RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta

1.2.2013 - (COM(2011)0897 – C7‑0004/2012 – 2011/0437(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Philippe Juvin

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta

(COM(2011)0897 – C7‑0004/2012 – 2011/0437(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0897),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0004/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Saksamaa Liidunõukogu, Hispaania Saadikute Kongressi ja Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012. aasta arvamust[2],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0030/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114, ning protokolli nr 26,
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse direktiivis arvesse sätteid, mis on seotud üldhuviteenuste ja nende eripäradega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liidu tasandil selgete eeskirjade puudumine kontsessioonilepingute sõlmimise kohta suurendab õiguskindlusetust, takistab teenuste vaba osutamist ja häirib siseturu toimimist. Seetõttu ei saa ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kasutada siseturul oma õigusi ja jäävad ilma olulistest ärivõimalustest ning ametiasutused ei pruugi leida parimat kasutust riigi rahale, nii et ELi kodanikud saaksid kasu parima hinnaga kvaliteetteenustest. Kontsessioonide andmise sobilik õigusraamistik tagaks kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu turule ja õiguskindluse, soodustades avaliku sektori investeeringuid taristutesse ja teenustesse, mis on kodanike jaoks strateegilised.	(1) Euroopa Liidu tasandil selgete eeskirjade puudumine kontsessioonilepingute sõlmimise kohta suurendab õiguskindlusetust, takistab teenuste vaba osutamist ja häirib siseturu toimimist. Seetõttu ei saa ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kasutada siseturul oma õigusi ja jäävad ilma olulistest ärivõimalustest ning ametiasutused ei pruugi leida parimat kasutust riigi rahale, nii et ELi kodanikud saaksid kasu parima hinnaga kvaliteetteenustest. Kontsessioonide andmise sobilik, tasakaalustatud ja paindlik õigusraamistik tagaks kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu turule ja õiguskindluse, soodustades avaliku sektori investeeringuid taristutesse ja teenustesse, mis on kodanike jaoks strateegilised. Selline õigusraamistik tagaks ühtlasi suurema õiguskindluse ettevõtjatele ja võiks olla rahvusvahelise riigihanketuru edasise avamise ning rahvusvahelise kaubanduse edendamise aluseks ja vahendiks. Liidu tasandil tuleks kehtestada üldpõhimõte, mille kohaselt oleks kontsessioonide andmine avatud VKEdele, et parandada nende juurdepääsuvõimalusi kontsessiooniturul.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Kontsessioonide andmise suhtes kohaldatava õigusraamistiku eeskirjad peaksid olema selged, lihtsad ja mitte tekitama liigset bürokraatiat.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Kontsessioonilepingu eripära tõttu ei tohi nende sõlmimist käsitlevate eeskirjade koostamisel kopeerida riigihankeid käsitlevaid õigusakte.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Riigihanked täidavad väga olulist rolli „Euroopa 2020” strateegias, kuna need on üks turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks ning aitavad samas tagada, et avaliku sektori raha kasutatakse kõige tõhusamalt. Ehitustööde kontsessioonide andmist reguleeritakse praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta), samas kui piiriülest huvi pakkuvate teenuste kontsessioonide andmise suhtes kohaldatakse aluslepingu põhimõtteid, eriti kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtteid, samuti nendest tulenevaid põhimõtteid, nt võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Esineb õiguskindluse puudumise oht, mis on seotud kõnealuste põhimõtete tõlgendamisega riikide seadusandjate poolt, ning oht märkimisväärsete erinevuste kujunemiseks eri liikmesriikide õigusaktide vahel. Selle ohu olemasolu kinnitab Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika, kuid kontsessioonilepingute sõlmimise teatavate aspektidega on tegeletud ainult osaliselt. Selleks et kõrvaldada praegused siseturu moonutused, on seega vaja aluslepingu põhimõtteid kõigis liikmesriikides ühtselt konkretiseerida ja vältida erinevusi nende tõlgendamisel.	(2) Riigihanked täidavad väga olulist rolli „Euroopa 2020” strateegias, kuna need on üks turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks ning aitavad samas tagada, et avaliku sektori raha kasutatakse kõige tõhusamalt. Selles kontekstis on kontsessioonilepingud olulised vahendid taristu ja strateegiliste teenuste pikaajalises struktuurses arendamises. Sellele vastavalt muudavad need sujuvamaks konkurentsi arengu siseturul, suurendavad teadmisi erasektoris, tagavad tõhususe ja toovad kaasa uuendusi.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Ehitustööde kontsessioonide andmist reguleeritakse praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)1, samas kui piiriülest huvi pakkuvate teenuste kontsessioonide andmise suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) põhimõtteid, eriti kaupade vaba liikumise ning asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet, samuti nendest tulenevaid põhimõtteid, nt võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Esineb õiguskindluse puudumise oht, mis on seotud kõnealuste ELi toimimise lepingu põhimõtete erineva tõlgendamisega riikide seadusandjate poolt, ning oht märkimisväärsete erinevuste kujunemiseks eri liikmesriikide õigusaktide vahel. Selle ohu olemasolu kinnitab Euroopa Liidu Kohtu ulatuslik kohtupraktika, kuid sellest hoolimata on kontsessioonilepingute sõlmimise teatavate aspektidega tegeldud ainult osaliselt.
	_______________
	1 ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Seega on käesoleva direktiivi eesmärk aluslepingute põhimõtete ühtne rakendamine kõikides liikmesriikides, et tagada õiguskindlus, kõrvaldada praegused siseturu moonutused, suurendada riiklike kulutuste tõhusust, lihtsustada VKEde võrdset juurdepääsu ja õiglast osalemist kontsessioonilepingute sõlmimisel nii kohalikul kui ka liidu tasandil ning toetada jätkusuutliku avaliku poliitika eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 c) Otseselt konkurentsile avatud tegevuse väljaarvamist käsitlevate sätete kohaselt käesoleva direktiivi artikli 14 alusel ei tohiks direktiivi 2004/18/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused)1 sätteid kohaldada käesolevas direktiivis määratletud kontsessioonide suhtes. Siiski ei tohiks käesolevas direktiivis kehtestatud eeskirju kasutada nimetatud direktiivides sätestatud kontsessiooni andmise menetlusest kõrvalehoidmiseks. __________ 1 ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Käesoleva direktiiviga ei tohiks mis tahes viisil piirata liikmesriikide või ametiasutuste vabadust otsustada ehitustöid või teenuseid pakkuda üldsusele otse või allhanke korras kolmandatelt isikutelt. Et täita riikliku poliitika eesmärke, peaks liikmesriikidel või ametiasutustel olema vabadus määrata kindlaks osutatava teenuse näitajad, sealhulgas teenuse kvaliteedi või hinna mis tahes tingimused.	(3) Käesoleva direktiiviga tunnustatakse ja kinnitatakse veel kord liikmesriikide ja ametiasutuste õigust otsustada halduslike vahendite üle, mida nad peavad kõige asjakohasemateks ehitustööde teostamiseks ja teenuste pakkumiseks. Käesoleva direktiiviga ei tohiks mis tahes viisil piirata liikmesriikide ja ametiasutuste vabadust teostada ehitustöid või pakkuda teenuseid üldsusele otse või teha seda allhanke korras selle delegeerimise kaudu kolmandatele isikutele. Et täita riikliku poliitika eesmärke, peaks liikmesriikidele või ametiasutustele jääma õigus määrata kindlaks osutatavate teenuste näitajad, sealhulgas teenuse kvaliteedi või hinna mis tahes tingimused, ning neid täpsustada.
Selgitus
Muudatusettepanekuga kinnitatakse ametiasutuste õigust valida vabalt nende vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmise viis (kas täita ülesanne ise või delegeerida see kolmandale isikule). Direktiivis ei pooldata mingi kindla viisi valikut, vaid nähakse ette eeskirjad juhuks, kui ülesande täitmine otsustatakse delegeerida kontsessiooni kujul kolmandale isikule.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Teatavat maksumust ületavate kontsessioonide puhul on siiski asjakohane näha ette selliste lepingute sõlmimise riiklike menetluste teatav minimaalne koordineerimine, mis lähtuks nimetatud põhimõtetest, et tagada kontsessioonide avatus konkurentsile ja piisav õiguskindlus. Kõnealused koordineerivad sätted ei peaks minema kaugemale sellest, mida on vaja eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud kõnealuseid sätteid täiendada ja edasi arendada, kui nad peavad seda asjakohaseks, et eeskätt paremini tagada eespool nimetatud põhimõtete järgimine.	(4) Teatava maksumusega võrdsete või seda ületavate kontsessioonide puhul on siiski asjakohane näha ette selliste lepingute sõlmimise riiklike menetluste teatav minimaalne koordineerimine, mis lähtuks nimetatud põhimõtetest, et tagada kontsessioonide avatus konkurentsile ja piisav õiguskindlus. Kõnealused koordineerivad sätted ei peaks minema kaugemale sellest, mida on vaja eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja teatava paindlikkuse tagamiseks. Liikmesriikidel peaks sellele vastavalt olema lubatud kõnealuseid sätteid täiendada ja edasi arendada, kui nad peavad seda asjakohaseks, et eeskätt paremini tagada eespool nimetatud põhimõtete järgimine.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.	(6) Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mille kaudu üks või mitu avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat („kontsessiooniandja”) usaldab ehitustööde tegemise või teenuste korraldamise ühele või mitmele ettevõtjale, kusjuures tasu kõnealuse delegeerimise eest seisneb kas õiguses teostada ja korraldada lepingu esemeks olevaid ehitustöid või pakkuda lepingu esemeks olevaid teenuseid või selles õiguses koos tasuga. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes tuleks kohaldada kontsessiooniandja määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload, load või litsentsid, sealhulgas need, mis on välja antud piiratud ajaks ning millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, millega riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija annab ettevõtjale õiguse kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt avaliku ala rendilepingud ja erasektori rendilepingud või maa rendilepingud (eriti meresadamate või siseveekogude sadamate puhul), või annab teekasutusõiguse, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab kõnealuste alade või vahendite kasutamisele üksnes üldised kasutustingimused, ilma et ta muutuks ettevõtja spetsiaalsete ehitustööde või teenuste saajaks. Nii avaliku ala rendilepingutes kui ka erasektori rendilepingutes või maa rendilepingutes kehtestatud üldtingimused hõlmavad eeskätt eeskirju, millega sätestatakse renditud vara üleandmine rentnikule, selle kasutamine (nt renditud vara kirjeldus, sätted renditud vara lubatud kasutusviiside kohta, sätted renditud vara optimaalse kasutamise kohta, näiteks funktsionaalsuse näitajad ja keskkonnastandardid), väljarentija ja rentniku vastavad kohustused renditud vara hooldamisel, rendilepingu kestus ja renditud vara tagastamine väljarentijale, rentniku makstav rent ja tema poolt kantavad muud kulud, sealhulgas trahvid.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse kontsessiooni mõistet (vt artiklit 2) ja selliste lepingute liiki, mis ei vasta käesolevas direktiivis kasutatud kontsessiooni mõiste tähendusele (tegevusload, litsentsid ja lepingud, milles määratakse kindlaks üldtingimused, kuid ei tellita ehitustööde teostamist või teenuste osutamist). Teksti lihtsustamise huvides võetakse kasutusele mõiste „kontsessiooniandja” ning sellega tähistatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaid juhul, kui silmas peetakse neid mõlemaid.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Kontsessiooni ja riigihankelepingu mõistete tõlgendamisest tulenevad raskused on löönud kõikuma sidusrühmade õiguskindluse ning Euroopa Liidu Kohus on pidanud selles valdkonnas langetama arvukalt otsuseid. Seepärast tuleks kontsessiooni määratlust selgitada, viidates eelkõige olulise operatsiooniriski mõistele. Kontsessiooni põhiomadusega − õigusega kasutada ehitisi või osutada teenuseid − kaasneb kontsessionääri jaoks alati majanduslik risk, et tehtud investeering ning ehitise ekspluateerimise või teenuste osutamisega seotud kulud ei tasu end ära. Kontsessiooni andmise erisätete kohaldamine ei oleks õigustatud, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vabastaks kontsessionääri mis tahes võimalikust kahjust, tagades talle miinimumtulu, mis võrduks vähemalt kontsessionääri kantud kuluga lepingutingimuste täitmisel. Samal ajal tuleks teha selgeks, et teatavad lepingud, mille kulud kannab täielikult avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, peaks kvalifitseeruma kontsessioonidena, kui ettevõtja investeeringute ja tekkinud kulude tasateenimine seoses ehitustööde tegemise või teenuse osutamisega sõltub tegelikust nõudlusest teenuse või vara järele või nende kättesaadavusest.	(7) Kontsessiooni mõiste tõlgendamisest tulenevad raskused on tekitanud sidusrühmade jaoks pidevalt õiguslikku ebakindlust ning Euroopa Liidu Kohus on pidanud selles valdkonnas langetama arvukalt otsuseid. Seepärast tuleks kontsessiooni määratlust selgitada, viidates eelkõige olulise operatsiooniriski mõistele. Kontsessiooni põhiomadusega − õigusega kasutada ehitisi või osutada teenuseid − kaasneb kontsessionääri jaoks alati oluline majanduslik risk, et tehtud investeering ning ehitise ekspluateerimise või teenuste osutamisega seotud kulud ei tasu end tavaliste tegevustingimuste korral ära. Asjaolu, et risk on algusest peale väga piiratud eeskätt kontsessiooni esemeks olevaid ehitustöid või teenuseid reguleerivate üksikasjalike avalik-õiguslike eeskirjade tõttu, ei tohiks takistada lepingu liigitamist kontsessiooniks. Kontsessiooni andmise erisätete kohaldamine ei oleks õigustatud, kui kontsessiooniandja vabastaks kontsessionääri mis tahes võimalikust kahjust, tagades talle miinimumtulu, mis võrduks vähemalt kontsessionääri kantud kuluga lepingutingimuste täitmisel. Samal ajal tuleks teha selgeks, et teatavad lepingud, mille kulud kannab täielikult avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, peaks kvalifitseeruma kontsessioonidena, kui ettevõtja investeeringute ja tekkinud kulude tasateenimine seoses ehitustööde tegemise või teenuse osutamisega sõltub tegelikust nõudlusest teenuse või vara järele või nende kättesaadavusest.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Operatsioonirisk peaks olema tingitud teguritest, mida osalised ei saa mõjutada, ning seega ei saa olla põhjustatud ühegi osalise poolsest mittenõuetekohasest lepingu täitmisest. Operatsiooniriski määratletakse kui turgude ebakindluse mõju all olemise riski, mis võib hõlmata kas nõudluse või pakkumisega seotud riski või nii nõudluse kui ka pakkumisega seotud riski. Operatsioonirisk võib näiteks hõlmata riski, et teenuste osutamine ei vasta nõudlusele, riski, et vastutavad isikud ei suuda maksta osutatud teenuste eest, või riski, et tasu ei kata täies ulatuses teenuste osutamise kulusid.
Selgitus
Artikli 2 lõikes 2 toodud mõiste „kättesaadavuse risk” määratlus ja tähendus ei ole eriti selge. Pakutud uus põhjendus on püüd ühendada see otsustega, mida kontsessionäär teeb kontsessiooni täitmisel tehtavate investeeringute osas.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste suhtes, mis ei ole artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses võrgustiku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad ühte selliste õigustega hõlmatud tegevust. Seepärast on asjakohane selgitada, et õigusi, mis on antud objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetluse käigus eelkõige liidu õigusaktide kohaselt ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Kõnealuste õigusaktide hulka peaksid kuuluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohtaning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007 mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70. Avaliku sektori üha mitmekesisemaks muutuv tegevus on tekitanud riigihangete mõiste selgema määratlemise vajaduse. Euroopa Liidu eeskirjades kontsessioonide kohta osutatakse ehitustööde ja teenuste saamisele tasu eest, mis seisneb kõnealuste ehitiste või teenuste kasutamises. Saamist tuleks siinkohal mõista laiemas tähenduses kõnealustest ehitustöödest ja teenustest tulenevate hüvede saamisena, millega ei kaasne tingimata omandiõiguse üleminekut avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale. Lisaks ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tavaliselt ka mõne tegevuse pelk rahastamine, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt.	(9) Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste suhtes, mis ei ole artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses võrgustiku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad ühte selliste õigustega hõlmatud tegevust.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artikli 4 lõike 3 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Samuti on vaja selgitada, mida tuleks mõista üksikhanke all, mille puhul direktiivis sätestatud piirmäärade järgimisel tuleb arvesse võtta kõigi hanke jaoks antud kontsessioonide koondmaksumust ning mis tuleb avaldada tervikuna, ehkki selle võib osadeks jaotada. Üksikhanke mõiste hõlmab kõiki teatava projekti elluviimiseks vajalikke asju, ehitustöid ja teenuseid. Üksikprojekti olemasolule võivad viidata näiteks avaliku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või need on muul viisil loogiliselt seotud.	(10) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada üksnes selliste kontsessioonilepingute suhtes, mille maksumus on võrdne teatava piirmääraga või sellest suurem. Piirmäärad peaksid peegeldama teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjate selget piiriülest huvi kontsessioonide vastu. Seega tuleb kindlaks määrata kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvutamise meetod ning see peaks olema tööde ja teenuste kontsessioonide puhul sama, sest suurem osa lepingutest on segatüüpi. Kõnealuses määratluses tuleks arvesse võtta kontsessiooniandja hinnangut asjaomase kontsessiooni käibe kohta kogu lepingu kehtivuse aja jooksul (ilma maksudeta). Kontsessiooni maksumuse arvutamisel tuleks arvesse võtta kontsessiooniprojekti juurde kuuluvate ja lepingu esemeks olevate kõikide tööde ja/või teenuste kogumaksumust. Üksikprojekti olemasolule võivad viidata näiteks kontsessiooniandja poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et kontsessiooni eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet, need on muul viisil loogiliselt seotud või eeldavad kontsessionäärilt sama liiki investeeringute tegemist.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artiklite 5 ja 6 kohta esitatud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdset kohtlemist ei piirata. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.	(11) Et tagada tegelik juurdepääs turule ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid selgelt määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Tuleks tagada avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdne kohtlemine. ELi toimimise lepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Võrgustiku sektori hankijad võivad kontsessioone anda eri tegevuste nõuete täitmiseks, tegevused võivad kuuluda eri õigusrežiimide alla. Tuleks selgitada, et õiguskord, mida rakendatakse eri tegevusi hõlmava üksikkontsessiooni puhul, peaks lähtuma eeskirjadest, mida kohaldatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse suhtes. Kontsessiooni peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse kindlaksmääramine võib põhineda konkreetse kontsessiooni nõuete analüüsil, mille koostab võrgustiku sektori hankija, et hinnata kontsessiooni maksumust ja koostada kontsessiooni andmise dokumendid. Mõnel juhul võib olla objektiivselt võimatu kindlaks määrata, mis on kontsessiooni peategevus. Tuleks märkida, milliseid eeskirju sellistel puhkudel kohaldatakse.	(12) Kontsessiooniandja võib kontsessioone anda eri tegevuste nõuete täitmiseks, tegevused võivad kuuluda eri õigusrežiimide alla. Tuleks selgitada, et õiguskord, mida rakendatakse eri tegevusi hõlmava üksikkontsessiooni puhul, peaks lähtuma eeskirjadest, mida kohaldatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse suhtes. Kontsessiooni peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse kindlaksmääramine võib põhineda konkreetse kontsessiooni nõuete analüüsil, mille koostab kontsessiooniandja, et hinnata kontsessiooni maksumust ja koostada kontsessiooni andmise dokumendid. Mõnel juhul võib olla objektiivselt võimatu kindlaks määrata, mis on kontsessiooni peategevus. Tuleks märkida, milliseid eeskirju sellistel puhkudel kohaldatakse.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) On asjakohane arvata käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja teatavad teenuste kontsessioonid, mis on antud avaliku sektori hankijatest või võrgustiku sektori hankijatest ettevõtjatele tulenevalt ainuõigusest, mis ettevõtjal on avaldatud siseriikliku õigus- või haldusnormi kohaselt ning vastavalt aluslepingule ja liidu valdkonnapõhistele õigusaktidele, mis käsitlevad võrgustike taristute haldamist seoses III lisas sätestatud tegevustega, kuna selline ainuõigus muudab võimatuks järgida konkurentsipõhist kontsessioonimenetlust. Erandina ja ilma et see mõjutaks õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljaarvamisega, tuleks artikli 8 lõikes 1 määratletud kontsessioonide suhtes kohaldada kohustust avaldada kontsessiooni andmise teade, et tagada minimaalne läbipaistvus, v.a juhul, kui läbipaistvustingimused on ette nähtud valdkonnapõhiste õigusaktidega.	(13) On asjakohane arvata käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja teatavad teenuste kontsessioonid, mis on seotud III lisas toodud tegevusega, sealhulgas sellised teenuste kontsessioonid, mis käsitlevad sellise tegevusega seotud võrgustiku taristu haldamist juhul, kui kontsessioonid on antud ettevõtjale, kellel on ainuõigus siseriikliku õigusnormi, eeskirja või haldusnormi kohaselt ning vastavalt aluslepingule ja liidu valdkonnapõhistele õigusaktidele, mis käsitlevad võrgustike taristute haldamist seoses III lisas sätestatud tegevustega, kuna selline ainuõigus muudab võimatuks järgida konkurentsipõhist kontsessioonimenetlust. Erandina ja ilma et see mõjutaks õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljaarvamisega, tuleks selliste kontsessioonide suhtes kohaldada kohustust avaldada kontsessiooni andmise teade, et tagada minimaalne läbipaistvus, v.a juhul, kui läbipaistvustingimused on ette nähtud valdkonnapõhiste õigusaktidega. Läbipaistvuse suurendamiseks peaks liikmesriik teavitama komisjoni juhul, kui ta annab ettevõtjale ainuõiguse teostada üht III lisas osutatud tegevustest.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) On asjakohane arvata käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja kontsessioonid, mis on seotud hasartmängudega, millega kaasneb finantsrisk seoses raha panustamisega õnnemängudesse (loteriid, kihlveod) ja mida on ühe või mitme liikmesriigi poolt määratud haldama üks või mitu asutust, kellele on antud selleks ainuõigused kooskõlas aluslepingutega ning vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele, eeskirjadele või haldussätetele. Väljajätmise aluseks on ainuõiguse andmine ühele või mitmele riiklikule asutusele, mistõttu ei ole võimalik kohaldada konkurentsimenetlust, ning vajadus tagada liikmesriikidele võimalus reguleerida hasartmängusektorit riiklikul tasandil, pidades silmas avaliku ja sotsiaalse korra kaitsega seotud kohustust.
Selgitus
Tegu on uue põhjendusega, milles selgitatakse hasartmängusektori ühe osa väljajätmist. Ainuõiguse andmine ei võimalda konkurentsimenetluse kohaldamist. Samuti peavad liikmesriigid säilitama selles tundlikus sektoris teatava paindlikkuse (avaliku ja sotsiaalse korra kaitse). Liikmesriikide tegutsemissuutlikkust ei tohi kahjustada eeskirjadega, mis on selle valdkonna jaoks sobimatud (näiteks hasartmängude lõpetamine).
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 b) Kodanikukaitse ja ohtude ennetamise valdkonna teenuslepingud tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja arvata. Nimetatud valdkonnad hõlmavad eeskätt kiirabi transporditeenuseid, mida tuleks vaadelda patsiendiveoteenustest eraldi. Üldsuse huve teeniva tulemusliku kodanikukaitse ja hädaolukorras reageerimise tagamiseks peaks piisama esmase õiguse põhimõtete kohaldamisest.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 c) Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust anda lube avalike teenuste osutamiseks ning määratleda ja korraldada avalike teenuste osutamist kooskõlas aluslepingutele lisatud protokollile nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.
Selgitus
Tuleks lisada uus põhjendus, milles viidatakse sõnaselgelt Amsterdami protokollile kui ELi esmase õiguse vahendile. Muudatusettepanek oleks kooskõlas viitega Amsterdami protokollile, mis esitati komisjoni tõlgendavas teatises ühenduse õiguse kohaste kontsessioonide kohta.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Käesoleva direktiivi kohaldamisest on asjakohane välja jätta teatavad teenuste ja ehitustööde kontsessioonid, mis on antud võrgustiku sektori hankija sidusettevõtjale, kelle põhitegevuseks on selliste teenuste osutamine või ehitustööde tegemine grupile, kuhu ta kuulub, mitte nende pakkumine turul. Samuti on asjakohane jätta välja teatavad teenuste ja ehitustööde kontsessioonid, mis võrgustiku sektori hankija annab mitme võrgustiku sektori hankija loodud, käesolevas direktiivis määratletud tegevuseks mõeldud ühisettevõttele, kui võrgustiku sektori hankija ise on selle ühisettevõtte osa. Siiski on vaja tagada, et see väljajätmine ei moonutaks konkurentsi nende ettevõtjate või ühisettevõtete kasuks, mis on seotud võrgustiku sektori hankijatega; on vaja ette näha asjakohased eeskirjad, eriti seoses maksimaalsete piirmääradega, mille ulatuses ettevõtjad võivad saada oma käibe turult ja mille ületamisel nad kaotavad võimaluse saada kontsessioon hanget väljakuulutamata, seoses ühisettevõtete koosseisuga ja nende ühisettevõtete ning neid moodustanud võrgustiku sektori hankijate vaheliste sidemete stabiilsusega.	(14) Käesoleva direktiivi kohaldamisest on asjakohane välja jätta teatavad teenuste ja ehitustööde kontsessioonid, mis on antud võrgustiku sektori hankija sidusettevõtjale, kellel võib olla või ei ole erasektori osalust ja kelle põhitegevuseks on selliste teenuste osutamine või ehitustööde tegemine grupile, kuhu ta kuulub, mitte nende pakkumine turul. Samuti on asjakohane jätta välja teatavad teenuste ja ehitustööde kontsessioonid, mis võrgustiku sektori hankija annab mitme võrgustiku sektori hankija loodud, käesolevas direktiivis määratletud tegevuseks mõeldud ühisettevõttele, kui võrgustiku sektori hankija ise on selle ühisettevõtte osa. Siiski on vaja tagada, et see väljajätmine ei moonutaks konkurentsi nende ettevõtjate või ühisettevõtete kasuks, mis on seotud võrgustiku sektori hankijatega; on vaja ette näha asjakohased eeskirjad, eriti seoses maksimaalsete piirmääradega, mille ulatuses ettevõtjad võivad saada oma käibe turult ja mille ületamisel nad kaotavad võimaluse saada kontsessioon hanget väljakuulutamata, seoses ühisettevõtete koosseisuga ja nende ühisettevõtete ning neid moodustanud võrgustiku sektori hankijate vaheliste sidemete stabiilsusega.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse sidusettevõtjaid käsitlevat artiklit 11. Nimetatud artiklis antakse sidusettevõtete puhul luba erasektori osaluseks, vastupidiselt artiklile 15 avaliku sektori koostöö kohta, milles välistatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontrollitava juriidilise isiku puhul erasektori osalus.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Veesektoris võib esineda mitut eri tegevust teostavaid sidusettevõtjaid, kes tegutsevad teistes, erineva (nt nii liberaliseeritud kui ka liberaliseerimata) turustruktuuriga tegevusvaldkondades ning kes võivad silmitsi seista raskustega käesolevas direktiivis sätestatud vabastuse nõuete kohaldamisel. Seetõttu võib nendele sidusettevõtjatele, kes kasutavad kontsessiooni veesektoris tegutsemiseks, nimetatud vabastuse tõhusaks ärakasutamiseks ette näha üleminekuperioodi kuni aastani 2020. Üleminekuperioodil võib kehtivaid kontsessioone pikendada ilma käesolevat direktiivi kohaldamata, kui on täidetud teatavad tingimused. Vastavalt artiklile 11 peab selleks, et sidusettevõtja saaks vabastuse, 80% tema keskmisest kogukäibest tulenema tegevusest, mida ta on teostanud koos selle ettevõtjate rühma liikmetega, kuhu ta kuulub, kas otseselt rühma liikmetele või kodanikele rühma liikmete nimel. Samas võib veesektoris tegutsevatel mitut eri tegevust teostavatel sidusettevõtjatel esineda raskusi käibenõude täitmisel, kuna selliste ettevõtjate käive hõlmab tegutsemist nii liberaliseeritud kui ka liberaliseerimata sektorites. Üleminekuperioodi eesmärk on kehtestada asjaomastele sidusettevõtjatele mõistlik tähtaeg sisestruktuuride kohandamiseks ning lahutada võimaluse korral veesektori tegevusega seotud arvepidamine muudest tegevustest. Võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks peaksid asjaomased lepingud siiski lõppema hiljemalt 2020. aasta juulis. Pärast üleminekuperioodi lõppu peaksid kohandatud sisestruktuurid võimaldama sidusettevõtjatel täita käesolevas direktiivis sidusettevõtjatele ettenähtud tingimusi vabastuse saamiseks.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada võrgustiku sektori hankijate antud kontsessioonide suhtes, mis on ette nähtud III lisas osutatud tegevuse lubamiseks, kui selle teostamise liikmesriigis on see nendel turgudel otse avatud konkurentsile, millele juurdepääs ei ole piiratud, nagu sätestatud selleks ettenähtud menetlusega vastavalt direktiivi [praegu 2004/17/EÜ] artiklitele 27 ja 28. See menetlus peaks asjaomastele üksustele looma õiguskindluse ja ka asjakohase otsustamiskorra, tagades lühikese aja jooksul liidu õiguse ühetaolise rakendamise selles valdkonnas.	(15) Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks lugeda kontsessioonideks võrgustiku sektori hankijate antud kontsessioone, mis on ette nähtud III lisas osutatud tegevuse lubamiseks liikmesriigis, kus kõnealune tegevus on nendel turgudel otse avatud konkurentsile, millele juurdepääs ei ole piiratud, ning seetõttu ei tohiks sellised kontsessioonid kuuluda käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Otsest avatust konkurentsile tuleks analüüsida vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklitele 27 ja 28. See menetlus peaks asjaomastele üksustele looma õiguskindluse ja ka asjakohase otsustamiskorra, tagades lühikese aja jooksul liidu õiguse ühetaolise rakendamise selles valdkonnas.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artikli 14 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide andmise suhtes, mida korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb siiski selgitada, mil määral tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavate rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud kontsessioonide andmise suhtes.	(16) Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide andmise suhtes, mida korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb siiski uurida, mil määral tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavate rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud kontsessioonide andmise suhtes, et võimaldada ettevõtjatele suuremat õiguskindlust. Kuna siseturg ja rahvusvahelised turud on üha rohkem omavahel seotud, tuleks riigihankepoliitikas edendada selliseid liidu väärtusi nagu läbipaistvus, korruptsiooni põhimõtteline vastustamine, vastastikkuse põhimõte ning sotsiaalsete ja inimõiguste edendamine.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Seoses sellega, mil määral peaks kontsessiooni andmise eeskirjad hõlmama koostööd ametiasutuste vahel, esineb märkimisväärset õiguskindlusetust. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori ja teatavad võrgustiku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigikontsessioonide andmise eeskirju selliste asutuste vahel sõlmitud kontsessioonilepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemad lepingupooled on ise vastavalt artikli 4 lõike 1 esimesele lõigule avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad, ei välista kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamist. Kontsessioonide andmise eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada ametiasutuste vabadust otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontrollitud üksustele antud kontsessioonid või osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks peaks seetõttu jääma eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et reguleerimisalast välja jääv avaliku sektori koostöö ei moonutaks konkurentsi seoses eraettevõtjatega. Ka avaliku sektori hankija osalemine hankemenetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada.	(17) Seoses sellega, mil määral peaks kontsessiooni andmise eeskirjad hõlmama koostööd ametiasutuste vahel, esineb märkimisväärset õiguskindlusetust. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid erinevalt. Seepärast tuleb kooskõlas nimetatud kohtupraktikaga selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata käesolevas direktiivis kehtestatud eeskirju ametiasutuste vahel sõlmitud kontsessioonilepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemad lepingupooled on ise vastavalt artikli 4 lõike 1 esimesele lõigule avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad, ei välista kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamist. Kontsessioonide andmise eeskirjade kohaldamine ei tohi mõjutada ametiasutuste õigust vabalt otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontsessioonide andmine kontrollitud üksustele peaks seetõttu jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Avaliku sektori hankija osalemine kontsessiooni andmise menetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada. Selleks tuleks kitsalt tõlgendada tingimusi, mille alusel jäetakse lepingud välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast. Kui käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud lepingu või koostöö kestel ei ole üks reguleerimisalast väljajätmise kumulatiivne tingimus enam täidetud, tuleb see kehtiv leping või koostöö avada konkurentsile tavapärase kontsessiooni andmise menetluse teel.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse põhjendust. Avalike teenustega seotud ülesande ühise täitmise eesmärgil tehtava ametiasutuste koostöö küsimust on käsitletud uues eraldi põhjenduses.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Üks tingimusi, mille alusel otsustada, kas avaliku sektori hankija või artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud võrgustiku sektori hankija poolt teisele juriidilisele isikule antud kontsessioon tuleks jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, on asjaolu, kas selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle. See tähendab, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele. Selleks et teha kindlaks, kas sellist kontrolli teostatakse, võidakse arvesse võtta selliseid tegureid nagu esindatuse tase haldus-, juht- või järelevalveorganites ning põhikirja asjakohased sätted ühinemise või omandisuhte kohta. Käesolevas direktiivis ei tohiks kehtestada nõuet, et kontrollitav juriidiline isik peab täielikult kuuluma avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale. Eelnimetatud tingimusi tuleks kohaldada mutatis mutandis juhul, kui avaliku sektori hankija sõlmib riigihankelepingu ühiselt teiste avaliku sektori hankijatega kontrollitava juriidilise isikuga.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 b) Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta kohalike ametiasutuste või kohalike ametiasutuste ja eranditult kohalikest ametiasutustest koosnevate rühmade vaheline koostöö, mille eesmärk on tagada ühiselt avalikku huvi pakkuvate avalike teenustega seotud ülesande korraldamine liikmesriikide institutsionaalse korra ja halduskorralduse raames. Liidu õigus ei kohusta ametiasutusi kasutama ühisel avalike teenuste osutamisel kindlat õiguslikku vormi. Samuti tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta avalike teenuste osutamisega seotud pädevuse üleandmine, millega kaasneb üldine vastutuse üleandmine kohalike ametiasutuste vahel või kohalike ametiasutuste ja eranditult kohalikest ametiasutustest koosnevate rühmade vahel liikmesriikide institutsionaalse korra ja halduskorralduse raames vastavalt riiklikele õigusaktidele või eeskirjadele.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 c) Turu sulgemise ja konkurentsi takistamise vältimiseks tuleks piirata kontsessioonide kestust.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Et tagada piisav eelteave teatavat maksumust ületavate avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate antud ehitustööde ja teenuste kontsessioonide kohta, peaks enne selliste lepingute sõlmimist olema kohustuslik kontsessiooniteate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas. Piirmäärad peaksid peegeldama teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjate selget piiriülest huvi kontsessioonide vastu. Teenuste kontsessiooni maksumuse arvutamiseks tuleb võtta arvesse kontsessionääri pakutavate kõigi teenuste hinnangulist maksumust potentsiaalse pakkuja seisukohast.	(18) Et tagada piisav eelteave teatava piirmääraga võrdse või seda ületavate avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate antud ehitustööde ja teenuste kontsessioonide kohta, peaks enne selliste lepingute sõlmimist olema kohustuslik kontsessiooniteate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.
Selgitus
Piirmäärade mõistet ja kontsessiooni maksumuse arvutamise meetodit käsitletakse ja selgitatakse põhjenduses 10 kooskõlas artiklite 5 ja 6 kohta esitatud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Pidades silmas kahjustavat mõju konkurentsile, tuleks kontsessiooni andmist ilma eelneva avaldamiseta lubada ainult väga erandlikes olukordades. Sellised erandid peaksid piirduma juhtudega, kui on algusest peale selge, et avaldamine ei suurendaks konkurentsi, kuna objektiivselt on ainult üks ettevõtja, kes saab kontsessiooni täita. Ainult objektiivne eksklusiivsus saab õigustada ettevõtjale kontsessiooni andmist ilma avaldamiseta, kui eksklusiivsust ei ole tekitanud tulevast kontsessiooni andmise menetlust silmas pidades avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ise ning kui ei leidu piisavaid asendusvõimalusi, mille olemasolu tuleb põhjalikult hinnata.	(19) Pidades silmas kahjustavat mõju konkurentsile, tuleks kontsessiooni andmist ilma eelneva avaldamiseta lubada ainult väga erandlikes olukordades ja seejuures tuleks piirduda juhtudega, kui on algusest peale selge, et avaldamine ei suurendaks konkurentsi, kuna objektiivselt on ainult üks ettevõtja, kes saab kontsessiooni täita, või kui kontsessiooni ese puudutab minimaalse piiriülese mõjuga sotsiaalteenuseid või muid eriteenuseid.
Selgitus
Põhjendust kohendatakse eelkõige seoses asjaoluga, et sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste puhul kaotatakse artikli 26 lõikes 3 algselt ette nähtud eelteate avaldamise kohustus.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Komisjon vaatas läbi nn prioriteetsed ja mitteprioriteetsed teenused („A” ja „B” teenused) ja selle alusel ei ole põhjendatud piirata riigihankeseaduse täielikku kohaldamist teatava teenustegrupiga. Seega peaks käesolevat direktiivi kohaldama rea teenuste suhtes (nt toitlustus- ja veevarustusteenus), mille puhul on piiriülese kaubanduse potentsiaal.	(20) Riigihankelepinguid käsitlevate eeskirjade reformimise käigus vaatas komisjon läbi nn prioriteetsed ja mitteprioriteetsed teenused („A” ja „B” teenused) ja selle alusel ei ole põhjendatud piirata riigihankeseaduse täielikku kohaldamist teatava teenustegrupiga. Seega peaks käesolevat direktiivi kohaldama rea teenuste suhtes, millel on piiriülese kaubanduse potentsiaal.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Arvestades riigihangete eeskirjade reformi käsitlevat komisjoni talituste korraldatud hindamist, on asjakohane jätta käesoleva direktiivi täielikust reguleerimisalast välja ainult need teenused, millel on piiratud piiriülene mõõde, nimelt nn isikuteenused – teatavad sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused. Selliste teenuste osutamise kontekst varieerub liikmesriikide erinevate kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seepärast tuleks kehtestada nende teenuste kontsessioonide erikord, milles võetakse arvesse asjaolu, et need on hiljuti reguleeritud. Kohustus avaldada eelteade ja kontsessiooni andmise teade kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille maksumus vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäärale või ületab seda, on asjakohane viis anda teavet võimalikele pakkujatele ärivõimaluste kohta ja kõigile huvitatud isikutele sõlmitud lepingute arvu ja liigi kohta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed seoses kõnealuste teenuste kontsessioonilepingute sõlmimisega, et tagada läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine, võimaldades avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel arvesse võtta kõnealuste teenuste eripärasid. Liikmesriigid peaksid tagama, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad saavad arvesse võtta vajadust tagada teenuste kvaliteet, katkematus, ligipääsetavus, kättesaadavus ja terviklikkus ning võtta arvesse eri kasutajakategooriate erivajadusi, kasutajate kaasatust, neile suuremate õiguste andmist ning innovatsiooni.	(21) Arvestades riigihangete eeskirjade reformi käsitlevat komisjoni talituste korraldatud hindamist, on asjakohane jätta käesoleva direktiivi täielikust reguleerimisalast välja ainult need teenused, millel on piiratud piiriülene mõõde, nimelt nn isikuteenused – teatavad sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused. Selliste teenuste osutamise kontekst varieerub liikmesriikide erinevate kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seepärast tuleks kehtestada nende teenuste kontsessioonide puhul lihtsustatud kord, milles võetakse arvesse asjaolu, et need on hiljuti reguleeritud. Kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille maksumus vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäärale või ületab seda, on asjakohane viis tagada läbipaistvuse põhimõtte järgimine ja võimaldada kontsessiooniandjal võtta arvesse kõnealuste teenuste eripärasid. Liikmesriigid peaksid tagama, et kontsessiooniandja võib võtta arvesse vajadust tagada uuendustegevus ning ELi toimimise lepingu artikli 14 ja aluslepingutele lisatud protokolli 26 kohaselt kõrge kvaliteet, ohutus ja taskukohane hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine.
Selgitus
Direktiivi ettepanekuga ei takistata ametiasutustel määrata kontsessioonilepingus asjakohast kvaliteeditaset või avalike teenuste osutamise kohustusi. Direktiiviga reguleeritakse lepingute sõlmimist, mitte eesmärke, mida ametiasutused püüavad nende lepingutega saavutada.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Et täita riikliku poliitika eesmärke, ei piirata käesoleva direktiiviga riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vabadust määrata kooskõlas liidu õigusega kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused, nende ulatus ja osutatava teenuse näitajad, sealhulgas teenuse kvaliteedi mis tahes tingimused. Samuti ei piira see riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste õigust osutada, tellida ja rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 14 ja aluslepingutele lisatud protokolliga nr 26. Lisaks sellele ei käsitle käesolev direktiiv üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamist ega liikmesriikide poolt liidu konkurentsieeskirjade kohaselt antava abi süsteeme, eelkõige sotsiaalvaldkonnas.
Selgitus
Muudatusettepanekuga tuletatakse meelde, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on õigus määrata kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused ning osutada, tellida ja rahastada üldist majandushuvi pakkuvad teenuseid kooskõlas aluslepingutega.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kas osutada neid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes ilma mingite piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.	(22) Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, peaksid liikmesriikidel olema laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kas osutada neid teenuseid ise või korraldada neid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes ilma mingite piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Et tagada menetluse ajal konfidentsiaalsus ei tohiks kontsessiooniandja avaldada temale ettevõtjate poolt antud teavet, mis ettevõtjad on tunnistatud konfidentsiaalseks. Nimetatud kohustuse täitmata jätmine peaks kaasa tooma kontsessiooniandja vastutusele võtmise, kui ettevõtja suudab kahju selgelt tõendada. Samuti ei tohiks ettevõtjad avaldada teavet, mis on tunnistatud konfidentsiaalseks. Selle kohustuse täitmata jätmine peaks kaasa tooma ettevõtjate vastutusele võtmise.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Kontsessioonilepingute sõlmimise menetlus peaks hõlmama eri etappe, sh kontsessiooniteate avaldamist, mille abil on kontsessiooniandjal, kes soovib kontsessiooni anda, võimalik oma kavatsus teatavaks teha, asjast huvitatud ettevõtjate taotluse esitamist teatega seoses, taotlejate osalemise tingimuste kinnitamist, taotlejate poolt pakkumuse esitamist, kontsessiooniandja õigust objektiivsete pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel pakkujaga läbi rääkida, kontsessiooniandja poolse otsuse tegemist kontsessionääriga kontsessioonilepingu sõlmimise kohta ja kontsessiooni andmise teate avaldamist. Võimalikud peaksid olema ka vaheetapid, sh teatavate taotlejate väljavalimine, kellel lubatakse pakkumus esitada, ja väljavalitud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku saatmine. Kontsessiooniandjal peaks olema ka õigus pöörduda nende ettevõtjate poole, kes kontsessiooniteatele ei vastanud. Peale selle peaks läbipaistvuse ja diskrimineerimise keelu põhimõttega kooskõlas olema võimalik muuta teatavate etappide järjekorda, sh näiteks analüüsida esitatud pakkumusi enne valikukriteeriumide täitmise kontrollimist. Käesolevast direktiivist kinni pidades tuleks kontsessiooniandjale jätta õigus kontsessionääri valimise kord suuresti ise kindlaks määrata. Ainult kaks etappi peaksid olema kohustuslikud: kontsessiooniteate avaldamine menetluse alguses, v.a juhul, kui see ei ole direktiivi kohaselt kohustuslik, ja kontsessiooni andmise teate avaldamine menetluse lõpus. Seoses selle õigusega tuleks aga tagada läbipaistvus ning taotlejate ja pakkujate võrdne kohtlemine.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse kontsessiooni andmise menetlust, et muuta menetluse käiku, läbipaistvust ja menetluslikke tagatisi käsitlevad artiklid paremini mõistetavateks. Rõhutatakse kontsessiooniandja õigust määrata käesoleva direktiivi sätetega kooskõlas ise vaheetappe või tõsta etappide järjekorda ümber, kuid tingimusel, et menetluse alguses avaldatakse kontsessiooniteade ning menetluse lõpus kontsessiooni andmise teade.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 c) Liikmesriigid peaksid võtma vastu eeskirjad pettuse, eelistamise ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks, et tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ning kõikide taotlejate ja pakkujate võrdne kohtlemine. Vastuvõetud meetmetega tuleks luua laiaulatuslikud ja toimivad hoiatus- ja järelevalvesüsteemid, mis aitaks kontsessioonidega seotud pettust, korruptsiooni, huvide konflikte ja muid tõsiseid rikkumisi ennetada, avastada ja kõrvaldada, ning kohaldada nimetatud süsteeme.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Et taotlusi ja pakkumusi saaksid esitada kõik huvitatud ettevõtjad, peavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad pidama kinni selliste taotluste laekumise miinimumtähtajast.	(23) Et taotlusi või pakkumusi saaksid esitada kõik huvitatud ettevõtjad, peaks kontsessiooniandja pidama kinni selliste taotluste või pakkumuste laekumise miinimumtähtajast.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Proportsionaalsete, mittediskrimineerivate ja õiglaste kriteeriumide valimine ja kohaldamine ettevõtjate suhtes on äärmiselt oluline selleks, et ettevõtjad saaksid kasutada kontsessioonidega seotud majanduslikke võimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks võib olla eriti määrava tähtsusega taotleja võimalus toetuda muude üksuste suutlikkusele. Seepärast on asjakohane ette näha, et valikukriteeriumid oleksid seotud üksnes ettevõtjate tehnilise, finants- ja majandusliku suutlikkusega, et need oleksid kontsessiooniteates kirjas ega välistaks ettevõtja sõltuvust teiste ettevõtjate suutlikkusest, olenemata nendevahelistest juriidilistest suhetest, kui kõnealused teised ettevõtjad tõendavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale, et nende käsutuses on vajalikud ressursid.	(24) Proportsionaalsete, mittediskrimineerivate ja õiglaste kriteeriumide valimine ja kohaldamine ettevõtjate suhtes on äärmiselt oluline selleks, et ettevõtjad saaksid kasutada kontsessioonidega seotud majanduslikke võimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks võib olla eriti määrava tähtsusega taotleja võimalus toetuda muude üksuste suutlikkusele. Seepärast on asjakohane ette näha, et valikukriteeriumid oleksid selgelt määratletud, seotud taotlejate kutsealase, tehnilise ja finantssuutlikkusega ning lepingu esemega, et need oleksid kontsessiooniteates kirjas ega välistaks taotleja sõltuvust teiste ettevõtjate suutlikkusest, olenemata nendevahelistest juriidilistest suhetest, kui kõnealused teised ettevõtjad tõendavad kontsessiooniandjale, et nende käsutuses on vajalikud ressursid.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artikli 36 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu esemega ja need ei tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi.	(25) Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile taotlejatele või pakkujatele ja need peaksid olema seotud lepingu esemega. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema miinimumnõuded, mis võimaldavad kontsessiooniandjal taotlejate või pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus kontsessiooni andmise kriteeriume käsitleva uue artikliga.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25 a) Selleks et kontsessiooni andmisel sotsiaalseid kaalutlusi rohkem arvesse võtta, tuleks kontsessiooniandjale anda õigus lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka ka töötingimustega seotud näitajad. Selliste näitajate eesmärk võiks olla tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsmine või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integratsiooni edendamine lepingu täitmise eest vastutavate töötajate seas, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu tagamine. Kontsessiooniandjale tuleks anda ka õigus kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumidena ka asjaomast kontsessioonilepingut täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, kuna see võib mõjutada kontsessiooni täitmise kvaliteeti ja seega pakkumuse majanduslikku väärtust. Selleks et tagada naiste ja meeste võrdne juurdepääs tööturule, tuleks kontsessiooniandjale anda õigus võtta pakkumuste hindamise kriteeriumide puhul arvesse ka soolist võrdõiguslikkust toetavaid näitajaid.
Selgitus
Muudatusettepanekuga muudetakse põhjenduste järjekorda (pakkumuste hindamise kriteeriume ja kontsessiooni hindamiskriteeriume käsitlevad põhjendus 29 ja põhjendus 25 on omavahel loogiliselt seotud), tugevdatakse sotsiaalsed kaalutlusi ja jäetakse välja viited majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumile, tehnilisele kirjeldusele ja toote olelusringile, sest need ei ole kontsessioonide seisukohast olulised (riigihangete sõnavara).
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25 b) Tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega tuleks kehtestada kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde ja/või teenuste nõutavad näitajad, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu tagamise ja keskkonnakaitse nõue. Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded peaksid kajastuma kontsessioonidokumentides ning need peaksid vastama võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. Nõuete kehtestamise eesmärk ei tohiks olla konkurentsi kunstlik piiramine.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse tehnilisi ja/või funktsionaalseid nõudeid, millega määratakse kindlaks kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde ja/või teenuste näitajad. Tehniliste ja/või funktsionaalsete nõuete mõiste tundub kontsessioonide puhul asjakohasem kui direktiivi ettepanekus algselt pakutud mõiste „tehniline kirjeldus” (tehniliste ja/või funktsionaalsete nõuete mõiste ei ole nii konkreetne ning on paremini kooskõlas kontsessiooni olemusega, mille puhul kandub majanduslik risk üle kontsessionäärile; kontsessionäärile tuleks jätta võimalus säilitada teatav mänguruum, kui kontsessiooniandja seda soovib).
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse teinuga, siis peaksid nad kindlaks määrama pakkumuste hindamise majanduslikud ja kvaliteedikriteeriumid, mille alusel otsustatakse, milline pakkumus on majanduslikult soodsaim. Need kriteeriumid määratakse olenevalt kontsessiooni esemest, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumuse toimivuse taset tehnilises kirjelduses määratletud kontsessiooni eset silmas pidades ning mõõta iga pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhet.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja viide majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumile, kuna see ei ole kontsessioonilepingute seisukohast oluline (riigihangete sõnavara).
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Kontsessioonid on tavaliselt pikaajalised keerukad kokkulepped, millega kontsessionäär võtab enda kanda vastutuse ja riski, mida tavapäraselt kannab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ja mis tavaliselt kuuluvad tema vastutusalasse. Seetõttu peaks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võimaldama kontsessiooni andmise korraldamisel teatavat paindlikkust, mis hõlmaks ka võimalust taotlejatega läbirääkimiste pidamiseks lepingu sisu üle. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse tagamiseks kogu kontsessiooni andmise menetluse vältel on siiski otstarbekas sätestada teatavad kõnealuse protsessi struktuuriga seotud nõuded, mis hõlmavad läbirääkimisi, teabe levitamist ja kirjalike dokumentide kättesaadavust. Samuti tuleb potentsiaalsete taotlejate ebaõiglase kohtlemise vältimiseks sätestada, et kontsessiooniteate esialgsetest tingimustest ei kaldutaks kõrvale.	(27) Kontsessioonid on tavaliselt pikaajalised keerukad kokkulepped, millega kontsessionäär võtab enda kanda vastutuse ja riski, mida tavapäraselt kannab kontsessiooniandja ja mis tavaliselt kuuluvad kontsessiooniandja vastutusalasse. Seetõttu peaks kontsessiooniandjale tõeliselt võimaldama paindlikkust kontsessiooni andmise menetluse korraldamisel ning taotlejate ja pakkujatega lepingu sisu üle läbirääkimiste pidamisel, tagades samal ajal kogu menetluse vältel võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte järgimise.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus kontsessiooni andmise kriteeriume ja menetluse aspekte käsitleva uue artikliga. Läbirääkimiste pidamine peab olema kontsessioonilepingute andmise menetluses kesksel kohal. Kontsessiooniandjal (avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijal) peab olema piisav paindlikkus, et teha kõige asjakohasem valik.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija koostatud tehniline kirjeldus peab võimaldama avada kontsessioonide andmise konkurentsile. Selle tulemusena peab piisava konkurentsitaseme saavutamiseks olema võimalik esitada mitmekülgsetel tehnilistel lahendustel põhinevaid pakkumusi Järelikult tuleb tehniline kirjeldus koostada nii, et see ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kõige paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest, mis soodustab ka innovatsiooni. Kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, siis peaksid hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsuse tõendamiseks võib nõuda, et pakkujad esitaksid kolmandate isikute kontrollitud tõendusmaterjali; samas tuleks siiski aktsepteerida ka muud sobivat tõendusmaterjali, nagu tootja tehniline toimik, kui asjaomasel ettevõtjal puudub juurdepääs sellistele tõenditele või katsearuannetele või tal ei ole võimalik neid asjaomase tähtaja jooksul hankida.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja viide tehnilisele kirjeldusele, kuna see ei ole kontsessioonilepingute seisukohast oluline (riigihangete sõnavara). Siiski võib kehtestada funktsionaalseid nõudeid.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel tuleks lubada tehnilises kirjelduses ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata teatavale tootmisprotsessile, teenuse osutamise viisile või mõnele muule protsessile toote või teenuse olelusringi mis tahes järgus, tingimusel et need on seotud kontsessiooni esemega. Selleks et võtta kontsessiooni andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, võimaldatakse hankijatel lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka töötingimustega seotud näitajad. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kasutavad majanduslikult soodsaima pakkumuse võimalust, võivad sellised kriteeriumid olla seotud üksnes kõnealuses tootmisprotsessis või teenuse osutamise protsessis vahetult osalevate isikute töötingimustega. Sellised näitajad võivad olla seotud üksnes tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsega või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integreerimisega lepingu täitmisega hõivatud töötajate hulka, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuvõimalustega. Sel juhul peaksid kõnealuseid näitajaid hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid piirduma näitajatega, millel on vahetu mõju töötajatele nende töökeskkonnas. Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ja viisil, mis välistab teiste liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate otsese või kaudse diskrimineerimise, kes osalevad WTO riigihankelepingus või vabakaubanduslepingutes, mille osaline on Euroopa Liit. Majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi kasutavatel avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema lubatud kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, kuna see võib mõjutada kontsessiooni täitmise kvaliteeti ja seega pakkumuse majanduslikku väärtust.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja viited majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumile, tehnilisele kirjeldusele ja toote olelusringile, sest need ei ole kontsessioonide seisukohast olulised (riigihangete sõnavara). Siiski on oluline märkida, et kontsessiooniandja võib soovi korral ning kooskõlas ELi õigusega näha ette sotsiaalsetel kaalutlustel põhinevad kontsessiooni andmise kriteeriumid.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Elektroonilised teabevahendid võivad lepingute väljakuulutamist oluliselt lihtsustada ning suurendada kontsessioonide andmise menetluse tõhusust ja läbipaistvust. Elektrooniliste vahendite kasutamine peaks muutuma kontsessioonide andmise menetluste käigus toimuvas teabevahetuses standardiks. Nende kasutamine võimaldab ka aega säästa. Seetõttu tuleks elektrooniliste vahendite kasutamisel miinimumtähtaegu lühendada, kuid tingimusel, et need vahendid on kooskõlas teabeedastuse jaoks liidu tasandil ettenähtud konkreetse viisiga. Sobiva funktsionaalsusega elektroonilised info- ja kommunikatsioonivahendid võivad lasta avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel ennetada, avastada ja parandada hankemenetluse käigus tekkivaid vigu.	(30) Elektroonilised teabevahendid võivad lepingute väljakuulutamist oluliselt lihtsustada ning suurendada kontsessioonide andmise menetluse tõhusust, kiirust ja läbipaistvust. Elektrooniliste vahendite kasutamine peaks muutuma kontsessioonide andmise menetluste käigus toimuvas teabevahetuses standardiks. Samuti tuleks muuta kohustuslikuks kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate edastamine ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artikli 25 kohta esitatud muudatusettepanekuga. Kuna kontsessioonid on oma olemuselt keerukad kokkulepped, mille keskmes on läbirääkimised, saab elektroonilisel teel tulemuslikult läbi viia vaid menetluse üksikuid etappe, see tähendab, et on võimalik saata ainult kontsessiooniteadet ja kontsessiooni andmise teadet (vt muudetud artiklit 28) ning teha kättesaadavaks kontsessioonidokumente (vt muudetud artiklit 30).
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Eri liikmesriikide avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võivad olla huvitatud koostööst ja riigikontsessioonide ühisest andmisest, et siseturu potentsiaali mastaabisäästu ning riski ja kasu jagamise abil maksimaalselt ära kasutada, eelkõige innovatiivsete projektide puhul, mis on seotud suurema riskiga, kui ühel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijal oleks mõistlik kanda. Seepärast tuleks sätestada piiriüleste ühiskontsessioonide andmise uued eeskirjad, millega nähakse ette kohaldatav õigus ja mis lihtsustavad piiriülest ühiselt kontsessiooni andmist. Lisaks võivad eri liikmesriikide avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad luua ühiseid juriidilisi isikuid vastavalt siseriiklikule või liidu õigusele. Selliste ühiskontsessioonide andmiseks tuleks kehtestada erieeskirjad.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus seoses artikli 31 väljajätmisega.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Kontsessioone ei tohiks anda ettevõtjatele, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses või rahapesus. Ka maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist tuleks karistada menetlusest kõrvale jätmisega liidu tasandil. Peale selle võiks avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel olla võimalus jätta kõrvale taotlejad või pakkujad liidu või siseriikliku seaduse tõsise rikkumise eest, et kaitsta aluslepingus sätestatuga sarnaseid avalikke huve, või kui ettevõtja puhul on sama avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaga varem sõlmitud kontsessioonilepingu või -lepingute täitmisel ilmnenud märkimisväärseid või pidevaid puudusi.	(33) Kontsessioone ei tohiks anda ettevõtjatele, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses või rahapesus. Ka maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist tuleks karistada menetlusest kõrvale jätmisega liidu tasandil. Peale selle võiks kontsessiooniandjatel olla võimalus jätta kõrvale taotlejad või pakkujad liidu või siseriikliku seaduse tõsise rikkumise eest juhul, kui pädev organ on rikkumise tuvastanud, et kaitsta aluslepingutes sätestatuga sarnaseid avalikke huve, ning kui ettevõtja puhul on sama kontsessiooniandjaga varem sõlmitud kontsessioonilepingu või -lepingute täitmisel ilmnenud märkimisväärseid või pidevaid puudusi seoses sotsiaal-, keskkonna- või tööõiguse tõsise või korduva rikkumisega.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artikli 36 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) On vaja selgitada tingimusi, mille puhul kontsessiooni muutmine selle täitmise ajal nõuab uue kontsessiooni andmist, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat. Kontsessiooni andmise uut menetlust on vaja esmase kontsessiooni olulise muutmise korral, tõendades osaliste kavatsust uuesti läbi arutada kõnealuse kontsessiooni olulised tingimused. Eelkõige tuleb seda teha juhul, kui muudetud tingimused oleksid menetluse tulemusi mõjutanud, kui need oleksid esialgse menetluse ajal kehtinud. Kontsessiooni kehtivusaja erakorraline ja ajutine pikendamine, mille eesmärk on rangelt tagada teenuse osutamise jätkumine kuni uue kontsessiooni andmiseni, ei peaks tavaliselt kvalifitseeruma algse kontsessiooni olulise muutmisena.	(34) On vaja selgitada tingimusi, mille puhul kontsessiooni muutmine selle täitmise ajal nõuab uue kontsessiooni andmist, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat. Mis tahes kehtivat kontsessioonilepingut võib muuta lisalepinguga vastavalt käesolevale direktiivile. Siiski on kontsessiooni andmise uut menetlust vaja esmase kontsessiooni olulise muutmise korral, tõendades osaliste kavatsust uuesti läbi arutada kõnealuse kontsessiooni olulised tingimused. Eelkõige tuleb seda teha juhul, kui muudetud tingimused oleksid menetluse tulemusi mõjutanud, kui need oleksid esialgse menetluse ajal kehtinud. Kontsessiooni kehtivusaja erakorraline ja ajutine pikendamine, mille eesmärk on rangelt tagada teenuse osutamise jätkumine kuni uue kontsessiooni andmiseni, ei peaks tavaliselt kvalifitseeruma algse kontsessiooni olulise muutmisena. Kui leping on jõudnud kehtivusaja lõpuni, peaksid kontsessiooniandja ja kontsessionäär hoiduma selle pikendamisest investeeringute puhul, mis ei ole kontsessiooni täitmiseks olulised ning mida rakendataks üksnes kehtivusaja pikendamise eesmärgil.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artikli 42 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Kuna kontsessioonid on sageli pikaajalised lepingud, tuleb iga kord, kui hinnatakse kontsessiooni väärtust, uuendada asjakohaseid kvantitatiivseid andmeid. Nii on õiguslik aspekt kooskõlas kontsessioonilepingu majandusliku ja rahalise aspektiga.
