RAPORT Ettepanek nimetada Phil Wynn Owen kontrollikoja liikmeks

4.12.2013 - (C7‑0313/2013 – 2013/0811(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Phil Wynn Owen kontrollikoja liikmeks

(C7‑0313/2013 – 2013/0811(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0313/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0438/2013),

A. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 7. novembri 2013. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Phil Wynn Owen kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: PHIL WYNN OWENI ELULOOKIRJELDUS

Kvalifikatsioon/diplomid:

•      Harvard Business School                         kõrgem juhtimisprogramm                                                2008

•      Bathi ordu liige (CB)                                                                                                                                          2008

•      London Business School                          MBA kiitusega                                                                          1988–90

•      University College, Oxford                    Modern History, BA kiitusega, MA                                  1978–81

DECC       Peadirektor, kliimamuutuste ja energiatõhususe rahvusvaheliste  aprill 2011 – praeguseni           küsimuste osakond

                  Energeetika ja kliimamuutuste ministeerium (DECC)

Ühendkuningriigi tegevuse juhtimine ülemaailmsete kliimamuutuste valdkonnas, sh vastutamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni mitmepoolsete läbirääkimiste eest siduva lepingu saavutamiseks ning kahepoolsete ja ELi suhete eest muude suurte heitetekitajatega; samuti vastutamine koostöö eest DFID, FCO, DEFRA ja Tema Majesteedi Riigikassaga – näiteks seoses Ühendkuningriigi 2,9 miljardi Inglise naelase mahuga kliimakaitse rahastamise algatusega. Tegutsemine kogu ELis ja kogu maailmas – näiteks Durbanis ja Dohas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsidel.

Töö energiatõhususe suurendamiseks Ühendkuningriigis koos uue energiatõhususe ministeeriumi, Rohelise Algatuse (Green Deal), arukate arvestite (Smart Meters), taastuvate soojusallikate ja tööstuse (Renewable Heat and Industry) ning kütteostuvõimetuse-vastase võitlusega.

Ehitusnõukogu ja Birminghami keskkonnahoiu komisjoni liige.

Cambridge'i Ülikooli teadus- ja poliitikauuringute keskuse asutajaliige

Energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumi osakonna juhatuse liige. Töötajaid u 400; u 376 miljoni Inglise naela suuruse eelarve juhtimine; palgad summas 140 000 Inglise naela

DECC       Alaline sekretär                                                                                         november 2012 – veebruar 2013

                     Umbes 1600 töötaja juhtimine neljas töökohas Londonis ja Aberdeenis;

  Peaarvepidajana vastutus 6,5 miljardi Inglise naela mahus, sh avaliku sektori kulutused 3,75 miljardit Inglise naela ja tarbijamaksud 2,6 miljardit Inglise naela.

Riiklik tervishoiusüsteem Maidstone'i ja Tunbridge Wellsi rahastu    märts 2008 – praeguseni                     aseesimees, tegevjuhi ülesanneteta direktor

Tegev uue juhatuse moodustamisel, uue juhtimise ja organisatsioonikultuuri loomisel eesmärgiga restruktureerida enam kui 5000 töötajaga rahastu pärast viimast haiglabakteri skandaali ning uue, erakapitalist rahastatud haigla ehituse ja avamise juhtimine.

Rahastamise, kassa- ja investeeringute komitee esimees ja heategevusfondide esimees; 2008./2009. aastal 300 miljoni Inglise naela suuruse käibe juures 29-miljonilisest kahjumist väljatuleku juhtimine, et saavutada tasakaal kõigil järgnevatel aastatel. Auditikomisjoni liige.

DECC          Peadirektor, riiklik kliimamuutuste ja tarbijakaitseamet  juuli 2009 – märts 2011

Riiklike CO₂-eelarvete haldamine ministeeriumide lõikes; tulemuslik suhtlemine sõltumatu kliimamuutuste komisjoniga, valitsuse ja parlamendi toetuse saamine neljanda CO₂-eelarve perioodi ambitsioonikatele kavadele; Rohelise Algatuse vastutavate juhtmeetmete (-10% eesmärk) tagamine valitsuskoalitsiooni esimeses energeetikaseaduses ja keskvalitsuses. Energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumi mitmekesisuse edendamise auhind, hajutatud haldus ja projektijuhtimine.

