RAPORT Ühise kalanduspoliitika erimeetmed naiste rolli edendamiseks

30.1.2014 - (2013/2150(INI))

Kalanduskomisjon
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöörid: Dolores García-Hierro Caraballo, Raül Romeva i Rueda
(Komisjonide ühised koosolekud – kodukorra artikkel 51)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühise kalanduspoliitika erimeetmete kohta naiste rolli edendamiseks

(2013/2150(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kalandusfondi (EKF) suhtes kohaldatavat õigusnormi, eriti nõukogu määrusi (EÜ) nr 2328/2003, nr 861/2006, nr 1198/2006 ja nr 791/2007, milles määratakse kindlaks eeskirjad ja kokkulepped ühenduse struktuuriabi kohta kalandussektoris[1],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ[2],

–   võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta[3],

–   võttes arvesse oma 12. septembri 2012. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta[4],

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (COM(2011)0804),

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2011)0810),

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–   võttes arvesse oma 15. detsembri 2005. aasta resolutsiooni naiste võrgustike kohta: kalandus, põllumajandus ja mitmekesistamine[5],

–   võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta[6],

–   võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta[7],

–   võttes arvesse oma 12. septembri 2012. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva üldise teatise kohta[8],

–   võttes arvesse 1. detsembril 2010. aastal kalanduskomisjonis toimunud kuulamist „Naised ja säästev areng kalanduspiirkondades”,

–   võttes arvesse 14. oktoobril 2013. aastal Euroopa Parlamendis toimunud kalanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kuulamist naiste rolli edendamise kohta Euroopa kalanduses ja vesiviljeluses,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ühisarutelusid kodukorra artikli 51 alusel,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0070/2014),

A. arvestades, et kalanduses ja vesiviljeluses ei tunnustata naiste tööd ja et see jääb üldjuhul märkamata, hoolimata sellest, et naiste tööl on märkimisväärne majanduslik lisaväärtus ja et see aitab kaasa paljude Euroopa piirkondade, eelkõige kalapüügist sõltuvate alade sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele;

B.  arvestades, et liikmesriikides töötab kalandussektoris üle 100 000 naise, kellest 4% töötab püügisektoris ja kalalaevade tegevusega seotud töökohtadel võrguparandajate, sadamatööliste või pakendajatena, 30% vesiviljeluses, eelkõige karpide ja vähiliste käsitsipüügis, ja ligi 60% töötlevas sektoris;

C. arvestades naiste tavapäraste tööde raskust kalandus- ja vesiviljelussektoris, nagu näiteks karpide ja vähiliste püük käsitsi, kala traditsiooniline müük kas rändkaubanduse vormis või selleks ettenähtud hoonetes, kalapüügivõrkude valmistamine ja parandamine (võrguparandajad), kalasaagi lossimine ja sorteerimine ning pakendamine eriti rasketes klimaatilistes tingimustes;

D. arvestades, et statistikas alahinnatakse suuresti naiste töö tegelikkust mõnes nendest sektoritest ning et üleüldine majanduskriis ja suur tööpuudus mõnes riigis on neid arve veelgi kasvatanud ja suurendanud naiste osalust kalandussektori tegevusalades, eriti karp- ja koorikloomakorjamises lisatööna või koguni leibkonna põhilise tuluallikana;

E.  tunnustades naiste panust kalanduse ja vesiviljelusega seotud tegevustes, eelkõige püügivahendite valmistamises ja parandamises, kalasaagi lossimises ja sorteerimises, pardavarude haldamises, kala töötlemises, pakendamises ja kala turustamises või kalandusettevõtete juhtimises;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament palub oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni (väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta) lõikes 30 võtta liikmesriikidel arvesse naiste majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise rolli tähtsust kalatööstuses, nii et neile oleks kättesaadavad sotsiaalsed hüvitised, ja rõhutab, et naiste aktiivne osalemine kalandusega seotud tegevuses aitab säilitada kalandussektori ja tagada selle ellujäämise, aitab tagada eriliste traditsioonide ja tavade säilimise ning võimaldab lisaks kaitsta eri piirkondade kultuurilist mitmekesisust;

G. arvestades, et Euroopa Parlament nõuab oma 12. septembri 2012. aasta seadusandlikus resolutsioonis meetmete võtmist, et edendada naiste suuremat osalust kalandus- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonides;