Selgitus
Muudatusettepanekuga tagatakse sidusus artiklite kohta esitatud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Avaliku sektori hankijaid ja võrgustiku sektori hankijaid võivad mõjutada välised asjaolud, mida nad kontsessiooni sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks kontsessiooni selliste asjaoludega kohandada ilma uue kontsessiooni sõlmimise menetluseta. Asjaolude all, mida hoolas avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ei saanud ette näha, mõistetakse asjaolusid, mida ei saanud hoolimata esialgse kontsessiooni andmisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna häid tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu sõlmimisele kulunud ressursside ja lepingu hinnangulise maksumuse vahel. Selle all ei mõisteta siiski olukorda, kus lepingu muutmise tulemusena muutub kogu hanke olemus − kui näiteks hanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga või hanke liiki oluliselt muudetakse −, sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele.	(35) Kontsessiooniandjaid võivad mõjutada välised asjaolud, mida nad kontsessiooni sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks kontsessiooni selliste asjaoludega kohandada ilma uue kontsessiooni sõlmimise menetluseta. Asjaolude all, mida hoolas kontsessiooniandja ei saanud ette näha, mõistetakse asjaolusid, mida ei saanud hoolimata esialgse kontsessiooni andmisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna häid tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu sõlmimisele kulunud ressursside ja lepingu hinnangulise maksumuse vahel. Selle all ei mõisteta siiski olukorda, kus lepingu muutmise tulemusena muutub kogu kontsessiooni olemus − kui näiteks lepingu esemeks olevad ehitustööd või teenused asendatakse millegi muuga või kehtestatakse tingimused, mille puhul võib eeldada esialgse hankemenetluse tulemuse mõjutamist.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei tohiks kontsessiooni uuesti välja kuulutamata asendada edukat pakkujat teise ettevõtjaga. Edukas pakkuja, kes täidab kontsessiooni, võib kontsessiooni täitmise ajal siiski teha struktuurimuudatusi, nt struktuuri puhtalt sisemise ümberkorraldamise, ühinemiste ja ülevõtmiste või maksevõimetusmenetluse tulemusel, või teda võib asendada kõigile pakkujatele teadaolevate lepingutingimuste alusel ja kooskõlas võrdse kohtlemise läbipaistvuse nõuetega. Selliste struktuurimuudatuste puhul ei peaks automaatselt nõudma uusi kontsessiooni andmise menetlusi kõigi asjaomase äriühingu täidetavate kontsessioonide suhtes.	(36) Kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei tohiks kontsessiooni uuesti välja kuulutamata asendada edukat pakkujat teise ettevõtjaga. Edukas pakkuja, kes täidab kontsessiooni, võib kontsessiooni täitmise ajal siiski teha struktuurimuudatusi, nt struktuuri puhtalt sisemise ümberkorraldamise, ühinemiste ja ülevõtmiste, ettevõtete vahel vara või aktsiate üleandmise või maksevõimetusmenetluse tulemusel, või teda võib asendada kõigile pakkujatele teadaolevate lepingutingimuste alusel ja kooskõlas võrdse kohtlemise läbipaistvuse nõuetega. Selliste struktuurimuudatuste puhul ei peaks automaatselt nõudma uusi kontsessiooni andmise menetlusi kõigi asjaomase äriühingu täidetavate kontsessioonide suhtes.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artikli 42 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalus kontsessioonilepingus endas näha ette kontsessiooni muutmine läbivaatamisklauslite alusel, kuid sellised klauslid ei tohiks anda neile piiramatut kaalutlusõigust. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis sätestada, mil määral võib esialgset kontsessiooni muuta.	(37) Kontsessiooniandjatel peaks olema võimalus kontsessioonilepingus endas näha ette kontsessiooni muutmine läbivaatamisklauslite alusel, kuid sellised klauslid ei tohiks anda neile piiramatut kaalutlusõigust. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis sätestada, mil määral võib esialgset kontsessiooni muuta.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Kiirete tehniliste ja majanduslike muutuste arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käesoleva direktiivi vähem oluliste osadega. Elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi tuleb ajakohastada, võttes arvesse tehnoloogia arengut ning haldusvajadusi; samuti tuleb anda komisjonile volitused muuta kohustuslikuks teatud elektroonilise teabevahetuse tehnoloogilised standardid, et tagada tehniliste vormingute, protsesside ja sõnumite koostalitlusvõime kontsessioonide andmise menetlustes, mille läbiviimiseks kasutatakse elektroonilisi sidevahendeid, võttes arvesse tehnoloogia arengut ning haldusvajadusi. Veel tuleks kiiresti kohandada olelusringi kulude arvutamise ühiste meetodite kehtestamiseks vastu võetud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu, võttes arvesse sektoripõhiselt võetud meetmeid. Nende vajaduste rahuldamiseks tuleb anda komisjonile volitused ajakohastada olelusringi kulude arvutamise meetodeid käsitlevate õigusaktide loetelu.	(38) Kiirete tehniliste ja majanduslike muutuste arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada CPV viitenumbreid, sh I ja X lisas toodud viitenumbreid, kui see osutub CPV nomenklatuuri muudatuste tõttu vajalikuks. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Samuti peaks komisjon tagama delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus artiklite 25 ja 40 kohta esitatud muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Riigihanke-eeskirju käsitlevate liidu õigusaktidega on ette nähtud, et liikmesriigid kontrollivad pidevalt ja süstemaatiliselt kõnealuste eeskirjade rakendamist ja toimimist, et tagada liidu õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Seega peaksid liikmesriigid määrama üheainsa ametiasutuse riigihankepoliitika jälgimiseks, rakendamiseks ja järelevalveks; sellel asutusel võivad olla samad kohustused seoses kontsessioonidega. Ühel kõikehõlmavate ülesannetega asutus peaks tagama ülevaate peamistest rakendamisega seotud raskustest ning struktuursemate probleemide korral oskab ta soovitada asjakohaseid parandusmeetmeid. Kõnealune asutus võib ka anda kohest tagasisidet poliitika toimimise ning siseriiklike õigusaktide ja tavade võimalike puuduste kohta ning aidata leida kiireid lahendusi ja parandada kontsessioonide andmise menetlusi.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada sidusus seoses ühtainsat kontrolliasutust käsitleva viite väljajätmisega, mis on tingitud riigihankeid käsitlevate direktiivide läbivaatamisest.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga viiakse delegeeritud õigusaktidega seonduvad sätted üle põhjendusse 38.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamise, teadete koostamise ja edastamise menetluse, IV-VI lisas osutatud andmete saatmise ja avaldamise ning piirmäärade muutmise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleks kasutada nõuandemenetlust, sest nendel aktidel puudub finantsmõju ning need ei mõjuta käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste olemust ega ulatust. Kõnealused aktid täidavad üksnes halduseesmärki ning aitavad kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade kohaldamisele.	(43) Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamise, teadete koostamise ja edastamise menetluse, IV–VI lisas osutatud andmete saatmise ja avaldamise ning piirmäärade muutmise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tuleks kasutada nõuandemenetlust, sest nendel aktidel puudub finantsmõju ning need ei mõjuta käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste olemust ega ulatust. Kõnealused aktid täidavad üksnes halduseesmärki ning aitavad kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade kohaldamisele.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on viia põhjenduse sõnastus kooskõlla rakendusaktide standardsõnastusega. Välja jäetakse piirmäärade muutmist käsitlev viide, sest piirmääru ei muudeta rakendusaktidega.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv I jagu – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mõisted ja reguleerimisala	Mõisted, reguleerimisala, piirmäärad ja kontsessiooni maksumuse arvutamise viisid
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate menetluste kohta selliste kontsessioonide andmiseks, mille hinnanguline maksumus ületab artiklis 5 sätestatud piirmäärasid.	1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse ehitustööde teostamise või teenuste osutamisega seotud kontsessioonilepingute andmise menetluste suhtes, mille hinnanguline maksumus ületab artiklis 6 sätestatud piirmäärasid ning mille annab ettevõtjale üks järgmistest osalistest:
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ehitustööde või teenuste, sealhulgas kontsessiooni esemega seotud asjade hankimise suhtes ettevõtjalt, kelle on valinud üks järgmistest:
a) avaliku sektori hankijad, kui ehitustööd või teenused, sealhulgas seotud asjad, teenivad avalikke huve;	a) avaliku sektori hankijad;
b) võrgustiku sektori hankijad, kui ehitustööd või teenused, sealhulgas nendega seotud asjad, on ette nähtud ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks.	b) võrgustiku sektori hankijad, kui ehitustööd või teenused on ette nähtud ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse direktiivi reguleerimisala ning jäetakse välja riigihangete valdkonnast laenatud sõnavara (hankemenetlus, ehitustööde/teenuste hankimine, asjad).
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Ametiasutuste vaba otsustamise põhimõte
	Käesolevas direktiivis tunnustatakse ametiasutuste vaba otsustamise põhimõtet vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele. Ametiasutustel on vabadus otsustada, kuidas kõige paremini juhtida ehitustööde teostamist ja teenuste osutamist kooskõlas õigusnormidega ja viisil, mida nad peavad kõige tõhusamaks, et tagada eeskätt avalike teenuste kõrge kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine.
	Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija võib seetõttu otsustada täita avaliku huviga seotud ülesandeid oma vahendeid kasutades või koostöös teiste avaliku sektori hankijatega või delegeerida ülesanded ettevõtjatele.
Selgitus
Muudatusettepanekuga kinnitatakse ametiasutuste õigust valida vabalt nende vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmise viis (kas täita ülesanne ise või delegeerida see kolmandale isikule). Direktiivis ei pooldata mingi kindla viisi valikut, vaid nähakse ette eeskirjad juhuks, kui ülesande täitmine otsustatakse delegeerida kontsessiooni kujul kolmandale isikule.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 b
	Ametiasutuste läbipaistvuse põhimõtted
	Kontsessioonilepingute üksikasjad, sealhulgas need, mis puudutavad artikli 2 lõike 1 punktis 2 osutatud olulise majandusliku riski ja võimalike maksete üleminekut kontsessiooniandjalt ettevõtjale, avalikustatakse kooskõlas artiklis 24 kehtestatud konfidentsiaalsuse sätetega, et kõik võiksid nendega tutvuda.
	Avalikustatakse ka kõik lepingu hilisemad muudatused.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 c
	Õigus määratleda üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide vabadust määrata kooskõlas liidu õigusega kindlaks, milliseid teenuseid nad loevad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, kuidas selliste teenuste osutamist tuleks korraldada ja rahastada kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning milliseid konkreetseid kohustusi nende suhtes tuleks kohaldada.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „kontsessioon” – ehitustööde riigikontsessioon, ehitustööde kontsessioon või teenuste kontsessioon;	(1) „kontsessioon” – ehitustööde kontsessioon või teenuste kontsessioon, nagu on määratletud punktides a ja b:
	a) „ehitustööde kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vahel, kes usaldavad tööde teostamise ühele või mitmele ettevõtjale, kui sellise delegeerimise tasu seisneb kas ainult õiguses kasutada neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga;
	b) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vahel, kes annavad teenuse korraldamise edasi ühele või mitmele ettevõtjale, kui sellise edasiandmise tasu seisneb kas ainult õiguses kasutada lepingu esemeks olevat teenust või sellises õiguses koos tasuga.
	Ehitustööde või teenuste kontsessiooni andmisega kaasneb nende ehitiste või teenuste kasutamisega seotud olulise majandusliku riski üleminek kontsessionäärile, mida määratletakse kui turgude ebakindluse mõju all olemise riski ja mis hõlmab nii nõudlusega kui ka pakkumisega riski. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui tavapäraste kasutustingimuste puhul ja vastavalt lepingu sätetele ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.
Selgitus
Muudatusettepanekuga kaotatakse ehitustööde kontsessiooni ja ehitustööde riigikontsessiooni eristamine sõltuvalt kontsessiooni andjast (avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija), kuna see ei anna teksti sisule mingit lisaväärtust.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „ehitustööde riigikontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori hankija vahel ning mille ese on ehitustööde tegemine, kui tasu tehtavate ehitustööde eest seisneb kas ainult õiguses kasutada neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga;	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse kontsessiooni mõistet ja selle eripära võrreldes riigihankelepinguga: kontsessiooniandja vastutusvaldkonda kuuluva ülesande delegeerimine kolmandale isikule, st ettevõtjale; riski üleminek kontsessiooniandjalt kontsessionäärile; kontsessiooni esemeks olevaid ehitustööde või teenuste kasutamise õiguse üleandmine kontsessionäärile; kontsessionääri tasustamine ehitustööde või teenuste kasutamise alusel. Muudatusettepanekuga täpsustatakse mõistet „operatsioonirisk”, mis on turgude ebakindluse mõju all olemisega seotud majanduslik risk.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute rühm, sealhulgas ettevõtjate konsortsiumid, kes pakub turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö tegemist, asju või teenuseid;
Selgitus
Algselt oli see komisjoni ettepaneku artikli 2 punkt 10.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) „kontsessiooniandja” – avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes annab ettevõtjale kontsessiooni;
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse kasutusele mõiste „kontsessiooniandja”, mida kasutatakse avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate kohta juhul, kui silmas peetakse neid mõlemaid. Kontsessiooniandja annab kontsessiooni kontsessionäärile.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 c) „taotleja” – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osaleda või keda on kutsutud osalema kontsessiooni andmise menetluses;
Selgitus
Mõiste tõstetakse järjekorra loogilisuse huvides ümber. Algselt oli see komisjoni ettepaneku artikli 2 punkt 8.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 d) „pakkuja” – ettevõtja, kes on esitanud pakkumuse;
Selgitus
Mõiste tõstetakse järjekorra loogilisuse huvides ümber. Algselt oli see komisjoni ettepaneku artikli 2 punkt 11.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 e) „kontsessionäär” – ettevõtja, kellele on antud kontsessioon;
Selgitus
Mõiste tõstetakse järjekorra loogilisuse huvides ümber. Algselt oli see komisjoni ettepaneku artikli 2 punkt 9.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 f) „kontsessioonidokumendid” – kõik kontsessiooniandja esitatud või osutatud dokumendid, milles kirjeldatakse kontsessioonilepingu andmise menetluse ja kontsessioonilepingu elemente või määratakse need kindlaks;
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja riigihankelepingu mõiste, samuti on mõistet järjekorra loogilisuse huvides lühendatud ja see on ümber paigutatud. Algselt oli see komisjoni ettepaneku artikli 2 punkt 13.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „ehitustööde kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on ehitustööde täitmine, kui tasu tehtavate ehitustööde eest seisneb kas ainult õiguses kasutada neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga;	välja jäetud
Selgitus
Mõistet muudetakse ja see tõstetakse ümber, vt artikli 2 lõike 1 uut punkti 2.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) „ehitustööde tegemine” – ehitustööde tegemine või ehitustööde tegemine koos projekteerimisega, mis on seotud ühe I lisas osutatud tegevusega või ehitisega või mis tahes viisil ehitustöö tegemine vastavalt ehitise liigile või projektile otsustavat mõju avaldava avaliku sektori hankija nõuetele;	(5) „ehitustööde tegemine” – ehitustööde tegemine või ehitustööde tegemine koos projekteerimisega, mis on seotud ühe I lisas osutatud tegevusega või ehitisega või mis tahes viisil ehitustöö tegemine vastavalt ehitise liigile või projektile otsustavat mõju avaldava kontsessiooniandja nõuetele;
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;	välja jäetud
Selgitus
Mõistet muudetakse ja see tõstetakse ümber, vt artikli 2 lõike 1 uut punkti 2.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) „taotleja” – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osaleda või keda on kutsutud osalema kontsessiooni andmise menetluses;	välja jäetud
Selgitus
Mõiste tõstetakse ümber, vt artikli 2 lõike 1 uut punkti 2 c.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „kontsessionäär” – ettevõtja, kellele on antud kontsessioon;	välja jäetud
Selgitus
Mõiste tõstetakse ümber, vt artikli 2 lõike 1 uut punkti 2 e.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö tegemist, asju või teenuseid;	välja jäetud
Selgitus
Mõiste tõstetakse ümber, vt artikli 2 lõike 1 uut punkti 2 a.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) „pakkuja” – ettevõtja, kes on esitanud pakkumuse;	välja jäetud
Selgitus
Mõiste tõstetakse ümber, vt artikli 2 lõike 1 uut punkti 2 d.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) „elektroonilised vahendid” — elektrooniliste seadmete kasutamine kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks;	(12) „elektroonilised vahendid” – elektrooniliste seadmete, mida kasutatakse kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks; ehitustööde kontsessiooni puhul viitab mõiste „elektroonilised vahendid” ka koostalitlusvõimelise kolmemõõtmelisel digitaalkujul teabe kasutamisele, mis hõlmab hoone või taristu projekteerimist, ehitamist ja toimimist;
Selgitus
Tegemist on olulise vahendiga, mis võimaldab avaliku sektori hankijatel täiustada otsustamisprotsessi tasuvust ja tõhusust. See meede aitab kokku hoida maksumaksjate raha, tagades, et eri projektide hindamine on suhteliselt lihtne, eelkõige aga seda, et energia- ja muu olelusringi säästu maksumust hinnatakse õigesti ja võrreldakse.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) „eri- või ainuõigused” – õigused, mille asjaomase liikmesriigi pädev asutus on õigus- või haldusnormidega andnud ja mille toime seisneb tegevuse reserveerimises ühele või mitmele ettevõtjale ning mis oluliselt mõjutab teiste ettevõtjate võimalusi sel alal tegutseda.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) „kontsessioonidokumendid” – kõik avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija esitatud või osutatud dokumendid, milles kirjeldatakse hanke või menetluse elemente või määratakse need kindlaks, sh hanketeade, tehnilised kirjeldused, lepingu kavandatavad tingimused, taotlejate ja pakkujate esitatavate dokumentide vormingud, teave üldiste kohaldatavate kohustuste kohta ja mis tahes täiendavad dokumendid;	välja jäetud
Selgitus
Mõistet muudetakse ja see tõstetakse ümber, vt artikli 2 lõike 1 uut punkti 2 f.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) „olelusring” – kõik asjade või ehitiste olemasolu või teenuste osutamise järjestikused ja/või omavahel seotud etapid, sh tootmine, transport, kasutamine ja hooldus, alates tooraine hankimisest või ressursside loomisest kuni kõrvaldamise ja lõpetamiseni.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja viide olelusringi kulude arvutamisele kooskõlas majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi väljajätmisega. Kontsessiooniandja võib kasutada mis tahes tema arvates asjakohaseid kontsessiooni andmise kriteeriume tingimusel, et need on kooskõlas käesolevas direktiivis kehtestatud eeskirjadega.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.	välja jäetud
Kõnealune majanduslik risk võib seisneda järgmises:
a) ehitise kasutamise või teenuse osutamise nõudlusega seotud risk või
b) risk, mis on seotud kontsessionääri loodud või kasutajatele teenuste osutamiseks kasutatava taristu kättesaadavusega.
Selgitus
Muudatusettepanekuga põimitakse riski mõiste kontsessiooni määratlusse, et seda selgitada ja loetavamaks muuta. Täpsustatakse mõistet „operatsioonirisk”, mis on turgude ebakindluse mõju all olemisega seotud majanduslik risk.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „avaliku sektori hankija” riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest omavalitsusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused, v.a isikud, kes annavad kontsessioone III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. „piirkondlikud omavalitsused” − kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 osutatud statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuuri (NUTS) 1. ja 2. tasandile kuuluvate haldusüksuste omavalitsusorganid;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. „kohalikud omavalitsused” − kõik määruses (EÜ) nr 1059/2003 osutatud NUTSi 3. tasandile kuuluvate haldusüksuste ja väiksemate haldusüksuste omavalitsusorganid;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. „avalik-õiguslikud isikud” – mis tahes asutused, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „võrgustiku sektori hankija” üks järgmistest:	1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „võrgustiku sektori hankija” üksus, mis annab kontsessiooni ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks ja mis on üks järgmistest:
(1) riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest omavalitsusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused, nagu määratletud artikli 3 lõigetes 2–4.	a) riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest omavalitsusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused, nagu määratletud artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 4;
(2) avalik-õiguslik äriühing, nagu määratletud käesoleva artikli lõikes 2;	b) avalik-õiguslik äriühing, nagu määratletud käesoleva artikli lõikes 2;
(3) üksused, mis ei ole avaliku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud ning mis tegutsevad liikmesriigi pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguse alusel,	c) üksused, mis ei ole avaliku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kuid mis tegutsevad liikmesriigi pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguse alusel, et sooritada üht III lisas määratletud tegevusi.
kui nad annavad kontsessiooni ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse lõiget loetavuse parandamiseks.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. „eri- või ainuõigused” – õigused, mille asjaomase liikmesriigi pädev asutus on õigus- või haldusnormidega andnud ja mille toime seisneb III lisas määratletud tegevuste reserveerimises ühele või mitmele üksusele ning mis oluliselt mõjutavad teiste üksuste võimalusi sel alal tegutseda.	välja jäetud
Piisavat avalikustamist tagava menetluse käigus antud õigusi, mis on antud objektiivsete kriteeriumide alusel, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Selline menetlus hõlmab järgmist:
a) väljakuulutamisega hankemenetlused vastavalt direktiivile [2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ] või käesolevale direktiivile;
b) Lisas XI loetletud Euroopa Liidu muude õigusaktide kohased menetlused, mis tagavad eelnevalt objektiivsete kriteeriumide alusel lubade andmise piisava läbipaistvuse.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 46, et muuta XI lisas sätestatud loetelu liidu õigusaktidest, kui liidu uute õigusaktide vastuvõtmise või kehtetuks tunnistamise tõttu osutub selline muutmine vajalikuks.
Selgitus
Muudatusettepanekuga määratletakse eri- või ainuõigused, mis tõsteti ümber artiklisse 2.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 5	välja jäetud
Piirmäärad
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot:
a) võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;
b) avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.
2. Teenuste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse teksti, sest kõnealused kontsessioonid on juba määratletud artiklis 1 ning artikkel 5 põimitakse kokku artikliga 6. 2,5–5 miljoni euro vahemikku jääv vahepiirmäär, mille puhul oleks kohustuslik avaldada kontsessiooni andmise teade, kaotatakse, et direktiivi lihtsustada ning mitte tekitada täiendavat halduskoormust.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	Artikkel 6
Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid	Piirmäärad ja kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid
	-1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 8 000 000 eurot.
1. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse aluseks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija hinnangu kohaselt väljamakstav kogusumma käibemaksuta, arvestades sealhulgas mis tahes valikuvõimalusi ja kontsessiooni kestuse pikendamisi.	1. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse aluseks kontsessiooniandja hinnang asjaomase kontsessiooni käibe kohta kogu lepingu kehtivusaja jooksul (ilma maksudeta), millele lisatakse kontsessionäärile kontsessiooni täitmiseks antud riiklikud investeeringutoetused.
	Kõnealune hinnang peab kehtima kontsessiooniteate saatmise hetkel või, kui teate saatmist ei ole ette nähtud, hetkel, mil kontsessiooniandja alustab kontsessiooni andmise menetlust.
	Kui maksumust kontsessiooni andmise menetluse käigus läbirääkimiste tulemusena muudetakse, on kehtiv hinnang see, mis on lepingus märgitud selle allkirjastamise hetkel.
2. Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse kõigi ehitustööde või teenuste maksumusena, isegi kui need ostetakse eri lepingute alusel, kui lepingud on osa üksikprojektist. Üksikprojekti olemasolust võivad märku anda näiteks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või on muul viisil loogiliselt seotud.	2. Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse kõigi ehitustööde ja/või teenuste maksumusena, kui need on osa samast kontsessiooniprojektist, sh uuringud, mida ettevõtja teostab kontsessiooni täitmiseks. Projekti ainulaadset olemust saab näiteks tõendada kontsessiooniandjapoolse projekti planeeringu ja kontseptsiooni olemasoluga, kus kontsessiooniprojekti eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või on muul viisil loogiliselt seotud.
Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamisel arvesse.
3. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kontsessioon käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. Ehitustööde projekti või teenuste koguhulka ei tohi osadeks jaotada, nii et see jääks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui selliseks jaotamiseks puuduvad objektiivsed põhjused.	3. Kontsessiooni maksumuse hinnangut ei tohi koostada kavatsusega jätta kontsessioon käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.
	3 a. Kontsessiooni hinnangulist maksumust arvutatakse objektiivse meetodi abil.
4. Kõnealune hinnang peab kehtima kontsessiooniteate saatmise hetkel või kui teate saatmist ei ole ette nähtud, siis hetkel, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija alustab kontsessiooni andmise menetlust, määrates kindlaks kavandatava kontsessiooni põhiomadused.
5. Ehitustööde riigikontsessioonide ja kontsessioonide puhul võetakse hinnangulise maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumust kui ka avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud asjade ja teenuste hinnangulist kogumaksumust, kui sellised asjad või teenused on ehitustööde tegemiseks vajalikud.
6. Kui kavandatava ehitustöö või teenuste hankimise tulemuseks võib olla kontsessioonide üheaegne andmine eraldi osadena, siis tuleb arvestada kõigi selliste osade hinnangulist kogumaksumust.
7. Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 5 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.
8. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad üksikute osade suhtes kontsessioone andes jätta käesolevas direktiivis sätestatud sätted kohaldamata, kui asjaomase osa hinnanguline maksumus käibemaksuta jääb alla 1 miljoni euro. Selliste osade kogumaksumus, mille jaoks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi, ei tohi siiski ületada 20 % kavandatava ehitustöö või teenuste kavandatava hanke kõikide osade kogumaksumusest.
9. Teenuste kontsessioonide maksumus võrdub kontsessionääri poolt kogu kontsessiooni vältel osutatud teenuste hinnangulise kogumaksumusega, mis arvutatakse vastavalt objektiivsele meetodile, mis on kindlaks määratud kontsessiooniteates või kontsessioonidokumentides.
Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse vajaduse korral aluseks järgmine:
a) kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;
b) panga- ja muud finantsteenused: teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud;
c) projekteerimisteenused: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;
10. Käesolevas artiklis hõlmab kontsessiooni maksumus nii kolmandatelt isikutelt saadavat hinnangulist tulu kui ka avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija makstavaid summasid.
Selgitus
Muudatusettepanekuga sõnastatakse ümber artikkel 6 ning sellesse põimitakse artikkel 5, et muuta direktiiv selgemaks. Pakutud eeskirjad on liiga keerulised ja ebaselged ning nendes tehakse ehitustööde ja teenuste kontsessioonidel põhjendamatult vahet. Tehakse ettepanek kasutada lihtsat ja kontsessiooni esemest sõltumatut ühtset arvutusmeetodit, sest ehitustööde ja teenuste kontsessioonidele kehtivad ühesugused eeskirjad ning kuna suurem osa lepinguid on niikuinii segalepingud (nii ehitustööd kui ka teenused), oleks sobiva piirmäära kindlaksmääramine keeruline.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 7	välja jäetud
Üldpõhimõtted
Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Kontsessiooni kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata.
Selgitus
Käesolev artikkel jäetakse alles, ent viiakse üle direktiivi sellesse osasse, milles käsitletakse kontsessiooni andmise menetlusega seonduvaid eeskirju (uus artikkel -26 a).
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mille avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud ettevõtjale, kes on avaliku sektori hankija või nende ühendus, ainuõiguse alusel, mis ettevõtjal on vastavalt kohaldatavatele avaldatud õigus- ja haldusnormidele ning mis on antud vastavalt aluslepingule ja liidu sektoripõhistele õigusaktidele, milles käsitletakse III lisas osutatud tegevustega seotud võrgustike taristu haldamist.	1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis käsitlevad III lisas loetletud tegevusi, ega selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis käsitlevad sellise tegevusega seotud võrgustiku taristu haldamist juhul, kui kontsessioonid on antud ettevõtjale ainuõiguse alusel, mis ettevõtjal on vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele, eeskirjadele või haldussätetele ning mis on antud vastavalt aluslepingule ja liidu sektoripõhistele õigusaktidele.
	Erandina esimesest lõigust kohaldatakse artikli 27 lõikeid 1 ja 3 juhul, kui esimeses lõigus osutatud valdkondlike õigusaktidega ei ole ette nähtud valdkonnaspetsiifilisi läbipaistvuskohustusi.
	Juhul kui liikmesriik annab ettevõtjale ainuõiguse teostada üht III lisas loetletud tegevustest, teavitab ta sellest komisjoni ühe kuu jooksul pärast kõnealuse ainuõiguse andmist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga laienevad väljajätmised ainuõiguse alusel antud teenuste kontsessioonidele (lisaks nendele kontsessioonidele, mis käsitlevad võrgustike taristute haldamist seoses III lisas sätestatud tegevustega). Kuritarvitamiste vältimiseks tuleks komisonile ainuõigustest teada anda.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse artikli 27 lõigete 1 ja 3 kohaseid nõudeid, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sektoripõhiste õigusaktidega ei ole ette nähtud sektoripõhist läbipaistvuskohustust.	välja jäetud
Selgitus
See lõige on põimitud artikli 8 lõikesse 1.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste lennutransporditeenuste kontsessioonide suhtes, mille puhul on tegevusluba antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine))1 tähenduses või avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel)2 tähenduses.
	_________________
	1 ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.
	2 ELT L 315, 3.12.2007, lk 1.
Selgitus
Uus lõige koosneb komisjoni ettepaneku artikli 8 lõike 5 punktidest f ja g.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille andmisel või korraldamisel peab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija lähtuma hankemenetlusest, mis on sätestatud:	3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille andmisel või korraldamisel peab kontsessiooniandja lähtuma teenuste kontsessioonilepingute andmise menetlusest, mis on sätestatud:
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse direktiivi vähem olulisi sätteid ja kärbitakse neid.
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) rahvusvahelises lepingus, mis on sõlmitud kooskõlas aluslepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel ning mis käsitleb ehitustöid, asju või teenuseid, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt;	a) rahvusvahelises lepingus, mis on sõlmitud kooskõlas aluslepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel ning mis käsitleb ehitustöid või teenuseid, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt;
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse direktiivi vähem olulisi sätteid ja kärbitakse neid.
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõigud 2 ja 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõigist esimese lõigu punktis a osutatud lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida artiklis 48 viidatud riigihankelepingute nõuandekomiteega.	välja jäetud
Esimese lõigu punkti d kohaldamisel otsustavad lepingupooled selliste kontsessioonide puhul, mida olulisel määral kaasrahastab rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantseerimisasutus, milliseid kontsessiooni andmise menetlusi kohaldada; menetlused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse direktiivi vähem olulisi sätteid ja kärbitakse neid.
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Aluslepingu artikli 346 kohaldamiseks ei kohaldata käesolevat direktiivi kontsessioonide andmiseks kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas niivõrd, kuivõrd liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve ei ole võimalik käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega tagada.	4. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 346 kohaldatakse käesolevat direktiivi kontsessioonide andmiseks kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, v.a järgmiste lepingute puhul:
	a) kontsessioonid, mille puhul käesoleva direktiivi kohaldamine kohustaks liikmesriiki andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks; või peavad kontsessiooni andmise ja täitmisega kaasnema erilised julgeolekumeetmed kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate riiklike õigusaktide, eeskirjade või haldussätetega, kui liikmesriik on kindlaks teinud, et selliseid julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega, näiteks lõikes 4 a osutatud meetmetega;
	b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord)1 artikli 13 punktis c osutatud koostööprogrammi raames sõlmitavad kontsessioonilepingud;
	c) kahe valitsuse vahel sõlmitavad lepingud, mis käsitlevad otseselt sõjavarustuse või tundlike seadmetega seotud töid ja teenuseid, konkreetselt sõjalise otstarbega töid ja teenuseid või tundliku iseloomuga töid ja teenuseid;
	d) kolmandas riigis sõlmitavad kontsessioonilepingud, mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole liidu territooriumi ning operatiivvajaduste tõttu tuleb lepingud sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega.
	_________ 1 ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on osa paketist, mille eesmärk on tagada, et ei tekiks kattumist käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/81/EÜ (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord) ning vastavate aluslepingu artiklite vahel.
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille suhtes ei ole lõike 4 alusel tehtud muul viisil erandit, juhul kui liikmesriigi olulisi julgeolekuhuvisid ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega, näiteks kehtestades nõuded eesmärgiga kaitsta kontsessiooniandja poolt kontsessiooni andmise menetluse raames käesoleva direktiivi kohaselt kättesaadavaks tehtud teabe konfidentsiaalsust.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on osa paketist, mille eesmärk on tagada, et ei tekiks kattumist käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/81/EÜ (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord) ning vastavate aluslepingu artiklite vahel.
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;	a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist, rendilevõtmist või liisimist avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolt mis tahes rahaliste vahenditega;
Selgitus
Ei ole olemas eraldi sätteid finantsteenuste kontsessioonide kohta. Algselt ei olnud rendile andmise võimalust direktiivis käsitletud, ent seda tuleks kaaluda (seoses põhjendusega 6).
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ja mille on andnud ringhäälinguorganisatsioonid; ringhäälingusaadete edastamine on määratletud saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades, ega ka kontsessioonide suhtes, mis on antud ringhäälinguorganisatsioonidele seoses saateajaga;	b) ringhäälinguorganisatsioonide pakutavate meediateenuste jaoks mõeldud saatematerjali ja sellega seonduvate ettevalmistavate teenuste ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist, ega ka kontsessioonide suhtes, mis on antud ringhäälinguorganisatsioonidele seoses saateajaga; käesolevas direktiivis käsitletakse meediateenustena igasugust edastamist ja levitamist mis tahes elektroonilist võrku kasutades;
Selgitus
Käesoleva lõike sõnastuses võetakse arvesse meediasektori tehnoloogilist arengut.
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja toiminguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF);	d) finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)1 mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja tehinguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF), samuti äritegevust avaliku sektori hankijale vara või kapitali hankimiseks;
	____________ 1 EÜT L 145, 30.4.2004, lk 1.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) töölepinguid;	välja jäetud
Selgitus
Käesoleva direktiivi lihtsustamise huvides jäetakse see riigihankeid käsitlevatest direktiividest kopeeritud osa välja. Raportööri teada ei ole selliste teenuste kontsessioone olemas.
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) lennutransporditeenuseid, mis põhinevad tegevusloa andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 tähenduses;	välja jäetud
Selgitus
Direktiivi artikkel 8 korraldatakse ümber seoses liidu õigusaktidest tulenevate valdkondlike eranditega (uus lõige 2 a).
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) avalikku reisijatevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses.	välja jäetud
Selgitus
Direktiivi artikkel 8 korraldatakse ümber seoses liidu õigusaktidest tulenevate valdkondlike eranditega (uus lõige 2 a). Käesoleva direktiivi artikliga 50 tagatakse teenuste kontsessiooni mõiste määratluse kohaldamine määrusele (EÜ) nr 1370/2007.
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) kodanikukaitset ja ohtude ennetamist;
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punktis b osutatud ringhäälingusaadete edastamine hõlmab mis tahes edastamist ja levitamist mis tahes elektroonilist võrku kasutades.	välja jäetud
Selgitus
See lõige põimitakse artikli 8 lõike 5 punkti b.
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõiked 5 a ja 5 b (uued)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste kontsessioonide suhtes, mis on seotud hasartmängudega, millega kaasneb finantsrisk seoses raha panustamisega õnnemängudesse (loteriid, kihlveod) ja mida on ühe või mitme liikmesriigi poolt määratud haldama üks või mitu asutust, kellele on antud selleks ainuõigused kooskõlas aluslepingutega ning vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele, eeskirjadele või haldussätetele.
	5 b. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille võrgustiku sektori hankijad annavad muuks kui III lisas kirjeldatud tegevuseks või selliseks tegevuseks kolmandas riigis, mille tingimuste hulka ei kuulu liidus asuvate võrkude või geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine.
Selgitus
Direktiivi korraldatakse ümber ja lihtsustatakse (artikli 10 lõige 1 põimitakse artikli 8 uude lõikesse 5 a).
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste kontsessioonide suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada avaliku sektori hankijatel pakkuda või kasutada üldkasutatavaid sidevõrke või pakkuda üldsusele üht või mitut elektroonilise side teenust.	1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste kontsessioonide suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada avaliku sektori hankijatel pakkuda või kasutada üldkasutatavaid sidevõrke Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta)1 artikli 2 punkti d tähenduses või pakkuda üldsusele üht või mitut elektroonilist sideteenust nimetatud direktiivi artikli 2 punkti c tähenduses.
	________________
	1 ELT L 108, 24.4.2002, lk 33.
Selgitus
Direktiivi lihtsustatakse, kasutades mõistete defineerimise asemel viidet asjakohasele õigusaktile (direktiiv 2002/21/EÜ).
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:	välja jäetud
(a) „üldkasutatav sidevõrk” – elektrooniline sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamiseks ning mis võimaldab andmete edastamist võrgu lõpp-punktide vahel;
(b) „elektrooniline sidevõrk” – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrguelemendid, mis ei ole aktiivsed, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälinguvõrke ja kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;
(c) „võrgu lõpp-punkt” – füüsiline koht, kus abonendile pakutakse juurdepääsu üldkasutatavale sidevõrgule; kui võrgus kasutatakse kommuteerimist ja marsruutimist, identifitseeritakse võrgu lõpp-punkt konkreetse võrguaadressi abil, mis võib olla seotud abonendi numbri või nimega;
(d) „elektrooniline sideteenus” − tavaliselt tasu eest osutatav teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises elektrooniliste sidevõrkude kaudu, kaasa arvatud telekommunikatsiooniteenused ja edastusteenused ringhäälinguks kasutatavates võrkudes, ning välja arvatud teenused, mis pakuvad või mille abil teostatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu redigeerimist; elektrooniliste sideteenuste hulka ei kuulu direktiivi 98/34/EÜ artiklis 1 määratletud infoühiskonna teenused, mis ei seisne tervikuna või peamiselt signaalide edastamises elektrooniliste sidevõrkude kaudu.
Selgitus
Direktiivi lihtsustatakse, kasutades mõistete defineerimise asemel viidet asjakohasele õigusaktile (direktiiv 2002/21/EÜ).
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 10	välja jäetud
Võrgustiku sektori hankijate antud kontsessioonide suhtes kohaldatavad erandid
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille võrgustiku sektori hankijad annavad muuks kui III lisas kirjeldatud tegevuseks või selliseks tegevuseks kolmandas riigis, mille tingimuste hulka ei kuulu liidus asuvate võrkude või geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine.
2. Võrgustiku sektori hankijad teavitavad komisjoni või siseriiklikku järelevalveasutust nende taotlusel mis tahes tegevusest, mida nad peavad väljajäetuks. Komisjon võib teavitamise eesmärgil aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loetelud tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki delikaatseid äriaspekte, millele võrgustiku sektori hankijad võivad teavet edastades tähelepanu juhtida.
Selgitus
Teksti täpsustamise ja lihtsustamise huvides põimitakse artikli 10 lõike 1 sätted artiklisse 8, milles käsitletakse avaliku sektori ja/või võrgustiku sektori hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivaid erandeid. Teksti lihtsustamise ja täpsustamise huvides põimitakse artikli 10 lõike 2 sätted artiklisse 13, milles käsitletakse võrgustiku sektori hankijate poolset teavitamist.
Muudatusettepanek  114 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõiked 1, 2 ja 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas artiklis tähendab „sidusettevõtja” mis tahes ettevõtjat, mille raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud võrgustiku sektori hankija aastaaruannetega vastavalt nõukogu seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ nõuetele.	1. Käesolevas artiklis tähendab „sidusettevõtja”:
	a) mis tahes ettevõtjat, kelle raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud võrgustiku sektori hankija aastaaruannetega vastavalt nõukogu seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ nõuetele, või
2. Kõnealuse direktiiviga hõlmamata üksuste puhul tähendab „sidusettevõtja” mis tahes ettevõtjat, kes vastab järgmistele tingimustele:	b) mis tahes ettevõtjat, kes vastab järgmistele tingimustele:
a) tema üle võib võrgustiku sektori hankijal olla otsene või kaudne valitsev mõju käesoleva direktiivi artikli 4 teise lõigu tähenduses;	i) tema üle võib võrgustiku sektori hankijal olla otsene või kaudne valitsev mõju;
b) tal võib olla valitsev mõju võrgustiku sektori hankija üle;	ii) tal võib olla valitsev mõju võrgustiku sektori hankija üle;
c) tema ja võrgustiku sektori hankija üle on teisel ettevõtjal valitsev mõju tulenevalt omandiõigusest või finantsosalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest.	iii) tema ja võrgustiku sektori hankija üle on teisel ettevõtjal valitsev mõju tulenevalt omandiõigusest või finantsosalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest.
	Valitseva mõju mõiste on määratletud artikli 4 lõike 2 teises lõigus.
3. Ilma et see mõjutaks artikli 15 kohaldamist ja tingimusel, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, ei kohaldata käesolevat direktiivi järgmiste kontsessioonide suhtes:	2. Ilma et see mõjutaks artikli 15 kohaldamist ja tingimusel, et lõigetes 1 ja 3 osutatud tingimused on täidetud, ei kohaldata käesolevat direktiivi järgmiste kontsessioonide suhtes:
a) mille võrgustiku sektori hankija annab endaga seotud sidusettevõtjale;	a) mille võrgustiku sektori hankija annab endaga seotud sidusettevõtjale ning
b) mille annab ühisettevõte, mille mitu võrgustiku sektori hankijat on loonud üksnes III lisas määratletud tegevuseks, ettevõtjale, kes on ühe kõnealuse võrgustiku sektori hankija sidusettevõtja.	b) mille annab ühisettevõte, mille mitu võrgustiku sektori hankijat on loonud üksnes III lisas määratletud tegevuseks, ettevõtjale, kes on ühe kõnealuse võrgustiku sektori hankija sidusettevõtja.
Selgitus
Muudatusettepanekuga korraldatakse kogu artikkel ümber ja selgitatakse seda, et selgelt näidata: 1) artikli eesmärki (teatavate kontsessioonide väljajätmine); 2) mõiste „sidusettevõtja” definitsioon (eelnevalt jagunes see artikli 11 lõigete 1 ja 2 vahel ning nende omavaheline seotus oli ebaselge) ja 3) eranditele kehtivad tingimused. Fraasi „käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 2 tähenduses” kustutamise ja ümbertõstmisega täpsustatakse, millele fraas osutab (valitsevale mõjule, mitte võrgustiku sektori hankijale).
Muudatusettepanek  115 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 – punktid a ja b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) teenuste kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja teenuste eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest on saadud selliste teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtjatele;	a) teenuste kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja teenuste eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest, arvestades selle ettevõtja poolt osutatud kõigi teenuste koguhulka, on saadud selliste teenuste osutamisest temaga seotud võrgustiku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kelle üle on valitsev mõju muul ettevõttel, kellega kontsessionäär seotud on;
b) ehitustööde kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja ehitustööde eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest on saadud selliste ehitustööde teostamisest temaga seotud ettevõtjatele.	b) ehitustööde kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja ehitustööde eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest, arvestades selle ettevõtja poolt osutatud kõigi ehitustööde koguhulka, on saadud selliste ehitustööde osutamisest temaga seotud võrgustiku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kelle üle on valitsev mõju muul ettevõttel, kellega kontsessionäär seotud on.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse sidusettevõtjatega seotud erandeid. Käibest 80 % arvutamisel tuleb arvesse võtta sidusettevõtja poolt osutatud kõigi teenuste koguhulka (võrgustiku sektori hankijale osutatud teenused + muud teenused). Vajalik on ka seos sidusettevõtja käibest 80 % ja sidusettevõtjale kontsessiooni andnud võrgustiku sektori hankija vahel, olenemata sellest, kas võrgustiku sektori hankija on otse sidusettevõtjaga seotud või tema üle on valitsev mõju muul ettevõttel, kellega sidusettevõte seotud on.
Muudatusettepanek  116 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise aja tõttu puuduvad andmed eelneva kolme aasta käibe kohta, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eriti majandustegevuse prognooside abil, et lõike 4 punktides a või b osutatud käive on usaldusväärne.	5. Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise aja tõttu puuduvad andmed eelneva kolme aasta käibe kohta, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eriti majandustegevuse prognooside abil, et lõike 4 punktides a või b osutatud proportsionaalne osa keskmisest kogukäibest on usaldusväärne.
Selgitus
Lõige jäetakse välja, sest tekkida võib selle kuritarvitamise oht.
Muudatusettepanek  117 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui mitu võrgustiku sektori hankijaga seotud sidusettevõtjat osutavad ühesuguseid või sarnaseid teenuseid, tarnivad ühesuguseid või sarnaseid asju või teevad ühesuguseid või sarnaseid ehitustöid, siis arvutatakse lõikes 4 osutatud protsendimäärad, arvestades kogukäivet, mis kõnealused sidusettevõtjad on teenuste osutamisest või asjade tarnimisest või ehitustööde teostamisest saanud.	välja jäetud
Selgitus
Lõige jäetakse artikli täpsustamise ja lihtsustamise huvides välja.
Muudatusettepanek  118 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Artikliga 11 seotud üleminekusätted
	1.  Teenuste kontsessioone, mis on sõlmitud III lisa punktis 3 nimetatud tegevuse teostamiseks ja mida direktiivi jõustumisel täidavad artiklis 11 määratletud sidusettevõtjad, võib pikendada ilma käesoleva direktiivi sätteid kohaldamata, tingimusel et 100% selle sidusettevõtja eelneva kolme aasta III lisa punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teenuste kogukäibest on saadud teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtjatele. Juhul kui kontsessioonid hõlmavad kõrvuti asuvate omavalitsusüksuste piiratud alasid, peab 90% sidusettevõtja kogukäibest olema saadud teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtjatele.
	2. Käesolevas artiklis viitab sidusettevõtja mõiste ka mis tahes ettevõtjale, kelle üle on võrgustiku sektori hankijal otsene või kaudne valitsev mõju käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 2 tähenduses.
	3. Lõikes 1 osutatud teenuste kontsessioone võib pikendada kolme aasta jooksul alates artikli 49 lõikes 1 tähtajast. Sellekohased lepingud kehtivad nii kaua, kuni on täidetud lõikes 1 osutatud tingimused ning kehtivusaeg lõppeb 1. juulil 2020.
Selgitus
Käesoleva uue sättega viiakse sisse üleminekuperiood veesektoris jt valdkondades tegutsevatele sidusettevõtjatele, kelle tegevust ei ole võimalik lahutada kogukäibe arvutamisel vastavalt artiklis 11 kehtestatud tingimustele. Nii antakse sellistele üksustele võimalus kohandada ennast kehtivatele eeskirjadele, seadmata ohtu nende tervikstruktuuri.
Muudatusettepanek  119 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Võrgustiku sektori hankijad teavitavad komisjoni või pädevaid riiklikke asutusi nende taotlusel mis tahes tegevusest, mida nad peavad artikli 8 lõike 5 b kohaselt väljajäetuks. Komisjon võib aeg-ajalt teavitamise eesmärgil avaldada Euroopa Liidu Teatajas loetelud tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki delikaatseid ärilisi aspekte, millele võrgustiku sektori hankijad võivad teavet edastades tähelepanu juhtida.
Selgitus
Direktiivi ümberkorraldamine ja lihtsustamine, koondades käesolevasse artiklisse kõik sätted, mis käsitlevad teabe edastamist võrgustiku sektori hankijate poolt seoses direktiivis ette nähtud eranditega (olemasolev artikkel 13 säilitatakse ja lisatakse artikli 10 lõige 2).
Muudatusettepanek  120 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Võrgustiku sektori hankijad esitavad komisjonile või siseriiklikule järelevalveasutusele nende nõudmisel artikli 11 lõigete 2 ja 3 ning artikli 12 kohaldamisega seotud järgmised andmed:	2. Võrgustiku sektori hankijad esitavad komisjonile või pädevatele riiklikele asutusele nende nõudmisel artikli 11 lõigete 2 ja 3 ning artikli 12 kohaldamisega seotud järgmised andmed:
Selgitus
Direktiivi ümberkorraldamine ja lihtsustamine, koondades käesolevasse artiklisse kõik sätted, mis käsitlevad teabe edastamist võrgustiku sektori hankijate poolt seoses direktiivis ette nähtud eranditega (olemasolev artikkel 13 säilitatakse ja lisatakse artikli 10 lõige 2).
Muudatusettepanek  121 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tõendusmaterjal, mida komisjon või siseriiklik järelevalveasutus peab vajalikuks tõendamaks, et suhe võrgustiku sektori hankija ja selle ettevõtja või ühisettevõtte vahel, kellele antakse kontsessioonid, vastab artiklite 11 või 12 nõuetele.	c) tõendusmaterjal, mida komisjon või pädev riiklik asutus peab vajalikuks tõendamaks, et suhe võrgustiku sektori hankija ja selle ettevõtja või ühisettevõtte vahel, kellele antakse kontsessioonid, vastab artiklite 11 või 12 nõuetele.
Selgitus
Muudatus on seotud juhtimist käsitlevate sätetega.
Muudatusettepanek  122 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat direktiivi ei kohaldata võrgustiku sektori hankijate antud kontsessioonide suhtes, kui selles liikmesriigis, kus kontsessiooni täidetakse, on kontsessiooniga hõlmatud tegevus otse avatud konkurentsile vastavalt direktiivi [asendab direktiivi 2004/17/EÜ] artiklitele 27 ja 28.	Kontsessioonideks käesoleva direktiivi tähenduses ei loeta võrgustiku sektori hankijate antud ja liikmesriigis täidetavaid kontsessioone, kui selles liikmesriigis, kus kontsessiooni täidetakse, on kontsessiooniga hõlmatud tegevus otse avatud konkurentsile vastavalt direktiivi .../.../EL* artiklitele 27 ja 28.
	* Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi, millega asendatakse direktiiv 2004/17/EÜ, number, kuupäev ja avaldamisviide
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse artikli sõnastust. Algne sõnastus tundub osutavat sellele, et juhul kui konkreetsetes sektorites on avatud konkurents, ei kohaldata asjaomaste kontsessioonide suhtes käesolevat direktiivi. Tegelikult ei ole sellistel juhtudel enam tegemist kontsessioonidega, vaid lepingutega, mille alusel ametiasutus, avalik-õiguslik äriühing või eri- või ainuõigustega eraõiguslik äriühing toimib nagu iga teine majandustegevuses osalev ettevõtja turul.
Muudatusettepanek  123 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ametiasutustevahelised suhted	Ametiasutuste koostöö
Muudatusettepanek  124 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;	a) avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle; see tähendab, et ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele;
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse nn in-house lepingute määratlemise kriteeriume, mille alusel jäetakse sellised lepingud välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast. Sõnastus „analoogne kontroll” pärineb Euroopa kohtu kohtupraktikast ja tugevdab kontsessiooniandja poolt kontrollitava üksuse üle teostatava kontrolli kriteeriumi. Analoogse kontrolli mõistet täpsustatakse ka määrusest (EÜ) nr 1370/2007 (avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta) pärit elementide ülevõtmisega, mille eesmärk on teha kindlaks juhud, millal sellist kontrolli teostatakse.
Muudatusettepanek  125 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) vähemalt 80 % asjaomase juriidilise isiku keskmisest kogukäibest saadakse kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse nn in-house lepingute määratlemise kriteeriume: fraas „90 % tegevusest” täpsustab kohtupraktikas kasutatavat mõistet („põhitegevus”) ja jätab ülejäänu täpsustamata, seetõttu on tehtud ettepanek kasutada sõnastust „90 % kogukäibest”.
Muudatusettepanek  126 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.	c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus, välja arvatud aluslepingute kohaselt seadusega ettenähtud erasektori osaluse vormid, mis ei avalda mingit mõju kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate otsustele.
Muudatusettepanek  127 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu punkti a mõistes teostab artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse nn in-house lepingute määratlemise kriteeriume, mille alusel jäetakse sellised lepingud välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast. Sarnane kontroll asendatakse analoogse kontrolliga ja lisatakse artikli 15 lõike 1 punkti a.
Muudatusettepanek  128 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaks olev kontrollitav üksus annab kontsessiooni oma kontrollivale üksusele või sama hankija kontrollitavale muule juriidilisele isikule, tingimusel et juriidilisel isikul, kellele kontsessioon antakse, puudub erasektori osalus.	2. Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaks/hankijateks olev/olevad kontrollitav üksus või kontrollitavad üksused annab/annavad kontsessiooni oma kontrollivale üksusele või kontrollivatele üksustele või sama avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontrollitavale muule juriidilisele isikule, tingimusel et juriidilisel isikul, kellele kontsessioon antakse, puudub erasektori osalus, välja arvatud aluslepingute kohaselt seadusega ettenähtud erasektori osaluse vormid, mis ei avalda mingit mõju kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate otsustele.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse sõnastusse võrgustiku sektori hankija, kes oli tekstist välja jäetud (in-house pöördleping).
Muudatusettepanek  129 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes ei teosta juriidilise isiku üle kontrolli lõike 1 tähenduses, võib siiski anda kontsessiooni, kohaldamata selle direktiivi sätteid, juriidilisele isikule, keda ta kontrollib koos teiste selliste avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega, kui täidetud on järgmised tingimused:	3. Artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes ei teosta juriidilise isiku üle kontrolli käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a tähenduses, võib siiski anda kontsessiooni väljaspool käesoleva direktiivi reguleerimisala, juriidilisele isikule, keda ta kontrollib koos teiste selliste artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega, kui täidetud on järgmised tingimused:
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse nn ühiste in-house lepingute määratlemise kriteeriume, mille alusel jäetakse sellised lepingud välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast.
Muudatusettepanek  130 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) vähemalt 80 % asjaomase juriidilise isiku keskmisest kogukäibest saadakse artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või nimetatud hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse nn ühiste in-house lepingute määratlemise kriteeriume, mille alusel jäetakse sellised lepingud välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast. Fraas „90 % tegevusest” täpsustab kohtupraktikas kasutatavat mõistet („põhitegevus”) ja jätab ülejäänu täpsustamata, seetõttu on tehtud ettepanek kasutada sõnastust „90 % kogukäibest”.
Muudatusettepanek  131 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.	c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus, välja arvatud aluslepingute kohaselt seadusega ettenähtud erasektori osaluse vormid, mis ei avalda mingit mõju kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate otsustele.
