RAPORT Ettepanek nimetada Nikolaos Milionis kontrollikoja liikmeks

4.12.2013 - (C7‑0310/2013 –2013/0808 (NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

Menetlus : 2013/0808(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0436/2013
Esitatud tekstid :
A7-0436/2013
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Nikolaos Milionis kontrollikoja liikmeks

(C7‑0310/2013 – 2013/0808(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0310/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0436/2013),

A. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 7. novembri 2013. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Nikolaos Milionis kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: NIKOLAOS MILIONISE ELULOOKIRJELDUS

Kodakondsus             Kreeka

Sünniaeg                     7. september 1959

Sünnikoht                   Arta, Kreeka

Haridus                                                                                                  _______________

1998                         Ateena Ülikool

                                 Doktorikraad avalikus finantsõiguses

                                 Doktoritöö pealkiri: „The Institutional Role of the Hellenic Court of                             Audit” (Kreeka kontrollikoja institutsiooniline roll)

1994                         Pariisi 8. ülikool

                                 Diplôme d’études approfondies (täiendõppe diplom)

                                 riigi rahanduse ja aruandekohusluse alal

1993                         Pariisi 1. ülikool, Panthéon-Sorbonne

                                 Diplôme d’études approfondies (täiendõppe diplom)

                                 avaliku õiguse alal

1987–1989                Avaliku halduse riiklik kool

1981                         Ateena Ülikool

                                 Juriidiline kõrgharidus

Ametialane tegevus                                                                                          ________

Alates 2004 kuni praeguseni    Kreeka kontrollikoja nõunik (Conseiller-Maître)

2011–2012                Kreeka kontrollikoja osakonna juhataja

1997–2004                Kreeka kontrollikoja apellatsioonikohtunik (Conseiller Référendaire)

1989–1997                Kreeka kontrollikoja esimese astme kohtunik (Auditeur)          

Kogemused pedagoogilises töös                                                                                   ___

Alates 2010                Avaliku finantsõiguse abiprofessor,

                                 Panteioni politoloogia ülikool, Ateena

2007–2010                Kursuse „Kreeka kontrollikoja pädevused” õppejõud Ateena Ülikoolis

1998–2012                Õppejõud Euroopa finantsõiguse

                                 ning põhivabadustega seotud    Euroopa Kohtu pädevuse alal

                                 kohtunikele ja prokuröridele mõeldud Kreeka riiklikus koolis

1997–1998                Avaliku finantsõiguse õppejõud

                                 avaliku halduse riiklikus koolis

Muu väljaõpe/praktika                                                                                                 ___

1994                         Osales Prantsusmaa riigikontrolli (Cour des Comptes) istungitel

1995–1996                Töötas Euroopa Kontrollikoja   Kreeka liikme atašeena

Raamatud                                                                                                                    ___

(1) Court of Audit: Modern Trends and Evolution (Nomiki Vivliothiki 2012);

(2) Elements of Fiscal and Financial European Law (Sakkoulas 2008);

(3) The Institutional Role of the Hellenic Court of Audit (Sakkoulas 2002, 2. trükk 2006);

(4) The European Court of Auditors (Sakkoulas 1999).

Publikatsioonid, artiklid ja kaastööd                                                                             ___

Kirjutanud mitmeid publikatsioone ja artikleid õigusloome alal ning olnud eriväljaannete ja mälestusteoste kaasautor; konkreetse kandidatuuri seisukohast kõige olulisemate hulka kuuluvad muu hulgas alljärgnevad.

(1) Towards a new financial governing of the State (2012);

(2) The European Court of Auditors (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 285–287): artikli kaasautorlus Euroopa Liidu toimimise lepingu tõlgendamisele pühendatud väljaandes (2012);

(3) Relationship between judicial control and audit findings (kommentaar Euroopa Kohtu kohtuasjale „Ismeri Europa Srl vs. Euroopa ühenduste kontrollikoda”) (2011);

(4) European integration and national financial sovereignty (2007);

(5) Anti-corruption strategies within the competences of the European Union Supreme Audit Institutions (2006);

(6) Financial Audit of Local Public Authorities: The French Example (2006);

(7) Case law influence on Government Budget (2005);

(8) The Public Finance Law Judge before the European Court of Human Rights (2003);

(9) Fraud intended to damage the interests of the European Union and the Court of Audit (1999);

(10) Judicial nature of the European Union Member-States Audit Institutions (1998);

(11) The European Court of Auditors and the formation of the ‘European Style of Audit’ (1998);

(12) Critical approach of the notion of the ‘Public Accountable’ (Comptable Public) in the Greek and French Financial Law (1995) ja

(13) Control of public enterprises and the Court of Audit (1993).