H. arvestades, et Euroopa Parlament nõuab oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni (väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta) punktis 31 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahalist toetust, et edendada naiste osalust kalandussektoris, toetada naiste ühendusi, pakkuda kutseharidust kalandussektoris töötavatele naistele ja suurendada naiste rolli kalanduses, toetades nii maismaa tegevusalasid kui ka kalandusega seotud tegevusalasid nii eelnevates kui ka järgnevates väärtusahela etappides;

I.   arvestades, et Euroopa Parlament palub oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni (väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta) punktis 39 komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et tagada naiste võrdne tasustamine ning muud sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, sealhulgas kindlustus, mis katab kalandussektoris töötamisel esinevad riskid, meetmed vähenduskoefitsientide kohaldamiseks, et võimaldada raske töö tõttu (öötöö, ohtlikkus, tootmisrütmist või püügivõimalusest sõltuv töögraafik) varem pensionile minna ja nende spetsiifiliste haiguste tunnustamine kutsehaigustena;

J.   arvestades, et statistiline teave tööjõu ja eelkõige tööjõu soolise jaotumise kohta teatud tegevustes, nagu väikesemahuline rannapüük või rannalähedane kalapüük, ulatuslik vesiviljelus ja nendega seotud tegevused, on teisejärgulisem kui statistika saagi, lossimise, tonnaaži jms kohta;

K. arvestades, et kalanduse, vesiviljeluse ja seotud sektorite tööjõudu käsitlevad Euroopa Liidu ja liikmesriikide statistilised andmed ei ole täielikud, ühtlustatud ega liigendatud selliste näitajate kaupa, mis võimaldaksid hinnata naiste panust nendes sektorites;

L.  tunnistades, et hoolimata naiste tööst kalandus- ja vesiviljelussektoris ja nende olulisest majanduslikust panusest, ei ole naistel piisavat sotsiaal- ja töötuskindlustust ega nõuetekohast kutse- ja tööalast staatust;

M. tunnistades, et naised kannatavad kalandussektoris majandusliku diskrimineerimise all, kuna nad saavad sama töö eest vähem palka kui mehed;

N. arvestades, et paljudel juhtudel ei tunnustata naiste tööd kalandussektoris seaduslikult ja naistel puudub sotsiaalkaitse, mis vastaks kalandussektori tegevustega seotud spetsiifilistele ohtudele ja tervisehädadele;

O. arvestades, et Euroopa Parlament kutsub oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni (väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta) punktis 42 komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et edendada ja saavutada kalandussektoris tegutsevate naiste töö suurem tunnustamine nii juriidiliselt kui ka sotsiaalselt ning tagada, et täis- või osalise koormusega pereettevõtetes töötavad või oma abikaasat abistavad naised, kes aitavad sellega kaasa iseenda ja perekonna majanduslikule ülalpidamisele, saavad seadusliku tunnustuse või sotsiaalsed tagatised, mis on võrdväärsed füüsilisest isikust ettevõtjate staatusega inimeste omadega, seda eelkõige direktiivi 2010/41/EL kohaldamise kaudu, ning et neile kindlustatakse sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, sealhulgas võrdne tasustamine, õigus töötushüvitisele, kui nad kaotavad töö (ajutiselt või alaliselt), õigus pensionile, töö- ja eraelu tasakaal, õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja tasuta tervishoiuteenustele ning tööohutus ja -tervishoid, samuti kindlustus, mis katab merel esinevad riskid;

P.  arvestades, et Euroopa Parlament leiab oma 12. septembri 2012. aasta resolutsioonis, et naiste rollile kalandussektoris peaks andma suurema õigusliku ja sotsiaalse tunnustuse ning hüvituse; nõuab, et kalandussektoris töötavatele naistele antaks meestega võrdsed õigused, ja on seisukohal, et kalurite abikaasad ja elukaaslased, kes perekonna ettevõtlust toetavad, peaksid saama füüsilisest isikust ettevõtjatega võrdse õigusliku staatuse ja sotsiaalsed hüvitised;