Muudatusettepanek  132 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punkti a kohaldamiseks loetakse artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ühiselt kontrollivaks juriidilist isikut, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:	Punkti a kohaldamiseks loetakse artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ühiselt kontrollivaks juriidilist isikut, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) kontrollitava juriidilise isiku otsuseid tegev organ koosneb kõigi osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate esindajatest, nagu osutatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus;	a) kontrollitava juriidilise isiku otsuseid tegev organ koosneb kõigi osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate esindajatest, nagu osutatud artikli 4 lõike 1 punktis 1, seejuures võib selline esindaja esindada üht või mitut avaliku sektori hankijat;
b) kõnealused artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad on võimelised ühiselt avaldama otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele;	b) kõnealused artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad on võimelised ühiselt avaldama otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele;
c) kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis erinevad temaga seotud asutuste huvidest;	c) kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on konfliktis temaga seotud asutuste huvidega;
d) kontrollitav juriidiline isik ei saa hankijatega sõlmitud hankelepingutest mingit muud kasu lisaks tegelike kulude hüvitamisele.
Muudatusettepanek  133 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori kahe või enama hankija vahel sõlmitud kokkulepet ei loeta kontsessiooniks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti l tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:	4. Artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori kahe või enama hankija vahel sõlmitud kokkulepe jääb väljapoole käesoleva direktiivi reguleerimisala, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
Muudatusettepanek  134 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kokkuleppega luuakse osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate lojaalne koostöö, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab leppeosaliste vastastikuseid õigusi ja kohustusi;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  135 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kokkuleppega luuakse osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate lojaalne koostöö, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab leppeosaliste vastastikuseid õigusi ja kohustusi;	a) kokkuleppega luuakse osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate lojaalne koostöö, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab leppeosaliste vastastikuseid õigusi ja kohustusi avalike teenustega seotud jagatud ülesannete täitmisel;
Muudatusettepanek  136 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast olulise tegevuse käibest;	c) osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 20 % kokkuleppe seisukohast olulise tegevuse käibest;
Muudatusettepanek  137 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;	välja jäetud
Muudatusettepanek  138 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) kõigil osalevatel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel puudub erasektori osalus.	e) kõigil osalevatel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel puudub erasektori osalus, välja arvatud aluslepingute kohaselt seadusega ettenähtud erasektori osaluse vormid, mis ei avalda mingit mõju kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate otsustele.
Muudatusettepanek  139 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Käesolevat direktiivi ei kohaldata mitme avaliku sektori hankija või artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud mitme võrgustiku sektori hankija või avaliku sektori hankijatest koosnevate rühmade või artikli 4 lõike 1 punktis 1 osutatud võrgustiku sektori hankijatest koosnevate rühmade vahel sõlmitud kokkulepete, otsuste või muude õigusaktide suhtes, milles sätestatakse liikmesriikide institutsionaalse korra ja halduskorralduse raames volituste üleandmine leppeosaliste vahel avalike teenustega seotud ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Horisontaalse koostöö sõnaselge väljajätmine (artikli 15 lõige 4) tekitab kahtlusi avaliku sektori asutuste vahelise pädevuste üleandmise osas direktiivi raames, sest sellele ei ole sõnaselget erandit tehtud. Seetõttu tehakse ettepanek lisada uus lõige, et jätta avaliku sektori asutuste vaheline pädevuste üleandmine käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.
Muudatusettepanek  140 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal.	5. Lõigetes 1–4 a osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal.
Käesolevas artiklis sätestatud erandid kaotavad kehtivuse alates hetkest, mil tekib erasektori osalus, kusjuures kehtivate kontsessioonide suhtes tuleb hankemenetlus uuesti avada kontsessiooni andmise tavapärase korra alusel.
Muudatusettepanek  141 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontsessiooni kestus piirdub ajaga, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega.	1. Kontsessioonide kestus on ajaliselt piiratud. Kestuse määrab hinnanguliselt kindlaks kontsessiooniandja vastavalt kontsessionäärilt tellitud ehitustöödele või teenustele.
	Kui kontsessionäär peab katma investeeringute kulud, arvestatakse kontsessiooni kestuse puhul investeeringute olemust ja summat, see puudutab nii esialgseid kui ka järgnevaid investeeringuid kontsessiooni kehtivuse ajal ning kontsessiooni kestus ei tohi ületada tavapärast tasuvusperioodi.
	Kontsessiooni kestuse puhul võetakse olenemata sellest, kas kontsessionäär peab investeeringuid tegema või mitte, samuti arvesse lepingus toodud ülesannete täitmiseks vajaminevat aega, eelkõige seoses kõnealuse teenuse osutamisega.
	2. Tavapärane tasuvusperiood vastab ajavahemikule, mis kontsessionääril tavapäraselt hinnanguliselt kulub tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega.
Selgitus
Artiklit muudetakse eesmärgiga rõhutada asjaolu, et kontsessioon on ajaliselt piiratud. Lisaks võeti algses sõnastuses arvesse ainult „ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringuid” ning jäeti seega välja alginvesteeringud ja kontsessioonid, mille puhul ei tule teha tasuvusperioodi eeldavaid materiaalseid investeeringuid (mistõttu tuleb lisada muud lepingus kindlaks määratud kriteeriumid, nagu lepingu täitmine).
Muudatusettepanek  142 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
X lisas loetletud selliste sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonide suhtes, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kohaldatakse artikli 26 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 1 sätestatud kohustusi.	(3). Käesoleva direktiivi X lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonide suhtes kohaldatakse üksnes artikli 27 lõiget 1 ja 3.
Selgitus
Muudatusettepanekuga rõhutatakse asjaolu, et sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonide suhtes kohaldatakse ainult sätteid kontsessiooni andmise teate avaldamise kohta (läbipaistvus). Algne tekst oli ebaselge nende teenuste suhtes kohaldatavate muude sätete osas. Bürokraatia vähendamise eesmärgil kaotatakse ka eelteate avaldamise kohustus, sest seda liiki teenuste puhul ei anna see lisaväärtust.
Muudatusettepanek  143 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Segakontsessioonid	Segalepingud
Muudatusettepanek  144 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lepingud, mille ese on nii teenused kui ka asjad, sõlmitakse vastavalt käesolevale direktiivile, kui kõnealuse lepingu peamine ese on teenused ja kui need on kontsessioonid artikli 2 esimese lõigu punkti l tähenduses.	1. Kui lepingute ese hõlmab nii käesoleva direktiiviga reguleeritud kontsessioone kui ka hankeid või muid elemente, mida käesolev direktiiv ei hõlma, sõlmitakse lepingu see osa, mis kujutab endast käesoleva direktiiviga reguleeritavat kontsessiooni, käesoleva direktiivi sätete kohaselt.
	Kui asjaomase lepingu eri osi ei ole võimalik lahutada, lähtutakse käesoleva direktiivi kohaldamise üle otsustamisel lepingu põhiesemest, mis määratakse kindlaks kontsessiooni maksumuse ja hangete või muude elementide maksumuse alusel, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse ja lihtsustatakse artiklit, milles osutatakse segalepingute juhtudele, mis esitatakse kokkuvõtlikult uues lõikes 1 (juhtum, mille korral leping hõlmab käesoleva direktiiviga reguleeritavat kontsessiooni ja hankeid või muid elemente, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita, sh riigihankeid). Lisatakse meetod juhtudeks, mille korral lepingu eri osi ei ole võimalik lahutada (lepingu põhiesemest lähtumise reegel).
Muudatusettepanek  145 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kontsessioonid, mille esemeks on nii teenused artikli 17 tähenduses kui ka muud teenused, antakse kooskõlas lepingu põhiesemeks oleva teenuse liigi suhtes kohaldatavate sätetega.	2. Kui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääva teenuste kontsessioonilepingu esemeks on nii teenused artikli 17 tähenduses kui ka muud teenused, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid lähtuvalt teenuse liigist, mis on kõnealuse lepingu põhiesemeks ja mis määratakse kindlaks vastavalt asjaomaste teenuste maksumusele.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste segalepinguid käsitleva lõiget ja nendega seotud korda, et määrata kindlaks, milliseid sätteid tuleks kohaldada.
Muudatusettepanek  146 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud segalepingute puhul määratakse põhiese, võrreldes asjaomaste teenuste või asjade maksumust.	välja jäetud
Selgitus
Sätted lisatakse artikli 18 uutesse lõigetesse 1 ja 2.
Muudatusettepanek  147 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui lepingute ese hõlmab nii käesoleva direktiiviga reguleeritud kontsessioone kui ka hankeid või muid elemente, mida käesolev direktiiv või direktiivid [asendavad direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ] ega 2009/81/EÜ ei hõlma, sõlmitakse lepingu see osa, mis kujutab endast käesoleva direktiiviga reguleeritavat kontsessiooni, käesoleva direktiivi sätete kohaselt. Kui lepingu eri osad ei ole objektiivselt eraldatavad, määratakse käesoleva direktiivi kohaldamine kindlaks lepingu põhieseme alusel.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse ja lihtsustatakse artiklit, milles osutatakse segalepingute juhtudele, mis esitatakse kokkuvõtlikult uues lõikes 1 (juhtum, mille korral leping hõlmab käesoleva direktiiviga reguleeritavat kontsessiooni ja hankeid või muid elemente, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita, sh riigihankeid). Lisatakse meetod juhtudeks, mille korral lepingu eri osi ei ole võimalik lahutada (lepingu põhiesemest lähtumise reegel).
Muudatusettepanek  148 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kontsessioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ja lepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi [2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ] või 2009/81/EÜ, sõlmitakse see osa lepingust, mis kujutab endast käesoleva direktiiviga hõlmatud kontsessiooni, käesoleva direktiivi sätete kohaselt.	välja jäetud
Kui sellise lepingu eri osad ei ole objektiivselt eraldatavad, määratakse käesoleva direktiivi kohaldamine kindlaks kõnealuse lepingu peamise eseme alusel.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse ja lihtsustatakse artiklit, milles osutatakse segalepingute juhtudele, mis esitatakse kokkuvõtlikult uues lõikes 1 (juhtum, mille korral leping hõlmab käesoleva direktiiviga reguleeritavat kontsessiooni ja hankeid või muid elemente, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita, sh riigihankeid). Lisatakse meetod juhtudeks, mille korral lepingu eri osi ei ole võimalik lahutada (lepingu põhiesemest lähtumise reegel).
Muudatusettepanek  149 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ent valikut, kas anda üksikkontsessioon või mitu eraldi kontsessiooni, ei tohi teha eesmärgiga jätta kontsessioon välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast.	Valikut, kas anda üksikkontsessioon või mitu eraldi kontsessiooni, ei tehta eesmärgiga jätta kontsessioon välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast.
Muudatusettepanek  150 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui üks tegevus, milleks käesoleva direktiivi kohane kontsessioon on mõeldud, on loetletud III lisas ja teine tegevus ei ole selles loetletud ning objektiivselt ei ole võimalik kindlaks teha, milliseks tegevuseks kontsessioon on peamiselt mõeldud, antakse kontsessioon vastavalt sätetele, mida kohaldatakse avaliku sektori hankija antud kontsessioonide suhtes.	2. Kui üks tegevus, milleks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv kontsessioon on mõeldud, on loetletud III lisas ja teine tegevus ei ole selles loetletud ning objektiivselt ei ole võimalik kindlaks teha, milliseks tegevuseks kontsessioon on peamiselt mõeldud, antakse kontsessioon vastavalt sätetele, mida kohaldatakse avaliku sektori hankija antud kontsessioonide suhtes, ilma et see piiraks liidu õigusaktide kohaldamist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse arvesse valdkondlikke õigusakte.
Muudatusettepanek  151 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui ühe tegevuse suhtes, milleks leping või kontsessioon on mõeldud, kohaldatakse käesolevat direktiivi ja teise suhtes ei kohaldata ei käesolevat direktiivi ega direktiive [2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ] ega 2009/81/EÜ, ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping või kontsessioon on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping või kontsessioon vastavalt käesolevale direktiivile.	3. Kui ühe tegevuse suhtes, milleks kontsessioon on mõeldud, kohaldatakse käesolevat direktiivi ja teise suhtes ei kohaldata ei käesolevat direktiivi, ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks kontsessioon on peamiselt mõeldud, antakse kontsessioon vastavalt käesolevale direktiivile.
Muudatusettepanek  152 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Ettevõtjate õiguslik staatus ei ole kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses mõjuv tagasilükkamise põhjus.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse lõiget, milles sätestatakse, et ettevõtjate õiguslik staatus (füüsiline või juriidiline isik) ei tohi kontsessiooni andmise menetluses olla tagasilükkamise põhjus.
Muudatusettepanek  153 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ettevõtjaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei lükata tagasi üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus kontsessioon antakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.	välja jäetud
Selgitus
Lõige liidetakse eelneva lõikega (artikli 22 lõige -1), sest sätted on omavahel loogiliselt seotud.
Muudatusettepanek  154 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juriidilistelt isikutelt võidakse nõuda, et nad näitaksid oma pakkumuses või osalemistaotluses nende isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kes vastutavad kõnealuse kontsessiooni täitmise eest.	2. Juriidilistelt isikutelt võidakse nõuda, et nad näitaksid oma osalemistaotluses või pakkumuses nende isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kes vastutavad kõnealuse kontsessiooni täitmise eest.
Muudatusettepanek  155 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pakkumusi teha või end taotlejaks seada võivad ka ettevõtjate rühmad.	3. End taotlejaks seada või pakkumusi teha võivad ka ettevõtjate rühmad, sealhulgas ettevõtjate konsortsiumid. Nende osalemiseks kontsessiooni andmise menetluses ei kehtestata täiendavaid tingimusi, mille täitmist ei nõuta üksikutelt taotlejatelt.
Muudatusettepanek  156 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kontsessiooniandjad võivad kehtestada eritingimusi ettevõtjate rühma poolt täidetavale kontsessioonile, eeldusel et neid tingimusi on võimalik objektiivselt põhjendada ning need on proportsionaalsed.
Muudatusettepanek  157 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei kehtesta selliste rühmade osalemiseks kontsessiooni andmise menetluses eritingimusi, mille täitmist üksikutelt taotlejatelt ei nõuta. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei nõua, et need rühmad võtaksid pakkumuse või osalemistaotluse esitamiseks mingi konkreetse juriidilise vormi.	välja jäetud
Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad kehtestada rühma poolt kontsessiooni täitmisele eritingimusi, eeldusel et neid tingimusi on võimalik objektiivselt põhjendada ning need on proportsionaalsed. Nende tingimuste kohaselt võib rühmalt siiski nõuda teatava juriidilise vormi võtmist, kui temaga sõlmitakse leping, kui seda muudatust on vaja kontsessiooni nõuetekohaseks täitmiseks.
Selgitus
Lõike esimene osa liidetakse eelneva lõikega (artikli 22 uus lõige 2), sest sätted on omavahel loogiliselt seotud (ettevõtjate rühmade luba osalemistaotlusi esitada või pakkumusi teha ning keeld kehtestada selliste rühmade osalemiseks eritingimusi, mille täitmist ei nõuta üksikutelt taotlejatelt või pakkujatelt).
Muudatusettepanek  158 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui käesoleva direktiiviga või siseriikliku seadusega teabele juurdepääsu kohta ei ole teisiti ette nähtud ja ilma et see piiraks sõlmitud lepingute avaldamise ning taotlejatele ja pakkujatele teabe andmisega seotud kohustusi, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 27 ja 35, ei avalda avaliku sektori hankija temale ettevõtjate poolt antud teavet, mille ettevõtjad on tunnistanud konfidentsiaalseks, sealhulgas, kuid mitte ainult tehnilised või ärisaladused ja pakkumuse konfidentsiaalsed punktid.	1. Kui käesoleva direktiiviga või siseriikliku seadusega teabele juurdepääsu kohta ei ole teisiti ette nähtud ja ilma et see piiraks sõlmitud kontsessioonilepingute avaldamise ning taotlejatele ja pakkujatele teabe andmisega seotud kohustusi, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 27 ja 35, ei avalda kontsessiooniandja temale ettevõtjate poolt antud teavet, eeskätt tehnilisi või ärisaladusi.
	Käesolev artikkel ei takista sõlmitud lepingute mittekonfidentsiaalsete osade, sealhulgas nende hilisemate muudatuste avalikustamist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga tõhustatakse kontsessiooni andmise menetluse raames taotlejate ja pakkujate poolt kontsessiooniandjale edastatud teabe konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid. Need kohustused kehtivad nii avaliku sektori hankijatele kui ka võrgustiku sektori hankijatele. Tundliku teabe, nagu tehniliste või ärisaladuste avalikustamise korral võetakse kontsessiooniandja vastustusele.
Muudatusettepanek  159 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad kehtestada ettevõtjatele nõudeid eesmärgiga kaitsta sellise teabe konfidentsiaalsust, mille avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kontsessiooni andmise menetluse jooksul kättesaadavaks teevad.	2. Kontsessiooniandja võib kehtestada ettevõtjatele nõudeid eesmärgiga kaitsta sellise teabe konfidentsiaalsust, mille ta kontsessiooni andmise menetluse jooksul kättesaadavaks teeb.
Muudatusettepanek  160 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Välja arvatud juhtudel, kui elektrooniliste sidevahendite kasutamine on kohustuslik vastavalt käesoleva direktiivi artikli 28 lõikele 2 ja artiklile 30, võivad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad valida igasuguseks teabevahetuseks järgmiste sidevahendite vahel:	1. Välja arvatud juhtudel, kui elektrooniliste sidevahendite kasutamine on kohustuslik vastavalt käesoleva direktiivi artikli 28 lõikele 2 ja artiklile 30, võib kontsessiooniandja valida igasuguseks teabevahetuseks järgmiste sidevahendite vahel:
Muudatusettepanek  161 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) elektroonilised sidevahendid kooskõlas lõigetega 3, 4 ja 5;	a) elektroonilised sidevahendid;
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  162 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) telefon lõikes 6 osutatud juhtudel ja asjaoludel või	c) telefon, tingimusel, et edastatakse kirjalik kinnitus;
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  163 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) käsipostiga kättetoimetamine, mida kinnitab vastuvõtutõend;
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse arvesse muud võimalikku sidevahendit (käsipostiga kättetoimetamine, mida kinnitab vastuvõtutõend).
Muudatusettepanek  164 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu kontsessiooni andmise menetlusele.	2. Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad, mittediskrimineerivad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu kontsessiooni andmise menetlusele. Elektroonilised sidevahendid peavad lisaks olema koostalitlusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.
Teabe vahetamisel ning salvestamisel tagavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad andmete terviklikkuse ning pakkumuste ja osalustaotluste konfidentsiaalsuse säilimise. Nad tutvuvad pakkumuste ja osalemistaotluste sisuga alles pärast esitamistähtaja möödumist.	Teabe vahetamisel ning salvestamisel tagab kontsessiooniandja andmete terviklikkuse ning osalustaotluste ja pakkumuste konfidentsiaalsuse säilimise. Nad tutvuvad osalemistaotluste ja pakkumuste sisuga alles pärast esitamistähtaja möödumist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  165 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende tehnilised omadused, peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega ning need ei tohi piirata ettevõtjate võimalusi kontsessiooni andmise menetluses osalemiseks. Nende elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilised üksikasjad ja omadused, mis loetakse vastavaks käesoleva lõike esimesele lõigule, on kehtestatud XII lisas.	välja jäetud
Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte XII lisas sätestatud tehniliste andmete ja näitajate muutmiseks tehnika arengu tõttu või halduslikel põhjustel.
Selleks et tagada tehniliste vormingute ning töötlemise ja sõnumeid hõlmavate standardite koostalitlusvõime eelkõige piiriülestes olukordades, antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 46, et muuta kohustuslikuks teatavate tehniliste standardite kasutamine vähemalt seoses elektroonilise esitamise, elektrooniliste kataloogide ja elektroonilise autentimise vahendite kasutamisega.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  166 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võivad vajaduse korral nõuda ka selliste vahendite kasutamist, mis ei ole üldiselt kättesaadavad, tingimusel et nad pakuvad alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi.	välja jäetud
Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad pakuvad sobivaid alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi järgmistes olukordades:
(a) Nad võimaldavad piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu kõnealustele vahenditele alates teate avaldamise kuupäevast kooskõlas IX lisaga või kuupäevast, mil saadeti huvi kinnitamise ettepanek; teate või huvi kinnitamise ettepaneku tekstis märgitakse internetiaadress, kus kõnealused vahendid on kättesaadavad;
(b) nad tagavad, et teises liikmesriigis kui avaliku sektori hankija liikmesriigis asuv pakkuja saab juurdepääsu kontsessiooni andmise menetlusele ajutise lubakaardi kaudu, mis tehakse kättesaadavaks internetis ilma lisatasuta;
(c) nad toetavad pakkumuste elektroonilist esitamist alternatiivsete kanalite kaudu.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  167 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Pakkumuste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete ning osalemistaotluste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:	välja jäetud
(a) huvitatud isikutele tehakse kättesaadavaks teave pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamise, sealhulgas krüpteerimise ja ajatempli kasutamise spetsifikaatide kohta;
(b) seadmed, autentimismeetodid ja elektroonilised allkirjad vastavad XII lisas sätestatud nõuetele;
(c) avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooni andmise menetluse iga etapi puhul elektroonilistelt sidevahenditelt nõutava turvalisuse taseme. Tase peab olema proportsionaalne kaasnevate riskidega;
(d) kui nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/93/EÜ määratletud täiustatud elektroonilise allkirja kasutamist, aktsepteerivad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad Euroopa Komisjoni otsuses 2009/767/EÜ sätestatud usaldusnimekirjas osutatud kvalifitseeritud elektroonilise sertifikaadi poolt toetatavaid allkirju, olenemata sellest, kas allkiri on loodud turvalise allkirja andmise vahendiga või ilma selleta, täites järgmisi tingimusi:
(i) nad peavad kehtestama täiustatud allkirja vormingu komisjoni otsusega 2011/130/EL kehtestatud vormingute alusel ning võtma vajalikud meetmed, et suuta kõnealuseid vorminguid tehniliselt töödelda;
(ii) kui pakkumus allkirjastatakse kvalifitseeritud sertifikaadi abil, mis on usaldusnimekirjas, ei tohi kohaldada lisanõudeid, mis võivad takistada selliste allkirjade kasutamist pakkujate poolt.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  168 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Osalemistaotluste edastamisel kehtivad järgmised eeskirjad:	välja jäetud
(a) kontsessiooni andmise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel; viimasel juhul tuleb enne laekumise tähtaega saata kirjalik kinnitus;
(b) avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda faksitud osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on vajalik juriidiliseks tõendamiseks.
Punkti b kohaldamiseks märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooniteates või huvi kinnitamise ettepanekus, et faksitud osalemistaotlused tuleb kinnitada elektrooniliselt või posti teel ning sellise kinnituse saatmise tähtaja.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  169 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt viis aastat pärast artikli 49 lõikes 1 sätestatud tähtaega korraldatakse kõik käesoleva direktiivi kohased kontsessiooni andmise menetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamisega.	välja jäetud
Seda kohustust ei kohaldata, kui elektrooniliste vahendite kasutamine nõuaks erivahendeid või failivorminguid, mis ei ole kõigis liikmesriikide lõike 3 tähenduses üldiselt kättesaadavad. Pakkumuste esitamiseks muid sidevahendeid kasutavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad peavad kontsessioonidokumentides näitama, et elektrooniliste vahendite kasutamine nõuaks ettevõtjatega vahetatava teabe olemuse tõttu erivahendeid või failivorminguid, mis ei ole kõigis liikmesriikides üldiselt kättesaadavad.
Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel loetakse olevat seaduslikud põhjused mitte nõuda elektrooniliste sidevahendite kasutamist pakkumuste esitamiseks järgmistel juhtudel:
(a) kontsessioonide andmise spetsiifilise laadi tõttu ei ole võimalik tehnilist kirjeldust esitada, kasutades failivorminguid, mida üldiselt toetavad tavaliselt kasutatavad rakendused;
(b) tehnilise kirjelduse esitamiseks sobivaid failivorminguid toetavad rakendused kuuluvad omandilitsentside skeemide alla ning avaliku sektori hankija ei saa teha neid allalaaditavaks ega kaugkasutatavaks;
(c) tehnilise kirjelduse esitamiseks sobivaid failivorminguid toetavad rakendused kasutavad failivorminguid, mida ei saa töödelda ühegi teise avatud või allalaaditava rakendusega.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  170 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Avaliku sektori hankijad võivad hankemenetlustes kasutada elektrooniliselt töödeldud andmeid menetluse igas etapis ette tulevate vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, töötades selleks välja sobivad vahendid.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse elektroonilisi sidevahendeid käsitlevaid sätteid ja kohandatakse need kontsessioonide eripäradega. Erinevalt riigihangetest ei kasutata kontsessioonide korral ulatuslikult elektroonilist menetlust, sest kontsessioonilepingute puhul on oluline osa läbirääkimistel. Seevastu kontsessiooniteate ja kontsessiooni andmise teate saatmine elektroonilisel teel ning kontsessioonidokumentide elektroonilisel teel kättesaadavaks tegemine on menetluse hõlbustamise eesmärgil kohustuslik.
Muudatusettepanek  171 Ettepanek võtta vastu direktiiv II jaotis – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
KONTSESSIOONIDE ANDMISE EESKIRJAD	KONTSESSIOONIDE ANDMISE EESKIRJAD: ÜLDPÕHIMÕTTED, LÄBIPAISTVUS JA MENETLUSLIKUD TAGATISED
Selgitus
Muudatusettepanekuga korraldatakse ümber kontsessioonide andmise eeskirju käsitlev II jaotise pealkiri, et teksti lihtsustada ja selgemaks muuta. Lisatakse uus üldpõhimõtteid käsitlev peatükk, millele järgneb läbipaistvust käsitlev peatükk ja menetluslikke tagatisi käsitlev peatükk.
Muudatusettepanek  172 Ettepanek võtta vastu direktiiv II jaotis – peatükk -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-I peatükk
	Üldpõhimõtted
	Artikkel -26
	Kontsessiooniandja õigus korraldada menetlus
	Kontsessiooniandjal on vastavalt käesolevale direktiivile õigus korraldada kontsessionääri valimise menetlus, kusjuures kaks ainsat kohustuslikku etappi on kontsessiooniteate avaldamine menetluse alguses, v.a artiklis 17 ja artikli 26 lõikes 5 sätestatud juhtudel, ja kontsessiooni andmise teate avaldamine menetluse lõpus.
	Kontsessiooniandja võib lepingu sõlmimise menetluse jooksul teha otsuseid vaheetappide kohta, milleks võib olla näiteks pakkumuse esitamise ettepaneku saatmine taotlejatele, kes on vastanud kontsessiooniteatele, kui see oli vajalik.
	Artikkel -26 a
	Üldpõhimõtted
	1. Kontsessioonid antakse kontsessiooniandja kehtestatud tingimuste alusel vastavalt artiklile 38 b, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
	a) pakkumus vastab kontsessiooniteates või pakkumuse esitamise ettepanekus ja kontsessioonidokumentides esitatud nõuetele, tingimustele ja kriteeriumidele;
	b) pakkumuse esitanud pakkuja
	i) ei ole kontsessiooni andmise menetlusest kõrvaldatud vastavalt artikli 36 lõigetele 5 ja 7 ning tema suhtes kohaldatakse artikli 36 lõiget 8;
	ii) vastab valikukriteeriumidele, mille kontsessiooniandja on kehtestanud kooskõlas artikli 36 lõigetega 2 ja 3.
	2. Kontsessiooniandja kohtleb kontsessiooni andmise menetluse vältel ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseb läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Eelkõige ei avalda ta teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele taotlejale või pakkujale teiste ees eelise. Kontsessiooni kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata.
	3. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad järgivad keskkonnakaitse, tööõiguse ja sotsiaalvaldkonna seadusi, mis kehtivad ehitustööde teostamise või teenuste osutamise kohas, nagu on sätestatud X a lisas loetletud rahvusvahelistes konventsioonides, liidu ja riikide õigusaktides ning kollektiivlepingutes, mis on sõlmitud kooskõlas riikide õigusaktidega ja liidu õigusakte järgivate tavadega.
	4. Kontsessiooniandja ei sõlmi kontsessioonilepingut parima pakkumuse esitanud pakkujaga juhul, kui selgete ja piisavate asitõendite põhjal on kindlaks tehtud, et pakkuja ei järgi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud keskkonnakaitse, tööõiguse ja sotsiaalvaldkonna seadusi.
	5. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 46, et muuta X a lisas sätestatud loetelu, kui see osutub vajalikuks uute rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimise või kehtivate kokkulepete muutmise tõttu.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse kontsessiooni andmise menetlust, et järgmiste peatükkide artiklid oleksid paremini mõistetavad. Rõhutatakse kontsessiooniandja õigust määrata vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ise vaheetappe või tõsta etappide järjekorda ümber tingimusel, et menetluse alguses avaldatakse kontsessiooniteade ning menetluse lõpus kontsessiooni andmise teade. Uue artikli -26 a sõnastus on võetud üle algsest artiklist 34 ja lisatud on uus lõige, mis pärineb algsest artiklist 7.
Muudatusettepanek  173 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad, kes soovivad anda kontsessiooni, annavad oma kavatsusest teada kontsessiooniteatega.	1. Kontsessiooniandja, kes soovib anda kontsessiooni, annab oma kavatsusest teada kontsessiooniteatega artiklis 28 sätestatud korra kohaselt. Kontsessiooniteade sisaldab IV lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud kontsessiooniandja poolt kasulikuks peetavat teavet.
Selgitus
Muudatusettepanekuga liidetakse direktiivi lihtsustamise ja suurema selguse huvides lõiked 1,2 ja 4. Avaldamise korra puhul osutatakse artiklile 28, et lihtsustada teksti ja vältida tarbetut kordamist.
Muudatusettepanek  174 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kontsessiooniteated sisaldavad IV lisa osas osutatud teavet ja vajaduse korral muud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolt kasulikuks peetavat teavet vastavalt standardvormidele.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga liidetakse direktiivi lihtsustamise ja suurema selguse huvides lõiked 1,2 ja 4. Avaldamise korra puhul osutatakse artiklile 28, et lihtsustada teksti ja vältida tarbetut kordamist.
Muudatusettepanek  175 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sotsiaal- ja muude eriteenuste kontsessiooni anda soovivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad kontsessiooni kavandatavast andmisest teavitamiseks avaldada eelteate võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust. Kõnealused teated sisaldavad XIII lisas osutatud teavet.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga kaotatakse menetluses bürokraatia vähendamiseks eelteate avaldamise kohustus, sest seda liiki teenuste puhul ei anna see lisaväärtust.
Muudatusettepanek  176 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kõnealused standardvormid kehtestab komisjon. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 48 osutatud nõuandemenetlusega.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga liidetakse direktiivi lihtsustamise ja suurema selguse huvides lõiked 1,2 ja 4. Avaldamise korra puhul osutatakse artiklile 28, et lihtsustada teksti ja vältida tarbetut kordamist.
Muudatusettepanek  177 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Erandina lõikest 1 ei pea avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad avaldama kontsessiooniteadet ühelgi järgmisel juhul:	5. Erandina lõikest 1 ei pea kontsessiooniandja avaldama kontsessiooniteadet juhul, kui eri- või ainuõiguse olemasolul saab ehitustöid või teenuseid tarnida üksnes teatav ettevõtja, kui tehnilistel põhjustel või patentide, autoriõiguste või muude intellektuaalomandi õiguste kaitse tõttu puudub konkurents ning kui puudub mõistlik alternatiiv või asendaja ning konkurentsi puudumine ei tulene kontsessiooni andmise parameetrite kunstlikust kitsendamisest.
a) kui kontsessioonimenetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust või ühtki osalemistaotlust, tingimusel et kontsessiooni algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni või direktiivi [asendab direktiivi 2004/18/EÜ] artikli 84 kohaselt määratud riikliku järelevalveorgani taotlusel esitatakse komisjonile või kõnealusele organile asjakohane aruanne;
b) kui ehitustööd või teenused saab tarnida üksnes teatav ettevõtja, kui tehnilistel põhjustel või patentide, autoriõiguste või muude intellektuaalomandi õiguste kaitse või muude ainuõiguste kaitse tõttu puudub konkurents ning kui puudub mõistlik alternatiiv või asendaja ning konkurentsi puudumine ei tulene kontsessiooni andmise parameetrite kunstlikust kitsendamisest;
c) ettevõtjale usaldatavate uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud ettevõtjale esialgse kontsessiooni lõikes 1 osutatud kohustuse kohaselt, tingimusel et need ehitustööd või teenused vastavad põhiprojektile, mis on esialgse kontsessiooni esemeks. Põhiprojektis mainitakse võimalike täiendavate ehitustööde või teenuste ulatust ning nende suhtes lepingu sõlmimise tingimusi.
Niipea, kui esialgne projekt on pakkumuste esitamiseks välja kuulutatud, peavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad artikli 5 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste hinnangulist kogumaksumust.
Selgitus
Muudatusettepanekus tehakse vahet kahel juhul, mida küll käesolevas lõikes sõnaselgelt ei mainita, ent mille korral kontsessiooniteadet ei avaldata: kui kontsessiooniteadet ei ole veel avaldatud (algse artikli 26 lõike 5 punkt b) ja kui kontsessiooniteade on avaldatud, kuid uut teadet ei ole vaja (algse artikli 26 lõike 5 punktid a ja c).
Muudatusettepanek  178 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Erandina lõikest 1 ei pea kontsessiooniandja avaldama uut kontsessiooniteadet kummalgi juhul:
	a) kui esialgse kontsessioonimenetluse käigus ei ole esitatud ühtki osalemistaotlust, pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust, tingimusel et kontsessiooni algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni või pädeva riikliku asutuse taotlusel esitatakse komisjonile või kõnealusele asutusele asjakohane aruanne;
	b) esialgsele kontsessionäärile usaldatavate uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta kontsessiooniandja on andnud kontsessionäärile esialgse kontsessiooni lõikes 1 osutatud kohustuse kohaselt, tingimusel et need ehitustööd või teenused vastavad põhiprojektile, mis on esialgse kontsessiooni esemeks. Põhiprojektis mainitakse võimalike täiendavate ehitustööde või teenuste ulatust ning nende suhtes lepingu sõlmimise tingimusi.
	Niipea, kui esialgne projekt on pakkumuste esitamiseks välja kuulutatud, peab kontsessiooniandja artikli 6 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste hinnangulist kogumaksumust.
Selgitus
Muudatusettepanekus tehakse vahet kahel juhul, mida küll käesolevas lõikes sõnaselgelt ei mainita, ent mille korral kontsessiooniteadet ei avaldata: kui kontsessiooniteadet ei ole veel avaldatud (algse artikli 26 lõike 5 punkt b) ja kui kontsessiooniteade on avaldatud, kuid uut teadet ei ole vaja (algse artikli 26 lõike 5 punktid a ja c). Uue lõike 5 a punktid a ja b põhinevad komisjoni ettepaneku lõike 5 punktidel a ja c.
Muudatusettepanek  179 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei peeta nõuetele vastavaks pakkumust, mis	6. Lõike 5 a punkti a kohaldamisel ei peeta nõuetele vastavaks pakkumust, mis ei ole lepingu täitmiseks üldse asjakohane, kuna ei vasta kontsessiooniandja kontsessioonidokumentides täpsustatud vajadustele.
– on ebakorrektne või vastuvõetamatu või
– ei ole lepingu täitmiseks üldse asjakohane, kuna ei vasta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessioonidokumentides täpsustatud vajadustele.
Pakkumused loetakse ebakorrektseks juhul, kui need ei vasta kontsessioonidokumentidele või kui pakkumuses olevad hinnad on tavapäraste konkurentsijõudude eest kaitstud.
Pakkumused loetakse vastuvõetamatuks kõigil järgmistel juhtudel:
a) kui pakkumused on laekunud hilinemisega;
b) kui pakkujatel puudub nõutud kvalifikatsioon;
c) kui hind ületab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija enne kontsessioonimenetluse algust kindlaks määratud eelarvet, mis on kirjalikult dokumenteeritud;
d) nende hinda peetakse põhjendamatult madalaks.
Selgitus
Muudatusettepanekus eristatakse pakkumuste puhul kolme võimalikku nõuetele mittevastavuse juhtu: pakkumus, mis ei ole lepingu täitmiseks asjakohane või on ebakorrektne või vastuvõetamatu. Nõuetele mittevastav pakkumus ei pruugi alati olla lepingu eseme seisukohast asjakohatu (st see võib olla kontsessiooni eseme seisukohast asjakohane, ent esitatud pärast tähtaja möödumist, sel juhul on tegu vastuvõetamatu pakkumusega). Algne teine lõik jäetakse välja, kuna seda hõlmavad juba punktid c ja d, milles täpsustatakse, millal pakkumus on vastuvõetamatu (ületab eelarvet või on põhjendamatult madala hinnaga).
Muudatusettepanek  180 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Mitte hiljem kui 48 päeva pärast kontsessiooni andmist saadavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kontsessiooni andmise teate kontsessiooni andmise menetluse tulemuste kohta.	1. Mitte hiljem kui 48 päeva pärast kontsessiooni andmist saadab kontsessiooniandja vastavalt artiklis 28 sätestatud menetlustele kontsessiooni andmise teate kontsessiooni andmise menetluse tulemuste kohta.
Muudatusettepanek  181 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud kohustust kohaldatakse ka teenuste kontsessioonide suhtes juhul, kui nende artikli 6 lõikes 5 kirjeldatud meetodi alusel arvutatud hinnanguline maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot; ainsaks erandiks on artiklis 17 osutatud sotsiaalteenused ja muud eriteenused.	välja jäetud
Selgitus
Direktiivi lihtsustamise ja täpsustamise huvides jäetakse välja vahepiirmäärad ja neid käsitlevad sätted.
Muudatusettepanek  182 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kõnealused teated sisaldavad V lisas sätestatud teavet või sotsiaalteenuste või muude eriteenuste puhul VI lisas sätestatud teavet ning need avaldatakse vastavalt artiklile 28.	3. Kontsessiooni andmise teated sisaldavad V lisas sätestatud teavet või sotsiaalteenuste või muude eriteenuste puhul VI lisas sätestatud teavet ning need avaldatakse vastavalt artiklile 28.
Muudatusettepanek  183 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklites 26 ja 27 ning artikli 43 lõike 6 teises lõigus osutatud teated sisaldavad IV–VI lisas sätestatud teavet ning need on standardvormis, sh paranduste standardvormis.	1. Kontsessiooniteated, kontsessiooni andmise teated ja artikli 42 lõike 6 teises lõigus osutatud teade sisaldavad IV–VI lisas sätestatud teavet ning need on standardvormis, sh paranduste standardvormis.
Muudatusettepanek  184 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teated koostatakse, edastatakse elektrooniliselt komisjonile ja avaldatakse kooskõlas IX lisaga. Teated avaldatakse hiljemalt viis päeva pärast nende saatmist. Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab Euroopa Liit.	2. Lõikes 1 osutatud teated koostatakse, edastatakse elektrooniliselt komisjonile ja avaldatakse kooskõlas IX lisaga. Komisjon annab kontsessiooniandjale kinnituse teate kättesaamise ja saadud teabe avaldamise kohta, märkides ära avaldamise kuupäeva, mis on tõend avaldamise kohta. Teated avaldatakse hiljemalt viis päeva pärast nende saatmist. Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab Euroopa Liit.
Selgitus
Muudatusettepanekuga liidetakse artiklid 28 ja 29 ning lihtsustatakse neid. Artikli 28 lõige 4 lisatakse käesolevasse lõikesse.
Muudatusettepanek  185 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artiklis 26 osutatud teated avaldatakse tervikuna liidu ametlikus keeles, mille valib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija. Kõnealune keeleversioon on ainus autentne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest elementidest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.	3. Kontsessiooniteated avaldatakse tervikuna liidu ametlikus keeles, mille valib kontsessiooniandja. Kõnealune keeleversioon on ainus autentne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest elementidest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.
Muudatusettepanek  186 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kontsessiooniteateid ja kontsessiooni andmise teateid ei edastata liikmesriigi tasandil avaldamiseks enne teadete komisjonile lähetamise kuupäeva. Liikmesriigi tasandil avaldatavad kontsessiooniteated ja kontsessiooni andmise teated ei sisalda muud teavet kui see, mis sisaldub komisjonile saadetud teadetes, kuid nendes esitatakse kuupäev, mil teade saadeti komisjonile.
Selgitus
Uus lõige 3 a põhineb komisjoni ettepaneku artiklil 29. Selles liidetakse direktiivi lihtsustamise huvides artiklid 28 ja 29.
Muudatusettepanek  187 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad peavad suutma esitada tõendi teadete saatmise kuupäevade kohta.	välja jäetud
Komisjon annab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatele kinnituse teate kättesaamise ja saadud teabe avaldamise kohta, märkides ära avaldamise kuupäeva. Kõnealune kinnitus on tõend avaldamise kohta.
Selgitus
Direktiivi lihtsustamise huvides lisatakse lõige 4 artikli 28 lõikesse 2.
Muudatusettepanek  188 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võivad avaldada teateid kontsessioonide kohta, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi kohaseid avaldamisnõudeid, tingimusel et sellised teated saadetakse komisjonile elektrooniliselt vastavalt IX lisas esitatud vormingule ja edastamiskorrale.	välja jäetud
Selgitus
Käesolev lõige jäetakse direktiivi lihtsustamise ja täpsustamise huvides välja.
Muudatusettepanek  189 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 29	välja jäetud
Avaldamine liikmesriigi tasandil
1. Artiklites 26 ja 27 osutatud teateid ja nende sisu ei avaldata liikmesriigi tasandil enne artikli 28 kohast avaldamist.
2. Liikmesriigi tasandil avaldatavad teated ei sisalda muud teavet kui see, mis sisaldub komisjonile saadetud teadetes, kuid seal näidatakse ära kuupäev, mil teade saadeti komisjonile.
Selgitus
Artikkel 29 lisatakse artiklisse 28 (vt uut lõiget 3 a). Muudatusettepanekuga liidetakse artiklid 28 ja 29 ning lihtsustatakse neid. Kontsessiooniteateid ja kontsessiooni andmise teateid ei edastata liikmesriigi tasandil avaldamiseks enne teadete komisjonile lähetamise kuupäeva (mitte komisjoni poolt avaldamise kuupäeva), sest avaldamine toimub liikmesriigi tasandil sageli kiiremini kui ELi tasandil.
Muudatusettepanek  190 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võimaldavad kontsessioonidokumentidele elektrooniliste vahendite abil piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu alates teate avaldamise kuupäevast kooskõlas artikliga 28 või alates kuupäevast, mil saadeti pakkumuste esitamise ettepanek. Teate või kõnealuste ettepanekute tekstis märgitakse internetiaadress, kus kõnealused dokumendid on kättesaadavad.	1. Kontsessiooniandja võimaldab kontsessioonidokumentidele elektrooniliste vahendite abil piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu alates kontsessiooniteate avaldamise kuupäevast või alates kuupäevast, mil saadeti pakkumuste esitamise ettepanek. Kontsessiooniteate või kõnealuste ettepanekute tekstis märgitakse internetiaadress, kus kõnealused dokumendid on kättesaadavad.
Selgitus
Kontsessioonidokumendid tuleb teha elektrooniliselt kättesaadavaks alates kontsessiooniteate avaldamise kuupäevast (ekslik viide artiklile 28 algtekstis) või alates kuupäevast, mil saadeti pakkumuste esitamise ettepanek.
Muudatusettepanek  191 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad või pädevad osakonnad edastavad kontsessioonidokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumuste laekumistähtaega, tingimusel et seda on aegsasti taotletud.	2. Kontsessiooniandja edastab kontsessioonidokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumuste laekumistähtaega, tingimusel et seda on aegsasti taotletud.
Selgitus
Viide pädevatele osakondadele on liiga ebamäärane ja mitmeti mõistetav. Taotlejatele või pakkujatele teabe edastamine on kontsessiooniandja ülesanne.
Muudatusettepanek  192 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 30 a
	Võitlus korruptsiooniga ja huvide konflikti ennetamine
	Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad pettuse, eelistamise ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks, et tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ning kõikide taotlejate ja pakkujate võrdne kohtlemine.
	Seoses huvide konfliktidega vastu võetud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik võimaliku tuvastatud huvide konflikti ennetamiseks või kõrvaldamiseks. Eelkõige lubavad nimetatud meetmed pakkuja või taotleja menetlusest välja jätta üksnes juhul, kui huvide konflikti ei saa tõhusalt kõrvaldada muude vahenditega.
Selgitus
Sõnastus on võetud artikli 36 lõikest 4, et tuua seda uue artikliga rohkem esile.
Muudatusettepanek  193 Ettepanek võtta vastu direktiiv II peatükk – pealkiri – I jagu – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II PEATÜKK	II PEATÜKK
Menetluse läbiviimine	Menetluslikud tagatised
I jagu
Ühiskontsessioonid, tähtajad ja tehniline kirjeldus
Selgitus
Sõnastus on üle võetud ettepaneku II peatüki II jao pealkirjast (Osalejate valimine ja kontsessioonide andmine) koos muudatustega II peatüki I jagu jäetakse välja.
Muudatusettepanek  194 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31	välja jäetud
Eri liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate ühine kontsessioon
1. Ilma et see piiraks artikli 15 sätete kohaldamist, võivad eri liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad anda ühiselt kontsessioone, kasutades selleks ühte käesolevas artiklis kirjeldatud võimalustest.
2. Mitu eri liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat võivad anda kontsessiooni ühiselt. Sel juhul sõlmivad osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad lepingu, milles määratakse kindlaks:
(a) millise riigi sätteid kontsessiooni andmise menetluse suhtes kohaldatakse;
(b) kontsessiooni andmise menetluse sisemine korraldus, sh menetluse haldamine, kohustuste jagamine, hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste jaotamine ning kontsessioonilepingute sõlmimine.
Punkti a kohaselt kohaldatava siseriikliku õiguse kindlaksmääramisel võivad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad valida mis tahes sellise liikmesriigi siseriiklikud sätted, kus asub vähemalt üks osalev hankija.
3. Kui mitu eri liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat on moodustanud ühise juriidilise isiku, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohase Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, lepivad osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ühise juriidilise isiku pädeva organi otsusega kokku kohaldatavates siseriiklikes kontsessiooni andmise eeskirjades, mis on järgmised:
(a) selle liikmesriigi siseriiklikud sätted, kus on juriidilise isiku registrijärgne asukoht;
(b) selle liikmesriigi siseriiklikud sätted, kus juriidiline isik tegutseb.
Sellist kokkulepet võib kohaldada tähtajatult, kui nii on sätestatud ühise juriidilise isiku asutamisaktis, või teatava ajavahemiku jooksul või teatavat tüüpi kontsessioonide suhtes või ühe või mitme antud üksikkontsessiooni suhtes.
4. Kui puudub kokkulepe kontsessiooni suhtes kohaldatava õiguse kohta, määratakse kontsessiooni andmist reguleeriv siseriiklik õigus kindlaks allpool osutatud sätete alusel:
(a) kui menetluse korraldab või seda haldab üks osalev avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teiste nimel, kohaldatakse kõnealuse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija liikmesriigi siseriiklikke sätteid;
(b) kui menetlust ei korralda ega seda ei halda üks osalev avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teiste nimel; ning
(i) kui see hõlmab ehitustööde kontsessiooni või riigikontsessiooni, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus enamik ehitustöid tehakse;
(ii) kui see hõlmab teenuste kontsessiooni, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus enamik teenuseid osutatakse;
(c) kui punktide a või b kohaselt ei ole võimalik kohaldatavat siseriiklikku õigust kindlaks määrata, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle hankija liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kelle kanda on suurim osa kuludest.
5. Kui puudub lõike 3 kohane kokkulepe kontsessioonide andmise suhtes kohaldatava õiguse kohta, määratakse mitme eri liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ühiselt moodustatud juriidiliste isikute läbiviidavat kontsessiooni andmise menetlust reguleeriv siseriiklik õigus kindlaks järgmiste sätete alusel:
(a) kui menetluse viib läbi või seda haldab ühise juriidilise isiku pädev organ, kohaldatakse selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus on juriidilise isiku registrijärgne asukoht;
(b) kui menetluse viib läbi või seda haldab juriidilise isiku liige asjaomase juriidilise isiku nimel, kohaldatakse lõike 4 punktide a ja b sätteid;
(c) kui lõike 4 punktide a või b kohaselt ei ole võimalik kohaldatavat siseriiklikku õigust kindlaks määrata, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus on juriidilise isiku registrijärgne asukoht.
6. Üks või mitu avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat võivad anda üksikkontsessioone sellise raamlepingu raames, mille on sõlminud teises liikmesriigis asuv avaliku sektori hankija või mis on temaga ühiselt sõlmitud, tingimusel et raamleping sisaldab sätteid, mis võimaldavad vastava(te)l avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija(te)l üksikkontsessioone anda.
7. Piiriüleste kontsessioonide andmise otsuse suhtes kohaldatakse kohaldatava siseriikliku õiguse kohaseid tavapäraseid läbivaatamise mehhanisme.
8. Selleks et läbivaatamise mehhanismid oleksid tõhusad, võimaldavad liikmesriigid nõukogu direktiivi 89/665/EMÜ ja nõukogu direktiivi 92/13/EMÜ kohaste teises liikmesriigis asuvate läbivaatamisasutuste otsuste täielikku ellurakendamist nende siseriikliku õiguskorra raames, kui sellised otsused hõlmavad asjaomases piiriüleses kontsessiooni andmise menetluses osalevaid nende territooriumil asuvaid hankijaid.
Selgitus
Käesolev artikkel jäetakse direktiivi lihtsustamise ja täpsustamise huvides välja.
Muudatusettepanek  195 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 32	välja jäetud
Tehniline kirjeldus
1. VIII lisa punktis 1 kindlaks määratud tehniline kirjeldus esitatakse kontsessioonidokumentides. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks ehitustööde, teenuste või asjade nõutavad omadused.
Kõnealuste omadustega võidakse osutada ka konkreetsele tootmisprotsessile või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisile või olelusringi mõnele muule etapile, nagu on osutatud artikli 2 punktis 14.
Tehnilises kirjelduses täpsustatakse ka see, kas nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist.
Kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on kas üldsus või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija töötajad, peab kõnealune tehniline kirjeldus olema koostatud nii, et selles võetakse arvesse puuetega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Kui kohustuslikud ligipääsunõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga, määratletakse ligipääsukriteeriumid tehnilises kirjelduses, viidates kõnealusele õigusaktile.
2. Tehniline kirjeldus võimaldab kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu kontsessioonimenetlusele ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi kontsessiooni andmise avamisel konkurentsile.
3. Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil:
(a) kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, sh keskkonnanäitajaid, tingimusel et parameetrid on piisavalt täpsed, et pakkujad saaksid teha kindlaks lepingu eseme ning et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad saaksid lepingu sõlmida;
(b) viidates VIII lisas määratletud tehnilisele kirjeldusele ja viidates tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele tunnustustele, ühtsetele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nende puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”;
(c) punktis a osutatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid kirjeldades viidates punktis b osutatud tehnilisele kirjeldusele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile;
(d) viidates teatavate näitajate puhul punktis b osutatud tehnilisele kirjeldusele ja muude näitajate puhul punktis a osutatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.
4. Tehnilises kirjelduses ei nimetata kindlat marki ega allikat, konkreetset protsessi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada, välja arvatud juhul, kui see on lepingu reguleerimiseseme seisukohast põhjendatud. Erandkorras lubatakse sellist viitamist, kui lepingu reguleerimiseset ei ole lõike 3 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada; sellistele viidetele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.
5. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kasutab lõike 3 punktis b osutatud kirjeldusele viitamise võimalust, ei saa ta pakkumust tagasi lükata põhjusel, et pakutavad ehitustööd, asjad või teenused ei vasta tema poolt viidatud kirjeldusele, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas kasutades artikli 33 kohaseid tõendeid, et tema pakutavad lahendused rahuldavad tehnilises kirjelduses määratletud nõudeid samaväärsel viisil.
6. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kasutab lõike 3 punkti a kohast võimalust sõnastada tehniline kirjeldus kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldamise teel, ei saa ta lükata tagasi asjade, teenuste või ehitustööde pakkumust, mis vastab Euroopa standardit ülevõtvale riiklikule standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele, ühtsele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardimisorgani kehtestatud tehnilisele etalonsüsteemile, kui nendes kirjeldustes käsitletakse tema poolt kindlaks määratud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.
Oma pakkumuses tõendab pakkuja mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas artiklis 33 osutatud tõendeid kasutades, et standardile vastavad asjad, teenus või ehitustöö vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ette nähtud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.
Selgitus
Artikkel jäetakse välja, sest sellega kohaldataks kontsessioonide suhtes riigihangete loogikat. Kuna kontsessionäär võtab kontsessiooniandjalt üle majandusliku riski, tuleb talle anda teatav manööverdamisruum kontsessiooniandja kehtestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmiseks. Sellegipoolest võib kontsessiooniandja kehtestada tehnilisi ja/või funktsionaalseid nõudeid, kui ta soovib kontsessiooni tehnilisi aspekte rohkem kontrollida (vt artikli 38 b selgitust).
Muudatusettepanek  196 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33	välja jäetud
Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal
1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda, et ettevõtjad esitaksid tunnustatud organi katsearuande või sellise organi väljastatud tõendi tõendusmaterjalina tehnilisele kirjeldusele vastavuse kohta.
Kui hankijad nõuavad tunnustatud organite koostatud sertifikaatide esitamist, et tõendada vastavust konkreetsele tehnilisele kirjeldusele, aktsepteerivad hankijad ka samaväärsete muude tunnustatud organite tõendeid.
2. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad aktsepteerivad ka muid asjakohaseid tõendeid, nagu tootja tehniline toimik, kui asjaomasel ettevõtjal puudub juurdepääs lõike 1 kohastele tõenditele või katsearuannetele või tal ei ole võimalik neid asjaomase tähtaja jooksul hankida.
3. Käesoleva artikli kohased tunnustatud organid on katse- ja kalibreerimislaborid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt akrediteeritud mis tahes sertifitseerimis- ja kontrolliasutused.
4. Liikmesriigid teevad taotluse korral teistele liikmesriikidele kättesaadavaks esitatud tõendite ja dokumentidega seotud mis tahes teabe, et tõendada vastavust artiklis 32 ja käesolevas artiklis osutatud tehnilistele nõuetele. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas juhtimist käsitlevate sätetega, nagu osutatud direktiivi (asendab direktiivi 2004/18/EÜ) artiklis 88.
Selgitus
Artikkel jäetakse välja, sest sellega kohaldataks kontsessioonide suhtes riigihangete loogikat. Kuna kontsessionäär võtab kontsessiooniandjalt üle majandusliku riski, tuleb talle anda teatav manööverdamisruum kontsessiooniandja kehtestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmiseks. Sellegipoolest võib kontsessiooniandja kehtestada tehnilisi ja/või funktsionaalseid nõudeid, kui ta soovib kontsessiooni tehnilisi aspekte rohkem kontrollida (vt artiklit 38 a – Kontsessiooni andmise kriteeriumid).
Muudatusettepanek  197 Ettepanek võtta vastu direktiiv II jagu – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II jagu	välja jäetud
Osalejate valimine ja kontsessioonide andmine
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse teksti ülesehitust.
Muudatusettepanek  198 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 34	välja jäetud
Üldpõhimõtted
Kontsessioonid antakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestatud tingimuste alusel vastavalt artiklile 39, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) pakkumus vastab kontsessiooniteates või huvi kinnitamise ettepanekus ja kontsessiooni andmise dokumentides esitatud nõuetele, tingimustele ja kriteeriumidele;
b) pakkumuse esitanud pakkuja
i) ei ole kontsessiooni andmise menetlusest kõrvaldatud vastavalt artikli 36 lõigetele 4–8 ning
ii) vastab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolt kooskõlas artikli 36 lõigetega 1–3 kehtestatud valikukriteeriumidele.
Selgitus
Käesolev artikkel on üle võetud uude artiklisse -26 a.
Muudatusettepanek  199 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 35	välja jäetud
Menetluslikud tagatised
1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitavad hanketeates, pakkumiskutses või kontsessioonidokumentides kontsessiooni kirjelduse, kontsessiooni andmise kriteeriumid ning miinimumnõuded. See teave peab võimaldama teha kindlaks kontsessiooni laadi ja ulatuse, et ettevõtjad saaksid otsustada, kas nad taotlevad osalemist kontsessiooni andmise menetluses. Kirjeldust, kontsessiooni andmise kriteeriume ja miinimumnõudeid läbirääkimiste käigus ei muudeta.
2. Kontsessiooni andmise ajal tagavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.
3. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija piirab taotlejate arvu, teeb ta seda läbipaistvalt ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on kõigile huvitatud ettevõtjatele kättesaadavad.
4. Kontsessiooni andmise menetlust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas need, mis käsitlevad teavitamist, menetluse etappe ja ajakava, kehtestatakse enne menetluse algust ja tehakse kõigile osalejatele teatavaks.
5. Kui kontsessiooni andmine näeb ette läbirääkimisi, täidavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad järgmisi eeskirju:
(a) kui läbirääkimised toimuvad pärast pakkumuste esitamist, peavad nad pakkujatega läbirääkimisi nende pakkumuste üle, et kohandada pakkumusi lõike 1 kohaselt esitatud kriteeriumidele ja nõuetele;
(b) nad ei tohi avaldada läbirääkimistel osaleva taotleja pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma kõnealuse taotleja nõusolekuta. Sellist nõusolekut ei saa anda üldise loobumisena, vaid see tuleb anda seoses teatavate lahenduste või muu konfidentsiaalse teabe kavandatava edastamisega;
(c) nad võivad läbirääkimised viia läbi järjestikuste etappidena, et vähendada läbirääkimistel arutatavate pakkumuste arvu, kohaldades hanketeates, pakkumuste esitamise ettepanekus või kontsessioonidokumentides esitatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Avaliku sektori hankija näitab hanketeates, pakkumuste esitamise ettepanekus või hankedokumentides ära, kas ta on seda võimalust kasutanud;
(d) nad hindavad pakkumusi pärast läbirääkimisi esialgsete hindamiskriteeriumide alusel;
(e) nad protokollivad ametlikud arutelud ja mis tahes muud kontsessiooni andmise menetluse seisukohast olulised sammud ja sündmused. Eelkõige tagavad nad kõigi asjakohaste vahenditega läbirääkimiste jälgitavuse.
6. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad teavitavad iga taotlejat ja pakkujat võimalikult kiiresti kontsessiooni andmisega seoses tehtud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida lepingut, mille kohta on avaldatud kontsessiooniteade, või alustada uut menetlust.
