RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2013/36/EL ja 2009/110/EÜ muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

11.3.2014 - (COM(2013)0547 – C7‑0230/2013 – 2013/0264(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Diogo Feio
PR_COD_1amCom

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2013/0264(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0169/2014

Esitatud tekstid :

A7-0169/2014

Arutelud :

PV 02/04/2014 - 26
CRE 02/04/2014 - 26

Hääletused :

PV 03/04/2014 - 7.4
CRE 03/04/2014 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0280

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2013/36/EL ja 2009/110/EÜ muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(COM(2013)0547 – C7‑0230/2013 – 2013/0264(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0547),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0230/2013),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 5. veebruari 2014. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2013. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0169/2014),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Direktiiv 2007/64/EÜ võeti vastu 2007. aasta detsembris vastavalt komisjoni 2005. aasta detsembri ettepanekule. Sellest ajast peale on jaemaksete turul toimunud märkimisväärseid tehnilisi uuendusi, elektrooniliste ja mobiilimaksete hulk on järsult tõusnud ning turule on jõudnud uut liiki makseteenuseid.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Liidu makseteenuste õigusraamistiku läbivaatamise tulemusel, eelkõige direktiivi 2007/64/EÜ mõju analüüsi ning Euroopa kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu koordineerimist käsitleva komisjoni rohelise raamatu²⁴ üle toimunud arutelu käigus selgus, et selline areng on tekitanud olulisi õiguslikke probleeme. Makseturg, eelkõige kaardi-, interneti- ja mobiilimaksed, on suures osas endiselt riigiti killustatud. Paljud uuenduslikud maksetooteid ja -teenuseid ei kuulu osaliselt või täielikult direktiivi 2007/64/EÜ reguleerimisalasse. Lisaks on direktiivi 2007/64/EÜ reguleerimisala turu arengut silmas pidades mõnel juhul jäänud liiga ebamääraseks ja üldiseks või on lihtsalt aegunud. See puudutab eriti direktiivi reguleerimisalast välja jäänud teatavaid maksete elemente, mida üldeeskirjadega ei reguleerita. See on põhjustanud õiguslikku ebakindlust, potentsiaalseid turvariske makseahelas ja teatavates valdkondades ka puudulikku tarbijakaitset. Uuenduslike, hõlpsalt kasutatavate ning tarbijate ja jaemüüjate seisukohalt tõhusate, mugavate ja turvaliste üleliiduliste makseviiside levik on olnud vaevaline.

(3) Euroopa Liidu makseteenuste õigusraamistiku läbivaatamise tulemusel, eelkõige direktiivi 2007/64/EÜ mõju analüüsi ning Euroopa kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu koordineerimist käsitleva komisjoni rohelise raamatu²⁴ üle toimunud arutelu käigus selgus, et selline areng on tekitanud olulisi õiguslikke probleeme. Makseturg, eelkõige kaardi-, interneti- ja mobiilimaksed, on suures osas endiselt riigiti killustatud. Paljud uuenduslikud maksetooteid ja -teenuseid ei kuulu osaliselt või täielikult direktiivi 2007/64/EÜ reguleerimisalasse. Lisaks on direktiivi 2007/64/EÜ reguleerimisala turu arengut silmas pidades mõnel juhul jäänud liiga ebamääraseks ja üldiseks või on lihtsalt aegunud. See puudutab eriti direktiivi reguleerimisalast välja jäänud teatavaid maksete elemente, mida üldeeskirjadega ei reguleerita. See on põhjustanud õiguslikku ebakindlust, potentsiaalseid turvariske makseahelas ja teatavates valdkondades ka puudulikku tarbijakaitset. Uuenduslike, ohutute, hõlpsalt kasutatavate ning tarbijate ja jaemüüjate seisukohalt tõhusate, mugavate ja turvaliste üleliiduliste makseviiside levik on olnud vaevaline. Siin on suur positiivne potentsiaal, mida tuleb järjekindlamalt ära kasutada.

__________________

²⁴COM(2012) 941 final.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Digitaalse majanduse arengut silmas pidades on eriti oluline elektrooniliste maksete turg integreerida, et tarbijad, jaemüüjad ja teised turuosalised saaksid täielikult kasu ELi siseturu eelistest.

(4) Digitaalse majanduse arengut silmas pidades on eriti oluline luua ohutute elektrooniliste maksete integreeritud ühtne turg, et toetada liidu majanduse kasvu ning tagada tarbijatele, kaupmeestele ja ettevõtjatele makseteenuste valik ja läbipaistvus, et saada täielikku kasu siseturu eelistest.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Uued eeskirjad võimaldaksid täita õiguslikud tühikud, suurendada õiguslikku selgust ning tagaksid, et õiguslikku raamistikku kohaldatakse kogu Euroopa Liidus järjepidevalt. Tuleb võrdsustada turul juba olevate ning turule tulevate ettevõtjate tegevustingimused, soodustada uute makseviiside turu laienemist ning tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse kogu liidu makseteenuste kasutajatele. See peaks aitama kaasa kulude ja hindade langusele makseteenuste kasutajate jaoks ning suurendama makseteenuste valikut ja läbipaistvust.

(5) Uued eeskirjad võimaldaksid täita õiguslikud tühikud, suurendada õiguslikku selgust ning tagaksid, et õiguslikku raamistikku kohaldatakse kogu Euroopa Liidus järjepidevalt. Tuleb võrdsustada turul juba olevate ning turule tulevate ettevõtjate tegevustingimused, soodustada uute makseviiside turu laienemist ning tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse kogu liidu makseteenuste kasutajatele. See peaks looma tõhusust maksesüsteemis tervikuna ning peaks aitama kaasa kulude ja hindade langusele makseteenuste kasutajate jaoks ning suurendama makseteenuste valikut ja läbipaistvust ning tugevdama samal ajal tarbijate usaldust ühtlustatud maksete turu vastu.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) jõuab olulise teetähiseni 2014. aastal, kui toimub üleminek eurodes tehtavatelt riiklikelt kreedit- ja otsekorraldustelt SEPA nõuetele vastavatele kreedit- ja otsekorraldustele. Integreeritud, konkurentsivõimelise, kõigile võrdsete tingimustega ja uuendusliku eurodes sooritatavate jaemaksete turu ülesehitamist euroalal tuleks jätkata, et saavutada tõeline makseteenuste siseturg liidus. Seda kestvat ülesehitusprotsessi tuleks teotada tugevdatud juhtimisega Euroopa Keskpanga (EKB) eestvedamisel. SEPA nõukogu järeltulijaks olev euro jaemaksete nõukogu (ERPB), mille loomisest on teatanud Euroopa Keskpank, peaks andma oma panuse selle eesmärgi saavutamisse ja hõlbustama seda. ERPB koosseis, milles on arvestatud maksete turu pakkumise ja nõudluse poole huvide vahelise parema tasakaaluga, peaks tagama tulemusliku nõustamise järgmistes küsimustes: SEPA projekti edasine suunitlus ning võimalikud takistused selle elluviimisel, takistuste kõrvaldamise viisid ja viisid, kuidas edendada liidus eurodes tehtavate jaemaksete valdkonnas uuenduslikkust, konkurentsi ja integratsiooni. Ette tuleks näha komisjoni osalemine vaatlejana eesmärgiga tagada, et ERPB ülesanded, koosseis ja toimimine annaksid panuse SEPA projekti edendamisse.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kuna elektroonilised maksed on tehniliselt keerulised ning kogu maailmas kasvab elektrooniliste maksete maht ja luuakse uut liiki makseteenuseid, on viimastel aastatel suurenenud elektrooniliste maksetega seotud turvariskid. Kuna makseteenuste turu ladusaks toimimiseks peavad makseteenused olema turvalised ja ohutud, tuleb makseteenuste kasutajaid piisavalt kaitsta selliste ohtude eest. Makseteenused on majandus- ja ühiskonnaelu toimimise seisukohalt hädavajalikud. Seetõttu käsitatakse makseteenuste pakkujaid (näiteks krediidiasutusi) turuosalistena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi [pls insert number of NIS Directive after adoption]²⁵ artikli 3 lõikele 8.

__________________

²⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv XXXX/XX/EL meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus (ELT L ..., lk...).

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Lisaks direktiivis [pls insert number of NIS Directive after adoption] ette nähtud üldistele meetmetele, mis võetakse liikmesriikide tasandil, tuleks maksetehingutega seotud turvariske käsitleda ka makseteenuste pakkujate tasandil. Makseteenuse pakkujate turbemeetmed peavad olema proportsionaalsed turvariskidega. Selleks et tagada, et makseteenuste pakkujad esitavad pädevatele asutustele igal aastal ajakohastatud teavet oma turvariskide ning nendega seoses võetud (täiendavate) meetmete kohta, tuleks luua korrapärase aruandluse mehhanism. Selleks et minimeerida teiste pakkujate ja maksesüsteemide kahjustamise, näiteks maksesüsteemi tegevuses suurte häirete põhjustamise ning makseteenuse kasutajatele kahju tekitamise ohtu, on oluline kohustada makseteenuse pakkujad teatama suurematest turvaintsidentidest põhjendamatu viivituseta Euroopa Pangandusjärelevalvele.

(7) Lisaks direktiivis [pls insert number of NIS Directive after adoption] ette nähtud üldistele meetmetele, mis võetakse liikmesriikide tasandil, tuleks maksetehingute pakkumiseks valitud tehniliste süsteemidega seotud turvariske käsitleda ka makseteenuste pakkujate tasandil ning nende kulul ja vastutusel. Makseteenuse pakkujate turbemeetmed peavad olema proportsionaalsed nende klientide turvariskidega. Selleks et tagada, et makseteenuste pakkujad esitavad pädevatele asutustele vähemalt kolm korda aastas ajakohastatud teavet oma turvariskide kohta ning nende riskide vähendamiseks võetud täiendavate meetmete kohta, tuleks luua korrapärase aruandluse mehhanism. Selleks et minimeerida teiste pakkujate ja maksesüsteemide kahjustamise, näiteks maksesüsteemi tegevuses suurte häirete põhjustamise ning makseteenuse kasutajatele kahju tekitamise ohtu, on oluline kohustada makseteenuse pakkujad teatama suurematest turvaintsidentidest põhjendamatu viivituseta Euroopa Pangandusjärelevalvele, kes peaks igal aastal avaldama aruande digitaalsete makseteenuste turvalisuse kohta liidus.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Selleks et tarbijad mõistaksid oma käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, tuleks neid teavitada selgel ja arusaadaval viisil. Seetõttu peaks komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist koostama tarbijasõbraliku elektroonilise infolehe, milles oleks loetletud selgel ja kergesti arusaadaval viisil tarbijate õigused ja kohustused, mis on sätestatud käesolevas direktiivis ja seonduvas liidus õiguses makseteenuste kohta. See teave tuleks teha kättesaadavaks komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010^1aasutatud Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) ja riiklike pangandust reguleerivate asutuste veebisaitidel. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad teeksid infolehe selle algsel kujul tasuta kättesaadavaks kõigile oma olemasolevatele ja uutele klientidele elektrooniliselt oma veebisaitidel ning paberkujul oma filiaalides, agentide juures ja allhanke korras makseteenuseid teostavates üksustes.

_________________

^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Makseteenuste õigusraamistiku läbivaatamise tulemusel võetakse vastu uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XX/XX/XX²⁶. Nimetatud määrusega kehtestatakse kõigi erakliendi deebet- ja krediitkaarditehingute ning nende tehingute põhjal tehtud elektrooniliste ja mobiilimaksete eest võetavate kahe- ja mitmepoolsete vahendustasude kindlaksmääramise eeskirjad ning piiratakse teatavate äritegevuse eeskirjade kohaldamist kaardimaksete suhtes. Määrusega kiirendatakse kaardimaksete turu tegelikku integreerimist.

(8) Makseteenuste õigusraamistiku läbivaatamise tulemusel võetakse vastu uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XX/XX/XX²⁶. Nimetatud määrusega kehtestatakse kõigi erakliendi deebet- ja krediitkaarditehingute ning nende tehingute põhjal tehtud elektrooniliste ja mobiilimaksete eest võetavate kahe- ja mitmepoolsete vahendustasude kindlaksmääramise eeskirjad, kaotades seega ühe olulise tõkke riikide maksete turgude vahelt, ning piiratakse teatavate äritegevuse eeskirjade kohaldamist kaardimaksete suhtes. Määrusega kiirendatakse kaardimaksete turu tegelikku integreerimist.

__________________

²⁶Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [XX/XX/XX] kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L ..., lk ...).

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Et vältida tarbijate huvide kahjustamist liikmesriikide lähenemisviiside lahknemise tõttu, tuleks direktiiviga makseteenuse pakkujate suhtes kehtestatud läbipaistvus- ja teabenõudesätteid kohaldada ka selliste tehingute puhul, kus maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja asub Euroopa Majanduspiirkonnas (edaspidi „EMP”), kuid teine makseteenuse pakkuja asub sellest väljaspool. Samuti on asjakohane läbipaistvus- ja teabenõudeid laiendada EMPs asuvate makseteenuste pakkujate vahelistele tehingutele olenemata tehingu vääringust.

(9) Et vältida tarbijate huvide kahjustamist liikmesriikide lähenemisviiside lahknemise tõttu, tuleks direktiiviga makseteenuse pakkujate suhtes kehtestatud läbipaistvus- ja teabenõudesätteid ning makseteenuste pakkumise ja kasutamisega seotud õigusi ja kohustusi käsitlevaid sätteid kohaldada ka selliste tehingute puhul, kus maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja asub Euroopa Majanduspiirkonnas (edaspidi „EMP”), kuid teine makseteenuse pakkuja asub sellest väljaspool. Komisjonipoolse läbivaatamise ja juhul, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku põhjal tuleks käesoleva direktiivi kohaldamist selliste tehingute suhtes laiendada ka nii, et oleks hõlmatud suurem osa sätteid, mis puudutavad makseteenuste pakkumise ja kasutamisega seotud õigusi ja kohustusi. Samuti on asjakohane läbipaistvus- ja teabenõudeid laiendada EMPs asuvate makseteenuste pakkujate vahelistele tehingutele olenemata tehingu vääringust.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Makseteenuste määratlus peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne ning võimaldama uut tüüpi makseteenuste arendamist, tagades olemasolevatele ja uutele makseteenuse pakkujatele võrdsed tegevustingimused.

(10) Makseteenuste, makseprotokollide ja maksestandardite määratlused peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed ning võimaldama uut tüüpi makseteenuste arendamist, tagades olemasolevatele ja uutele makseteenuse pakkujatele võrdsed ohutud tegevustingimused.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Turu kohta saadud andmetest nähtub, et piiratud võrgu suhtes kehtestatud erandit kasutatakse sageli väga suurte maksemahtude ja summade suhtes ning selle alusel pakutakse tarbijatele sadu või tuhandeid erinevaid tooteid ja teenuseid. See aga ei ole kooskõlas direktiivis 2007/64/EÜ piiratud võrgu jaoks ettenähtud erandi eesmärgiga. See vähendab makseteenuse turvalisust kasutajate, eelkõige tarbijate jaoks, jätab nad ilma õiguskaitsest ning on selgelt ebasoodne reguleeritud turul osalejatele. Ohtude vähendamiseks tuleb täpsustada piiratud võrgu kirjeldust kooskõlas direktiiviga 2009/110/EÜ. Makseviisi tuleks pidada piiratud võrgus kasutatavaks, kui seda saab kasutada kaupade ja teenuste ostmiseks ainult teatavas kaupluses või kauplusteketis või piiratud valiku kaupade või teenuste ostmiseks, olenemata müügipunkti geograafilisest asukohast. Selline makseviis võib olla kaupluste kliendikaart, tanklakaart, liikmekaart, ühistranspordikaart, toidutalong ja mõne teenuse kasutamise talong. Neist osa on ette nähtud konkreetse maksu- või tööjõualaste õigusaktidega ning neid kasutatakse sotsiaalvaldkonna õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kui selline sihtotstarbeline makseviis muutub üldkasutatavaks makseviisiks, ei tohiks enam kohaldada erandit, millega selline makseviis arvatakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Makseviise, mida kasutatakse ostu sooritamiseks loetletud ettevõtjate kauplustes, ei tohiks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta, kuna sellised makseviisid on tavaliselt välja töötatud teenusepakkujate võrkude jaoks, mis veel kasvavad. Koos selle erandi kohaldamisega tuleks võimalike makseteenuse pakkujaile kehtestada piiratud võrgu määratlusele vastavast tegevusest teatamise kohustus.