1.  nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks spetsiaalse statistilise programmi kalandusest sõltuvate piirkondade kohta, pöörates erilist tähelepanu väiksemahulisele rannapüügile, traditsioonilistele kalapüügimeetoditele ja erilistele turustamiskanalitele ning naissoost karpide korjajate, võrguparandajate ja kalanduse ning sellega seotud tegevuste käsitööliste tööle ning nende sotsiaalsetele ja töötingimustele, et hinnata naiste tööga seotud erivajadusi ja edendada kõnealuste raskete ametikohtade sotsiaalset tunnustamist;

2.  peab vajalikuks parandada statistilise teabe kogumist ja analüüsi seoses kalandussektori tööjõu soolise kuuluvuse, tegevusala ja töölepingutega (füüsilisest isikust ettevõtja, osalise või täiskoormusega töötaja, hooajaline töötaja), et oleks võimalik hinnata naiste panust kalandus- ja vesiviljelussektoris;

3.  kutsub komisjoni üles tagama, et sugude lõikes andmete kogumine hõlmaks ka püügisektorit, ning kehtestama uusi näitajaid, nagu vanus, haridus- ja koolitustase ning abikaasa või elukaaslase tegevusala;

4.  peab vajalikuks kehtestada selged määratlused seoses statistiliste näitajatega, mida kasutatakse tööjõu tööhõivega seotud andmete kogumiseks kalanduses, vesiviljeluses ja seotud sektorites; peab lisaks vajalikuks töötada ELi tasandil välja ühtne kogum statistilisi näitajaid ja palub liikmesriikidel esitada õigeaegselt täielikud andmed kooskõlas nende näitajatega;

5.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles õiguslikult ja sotsiaalselt tunnustama naiste rolli nii kalandus- ja vesiviljelussektoris kui ka kalapüügist sõltuvate piirkondade jätkusuutlikus arengus, eesmärgiga eemaldada kõik majanduslikud, halduslikud ja sotsiaalsed tõkked, mis raskendavad naiste osalemist võrdsetel tingimustel;

6.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles ergutama liikmesriike reguleerima ja tunnustama kutsehaigustena liigeste ja seljavigastusi ning reumaatilisi haigusi, mis on põhjustatud karmidest ilmastikutingimustest, milles naissoost karpide korjajad, võrguparandajad, töötlejad, kalurid ja kauplejad peavad töötama, ning vigastusi liiga suurte raskuste tõstmisest;

7.  kutsub komisjoni üles tunnustama asjaolu, et naiste töö parandab kalandustoodete jälgitavust, mis omakorda suurendab tarbija teadlikkust, tagab kalandus- ja vesiviljelustoodete parema kvaliteedi ja ohutuse ning suurendab kalanduspiirkondade majanduslikke, gastronoomilisi ja turismivõimalusi;

8.  nõuab, et (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja/või muude instrumentide raames) loodaks spetsiifilised toetusmehhanismid, mida saab aktiveerida hädaolukordades (loodusõnnetused), samuti rahalise hüvitamise mehhanismid, et aidata kalureid ja nende peresid ajutiste püügikeeldude ajal, eeskätt piirkondades, kus kalapüük on ainus sissetulekuallikas;

9.  peab vajalikuks riikide ja Euroopa tasandil naiste võrgustike kaudu tugevdada ja rahaliselt toetada naiste ühenduste asutamist, et suurendada naiste osa nähtavust kalandussektoris, tõsta ühiskonna teadlikkust naiste panusest sellesse tegevusalasse, lihtsustada kogemuste vahetamist ning anda naiste vajadustest ja nõudmistest teada nii kohalike omavalitsuste kui ka ELi institutsioonide tasandil;

10. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hõlbustaksid kalanduses, vesiviljeluses ja seotud sektorites tegutsevate naisorganisatsioonide juurdepääsu rahastamisele, mis võimaldaks neil algatused ellu viia, tugevdada oma organisatsioone ja luua kontakte teiste naisorganisatsioonidega kogemuste ja heade tavade vahetamiseks;

11. peab vajalikuks edendada ja suurendada naiste tõhusat osalemist nõustamisorganites ja nõuandekomisjonides ning otsustus-, esindus-, piirkondlikes ja kutseorganites, et tagada naiste osalemine avaliku ja erasektori otsuste tegemise protsessis meestega võrdsetel tingimustel;

