RAPORT Euroopa Liidu ühinemiseelsete fondide eelarve haldamine kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohtusüsteemide ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas

4.10.2013 - (2011/2033(INI))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Monica Luisa Macovei

Menetlus : 2011/2033(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0318/2013
Esitatud tekstid :
A7-0318/2013
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu ühinemiseelsete fondide eelarve haldamise kohta kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohtusüsteemide ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas

(2011/2033(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatisi laienemisstrateegia ja peamiste ülesannete kohta aastatel 2007–2008, 2008–2009, 2009–2010, 2010–2011, 2011–2012 ja 2012–2013,

–   võttes arvesse mitmeaastaseid suunavaid finantsraamistikke, mitmeaastaseid suunavaid kavandamisdokumente ja projektide toimikuid, mille üle on toimunud läbirääkimised komisjoni ja vastavate kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahel,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 12/2009 „Komisjoni projektide mõjusus justiits- ja siseküsimuste valdkonnas Lääne-Balkani riikides”,

–   võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 16/2009 „Türgile antava ühinemiseelse abi juhtimine Euroopa Komisjoni poolt”,

–   võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 14/2011 „Kas ELi toetus on suurendanud Horvaatia suutlikkust ühinemisjärgse rahastamise haldamiseks?”,

–   võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 18/2012 „Euroopa Liidu poolt Kosovole[1] õigusriigi valdkonnas antud abi”,

–   võttes arvesse komisjoni 2012. aasta oktoobri valdkondlikku hindamist Türgi kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas,

–   võttes arvesse komisjoni 2012. aasta mai ja 2013. aasta veebruari valdkondlikku hindamist õigusriigi, kohtusüsteemi reformi ja korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta Lääne-Balkani riikides – 2. ja 3. osa,

–   võttes arvesse komisjoni 2013. aasta märtsi kirjalikku teavet[2] liidu ühinemiseelsete fondide eelarve haldamise kohta kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohtusüsteemide ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas,

–   võttes arvesse 2012. aasta eduaruandeid kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A7-0318/2013),

A.  arvestades, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid peaksid jätkama jõupingutusi kohtusüsteemi parandamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel, kui seda peetakse ühinemise seisukohast vajalikuks, isegi kui kõnealused riigid on vahepeal juba saanud ELi liikmesriigiks; arvestades, et Euroopa Ülemkogu andis Türgile Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse 1999. aasta Helsingi tippkohtumisel ning et ELi ja Türgi ühinemispartnerlus võeti vastu 2011. aastal, ning arvestades, et 2003. aasta Euroopa Ülemkogus kinnitati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess ELi poliitikana Lääne-Balkani riikide suhtes, mille tulemusel muutusid need riigid abikõlblikeks ELiga ühinemise eesmärgil; arvestades, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend ei ole ainus vahend, millega toetatakse õigusriigiga seotud reforme Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos, sest õigussüsteemi reformi Kosovos toetatakse ka missiooniga EULEX ning aastatel 2003–2012 viidi Bosnias ja Hertsegoviinas läbi politseimissioon;

B.  arvestades, et komisjon peab Lääne-Balkani riikides ja Türgis peamisteks prioriteetideks õigusriigi tugevdamist eelkõige kohtusüsteemi reformi kaudu, samuti korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist, ning arvestades, et alates 2012. aastast on laienemispoliitika raames kohaldatud uut lähenemisviisi, mille kohaselt tegeletakse kohtusüsteemi reformi ja siseküsimustega ühinemisprotsessi varajases etapis ning kehtestatakse liitumisläbirääkimisi alustavatele ühinemist taotlevatele riikidele uus läbirääkimiste pidamise meetod, sealhulgas selged prioriteedid ja tingimused, mille eesmärk on seada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) raames selgemad prioriteedid;

C. arvestades, et Euroopa Liit annab kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele rahalist abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kaudu, mis asendab alates 2007. aastast Türgi ühinemiseelset abiprogrammi ning programme PHARE ja CARDS, ning arvestades, et kõik kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid peale Islandi saavad ELilt ühinemiseelset abi kohtusüsteemi reformimiseks ja korruptsiooni vastu võitlemiseks;

D. arvestades, et uus ühinemiseelse abi rahastamisvahend IPA II peab olema strateegilisem, tõhusam ja eesmärgipärasem kui selle eelkäijad ning saavutama jätkusuutlikumaid tulemusi kandidaatriikide ELiga ühinemise valmisoleku suurendamisel, ning võimaluse korral tuleb eelistada valdkondlikku lähenemisviisi, toetamaks abi saavate riikide terviklikke reformistrateegiaid;

E.  arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos õigusriigiga seotud reformidele antav ELi toetus ei piirdu ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga – aastatel 2003–2012 viidi Bosnias ja Hertsegoviinas läbi politseimissioon ning Kosovot toetati 2008. aastal tegutsenud missiooniga EULEX (ELi õigusriigimissioon Kosovos), ning arvestades, et missioonil EULEX, millel oli 1. juuli 2013. aasta seisuga kokku üle 2000 töötaja (kellest üle 730 lähetasid liikmesriigid) ja mille aastaeelarve oli ajavahemikul juuni 2012 – juuni 2013 üle 100 miljoni euro, on olnud oluline roll Kosovo institutsioonide toetamisel õigusriigi, sealhulgas kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

F.  arvestades, et alates 2007. aastast on ühinemiseelse abi rahastamisvahendi mitme abisaajaga programmide raames abikõlblikud eri riikide abisaajate koostööd toetavad piirkondlikud projektid ja eri abisaajate ühiseid huve teenivad horisontaalsed projektid;

1.  tuletab meelde, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on üks olulisemaid prioriteete mis tahes kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi jaoks, kes soovib ELiga ühineda;

2.  kordab sõltumatu kohtusüsteemi, põhiõiguste kaitse ja edendamise ning tõhusa korruptsioonivastase võitluse olulisust õigusriigi ja demokraatia tugevdamisel; väljendab heameelt ELi uue läbirääkimisviisi üle, mille puhul asetatakse need põhivaldkonnad kindlalt ühinemisprotsessi keskmesse ja mis hõlmab 23. ja 24. peatüki varast avamist lähtuvalt selgetest ja üksikasjalikest tegevuskavadest, mis soodustavad vajalike õigusaktide väljatöötamist ja institutsioonide loomist ning tagavad usaldusväärse rakendamise; rõhutab vajadust kehtestada kogu protsessi jooksul läbipaistvad ja õiglased võrdlusalused, millega muudetakse kriteeriumid konkreetseteks sammudeks ühinemise suunas;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