(12) Turu kohta saadud andmetest nähtub, et piiratud võrgu suhtes kehtestatud erandit kasutatakse sageli väga suurte maksemahtude ja summade suhtes ning selle alusel pakutakse tarbijatele sadu või tuhandeid erinevaid tooteid ja teenuseid. See aga ei ole kooskõlas direktiivis 2007/64/EÜ piiratud võrgu jaoks ettenähtud erandi eesmärgiga. See vähendab makseteenuse turvalisust kasutajate, eelkõige tarbijate jaoks, jätab nad ilma õiguskaitsest ning on selgelt ebasoodne reguleeritud turul osalejatele. Ohtude vähendamiseks tuleb täpsustada piiratud võrgu kirjeldust kooskõlas direktiiviga 2009/110/EÜ. Makseviisi tuleks pidada piiratud võrgus kasutatavaks, kui seda saab kasutada kaupade ja teenuste ostmiseks ainult teatavalt jaemüüjalt või jaemüügiketist või piiratud valiku kaupade või teenuste ostmiseks, olenemata müügipunkti geograafilisest asukohast. Selline makseviis võib olla kaupluste kliendikaart, tanklakaart, liikmekaart, ühistranspordikaart, parkimispilet, toidutalong ja mõne teenuse kasutamise talong. Neist osa on ette nähtud konkreetsete maksu- või tööjõualaste õigusaktidega ning neid kasutatakse sotsiaalvaldkonna õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kui selline sihtotstarbeline makseviis muutub üldkasutatavaks makseviisiks, ei tohiks enam kohaldada erandit, millega selline makseviis arvatakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Makseviise, mida kasutatakse ostu sooritamiseks loetletud ettevõtjate kauplustes, ei tohiks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta, kuna sellised makseviisid on tavaliselt välja töötatud teenusepakkujate võrkude jaoks, mis veel kasvavad. Koos selle erandi kohaldamisega tuleks võimalike makseteenuse pakkujaile kehtestada piiratud võrgu määratlusele vastavast tegevusest teatamise kohustus.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Direktiivi 2007/64/EÜ reguleerimisalast on välja jäänud teatavad telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogia seadmetega sooritatavad maksetehingud, mille puhul võrguoperaator ei toimi üksnes vahendajana digitaalsete kaupade ja teenuste tarnimisel, vaid loob nende kaupade ja teenuste puhul ka lisaväärtust. See erand võimaldab näiteks telefonihelinate ja tasuliste SMS-teenuste arve esitamist operaatori kaudu ja ostu maksumuse lisamist telefoniarvele, mis aitab arendada uusi madala maksumusega digitaalse sisu müügil põhinevaid ärimudeleid. Turu kohta saadud andmetest ei nähtu, et see makseviis, mida tarbijad väiksemate maksete tegemisel usaldavad, oleks arenenud üldiseks maksevahendusteenuseks. Erandi praegune sõnastus on ähmane ja liikmesriigid rakendavad seda erinevalt. Seetõttu puudub ettevõtjatel ja tarbijatel õiguskindlus ning mõnel juhul on erand direktiivi 2007/64/EÜ kohaldamisest tehtud ka muudele maksevahendusteenustele. Seepärast on asjakohane kõnealuse direktiivi reguleerimisala piirata. Erand peaks piirduma mikromaksetega digitaalse sisu eest nagu helinad, taustapildid, muusika, mängud, videod ja rakendused. Erandit tuleks kohaldada ainult selliste makseteenuste suhtes, mida osutatakse elektroonilise side teenuste (st asjaomase ettevõtja põhitegevusala) suhtes kõrvalteenusena.

(13) Direktiivi 2007/64/EÜ reguleerimisalast on välja jäänud teatavad telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogia seadmetega sooritatavad maksetehingud, mille puhul võrguoperaator ei toimi üksnes vahendajana digitaalsete kaupade ja teenuste tarnimisel, vaid loob nende kaupade ja teenuste puhul ka lisaväärtust. See erand võimaldab näiteks telefonihelinate ja tasuliste SMS-teenuste arve esitamist operaatori kaudu ja ostu maksumuse lisamist telefoniarvele, mis aitab arendada uusi madala maksumusega digitaalse sisu müügil põhinevaid ärimudeleid. Turu kohta saadud andmetest ei nähtu, et see makseviis, mida tarbijad väiksemate maksete tegemisel usaldavad, oleks arenenud üldiseks maksevahendusteenuseks. Erandi praegune sõnastus on ähmane ja liikmesriigid rakendavad seda erinevalt. Seetõttu puudub ettevõtjatel ja tarbijatel õiguskindlus ning mõnel juhul on erand direktiivi 2007/64/EÜ kohaldamisest tehtud ka muudele maksevahendusteenustele. Seepärast on asjakohane kõnealuse direktiivi reguleerimisalast väljaarvamist piirata. Selleks et ulatuslikud maksetegevused ei jääks reguleerimisalast välja, peaks erand keskenduma mikromaksetele digitaalse sisu eest nagu helinad, taustapildid, muusika, mängud, videod ja rakendused. Erandit tuleks kohaldada ainult selliste makseteenuste suhtes, mida osutatakse elektroonilise side teenuste (st asjaomase ettevõtja põhitegevusala) suhtes kõrvalteenusena.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Direktiivi 2007/64/EÜ reguleerimisalast on välja jäetud tehniliste teenuste pakkujad, kes toetavad makseteenuste pakkumist, kusjuures ülekantav raha ei kuulu kunagi selliste teenuste pakkujatele. Tüüpilised teenused, mille suhtes seda erandit kohaldatakse, on andmetöötlus ja andmete säilitamine, eraelu puutumatuse kaitse teenused ja infotehnoloogia. Sellisel kujul hõlmab kõnealune erand ka tehniliste makselahenduste (mida vahel kutsutakse ka nn digitaalseteks rahakottideks) väljatöötamist makseteenuse pakkujatele, kes tavapäraselt teevad oma makseteenused kättesaadavaks kas mobiil- või IT-seadme kaudu.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Teenusepakkujad, kes soovivad kasutada direktiivi 2007/64/EÜ kohast erandit, ei pea sageli ametiasutustega nõu küsimuses, kas nende tegevuse suhtes kehtib direktiiviga võimaldatud erand, ning lähtuvad omaenda hinnangust. Tundub, et makseteenuse pakkujad on mõningaid erandeid kasutanud oma ärimudeli ümberkujundamiseks selliselt, et nende pakutavad makseteenused jääksid direktiivi reguleerimisalast välja. See aga suurendab makseteenuse kasutajate jaoks riske ja seab siseturul makseteenuse pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Seetõttu tuleks teenusepakkujaid kohustada teatama teatavast tegevusest pädevatele asutustele, et tagada eeskirjade järjekindel tõlgendamine kogu siseturul.

(15) Teenusepakkujad, kes soovivad kasutada direktiivi 2007/64/EÜ kohast erandit, ei pea sageli ametiasutustega nõu küsimuses, kas nende tegevuse suhtes kehtib direktiiviga võimaldatud erand, ning lähtuvad omaenda hinnangust. Tundub, et makseteenuse pakkujad on mõningaid erandeid kasutanud oma ärimudeli ümberkujundamiseks selliselt, et nende pakutavad makseteenused jääksid direktiivi reguleerimisalast välja. See aga suurendab makseteenuse kasutajate jaoks riske ja seab siseturul makseteenuse pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Seetõttu tuleks teenusepakkujaid kohustada teatama oma tegevusest pädevatele asutustele, et tagada eeskirjade järjekindel tõlgendamine kogu siseturul.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Pärast direktiivi 2007/64/EÜ vastuvõtmist on tekkinud uut liiki makseteenuseid eelkõige internetimaksete valdkonnas. Eelkõige on esile kerkinud kolmandast isikust teenusepakkujad, kes pakuvad tarbijatele ja kaubandusettevõtjatele nn makse algatamise teenust, kusjuures ülekantav raha ei lähe sageli selliste teenuste pakkuja käsutusse. Need teenused aitavad teha e-kaubanduse makseid, luues tarkvaralise silla kaubandusettevõtja veebisaidi ja tarbija internetipanga platvormi vahel, võimaldades algatada internetimakseid kreedit- ja otsekorralduste alusel. Kolmandast isikust teenusepakkujad pakuvad nii kaubandusettevõtjate kui ka tarbijate jaoks kaardimaksest odavamat makseteenust, mis võimaldab sooritada interneti teel sisseoste ka neil tarbijail, kellel krediitkaarti ei ole. Kuna aga kolmandast isikust teenusepakkujate suhtes direktiivi 2007/64/EÜ ei kohaldata, ei tarvitse nad olla pädeva asutuse järelevalve all ega järgida direktiivi 2007/64/EÜ. See tekitab mitmesuguseid õiguslikke probleeme näiteks tarbijakaitse, turvalisuse ja vastutuse, konkurentsi ning isikuandmete kaitse valdkonnas. Seepärast tuleks neid probleeme reguleerida uute eeskirjadega.

(18) Pärast direktiivi 2007/64/EÜ vastuvõtmist on tekkinud uut liiki makseteenuseid eelkõige internetimaksete valdkonnas. Eelkõige on esile kerkinud kolmandast isikust teenusepakkujad, kes pakuvad tarbijatele ja kaubandusettevõtjatele nn makse algatamise teenust, kusjuures ülekantav raha ei lähe sageli selliste teenuste pakkuja käsutusse. Need teenused aitavad teha e-kaubanduse makseid, luues tarkvaralise silla kaubandusettevõtja veebisaidi ja tarbija internetipanga platvormi vahel, võimaldades algatada internetimakseid kreedit- ja otsekorralduste alusel. Kolmandast isikust teenusepakkujad pakuvad nii kaubandusettevõtjate kui ka tarbijate jaoks kaardimaksest odavamat makseteenust, mis võimaldab sooritada interneti teel sisseoste ka neil tarbijail, kellel maksekaarti ei ole. Kolmandast isikust teenusepakkujatel on paljutõotav potentsiaal seoses piiriülese e-kaubanduse hõlbustamisega siseturul. Kolmandast isikust teenusepakkujad kujutavad endast ka olulisi turvalisusprobleeme seoses maksete usaldusväärsuse kaitsmise ja maksjate poolt neile kättesaadavaks tehtud isikuandmetega. Kuna aga kolmandast isikust teenusepakkujate suhtes direktiivi 2007/64/EÜ ei kohaldata, ei tarvitse nad olla pädeva asutuse järelevalve all ega järgida direktiivi 2007/64/EÜ. See tekitab mitmesuguseid õiguslikke probleeme näiteks tarbijakaitse, turvalisuse ja vastutuse, konkurentsi ning isikuandmete kaitse valdkonnas. Seepärast tuleks uutes eeskirjades kõiki neid probleeme asjakohaselt käsitleda ja tagada, et liidus tegutsevatel kolmandast isikust teenusepakkujatel on tegevusluba või et nad on registreeritud ning et nende kui makseasutuste üle teostatakse järelevalvet.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Rahasiire on lihtne makseteenus, mis tavaliselt põhineb sularahal, mille maksja annab makseteenuse pakkujale, kes maksab (nt sidevõrgu kaudu) makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale, kes tegutseb makse saaja nimel. Mõnes liikmesriigis osutavad supermarketid, kaubandusettevõtjad ja teised jaekaubanduse ettevõtjad avalikkusele sarnast teenust, mis võimaldab maksta kommunaalteenuste arveid ja teisi tavapäraseid majapidamise kuluarveid. Sellist arvete maksmise teenust tuleks käsitada rahasiirdena, kui pädevad asutused ei käsita seda tegevust mõne muu makseteenusena.

(19) Rahasiire on lihtne makseteenus, mis tavaliselt põhineb sularahal, mille maksja annab makseteenuse pakkujale, kes maksab (nt sidevõrgu kaudu) makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale, kes tegutseb makse saaja nimel. Mõnes liikmesriigis osutavad pangaautomaadid, supermarketid, kaubandusettevõtjad ja teised jaekaubanduse ettevõtjad avalikkusele sarnast teenust, mis võimaldab maksta kommunaalteenuste arveid ja teisi tavapäraseid majapidamise kuluarveid. Sellist arvete maksmise teenust tuleks käsitada rahasiirdena, kui pädevad asutused ei käsita seda tegevust mõne muu makseteenusena.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 a) Siseturu väljakujundamiseks maksete puhul ja tagamaks, et see toob kaasa elektroonilise kaubanduse hoogustumise ja majanduskasvu, on oluline lubada võimalikel uutel turule sisenejatel ja praegustel makseteenuse pakkujatel pakkuda kaardimaksete alternatiive, et arendada ja täiustada oma tarbijatele ja jaemüüjatele pakutavaid teenuseid. Seetõttu esitab EBA tihedas koostöös EKPga kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest põhjaliku hinnangu selle kohta, kui teostatav ja soovitav on kehtestada nõue, mille kohaselt esitataks IBAN, mis on määratletud määruse (EL) nr 260/2012 artikli 12 punktis 15, või sarnane tunnus elektrooniliselt loetavas vormis deebetkaardil ning vajaduse korral muudel makseviisidel. Hindamisel võetakse arvesse pettuse vältimise ja andmekaitse eeskirju.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Makseteenuse pakkujail, kes osutavad ühte või mitut direktiivis loetletud makseteenust, peaksid igal juhul olema maksekontod, mida kasutatakse ainult maksetehingute tegemiseks. Selleks et makseasutus saaks makseteenuseid osutada, peab tal olema juurdepääs maksekontole. Liikmesriigid peaksid tagama, et juurdepääs oleks mittediskrimineeriv ning seda võimaldataks proportsionaalselt selle õigustatud eesmärgiga, milleks juurdepääsu vajatakse. Kuigi juurdepääs võib olla suhteliselt elementaarne, peaks see alati olema piisavalt ulatuslik, et makseasutusel oleks võimalik osutada teenuseid takistamatult ja tõhusalt. Sellise juurdepääsu eest võetavad tasud ei tohiks olla põhjendamatud või väljuda tavalise äripraktika piiridest.

Selgitus

Maksekontod on ühiskonnas põhiinfrastruktuuri oluline osa. Kuigi kontode pakkujad peaksid muidugi saama tegutseda ärilisel alusel, peavad nende äritegevusele olema siiski mõned üldised piirangud. Ei ole vastuvõetav, kui nad kasutavad oma üldist mõjujõudu, et takistada teisi tegutsejaid, keelates neile juurdepääsu või nõudes liigseid tasusid. Kuna selliseid juhtumeid on olnud palju, tuleb selgitada, et kõigile makseteenuse pakkujatele peab olema tagatud mittediskrimineeriv juurdepääs kontodele.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Makseasutustele tegevusloa andmise ning kontrollimise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamise eest vastutavate pädevate riiklike asutuste vaheline koostöö on üldjoontes toiminud hästi. Sellest hoolimata tuleb juhtudel, kui tegevusloa saanud makseasutus soovib kasutada asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust ning osutada makseteenuseid ka muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, tuleks tugevdada pädevate asutuste vahelist teabevahetust seoses tegevusloa andmisega. Koostööd tuleks tihendada ka direktiivi ühtse kohaldamise ja tõlgendamise huvides. Euroopa Pangandusjärelevalvel tuleks paluda koostada koostöö ja andmevahetuse suunised.

