RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks

26.6.2013 - (COM(2012)0413 – C7‑0202/2012 – 2012/0201(COD)) - ***I

Kalanduskomisjon
Raportöör: Isabella Lövin
PR_COD_1amCom


Menetlus : 2012/0201(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0242/2013

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks

(COM(2012)0413 – C7‑0202/2012 – 2012/0201(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0413),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0202/2012),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0242/2013),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Komisjon peaks liikmesriikidelt saadud teabe alusel esitama aruande angerjavarude majandamiskavade rakendamise tulemuse kohta ja tegema vajaduse korral kiireloomulise ettepaneku vajalike meetmete kohta, et saavutada suure tõenäosusega euroopa angerja taastumine.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja komisjonile määrusega (EÜ) nr 1100/2007 antud volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklitega 290 ja 291.

(2) Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja komisjonile määrusega (EÜ) nr 1100/2007 antud volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikliga 291.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Määruse (EÜ) nr 1100/2007 teatavate sätete kohaldamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et komisjon saaks võtta meetmeid, mis aitaksid lahendada probleemi, et varude uuendamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on tunduvalt langenud, võrreldes muuks otstarbeks kasutatavate angerjate hinnaga.

(3) Määruse (EÜ) nr 1100/2007 teatavate sätete kohaldamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et komisjon saaks võtta meetmeid, mis aitaksid lahendada probleemi, et varude uuendamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on tunduvalt langenud, võrreldes muuks otstarbeks kasutatavate angerjate hinnaga. Eriti tähtis on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid, viimastel teaduslikel nõuannetel ja teaduslikel soovitustel põhinevaid konsultatsioone, eelkõige ekspertide tasandil, tagamaks, et talle kättesaadav teave oleks erapooletu, täpne, täielik ja ajakohane. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

välja jäetud

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Selleks et tagada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1100/2007 rakendamiseks seoses angerjavarude majandamiskavade heakskiitmisega komisjoni poolt tehnilise ja teadusliku hinnangu põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(6) Selleks et tagada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1100/2007 rakendamiseks seoses angerjavarude majandamiskavade heakskiitmisega komisjoni poolt parima ja värskeima kättesaadava tehnilise ja teadusliku teabe põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) ICES peaks andma uusi ja laiahaardelisemaid nõuandeid angerja varude seisundi kohta 2013. aastal. Nõuandeid koostades peaks ICES pöörama tähelepanu kõikidele angerjavarude vähenemise põhjustele, sealhulgas ka seoses koelmutega. Juhul kui ICES kinnitab, et angerjavarude seisund on jätkuvalt kriitiline, peaks komisjon esitama võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu uus määrus euroopa angerja varude taastamise kohta. Nimetatud määrus peaks samuti hõlmama pikaajalisi lahendusi, nagu näiteks rändevõimaluste avamise viise.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) On oluline, et komisjon karistaks liikmesriike, kes ei ole edastanud või analüüsinud kogu neile kättesaadavat teavet, et euroopa angerja olukorrast oleks võimalik teha põhjaliku ja teaduslikult põhjendatud ülevaate.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Niikaua kui rändeteed jäävad suletuks, on taasasustamine angerja taastumise toetamiseks ainus olemasolev ajutine meede. Kui klaasangerja ületoomine toimub vastavalt olemasolevatele parimatele tavadele, näiteks jätkusuutlikule angerjastandardile, on see tõhus viis angerja taastumisele kaasa aitamiseks. Teine ajutine meede, mis suurendaks täiskasvanud angerja merre kudema jõudmise võimalusi, on aidata nad inimjõul üle selliste takistuste nagu kraavid, hüdroelektrijaamad ja veepumbad. Ajal, mil kalurid otsivad alternatiivseid tegevusi, saaksid nad oma oskusi kasutada selleks, et kiirendada euroopa angerja taastumist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 2 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1. Liikmesriigid määravad kindlaks ja piiritlevad nende riigi territooriumil asuvad eraldi vesikonnad, mis on euroopa angerja looduslikuks elupaigaks („angerjate vesikonnad”) ning mis võivad hõlmata mereakvatooriumi. […]”

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 2 – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b) Artikli 2 lõige 10 asendatakse järgmisega:

 

„10. Iga liikmesriik rakendab angerjavarude majandamiskavas kohaseid meetmeid võimalikult kiiresti, et vähendada kalapüügivälistest teguritest, sealhulgas hüdroelektrijaamade turbiinide ja pumpade põhjustatud angerjate suremust. Vajaduse korral võetakse täiendavaid meetmeid muudest teguritest põhjustatud suremuse vähendamiseks, et täita kava eesmärgid.”