DWP           Peadirektor, strateegia, teabe ja pensionide osakond               november 2004 – juuni 2009

                     Tööhõive- ja pensionide ministeerium (DWP)

Umbes 1000 töötaja juhtimine; 218 miljoni Inglise naela suuruse eelarve juhtimine, poliitiline järelevalve pensionimaksete üle mahus 73 miljardit Inglise naela.

Pensionireform: töörühma juhtimine: töörühm abistas DWP ministreid ja peaministrit, et tagada sõltumatu pensionikomisjoni ettepanekute vastuvõtmine valitsuses; ettepanekute muutmine radikaalseteks reformideks 2007. ja 2008. aasta pensioniseaduste vastuvõtmise teel; vajalike täitevasutuste loomine ja suunamine.

DWP 10-liikmelise juhatuse liige, ministeeriumi haldamise ja tõhususe tõstmise programmide järelevalve; DWP strateegia ja äristrateegia töörühmade juhatamine. LGBT kogukonna mitmekesisuse auhinna laureaat. Eakatega tegelev valitsuse kõrgem ametnik.

DWP           DWP jagatud teenuste osakonna juht                                                                              2008–09

Umbes 4000 töötaja töö kontrollimine, teenuste laiendamine DWPst väljapoole; uute teenuste osutamine valitsusele.

Tema Majesteedi teenistus   Direktor, finantsosakond                                                                  2003–04

                     Riigikassa

80 töötajat, finantsteenuste reguleerimine Ühendkuningriigis ja ELis. Euroopa finantsteenuste tegevuskava (FSAP) üle läbirääkimisi pidanud töörühma juht; ELi panganduse, väärtpaberite ja kindlustusega tegelevate komisjonide liige. Tema Majesteedi Riigikassa auditikomisjoni liige.

Valitsus     Direktor, seadusandluse mõju osakond                                                                                1999–2003

  70 töötajat, töö juhtimine mõjuhindamiste parandamiseks Ühendkuningriigis ja ELis. Liikmesriikidevahelise „Mandelkerni rühma” loomine, rühm nõudis edukalt ELi õigusaktide kvaliteedi parandamist.

Tema Majesteedi Riigikassa                                                                                                                                  1997–99

Töörühma juht, maksupoliitika

  Vastutamine suurte maksureformide eest, sh keskkonnahoiuga seotud maksud, näiteks kliimamuutuste maks.

                     Töörühma juht, maksud ja eelarve                                                                                                1996–97

                     Töörühma juht, transport                                                                                                                 1993–96

Vastutus transpordipoliitika juhtimise ja läbirääkimiste eest suurte projektide rahastamiseks, sh olulised erastamised ja erarahastamisalgatuse (PFI) projektid.

  Euroopa Investeerimispank (EIP), asedirektor                                                                         1994–96

Ühendkuningriigi delegatsiooni korrapärane juhtimine EIP juhatuses Luxembourgis; EIP toetuse saamine Ühendkuningriigi suurtele taristuprojektidele.

  Alalise sekretäri (Terry Burns) erasekretär                                                                                1991–93

  Rahastamis- ja rahapoliitika, esimees                                                                                          1990–91

  Tööstus- ja konkurentsipoliitika, esimees                                                                                 1986–88

  Rahandusministri (Nigel Lawson) erasekretäri abi                                                                 1984–86

  Vastutamine rahandusministri ELi ja rahvusvahelise tööga seotud kõigi töö- ja reisiplaanide eest.

  Praktikant pärast ülikooli lõpetamist                                                                                           1981–83

•      Rahapoliitika;

•      Riigistatud ettevõtted, Briti Telecomi erastamine;

•      Välisabi ja ülemereabi ning kaubanduskulude kontroll.

2. LISA: PHIL WYNN OWENI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Ametialane tegevus

1. Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või juhtimisauditi alal.

Olen tundnud rõõmu rohkem kui 30-aastasest töökogemusest, töötades Ühendkuningriigi järjestikuste valitsuste heaks paljudes riigirahanduse ja juhtimise küsimustes, tegeledes põhjalikult juhtimisauditi ja finantsjärelevalvega.