(29) Makseasutustele tegevusloa andmise ning kontrollimise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamise eest vastutavate pädevate riiklike asutuste vaheline koostöö on üldjoontes toiminud hästi. Sellest hoolimata tuleb juhtudel, kui tegevusloa saanud makseasutus soovib kasutada asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust ning osutada makseteenuseid ka muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, tuleks tugevdada pädevate asutuste vahelist teabevahetust seoses tegevusloa andmisega. Koostööd tuleks tihendada ka direktiivi ühtse kohaldamise ja tõlgendamise huvides. EBA peaks koostama koostöö ja andmevahetuse suunised pärast konsulteerimist nõuandetöörühmaga, mis on moodustatud käesoleva direktiivi rakendamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 ning mis esindab muu hulgas sidusrühmi, kes tegutsevad väljaspool pangandussektorit.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Selleks et suurendada pädevalt asutuselt tegevusloa saanud või pädeva asutuse poolt registreeritud makseasutuste ning nende agentide ja filiaalide läbipaistvust, tuleks luua Euroopa Pangandusjärelevalve veebiportaal, mis ühendab omavahel riiklikud registrid ning täidab Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti rolli. Selle eesmärk on soodustada pädevate asutuste koostööd.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Käesolevas direktiivis esitatakse minimaalne loetelu neist volitustest, mis pädevatel asutustel peaksid olema makseasutuste üle järelevalve teostamiseks. Nende volituste kasutamisel tuleb lähtuda põhiõigustest, sealhulgas õigusest eraelu puutumatusele. Kuna nende volituste kasutamine võib tõsiselt riivata õigust kodu, era- ja perekonnaelu puutumatusele ning sõnumite saladust, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kaitsemeetmed kuritarvitamise ja omavoli vastu, näiteks kehtestades nõude taotleda eelnev luba asjaomase liikmesriigi õigusasutuselt.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Juurdepääs maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenustele on oluline iga makseteenuse pakkuja jaoks. Sellise juurdepääsu suhtes tuleks siiski kohaldada asjakohaseid nõudeid nende süsteemide terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Makseteenuse pakkuja, kes taotleb maksesüsteemis osalemise võimalust, peaks maksesüsteemis osalejatele tõendama, et tema sisekorraldus on piisavalt kindel igasuguste riskide tõrjumiseks. Tavaliselt hõlmavad need maksesüsteemid näiteks nelja osapoolega maksekaardisüsteeme ning suuremahulisi maksete vahendamise süsteeme, millega täidetakse kreeditkorraldusi ja otsekorraldusi. Tegevusloa saanud makseteenuse pakkujate erinevate kategooriate võrdse kohtlemise tagamiseks kõikjal liidus vastavalt nende tegevusloa tingimustele on vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad juurdepääsu makseteenuste osutamisele ja maksesüsteemidele.

(34) Juurdepääs maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenustele on oluline iga makseteenuse pakkuja jaoks. Sellise juurdepääsu suhtes tuleks siiski kohaldada asjakohaseid nõudeid nende süsteemide terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Makseteenuse pakkuja, kes taotleb maksesüsteemis osalemise võimalust, peaks süsteemi valima omal vastutusel ja maksesüsteemis osalejatele tõendama, et tema sisekorraldus on piisavalt kindel igasuguste riskide tõrjumiseks ja selle vältimiseks, et valitud operatsioonisüsteemi võiks kolmas isik pettuse eesmärgil kuritarvitada. Tavaliselt hõlmavad need maksesüsteemid näiteks nelja osapoolega maksekaardisüsteeme ning suuremahulisi maksete vahendamise süsteeme, millega täidetakse kreeditkorraldusi ja otsekorraldusi. Tegevusloa saanud makseteenuse pakkujate erinevate kategooriate võrdse kohtlemise tagamiseks kõikjal liidus vastavalt nende tegevusloa tingimustele on vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad juurdepääsu makseteenuste osutamisele ja maksesüsteemidele.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Käesolevas direktiivis tuleks täpsustada makseteenuse pakkujate kohustused teabe andmisel makseteenuse kasutajatele, kes peaksid saama ühesugusel määral selget teavet makseteenuste kohta, et teha teadlikke valikuid ja võrrelda erinevaid pakkumisi ELis. Läbipaistvuse huvides peaks käesolev direktiiv sätestama ühtlustatud nõuded, millega makseteenuse kasutajatele tagatakse vajalik ja piisav teave makseteenuse lepingu ja maksetehingute kohta. Ühtse makseteenuste turu tõrgeteta toimimise huvides ei tohiks liikmesriigid teabe andmise valdkonnas vastu võtta muid sätteid kui käesoleva direktiivi sätted.

(41) Käesolevas direktiivis tuleks täpsustada makseteenuse pakkujate kohustused teabe andmisel makseteenuse kasutajatele, kes peaksid saama ühesugusel määral selget teavet makseteenuste kohta, et teha teadlikke valikuid, mis põhinevad eri pakkujate tingimuste (eelkõige seoses nende tasude struktuuriga) võrdlusel, ja võrrelda erinevaid pakkumisi ELis. Läbipaistvuse huvides peaks käesolev direktiiv sätestama ühtlustatud nõuded, millega makseteenuse kasutajatele tagatakse vajalik, piisav ja arusaadav teave makseteenuse lepingu ja maksetehingute kohta. Ühtse makseteenuste turu tõrgeteta toimimise edendamise eesmärgil peaks liikmesriikidel olema õigus võtta teabe andmise valdkonnas vastu ainult käesolevas direktiivis ning direktiivis 95/46/EÜ ja määruses EÜ nr 45/2001 kehtestatud sätteid.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Nõutav teave peaks olema proportsionaalne kasutajate vajadustega ning see tuleks edastada standardses vormingus. Ühekordse maksetehingu teabenõuded peaksid siiski erinema järjestikuseid maksetehinguid sätestava raamlepingu teabenõuetest.

(43) Nõutav teave peaks olema proportsionaalne kasutajate vajadustega ning see tuleks edastada standardses ja selges vormingus, mis suurendab tõhusust. Ühekordse maksetehingu teabenõuded peaksid siiski erinema järjestikuseid maksetehinguid sätestava raamlepingu teabenõuetest.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Käesolev direktiiv peaks kinnitama tarbija õigust saada tasuta asjakohast teavet, enne kui ta seob ennast mis tahes makseteenuse lepinguga. Ühtlasi peaks tarbijal olema võimalik mis tahes hetkel kogu lepingusuhte vältel nõuda paberkandjal ja tasuta eelnevat teavet ning raamlepingut, et ta saaks võrrelda makseteenuse pakkuja osutatud teenuste vastavust nõuetega ning kontrollida mis tahes vaidluse korral enda lepingulisi õigusi ja kohustusi. Nimetatud sätted peaksid olema kooskõlas direktiivis 2002/65/EÜ sätestatud eeskirjadega. Käesoleva direktiivi selgesõnalised sätted teabe tasuta edastamise kohta ei tohiks endaga kaasa tuua olukorda, kus teiste kohaldatavate direktiivide alusel tarbijatele edastatava teabe suhtes võib kehtestada tasusid.

(46) Käesolev direktiiv peaks kinnitama tarbija õigust saada tasuta asjakohast teavet, enne kui ta seob ennast mis tahes makseteenuse lepinguga. Ühtlasi peaks tarbijal olema võimalik mis tahes hetkel kogu lepingusuhte vältel nõuda paberkandjal ja tasuta eelnevat teavet ning raamlepingut, et ta saaks võrrelda makseteenuse pakkuja osutatud teenuste vastavust nõuetega ning kontrollida mis tahes vaidluse korral enda lepingulisi õigusi ja kohustusi, säilitades seega kõrgetasemelise tarbijakaitse. Nimetatud sätted peaksid olema kooskõlas direktiivis 2002/65/EÜ sätestatud eeskirjadega. Käesoleva direktiivi selgesõnalised sätted teabe tasuta edastamise kohta ei tohiks endaga kaasa tuua olukorda, kus teiste kohaldatavate direktiivide alusel tarbijatele edastatava teabe suhtes võib kehtestada tasusid.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Klientide liikuvuse soodustamiseks peaks tarbijatel olema võimalik ühe aasta möödumisel raamleping tasuta lõpetada. Tarbijate puhul peaks maksimaalne etteteatamise aeg olema üks kuu ja makseteenuse pakkujate puhul minimaalselt kaks kuud. Käesolev direktiiv ei peaks piirama makseteenuse pakkuja kohustust lõpetada makseteenuseleping eriolukorras vastavalt muudele asjakohastele liidu või siseriiklikele õigusaktidele, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlevad õigusaktid, raha külmutamisele suunatud mis tahes meetmed või kuritegude ennetamise ja uurimisega seotud mis tahes erimeetmed.

(49) Klientide liikuvuse soodustamiseks peaks tarbijatel olema võimalik raamleping tasuta lõpetada. Tarbijate puhul peaks maksimaalne etteteatamise aeg olema üks kuu ja makseteenuse pakkujate puhul minimaalselt kolm kuud. Käesolev direktiiv ei peaks piirama makseteenuse pakkuja kohustust lõpetada makseteenuseleping eriolukorras vastavalt muudele asjakohastele liidu või siseriiklikele õigusaktidele, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlevad õigusaktid, raha külmutamisele suunatud mis tahes meetmed või kuritegude ennetamise ja uurimisega seotud mis tahes erimeetmed.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Tuleb kehtestada kriteeriumid, mille alusel kolmandast isikust teenusepakkujal on lubatud juurdepääs teabele vahendite olemasolu kohta kontol, mille makseteenuse kasutaja on avanud teise makseteenuse pakkuja juures, ja sellise teabe kasutamine. Eelkõige peaksid kolmandast isikust teenusepakkuja ja makseteenuse kasutaja kontot haldav makseteenuse pakkuja täitma käesolevas direktiivis sätestatud või osutatud või EBA rakenduslike tehniliste standarditega ettenähtud isikuandmete kaitse ja turvanõudeid. EBA peaks töötama need rakenduslikud tehnilised standardid välja pärast põhjenduses 29 osutatud nõuandetöörühmaga konsulteerimist. Maksjaid tuleks ühemõtteliselt teavitada, kui nad kasutavad kolmandast isikust teenusepakkujat, ning maksjate maksekontole juurdepääsuks peaks kolmandast isikust teenusepakkujal olema maksjate selgesõnaline nõusolek ja maksjat tuleks täielikult teavitada juurdepääsu ulatusest. Peale kolmandast isikust teenusepakkujate on turul ka muid kolmandast isikust makseviisi väljaandjaid, kes samamoodi nagu kolmandast isikust teenusepakkujad ei saa vastu võtta hoiuseid, kuid kelle ärimudel põhineb erinevalt kolmandast isikust teenusepakkujatest kaardipõhiste makseviiside väljaandmisel. Et võimaldada kõnealuste kolmandast isikust makseviisi väljaandjate arengut, on vaja, et kontot haldavad makseteenuse pakkujad esitaksid neile teavet vahendite olemasolu kohta, kui maksja on andnud nõusoleku edastada neile seda teavet. Selleks et tagada uuenduslikele makseteenuse pakkujatele vaba turulepääs, ei tuleks nõuda kontot haldava makseteenuse pakkuja ja kolmandast isikust teenusepakkuja vahelist lepingut ega kokklepet.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51 a) Uuendustegevuse ja võrdsete tingimuste säilitamise hõlbustamiseks ei tohiks kolmandast isikust teenusepakkujatelt nõuda, et nad peaksid makse algatamise või kontoteabe teenustega seoses astuma kontot haldavate makseteenuse pakkujatega lepingulisse suhtesse. Kolmandast isikust teenusepakkujatelt tuleks üksnes nõuda üldise õigus- ja järelevalveraamistiku järgimist.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54) Autoriseerimata maksetehingute puhul tuleks tehingu summa maksjale viivitamatult tagastada. Et maksja ei satuks ebasoodsasse olukorda, ei tohiks sellise tagastamise puhul krediteerimise väärtuspäev olla hilisem kui kuupäev, mil vastav summa debiteeriti. Et makseteenuse kasutajal oleks stiimul teatada teenuse pakkujale liigse viivituseta makseviisi vargusest või kaotamisest ning seega vähendada autoriseerimata maksetehingute riski, peaks kasutaja vastutama üksnes väikese summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui makseteenuse kasutaja on kasutanud pettust või tegemist on tõsise hooletusega. Selles kontekstis tundub, et 50 eurot on piisav summa, et tagada kasutajate ühtne ja kõrgetasemeline kaitse kogu liidus. Pärast seda, kui kasutaja on makseteenuse pakkujale teatanud, et tema maksevahendit võidi väärkasutada, ei tohiks kasutajalt nõuda nende edasiste kahjude kandmist, mis tulenevad selle maksevahendi autoriseerimata kasutamisest. Käesolev direktiiv ei piira makseteenuse pakkujate vastutust toodete tehnilise turvalisuse eest.

(54) Autoriseerimata maksetehingute puhul tuleks tehingu summa maksjale ühe tööpäeva jooksul tagastada. Et maksja ei satuks ebasoodsasse olukorda, ei tohiks sellise tagastamise puhul krediteerimise väärtuspäev olla hilisem kui kuupäev, mil vastav summa debiteeriti. Kui see ei ole tehnilistel põhjustel enam võimalik, tuleks maksjale kompenseerida ka saamata jäänud intress. Et makseteenuse kasutajal oleks stiimul teatada teenuse pakkujale liigse viivituseta makseviisi vargusest või kaotamisest ning seega vähendada autoriseerimata maksetehingute riski, peaks kasutaja vastutama üksnes väikese summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui makseteenuse kasutaja on kasutanud pettust või tegemist on tõsise hooletusega. Selles kontekstis tundub, et 50 eurot on piisav summa, et tagada kasutajate ühtne ja kõrgetasemeline kaitse kogu liidus. Pärast seda, kui kasutaja on makseteenuse pakkujale teatanud, et tema maksevahendit võidi väärkasutada, ei tohiks kasutajalt nõuda nende edasiste kahjude kandmist, mis tulenevad selle maksevahendi autoriseerimata kasutamisest. Käesolev direktiiv ei piira makseteenuse pakkujate vastutust toodete tehnilise turvalisuse eest.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Käesoleva direktiiviga tuleks sätestada tagasimaksmise eeskirjad, mis kaitseksid tarbijat, kui täidetud maksetehing ületab summat, mida oleks üldjuhul võinud eeldada. Et maksjal ei tuleks kanda rahalist kahju, tuleb tagada, et tagastamise puhul krediteerimise väärtuspäev ei oleks hilisem kui kuupäev, mil vastav summa debiteeriti. Otsekorralduste puhul peaks makseteenuse pakkujatel olema võimalik ette näha veelgi soodsamad tingimused oma klientidele, kellel peaks olema tingimusteta õigus vaidlusaluste maksetehingutega seotud raha tagasimaksele. Selline tingimusteta tagasimakse õigus, mis tagab tarbijakaitse kõrge taseme, ei ole siiski põhjendatud juhtudel, kui kaubandusettevõtja on lepingu juba täitnud ja kaup või teenus on ära tarbitud. Juhul kui kasutaja nõuab sellise makse tagasimaksmist, ei tohiks tagasimakseõigus mõjutada makse aluseks olevaid maksja kohustusi makse saaja ees, näiteks seoses kauba või teenusega, mis on tellitud, tarbitud või mille eest nõutakse õiguspäraselt tasu, ega tarbija õigust maksekäsund tühistada.

(57) Käesoleva direktiiviga tuleks sätestada tagasimaksmise eeskirjad, mis kaitseksid tarbijat, kui täidetud maksetehing ületab summat, mida oleks üldjuhul võinud eeldada. Et maksjal ei tuleks kanda rahalist kahju, tuleb tagada, et tagastamise puhul krediteerimise väärtuspäev ei oleks hilisem kui kuupäev, mil vastav summa debiteeriti. Kui see ei ole tehnilistel põhjustel enam võimalik, tuleks maksjale kompenseerida ka saamata jäänud intress. Otsekorralduste puhul peaks makseteenuse pakkujatel olema võimalik ette näha veelgi soodsamad tingimused oma klientidele, kellel peaks olema tingimusteta õigus vaidlusaluste maksetehingutega seotud raha tagasimaksele. Juhul kui kasutaja nõuab sellise makse tagasimaksmist, ei tohiks tagasimakseõigus mõjutada makse aluseks olevaid maksja kohustusi makse saaja ees, näiteks seoses kauba või teenusega, mis on tellitud, tarbitud või mille eest nõutakse õiguspäraselt tasu, ega tarbija õigust maksekäsund tühistada.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63) Liikmesriigiti teatava makseviisi puhul kasutatavad erinevad tasude süsteemid (edaspidi „lisatasud”) on tekitanud ELi maksete turul äärmuslikku mitmekesisust ja ajavad tarbijaid segadusse eelkõige seoses e-kaubanduse ja piiriülese kaubandusega. Nende liikmesriikide kaubandusettevõtjad, kus lisatasu võtmine on lubatud, pakuvad tooteid ja teenuseid liikmesriikides, kus lisatasu võtmine on keelatud, ning võtavad tarbijalt ikkagi lisatasu. Lisatasu võtmine tuleb läbi vaadata ka seetõttu, et määrusega (EL) nr XXX/aaaa kehtestatakse kaardipõhiste maksete mitmepoolsete vahendustasude kehtestamise eeskirjad. Kuna vahendustasu on peamine tegur, mis muudab enamiku kaardimakseid kulukaks ja praktikas võetakse lisatasu ainult kaardipõhiste maksete eest, tuleks peale vahendustasusid käsitlevate eeskirjade vaadata läbi ka lisatasu kehtestamise eeskirjad. Selleks et suurendada kulude läbipaistvust ja edendada tõhusaimate makseviiside kasutamist, ei tohiks liikmesriigid ega makseteenuste pakkujad takistada makse saajat nõudmast maksjalt tasu teatava makseviisi kasutamise eest, võttes nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2011/83/EL. Makse saaja õigust taotleda lisatasu tuleks siiski kohaldada ainult nende makseviiside suhtes, mille vahendustasu kehtestamine ei ole reguleeritud. See peaks toimima mehhanismina, mis suunab kasutajaid kasutama odavaimaid maksevahendeid.