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2013–2020

12. märgib, et ainult üks liikmesriik on kasutanud Euroopa Kalandusfondi 4. telje võimalusi, et rahastada projekte, mille tulusaajad on naised, ning kutsub liikmesriike üles kasutama EMKFi võimalusi, et

•   rakendada naiste võrdsete võimaluste põhimõtet nii rakenduskavade väljatöötamisel kui ka nende edendamisel ja kohaldamisel;

•   muuta kalandussektorit naistesõbralikumaks, kujundades sektorit ümber ning luues sobivaid rajatisi (nt naiste riietusruumid laevadel ja sadamates);

•   toetada naiste (nt võrguvalmistajate, sadamatöötajate ja pakendajate) ühendusi ja nende ühenduste toimimist võrgustikus;

•   toetada projekte, mis tegelevad karpide käsitsi korjajate töötingimustest tulenevate probleemidega, sealhulgas pere- ja tööelu ühitamise meetmetega;

•   toetada projekte, mis tegelevad naiste rolli edendamise, mitmekesisemaks muutmise ja väärtustamisega kalandus- ja vesiviljelussektoris;

•   lihtsustada naiste ja noorte juurdepääsu teabele, rahastades erikoolitusi ja kutseharidust ja nende töö erialast tunnustamist; selleks peaksid liikmesriigid käivitama protsessid ametlikult tunnustatud kutsesertifikaatide omandamiseks ja avama koolituskeskused nende kutsealade õppimiseks, kus eri kogukondades traditsiooniliselt töötavad naised;

•   pakkuda tütarlastele paremaid tööhõivevõimalusi ja toetada põlvkondadevahelist järjepidevust, eelkõige edendades merekeskkonda säästvaid tegevusalasid;

•   hoogustada kutsehariduse andmist, eelkõige koolitust kalandus- ja vesiviljelussektoris töötavatele naistele, et parandada nende juurdepääsuvõimalusi kalandusega seotud juhtivatele ja tehnilistele töökohtadele võrdsetel palgatingimustel;

•   suurendada naiste rolli kalanduses, toetades eelkõige maismaa tegevusalasid ja kalandusega seotud kutsealasid tootmise, töötlemise, turustamise ja müügi valdkonnas;

•   edendada naiste ettevõtlusalgatusi, sealhulgas kalandussektoriga seotud tegevusalade, kaasa arvatud selliste tegevusalade nagu muuseumiteadus, kultuuritraditsioonid, käsitöökunst, gastronoomia ja toitlustamine, majanduslikku mitmekesistamist;

•   toetada ettevõtlusalgatusi kalandusega mitteseotud tegevusaladel rannikupiirkondades, kus on kalandusreformi rakendamise tagajärjel kaotatud töökohti;

13. kutsub liikmesriike üles lihtsustama sooduslaenude andmist, mis võimaldavad ületada spetsiifilisi raskusi, millega naised seisavad silmitsi EMKFi raames riiklikesse programmidesse kaasatavate projektide rahastamisel;

14. kutsub liikmesriike üles toetama naiste ettevõtlusalgatusi soodsa mikrokrediidikorraga ja asjakohase rahastamisvõimalustest teavitamisega;

15. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid kohaliku taristu arendamiseks ja ajakohastamiseks, majandustegevuse mitmekesistamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks kalanduspiirkondades, eriti täielikult kalapüügist sõltuvates piirkondades, et tagada nende jätkusuutlik areng, võideldes samas vaesuse vastu üldiselt ja eelkõige seal, kus see mõjutab naisi ja lapsi, ning eesmärgiga ennetada naistevastast ja koduvägivalda;

16. kordab aastateks 2014–2020 ettenähtud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 menetluse raames vastuvõetud seisukohta, mille kohaselt tuleks innustada naiste osalemist kõikvõimalikes teadusuuringutes, projektides ja teadusvaldkondades, eelkõige nende naiste osalemist, kes on tööalaselt pühendunud merekeskkonnaga seotud teadusuuringutele;

17. Palub liikmesriikidel

•   tunnustada juriidiliselt nende naiste tööd, kes aitavad kaasa perekonna majanduslikule ülalpidamisele või teevad seda veel tasustamata töö kujul;