Alustasin oma karjääri Tema Majesteedi Riigikassas, mis on Ühendkuningriigi rahandusministeerium, ja töötasin seal peaaegu kakskümmend aastat, tegeledes paljude riigirahanduse ning hinna ja kvaliteedi suhte küsimustega. Ma olin maksude ja eelarve töörühma juht ning vastutasin nelja järjestikuse aastaeelarve konkreetsete kulude hindamise ja kogu eelarve tasakaalu eest. Olen töötanud avaliku sektori kulutuste, maksude ja regulatiivsete küsimustega, mille kõigi puhul on olnud olulisel määral kaasatud Ühendkuningriigi ja ELi seadusandlik tegevus. See hõlmas peadirektorina suurte poliitiliste programmide väljatöötamist ja juhtimist ning muutmist seoses pensionireformiga tööhõive- ja pensionide ministeeriumis ning suurte energiatõhususe programmidega energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumis, sh riikliku enampakkumiste platvormi loomine ja tulu kogumine ELi saastekvootidega kauplemise süsteemis. Energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumi peaarvepidajana olin 2013. aasta alguses kõige kõrgem täitevametnik, kes vastutas 6,5 miljardi Inglise naela suuruse mahuga iga-aastase tegevuse asjakohase finantsjuhtimise eest, sh 3,75 miljardit Inglise naela avaliku sektori kulutusi, lisaks olulises mahus tarbimismakse. See hõlmas aruandlust parlamendi riigirahanduse komisjonis Sellafieldi tuumajama suurte dekomisjoneerimise programmide kulude kohta.

Riikliku tervishoiusüsteemi peamise haiglate rahastu rahanduskomisjoni tegevjuhi ülesanneteta esimehena – see on osalise koormusega töö, iga kuu paar päeva, mida ma olen saanut teha paralleelselt oma täitevametniku tööga keskvalitsus – olen töötanud riigirahanduse ja teenusepakkumise eesliinil, aidates rahastul viimase nelja aasta jooksul igal aastal rahaliselt tasakaalus püsida.

Mul on märkimisväärne juhtimiskogemus, olen olnud tegevjuhtrühma tasandi peadirektor valitsuse kahes suures ministeeriumis ja olnud nii haiglate rahastu kui ka riigi keskministeeriumi juhatuse liige. Energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumi alalise tegevsekretärina juhtisin 1600 töötajat ning tööhõive- ja pensioniministeeriumis kuulusin kümneliikmelisse tegevjuhtrühma, kelle alluvuses oli enam kui 100 000 töötajat. Mul on olnud oluline roll mahukates juhtimise muutmise programmides, alates Tema Majesteedi Riigikassa ajakohastamisest 1990. aastatel kuni tööhõive- ja pensionide ministeeriumi strateegia ja pensionireformi osakonna radikaalse ümberkujundamiseni alates 2004. aastast ning ebaõnnestunud haiglate rahastu halduse ja organisatsioonikultuuri uuesti ülesehitamiseni äsja kohale määratud juhtimisülesandeid mittetäitvas rollis. Kõigil juhtudel olen pööranud erilist tähelepanu tugevamate rahandusfunktsioonide ülesehitamisele, sh viimati energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumis, kus aitasin kaasa meie finantsjuhtimise süsteemide uusimatele parandustele. Samuti on mul asjakohane juhtimisalane haridus: MBA kraad London Business Schoolist, samuti õppisin Harvardi Ülikooli kõrgemas juhtimisprogrammis.

Minu alatine keskendumine finantsjärelevalve küsimustele ei tulene mitte ainult minu rahandusministeeriumi taustast, vaid ka London Business Schoolist saadud finants- ja juhtimisarvestuse alasest haridusest. Kõrge riigiametnikuna olen mitmel korral algatanud ja aktiivselt aidanud valitsuse poliitika, pensionireformi, finantsteenuste küsimuste sõltumatul läbivaatamisel näiteks seoses usaldusfondide haldamise parandamise ja võitlusega kütteostuvõimetuse vastu. Olen olnud nii Tema Majesteedi Riigikassa kui ka haiglate rahastu auditikomisjonides ja minu riigirahandust puudutava tööalase kogemuse tõttu määrati mind rahastu rahanduskomisjoni juhtimisülesandeid mittetäitvaks esimeheks. Alates minu nimetamist kontrollikoja liikme kandidaadiks olen töötanud Ühendkuningriigi riigikontrollis, saades veelgi asjakohaseid kogemusi ja õppides tundma nii sarnasusi kui ka erinevusi riiklike ja Euroopa avaliku auditi keskkonna ja tavade vahel, mille tundmine tuleks mulle kontrollikoja liikmena kasuks.

2. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete erialase karjääri jooksul osalenud?

Kolm näidet, mille olen valinud sellele küsimusele vastamiseks, on kõik teemad, milles mul oli Ühendkuningriigi juhtiva täidesaatva ametniku roll, eesmärgiga kujundada ja mõjutada tulemust.

A. Ministeeriumi seadusandluse mõju osakonna juhina osalesin ma 2001. aastal liikmesriikide kollektiivses tööprotsessis, millega aidati saavutada konsensus selles, et komisjon peaks oma haldusreformide osana vastu võtma mõju hindamise menetlused. Tegin teiste liikmesriikidega koostööd selleks, et aidata luua sõltumatu „Mandelkerni rühm”, mis väljapaistva Prantsuse riiginõuniku juhtimisel esitas ühise aruande, kannustades komisjoni võtma kasutusele uute seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangud. Suhtlesime komisjoniga kõrgete ametnike tasandil, veenmaks komisjoni, et selliste muudatuste tegemine on Euroopa parema halduse huvides. Mõju hindamise süsteemi saaks veelgi parandada, nagu näitab Euroopa Kontrollikoja aruanne aastast 2010, näiteks oleks ruumi põhjalikumaks keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamiseks, kuid eespool nimetatud muudatusega tehti palju ära, tagamaks, et seadusandlikke ettepanekuid kaalutakse täie teadmisega nende tõenäolisest kasust ja kahjust.

B. Tööhõive- ja pensioniministeeriumi pensionireformiga tegeleva peadirektorina toetasin pensionide komisjoni mahuka, radikaalse ja sõltumatu aruande koostamist ja vastuvõtmist, milles soovitati laiaulatuslikke reforme. Need hõlmasid kolme suure reformimeetme tasakaalustatud paketti: riikliku pensioni saamiseks õigustatud vanuse järkjärguline tõstmine, kaotades samas vanusepiiri erinevused meeste ja naiste vahel; pensionisüsteemiga automaatse liitumise süsteemi loomine koos võimalusega valida selle asemel erapension, pensioniks säästmise lihtsustamine inimeste jaoks; ja tulevaste riiklike pensionide väärtuse kaitsmine indekseerimise kaudu. Need ettepanekud said Ühendkuningriigi parlamendis kõigi peamiste erakondade toetuse. Seejärel võeti vastu õigusaktid ja liiguti nende võtmetähtsusega reformide rakendamise suunas. See saavutati sidusrühmade aktiivse kaasamisega, muutuste suhtes laiapõhjalise konsensuse ülesehitamisega, alates parlamendi infotundidest kuni riikliku pensionide päevani, mis oli üritus, millel said osaleda kodanikud kogu riigis.

C. Energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumi rahvusvahelise kliimamuutuste ja energiatõhususe osakonna peadirektorina olen ma viimasel ajal juhtinud ministrite abistamist, et nad saaksid kokku leppida Ühendkuningriigi seisukohas Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani 2030 käsitleva rohelise raamatu suhtes. Selleks tuli tagada, et ministrid oleksid informeeritud mahukast modelleerimisest, kuluarvestustest ja komisjoni konsultatsioonidokumendile vastamise erinevate valikute analüüsist, suheldes samal ajal aktiivselt ka sidusrühmadega kogu ELis – liikmesriikides, komisjonis ja Euroopa Parlamendis. Praegu on pooleli kogu ELis kokku lepitud seisukoha kindlaksmääramise protsess ja see on tähtis selleks, et määrata kindlaks selline jätkusuutliku majanduskasvu kurss, mida EL otsustab järgida järgmise kahe kümnendi jooksul. Energeetika ja kliimaküsimuste hea mõistmine peaks olema kontrollikoja jaoks lisandväärtus, sest järjest enam lisandub audititele keskkonnamõõde, lisaks traditsioonilisele „3e” lähenemisviisile, milles hinna ja väärtuse suhte uurimine keskendub säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse uurimisele.

Sõltumatus

3. Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud”. Kuidas te oma tulevaste kohustuste täitmisel seda järgiksite?