(63) Liikmesriigiti teatava makseviisi puhul kasutatavad erinevad tasude süsteemid (edaspidi „lisatasud”) on tekitanud ELi maksete turul äärmuslikku mitmekesisust ja ajavad tarbijaid segadusse eelkõige seoses e-kaubanduse ja piiriülese kaubandusega. Nende liikmesriikide kaubandusettevõtjad, kus lisatasu võtmine on lubatud, pakuvad tooteid ja teenuseid liikmesriikides, kus lisatasu võtmine on keelatud, ning võtavad tarbijalt ikkagi lisatasu. On ka palju näiteid kaubandusettevõtjatest, kes on tarbijatelt nõudnud erimakseviisi kasutamise eest kaubandusettevõtjale kaasnenud kuludest palju suuremat lisatasu. Lisatasu võtmine tuleb läbi vaadata ka seetõttu, et määrusega (EL) nr XXX/aaaa kehtestatakse kaardipõhiste maksete mitmepoolsete vahendustasude kehtestamise eeskirjad. Kuna vahendustasu on peamine tegur, mis muudab enamiku kaardimakseid kulukaks ja praktikas võetakse lisatasu ainult kaardipõhiste maksete eest, tuleks peale vahendustasusid käsitlevate eeskirjade vaadata läbi ka lisatasu kehtestamise eeskirjad. Liidu makseturu toimimise tõhustamiseks, tarbijatele tekitatava segaduse vähendamiseks ja liiga suurte lisatasude võtmise tavale lõpu tegemiseks peaksid liikmesriigid keelustama lisatasu võtmise, takistades järjepidevalt makse saajaid nõudmast maksjalt erimakseviisi kasutamise eest tasu.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(66) Makseteenuse kasutajatel on väga oluline teada makseteenuste tegelikke kulusid ja tasusid, et teha oma valik. Järelikult ei tohiks lubada läbipaistmatuid hinnakujunduse meetodeid, sest on üldiselt teada, et selliste meetodite puhul on tarbijal erakordselt raske määrata kindlaks makseteenuse tegelikku hinda. Eelkõige ei tohiks lubada kasutajale ebasoodsa väärtuspäeva kasutamist.

(66) Et suurendada tarbijate usaldust ühtlustatud makseturu vastu, on makseteenuse kasutajatel väga oluline teada makseteenuste tegelikke kulusid ja tasusid, et teha oma valik. Järelikult ei tohiks lubada läbipaistmatuid hinnakujunduse meetodeid, sest on üldiselt teada, et selliste meetodite puhul on tarbijal erakordselt raske määrata kindlaks makseteenuse tegelikku hinda. Eelkõige ei tohiks lubada kasutajale ebasoodsa väärtuspäeva kasutamist.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 68

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(68) Maksja makseteenuse pakkuja peaks võtma vastutuse makse nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas eelkõige maksetehingu kogusumma ja täitmisaja eest, ning täieliku vastutuse mis tahes eksimuse eest, mida teevad makseahelasse kuuluvad teised osapooled kuni makse laekumiseni makse saaja kontole. Juhul kui kogusumma ei ole makse saaja makseteenuse pakkujale krediteeritud või on krediteeritud hilinemisega, peaks nimetatud vastutuse tulemusena maksja makseteenuse pakkuja parandama maksetehingu või liigse viivituseta maksjale asjakohase tehingusumma tagasi maksma, ilma et see piiraks kõiki teisi nõudeid, mida võidakse esitada siseriikliku õiguse kohaselt. Makseteenuse pakkuja vastutuse korral ei tohiks maksjalt ega makse saajalt nõuda ebaõige maksega seotud mis tahes kulude tasumist. Liikmesriigid peaksid tagama, et täitmata jäänud või valesti või hilinenult täidetud maksetehingu puhul makseteenuste pakkujate tehtud korrigeeriva makse väärtuspäev vastab igal juhul väärtuspäevale, kui täitmine oleks olnud nõuetekohane.

(68) Maksja makseteenuse pakkuja, kes on kontot haldav makseteenuse pakkuja või juhul, kui see on asjakohane, kolmandast isikust teenusepakkuja, peaks võtma vastutuse makse nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas eelkõige maksetehingu kogusumma ja täitmisaja eest, ning täieliku vastutuse mis tahes eksimuse eest, mida teevad makseahelasse kuuluvad teised osapooled kuni makse laekumiseni makse saaja kontole. Juhul kui kogusumma ei ole makse saaja makseteenuse pakkujale krediteeritud või on krediteeritud hilinemisega, peaks maksja makseteenuse pakkuja nimetatud vastutuse tulemusena maksetehingu parandama või asjakohase tehingusumma maksjale liigse viivituseta samal päeval, mil makseteenuse pakkuja sai veast teada, tagasi maksma, ilma et see piiraks kõiki teisi nõudeid, mida võidakse esitada siseriikliku õiguse kohaselt. Makseteenuse pakkuja vastutuse korral ei tohiks maksjalt ega makse saajalt nõuda ebaõige maksega seotud mis tahes kulude tasumist. Liikmesriigid peaksid tagama, et täitmata jäänud või valesti või hilinenult täidetud maksetehingu puhul makseteenuste pakkujate tehtud korrigeeriva makse väärtuspäev vastab igal juhul väärtuspäevale, kui täitmine oleks olnud nõuetekohane. Tingimusteta tagasimakse vastased rõhutavad tarbijapoolse kuritarvitamise riski. Ei ole tõendeid selle kohta, et riikides, kus tarbijatel on tingimusteta tagasimakse õigus, seda õigust kuritarvitataks. Mis tahes kuritarvitamise korral rakendataks karistusi, nagu makse saaja poolne uuendatud maksetaotlus, R-tehingu põhjustanud pool tasuks lisakulud, tarbija kantaks musta nimekirja või tal keelataks teenuse kasutamine aluseks oleva lepingu tühistamise teel, ja makse tagasivõtmine ei vabastaks tarbitud kaupade eest tasumise kohustusest.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71) Selleks, et hõlbustada pettuste tõhusat ärahoidmist ja võidelda maksepettuste vastu kõikjal liidus, tuleks sätestada tõhus andmevahetus makseteenuse pakkujate vahel, kellel tuleks lubada koguda, töödelda ja vahetada maksepettustega seotud isikute isikuandmeid. Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ,³⁷ siseriiklikke õigusakte, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001³⁸.

(71) Makseteenuste pakkumisel võib olla vaja töödelda isikuandmeid. Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ,³⁷ siseriiklikke õigusakte, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001³⁸.

__________________

³⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

³⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 72 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72 a) Turvaintsidentidest teatamise kohustus ei piira muid intsidentidest teatamise kohustusi, mis on sätestatud muudes seadusandlikes aktides, eelkõige isikuandmetega seotud rikkumisi käsitlevaid nõudeid, mis on sätestatud direktiivis 2002/58/EÜ, määruses (EL) nr ... [isikuandmete kaitse üldmäärus] ning turvaintsidentidest teatamise nõuetes, mis nähakse ette direktiivis .../.../EL [võrgu- ja infoturbe direktiiv].

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb Euroopa Andmekaitseinspektori ettepanekul.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74) Ilma et see piiraks klientide õigust esitada hagi kohtule, peaksid liikmesriigid tagama makseteenuse pakkujate ja tarbijate vaheliste käesolevas direktiivis sätestatud õigustest ja kohustustest tulenevate konfliktide kergelt kasutatava ja kulutundliku kohtuvälise lahendamise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 593/2008⁴⁰ nähakse ette, et lepingutingimused kohaldatava õiguse kohta ei tohi kahjustada tarbijale tema alalise elukohariigi õiguse kohustuslike sätete alusel tagatud kaitset. Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise menetluse, tagades, et makseteenuse pakkujad töötavad välja tulemusliku tarbijate kaebuste lahendamise menetluse, millest saavad juhinduda tarbijad enne, kui vaidlus antakse lahendamiseks kohtuvälise menetluse kaudu või kohtule. Kaebuste esitamise korras tuleks sätestada lühike ja selge tähtaeg, mille jooksul makseteenuse pakkuja vastab kaebusele.

(74) Ilma et see piiraks klientide õigust esitada hagi kohtule, peaksid liikmesriigid tagama, et makseteenuse pakkujate ja makseteenuse kasutajate vaheliste, käesolevas direktiivis sätestatud õigustest ja kohustustest tulenevate vaidluste lahendamiseks on kehtestatud kergesti kasutatavad sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja tulemuslikud kohtuvälised menetlused ning et neid rakendataks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 593/2008⁴⁰ nähakse ette, et lepingutingimused kohaldatava õiguse kohta ei tohi kahjustada tarbijale tema alalise elukohariigi õiguse kohustuslike sätete alusel tagatud kaitset. Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise menetluse, tagades, et makseteenuse pakkujad töötavad välja tulemusliku kaebuste lahendamise menetluse, millest saavad juhinduda makseteenuse kasutajad enne, kui vaidlus antakse lahendamiseks kohtuvälise menetluse kaudu või kohtule. Kaebuste esitamise korras tuleks sätestada lühike ja selge tähtaeg, mille jooksul makseteenuse pakkuja vastab kaebusele.

__________________

⁴⁰Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L177, 4.7.2008, lk 6).

⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L177, 4.7.2008, lk 6).

Selgitus

Kohtuvälistele menetlustele tuleks seada ranged nõuded. Kohtuvälised ja kaebuste lahendamise menetlused ei peaks tingimata kättesaadavad olema ainult tarbijatele, vaid ka muudele makseteenuse kasutajatele.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 74 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74 a) Arvestades EKP võetud kohustust luua euro jaemaksete nõukogu ja seda juhtida ning komisjoni võetud kohustust euro jaemaksete nõukogus aktiivselt osaleda, peaks komisjon tagama, et SEPA juhtimist tugevdatakse tarbetu viivituseta pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Ta peaks tagama, et liidu meetodit kohaldatakse igal võimalusel, ning samal ajal tuleks pakkumise ja nõudluse poolel püüda luua sidusrühmade osalustunnet aktiivse kaasamise, konsulteerimise ja täieliku läbipaistvuse abil. Eelkõige peaksid võrdsetel alustel olema esindatud makseteenuse pakkujad ja kasutajad, tagades sidusrühmade aktiivse kaasatuse, aidates kaasa lõppkasutajate piisavale teavitamisele SEPA protsessist ning teostades SEPA protsessi rakendamise üle järelevalvet.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80) Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine, peaks komisjonil olema võimalik kasutada EBA erialaseid teadmisi ja abi, mistõttu tuleks EBA-le anda ülesanne koostada rakenduslikke tehnilisi standardeid, mis käsitlevad makseteenuste turvalisust ning liikmesriikidevahelist koostööd, mis on seotud teenuste osutamise ning tegevusloaga makseasutuste asutamisega teistes liikmesriikides. Kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite puhul, mis on seotud maksete turvaaspektiga, võtab EBA arvesse ka jaemaksete turvalisuse Euroopa foorumi (SecurePay Forum) vastu võetud soovitusi, milles käsitletakse internetimaksete ja maksekontole juurdepääsu teenuste turvalisust. Kõnealuste nõuete täitmisel peaks EBA konsulteerima põhjenduses 29 osutatud nõuandetöörühmaga. Komisjonile tuleks anda pädevus need rakenduslikud tehnilised standardid vastu võtta. Need ülesandeid on täielikult kooskõlas EBA rolli ja ülesannetega vastavalt määrusele (EL) nr 1093/2010, millega loodi Euroopa Pangandusjärelevalve.

Selgitus

Turva- ja kontrollimeetmetega seoses tuleb luua võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 80 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80 a) Selleks et tagada makseteenuste tõrgeteta toimimine ja laiemalt SEPA projekti potentsiaali täielik ärakasutamine, on ülimalt oluline, et kaasataks aktiivselt kõik sidusrühmad ja eelkõige kasutajad, sealhulgas tarbijad, ning et nad saaksid oma rolli täielikult täita. Kuigi SEPA haldusorgani loomine kujutab endast tänu sidusrühmade paremale esindatusele SEPA ja muude makseteenuste juhtimises edusammu, lähtutakse makseteenuste alaste otsuste tegemisel endiselt peamiselt pakkumise poole ja eelkõige Euroopa pankade huvidest Euroopa Maksenõukogu kaudu. Seetõttu peab komisjon kindlasti vaatama muu hulgas läbi Euroopa Maksenõukogu koosseisu, Euroopa Maksenõukogu ja üldise juhtimisstruktuuri (nt SEPA nõukogu) vahelise koostöö ning selle üldise struktuuri rolli. Juhul kui komisjonipoolne läbivaatus kinnitab, et SEPA juhtimise tõhustamiseks on vaja täiendavaid algatusi, peaks komisjon vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku.

Selgitus

Kui SEPA määruses 2012. aastal kokku lepiti, lubas Euroopa Komisjon analüüsida Euroopa Maksenõukogu struktuure ja vajaduse korral esitada ettepanekud peamiselt pangandussektori huvides tegutseva institutsiooni reformimiseks. Seni ei ole komisjoni niisuguse reformi alaseid ideid tehtud teoks üheski ettepanekus. Seetõttu tuleb tulevaste reformipüüdluste edendamiseks osutada komisjoni avaldusele.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 83 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(83 a) Vastastikuse tunnustamise ja päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtted näevad ette, et liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegevusloa tühistama või keelduma selle andmisest, kui sellised tegurid nagu tegevuskavade sisu, geograafiline paiknemine või reaalne tegevus näitavad selgelt, et makseasutus on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks eesmärgiga hoida kõrvale rangematest standarditest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt kavatseb tegutseda või tegutseb. Makseasutusele tuleks tegevusluba anda selles liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, või, kui tal siseriikliku õiguse kohaselt registrijärgne asukoht puudub, selles liikmesriigis, kus on tema peakontor. Lisaks peaksid liikmesriigid nõudma, et makseasutuse peakontor peab asuma alati tema päritoluliikmesriigis ja et ta seal ka tegelikult tegutseb.

Selgitus

See muudatusettepanek on kooskõlas finantsinstrumentide turgude direktiivi põhjenduse 31 kehtiva tekstiga ja põhineb sellel. Eesmärk on arbitraaži vältimine liidus.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab käesoleva lõike kohaldamise läbi. Hiljemalt ...* esitab komisjon selle läbivaatamise põhjal vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et laiendada IV jaotise sätete, välja arvatud artikkel 78, kohaldamist sellistele maksetehingutele, mille puhul vaid üks makseteenuse pakkuja asub liidus, ning seda maksetehingu liidus teostatava osa suhtes, kui see on tehniliselt teostatav.