Kohtusüsteemi reform

3.  märgib, et alates 2001. aastast on Türgi saanud ELilt ühinemiseelset abi kohtusüsteemi reformi valdkonnas kogusummas 128 938 935 eurot 30 projekti jaoks, millest 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli välja makstud 66 645 666 eurot; rõhutab, et praeguse seisuga on üheksa projekti lõpule viidud, 11 projekti pooleli ning 10 projekti alustamisjärgus[3];

4.  võtab teadmiseks komisjoni poolt 2012. aasta veebruaris algatatud sissenõudmismenetluse seoses Türgis lõpuleviidud kahe projektiga, st kolme apellatsioonikohtu hoone ehitamisega Ankaras, Erzurumis ja Diyarbakıris[4], ning toetusega apellatsioonikohtute süsteemi kasutuselevõtmisele Türgis[5]; võtab teadmiseks, et 2012. aasta aprillis nõuti sisse 21 767 205,29 euro suurune summa, mis vastab komisjoni poolt kahe projekti toetamiseks tehtud maksetele; märgib, et välishindajad vaidlustasid komisjoni otsuse nõuda sisse kogu summa; kutsub komisjoni üles andma 2013. aasta detsembriks selles küsimuses täpset teavet ning selgitama, miks otsustati sisse nõuda kogu summa;

5.  märgib, et alates 2005. aastast on Lääne-Balkani riigid saanud ELilt ühinemiseelset abi kohtusüsteemi reformi valdkonnas kogusummas 240 064 387,48 eurot 124 projekti jaoks, millest 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli välja makstud 85 749 243,96 eurot; rõhutab, et praeguse seisuga on 53 projekti lõpule viidud, 47 projekti pooleli ning 23 projekti alustamisjärgus[6];

Tabel 1: Ühinemiseelne abi Lääne-Balkani riikides kohtusüsteemi reformi valdkonnas,

hõlmab programmide PHARE ja CARDS ning IPA projekte

Riik

ELi ühinemiseelne abi kokku (eurodes)

Maksed seisuga 31.12.12

(eurodes)

Projektide arv

Projektide olek

Alustamis-järgus

Pooleli

Lõpule viidud

Albaania

46 954 563.08

12 681 306.32

17

2

14

1

Bosnia ja Hertsegoviina

35 918 893.00

14 148 643.76

26

4

13

8

Horvaatia

34 443 208.36

12 356 399.21

17

4

6

7

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

11 295 000.00

3 236 000.00

13

2

1

10

Kosovo

63 613 000.00

25 641 584.77

15

6

6

3

Montenegro

4 790 085.00

3 406 910.19

9

0

2

7

Serbia

43 049 638.04

14 278 399.71

27

5

5

17

Kokku

240 064 387.48

85 749 243.96

124

23

47

53

Korruptsioonivastane võitlus

6.  märgib, et alates 2001. aastast on Türgi saanud ELilt ühinemiseelset abi korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kogusummas 6 160 000 eurot 5 projekti jaoks, millest 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli välja makstud 1 661 732 eurot; rõhutab, et praeguse seisuga on üks projekti lõpule viidud, kaks projekti pooleli ning kaks projekti alustamisjärgus;

7.  märgib, et alates 2005. aastast on Lääne-Balkani riigid saanud ELilt ühinemiseelset abi korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kogusummas 55 160 227,76 eurot 45 projekti jaoks, millest 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli välja makstud 16 060 007,57 eurot; rõhutab, et praeguse seisuga on 18 projekti lõpule viidud, 17 pooleli ning 10 projekti alustamisjärgus[7];

Tabel 2: Ühinemiseelne abi Lääne-Balkani riikides korruptsioonivastase võitluse valdkonnas,

hõlmab programmide PHARE ja CARDS ning IPA projekte

Riik

ELi ühinemiseelne abi kokku (eurodes)

Maksed seisuga 31.12.12

(eurodes)

Projektide arv

Projektide olek

Alustamisjärgus

Pooleli

Lõpule viidud

Albaania

3 500 000.00

3 184 112.00

2

0

1

1

Bosnia ja Hertsegoviina

4 553 791.00

1 878 730.36

16

1

9

6

Horvaatia

9 684 397.12

3 753 821.95

9

2

2

5

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

14 647 000.00

1 182 000.00

5

3

0

2

Kosovo

6 500 000.00

1 394 670.10

4

2

1

1

Montenegro

6 391 722.00

2 690 106.00

5

1

2

2

Serbia

3 383 317.64

1 976 567.16

4

1

2

1

Kokku

55 160 227.76

16 060 007.57

45

10

17

18

8.  rõhutab komisjoni uut lähenemisviisi, mille kohaselt tuleks kohtusüsteemi reformide ja siseküsimuste teemasid ühinemisprotsessis varakult käsitleda; märgib siiski, et justiitsküsimustele eraldati keskmiselt kõigest 3,13% ja korruptsioonivastasele võitlusele kõigest 0,52% kogu ELi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eelarvest aastateks 2007-2012; märgib, et samal ajavahemikul eraldati 23. ja 24. peatüki poliitikavaldkondadele (kohtusüsteem, põhiõigused ning õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimused) ligikaudu 7,4% kogu ühinemiseelsest abist; märgib lisaks, et I komponendile eraldatud umbes 16,29% rahaliste vahendite eesmärk on õigusriigi tugevdamine kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides;

9.  võtab teadmiseks, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi 2007. aasta projekti „Tugi Bosnia ja Hertsegoviina justiitsministeeriumile suutlikkuse suurendamiseks strateegiate kavandamisel, abi koordineerimisel ja ELiga ühinemisel” leping on peatatud; kutsub komisjoni üles andma lepingu peatamise kohta täpset teavet ning andma projekti olukorrast 2013. aasta detsembriks ülevaate;

Rahastamine, laienemisprioriteedid ja kaasrahastamine

10. rõhutab komisjoni uut lähenemisviisi, mille kohaselt tuleks kohtusüsteemi reformi ja siseküsimuste teemasid ühinemisprotsessis varakult käsitleda; märgib siiski, et justiitsküsimustele eraldatakse keskmiselt kõigest 2,87% ja korruptsioonivastasele võitlusele kõigest 0,52% kogu ELi ühinemiseelse abi rahastamisvahendist aastateks 2007–2013;

 

Tabel 3: Kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastasesse võitlusesse investeeritud rahaliste vahendite tase võrreldes kogu ELi ühinemiseelse abi rahastamisvahenditega aastateks 2007-2012[8]