Lisaks on aktiivselt osalenud kongressidel, kollokviumidel ja seminaridel.

Muud huvialad / pädevused                                                                   _________

Maalimine. Õppinud Giorgos Rorrise juures.

Kirjutanud kaks raamatut esteetika ja kirjanduse teemal ning saanud nende eest 2009. aastal auhinna Panagiotis Foteas.

2. LISA: NIKOLAOS MILIONISE VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

NIKOLAOS MILIONISE VASTUSED

Ametialased kogemused

1.        Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või juhtimisauditi alal.

Oma ametialase karjääri jooksul Kreeka kontrollikojas olen aja jooksul täitnud alljärgnevaid kohustusi.

Mis puudutab riigirahanduse valdkonda, olen Kreeka kontrollikoja liikmena täitnud oma ametikohale vastavaid kohustusi: alates kutsealase karjääri algusest, mil mind määrati raportööriks, kuni käesoleva hetkeni, mil olen üks asutuse vanemnõunikest. Erinevatel ametikohtadel ja kontrollikoja osakondades olen läbi viinud ning seejärel juhtinud ministeeriumite, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsuste auditeid.

Esmalt olin mitmeid aastaid (2007–2011) seotud kontrollikoja pädeva osakonnaga, mis kontrollis Euroopa Liidu kaasrahastatud toetusi Kreekas ning tegeles mitteabikõlblike kuludega (finantskorrektsioonidega).

Seejärel (2012–2013) juhtisin vanemnõunikuna kontrollikoja osakonda, mis vastutab avaliku teenistuse ametiisikute ning töötajate (riigiteenistujate) rahalise olukorra ja varade kontrollimise eest, mille tulemuseks oli muu hulgas endiste ministrite ja ajakirjanike eraldiste kindlaksmääramine.

Mitmeid aastaid olen esimehena täitnud ülesandeid avalike teenuste lepingute alla kuuluvate projektide kontrollimise eest vastutava kontrollikoja loomisel.

Olen osalenud Euroopa Liidu toetuste kohapealsel kontrollil Ateena Benaki muuseumis ja Ateena kontserdimajas (1998), viinud läbi riikliku ravimiameti valitud kulutuste finantsauditi (2003) ning viinud läbi Delfi Euroopa kultuurikeskuse (keskus on eraõiguslik juriidiline isik) riikliku toetuse auditi ja koostanud selle juhtimissüsteemi puudusi käsitleva aruande (2012).

Kontrollikoja liikmena olen peaaegu kümme aastat (1997–2006) olnud Ateena kontserdimaja kontrollikomisjoni esimees.

Alates aastast 2012 olen Euroopa Kontrollikojalt Kreeka kontrollikojale tehnilise abi osutamiseks mõeldud töökonna raames ning Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaade riiklike kontrolliasutuste kaasaegseid finantsauditeid ja tulemusauditeid puudutava tegevuse kontekstis osalenud Kreeka kontrollikoja töörühmades, mis on keskendunud eksperimentaalkontrollide läbiviimisele ning aruannete koostamisele Atika maakonna omavalitsusüksuste, Ateena suure haigla ja Ateenas asuva kõrgtehnoloogia kutseharidusinstituudi kohta. Samuti olen kuulunud Kreeka kontrollikoja ja Kreeka parlamendi tihedamaid suhteid edendavasse töörühma. Selles raamistikus olen 2013. aasta veebruaris osalenud tulemusauditi programmis Madalmaade kontrollikojas ja Madalmaade parlamendi finantskontrolli komisjoni istungil.

Soovin välja tuua ka selle, et olin ajavahemikul 1993–1994 õppepuhkusel Pariisis ning osalesin praktikandina konverentsidel ja seminaridel nii Prantsusmaa riigikontrollis (Cour des Comptes) kui ka Île-de-France’i piirkonna regionaalses kontrollikojas (Chambre Régionale des Comptes). Seejärel oli mul ajavahemikul1995–1996 võimalus viibida Luksemburgis ja töötada Euroopa Kontrollikoja Kreeka liikme kantseleis atašeena. See kogemus võimaldas mul tutvuda Euroopa finantssüsteemi mehhanismidega ning mõista, kui olulised on uued kontrollisüsteemid ja milline tähtsus on rahvusvahelisel koostööl.