________________

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Selgitus

Vägagi mõistlik oleks muuta suur osa IV jaotisest kohaldatavaks maksetehingutele, kus vaid üks makseteenuse pakkuja asub liidus. Kuna ei ole aga selge, mis on sel puhul tehniliselt teostatav ja mis ei ole, oleks mõistlik sellisel laiendamisel lähtuda põhjalikust läbivaatamisest.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) maksetehingud, mis seisnevad mitteprofessionaalses sularaha vastuvõtmises ja tarnimises mittetulundusliku või heategevusliku tegevuse käigus;

(d) maksetehingud, mis seisnevad mittetulunduslikus annetuste vastuvõtmises ja töötlemises heategevusliku tegevuse käigus, mida teostab selleks volitatud organisatsioon;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) tehniliste teenuste pakkujate teenused, millega toetatakse makseteenuste osutamist, kusjuures ülekantavat raha ei hoita ühelgi ajahetkel selliste teenuste pakkujate kontol, sealhulgas andmetöötlus ja andmete säilitamine, usaldus- ja eraelu puutumatuse kaitse teenused, andmete ja olemi autentimine, infotehnoloogia- (IT) ja sidevõrguteenuste osutamine, makseteenustes, kuid välja arvatud maksete algatamise teenuste ja kontoteabeteenuste puhul kasutatavate terminalide ja seadmete kasutuseks andmine ja hooldus;

(j) tehniliste teenuste pakkujate teenused, millega toetatakse makseteenuste osutamist, kusjuures ülekantavat raha ei hoita ühelgi ajahetkel selliste teenuste pakkujate kontol, sealhulgas andmetöötlus ja andmete säilitamine, usaldus- ja eraelu puutumatuse kaitse teenused, andmete ja olemi autentimine, infotehnoloogia- (IT) ja sidevõrguteenuste osutamine ning turvakanalite pakkumine, makseteenustes, kuid välja arvatud maksete algatamise teenuste ja kontoteabeteenuste puhul kasutatavate terminalide ja seadmete kasutuseks andmine ja hooldus;

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) teenused, mida pakutakse täpselt kindlaksmääratud vajaduste rahuldamiseks teatava konkreetse makseviisiga, mida saab kasutada üksnes piiratud viisil, kuna nendega on teatava konkreetse makseviisi valdajal võimalik osta kaupu või teenuseid ainult väljaandja ruumides või väljaandjaga sõlmitud kaubanduslepingu alusel kas teenusepakkujate piiratud võrgus või piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks;

(k) teenused, mida pakutakse täpselt kindlaksmääratud vajaduste rahuldamiseks teatava konkreetse makseviisiga, mida saab kasutada üksnes piiratud viisil, kuna nendega on teatava konkreetse makseviisi valdajal võimalik osta kaupu või teenuseid ainult ühelt väljaandjalt või väljaandjaga sõlmitud kaubanduslepingu alusel teenusepakkujate piiratud võrgus või kuna neid saab kasutada üksnes väikese valiku kaupade või teenuste omandamiseks;

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k a) instrument, mis kehtib vaid ühes liikmesriigis ja mida reguleeritakse spetsiaalse sotsiaal- või maksuraamistiku alusel ning mida pakutakse ettevõtte või avaliku sektori asutuse taotlusel ning mis annab eraisikule õiguse saada kaupu või teenuseid tarnijatelt, kellel on väljaandjaga sõlmitud kaubandusleping, ja mida ei saa raha vastu vahetada;

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujate teostatavad maksetehingud, kui tehing tehakse võrgu kliendi või teenuse tellija huvides või digitaalse sisu ostmiseks elektroonilise sideteenuste kõrvalteenusena olenemata sisu ostmise või tarbimise vahendist, tingimusel et ükski maksetehing ei ole suurem kui 50 eurot ja selliste maksetehingute kogusumma ei ületa 200 eurot ühe arvelduskuu jooksul;

(l) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujate kui vahendajate teostatavad maksetehingud ning maksetehingud, mis on pakkuja põhitegevusala täiendavad kõrvalteenused, kui tehing tehakse võrgu kliendi või teenuse tellija huvides või digitaalse sisu või teenuse ostmiseks olenemata digitaalse sisu või teenuse ostmise või tarbimise vahendist, tingimusel et ükski maksetehing ei ole suurem kui 20 eurot ja selliste maksetehingute kogusumma ei ületa 100 eurot ühe kalendrikuu jooksul;

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. „makseteenuse kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või makse saaja või mõlemana;

12. „makseteenuse kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja, makse saaja või mõlemana, välja arvatud kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, kes tegutseb konkreetselt muu makseteenuse kasutaja nimel;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18. „maksekäsund” – makseteenuse pakkujale maksja või makse saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks;

18. „maksekäsund” – makseteenuse pakkujale maksja või makse saaja poolt kas otse või kolmandast isikust makseteenuse pakkuja algatusel antud juhis maksetehingu täitmiseks;

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21. „autentimine” – toiming, mis võimaldab makseteenuse pakkujal kindlaks teha konkreetse makseviisi kasutaja isiku, sealhulgas selle isikustatud turvaelementide kasutamine ning isikustatud isikuttõendavate dokumentide kontroll;

21. „autentimine” – toimingud, mis võimaldavad makseteenuse pakkujal teha kindlaks konkreetse makseviisi kasutamise kehtivus, sealhulgas kasutaja isikustatud turvavolituste andmete kasutamine ning isikustatud isikuttõendavate dokumentide kontroll, või tuvastada osalev kolmandast isikust makseteenuse pakkuja;

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22. „tugev kliendi autentimine” – füüsilise ja juriidilise isiku tuvastamise valideerimise menetlus, mille käigus kasutatakse kahte või enamat elementi, mis kuuluvad teadmise, omamise või tunnuse kategooriasse ja on sõltumatud, et neist ühe rikkumine ei ohustaks teiste usaldusväärsust, ning mille ülesehitus võimaldab kaitsta autentimisandmete konfidentsiaalsust;

22. „tugev kliendi autentimine” – makseviisi kehtivuse kindlakstegemise menetlus, mille käigus kasutatakse kahte või enamat elementi, mis kuuluvad teadmise (miski, mida teab üksnes kasutaja), omamise (miski, mida omab üksnes kasutaja) või tunnuse (miski, mis on kasutajale omane) kategooriasse ja on sõltumatud, et neist ühe rikkumine ei ohustaks teiste usaldusväärsust, ning mille ülesehitus võimaldab kaitsta autentimisandmete konfidentsiaalsust;

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26. „makseviis” – makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud isikustatud seade (seadmed) ja/või toimingute kogum, mida kasutatakse maksekäsundi algatamiseks;

26. „makseviis” – makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud isikustatud seade (seadmed) ja/või toimingute kogum, mida makseteenuse kasutaja kasutab maksekäsundi algatamiseks;

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

32. „makse algatamise teenus” – kolmandast isikust makseteenuse pakkuja osutatav makseteenus, mis võimaldab juurdepääsu maksekontole, kui makse algatamises osaleb maksja või kolmandast isikust makseteenuse pakkuja tarkvara või kui maksja või makse saaja kasutab makseviise, et edastada maksja volitused kontot haldavale makseteenuse pakkujale;

32. „makse algatamise teenus” – makseteenus, mis võimaldab juurdepääsu maksekontole, kui kontot haldava makseteenuse pakkuja juures maksja poolt avatud maksekontolt tehtava maksetehingu on algatanud maksja taotlusel kolmandast isikust makseteenuse pakkuja;

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

33. „kontoteabe teenus” – makseteenus, mis seisneb makseteenuse kasutajale konsolideeritud ja kasutajasõbralikus vormis teabe edastamises ühe või mitme maksekonto kohta, mille ta on avanud ühe või mitme kontot haldava makseteenuse pakkuja juures;

33. „kontoteabe teenus” – makseteenuse kasutaja taotlusel kolmandast isikust makseteenuse pakkuja osutatav teenus, mis seisneb konsolideeritud teabe edastamises ühe või mitme maksekonto kohta, mille makseteenuse kasutaja on avanud ühe või mitme makseteenuse pakkuja juures;

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38 a. „isikustatud turvavolituste andmed” – teave, mida kasutatakse füüsilise või juriidilise isiku tuvastamiseks;

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 38 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38 b. „kolmandast isikust makseviisi väljaandja” – muu kui kontot haldav makseteenuse pakkuja, kelle äritegevus seisneb I lisa punktis 3 või 5 osutatud tegevuses;

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 38 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38 c. „kreeditkorraldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, millega makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel;

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 38 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38 d. „tundlikud makseandmed” – andmed, mida võidakse kasutada pettuse toimepanekuks (välja arvatud konto omaniku nimi ja kontonumber), sealhulgas andmed, mis võimaldavad maksekäsundi algatamist, andmed, mida kasutatakse autentimiseks, andmed, mida kasutatakse klientidele saadetavate makseviiside või autentimisvahendite tellimiseks, ning andmed, parameetrid ja tarkvara, mille muutmine võib mõjutada õiguspärase osapoole suutlikkust kontrollida maksetehingute õigsust, autoriseerida e-volitusi või kontrollida kontot;

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 38 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38 e. „maksetehingu vastuvõtmine” – makseteenus, mida osutatakse kas otseselt või kaudselt makseteenuse pakkuja poolt, kes on makse saajaga sõlminud lepingu aktsepteerimaks ja töötlemaks makse saaja maksetehinguid, mis on algatatud makse saaja makseviisi poolt, mille tagajärjel toimub raha ülekandmine makse saajale; kõnealune teenus võib hõlmata autentimis-, autoriseerimis- ja muude teenuste pakkumist, mis on seotud makse saajale suunatud rahavoogude haldamisega, olenemata sellest, kas makseteenuse pakkuja valdab raha makse saaja nimel.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) tundlikele makseandmetele ning elutähtsatele loogilistele ja füüsilistele ressurssidele juurdepääsu seire, jälgimise ja piiramise protsessi kirjeldus;

(g) tundlikele makseandmetele juurdepääsu seire, jälgimise ja piiramise protsessi kirjeldus;

Selgitus

Viite elutähtsatele loogilistele ja füüsilistele ressurssidele võib välja jätta, nagu need on välja jäetud ka võrgu- ja infoturbe direktiivist.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) ülevaade sisekontrollimehhanismidest, mille taotluse esitaja on kehtestanud vastavalt kohustustele võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/60/EÜ⁴⁵ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006⁴⁶;

(k) nende makseasutuste puhul, kes peavad täitma kohustusi võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/60/EÜ⁴⁵ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006⁴⁶, ülevaade sisekontrollimehhanismidest, mille taotluse esitaja on kehtestanud nende kohustuste täitmiseks;

__________________

⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ, 26. oktoober 2005, rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 a – lõik 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. EBA töötab pärast konsulteerimist nõuandetöörühmaga, mis on moodustatud kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 41 ning mis esindab kõiki sidusrühmi, kaasa arvatud neid, kes tegutsevad väljaspool pangandussektorit, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse teave, mis tuleb makseautuste tegevusloa taotlemisel esitada pädevatele asutustele, kaasa arvatud lõike 1 punktides a, b, c, e, g, h, i ja j kehtestatud nõuded.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 a – lõik 2 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ...

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 a – lõik 3 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete standardite eelnõud vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid või pädevad asutused nõuavad mis tahes makseteenuseid pakkuvalt makseasutuselt ning sedavõrd, kuivõrd ta samal ajal tegeleb artikli 17 lõike 1 punkti c kohase muu äritegevusega, et ta kasutaks makseteenuse kasutajatelt ja teise makseteenuse pakkuja kaudu maksetehingu täitmiseks saadud raha kaitsmiseks ühte võtet kahest:

1. Liikmesriigid või pädevad asutused nõuavad makseasutuselt, kes pakub mis tahes makseteenuseid, mis on loetletud I lisas, või tegeleb äritegevusega, millele on osutatud artikli 17 lõike 1 punktis c, et ta kasutaks makseteenuse kasutajatelt ja teise makseteenuse pakkuja kaudu maksetehingu täitmiseks saadud raha kaitsmiseks ühte võtet kahest:

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) raha ei segata kunagi mis tahes füüsilise või juriidilise isiku rahaga, v.a nende makseteenuse kasutajate rahaga, kelle nimel raha hoitakse, ning kui need on endiselt makseasutuse käes, kuid neid ei ole raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale veel edastatud, hoiustatakse need krediidiasutuse eraldi kontol või investeeritakse turvalisse, likviidsesse ja madala riskiga varasse vastavalt päritoluliikmesriigi pädevate asutuste määratlusele; seejuures isoleeritakse raha kooskõlas siseriikliku õigusega makseteenuse kasutajate huvides makseasutuse teiste võlausaldajate nõuete eest, eelkõige maksejõuetuse puhul;

(a) raha ei segata kunagi mis tahes füüsilise või juriidilise isiku rahaga, v.a nende makseteenuse kasutajate rahaga, kelle nimel raha hoitakse, ning kui need on endiselt makseasutuse käes, kuid neid ei ole raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale veel edastatud, hoiustatakse need seejärel krediidiasutuse eraldi kontol või investeeritakse turvalisse, likviidsesse ja madala riskiga varasse vastavalt päritoluliikmesriigi pädevate asutuste määratlusele; seejuures isoleeritakse raha kooskõlas siseriikliku õigusega makseteenuse kasutajate huvides makseasutuse teiste võlausaldajate nõuete eest, eelkõige maksejõuetuse puhul;

Selgitus

Toimingute järgnevuse täpsustamine.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sellise makseasutuse peakontor, kellel on tema päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt kohustus omada registrijärgset asukohta, on samas liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht.

3. Sellise makseasutuse peakontor, kellel on tema päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt kohustus omada registrijärgset asukohta, on samas liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht ja kus ta tegelikult oma äritegevust teostab.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud kehtiva finantsinstrumentide turgude direktiivi teksti põhjendusega 13.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädevad asutused võivad makseasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui asutus:

1. Pädevad asutused võivad makseasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult ühel niisugusel juhul, kui asutus:

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) kujutab oma makseteenuste osutamise jätkamisega ohtu maksesüsteemi stabiilsusele või usaldatavusele;

(d) kujutab oma makseteenuste osutamise jätkamisega ohtu maksesüsteemi stabiilsusele või usaldatavusele; või

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Registris esitatakse ka teave ja põhjendused pädevate asutuste poolt tegevusloa kehtetuks tunnistamise kõikide juhtumite kohta.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. EBA töötab välja nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse tehnilised nõuded seoses liidu tasandil juurdepääsuga artiklis 13 osutatud riiklike registrite andmetele. EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [... kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

4. EBA töötab pärast artikli 5 lõikes 3 a osutatud nõuandetöörühmaga konsulteerimist välja nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse tehnilised nõuded seoses liidu tasandil juurdepääsuga artiklis 13 osutatud riiklike registrite andmetele.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [... kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui makseasutused tegelevad ühe või mitme makseteenuse osutamisega, võivad neil olla üksnes maksekontod, mida kasutatakse eranditult maksetehingute jaoks. Liikmesriigid tagavad proportsionaalse juurdepääsu nendele maksekontodele.

2. Kui makseasutused tegelevad ühe või mitme makseteenuse osutamisega, võivad neil olla maksekontod, mida kasutatakse eranditult maksetehingute jaoks. Liikmesriigid tagavad, et makseasutustele antakse juurdepääs krediidiasutuste makse- ja hoiukonto teenustele objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel alustel. Niisugune juurdepääs on piisavalt ulatuslik, et võimaldada makseasutustel osutada makseteenuseid takistamatult ja tõhusalt.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui käesolevas jaotises käsitletud küsimustega tegeleb liikmesriigi territooriumil mitu pädevat asutust, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, et nad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita. Sama kehtib ka juhul, kui käesolevas jaotises käsitletud küsimustega tegelevad pädevad asutused ei ole pädevad asutused teostama järelevalvet krediidiasutuste üle.

3. Kui käesolevas jaotises käsitletud küsimustes pädev asutus ei ole see pädev asutus, kes vastutab krediidiasutuste järelevalve eest, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, et nad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) nõuda makseasutuselt kogu teabe esitamist, mis on vajalik nõuete täitmise jälgimiseks;

(a) nõuda makseasutuselt kogu teabe esitamist, mis on vajalik nõuete täitmise jälgimiseks, tehes seda ametliku otsuse vormis, milles esitatakse õiguslik alus ja taotluse eesmärk, teave selle kohta, millist teavet taotletakse, ning teabe esitamise tähtaeg;

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriikide pädevate asutuste mis tahes teabe- või dokumenditaotlus esitatakse otsuse alusel, milles esitatakse selle õiguslik alus, taotluse eesmärk, üksikasjad taotletava teabe või taotletavate dokumentide kohta, nende esitamise tähtaeg ning ajavahemik, mille jooksul teavet või dokumente säilitada tuleb.

Selgitus

Ettepanek põhineb Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusel.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erinevate liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd omavahel ning vajadusel ka Euroopa Keskpanga, liikmesriikide keskpankade, EBA ja teiste asjaomaste pädevate asutustega, kes on määratud makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktide alusel. Kui need asutused töötlevad isikuandmeid, peaksid nad täpsustama, mis eesmärgil seda tehakse, ning nimetama asjaomase õigusliku aluse liidu õiguses.