 

Riik

ELi ühinemiseelse abi rahastamisvahend kokku

Kohtusüsteemi reformi investeeritud vahendid

 

%

Korruptsioonivastasesse võitlusesse investeeritud vahendid

 

%

Albaania

591 200 000,00

46 954 563,08

7.94

3 500 000,00

0.59

Bosnia ja Hertsegoviina

655 300 000,00

35 918 893,00

5.48

4 322 690,00

0.66

Horvaatia

998 000 000,00

28 124 764,60

2.81

9 552 355,11

0.96

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

615 100 000,00

8 903 000,00

1.45

13 285 000,00

2.16

Kosovo

635 300 000,00

63 613 000,00

10.01

6 500 000,00

1.02

Montenegro

235 600 000,00

4 377 111,00

1.86

6 391 722,00

2.71

Serbia

1 385 400 000,00

43 049 638,04

3.11

3 383 317,64

0.24

Türgi

4 799 000 000,00

79 287 735,00

1.65

4 810 000,00

0.10

11. märgib, et riiklike ametiasutuste poolne kaasrahastamise määr on riigiti väga erinev: Horvaatia ja Türgi kaasrahastavad enamikke projekte, seevastu kõiki Serbia projekte rahastatakse täies ulatuses ELi ühinemiseelsest abist; on arvamusel, et kaasrahastatavate projektidega, eelkõige kohtusüsteemi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, kaasneb abisaajate suurem omavastutuse määr; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi IPA II raames riiklike ametiasutuste poolt kaasrahastatavate projektide arvu;

12. on arvamusel, et kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastasesse võitlusesse investeeritud ühinemiseelse abi tase ei kajasta komisjoni kehtestatud prioriteeti selles valdkonnas; võttes arvesse kohtusüsteemi ja korruptsiooniga seotud teemade olulisust, selles valdkonnas esinevate probleemide tõsidust ning positiivset ülekanduvat mõju ja koostoimet, millest saaksid muud sektorid kohtusüsteemi ja korruptsioonivastase võitluse reformide nõuetekohase lõpuleviimise ja rakendamise korral kasu, nõuab tungivalt, et komisjon ja abisaajad riigid eraldaksid nendele kahele sektorile olulisemal ja piisaval tasemel rahalisi vahendeid; märgib sellegipoolest, et muud tegurid, nagu õigusriigi ja kohtusüsteemi valdkonnas peetavad riigipõhised struktureeritud dialoogid, avaldavad olulist mõju ELi ühinemiseelse abi tõhususele kohtusüsteemi reformimisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel; nendib seetõttu, et rahastamise kogumahus osalemise määr ei ole ainuke kriteerium, millega tagada õigusriigi tugevdamisele ja korruptsioonivastase võitluse tõhustamisele suunatud ELi pingutuste tulemuslikkus;

13. avaldab kahetsust tõsiasja üle, et rahastamine IPA I raames tundub olevat nende valdkondade olulisust arvestades piiratud; täheldab siiski mõningate kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vähest suutlikkust abi õigusriigi valdkonnas ära kasutada; peab oluliseks parandada IPA II raames eraldatava ühinemiseelse rahalise abi haldamist selles valdkonnas ja rõhutab, et edusamme konkreetsete eesmärkide saavutamisel sõltumatu ja tõhusa kohtusüsteemi, õigusriigi ja korruptsiooniga võitlemise osas, sealhulgas nende elluviimisel, tuleks jälgida ja hinnata kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate alusel; peab samuti oluliseks luua IPA II raames tulemuslikkuse stiimulid, et tunnustada märkimisväärseid edusamme strateegiadokumentides sätestatud eesmärkide saavutamisel;

14. avaldab kahetsust, et komisjonil puudub ELi ühinemiseelsete projektide jaoks vahend automaatse täitmise määra tagamiseks, ning rõhutab, et täitmise määra teadmine on äärmiselt oluline, et jälgida projektide tõhusat rakendamist ja seega välja tuua võimalikud kitsaskohad võimalikult varajases etapis; kutsub komisjoni üles koondama kuue kuu kaupa andmeid projektide täitmise määra kohta, millele on antud ELi ühinemiseelset abi;

15. märgib, et koostöö kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas toimub ka poliitilisel tasandil kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega õigusriigi ja kohtusüsteemi teemal peetavate riigipõhiste struktureeritud dialoogide raames;

Üldised tähelepanekud

16. rõhutab, et kohtusüsteemi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas elluviidavate ühinemiseelsete projektide tõhusus sõltub eelkõige asutuste poliitilisest tahtest reforme heaks kiita ja täielikult rakendada; peab kahetsusväärseks, et enamikus kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides puudub tugev poliitiline toetus viia läbi tõhusaid reforme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks või täiesti sõltumatult tegutseva kohtusüsteemi rajamiseks; tuletab meelde, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid saavad ELilt ühinemiseelset abi, et viia oma õigussüsteem, nii seadusandlus kui ka kohtupraktika, kooskõlla Euroopa standarditega;

Kohtusüsteemi reform

17. väljendab heameelt muudatuste üle, millega viiakse institutsionaalne ja õigusraamistik paremasse kooskõlla ELi õigustikuga, ning kohtusüsteemi institutsionaalse struktuuri ajakohastamise üle; võtab teadmiseks näiteks kohtuasjade haldamise süsteemi kasutuselevõtmise positiivse mõju kohtute erapooletusele ja tõhususele, ehkki süsteemi toimimist ja tulemuslikkust takistavad mõnikord liialt ambitsioonikad eesmärgid, nagu Kosovo puhul;

18. palub komisjonil määratleda selgemalt kohtusüsteemi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonna projektide ulatus, et võimaldada järjepidevamat järelevalvet ja aruandlust nendes valdkondades;

19. rõhutab, et parlament tuleks aktiivselt kaasata ühinemiseelse rahalise abi eraldamise ja kulutamise järelevalvesse kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides kõikides valdkondades, sh kohtusüsteem ja korruptsioonivastane võitlus; rõhutab seetõttu, et parlamenti tuleks hoida kursis IPA rakendamise ning kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele rahaliste vahendite eraldamisega;