Lisaks soovin märkida, et olen mitmeid aastaid õpetanud Euroopa finantsõigust nii kohtunikele ja prokuröridele mõeldud Kreeka riiklikus koolis kui ka paljudes kõrgkoolides ning 2010. aastal valiti mind finantsõiguse abiprofessoriks Ateena Panteioni politoloogia ja sotsiaalteaduste ülikoolis.

2.        Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma erialase karjääri jooksul osalenud?

Esiteks soovin esile tuua enda aktiivse osaluse seaduse 3871/2010 „Finantsjuhtimine ja vastutus” koostamisel, mis muutis radikaalselt varasemat avaliku sektori raamatupidamist ning võimaldas esmakordselt kontrollida finantsjuhtimise nõuetekohasust, kohaldada rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid ja kehtestada riiklike vahendite haldamise aruandlussüsteemi, modifitseerides põhjalikult Kreeka riigieelarve koostamise ja täitmise seni kehtinud süsteemi. Samuti kuulusin õigusaktide väljatöötamise komiteesse, mis koostas seaduse 4055/2012 „Õiglane kohtumenetlus ja selle mõistlik kestus”, mis näeb ette kontrollikoja pädevuse sihtotstarbeliste auditite läbiviimisel, tulemuslikkuse ja süsteemide kontrollimisel ning auditeeritavate institutsioonide kontrollikoja antud soovitustele vastavuse hindamisel.

Teiseks tooksin välja enda määramise raportööriks kontrollikoja istungil, mille eesmärk oli esitada kooskõlaline seisukoht muu hulgas riiklike kulude, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsuste preventiivsete kontrollide piiramist puudutava presidendi dekreedi väljaandmise kohta. Põhiseadus nägi seni kehtinud sätete kohaselt ette eranditult kõigi riiklike vahendite preventiivset kontrolli ning preventiivse kontrolli piiramise püüdluste käigus tuli kummutada tugevalt juurdunud hoiakuid ja tavasid.

Kolmandaks olin raportöör kontrollikoja istungil, mille otsustega kehtestati munitsipaliteetide tulude auditeerimiskriteeriumid.

Sõltumatus

3.        Aluslepingus sätestatakse, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud”. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Lähtudes oma ametialasest taustast kontrolliinstitutsioonis, mille liikmeteks on kohtunikud ja prokurörid, võtan Euroopa Kontrollikoja liikmetele aluslepingus sätestatud täieliku sõltumatuse nõudeid väga tõsiselt. Tegu on hädavajaliku nõudega, mis teenib Euroopa Liidu üldisi huve.

Lisaks on sõltumatus demokraatlikes riikides avaliku sektori kontrolliinstitutsioonide (eeskätt kontrollikoja või riigikontrolli teenistuste) kontekstis institutsionaalselt kindlustatud, kas instrumentaalselt või funktsionaalselt, paljudel juhtudel isegi põhiseaduslikul tasandil. Arvestades, et kontrollikoja liikmed peavad olema täiesti sõltumatud (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõige 1), peab selline institutsionaalne sõltumatus minu arvates väljenduma mitte üksnes ametialaselt, vaid ka sotsiaalses käitumises.

Täieliku sõltumatuse kontekstis peaksin kontrollikoja liikmena oma tulevaste ülesannete täitmisel mõeldamatuks kontrolliasutustelt nõu küsimist või nõuannete saamist ning nendega sõltuvussuhete arendamist kingituste või teenete vastuvõtmisega. Minu käitumises kontrollitavate suhtes ei oleks piisav puhta südametunnistuse omamine – oluline on ka mitte luua tehislikku vaatluskuvandit ega kahtlusi minu sõltuvuse kohta.

Minu sõltumatus kontrollikoja tulevase liikmena ei puudutaks mitte üksnes minu suhteid kontrollitavatega, vaid ka kõiki teisi, kes soovivad minu auditeerimistöö tulemusi poliitiliselt kasutada. Seega ei ole lubatud suuniste küsimine ega vastuvõtmine üheltki valitsuselt (sealhulgas Kreeka valitsuselt) või teistelt organisatsioonidelt. Samuti tuleb hoiduda mis tahes tegevustest, mis ei ole kooskõlas töökohustustega.

