RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta

20.12.2013 - (COM(2012)0744 – C7‑0413/2012 – 2012/0360(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Klaus-Heiner Lehne

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2012/0360(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0481/2013

Esitatud tekstid :

A7-0481/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/02/2014 - 9.24

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0093

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta

(COM(2012)0744 – C7‑0413/2012 – 2012/0360(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0744),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 81, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0413/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust,[1]

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0481/2014),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Määruse (EÜ) nr 1346/2000 reguleerimisala tuleks laiendada menetlustele, millega edendatakse majanduslikult elujõuliste võlgnike päästmist, et aidata usaldusväärsetel äriühingutel ellu jääda ja anda ettevõtjatele uus võimalus. Eelkõige tuleks seda laiendada menetlustele, millega nähakse ette ettevõtete restruktureerimine maksejõuetuseelses etapis, või menetlustele, mille raames jäetakse alles ettevõtte olemasolev juhatus. Määrusega tuleks hõlmata ka tarbijate ja füüsilisest isikust ettevõtjate maksekohustusest vabastamise menetlused, mis ei vasta praegu kehtiva määruse kriteeriumidele.

(3) Määruse (EÜ) nr 1346/2000 reguleerimisala tuleks laiendada menetlustele, millega edendatakse suurtes rahalistes raskustes olevate võlgnike päästmist, et aidata usaldusväärsetel äriühingutel ellu jääda ja anda ettevõtjatele uus võimalus. Eelkõige tuleks seda laiendada menetlustele, millega nähakse ette ettevõtete restruktureerimine maksejõuetuseelses etapis, või menetlustele, mille raames jäetakse alles ettevõtte olemasolev juhatus. Määrusega tuleks hõlmata ka tarbijate ja füüsilisest isikust ettevõtjate maksekohustusest vabastamise menetlused, mis ei vasta praegu kehtiva määruse kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Maksejõuetusmenetluste algatamise pädevust käsitlevad eeskirjad tuleks selgemaks muuta ja parandada tuleks kohtualluvuse kindlaksmääramise menetlusraamistikku. Samuti tuleks sätestada selged eeskirjad otseselt maksejõuetusmenetlusest tulenevate või sellega tihedalt seotud hagide kohtualluvuse kohta.

(4) Maksejõuetusmenetluste algatamise pädevust käsitlevad eeskirjad tuleks selgemaks muuta ja parandada tuleks kohtualluvuse kindlaksmääramise menetlusraamistikku. Samuti tuleks sätestada selged eeskirjad otseselt maksejõuetusmenetlusest tulenevate ja sellega tihedalt seotud hagide kohtualluvuse kohta.

Selgitus

Kooskõlla viimine artikli 3a lõikega 1.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 9a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„(9a) Käesoleva määruse reguleerimisala tuleks laiendada menetlustele, millega edendatakse majanduslikult elujõuliste võlgnike päästmist, et aidata usaldusväärsetel äriühingutel ellu jääda ja anda ettevõtjatele uus võimalus. Eelkõige tuleks seda laiendada menetlustele, millega nähakse ette võlgniku restruktureerimine maksejõuetuseelses etapis, menetlustele, mille raames jäetakse alles ettevõtte olemasolev juhatus, ja menetlustele, millega vabastatakse tarbijad ja füüsilisest isikust ettevõtjad maksekohustusest. Kuna nende menetluste raames ei määrata tingimata ametisse likvideerijat, tuleks need hõlmata käesoleva määrusega, kui need toimuvad kohtu kontrolli või järelevalve all. Selles kontekstis hõlmatakse mõistega „kontroll” ka olukorrad, kus kohus sekkub ainult võlausaldaja või huvitatud osapoole edasikaebuse korral.”	„(9a) Käesoleva määruse reguleerimisala tuleks laiendada menetlustele, millega edendatakse suurtes rahalistes raskustes olevate võlgnike päästmist, et aidata usaldusväärsetel äriühingutel ellu jääda ja anda ettevõtjatele uus võimalus. Eelkõige tuleks seda laiendada menetlustele, millega nähakse ette võlgniku restruktureerimine maksejõuetuseelses etapis, menetlustele, mille raames jäetakse alles ettevõtte olemasolev juhatus, ja menetlustele, millega vabastatakse tarbijad ja füüsilisest isikust ettevõtjad maksekohustusest. Kuna nende menetluste raames ei määrata tingimata ametisse maksejõuetusmenetluse haldurit, tuleks need hõlmata käesoleva määrusega, kui need toimuvad kohtu kontrolli või järelevalve all.

Selgitus

Vt artikli 3b kohta tehtud muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 10


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Põhjendus 10 asendatakse järgmiselt:	välja jäetud
„(10) Maksejõuetusmenetlusega ei pruugi alati kaasneda kohtuorganite sekkumine; käesolevas määruses on mõistel „kohus” lai tähendus, mis hõlmab isikuid ja organeid, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused maksejõuetusmenetluste algatamiseks. Käesoleva määruse kohaldamiseks ei pea (seadusega ettenähtud toiminguid ja formaalsusi hõlmavad) menetlused mitte ainult olema kooskõlas käesoleva määruse sätetega, vaid ka ametlikult tunnustatud ja juriidiliselt tõhusad selles liikmesriigis, kus maksejõuetusmenetlus on algatatud.”

Selgitus

Kooskõlla viimine artikli 3b lõike 2 väljajätmisega.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 11


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(8 a) Põhjendus 11 asendatakse järgmiselt:
(11) Käesolevas määruses tunnistatakse, et kuna eri riikide materiaalõiguses on väga suuri erinevusi, ei ole praktiline võtta kogu ühenduses kasutusele üldist maksejõuetusmenetlust. Selle liikmesriigi õiguse eranditu kohaldamine, kus menetlus algatatakse, tooks sageli kaasa raskusi. See kehtib näiteks tagatisi käsitlevate õigusaktide puhul, mis on riigiti väga erinevad. Ka teatavate võlausaldajate eelisõigused maksejõuetusmenetluses on mõnel juhul täiesti erinevad. Käesolevas määruses tuleb seda arvesse võtta kahel viisil. Esiteks, tuleb sätestada kohaldatavat õigust käsitlevad erieeskirjad juhuks, kui tegemist on eriti oluliste õiguste ja õigussuhetega (nt asjaõigused ja töölepingud). Teiseks tuleb üldiste põhimaksejõuetusmenetluste kõrval lubada kasutusele võtta ka siseriiklikud menetlused, mis hõlmavad ainult selles riigis asuvaid varasid, kus menetlus algatatakse.	„(11) Käesolevas määruses tunnistatakse, et kuna eri riikide materiaalõiguses on väga suuri erinevusi, ei ole praktiline võtta kogu liidus kasutusele üldist maksejõuetusmenetlust. Selle liikmesriigi õiguse eranditu kohaldamine, kus menetlus algatatakse, tooks sageli kaasa raskusi. See kehtib näiteks tagatisi käsitlevate õigusaktide puhul, mis on riigiti väga erinevad. Ka teatavate võlausaldajate eelisõigused maksejõuetusmenetluses on mõnel juhul täiesti erinevad. Täiendavate ühtlustamismeetmetega tuleks kehtestada ka töötajate eelisõigus. Käesolevas määruses tuleb seda arvesse võtta kahel viisil. Esiteks, tuleb sätestada kohaldatavat õigust käsitlevad erieeskirjad juhuks, kui tegemist on eriti oluliste õiguste ja õigussuhetega (nt asjaõigused ja töölepingud). Teiseks tuleb üldiste põhimaksejõuetusmenetluste kõrval lubada kasutusele võtta ka siseriiklikud menetlused, mis hõlmavad ainult selles riigis asuvaid varasid, kus menetlus algatatakse.”