•   tagada toetus kalandusega tegelevatele naistele, nähes neile ette töötushüvitise, kui nad kaotavad töö (ajutiselt või alaliselt), õiguse pensionile, töö- ja pereelu tasakaalu, rasedus- ja sünnituspuhkuse (sõltumata paari suhte staatusest) sotsiaalkindlustuse ja tasuta tervishoiuteenused, ning kindlustuse, mis katab merendus- ja kalandussektoris töötamisega kaasnevaid riske;

18. arvestades, et Euroopa Parlament on oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni (ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta) punktis 28 seisukohal, et ELis tuleks WTO kaudu püüda karistada neid riike, kes diskrimineerivad naisi, ning nõuab punktis 45 tungivalt, et komisjon üritaks säästva kalanduse lepingute alaste läbirääkimiste ajal saavutada, et rannikuriik pühendaks miinimumosa säästva kalanduse lepingu alusel antavast valdkondlikust arengutoetusest projektidele, mille eesmärk on naiste rolli tunnustamine, edendamine ja mitmekesistamine kalandussektoris, tagades naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtte kohaldamise, eelkõige seoses koolituse ja rahastamisele ning laenudele juurdepääsuga;

19. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks selle, et Euroopa sooline mõõde kaasatakse kalandussektorit hõlmavatesse majanduspartnerluse lepingutesse ja tagatakse nende lepingutega;

Ühise kalanduspoliitika algmäärus

20. nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid uue ühise kalanduspoliitika eesmärke seoses juurdepääsuga kalavarudele, mis tugineb läbipaistvatele keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja majanduslikele kriteeriumitele, lähtudes meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõttest;

21. palub liikmesriikidel tunnustada naiste staatust töötajana tegevuse ajutise katkemise korral, sealhulgas püügikeelu ajal;

22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama direktiivi 2010/41/EL täitmine, et naised, kes töötavad täis- või osalise koormusega pereettevõtetes või abistavad oma abikaasasid või partnereid, aidates seega kaasa iseenda ja perekonna majanduslikule ülalpidamisele, ning samuti naised, kelle jaoks on see tegevus elatusallikas ja kes ei kuulu ühtegi majapidamisse, saaksid seadusliku tunnustuse ja füüsilisest isikust ettevõtjatega võrdse õigusliku staatuse ja sotsiaalsed hüvitised;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

• [1]  ELT L 223, 15.08.2006, lk 1.
• [2]  ELT L 180, 15.7.2010, lk 1.
• [3]  P7_TA(2013)0040.
• [4]  P7_TA(2012)0033.
• [5]  P6_TA(2005)0532.
• [6]  P7_TA(2012)0460.
• [7]  P7_TA(2012)0461.
• [8]  P7_TA(2012)0336.

SELETUSKIRI

Käesoleva raporti eesmärk on koguda ühise kalanduspoliitika reformimise kontekstis kokku kalanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni teadmised, soovitused ja algatused seoses naiste sotsiaalmajandusliku rolliga kalandus- ja vesiviljelussektoris.

Konkreetsete meetmete hulgas, mida Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon on viimaste aastate jooksul võtnud soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks ühises kalanduspoliitikas, on muuhulgas Euroopa Parlamendi resolutsioon naiste võrgustike kohta: kalandus, põllumajandus ja mitmekesistamine (2004/2263(INI)), Euroopa Kalandusfond 2007–2013 ning 2010. aastal kalanduskomisjonis toimunud kuulamine „Naised ja säästev areng kalanduspiirkondades”, milles rõhutati kalandussektoris töötavate naiste raskeid töötingimusi ja vajadust suurendada naiste osalemist kõikides kalanduspoliitika aspektides.

14. oktoobril 2013. aastal oktoobril toimus kalanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ühiskuulamine naiste rolli edendamise kohta Euroopa kalanduses ja vesiviljeluses, kus analüüsiti naiste olukorda kalandussektoris, nende rolli uute võimaluste loomisel rannikukogukondades, uusi tegureid naiste võrgustike loomise ja heade tavade vahetamise toetusmeetmetes, soolise aspekti arvestamist Euroopa Kalandusfondi, eriti selle 4. telje rakendamise erinevates etappides, ja tulevikuväljavaateid ühise kalanduspoliitika reformimise kontekstis.