Kontrollikoja tulevase liikmena peaksin oluliseks täieliku sõltumatuse institutsionaalse kindlustatuse muutmist personaalseks vooruseks, jäädes objektiivseks ja sõltumatuks kõigis mõjuväljades.

4.        Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Kuna ma ei ole kunagi täitnud juhtimisülesandeid, ei ole vastava heakskiidumenetluse läbiviimiseks kunagi põhjust olnud.

5.        Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ma ei osale äritegevuses, mul ei ole ühtegi finantshuvi ega muid kohustusi, mis oleksid vastuolus minu tulevaste ametialaste kohustustega Euroopa Kontrollikoja liikmena.

Olen valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid või muud kohustused.

Viimasena – ma ei ole seotud ühegi poolelioleva kohtumenetlusega.

6.        Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Jah. Kinnitan, et ei ole tegev ühelgi valitaval ametikohal ega tegutse aktiivselt vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas.

7.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud osapooled Teie päritoluliikmesriigist?

Vajadus kaitsta ühenduse eelarvet kujutab endast nende Euroopa institutsioonide esmast prioriteeti, mille ülesandeks on tagada maksumaksjate raha parim võimalik kasutus ning eeskätt ennetada pettust ja muud ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustaks Euroopa Liidu finantshuve. Euroopa maksumaksjaid kahjustab märkimisväärselt iga Euroopa Liidu finantshuvide vastu suunatud eeskirjade rikkumine, pettus ja/või korruptsioonijuhtum, olgu tegu kas maksudest kõrvalehoidumise, Euroopa eelarvesse laekuva maksutulu saamatajäämisega või ühenduse rahaliste eraldiste väärkasutamisega. Pettuse ja korruptsiooniga võitlemisel on vajalik nulltolerants.

Kui avastaksin Euroopa Kontrollikoja tulevase liikmena enda pädevusalasse jäävate auditite läbiviimisel kohaldatavate eeskirjade raske rikkumise või olukorra, mis annab alust eeskirjade rikkumise, isegi pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi kahtlusteks, sõltumata sellest, mis kodakondsusega on juhtumiga seotud isikud, ning ka siis, kui asjaga seotud isikud on minu päritoluliikmesriigist, nõuaksin kõigilt asjaosalistelt viivitamatult juhtumi avalikustamist Pettustevastasele Ametile kooskõlas seaduses ettenähtud menetlusega, et juhtumit uuritaks ja kohaldataks asjakohaseid sanktsioone.

Kohustuste täitmine

8.        Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutustes?

Avaliku sektori asutuste probleemiks ei ole tänapäeval mitte nõuetele mittevastavad kulud, vaid kulud, mis on küll üldjuhul õiguspärased, kuid kujutavad endast siiski riiklike vahendite seaduspärast raiskamist (näiteks ebaefektiivsete programmide rahastamine), mis on varjatud seadusega kooskõlalisse maskeeringusse. Vahendeid realiseeritakse seadusega ette nähtud halduspraktikat järgides, kuid tegu on sellegipoolest riigi raha ebaratsionaalse kasutusega.

Arvestades, et avaliku sektori asutuste finantsjuhtimise patoloogia põhikriteeriumiks on juhtide ebaaus või ebaökonoomne käitumine, siis on juhtimise kvaliteedi peamiseks näitajaks selle efektiivsus. Kuna riigi raha laekub maksumaksjate rahakotist, on teisisõnu tegu avaliku võimu poolse eraomandi kasutusega, mille põhjendus peab seega olema avalike huvide kaitse. Avaliku sektori kulud peavad olema efektiivsed, lähtudes avalike huvidega kooskõlas olevatest eesmärkidest. Sellised eesmärgid ei tohi olla üksnes deklaratiivsed, vaid peavad olema ka reaalselt järgitavad. Riigi raha ei ole piisavalt, et see võimaldaks kinnitada vahendite kaasamist avalikku eesmärki – vajalikud on materiaalsed tulemused.

Avaliku sektori asutuste usaldusväärne finantsjuhtimine tugineb proportsionaalsuse põhimõttele. Usaldusväärne finantsjuhtimine eeldab ühest küljest majanduslikku investeeringut, mis tehakse avalikule huvile vastava eesmärgi saavutamiseks, ning teisalt seda, et vahendid on sobivad ning neid kasutatakse parimal võimalikul viisil.

Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kontrollimine erineb kahest ülejäänud auditi tüübist – tegu ei ole aastaaruande usaldatavuse kontrollimisega ega raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse auditeerimisega.

Euroopa õiguse raamistikus tugineb usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte nii esmastele õigusaktidele (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõige 2 ja artikkel 317) kui ka teisestele õigusaktidele (finantsmääruse nr 966/2012 artikli 30 lõige 2). Traditsiooniliselt on finantsjuhtimise usaldusväärsuse kontrollimine jagatud kolme alamkategooriasse: avaliku haldamise kulutasuvuse, tõhususe ja tulemuslikkuse kontroll. Nende kontseptide üksikasjalik tähendus on toodud finantsmääruse artikli 30 lõikes 2:

a) säästlikkuse põhimõte tähendab, et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja nende hind võimalikult soodne;

b) tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel;

c) tulemuslikkuse põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

Selleks, et avaliku sektori asutuses saaks kujuneda ülaltoodud põhimõtteid järgiv usaldusväärse finantsjuhtimise kultuur, on minu arvates vajalik alljärgnev:

a) kohaldatav õigusraamistik peab olema selge, et see oleks töötajatele hõlpsalt kasutatav, ning lihtsustatud, et see oleks õigussubjektidele arusaadav;

b) püüeldavad eesmärgid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning ametnike või töötajate vastutusalad ja kohustused peavad olema täpselt määratletud;

c) tähelepanu peab olema suunatud teabe vaba liikumist tagavate mehhanismide loomisele ja olemasolule;

d) olemas peavad olema riigi vahendite haldajate aruandlusmehhanismid, et tagatud oleks nende vahendite kasutamise poliitiline õigus;

e) kasutusel peab olema usaldusväärne siseauditi süsteem, mis tagab teenistuse eesmärkide saavutamiseks vajalike menetluste läbiviimise nõuetekohasuse.

9.        Aluslepingu kohaselt aitab kontrollikoda parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatule aitab Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlamendil täita oma volitusi Euroopa eelarve täitmise kontrollimisel ning eeskätt komisjoni kohustuslikus eelarve haldamise kinnitamise protsessis. Selle institutsioonilise toe rakendusraamistikus tuleb edendada kahe asutuse vahelist kõrgetasemelist koostööd, mis peab tuginema nii vastastikusele usaldusele kui ka lugupidamisele nii, et säilivad mõlema asutuse konkreetne roll ja missioon.

Mis puudutab minu kui kontrollikoja tulevase liikme rolli Euroopa Parlamendile ja eeskätt eelarvekontrollikomisjonile aruannete esitamisel, on isiklikul tasandil oluline olla suunatud vastastikuse ja siira usalduse ning koostöö atmosfääri edendamisele ja loomisele eelarvekontrollikomisjoni liikmetega, mis aitab täiustada tuge, mida kontrollikoda peab Euroopa Parlamendile pakkuma.

Lisaks püüaksin kontrollikoja aastase auditikava koostamisprotsessi raames edendada ja säilitada institutsioonilisel tasandil kahe institutsiooni vahelist koostööd ning vaadete ja ideede vahetust, mis on saavutatav kahe institutsiooni liikmete regulaarsete kohtumistega.

Et kontrollikoja kinnitav avaldus usaldatavuse kohta ning eriaruanded oleksid Euroopa Parlamendile ja eeskätt eelarvekontrollikomisjonile kasulikud, on aruannete koostamisel vaja teha tõsiseid pingutusi, et need sisaldaksid selgeid, täpseid, usaldusväärseid ja korralikult põhjendatud tähelepanekuid ning soovitusi auditeeritud materjali kohta, tuues esile ja käsitledes nii ebaseaduslikke ja ebakonventsionaalseid finantstehinguid, eeskirjade eiramisi, süsteemi puudusi kui ka hinnanguid tulemusauditite kohta. Igal juhul tuleb järelduste ümberlükkamise kontekstis võtta arvesse auditeeritava institutsiooni vastuväiteid, et auditeerimistulemused oleksid veelgi usaldusväärsemad.

Euroopa Kontrollikoja tulevase liikmena annaksin endast kõik, et esitada kontrollikoja auditeerimistulemused Euroopa Parlamendile ja eelarvekontrollikomisjonile viljaka dialoogi ning siira koostöö vaimus.

