RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks
26.6.2013 - (COM(2012)0413 – C7‑0202/2012 – 2012/0201(COD)) - ***I
Kalanduskomisjon
Raportöör: Isabella Lövin
PR_COD_1amCom
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks
(COM(2012)0413 – C7‑0202/2012 – 2012/0201(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0413),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0202/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0242/2013),
1. võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(-1) Komisjon peaks liikmesriikidelt saadud teabe alusel esitama aruande angerjavarude majandamiskavade rakendamise tulemuse kohta ja tegema vajaduse korral kiireloomulise ettepaneku vajalike meetmete kohta, et saavutada suure tõenäosusega euroopa angerja taastumine. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(2) Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja komisjonile määrusega (EÜ) nr 1100/2007 antud volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklitega 290 ja 291. |
(2) Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja komisjonile määrusega (EÜ) nr 1100/2007 antud volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikliga 291. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(3) Määruse (EÜ) nr 1100/2007 teatavate sätete kohaldamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et komisjon saaks võtta meetmeid, mis aitaksid lahendada probleemi, et varude uuendamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on tunduvalt langenud, võrreldes muuks otstarbeks kasutatavate angerjate hinnaga. |
(3) Määruse (EÜ) nr 1100/2007 teatavate sätete kohaldamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et komisjon saaks võtta meetmeid, mis aitaksid lahendada probleemi, et varude uuendamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on tunduvalt langenud, võrreldes muuks otstarbeks kasutatavate angerjate hinnaga. Eriti tähtis on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid, viimastel teaduslikel nõuannetel ja teaduslikel soovitustel põhinevaid konsultatsioone, eelkõige ekspertide tasandil, tagamaks, et talle kättesaadav teave oleks erapooletu, täpne, täielik ja ajakohane. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(5) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
välja jäetud | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(6) Selleks et tagada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1100/2007 rakendamiseks seoses angerjavarude majandamiskavade heakskiitmisega komisjoni poolt tehnilise ja teadusliku hinnangu põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. |
(6) Selleks et tagada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1100/2007 rakendamiseks seoses angerjavarude majandamiskavade heakskiitmisega komisjoni poolt parima ja värskeima kättesaadava tehnilise ja teadusliku teabe põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 a) ICES peaks andma uusi ja laiahaardelisemaid nõuandeid angerja varude seisundi kohta 2013. aastal. Nõuandeid koostades peaks ICES pöörama tähelepanu kõikidele angerjavarude vähenemise põhjustele, sealhulgas ka seoses koelmutega. Juhul kui ICES kinnitab, et angerjavarude seisund on jätkuvalt kriitiline, peaks komisjon esitama võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu uus määrus euroopa angerja varude taastamise kohta. Nimetatud määrus peaks samuti hõlmama pikaajalisi lahendusi, nagu näiteks rändevõimaluste avamise viise. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(7 a) On oluline, et komisjon karistaks liikmesriike, kes ei ole edastanud või analüüsinud kogu neile kättesaadavat teavet, et euroopa angerja olukorrast oleks võimalik teha põhjaliku ja teaduslikult põhjendatud ülevaate. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(11 a) Niikaua kui rändeteed jäävad suletuks, on taasasustamine angerja taastumise toetamiseks ainus olemasolev ajutine meede. Kui klaasangerja ületoomine toimub vastavalt olemasolevatele parimatele tavadele, näiteks jätkusuutlikule angerjastandardile, on see tõhus viis angerja taastumisele kaasa aitamiseks. Teine ajutine meede, mis suurendaks täiskasvanud angerja merre kudema jõudmise võimalusi, on aidata nad inimjõul üle selliste takistuste nagu kraavid, hüdroelektrijaamad ja veepumbad. Ajal, mil kalurid otsivad alternatiivseid tegevusi, saaksid nad oma oskusi kasutada selleks, et kiirendada euroopa angerja taastumist. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 2 – lõige 1 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 2 – lõige 10 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 5 – lõige 4 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 5 – lõige 7 (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 7 – lõiked 6 ja 7 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 4 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 7 – lõige 8 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 9 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 5 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 9a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Määrus (EÜ) nr 1100/2007 Artikkel 12a – lõige 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Delegeeritud õigusaktide puhul tuleks alati sätestada kindel ajavahemik. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Ühe kuu jooksul pärast jõustumist konsolideeritakse see määrusega, mida ta muudab. |
- [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Euroopa angerjavarudega seostub rohkelt probleeme: ülepüük, kriitiliste elupaikade kadumine, reostus, parasiidid, ookeanihoovuste muutumine globaalse kliimamuutuse tõttu jne. Lahendused ei ole seetõttu lihtsad ning samuti pole ka ainult ühte süüdlast.