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 5 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

 

„4. Liikmesriik, kes on 31. detsembriks 2008 esitanud komisjonile heakskiitmiseks angerjavarude majandamiskava, mida komisjon ei saa lõike 1 kohaselt heaks kiita, või kes ei täida artiklis 9 sätestatud aruandluse ja hindamise tingimusi, peab kas vähendama oma püügikoormust vähemalt 50 %, võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004–2006, või vähendama püügikoormust, et tagada angerjapüügi vähendamine vähemalt 50 %, võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004–2006, lühendades selleks angerjapüügihooaega või kasutades muid meetodeid. Sellist vähendamist rakendatakse kolme kuu jooksul alates kava heaks kiitmata jätmise otsusest või kolme kuu jooksul alates aruande esitamise tähtaja möödalaskmisest.”

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 5 – lõige 7 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

 

„7. Alates 1. jaanuarist 2014 vaadatakse kõik angerjavarude majandamiskavad üle ja neid ajakohastatakse iga kahe aasta tagant, võttes arvesse viimaseid teaduslikke nõuandeid.”

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 7 – lõiked 6 ja 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui taasasustamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on oluliselt langenud, võrreldes muudel eesmärkidel kasutatavate angerjate hindadega, teavitavad asjaomased liikmesriigid sellest komisjoni. Olukorra parandamiseks võib komisjon artikli 12a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega ajutiselt vähendada lõike 2 kohast taasasustamiseks kasutatavate angerjate protsendimäära.

6. Kui taasasustamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on oluliselt langenud, võrreldes muudel eesmärkidel kasutatavate angerjate hindadega, teavitavad asjaomased liikmesriigid sellest komisjoni. Olukorra parandamiseks võib komisjon artikli 12a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega ajutiselt vähendada lõike 2 kohast taasasustamiseks kasutatavate angerjate protsendimäära, kui angerjavarude majandamiskava on kooskõlas artikli 2 lõikega 4.

7. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembril 2012 aruande ning annab hinnangu taasasustamist käsitlevatele meetmetele, sealhulgas turuhindade muutustele.

7. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. oktoobriks 2013 aruande ning annab hinnangu taasasustamist käsitlevatele meetmetele, võttes arvesse uusimaid teaduslikke nõuandeid tingimuste kohta, mille korral on tõenäoline, et taasasustamine aitab kaasa kudekarja biomassi suurenemisele. Komisjon vaatab nimetatud aruandes läbi turuhindade muutused.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 7 – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Artikli 7 lõige 8 asendatakse järgmisega:

 

„8. „Taasasustamine loetakse kaitsemeetmeks määruse (EÜ) nr XX/XXXX [EMKF] artikli 38 lõike 2 tähenduses, tingimusel et:

 

– see on artikli 2 kohaselt koostatud angerjavarude majandamiskava osa;

 

– see käsitleb angerjaid […], mis on püütud ja mida on majandatud meetodite ja seadmetega, mis tagavad võimalikult madala suremuse kala püügi, ladustamise, transpordi ja kasvatuse ajal;

 

– see toimub aladel, kus on suur tõenäosus angerja ellujäämiseks ja rändeks;

 

see aitab kaasa artikli 2 lõikes 4 osutatud 40 % merre jõudmise sihttaseme saavutamisele ja

 

– angerjad on paigutatud karantiini, et vältida mis tahes haiguste või parasiitide levikut.”