20. tuletab meelde, et õigusriik on demokraatliku valitsemistava nurgakivi ja toimiva turumajanduse eeltingimus ning toonitab, et kohtusüsteemi reforme tuleb käsitleda laiemas kontekstis; rõhutab, et kohtusüsteem peab olema tõhusam, õiglasem ja paremini prognoositav, et tagada inimeste ja ettevõtete usaldus kohtusüsteemi suhtes; rõhutab sellega seoses vajadust kehtestada kohtuasjade juhuslik jaotamine kohtute vahel, tagada õigeaegne õigusemõistmine ja kohtupraktika ühtlustamine, kõikide kohtuotsuste avaldamine ja lihtne kättesaadavus kohe pärast otsuste vastuvõtmist ning e-õiguskeskkonna kasutamisega kaasnevad eelised, sealhulgas rahalised eelised; juhib tähelepanu asjaolule, et kohtunike, prokuröride ja ametnike piisav ja pidev koolitamine on väga oluline; märgib, et uue lähenemisviisiga tuleks ühinemisläbirääkimistel keskenduda kõnealustele küsimustele;

21. peab oluliseks siduda ELi finantsabi tugevamalt laienemispoliitika prioriteetidega, eelkõige õigusriigi osas, et parandada kohtusüsteemide sõltumatust, usaldusväärsust, erapooletust, professionaalsust, läbipaistvust ja tõhusust; rõhutab, et prognoositav ja piisav rahastamine on jätkusuutlike kohtusüsteemi reformide eeltingimus; rõhutab, kui oluline on kohtunike, prokuröride ja ametnike pidev erialane koolitus; nõuab, et kodanikuühiskonna osalistele, rahaliste vahendite kasutamise jälgijatele ja väärkasutamisest teatajatele antaks rohkem finantsabi ja et nendega tehtaks koostööd, et suurendada kohtusüsteemi läbipaistvust ja selle pikaajalist suutlikkust;

22. väljendab kahetsust selle üle, et ELi rahalise abi mõju ja jätkusuutlikkust vähendab suurel määral prognoositava õigussüsteemi ja piisava riigipoolse omafinantseeringu puudumine;

23. märgib, et uue lähenemisviisiga kavatsetakse ühinemisläbirääkimistel keskenduda kõnealustele küsimustele;

Korruptsioonivastane võitlus

24. märgib, et korruptsioon on enamikus kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides suur probleem; on mures, et mitme Lääne-Balkani riigi eduaruannetes märgiti, et piirkonnas valitsenud konfliktide ajal kurjategijate, organiseeritud kuritegevuse võrgustike ja poliitilise eliidi vahel tekkinud sidemed kestavad edasi ka tänapäeva ühiskondades; tunneb tõsist muret mõnes asjaomases riigis esineva poliitilise juhtkonna korrumpeerituse pärast nö riigi omastamise tasemel;

25. märgib, et tõeline rakendamine ja konkreetsed tulemused korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, eelkõige kõrgetasemelise poliitilise korruptsiooni ja kohtusüsteemis esinevate korruptsioonijuhtumite puhul, on endiselt suur probleem ning et edusammude mõõtmiseks tuleb üles ehitada kohtu alla andmise ja süüdimõistmise juhtumite veenvate tulemuste süsteem; väljendab heameelt asjaolu üle, et uue lähenemisviisiga keskendutakse ühinemisläbirääkimistel kõnealustele küsimustele; rõhutab, et korruptsioonivastast tegevust tuleb paremini kavandada ja see peab põhinema laia sidusrühmade ringi koostööl; kutsub komisjoni üles töötama välja pikaajalise ja laiaulatusliku strateegilise lähenemisviisi, mille kohaselt rahastab EL neid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes tegutsevad läbipaistvuse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil; märgib, et uue lähenemisviisiga kavatsetakse ühinemisläbirääkimistel keskenduda kõnealustele küsimustele;

26. loodab korruptsiooniga võitlemisel näha positiivseid tulemusi erapooletute ja edukate süüdistuste esitamisel ja kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite korral, et suurendada kodanike usaldust õigusriigi ja avalike asutuste vastu; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles parandama institutsioonidevahelist koostööd, eelkõige õiguskaitseorganitega, suurendama üldsuse teadlikkust ja arendama korruptsioonivastaste eeskirjade ja meetmete kavandamise, jõustamise ja järelevalve suutlikkust ning tegema tihedat koostööd korruptsioonivastaste riikide rühmaga (GRECO) ja sõltumatute riigiorganitega, nagu korruptsioonivastase võitlusega tegelevad asutused; nõuab riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise strateegiate rakendamist;

27. peab ajakirjandus-, massiteabevahendite ja digitaalset vabadust väga tähtsaks võimuorganite kontrolli teostamisel ja oluliseks vahendiks korruptsiooni vastu võitlemisel, kuna see on sõnavabaduse platvorm ning tagab üldsuse juurdepääsu teabele; nõuab seetõttu, et neid vabadusi edendataks aktiivselt IPA programmide kaudu, mis peaks olema suunatud valitsustele, kodanikele, ajakirjandusele ja massiteabevahenditele;

28. on mures, et ELi ühinemiseelset abi ei kasutata piirkondliku lähenemisviisi ja strateegia puudumise tõttu alati järjekindlalt; rõhutab näiteks, et kui Horvaatias rajati ELi ühinemiseelse abiga selline korruptsioonivastase võitluse amet, millel on uurimisvolitused, rahastati Kosovos uurimisvolitusteta korruptsioonivastase võitluse ameti loomist, mis seab kahtluse alla ameti tõhususe; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja selge piirkondliku strateegia, et vältida kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides vastakate süsteemide rahastamist;

Projektide rakendamine

29. märgib, et ühinemiseelsed projektid kestavad vahemikus 1–3,5 aastat; tunnistab väliste temaatiliste hindamiste põhjal, et sellised tähtajad on proovilepanevad või isegi liiga ambitsioonikad, arvestades enamiku projektide laia ulatust ja nende arvukaid, sageli paljutahulisi osi; võttes arvesse kohtusüsteemi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonna reformide keerukust ja üksnes eelkavandamisele kuluvat aega, soovitab, et komisjon võtaks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) programmitöö ja projektide osas asjakohaseid meetmeid, mille tulemuseks oleks pikem ajaline raamistik (5–7 aastat), kaasates eelnevalt kindlaks määratud ja perioodilised läbivaatused, mis võimaldaksid paindlikumaid kohandusi, sealhulgas rahastamise tasandil;

30. tunneb muret projektide rakendamisel esinevate pidevate viivituste pärast ja sellest tulenevalt ka projektide tõhususe pärast; märgib, et näiteks Türgis esineb projektide puhul enne lepingute täitmist pakkumise ja lepingute sõlmimise kitsaskohtade tõttu keskmiselt üheaastane viivitus, samas kui Horvaatias allkirjastati PHARE programmidega seotud lepingud keskmiselt rohkem kui üks aasta kavandatust hiljem, kõigest mõni päev enne rahastamiskokkuleppes kehtestatud lepingu sõlmimise tähtaega;