Juba isegi keerulist probleemi komplitseerib veelgi see, et angerja bioloogia ja majandamise mitme olulise tahu kohta on veel palju teadmata. Varude suurus on ebakindel, angerja soo määramiseni viivaid tingimusi ei tunta hästi ja seda, kas taasasustatud angerjatest saavad tegelikult edukad kudejad, varjutab suur küsimärk ning need on ainult mõned vastuseta küsimustest.
Teadmatust esineb ka seoses angerjavarude kasutamise järelevalve ja kontrollimisega: püügi ja ekspordi arvud erinevates andmekogumites ei kattu; ei ole täpselt teada, kuhu läheb oluline osa angerjasaagist, ja kinnitust on leidnud rahvusvahelise angerja musta turu olemasolu, kuigi selle suurus pole teada.
Üks kalanduskomisjoni liige ütles hiljuti, et angerjad kutsuvad esile huvitavaid arutelusid, sest me peame neid väga romantilisteks loomadeks: angerjad järgivad täiskuud, ujuvad tuhandeid miile, et paarituda, ja surevad keset Atlandi ookeani kohe pärast kudemist. Sellele vastandub aga väga ebaromantiline tõsiasi, mis hoogustab angerja populatsioonide kasutamist: ülemaailmne ekspordiäri, mille väärtuseks hinnati 1997. ja 2007. aasta vahel üle 10 miljardi euro (Crook, 2010).
Euroopa angerja populatsiooni seisund
Värskeim Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES, 2012) teaduslik nõuanne euroopa angerja kohta ütleb, et varude seisund on jätkuvalt kriitiline ja vaja on kiireid meetmeid. Varud on väljaspool ohutuid bioloogilisi piire ja praegused kalavarud ei ole jätkusuutlikud. ICES soovitab muuta kalapüügi ja muud kalavarusid mõjutavad inimtegevused nii nullilähedaseks kui võimalik. Vastavalt ICESi angerjate töörühmale (WGEEL, 2012) on olemas „viited sellele, et angerjavarud on 2012. aastal jätkanud kahanemist. WGEELi täiendindeks on praegu oma ajalooliselt madalaimal tasemel, vähem kui 1% Põhjamerel ja 5% mujal levikualal võrreldes aastatega 1960–1979”.
Teadlased rõhutavad sageli, et angerja kohta on palju teadmata. Kuid mõistagi võib vastuste leidmine viia meid mõlemas suunas – kas muuta veidi optimistlikumaks või tekitada hoopis veelgi suuremat muret. WGEEL 2012 märgib näiteks, et on „viiteid sellele, et angerja varude ja täiendi suhe võib olla depensatoorne, kuna täiend kahaneb kiiremini kui varude arvukus”. „Kui see on tõsi”, ütleb ICESi töörühm, „muudaks see oluliselt arvamust varude seisundi kohta ja asjakohaseid piirväärtusi ning suurendaks nõuannete pakilisust ja tõsidust”.
Kaubandusandmete tõlgendamine võib tegelikult olla ülimalt keeruline. ELil on HSi tollikoodide süsteemis ainult neli angerjakoodi (võrreldes 25ga Taiwanil). See muudab klaasangerja kollasest angerjast eristamise mitmetel juhtudel võimatuks. ICES märgib, et „ekspordilt võetava hinna tõttu näib, et mõni eksport ei ole õigesti märgistatud”, samuti on ajavahemikuks septembrist 2011 kuni juunini 2012 „suured erinevused kahe teatatud andmekogumi vahel Hispaania puhul (andmete puudumine riigi aruandes v. 2,4 t Eurostatilt) ja Prantsusmaa puhul (9 t riigi aruandes v. 24 t Eurostatilt)”. Prantsusmaa puhul on aastate 2011–2012 hooajal lossitud 34,3 tonnist angerjast 7,2 tonni mittearvestatud ja võib vastata „püügijärgse suremuse ja/või puuduliku registreerimise ning ebaseadusliku kaubanduse kombinatsioonile”. Hispaania puhul hindab ICES, et 8,5 tonni on registreerimata.