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 11

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 13a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13a) Äriühingu või muu juriidilise isiku „põhihuvide keskmeks” tuleks lugeda tema registrijärgset asukohta. Seda eeldust peaks olema võimalik ümber lükata, kui äriühingu peakontor asub tema registrijärgse asukoha riigist erinevas riigis ning kui kõikide asjaolude põhjaliku hindamise käigus selgub kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil, et äriühingu tegelik juhtimine ja järelevalve ja tema huvide realiseerimine leiab aset kõnealuses teises riigis Nimetatud eeldust ei peaks seevastu olema võimalik ümber lükata juhul, kui äriühingu juhtimise ja järelevalve eest vastutavad organid asuvad tema registrijärgse asukoha riigis, kus võetakse kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil vastu ka juhtimisotsuseid.	(13a) Äriühingu või muu juriidilise isiku „põhihuvide keskmeks” tuleks lugeda tema registrijärgset asukohta. Seda eeldust peaks olema võimalik ümber lükata, eelkõige siis, kui äriühingu peakontor asub tema registrijärgse asukoha riigist erinevas riigis ning kui kõikide asjaolude põhjaliku hindamise käigus selgub kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil, et äriühingu tegelik juhtimine ja järelevalve ja tema huvide realiseerimine leiab aset kõnealuses teises riigis

Selgitus

Selgitus selle kohta, et põhihuvide keskme kindlaksmääramisel ei ole olulised mitte ainult juhtimisotsused, vaid ka muud tegurid, nagu põhilise vara asukoht.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 12

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 19a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19a) Teisesed menetlused võivad vara tõhusat haldamist ka takistada. Seetõttu peaks teisest menetlust algatav kohus olema võimeline lükkama likvideerija taotluse korral menetluse algatamise edasi või menetluse algatamisest keelduma, kui menetlus ei ole kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalik. See võib leida aset juhul, kui likvideerija annab kohalikele võlausaldajatele seoses võlgniku varaga siduva lubaduse, et neid koheldakse põhimenetluses samamoodi nagu neid oleks koheldud teiseses menetluses, ning et nende suhtes kohaldatakse selliseid nõuete järjestamise eeskirju, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus taotleti teisese menetluse algatamist, juhul kui jaotatakse kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvat vara. Käesoleva määrusega tuleks tagada likvideerijale võimalus anda selliseid lubadusi.	(19a) Teisesed menetlused võivad vara tõhusat haldamist ka takistada. Seetõttu peaks teisest menetlust algatav kohus olema võimeline lükkama maksejõuetusmenetluse halduri taotluse korral menetluse algatamise edasi või menetluse algatamisest keelduma, kui menetlus ei ole kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalik. See võib leida aset juhul, kui maksejõuetusmenetluse haldur annab kohalikele võlausaldajatele seoses võlgniku varaga siduva lubaduse, et neid koheldakse põhimenetluses samamoodi nagu neid oleks koheldud teiseses menetluses, ning et nende suhtes kohaldatakse selliseid nõuete järjestamise eeskirju, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus taotleti teisese menetluse algatamist, juhul kui jaotatakse kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvat vara. Käesoleva määrusega tuleks tagada maksejõuetusmenetluse haldurile võimalus anda selliseid lubadusi ja kehtestada objektiivsed kriteeriumid, millele need lubadused peavad vastama.

Selgitus

Vt artikli 18 kohta tehtud muudatusettepaneku selgitust.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 12

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 19b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19b) Kohalike huvide tõhusa kaitse tagamiseks ei tohiks põhimenetluse likvideerijal olla võimalust realiseerida või paigutada meelevaldselt ümber võlgniku tegevuskoha liikmesriigis asuvat vara, eriti kui selle eesmärk oleks nurjata kõnealuste huvide rahuldamine teisese menetluse edasise algatamise korral.”	(19b) Kohalike huvide tõhusa kaitse tagamiseks ei tohiks põhimenetluse maksujõuetusmenetluse halduril olla võimalust realiseerida või paigutada meelevaldselt ümber võlgniku tegevuskoha liikmesriigis asuvat vara, eriti kui selle eesmärk oleks nurjata kõnealuste huvide rahuldamine teisese menetluse edasise algatamise korral. Kui maksejõuetusmenetluse haldur ei suuda oma lubadusi täita, peaks kohalikel võlausaldajatel olema ühtlasi õigus taotleda kohtult kaitsemeetmete võtmist.

Selgitus

Vt artikli 29a kohta tehtud muudatusettepaneku selgitust.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 14 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Lisatakse põhjendused 20a ja 20b:

(14) Lisatakse põhjendused 20a, 20a a ja 20b:

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 20a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20a) Käesoleva määrusega tuleks tagada selliste maksejõuetusmenetluste tõhus haldamine, mis on seotud ühte kontserni kuuluvate erinevate äriühingutega. Kui samasse kontserni kuuluva mitme äriühingu suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlused, tuleks neid menetlusi omavahel koordineerida. Selliste menetluste likvideerijatel ja kohtutel peaks olema samasugune koostöö- ja teabevahetuse kohustus nagu see on sama võlgniku suhtes algatatud põhi- ja teiseste menetluste likvideerijatel ja kohtutel. Lisaks sellele peaks kontserni liikme suhtes algatatud menetluse likvideerijal olema õigus esitada sama kontserni teise liikme suhtes algatatud menetluse raames päästekava ettepanek, kui selline võimalus on ette nähtud siseriiklikus maksejõuetusõiguses.	(20a) Käesoleva määrusega tuleks tagada selliste maksejõuetusmenetluste tõhus haldamine, mis on seotud ühte kontserni kuuluvate erinevate äriühingutega. Kui samasse kontserni kuuluva mitme äriühingu suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlused, tuleks neid menetlusi omavahel koordineerida, eelkõige selleks, et vältida võimalust, et kontserni ühe liikme maksejõuetus ohustaks kontserni teiste liikmete tegevuse jätkamist. Asjaomastel maksejõuetusmenetluse halduritel ja kohtutel peaks olema samasugune koostöö- ja teabevahetuse kohustus nagu see on sama võlgniku suhtes algatatud põhi- ja teiseste menetluste halduritel ja kohtutel.

Selgitus

Vt seletuskirjas esitatud selgitusi.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 20 a a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20a a) Kontserni tasandi koordineerimismenetluse kasutuselevõtmine peaks eelkõige tugevdama kontserni ja/või selle liikmete restruktureerimist, sest see peaks võimaldama maksejõuetusmenetluse paindlikku koordineeritud korraldamist. Kontserni tasandi koordineerimismenetlus ei tohiks eri menetlusi ühendada, vaid peaks olema pigem aluseks meetmetele, mida tuleb nendes eri menetlustes võtta.

Selgitus

Vt seletuskirjas esitatud selgitusi.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 14

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Põhjendus 20b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20b) Kontserni maksejõuetust käsitlevate eeskirjade juurutamine ei tohiks piirata kohtu võimalust algatada samasse kontserni kuuluvate eri äriühingute suhtes maksejõuetusmenetlused samas kohtualluvuses, kui ta leiab, et nende äriühingute põhihuvide kese asub ühes ja samas liikmesriigis. Sellisel juhul peaks kohtul olema õigus määrata vajaduse korral kõikide asjaomaste menetluste jaoks sama likvideerija.”	(20b) Kontserni maksejõuetust käsitlevate eeskirjade juurutamine ei tohiks piirata kohtu võimalust algatada samasse kontserni kuuluvate eri äriühingute suhtes maksejõuetusmenetlused samas kohtualluvuses, kui ta leiab, et nende äriühingute põhihuvide kese asub nende riigi tasandi ja kohalikus kohtualluvuses. Sellisel juhul peaks kohtul olema õigus määrata vajaduse korral kõikide asjaomaste menetluste jaoks sama maksejõuetusmenetluse haldur. Liikmesriigid peaksid ühtlasi saama kehtestada oma kohtualluvuses kontserni maksejõuetuse kohta sätted, mis ulatuvad käesoleva määruse sätetest kaugemale, kuid mis ei mõjuta käesoleva määruse tõhusat ja tulemuslikku täitmist.