 

 

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

(5) Artikkel 9 asendatakse järgnevaga:

 

„Artikkel 9

 

Aruandlus ja hindamine

 

1. Liikmesriigid koguvad uuringuandmeid, et teha kindlaks angerjavarude suhtes võetud abinõude mõju, leida leevendusmeetmeid ja soovitada majandamisalaseid eesmärke. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande algselt iga kolme aasta järel, kusjuures esimene aruanne tuleb esitada 30. juuniks 2012, ja teevad teabe kättesaadavaks määratud teadusasutustele. Seejärel aruannete esitamise sagedus suureneb kuni korrani iga kahe aasta järel pärast esimest kolmeaastase perioodi kohta esitatud aruannet. Aruannetes kirjeldatakse järelevalvet, rakendamist, tõhusust ja tulemusi ning antakse eelkõige parimad olemasolevad hinnangud järgmise kohta:

 

a) iga liikmesriigi kohta merre kudema jõudnud täiskasvanud angerja biomassi osakaal või kõnealuse liikmesriigi territooriumilt kudema rändamiseks lahkuva täiskasvanud angerja biomassi osakaal artikli 2 lõikes 4 sätestatud merre kudema jõudmise tasemega võrreldes;

 

b) iga-aastase angerjapüügikoormuse tase ning selle artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 4 kohane vähendamine;

 

c) suremust mõjutavate kalapüügiväliste tegurite tase ning selle vähendamine vastavalt artikli 2 lõikele 10;

 

d) vähem kui 12 cm pikkuse angerja püügikogused ja sellest erinevateks eesmärkideks kasutatud osad;

 

e) taasasustatud angerjate ellujäämismäär kalapüügi, transpordi, taasasustamise või Sargasso merre kudema jõudmise jooksul;

 

f) püütud angerjate kudealade vabatahtlik täpsustamine.

 

2. Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2013 aruande, mis koosneb statistilisest ja teaduslikust hinnangust angerjavarude majandamiskavade rakendamise tulemuste kohta, ning sellega koos ka STECFi arvamuse. Komisjon võib nimetatud aruande järeldustele tuginedes esitada ettepanekuid, et laiendada määruse reguleerimisala ja hõlmata lisaks kalapüügile ka muid angerjate suremuse tegureid.

 

3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 hinnangu euroopa angerjaga kauplemise kohta liidus ja rahvusvaheliselt, keskendudes eelkõige CITESi kohaselt liidule seatud kohustuste järgimisele, ning hinnangu euroopa angerjaga ebaseadusliku kauplemise kohta liikmesriikides. Sellises aruandes selgitatakse välja erinevate olemasolevate andmekogumite vastuolud ja soovitatakse kaubavahetuse järelevalvet parandavaid meetmeid, sealhulgas olemasoleva tolliseadustiku muutmist nii, et see võimaldaks tõhusamat järelevalvet.”

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 9a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 9a

 

Järelmeetmed

 

Võttes arvesse artikli 7 lõikes 7 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud aruannete järeldusi ning samuti kõiki uusi ja laiahaardelisemaid ICESilt saadud nõuandeid euroopa angerja varude seisundi kohta 2013. aastal, esitab komisjon hiljemalt 31. märtsil 2014 parlamendile ja nõukogule uue seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on saavutada euroopa angerja varude suure tõenäosusega taastumine. Komisjon võib seda tehes kaaluda võimalusi nimetatud määruse reguleerimisala laiendamiseks, et hõlmata ka kalapüügiväliseid suremuse tegureid.”

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EÜ) nr 1100/2007

Artikkel 12a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 7 lõikes 6 osutatud volitused antakse määramata ajaks.

2. Artikli 7 lõikes 6 osutatud volitused antakse komisjonile kolmeks aastaks alates ... *. Komisjon koostab hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase ajavahemiku lõppu aruande volituste delegeerimise kohta. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt sama kestvusega ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab hiljemalt kolm kuud enne vastava ajavahemiku lõppu pikendamise kohta vastuväite.

 

_____________

 

*ELT: palun sisestada käesoleva määruse jõustamise kuupäev.

Selgitus

Delegeeritud õigusaktide puhul tuleks alati sätestada kindel ajavahemik.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Ühe kuu jooksul pärast jõustumist konsolideeritakse see määrusega, mida ta muudab.

  • [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa angerjavarudega seostub rohkelt probleeme: ülepüük, kriitiliste elupaikade kadumine, reostus, parasiidid, ookeanihoovuste muutumine globaalse kliimamuutuse tõttu jne. Lahendused ei ole seetõttu lihtsad ning samuti pole ka ainult ühte süüdlast.