Kalapüük ei ole muidugi ainus probleem. 38% angerjatest, mis võeti prooviks 314 kohast kaheksas riigis, ületas dioksiinisarnaste polüklooritud bifenüülide maksimaalset taset toidus. See tulemusena lisatakse püügikeelde, sest need angerjad ei sobi tarbimiseks.
Nõukogu määrus nr 1100/2007
Eelnevat arvestades on raportööri kindel arvamus, et nõukogu määrus nr 1100/2007 ei ole teinud piisavalt palju euroopa angerja populatsiooni taastumise tagamiseks.
Üks peamine probleem on see, et määruses on tehtud taasasustamisest angerjavarude majandamiskavade keskne osa, kehtestamata samas mingeid tingimusi ja andmata suuniseid, mis tagaksid, et taasasustamine annaks taastumisele võimalikult suured võimalused. Ei ole asjakohaselt hinnatud, missugustel tingimustel võib taasasustamine kujutada endast tõhusat kaitsemeedet. Määrus ei nõua hindamist, millega tagataks, et taasasustamiseks kasutatakse klaasangerjat ainult piirkondadest, kus on kindlaks tehtud ülejääk, ega ka selliste sobivate alade väljaselgitamist, kus taasasustatud angerjatel oleks suuremad võimalused saada tulevikus kudejateks, samuti ei seata piiranguid doonor- ja vastuvõtvate alade vahelisele distantsile (artikkel 7). Määrus ei kehtesta ka klaasangerjate minimaalset ellujäämismäära kinnipüüdmise ja taasasustamiseks transportimise ajal.
Angerjavarude majandamiskavade jõustumise tõttu on taasasustamine suurenenud: „2012. aastal taasasustati umbes 22 miljonit klaasangerjat ja 10 miljonit peamiselt kasvatatud kollast angerjat ning klaasangerjate lossimisnäidud olid 2010. ja 2011. aastal kõrgemad kui 2009. aastal.” (WGEEL, 2012). Nagu ülal mainitud, esineb olulisi järelevalveprobleeme. 45,4 tonnist püütud klaasangerjast sai 36,5 tonni arvestada „eksportide, doonorriigis sisemise kasutamise ja tabamise” teel.
Ehkki taasasustamist kui kaitsemeedet kasutatakse laialdaselt ja üha rohkem, on ICES (2011) tõsiselt kritiseerinud selle tõhusust. Peame ülimalt tähtsaks, et komisjon vaataks taasasustamise meetmete rakendamise läbi, et teha kindlaks, kas meetmed on tegelikult aidanud euroopa angerja kudekarja biomassi suurendada või mitte.
Arvame ka, et praegu kehtivad aruandlusnõuded ei ole piisavalt ranged. Ei ole mingit põhjust, miks püükide, võimsuste, suremuse ja kava sätete üldise rakendamise kohta ei võiks esitada aruandeid igal aastal (artikkel 9, lõige 1). Samuti oleme veendunud, et arvestades kalandusega seotud olulisi statistilisi probleeme, tuleks aruandlust hoida vesikondade tasandil (artikkel 2, lõige 1), et tagada esitatavate andmete täpsus ja asjakohasus.
Komisjon peaks analüüsima mitte ainult liikmesriikide esitatavaid majandamiskavu, vaid ka erinevaid teabe andmekogumeid (riikide aruanded, EUROSTAT, CITES, FAOSTAT), erilise rõhuasetusega kaubandusele, et selgitada välja võimalikud ebakõlad ja soovitada parandusi angerjate kasutamise järelevalve ja kontrollimise kohta. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) sõnul „näib, et ebaseadusliku kaubanduse maht on viimase 1–2 aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud”.
Uue määruse osad
Eespool mainitud põhjustel usub raportöör, et kiiremas korras on vaja uut määrust. Sellist, mis asetab taasasustamise oma õigesse konteksti, peab esmatähtsaks asukoha valikut ja vähem kui 20 cm pikkusega varutud angerjate kudemisseisundisse jõudmise tõenäosuse õiget hindamist. Taasasustamisega, mis järgib selgesti kindlaks määratud, teadusel põhinevaid suuniseid, mis piiravad selle geograafilist ulatust, tagatakse, et ei levitata haigusi ning et kasutatakse noorte angerjate kohalikku ülejääki, kui seda peaks leiduma.