Käimasoleva ühise kalanduspoliitika reformimisega seoses väärib esiletoomist raport väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta (2011/2292(INI)), milles käsitletakse naiste rolli seisukohast kalanduses olulisi kontseptsioone, mis on seotud sotsiaalsete ja töötingimuste parandamisega ning naiste majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise rolliga, ning üldine teatis (2011/2290(INI)). Viimane rõhutas suurema juriidilise ja sotsiaalse tunnustuse vajadust, vajadust tähtsustada naiste tööd kalandussektoris ja naiste, sh elukaaslaste rolli pereettevõtetes.

Hoolimata naiste sotsiaalmajanduslikust tähtsusest kalandus- ja vesiviljelussektoris viidatakse plaanides, programmides ja kalandusalastes õigusaktides harva võrdsetest tingimustest kinnipidamisele seoses naiste juurdepääsuga kalapüügiga seotud töökohtadele.

Naiste töö ja tegevus kalanduses on sageli märkamatu, justkui täiendus elukaaslaste tööle pereettevõtete üha raskemas majanduslikus olukorras. Sellisel juhul ei saa naised kindlat palka ega sotsiaaltoetusi. Pealegi on kõnealune tegevus mõningatele naistele ainsaks elatusallikaks.

Vähene juurdepääs või selle puudumine statistilisele teabele naiste rolli kohta kalanduses takistab oluliselt naiste ülesannete ja nende majandusliku panuse hindamist. Raske on saada üksikasjalikku teavet naiste töö hetkeolukorra kohta kalanduses ja vesiviljeluses, kui kalandussektori andmed ei ole eristatud soo või tegevusliigi alusel, ja kui rohkem tähelepanu pööratakse kalandussektori toodangule.

Uus ühine kalanduspoliitika peab kaasa aitama merekeskkonna kaitsmisele ja eelkõige hea keskkonnaseisundi saavutamisele 2020. aastaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) ning selle jaoks on vaja hinnata väikesemahulises kalapüügis töötavate naiste panust, võttes arvesse nende auväärse töö tähtsust merekeskkonnas kõnealuse direktiivi täitmiseks.

Samuti tuleb silmas pidada, et naised ja noored on need, keda praegune majanduslangus ja majanduskriis mõjutab kõige rohkem ja kelle töövõimalused, palk ja töötingimused halvenevad kõige esimesena.

Hetkel on Euroopas mõned kalandussektori naisteühendused ja -organisatsioonid, mille kaudu on võimalik seista võrdsete õiguste eest ja saada nõu, olla omavahel ühenduses, saavutada paremat kooskõlastamist ja võimaldada juurdepääsu toetustele. 2008. aastal oli ELis 18 kohalikul või piirkondlikul tasandil aktiivset organisatsiooni, 4 riiklikku organisatsiooni, 1 riiklik võrgustik, 3 rahvusvahelist võrgustikku ja 1 Euroopa võrgustik.

Kõige suurem naiste võrgustik Euroopas on AKTEA (kalanduse ja vesiviljeluse naisorganisatsioonide Euroopa võrgustik), mille eesmärk on muuhulgas muuta naiste roll kalanduses, vesiviljeluses ja nendega seotud tegevustes nähtavaks, tõsta teadlikkust naiste panusest kõnealustes sektorites, suurendada naiste osalust kõnealuste sektorite otsustamise protsessides, vahetada kogemusi jne.

Väljaõpe on igas töövaldkonnas arengu ja professionaalseks saamise üks olulisim tegur. Naiste väikesemahulises kalapüügis teostatavaid ülesandeid tuleb reguleerida ametlike kursustega, mis soodustavad ameti kestlikkust ühiskonnas. Samuti vajab märkimist, et kalandussektoris töötavate naiste jaoks on oluline õppida kasutama IT-vahendeid ettevõtete või pereettevõtete spetsiifilisemate ja juhtimisega seotud ülesannete täitmiseks.

Hetkel käib töö seoses tulevase Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF) ajavahemikuks 2013–2020, mis on peamine vahend, millest toetatakse ELi kalandus- ja vesiviljelussektori rahastamist.

Uue EMKFi raames peavad liikmesriigid jälgima, et kalandussektori naistel ja noortel oleks juurdepääs elukestvale õppele, et tõsta oma väärtust kalandussektori tööturul ning tagada ametikõrgendus ja osalemine kõigis esindusorganites.

