt autismi ja ADHD juhtumite hulk. Rinnavähi diagnoosiga naiste arv on Suurbritannias alates 1980. aastast peaaegu kahekordistunud. Tänapäeval ennustatakse, et üks naine üheksast haigestub oma elu jooksul rinnavähki. Nii kiireid muutusi saab seletada vaid väliste keskkonnamõjudega.

Meie geenid nii lühikese ajaga nii palju muutunud ei ole. Seepärast tuleb sagenenud haigusjuhte selgitada väliste teguritega. Väline mõju tuleb mitmest erinevast allikast. Mõjutajateks on elustiil, toit ja toitumine, nakkusetekitajad, ravimid, uimastid, majanduslikud tegurid ja sellised sotsiaalsed põhjused nagu näiteks stress. Arvukad uuringud näitavad ka seda, et kokkupuude kemikaalidega on soodustav tegur. Kõik need tegurid võivad ka koos toimida, näiteks võivad toitumine ja stress mõjutada seda, kui vastuvõtlik on keha teiste mõjude suhtes.

Üks tähtis osa ELi poliitikast on kaitsta inimeste tervist (aluslepingu artikkel 35). Selle teostamiseks on oluline, et ettevaatusprintsiipi (aluslepingu artikkel 191) kohaldataks täies ulatuses.

Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad inimesi ümbritsevas keskkonnas on need tegurid, mis mõjutavad eelmainitud murettekitavat arengut. Peaaegu võimatu on siiski täpselt teada, kuidas üks kindel sisesekretsioonisüsteemi kahjustaja üht kindlat haigust täpselt põhjustab. See oleneb mitme teguri koosmõjust.

–    Kemikaaliga kokku puutumise ja selle mõju avaldumise vaheline aeg võib olla väga pikk, arvatavasti mitu aastakümmet või põlvkonda.

–    Negatiivse mõju oht võib erinevates arengustaadiumites olla erinev. Kriitilised ajavahemikud loote arengu ajal võivad olla väga lühikesed.

–    Inimesed puutuvad oma elu jooksul kokku suure hulga kemikaalidega, mis esinevad komplekssetes segudes.

–    Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad võivad omada vastastikust koosmõju ja toimida koos endogeensete hormoonidega.

–    Mõjuda võib juba sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate äärmiselt väike kontsentratsioon ja väikese annuse mõju võib olla tugevamgi kui suurema annuse mõju. Kui annuse-reaktsiooni seos on mitte-monotoonne, muutub prognoositavus veelgi keerulisemaks.

–    Meie teadmised inimese ja loomade sisesekretsioonisüsteemist on endiselt piiratud.

Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid leidub kõikjal meie ümber – toidupakendites, nahahooldustoodetes, kosmeetikas, ehitusmaterjalides, elektroonikatoodetes, mööblis ja põrandas. Paljud plastist valmistatud tooted meie kodus ja töökohal sisaldavad üht või mitut tüüpi kemikaale, millel kahtlustatakse olevat sisesekretsioonisüsteemi kahjustav mõju. Üksiktarbijana on võimatu teada, milliseid aineid millised tooted sisaldavad, eriti nende kaupade puhul, mille koostisosi ei ole ära toodud.

Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid vabaneb materjalidest ja toodetest ja need kogunevad näiteks meie kodus olevasse tolmu. Seepärast on eriti suures kokkupuute ohus väikelapsed, kes roomavad põrandal ja topivad asju meeleldi suhu. Võttes arvesse asjaolu, et kuna lapsed on pealegi kõnealuste ainete mõjutuste suhtes eriti tundlikud, on see väga murettekitav.

Nende ainete, millel kahtlustatakse olevat sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad omadused, kogus ja levik on suur ja üksiktarbijana on võimatu end nende eest kaitsta. Nende ainete kogus ja levik muudab võimatuks ka kõige tundlikumate inimrühmade – loodete ja kuni täisealiste laste – kaitsmise. Lapsed, noored ja sünnituseas olevad naised on need rühmad, mille liikmed läbivad kiire arengu, kus õige hormonaalne tasakaal on otsustava tähtsusega. Seepärast vajavad nad erilist kaitset kokkupuute eest sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega. Ühiskond peab olema piisavalt ohutu ka selle kõige tundlikumate liikmete jaoks.

On meetmeid, mida saab kõige tundlikumate gruppide suuremaks kaitseks kiiresti võtta. Eelkõige saab piirata sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate kasutamist toodetes, mis on suunatud nendele kindlatele sihtrühmadele. Näiteks nahahooldustooted, tekstiilid ja kindla kasutusalaga mänguasjad. Samuti saaks kohaldada kõrgemaid ohutusnõudeid eelkoolide, koolide ja teiste hoonete niisuguste ruumide ehitamisel ja möbleerimisel, kus lapsed viibivad pikemat aega. Kuna aga lapsed, noored ja eriti sünnituseas naised moodustavad lahutamatu ja suure osa rahvastikust, tuleb kaitsta kogu rahvastikku.

Keskse tähtsusega on sobivate, sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid tuvastavate katsete sisseviimine olemasolevatesse ELi õigusaktidesse, eelkõige CLP-määrusesse, REACH-määrusesse, taimekaitsevahendite määrustesse, biotsiididirektiivi ja kosmeetikadirektiivi.