7. Asjaomase osapoole taotlusel teavitavad avaliku sektori hankijad võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse saamisest:
(a) iga taotlejat, kelle taotlus tagasi lükati, tagasilükkamise põhjustest;
(b) iga pakkujat, kelle pakkumus tagasi lükati, tagasilükkamise põhjustest, sealhulgas artikli 32 lõigetes 5 ja 6 osutatud juhtudel põhjustest, miks otsustati, et tegemist pole samaväärsusega või et ehitustööd, asjad või teenused ei vasta kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele;
(c) iga vastuvõetava pakkumuse teinud pakkujat väljavalitud pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest ning teatavad talle ka väljavalitud pakkuja nime või raamlepingu osapooled;
(d) iga vastuvõetava pakkumuse teinud pakkujat pakkujatega läbiviidavate läbirääkimiste ja dialoogi korraldamisest ja edenemisest.
8. Avaliku sektori hankijad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad lõikes 6 osutatud andmed seoses lepinguga, kui selliste andmete avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.
Selgitus
Artikkel jäetakse lihtsustamise huvides välja. Sõnastus osaliselt üle võetud artiklitesse 36, 38 b ja 38 c.
Muudatusettepanek  200 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine	Taotlejate ja pakkujate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine ning kõrvalejätmise põhjused
Selgitus
Tegu on raportööri muudatusettepaneku 169 selgitusega.
Muudatusettepanek  201 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Kontsessiooniandja esitab:
	a) kontsessiooniteates kontsessiooni kirjelduse ja osalemise tingimused;
	b) kontsessiooniteates pakkumiskutse või kontsessioonidokumentides kontsessiooni andmise kriteeriumid.
Selgitus
Tegu on raportööri muudatusettepaneku 169 selgitusega. Kontsessiooni ja osalemistingimuste kirjeldus peab olema kontsessiooniteates kirjas, see on kohustuslik, et tagada läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ning taotlejate ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine.
Muudatusettepanek  202 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:	1. Kontsessiooniandja kontrollib osalemistingimusi seoses taotlejate või pakkujate kutsealase, tehnilise ja finantssuutlikkusega ning dokumentidega, millega taotlejal tuleb tõendada vastavust kontsessiooniteates esitatud nõudmistele. Nimetatud tingimused on mittediskrimineerivad ja seotud lepingu esemega ning peale nende võidakse vajaduse korral kehtestada miinimumnõudeid.
(a) sobivus tegeleda kutsetööga;
(b) majanduslik ja finantsseisund;
(c) tehniline ja/või kutsealane suutlikkus.
Hankijad piirduvad osalemistingimusi kehtestades selliste tingimustega, mis aitavad tagada, et taotleja või pakkuja vastab õiguslikult ja finantsiliselt kontsessiooni nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suuteline asjaomast kontsessiooni täitma. Kõik nõuded peavad olema lepingu esemega seotud ja sellega proportsionaalsed, võttes arvesse tõelise konkurentsi tagamise vajadust.
Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nimetavad kontsessiooniteates ka dokumendid, millega ettevõtja peab oma suutlikkust tõendama. Kõnealune dokumendinõue peab olema mittediskrimineeriv ja kontsessiooni esemega proportsionaalne.
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse üle teatavad sätted artiklitest 35 ja 36, eelkõige seoses taotlejate või pakkujate osalemistingimustega (kutsealane, tehniline ja finantssuutlikkus).
Muudatusettepanek  203 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Seoses lõikes 1 osutatud kriteeriumidega võib ettevõtja vajaduse korral konkreetse kontsessiooni puhul tugineda teiste üksuste suutlikkusele, olenemata nendevahelistest juriidilistest suhetest. Sel juhul peab ta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale tõendama, et tal on võimalus kontsessiooni kogu kestuse ajal käsutada vajalikke vahendeid, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste võetud kohustuse. Seoses majandus- ja finantsseisundiga võivad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nõuda, et ettevõtja ja kõnealused üksused vastutaksid ühiselt lepingu täitmise eest.	2. Selleks et täita lõikes 1 sätestatud osalemistingimusi, võib ettevõtja vajaduse korral konkreetse kontsessiooni puhul tugineda teiste üksuste suutlikkusele, olenemata nendevahelistest juriidilistest suhetest. Sel juhul peab ta kontsessiooniandjale tõendama, et tal on võimalus kontsessiooni kogu kestuse ajal käsutada vajalikke vahendeid, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste võetud kohustuse. Seoses majandus- ja finantsseisundiga võib kontsessiooniandja nõuda, et ettevõtja ja kõnealused üksused vastutaksid ühiselt lepingu täitmise eest.
Muudatusettepanek  204 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Samadel tingimustel võib artiklis 22 osutatud ettevõtjate rühm toetuda sama rühma teiste osaliste või teiste üksuste suutlikkusele.	välja jäetud
Selgitus
Lõige jäetakse lihtsustamise huvides välja.
Muudatusettepanek  205 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kontsessiooniandja võib piirata taotlejate või pakkujate arvu sobiva piirini, tingimusel, et seda tehakse läbipaistvalt ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Pakkumust esitama kutsutud taotlejate või pakkujate arv peab olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse osaliselt üle artikkel 35 ja sätestatakse võimalus piirata taotlejate arvu (sellisel juhul saadetakse valitud taotlejatele kutse pakkumuse esitamiseks).
Muudatusettepanek  206 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad eelistamise ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks, eesmärgiga tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine.	välja jäetud
Seoses huvide konfliktidega vastu võetud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik tuvastatud konfliktide ennetamiseks või kõrvaldamiseks. Eelkõige lubavad need pakkuja või taotleja menetlusest välja jätta üksnes juhul, kui huvide konflikti ei saa tõhusalt kõrvaldada muude vahenditega.
Selgitus
Huvide konflikti käsitlevaid sätteid on täiendatud ja need on lisatud uude artiklisse 30 a.
Muudatusettepanek  207 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) osalemine inimkaubanduses ja laste tööjõu kasutamises, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EÜ (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset)¹ reguleerimisalasse.
	1 ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.
Muudatusettepanek  208 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taotleja või pakkuja kontsessioonis osalemisest kõrvalejätmise kohustust kohaldatakse ka juhul, kui lõpliku kohtuotsusega on mõistetud süüdi äriühingute juhid või mis tahes muud isikud, kellel on õigus taotlejat või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.	välja jäetud
Muudatusettepanek  209 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ta on teadlik Euroopa Liidu või siseriiklike nende õigusaktide mis tahes tõsisest rikkumisest, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve kooskõlas aluslepinguga;	a) ta on teadlik selliste liidu või siseriiklike õigusaktide mis tahes tõsisest rikkumisest, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve kooskõlas aluslepingutega, tingimusel, et pädev organ on rikkumise kindlaks teinud;
Selgitus
Muudatusettepanekus täpsustatakse, milline olukord võib kõrvalejätmise tingida, et tagada proportsionaalsus ja vaba juurdepääs kontsessioonilepingutele.
Muudatusettepanek  210 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) ettevõtja sama hankijaga sõlmitud varasema kontsessiooni või mõne samalaadse kontsessiooni järgse olulise nõude täitmises on esinenud ettevõtjapoolseid märkimisväärseid või pidevaid puudusi.	c) ettevõtja sõlmitud varasema kontsessiooni või mõne samalaadse kontsessiooni järgse olulise nõude täitmises on esinenud ettevõtjapoolseid märkimisväärseid või pidevaid puudusi.
Selgitus
Peaks olema võimalik jätta ettevõtja kõrvale ka juhul, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on teadlik pidevatest puudustest mõne muu hankijaga sõlmitud kontsessiooni täitmisel.
Muudatusettepanek  211 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) ta on teadlik sotsiaalvaldkonna, keskkonnakaitse või tööõiguse alaste õigusaktide mis tahes tõsisest või korduvast rikkumisest, nagu on osutatud artikli -26 a lõikes 3.
Muudatusettepanek  212 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu punkti c alusel kõrvalejätmiseks peavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitama lepingu täitmise hindamise meetodi, mis põhineb objektiivsetel ja mõõdetavatel kriteeriumidel ja mida kohaldatakse süstemaatiliselt, järjepidevalt ja läbipaistvalt. Lepingu täitmise hindamisest tuleb teavitada asjaomast ettevõtjat, kellele tuleb anda võimalus tulemused vaidlustada ja saada kohtulikku kaitset.	välja jäetud
Selgitus
Lõik jäetakse lihtsustamise huvides välja.
Muudatusettepanek  213 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva artikli kohaldamise tingimused. Nad esitavad teistele liikmesriikidele vastava taotluse korral mis tahes teabe, mis on seotud käesolevas artiklis loetletud kõrvalejätmise põhjustega. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas direktiivi [asendab direktiivi 2004/18/EÜ] artikliga 88.	välja jäetud
Selgitus
Lõige jäetakse lihtsustamise huvides välja.
Muudatusettepanek  214 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kontsessioonitaotluste ja pakkumuste esitamise tähtaegade määramisel võtavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad eriti arvesse kontsessiooni keerukust ja pakkumuse koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks artiklis 37 sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.	1. Taotluste või pakkumuste esitamise tähtaegade määramisel võtab kontsessiooniandja eriti arvesse kontsessiooni keerukust ja pakkumuse või kontsessioonitaotluse koostamiseks vajalikku aega.
Selgitus
Lihtsustamise huvides on nüüd artiklis 37 ühendatud tähtaegade kehtestamist käsitlevad sätted, mis jagunesid varem artiklite 37 ja 38 vahel.
Muudatusettepanek  215 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotlusi või pakkumusi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või kontsessiooni andmise dokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse kontsessioonitaotluste esitamise tähtaegu nii, et kõik asjaomased ettevõtjad oleksid teadlikud kogu taotluste või pakkumuste esitamiseks vajalikust teabest.	välja jäetud
Selgitus
Lihtsustamise huvides on nüüd artiklis 37 ühendatud tähtaegade kehtestamist käsitlevad sätted, mis jagunesid varem artiklite 37 ja 38 vahel.
Muudatusettepanek  216 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37 – lõiked 2 a ja 2 b (uued)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kontsessioonitaotluste ja pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 30 päeva alates kontsessiooniteate saatmise päevast või päevast, mil taotlejad said pakkumuse esitamise ettepaneku.
	2 b. Pakkumuste laekumise tähtaega võib lühendada viie tööpäeva võrra, kui võrgustiku sektori hankija nõustub pakkumuste elektroonilise esitamisega.
Selgitus
Lihtsustamise huvides on nüüd artiklis 37 ühendatud tähtaegade kehtestamist käsitlevad sätted, mis jagunesid varem artiklite 37 ja 38 vahel.
Muudatusettepanek  217 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 38	välja jäetud
Kontsessioonitaotluste esitamise tähtajad
1. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kasutavad kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates kontsessiooniteate väljasaatmisest.
2. Pakkumuste laekumise tähtaega võib lühendada viie päeva võrra, kui võrgustiku sektori hankija nõustub pakkumuste elektroonilise esitamisega artikli 25 kohaselt.
Selgitus
Artikkel ühendatakse artikliga 37, et muuta direktiivi sätted lihtsamaks ja selgemaks.
Muudatusettepanek  218 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 38 a
	Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded
	1. Tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega määratletakse kontsessiooni esemeks olevate tööde või teenuste omadused. Need esitatakse kontsessioonidokumentides.
	2. Nimetatud nõuded vastavad põhimõttele, mille kohaselt kõigile ettevõtjatele tuleb anda võrdne juurdepääs kontsessioonimenetlusele ja need ei või tekitada põhjendamatuid takistusi kontsessioonide avamisel konkurentsile.
	Kui lepingu ese seda ei õigusta, ei viita tehnilised ja funktsionaalsed nõuded konkreetsele tootele või päritolule või konkreetsele tootmisviisile või kaubamärgile, patendile, tüübile või toodangule, millega soodustataks teatavaid ettevõtteid või tooteid või välistataks need. Erandkorras lubatakse sellist viitamist juhul, kui lepingu eset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada. Sellistele viidetele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.
Selgitus
Artiklis 38 a on ühendatud komisjoni ettepaneku artikli 32 lõige 1 ja lõike 3 punkt b. Uue mõiste kasutuselevõtmine võimaldab kontsessiooniandjal määrata kindlaks kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde või teenuste tehnilised ja/või funktsionaalsed nõuded. Kontsessiooniandja võib täpsustada kontsessiooni eset või kehtestada erinõuded, näiteks puuetega isikute juurdepääsu või keskkonnaohutuse kohta. Artiklis 32 esitatud tehniline kirjeldus oli liiga üksikasjalik ning vastuolus riski ülekandmise põhimõttega, mis peaks jätma kontsessionäärile teatava manööverdamisruumi.
Muudatusettepanek  219 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 38 b
	Kontsessiooni andmise kriteeriumid
	1. Kontsessiooniandja võib taotlejate ja pakkujatega läbirääkimisi pidada. Ta tagab menetluse põhietappide asjakohase registreerimise, kasutades selleks enda äranägemisel sobivaid vahendeid vastavalt käesoleva direktiivi artikli 24 lõikele 1. Kontsessiooniandja sõlmib kontssessioonilepingud objektiivsete kriteeriumide põhjal, mis vastavad artikli -26 a lõikes 2 toodud põhimõtetele.
	2. Kontsessiooni eset, kontsessiooni andmise kriteeriume ja miinimumnõudeid ei või läbirääkimiste käigus meelevaldselt ega diskrimineerivalt muuta. Kõikidest muudatustest teatatakse kohe asjaomastele taotlejatele ja pakkujatele.
	3. Kontsessiooni andmise kriteeriumid on seotud kontsessiooni esemega. Need võivad muu hulgas hõlmata keskkonnakaitse, sotsiaalvaldkonna või innovatsiooniga seotud kriteeriume. Kontsessiooniandja kontrollib, kas pakkumused vastavad nõuetekohaselt kontsessiooni andmise kriteeriumidele.
	4. Kontsessiooniandja näitab kontsessiooniteates või pakkumuse esitamise ettepanekus ära lõikes 1 osutatud kriteeriumide tähtsuse järjekorra, kui see on koostatud.
Selgitus
Tegu on endise artikliga 39. Uus artikkel kontsessiooni andmise kriteeriumide kohta: 1) tuletatakse meelde läbirääkimiste olulisust kontsessiooni andmise menetluses; 2) keelatakse kontsessiooni andmise kriteeriumide meelevaldne muutmine menetluse käigus; 3) määratakse kindlaks kontsessiooni andmise kriteeriumid; 4) kontsessiooni andjale antakse võimalus seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda. Kaalumine jäetakse välja, kuna see ei taga piisavat paindlikkust. Tähtsuse järjekorda seadmine peaks olema vabatahtlik, et oleks võimalik rakendada innovaatilisi lahendusi, mida esialgu ei olnud ette nähtud.
Muudatusettepanek  220 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 38 c
	Taotlejate ja pakkujate teavitamine
	1. Kontsessiooniandja teavitab iga taotlejat ja pakkujat võimalikult kiiresti kontsessiooni andmise osas tehtud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati taotlus või pakkumus tagasi lükata, ning põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida lepingut, mille kohta on avaldatud kontsessiooniteade, või alustada uut menetlust.
	2. Kontsessiooniandja võib otsustada jätta avaldamata teatavad lõikes 1 osutatud andmed lepingu kohta, kui selliste andmete avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist, oleks muul viisil vastuolus avaliku huviga või kahjustaks avalik-õiguslike või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.
Selgitus
Muudatusettepaneku tekst põhineb komisjoni ettepaneku artikli 35 lõigetel 6 ja 8.
Muudatusettepanek  221 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 39	välja jäetud
Kontsessiooni andmise kriteeriumid
1. Kontsessioonid antakse objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumuste hindamise konkurentsi tingimustes, mis võimaldab teha avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija jaoks kindlaks üldised majanduslikud eelised.
2. Kontsessiooni andmise kriteeriumid on seotud kontsessiooni esemega ning need ei anna avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust.
Kõnealuste kriteeriumidega tagatakse tõhus konkurents ja nendega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kontrollivad tegelikkuses pakkujate esitatud teabe ja tõendite alusel, kas pakkumused vastavad pakkumuste hindamise kriteeriumidele.
3. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija esitab kontsessiooniteates või -dokumentides igale lõikes 1 osutatud kriteeriumile antud suhtelise kaalu või loetleb kriteeriumid tähtsuse järjekorras.
4. Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:
(a) kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;
(b) teenuste kontsessioonide ja ehitustööde projekteerimise puhul võidakse arvesse võtta asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi ning sellest tulenevalt võib kõnealused töötajad pärast kontsessiooni andmist asendada üksnes avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse samaväärne töökorraldus ja kvaliteet;
(c) müügijärgsed teenused ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarneperiood või valmimise aeg;
(d) tootmisprotsess või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis või mõni muu olelusringi etapp, nagu on osutatud artikli 2 lõike 1 punktis 14, kui need kriteeriumid hõlmavad kõnealuste protsessidega vahetult seotud tegureid ning iseloomustavad konkreetset tootmisprotsessi või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisi.
5. Lõikes 4 osutatud juhul märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooniteates, pakkumuse esitamise ettepanekus või kontsessioonidokumentides suhtelise kaalu, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumise kindlakstegemisel.
Neid kaalusid võib väljendada asjakohase maksimaalse vahemikuna.
Kui kaalude kasutamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, esitab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kriteeriumid tähtsuse järjekorras.
Selgitus
Vt uus artikkel 38 b.
Muudatusettepanek  222 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 40	välja jäetud
Olelusringi kulude arvestamine
1. Olelusringi kulude arvestamine hõlmab asjakohases ulatuses artikli 2 lõike 1 punktis 14 määratletud asja, teenuse või ehitustööde olelusringi jooksul tekkivaid järgmisi kulusid:
(a) sisekulud, sh hankimisega (nt tootmiskulud), kasutamisega (nt energiatarbimine, hoolduskulud) ja kõrvaldamisega seotud kulud (nt kogumise ja ringlussevõtu kulud);
(b) olelusringiga otseselt seotud välised keskkonnakulud, tingimusel et nende rahalise maksumuse saab kindlaks määrata ja et seda saab kontrollida; need võivad hõlmata kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulusid ning muid kliimamuutuste mõju leevendamisega seotud kulusid.
2. Kui avaliku sektori hankijad hindavad kulusid olelusringi kulude arvestamise alusel, märgivad nad kontsessioonidokumentides ära olelusringi kulude arvutamiseks kasutatava meetodi. Kasutatud meetod peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:
(a) see luuakse teadusliku teabe või muude objektiivselt kontrollitavate mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;
(b) see on loodud korduvaks ja pidevaks kasutamiseks;
(c) see on kõigile huvitatud isikutele kättesaadav.
Avaliku sektori hankijad lubavad ettevõtjatel kohaldada oma pakkumuses olelusringi kulude arvestamiseks erinevat meetodit, tingimusel et nad tõendavad kõnealuse meetodi vastavust punktides a, b ja c sätestatud nõuetele ning selle samaväärsust avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija osutatud meetodiga.
3. Kui liidu õigusakti ja sealhulgas sektoripõhiste õigusaktide kohaste delegeeritud õigusaktide raames võetakse vastu ühine olelusringi kulude arvutamise meetod, kohaldatakse seda juhul, kui olelusringi kulude arvutamine kuulub artikli 39 lõikes 4 osutatud pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka.
Selliste õigusaktide ja delegeeritud aktide loetelu on esitatud II lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 46 seoses kõnealuse loetelu ajakohastamisega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, tühistamise või muutmise tõttu on sellised muudatused vajalikud.
Selgitus
Artikkel jäetakse välja, sest see on kooskõlas majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi väljajätmisega. Kontsessiooniandjal peab olema õigus valida enda jaoks asjakohased kontsessiooni andmise kriteeriumid, tingimusel et need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadele.
Muudatusettepanek  223 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessioonidokumentides paluda või liikmesriik nõuda, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja allhangete kõik kavandatud täitjad.	1. Kontsessiooniandja palub kontsessioonidokumentides, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel.
	1 a. Pärast seda, kui pakkuja on välja valitud, esitab ta avaliku sekotri hankijale alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja seaduslikud esindajad ning teavitab lepingu kestel esinevatest mis tahes muutustest nimetatud andmetes. Iga alltöövõtuahela alltöövõtja teavitab pakkujat alltöövõtja otsese töövõtja kaudu. Kõik alltöövõtjad ajakohastavad teavet lepingu kestel.
2. Lõige 1 ei piira peamise töövõtja vastutust.	2. Lõige 1 ei piira peamise töövõtja vastutust.
	2 a. Liikmesriigid tagavad, et alltöövõtjad järgivad lepingu täitmise liikmesriigis samuti kõiki kohustuslikke õiguslikke, reguleerivaid ja haldussätteid ning täidavad artikli -26 a lõikes 3 osutatud kohustusi. Selleks võivad liikmesriigid kogu alltöövõtuahelas ette näha vastutuskorra, mille kohaselt alltöövõtja otsene töövõtja kannab vastutust juhul, kui alltöövõtja ei järgi üht nimetatud sätetest või osutub maksejõuetuks. Otsese töövõtja maksujõuetuse korral peaks selline süsteem tagama, et vastutust kannab alltöövõtuahela järgmine maksujõuline otsene töövõtja, sh peatöövõtja.
	2 b. Liikmesriigid võivad riiklike õigusaktidega kehtestada rangemaid vastutuseeskirju.
Muudatusettepanek  224 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kontsessiooni sätete olulist muutmist selle kehtivusajal käsitatakse käesoleva direktiivi kohaselt uue kontsessiooni andmisena ning see eeldab uut kontsessiooni andmise menetlust vastavalt käesolevale direktiivile.	1. Kehtivat kontsessioonilepingut võib muuta kõrvallepinguga, välja arvatud oluliste muudatuste korral.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse uus lõige, millega muudetakse artikkel selgemaks ja täpsustatakse, et kehtivat kontsessiooni võib (üldpõhimõte) muuta, välja arvatud juhul, kui tehakse olulisi muudatusi (erand).
Muudatusettepanek  225 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kontsessiooni muutmist kehtivusajal käsitatakse lõike 1 kohaselt olulisena, kui sellega muutub kontsessioon võrreldes algselt sõlmitud kontsessiooniga oluliselt. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:	2. Kontsessiooni oluline muutmine selle kehtivusajal eeldab uut kontsessiooni andmise menetlust vastavalt käesolevale direktiivile. Muudatust käsitletakse igal juhul olulisena, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
	(-a) muudatusega muudetakse kontsessiooni olemust;
	(-a a) muudatusega kaasneb kontsessionääri asendamine;
(a) muudatusega kehtestatakse tingimused, mis algse kontsessiooni andmise menetluse osana oleksid võimaldanud valida välja muid kui algselt väljavalitud taotlejaid või oleksid võimaldanud kontsessiooni andmist teisele taotlejale või pakkujale;	(a) muudatusega kehtestatakse tingimused, mis algse kontsessiooni andmise menetluse osana oleksid võimaldanud valida välja muid kui algselt väljavalitud taotlejaid või oleksid võimaldanud kontsessiooni andmist teisele taotlejale või pakkujale;
(b) muudatusega muudetakse kontsessiooni majanduslikku tasakaalu kontsessionääri kasuks;	(b) muudatusega muudetakse oluliselt kontsessiooni majanduslikku tasakaalu või
(c) muudatusega laiendatakse kontsessiooni ulatust märkimisväärselt, et hõlmata kontsessiooniga algselt hõlmamata asju, teenuseid või ehitustöid.	(c) muudatusega laiendatakse kontsessiooni ulatust märkimisväärselt ja hõlmatakse kontsessiooniga algselt hõlmamata teenused või ehitustööd.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse mõistet „oluline muudatus”, mis tingib uue kontsessiooni andmise menetluse algatamise, ja põimitakse sõnastusse artikli 42 lõige 3, mis käsitleb samuti ühte olulise muudatuse liiki (kontsessionääri asendamine). See teeb teksti selgemaks ja lihtsamaks.
Muudatusettepanek  226 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kontsessionääri asendamist käsitatakse olulise muudatusena lõike 1 tähenduses.
Esimest lõiku ei kohaldata aga algse töövõtja täieliku või osalise asendamise korral pärast ettevõtte restruktureerimist, maksejõuetust või lepingulise tingimuse alusel teise algseid kvalitatiivseid valikukriteeriume täitva ettevõtjaga, kui sellega ei kaasne muid olulisi kontsessiooni muudatusi ning selle eesmärk ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisest kõrvale hoida.	Käesoleva lõike esimese lõigu punkti -a a ei kohaldata algse töövõtja täieliku või osalise asendamise korral järgmistel juhtudel:
	(a) ettevõtte restruktureerimine;
	(b) kapitali või aktsiate üleandmine ettevõtete vahel;
	(c) kontsessionääri ülevõtmine maksejõuetuse korral või lepingulise tingimuse alusel teise algseid kvalitatiivseid valikukriteeriume täitva ettevõtja poolt, kui sellega ei kaasne muid olulisi kontsessiooni muudatusi ning selle eesmärk ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisest kõrvale hoida.
Selgitus
Direktiivi selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks liidetakse lõige artikli 42 lõikega 2.
Muudatusettepanek  227 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui kontsessiooni üldine olemus jääb samaks, ei käsitleta kontsessiooni muudatusi olulistena järgmistel juhtudel:
	(a) muudatus oli esialgses kontsessioonilepingus sätestatud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslite või –võimalustega kooskõlas liidu või riiklike õigusaktidega, milles märgitakse võimalike muudatuste ulatus ja olemus ning tingimused, mille korral neid võib kasutada või
	(b) selle maksumus jääb alla 10 % algse lepingu ajakohastatud maksumusest.
	Mitme järjestikuse muudatuse korral hinnatakse nende maksumust järjestikuste muudatuste ajakohastatud kumulatiivse maksumuse alusel.
Selgitus
Muudetakse kehtivaid artikli 42 lõikeid 4 ja 5, mis käsitlevad kahte juhtu, mille korral muudatust ei käsitleta olulisena, kui muudatusega ei muutu kontsessiooni olemus (läbivaatamisklauslid või -võimalused; piirmäär 5% esialgsest maksumusest). Riigihangete sõnavara (hind) muudetakse. Võetakse arvesse esialgse lepingu uut ajakohastatud maksumust, mis tundub olevat täpsem käsitlus. Teine lõik on üle võetud artikli 42 lõikest 4.
Muudatusettepanek  228 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui muudatuse maksumust saab rahaliselt väljendada, ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle maksumus ei ületa artiklis 5 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 5 % algse lepingu maksumusest, kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust järjestikuste muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel.	välja jäetud
Selgitus
Lõike tekst on lisatud lõikesse 2 a.
Muudatusettepanek  229 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kontsessiooni muudatusi ei käsitata lõike 1 tähenduses olulistena, kui need on kontsessioonidokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslite või -võimalustega. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või võimaluste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei nähta ette muudatusi või valikuvõimalusi, millega muudetaks kontsessiooni üldist olemust.	välja jäetud
Muudatusettepanek  230 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 6 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) muudatused tulenevad olukorrast, mida hoolas avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ei saanud ette näha;	(a) muudatused tulenevad olukorrast, mida hoolas kontsessiooniandja ei saanud ette näha;
Selgitus
Muudetakse kehtivat artikli 42 lõiget 6, milles täpsustatakse, millal ei ole vaja uut kontsessiooni andmise menetlust algatada, isegi kui on tegu olulise muudatusega.
Muudatusettepanek  231 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 6 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) avaliku sektori hankija antud kontsessioonide puhul, kui hinna mis tahes suurenemine ei ületa 50 % esialgse kontsessiooni maksumusest.	(c) avaliku sektori hankija antud kontsessioonide puhul, kui kavandatava muudatuse maksumus ei ületa 50 % kontsessiooni ajakohastatud esialgsest maksumusest;
Selgitus
Muudetakse kehtivat artikli 42 lõiget 6, milles täpsustatakse, millal ei ole vaja uut kontsessiooni andmise menetlust algatada, isegi kui on tegu olulise muudatusega. Võetakse arvesse esialgse lepingu uut ajakohastatud maksumust, mis tundub olevat täpsem käsitlus. Lisaks muudetakse riigihangete sõnavara (hind).
Muudatusettepanek  232 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 6 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad avaldavad Euroopa Liidu Teatajas teate selliste muudatuste kohta. Kõnealused teated sisaldavad VII lisas esitatud teavet ja need avaldatakse kooskõlas artikli 28 sätetega.	Kontsessiooniandja avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate selliste muudatuste kohta. Kõnealused teated sisaldavad VII lisas esitatud teavet ja need avaldatakse kooskõlas artikli 28 sätetega.
Muudatusettepanek  233 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 7 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad ei kasuta kontsessiooni muudatusi järgmistel juhtudel:	7. Kontsessiooniandja ei saa tugineda käesoleva artikli sätetele järgmistel juhtudel:
Muudatusettepanek  234 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 7 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kui muudatuse eesmärk on hüvitada hinnatõusu riske, mis tulenevad hinnakõikumisest ja mis võivad mõjutada lepingu täitmist ning mille kontsessionäär on maandanud.	(b) kui muudatuse eesmärk on vähendada kontsessionääri operatsiooniriske.
Selgitus
Muudatusettepanekuga täpsustatakse artikli 42 lõiget 7, milles viidatakse kahele muutmise juhule, kui kontsessiooniandja ei saa tugineda käesoleva artikli sätetele, et vältida võimalikku kuritarvitamist (väited, et muudatused, mis eeldaksid tegelikult uue kontsessiooni andmise menetluse algatamist, on kõigest vähetähtsad muudatused, mistõttu nende suhtes võib kohaldada leebemaid sätteid, nagu uued artikli 42 lõiked 3 ja 4).
Muudatusettepanek  235 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel on võimalik kehtiva siseriikliku lepinguõigusega ettenähtud tingimuste kohaselt lõpetada kontsessioon selle kehtivusaja jooksul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:	Liikmesriigid tagavad, et kontsessiooniandjal on võimalik kehtiva siseriikliku õigusega ettenähtud tingimuste kohaselt lõpetada kontsessioon selle kehtivusaja jooksul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek  236 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) artikliga 15 ettenähtud erandeid ei kohaldata tulenevalt erasektori partneri osalemisest lepingu sõlminud juriidilises isikus vastavalt artikli 15 lõikele 4;	(a) artikliga 15 ettenähtud erandeid ei kohaldata tulenevalt erasektori partneri osalemisest lepingu sõlminud juriidilises isikus vastavalt artiklile 15;
Selgitus
Käesoleva lõike sätete piiramine ainult artikli 15 lõikega 4 (horisontaalne koostöö) ei ole mõistuspärane. Sätteid tuleks kohaldada kõigi artiklis 15 nimetatud juhtude korral, kus üks kriteerium on erasektori osaluse puudumine.
Muudatusettepanek  237 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Euroopa Liidu Kohus leiab seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohase menetlusega, et liikmesriik on jätnud aluslepingute kohased kohustused täitmata, kuna kõnealuse liikmesriigi avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud kõnesoleva kontsessiooni, jättes aluslepingutest ja käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitmata.	(c) Euroopa Liidu Kohus leiab seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohase menetlusega, et liikmesriik on jätnud aluslepingute kohased kohustused täitmata, kuna kõnealuse liikmesriigi kontsessiooniandja on andnud kõnesoleva kontsessiooni, jättes aluslepingutest ja käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitmata.
Muudatusettepanek  238 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 43 a
	Haldamine
	1. Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane ja tõhus rakendamine, veenduvad liikmesriigid, et üks või mitu ametiasutust või üksust täidab vähemalt käesolevas artiklis ettenähtud ülesanded. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik nende ülesannete täitmiseks pädevad ametiasutused või üksused.
	2. Liikmesriigid tagavad, et teostatakse järelevalvet kontsessioonilepingute sõlmimise eeskirjade kohaldamise üle, sealhulgas liidu kaasrahastatavate projektide puhul, et tuvastada ohte liidu finantshuvidele. Järelevalve eesmärk on vältida võimalikke hankepettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja muid tõsiseid eeskirjade rikkumise juhtumeid, need tuvastada ja neist nõuetekohaselt teada anda.
	Kui järelevalveasutused või -üksused teevad kindlaks konkreetsed rikkumise juhud või süsteemsed probleemid, on neil õigus edastada teave kõnealuste rikkumiste või probleemide kohta riiklikele auditiasutustele, kohtutele või muudele asjaomastele asutustele või struktuuridele, nagu ombudsmanile, liikmesriikide parlamentidele või nende komisjonidele.
	3. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad teavitavad pädevat riiklikku asutust selle taotlusel mis tahes tegevusest, mida nad peavad väljajäetuks käesoleva direktiivi artikli 8 lõike 5 b kohaselt.
	4. Lõike 2 kohase järelevalvetegevuse tulemused avalikustatakse asjakohaste teabevahendite kaudu. Eeskätt avaldavad liikmesriigid vähemalt kord kahe aasta jooksul ülevaate kõige sagedasematest kontsessioonilepingute sõlmimise eeskirjade väära kohaldamise põhjustest või õiguslikust ebakindlusest, sh võimalikest struktuursetest või korduvatest probleemidest eeskirjade kohaldamisel, sealhulgas pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse võimalikest juhtudest.
	5. Liikmesriigid tagavad, et kontsessioonilepingute sõlmimist käsitlevate liidu õigusaktide tõlgendamise ja kohaldamise juhised on tasuta kättesaadavad, et aidata avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel ning ettevõtjatel liidu eeskirju nõuetekohaselt kohaldada.
Muudatusettepanek  239 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 46 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 21 lõikes 3, artikli 23 lõikes 2, artikli 25 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 52 lõikes 2 osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].	2. Komisjonile antakse määramata ajaks alates …* õigus võtta vastu artikli 21 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte.
	________ * Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja väär viide artikli 52 lõikele 2, mida ei ole olemas, ja ajakohastatakse delegeeritud õigusakte käsitlevad sätted.
Muudatusettepanek  240 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 46 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 21 lõikes 3, artikli 23 lõikes 2, artikli 25 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 52 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 21 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja väär viide artikli 52 lõikele 2, mida ei ole olemas, ja ajakohastatakse delegeeritud õigusakte käsitlevad sätted.
Muudatusettepanek  241 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 49 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat direktiivi ei kohaldata enne …* antud kontsessioonide suhtes. Küll aga kohaldatakse direktiivi selliste muudatuste ja lepingu lõpetamiste suhtes, mis leiavad aset pärast …*.
	* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Muudatusettepanek  242 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 51 – lõiked 1 a ja 1 b (uued)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon uurib käesoleva direktiivi toimimist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule …* ja seejärel iga viie aasta tagant liikmesriikide edastatud teabe põhjal aruande.
	Komisjon avalikustab teise lõike kohaselt teostatud läbivaatamise tulemused.
	_____________
	* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: „[viis] aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva, nagu on osutatud artikli 49 lõike 1 esimeses lõigus.”
Muudatusettepanek  243 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II LISA	välja jäetud
ARTIKLI 40 LÕIKES 3 OSUTATUD ELI ÕIGUSAKTIDE LOETELU
1. Direktiiv 2009/33/EÜ
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud artikli 40 väljajätmisega.
Muudatusettepanek  244 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Gaasi ja soojusenergia puhul:	1. Gaasi, soojus- ja jahutusenergia puhul:
(a) selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda avalikkusele gaasi või soojusenergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;	(a) selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda avalikkusele gaasi, soojus- ja jahutusenergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust;
(b) gaasi või soojusenergia tarnimine sellistesse võrkudesse.	(b) gaasi, soojus- ja jahutusenergia tarnimine sellistesse võrkudesse.
Kui artikli 4 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus osutatud võrgustiku sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või soojusenergiaga, ei käsitata seda asjakohase tegevusena lõike 1 tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:	Kui artikli 4 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus osutatud võrgustiku sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi, soojus- ja jahutusenergiaga, ei käsitata seda asjakohase tegevusena lõike 1 tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
(c) asjaomase üksuse gaasi või soojusenergia tootmine on muu kui selles lõikes või käesoleva lisa punktides 2–4 osutatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks;	(c) asjaomase üksuse gaasi, soojus- ja jahutusenergia tootmine on muu kui selles lõikes või käesoleva lisa punktides 2–4 osutatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks;
(d) üldkasutatavate võrkude varustamise eesmärk on ainult kõnealuse toodangu majanduslik ekspluateerimine ja see ei ületa 20 % üksuse käibest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, sh käesoleva aasta keskmist.	(d) üldkasutatavate võrkude varustamise eesmärk on ainult kõnealuse toodangu majanduslik ekspluateerimine ja see ei ületa 20 % üksuse käibest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, sh käesoleva aasta keskmist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse jahutusenergiaga seotud tegevus, sest selle puhul on tegu sama süsteemiga kui soojusenergia puhul.
Muudatusettepanek  245 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – punkt 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab elektrienergiaga varustamine elektri tootmist ja hulgimüüki.	Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab elektrienergiaga varustamine elektri tootmist ja tarnimist.
Selgitus
Elektrienergiaga varustamine puudutab ka jaemüüki (eraisikutele), mitte üksnes hulgimüüki.
Muudatusettepanek  246 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tegevused, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega lennuvälja- ja meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamiseks ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu.	5. Tegevused, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega lennuvälja- ja meresadama- või siseveesadamateenuste või muude üldtaristuteenuste osutamiseks ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu.
Selgitus
Terminalirajatis ei ole seda laadi üldtaristu, mis kuulub avaliku sektori hankijate tegevusvaldkonda, vaid pealisehitus, ning kuulub seetõttu eraettevõtjate tegevusvaldkonda.
Muudatusettepanek  247 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
TEAVE, MIS AVALDATAKSE KONTSESSIOONITEADETES	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  248 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Hanke lühikirjeldus: ehitustööde olemus ja ulatus, asjade olemus, kogus ja maksumus, teenuste olemus ja ulatus. Kui kontsessioon on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta. Vajaduse korral valikuvõimaluste kirjeldus.	4. Lepingu lühikirjeldus: ehitustööde olemus ja ulatus ning teenuste olemus ja ulatus.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  249 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. Kui kontsessioon on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta.	5. CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  250 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ehitustööde kontsessioonide puhul ehitustööde peamise asukoha NUTSi kood või teenuste kontsessioonide puhul peamise teenuste osutamise koha NUTSi kood; kui kontsessioon on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta.	6. Ehitustööde kontsessioonide puhul ehitustööde peamise asukoha NUTSi kood või teenuste kontsessioonide puhul peamise teenuste osutamise koha NUTSi kood.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  251 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kontsessiooni(de) hinnanguline kogumaksumus; kui kontsessioon on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta koos kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamise üksikasjaliku meetodiga kooskõlas artikliga 6.	7. Kontsessiooni(de) hinnanguline kogumaksumus.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  252 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Kui kontsessioon on jagatud osadeks, märkida, kas pakkumusi on võimalik teha ühe, mitme või kõikide osade kohta; märge, kui on piiratud osade arvu, mille suhtes võib ühe pakkujaga lepingu sõlmida.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  253 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Asjade tarnimise, ehitustööde tegemise või teenuste osutamise ajakava ja kontsessiooni kehtivusaeg, niivõrd kui see on juba teada.	9. Kontsessiooni täitmise ajakava ja kontsessiooni kehtivusaeg.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse riigihangetega seotud teavet (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  254 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 10 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vajaduse korral märge selle kohta, kas õigus- või haldusnormidega nähakse ette, et teenust võib osutada üksnes kindla kutseala esindaja; viide asjaomastele õigus- või haldusnormidele;	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga püütakse lihtsustada kontsessioonilepingute sõlmimise eeskirju.
Muudatusettepanek  255 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 11 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Menetluse kirjeldus, mida kasutatakse kontsessiooni andmisel, kui menetlus on mitmes etapis, teatavasse etappi lubatavate või pakkumust esitama kutsutavate taotlejate arv ning kõnealuste taotlejate valimise objektiivsed kriteeriumid.	11. Menetluse kirjeldus, mida kasutatakse kontsessiooni andmisel:
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  256 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 11 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) Taotluste esitamise tähtaeg;	a) Taotluste esitamise või pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg;
Muudatusettepanek  257 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14. Vaidlustusi menetleva ja vajaduse korral vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Vaidlustuste esitamise täpsed tähtajad või vajaduse korral sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress.	14. Pädevate riiklike asutuste ning vaidlustusi menetleva ja vajaduse korral vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Vaidlustuste esitamise täpsed tähtajad või vajaduse korral sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress.
Muudatusettepanek  258 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – punkt 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17. Üheetapilise menetluse korral:	välja jäetud
a) pakkumuste laekumise tähtaeg, kui see erineb taotluste esitamise tähtajast;
b) aeg, mille jooksul pakkuja peab säilitama oma pakkumuse;
c) pakkumuste avamise kuupäev, kellaaeg ja koht;
d) isikud, kes võivad viibida pakkumuste avamise juures.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne).
Muudatusettepanek  259 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Hanke lühikirjeldus: ehitustööde olemus ja ulatus, asjade olemus, kogus ja maksumus, teenuste olemus ja ulatus. Kui kontsessioon on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta. Vajaduse korral valikuvõimaluste kirjeldus.	5. Lepingu lühikirjeldus: ehitustööde olemus ja ulatus ning teenuste olemus ja ulatus.
Muudatusettepanek  260 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Artiklis 39 osutatud kriteeriumid, mida kasutati kontsessiooni või kontsessioonide andmisel:	7. Artiklis 38 b osutatud kriteeriumid, mida kasutati kontsessiooni või kontsessioonide andmisel.
Muudatusettepanek  261 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Iga kontsessiooni andmisega seoses saadud pakkumuste arv, sealhulgas:	välja jäetud
a) väikestelt või keskmise suurusega ettevõtjatelt saadud pakkumuste arv;
b) välismaalt saadud pakkumuste arv;
c) elektrooniliselt saadud pakkumuste arv.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne). Teatav teave ei ole asjakohane, kui teadet eelnevalt ei avaldata.
Muudatusettepanek  262 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Iga kontsessiooni andmise kohta eduka(te) pakkuja(te) nimi, aadress, sh NUTSi kood, telefoni- ja faksinumber, meili- ja internetiaadress, sealhulgas:	10. Iga kontsessiooni andmise kohta eduka(te) pakkuja(te) nimi, aadress, sh NUTSi kood, telefoni- ja faksinumber, meili- ja internetiaadress.
a) teave selle kohta, kas edukas pakkuja on väike või keskmise suurusega ettevõtja;
b) teave selle kohta, kas kontsessioon anti rühmale.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne). Teatav teave ei ole asjakohane, kui teadet eelnevalt ei avaldata.
Muudatusettepanek  263 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Antud kontsessiooni maksumus ja peamised finantstingimused, sealhulgas tasud ja hinnad.	11. Antud kontsessiooni maksumus ja peamised finantstingimused.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne). Teatav teave ei ole asjakohane, kui teadet eelnevalt ei avaldata.
Muudatusettepanek  264 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Vajaduse korral iga kontsessiooni suurus ja maksumus, mille suhtes tõenäoliselt sõlmitakse allhankelepingud kolmandate isikutega.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooniteates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave (nt hanke osad, toodete tarnimine jne). Teatav teave ei ole asjakohane, kui teadet eelnevalt ei avaldata.
Muudatusettepanek  265 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14. Järelevalveasutuse ning läbivaatamise ja vajaduse korral vahendusmenetluse eest vastutava asutuse nimi ja aadress. Läbivaatamise menetluse täpsed tähtajad või vajaduse korral sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ja e-posti aadress.	14. Pädevate riiklike asutuste ning läbivaatamise ja vajaduse korral vahendusmenetluse eest vastutava asutuse nimi ja aadress. Läbivaatamise menetluse täpsed tähtajad või vajaduse korral sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ja e-posti aadress.
Selgitus
Punkti sõnastus ühtlustatakse raporti projekti ülejäänud tekstiga ja jäetakse välja viide järelevalveasutusele.
Muudatusettepanek  266 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 1 – punkt 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17. Kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamise üksikasjalik meetod kooskõlas artikliga 6.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga püütakse lihtsustada kontsessioonilepingute sõlmimise eeskirju. Peale selle võib käesolev säte väikestele avaliku sektori hankijatele kaasa tuua õigusvaidluste riski.
Muudatusettepanek  267 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – osa 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II. TEAVE, MIS AVALDATAKSE KONTSESSIOONI ANDMISE TEATES KOOSKÕLAS ARTIKLI 27 LÕIKEGA 2	välja jäetud
1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nimi, identifitseerimisnumber (kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress, sh NUTSi kood, telefoni- ja faksinumber, meili- ja internetiaadress, ning täiendavat teavet andva talituse kontaktandmed, kui need erinevad hankija andmetest.
2. Hanke lühikirjeldus: ehitustööde olemus ja ulatus, asjade olemus, kogus ja maksumus, teenuste olemus ja ulatus. Kui kontsessioon on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta. Vajaduse korral valikuvõimaluste kirjeldus.
3. CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.
4. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija liik ja peamine tegevusala.
5. Kontsessiooni andmise otsuse või otsuste tegemise kuupäev.
6. Iga kontsessiooni kohta eduka(te) pakkuja(te) nimi, aadress, sh NUTSi kood, telefoni- ja faksinumber, meili- ja internetiaadress.
7. Antud kontsessiooni maksumus ja peamised finantstingimused, sealhulgas tasud ja hinnad.
8. Kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamise üksikasjalik meetod kooskõlas artikliga 6.
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja osa, milles viidatakse kontsessiooniteadetele vahepiirmäärade kohta (muudatus tuleneb artikli 27 lõike 2 väljajätmisest).
Muudatusettepanek  268 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. kui leping on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta.	3. CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessiooni andmise teates nõutavat teavet, eelkõige viitamist kontsessiooni osadele, ning jäetakse välja riigihankeid käsitlev teave.
Muudatusettepanek  269 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Vähemalt kokkuvõtlik märge teenuste olemuse ja koguse kohta ja vajaduse korral tehtud ehitustööde ja tarnitud asjade kohta.	4. Kokkuvõtlik märge kontsessiooni eseme kohta.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessiooni andmise teates nõutavat teavet ning jäetakse välja riigihankeid käsitlev teave.
Muudatusettepanek  270 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Antud kontsessiooni maksumus ja peamised finantstingimused, sealhulgas tasud ja hinnad.	6. Antud kontsessiooni maksumus ja peamised finantstingimused.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessiooni andmise teates nõutavat teavet ning jäetakse välja riigihankeid käsitlev teave.
Muudatusettepanek  271 Ettepanek võtta vastu direktiiv VII lisa – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ehitustööde riigikontsessioonide puhul ehitustööde peamise asukoha NUTSi kood või teenuste kontsessioonide puhul peamise teenuste osutamise koha NUTSi kood.	3. Ehitustööde kontsessioonide puhul ehitustööde peamise asukoha NUTSi kood või teenuste kontsessioonide puhul peamise teenuste osutamise koha NUTSi kood.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooni muutmise teates nõutavat teavet ning jäetakse välja riigihankeid käsitlev teave.
Muudatusettepanek  272 Ettepanek võtta vastu direktiiv VII lisa – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kontsessiooni kirjeldus enne ja pärast muutmist: ehitustööde olemus ja ulatus, asjade olemus, kogus ja maksumus, teenuste olemus ja ulatus.	4. Kontsessiooni kirjeldus enne ja pärast muutmist: ehitustööde olemus ja ulatus ning teenuste olemus ja ulatus.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooni muutmise teates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave.
Muudatusettepanek  273 Ettepanek võtta vastu direktiiv VII lisa – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Vajaduse korral kontsessiooni finantstingimuste muudatus, sealhulgas hindade või tasude muutmisest tingitud suurenemine.	5. Vajaduse korral kontsessiooni finantstingimuste muudatus.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lihtsustatakse kontsessiooni muutmise teates nõutavat teavet ja jäetakse välja riigihangetega seotud teave.
Muudatusettepanek  274 Ettepanek võtta vastu direktiiv VII lisa – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Järelevalveasutuse ning läbivaatamise ja vajaduse korral vahendusmenetluse eest vastutava asutuse nimi ja aadress. Läbivaatamise menetluse täpsed tähtajad või vajaduse korral sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ja e-posti aadress.	10. Pädevate riiklike asutuste ning läbivaatamise ja vajaduse korral vahendusmenetluse eest vastutava asutuse nimi ja aadress. Läbivaatamise menetluse täpsed tähtajad või vajaduse korral sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ja e-posti aadress.
Selgitus
Punkti sõnastus ühtlustatakse raporti projekti ülejäänud tekstiga ja jäetakse välja viide järelevalveasutusele.
Muudatusettepanek  275 Ettepanek võtta vastu direktiiv VIII lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
VIII LISA	välja jäetud
TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „tehniline kirjeldus” – üks järgmistest:
a) ehitustööde riigikontsessioonide või ehitustööde kontsessioonide puhul eeskätt kontsessiooni andmise dokumentides sisalduv tehniliste ettekirjutuste kogum, millega määratletakse materjali, toote või asja näitajad, mis võimaldavad neid kasutada avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kavandatud viisil. Nende näitajate hulgas on keskkonna- ja kliimamõju tase, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas kvaliteedi tagamise kord, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid, pakendamine, märgistus ja etiketid, kasutusjuhendid, tootmisprotsessid ja -meetodid ehitustööde olelusringi mis tahes etapi jaoks; kõnealused näitajad hõlmavad ka ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja ehitustööde vastuvõtmise tingimusi ning ehitusmeetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad lõpetatud ehitustööde, materjali või koostisosadega;
b) teenuste kontsessioonide puhul määratletakse dokumendis teenuste või asjade nõutud näitajad nagu kvaliteet, keskkonna- ja kliimamõju tase, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, toote kasutamine, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele esitatavad nõuded, mis puudutavad nime, mille all seda müüakse, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsetamismeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhendeid, tootmisprotsesse ja -meetodeid ning vastavuse hindamise kriteeriume;
2. „standard” – tunnustatud standardimisorgani poolt korduvaks või pidevaks kasutuseks kinnitatud tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest kategooriatest:
a) rahvusvaheline standard: rahvusvahelise standardiorganisatsiooni vastu võetud ja avaldatud standard,
b) Euroopa standard: Euroopa standardiorganisatsiooni vastu võetud ja avaldatud standard,
c) siseriiklik standard: siseriikliku standardiorganisatsiooni vastu võetud ja avaldatud standard;
3. „Euroopa tehniline tunnustus” – positiivne tehniline hinnang selle kohta, et asi sobib teatavaks ettenähtud otstarbeks, kuna vastab oma omadustelt ehitustöödele esitatud nõuetele ja ettenähtud kasutustingimustele. Euroopa tehnilise tunnustuse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus;
4. „ühtne tehniline kirjeldus” – tehniline kirjeldus, mis on kehtestatud vastavalt liikmesriigi tunnustatud menetlusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;
5. „tehniline etalon” – Euroopa standardimisorganite iga toode peale Euroopa standardite, mis on välja lastud turuvajaduste muutumist arvestavas korras.
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja käesolev lisa, milles käsitletakse tehnilisi kirjeldusi (tulenevalt artikli 32 väljajätmisest).
Muudatusettepanek  276 Ettepanek võtta vastu direktiiv IX lisa – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus annab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale artikli 28 lõikes 5 osutatud kinnituse.	Euroopa Liidu Väljaannete Talitus annab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale artikli 28 lõikes 2 osutatud kinnituse.
Muudatusettepanek  277 Ettepanek võtta vastu direktiiv X lisa – veerg 1 – rida 1 ja 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
CPV kood	CPV kood
7511000-4 ja	79611000-0 ja
85000000-9 kuni 85323000-9	85000000-9 kuni 85323000-9
(välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2)	(välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2)
75121000-0, 75122000-7, 75124000-1	75121000-0, 75122000-7, 75124000-1; 79995000-5 kuni 79995200-7; 80100000-5 kuni 80660000-8 (välja arvatud 80533000-9, 80533100-0, 80533200-1); 92000000-1 kuni 92700000-8 (välja arvatud 92230000-9, -292231000, 92232000-6)
Selgitus
Muudatusettepanekuga ajakohastatakse loetelu, mis käsitleb neid sotsiaalteenuseid ja muid eriteenuseid, mille suhtes kohaldatakse leebemaid nõudeid, ja mis põhineb riigihankeid käsitlevate direktiivide läbivaadatud ettepanekutes esitatud loetelul.
Muudatusettepanek  278 Ettepanek võtta vastu direktiiv X a lisa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	X a LISA
	ARTIKLI -26 a LÕIKES 3 OSUTATUD RAHVUSVAHELISTE SOTSIAALVALDKONNA JA KESKKONNAKONVENTSIOONIDE LOETELU
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 87 – Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon;
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 98 – organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon;
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 29 – Sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon;
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 105 – Sunniviisilise töö kaotamise konventsioon;
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon 138 – Vanuse alampiiri konventsioon;
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon 111 – Diskrimineerimisevastane (tööhõives ja töökohtadel) konventsioon;
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 100 – Võrdväärse töö eest mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise konventsioon;
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 182 – Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon;
	– osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll;
	– ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon;
	– püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon;
	– teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon ja selle kolm piirkondlikku protokolli.
Muudatusettepanek  279 Ettepanek võtta vastu direktiiv XI lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
XI LISA	välja jäetud
ARTIKLI 4 LÕIKE 3 PUNKTIS B OSUTATUD EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTIDE LOETELU
Piisavat avalikustamist tagava menetluse käigus antud õigusi, mis on antud objektiivsete kriteeriumide alusel, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Järgmisena loetletakse menetlused, millega tagatakse eelnevalt Euroopa Liidu teiste õigusaktide alusel lubade andmise piisav läbipaistvus ning mida ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena:
(a) Loa andmine maagaasirajatiste kasutamiseks vastavalt direktiivi 98/30/EÜ artiklis 4 sätestatud menetlusele.
(b) Luba või pakkumuse esitamise ettepanek uute elektrijaamade ehitamiseks vastavalt direktiivi 96/92/EÜ sätetele.
(c) Vastavalt direktiivi 97/67/EÜ artiklis 9 sätestatud menetlustele tegevuslubade andmine seoses postiteenustega, mis ei ole reserveeritud või mida ei reserveerita.
(d) Menetlus loa andmiseks seoses tegevusega, mis hõlmab süsivesinike tootmist vastavalt direktiivile 94/22/EÜ.
(e) Avalike teenuste lepingud määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses, mis on sõlmitud võistleva pakkumismenetluse alusel vastavalt selle artikli 5 lõikele 3.
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud artikli 4 lõike 3 väljajätmisega.
Muudatusettepanek  280 Ettepanek võtta vastu direktiiv XII lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
XII LISA	välja jäetud
PAKKUMUSTE JA OSALEMISTAOTLUSTE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS VAJALIKE SEADMETEGA SEOTUD NÕUDED
1. Pakkumuste ja osalemistaotluste elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalikud seadmed peavad tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste abil vähemalt tagama, et:
(a) pakkumuste ja osalemistaotluste laekumise aja ja kuupäeva saab täpselt kindlaks määrata;
(b) on võimalik tagada, et enne kehtestatud tähtaega ei pääse keegi juurde eespool osutatud nõuete kohaselt edastatud andmetele;
(c) kui nimetatud juurdepääsukeeldu rikutakse, siis on võimalik tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav;
(d) üksnes volitatud isikutel on võimalik määrata ja muuta saabunud andmete avamise kuupäeva;
(e) kontsessiooni andmise menetluse eri etappides võib andmetele või osale andmetest juurde pääseda vaid volitatud isikute üheaegse tegevuse tulemusena;
(f) volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama andmetele juurdepääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva;
(g) kõnealuste nõuete kohaselt laekunud ja avatud andmetele on võimalik juurde pääseda ainult isikuil, keda on volitatud nendega tutvuma ja
(h) pakkumuste autentimine peab toimuma kooskõlas käesoleva lisaga ette nähtud nõuetega.
Selgitus
Muudatusettepanekuga jäetakse välja käesolev lisa, milles viidatakse artikli 25 välja jäetud sätetele.
Muudatusettepanek  281 Ettepanek võtta vastu direktiiv XIII lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
XIII LISA	välja jäetud
TEAVE, MIS AVALDATAKSE EELTEADETES SEOSES SOTSIAALTEENUSTE JA MUUDE ERITEENUSTE KONTSESSIOONIDEGA(millele on osutatud artikli 26 lõikes 3)
1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nimi, identifitseerimisnumber (kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress, sh NUTSi kood, telefoni- ja faksinumber, meili- ja internetiaadress, ning täiendavat teavet andva talituse kontaktandmed, kui need erinevad hankija andmetest.
2. Vajaduse korral meili- või internetiaadress, mis pakub juurdepääsu kirjeldustele ja mis tahes täiendavatele dokumentidele.
3. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija liik ja peamine tegevusala.
4. CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. kui leping on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta.
5. Teenuste kontsessioonide puhul peamise tarnekoha või teenuste osutamise koha NUTSi kood.
6. Teenuste ja vajaduse korral hangitavate kaasnevate ehitustööde ja asjade kirjeldus.
7. Kontsessiooni(de) hinnanguline kogumaksumus; kui kontsessioon on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta.
8. Osalemistingimused.
9. Vajaduse korral tähtaeg/tähtajad, mille jooksul tuleb avaliku sektori hankijaga või võrgustiku sektori hankijaga ühendust võtta seoses osalemisega.
10. Vajaduse korral kohaldatava kontsessiooni andmise menetluse põhijoonte lühikirjeldus.
11. Muu asjakohane teave.
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud artikli 26 lõike 3 väljajätmisega.