Aluslepingus (artikkel 286) on samuti selgelt öeldud, et kontrollikoja liikmete sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

Ma olen harjunud töötama poliitiliselt neutraalse avaliku teenistujana, olles enam kui kolmekümne aasta jooksul teeninud Ühendkuningriigi järjestikusi valitsusi oma parimate võimet kohaselt. Eriti minu viimase aja töö Ühendkuningriigi peaarvepidajana nõudis sõltumatut ja apoliitilist avaliku sektori kulutuste hindamist; ja minu töö riikliku tervishoiusüsteemi haiglate rahastu tegevjuhi ülesanneteta direktorina nõudis mult rahastu finantsalase toimimise ja teenuste sõltumatut hindamist.

Euroopa Kontrollikojas töö alustamise ajaks olen ma tagasi astunud Ühendkuningriigi kõrge avaliku teenistuja ja riikliku tervishoiusüsteemi haiglate rahastu tegevjuhi ülesanneteta direktori kohalt. Samuti olen loobunud sellega seotud rollidest, näiteks oma rollist Cambridge’i Ülikooli teadus- ja poliitikauuringute keskuse asutajaliikmena. See peaks tagama minu pühendumise Euroopa Kontrollikoja tööle ja selle, et ei saa tekkida huvide konflikte, samuti muljet nende tekkimisest.

Oma kohustuste täitmisel kavatsen järgida Euroopa Kontrollikoja liikmete käitumisjuhendit, mida viimati ajakohastati 2012. aasta veebruaris.

Kõige sellega järgiksin ja peaksin meeles INTOSAI Lima deklaratsiooni, milles on sätestatud kõrgeimate kontrolliasutuste sõltumatuse parameetrid. Kõik, mida ma kontrollikoja kohta siiani teada olen saanud, näitab, et tegemist on sellise institutsiooni hea mudeliga. On tähtis, et tulevased uued liikmed, nagu mina, on sellest kontekstist teadlikud ja soovivad olla selle sõltumatuse säilitamisel valvsad, tehes samas koostööd muude institutsioonidega (vt allpool punkti kohustuste täitmise kohta).

4. Kas Teid on Teie senistest juhtimiskohustustest vabastatud, juhul kui sellist menetlust kohaldatakse?

Ühendkuningriigi valitsuses puudub ametlik kohustustest vabastamise menetlus, nagu see esineb ELi institutsioonides. Pärast seda, kui olen tagasi astunud, puuduvad mul mis tahes jätkuvad kohustused seoses oma seniste juhtimisülesannetega.

Haiglate rahastu on mind vabastanud riikliku tervishoiusüsteemi haiglate rahastu tegevjuhi ülesanneteta direktori kohalt vastavalt riikliku tervishoiusüsteemi ringkirjale nr 1999/104. See annab sõltumatuse juhatuse ja juhatuse komisjonide tavapärase töö käigus tehtavatest otsustest ja vastavalt asjakohastele menetlustele.

5. Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma finantshuvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Mul ei ole äri- ega finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu minu tulevase tööga. Vastavalt kontrollikoja liikmete käitumisjuhendile avaldaksin kõik oma finantshuvid ja muud kohustused kontrollikoja presidendile, nii et neid saaks vastavalt vajadusele avalikustada. Ma ei ole seotud ühegi käimasoleva kohtumenetlusega.

6. Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal mõnes erakonnas?

Ma ei ole ühelgi valitaval ametikohal ega ühegi erakonna liige, seega neid küsimusi minu puhul ei teki.

7. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade eiramise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud osapooled Teie päritoluliikmesriigist?

Kõiki selliseid tõsiseid eeskirjade eiramisi, pettust ja korruptsiooni tuleb võtta äärmiselt tõsiselt, vastasel korral võivad sellised tavad levida, kahjustades Euroopa Liidu tulude ja kulude terviklikkust ja mainet. Käsitleksin tõsist eeskirjade eiramist või pettust või korruptsioonijuhtumit oma koduliikmesriigis täpselt samamoodi, kuidas toimiksin sellise juhtumi puhul mis tahes muus liikmesriigis. Ma järgiksin kontrollikoja tavapärast menetlust selliste tõsiste juhtumite käsitlemiseks, mis hõlmaks Euroopa Pettustevastase Ameti teavitamist kontrollikoja poolt kontrollikoja otsuse 97-2004 kohaselt.

Ülesannete täitmine

8. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutustes?

Usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijoonteks avaliku sektori asutustes on süsteemid, mida kasutatakse, standardsed menetlused, mida järgitakse, ja kontroll, mida rakendatakse, nii et kõigi tasandite juhtidel on olemas:

– selgus oma eesmärkide suhtes, koos vahenditega, mille abil hinnata ja alati võimaluse korral mõõta tulemusi ja tegevust kõnealuste eesmärkide alusel;

– selgelt määratletud vastutus avaliku sektori rahaliste vahendite ja ressursside kasutamise eest parimal viisil, sh tulemuste ning hinna ja kvaliteedi suhte kriitilise hindamise eest, ja

– teave, eriti kasu ja kahju mõõtmine; ning koolitus ja juurdepääs ekspertnõuannetele, mida on vaja oma kohustuste tulemuslikuks täitmiseks.

Seega hõlmaks terve finantsjuhtimise kultuur järgmist: nõuetekohased struktuurid; piisavalt koolitatud töötajad; head teabesüsteemid ja registrid; hanke-eeskirjade järgimine; piisav sisekontroll; riskihindamine, mis on sisse seatud ja mida aktiivselt kasutatakse; õigeaegsed finantsaruanded välistele sidusrühmadele; piiranguteta välisauditid; ja tõendusmaterjal tegevuse kohta kvaliteedi pidevaks parandamiseks tegevuskavade kaudu, millega rakendataks eelmiste sise- ja välisauditite aruannetes sisalduvaid uurimistulemusi.

Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus nõuab raha kasutamist vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, milleks on säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus. Säästlikkus tähendab sisendite omandamist õigeaegselt, õiges koguses ja kvaliteedis parima hinnaga. Tõhusus on suurima kasuliku tulemuse saavutamine antud sisendite taseme juures. Tulemuslikkus puudutab kindlaksmääratud eesmärkide ja tegevuse ettenähtud tulemuste saavutamist. Sektorispetsiifilisi poliitikavaldkondi käsitlevates eeskirjades on eelnimetatutele järjest enam lisandunud keskkonnaalane jätkusuutlikkus.

Finantsmääruses on samuti sätestatud, et tuleb teha nii eel- kui ka järelhindamisi kõikide programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Kuid mõnikord võib leida kiirustades alustatud programme, tihti mõistetavatel põhjustel, mille eesmärgid ja ulatus muutuvad aja jooksul ja mille puhul ressursipiirangud toovad kaasa ebapiisava asutusesisese järelhindamise.

ELi eelarve haldamise kontekstis, mille puhul väga paljusid kulusid hallatakse liikmesriikides, on asjakohane, et finantsjuhtimise kultuur hõlmab ka õigusnorme, mis võimaldavad komisjonil oluliste puuduste või eiramiste korral maksed katkestada või peatada.

Seega on Euroopa Kontrollikojal väga tähtis roll. Nii finants- kui ka tulemusauditite kaudu ning Euroopa Parlamendi ja eriti selle eelarvekontrollikomisjoni aktiivsel ja huvitatud toetusel saab kontrollikojal olla oluline roll usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ja tavade rakendamise edendamisel.

9. Aluslepingu järgi peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?

Euroopa Parlamendil on väga tähtis roll täitevvõimult avaliku sektori rahaliste vahendite kulutamise kohta selgituste nõudmisel. Peamiselt vastutab ELi kulutuste eest komisjon, mis on peamine täidesaatev organ, kellelt EP eelarvekontrollikomisjon aruandmist nõuab. Selle protsessi osaks on sõltumatu kontrollikoja töö, kelle aastaaruanne valgustab tähtsat aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi, hinnates kulutuste seaduslikkust ja korrektsust, ja kelle eriaruannetes hinnatakse, kas protsess vastab usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele.

Ma tunnen ja austan Ühendkuningriigi parlamendi riigirahanduse komisjoni menetlusi, see on eelarvekontrollikomisjoniga samaväärne organ, olen selles komisjonis peaarvepidajana tunnistusi andnud (vt eespool esitatud vastust küsimusele nr 1).

Kontrollikoja liikmena töötaksin pingsalt oma kohustuste täitmisel, tagamaks, et Euroopa Parlament saab kontrollikoja aruanded parimas kvaliteedis ja täiesti õigel ajal. Tutvustaksin ja selgitaksin neid aruandeid avatud dialoogi ja konsultatsiooni vaimus.