Juba isegi keerulist probleemi komplitseerib veelgi see, et angerja bioloogia ja majandamise mitme olulise tahu kohta on veel palju teadmata. Varude suurus on ebakindel, angerja soo määramiseni viivaid tingimusi ei tunta hästi ja seda, kas taasasustatud angerjatest saavad tegelikult edukad kudejad, varjutab suur küsimärk ning need on ainult mõned vastuseta küsimustest.

Teadmatust esineb ka seoses angerjavarude kasutamise järelevalve ja kontrollimisega: püügi ja ekspordi arvud erinevates andmekogumites ei kattu; ei ole täpselt teada, kuhu läheb oluline osa angerjasaagist, ja kinnitust on leidnud rahvusvahelise angerja musta turu olemasolu, kuigi selle suurus pole teada.

Üks kalanduskomisjoni liige ütles hiljuti, et angerjad kutsuvad esile huvitavaid arutelusid, sest me peame neid väga romantilisteks loomadeks: angerjad järgivad täiskuud, ujuvad tuhandeid miile, et paarituda, ja surevad keset Atlandi ookeani kohe pärast kudemist. Sellele vastandub aga väga ebaromantiline tõsiasi, mis hoogustab angerja populatsioonide kasutamist: ülemaailmne ekspordiäri, mille väärtuseks hinnati 1997. ja 2007. aasta vahel üle 10 miljardi euro (Crook, 2010).

Euroopa angerja populatsiooni seisund

Värskeim Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES, 2012) teaduslik nõuanne euroopa angerja kohta ütleb, et varude seisund on jätkuvalt kriitiline ja vaja on kiireid meetmeid. Varud on väljaspool ohutuid bioloogilisi piire ja praegused kalavarud ei ole jätkusuutlikud. ICES soovitab muuta kalapüügi ja muud kalavarusid mõjutavad inimtegevused nii nullilähedaseks kui võimalik. Vastavalt ICESi angerjate töörühmale (WGEEL, 2012) on olemas „viited sellele, et angerjavarud on 2012. aastal jätkanud kahanemist. WGEELi täiendindeks on praegu oma ajalooliselt madalaimal tasemel, vähem kui 1% Põhjamerel ja 5% mujal levikualal võrreldes aastatega 1960–1979”.

Teadlased rõhutavad sageli, et angerja kohta on palju teadmata. Kuid mõistagi võib vastuste leidmine viia meid mõlemas suunas – kas muuta veidi optimistlikumaks või tekitada hoopis veelgi suuremat muret. WGEEL 2012 märgib näiteks, et on „viiteid sellele, et angerja varude ja täiendi suhe võib olla depensatoorne, kuna täiend kahaneb kiiremini kui varude arvukus”. „Kui see on tõsi”, ütleb ICESi töörühm, „muudaks see oluliselt arvamust varude seisundi kohta ja asjakohaseid piirväärtusi ning suurendaks nõuannete pakilisust ja tõsidust”.

Kaubandusandmete tõlgendamine võib tegelikult olla ülimalt keeruline. ELil on HSi tollikoodide süsteemis ainult neli angerjakoodi (võrreldes 25ga Taiwanil). See muudab klaasangerja kollasest angerjast eristamise mitmetel juhtudel võimatuks. ICES märgib, et „ekspordilt võetava hinna tõttu näib, et mõni eksport ei ole õigesti märgistatud”, samuti on ajavahemikuks septembrist 2011 kuni juunini 2012 „suured erinevused kahe teatatud andmekogumi vahel Hispaania puhul (andmete puudumine riigi aruandes v. 2,4 t Eurostatilt) ja Prantsusmaa puhul (9 t riigi aruandes v. 24 t Eurostatilt)”. Prantsusmaa puhul on aastate 2011–2012 hooajal lossitud 34,3 tonnist angerjast 7,2 tonni mittearvestatud ja võib vastata „püügijärgse suremuse ja/või puuduliku registreerimise ning ebaseadusliku kaubanduse kombinatsioonile”. Hispaania puhul hindab ICES, et 8,5 tonni on registreerimata.