• [1]  ELT C 191, 29.6.2012, lk 84.
• [2]  ELT C 277, 13.9.2012, lk 74.

SELETUSKIRI

Riigihanked moodustavad väga olulise osa liidu majandusalasest tegevusest. Riigihankelepingud ja kontsessioonid on nende kõige levinumad vormid. Riigihankeid reguleerivad selged eeskirjad. Seevastu reguleerivad ehitustööde kontsessioone ainult riigihankeid käsitlevate direktiivide (2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ) põhisätted ja teenuste kontsessioone reguleerivad ainult aluslepingu üldpõhimõtted ja ulatuslik kohtupraktika. Õigusakti algatus kontsessioonide valdkonnas peaks muutma selgemaks olemasoleva õigusraamistiku, võttes arvesse Euroopa kohtu üha ulatuslikumat kohtupraktikat, ja suurendaks õiguslikku stabiilsust ja õiguskindlust ELis olemasoleva õigusliku mitmekesisuse taustal, kuna aluslepingu sätteid ei kohaldata ühtselt. Selged eeskirjad teenuste ja ehitustööde kontsessioonide valdkonnas annaksid ühtlasi riiklikele ametiasutustele soovi korral lisavahendid avalike teenuste arendamiseks ja ajakohastamiseks. Eeskirjad soodustaksid konkurentsi ELis. Menetluste läbipaistvamaks muutmine võimaldaks võidelda tõhusamalt eelistamise vastu riigihankelepingute sõlmimisel.

Arvestades teema keerukust, on raportöör väljendanud menetluse algusest peale oma kindlat soovi viia läbi põhjalik analüüs ja tagada võimalikult laiaulatuslik konsulteerimine kõigi sidusrühmadega, nagu näitavad töödokumendi[1] avaldamine, avaliku kuulamise korraldamine 31. märtsil 2012. aastal, töörühma korraldamine 10. mail 2012. aastal ja arvukad kohtumised variraportööridega, aga ka märkuste nõudmine teema konkreetsete aspektide kohta (õigusraamistik, kontsessiooni määratlus, läbipaistvus jne).

Põhjalik ettevalmistav arutelu väga erinevate osalistega võimaldas välja tuua kaks põhitelge, millest lähtuti raporti projekti koostamisel:

– tõdemus, et on vaja Euroopa tasandil algatust, et vähemalt määratleda üheselt kontsessioonid ja nende andmise viis, ning eespool nimetatud põhjustel;

           – vajadus lihtsustatud lähenemisviisi järele, mis põhineb piisavalt tugeval õigusraamistikul, et vältida selle tõlgendamist, aga mis ei vii kontsessioonilepingute sõlmimise kõige väiksemate üksikasjade reguleerimiseni ega tekita liigseid halduskulusid.

2. Eelnevat silmas pidades järgib raportöör nelja eesmärki:

– muuta direktiiv selgemaks, korraldada see ümber ja lihtsustada seda, et tagada tõhus, mõistetav, ühtne ja pragmaatiline õigusraamistik;

– näidata kontsessioonide erinevust riigihankelepingutega võrreldes ja kohandada sätteid kontsessioonide eripärale vastavalt; kontsessioonileping sarnaneb lepinguga, mida juristid nimetavad ebatäielikuks lepinguks;

– jätta riiklikele ametiasutustele täielik vabadus valida oma tegevuse õigusraamistik, korraldada oma ülesannete täitmine ja määrata teenuste kontsessioonide puhul kindlaks kvaliteedikriteeriumid;

– säilitada õige tasakaal paindlikkuse vajaduse ja riigiasutuste kaalutlusruumi vahel nende valikutes ning vajaduse vahel tagada läbipaistvus ettevõtjate võrdse kohtlemise kindlustamiseks.

1. Kontsessioonilepingu mõiste ja lepingu täitmine: ebatäieliku lepingu eriomadused

Kontsessiooni määratlemine (alates 2000. aastast 25 kontsessioone käsitlevast Euroopa Kohtu otsusest 13) on äärmiselt oluline, et lõpetada valitsev õiguslik ebaselgus ja õiguslikud erinevused 27 liikmesriigis.

Kontsessioon on haldusviis, mis erineb selgelt haldusloast, litsentsist ja riigihankelepingust, kuna see hõlmab:

a) avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolt kolmandale ettevõtjale ülesande andmist, mille eest ta on vastutav (tööde teostamine või teenuse osutamine) ja

b) tööde või teenuste kasutamisega seotud majandusriski, mille kontsessionäär võtab.

Mitme esitatud muudatusettepanekuga soovitakse kõrvaldada eksiarvamus, mille kohaselt kontsessioon on riigihankelepingu teatav vorm: muudetakse kontsessiooni määratlust, muudetakse sõnavara ja jäetakse välja riigihankelepingute mõisted (lepingu osadeks jagamine, raamlepingud, tehnilised kirjeldused jne).

Kontsessiooni väärtuse arvutamine on ülioluline, kuna selle alusel otsustatakse, milliste lepingute puhul direktiivi kohaldatakse (piirmäär). Direktiivis esitatud eeskirjad on liiga keerulised ja ebaselged ning nendes tehakse põhjendamatult vahet ehitustööde ja teenuste kontsessioonide vahel. Eelistada tuleks lihtsat ja kontsessiooni esemest sõltumatut ühtset arvutusmeetodit, kuna ehitustööde ja teenuste kontsessioonidele kehtivad ühesugused eeskirjad ning kuna paljud kontsessioonid on segakontsessioonid (nii ehitustööd kui ka teenused), mistõttu oleks sobiva piirmäära kindlaksmääramine keeruline. Esitatud uus arvutusmeetod põhineb seega eelkõige kontsessiooni käibel kogu lepingu kehtivuse aja jooksul (ilma maksudeta). See on selge ja seda kohaldatakse ühetaoliselt nii ehitustööde kui ka teenuste kontsessioonide puhul.

Lihtsustamise eesmärgil jättis raportöör sisse viimata keskmised piirmäärad ja nendega seotud sätted, mis tunduvad liiga koormavad ja ilma tegeliku lisaväärtuseta.

Kontsessiooni kestust käsitlevaid sätteid muudeti, et rõhutada nende ajalist piiratust ja hõlmata juhud, kui kontsessionäärilt ei oodata investeeringuid. Kestus tuleb seega piiritleda muude elementide abil kui investeeringute tagasisaamiseks vajalik aeg (nt lepingus seatud eesmärkide saavutamine).

Kontsessioonileping on majanduslikus mõistes ebatäielik leping, kuna leping on keerukas, selle kestus on suhteliselt pikk, see eeldab uusi läbirääkimisi, olulisi investeeringuid, selles esineb majanduslikke ettenägematusi (kasutamisega seotud risk) ja valitseb ebakindlus (kokkusattumused, mis võivad tekkida kontsessioonilepingu täitmise ajal). Seega on vaja teatavat paindlikkust nii kontsessiooni andmise menetluses kui ka lepingu täitmise eeskirjades. Raportöör on vastu kontsessioonilepingu pikendamisele igavesti tulenevalt viimase hetke investeeringutest, mis tehakse vahetult enne lepingu lõppemist.

2. Avalike teenuste kvaliteedi hoidmine

Teenuste jaotamine prioriteetseteks ja mitteprioriteetseteks direktiivides 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ kaotatakse komisjoni tehtud analüüsi alusel (vt riigihankeid käsitlevate direktiivide läbivaatamist käsitlev mõjuhinnang). Kontsessioone käsitleva direktiivi X lisa on ajakohastatud vastavalt riigihankeid käsitlevate direktiivide läbivaatamise käigus tehtud soovitustele.

Raportöör võttis täielikult arvesse muret, mida on väljendatud kontsessioonilepingute alusel osutatud avalike teenuste kvaliteedi pärast võrreldes majasiseselt osutatud teenustega. Raportöör ei pea mingil juhul õigeks avalike teenuste kiirkorras erastamist. Kontsessioon on lihtsalt üks haldusviise, mis sõltub avaliku võimu vabast valikust. Raportöör jätab sarnaselt komisjoniga direktiivi kohaldamisalast välja majasiseselt tehtud ehitustööd ja osutatud teenused ning osa võrgustiku sektori hankijatega seotud ettevõtjate tegevusest.

Lisaks antakse direktiiviga avaliku sektori asutustele, kes soovivad tagada kodanikele pakutavate teenuste kvaliteedi, võimalus määrata kindlaks avalike teenuste kvaliteedikriteeriumid või nendega seotud kohustused, mida peavad võimalikud kontsessionäärid täitma. Raportöör kinnitab sellega avaliku sektori asutuste õigust kehtestada avalikele teenustele teatav kvaliteedi tase või nendega seotud kohustused vastavalt ELi toimimise lepingule lisatud protokollile 26.

3. Menetluslikud tagatised: õige tasakaal paindlikkuse ja läbipaistvuse vahel

Ebatäieliku lepingu mõiste kasutamine menetlusõiguses tähendab teatava paindlikkuse tagamist ning sektori ja võrgustiku sektori hankijatele teatava kaalutlusõiguse jätmist, et nad saaksid teha kõige mõistlikuma otsuse. Direktiivi ettepanekus piiritletakse liiga rangelt kontsessioonilepingute sõlmimine, toetudes riigihankelepingute suhtes kehtivatele eeskirjadele.

Raportöör soovitab seega lihtsustada menetlussätteid, pöörates erilist tähelepanu läbirääkimiste kesksele tähtsusele ja jättes välja läbirääkimisi liigselt piiravad sätted, kuna vabadusest tuleneb läbirääkimiste jõud ja huvipakkuvus (nt vaheetappide avaldamine, kriteeriumide kaalumine jne), ning piirates kontsessiooni andmise kriteeriume vastavalt üldprintsiipidele, nagu läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine.

Vabadus pidada läbirääkimisi ei kaota vajadust tagada kandidaatide ja pakkujate esitatud teabe konfidentsiaalsus.

Raportöör rõhutab siiski asjaolu, et vastukaaluks paindlikkusele tuleb tagada menetluse läbipaistvus vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele ja võttes arvesse sageli suuri investeeringuid (rahalisi, inimressursse jne), mida on pakkumise esitamiseks vaja. Ettevõtjaid tuleb täielikult ja võrdselt teavitada kontsessiooni andmise kriteeriumidest, võimalikest muudatustest läbirääkimiste käigus jms.

Selline läbipaistvus tuleb saavutada liigset bürokraatiat tekitamata, sellest tulenevalt soovitatakse jätta välja eelteate avaldamise kohustus sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kohta, saata kontsessiooniteade pärast selle saatmist komisjonile (mitte pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas) ja lihtsustada standardvorme.

Raportöör toetab täielikult läbivaatamise direktiivi sätete laiendamist kontsessioonilepingutele.

4. Riikliku poliitika eesmärkide arvessevõtmine

Selleks et võtta arvesse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate valitud riikliku poliitika eesmärke, peab seoses paindlikkuse vajadusega jääma kontsessiooniandjale ka võimalus kasutada kontsessiooni andmise kriteeriumidena keskkonna-, sotsiaal- või innovatsiooniga seotud kriteeriume.

Kontsessiooniandja võib määrata kindlaks ka tehnilised ja funktsionaalsed nõuded, mis määravad kontsessiooni iseloomu. Nende hulka võivad kuuluda näiteks puudega inimeste vajaduste arvestamine või selliste seadmete valimine, mis soodustavad säästvat arengut, või sotsiaalsete kaalutuste arvessevõtmine.

5. Erandid

Raportöör nõustub, et avaliku sektori koostöö tuleks selle olemust arvestades direktiivi reguleerimisalast välja jätta. Euroopa Kohtu kohtupraktika kodifitseerimine Teckali[2] ja Coditeli[3] kohtuasjas majasisese ja ühise majasisese küsimuses on oluline, sest selles selgitatakse muidu liiga laialivalguvaid mõisteid (artikli 15 punktid 1 ja 3). Raportöör soovitab siiski täpsustada analoogse kontrolli mõistet, lähtudes reisijateveoteenuse osutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätetest, et lihtsustada sellise kontrolli olemasolu kindlakstegemist. Lisaks kohtupraktika mõistete ühe osa selgitamisele („90% tegevusest”, mitte „põhitegevus”) tuleb täpsustada tegevuse mõistet (käive), et tagada järjekindlus.

Horisontaalse koostöö sõnaselge väljajätmine (kohalike omavalitsuste vaheline koostöö, artikli 15 lõige 4) tekitab küsimusi, sest avaliku sektori asutuste vahelist pädevuste üleandmist ei ole sõnaselgelt välja jäetud. Seega tehakse ettepanek uue lõike kohta, milles jäetakse välja kokkulepped, mis käsitlevad pädevuste üleandmist ühelt avaliku sektori asutuselt teisele.

Raportöör toetab võrgustiku sektori hankijate poolt sidusettevõtjatele antud kontsessioonide väljajätmist, kuna samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vahel on privilegeeritud suhted (konsolideeritud aruanded või valitsev mõju). Artikkel muudeti täpsemaks ja korraldati ümber. Muudeti selgemaks 80% kriteerium, et vältida selle erandi kuritarvitamist, see arvutatakse sidusettevõtja kõigi kolme viimase aasta jooksul osutatud teenuste põhjal, sealhulgas teenused, mis ta on osutanud võrgustiku sektori hankijale, kellega ta on seotud, ja teenused, mis on osutatud kellelegi teisele (mitte ainult kõik teenused, mis ta on osutanud võrgustiku sektori hankijale, kellega ta on seotud, kuna kokkuvõttes võib nende teenuste osakaal olla väga väike). Lisaks peavad need 80% olema seotud kontsessiooni esemeks olevate teenuste pakkumise või ehitustöödega võrgustiku sektori hankijale, kes on kas hankija, kellega kontsessionäär on seotud (artikli 11 lõike 2 punktid a ja b), või hankija, kelle üle on teisel, kontsessioonääriga seotud ettevõtjal valitsev võim (artikli 11 lõike 2 punkt c).

Valdkondlike eranditega seoses korraldab Raportöör direktiivi ümber ja muudab lihtsamaks (artiklid 8 ja 10 liidetakse, jäetakse välja viited kontsessiooni esemeks mitte olevatele teenustele, nt töölepingud) ja teeb ettepaneku laiendada erandit, mis on ette nähtud teenuste kontsessioonidele, mis antakse ainuõiguse alusel teostada III lisas esitatud tegevusi ja mille puhul kohaldatakse riiklikul tasandil reglementeeritud hindu, mis kehtivad käesoleva direktiivi jõustumise hetkel, ja seda lisaks ainsatele tegevustele, mis on seotud võrgutaristu haldamisega III lisas loetletud tegevuste puhul (artikli 8 lõige 1). Riigi kehtestatud hinnad tähendavad seda, et puudub ettevõtja valimise vabadus ning ei ole põhjust kasutada konkurentsipõhist menetlust.

Lisaks jäetakse välja hasartmängude sektor selle spetsiifilise laadi tõttu ja vajaduse tõttu tagada, et liikmesriigid saavad reguleerida kõnealust tegevusvaldkonda avalikust huvist lähtuvalt (võitlus ebaseaduslike hasartmängude, pettuste ja rahapesu vastu, võitlus mängusõltuvuse vastu). Käesoleva direktiivi sätetele allutamine võtaks liikmesriikidelt ära manööverdamisruumi. Sellest tulenevalt jäetakse välja riikliku loterii laadsed tegevused.

Järeldus

Raportöör on veendunud, et on vaja ELi õigusakti algatust kontsessioonide valdkonnas. Õiguskindluse puudumine, jätkuv vastastikku lepingute sõlmimine ELi siseturul kehtivaid üldpõhimõtteid arvestamata, ja õiguslikud erinevused liikmesriikide vahel selles valdkonnas nõuavad Euroopa tasandil õigusraamistiku kehtestamist. Nimetatud õigusraamistikus peaks kasutama lihtsustatud lähenemisviisi, mis võimaldaks kehtestada selged, ühtsed, arusaadavad ja tõhusad eeskirjad. Raportöör loodab, et on selle eesmärgi saavutanud.

• [1]  PE483.644v01-00
• [2]  Kohtuasi C-107/98, 1999.
• [3]  Kohtuasi C-324/07, 2008.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.11.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
(COM(2011)0897 – C7‑0004/2012 – 2011/0437(COD))

Arvamuse koostaja: Gianluca Susta

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon esitas hiljuti ettepaneku riigihankelepinguid käsitleva direktiivi (direktiiv 2004/18/EÜ) ja vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlusi käsitleva direktiivi (direktiiv 2004/17/EÜ) ajakohastamiseks. Lisaks esitas ta ettepaneku võtta vastu uus direktiiv, millega reguleerida kontsessioonide valdkonda. Alles seejärel tegi ta ettepaneku võtta vastu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele.