Selgitus

Ettepanek põhineb Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusel.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a) Europol liidu õiguskaitseasutusena ja vastutavana liikmesriikide pädevate politseiasutuste vahelise ühise lähenemisviisi edendamise ja kooskõlastamise eest võitluses organiseeritud kuritegevuse, muude raskete kuritegude ja terrorismi vastu, sealhulgas eurode võltsimine ning raha või muu maksevahendi võltsimine.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. EBA-l on volitused alustada ja edendada siduvat vahendamist pädevate asutuste vaheliste teabevahetusest tingitud vaidluste lahendamiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) panusel.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Liikmesriigid ei kehtesta liidu makseasutusele, kes soovib osutada makseteenuseid vastuvõtvas liikmesriigis, täiendavaid nõudeid, mida ei kohaldata vastuvõtvalt liikmesriigilt tegevusloa saanud makseasutustele.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on kehtestada võrdsed tingimused kogu Euroopas.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Pädevad asutused esitavad üksteisele kogu vajaliku ja/või asjakohase teabe, eelkõige siis, kui rikkumise või kahtlustatava rikkumise on toime pannud agent, filiaal või üksus, kellele tegevused on edasi antud. Sellega seoses edastavad pädevad asutused taotluse korral kogu asjakohase teabe ja omal algatusel kogu olulise teabe. Isikuandmete säilitamise korral ei tohi pädevad asutused säilitada neid kauem kui kümme aastat. Igal juhul peab isikuandmete säilitamine olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Selgitus

Ettepanek põhineb Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusel.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 pädevatele asutustele suuniseid nende tegurite kohta, millest lähtudes otsustatakse, kas tegevus, millest makseasutus teatab ja mida ta kavatseb hakata pakkuma teises liikmesriigis vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kujutab endast asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist. Kõnealused suunised esitatakse [...kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].

5. EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 pädevatele asutustele suuniseid nende tegurite kohta, millest lähtudes otsustatakse, kas tegevus, millest makseasutus teatab ja mida ta kavatseb hakata pakkuma teises liikmesriigis vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kujutab endast asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist. Kõnealused suunised esitatakse [...12 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) koos kõigi agentidega, kelle eest asjaomane isik täielikult vastutab, ei ületa kõnealuse isiku poolt eelneva 12 kuu jooksul osutatud maksetehingute keskmine kogusumma 1 miljonit eurot kuus. Seda nõuet hinnatakse lähtudes tema äriplaanis kavandatud maksetehingute kogusummast, kui pädevad asutused ei nõua kõnealuse plaani kohandamist;

(a) koos kõigi agentidega, kelle eest asjaomane isik täielikult vastutab, ei ületa kõnealuse isiku poolt eelneva 12 kuu jooksul osutatud või algatatud maksetehingute keskmine kogusumma 1 miljonit eurot kuus. Seda nõuet hinnatakse lähtudes tema äriplaanis kavandatud maksetehingute kogusummast, kui pädevad asutused ei nõua kõnealuse plaani kohandamist;

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid tagavad, et üksikisikutele antakse asjakohast teavet isikuandmete töötlemise kohta kooskõlas siseriiklike sätetega, millega võetakse üle direktiivi 95/46/EÜ artiklid 10 ja 11 ning määruse EÜ nr 45/2001 artikkel 11.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui makseteenuse pakkuja kehtestab tasusid vastavalt lõikele 2, peavad need tasud olema asjakohased ja vastavuses makseteenuse pakkuja tegelike kuludega.

3. Kui makseteenuse pakkuja võib kehtestada tasusid vastavalt lõikele 2, peavad need tasud olema mõistlikud ja vastavuses makseteenuse pakkuja tegelike kuludega.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 33 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Liikmesriigid tagavad, et tarbijad, kes vahetavad maksekontot, saavad soovi korral ülemineku eest vastutavalt makseteenuse pakkujalt mõistliku tasu eest püsivale andmekandjale salvestatud kujul andmed eelmise maksekonto kaudu tehtud tehingute kohta.

Selgitus

Kui maksekontoga minnakse üle teise makseteenuse pakkuja juurde, võib olla vaja eelmiselt makseteenuse pakkujalt kontoväljavõtteid eri eesmärkidel, näiteks laenu taotlemiseks, hoone rentimiseks, tulumaksu kontrollimiseks täiendava teabe andmiseks. Elektrooniliste pangakontode arengu tõttu võib tarbijatel olla juurdepääs ainult elektroonilistele kontoväljavõtetele ja sageli ei ole neil võimalust laadida alla mitme aasta tehinguid.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad sätestada, et makseteenuse pakkujal on kohustus tõendada, et ta on täitnud käesolevas jaotises sätestatud teabe kohta esitatavaid nõudeid.

Liikmesriigid sätestavad, et makseteenuse pakkujal on kohustus tõendada, et ta on täitnud käesolevas jaotises sätestatud teabele esitatavaid nõudeid.

Selgitus

Mõistlik on siinkohal selgitada, et tõendamise kohustus lasub püsivalt makseteenuse pakkujal. Kuigi makseteenuse pakkujal on lihtne anda selgelt aru oma tegevuse kohta teavitamise osas, on sageli keeruline või võimatu makseteenuse kasutajal tõendada, et ta ei ole saanud teavet, millele tal oli õigus. Eelkõige juhul, kui kasutaja on tarbija, on ebarealistlik panna koormus kasutajale.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et enne kui makseteenuse kasutaja seob ennast ühekordset makset hõlmava teenuslepingu või pakkumisega, peab makseteenuse pakkuja tegema kergelt kättesaadavaks artiklis 38 kindlaks määratud teabe ja tingimused. Makseteenuse kasutaja taotlusel edastab makseteenuse pakkuja teabe ja tingimused paberkandjal või teisel püsival andmekandjal. Teave ja tingimused esitatakse lihtsalt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja arusaadaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse, või mis tahes muus osapoolte vahel kokkulepitud keeles.

1. Liikmesriigid nõuavad, et enne kui makseteenuse kasutaja seob ennast ühekordset makset hõlmava teenuslepingu või pakkumisega, peab makseteenuse pakkuja tegema kergelt kättesaadavaks artiklis 38 kindlaks määratud teabe ja tingimused, mis on seotud tema enda teenustega. Makseteenuse kasutaja taotlusel edastab makseteenuse pakkuja teabe ja tingimused paberkandjal või teisel püsival andmekandjal. Teave ja tingimused esitatakse lihtsalt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja arusaadaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse, või mis tahes muus osapoolte vahel kokkulepitud keeles.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 37 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid nõuavad, et kui maksekäsundi algatab kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, teeb ta makseteenuse kasutajale kättesaadavaks artiklis 38 osutatud teabe ja tingimused. Teave ja tingimused esitatakse selgel ja mõistetaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse, või mis tahes muus osapoolte vahel kokkulepitud keeles.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et makse algatamise teenuse osutamisel esitab kolmandast isikust makseteenuse pakkuja maksjale teabe teenuse kohta ja kolmandast isikust makseteenuse pakkuja kontaktandmed.

2. Liikmesriigid tagavad, et makse algatamise teenuse osutamisel esitab kolmandast isikust makseteenuse pakkuja enne algatamist maksjale järgmise selge ja tervikliku teabe:

a) kolmandast isikust makseteenuse pakkuja kontaktandmed ja registreerimisnumber ning vastutava järelevalveasutuse nimi;

b) asjakohasel juhul makse algatamise menetluse maksimaalne tähtaeg;

c) kolmandast isikust makseteenuse pakkujale makseteenuse kasutaja makstavate kõikide võimalike tasude summa ning asjakohasel juhul tasude koosseis;

d) asjakohasel juhul kohaldatav tegelik vahetuskurss või viitekurss.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 39 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohe pärast maksja taotlusel maksekäsundi algatamist esitab kolmandast isikust makseteenuse pakkuja maksjale või teeb talle ning asjakohasel juhul ka makse saajale kättesaadavaks järgmised andmed:

Kohe pärast maksja taotlusel maksekäsundi algatamist esitab kolmandast isikust makseteenuse pakkuja maksjale ning asjakohasel juhul ka makse saajale selgel ja üheselt mõistetaval viisil kättesaadavaks järgmised andmed:

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 39 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kinnitus, et makse on maksja kontot haldava makseteenuse pakkuja juures edukalt algatatud;

(a) kinnitus, et maksetehing on maksja kontot haldava makseteenuse pakkuja juures edukalt algatatud;

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 39 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) vajaduse korral maksetehingu täitmise eest tasumisele kuuluvate tasude suurus ning vajadusel nende koosseis.

(d) vajaduse korral maksetehingu täitmise eest kolmandast isikust makseteenuse pakkujale tasumisele kuuluvate tasude suurus, kusjuures need tasud tuleb eraldi välja tuua.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 39 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev artikkel ei piira andmekaitsealaseid kohustusi, mida kohaldatakse kolmandast isikust makseteenuse pakkuja ja makse saaja suhtes.

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 41 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohe pärast maksekäsundi laekumist esitab maksja makseteenuse pakkuja maksjale või teeb talle kättesaadavaks järgmise teabe artikli 37 lõikes 1 sätestatud viisil:

Kohe pärast maksekäsundi laekumist esitab kontot haldav makseteenuse pakkuja maksjale või teeb talle kättesaadavaks järgmise teabe oma teenuste kohta artikli 37 lõikes 1 sätestatud viisil:

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohe pärast maksetehingu täitmist esitab saaja makseteenuse pakkuja makse saajale või teeb talle kättesaadavaks artikli 37 lõikes 1 sätestatud viisil järgmised andmed:

Kohe pärast maksetehingu täitmist esitab saaja makseteenuse pakkuja makse saajale või teeb talle kättesaadavaks artikli 37 lõikes 1 sätestatud viisil oma teenuste kohta järgmised andmed, juhul kui need on talle otse kättesaadavad:

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja esitab aegsasti enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast mis tahes raamlepingu või pakkumisega, makseteenuse kasutajale paberkandjal või muul püsival andmekandjal artiklis 45 kindlaks määratud teabe ja tingimused. Teave ja tingimused esitatakse lihtsalt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja arusaadaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse, või mis tahes muus osapoolte vahel kokkulepitud keeles.

1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja teeb kättesaadavaks või makseteenuse kasutaja taotluse alusel esitab aegsasti enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast mis tahes raamlepingu või pakkumisega, makseteenuse kasutajale paberkandjal või muul püsival andmekandjal artiklis 45 kindlaks määratud teabe ja tingimused. Teave ja tingimused esitatakse lihtsalt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja arusaadaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse, või mis tahes muus osapoolte vahel kokkulepitud keeles.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(а) osutatava makseteenuse peamiste omaduste kirjeldus;

(а) osutatava makseteenuse peamiste omaduste selge kirjeldus;

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 – punkt 2 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) maksetehingu algatamise ja täitmise nõusoleku andmise ja nõusoleku tühistamise vorm ja kord vastavalt artiklitele 57 ja 71;

(c) maksekäsundi algatamise või maksetehingu täitmise nõusoleku andmise ja nõusoleku tühistamise vorm ja kord vastavalt artiklitele 57 ja 71;

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 – punkt 6 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kokkuleppe korral teave selle kohta, et makseteenuse kasutaja on artikliga 47 kooskõlas olevate tingimuste muudatustega nõus, välja arvatud juhul, kui ta teatab makseteenuse pakkujale enne muudatuste jõustumise kavandatud kuupäeva, et ta ei ole nendega nõus;

(a) kokkuleppe korral (välja arvatud juhul, kui muudatus on artikli 47 lõike 2 alusel makseteenuse kasutajatele selgelt ja üheselt soodsam) teave selle kohta, et makseteenuse kasutaja on artikliga 47 kooskõlas olevate tingimuste muudatustega nõus, välja arvatud juhul, kui ta teatab makseteenuse pakkujale enne muudatuste jõustumise kavandatud kuupäeva, et ta ei ole nendega nõus, selline teavitus ei kehti, kui muudatus on selgelt ja üheselt soodsam makseteenuse kasutajatele;

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ettepanekud raamlepingu tingimuste ning artiklis 45 sätestatud teabe ja tingimuste muutmiseks teeb makseteenuse pakkuja artikli 44 lõikes 1 ettenähtud korras hiljemalt kaks kuud enne muudatuste kavandatavat kohaldamisaega.

1. Ettepanekud raamlepingu tingimuste mis tahes muudatuste kohta, mis ei ole selgelt ja üheselt makseteenuse kasutajatele soodsamad, ning artiklis 45 sätestatud teabe ja tingimuste muudatuste kohta teeb makseteenuse pakkuja artikli 44 lõikes 1 ettenähtud korras hiljemalt kaks kuud enne muudatuste kavandatavat kohaldamisaega.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Intressimäära ja vahetuskursi muudatusi võib kohaldada viivitamata ja ette teatamata, tingimusel et selline õigus on raamlepingus kokku lepitud ning muudatused tuginevad viiteintressimäärale või viitekursile, mis on kokku lepitud kooskõlas artikli 45 lõike 3 punktidega b ja c. Makseteenuse kasutajat teavitatakse igast intressimäära muudatusest esimesel võimalusel vastavalt artikli 44 lõikes 1 sätestatud korrale, välja arvatud juhul, kui osapooled on kokku leppinud erineva teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise viisi või sageduse. Makseteenuse kasutajatele soodsamaid intressimäärade ja vahetuskursside muudatusi võib siiski kohaldada ette teatamata.

2. Intressimäära ja vahetuskursi muudatusi võib kohaldada viivitamata ja ette teatamata, tingimusel et selline õigus on raamlepingus kokku lepitud ning intressimäära või vahetuskursi muudatused tuginevad viiteintressimäärale või viitekursile, mis on kokku lepitud kooskõlas artikli 45 lõike 3 punktidega b ja c. Makseteenuse kasutajat teavitatakse igast intressimäära muudatusest esimesel võimalusel vastavalt artikli 44 lõikes 1 sätestatud korrale, välja arvatud juhul, kui osapooled on kokku leppinud erineva teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise viisi või sageduse. Makseteenuse kasutajatele soodsamaid intressimäärade ja vahetuskursside muudatusi ning selgelt ja üheselt makseteenuse kasutajatele soodsamaid raamlepingu muudatusi võib siiski kohaldada ette teatamata.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 48 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pikemaks ajaks kui 12 kuuks või tähtajatult sõlmitud raamlepingu lõpetamine on pärast 12 kuu möödumist makseteenuse kasutajale tasuta. Kõigil teistel juhtudel peavad lõpetamise eest võetavad tasud olema kohased ja kuludega vastavuses.

2. Raamlepingu lõpetamine on makseteenuse kasutajale tasuta.

Selgitus

Konto sulgemise tasud takistavad kontode üleviimist. Makseteenuse pakkujad ei peaks tarbijatelt raamlepingu lõpetamise eest tasu võtma. Mõnes liikmesriigis ei saa makseteenuse pakkujad tarbijatelt üleviimisteenuselt tasu võtta. Ühendkuningriigis ja Austrias ei võeta tarbijatelt üleviimisteenuse eest tasu ning Ühendkuningriigis ei võeta tasu tarbijatelt, kes sulgevad oma konto esimese 12 kuu jooksul pärast selle avamist. Itaalias on konto sulgemine tarbijatele tasuta.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Raamleping võib sisaldada tingimust, mille kohaselt tuleb lõikes 1 osutatud teave esitada või muuta kättesaadavaks korrapäraselt vähemalt kord kuus ja kokkulepitud viisil, mis võimaldab maksjal teavet säilitada ja muutmata kujul taasesitada.

2. Raamleping sisaldab tingimust, mille kohaselt tuleb lõikes 1 osutatud teave esitada või muuta kättesaadavaks korrapäraselt vähemalt kord kuus, tasuta ja kokkulepitud viisil, mis võimaldab maksjal teavet säilitada ja muutmata kujul taasesitada.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et makseteenuse pakkujad esitaksid kord kuus tasuta teavet paberkandjal.

3. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et makseteenuse pakkujad esitaksid kord kuus tasuta teavet paberkandjal või muul püsival andmekandjal.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) viide, mis võimaldab makse saajal kindlaks teha maksetehingut ning vajadusel maksjat, samuti koos maksetehinguga edastatud muu teave;

(a) viide, mis võimaldab makse saajal kindlaks teha maksetehingut ning maksjat, samuti koos maksetehinguga edastatud muu teave;

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et makseteenuse pakkujad esitaksid kord kuus tasuta teavet paberkandjal.

3. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et makseteenuse pakkujad esitaksid kord kuus tasuta teavet paberkandjal või muul püsival andmekandjal.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 52 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse enne maksetehingu algatamist ja kui seda vääringu konverteerimise teenust pakutakse müügikohas või kui seda pakub makse saaja, avalikustab maksjale vääringu konverteerimise teenust pakkuv pool maksjale kõik tasud ning vahetuskursi, mida kasutatakse maksetehingu konverteerimiseks.

Kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse enne maksetehingu algatamist ja kui seda vääringu konverteerimise teenust pakutakse pangaautomaadis, müügikohas või kui seda pakub makse saaja, avalikustab maksjale vääringu konverteerimise teenust pakkuv pool maksjale kõik tasud ning vahetuskursi, mida kasutatakse maksetehingu konverteerimiseks.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui makseteenuse pakkuja või kolmas isik nõuab makseviisi kasutamise eest tasu, teavitab ta makseteenuse kasutajat sellest enne maksetehingu algatamist.

välja jäetud

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 53 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Kui makseteenuse pakkujal on õigus kanda kolmanda osapoole kulud üle maksjale, ei ole maksja kohustatud neid tasuma, välja arvatud juhul, kui nende täissumma tehti teatavaks enne maksetehingu algatamist.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkuja ei tohi võtta makseteenuse kasutajalt tasu käesoleva jaotisega kooskõlas oleva teabe edastamise kohustuse täitmise ega parandus- ja ennetusmeetmete võtmise eest, välja arvatud juhul, kui artikli 70 lõikes 1, artikli 71 lõikes 5 ja artikli 79 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. Makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja lepivad nimetatud tasu suuruses kokku ning see peab olema asjakohane ja vastavuses makseteenuse pakkuja tegelike kuludega.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Makseteenuse pakkuja ei takista makse saajal nõudmast makseviisi kasutamise eest maksjalt tasu, pakkumast talle allahindlust ega suunamast teda kasutama mõnda konkreetset makseviisi. Kohaldatavad tasud ei tohi siiski ületada kulusid, mis makse saajal tekivad seoses konkreetse makseviisi kasutamisega.

3. Makseteenuse pakkuja ei takista makse saajal nõudmast makseviisi kasutamise eest maksjalt tasu, pakkumast talle allahindlust ega suunamast teda kasutama mõnda konkreetset makseviisi. Kohaldatavad tasud ei tohi siiski ületada otseseid kulusid, mis makse saajal tekivad seoses konkreetse makseviisi kasutamisega.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Olenemata lõikest 4 võivad liikmesriigid näha ette, et makse saaja ei nõua mingit tasu mis tahes makseviisi kasutamise eest.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 57 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nõusolek maksetehingu või järjestikuste maksetehingute täitmiseks antakse maksja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud viisil. Nõusoleku võib anda ka otse või kaudselt makse saaja kaudu. Nõusolekut maksetehingu täitmiseks peetakse antuks, kui maksja autoriseerib kolmandast isikust makseteenuse pakkujat algatama maksetehingut kontot haldava makseteenuse pakkujaga.

2. Nõusolek maksetehingu või järjestikuste maksetehingute (sealhulgas otsekorraldus) täitmiseks antakse maksja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud viisil. Nõusoleku võib anda ka otse või kaudselt makse saaja kaudu. Nõusolekut maksetehingu täitmiseks peetakse antuks, kui maksja autoriseerib kolmandast isikust makseteenuse pakkujat algatama maksetehingut kontot haldava makseteenuse pakkujaga, kes haldab maksjale kuuluvat kontot.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmandast isikust makseteenuse pakkuja juurdepääs maksekonto andmetele ja nende andmete kasutamine

Kolmandast isikust makseteenuse pakkuja ja kolmandast isikust makseviisi väljaandjate juurdepääs maksekonto andmetele ja nende andmete kasutamine

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et maksjal on õigus kasutada kolmandast isikust makseteenuse pakkuja makseteenused, mis võimaldavad juurdepääsu maksekontodele, nagu on osutatud I lisa punktis 7.

1. Liikmesriigid tagavad, et maksjal on, tingimusel et maksjal on maksekonto, millele pääseb juurde internetipanga kaudu, õigus kasutada tegevusloa saanud kolmandast isikust makseteenuse pakkuja makseteenused, mis võimaldavad juurdepääsu maksekontodele, nagu on osutatud I lisa punktis 7. Liikmesriigid tagavad, et maksjal on õigus kasutada tegevusloa saanud kolmandast isikust makseviisi väljaandjat maksetehinguid võimaldava makseviisi omandamiseks.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Kontot haldav makseteenuse pakkuja ei keela käesoleva artikli kohast juurdepääsu kolmandast isikust makseteenuse pakkujale või kolmandast isikust makseviisi väljaandjale, kui see on saanud loa teha maksja nimel konkreetset makset, tingimusel et maksja annab selleks kooskõlas artikliga 57 selgesõnalise nõusoleku.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Makse saajad, kes annavad maksjatele võimaluse kasutada kolmandast isikust makseteenuse pakkujaid või kolmandast isikust makseviisi väljaandjaid, esitavad maksjatele ühemõtteliselt teavet sellis(t)e kolmandast isikust makseteenuse pakkuja(te) kohta, sealhulgas nende registreerimisnumbri ja nende vastutava järelevalveasutuse nime.

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui kolmandast isikust makseteenuse pakkuja on saanud maksjalt loa osutada makseteenuseid lõike 1 alusel, on tal järgmised kohustused:

2. Kui kolmandast isikust makseteenuse pakkuja on saanud maksjalt loa osutada makseteenuseid lõike 1 alusel, on sel järgmised kohustused:

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tagada, et makseteenuse kasutaja isikustatud turvaelemendid ei ole kättesaadavad kolmandatele isikutele;

(a) tagada, et makseteenuse kasutaja isikustatud turvavolituste andmed ei ole kättesaadavad kolmandatele isikutele;

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) autentida end konto omaniku kontot haldavale makseteenuse pakkuja(te)le üheselt mõistetaval viisil;

(b) autentida end konto omaniku kontot haldavale makseteenuse pakkuja(te)le üheselt mõistetaval viisil iga kord, kui algatatakse makse või kogutakse kontoteavet;

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) mitte säilitada makseteenuse kasutaja tundlikke andmeid maksete kohta ega tema individuaalsete turvavolituste andmeid.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) mitte kasutada andmeid muudel eesmärkidel peale nende, mida maksja selgesõnaliselt taotleb.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Kui maksja on andnud tema käsutusse makseviisi andnud kolmandast isikust makseviisi väljaandjale nõusoleku, et viimane võib saada teavet tema konkreetsel maksekontol konkreetse maksetehingu jaoks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta, esitab seda konkreetset maksekontot haldav makseteenuse pakkuja kohe pärast maksja maksekäsundi saamist sellekohase teabe kolmandast isikust makseviisi väljaandjale. Teave piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta peaks kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ sisaldama lihtsat jah- või ei-vastust, mitte kontojäägi väljavõtet.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad käsitlevad kolmandast isikust makseteenuse pakkuja teenuste kaudu edastatud maksekäsundeid ilma, et nad neid võrreldes vahetult maksja enda esitatud maksekäsunditega diskrimineeriksid muudel kui ajastamise ja prioriteetsusega seotud objektiivsetel põhjustel.

4. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad käsitlevad kolmandast isikust makseteenuse pakkuja teenuste kaudu või kolmandast isikust makseviisi väljaandja poolt edastatud maksekäsundeid ilma, et nad neid võrreldes vahetult maksja enda esitatud maksekäsunditega diskrimineeriksid muudel kui eelkõige ajastamise ja prioriteetsuse või tasudega seotud objektiivsetel põhjustel.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Kolmandast isikust makseteenuse pakkujatelt ei nõuta kontot haldavate makseteenuse pakkujatega lepingulistesse suhetesse astumist makse algatamise või kontoteabe teenuste kontekstis.

Selgitus

Kui kolmandast isikust teenusepakkujate ja kontot haldavate makseteenuse pakkujate suhted peaksid põhinema lepingutel, oleksid paljud kolmandast isikust teenusepakkujad oma tegevuses kõige tõenäolisemalt blokeeritud või nende tegevus oleks takistatud. Innovatsioon ja konkurents, mida kolmandast isikust teenusepakkujad on hakanud turule tooma, surutaks ilmselt maha. Seepärast oleks ühiskonna vaatepunktist palju mõistlikum tagada, et kolmandast isikust teenusepakkuja ja kontot haldava makseteenuse pakkuja suhe rajaneks ainult üldisel õigus- ja järelevalveraamistikul.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 b. Liikmesriigid tagavad, et pärast seda, kui on kehtestatud teabevahetuse ühised ja turvalised avatud standardid ning kliendi kontot haldav makseteenuse pakkuja rakendab neid kolmandast isikust makseteenuse pakkujate suhtes, nagu on ette nähtud artiklis 94 a, võib makseteenuse kasutaja kasutada kõige turvalisemat tehnika tasemele vastavat tehnoloogilist lahendust e-maksetehingute algatamisel kolmandast isikust makseteenuse pakkujate kaudu.

Selgitus

Otsus tuua kolmandast isikust teenusepakkujad läbivaadatud makseteenuste direktiivi reguleerimisalasse on samuti suure tähtsusega, tagamaks makseteenuste turul võrdsed tingimused. Tänaseni ei ole kolmandast isikust teenusepakkujatega seoses ühtegi tõsist turvaintsidenti ette tulnud, kuid see on siiski suhteliselt väike nišiturg ja võib meelitada ligi pettureid, kui turg jõuab kord maksetehingute oluliste mahtudeni. Soovitus põhineb Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) ettepanekul.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 59

välja jäetud

Kolmandast isikust makseviisi väljaandja juurdepääs maksekonto andmetele ja nende andmete kasutamine

1. Liikmesriigid tagavad maksjale õiguse kasutada maksekaarditeenuseid kolmandast isikust makseviisi väljaandja vahendusel.

2. Kui maksja on andnud tema käsutusse makseviisi andnud kolmandast isikust makseviisi väljaandjale nõusoleku, et viimane võib saada teavet tema konkreetsel maksekontol selle konkreetse maksetehingu jaoks piisavate vahendite olemasolu kohta, esitab seda konkreetset kontot haldav makseteenuse pakkuja kohe pärast maksja maksekäsundi saamist sellekohase teabe kolmandast isikust makseviisi väljaandjale.

3. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad käsitlevad kolmandast isikust makseviisi väljaandja teenuste kaudu edastatud maksekäsundeid ilma et nad neid võrreldes vahetult maksja enda esitatud maksekäsunditega diskrimineeriksid muudel kui ajastamise ja prioriteetsusega seotud objektiivsetel põhjustel.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 61 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 punkti a kohaldamiseks võtab makseteenuse kasutaja viivitamata pärast makseviisi saamist eelkõige kõik vajalikud meetmed makseviisi isikustatud turvaelementide turvaliseks hoidmiseks. Makseteenuse kasutajate hoolsuskohustus ei tohi takistada käesoleva direktiivis ettenähtud makseviiside ega teenuste kasutamist.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamiseks võtab makseteenuse kasutaja viivitamata pärast makseviisi saamist eelkõige kõik vajalikud meetmed makseviisi isikustatud turvavolituste andmete turvaliseks hoidmiseks. Makseteenuse kasutajate hoolsuskohustus ei tohi takistada käesoleva direktiivis ettenähtud makseviiside ega teenuste kasutamist.

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 62 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tagada, et makseviisi isikustatud turvaelementidele oleks juurdepääs ainult makseviisi kasutamise õigusega makseteenuse kasutajal, ilma et see piiraks artiklis 61 sätestatud makseteenuse kasutaja kohustusi;

(a) tagada, et makseviisi isikustatud turvavolituste andmed oleksid tõesti turvalised ja juurdepääs neile oleks ainult makseviisi kasutamise õigusega makseteenuse kasutajal, ilma et see piiraks artiklis 61 sätestatud makseteenuse kasutaja kohustusi;

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 62 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makseteenuse pakkuja kannab riski seoses maksjale makseviisi saatmisega või makseviisi mis tahes isikustatud turvaelemendi saatmisega.

2. Makseteenuse pakkuja kannab riski seoses maksjale makseviisi saatmisega või makseviisi mis tahes isikustatud turvavolituste andmete saatmisega.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 63 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui tehingus osaleb kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, peab makseteenuse kasutajal olema õigus nõuda vigade kõrvaldamist ka kontot haldavalt makseteenuse pakkujalt vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ilma et see piiraks artikli 65 lõike 2 ja artikli 80 lõike 1 kohaldamist.

2. Kui makseteenuse kasutaja on otsustanud kasutada kolmandast isikust makseteenuse pakkujat, peab makseteenuse kasutaja viimast teavitama ja teatama sellest kontot haldavale makseteenuse pakkujale. Makseteenuse kasutajal on õigus nõuda vigade kõrvaldamist kontot haldavalt makseteenuse pakkujalt vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ilma et see piiraks artikli 80 lõike 1 kohaldamist.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 63 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Makseteenuse kasutaja teavitab oma kontot haldavat makseteenuse pakkujat igast talle teadaolevast intsidendist, mis mõjutab eelmist seoses temapoolse kolmandast isikust makseteenuse pakkuja või kolmandast isikust makseviisi väljaandja kasutamisega. Kontot haldav makseteenuse pakkuja teavitab riikide pädevaid asutusi mis tahes esinevatest intsidentidest. Riikide pädevad asutused järgivad seejärel menetlusi, mille EBA on kehtestanud tihedas koostöös EKPga, nagu on sätestatud artiklis 85.

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 64 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et kui makseteenuse kasutaja väidab, et täidetud maksetehing ei olnud autoriseeritud või et maksetehingut ei täidetud nõuetekohaselt, peab tema makseteenuse pakkuja ning tehingus osalemise korral ka kolmandast isikust makseteenuse pakkuja esitama tõendid selle kohta, et maksetehing oli autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kajastatud kontodes ning seda ei ole mõjutanud tehniline rike ega mõni muu puudujääk.

1. Liikmesriigid nõuavad, et kui makseteenuse kasutaja väidab, et täidetud maksetehing ei olnud autoriseeritud või et maksetehingut ei täidetud nõuetekohaselt, peab tema makseteenuse pakkuja ning tehingus osalemise korral kolmandast isikust makseteenuse pakkuja esitama tõendid selle kohta, et maksetehing oli autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kajastatud kontodes ning seda ei ole mõjutanud tehniline rike ega mõni muu puudujääk.

Selgitus

Tehingus osalemise korral peaks kolmandast isikust teenusepakkuja olema alati vastutav selle tõendamise eest, et „maksetehing oli autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kajastatud kontodes ning seda ei ole mõjutanud tehniline rike ega mõni muu puudujääk”. Viide sõnale „ka” võib tuua kaasa olukorra, kus kolmandast isikust teenusepakkuja vastutus ei ole selge.

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 64 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui maksetehing on algatatud kolmandast isikust makseteenuse pakkuja kaudu, peab kolmandast isikust makseteenuse pakkuja esitama tõendid selle kohta, et maksetehingut ei mõjutanud tehniline rike ega muud sellise makseteenusega seotud puudujäägid, mille pakkumise eest ta vastutab.

Juhul kui makseteenuse kasutaja algatab maksetehingu kolmandast isikust makseteenuse pakkuja kaudu, peab kolmandast isikust makseteenuse pakkuja esitama tõendid selle kohta, et maksetehing oli autenditud ja korrektselt dokumenteeritud ning et maksetehingut ei mõjutanud tehniline rike ega muud sellise makseteenusega seotud puudujäägid, mille pakkumise eest ta vastutab.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 64 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et ta ei olnud autoriseerinud täidetud maksetehingut, ei piisa tingimata üksnes asjaolust, et makseteenuse pakkuja ja vajaduse korral ka kolmandast isikust makseteenuse pakkuja on dokumenteerinud makseviisi kasutamise, et tõendada, et maksja autoriseeris maksetehingu, tegutses pettuse teel või ei täitnud ettekavatsetult või raske hooletuse tulemusel üht või mitut artiklist 61 tulenevat kohustust. Sellisel juhul ei peeta üksnes oletusi, mille toetuseks ei esitata täiendavaid tõendeid, mis oleksid makseviisi dokumenteeritud kasutamisest ulatuslikumad, aktsepteeritavateks tõenditeks makse kasutaja vastu. Makseteenuse pakkuja, sealhulgas vajaduse korral kolmandast isikust teenusepakkuja, esitab toetavad tõendid maksjapoolse pettuse või raske hooletuse tõendamiseks.

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 65 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 63 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et maksja makseteenuse pakkuja maksab autoriseerimata maksetehingu puhul maksjale viivitamata tagasi autoriseerimata maksetehingu summa ning, kui see on kohaldatav, taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Lisaks tagatakse sellega, et maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei ole hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.