10.        Milline on Teie arvates tulemusauditi lisandväärtus ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Tulemusauditi eesmärk on hinnata avaliku poliitika kvaliteeti ja tulemusi poliitika rakendamise eel, ajal ning järel. Tulemuslikkuse hindamine on oluline riiklike sekkumiste kogu kestuse vältel ning peab hõlmama sisendeid, väljundeid, tagajärgi ja mõju – teisisõnu, pikaajalisi muutusi ühiskonnas, mis on kas või osaliseltki tingitud Euroopa Liidu meetmetest. Nagu juba ülal mainitud, hinnatakse tulemuslikkust hea finantsjuhtimise põhimõtte (säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse) alusel. Tulemusaudit on vajalik täiendus traditsioonilisele auditile ning seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollile. See kujutab endast olulist vahendit, mis võimaldab kontrollida eelkõige programmide eelarveid ning teha kindlaks, kas konkreetses programmis määratletud eesmärkidest peetakse kinni, kas ette nähtud ajakava ja juhtimistavasid järgitakse ning kas programmi elluviimiseks eraldatud ressursid ja vahendid on sobivad. Kõigile eelarvega kaetud tegevusvaldkondadele programmis seatud eesmärgid peavad olema täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud (SMART).

I. Nüüdisaegse auditeerimismenetluse seisukohast vajaliku ja efektiivse tulemusauditi rakendamise lisandväärtus hõlmab minu arvates järgmist:

a) tulemusaudit toetab hierarhiliste, täpsete ja mõõdetavate eesmärkidega programmide strateegilist planeerimist, liites selgelt püüeldavad eesmärgid nende saavutamiseks ette nähtud meetmetega;

b) tulemusaudit rõhutab juhtide kohustust võtta vastutust haldus- ja finantsotsuste langetamise ning elluviimise suurema tulemuslikkuse ja efektiivsuse eest, aidates seeläbi vähendada läbimõtlematuid kulutusi;

c) tulemusaudit kujundab vastutavate juhtide aruandluskohustust pädeva poliitvõimu ees.

Mis puudutab tulemusauditit siseauditi tegemise protsessi raames, siis peitub selle lisandväärtus selles, et auditi tulemuste alusel otsuste langetamine jääb kontrollitava organisatsiooni selle juhtorgani äranägemisele, kelle algatusel audit läbi viidi ning kellele kõnealusel auditil tehtud järeldused esitati.

Mis puudutab aga tulemusauditit välisauditi tegemise protsessi raames, siis lasub lisandväärtus selles, et auditi viib läbi väline organ, mis on kontrollitava organisatsiooni (auditi ulatust ja kasutatavaid meetodeid kindlaksmäärava organisatsiooni) haldusalast sõltumatu, ning auditi tulemused edastatakse mitte üksnes kõnealuse organisatsiooni juhtkonnale, vaid ka ülimusliku halduspädevusega poliitvõimule ehk Euroopa Parlamendile.

II. Tulemusaudititel tehtud järelduste loomejõu realiseerimiseks tuleb need integreerida juhtimisprotsessidesse alljärgnevalt:

a) arvestada tuleb kontrolliasutuse tulemusauditi eriaruandes sisalduvate tähelepanekute ja soovitustega, milles on toodud esile kontrollitaval tasandil esinevad süsteemsed probleemid (näiteks kohaldatavate õigusaktide ebaselgus või komplitseeritus, valesti püstitatud või ebamäärased programmieesmärgid, tähelepanu mittepööramine SMART-eesmärkide kindlaksmääramisele, konkreetsete pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks vajalike sobivate vahe-eesmärkide puudumine);

b) järelevalveorgan peab regulaarselt jälgima ja hindama läbiviidud auditi edasist mõju ning seda, kuidas kontrollitud asutus arvestab antud soovitustega, ning esitama vastava aruande pädevale poliitvõimule.

Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest, kuidas komisjoni ja liikmesriigid soovitusi järgivad ja rakendavad. Euroopa Kontrollikoda on koostanud tulemusauditite juhendi, mida kohaldatakse audititele, millega kontrollitakse komisjoni finantsjuhtimist, ning programmidele, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest. Paralleelselt kontrollib Euroopa Kontrollikoda komisjoni enesehindamist iga konkreetse peadirektoraadi iga-aastases juhtimiskavas sätestatud tulemuslikkuse eesmärkide saavutamist.