Riigihanked on rahvusvahelise kaubanduse oluline osa ja nende väärtus moodustab arenenud riikides keskmiselt 15–20% SKPst. Hoolimata selle olulisusest, on riigihanketurg endiselt üks suletumaid (komisjoni hinnangul on rohkem kui pool riigihangete maailmaturust veel väliskonkurentsile suletud) ja üks kõige vähem reguleeritud rahvusvahelise kaubanduse valdkondi.

Seda valdkonda hõlmav peamine mitmepoolne vahend on WTO riigihankeleping (Government Procurement Agreement – GPA), mille läbivaatamisprotsess lõppes 2012. aasta märtsis. Läbivaatamise eesmärk oli muuta rahvusvahelised riigihanketurud läbipaistvamaks ja avatumaks ning lihtsustada menetlusi. Arvamuse koostaja väljendab heameelt selle läbivaatamise üle ja loodab, et EL kiidab viivitamata selle tulemused heaks. Samas märgib arvamuse koostaja, et praeguseks on ainult 42 WTO liikmesriiki (millest 27 on ELi liikmesriigid) selle rahvusvahelise lepinguga liitunud, ning loodab väga, et paljud teised riigid liituvad sellega, eelkõige kõige arenenumad riigid ja tärkava majandusega riigid, et suurendada lepingu geograafilist ulatust ja luua selles olulises rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas ühiste ja üldtunnustatud eeskirjade süsteem.

Ka teine WTO leping, teenustekaubanduse üldleping (GATS), sisaldab erisätteid riigihangete kohta.

ELil on ka muid siduvaid kohustusi juba sõlmitud kahepoolsete lepingute raames (Albaaniaga, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, Cariforumiga, Tšiiliga, Horvaatiaga, Mehhikoga, Montenegroga, Lõuna-Koreaga ja Šveitsiga). Riigihanked on oluline ja sageli tundlik teema muude rahvusvaheliste partneritega võimalike uute kaubanduslepingute läbirääkimistel.

Sellega seoses rõhutab arvamuse koostaja riigihangete rahvusvahelise mõõtme tähtsust ning vajadust avada rahvusvahelised riigihanketurud järk-järgult ühiste eeskirjade alusel, mis põhinevad vastastikkusel ja õiglusel ning milles peetakse kinni rahvusvahelistest keskkonnaalastest, sotsiaal- ja tööhõivestandarditest. Euroopa Liit tagab rahvusvahelistele ettevõtjatele märkimisväärselt hea juurdepääsu oma riigihanketurule, samas ei ava teised olulised rahvusvahelised kaubanduspartnerid turgu omalt poolt.

Seetõttu soovib arvamuse koostaja ELi tõhusamat tegevust seadusandlike algatuste ja kooskõlastatud läbirääkimistegevuse kaudu, et taastada tasakaal ja luua rahvusvahelisel tasandil võrdsed konkurentsitingimused.

Eelnevat arvesse võttes taunib ta komisjoni otsust mitte soovitada ühiseid eeskirju riigihangete valdkonna välismõõtme kohta. Otsus mitte taasesitada kolmandatest riikidest pärit toodete ja teenuste hankeid käsitlevaid sätteid, mis sisalduvad juba direktiivis 2004/17/EÜ, ning esitada järgmine õigusakti ettepanek, mis on küll täiendav, aga täiesti eraldiseisev, ja mida käsitletakse eraldi seadusandliku menetluse raames (kuigi selle sisu üle võib heameelt tunda), võib luua ohtliku õigustühimiku, kuna seega ei sisaldaks ELi õigustik vajalikke sätteid väljastpoolt ELi tulevate kaupade, teenuste ja ettevõtjate Euroopa riigihanketurule juurdepääsu reguleerimiseks.

Seetõttu peab arvamuse koostaja äärmiselt oluliseks luua ühtsed ja arusaadavad erieeskirjad, millega oleks võimalik reguleerida struktureeritult ja üksikasjalikult tingimusi, mille alusel lükata tagasi hankemenetlused, mis hõlmavad peamiselt rahvusvahelistes lepingutes mittesisalduvaid kaupu ja teenuseid. Seetõttu soovib arvamuse koostaja teha mõned muudatused komisjoni ettepanekutes, mille ta tegi oma hiljuti esitatud määruse ettepanekus.

Samuti näib oluline muuta rangemaks komisjoni esitatud õigusnormid nn põhjendamatult madala hinnaga pakkumiste kohta teistest märkimisväärselt madalamate pakkumiste automaatse kõrvalejätmise mehhanismi võimaluse kehtestamise ja ettevõtjatele lisateabe taotluse miinimumtingimuste laiendamise kaudu.

Arvamuse koostaja pidas asjakohaseks esitada teatavad muudatusettepanekud, millega juhtida rohkem tähelepanu Euroopa Liidu direktiivide rahvusvahelisele kontekstile.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liidu tasandil selgete eeskirjade puudumine kontsessioonilepingute sõlmimise kohta suurendab õiguskindlusetust, takistab teenuste vaba osutamist ja häirib siseturu toimimist. Seetõttu ei saa ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kasutada siseturul oma õigusi ja jäävad ilma olulistest ärivõimalustest ning ametiasutused ei pruugi leida parimat kasutust riigi rahale, nii et ELi kodanikud saaksid kasu parima hinnaga kvaliteetteenustest. Kontsessioonide andmise sobilik õigusraamistik tagaks kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu turule ja õiguskindluse, soodustades avaliku sektori investeeringuid taristutesse ja teenustesse, mis on kodanike jaoks strateegilised.	(1) Euroopa Liidu tasandil selgete eeskirjade puudumine kontsessioonilepingute sõlmimise kohta suurendab õiguskindlusetust, takistab teenuste vaba osutamist ja häirib siseturu toimimist. Seetõttu ei saa ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kasutada siseturul oma õigusi ja jäävad ilma olulistest ärivõimalustest ning ametiasutused ei pruugi leida parimat kasutust riigi rahale, nii et ELi kodanikud saaksid kasu parima hinnaga kvaliteetteenustest. Kontsessioonide andmise sobilik õigusraamistik tagaks kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu turule ja õiguskindluse, soodustades avaliku sektori investeeringuid taristutesse ja teenustesse, mis on kodanike jaoks strateegilised. Selline õigusraamistik tagaks ühtlasi suurema õiguskindluse ettevõtjatele ja võiks olla rahvusvahelise riigihanketuru edasise avamise aluseks ja vahendiks ning edendada rahvusvahelist kaubandust.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide andmise suhtes, mida korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb siiski selgitada, mil määral tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavate rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud kontsessioonide andmise suhtes.	(16) Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide andmise suhtes, mida korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb siiski uurida, mil määral tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavate rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud kontsessioonide andmise suhtes, et võimaldada ettevõtjatele suuremat õiguskindlust. Siseturg ja rahvusvahelised turud on üha rohkem omavahel seotud, seetõttu tuleks hankepoliitikas asjakohaselt edendada selliseid Euroopa Liidu väärtusi nagu läbipaistvus, põhimõtteline korruptsiooni vastustamine, vastastikkuse põhimõte ning sotsiaalsete ja inimõiguste edendamine.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Kontsessioone ei tohiks anda ettevõtjatele, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses või rahapesus. Ka maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist tuleks karistada menetlusest kõrvale jätmisega liidu tasandil. Peale selle võiks avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel olla võimalus jätta kõrvale taotlejad või pakkujad liidu või siseriikliku seaduse tõsise rikkumise eest, et kaitsta aluslepingus sätestatuga sarnaseid avalikke huve, või kui ettevõtja puhul on sama avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaga varem sõlmitud kontsessioonilepingu või -lepingute täitmisel ilmnenud märkimisväärseid või pidevaid puudusi.	(33) Kontsessioone ei tohiks anda ettevõtjatele, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses või rahapesus. Ka maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist nagu ka muid selliste Euroopa Liidu või siseriiklike õigusaktide mis tahes tõsiseid rikkumisi, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve kooskõlas aluslepinguga, tuleks karistada menetlusest kõrvale jätmisega liidu tasandil. Peale selle võiks avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel olla võimalus jätta kõrvale taotlejad või pakkujad, kui ettevõtja puhul on sama avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaga varem sõlmitud kontsessioonilepingu või -lepingute täitmisel ilmnenud märkimisväärseid või pidevaid puudusi.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 − lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot:	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes:
a) võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;	a) võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;
b) avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.	b) avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.
	Käesolevat direktiivi kohaldatakse kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt:
	a) 2 500 000 eurot teenuste kontsessioonide puhul (välja arvatud sotsiaalteenuste kontsessioonid);
	b) 5 000 000 eurot ehitustööde kontsessioonide puhul.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kui kontsessioone rahastab täielikult rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantseerimisasutus.	välja jäetud
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu punkti d kohaldamisel otsustavad lepingupooled selliste kontsessioonide puhul, mida olulisel määral kaasrahastab rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantseerimisasutus, milliseid kontsessiooni andmise menetlusi kohaldada; menetlused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) oluline osa asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab Euroopa Kohtu kohtupraktikas sätestatud põhimõtteid, milles räägitakse olulisest osast tegevusest, mis ei tähenda tingimata, et see tegevus peaks olema proportsionaalselt suurem kui teised.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) oluline osa asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 − lõige 4 − punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast olulise tegevuse käibest;	välja jäetud
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud nõuete täitmine.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) selliste Euroopa Liidu või siseriiklike õigusaktide mis tahes tõsine rikkumine, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve kooskõlas aluslepinguga.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 − lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kasutavad kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates kontsessiooniteate väljasaatmisest.	1. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kasutavad kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 70 päeva alates kontsessiooniteate väljasaatmisest.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pakkumuste laekumise tähtaega võib lühendada viie päeva võrra, kui võrgustiku sektori hankija nõustub pakkumuste elektroonilise esitamisega artikli 25 kohaselt.	2. Kontsessioonitaotluste esitamise tähtaega võib lühendada viie päeva võrra, kui võrgustiku sektori hankija nõustub taotluste elektroonilise esitamisega artikli 25 kohaselt.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) liidu või rahvusvahelises töö- ja keskkonnaalases õiguses sätestatud nõuete täitmine.

MENETLUS

Pealkiri	Kontsessioonilepingute sõlmimine
Viited	COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	INTA 17.1.2012
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Gianluca Susta 25.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	25.4.2012	11.7.2012	18.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Maria Badia i Cutchet, Marielle de Sarnez, Yannick Jadot, Metin Kazak, Franziska Keller, Bernd Lange, David Martin, Paul Murphy, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Henri Weber, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Josefa Andrés Barea, Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Syed Kamall, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Edite Estrela, Jean-Paul Gauzès, Arlene McCarthy, Oldřich Vlasák

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (16.10.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
(COM(2011)0897 – C7‑0004-2012 – 2011/0437(COD))

Arvamuse koostaja: Thomas Händel

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament kritiseeris 2011. aastal Rühle raportis nõudmist võtta vastu õigusakt kontsessioonilepingute kohta.

Komisjoni ettepanek tekitaks pigem ainult palju uusi probleeme.

Riigi ülesanded

Riik pakub kõigi oma struktuuridega kodanikele teenuseid ja kaupu.

Kaubad ja teenused võib jagada näiteks kohustuslikeks universaalteenusteks, üldist huvi pakkuvateks sotsiaalteenusteks, üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ja üldhuviteenusteks[1].

Teenuste eristamine on raske ja sageli teevad seda hiljem kohtud. Ettepanekus teenuseid ei eristata.

Riik sõlmib oma ülesannete täitmiseks riigihankemenetluse raames lepinguid, millest osa on kontsessioonilepingud. Ettepanekus ei ole lepinguid eristatud ega esitatud ka vastastikused välistamiskriteeriumid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 14 ja protokolli nr 26 kohaselt otsustavad kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused, kas nad pakuvad ise üldhuviteenustega seotud kaupu ja teenuseid või korraldavad nende pakkumiseks hankemenetluse. Seejuures on keskse tähtsusega inimeste eest hoolitsemine, mitte siseturu kriteeriumid. Seepärast tuleb õigusakti reguleerimisala üksikasjalikult kindlaks määrata.

Kõik riiklikud tasandid võtavad ülesandeid ja järgivad eesmärke, millega tagatakse avalik huvi, kogukond ja ühtekuuluvus.

Otsustajate võimalused on hankekriteeriumite valiku tõttu tugevalt kitsendatud, mis piirab nende otsustusõigust.

Ettepanekus esitatakse majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteerium.

Selle kriteeriumi puhul võib hinnale ja kuludele lisaks võtta arvesse teatavaid tehnilisi kriteeriume. See piirab lepingu sõlmimist. Finantsraskustes valitsemissektor võib tunda end kohustatuna lepingu sõlmimiseks, sest avaliku sektori töötajatel on sageli suurem sissetulek kui erasektori töötajatel.

Kontsessioonilepinguid reguleeriva direktiivi ülesanne ei ole sundida erastama avaliku sektori ülesandeid.

Lepingute sõlmimisega seotud nõuded piiravad ka hankemenetluse kriteeriume.

Kuna ettepanekus teenuseid nende olemuse põhjal ei eristata, võivad suveräänsus ja teenuste osutamise vabadus omavahel konflikti sattuda. Seda on võimalik vältida vaid teatavate teenuste välistamisega.

Kontsessioonilepingute reguleerimise eesmärk ei ole valitsemissektori eelarvete konsolideerimine. Selle asemel, et tekitada madalate hindadega ja kuludega väljaminekute poolel survet, peaks see aitama saavutada suuremaid sissetulekuid.

Üldkriteeriumid

Direktiivi ettepanekuga ei saavutada õiguskindlust. Kontsessioonilepingu määratlus erineb Euroopa Liidu Kohtu antud määratlusest. See mõjutaks uusi otsuseid. Muude lepinguliste suhete, nagu litsentside ja lubade määratlus puudub.

Riskide ülekandumise kriteerium on ebapiisav. Kui veevarustuse kontsessionäär muutuks maksejõuetuks, peab riik ka edaspidi veevarustuse tagama. Riski ei saaks mitte kunagi täielikult kontsessionäärile üle kanda.

Menetluse läbipaistvus ja lihtsus ei ole tagatud.

Kui kaua selline kord kehtib, on ebaselge. Edaspidiseid nõudmisi ja läbirääkimisi ei ole võimalik ette näha.

Kvaliteedi tagamise ja madala hinna kriteeriumid on omavahel vastuolus.

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Madala hinna kriteerium hakkab kogemuste kohaselt avaldama survet töövõtja ja alltöövõtja töötajate arvule ning nende töötingimustele. See on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud horisontaalse sotsiaalklausliga.

Majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteerium sisaldab sotsiaalsete kriteeriumite toetamise nõuet. See ei sisalda aga klauslit kollektiivlepingute järgimise kohta või muid sarnaseid kriteeriume. Seega toimub hinna allalöömine töötajate arvelt.

Kriteeriumite järgimisega seoses viidatakse nii riiklike kui ka Euroopa Liidu tööõiguse normidest kinnipidamisele. Riiklikud normid peavad siiski olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seega on võrdväärse töö eest sarnasel töökohal võrdse tasu maksmise põhimõtte järgmine tegelikult välistatud.

Ettepanekus puudub selgesõnaline märge selle kohta, et mitte ühelegi riigile ei tehta takistusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO konventsiooni nr 94 kohaldamisel ja et kõik liikmesriigid peavad eelnimetatud konventsiooni ratifitseerima ja seda järgima.

Sotsiaalsed teenused on tugevalt seotud inimeste elu ja tervisega eelkõige kohalikul tasandil. Need tuleks koos töövõtjate ühenduste pakutavate teenustega ettepanekust täielikult välja jätta.

Sageli on väga raske panna alltöövõtjad pidama kinni kohustuslikest töötingimustest. Solidaarvastutus põhiosalistega puudub.

******

Eespool esitatud põhjustel tegi arvamuse koostaja tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile ettepaneku lükata komisjoni ettepanek tagasi. Kõnealune parlamendikomisjon siiski seda ettepanekut ei järginud ja võttis vastu muudatusettepanekud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9 peab Euroopa Liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
	Käesolev direktiiv aitab kaasa nende eesmärkide saavutamisele, ergutades jätkusuutlike kontsessioonilepingute sõlmimist, sotsiaalsete kriteeriumide lisamist kõigis kontsessioonimenetluse etappides ning niisuguste kohustuste austamist, mis on seotud sotsiaal- ja tööhõivetingimuste, töötervishoiu ja -ohutuse, sotsiaalkindlustuse ja töötingimustega, nagu on kehtestatud ELi, riikide õigusaktide ja rahvusvahelise tööõiguse sätetes, vahekohtuotsustes ja kollektiivlepingutes.
	Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike järgimast ILO konventsiooni nr 94 töönormide kohta riigihankelepingutes ning nõuab töönormide kaasamist teenuste kontsessioonidesse.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 14 ja protokollile 26 laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustada, kas ja kuidas ning millises ulatuses nad tahavad täita avalikke ülesandeid ise.
	Ametiasutused võivad täita avalike huvidega seotud ülesandeid oma vahendeid kasutades, ilma kohustuseta kaasata väliseid ettevõtjaid. Nad võivad seda teha koostöös teiste ametiasutustega.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste oluline roll ja laiaulatuslik kaalutlusõigus osutada, tellida ja korraldada üldhuviteenuseid, mis vastavad võimalikult lähedalt kasutajate vajadustele, on kooskõlas ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 2, 3, 4 ja 14, protokolliga nr 26 üldhuviteenuste kohta ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 36.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Komisjon vaatas läbi nn prioriteetsed ja mitteprioriteetsed teenused („A” ja „B” teenused) ja selle alusel ei ole põhjendatud piirata riigihankeseaduse täielikku kohaldamist teatava teenustegrupiga.	välja jäetud
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Arvestades riigihangete eeskirjade reformi käsitlevat komisjoni talituste korraldatud hindamist, on asjakohane jätta käesoleva direktiivi täielikust reguleerimisalast välja ainult need teenused, millel on piiratud piiriülene mõõde, nimelt nn isikuteenused – teatavad sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused. Selliste teenuste osutamise kontekst varieerub liikmesriikide erinevate kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seepärast tuleks kehtestada nende teenuste kontsessioonide erikord, milles võetakse arvesse asjaolu, et need on hiljuti reguleeritud. Kohustus avaldada eelteade ja kontsessiooni andmise teade kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille maksumus vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäärale või ületab seda, on asjakohane viis anda teavet võimalikele pakkujatele ärivõimaluste kohta ja kõigile huvitatud isikutele sõlmitud lepingute arvu ja liigi kohta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed seoses kõnealuste teenuste kontsessioonilepingute sõlmimisega, et tagada läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine, võimaldades avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel arvesse võtta kõnealuste teenuste eripärasid. Liikmesriigid peaksid tagama, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad saavad arvesse võtta vajadust tagada teenuste kvaliteet, katkematus, ligipääsetavus, kättesaadavus ja terviklikkus ning võtta arvesse eri kasutajakategooriate erivajadusi, kasutajate kaasatust, neile suuremate õiguste andmist ning innovatsiooni.	(21) Arvestades riigihangete eeskirjade reformi käsitlevat komisjoni talituste korraldatud hindamist, on asjakohane jätta käesoleva direktiivi täielikust reguleerimisalast välja ainult need teenused, millel on piiratud piiriülene mõõde, nimelt nn isikuteenused – teatavad haridusteenused. Selliste teenuste osutamise kontekst varieerub liikmesriikide erinevate kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seepärast tuleks kehtestada nende teenuste kontsessioonide erikord, milles võetakse arvesse asjaolu, et need on hiljuti reguleeritud. Kohustus avaldada eelteade ja kontsessiooni andmise teade kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille maksumus vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäärale või ületab seda, on asjakohane viis anda teavet võimalikele pakkujatele ärivõimaluste kohta ja kõigile huvitatud isikutele sõlmitud lepingute arvu ja liigi kohta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed seoses kõnealuste teenuste kontsessioonilepingute sõlmimisega, et tagada läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine, võimaldades avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel arvesse võtta kõnealuste teenuste eripärasid. Liikmesriigid peaksid tagama, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad saavad arvesse võtta vajadust tagada teenuste kvaliteet, katkematus, ligipääsetavus, kättesaadavus ja terviklikkus ning võtta arvesse eri kasutajakategooriate erivajadusi, kasutajate kaasatust, neile suuremate õiguste andmist ning innovatsiooni.
Selgitus
Sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ei tohiks jätta reguleerimata.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu esemega ja need ei tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi.	(25) Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu esemega ja need ei tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama ja jätkusuutlikuma pakkumuse kriteeriumi.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse teinuga, siis peaksid nad kindlaks määrama pakkumuste hindamise majanduslikud ja kvaliteedikriteeriumid, mille alusel otsustatakse, milline pakkumus on majanduslikult soodsaim. Need kriteeriumid määratakse olenevalt kontsessiooni esemest, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumuse toimivuse taset tehnilises kirjelduses määratletud kontsessiooni eset silmas pidades ning mõõta iga pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhet.	(26) Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima ja jätkusuutlikuima pakkumuse teinuga, siis peaksid nad kindlaks määrama pakkumuste hindamise majanduslikud ja kvaliteedikriteeriumid, mille alusel otsustatakse, milline pakkumus on majanduslikult soodsaim. Nimetatud kriteeriumid määratakse olenevalt kontsessiooni esemest, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumuse toimivuse taset tehnilises kirjelduses määratletud kontsessiooni eset silmas pidades ning mõõta iga pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhet.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija koostatud tehniline kirjeldus peab võimaldama avada kontsessioonide andmise konkurentsile. Selle tulemusena peab piisava konkurentsitaseme saavutamiseks olema võimalik esitada mitmekülgsetel tehnilistel lahendustel põhinevaid pakkumusi Järelikult tuleb tehniline kirjeldus koostada nii, et see ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kõige paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest, mis soodustab ka innovatsiooni. Kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, siis peaksid hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsuse tõendamiseks võib nõuda, et pakkujad esitaksid kolmandate isikute kontrollitud tõendusmaterjali; samas tuleks siiski aktsepteerida ka muud sobivat tõendusmaterjali, nagu tootja tehniline toimik, kui asjaomasel ettevõtjal puudub juurdepääs sellistele tõenditele või katsearuannetele või tal ei ole võimalik neid asjaomase tähtaja jooksul hankida.	(28) Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija koostatud tehniline kirjeldus peab võimaldama avada kontsessioonide andmise konkurentsile. Selle tulemusena peab piisava konkurentsitaseme saavutamiseks olema võimalik esitada mitmekülgsetel tehnilistel lahendustel põhinevaid pakkumusi Järelikult tuleb tehnilised kirjeldused koostada ja neid kohaldada kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kõige paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest, mis soodustab ka innovatsiooni. Kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, siis peaksid hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsuse tõendamiseks võib nõuda, et pakkujad esitaksid kolmandate isikute kontrollitud tõendusmaterjali; samas tuleks siiski aktsepteerida ka muud sobivat tõendusmaterjali, nagu tootja tehniline toimik, kui asjaomasel ettevõtjal puudub juurdepääs sellistele tõenditele või katsearuannetele või tal ei ole võimalik neid asjaomase tähtaja jooksul hankida.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel tuleks lubada tehnilises kirjelduses ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata teatavale tootmisprotsessile, teenuse osutamise viisile või mõnele muule protsessile toote või teenuse olelusringi mis tahes järgus, tingimusel et need on seotud kontsessiooni esemega. Selleks et võtta kontsessiooni andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, võimaldatakse hankijatel lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka töötingimustega seotud näitajad. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kasutavad majanduslikult soodsaima pakkumuse võimalust, võivad sellised kriteeriumid olla seotud üksnes kõnealuses tootmisprotsessis või teenuse osutamise protsessis vahetult osalevate isikute töötingimustega. Sellised näitajad võivad olla seotud üksnes tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsega või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integreerimisega lepingu täitmisega hõivatud töötajate hulka, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuvõimalustega. Sel juhul peaksid kõnealuseid näitajaid hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid piirduma näitajatega, millel on vahetu mõju töötajatele nende töökeskkonnas. Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ja viisil, mis välistab teiste liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate otsese või kaudse diskrimineerimise, kes osalevad WTO riigihankelepingus või vabakaubanduslepingutes, mille osaline on Euroopa Liit. Majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi kasutavatel avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema lubatud kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, kuna see võib mõjutada kontsessiooni täitmise kvaliteeti ja seega pakkumuse majanduslikku väärtust.	(29) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel tuleks lubada tehnilises kirjelduses ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata teatavale tootmisprotsessile, teenuse osutamise viisile või mõnele muule protsessile toote või teenuse olelusringi mis tahes järgus, tingimusel et need on seotud kontsessiooni esemega. Selleks et võtta kontsessiooni andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, võimaldatakse hankijatel lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka töötingimustega seotud näitajad. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kasutavad majanduslikult soodsaima ja jätkusuutlikuima pakkumuse võimalust, võivad sellised kriteeriumid olla seotud üksnes kõnealuses tootmisprotsessis või teenuse osutamise protsessis vahetult osalevate isikute töötingimustega. Sellised näitajad võivad olla seotud üksnes tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsega või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integreerimisega lepingu täitmisega hõivatud töötajate hulka, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuvõimalustega. Sel juhul peaksid kõnealuseid näitajaid hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid piirduma näitajatega, millel on vahetu mõju töötajatele nende töökeskkonnas. Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ja viisil, mis välistab teiste liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate otsese või kaudse diskrimineerimise, kes osalevad WTO riigihankelepingus või vabakaubanduslepingutes, mille osaline on Euroopa Liit. Majanduslikult soodsaima ja jätkusuutlikuima pakkumuse kriteeriumi kasutavatel avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema lubatud kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, kuna see võib mõjutada kontsessiooni täitmise kvaliteeti ja seega pakkumuse majanduslikku väärtust.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29 a) Selleks et võtta kontsessioonide andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, tuleks hankijatel võimaldada lisada niisugused sotsiaalkriteeriumid ja tööhõivepoliitika kriteeriumid nagu sotsiaal- ja töökaitse, töötingimused, tervishoiu- ja ohutuseeskirjad, tööhõive edendamine pikaajaliste töötute, eakamate töötajate, nooremate inimeste ja praktikantide, ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute, puuetega inimeste ja rändetaustaga isikute puhul, inimväärsed töönormid, sotsiaalne kaasatus, sooline võrdõiguslikkus, juurdepääs kohapeal pakutavale kutsekoolitusele, inimõigused ja eetiline kaubandus.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29 ) Käesoleva direktiiviga tagatakse, et võrdse konkurentsi eekirjade täitmise ja töötajate kaitse kindlustamiseks ettevõtjate ülemineku korral kohaldatakse direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 32 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 a) Kui kontsessiooni andmise korral võtab uus kontsessionäär riigiasutuselt, avaliku sektori hankijalt või eelmiselt kontsessionäärilt töötajad üle, kohaldatakse töötajate töökoha ja töötingimuste kaitse suhtes direktiivi 2001/23/EÜ õiguslikke tagajärgi.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesolev direktiiv ei mõjuta mis tahes tasandi ametiasutuste õigust otsustada, kas, kuidas ja millises ulatuses nad täidavad avalikke ülesandeid ise. Ametiasutused võivad täita avaliku huviga seotud ülesandeid oma vahendeid kasutades, ilma sunduseta anda kontsessioone muudele (välistele) ettevõtjatele. Nad võivad selliseid ülesandeid täita ka koos teiste ametiasutustega.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) „rahaliste huvidega seotud leping” – leping, mille põhjuseks on hüvede vahetamine. See tähendab, et kumbki pool saab tehingust kasu ja see kasu ei pruugi olla majandusliku iseloomuga;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) töölepinguid;	e) töölepinguid või kollektiivlepinguid, mis aitavad kaasa töötingimuste parandamisele;
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontsessiooni kestus piirdub ajaga, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega.	Kontsessiooni kestus on ajaliselt piiratud. Siinkohal võib arvestada selliste teguritega nagu aeg, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks. Arvesse võib võtta ka muid objektiivseid kriteeriume nagu avalik huvi kõrgekvaliteediliste teenuste pideva osutamise vastu või teenuse osutamine keskkonna seisukohast ja sotsiaalselt jätkusuutlikult ning kontsessionääri valimisega seotud kulud ning ka aeg, mis kulub hinnanguliselt avaliku sektori hankija seatud tulemuseesmärkide täitmiseks.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	välja jäetud
Sotsiaalteenused ja muud eriteenused
X lisas loetletud selliste sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonide suhtes, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kohaldatakse artikli 26 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 1 sätestatud kohustusi.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad kontsessiooni andmise menetluses osalemise õiguse jätta kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine või sätestada selliste kontsessioonide täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 30 % sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud töötajatest on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad isikud.	Liikmesriigid võivad kontsessiooni andmise menetluses osalemise õiguse jätta:
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõik 1 – punkt a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) kaitstud töökohtadele või võimaldada selliste lepingute täitmist kaitstud töökohtade programmide tähenduses tingimusel, et enamik asjaomastest töötajatest on puuetega inimesed, kes oma puude iseloomu või raskuse tõttu ei saa tavatingimustes töökohtadel töötada või tavapärasel turul kergesti tööd leida;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõik 1 – punkt b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) ettevõtetele ja programmidele, mille peamiseks eesmärgiks on ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine juhul, kui rohkem kui 30% nende ettevõtjate või programmide töötajatest on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad töötajad.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 c. Ettevõtjad järgivad siseriiklike õigusaktide ja/või kollektiivlepingute või XIII a (uus) lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätetega sotsiaal-, töökaitse- ja töötingimuste kohta kehtestatud kohustusi, mida kohaldatakse töö teostamise, teenuse osutamise või tarnete tegemise kohas.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 4 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 d. Kontsessioonilepingute üksikasjad avalikustatakse, et kõik võiksid nendega tutvuda.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Avaliku sektori hankijad võivad hankemenetlustes kasutada elektrooniliselt töödeldud andmeid menetluse igas etapis ette tulevate vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, töötades selleks välja sobivad vahendid.	8. Avaliku sektori hankijad võivad kontsessiooni andmise menetlustes kasutada elektrooniliselt töödeldud andmeid menetluse igas etapis ette tulevate vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, töötades selleks välja sobivad vahendid.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:	Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates või -dokumendis osalemistingimused seoses järgmisega:
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) töö-, sotsiaalkindlustus- või keskkonnaõiguse korduv ja/või tõsine rikkumine vastavalt res judicata jõudu omavatele kohtuotsustele.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ettevõtjad jäetakse kontsessioonis osalemisest kõrvale, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on teadlik res judicata jõudu omavast otsusest, mille kohaselt ettevõtja ei ole täitnud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete maksmisega seotud kohustusi oma asukohariigi või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija riigi õigusaktide kohaselt.	6. Ettevõtjad jäetakse kontsessioonis osalemisest kõrvale, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on teadlik res judicata jõudu omavast otsusest või õiguslikult siduvast haldusotsusest, mille kohaselt ettevõtja ei ole täitnud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete maksmisega seotud kohustusi oma asukohariigi või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija riigi õigusaktide kohaselt, või kui ettevõtja on rohkem kui ühel korral saanud tööõigusega seotud süüdimõistva otsuse või karistuse.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:	Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) sotsiaalkindlustus-, töö-, maksu- või keskkonnaõiguse rikkumised.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:	4. Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima ja jätkusuutlikuima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;	a) kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, sotsiaalne huvi, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) sotsiaalkriteeriumid ja tööhõivepoliitika kriteeriumid;
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) teenuste kontsessioonide ja ehitustööde projekteerimise puhul võidakse arvesse võtta asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi ning sellest tulenevalt võib kõnealused töötajad pärast kontsessiooni andmist asendada üksnes avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse samaväärne töökorraldus ja kvaliteet;	b) teenuste kontsessioonide ja ehitustööde projekteerimise puhul võetakse arvesse asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, nagu ka kõigi alltöövõtjate kvalifikatsiooni ja ametialast professionaalsust, ning sellest tulenevalt võib kõnealused töötajad pärast kontsessiooni andmist asendada üksnes avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse samaväärne töökorraldus, kvaliteet, kvalifikatsioon ja kogemused;
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõikes 4 osutatud juhul märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooniteates, pakkumuse esitamise ettepanekus või kontsessioonidokumentides suhtelise kaalu, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumise kindlakstegemisel.	Lõikes 4 osutatud juhul märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooniteates, pakkumuse esitamise ettepanekus või kontsessioonidokumentides suhtelise kaalu, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult soodsaima ja jätkusuutlikuima pakkumise kindlakstegemisel.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessioonidokumentides paluda või liikmesriik nõuda, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja allhangete kõik kavandatud täitjad.	1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessioonidokumentides paluda või liikmesriik nõuda, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja allhangete kõik kavandatud täitjad, lisades alltöövõtja kohta kogu teabe, sh nimed, kontaktandmed ja seaduslikud esindajad. Mis tahes muudatustest alltöövõtuahelas ning mis tahes uuest alltöövõtjast tuleb avaliku sektori hankijale viivitamatult teada anda, esitades nende nimed, kontaktandmed ja seaduslikud esindajad.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõige 1 ei piira peamise töövõtja vastutust.	2. Lõige 1 ei piira peamise töövõtja ja alltöövõtja vastutust.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa – pealkiri 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
TEAVE, MIS AVALDATAKSE KONTSESSIOONITEADETES	TEAVE, MIS AVALDATAKSE KONTSESSIOONITEADETES VÕI KONTSESSIOONIDOKUMENDIS
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv X lisa
CPV kood	Kirjeldus
7511000-4 ja 85000000-9 kuni 85323000-9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2)	Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
75121000-0, 75122000-7, 75124000-1	Hariduse, tervishoiu ja kultuuri haldusteenused
75300000-9	Kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused
75310000-2, 75311000-9, 75312000-6, 75313000-3, 75313100-4, 75314000-0, 75320000-5, 75330000-8, 75340000-1	Sotsiaaltoetuste teenused
98000000-3	Muud ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused
98120000-0	Ametiühingute teenused
98131000-0	Usuorganisatsioonide teenused
Muudatusettepanek
välja jäetud

MENETLUS

Pealkiri	Kontsessioonilepingute sõlmimine
Viited	COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD)
Vastutav komisjon      istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)      istungil teada andmise kuupäev	EMPL 17.1.2012
Arvamuse koostaja      nimetamise kuupäev	Thomas Händel 16.2.2012
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	10.7.2012	8.10.2012
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Emer Costello, Karima Delli, Sari Essayah, Richard Falbr, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Malika Benarab-Attou, Edite Estrela, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Csaba Sógor, Gabriele Zimmer

• [1]  Euroopa Komisjoni teatis COM(2011) 900 final.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (8.11.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
(COM(2011)0897 – C7‑0004/2012 – 2011/0437(COD))

Arvamuse koostaja: Werner Langen

LÜHISELGITUS

Kontsessioonidel on ELi liikmesriikide majandustegevuses tähtis roll. Kuigi otseseid hindamisi on praeguse õigusliku olukorra tõttu raske teha, väidetakse uuringutes, et üle 60% era- ja avaliku sektori partnerlustest toimuvad Euroopas kontsessioonide vormis.

Praegu reguleeritakse ainult ehitustööde kontsessioonide andmist piiratud arvu teiseste õigusaktidega, samas kui teenuste kontsessioone reguleeritakse ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu üldpõhimõtetega. See õiguslik lünk kavatsetakse käesoleva direktiivi ettepanekuga kaotada.

Praegune olukord on ebarahuldav, sest nii ettevõtetel kui ka võrgustiku sektori hankijatel puudub vajalik õiguskindlus ning Euroopa Liidu ettevõtete, eelkõige VKEde juurdepääs kontsessioonilepingutega reguleeritud majandustegevusele on piiratud.

Lisaks on pingelise majandusliku olukorra tõttu enamikes ELi liikmesriikides avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine äärmiselt tähtis, mistõttu on kõige tulemuslikuma ja soodsama lahenduse leidmine kontsessioonilepingute sõlmimisel suure tähtsusega.

Reguleerimisega ELi tasandil ei piirata kuidagi avaliku sektori hankijate vabadust täita oma ülesandeid iseseisvalt ja oma vahenditega. Kui avaliku sektori hankija siiski otsustab sõlmida allhankelepingu kolmanda isikuga, tuleb kõigile sobivatele ettevõtetele tagada tegelik juurdepääs turule, et leida konkurentsi abil kõige tulemuslikum ja soodsam lahendus ning vältida korruptsiooni.

Siseturukomisjoni 20. veebruari 2012. aasta töödokumendis esitatud kontsessioonilepingute sõlmimist reguleeriva direktiivi eeliseid toetatakse igakülgselt, pidades eriti silmas kehtiva õigusraamistiku selgemaks muutmist, tugevama konkurentsi jaoks stiimulite loomist ja mõnede muutmist vajavate üksikute pakutud kriteeriumite eripära.

Arvamuse koostaja on komisjoni ettepanekuga üldiselt nõus.

Piirmäärade puhul tehakse ettepanek langetada teenuste kontsessioonilepingute väärtus 2,5 miljoni euroni, mis muudaks kehtetuks komisjoni esitatud täiendava teavituskohustuse.