Samuti tuleb tagada toetused, et edendada ja säilitada kalandus- ja vesiviljelussektori naisühendusi, mis soodustavad naiste laialdasemat osalemist, usaldust ja sotsiaalset tunnustamist.

Samuti on vaja rõhutada naisteadlaste osalemise tähtsust merekeskkonna uurimisel, eriti seoses naiste tööhõivega kalandussektoris ja kalavarude olukorraga, mis on äärmiselt vajalik nende säästlikuks kasutamiseks, ennetades kliimamuutuse võimalikke mõjusid.

EMKFi artiklis 79 sätestatakse, et toetuskõlblikud on muuhulgas tegevused, mis on seotud teaduslike analüüsidega ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega, riiklikud mitmeaastased proovivõtuprogrammid, teaduslikud mereuuringud jne, kuid on oluline rõhutada, et uus EMKF tagab pideva andmete kogumise ja analüüsimise naiste tööhõive kohta kalandus- ja vesiviljelussektoris ning naiste sotsiaalmajandusliku panuse kohta kõnealustes sektorites. Kõnealuse tingimuse täitmine aitaks kaasa ka EMKFi III lisa üldiste eeltingimuste täitmisele, mille kohaselt tagatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise otsese strateegia tõhus rakendamine ja kohaldamine muuhulgas süsteemiga, mille abil koguda ning analüüsida andmeid ja näitajaid, mis jagunevad soo alusel ja millega arendatakse tõenditel põhinevat soolise võrdõiguslikkuse poliitikat.

Uus EMKF peab edendama ka toetuste andmist abikaasa, elukaaslase vm staatusega naistele, kes oma märkamatuks jäänud tööga on aidanud pereettevõtet.

Kalanduspoliitika uues algmääruses kehtestatakse artiklis 2 üldpõhimõtted, millest tuleb juhinduda, ja artiklis 7 eesmärgid ressursside säästvaks kasutamiseks ja meetmed kalandustegevuse poolt merekeskkonna elurikkusele ja ökosüsteemidele avaldatava negatiivse mõju miinimumini viimiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks on väga oluline väärtustada karpide korjajate tööd, kuna nemad kasutavad kalavarusid säästval viisil, austavad kalavarusid ja nende taastumist ning teavad, et kui nad astuvad sellest piirist üle, siis tulevikus ei ole neil enam töö tegemiseks vajalikke kalavarusid.

Uue ühise kalanduspoliitikaga tuleks üritada saavutada eesmärgid seoses järgmisega: võrdsuse põhimõte, kalandussektoris töötavate naiste sotsiaalmajandusliku rolli tunnustamine, soolise diskrimineerimise kaotamine, vajalikud sotsiaalmeetmed ja toetus töötutele, meetmed naiste komiteedesse ja nõuandekomisjonidesse kaasatuse ning naiste ühendustes osalemise edendamiseks, vajalike finantsvahendite ja sotsiaalmeetmete ettenägemine ja toetused naissoost töötajatele püügikeelu ajal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kalandussektoris töötavad naised seisavad silmitsi arvukate probleemidega. Vaja on reguleerida naiste töötingimusi ja muuta need võrdseks meeste omadega, tagada, et tulevaste põlvkondade jaoks oleksid kalandussektori töötingimused atraktiivsed ning tunnustada naiste panust kalanduse jätkusuutlikku arengusse. Selleks on otsustavalt tähtis, et ühise kalanduspoliitika reform looks aluse toetustele, suunistele, kavadele ja koolitusprogrammidele, vajalikule tunnustamisele ja võrdsetele õigustele, mis tagavad kalandussektoris töötavatele naistele parema ja stabiilsema tuleviku.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.1.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Kriton Arsenis, Edit Bauer, Alain Cadec, Marije Cornelissen, Edite Estrela, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Isabella Lövin, Astrid Lulling, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Elisabeth Morin-Chartier, Krisztina Morvai, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Maria do Céu Patrão Neves, Ulrike Rodust, Raül Romeva i Rueda, Joanna Senyszyn, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Struan Stevenson, Isabelle Thomas, Jarosław Leszek Wałęsa, Marina Yannakoudakis, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Izaskun Bilbao Barandica, Anne Delvaux, Iñaki Irazabalbeitia Fernández, Nicole Kiil-Nielsen, Christa Klaß, Antolín Sánchez Presedo, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Elisabetta Gardini, Anna Hedh