Selgitus

Selgitus selle kohta, et eelkõige kontserni maksejõuetuse puhul on suur tähtsus ka kohalikul kohtualluvusel. Et mõned liikmesriigid kaaluvad praegu kontsernide maksejõuetust käsitlevate riigisiseste eeskirjade kehtestamist, tuleb selgitada, et kui riigisisesed eeskirjad määruse nõuetekohast kohaldamist ei kahjusta, siis need reformi ei takista.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 1 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate kohtu- või haldusmenetluste, sealhulgas ajutiste menetluste suhtes, mis põhinevad maksejõuetust või võlgade ümberkujundamist reguleerivatel õigusnormidel ning mille raames on päästmise, võla ümberkujundamise, saneerimise või likvideerimise eesmärgil:	1. Käesolevat määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate kohtu- või haldusmenetluste, sealhulgas ajutiste menetluste suhtes, mis põhinevad maksejõuetust reguleerivatel õigusnormidel ning mille raames on likvideerimise ärahoidmise, võla ümberkujundamise, saneerimise või likvideerimise eesmärgil:
(a) võlgnik täielikult või osaliselt kaotanud oma vara käsutamisõiguse ning on ametisse nimetatud likvideerija või	(a) võlgnik täielikult või osaliselt kaotanud oma vara käsutamisõiguse ning on ametisse nimetatud maksejõuetusmenetluse haldur või
(b) võlgniku vara ja äriasjad kohtu kontrolli või järelevalve all.	(b) võlgniku vara ja äriasjad kohtu kontrolli või järelevalve all.
	Kui neid menetlusi võib alustada enne maksejõuetust, peab nende eesmärk olema likvideerimise vältimine.
Käesolevas lõikes viidatud menetlused loetletakse A lisas.	Käesolevas lõikes viidatud menetlused loetletakse A lisas.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 1 – lõige 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Kui lõikes 1 osutatud menetlused on konfidentsiaalsed vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus maksejõuetusmenetlus algatati, kohaldatakse käesolevat määrust nende menetluste suhtes alates sellest ajast, kui need muutuvad liikmesriigi õiguse kohaselt avalikuks, ja tingimusel, et need ei kahjusta nende võlausaldajate nõudeid, kes ei ole nendega seotud.

Selgitus

Et teatavad menetlused on tõepoolest konfidentsiaalsed, oleks ebaõiglane laiendada nende mõju osapooltele, kes menetlusega üldse seotud ei ole.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) krediidiasutuste,	(b) mis tahes krediidiasutuste, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL* artiklis 2 määratletud asutuste,
	______________
	*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) investeerimisettevõtjate (niivõrd kui need on hõlmatud direktiiviga 2001/24/EÜ selle muudetud kujul) ning	(c) investeerimisettevõtjate (niivõrd kui need on hõlmatud direktiiviga 2001/24/EÜ selle muudetud kujul) ning asutuste, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL, ___________________ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) „likvideerija” –	(b) „maksejõuetusmenetluse haldur” – isik või organ, kelle ülesanne on kas alaliselt või ajutiselt hallata – täielikult või osaliselt – või likvideerida võlgniku vara, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, või kontrollida tema asjaajamist. Need isikud ja organid on loetletud C lisas;
i) isik või organ, kelle ülesanne on hallata või likvideerida võlgniku vara, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, või kontrollida tema asjaajamist. Need isikud ja organid on loetletud C lisas;
ii) vara käsutamisõiguse säilitanud võlgnik, juhul kui likvideerijat ei määrata või võlgniku volitusi ei kanta likvideerijale üle;
	(Muudatusettepanek, mille eesmärk on asendada sõna „likvideerija” väljendiga „maksejõuetusmenetluse haldur”, puudutab kogu teksti. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb vastavad muudatused teha kogu määruses.)

Selgitus

Sõna „likvideerija” asendamine väljendiga „maksejõuetusmenetluse haldur” on läbiv muudatusettepanek. Seda mõistet kasutab ka UNCITRAL ja erinevalt „likvideerijast” rõhutatakse „maksejõuetusmenetluse halduri” puhul ka seda, et eesmärk on raskustes olevaid äriühinguid päästa.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) „vara käsutamisõiguse säilitanud võlgnik” − võlgnik, kellega seoses on algatatud maksejõuetusmenetlus, mille puhul ei kanta võlgniku vara haldamise õigusi ja kohustusi täielikult maksejõuetusmenetluse haldurile üle ja mille puhul säilitab võlgnik seega vähemalt osaliselt kontrolli oma vara ja äriasjade üle;

Selgitus

Mõnes liikmesriigis kasutatakse maksejõuetusmenetlusi, mille korral võlgnik säilitab vara käsutamisõiguse.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „kohus” – liikmesriigi kohtuorgan või mõni muu pädev organ, kes on volitatud algatama maksejõuetusmenetlust, menetluse algatamist kinnitama või võtma sellise menetluse käigus vastu otsuseid; see määratlus kehtib kõigis artiklites, välja arvatud artikli 3b lõikes 2;	(c) „kohus” – liikmesriigi kohtuorgan, kes on volitatud algatama maksejõuetusmenetlust, menetluse algatamist kinnitama või võtma sellise menetluse käigus vastu otsuseid; see määratlus kehtib kõigis artiklites;

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) „menetluse algatamise aeg” – maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse jõustumise aeg olenemata sellest, kas otsus on lõplik või mitte;	(e) „menetluse algatamise aeg” – maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse jõustumise aeg olenemata sellest, kas see on lõplik või mitte;

Selgitus

Selgitus selle kohta, et otsuse vaidlustamine ei ole menetluse algatamise aja kindlaksmääramisel oluline.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt g


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „tegevuskoht” – koht, kus toimub võlgniku alaline majandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalset vara;	(g) „tegevuskoht” – koht, kus toimub või on kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise taotlust toimunud võlgniku alaline majandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalset vara või teenuseid;

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt g a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) „otseselt maksejõuetusmenetlusest tulenev ja sellega tihedalt seotud hagi” − hagi, mille eesmärk on jõuda otsuseni, milleni põhimõtteliselt ei saa või ei saanud jõuda väljaspool maksejõuetusmenetlust või sellest sõltumatult ja mis on lubatav ainult sel juhul, kui maksejõuetusmenetlus on pooleli;

Selgitus

Selgitus selle kohta, millised hagid on hõlmatud, sest see on oluline kohtualluvuse kindlaksmääramisel vastavalt artiklile 3a.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt g b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g b) „lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlev säte” − lepingusäte, mille alusel viiakse läbi kas uuenduse või lõpetamise teel või muu meetodi abil sättes kindlaks määratud, ühe lepingupoolega seotud sündmuse toimumise korral pooltel üksteise suhtes olevate, sättega hõlmatud kohustuste − olenemata sellest, kas nende kohustuste täitmise ja tasumise tähtaeg on saabunud või mitte − automaatne või ühe poole valikul toimuv vähendamine üheainsa netokohustuseni või asendamine üheainsa netokohustusega, mis vastab liidetud kohustuste summaarsele väärtusele ja mis ühel poolel tuleb teisele viivitamatult tasuda;

Selgitus

Kooskõlla viimine UNIDROITiga.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) „kontsern” – ettevõtjate ühendus, mis koosneb emaettevõtjast ja tütarettevõtjatest;	(i) „kontsern” – emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad;

Selgitus

Nii punkt i kui ka j on raamatupidamisdirektiiviga kooskõlla viidud.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt j


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) „emaettevõtja” – äriühing,	(j) „emaettevõtja” – äriühing, kes kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat. Äriühing, kes koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL^* kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, loetakse emaettevõtjaks;
i) kellel on teises äriühingus („tütarettevõtjas”) häälteenamus või
ii) kes on tütarettevõtja aktsionär või liige ja kellel on õigus
aa) nimetada kõnealuse tütarettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganisse enamik liikmeid või eemaldada neist enamik liikmeid või
bb) omada tütarettevõtja üle valitsevat mõju kooskõlas tütarettevõtjaga sõlmitud lepingu või tütarettevõtja põhikirja konkreetse sättega.”
	______________
	^*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

Selgitus

Nii punkt i kui ka j on raamatupidamisdirektiiviga kooskõlla viidud.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 2 – punkt j a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(j a) „kontserni jaoks olulised ülesanded” −
	i) võime teha ja jõustada enne maksejõuetusmenetluse algatamist seoses kontserni mis tahes liikmega kontserni või selle osade jaoks strateegilise tähtsusega otsuseid; või
	ii) kontserni jaoks majanduslik tähtsus, mille kriteeriumiks on, et kontserni liikme või liikmete osa moodustab konsolideeritud bilansimahust või konsolideeritud käibest vähemalt 10%.”