Esitatud muudatusettepanekuga püütakse ka takistada liiga ulatuslikku olelusringi ja olelusringi kulude käsituse reguleerimist, sest see võib põhjustada kuritarvitamist. Samal ajal tuleks võrgustiku sektori hankijatele anda võimalus lisada pakkumuste hindamise kriteeriumite hulka töötingimustega seotud näitajaid ja välistada taotlejad, kes on eksinud tugevalt sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse valdkonnas. Kuna käesolevas direktiivis ja riigihangete direktiivis esitatud piirväärtused erinevad tugevalt, on vajalik vältida nendest möödahiilimist lepingu kontsessioonilepinguna esitamise teel. Elektrooniliste hangete kehtestamise jaoks tundub viieaastane tähtaeg pärast ülevõtmise tähtaega liiga pikk, võrrelduna eelkõige riigihangete direktiivis sätestatud märgatavalt lühema tähtajaga. 10 protsendini küündiv erasektori osalus riigiettevõtetes peaks jääma erandite raames kehtima.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liidu tasandil selgete eeskirjade puudumine kontsessioonilepingute sõlmimise kohta suurendab õiguskindlusetust, takistab teenuste vaba osutamist ja häirib siseturu toimimist. Seetõttu ei saa ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kasutada siseturul oma õigusi ja jäävad ilma olulistest ärivõimalustest ning ametiasutused ei pruugi leida parimat kasutust riigi rahale, nii et ELi kodanikud saaksid kasu parima hinnaga kvaliteetteenustest. Kontsessioonide andmise sobilik õigusraamistik tagaks kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu turule ja õiguskindluse, soodustades avaliku sektori investeeringuid taristutesse ja teenustesse, mis on kodanike jaoks strateegilised.	(1) Euroopa Liidu tasandil selgete eeskirjade puudumine kontsessioonilepingute sõlmimise kohta suurendab õiguskindlusetust, takistab teenuste vaba osutamist ja häirib siseturu toimimist. Seetõttu ei saa ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kasutada siseturul oma õigusi ja jäävad ilma olulistest ärivõimalustest ning ametiasutused ei pruugi leida parimat kasutust riigi rahale, nii et ELi kodanikud saaksid kasu parima hinnaga kvaliteetteenustest. Kontsessioonide andmise sobilik, tasakaalustatud ja paindlik õigusraamistik tagaks kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu turule ja õiguskindluse, soodustades avaliku sektori investeeringuid taristutesse ja teenustesse, mis on kodanike jaoks strateegilised.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Õigusraamistiku eeskirjad peavad olema selged, lihtsad ja mitte tekitama liigset bürokraatiat.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Kontsessioonilepingu eripära tõttu ei tohi nende sõlmimist käsitlevate eeskirjade koostamisel kopeerida riigihankeid käsitlevaid õigusakte.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel tuleks lubada tehnilises kirjelduses ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata teatavale tootmisprotsessile, teenuse osutamise viisile või mõnele muule protsessile toote või teenuse olelusringi mis tahes järgus, tingimusel et need on seotud kontsessiooni esemega. Selleks et võtta kontsessiooni andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, võimaldatakse hankijatel lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka töötingimustega seotud näitajad. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kasutavad majanduslikult soodsaima pakkumuse võimalust, võivad sellised kriteeriumid olla seotud üksnes kõnealuses tootmisprotsessis või teenuse osutamise protsessis vahetult osalevate isikute töötingimustega. Sellised näitajad võivad olla seotud üksnes tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsega või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integreerimisega lepingu täitmisega hõivatud töötajate hulka, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuvõimalustega. Sel juhul peaksid kõnealuseid näitajaid hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid piirduma näitajatega, millel on vahetu mõju töötajatele nende töökeskkonnas. Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ja viisil, mis välistab teiste liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate otsese või kaudse diskrimineerimise, kes osalevad WTO riigihankelepingus või vabakaubanduslepingutes, mille osaline on Euroopa Liit. Majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi kasutavatel avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema lubatud kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, kuna see võib mõjutada kontsessiooni täitmise kvaliteeti ja seega pakkumuse majanduslikku väärtust.	(29) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel tuleks lubada tehnilises kirjelduses ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata teatavale tootmisprotsessile või teenuse osutamise viisile, tingimusel et need on seotud kontsessiooni esemega. Selleks et võtta kontsessiooni andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, tuleks hankijatel võimaldada lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka töötingimustega seotud näitajad. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kasutavad majanduslikult soodsaima pakkumuse võimalust, võivad sellised kriteeriumid olla seotud üksnes kõnealuses tootmisprotsessis või teenuse osutamise protsessis vahetult osalevate isikute töötingimustega. Sellised näitajad võivad olla seotud üksnes tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsega või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integreerimisega lepingu täitmisega hõivatud töötajate hulka, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuvõimalustega. Sel juhul peaksid kõnealuseid näitajaid hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid piirduma näitajatega, millel on vahetu mõju töötajatele nende töökeskkonnas. Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ja viisil, mis välistab teiste liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate otsese või kaudse diskrimineerimise, kes osalevad WTO riigihankelepingus või vabakaubanduslepingutes, mille osaline on Euroopa Liit. Majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi kasutavatel avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema lubatud kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, kuna see võib mõjutada kontsessiooni täitmise kvaliteeti ja seega pakkumuse majanduslikku väärtust.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) avaliku sektori hankijad, kui ehitustööd või teenused, sealhulgas seotud asjad, teenivad avalikke huve;	a) käesoleva direktiivi artikli 3 kohased avaliku sektori hankijad, kui ehitustööd või teenused, sealhulgas seotud asjad, teenivad avalikke huve;
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kontsessioone, mille maksumus jääb alla sätestatud piirmäära, võib anda vastastikusel kokkuleppel.
Selgitus
Käesolev direktiiv peaks kehtima vaid siseturuga seotud kontsessioonide suhtes.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) võrgustiku sektori hankijad, kui ehitustööd või teenused, sealhulgas nendega seotud asjad, on ette nähtud ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks.	b) käesoleva direktiivi artikli 4 kohased võrgustiku sektori hankijad, kui ehitustööd või teenused, sealhulgas nendega seotud asjad, on ette nähtud ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) „taotleja” – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osaleda või keda on kutsutud osalema kontsessiooni andmise menetluses;	(8) „taotleja” – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osaleda kontsessiooni andmise menetluses või keda on kutsutud selles osalema;
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.	Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu saamata jäämise on otseselt põhjustanud avaliku sektori hankija.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealune majanduslik risk võib seisneda järgmises:	Kõnealune majanduslik risk võib seisneda eelkõige järgmises:
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot:	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, kui kontsessiooni kestus on kuni 5 aastat:
Selgitus
Kontsessioonide kehtivusel võib olla erinev kestus. Pikaajalise kehtivusega kontsessioonide puhul ei pruugi maksumuse 5 000 000 eurone piirmäär olla siseturu mõjutamiseks piisav. Seetõttu tuleb tingimustesse lisada ka ajaline element.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 10 000 000 eurot, kui kontsessiooni kestus on pikem kui 5 aastat:
	a) võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;
	b) avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teenuste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.	2. Teenuste kontsessioonide suhtes, mille kestus on kuni 5 aastat ja mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28. Teenuste kontsessioonide suhtes, mille kestus on üle 5 aasta ja mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, kuid alla 10 000 000 euro, ning mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse aluseks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija hinnangu kohaselt väljamakstav kogusumma käibemaksuta, arvestades sealhulgas mis tahes valikuvõimalusi ja kontsessiooni kestuse pikendamisi.	1. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse aluseks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija hinnangu kohaselt väljamakstav kogusumma käibemaksuta.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kontsessioon käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. Ehitustööde projekti või teenuste koguhulka ei tohi osadeks jaotada, nii et see jääks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui selliseks jaotamiseks puuduvad objektiivsed põhjused.	3. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kontsessioon käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. Ehitustööde projekti või teenuste koguhulka ei tohi osadeks jaotada, nii et see jääks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui selliseks jaotamiseks puuduvad objektiivsed põhjused, näiteks VKEdega arvestamine.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Ehitustööde riigikontsessioonide ja kontsessioonide puhul võetakse hinnangulise maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumust kui ka avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud asjade ja teenuste hinnangulist kogumaksumust, kui sellised asjad või teenused on ehitustööde tegemiseks vajalikud.	5. Piirmäära kindlaksmääramise puhul loetakse kontsessiooni hinnanguline maksumus võrdseks lepingu kehtivuse ajal tekkinud hinnangulise käibega, millest on maksud maha arvatud.
Selgitus
Kontsessioonilepingud hõlmavad sageli nii töid kui ka teenuseid. Ehitustööde kontsessioonid võivad hõlmata käitamist ja teenuste osutamist. Teenuste kontsessioonide puhul võidakse nõuda, et töid tuleb teha lepinguga hõlmatud perioodil. Kontsessiooni maksumust tuleb arvutada samamoodi nagu ehitustööde ja teenuste kontsessioonide maksumust ning see peaks paremini kajastama kontsessiooni tulu (käivet).
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 5 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.	7. Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 5 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad üksikute osade suhtes kontsessioone andes jätta käesolevas direktiivis sätestatud sätted kohaldamata, kui asjaomase osa hinnanguline maksumus käibemaksuta jääb alla 1 miljoni euro. Selliste osade kogumaksumus, mille jaoks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi, ei tohi siiski ületada 20 % kavandatava ehitustöö või teenuste kavandatava hanke kõikide osade kogumaksumusest.	8. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad üksikute osade suhtes kontsessioone andes jätta käesolevas direktiivis sätestatud sätted kohaldamata, kui asjaomase osa hinnanguline maksumus käibemaksuta jääb alla 500 000 euro. Selliste osade kogumaksumus, mille jaoks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi, ei tohi siiski ületada 20% kavandatava ehitustöö või teenuste kavandatava hanke kõikide osade kogumaksumusest.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Samuti ei tohi püüda viia seda riigihankedirektiivi reguleerimisalast välja.
Selgitus
Käesoleva direktiivi ja riigihankeid käsitleva direktiivi piirmäärade suurtest erinevustest tuleneb oht, et lepinguid sõlmitakse kontsessioonidena, et vältida riigihankedirektiivi reguleerimisalasse sattumist.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selliste kontsessioonide andmisel, mis ei kuulu oma väärtuste tõttu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, on avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel kohustus pidada kinni Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetest.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mille avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud ettevõtjale, kes on avaliku sektori hankija või nende ühendus, ainuõiguse alusel, mis ettevõtjal on vastavalt kohaldatavatele avaldatud õigus- ja haldusnormidele ning mis on antud vastavalt aluslepingule ja liidu sektoripõhistele õigusaktidele, milles käsitletakse III lisas osutatud tegevustega seotud võrgustike taristu haldamist.	1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mille avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud ettevõtjale ainuõiguse alusel, mis ettevõtjal on vastavalt kohaldatavatele avaldatud siseriiklikele õigusnormidele ning mis on antud vastavalt aluslepingule ja liidu sektoripõhistele õigusaktidele, milles käsitletakse III lisas osutatud tegevustega seotud võrgustike taristu haldamist.
Selgitus
Artikli 8 lõikes 1 ja V lisas on sätestatud, et välja jäävad tegevused, mis on juba hõlmatud muude sektoripõhiste direktiividega. Sellegipoolest antakse ettepaneku sõnastusega mõista, et ettevõtja peab olema võrgustiku sektori hankija, mis aga ei kehti kõikide ettevõtjate suhtes, kes neid tegevusi läbi viivad. Ettepanekuga muudetakse sõnastust, et see sobiks käesoleva ettepaneku põhieesmärgiga.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) rahvusvahelises lepingus, mis on sõlmitud kooskõlas aluslepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel ning mis käsitleb ehitustöid, asju või teenuseid, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt;	a) rahvusvahelises lepingus, mis on sõlmitud kooskõlas aluslepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel ning mis käsitleb ehitustöid, asju või teenuseid, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, välja arvatud juhul, kui selleks kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid;
Selgitus
ELi vahendite kasutamise puhul tuleb järgida käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtteid.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu punkti d kohaldamisel otsustavad lepingupooled selliste kontsessioonide puhul, mida olulisel määral kaasrahastab rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantseerimisasutus, milliseid kontsessiooni andmise menetlusi kohaldada; menetlused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega.	Esimese lõigu punkti d kohaldamisel otsustavad lepingupooled selliste kontsessioonide puhul, mida rohkem kui veerandi ulatuses kaasrahastab rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantseerimisasutus, milliseid kontsessiooni andmise menetlusi kohaldada; menetlused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, millega riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija annab ettevõtjale õiguse kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid ning millega riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, ilma et temast saaks ettevõtja poolt pakutavate ehitustööde või teenuste saaja.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis hõlmavad:	Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mille üks avaliku sektori hankija annab teisele avaliku sektori hankijale või avaliku sektori hankijate ühendusele ainuõiguse alusel, mis neil on vastavalt avaldatud õigus- või haldusnormidele kooskõlas aluslepinguga.
	Samuti ei kohaldata seda kontsessioonide suhtes, mis hõlmavad:
Selgitus
Muudatusega täpsustatakse vastavalt kehtiva direktiivi 2004/18 artikli 18 sõnastusele, et liikmesriigid võivad jätkata kooskõlas aluslepinguga ainuõiguse andmist.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja toiminguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF);	d) finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, avaliku sektori hankijate tehinguid raha või kapitali suurendamiseks ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja toiminguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM);
Selgitus
Mure selle pärast, et laenamine ei muutuks liiga lihtsaks muu hulgas omavalitsuste jaoks, on õigustatud. Kuid selleks on olemas juba piisavalt kaitsemeetmeid, mistõttu ei ole vaja uut sätet ELi tasandil kehtestada. Omavalitsustele peab laenamisel võimaldama jätkuvalt paindlikkust ning seega peaksid tehingud raha või kapitali suurendamiseks jääma direktiivi kohaldamisalast välja.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) töölepinguid;	välja jäetud
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punktis b osutatud ringhäälingusaadete edastamine hõlmab mis tahes edastamist ja levitamist mis tahes elektroonilist võrku kasutades.	välja jäetud
Selgitus
Edastamise mõiste on määratletud juba lõike 5 punktis b.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Võrgustiku sektori hankijad teavitavad komisjoni või siseriiklikku järelevalveasutust nende taotlusel mis tahes tegevusest, mida nad peavad väljajäetuks. Komisjon võib teavitamise eesmärgil aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loetelud tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki delikaatseid äriaspekte, millele võrgustiku sektori hankijad võivad teavet edastades tähelepanu juhtida.	2. Võrgustiku sektori hankijad teavitavad komisjoni või siseriiklikku järelevalveasutust nende taotlusel mis tahes tegevusest, mida nad peavad väljajäetuks. Komisjon avaldab alates 1. juulist 2013 iga kuue kuu järel Euroopa Liidu Teatajas loetelud tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki delikaatseid äriaspekte, millele võrgustiku sektori hankijad võivad teavet edastades tähelepanu juhtida.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) teenuste kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja teenuste eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest on saadud selliste teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtjatele;	a) teenuste kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 60% selle sidusettevõtja teenuste eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest on saadud selliste teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtjatele;
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) ehitustööde kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 80 % selle sidusettevõtja ehitustööde eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest on saadud selliste ehitustööde teostamisest temaga seotud ettevõtjatele.	b) ehitustööde kontsessioonide suhtes, tingimusel et vähemalt 60% selle sidusettevõtja ehitustööde eelneva kolme aasta keskmisest kogukäibest on saadud selliste ehitustööde teostamisest temaga seotud ettevõtjatele.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) vähemalt 80% asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.	c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus, mis ületab 10%.
Selgitus
Täpsustus on vajalik Euroopa Kohtu otsuse tõttu Altmarki kohtuasjas.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) vähemalt 80% asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.	c) kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus, mis ületab 10%.
Selgitus
Täpsustus on vajalik Euroopa Kohtu otsuse tõttu Altmarki kohtuasjas.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kokkuleppega luuakse osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate lojaalne koostöö, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab leppeosaliste vastastikuseid õigusi ja kohustusi;	a) partnerluse eesmärgiks on täita riigiasutustele antud avalikke huve teenivat avalike teenustega seotud ülesannet või pakkuda artikli 2 lõike 17 mõistes hangete tugiteenuseid, mis on vajalikud avalikke huve teeniva avalike teenustega seotud ülesande täitmiseks. Ülesannete koondamisega on tegu ka juhul, kus nii kaua kui omavalitsusüksus suudab tänu koostööle täita oma kohustusi ökonoomsemalt ja tõhusamalt, on omavalitsusüksusel üksnes maksekohustus;
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;	b) kõnealust ülesannet täidavad ainult asjaomased riigiasutused ilma aktiivse erakapitali osaluseta;
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast olulise tegevuse käibest;	välja jäetud
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal.	Lõigetes 1–4 osutatud, 10% ületavat erasektori osaluse puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontsessiooni kestus piirdub ajaga, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega.	Kontsessiooni kestus piirdub üksnes ajaga, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud esialgsete ja hilisemate investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega.
Selgitus
Keeleline muudatus.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lepingud, mille ese on nii teenused kui ka asjad, sõlmitakse vastavalt käesolevale direktiivile, kui kõnealuse lepingu peamine ese on teenused ja kui need on kontsessioonid artikli 2 esimese lõigu punkti l tähenduses.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mille ese on nii teenused kui ka asjad, kui kõnealuse lepingu peamine ese on teenused ja kui need on kontsessioonid artikli 2 esimese lõigu punkti l tähenduses.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ent valikut, kas anda üksikkontsessioon või mitu eraldi kontsessiooni, ei tohi teha eesmärgiga jätta kontsessioon välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast.	Ent valikut, kas anda üksikkontsessioon või mitu eraldi kontsessiooni, ei tehta eesmärgiga jätta kontsessioon välja käesoleva direktiivi reguleerimisalast.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad kontsessiooni andmise menetluses osalemise õiguse jätta kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine või sätestada selliste kontsessioonide täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 30 % sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud töötajatest on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad isikud.	Liikmesriigid võivad kontsessiooni andmise menetluses osalemise õiguse jätta kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate sotsiaalne ja kutsealane integreerimine või sätestada selliste kontsessioonide täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 50% sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud töötajatest on puuetega või ebasoodsas olukorras olevad isikud.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 7 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt viis aastat pärast artikli 49 lõikes 1 sätestatud tähtaega korraldatakse kõik käesoleva direktiivi kohased kontsessiooni andmise menetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamisega.	Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt kolm aastat pärast artikli 49 lõikes 1 sätestatud tähtaega korraldatakse kõik käesoleva direktiivi kohased kontsessiooni andmise menetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamisega.
Selgitus
Võrreldes eelkõige riigihangete direktiivis sätestatud märgatavalt lühema tähtajaga tundub viieaastane tähtaeg liiga pikk.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Avaliku sektori hankijad võivad hankemenetlustes kasutada elektrooniliselt töödeldud andmeid menetluse igas etapis ette tulevate vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, töötades selleks välja sobivad vahendid.	välja jäetud
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1 – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– ei ole lepingu täitmiseks üldse asjakohane, kuna ei vasta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessioonidokumentides täpsustatud vajadustele.	– ei ole lepingu täitmiseks asjakohane, kuna ei vasta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessioonidokumentides täpsustatud nõuetele.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pakkumused loetakse ebakorrektseks juhul, kui need ei vasta kontsessioonidokumentidele või kui pakkumuses olevad hinnad on tavapäraste konkurentsijõudude eest kaitstud.	välja jäetud
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pakkumused loetakse vastuvõetamatuks kõigil järgmistel juhtudel:	Pakkumused loetakse vastuvõetamatuks järgmistel juhtudel:
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui pakkujatel puudub nõutud kvalifikatsioon;	b) kui pakkujatel puudub nõutud tõend kvalifikatsiooni kohta;
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kui hind ületab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija enne kontsessioonimenetluse algust kindlaks määratud eelarvet, mis on kirjalikult dokumenteeritud;	c) kui hind ületab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija enne kontsessioonimenetluse algust kindlaks määratud eelarvet, mis on kirjalikult dokumenteeritud, rohkem kui 20%;
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 3 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) nende hinda peetakse põhjendamatult madalaks.	d) nende hind on rohkem kui 20% madalam teiste pakkumuste keskmisest või kirjalikult dokumenteeritud eelarvest.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud kohustust kohaldatakse ka teenuste kontsessioonide suhtes juhul, kui nende artikli 6 lõikes 5 kirjeldatud meetodi alusel arvutatud hinnanguline maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot; ainsaks erandiks on artiklis 17 osutatud sotsiaalteenused ja muud eriteenused.	välja jäetud
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealuste omadustega võidakse osutada ka konkreetsele tootmisprotsessile või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisile või olelusringi mõnele muule etapile, nagu on osutatud artikli 2 punktis 14.	Kõnealuste omadustega võidakse osutada ka konkreetsele tootmisprotsessile või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisile.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 35 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitavad hanketeates, pakkumiskutses või kontsessioonidokumentides kontsessiooni kirjelduse, kontsessiooni andmise kriteeriumid ning miinimumnõuded. See teave peab võimaldama teha kindlaks kontsessiooni laadi ja ulatuse, et ettevõtjad saaksid otsustada, kas nad taotlevad osalemist kontsessiooni andmise menetluses. Kirjeldust, kontsessiooni andmise kriteeriume ja miinimumnõudeid läbirääkimiste käigus ei muudeta.	1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitavad hanketeates, pakkumiskutses või kontsessioonidokumentides kontsessiooni kirjelduse, kontsessiooni andmise kriteeriumid ning miinimumnõuded. See teave peab võimaldama teha kindlaks kontsessiooni laadi ja ulatuse, et ettevõtjad saaksid otsustada, kas nad taotlevad osalemist kontsessiooni andmise menetluses. Avaliku sektori hankijad võivad menetluse käigus enne pakkumuste laekumist muuta miinimumnõudeid ja kontsessiooni andmise kriteeriume ilma üldist teadet avaldamata, juhul kui need muudatused ei avalda mõju asjaomastele pakkujatele. Avaliku sektori hankijad peaksid teavitama muudatustest asjaomaseid pakkujaid ja pikendama asjakohaselt pakkumuste esitamise tähtaega.
Selgitus
Kontsessioonide alased eeskirjad peavad olema paindlikud. Seepärast peab olema võimalik teha pakkumiskutses menetluse ajal muudatusi.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 35 – lõige 5 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) nad protokollivad ametlikud arutelud ja mis tahes muud kontsessiooni andmise menetluse seisukohast olulised sammud ja sündmused. Eelkõige tagavad nad kõigi asjakohaste vahenditega läbirääkimiste jälgitavuse.	e) nad jäädvustavad ametlikud arutelud ja mis tahes muud kontsessiooni andmise menetluse seisukohast olulised sammud ja sündmused, et tagada kõigi asjakohaste vahenditega läbirääkimiste jälgitavus.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;	c) pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses, samuti pettus avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjade tähenduses;
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ettevõtjad jäetakse kontsessioonis osalemisest kõrvale, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on teadlik res judicata jõudu omavast otsusest, mille kohaselt ettevõtja ei ole täitnud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete maksmisega seotud kohustusi oma asukohariigi või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija riigi õigusaktide kohaselt.	6. Ettevõtjad jäetakse kontsessioonis osalemisest kõrvale, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on teadlik res judicata jõudu omavast otsusest, mille kohaselt ettevõtja ei ole täitnud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete maksmisega seotud kohustusi oma asukohariigi või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija riigi õigusaktide kohaselt, või saab teada töövaidluskomisjoni otsustest või õiguslikult siduvatest haldusotsustest.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ta on teadlik Euroopa Liidu või siseriiklike nende õigusaktide mis tahes tõsisest rikkumisest, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve kooskõlas aluslepinguga;	a) ta on teadlik kas Euroopa Liidu õiguse mis tahes tõsisest rikkumisest, siseriiklike õigusaktide nende sätete mis tahes tõsisest rikkumisest, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve kooskõlas aluslepinguga, või tõsisest rikkumisest sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse valdkonnas;
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija esitab kontsessiooniteates või ‑dokumentides igale lõikes 1 osutatud kriteeriumile antud suhtelise kaalu või loetleb kriteeriumid tähtsuse järjekorras.	3. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija esitab juhul, kui ta peab seda vajalikuks, kontsessiooniteates või ‑dokumentides igale lõikes 1 osutatud kriteeriumile antud suhtelise kaalu või loetleb kriteeriumid tähtsuse järjekorras.
Selgitus
Kaalumine ise ei ole menetluse erapooletuse jaoks mingi tagatis ja on ainult avaliku sektori hankija jaoks piirav tegur. On ebaselge, millist mõju avaldab selline muutus nõutud uuendamismenetluse jaoks. Kriteeriumite kaalumine või kategooriatesse jaotamine tähtsuse alusel võib põhjustada selle, et avaliku sektori hankija tõstab hüdroelektrikontsessioonide puhul esikohale finantskriteeriumi ja mitte energia- ja keskkonnaaspektid.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija välistavad ELi mittekuuluvas riigis asutatud ettevõtja osalemise kontsessiooni andmise menetluses, kui ettevõtja päritoluriigis kehtivate õigusaktide kohaselt on liidus asutatud ettevõtjatel keelatud taotleda sarnaseid kontsessioone või nende taotlemisõigus on piiratud.
Selgitus
Muudatusettepanekuga tehakse ettepanek kohaldada kontsessioonide taotlemisel rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaselt vastastikkuse põhimõtet. Sellega välistatakse kõik ettevõtjad, kes on asutatud ELi mittekuuluvates riikides, kus kehtivad eeskirjad, mille kohaselt ei tohi ELi ettevõtjad kontsessioone taotleda või nende taotlemisõigus on piiratud.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:	4. Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;	a) kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, sotsiaalsed kriteeriumid, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) tootmisprotsess või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis või mõni muu olelusringi etapp, nagu on osutatud artikli 2 lõike 1 punktis 14, kui need kriteeriumid hõlmavad kõnealuste protsessidega vahetult seotud tegureid ning iseloomustavad konkreetset tootmisprotsessi või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisi.	d) tootmisprotsess või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõikes 4 osutatud juhul märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooniteates, pakkumuse esitamise ettepanekus või kontsessioonidokumentides suhtelise kaalu, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumise kindlakstegemisel.	Lõikes 4 osutatud juhul märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vajaduse korral kontsessiooniteates, pakkumuse esitamise ettepanekus või kontsessioonidokumentides suhtelise kaalu, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumise kindlakstegemisel.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 40 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) sisekulud, sh hankimisega (nt tootmiskulud), kasutamisega (nt energiatarbimine, hoolduskulud) ja kõrvaldamisega seotud kulud (nt kogumise ja ringlussevõtu kulud);	a) sisekulud, sh hankimisega, kasutamisega (nt energiatarbimine, hoolduskulud) ja kõrvaldamisega seotud kulud (nt kogumise ja ringlussevõtu kulud);
Selgitus
Olelusringi kulude puhul tuleks arvesse võtta vaid neid kulusid, mis tekivad kontsessiooni kasutajal ning õigussätetel põhinevaid väliseid keskkonnakulusid.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 40 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) olelusringiga otseselt seotud välised keskkonnakulud, tingimusel et nende rahalise maksumuse saab kindlaks määrata ja et seda saab kontrollida; need võivad hõlmata kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulusid ning muid kliimamuutuste mõju leevendamisega seotud kulusid.	b) olelusringiga otseselt seotud välised keskkonnakulud, tingimusel et nende rahalise maksumuse saab kindlaks määrata ja et seda saab kontrollida; need võivad hõlmata kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulusid.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessioonidokumentides paluda või liikmesriik nõuda, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja allhangete kõik kavandatud täitjad.	1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessioonidokumentides paluda, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja allhangete kõik kavandatud täitjad. Liikmesriigid tagavad, et allhankijate palgatud isikuid ei diskrimineerita töötingimuste ja palkade osas võrreldes hankijate palgatud töötajatega.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid võivad lõike 1 kohaselt kehtestada siduva kohustuse ning piirata alltöövõtjate arvu lepingu suuruse ja keerukuse alusel.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) muudatusega muudetakse kontsessiooni majanduslikku tasakaalu kontsessionääri kasuks või	b) muudatusega muudetakse kontsessiooni majanduslikku tasakaalu kontsessionääri kasuks, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa avaliku sektori hankija poolt rikutud kontsessiooni majandus- ja finantstasakaalu taastumise, või
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 6 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad avaldavad Euroopa Liidu Teatajas teate selliste muudatuste kohta. Kõnealused teated sisaldavad VII lisas esitatud teavet ja need avaldatakse kooskõlas artikli 28 sätetega.	välja jäetud
Selgitus
Teatamine muudatustest, mille tulemuseks ei ole uus hankemenetlus, tundub mõttetu.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontsessioonide lõpetamine	Kontsessioonide lõpetamine ja uus pakkumuse esitamise ettepanek
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) suutmatus täita kontsessioonilepingust tulenevaid kohustusi;
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) artikliga 15 ettenähtud erandeid ei kohaldata tulenevalt erasektori partneri osalemisest lepingu sõlminud juriidilises isikus vastavalt artikli 15 lõikele 4;	a) artikliga 15 ettenähtud erandeid ei kohaldata tulenevalt erasektori partneri suuremast kui 10%-sest osalemisest lepingu sõlminud juriidilises isikus vastavalt artikli 15 lõikele 4;
Selgitus
Tehniline muudatus.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) Euroopa Liidu Kohus leiab seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohase menetlusega, et liikmesriik on jätnud aluslepingute kohased kohustused täitmata, kuna kõnealuse liikmesriigi avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud kõnesoleva kontsessiooni, jättes aluslepingutest ja käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitmata.	c) juhtudel, mille puhul Euroopa Liidu Kohus otsustab seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohase menetlusega, et liikmesriik on jätnud aluslepingute kohased kohustused täitmata, kuna kõnealuse liikmesriigi avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud kõnesoleva kontsessiooni, jättes aluslepingutest ja käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitmata, peab kontsessioonilepingu hankemenetlus toimuma poole aasta jooksul. Liikmesriigid peavad looma selleks vajalikud õiguslikud eeldused.
Selgitus
Tehniline muudatus. Artikli uuesti sõnastamine.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 50 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ muudatused sisestatakse kõnealustesse dokumentidesse hiljemalt käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv VIII lisa – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ehitustööde riigikontsessioonide või ehitustööde kontsessioonide puhul eeskätt kontsessiooni andmise dokumentides sisalduv tehniliste ettekirjutuste kogum, millega määratletakse materjali, toote või asja näitajad, mis võimaldavad neid kasutada avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kavandatud viisil. Nende näitajate hulgas on keskkonna- ja kliimamõju tase, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas kvaliteedi tagamise kord, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid, pakendamine, märgistus ja etiketid, kasutusjuhendid, tootmisprotsessid ja -meetodid ehitustööde olelusringi mis tahes etapi jaoks; kõnealused näitajad hõlmavad ka ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja ehitustööde vastuvõtmise tingimusi ning ehitusmeetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad lõpetatud ehitustööde, materjali või koostisosadega;	a) ehitustööde riigikontsessioonide või ehitustööde kontsessioonide puhul eeskätt kontsessiooni andmise dokumentides sisalduv tehniliste ettekirjutuste kogum, millega määratletakse materjali, toote või asja näitajad, mis võimaldavad neid kasutada avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kavandatud viisil. Nende näitajate hulgas on keskkonna- ja kliimamõju tase, puuetega inimeste juurdepääsu tagamine, vastavus liidu õigusaktidele, ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas kvaliteedi tagamise kord, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid, pakendamine, märgistus ja etiketid ning kasutusjuhendid; kõnealused näitajad hõlmavad ka ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja ehitustööde vastuvõtmise tingimusi ning ehitusmeetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad lõpetatud ehitustööde, materjali või koostisosadega;
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu direktiiv VIII lisa – punkt 1 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) teenuste kontsessioonide puhul määratletakse dokumendis teenuste või asjade nõutud näitajad nagu kvaliteet, keskkonna- ja kliimamõju tase, universaalnõuetele vastav kujundus (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs) ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, toote kasutamine, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele esitatavad nõuded, mis puudutavad nime, mille all seda müüakse, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsetamismeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhendeid, tootmisprotsesse ja -meetodeid ning vastavuse hindamise kriteeriume;	b) teenuste kontsessioonide puhul määratletakse kirjalikult teenuste või asjade nõutud näitajad nagu kvaliteet, keskkonna- ja kliimamõju tase, puuetega inimeste juurdepääsu tagamine, vastavus liidu õigusaktidele, ekspluatatsioonilised näitajad, toote kasutamine, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele esitatavad nõuded, mis puudutavad nime, mille all seda müüakse, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsetamismeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist ning kasutusjuhendeid;

MENETLUS

Pealkiri	Kontsessioonilepingute sõlmimine
Viited	COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 17.1.2012
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Werner Langen 14.3.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	12.7.2012
Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 6 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Jan Březina, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Adam Gierek, Fiona Hall, Jacky Hénin, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Béla Kovács, Angelika Niebler, Rolandas Paksas, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Amalia Sartori, Salvador Sedó i Alabart, Francisco Sosa Wagner, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Yves Cochet, Ioan Enciu, Roger Helmer, Jolanta Emilia Hibner, Gunnar Hökmark, Yannick Jadot, Werner Langen, Zofija Mazej Kukovič, Franck Proust, Algirdas Saudargas, Silvia-Adriana Ţicău
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Phil Bennion, Christian Engström

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
(COM(2011)0897 – C7‑0004/11 – 2011/0437(COD))

Arvamuse koostaja: Sabine Wils

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament väljendas juba 18. mai 2010. aasta resolutsioonis uute arengute kohta riigihangetes vastuseisu teenuste kontsessioone käsitlevale ELi õigusaktile.

Ka arvamuse koostaja on seisukohal, et puudub vajadus teenuste kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva õigusakti järele Euroopa tasandil. Eelkõige on karta negatiivset mõju üldhuviteenuste pakkumisele ning sotsiaalkindlustuse tagamisele ja edasiarendamisele.

Arvamuse koostaja soovitab direktiivi eelnõu tagasi lükata.

Üldised märkused

Eelnõu peamise eesmärgina nimetatakse õiguskindluse suurendamist. Teenuste kontsessioonid on praegu direktiivi 2004/18/EÜ (riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise direktiiv) artikli 17 ja direktiivi 2004/17/EÜ (kommunaalsektori direktiiv) artikli 18 kohaselt riigihankeõiguse kohaldamisalast välja arvatud. Teenuste kontsessioonilepingute sõlmimine on piisavalt õiguskindlalt reguleeritud ELi kehtiva esmase õigusega, eelkõige põhivabadustest tulenevate võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetega ning Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga. Ka ehitustööde kontsessioonilepingute sõlmimine on piisavalt reguleeritud (direktiiv 2004/18/EÜ).

Arvamuse koostaja nendib, et tegemist ei ole õigustühja ruumiga, nagu leiab komisjon. Ei ole oodata, et direktiiv suurendab õiguskindlust.

Peale selle kritiseerib ta ebaselget ja liiga laialt sõnastatud reguleerimisala (artiklid 1, 2 ja 5) ning liiga kitsalt sõnastatud eranditingimusi (artikkel 8). Arvamuse koostaja arvates tuleb sotsiaalkindlustuse, kultuuri, hariduse, avaliku taristu ja muude kommunaalteenuste valdkonnad tervest reguleerimisalast välja arvata.

Avalike üldhuviteenuste kindlustamine turu avamise asemel

Kui ELi toimimise lepingu artiklis 14 ja üldhuviteenuseid käsitlevas protokollis rõhutatakse avaliku sektori asutuste suurt mänguruumi avalike üldhuviteenuste osutamisel, tellimisel ja rahastamisel, siis direktiivi eelnõus ei viidata mitte kuskil avalike üldhuviteenuste tugevdamisele ELi esmases õiguses. Seevastu võetakse sihiks riigihangete avamine konkurentsile (põhjendused 1, 2 ja 4) ja kitsendatakse avaliku sektori hankijate mänguruumi, võttes neilt piiramatu valikuvabaduse kontsessiooni andmise kriteeriumide määratlemisel (artikli 39 lõige 2). Peale selle ei ole lepingu sõlmimisel ette nähtud kohalike tavapäraste kollektiivlepingute järgimist (artikkel 39 ning põhjendused 29 ja 32).

Avalike teenuste tegelikku eesmärki – tagada kodanikele üldine, mittediskrimineeriv, kõikjal toimiv ja taskukohane juurdepääs üldhuviteenustele – ettepanekus arvamuse koostaja pahameeleks arvesse ei võeta. Komisjoni vaatenurk on suunatud avalike üldhuviteenuste kindlustamise asemel pigem uute turgude loomisele. Seepärast on karta, et avaliku sektori koostöö ja in-house-tehingud muutuvad erandiks. Eelnõus nimetatakse eesmärkidena ka ettevõtjate paremat turulepääsu ning avaliku ja erasektori partnerluse edendamist (põhjendus 17). Arvamuse koostaja kritiseerib eriti viimast, kuna tema arvates ei osuta erasektor teenuseid tõhusamalt, läbipaistvamalt ja soodsamalt kui avalik sektor. Peale selle ei arvestata enamasti välist mõju, näiteks töötajatele.

Transpordisektor

Esitatud direktiiv kehtib tegevuste suhtes, mis on seotud avalikkusele transporditeenuse pakkumisega rongiga, automaatsüsteemidega, trammiga, trollibussiga, bussiga või köisteedel ning postiteenustega, välja arvatud lennutransporditeenused, mis põhinevad tegevusloa andmisel määruse (EÜ) nr 1008/2008 tähenduses, ning avalik reisijatevedu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses. Esitatud direktiiv kehtib lisaks selliste tegevuste suhtes, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega lennuvälja- ja meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamiseks ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.	(6) Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, nt rendilepingud või maa rendilepingud, mille puhul riik või avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija annab ettevõtjale tasu eest õiguse kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, sh merepiirkonnad ning mere- ja siseveekogude sadamad, ja milles reeglina kehtestatakse üksnes üldised kasutustingimused, ilma et riigist või avaliku sektori hankijast saaks konkreetsete ehitustööde või teenuste vastuvõtja. Selliste lepingute puhul peetakse avaliku ala või avalike vahendite üleandmist, lubatud kasutusviise ja hooldamist ning nende riigile või avaliku sektori hankijale tagastamist, rendilepingu või maa rendilepingu kehtivusaega, rentniku makstavat renti ja tema poolt kantavaid muid kulusid käsitlevaid tingimusi üldisteks tingimustest, mille eesmärk on reguleerida avaliku ala või avaliku vahendi kasutamist.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Võttes arvesse, et kontsessionäärid kannavad olulist operatsiooniriski, peaksid nad saama vabalt valida lepingu täitmiseks parima viisi, olgu selleks siis lepingu täitmine kontsessionääri enda poolt, kontsessionääri ja sõsarettevõtete koostöös või ülesande andmine vabalt allhanke korras kolmandatele isikutele.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on muuta selgemaks direktiivi ettepaneku eesmärki, milleks on kontsessionääri poolt allhankijatele ülesannete andmise muutmine paindlikumaks ja hõlpsamaks, kooskõlas olulise operatsiooniriski kui kontsessiooni ühe määrava omaduse tunnustamisega. Kuna kõnealust riski peavad kandma kontsessionäärid, peaks neil olema võimalus valida lepingu täitmise viisi: kas otse, koostöös sõsarettevõtetega või andes ülesandeid vabalt allhanke korras kolmandatele osapooltele.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdset kohtlemist ei piirata. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.	(11) Tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevaid võrgustiku sektori hankijaid koheldakse võrdselt. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel pädevatel asutustel peaks olema vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 14 koostoimes üldhuviteenuseid käsitleva protokolliga 26 laiaulatuslik kaalutlusõigus üldhuviteenuste osutamise lepingute sõlmimist puudutavate otsuste tegemisel.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Seoses sellega, mil määral peaks kontsessiooni andmise eeskirjad hõlmama koostööd ametiasutuste vahel, esineb märkimisväärset õiguskindlusetust. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori ja teatavad võrgustiku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigikontsessioonide andmise eeskirju selliste asutuste vahel sõlmitud kontsessioonilepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud põhimõtetest. Ainuüksi asjaolu, et mõlemad lepingupooled on ise vastavalt artikli 4 lõike 1 esimesele lõigule avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad, ei välista kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamist. Kontsessioonide andmise eeskirjade kohaldamine ei tohiks siiski mõjutada ametiasutuste vabadust otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontrollitud üksustele antud kontsessioonid või osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks peaks seetõttu jääma eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et reguleerimisalast välja jääv avaliku sektori koostöö ei moonutaks konkurentsi seoses eraettevõtjatega. Ka avaliku sektori hankija osalemine hankemenetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada.	(17) Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat avaliku sektori hankijate koostöö asjus tõlgendavad liikmesriigid ja isegi avaliku sektori ja teatavad võrgustiku sektori hankijad erinevalt. Seepärast tuleb selgitada, millistel juhtudel ei kohaldata riigikontsessioonide andmise eeskirju selliste asutuste vahel sõlmitud kontsessioonilepingute suhtes. Seejuures tuleks lähtuda Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud põhimõtetest. Kontsessioonide andmise eeskirjade kohaldamine ei tohiks mõjutada ametiasutuste vabadust otsustada, kuidas nad avalike teenustega seotud ülesannete täitmist korraldavad. Kontrollitud üksustele antud kontsessioonid või osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks peaks seetõttu jääma eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et reguleerimisalast välja jääv avaliku sektori koostöö, millega osutatakse kodanikele üldhuviteenuseid, ei osutuks võimalikuks konkurentsimoonutuse allikaks seoses eraettevõtjatega. Ka avaliku sektori hankija osalemine hankemenetluses pakkujana ei tohi konkurentsi moonutada.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37 a) Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kontsessioonidele, mis antakse pärast direktiivi jõustumist.
Selgitus
Võttes arvesse, kui oluline on liikmesriikides jõus olevate kontsessioonide puutumatuse põhimõte, tuleks seda direktiivis selgelt näidata.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolev direktiiv ei mõjuta mis tahes tasandi ametiasutuste õigust otsustada, kas nad täidavad avalikke ülesandeid ise, oma sisemisi ressursse kasutades, ilma sunduseta anda kontsessioone muudele välistele ettevõtjatele. Neid ülesandeid võib täita koostöös teiste avaliku sektori hankijatega.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) „hange” – hange Euroopa Parlamendi ja nõukogu … riigihankedirektiivi 2013/…EL* artikli 1 lõike 2 tähenduses;
	______________
	* Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi number ja kuupäev.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „ehitustööde riigikontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori hankija vahel ning mille ese on ehitustööde tegemine, kui tasu tehtavate ehitustööde eest seisneb kas ainult õiguses kasutada neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga;	(2) „ehitustööde riigikontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mille kohaselt üks või mitu avaliku sektori hankijat delegeerivad nende vastutusel olevate ehitustööde tegemise ühele või mitmele ettevõtjale ning milles on reguleeritud mõlema poole õigused ja kohustused, mis seisnevad kas ainult õiguses kasutada neid kontsessiooniga hõlmatud ehitisi või sellises õiguses koos tasuga;
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;	(7) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mille kohaselt üks või mitu avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijat delegeerivad nende vastutusel olevate muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamise ühele või mitmele ettevõtjale, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.	2. Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb majandusliku riski ja operatsiooniriski olulise osa üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks riski olulist osa, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.
Kõnealune majanduslik risk võib seisneda järgmises:	Kõnealune majanduslik risk ja operatsioonirisk võib seisneda järgmises:
a) ehitise kasutamise või teenuse osutamise nõudlusega seotud risk või	a) ehitise kasutamise või teenuse osutamise nõudlusega seotud risk või
b) risk, mis on seotud kontsessionääri loodud või kasutajatele teenuste osutamiseks kasutatava taristu kättesaadavusega.	b) risk, mis on seotud kontsessionääri loodud või kasutajatele teenuste osutamiseks kasutatava taristu kättesaadavusega.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;	a) avaliku ala, sh merepiirkondade ning mere- ja siseveekogude sadamate, maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist, rendilevõtmist, rendileandmist või kasutusse andmist mis tahes rahaliste vahenditega, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata ehitustööde tegemist või teenuste osutamist; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontsessiooni kestus piirdub ajaga, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega.	Kontsessiooni kestus piirdub ajaga, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega, nagu on kontsessioonilepingus täpselt kindlaks määratud.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Hankija on kontsessiooniteadet avaldades kohustatud täitma kõiki käesolevas artiklis sätestatud tingimustest tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:	Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 7 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) on esinenud sotsiaalkindlustus-, töö-, maksu- või keskkonnaõiguse rikkumisi.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kontsessioonid antakse objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumuste hindamise konkurentsi tingimustes, mis võimaldab teha avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija jaoks kindlaks üldised majanduslikud eelised.	1. Kontsessioonid antakse kontsessiooniandja poolt täpselt kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumuste hindamise konkurentsi tingimustes, mis võimaldab teha avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija jaoks kindlaks üldised majanduslikud eelised.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:	4. Liikmesriigid näevad ette, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessioonidokumentides paluda või liikmesriik nõuda, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja allhangete kõik kavandatud täitjad.	1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessioonidokumentides paluda või liikmesriik nõuda, et pakkuja märgiks oma pakkumuses ära lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ning tooks eraldi välja allhangete kõikide kavandatud täitjate nimed ja nende solidaarvastutuse. Seda teavet ajakohastatakse ja see esitatakse kontsessiooni kehtivusajal avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale, näidates ära võimalikud asendamised või muutused.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Eeldusel, et kontsessiooni üldine olemus jääb samaks, ei loeta kontsessiooni muutmist oluliseks järgmistel juhtudel:
	(a) muudatus oli ette nähtud esialgse kontsessioonilepingu selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslite või -võimalustega, milles märgitakse võimalike muudatuste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada;
	(b) selle maksumus ei ületa artiklis 6 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 5 % algse lepingu ajakohastatud väärtusest.
	Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse väärtust järjestikuste muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kontsessioonilepingus kindlaks määratud kohustusi ei täideta;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Lisa 3 – lõik 1 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tegevused, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega lennuvälja- ja meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamiseks ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu.	5. Tegevused, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega lennuvälja- ja meresadama- või siseveesadamateenuste või muude üldtaristuteenuste osutamiseks ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu.

MENETLUS

Pealkiri	Kontsessioonilepingute sõlmimine
Viited	COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 17.1.2012
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Sabine Wils 27.2.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	17.9.2012
Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 1 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Philip Bradbourn, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Georgios Koumoutsakos, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Hubert Pirker, Petri Sarvamaa, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Michael Gahler, Petra Kammerevert, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Anna Rosbach, Ramon Tremosa i Balcells, Sabine Wils, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Peter Simon, Patricia van der Kammen

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (3.12.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
(COM(2011)0897 – C7‑0004/2012 – 2011/0437(COD))

Arvamuse koostaja: Heide Rühle

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi riigiasutuste õigust otsustada, kas, kuidas ja millises ulatuses nad ise avaliku huviga seotud ülesandeid täita tahavad. Iga tasandi riigiasutused võivad täita avaliku huviga seotud ülesandeid oma vahendeid kasutades, ilma kohustuseta kaasata väliseid ettevõtjaid. Nad võivad seda teha koostöös teiste riigiasutustega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Käesolevas direktiivis ei tohiks vastavalt ühenduse konkurentsieeskirjadele käsitleda üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamist või liikmesriikide antava abi süsteeme, eelkõige sotsiaalvaldkonnas. Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused peaksid säilitama oma tähtsa rolli ning laialdased volitused üldhuviteenuste osutamisel, delegeerimisel ja korraldamisel selliselt, et need vastaksid võimalikult hästi kasutajate vajadustele ja oleksid kooskõlas riikliku poliitika eesmärkide täitmisega.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.	(6) Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kaasa arvatud merepiirkondades, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) On asjakohane arvata käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja teatavad teenuste kontsessioonid, mis on antud avaliku sektori hankijatest või võrgustiku sektori hankijatest ettevõtjatele tulenevalt ainuõigusest, mis ettevõtjal on avaldatud siseriikliku õigus- või haldusnormi kohaselt ning vastavalt aluslepingule ja liidu valdkonnapõhistele õigusaktidele, mis käsitlevad võrgustike taristute haldamist seoses III lisas sätestatud tegevustega, kuna selline ainuõigus muudab võimatuks järgida konkurentsipõhist kontsessioonimenetlust. Erandina ja ilma et see mõjutaks õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljaarvamisega, tuleks artikli 8 lõikes 1 määratletud kontsessioonide suhtes kohaldada kohustust avaldada kontsessiooni andmise teade, et tagada minimaalne läbipaistvus, v.a juhul, kui läbipaistvustingimused on ette nähtud valdkonnapõhiste õigusaktidega.	(13) On asjakohane arvata käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja teatavad teenuste kontsessioonid, mis on antud avaliku sektori hankijatest või võrgustiku sektori hankijatest ettevõtjatele tulenevalt ainuõigusest, mis ettevõtjal on avaldatud siseriikliku õigus- või haldusnormi kohaselt, näiteks rannikupiirkonna turismi- ja meelelahutusalaste kontsessioonide puhul, ning vastavalt aluslepingule ja liidu valdkonnapõhistele õigusaktidele, mis käsitlevad võrgustike taristute haldamist seoses III lisas sätestatud tegevustega, kuna selline ainuõigus muudab võimatuks järgida konkurentsipõhist kontsessioonimenetlust. Erandina ja ilma et see mõjutaks õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljaarvamisega, tuleks artikli 8 lõikes 1 määratletud kontsessioonide suhtes kohaldada kohustust avaldada kontsessiooni andmise teade, et tagada minimaalne läbipaistvus, v.a juhul, kui läbipaistvustingimused on ette nähtud valdkonnapõhiste õigusaktidega.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Pidades silmas kahjustavat mõju konkurentsile, tuleks kontsessiooni andmist ilma eelneva avaldamiseta lubada ainult väga erandlikes olukordades. Sellised erandid peaksid piirduma juhtudega, kui on algusest peale selge, et avaldamine ei suurendaks konkurentsi, kuna objektiivselt on ainult üks ettevõtja, kes saab kontsessiooni täita. Ainult objektiivne eksklusiivsus saab õigustada ettevõtjale kontsessiooni andmist ilma avaldamiseta, kui eksklusiivsust ei ole tekitanud tulevast kontsessiooni andmise menetlust silmas pidades avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ise ning kui ei leidu piisavaid asendusvõimalusi, mille olemasolu tuleb põhjalikult hinnata.	(19) Pidades silmas kahjustavat mõju konkurentsile, tuleks kontsessiooni andmist ilma eelneva avaldamiseta lubada ainult väga erandlikes olukordades. Sellised erandid peaksid piirduma juhtudega, kui on algusest peale selge, et avaldamine ei suurendaks konkurentsi, kuna objektiivselt on ainult üks ettevõtja, kes saab kontsessiooni täita, nagu see on kontsessiooniga käsutusse antud varade põhjal loodud rannaturismiettevõtete omanike puhul. Ainult objektiivne eksklusiivsus saab õigustada ettevõtjale kontsessiooni andmist ilma avaldamiseta, kui eksklusiivsust ei ole tekitanud tulevast kontsessiooni andmise menetlust silmas pidades avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ise ning kui ei leidu piisavaid asendusvõimalusi, mille olemasolu tuleb põhjalikult hinnata.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Komisjon vaatas läbi nn prioriteetsed ja mitteprioriteetsed teenused („A” ja „B” teenused) ja selle alusel ei ole põhjendatud piirata riigihankeseaduse täielikku kohaldamist teatava teenustegrupiga. Seega peaks käesolevat direktiivi kohaldama rea teenuste suhtes (nt toitlustus- ja veevarustusteenus), mille puhul on piiriülese kaubanduse potentsiaal.	välja jäetud
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Arvestades riigihangete eeskirjade reformi käsitlevat komisjoni talituste korraldatud hindamist, on asjakohane jätta käesoleva direktiivi täielikust reguleerimisalast välja ainult need teenused, millel on piiratud piiriülene mõõde, nimelt nn isikuteenused – teatavad sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused. Selliste teenuste osutamise kontekst varieerub liikmesriikide erinevate kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seepärast tuleks kehtestada nende teenuste kontsessioonide erikord, milles võetakse arvesse asjaolu, et need on hiljuti reguleeritud. Kohustus avaldada eelteade ja kontsessiooni andmise teade kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille maksumus vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäärale või ületab seda, on asjakohane viis anda teavet võimalikele pakkujatele ärivõimaluste kohta ja kõigile huvitatud isikutele sõlmitud lepingute arvu ja liigi kohta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed seoses kõnealuste teenuste kontsessioonilepingute sõlmimisega, et tagada läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine, võimaldades avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel arvesse võtta kõnealuste teenuste eripärasid. Liikmesriigid peaksid tagama, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad saavad arvesse võtta vajadust tagada teenuste kvaliteet, katkematus, ligipääsetavus, kättesaadavus ja terviklikkus ning võtta arvesse eri kasutajakategooriate erivajadusi, kasutajate kaasatust, neile suuremate õiguste andmist ning innovatsiooni.	(21) Arvestades riigihangete eeskirjade reformi käsitlevat komisjoni talituste korraldatud hindamist, on asjakohane jätta käesoleva direktiivi täielikust reguleerimisalast välja need teenused, millel on piiratud piiriülene mõõde, nimelt nn isikuteenused – teatavad sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused. Selliste teenuste osutamise kontekst varieerub liikmesriikide erinevate kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seepärast tuleks kehtestada nende teenuste kontsessioonide erikord, milles võetakse arvesse asjaolu, et need on hiljuti reguleeritud. Kohustus avaldada eelteade ja kontsessiooni andmise teade kõigi selliste kontsessioonide puhul, mille maksumus vastab käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäärale või ületab seda, on asjakohane viis anda teavet võimalikele pakkujatele ärivõimaluste kohta ja kõigile huvitatud isikutele sõlmitud lepingute arvu ja liigi kohta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed seoses kõnealuste teenuste kontsessioonilepingute sõlmimisega, et tagada läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine, võimaldades avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel arvesse võtta kõnealuste teenuste eripärasid. Liikmesriigid peaksid tagama, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad saavad arvesse võtta vajadust tagada teenuste kvaliteet, katkematus, ligipääsetavus, kättesaadavus ja terviklikkus ning võtta arvesse eri kasutajakategooriate erivajadusi, kasutajate kaasatust, neile suuremate õiguste andmist ning innovatsiooni.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema haldusvabaduse põhimõtte alusel ja kooskõlas ELi aluslepingutega vabadus otsustada, kuidas kõige paremini ette näha, korraldada ja juhtida nende vastutusel olevate ehitustööde tegemist ja teenuste osutamist kooskõlas seadusandliku korra ja meetoditega, mis on nende arvates kõige tõhusam viis, et tagada kvaliteedi, ohutuse ja taskukohasuse eriti kõrge tase, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine seoses avalike teenustega.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide vabadust määratleda kooskõlas liidu õigusaktidega, mis on nende arvates üldist majandushuvi pakkuvad teenused, kuidas neid teenuseid tuleks vastavalt riigiabi eeskirjadele korraldada ja rahastada ning millised konkreetsed kohustused peaksid neile laienema.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;	(7) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga, välja arvatud juhul, kui tegemist on puhtakujuliste lubadega, eelkõige avaliku hüve või avaliku maa kasutamise lubadega;
Selgitus
Selgitus, et puhtakujulised load, näiteks teekasutuslepingud, ei ole direktiivi esemeks.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.	Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud; eelnevalt vähendatud operatsioonirisk ei ole selle põhimõttega vastuolus.
Selgitus
Selgitus, pidades silmas Euroopa Kohtu kohtupraktikat kohtuasjas WAZV Gotha (C-206/08), mille kohaselt võib kontsessioonidega olla tegemist ka juhul, kui kontsessionääri riski on kehtivate avalik-õiguslike sätete alusel eelnevalt vähendatud.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Ehitustööde riigikontsessioonide ja kontsessioonide puhul võetakse hinnangulise maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumust kui ka avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud asjade ja teenuste hinnangulist kogumaksumust, kui sellised asjad või teenused on ehitustööde tegemiseks vajalikud.	5. Ehitustööde riigikontsessioonide ja kontsessioonide puhul võetakse hinnangulise maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumust kui ka avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud asjade ja teenuste hinnangulist kogumaksumust, kui sellised asjad või teenused on ehitustööde tegemiseks vajalikud. Üldsusele teenuste pakkumiseks avaliku sektori varade kontsessioonide puhul hinnatakse ja arvutatakse piirmäär aastapõhiselt.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Kontsessiooni kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata.	Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt. Kontsessiooni kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata.
Selgitus
Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine mõne direktiivi eelnõu institutsiooni suhtes võib olla riskantne.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;	a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara, sh merepiirkonnad, või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid;
Selgitus
Lissaboni lepingu protokollis nr 26 tunnustatakse sõnaselgelt piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse õigust osutada avalikke teenuseid ja sätestatakse ametiasutuste laialdane otsustusjõud küsimuses, kuidas nad kõnealuseid teenuseid kasutajate vajadusi kõige rohkem arvestaval viisil pakuvad, tellivad ja korraldavad. Direktiivi ei ole seega võimalik kõnealuste teenuste suhtes kohaldada.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) kodanikukaitset, suurõnnetuste ennetamist ja igapäevaseid ohtude ennetamise teenuseid;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) vahekohtu- ja lepitamisteenuseid;	c) vahekohtu- ja lepitamisteenuseid, õigus- ja notariteenuseid;
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja toiminguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF);	d) finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja toiminguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF), ning toiminguid eesmärgiga hankida avaliku sektori hankija jaoks raha või kapitali;
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) töölepinguid;	e) töölepinguid ja kohustuslikke sotsiaalkaitse süsteeme;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) avalikku reisijatevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses.19	g) transporditeenuseid niivõrd, kuivõrd need on kaetud muude ühenduse õigusaktidega;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;	a) selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle; lähtutakse sellest, et see on nii juhul, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele; kõnealuse kontrolli kehtestamiseks võib kasutada ka selliseid aspekte nagu esindatuse tase haldus-, juht- või järelevalveorganites, põhikirjas esinevad sellekohased andmed või omandisuhted; ei ole nõutav, et kontrollitav juriidiline isik oleks täielikult avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija omandis;
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teostavad ühiselt juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;	a) artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teostavad ühiselt juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle; lähtutakse sellest, et see on nii juhul, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele; kõnealuse kontrolli kehtestamiseks võib kasutada ka selliseid aspekte nagu esindatuse tase haldus-, juht- või järelevalveorganites, põhikirjas esinevad sellekohased andmed või omandisuhted; ei ole nõutav, et kontrollitav juriidiline isik oleks täielikult avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija omandis;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;	välja jäetud
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:	Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates, pakkumiskutses või osalemistingimustes kontsessiooni kirjelduse ja kontsessiooni andmise kriteeriumid seoses järgmisega:
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad eelistamise ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks, eesmärgiga tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine.	Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad pettuste, eelistamise ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks, eesmärgiga tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiviga 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) hõlmatud inimkaubanduse ja laste töö kasutamises osalemine.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	artikkel on välja jäetud
Selgitus
Euroopa Kohus on oma otsuses kohtuasja C-324/98 kohta märkinud, et liikmesriigid on kohustatud lubama järelkontrolli ainult küsimuses, kas menetlus viidi läbi erapooletult.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 44 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 44 a
	Liikmesriigid tagavad sobivate menetluste olemasolu, et kontrollida hankelepingu sõlmimise erapooletust.
Selgitus
Euroopa Kohus on oma otsuses kohtuasja C-324/98 kohta märkinud, et liikmesriigid on kohustatud lubama järelkontrolli ainult küsimuses, kas menetlus viidi läbi erapooletult.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	artikkel on välja jäetud

MENETLUS

Pealkiri	Kontsessioonilepingute sõlmimine
Viited	COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	REGI 17.1.2012
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Heide Rühle 26.1.2012
Vastuvõtmise kuupäev	27.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 1 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Victor Boştinaru, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Andrea Cozzolino, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Lena Kolarska-Bobińska, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Heide Rühle, Vilja Savisaar-Toomast, Elisabeth Schroedter

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (3.12.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
(COM(2011)0897 – C7–0004/2012 – 2011/0437(COD))

Arvamuse koostaja: Raffaele Baldassarre

LÜHISELGITUS

1. Sissejuhatus

Vaatamata riigihangete suurele tähtsusele, ei näe ELi õigusaktid ette määratletud õiguslikku raamistikku kontsessioonilepingute sõlmimiseks[1]. Ühenduse eeskirjade puudumine on olulise majandusliku ebatõhususe allikas ja piirab avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijaid, ettevõtjaid ja teenuste kasutajaid[2]. Ettevõtjad tegutsevad ebavõrdsetes tingimustes, mis viivad sageli rikkumisteni või isegi korruptsioonini[3].

Kavandatava direktiivi eesmärk on seetõttu saavutada kaks peamist eesmärki: suurendada õiguskindlust ja parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu kontsessiooniturgudele. Selles mõttes selgitatakse direktiivis kohaldatavat õiguslikku raamistikku ning kehtestatakse eeskirjad suurema läbipaistvuse ja õiglase kontsessioonide andmise menetluse huvides.

2. Arvamuse koostaja seisukoht

Sissejuhatavad märkused ja prioriteedid

Arvamuse koostaja nõustub direktiivi ettepanekus esitatud komisjoni eesmärkidega ja, vastupidiselt teatud seisukohtadele[4], leiab, et õigusnormide lähendamise ja ELi kontsessiooniturgudele võrdse juurdepääsu tagamiseks on vajalik ELi õigusloome sekkumine.

Sellega seoses rõhutab arvamuse koostaja vajadust selgete eeskirjade järele, eelkõige seoses järgmiste teemadega:

– kontsessioonilepingute täpsem määratlus, pöörates erilist tähelepanu operatsiooniriski       mõistele[5];

– lepingute sõlmimisel kohaldatavad konkreetsed ja asjakohased nõuded[6];

– erieeskirjad kontsessioonilepingu muutmiseks enne kehtivusaja lõppu[7]; ja

– asjakohased sätted, et suurendada läbipaistvust ja menetluse õiglust.