Soovin täheldada ka seda, et minu arvates võib tulemusaudit praegustes finants-, majandus- ja võlakriisi äärmuslikes oludes kujutada endast üht eriti efektiivset vahendit, mis võimaldab anda Euroopa kodanikele usaldusväärse ülevaate avaliku poliitika elluviimise kohta Euroopa Liidus.

Euroopa Parlament, meedia ja avalik arvamus kujundavad finantsjuhtimist parandavate meetmete edendamise süsteemi kontrolliasutuse aruannetes sisalduvate andmete, väidete ja soovituste alusel. Euroopa Kontrollikoja mõju avaldub selle edastatava jõulise sõnumi kaudu. Demokraatlikele menetlustele olemuslikult omased veenvus ja usaldusväärsus on minu seisukohast tulemusauditi käigus saadud tulemuste ning tehtud järelduste kasutamise aluseks. Seetõttu peavad tulemusauditi aruannetes sisalduvad järeldused olema arusaadavad ja kasulikud, et neid saaks sujuvalt integreerida demokraatlikku avalikku arutellu.

11.      Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

I. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõige 3 näeb ette, et kontrolle viiakse liikmesriikides läbi koostöös riiklike kontrolliasutustega. Kuna Euroopa Kontrollikoja teostatav audit on autonoomne ja tugineb üksnes lepingu sätetele, ei ole võimalik, et seda saaks sihilikult mõjutada või et riiklikud kontrolliasutused ei teeks Euroopa Kontrollikojaga koostööd.

Minu arvates tuleb Euroopa Kontrollikoja ja riiklike kontrolliasutuste koostööd tugevdada. Institutsionaliseeritud püsiv teabejaotuskanal hõlmab muu hulgas järgmist:

a) Euroopa Kontrollikoja kontaktkomiteed ja riiklike kontrolliasutuste esimehi, kelle kohtumine toimub üks kord aastas, eesmärgiga koostada ühised auditeerimiseeskirjad;

b) riiklike kontrolliasutuste kontaktasutusi (kontaktametnikke), kes tagavad püsiva kontakti Euroopa Kontrollikojaga;

c) osalus Kõrgeimate Auditiasutuste Rahvusvaheline Organisatsiooni (ΙΝΤΟSΑΙ) ja Euroopa Kõrgeimate Auditiasutuste Organisatsiooni (EUROSAI) töös tagab riiklike kontrolliasutuste kontakti Euroopa ning muude riikidega.

Selle koostöö olulisust suurendab alljärgnev:

a) abi, mida riiklik kontrolliasutus osutab Euroopa Kontrollikojale ühenduse kulude kohapealse kontrolli läbiviimisel liikmesriigis;

b) riiklike kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja ühiskontrolli läbiviimine, mis on käesoleval hetkel katsetasandil;

c) Euroopa Kontrollikoda, mis vastava nõudmise korral kasutab riiklike kontrolliasutuste läbi viidud kontrollidel kogutud tõendeid või saadud tulemusi, mis puudutavad ühenduse tulusid ja kulusid.

Euroopa Kontrollikoja ja riiklike kontrolliasutuste institutsioonidevahelist koostööd tuleb tõhustada, proportsionaalselt võimuga, mis on Euroopa Liidu Kohtul ning liikmesriikide kohtutel.