31. on lisaks mures selle pärast, et kuna ühinemiseelse abi eeskirjade keerukuse ja vähese paindlikkuse tõttu on asjaomasesse projekti keeruline uusi tegevusi lisada, luuakse sellega tõenäoliselt negatiivne stiimul tegevuse kordamiseks või stiimul projekti mitterahuldava kontseptsiooni aktsepteerimiseks; on siiski arvamusel, et tasakaal projektide tõhusust toetava paindlikkuse ning rikkumiste vältimise ja hinna ja kvaliteedi suhte tagamise vajaduse vahel tuleb veel leida; kutsub komisjoni selles osas ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) raames meetmeid võtma;

32. on arvamusel, et enne suuremahuliste projektide lõplikku käivitamist tuleks alati teha katseprojekt, et tuvastada ja tasandada võimalikke puudujääke, piirata välditavate viivituste ja probleemide esinemist ning mõõta saavutatavaid tulemusi;

33. märgib, et terviklikuma valdkondliku lähenemisviisiga kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kaasneksid positiivsed muutused, näiteks suurem keskendumine riiklikele reformipüüdlustele, doonorriikide tegevuse tõhusam koordineerimine ja parema vastastikuse toime tagamine eri projektide vahel; kutsub komisjoni üles kasutama valdkondlikku lähenemisviisi kooskõlas suunistega valdkondliku lähenemisviisi kasutamiseks ühinemiseelse abi puhul ning tagama, et suurendatakse abi saavate riikide suutlikkust välja töötada ja rakendada otstarbekaid valdkondlikke strateegiaid; kutsub komisjoni üles koostama ka edaspidi suuniseid valdkondliku lähenemisviisi kasutamiseks ühinemiseelse abi (IPA II) kavandamise ja programmitöö etappides; on arvamusel, et enamikus abi saavates riikides ei ole institutsiooniline struktuur ega eelarveprotsessid sellisel tasemel, mis võimaldaksid valdkonnapõhist eelarvetoetust, ning kutsub komisjoni üles edendama kõnealustes riikides vajalikke institutsioonilisi ja menetluslikke kohandusi;

34. rõhutab, et koostöö ja kooskõlastus teiste rahastajate ja rahvusvaheliste finantsasutustega on ülimalt oluline selleks, et vältida topelttööd, tagada abi tulemuslikkus ja toetada suutlikkuse suurendamist kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides; peab kahetsusväärseks, et kohtusüsteemi reform ja võitlus korruptsiooni vastu ei kuulu ELi, rahvusvaheliste finantsasutuste, kahepoolsete rahastajate ja Lääne-Balkani valitsuste ühisalgatuse Lääne-Balkani investeerimiskeskkond kohaldamisalasse, mis aitaks suurendada rahastajate toetuse ühtsust; kutsub komisjoni ja tema partnereid üles looma Lääne-Balkani investeerimiskeskkonnaga sarnast struktuuri, et tõhustada koostööd ja kooskõlastust kohtusüsteemi reformi ja korruptsiooni vastu võitlemise valdkonnas, ning teavitama parlamenti korrapäraselt selles küsimuses tehtud edusammudest;

Tulemused ja jätkusuutlikkus

35. võtab teadmiseks, et pärast oma ühinemiseelsete projektide (aastateks 2001–2005) auditit nentis Euroopa Kontrollikoda, et projektide jätkusuutlikkust oleks võimalik parandada, kui: i) suurendatakse abisaajate kaasatust; ii) ühtegi projekti ei käivitata ilma haldamiskavata; iii) komisjon kontrollib vahendite jaotamist põhjalikumalt ja hindab ELi rahastatud seadmete ja taristute kasutamist ning iv) tehnilise abi andmist täiendatakse piisaval määral institutsiooniliste muudatuste aktiivse julgustamisega; rõhutab, et hoolimata ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) programmi raames tehtud parandustest on osa puudusi endiselt alles jäänud, eelkõige seoses sidusrühmade kaasatuse ja projektide haldamisega, ning märgib, et näiteks 2011. aasta kavandamisprotsessi ajal Türgis ei kaasatud abisaajaid viimase 12 kuu jooksul peaaegu üldse;

36. võtab teadmiseks, et ühinemiseelsed projektid põhinevad projektide toimikutel, milles on esitatud projekti üldised ja konkreetsed eesmärgid, rakendatavate meetmete kava, nende ajakava, rakendamise maksumus ja vahendid ning tulemusnäitajad, millega võrreldes on võimalik projekti edukust hinnata;

37. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade artiklis 30 (määrus nr 966/2012 – finantsmäärus) nähakse ette, et kõikidele ELi eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele tuleb seada SMART eesmärgid (täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid) ning et tegevuspõhise eelarvestamise ja haldamise ühe osana tuleb need esitada iga-aastastes tegevusaruannetes;

38. märgib, et projektide toimikud on aja jooksul täiustunud, hõlmates rohkem ja paremini kavandatud SMART eesmärke ning konkreetseid näitajaid projekti erinevate osade kohta; väljendab siiski muret selle pärast, et välishindamise kohaselt puudus osal projektidel ebasobivate näitajate tõttu tähelepanukese ja SMART näitajad ei olnud kohtusüsteemi jaoks alati sobivad; rõhutab vajadust kvalitatiivsete näitajate väljatöötamise järele, mis võimaldaksid mõõta projektide pikaajalist mõju; palub komisjonil jätkata suuniste väljatöötamist programmitöö kavandamise, järelevalve ja hindamise tulemusnäitajate jaoks 2014–2020 aasta finantsraamistikus seoses IPA IIga; on arvamusel, et vabaduse, turvalisuse ja õiguse alal tuleb välja töötada erinäitajad ja kasutada neid kooskõlas IPA II üldisema lähenemisviisiga;