Neil asjaoludel peab arvamuse koostaja vajalikuks vältida igasugust ülereguleerimist, võimaldamaks tõhusat ja järjepidevat eeskirjade kohaldamist. Sel eesmärgil on arvamuse koostajal kaks paralleelset eesmärki:

- lihtsustada direktiivi sätteid, et võimaldada nende lihtsamat ja järjepidevamat rakendamist; ja

- tagada õiglane tasakaal õiglase juurdepääsu ja võrdse kohtlemise tagamise vajaduse ning avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate piisava paindlikkuse säilitamise vajaduse vahel[8] (vt muudatusettepanekud 5 ja 13).

Muudatusettepanekud

Arvamuse koostaja leiab, et ettepanek reguleerib kontsessioonilepingute sõlmimist kohati puudulikult, allutades neid lepinguid samadele kriteeriumidele, mida kohaldatakse riigihangete suhtes. Arvestades kontsessioonilepingute erinevat olemust, teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta järgmisi sätteid:

- artiklis 5 ette nähtud vahepealsete piirmäärade kaotamine, millel ei ole lisandväärtust ja mis võivad direktiivi reguleerimisala määratlemise liigselt raskeks teha (vt muudatusettepanekuid 17 ja 30);

- arvutusmeetodi lihtsustamine, kaotades ehitustööde ja teenuste kontsessioonide eristamise, pidades silmas asjaolu, et paljud kontsessioonid on „segatud” olemusega, ja kehtestades ühtse põhimõtte hinnangulise maksumuse arvutamiseks, mis vastab käibele, millest on maha arvutatud maksud ja mis on kogunenud lepingu kestuse ajal (vt muudatusettepanekuid 8, 9, 18, 19, 20, 21, 22 ja 23);

- piirata kontsessioonide kestust ajaga, mida kontsessionäär hinnanguliselt vajab tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos mõistliku tuluga (vt muudatusettepanekuid 10 ja 24);

- kohandada kontsessiooni andmise kriteeriume kontsessioonilepingute tüüpidele, tagades teatud paindlikkuse, mis samal ajal ei anna avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale tingimusteta valikuvabadust (vt muudatusettepanekud: 11, 12, 16, 35, 44, 46, 47 ja 48);

Eesmärgiga lihtsustada direktiiviga kehtestatud eeskirju ja vältida ülereguleerimist teeb arvamuse koostaja ettepaneku eemaldada kõik üleliigseks peetavad eeskirjad ja võimalusel ühendada erinevad sätted ühte artiklisse (vt muudatusettepanekuid 26, 27, 28, 41 ja 43). Sel eesmärgil teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta kohustuslikuks erinevate liikmesriikide avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate vaheliste ühiste kontsessioonide puhul kohaldatavate eeskirjade ja seaduse valiku, et vältida õiguslikku ebakindlust ja tarbetuid kohtuvaidlusi (vt muudatusettepanekuid 31, 32 ja 33).

Lõpuks on arvamuse koostaja seisukohal, et käesolev direktiiv võib tõhusalt kaasa aidata kõrge tööhõivemäära, piisava sotsiaalse kaitse ning kõrgetasemelise hariduse, koolituse ja tervishoiu saavutamise poliitika rakendamisele (vt muudatusettepanekuid 1 ja 3). Selleks teeb arvamuse koostaja ettepaneku anda kontsessiooniandjale võimalus lisada kontsessiooni andmise kriteeriumide hulka keskkonna-, sotsiaal- ja innovatsioonialased kriteeriumid ja vajadusel jätkusuutliku majanduskasvu ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks mõeldud poliitika rakendamisega seotud kriteeriumid (vt muudatusettepanekuid 4, 14 ja 15).

MUUDATUSettepanekud

Õiguskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114 ning selle protokolli nr 26,
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Riigihanked täidavad väga olulist rolli „Euroopa 2020” strateegias, kuna need on üks turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks ning aitavad samas tagada, et avaliku sektori raha kasutatakse kõige tõhusamalt. Ehitustööde kontsessioonide andmist reguleeritakse praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta), samas kui piiriülest huvi pakkuvate teenuste kontsessioonide andmise suhtes kohaldatakse aluslepingu põhimõtteid, eriti kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtteid, samuti nendest tulenevaid põhimõtteid, nt võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Esineb õiguskindluse puudumise oht, mis on seotud kõnealuste põhimõtete tõlgendamisega riikide seadusandjate poolt, ning oht märkimisväärsete erinevuste kujunemiseks eri liikmesriikide õigusaktide vahel. Selle ohu olemasolu kinnitab Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika, kuid kontsessioonilepingute sõlmimise teatavate aspektidega on tegeletud ainult osaliselt. Selleks et kõrvaldada praegused siseturu moonutused, on seega vaja aluslepingu põhimõtteid kõigis liikmesriikides ühtselt konkretiseerida ja vältida erinevusi nende tõlgendamisel.	(2) Riigihanked täidavad väga olulist rolli „Euroopa 2020” strateegias, kuna need on üks turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks ning aitavad samas tagada, et avaliku sektori raha kasutatakse kõige tõhusamalt. Selles kontekstis on kontsessioonilepingud olulised vahendid taristute ja strateegiliste teenuste pikaajalises struktuurses arendamises. Sellele vastavalt muudavad need sujuvamaks konkurentsi arengut siseturul, suurendades erasektori teadmisi, saavutades tõhusust ja viies ellu uuendusi.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Ehitustööde kontsessioonide andmist reguleeritakse praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)1, samas kui piiriülest huvi pakkuvate teenuste kontsessioonide andmise suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) põhimõtteid, eriti kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, samuti nendest tulenevaid põhimõtteid, nt võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Esineb õiguskindluse puudumise oht, mis on seotud kõnealuste ELTLi põhimõtete tõlgendamisega riikide seadusandjate poolt, ning oht märkimisväärsete erinevuste kujunemiseks eri liikmesriikide õigusaktide vahel. Selle ohu olemasolu kinnitab Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika, kuid kontsessioonilepingute sõlmimise teatavate aspektidega on tegeldud ainult osaliselt.
	_______________
	1 ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Seega on käesoleva direktiivi eesmärk aluslepingu põhimõtete ühtne rakendamine kõikides liikmesriikides, et tagada õiguskindlus, kõrvaldada praegused siseturu moonutused, suurendada riiklike kulutuste tõhusust, lihtsustada VKEde võrdset juurdepääsu ja õiglast osalemist kontsessioonilepingute sõlmimisel nii kohalikul kui ka kogu liidu tasandil ning toetada jätkusuutliku avaliku poliitika eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 c) Lisaks sellele on käeoleva direktiivi eesmärk kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud poliitika rakendamise toetamine. Vastavalt sellele aitab käesolev direktiiv neid eesmärke saavutada, tagades, et töötingimuste, sotsiaalse kaitse ja rahvatervisega seotud sotsiaalsed kriteeriumid on osa kõikidest hankemenetluse etappidest.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Käesoleva direktiiviga ei tohiks mis tahes viisil piirata liikmesriikide või ametiasutuste vabadust otsustada ehitustöid või teenuseid pakkuda üldsusele otse või allhanke korras kolmandatelt isikutelt. Et täita riikliku poliitika eesmärke, peaks liikmesriikidel või ametiasutustel olema vabadus määrata kindlaks osutatava teenuse näitajad, sealhulgas teenuse kvaliteedi või hinna mis tahes tingimused.	(3) Käesoleva direktiiviga tuleks tagada liikmesriikide või ametiasutuste vabadus otsustada ehitustöid või teenuseid pakkuda üldsusele otse või allhanke korras kolmandatelt isikutelt. Et täita riikliku poliitika eesmärke, peaks liikmesriikidel või ametiasutustel olema vabadus määrata kindlaks osutatava teenuse näitajad ning otsustada, kas, kuidas ja millises ulatuses nad tahavad täita avalikke ülesandeid ise, sealhulgas teenuse kvaliteedi või hinna mis tahes tingimused. Sellele vastavalt ei peaks käesolev direktiiv mõjutama liikmesriikide vabadust määrata kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 14 ja aluslepingule lisatud protokolliga nr 26 kindlaks, milliseid teenuseid nad loevad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, kuidas selliste teenuste osutamist tuleks korraldada ja rahastada kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning milliseid konkreetseid kohustusi nende suhtes tuleks kohaldada.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Teatavat maksumust ületavate kontsessioonide puhul on siiski asjakohane näha ette selliste lepingute sõlmimise riiklike menetluste teatav minimaalne koordineerimine, mis lähtuks nimetatud põhimõtetest, et tagada kontsessioonide avatus konkurentsile ja piisav õiguskindlus. Kõnealused koordineerivad sätted ei peaks minema kaugemale sellest, mida on vaja eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud kõnealuseid sätteid täiendada ja edasi arendada, kui nad peavad seda asjakohaseks, et eeskätt paremini tagada eespool nimetatud põhimõtete järgimine.	(4) Teatavat maksumust ületavate kontsessioonide puhul on siiski asjakohane näha ette selliste lepingute sõlmimise riiklike menetluste teatav minimaalne koordineerimine, mis lähtuks nimetatud põhimõtetest, et tagada kontsessioonide avatus konkurentsile ja piisav õiguskindlus. Kõnealused koordineerivad sätted ei peaks minema kaugemale sellest, mida on vaja eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja teatud määral paindlikkuse tagamiseks. Liikmesriikidel peaks sellele vastavalt olema lubatud kõnealuseid sätteid täiendada ja edasi arendada, kui nad peavad seda asjakohaseks, et eeskätt paremini tagada eespool nimetatud põhimõtete järgimine.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Kontsessiooni ja riigihankelepingu mõistete tõlgendamisest tulenevad raskused on löönud kõikuma sidusrühmade õiguskindluse ning Euroopa Liidu Kohus on pidanud selles valdkonnas langetama arvukalt otsuseid. Seepärast tuleks kontsessiooni määratlust selgitada, viidates eelkõige olulise operatsiooniriski mõistele. Kontsessiooni põhiomadusega − õigusega kasutada ehitisi või osutada teenuseid − kaasneb kontsessionääri jaoks alati majanduslik risk, et tehtud investeering ning ehitise ekspluateerimise või teenuste osutamisega seotud kulud ei tasu end ära. Kontsessiooni andmise erisätete kohaldamine ei oleks õigustatud, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vabastaks kontsessionääri mis tahes võimalikust kahjust, tagades talle miinimumtulu, mis võrduks vähemalt kontsessionääri kantud kuluga lepingutingimuste täitmisel. Samal ajal tuleks teha selgeks, et teatavad lepingud, mille kulud kannab täielikult avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, peaks kvalifitseeruma kontsessioonidena, kui ettevõtja investeeringute ja tekkinud kulude tasateenimine seoses ehitustööde tegemise või teenuse osutamisega sõltub tegelikust nõudlusest teenuse või vara järele või nende kättesaadavusest.	(7) Kontsessiooni ja riigihankelepingu mõistete tõlgendamisest tulenevad raskused on löönud kõikuma õiguskindluse ning Euroopa Liidu Kohus on pidanud selles valdkonnas langetama arvukalt otsuseid. Pidades silmas asjaolu, et õigusega kasutada ehitisi või osutada teenuseid kaasneb kontsessionääri jaoks alati majanduslik risk, et tehtud investeering ning ehitise ekspluateerimise või teenuste osutamisega seotud kulud ei tasu end ära, tuleks kontsessiooni määratlust täpsustada ja see peaks olema seotud olulise majandusliku riski mõistega. Kontsessiooni andmise erisätete kohaldamine ei oleks õigustatud, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vabastaks kontsessionääri mis tahes võimalikust kahjust, tagades talle miinimumtulu, mis võrduks vähemalt kontsessionääri kantud kuluga lepingutingimuste täitmisel.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Viidates olulisele operatsiooniriskile, tuleks teha selgeks, et teatavad lepingud, mille kulud kannab täielikult avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, peaks kvalifitseeruma kontsessioonidena, kui ettevõtja investeeringute ja tekkinud kulude tasateenimine seoses ehitustööde tegemise või teenuse osutamisega sõltub tegelikust nõudlusest teenuse või vara järele või nende kättesaadavusest.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Kontsessiooni hinnanguline maksumus on kontsessioonilepingute sõlmimisel määrav tegur. Vältimaks lepinguosaliste ebakindlust, on vaja kehtestada ühtne põhimõte selle maksumuse arvutamiseks. Selleks peaks kontsessiooni hinnanguline maksumus põhinema aastasel lisakäibel alates kontsessioonilepingu algusest kuni selle lõpuni.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdset kohtlemist ei piirata. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.	(11) Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid selgelt määratletud seoses ametiasutuste poolt kindlaks määratud eriülesannetega. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Et tagada piisav eelteave teatavat maksumust ületavate avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate antud ehitustööde ja teenuste kontsessioonide kohta, peaks enne selliste lepingute sõlmimist olema kohustuslik kontsessiooniteate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas. Piirmäärad peaksid peegeldama teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjate selget piiriülest huvi kontsessioonide vastu. Teenuste kontsessiooni maksumuse arvutamiseks tuleb võtta arvesse kontsessionääri pakutavate kõigi teenuste hinnangulist maksumust potentsiaalse pakkuja seisukohast.	(18) Et tagada piisav eelteave teatavat maksumust ületavate avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate antud ehitustööde ja teenuste kontsessioonide kohta, peaks enne selliste lepingute sõlmimist olema kohustuslik kontsessiooniteate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas. Piirmäärad peaksid peegeldama teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjate selget piiriülest huvi kontsessioonide vastu.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Pikaajalistel kontsessioonidel on suurem tõenäosus aidata kaasa turu sulgumisele, takistades seeläbi teenuste vaba liikumist ja asutamisvabadust. Selline kestus võib siiski olla õigustatud, kui on vajadus võimaldada kontsessionääril nii kontsessiooni teostamiseks tehtud investeeringute, sealhulgas esialgsete kulude, tagasiteenimine kui ka investeeritud kapitalilt tootluse saamine, mis peaks vastama oodatud tulule normaalsetes turutingimustes.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kas osutada neid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes ilma mingite piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.	(22) Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, antakse liikmesriikidele laialdane kaalutlusõigus teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, nagu kõikide üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul, kas osutada neid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes ilma mingite piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Proportsionaalsete, mittediskrimineerivate ja õiglaste kriteeriumide valimine ja kohaldamine ettevõtjate suhtes on äärmiselt oluline selleks, et ettevõtjad saaksid kasutada kontsessioonidega seotud majanduslikke võimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks võib olla eriti määrava tähtsusega taotleja võimalus toetuda muude üksuste suutlikkusele. Seepärast on asjakohane ette näha, et valikukriteeriumid oleksid seotud üksnes ettevõtjate tehnilise, finants- ja majandusliku suutlikkusega, et need oleksid kontsessiooniteates kirjas ega välistaks ettevõtja sõltuvust teiste ettevõtjate suutlikkusest, olenemata nendevahelistest juriidilistest suhetest, kui kõnealused teised ettevõtjad tõendavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale, et nende käsutuses on vajalikud ressursid.	(24) Proportsionaalsete, mittediskrimineerivate ja õiglaste kriteeriumide valimine ja kohaldamine ettevõtjate suhtes on äärmiselt oluline selleks, et ettevõtjad saaksid kasutada kontsessioonidega seotud majanduslikke võimalusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks võib olla eriti määrava tähtsusega taotleja võimalus toetuda muude üksuste suutlikkusele. Seepärast on asjakohane ette näha, et valikukriteeriumid oleksid seotud ettevõtjate tehnilise, finants- ja majandusliku suutlikkusega, kuid üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul peaksid nad järgima keskkonnastandardeid, sotsiaal- ja ühtekuuluvussätteid, aga ka kõrge kvaliteedi, ohutuse ja vastuvõetava hinna, võrdse kohtlemise ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamise eesmärke, et need oleksid kontsessiooniteates kirjas ega välistaks ettevõtja sõltuvust teiste ettevõtjate suutlikkusest, olenemata nendevahelistest juriidilistest suhetest, kui kõnealused teised ettevõtjad tõendavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale, et nende käsutuses on vajalikud ressursid.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu esemega ja need ei tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi.	(25) Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu esemega ja need ei tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse teinuga, siis peaksid nad kindlaks määrama pakkumuste hindamise majanduslikud ja kvaliteedikriteeriumid, mille alusel otsustatakse, milline pakkumus on majanduslikult soodsaim. Need kriteeriumid määratakse olenevalt kontsessiooni esemest, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumuse toimivuse taset tehnilises kirjelduses määratletud kontsessiooni eset silmas pidades ning mõõta iga pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhet.	välja jäetud
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Kontsessioonid on tavaliselt pikaajalised keerukad kokkulepped, millega kontsessionäär võtab enda kanda vastutuse ja riski, mida tavapäraselt kannab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ja mis tavaliselt kuuluvad tema vastutusalasse. Seetõttu peaks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võimaldama kontsessiooni andmise korraldamisel teatavat paindlikkust, mis hõlmaks ka võimalust taotlejatega läbirääkimiste pidamiseks lepingu sisu üle. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse tagamiseks kogu kontsessiooni andmise menetluse vältel on siiski otstarbekas sätestada teatavad kõnealuse protsessi struktuuriga seotud nõuded, mis hõlmavad läbirääkimisi, teabe levitamist ja kirjalike dokumentide kättesaadavust. Samuti tuleb potentsiaalsete taotlejate ebaõiglase kohtlemise vältimiseks sätestada, et kontsessiooniteate esialgsetest tingimustest ei kaldutaks kõrvale.	(27) Kontsessioonid on tavaliselt pikaajalised keerukad kokkulepped, millega kontsessionäär võtab enda kanda vastutuse ja riski, mida tavapäraselt kannab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ja mis tavaliselt kuuluvad tema vastutusalasse. Seetõttu peaks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võimaldama kontsessiooni andmise korraldamisel teatavat paindlikkust. See hõlmab paindlikkuse lisamist kontsessiooni andmise kriteeriumide hulka, et võimaldada avaliku sektori hankijal teostada pakkumuse maailmamajanduslik ja kvalitatiivne analüüs koos võimalusega taotlejatega läbirääkimiste pidamiseks lepingu sisu üle. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse tagamiseks kogu kontsessiooni andmise menetluse vältel on siiski otstarbekas sätestada teatavad kõnealuse protsessi struktuuriga seotud nõuded, mis hõlmavad läbirääkimisi, teabe levitamist ja kirjalike dokumentide kättesaadavust. Samuti tuleb potentsiaalsete taotlejate ebaõiglase kohtlemise vältimiseks sätestada, et kontsessiooniteate esialgsetest tingimustest ei kaldutaks kõrvale.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel tuleks lubada tehnilises kirjelduses ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata teatavale tootmisprotsessile, teenuse osutamise viisile või mõnele muule protsessile toote või teenuse olelusringi mis tahes järgus, tingimusel et need on seotud kontsessiooni esemega. Selleks et võtta kontsessiooni andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, võimaldatakse hankijatel lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka töötingimustega seotud näitajad. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kasutavad majanduslikult soodsaima pakkumuse võimalust, võivad sellised kriteeriumid olla seotud üksnes kõnealuses tootmisprotsessis või teenuse osutamise protsessis vahetult osalevate isikute töötingimustega. Sellised näitajad võivad olla seotud üksnes tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsega või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integreerimisega lepingu täitmisega hõivatud töötajate hulka, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuvõimalustega. Sel juhul peaksid kõnealuseid näitajaid hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid piirduma näitajatega, millel on vahetu mõju töötajatele nende töökeskkonnas. Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ja viisil, mis välistab teiste liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate otsese või kaudse diskrimineerimise, kes osalevad WTO riigihankelepingus või vabakaubanduslepingutes, mille osaline on Euroopa Liit. Majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi kasutavatel avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema lubatud kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi, kuna see võib mõjutada kontsessiooni täitmise kvaliteeti ja seega pakkumuse majanduslikku väärtust.	(29) Avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel tuleks lubada tehnilises kirjelduses ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata teatavale tootmisprotsessile, teenuse osutamise viisile või mõnele muule protsessile toote või teenuse olelusringi mis tahes järgus, tingimusel et need on seotud kontsessiooni esemega. Need kriteeriumid võivad sisaldada nii keskkonna-, sotsiaal- või innovatsioonialaseid kriteeriume kui ka jätkusuutlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust edendavate avaliku poliitika eesmärkidega seotud elemente. Selleks et võtta kontsessiooni andmisel paremini arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, võimaldatakse hankijatel lisada pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka töötingimustega seotud näitajad. Sellised näitajad võivad olla seotud tootmisprotsessis osalevate töötajate tervise kaitsega ning nende teenistus- ja töötingimuste tagamisega ning nende puhul kollektiivlepingutest kinnipidamisega või ebasoodsas olukorras olevate isikute või riskirühmade liikmete sotsiaalse integreerimisega lepingu täitmisega hõivatud töötajate hulka, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuvõimalustega. Sel juhul peaksid kõnealuseid näitajaid hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid piirduma näitajatega, millel on vahetu mõju töötajatele nende töökeskkonnas. Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ja viisil, mis välistab teiste liikmesriikide või selliste kolmandate riikide ettevõtjate otsese või kaudse diskrimineerimise, kes osalevad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni nõuete järgimisel põhinevates WTO riigihankelepingus või vabakaubanduslepingutes, mille osaline on Euroopa Liit.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Kontsessioone ei tohiks anda ettevõtjatele, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses või rahapesus. Ka maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist tuleks karistada menetlusest kõrvale jätmisega liidu tasandil. Peale selle võiks avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel olla võimalus jätta kõrvale taotlejad või pakkujad liidu või siseriikliku seaduse tõsise rikkumise eest, et kaitsta aluslepingus sätestatuga sarnaseid avalikke huve, või kui ettevõtja puhul on sama avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaga varem sõlmitud kontsessioonilepingu või -lepingute täitmisel ilmnenud märkimisväärseid või pidevaid puudusi.	(33) Kontsessioone ei tohiks anda ettevõtjatele, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses, sealhulgas osalemine inimkaubanduses ja lapstööjõu kasutamises, või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses või rahapesus. Ka maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist tuleks karistada menetlusest kõrvale jätmisega liidu tasandil. Peale selle võiks avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel olla võimalus jätta kõrvale taotlejad või pakkujad liidu või siseriikliku seaduse tõsise rikkumise eest, et kaitsta aluslepingus sätestatuga sarnaseid avalikke huve, või kui ettevõtja puhul on sama avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaga varem sõlmitud kontsessioonilepingu või -lepingute täitmisel ilmnenud märkimisväärseid või pidevaid puudusi.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate menetluste kohta selliste kontsessioonide andmiseks, mille hinnanguline maksumus ületab artiklis 5 sätestatud piirmäärasid.	1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad selliste ehitustööde ja teenuste kontsessioonide andmiseks, mille hinnanguline maksumus ületab artiklis 5 sätestatud piirmäärasid.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Ametiasutuste vaba otsustamise põhimõte
	Käesolevas direktiivis tunnustatakse ametiasutuste vaba otsustamise põhimõtet vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ja liidu õigusele. Kõnealused ametiasutused võivad vabalt valida, milline korraldusviis on nende vastutusalasse kuuluvate ehitustööde läbiviimiseks ja/või teenuste osutamiseks kõige kohasem.
	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide vabadust määrata kooskõlas liidu õigusega kindlaks, milliseid teenuseid nad loevad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, kuidas selliste teenuste osutamist tuleks korraldada ja rahastada kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning milliseid konkreetseid kohustusi nende suhtes tuleks kohaldada.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „kontsessioon” – ehitustööde riigikontsessioon, ehitustööde kontsessioon või teenuste kontsessioon;	(1) „kontsessioon” – ehitustööde või teenuste kontsessioon;
Selgitus
Ehitustööde riigikontsessioonide ja ehitustööde kontsessioonide eristamine ei ole tegelikkuses kasulik. Muudatusettepanek lihtsustamise eesmärgil.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „ehitustööde kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on ehitustööde täitmine, kui tasu tehtavate ehitustööde eest seisneb kas ainult õiguses kasutada neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga;	(4) „ehitustööde kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vahel, kes usaldavad ehitustööde teostamise ühele või mitmele ettevõtjale, kui tasu selle eest seisneb kas ainult õiguses kasutada neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;	(7) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vahel, kes usaldavad teenuste osutamise ühele või mitmele ettevõtjale, kui tasu selle eest seisneb kas ainult õiguses kasutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) „olelusring” – kõik asjade või ehitiste olemasolu või teenuste osutamise järjestikused ja/või omavahel seotud etapid, sh tootmine, transport, kasutamine ja hooldus, alates tooraine hankimisest või ressursside loomisest kuni kõrvaldamise ja lõpetamiseni.	välja jäetud
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.	2. Lõike 1 punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb majandusliku riski olulise osa üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et lepingu esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud.
Kõnealune majanduslik risk võib seisneda järgmises:	Majanduslik risk on:
a) ehitise kasutamise või teenuse osutamise nõudlusega seotud risk või	a) lepingu objektiks olevate ehitiste või teenuste tegeliku nõudlusega seotud risk või
b) risk, mis on seotud kontsessionääri loodud või kasutajatele teenuste osutamiseks kasutatava taristu kättesaadavusega.	b) risk, mis on seotud kontsessionääri loodud või kasutajatele teenuste osutamiseks kasutatava taristu kättesaadavusega.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teenuste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.	välja jäetud
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	Artikkel 6
Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid	Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid
1. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse aluseks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija hinnangu kohaselt väljamakstav kogusumma käibemaksuta, arvestades sealhulgas mis tahes valikuvõimalusi ja kontsessiooni kestuse pikendamisi.	1. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse aluseks kontsessiooniandja hinnang asjaomase kontsessiooni käibe kohta kogu lepingu kehtivusaja jooksul (ilma maksudeta). Kõnealune hinnang peab kehtima kontsessiooniteate avaldamise hetkel või juhul, kui teate avaldamist ei ole ette nähtud, hetkel, mil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija alustab kontsessiooni andmise menetlust. Kui maksumust kontsessiooni andmise menetluse käigus läbirääkimiste tulemusena muudetakse, on kehtiv hinnang see, mis on lepingus märgitud selle allkirjastamise hetkel.
2. Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse kõigi ehitustööde või teenuste maksumusena, isegi kui need ostetakse eri lepingute alusel, kui lepingud on osa üksikprojektist. Üksikprojekti olemasolust võivad märku anda näiteks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või on muul viisil loogiliselt seotud.	2. Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse kõigi ehitustööde ja/või teenuste maksumusena, kui need on osa samast kontsessiooniprojektist, sh uuringud. Projekti ainulaadset olemust saab eelkõige tõendada avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolse projekti eelneva üldplaneeringu ja väljatöötatud kontseptsiooni olemasoluga, kus projekti eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või on muul viisil loogiliselt seotud.
Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamisel arvesse.
3. Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kontsessioon käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. Ehitustööde projekti või teenuste koguhulka ei tohi osadeks jaotada, nii et see jääks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui selliseks jaotamiseks puuduvad objektiivsed põhjused.	3. Maksumuse hinnangut ei tohi koostada kavatsusega jätta kontsessioon käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. Ehitustööde projekti või teenuste koguhulka ei tohi osadeks jaotada, nii et see jääks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, kui selliseks jaotamiseks puuduvad objektiivsed põhjused.
4. Kõnealune hinnang peab kehtima kontsessiooniteate saatmise hetkel või kui teate saatmist ei ole ette nähtud, siis hetkel, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija alustab kontsessiooni andmise menetlust, määrates kindlaks kavandatava kontsessiooni põhiomadused.	4. Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse välja vastavalt kontsessiooniteates kindlaks määratud objektiivsele meetodile.
5. Ehitustööde riigikontsessioonide ja kontsessioonide puhul võetakse hinnangulise maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumust kui ka avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud asjade ja teenuste hinnangulist kogumaksumust, kui sellised asjad või teenused on ehitustööde tegemiseks vajalikud.
6. Kui kavandatava ehitustöö või teenuste hankimise tulemuseks võib olla kontsessioonide üheaegne andmine eraldi osadena, siis tuleb arvestada kõigi selliste osade hinnangulist kogumaksumust.
7. Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 5 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.
8. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad üksikute osade suhtes kontsessioone andes jätta käesolevas direktiivis sätestatud sätted kohaldamata, kui asjaomase osa hinnanguline maksumus käibemaksuta jääb alla 1 miljoni euro. Selliste osade kogumaksumus, mille jaoks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi, ei tohi siiski ületada 20 % kavandatava ehitustöö või teenuste kavandatava hanke kõikide osade kogumaksumusest.
9. Teenuste kontsessioonide maksumus võrdub kontsessionääri poolt kogu kontsessiooni vältel osutatud teenuste hinnangulise kogumaksumusega, mis arvutatakse vastavalt objektiivsele meetodile, mis on kindlaks määratud kontsessiooniteates või kontsessioonidokumentides.
Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse vajaduse korral aluseks järgmine:
a) kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;
(b) panga- ja muud finantsteenused: teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud;
(c) projekteerimisteenused: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;
10. Käesolevas artiklis hõlmab kontsessiooni maksumus nii kolmandatelt isikutelt saadavat hinnangulist tulu kui ka avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija makstavaid summasid.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) asjaomase juriidilise isiku kogu tegevus toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaks olev kontrollitav üksus annab kontsessiooni oma kontrollivale üksusele või sama hankija kontrollitavale muule juriidilisele isikule, tingimusel et juriidilisel isikul, kellele kontsessioon antakse, puudub erasektori osalus.	välja jäetud
Selgitus
Muudetud asutusesisene erand, mille kohta tegi komisjon ettepaneku, läheb kaugemale Teckali kohtuotsusest ja piirab liialt konkurentsi.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;	b) asjaomase juriidilise isiku kogu tegevus toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kokkuleppega luuakse osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate lojaalne koostöö, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab leppeosaliste vastastikuseid õigusi ja kohustusi;	a) kokkuleppega luuakse lojaalne koostöö, milles osalevad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad, kes tegutsevad pädevate asutustena, et ühiselt tagada sama avaliku teenusega seotud ülesande korraldamine;
Selgitus
Horisontaalse koostöö selgitamine.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;	b) kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest ja see ei ole turule orienteeritud;
Selgitus
Horisontaalse koostöö selgitamine.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast olulise tegevuse käibest;	c) osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul;
Selgitus
Kooskõlas eelnevate muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal.	Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse ja kõigi muude tingimuste puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal.
Selgitus
Mitte üksnes erasektori osalust, vaid kõiki lõigetes 1–4 osutatud tingimusi tuleb kontrollida pakkumuste hindamise etapis.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas artiklis sätestatud erandid kaotavad kehtivuse alates hetkest, mil tekib erasektori osalus, kusjuures kehtivate kontsessioonide suhtes tuleb hankemenetlus uuesti avada kontsessiooni andmise tavapärase korra alusel.	Käesolevas artiklis sätestatud erandid kaotavad kehtivuse alates hetkest, mil artiklis loetletud kumulatiivseid tingimusi enam ei täideta, kusjuures kehtivate kontsessioonide suhtes tuleb hankemenetlus uuesti avada kontsessiooni andmise tavapärase korra alusel.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontsessiooni kestus piirdub ajaga, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega.	Rohkem kui viis aastat kestvate kontsessioonide maksimaalne kestvus ei ületa aega, mis kontsessionääril hinnanguliselt kulub ehitiste ekspluateerimise või teenuste osutamisega seoses tehtud investeeringute tagasiteenimiseks, sealhulgas esialgsed kulud, koos investeeritud kapitali mõistliku tootlusega, mis vastab oodatud tulule normaalsetes turutingimustes.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pakkumusi teha või end taotlejaks seada võivad ka ettevõtjate rühmad.	3. Pakkumusi teha või end taotlejaks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Ettevõtjate rühmad, eriti VKEd, võivad olla ka ettevõtete konsortsiumid.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad, kes soovivad anda kontsessiooni, annavad oma kavatsusest teada kontsessiooniteatega.	1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad, kes soovivad anda kontsessiooni, annavad oma kavatsusest teada kontsessiooniteatega artikli 28 kohaselt.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kõnealused standardvormid kehtestab komisjon. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 48 osutatud nõuandemenetlusega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 5 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui ehitustööd või teenused saab tarnida üksnes teatav ettevõtja, kui tehnilistel põhjustel või patentide, autoriõiguste või muude intellektuaalomandi õiguste kaitse või muude ainuõiguste kaitse tõttu puudub konkurents ning kui puudub mõistlik alternatiiv või asendaja ning konkurentsi puudumine ei tulene kontsessiooni andmise parameetrite kunstlikust kitsendamisest;	b) kui ehitustöid või teenuseid saab tarnida üksnes teatav ettevõtja mis tahes järgmisel põhjusel:
	i) kontsessiooni eesmärk on unikaalse kunstiteose või kunstilise etenduse loomine või omandamine;
	ii) konkurents puudub tehnilistel põhjustel;
	iii) patentide, autoriõiguste või muude intellektuaalsete omandiõiguste kaitse või muude ainuõiguste kaitse.
	Punktides ii ja iii sätestatud erandit kohaldatakse ainult juhul, kui puudub mõistlik alternatiiv ning konkurentsi puudumine ei tulene kontsessiooni andmise kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest;
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei peeta nõuetele vastavaks pakkumust, mis	6. Lõike 5 punkti a kohaldamisel ei peeta nõuetele vastavaks pakkumust, mis:
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud kohustust kohaldatakse ka teenuste kontsessioonide suhtes juhul, kui nende artikli 6 lõikes 5 kirjeldatud meetodi alusel arvutatud hinnanguline maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot; ainsaks erandiks on artiklis 17 osutatud sotsiaalteenused ja muud eriteenused.	välja jäetud
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punkti a kohaselt kohaldatava siseriikliku õiguse kindlaksmääramisel võivad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad valida mis tahes sellise liikmesriigi siseriiklikud sätted, kus asub vähemalt üks osalev hankija.	Punkti a kohaselt kohaldatava siseriikliku õiguse kindlaksmääramisel valivad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad mis tahes sellise liikmesriigi siseriiklikud sätted, kus asub vähemalt üks osalev hankija.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui puudub kokkulepe kontsessiooni suhtes kohaldatava õiguse kohta, määratakse kontsessiooni andmist reguleeriv siseriiklik õigus kindlaks allpool osutatud sätete alusel:	välja jäetud
a) kui menetluse korraldab või seda haldab üks osalev avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teiste nimel, kohaldatakse kõnealuse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija liikmesriigi siseriiklikke sätteid;
b) kui menetlust ei korralda ega seda ei halda üks osalev avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teiste nimel; ning
i) kui see hõlmab ehitustööde kontsessiooni või riigikontsessiooni, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus enamik ehitustöid tehakse;
ii) kui see hõlmab teenuste kontsessiooni, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus enamik teenuseid osutatakse;
c) kui punktide a või b kohaselt ei ole võimalik kohaldatavat siseriiklikku õigust kindlaks määrata, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle hankija liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kelle kanda on suurim osa kuludest.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui puudub lõike 3 kohane kokkulepe kontsessioonide andmise suhtes kohaldatava õiguse kohta, määratakse mitme eri liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ühiselt moodustatud juriidiliste isikute läbiviidavat kontsessiooni andmise menetlust reguleeriv siseriiklik õigus kindlaks järgmiste sätete alusel:	välja jäetud
a) kui menetluse viib läbi või seda haldab ühise juriidilise isiku pädev organ, kohaldatakse selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus on juriidilise isiku registrijärgne asukoht;
b) kui menetluse viib läbi või seda haldab juriidilise isiku liige asjaomase juriidilise isiku nimel, kohaldatakse lõike 4 punktide a ja b sätteid;
(c) kui lõike 4 punktide a või b kohaselt ei ole võimalik kohaldatavat siseriiklikku õigust kindlaks määrata, kohaldavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus on juriidilise isiku registrijärgne asukoht.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 35 – lõige 5 – punkt -a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) nad märgivad kontsessioonidokumentides, millised elemendid võivad olla läbirääkimiste teemaks ning millised elemendid määravad lõikes 1 osutatud miinimumnõuded;
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:	1. Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:
(a) sobivus tegeleda kutsetööga;	(a) sobivus tegeleda kutsetööga;
(b) majanduslik ja finantsseisund;	(b) majanduslik ja finantsseisund;
(c) tehniline ja/või kutsealane suutlikkus.	(c) tehniline ja/või kutsealane suutlikkus.
Hankijad piirduvad osalemistingimusi kehtestades selliste tingimustega, mis aitavad tagada, et taotleja või pakkuja vastab õiguslikult ja finantsiliselt kontsessiooni nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suuteline asjaomast kontsessiooni täitma. Kõik nõuded peavad olema lepingu esemega seotud ja sellega proportsionaalsed, võttes arvesse tõelise konkurentsi tagamise vajadust.	Kõik nõuded peavad olema seotud ja proportsionaalsed kontsessionääri kontsessiooni täitmise võime tagamise vajadusega, võttes arvesse lepingu eset ja tõelise konkurentsi tagamise eesmärki.
Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nimetavad kontsessiooniteates ka dokumendid, millega ettevõtja peab oma suutlikkust tõendama. Kõnealune dokumendinõue peab olema mittediskrimineeriv ja kontsessiooni esemega proportsionaalne.	Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nimetavad kontsessiooniteates ka dokumendid, millega ettevõtja peab oma suutlikkust tõendama. Kõnealune dokumendinõue peab olema mittediskrimineeriv ja kontsessiooni esemega proportsionaalne.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad eelistamise ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks, eesmärgiga tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine.	4. Liikmesriigid võtavad vastu sobivad eeskirjad eelistamise, korruptsiooni ning huvide konfliktide ennetamiseks, määratlemiseks ja koheseks heastamiseks, eesmärgiga tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 36 a
	Taotlejate kõrvalejätmise asjaolud
	(see uus artikkel sisaldab artikli 36 lõikeid 5–9 k.a)
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) rahapesu vastavalt nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ artiklis 1 esitatud määratlusele.	e) rahapesu ja terrorismi rahastamine vastavalt nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ artiklis 1 esitatud määratlusele.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 5 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) osalemine inimkaubanduses ja laste tööjõu kasutamises, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL reguleerimisalasse, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 36 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Taotleja või pakkuja, kes on ühes lõigetes 5−7 osutatud olukorras, võib esitada avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale tõendid, mis vaatamata kõrvalejätmist õigustavatele asjaoludele näitavad tema usaldusväärsust.	8. Taotleja või pakkuja, kes on ühes lõigetes 1−3 osutatud olukorras, võib esitada avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale tõendid, mis vaatamata kõrvalejätmist õigustavatele asjaoludele näitavad tema või vajadusel tema alltöövõtja usaldusväärsust.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tähtaegade kehtestamine	Kontsessioonitaotluste esitamise tähtajad
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kontsessioonitaotluste ja pakkumuste esitamise tähtaegade määramisel võtavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad eriti arvesse kontsessiooni keerukust ja pakkumuse koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks artiklis 37 sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.	1. Kontsessioonitaotluste ja pakkumuste esitamise tähtaegade määramisel võtavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad eriti arvesse kontsessiooni keerukust ja pakkumuse koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks lõigetes 3 ja 4 sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 38
Kontsessioonitaotluste esitamise tähtajad
1. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kasutavad kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates kontsessiooniteate väljasaatmisest.	3. Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad kasutavad kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates kontsessiooniteate väljasaatmisest.
2. Pakkumuste laekumise tähtaega võib lühendada viie päeva võrra, kui võrgustiku sektori hankija nõustub pakkumuste elektroonilise esitamisega artikli 25 kohaselt.	4. Pakkumuste laekumise tähtaega võib lühendada viie päeva võrra, kui võrgustiku sektori hankija nõustub pakkumuste elektroonilise esitamisega artikli 25 kohaselt.
(Vastuvõtmise korral saavad nendest artikli 38 kahest lõikest artikli 37 lõiked 3 ja 4.)
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kontsessioonid antakse objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumuste hindamise konkurentsi tingimustes, mis võimaldab teha avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija jaoks kindlaks üldised majanduslikud eelised.	1. Kontsessioonid antakse objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumuste hindamise, mis võimaldab teha kindlaks majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed ja ühtekuuluvusega seotud eelised.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kontsessiooni andmise kriteeriumid ei anna avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust ning neid ei tohi läbirääkimiste käigus meelevaldsel või diskrimineerival viisil muuta. Kõikidest muudatustest teavitatakse kohe asjaomaseid taotlejaid ja pakkujaid.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kontsessiooni andmise kriteeriumid on seotud kontsessiooni esemega ning need ei anna avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust.	2. Kontsessiooni andmise kriteeriumid on seotud kontsessiooni esemega ning võivad sisaldada keskkonna-, sotsiaal- või innovatsioonialaseid aspekte ning vajaduse korral avaliku poliitika kaalutlusi jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks.
Kõnealuste kriteeriumidega tagatakse tõhus konkurents ja nendega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kontrollivad tegelikkuses pakkujate esitatud teabe ja tõendite alusel, kas pakkumused vastavad pakkumuste hindamise kriteeriumidele.	Kõnealuste kriteeriumidega tagatakse tõhus konkurents ja nendega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:	välja jäetud
a) kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;
b) teenuste kontsessioonide ja ehitustööde projekteerimise puhul võidakse arvesse võtta asjaomast kontsessiooni täitma määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi ning sellest tulenevalt võib kõnealused töötajad pärast kontsessiooni andmist asendada üksnes avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse samaväärne töökorraldus ja kvaliteet;
c) müügijärgsed teenused ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarneperiood või valmimise aeg;
d) tootmisprotsess või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis või mõni muu olelusringi etapp, nagu on osutatud artikli 2 lõike 1 punktis 14, kui need kriteeriumid hõlmavad kõnealuste protsessidega vahetult seotud tegureid ning iseloomustavad konkreetset tootmisprotsessi või tellitud ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisi.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõikes 4 osutatud juhul märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooniteates, pakkumuse esitamise ettepanekus või kontsessioonidokumentides suhtelise kaalu, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumise kindlakstegemisel.	välja jäetud
Neid kaalusid võib väljendada asjakohase maksimaalse vahemikuna.
Kui kaalude kasutamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, esitab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kriteeriumid tähtsuse järjekorras.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 40	välja jäetud
Olelusringi kulude arvestamine
1. Olelusringi kulude arvestamine hõlmab asjakohases ulatuses artikli 2 lõike 1 punktis 14 määratletud asja, teenuse või ehitustööde olelusringi jooksul tekkivaid järgmisi kulusid:
(a) sisekulud, sh hankimisega (nt tootmiskulud), kasutamisega (nt energiatarbimine, hoolduskulud) ja kõrvaldamisega seotud kulud (nt kogumise ja ringlussevõtu kulud);
(b) olelusringiga otseselt seotud välised keskkonnakulud, tingimusel et nende rahalise maksumuse saab kindlaks määrata ja et seda saab kontrollida; need võivad hõlmata kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulusid ning muid kliimamuutuste mõju leevendamisega seotud kulusid.
2. Kui avaliku sektori hankijad hindavad kulusid olelusringi kulude arvestamise alusel, märgivad nad kontsessioonidokumentides ära olelusringi kulude arvutamiseks kasutatava meetodi. Kasutatud meetod peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:
(a) see luuakse teadusliku teabe või muude objektiivselt kontrollitavate mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;
(b) see on loodud korduvaks ja pidevaks kasutamiseks;
(c) see on kõigile huvitatud isikutele kättesaadav.
Avaliku sektori hankijad lubavad ettevõtjatel kohaldada oma pakkumuses olelusringi kulude arvestamiseks erinevat meetodit, tingimusel et nad tõendavad kõnealuse meetodi vastavust punktides a, b ja c sätestatud nõuetele ning selle samaväärsust avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija osutatud meetodiga.
3. Kui liidu õigusakti ja sealhulgas sektoripõhiste õigusaktide kohaste delegeeritud õigusaktide raames võetakse vastu ühine olelusringi kulude arvutamise meetod, kohaldatakse seda juhul, kui olelusringi kulude arvutamine kuulub artikli 39 lõikes 4 osutatud pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka.
Selliste õigusaktide ja delegeeritud aktide loetelu on esitatud II lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 46 seoses kõnealuse loetelu ajakohastamisega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, tühistamise või muutmise tõttu on sellised muudatused vajalikud.

MENETLUS

Pealkiri	Kontsessioonilepingute sõlmimine
Viited	COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 17.1.2012
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Raffaele Baldassarre 1.3.2012
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	30.5.2012	17.9.2012	6.11.2012
Vastuvõtmise kuupäev	27.11.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	14 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sergio Gaetano Cofferati, Eva Lichtenberger, Angelika Niebler, József Szájer, Axel Voss

• [1]  Ehitustööde kontsessioonimenetlus on tegelikult allutatud ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamist käsitleva direktiivi 2004/18/EÜ põhisätetele. Teenuste kontsessioonid on reguleeritud üksnes kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu majandusliku vabaduse, mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja vastastikuse tunnustamise alaste üldpõhimõtetega.
• [2]  Vastavalt komisjoni mõjuhinnangule puudutab õigusliku ebakindluse mõiste nii kontsessiooni mõiste määratlust kui ka kohaldatavat õiguskorda. Kuigi Euroopa Kohus on otsustanud, et kontsessiooni oluliseks tunnuseks on ehitustöö või teenuse haldamist puudutav oht, mille kontsessiooniandja peab võtma, on määratlemata mõiste mõned peamised elemendid, nende hulgas ohu tase ja tüüp. Samuti on ebaselge, milline on aluslepingus sätestatud läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise kohustuste sisu ja rakendatavus. Täisteksti mõjuhinnang on kättesaadav järgmiselt aadressilt: http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/docs/concessions/SEC2011_1588_en.pdf. Mis puudutab turu sulgemisest tulenevat negatiivset majanduslikku mõju, vt Saussier, S. (2012): „An Economic Analysis of the Closure of Markets and other Dysfunctions in the Awarding of Concession Contracts”. Euroopa Parlamendi tellitud uuring on kättesaadav järgmiselt lingilt:
  http://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201206/20120626ATT47715/20120626ATT47715EN.pdf.
• [3]  Vt Soreide, Tina (2012): „Risks of Corruption and Collusion in the Awarding of Concessions Contracts”. Euroopa Parlamendi tellitud uuring on kättesaadav järgmiselt lingilt: http://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201206/20120626ATT47717/20120626ATT47717EN.pdf.
• [4]  Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 artikli 6 kohaselt võivad liikmesriikide parlamendid esitada põhjendatud arvamuse selle kohta, miks asjaomane eelnõu ei vasta nende arvates subsidiaarsuse põhimõttele. Seni on Euroopa Parlament saanud kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi kohta kolm põhjendatud arvamust Austria Liidunõukogult, Saksamaa Liidunõukogult ja Hispaania Kuningriigi parlamendilt (Cortes Generales).
• [5]  13 Euroopa Kohtu otsust 25st kontsessioonilepingute sõlmimise kohta käsitlevad kontsessiooni määratluse selgitamist.
• [6]  Vaatamata sellele, et Euroopa Kohtu otsus Teleaustria asjas (C-324/98) kinnitas aluslepingu põhimõtete järgimise kohustust pädevate asutuste poolt kontsessiooni andmise jooksul, ei ole Euroopa Kohus piisavalt selgitanud nende reguleerivate põhimõtete sisu.
• [7]  Nagu on rõhutatud komisjoni mõjuhinnangus (op.cit. lk 13), on lepingute muutmisega seotud nõuded ettevõtjate vahelise õigusliku ebakindluse tugevaks elemendiks.
• [8]  Kontsessionäär kannab hankija riskist erinevat riski, mis ei piirdu kauba või teenuste osutamisega vastavalt teatud kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele kriteeriumidele, vaid pigem laieneb töö ja/või teenuse tegelikule kasumlikkusele. Sel viisil on kontsessionäär kohustatud võtma pakkumuse kasulikkusega seotud ettevõtlusriski, mis kokkuvõttes on erinev subjekt kui kontsessionäär – kasutaja. Arvestades asjaolu, et kasutajate käitumine on vaid osaliselt prognoositav, tekitab see teatud tururiski, mis tuleneb kontsessioonisuhte kolmepoolsusest (kontsessionäär–ettevõtja–kasutaja) (vt Goisis: „Concessioni di costruzione e gestione di lavori e concessioni di servizi”, IUS Publicum, juuni 2011, lk 2–9).

MENETLUS

Pealkiri	Kontsessioonilepingute sõlmimine
Viited	COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD)
EP-le esitamise kuupäev	20.12.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFET 17.1.2012	INTA 17.1.2012	ECON 17.1.2012	EMPL 17.1.2012
	ENVI 17.1.2012	ITRE 17.1.2012	TRAN 17.1.2012	REGI 17.1.2012
	CULT 17.1.2012	JURI 17.1.2012	LIBE 17.1.2012
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 6.3.2012	ECON 13.2.2012	ENVI 24.1.2012	CULT 23.1.2012
	LIBE 28.2.2012
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Philippe Juvin 29.11.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	6.2.2012	29.2.2012	21.3.2012	6.9.2012
	5.11.2012	29.11.2012	10.1.2013
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 10 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adam Bielan, Preslav Borissov, Cristian Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Thomas Händel, Małgorzata Handzlik, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Claudio Morganti, Franz Obermayr, Phil Prendergast, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Olle Schmidt, Andreas Schwab, Emilie Turunen, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Françoise Castex, Frank Engel, Ashley Fox, Ildikó Gáll-Pelcz, Anna Hedh, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Pier Antonio Panzeri, Antonyia Parvanova, Olga Sehnalová, Marc Tarabella, Wim van de Camp, Patricia van der Kammen, Sabine Verheyen
Esitamise kuupäev	1.2.2013