Subsidiaarsuse põhimõtte raamistikus ning topeltkontrollide vältimise üheks täiustamisvõimaluseks võib olla see, kui samad riiklikud kontrolliasutused viivad läbi kasutatava Euroopa Liidu toetuse kontrolle liikmesriikides Euroopa Kontrollikoja nimel ja asemel ning esitavad vastava aruande. Loomulikult on selle ettepaneku realiseerimise hädavajalik eeltingimus nii kontrollide läbiviimise ühtlustamine ja koordineerimine kui ka ühise Euroopa auditeerimismetodoloogia olemasolu ja rakendamine. Selle saavutamiseks on vajalikud nii Euroopa finants- ja auditeerimisküsimusi käsitlevad seminarid riiklike kontrolliasutuste töötajatele kui ka Euroopa Kontrollikoja aktiivsem osalus liikmesriikides läbiviidavatel kontrollidel. Seeläbi võib koostöö muutuda viljakamaks, sest riiklike kontrollide raames koguvad teavet riiklikud kontrolliasutused, kellel on hea ülevaade siseriiklikest õigusaktidest ja halduspraktikast. Algatused, nagu ühtse auditeerimismudeli loomine, mis toetaks siseauditi tulemuste usaldusväärset välisauditit (kontrollikoja arvamus nr 2/2004 ühtse auditeerimismudeli kohta), kui ka teatud riiklike kontrolliasutuste praktika viia omal algatusel läbi Euroopa eelarvest saadava abi kontrolle ning esitada vastav aruanne pädevatele riiklikele asutustele (kontrollikoja arvamus nr 6/2007), kujutavad endast tähelepanu väärivaid näiteid sellest, kuidas edendada Euroopa Kontrollikoja ja riiklike kontrolliasutuste koostööd. Viimasena, rakendada võiks ka ühiskontrollide praktikat, mida teatud riiklikud kontrolliasutused viivad koos läbi ühenduse huvidele vastavates konkreetsetes valdkondades. Euroopa Kontrollikoja ja euroala riiklike kontrolliasutuste hiljutine (2013. aasta märtsi) koostöö sai püsiva aluse Euroopa stabiilsusmehhanismi avaliku välisauditi raamistikus.

Samuti võiks tugevdada ühiskontrolle ning need võiksid kujutada endast Euroopa Kontrollikoja ja riiklike kontrolliasutuste koostöö täiustatud erivormi. Osalevate audiitorite parema koordineerimise korral võivad need ühiskontrollid informatsiooni ja kogemuste vahetamise kaudu pakkuda võimalusi jagatud väärtuse loomiseks.

Märkida tuleb ka seda, et riiklike kontrolliasutuste auditite järelduste kontrollikojapoolsete kontrollide (rahvusvaheliste auditeerimiseeskirjadega lubatute) mis tahes toetamine eeldab nii rahvusvaheliste auditeerimisstandardite järgimist kui ka riiklike kontrolliasutuste poolse kontrolli läbiviimise nõuetele vastavuse tagamist. Igal juhul ei tohi see koostöö muunduda asenduseks, mis tagaks Euroopa Kontrollikoja institutsionaalse pariteedi riiklike kontrolliasutustega.

II. On teada, et Euroopa Kontrollikoja loomise algatas Euroopa Parlament ja eeskätt eelarvekontrollikomisjon (esimees Heinrich Aignet), kes nõudis 1973. aastal Euroopa kontrolliasutuse rajamist. Euroopa Parlament nägi Euroopa Kontrollikoja loomises võimalust komisjoni ja Euroopa eelarve põhjalikumaks kontrollimiseks.

Üldjuhul toetab Euroopa Parlament Euroopa Kontrollikoja tehtud järeldusi ja palub teistel Euroopa institutsioonidel järgida auditeerimistulemusi ning Euroopa Kontrollikoda abistab Euroopa Parlamenti olulisel määral komisjoni Euroopa eelarve täitmise kontrollimisega seotud ülesannete täitmisel.

Selles kontekstis ning abi usaldusväärsuse tagamiseks peavad Euroopa Kontrollikoja aruanded olema selgesõnalised ja korralikult põhjendatud. Lisaks peab Euroopa Kontrollikoda võtma arvesse Euroopa Parlamendi esitatud tähelepanekuid ja soovitusi komisjonipoolse eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ning need peavad olema kaasatud vastavate auditite kavandamisse.

Muud küsimused

Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Jah. See on vajalik, et hoida ja arendada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikoja viljakat dialoogi ning edendada nendevahelist koostööd, mille lahutamatuks ja eeltingimuslikuks eelduseks on Euroopa Parlamendi liikmete (ja eeskätt eelarvekontrollikomisjoni liikmete) usaldus kontrollikoja liikmete vastu sõltumatuse ning professionaalsuse osas. Kui Euroopa Parlament kahtleb minu puhul ülalmainitud omadustes ning seisukoht minu ametissenimetamise asjus on mittesoosiv, kujutab see endast põhjust oma kandidatuur tagasi võtta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zuzana Brzobohatá, Tamás Deutsch, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Chris Davies, Cornelis de Jong, Monika Hohlmeier, Karin Kadenbach, Ivailo Kalfin, Markus Pieper

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Zita Gurmai, Janusz Władysław Zemke