39. on seisukohal, et kõrge kvaliteediga koolitamine on kohtusüsteemi reformide tähtis aspekt, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et üle 30% tehnilise abi ja teabevahetuse alasest (TAIEX) tegevusest toimub vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, kuid seab kahtluse alla projektide toimikutes määratletud objektiivsete näitajate asjakohasuse, mida kasutatakse koolitustegevuse lisandväärtuse mõõtmiseks; rõhutab, et sellised näitajad nagu „koolitajate poolt läbi viidud koolitustegevuse kvaliteet ja kvantiteet” või „koolitatud õigusnõustajate rahulolu koolitusega” keskenduvad peamiselt väljundile ja jätavad tulemused märkamata; rõhutab näiteks, et asjaolu, et osalejad väidavad küsimustikus, et koolitus mõjutab nende tööd, ei ole iseenesest mõju näitaja; kutsub seetõttu komisjoni üles veelgi täiendama oma koolitusega seotud näitajaid ja korraldama põhjaliku mõjuhinnangu kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ellu viidud koolitustegevuse kohta;

40. mõistab hukka asjaolu, et sageli puuduvad paranemise mõõtmiseks lähtepunktina kasutatavad asjakohased alusandmed, mis takistab ühinemiseelsetest projektidest tulenevate muutuste mõõtmist;

41. märgib, et õigusreformide toetamine on üks kõige tavapärasemaid ühinemiseelseid projekte; võtab teadmiseks, et institutsioonilised raamistikud on nüüd kooskõlas Euroopa standarditega, kuid väljendab muret selle pärast, et muudetud õigusaktide ja -raamistike jätkusuutlikkus kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides on ohus, kuna neil riikidel puudub üldine strateegia, nagu välishindajad märgivad; märgib, et sageli puuduvad määrused või täiendavad õigusaktid, muutused tööülesannetes ja vastutusalades ei ole selged ning töötajatel puudub nõuetekohane väljaõpe ja seetõttu ei oska nad uusi seadusi kohaldada nii, nagu kavandatud; rõhutab, et kohtusüsteemi reformi ja korruptsiooni vastu võitlemise toetamine peab olema pikaajaline ja terviklik koos hindamiskriteeriumidega ning hõlmama kogu protsessi uute raamistike, seaduste, määruste ja õigusaktide koostamisest kuni uurimise ja süüdistuse esitamiseni kõrgetasemelistes kohtuasjades;

42. märgib, et mitut abisaajat hõlmavate programmide tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ei ole veel hinnatud; palub Euroopa Kontrollikojal lisada need projektid tulevasse eriaruandesse kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele antava ühinemiseelse abi kohta;

Seire ja hindamine

43. sedastab, et komisjon hindab ühinemiseelsete programmide mõju ja jätkusuutlikkust tulemuspõhise järelevalve aruannete abil, kuid peab kahetsusväärseks seda, et neid aruandeid ei tehta üldsusele kättesaadavaks; on arvamusel, et komisjoni eduaruanded peaksid kajastama tulemuspõhise järelevalve andmeid ning esitama programmide ja nende rakendamisjärgse mõju hinnangu; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon lisaks peatüki tulemuspõhise järelevalve andmete eduaruandesse kaasamise kohta;

44. rõhutab, et tulemustele suunatud järelevalvearuannete arv on riigiti ebaühtlane, ulatudes 31 aruandest Albaania kohta mitte ühegi aruandeni Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia kohta; rõhutab lisaks, et detsentraliseeritud rakendamissüsteemi kasutavad riigid ei ole kohustatud läbi viima väliseid tulemustele suunatud järelevalvearuandeid ning et seetõttu jälgitakse Horvaatias vähese sõltumatusega tegutsemist; kutsub komisjoni üles tagama kõikides kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ELi ühinemiseelse abiga rahastatud programmide korrapärane ja põhjalik sõltumatu väline järelevalve;

45. on mures, et tulemustele suunatud järelevalvearuannete puhul arvatakse, et need on struktuuriliselt erapoolikud positiivsete reitingute kasuks ning ei ole sobivad pikaajaliste tulemuste seireks; rõhutab, et järelevalve raames tuleks jälgida sektori tulemusi, mitte ainult projektide tulemusi; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja kõikehõlmava järelevalve tegevuskava, mis hõlmaks tulemustele suunatud järelevalvearuannetest erinevaid hindamisvahendeid, näiteks sektori tulemuste hindamise raamistikke koos SMART näitajatega, et muuta aja jooksul võimalikuks projektide tulemuste kõikehõlmav hindamine; soovib saada 2014. aasta lõpuks teavet saavutatud edusammude kohta;

46. tuletab meelde Euroopa Parlamendi üleskutset komisjonile hinnata ELi eraldatud vahendite mõju ja tulemusi kohtusüsteemi reformimisel ja korruptsioonivastases võitluses kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides[9]; väljendab heameelt selle üle, et komisjon avaldas 2012/2013 hindamise Türgi kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas ning hindamise õigusriigi, kohtusüsteemi reformi ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta Lääne-Balkani riikides; peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et Türgi hindamisel ei vaadatud läbi korruptsiooni vastu võitlemise projekte;

47. on teadlik sellest, et Euroopa Kontrollikoda valmistab praegu ette eriaruannet Serbiale antava ELi ühinemiseelse abi kohta; soovitab tungivalt kaasata tulemusauditi kohaldamisalasse ka kohtusüsteemi reformi ja korruptsiooni vastu võitlemise valdkondlikud projektid;

Läbipaistvus

48. on seisukohal, et luua tuleks andmebaas, kus on loetletud kõik ühinemiseelse abi programmide raames rahastatud projektid, ning teha see avalikult kättesaadavaks; kutsub seetõttu komisjoni üles kavandama õiguskorra läbipaistvuse suurendamise meetmed ja süsteemi, kus kõik ELi rahalistest vahenditest abisaajad avalikustatakse nende vahendite haldajast sõltumatult ühel veebilehel ja mille aluseks võetakse kõikide liikmesriikide poolt vähemalt ühes ELi töökeeles esitatavad tüüpandmed;

49. võtab teadmiseks komisjoni võetud kohustuse käsitleda neid küsimusi 2015. aastaks, avaldades ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) alase teabe kooskõlas rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatusega, millega kehtestati ühtne standard, et elektrooniliselt avaldada õigeaegne, terviklik ja prognoositud teave arengukoostöö kaudu eraldatud vahendite kohta; rõhutab, et selline algatus on viljakas üksnes siis, kui teavet korrapäraselt ajakohastatakse; nõuab seetõttu, et komisjon ajakohastaks andmebaasi kord kuus, nagu kavandatud;

Konkreetsete riikidega seotud märkused

Albaania

50. väljendab heameelt positiivsete muutuste üle, mis ELi abiga on toimunud Albaania õigus- ja institutsioonilises raamistikus ning kohtusüsteemi infrastruktuuris; väljendab sellegipoolest muret selle pärast, et aruandlus nende muudatuste tegeliku kasutamise, rakendamise ja konkreetse mõju tulemuste kohta on puudulik;