Kalapüük ei ole muidugi ainus probleem. 38% angerjatest, mis võeti prooviks 314 kohast kaheksas riigis, ületas dioksiinisarnaste polüklooritud bifenüülide maksimaalset taset toidus. See tulemusena lisatakse püügikeelde, sest need angerjad ei sobi tarbimiseks.

Nõukogu määrus nr 1100/2007

Eelnevat arvestades on raportööri kindel arvamus, et nõukogu määrus nr 1100/2007 ei ole teinud piisavalt palju euroopa angerja populatsiooni taastumise tagamiseks.

Üks peamine probleem on see, et määruses on tehtud taasasustamisest angerjavarude majandamiskavade keskne osa, kehtestamata samas mingeid tingimusi ja andmata suuniseid, mis tagaksid, et taasasustamine annaks taastumisele võimalikult suured võimalused. Ei ole asjakohaselt hinnatud, missugustel tingimustel võib taasasustamine kujutada endast tõhusat kaitsemeedet. Määrus ei nõua hindamist, millega tagataks, et taasasustamiseks kasutatakse klaasangerjat ainult piirkondadest, kus on kindlaks tehtud ülejääk, ega ka selliste sobivate alade väljaselgitamist, kus taasasustatud angerjatel oleks suuremad võimalused saada tulevikus kudejateks, samuti ei seata piiranguid doonor- ja vastuvõtvate alade vahelisele distantsile (artikkel 7). Määrus ei kehtesta ka klaasangerjate minimaalset ellujäämismäära kinnipüüdmise ja taasasustamiseks transportimise ajal.

Angerjavarude majandamiskavade jõustumise tõttu on taasasustamine suurenenud: „2012. aastal taasasustati umbes 22 miljonit klaasangerjat ja 10 miljonit peamiselt kasvatatud kollast angerjat ning klaasangerjate lossimisnäidud olid 2010. ja 2011. aastal kõrgemad kui 2009. aastal.” (WGEEL, 2012). Nagu ülal mainitud, esineb olulisi järelevalveprobleeme. 45,4 tonnist püütud klaasangerjast sai 36,5 tonni arvestada „eksportide, doonorriigis sisemise kasutamise ja tabamise” teel.

Ehkki taasasustamist kui kaitsemeedet kasutatakse laialdaselt ja üha rohkem, on ICES (2011) tõsiselt kritiseerinud selle tõhusust. Peame ülimalt tähtsaks, et komisjon vaataks taasasustamise meetmete rakendamise läbi, et teha kindlaks, kas meetmed on tegelikult aidanud euroopa angerja kudekarja biomassi suurendada või mitte.

Arvame ka, et praegu kehtivad aruandlusnõuded ei ole piisavalt ranged. Ei ole mingit põhjust, miks püükide, võimsuste, suremuse ja kava sätete üldise rakendamise kohta ei võiks esitada aruandeid igal aastal (artikkel 9, lõige 1). Samuti oleme veendunud, et arvestades kalandusega seotud olulisi statistilisi probleeme, tuleks aruandlust hoida vesikondade tasandil (artikkel 2, lõige 1), et tagada esitatavate andmete täpsus ja asjakohasus.

Komisjon peaks analüüsima mitte ainult liikmesriikide esitatavaid majandamiskavu, vaid ka erinevaid teabe andmekogumeid (riikide aruanded, EUROSTAT, CITES, FAOSTAT), erilise rõhuasetusega kaubandusele, et selgitada välja võimalikud ebakõlad ja soovitada parandusi angerjate kasutamise järelevalve ja kontrollimise kohta. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) sõnul „näib, et ebaseadusliku kaubanduse maht on viimase 1–2 aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud”.

Uue määruse osad

Eespool mainitud põhjustel usub raportöör, et kiiremas korras on vaja uut määrust. Sellist, mis asetab taasasustamise oma õigesse konteksti, peab esmatähtsaks asukoha valikut ja vähem kui 20 cm pikkusega varutud angerjate kudemisseisundisse jõudmise tõenäosuse õiget hindamist. Taasasustamisega, mis järgib selgesti kindlaks määratud, teadusel põhinevaid suuniseid, mis piiravad selle geograafilist ulatust, tagatakse, et ei levitata haigusi ning et kasutatakse noorte angerjate kohalikku ülejääki, kui seda peaks leiduma.