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 22

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Maksejõuetusmenetluste („põhimenetluste”) algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja mis on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav.	1. Maksejõuetusmenetluste („põhimenetluste”) algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega vähemalt kolm kuud enne maksejõuetusmenetluse või ajutise menetluse algatamist ja mis on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 22

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 3 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui maksejõuetusmenetlus on algatatud kooskõlas lõikega 1, peetakse hiljem kooskõlas lõikega 2 algatatavaid menetlusi teisesteks menetlusteks. Sellisel juhul hinnatakse seda, kas võlgnikul on tegevuskoht teise liikmesriigi territooriumil, põhimenetluse algatamise kuupäeva alusel.”	3. Kui maksejõuetusmenetluse algatamise otsus on esitatud kooskõlas lõikega 1, peetakse hiljem kooskõlas lõikega 2 algatatavaid menetlusi teisesteks menetlusteks. Sellisel juhul hinnatakse seda, kas võlgnikul on tegevuskoht teise liikmesriigi territooriumil, põhimenetluse algatamise kuupäeva alusel.”

Selgitus

Kooskõlla viimine artikli 2 punktis d esitatud määratlusega.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 23

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 3a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui lõikes 1 osutatud hagi on seotud sama kostja vastu tsiviil- ja kaubandusõiguse alusel esitatud hagiga, võib likvideerija suunata mõlemad hagid selle liikmesriigi kohtusse, kelle territooriumil paikneb kostja asukoht, või kui hagi on esitatud mitme kostja vastu, siis selle liikmesriigi kohtusse, kelle territooriumil paikneb ühe kostja asukoht, eeldusel et kõnealusel kohtul on pädevus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 44/2001.	2. Kui lõikes 1 osutatud hagi on seotud sama kostja vastu tsiviil- ja kaubandusõiguse alusel esitatud hagiga, võib maksejõuetusmenetluse haldur suunata mõlemad hagid selle liikmesriigi kohtusse, kelle territooriumil paikneb kostja asukoht, või kui hagi on esitatud mitme kostja vastu, siis selle liikmesriigi kohtusse, kelle territooriumil paikneb ühe kostja asukoht, eeldusel et kõnealusel kohtul on pädevus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012*.
	_____________
	*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012).

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 23

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 3 a – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse hagid omavahel seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.	3. Lõike 2 tähenduses loetakse hagid omavahel seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 23

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 3b – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui maksejõuetusmenetlus algatatakse siseriikliku õiguse alusel ilma kohtu otsuseta, kontrollib sellise menetluse raames määratud likvideerija, kas asjaomasel liikmesriigil on juhtumi menetlemiseks pädevus vastavalt artiklile 3. Juhul kui liikmesriigil on vajalik pädevus, täpsustab likvideerija selle aluseid ja eelkõige seda, kas kõnealune pädevus põhineb artikli 3 lõikel 1 või lõikel 2.	välja jäetud

Selgitus

Põhihuvide keskme kindlakstegemisel on vajalik minimaalne kohtupoolne kontroll.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 23

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 3 b – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Võlausaldajatel või huvitatud isikutel, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on mõnes teises liikmesriigis ja mitte menetluse algatanud liikmesriigis, on õigus põhimenetluse algatamise otsus vaidlustada. Põhimenetluse algatanud kohus või põhimenetluse likvideerija teavitab kõiki teadaolevaid võlausaldajaid menetluse algatamise otsusest õigeaegselt, nii et neil oleks võimalik see vaidlustada.”	3. Võlausaldajatel või huvitatud isikutel, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on mõnes teises liikmesriigis ja mitte menetluse algatanud liikmesriigis, on õigus põhimenetluse algatamise otsus rahvusvahelise kohtualluvuse alusel vaidlustada kolme nädala jooksul pärast seda, kui maksejõuetusmenetluse algatamise otsus on tehtud artikli 20a punkti a kohaselt üldsusele kättesaadavaks.”

Selgitus

Selgitus selle kohta, et menetluse algatamise otsuse kehtivust on võimalik kolme nädala jooksul pärast avaldamist vaidlustada. Registris avaldamise tõttu ei pea kohus / maksejõuetusmenetluse haldur võlausaldajaid enam teavitama.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 25

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 6a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tasaarvelduskokkulepped	Lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlevad sätted
Tasaarvestuskokkuleppeid reguleeritakse ainult selliste õigusaktidega, mida kohaldatakse kõnealuste kokkulepete suhtes.”	Kui lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlevat sätet sisaldava lepingu üks pool on institutsioon, mis kuulub direktiivi 2001/24/EÜ kohaldamisalasse, reguleeritakse lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlevat sätet ainult selliste õigusaktidega, mida selliste sätete suhtes kohaldatakse.”

Selgitus

Kooskõlla viimine õigustikuga.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 26 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 12


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(26 a) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:
Artikkel 12	„Artikkel 12
Ühenduse patendid ja kaubamärgid	Ühtse toimega Euroopa patendid ja ühenduse kaubamärgid
Käesoleva määruse kohaldamisel võib ühenduse patent, ühenduse kaubamärk või muu samasugune ühenduse õigusega kehtestatud õigus kuuluda ainult artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlustesse.	Käesoleva määruse kohaldamisel võib ühtse toimega Euroopa patent, ühenduse kaubamärk või muu samasugune ühenduse õigusega kehtestatud õigus kuuluda ainult artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlustesse.”

Selgitus

Kooskõlla viimine ühtse toimega patente käsitleva uue määrusega.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 28 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 18 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 3 lõike 1 alusel pädeva kohtu poolt määratud likvideerija võib kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi õigusega antud volitusi, tingimusel et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse alusel takistavaid kaitsemeetmeid. Artiklite 5 ja 7 kohaselt on tal eelkõige õigus kõrvaldada võlgniku varad sellest liikmesriigist, kus need asuvad. Ta võib anda ka lubaduse, et põhimenetluses võetakse arvesse kohalike võlausaldajate eelisõigusi ja nende õigusi vara jaotamise suhtes samamoodi, nagu seda oleks tehtud teisese menetluse algatamise korral. Sellise lubaduse suhtes kohaldatakse põhimenetluse algatanud riigi vorminõudeid, juhul kui need on kehtestatud, ning see on asjaomase vara suhtes siduv ja jõustatav.”;	1. Artikli 3 lõike 1 alusel pädeva kohtu poolt määratud maksejõuetusmenetluse haldur või vara käsutamisõiguse säilitanud võlgniku puhul selle pädevuse kohaselt maksejõuetusmenetluse haldur või võlgnik võib kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi õigusega antud volitusi, tingimusel et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse alusel takistavaid kaitsemeetmeid. Artiklite 5 ja 7 kohaselt on tal eelkõige õigus kõrvaldada võlgniku varad sellest liikmesriigist, kus need asuvad. Ta võib anda ka jõustatava ja siduva lubaduse, et põhimenetluses võetakse arvesse kohalike võlausaldajate eelisõigusi ja nende õigusi vara jaotamise suhtes samamoodi, nagu seda oleks tehtud teisese menetluse algatamise korral. Lubaduses täpsustatakse faktid, millel see põhineb, eelkõige seoses kohalike võlausaldajate nõudmiste paigutusega prioriteetide ja järjekorra süsteemis teisese menetluste õiguse kohaselt, teisese menetluse raames jaotatava vara väärtusega, võimalustega seda väärtust realiseerida, teiseses menetluses osalevate põhimenetlusest osa võtvate võlausaldajate osakaaluga ja kuludega, mis tekiksid teisese menetluse algatamisel. Nõuded lubaduse vormi kohta on sätestatud põhimenetluse algatanud riigi õigusaktidega.”