Praktikas püüaksin samuti säilitada parlamendiliikmetega pidevat koostöö vaimus peetavat arutelu selle üle, kuidas sellist aruandlust saaks edaspidi parandada, selleks et nende vajadusi paremini rahuldada. Seda toetaks töötamine minu kontrollikoja kolleegidega, tagamaks, et me käime arenguga kaasas, seda nii ELi kulude kui ka komisjoni huvidega seoses, selleks et teha kindlaks küsimused, mille uurimine tulevastes kontrollikoja aruannetes võiks olla viljakas.

10. Millist lisandväärtust annab Teie arvates tulemusaudit ja kuidas tuleks selle tulemused lülitada haldusmenetlustesse?

Tulemusauditil on järjest olulisem roll selles, et aidata parandada kulutuste ja avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamise kvaliteeti, pidades eriti silmas hea tava ning hinna ja kvaliteedi suhte edendamist. See on finantsauditi esmatähtis komponent ja koos viimasega on tegemist kahe keskse tööriistaga avaliku auditi komplektis.

INTOSAI määratleb tulemusauditi kui kolme põhimõtte – säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus – ehk nn „3e” põhimõtete kohaldamise uurimise. Kontrollikoja tulemusauditi juhendis on sätestatud, et tulemusaudit on usaldusväärse finantsjuhtimise kontrollimine, millega kontrollitakse kõnealuste „3e” põhimõtete kohaldamist ELi rahaliste vahendite kasutamisel komisjoni poolt ja/või muude auditeeritavate ELi üksuste poolt. Hea tulemusauditi eesmärgiks praktikas on uurida, kas poliitika algsed eesmärgid ja väljakuulutatud tulemused ja võimaluse korral tulemused on hästi saavutatud ja millise hinnaga üldsuse jaoks.

Avaliku poliitika valdkonnas on palju praktilisi probleeme, mis võivad muuta ülesande enda ja sellest tulenevalt ka tulemusauditi keeruliseks. Esiteks on poliitika algatamise faasis tihti raske eesmärke määratleda, eriti kui neid on mitu; kontrollikoda on korrapäraselt osutanud eesmärkide püstitamisega seotud probleemidele. Teiseks on vastutajad tihti ressursi- ja ajapiirangute surve all. Seega ei sea nad alati kohe algusest peale prioriteediks selgete ja mõõdetavate eesmärkide püstitamist. Samuti võivad nad olla kõhklevad eesmärkide püstitamise ja selliste mõõtesüsteemide kasutuselevõtu suhtes, mis võimaldaksid nende tegevust sisemiselt ja/või väljastpoolt hinnata. Kolmandaks ei tarvitse olla lihtne saada andmeid ja töövahendeid, mis on vajalikud tulemuste loendamiseks ja mõõtmiseks, eriti avaliku poliitika uutes valdkondades, mis on järgmine küsimus, millele kontrollikoda on korrapäraselt tähelepanu juhtinud.

Kõik need tegurid muudavad tulemusauditi kasvava valdkonna veelgi tähtsamaks, selleks et tõugata tagant parandusi ja levitada parimat tava. Tulemusaudit peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegsed, asjakohased ja veenvad soovitused, mida viimased saaksid kaaluda ja poliitika eest vastutavate isikutega arutada.

Lisaks sellele võib loota, et sellised auditid viivad paljude selliste soovituste vastuvõtmiseni praktikute poolt, soovitavalt tegevuskavades, mis neil olemas on ja mida nad rakendavad, et edaspidi parandada avaliku poliitika tulemuslikkust. Vastutus uurimistulemuste rakendamise eest juhtimismenetlustes lasub lõppkokkuvõttes neil, kes vastutavad avaliku sektori vahendite kulutamise eest ning avaliku poliitika rakendamise ja tulemuste eest, nii komisjonis kui ka ELi avalike vahendite saajate hulgas liikmesriikides. See tähendab, et avaliku sektori kontrolliasutuse parimate tavade hulgas peaksid olema õigeaegsed järeluuringud või tulemusauditid, selleks et kontrollida, kas välja pakutud ja lubatud muudatused on tehtud ning tuvastada mis tahes järgmised küsimused, mis võivad tekkida.

11. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Euroopa Liidu toimimise leping annab sellisele koostööle hea aluse. Artikli 287 lõikes 3 on öeldud, et kui kontrollimine toimub liikmesriikides, siis teevad kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Artikli 310 lõikes 5 nõutakse liikmesriikidelt ELiga koostöö tegemist, et tagada eelarvesse kavandatud assigneeringute kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Kõik see on väga tähtis, sest paljud kulutused ja rakendamine nõuavad liikmesriikide asutuste praktilist kaasamist, seega on mõistlik omada kokkuleppeid, mille kaudu saab kontrollikoja tööd liikmesriikides kooskõlastada liikmesriikide kontrolliasutustega.

Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste ja EUROSAI kontaktkomitee, mille tegevuses kontrollikoda aktiivselt osaleb, on minu arvamuse kohaselt pakkunud mitte ainult hea platvormi praktiliste kooskõlastamisküsimuste korraldamiseks, vaid ka foorumi, millel ELi avaliku sektori kontrolliasutused saavad arutada tähtsaid esilekerkivaid küsimusi, mis on olulised kogu selle valdkonna jaoks Euroopas. Nende kohtumised ei ole piirdunud vaid kontrolliasutustevaheliste kontaktidega, vaid need on hõlmanud ka olulisi riikliku ja ELi tasandi sidusrühmade peakõnelejaid. Suheldes aktiivselt tulevaste uute ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega, aitavad nad ka ELi rahaliste vahendite kasutamise tulevasi kontrollijaid. Minu arusaamise kohaselt sõlmitakse praegu kokkuleppeid selleks, et Euroopa Kontrollikoda saaks pakkuda kontaktkomitee alalises tegevuses suuremat halduslikku toetust. Kõik see näib olevat seda tüüpi koostöö ja algatused, mis aitavad tagada järjekindla ja jätkusuutliku lähenemisviisi ELi eelarve kontrollimisel, millele iganes seda ka ei kulutataks. Ma rõõmustaksin võimaluse üle selle tööga tegeleda.

Üldisemalt olen ma valitsuse ja ELi asjus jõudnud arvamusele, et vastavate avaliku sektori institutsioonide vahelisi suhteid, kui head need ka ei oleks, saab alati parandada ja tugineda avatud, korrapärasele ja koostööaltile dialoogile, mille aluseks on jagatud tõendite kogum. Seda silmas pidades sooviksin lähemalt uurida Euroopa Kontrollikoja ja riiklike kõrgeimate kontrolliasutuste võimalusi ühisteks või koostöös toimuvateks audititeks, sest neil on potentsiaali arendada välja just selline jagatud, kokku lepitud ja ühiselt mõistetav tõendite kogum.

Samuti võib olla ruumi tugevdada institutsioonidevahelist ad hoc dialoogi, mis võiks hõlmata sisulisemat dialoogi Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide vahel, selleks et kõikidel tasanditel tugevdada mõistmist, koostööd ja demokraatlikku aruandekohustust finantsjuhtimise valdkonnas.

Muud küsimused

Kas võtaksite oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei toeta Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Väga tähtis on, et suhted kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel, samuti suhted riiklike institutsioonidega oleksid positiivsed, vastastikku lugupidavad ja koostööl põhinevad, nagu olen selgitanud eespool vastuses nr 11. Sellega seoses loodan ma väga, et Euroopa Parlamendi arvamus minu nimetamise kohta on positiivne. Mittetoetava arvamuse korral kaaluksin väga tõsiselt oma kandidatuuri tagasivõtmist. Peaksin konsulteerima Ühendkuningriigi valitsusega ja sooviksin esmalt mõista sellise arvamuse põhjuseid, mille alusel leida parim viis, kuidas sellele reageerida.

Mina isiklikult olen valmis kontrollikoja liikmeks saama ja seda teenima oma parimate võimete kohaselt ning tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga ja eriti selle eelarvekontrollikomisjoniga. Ma loodan, et minu kirjalikud ja suulised vastused näitavad seda viisil, millega Euroopa Parlamendi liikmed rahul on.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.12.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	16 3 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zuzana Brzobohatá, Tamás Deutsch, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Michael Theurer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Chris Davies, Cornelis de Jong, Monika Hohlmeier, Karin Kadenbach, Ivailo Kalfin, Markus Pieper
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Zita Gurmai, Janusz Władysław Zemke