Välja tuleb töötada kriteeriumid, mille alusel nende katsete tõlgendused koos muude asjakohaste teadusuuringutega saaks esitada konkreetsete seadusandlike meetmetena. Kuna arvatakse, et inimesi ja keskkonda mõjutab juba sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate väga väike kontsentratsioon ja seega ei saa määrata ohutu kokkupuute taset, peaks heakskiitmise piiramine sotsiaal-majanduslike kaalutluste alusel kombinatsioonis asendusplaaniga saama peamiseks REACHi tegevussuunaks. Kriteeriumide ja katsetamist puudutavate nõuete väljatöötamisel peaks juhinduma ettevaatusprintsiibist. On tähtis, et need kriteeriumid ja metoodika, mille põhjal otsustatakse, kas ühel ainel on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi või ei, oleksid võimalikult läbipaistvad.

Komisjon peaks haarama ka initsiatiivi vaadata läbi kõik asjakohased õigusaktid ja neid edasi arendada, et võtta arvesse sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatest tulenevaid ohtusid. Vaja on erinevate õigusaktide ulatuslikumat läbivaatamist kui see, millest on juba teatatud või mis on kohustuslik vastavate õigusaktide kohaselt.

Suur osa sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud arutelust puudutab tooteid ja aineid, mida leidub kosmeetikas, mööblis, elektroonikatoodetes, ehitustoodetes, mänguasjades, tekstiilides ja toiduainetes, kaasa arvatud nende pakendites. Seepärast on tähtis, et komisjon vaataks läbi kehtivad õigusaktid ja esildaks nendes valdkondades uusi õigusakte, et kaitsta inimesi sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete eest.

Eriti tähtis on, et nendel kaubakategooriatel, millega puutuvad kokku lapsed, oleksid kemikaalidega seoses esitatavad nõuded. Tekstiilid on üks selline kategooria, kus praegu erireeglid puuduvad, hoolimata sellest, et väikelapsed topivad tekstiile tihti suhu ja et me kanname tekstiile oma naha peal. Seepärast tehakse siinkohal ettepanek, et tekstiilide kohta töötataks välja eriline kemikaale käsitlev õigusakt.

Käesolev raport põhineb mitmest allikast pärinevatel tõenditel. Euroopa Komisjoni 2012. aasta juunis Brüsselis peetud konverentsil sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete kohta tehti mitu ettekannet, mis on käesoleva raporti jaoks väärtuslikuks osutunud. Nende hulgas Linda Birnbaumi (U.S National Institute for Environmental Health Sciencies’i esinaine), Tracey J Woodruffi (California ülikooli professor), Laurence Musseti (OECD-st) ja paljude teiste ettekanded. aasta septembris korraldas keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon Euroopa Parlamendis seminari „Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad ja nende mõju tervisele”. Seminaril osalesid komisjoni, teadusmaailma, sidusrühmade organisatsioonide ja keemiatööstuse esindajad ning kõik andsid väärtusliku panuse käesolevasse raportisse. Hiljem on väärtuslikku teavet ja seisukohti saadud mitmete kohtumiste käigus teadlaste, tööstusesindajate, valitsusväliste organisatsioonide ja ametivõimudega. Infoallikaks on olnud ka Euroopa Komisjoni sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete veebiait. http://ec.europa.eu/environment/endocrine/index_en.htm

Tähtsaks võrdlusaluseks on olnud järgmised aruanded:

•   Kortenkamp et al. State of the art assessment of endocrine disrupters (Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate nüüdisaegne hinnang), projekti lepingu number 070307/2009/550687/SER/D3

•   Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate mõju metsloomadele, inimestele ja nende keskkonnale. Weybridge+15 (1996–2011) aruanne. ISSN 1725-2237

•   Diamanti-Kandarakis E et al. 2009 Endocrine-Disrupting Chemicals: An Endocrine Society Scientific Statement (Sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid: sisesekretsiooni seltsi teaduslik avaldus). Endocrine Reviews 30(4):293-342

•   Linda Birnbaum. Environmental Chemicals: Evaluating Low-Dose Effects (Keskkonnakemikaalid: väikeste annuste mõju hindamine). doi:10.1289/ehp.1205179

•   Richard Sharpe. Male Reproductive Health Disorders and the Potential Role of Exposure to Environmental Chemicals (Meeste reproduktiivtervise häired ja keskkonnakemikaalidega kokkupuute võimalik roll selles). Tellitud CHEM Trusti poolt.

•   Rinnavähk ja kokkupuude hormonaalselt aktiivsete kemikaalidega: teaduslike tõendite hindamine. Londoni ülikooli farmaatsiakooli toksikoloogiakeskuse juhataja professor Andreas Kortenkampi koostatud taustteabedokument, aprill 2008.

•   Uuring ja tervisehinnang 2-aastaste laste kokkupuute kohta tarbekaupades leiduvate kemikaalidega. Kathe Tønning, Eva Jacobsen ja Eva Pedersen. Taani Tehnoloogiainstituut. Marianne Strange ja Pia Brunn Poulsen. Jõu tehnoloogia. Lise Møller ja Helle Buchardt Boyd, DHI-grupp. Tarbekaupades leiduvate keemiliste ainete uuring, nr 102 2009.

•   Vandenberg et al: Hormoon- ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid: väikeste annuste mõju ja mittemonotoonsed vasted annustele, Endocrine Reviews, veebiversioon märts 2012, paberkandjal juuni 2012.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Yves Cochet, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Kartika Tamara Liotard, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Pavel Poc, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Kārlis Šadurskis, Carl Schlyter, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Margrete Auken, Minodora Cliveti, José Manuel Fernandes, Vicky Ford, Gaston Franco, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Vittorio Prodi, Christel Schaldemose, Birgit Schnieber-Jastram, Renate Sommer, Alda Sousa, Rebecca Taylor, Vladimir Urutchev, Anna Záborská, Andrea Zanoni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Olle Ludvigsson

Viimane päevakajastamine: 28. veebruar 2013Õigusalane teave