Selgitus

Määruses endas kehtestatakse miinimumkriteeriumid, millele lubadus peab vastama, et mitte ainult tagada õigusselgus, vaid ka kohalike võlausaldajate vähemalt minimaalne kaitse.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 29

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 20a – punkt d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) kui võlgnik on äriühing, siis äriühingu registrinumber ja registrijärgse asukoha aadress;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 29

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 20d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Juhul kui äriühingu, juriidilise isiku või iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku vastu on algatatud põhi- või teisene menetlus, tagab maksejõuetusmenetluse algatanud kohus artiklis 20a osutatud teabe viivitamatu avaldamise menetluse algatanud riigi maksejõuetusregistris.”	Juhul kui on algatatud põhi- või teisene menetlus, tagab maksejõuetusmenetluse algatanud kohus artiklis 20a osutatud teabe viivitamatu avaldamise menetluse algatanud riigi maksejõuetusregistris. Liikmesriigid kehtestavad korra sissekannete eemaldamiseks maksejõuetusregistrist.”

Selgitus

Selgitus selle kohta, et avaldamise kohustus ei kehti ainult teatavate võlgnike puhul.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 30

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 21 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kuni artiklis 20b osutatud maksejõuetusregistrite sidestamise süsteemi sisseseadmiseni võib likvideerija taotleda, et muus liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, avaldatakse seal sätestatud avaldamiseeskirjade kohaselt teade maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse kohta ning vajaduse korral tema määramist käsitleva otsuse kohta. Sellises teates avaldatakse määratud likvideerija andmed ja see, kas kohaldatakse artikli 3 lõikes 1 või artikli 3 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirju.	1. Kuni artiklis 20b osutatud maksejõuetusregistrite sidestamise süsteemi sisseseadmiseni võib maksejõuetusmenetluse haldur taotleda, et muus liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, avaldatakse seal sätestatud avaldamiseeskirjade kohaselt teade maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse kohta ning vajaduse korral tema määramist käsitleva otsuse kohta. Sellises teates täpsustatakse kõik muud artiklis 20a ette nähtud andmed.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 30

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 21 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Likvideerija võib taotleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe avaldamist muus liikmesriigis, kus paikneb võlgniku vara või kus asuvad tema võlausaldajad, võttes aluseks kõnealuse liikmesriigi avaldamiseeskirjad.”	2. Maksejõuetusmenetluse haldur võib taotleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe avaldamist muus liikmesriigis, kus paikneb võlgniku vara või kus asuvad tema võlausaldajad või võlgnikud, võttes aluseks kõnealuse liikmesriigi avaldamiseeskirjad.”

Selgitus

Vajalik kooskõlla viimine seoses artikliga 24.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 31 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 24 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(31a) Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Kui kohustus täidetakse enne artiklis 21 sätestatud avaldamist, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik ei olnud maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik. Kui kohustus täidetakse pärast teatise avaldamist, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik oli maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik.	„2. Kui kohustus täidetakse enne artiklis 20a või 21 sätestatud avaldamist, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik ei olnud maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik. Kui kohustus täidetakse pärast teatise avaldamist, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik oli maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik.”

Selgitus

Selgitus selle kohta, et hõlmatud on ka registris avaldamine.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 32

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sellise kohtu otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohta tunnustatakse vastavalt artiklile 16 ja kelle otsus käsitleb maksejõuetusmenetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud kompromisse, tunnustatakse ilma lisaformaalsusteta. Sellist otsust täidetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 32–56, välja arvatud artikli 34 lõige 2.	1. Sellise kohtu otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohta tunnustatakse vastavalt artiklile 16 ja kelle otsus käsitleb maksejõuetusmenetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud kompromisse, tunnustatakse ilma lisaformaalsusteta. Sellist otsust täidetakse vastavalt määruse (EL) nr 1215/2012 artiklitele 39–46.

Selgitus

Kooskõlla viimine Brüsseli I määrusega.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 34

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 29a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kohus, kellele esitatakse teisese menetluse algatamise taotlus, teavitab sellest viivitamata põhimenetluse likvideerijat ja annab talle võimaluse esitada taotluse kohta oma seisukoht.	1. Kohus, kellele esitatakse teisese menetluse algatamise taotlus, teavitab sellest viivitamata põhimenetluse haldurit ja annab talle võimaluse esitada taotluse kohta oma seisukoht.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 34

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 29a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Põhimenetluse likvideerija taotluse korral lükkab lõikes 1 osutatud kohus teisese menetluse algatamise otsuse tegemise edasi või keeldub menetlust algatamast, kui selle algatamine ei ole vajalik kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks, eelkõige juhul, kui põhimenetluse likvideerija on andnud artikli 18 lõikes 1 osutatud lubaduse ja peab sellest kinni.	2. Põhimenetluse halduri taotluse korral lükkab lõikes 1 osutatud kohus teisese menetluse algatamise otsuse tegemise edasi või keeldub menetlust algatamast, kui põhimenetluse haldur esitab piisavad tõendid selle kohta, et selle algatamine ei ole vajalik kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks, eelkõige juhul, kui põhimenetluse haldur on andnud artikli 18 lõikes 1 osutatud lubaduse ja peab sellest kinni.

Selgitus

Selgitus seoses tõendamiskohustustega.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 34

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 29 a – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kohalikel võlausaldajatel on õigus vaidlustada otsus, mis puudutab teisese menetluse algatamise edasilükkamist või sellest keeldumist, kolme nädala jooksul pärast seda, kui otsus artikli 20a punkti a kohaselt üldsusele kättesaadavaks tehakse.

Selgitus

Selgitus selle kohta, et kohtu otsus on võimalik edasi kaevata.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 34

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 29a – lõige 2 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Kohalikel võlausaldajatel on õigus paluda põhimenetlust korraldavalt kohtult, et kohus nõuaks põhimenetluse haldurilt kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalike meetmete võtmist. Selliselt võidakse nõuda, et keelataks vara väljaviimine liikmesriigist, kus teisese menetluse algatamine edasi lükati või sellest keelduti, lükataks edasi põhimenetluse raames laekunud tulu jaotamine või kohustataks põhimenetluse haldurit esitama tagatist lubaduste täitmise kohta.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 34

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 29a – lõige 2 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Lõikes 1 osutatud kohus võib määrata usaldusisiku, kelle volitused on piiratud. Usaldusisik tagab, et lubadus täidetakse nõuetekohaselt ning osaleb selle täitmises, kui see on kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalik. Usaldusisikul on õigus pöörduda vastavalt lõikele 2b kohtu poole palvega.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 34

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 29a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Teisese menetluse algatamise otsusest teavitatakse põhimenetluse likvideerijat, kellel on õigus selline otsus vaidlustada.”	4. Teisese menetluse algatamise otsusest teavitatakse viivitamata põhimenetluse haldurit, kellel on õigus selline otsus kolme nädala jooksul pärast teate kätte saamist vaidlustada. Põhjendatud juhtudel võib teisest menetlust algatav kohus lühendada seda ajavahemikku mitte vähem kui ühele nädalale pärast teate kätte saamist.”

Selgitus

Õiguskindluse tagamiseks on kehtestatud ajaline piirang.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 35

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 31 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijad teevad üksteisega koostööd sellisel määral, mis on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Koostöö võib toimuda kokkulepete või protokollide vormis.	1. Sama võlgnikku puudutavate põhimenetluste haldurid teevad üksteisega koostööd sellisel määral, mis on vajalik menetluse tõhusa haldamise soodustamiseks, mis on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ja millega ei kaasne ühtki huvide konflikti. Koostöö võib toimuda kokkulepete või protokollide vormis.