51. tunnustab asjaolu, et korruptsiooni vastu võitlemise valdkonnas on saavutatud tulemusi strateegiadokumentide vastuvõtmise näol, kuid on tõsiselt mures valdkonnas võetud meetmete vähese tulemuslikkuse pärast; märgib, et 2012. aastal oli Albaania Euroopa riikide järjestuses kõige korrumpeerunum riik; palub komisjonil ja Albaania ametivõimudel kiiresti riigi korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava rakendamist uuesti hinnata;

Bosnia ja Hertsegoviina

52. taunib kohtusüsteemi tõhustatud suutlikkuse puudulikku kohaldamist Bosnias ja Hertsegoviinas; on mures selle pärast, et 2009. aasta auditis märkis Euroopa Kontrollikoda loodud infrastruktuuri toimimise ja haldamise puudulikku rahastamist, mis tekitab ohu, et tehtud parandused ei ole jätkusuutlikud;

53. väljendab tõsist muret Bosnia ja Hertsegoviina korruptsiooni vastu võitlemise ameti piiratud tulemuste ning puuduva aruandluse pärast korruptsiooni vastu võitlemiseks eraldatud ELi vahenditega saavutatud konkreetsete tulemuste kohta;

Horvaatia

54. võtab teadmiseks, et Horvaatia on teinud edusamme kohtusüsteemi reformi mõnedes valdkondades ja nende rakendamises, ning et jätkusuutlikkus tagatakse järelprojektidega;

55. võtab teadmiseks Horvaatia eduaruandes esitatud teatavad positiivsed muutused korruptsiooni vastu võitlemise valdkonnas; on siiski mures selle pärast, et enne riigi Euroopa Liiduga ühinemist võetud meetmed ei pruugi osutuda pöördumatuteks ja jätkusuutlikeks; rõhutab näiteks, et ebaselgeks jääb see, milline institutsioon juhib järelevalvet korruptsioonivastase võitluse reformide üle, et huvide konflikti komisjoni liikmed nimetati ametisse alles 2013. aasta veebruari alguses, mis seab kahtluse alla komisjoni tegeliku toimimise ja tulemuslikkuse, ning et poliitiliselt motiveeritud ametisse nimetamine ministeeriumides ja ettevõtete nõukogudes jätkub endiselt ja tegelikult isegi kasvab;

Kosovo

56. märgib, et kuna Prištinas asuvatel Kosovo ametivõimudel puudub kontroll territooriumi põhjaosa üle, on IPA projektid, nagu „Õigusalase haridussüsteemi reform”, mis pidi hõlmama kogu Kosovot, avaldanud põhjaosas üldiselt tähtsusetut mõju;

57. on tõsiselt mures asjaolu pärast, et ELi abi Kosovole õigusriigi valdkonnas ei ole Euroopa Kontrollikoja hinnangul olnud piisavalt tulemuslik; nendib, et Kosovo eripärad, nagu madal baasnäitaja õigusriigi ülesehitamiseks ja selle valdkonna vähetähtsaks pidamine Kosovo ametivõimude poolt, selgitavad teataval määral ELi sekkumise vähest tulemuslikkust; rõhutab sellegipoolest, et on valdkondi, kus komisjon ja Euroopa välisteenistus võiksid parandusi teha:

–   suutlikkuse suurendamise eesmärkide täpsem määratlemine ning nende seostamine konkreetsete võrdlusalustega, millega võrreldes oleks võimalik edusamme hinnata;

–   sise- ja välispoliitiliste eesmärkide täpsem määratlemine;

–   parem kooskõlastamine ELi institutsioonide vahel ning nende kooskõlastamine Kosovo ametivõimude ja rahvusvahelise üldsusega, tagamaks, et EULEX toimib ettenähtud arvu töötajatega, kes saavad missioonil osaleda nii kaua kui vajalik ning kellel on efektiivseks tööks vajalikud oskused, ning

–   tagamine, et poliitiline dialoog Kosovo ametivõimudega keskendub peamiselt õigusriigi tugevdamisele ning on seotud stiimulite ja eelisõigustega;

58. on eriti mures selle pärast, et korruptsiooni vastu võitlemise valdkonnas ei ole Kosovo teinud märgatavaid edusamme; on seisukohal, et korruptsioon on suur probleem, mis takistab tõsiselt riigi institutsioonide toimimist;

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

59. väljendab heameelt kohtusüsteemi reformi õigusraamistikus tehtud edusammude üle ja positiivsete muutuste üle, mis väljenduvad automatiseeritud kohtuasjade haldamise infosüsteemi kasutuselevõtust tulenevas tõhususes ja erapooletuses; tunnustab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi aktiivset osalemist oma kohtusüsteemi reformimisel ja kõnealuses valdkonnas esirinnas olemist;

60. väljendab muret selle pärast, et puuduvad andmed IPA projektide mõju kohta korruptsioonivastasele võitlusele endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis;

Montenegro

61. väljendab heameelt piirkondliku koostöö paranemise üle politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas, õigusraamistiku tugevdamise üle, et tagada kohtusüsteemi sõltumatus, ning kohtusüsteemi tõhususe parandamise üle Montenegros; väljendab muret abiandjate tegevuse viletsa kooskõlastamise ja projektide kehva jätkusuutlikkuse pärast;

62. märgib, et korruptsioon on Montenegros tõsine probleem; tunnustab riigi tehtud jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemisel ning väljendab eriti heameelt ELi rahastamisega loodud korruptsioonivastase algatuse direktoraadi tugevdamise üle;

Serbia

63. väljendab muret asjaolu pärast, et kohtusüsteemi sõltumatus on Serbias tõsine probleem, eriti lubamatu poliitilise mõju tõttu; peab lisaks kahetsusväärseks, et uusi õigusakte ei jõustata järjekindlalt ja nõuetekohaselt, mis seab ohtu nende tõhususe;

64. väljendab heameelt positiivse hinnangu üle projektile „Toetus korruptsioonivastase ameti asutamiseks” ning eriti asjaolu üle, et projekt peaks avaldama märkimisväärset mõju kõikidele sihtrühmadele ja üldiselt kogu ühiskonnale; rõhutab sellegipoolest vajadust pideva järelevalve järele, tagamaks et poliitilised muutused projekti ei takistaks;