Väga erinev lähenemisviis oleks näiteks see, kui liikmesriigid valiksid taasasustamiseks välja sobivad paigad, kus ei ole takistusi, saasteainete esinevus on madal ja angerjate ellujäämise võimalused oleksid head. Liikmesriigid võiksid neid alasid taasasustada, järgides ülalmainitud suuniseid, ja kõnealuse varu peamise kaitsemeetmena nendes vesikondades angerjapüügi selgesõnaliselt keelustada. Need taasasustamisalad võiksid toimida nii, nagu merekaitsealad merekeskkonnas.

Kuid ennekõike tuleks meelde tuletada, et angerja populatsioon on kriitilises seisus ja et kogu angerjapüügi peatamine peaks olema jätkuvalt esimene valik kuni ICESi 2013. aastal esitatavate nõuanneteni.

Järeldused

Olemas on ainult üks ühine euroopa angerja varu. 2007. aastal, kui ELi angerja taastamiskava vastu võeti, lisati euroopa angerjas (Anguilla anguilla) CITESi II lisasse. Lisamine jõustus 2009. aastal ja eksperdid tunnistasid selgesti, et liik kvalifitseerus I lisasse. 2010. aastal liigitas Ülemaailmne Looduskaitse Liit euroopa angerja kriitiliselt ohustatuks ja 2011. aastal märkis ICES esimest korda, et on ebatõenäoline, et klaasangerja uuendusprogrammid taastumisele kaasa aitaksid.

Kõige hiljutisemates teaduslikes nõuannetes ICESilt 2013. aastaks märgiti, et varud on ajaloolises miinimumis ja taastumismärke ei ole. Lisaks ei ole ICES kunagi hinnanud 40% kudema jõudmise eesmärki ELi taastamiskavas ja on kümme aastat soovitanud keelata selle ohustatud liigi püük.

Arvestades kõike ülalmainitut ja hoiatavaid märke klaasangerjate ebaseadusliku ekspordi suurenemise kohta, küsib raportöör: kui selle konkreetse varu seisund ei ole kalapüügi peatamiseks piisavalt tõsine, siis millal peab EL olukorda sellise raske otsuse tegemiseks piisavalt tõsiseks?

Kaks Euroopa riiki, Iirimaa ja Norra, on juba keelustanud kogu angerjapüügi. Raportööri arvamus on, et kuni kehtestatakse meetmed, mis tagavad angerjavarude taastumise arvukale ja bioloogiliselt ohutule tasemele, tuleks peatada kogu euroopa angerja püük.

Vastavus Euroopa Liidu toimimise lepingule

Raportööri seisukoht

Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks, annab praegu komisjonile teatavad volitused, mis komisjoni arvates tuleks ümber kvalifitseerida delegeeritud olemusega meetmeteks ja rakendusliku olemusega meetmeteks.

Väga oluline on leida õiguslikult hästipõhjendatud lahendus, mis kaitseb ELi toimimise lepinguga parlamendile antud õigusi.

Raportöör nõustub komisjoni ettepanekuga selles osas, mille kohaselt angerjavarude majandamiskavade heakskiitmiseks soovitatakse kasutada rakendusakte.

Viide delegeeritud õigusaktidele on aga välja jäetud, sest raportöör ei nõustu poliitikaga, mida oleks tulnud delegeeritud õigusaktidega rakendada, ja tegi ettepaneku see üldse ära jätta.

Samuti soovitab raportöör teha komisjoni ettepanekusse mõned tehnilised muudatused.

MENETLUS

Pealkiri

Meetmeid euroopa angerja varude taastamiseks käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 muutmine

Viited

COM(2012)0413 – C7-0202/2012 – 2012/0201(COD)

EP-le esitamise kuupäev

26.7.2012

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

11.9.2012

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Isabella Lövin

6.9.2012

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.10.2012

22.1.2013

18.2.2013

 

Vastuvõtmise kuupäev

18.6.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

9

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Diane Dodds, Barbara Matera, Mario Pirillo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Salvador Garriga Polledo

Esitamise kuupäev

27.6.2013