Selgitus

Kooskõlla viimine artikliga 42a, nagu on sätestatud põhjenduses 20a. Muudatusettepanekuga selgitatakse ka seda, et hõlmatud on ka territoriaalsed menetlused.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 36

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 31a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sama võlgnikuga seotud põhi- ja teiseste maksejõuetusmenetluste koordineerimise hõlbustamiseks teeb kohus, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus või kes on maksejõuetusmenetluse algatanud, koostööd teiste kohtutega, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus või kes on maksejõuetusmenetluse algatanud, ning koostööd tehakse sellisel määral, mis on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selleks võivad kohtud nimetada vajaduse korral isiku või organi, kes tegutseb nende juhiste järgi.	1. Sama võlgnikuga seotud maksejõuetusmenetluste koordineerimise hõlbustamiseks teeb kohus, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus või kes on maksejõuetusmenetluse algatanud, koostööd teiste kohtutega, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus või kes on maksejõuetusmenetluse algatanud, ning koostööd tehakse sellisel määral, mis on vajalik menetluse tõhusa haldamise soodustamiseks ja mis on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selleks võivad kohtud nimetada vajaduse korral isiku või organi, kes tegutseb nende juhiste järgi, tingimusel et see ei ole vastuolus menetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

Selgitus

Kooskõlla viimine artikliga 42b, nagu on sätestatud põhjenduses 20a.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 36

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 31b – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav lause


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sama võlgniku suhtes algatatud põhi- ja teiseste maksejõuetusmenetluste koordineerimise hõlbustamiseks:	1. Sama võlgniku suhtes algatatud maksejõuetusmenetluste koordineerimise hõlbustamiseks:

Selgitus

Kooskõlla viimine artikliga 42c, nagu on sätestatud põhjenduses 20a.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 36

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 31b – lõige 1 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	igal juhul sellisel määral, mil selline koostöö ja teabevahetus on vajalikud menetluse tõhusa haldamise soodustamiseks, need ei ole vastava menetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega vastuolus ja nendega ei kaasne ühtki huvide konflikti.

Selgitus

Kooskõlla viimine artikliga 42c, nagu on sätestatud põhjenduses 20a.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 38

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 34 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui juriidilise isiku vastu on tema registrijärgse asukoha riigis algatatud teisene menetlus ja selle menetluse lõpetamine viib juriidilise isiku likvideerimiseni, ei takista selline likvideerimine teises liikmesriigis algatatud põhimenetluse jätkamist.”	2. Kui juriidilise isiku vastu on tema registrijärgse asukoha riigis algatatud teisene menetlus ja selle menetluse lõpetamine viib juriidilise isiku likvideerimiseni, ei kõrvaldata seda juriidilist isikut äriühingute registrist enne, kui põhimenetlus on lõpetatud.”

Selgitus

Selgitus sellise olukorra puhuks, kus äriühingu põhihuvide kese ja registrijärgne asukoht on erinevad.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42a – lõige 2 – lõik 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) uurivad kontserni restruktureerimise võimalusi ja kooskõlastavad selliste võimaluste olemasolu korral omavahel restruktureerimiskava ettepaneku tegemist ja sellealaseid läbirääkimisi;	(b) uurivad maksejõuetusmenetluses osalevate kontserni liikmete restruktureerimise võimalusi ja kooskõlastavad selliste võimaluste olemasolu korral omavahel restruktureerimiskava ettepaneku tegemist ja sellealaseid läbirääkimisi;

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42 b – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui maksejõuetusmenetlustega on seotud kaks või enam kontserni liiget, teeb kohus, kellele on esitatud taotlus algatada ühe kontserniliikme suhtes maksejõuetusmenetlus või kes on sellise menetluse algatanud, koostööd teiste kohtutega, kellele on esitatud taotlus algatada maksejõuetusmenetlused teiste kontserniliikmete suhtes või kes on sellised menetlused algatanud, ning koostöö toimub sellisel määral, mis on asjakohane menetluste tõhusa haldamise hõlbustamise seisukohast ja on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selleks võivad kohtud nimetada vajaduse korral isiku või organi, kes tegutseb nende juhiste järgi.	1. Kui maksejõuetusmenetlustega on seotud kaks või enam kontserni liiget, teeb kohus, kellele on esitatud taotlus algatada ühe kontserniliikme suhtes maksejõuetusmenetlus või kes on sellise menetluse algatanud, koostööd teiste kohtutega, kellele on esitatud taotlus algatada maksejõuetusmenetlused teiste kontserniliikmete suhtes või kes on sellised menetlused algatanud, ning koostöö toimub sellisel määral, mis on asjakohane menetluste tõhusa haldamise hõlbustamise seisukohast ja on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selleks võivad kohtud nimetada vajaduse korral isiku või organi, kes tegutseb nende juhiste järgi, tingimusel et see ei ole vastuolus menetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

Selgitus

Täpsustus, sest see puudutab ka kohtuid.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontserni liikme suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse raames nimetatud likvideerija teeb koostööd ja vahetab teavet kõikide kohtutega, kellele on esitatud taotlus algatada maksejõuetusmenetlused sama kontserni teiste liikmete suhtes või kes on sellised menetlused algatanud, ning koostöö toimub sellisel määral, mis on asjakohane menetluste koordineerimise hõlbustamise seisukohast ja on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Eelkõige võib likvideerija taotleda teistelt kohtutelt teavet kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste kohta või paluda abi seoses menetlusega, milles raames ta on ametisse nimetatud.	Kontserni liikme suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse raames nimetatud maksejõuetusmenetluse haldur teeb koostööd ja vahetab teavet kõikide kohtutega, kellele on esitatud taotlus algatada maksejõuetusmenetlused sama kontserni teiste liikmete suhtes või kes on sellised menetlused algatanud, ning koostöö toimub sellisel määral, mis on asjakohane menetluste koordineerimise hõlbustamise seisukohast, on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ja millega ei kaasne ühtki huvide konflikti. Eelkõige võib maksejõuetusmenetluse haldur taotleda teistelt kohtutelt teavet kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste kohta või paluda abi seoses menetlusega, milles raames ta on ametisse nimetatud.

Selgitus

Selgitus selle kohta, et huvide konfliktid seavad kohtute ja maksejõuetusmenetluse haldurite koostööle piiranguid.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d - lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) taotleda sama kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste peatamist;	(b) taotleda sama kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste peatamist kuni kaheks kuuks.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d - lõige 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) teha ettepanekuid päästekavade, kompromisside või samalaadsete meetmete kohta kõigi või teatavate kontserniliikmete puhul, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, ning esitada need muude maksejõuetusmenetluste raames, mis on algatatud sama kontserni muude liikmete suhtes, lähtudes kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavatest eeskirjadest ning	välja jäetud

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d - lõige 1 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) taotleda täiendavate menetluslike meetmete võtmist punktis c osutatud eeskirjade alusel, kui need on vajalikud päästmise, sealhulgas menetluse muutmise toetamiseks.	välja jäetud

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42 d – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kohus, kes on algatanud lõike 1 punktis b osutatud menetluse, peatab selle täielikult või osaliselt, juhul kui on tõendatud, et menetluse peatamine oleks selles osalevatele võlausaldajatele kasulik. Menetluse peatamist võib taotleda kuni kolmeks kuuks ja taotlust võib pikendada või uuendada sama ajavahemiku võrra. Menetluse peatamise korralduse teinud kohus võib nõuda, et likvideerija võtaks vajalikud meetmed menetluses osalevate võlausaldajate huvide kaitseks.”	2. Kohus, kes on algatanud lõike 1 punktis b osutatud menetluse, peatab selle täielikult või osaliselt, juhul kui maksejõuetusmenetluse haldur esitab piisavad tõendid selle kohta, et menetluse peatamine oleks selles osalevatele võlausaldajatele kasulik. Menetluse peatamist võib taotleda kuni kaheks kuuks. Menetluse peatamise korralduse teinud kohus võib nõuda, et maksejõuetusmenetluse haldur võtaks vajalikud meetmed menetluses osalevate võlausaldajate huvide kaitseks.”