Türgi

65. nendib, et kohtusüsteemi valdkonnas rakendatud projektide puhul on olemas põhjendatud tõendid jätkusuutlikkuse kohta, ning väljendab heameelt Türgi ametivõimude poliitilise tahte üle jätkata alustatud reformiprotsessi, mida tõendab suurema eelarve ettenägemine õigusalaseks koolituseks; märgib sellegipoolest mitmeid puudusi projektide koostamises, nagu lähteandmete ja SMART näitajate puudumine, mis tuleb kõrvaldada, et ühinemiseelse abi projekte oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata;

66. märgib, et korruptsioonivastase võitluse valdkonnas hakkas Türgi ELi abi saama üsna hiljuti, 2006. aastal projekti „Eetika korruptsiooni ärahoidmiseks Türgis” raames; nõustub komisjoniga, et ELi vahendeid ei saa kavandada enne sõltumatu ühtse korruptsioonivastase organi loomist ja riikliku korruptsioonivastase strateegia vastuvõtmist; märgib, et eespool nimetatud projekti peetakse enam-vähem rahuldavaks, kuid sellel puudusid SMART näitajad;

o

o         o

67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Pettustevastase Ameti järelevalvekomiteele ja Euroopa Pettustevastasele Ametile.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (5.9.2013)

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu ühinemiseelsete fondide eelarve haldamise kohta kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohtusüsteemide ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas
(2011/2033(INI))

Arvamuse koostaja: Jelko Kacin

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on üks olulisemaid prioriteete mis tahes kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi jaoks, kes soovib ELiga ühineda;

2.  kordab sõltumatu kohtusüsteemi, põhiõiguste kaitse ja edendamise ning tõhusa korruptsioonivastase võitluse olulisust õigusriigi ja demokraatia tugevdamisel; väljendab heameelt ELi uue läbirääkimisviisi üle, mille puhul asetatakse need põhivaldkonnad kindlalt ühinemisprotsessi keskmesse ja mis hõlmab 23. ja 24. peatüki varast avamist lähtuvalt selgetest ja üksikasjalikest tegevuskavadest, mis soodustavad vajalike õigusaktide väljatöötamist ja institutsioonide loomist ning tagavad usaldusväärse rakendamise; rõhutab vajadust kehtestada kogu protsessi jooksul läbipaistvad ja õiglased võrdlusalused, millega muudetakse kriteeriumid konkreetseteks sammudeks ühinemise suunas;

3.  peab oluliseks siduda ELi finantsabi tugevamalt laienemispoliitika prioriteetidega, eelkõige õigusriigi osas, et parandada kohtusüsteemide sõltumatust, usaldusväärsust, erapooletust, professionaalsust, läbipaistvust ja tõhusust; rõhutab, et prognoositav ja piisav rahastamine on jätkusuutlike kohtusüsteemi reformide eeltingimus; rõhutab, kui oluline on kohtunike, prokuröride ja ametnike pidev erialane koolitus; nõuab, et kodanikuühiskonna osalistele, rahaliste vahendite kasutamise jälgijatele ja väärkasutamisest teatajatele antaks rohkem finantsabi ja et nendega tehtaks koostööd, et suurendada kohtusüsteemi läbipaistvust ja selle pikaajalist suutlikkust;

4.  loodab korruptsiooniga võitlemisel näha positiivseid tulemusi erapooletute ja edukate süüdistuste esitamisel ja kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite korral, et suurendada kodanike usaldust õigusriigi ja avalike asutuste vastu; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles parandama institutsioonidevahelist koostööd, eelkõige õiguskaitseorganitega, suurendama üldsuse teadlikkust ja arendama korruptsioonivastaste eeskirjade ja meetmete kavandamise, jõustamise ja järelevalve suutlikkust ning tegema tihedat koostööd korruptsioonivastaste riikide rühmaga (GRECO) ja sõltumatute riigiorganitega, nagu korruptsioonivastase võitlusega tegelevad asutused; nõuab riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise strateegiate rakendamist;

5.  avaldab kahetsust tõsiasja üle, et rahastamine IPA-I raames tundub olevat nende valdkondade olulisust silmas pidades piiratud; täheldab siiski mõningate kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vähest suutlikkust abi õigusriigi valdkonnas ära kasutada; peab oluliseks parandada IPA-II raames eraldatava ühinemiseelse rahalise abi haldamist selles valdkonnas ja rõhutab, et edusamme konkreetsete eesmärkide saavutamisel sõltumatu ja tõhusa kohtusüsteemi, õigusriigi ja korruptsiooniga võitlemise osas, sealhulgas nende elluviimisel, tuleks jälgida ja hinnata kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate alusel; peab samuti oluliseks luua IPA-II raames tulemuslikkuse stiimulid, et tunnustada märkimisväärseid edusamme strateegiadokumentides sätestatud eesmärkide saavutamisel;

6.  peab ajakirjandus-, massiteabevahendite ja digitaalset vabadust väga tähtsaks võimuorganite kontrolli teostamisel ja oluliseks vahendiks korruptsiooni vastu võitlemisel, kuna see on sõnavabaduse platvorm ning tagab üldsuse juurdepääsu teabele; nõuab seetõttu, et neid vabadusi edendataks aktiivselt IPA programmide kaudu, mis peaks olema suunatud valitsustele, kodanikele, ajakirjandusele ja massiteabevahenditele;

7.  rõhutab, et parlament tuleks aktiivselt kaasata ühinemiseelse rahalise abi eraldamise ja kulutamise järelevalvesse kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides kõikides valdkondades, sh kohtusüsteem ja korruptsioonivastane võitlus; rõhutab seetõttu, et parlamenti tuleks hoida kursis IPA rakendamise ning kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele rahaliste vahendite eraldamisega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Bastiaan Belder, Elmar Brok, Tarja Cronberg, Mário David, Susy De Martini, Mark Demesmaeker, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Takis Hadjigeorgiou, Anna Ibrisagic, Liisa Jaakonsaari, Anneli Jäätteenmäki, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Krzysztof Lisek, Marusya Lyubcheva, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Mirosław Piotrowski, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Davor Ivo Stier, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Geoffrey Van Orden, Nikola Vuljanić, Sir Graham Watson, Karim Zéribi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Göran Färm, Roberto Gualtieri, Elisabeth Jeggle, Emilio Menéndez del Valle, Doris Pack, Jean Roatta, Marietje Schaake, Alf Svensson, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Dubravka Šuica

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Zuzana Brzobohatá, Andrea Češková, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Monika Panayotova, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Søren Bo Søndergaard

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Karin Kadenbach, Ivailo Kalfin, Markus Pieper, Olle Schmidt, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Michael Gahler, Iosif Matula, Theodor Dumitru Stolojan