Väga erinev lähenemisviis oleks näiteks see, kui liikmesriigid valiksid taasasustamiseks välja sobivad paigad, kus ei ole takistusi, saasteainete esinevus on madal ja angerjate ellujäämise võimalused oleksid head. Liikmesriigid võiksid neid alasid taasasustada, järgides ülalmainitud suuniseid, ja kõnealuse varu peamise kaitsemeetmena nendes vesikondades angerjapüügi selgesõnaliselt keelustada. Need taasasustamisalad võiksid toimida nii, nagu merekaitsealad merekeskkonnas.
Kuid ennekõike tuleks meelde tuletada, et angerja populatsioon on kriitilises seisus ja et kogu angerjapüügi peatamine peaks olema jätkuvalt esimene valik kuni ICESi 2013. aastal esitatavate nõuanneteni.
Järeldused
Olemas on ainult üks ühine euroopa angerja varu. 2007. aastal, kui ELi angerja taastamiskava vastu võeti, lisati euroopa angerjas (Anguilla anguilla) CITESi II lisasse. Lisamine jõustus 2009. aastal ja eksperdid tunnistasid selgesti, et liik kvalifitseerus I lisasse. 2010. aastal liigitas Ülemaailmne Looduskaitse Liit euroopa angerja kriitiliselt ohustatuks ja 2011. aastal märkis ICES esimest korda, et on ebatõenäoline, et klaasangerja uuendusprogrammid taastumisele kaasa aitaksid.
Kõige hiljutisemates teaduslikes nõuannetes ICESilt 2013. aastaks märgiti, et varud on ajaloolises miinimumis ja taastumismärke ei ole. Lisaks ei ole ICES kunagi hinnanud 40% kudema jõudmise eesmärki ELi taastamiskavas ja on kümme aastat soovitanud keelata selle ohustatud liigi püük.
Arvestades kõike ülalmainitut ja hoiatavaid märke klaasangerjate ebaseadusliku ekspordi suurenemise kohta, küsib raportöör: kui selle konkreetse varu seisund ei ole kalapüügi peatamiseks piisavalt tõsine, siis millal peab EL olukorda sellise raske otsuse tegemiseks piisavalt tõsiseks?
Kaks Euroopa riiki, Iirimaa ja Norra, on juba keelustanud kogu angerjapüügi. Raportööri arvamus on, et kuni kehtestatakse meetmed, mis tagavad angerjavarude taastumise arvukale ja bioloogiliselt ohutule tasemele, tuleks peatada kogu euroopa angerja püük.
Vastavus Euroopa Liidu toimimise lepingule
Raportööri seisukoht
Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks, annab praegu komisjonile teatavad volitused, mis komisjoni arvates tuleks ümber kvalifitseerida delegeeritud olemusega meetmeteks ja rakendusliku olemusega meetmeteks.
Väga oluline on leida õiguslikult hästipõhjendatud lahendus, mis kaitseb ELi toimimise lepinguga parlamendile antud õigusi.
Raportöör nõustub komisjoni ettepanekuga selles osas, mille kohaselt angerjavarude majandamiskavade heakskiitmiseks soovitatakse kasutada rakendusakte.
Viide delegeeritud õigusaktidele on aga välja jäetud, sest raportöör ei nõustu poliitikaga, mida oleks tulnud delegeeritud õigusaktidega rakendada, ja tegi ettepaneku see üldse ära jätta.
Samuti soovitab raportöör teha komisjoni ettepanekusse mõned tehnilised muudatused.
MENETLUS
Pealkiri |
Meetmeid euroopa angerja varude taastamiseks käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 muutmine |
||||
Viited |
COM(2012)0413 – C7-0202/2012 – 2012/0201(COD) |
||||
EP-le esitamise kuupäev |
26.7.2012 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
PECH 11.9.2012 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Isabella Lövin 6.9.2012 |
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
9.10.2012 |
22.1.2013 |
18.2.2013 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
18.6.2013 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
16 9 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
John Stuart Agnew, Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, Chris Davies, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Marek Józef Gróbarczyk, Ian Hudghton, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Nils Torvalds |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jean-Paul Besset, Diane Dodds, Barbara Matera, Mario Pirillo |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Salvador Garriga Polledo |
||||
Esitamise kuupäev |
27.6.2013 |
||||