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 42d a
	Koordineerimismenetluste algatamine kontserni tasandil
	1. Maksujõuetusmenetluse haldur võib kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatamiseks pöörduda mis tahes kohtu poole, kelle alluvusse kontserni liikme maksejõuetusmenetlus kuulub, tingimusel, et
	a) kontserni selle liikmega seoses on käimas maksejõuetusmenetlus ning
	b) kontserni liikmed, kelle põhihuvide kese asub selle kohtu liikmesriigis, kelle poole kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatamiseks pöörduti, täidavad kontserni jaoks olulisi ülesandeid.
	2. Kui kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatamiseks on pöördutud mitme kohtu poole, algatatakse menetlus selles liikmesriigis, kus täidetakse kontserni jaoks kõige olulisemaid ülesandeid. Sel eesmärgil vahetavad kohtud, kelle poole on pöördutud, teavet ja teevad omavahel koostööd vastavalt artiklile 42b. Kui kõige olulisemaid ülesandeid ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatada kohus, kelle poole pöörduti menetluse algatamiseks kõige esimesena, juhul kui tingimused sellise menetluse algatamiseks on täidetud.
	3. Kui kontserni tasandi koordineerimismenetlus algatatakse, on maksejõuetusmenetluse halduritel õigus taotleda vastavalt artikli 42d lõike 1 punktile b menetluste peatamist, kui koordinaator selle heaks kiidab. Kehtivad peatamised jäävad jõusse, kuid koordinaatoril on õigus taotleda nende peatamiste lõpetamist.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 42d b
	Koordinaatori ülesanded ja õigused
	1. Kohus, kes algatab kontserni tasandi koordineerimismenetluse, määrab koordinaatori. Koordinaator on kontserni liikmetest ja nende võlausaldajatest sõltumatu ning tema ülesandeks on:
	a) koostada ja sõnastada maksejõuetusmenetluste koordineeritud korraldamise kohta menetluslikud ja sisulised soovitused;
	b) vahendada kontserni liikmete kahe või enama maksejõuetusmenetluse halduri vahelisi vaidlusi ning
	c) esitada kontserni tasandi koordineerimiskava, milles on nimetatud kõik meetmed, mis on vajalikud kontserni liikmete maksejõuetuse ühtseks lahendamiseks, ning neid meetmeid kirjeldatud ja soovitatud. Kava võib sisaldada soovitusi eelkõige järgmise kohta:
	i) meetmed, mis on vajalikud kontserni või mõne selle osa majandusliku suutlikkuse ja rahalise usaldatavuse taastamiseks;
	ii) kontsernisiseste vaidluste lahendamine, eelkõige seoses kontsernisiseste tehingutega ja tagasivõtmise hagidega;
	iii) maksejõuetu kontserni liikmete maksejõuetusmenetluse haldurite vahelised kokkulepped.
	2. Koordinaatoril on õigus:
	a) olla kontserni mis tahes liikme suhtes algatatud menetluste raames ära kuulatud ja neis osaleda, eelkõige võttes osa võlausaldajate koosolekutest;
	b) esitada vastavalt artikli 42d c lõikele 3 heaks kiidetud kontserni tasandi koordineerimiskava ja seda selgitada;
	c) nõuda kõigilt maksejõuetusmenetluse halduritelt teavet, mis on või võib olla kasulik menetluste koordineerimiseks vajalike strateegiate ja meetmete väljatöötamisel ning sõnastamisel, ning
	d) taotleda kuni kolmeks kuuks kontserni muude liikmete suhtes algatatud menetluste peatamist ja taotleda selliste peatamiste lõpetamist.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 42d c
	Kontserni tasandi koordineerimiskava heakskiitmine kohtu poolt
	1. Maksujõuetusmenetluse haldurid, kes on määratud selliste maksejõuetusmenetluste jaoks, mida mõjutab kontserni tasandi koordineerimiskava rakendamine, võivad selle koordineerimiskava eelnõu kohta märkusi esitada koordinaatori poolt projekti esitamisel kindlaks määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu.
	2. Kohtule heakskiidu saamiseks esitatud kava eelnõu juurde kuulub:
	a) koordinaatori selgitus selle kohta, kuidas on järgitud lõiget 1;
	b) kava eelnõu esitamiseks ajaks maksejõuetusmenetluse halduritele esitatud kommentaarid, ning
	c) koordinaatori põhjendatud avaldus selle kohta, kuidas märkusi eelnõu kavas arvesse võeti või ei võetud.
	3. Kohus kiidab kava heaks, kui ta on veendunud, et koordinaator on täitnud lõike 2 ja artikli 42d b lõike 1 punkti c nõudmised.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 42d d
	Kontserni tasandi koordineerimismenetluste ja maksejõuetusmenetluste vaheline seos
	1. Maksejõuetusmenetluste korraldamisel peavad maksejõuetusmenetluse haldurid võtma arvesse koordinaatori soovitusi ja kontserni tasandi koordineerimiskava. Kui maksejõuetusmenetluse haldur kavatseb kontserni tasandi koordineerimiskavas ette nähtud meetmeid või hagisid mitte kasutada, põhjendab ta seda võlausaldajate koosolekule või mõnele muule organile, kellele ta peab asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt aru andma.
	2. Lõike 1 sätete rikkumine loetakse asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud maksejõuetusmenetluse halduri kohustuste täitmata jätmiseks.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 42d e
	Koordinaatori vastutus
	Koordinaator täidab oma kohustusi piisava hoolega. Ta vastutab kontserni tasandi koordineerimismenetlusega hõlmatud maksejõuetusmenetluse aluse varaga seotud kahju eest, mille puhul on põhjust järeldada, et see tekkis tema kohutuste täitmata jätmise tagajärjel. Tema vastutus määratakse kindlaks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus koordineerimismenetlus algatati.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 45

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 42d f (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 42d f
	Kulud
	1. Liikmesriikide õigusaktides on sätestatud kohtulõivud ja koordinaatori tasu.
	2. Kontserni tasandi koordineerimismenetluse kulud kannavad proportsionaalselt need kontserni liikmed, kelle suhtes oli koordineerimismenetluse algatamiseks ajaks algatatud maksejõuetusmenetlus. Iga kontserni liikme osa arvutatakse vastavalt sellele, kui suure osa moodustab liikme vara väärtus kõigi nende kontserni liikmete konsolideeritud varast, kellega seoses maksejõuetusmenetlused on algatatud.”

Selgitus

Vt seletuskirjas esitatud selgitusi.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 47

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 45 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. A lisa muutmiseks teatab liikmesriik komisjonile oma siseriiklikest eeskirjadest või maksejõuetusmenetlustest, mida ta soovib A lisasse lisada, ning edastab nende lühikirjelduse. Komisjon kontrollib teatatud eeskirjade vastavust artiklis 1 sätestatud tingimustele ning kui tulemus on positiivne, muudab delegeeritud õigusaktiga A lisa.”	2. Liikmesriik teatab komisjonile oma siseriiklikest eeskirjadest, mis puudutavad maksejõuetusmenetlusi, mis vastavad artiklis 1 sätestatud tingimustele, ning edastab nende lühikirjelduse. Komisjon kontrollib teatatud eeskirjade vastavust artiklis 1 sätestatud tingimustele ning kui tulemus on positiivne, muudab delegeeritud õigusaktiga A lisa.”

Selgitus

Liikmesriigi asi ei ole otsustada, millised menetlused kuuluvad A lisa alla. Kui artikli 1 tingimused on täidetud, peab liikmesriik teatama.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 47

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 45 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest olulistest muudatustest, mis puudutavad riigisiseseid maksejõuetusmenetluste eeskirju. Komisjon kontrollib muudetud eeskirjade vastavust artiklis 1 sätestatud tingimustele ning kui vastavus leiab kinnitust, muudab delegeeritud õigusaktidega A lisa.”

Selgitus

Täpsustus selle kohta, et ka olulistest muudatustest tuleb teatada.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 50

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

Artikkel 46a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kohaldavad nende territooriumil käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ.	1. Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse liikmesriikides riigisiseseid eeskirju direktiivi 95/46/EÜ ülevõtmise kohta, tingimusel et see ei mõjuta direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud töötlemistoiminguid.

Selgitus

Nende muudatuste puhul on lähtutud Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses esitatud soovitustest.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 51 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1346/2000

C LISA – DEUTSCHLAND


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(51 a) C lisas muudetakse lõiku pealkirjaga „DEUTSCHLAND” järgmiselt:
DEUTSCHLAND	„DEUTSCHLAND
- Konkursverwalter	- Konkursverwalter
- Vergleichsverwalter	- Vergleichsverwalter
- Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)	- Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)
- Verwalter	- Verwalter
- Insolvenzverwalter	- Insolvenzverwalter
- Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)	- Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)
- Treuhänder	- Treuhänder
- Vorläufiger Insolvenzverwalter	- Vorläufiger Insolvenzverwalter
	- Vorläufiger Sachwalter”

Selgitus

Arvesse on võetud muudatusi, mis on tehtud artikli 2 punkti b alapunkti i kohta.

[1] ELT C 271, 19.9.2013, lk 55.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepaneku puhul on tegemist olulise algatusega, mida Euroopa Parlament nõudis oma raportis soovitustega komisjonile maksejõuetusmenetluse kohta ELi äriühinguõiguse kontekstis (2011/2006(INI)), mille täiskogu võttis vastu 2011. aasta oktoobris. Raportis esitatud parlamendi väide, mille kohaselt „on teatud maksejõuetusõiguse valdkondi, kus ühtlustamine tasub end ära ja on saavutatav”, kehtib ka praegu. Ei saa eitada, et „liikmesriikide maksejõuetusõiguse erinevused kas annavad piiriülese tegevusega äriühingutele konkurentsieeliseid või tekitavad ebasoodsa olukorra ja raskusi, mis võib takistada maksejõuetute äriühingute edukat restruktureerimist”.

Piiriülesed maksejõuetusmenetlused ei ole enam midagi erakordset, vaid igapäevane nähtus mitte ainult suurte äriühingute (kontsernide), vaid ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Maksejõuetust käsitleva Euroopa määruse kohaldamise kohta on olemas piisavalt andmeid, tänu millele on võimalik tegeleda kõige pakilisemate küsimustega. Reformi poolt räägivad mitmed argumendid, nende hulgas ka ELi maksejõuetusõiguse ajakohastamine, mis on vajalik selleks, et keskenduda lihtsalt äriühingu likvideerimise asemel äriühingutele uue võimaluse andmisele.

Raporti projektis toetatakse komisjoni kavandatud muudatusi. Paljud esitatud ettepanekud ei ole mitte tehtud selleks, et muuta komisjoni ettepaneku ülesehitust või lisada uusi elemente, vaid selleks, et muuta tekst selgemaks ja viia see õigustikuga kooskõlla.

Komisjon tegi kindlaks viis olulist puudust, millele tuleb lahendus leida. Muudatused, mille komisjon tegi maksejõuetusmenetluse määruse reguleerimisalas, on vajalikud, et hõlmata täiendavaid restruktureerimismehhanisme.

On aga küsitav, kas − teatavatel tingimustel − peaks olema võimalik algatada maksejõuetusmenetlus ilma kohtu sekkumiseta, sest sellisel juhul määraks põhihuvide keskme ametisse nimetatud maksejõuetuse haldur. See võib minna vastuollu eesmärgiga suurendada õiguskindlust ja vältida meelepärase kohtualluvuse valimise võimalust ning seetõttu on see välja jäetud.

Põhihuvide keskme parandamine, viies selle kooskõlla on Euroopa Kohtu asjakohase väljakujunenud praktikaga, on igati kiiduväärt. Sellega seoses märkis Euroopa Parlament oma seadusandlikus algatusraportis, et põhihuvide keskme määratlus peab hõlmama selliseid tunnuseid nagu peamise äritegevuse kindlaksmääratavus väljastpoolt, varade asukoht, tegutsemis- või tootmistegevuse kese jne. Et mitte keskenduda ainult juhtimisotsustele ja mitte jätta tähelepanuta varade asukoha küsimus, esitati põhjenduse 13a kohta muudatusettepanek.

Raporti projektis toetatakse veel üht parlamendi poolt nõutud muudatust, nimelt ELi registri loomist, mille abil oleks võlausaldajatel ja kohtutel võimalik kindlaks teha, kas maksejõuetusmenetlus on mõnes teises liikmesriigis algatatud või mitte. Register tuleks ühendada e-õiguskeskkonna portaaliga ja see peaks sisaldama algatatud piiriüleste maksejõuetusmenetluste kohta kogu vajalikku teavet. Register on vajalik teabe avaldamise parandamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks.

Raporti projektis toetatakse ka ettepanekuid, mille komisjon on teinud teiseste maksejõuetusmenetluste kohta. Peale selle on raporti projektis sõnastatud miinimumkriteeriumid, millele lubadus, mille maksejõuetusmenetluse haldur annab kohalikele võlausaldajatele, peab vastama, et see oleks jõustatav ja siduv. Ühtlasi täpsustatakse seda, et kohalikel võlausaldajatel on õigus kõiki otsuseid, mis puudutavad teisese menetluse algatamise edasilükkamist või sellest keeldumist, vaidlustada. Raporti projektis on käsitletud veel üht olulist küsimust − seda, mis juhtub siis, kui maksejõuetusmenetluse haldur oma lubadust ei täida. Sellisel juhul peaks kohalikel võlausaldajatel olema õigus taotleda kaitset kohtult, kes keelaks näiteks varade väljaviimise (artikli 29a lõige 2 b).

Ühe olulise asjana tuleb sõnastada asjakohased lahendused kontsernide maksejõuetuse puhuks. Parlament nõudis oma seadusandlikus algatusraportis, et komisjon esitaks kontsernide maksejõuetuse reguleerimise kohta paindliku ettepaneku, mille puhul eristataks seda, kas kontsernil on selge omandistruktuur või on kontsern pigem detsentraliseeritud. Komisjon ei ole oma ettepanekus parlamendi soovitusi järginud, vaid keskendunud eri maksejõuetusmenetluste koordineerimise ja teabevahetuse parandamisele. Nõuetekohased ja hästi koordineeritud maksejõuetusmenetlused võivad tõepoolest aidata vältida kontsernide likvideerimist ja suurendada võimalusi vara paremaks realiseerimiseks ja töökohtade säilitamiseks.

Raporti projektis minnakse aga veidi kaugemale ja sõnastatakse kontsernide maksejõuetuse puhuks põhjalikum lahendus. Selle lahenduse puhul on tegemist komisjoni koordineerimise ja teabevahetuse põhise käsitluse ja seadusandlikus algatusraportis toodud parlamendi seisukoha vahelise kompromissiga. Tehakse ettepanek määrata koordinaator, kes mitte ainult ei koosta ja sõnasta maksejõuetusmenetluste koordineeritud korraldamist puudutavaid soovitusi (artikli 42f lõike 1 punkt a), vaid ka esitab kontserni tasandi koordineerimiskava, milles on nimetatud meetmed, mis on vajalikud kontserni liikmete maksejõuetuse lahendamiseks, ning neid meetmeid kirjeldatud ja soovitatud (artikli 42f lõike 1 punkt c). Koordineerimiskava peab heaks kiitma kohus. Maksejõuetusmenetluse halduril on võimalik kava enne selle heakskiitmist kommenteerida (artikli 42g lõige 1). Kontserni tasandi koordineerimiskava ei ole aga maksejõuetusmenetluse halduritele siduv, sest nad võivad võtta kavast erinevaid meetmeid (artikkel 42h).

MENETLUS

Pealkiri	Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) muutmine
Viited	COM(2012)0744 – C7-0413/2012 – 2012/0360(COD)
EP-le esitamise kuupäev	12.12.2012
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 15.1.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ECON 15.1.2013	LIBE 15.1.2013
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ECON 14.1.2013	LIBE 22.1.2013
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Klaus-Heiner Lehne 18.12.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	24.4.2013	16.9.2013	4.11.2013
Vastuvõtmise kuupäev	17.12.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sergio Gaetano Cofferati, Eva Lichtenberger, József Szájer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Silvia Costa, Jürgen Klute, Kay Swinburne
Esitamise kuupäev	20.12.2013

Õigusteave - Privaatsuspoliitika