1. Ilma et see piiraks artikli 63 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et maksja makseteenuse pakkuja maksab autoriseerimata maksetehingu puhul maksjale 24 tunni jooksul pärast tehingu märkamist või sellekohase teate saamist tagasi autoriseerimata maksetehingu summa ning, kui see on kohaldatav, taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Lisaks tagatakse sellega, et maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei ole hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 65 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui tehingus osaleb kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, peab kontot haldav makseteenuse pakkuja maksma tagasi autoriseerimata maksetehingu summa ning vajaduse korral taastama debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Kolmandast isikust makseteenuse pakkuja suhtes võidakse kohaldada kontot haldavale makseteenuse pakkujale rahalise hüvitise maksmise kohustust.

2. Kui tehingus osaleb kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, peab kontot haldav makseteenuse pakkuja maksma tagasi autoriseerimata maksetehingu summa ning vajaduse korral taastama debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Kui kolmandast isikust makseteenuse pakkuja ei suuda tõestada, et ta ei ole vastutav autoriseerimata maksetehingu eest, hüvitab ta ühe tööpäeva jooksul kontot haldavale makseteenuse pakkujale mõistlikud kulud, mis tekkisid maksjale tagasimaksmise tulemusena, sealhulgas autoriseerimata maksetehingu summa.

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina artiklist 65 võib maksjat kohustada kandma kuni 50 euro ulatuses mis tahes autoriseerimata maksetehingutega seotud kahjusid, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makseviisi kasutamisega või makseviisi väärkasutamisega.

Erandina artiklist 65 võib maksjat kohustada kandma kuni 50 euro või selle muu omavääringu ekvivalendi ulatuses mis tahes autoriseerimata maksetehingutega seotud kahjusid, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makseviisi kasutamisega või makseviisi väärkasutamisega. See ei ole kohaldatav juhul, kui makseviisi kaotus, vargus või väärkasutamine ei olnud maksja jaoks enne makse tegemist tuvastatav.

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. EBA annab tihedas koostöös EKPga ja pärast artikli 5 lõikes 3 a osutatud nõuandetöörühmaga konsulteerimist välja määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohased makseteenuse pakkujatele suunatud suunised mõiste „raske hooletus” tõlgendamise ja praktilise kasutamise kohta käesolevas kontekstis. Kõnealused suunised esitatakse [lisada kuupäev: kaksteist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele korrapäraselt.

Selgitus

Praegu tõlgendatakse ja kasutatakse mõistet „raske hooletus” liikmesriikides äärmiselt ühtlustamata viisil. Selline olukord on negatiivseks teguriks piiriülestes tegevustes ja see ei ole siseturul vastuvõetav. EBA suunised ja nende väljatöötamise protsess kujutaksid endast asjakohast viisi ühtsuse parandamiseks.

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Kui maksja ei ole tegutsenud pettuse teel ega ettekavatsetult mitte täitnud artiklist 61 tulenevaid kohustusi, võivad liikmesriigid vähendada lõikes 1 osutatud vastutust, võttes eelkõige arvesse makseviisi isikustatud turvaelementide laadi ning selle kaotamise, varastamise või väärkasutamise asjaolusid.

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 c. Maksja ei kanna kaotatud, varastatud või väärkasutatud makseviisi kasutamisest tulenevaid mis tahes finantstagajärgi, kui sellest tuleneva autoriseerimata makse tegi võimalikuks meetod või turvarikkumine, mis oli juba teada ja dokumenteeritud ning makseteenuse pakkuja ei tugevdanud turvasüsteeme, et blokeerida tulemuslikult sedalaadi edasisi rünnakuid, välja arvatud juhul, kui maksja ise tegutses pettuse teel.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseteenuse pakkuja taotlusel lasub maksjal kohustus esitada tõendid nende tingimuste täitmise kohta.

Makseteenuse pakkuja taotlusel esitab maksja selliste tingimustega seotud faktid.

Selgitus

Komisjon on kallutanud siin ilma ilmselge põhjuseta tasakaalu tugevasti makse saaja kasuks. Tõendite esitamise kohustuse täielikult maksja õlule asetamine ei tundu mõistlik, iseäranis mitte siis, kui maksja on tarbija. Tasakaalustatum lahendus on säilitada kehtiva makseteenuste direktiivi sõnastus.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagasimakse võrdub täidetud maksetehingu täissummaga. Sellega tagatakse, et maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei ole hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.

välja jäetud

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsekorralduste puhul on maksjal tingimusteta õigus saada tagasimakse artiklis 68 sätestatud tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui makse saaja on lepingulised kohustused juba täitnud ning maksjale on teenused juba osutatud või maksja on kauba ära tarbinud. Makseteenuse pakkuja taotlusel lasub makse saajal kohustus esitada tõendid kolmandas lõigus esitatud tingimuste täitmise kohta.

Liikmesriigid tagavad, et lisaks lõikes 1 osutatud õigusele on otsekorralduste puhul maksjal tingimusteta õigus saada tagasimakse artiklis 68 sätestatud tähtaja jooksul.

Selgitus

Kogemused on näidanud, et tingimusteta tagasimakse saamise õigus otsekorralduste puhul toimib praktikas hästi. Sellised süsteemid on tõhusad ja puuduvad tõendid selle kohta, et õigust kuritarvitatakse. Seepärast oleks mõttekas muuta see siseturu normiks. Lisaks oleks väga rumal panna makseteenuse pakkujaid hindama, kas aluseks olevad lepingulised kohustused on täidetud või mitte. See ei tohi olla makseteenuse pakkujate ülesanne.

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Tagasimakse võrdub täidetud maksetehingu täissummaga. Maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei ole hilisem kui summa debiteerimise kuupäev. Makse tagasimaksmine iseenesest ei muuda aluseks olevat makse saaja õiguslikku nõuet.

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Liikmesriigid võivad lubada oma makseteenuse pakkujatel pakkuda soodsamaid tagasimakseõigusi kooskõlas nende otsekorralduste skeemidega, tingimusel et need on maksja suhtes soodsamad.

Selgitus

Võimaldamaks liikmesriikidel pakkuda käesolevas direktiivis kavandatust kõrgemat tarbijakaitse taset.

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 67 a

Maksetehingud, mille tehingusumma ei ole eelnevalt teada

1. Maksetehingute puhul, mille tehingusumma ei ole ostuhetkel teada, kehtestavad liikmesriigid maksimaalse rahasumma, mille võib maksja maksekontol blokeerida, ja maksimaalse aja, mille jooksul makse saaja võib kõnealuse summa blokeerida.

2. Kui maksja maksekontol blokeeritaks rahalised vahendid, mis ületavad ostusummat, on makse saaja kohustatud teavitama maksjat sellest enne tehingu sooritamist.

3. Kui ostusummat ületavad rahalised vahendid on maksja maksekontol blokeeritud, esitatakse kõnealune teave maksjale tema makseteenuse pakkuja poolt konto väljavõttes.

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et maksja saab taotleda artiklis 67 osutatud autoriseeritud ja makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehingu tagasimaksmist ning teha seda kaheksa nädala jooksul alates raha debiteerimise kuupäevast.

1. Liikmesriigid tagavad, et maksja saab taotleda artiklis 67 osutatud autoriseeritud ja makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehingu tagasimaksmist ning teha seda vähemalt kaheksa nädala jooksul alates raha debiteerimise kuupäevast.

Selgitus

Tagamaks et mõned liikmesriigid saavad jätkuvalt pikendada otsekorralduse tagasimakseõigust makseteenuste II direktiivis sätestatud kaheksast nädalast pikemale ajale.

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 69 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et laekumise ajaks on ajahetk, mil maksja makseteenuse pakkujale on laekunud vahetult maksja või maksja nimel kolmandast isikust makseteenuse pakkuja kaudu või kaudselt makse saaja poolt või kaudu algatatud maksekäsund. Kui laekumise aeg ei ole maksja makseteenuse pakkuja tööpäev, käsitatakse maksekäsundit kui järgmisel tööpäeval laekunut. Makseteenuse pakkuja võib kehtestada tööpäeva lõppemise ajaga ligilähedase kliendimaksete vastuvõtmise lõppemise tähtaja, pärast mida laekunud maksekäsundeid käsitatakse kui järgmisel tööpäeval laekunuid.

1. Liikmesriigid tagavad, et laekumise ajaks on ajahetk, mil maksja makseteenuse pakkujale on laekunud vahetult maksja või maksja nimel kolmandast isikust makseteenuse pakkuja kaudu või kaudselt makse saaja poolt või kaudu algatatud maksekäsund. Laekumise ajahetk ei saa olla hilisem kui maksja konto debiteerimise ajahetk. Kui laekumise aeg ei ole maksja makseteenuse pakkuja tööpäev, käsitatakse maksekäsundit kui järgmisel tööpäeval laekunut. Makseteenuse pakkuja võib kehtestada tööpäeva lõppemise ajaga ligilähedase kliendimaksete vastuvõtmise lõppemise tähtaja, pärast mida laekunud maksekäsundeid käsitatakse kui järgmisel tööpäeval laekunuid.

Selgitus

Laekumise ajahetk artikli 74 tähenduses ei saa olla hilisem kui maksja konto debiteerimise ajahetk. Selline säte on vajalik, et takistada suurtel omandajatel oma turujõudu kuritarvitada, et n.ö leppida kokku makse saajatega, et nad võivad raha kinni pidada pikema aja vältel. Niisugune kuritarvitus suurendab kaardimaksete aktsepteerimise kulusid, mille kannavad lõppkokkuvõttes tarbijad. Põhineb Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) ettepanekul.

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 70 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Juhul kui makseteenuse pakkuja keeldub maksekäsundi täitmisest, teatatakse makseteenuse kasutajale keeldumisest ning võimaluse korral selle põhjustest ja keeldumise aluseks olnud vigade parandamise menetlusest, välja arvatud juhtudel, kui see on keelatud muude asjaomaste liidu või siseriiklike õigusaktidega.

1. Juhul kui makseteenuse pakkuja, sealhulgas asjakohasel juhul kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, keeldub maksekäsundi täitmisest või maksetehingu algatamisest, teatatakse makseteenuse kasutajale keeldumisest ning võimaluse korral selle põhjustest ja keeldumise aluseks olnud vigade parandamise menetlusest, välja arvatud juhtudel, kui see on keelatud muude asjaomaste liidu või siseriiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 70 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raamleping võib sisaldada tingimust, et makseteenuse pakkuja võib sellise teatise eest tasu nõuda, kui keeldumine on objektiivselt põhjendatud.

Makseteenuse pakkuja ei nõua makseteenuse kasutajalt sellise teatise eest tasu.

Selgitus

Teatisi keeldumiste kohta tuleks pidada standardseks põhiteabeks kasutaja jaoks ja neid tuleks seepärast esitada tasuta.

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 73 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat jagu, välja arvatud artiklit 78, mis ei ole suunatud osapooltele, kohaldatakse ka teiste maksetehingute suhtes, kui makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja ei ole kokku leppinud teisiti. Kui aga makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja lepivad kokku pikemas tähtajas kui on sätestatud artiklis 74, ei või see tähtaeg liidusiseste maksetehingute puhul olla pikem kui neli tööpäeva pärast artikli 69 kohase laekumise aega.

Selgitus

Määratud aeg on ebavajalik ja võimalik, et ka piirav muude pettusevastaste meetmete suhtes või nendega kokkusobimatu.

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 74 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagaks, et pärast artikli 69 kohast laekumise ajahetke krediteeritakse maksetehingu summa makse saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. Nimetatud tähtaega võib pikendada täiendava tööpäeva võrra, kui tegemist on paberkandjal algatatud maksetehingutega.

1. Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagaks, et pärast artikli 69 kohast laekumise ajahetke krediteeritakse maksetehingu summa makse saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. Seda tähtaega võib pikendada täiendava tööpäeva võrra, kui tegemist on paberkandjal algatatud maksetehingutega.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 79 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui katse raha vastavalt lõikele 3 tagasi nõuda ebaõnnestub, on valesti adresseeritud makse saaja makseteenuse pakkuja kohustatud andma maksjale kogu vajaliku teabe, et võtta ühendust raha saajaga ja esitada vajaduse korral raha tagasisaamiseks õiguslik nõue.

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui maksja makseteenuse pakkuja või kolmandast isikust makseteenuse pakkuja vastutab esimese või teise lõigu alusel, peab asjaomane makseteenuse pakkuja põhjendamatu viivituseta maksma maksjale tagasi täitmata jäetud või valesti täidetud maksetehingu summa ning vajaduse korral taastama debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui valesti täidetud maksetehing ei oleks toimunud. Maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei tohi olla hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täitmata jäetud või valesti täidetud maksetehingu korral, kui maksekäsundi on algatanud maksja, teeb makseteenuse pakkuja, olenemata käesolevas lõikes sätestatud vastutusest, taotluse korral viivitamata kõik, et maksetehingut kindlaks teha ning teavitada tulemustest maksjat. Seda tuleb teha maksja jaoks tasuta.

Täitmata jäetud või valesti täidetud maksetehingu korral, kui maksekäsundi on algatanud maksja, teeb maksja makseteenuse pakkuja, olenemata käesolevas lõikes sätestatud vastutusest, taotluse korral viivitamata kõik, et maksetehingut kindlaks teha ning teavitada tulemustest maksjat. Seda tuleb teha maksja jaoks tasuta.

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui maksekäsund on algatatud makse saaja poolt või kaudu, vastutab makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks artikli 63, artikli 79 lõigete 2 ja 3 ning artikli 83 kohaldamist, makse saaja ees maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale korrektse edastamise eest kooskõlas artikli 74 lõikega 3. Kui makse saaja makseteenuse pakkuja vastutab käesoleva lõigu alusel, peab ta viivitamata edastama maksja makseteenuse pakkujale uuesti kõnealuse maksekäsundi. Kui maksekäsund täidetakse hilinemisega, märgitakse summa väärtuspäevaks hiljemalt kuupäev, mis nõuetekohase täitmise korral oleks olnud väärtuspäev.

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peale selle vastutab makse saaja makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks artikli 63, artikli 79 lõigete 2 ja 3 ning artikli 83 kohaldamist, makse saaja ees maksetehingu artikli 78 kohase käitlemise eest. Kui makse saaja makseteenuse pakkuja vastutab käesoleva lõigu alusel, peab ta tagama, et maksetehingu summa on makse saaja käsutuses viivitamatult pärast seda, kui summa on krediteeritud makse saaja makseteenuse pakkuja kontole. Maksja maksekontol märgitakse summa väärtuspäevaks hiljemalt kuupäev, mis nõuetekohase täitmise korral oleks olnud väärtuspäev.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täitmata jäetud või valesti täidetud maksetehingu puhul, mille eest esimese ja teise lõigu alusel ei vastuta makse saaja makseteenuse pakkuja, vastutab maksja ees maksja makseteenuse pakkuja. Kui maksja makseteenuse pakkuja vastutab esimese ja teise lõigu alusel, peab ta vajadusel põhjendamatu viivituseta maksma maksjale tagasi täitmata jäetud või valesti täidetud maksetehingu summa ning taastama debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui valesti täidetud maksetehing ei oleks toimunud. Maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei tohi olla hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui makstehing täidetakse hilinemisega, võib maksja otsustada, et makse saaja maksekontol märgitakse summa väärtuspäevaks hiljemalt kuupäev, mis nõuetekohase täitmise korral oleks olnud väärtuspäev. Kui see ei ole enam tehniliselt võimalik, hüvitatakse maksjale ka saamata jäänud intress.

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 82 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 80 kohase makseteenuse pakkuja vastutuse saab omistada teisele makseteenuse pakkujale või vahendajale, kompenseerib see makseteenuse pakkuja või vahendaja esimesele makseteenuse pakkujale mis tahes tekkinud kahju ja/või artikli 80 kohaselt tasutud summa. See hõlmab hüvitist juhtumite puhul, kui makseteenuse pakkuja ei kasuta tugevat kliendi autentimist.

1. Kui artiklite 65 ja 80 kohase makseteenuse pakkuja vastutuse saab omistada teisele makseteenuse pakkujale või vahendajale, kompenseerib see makseteenuse pakkuja või vahendaja esimesele makseteenuse pakkujale mis tahes tekkinud kahju ja/või artiklite 65 ja 80 kohaselt tasutud summa. See hõlmab hüvitist juhtumite puhul, kui makseteenuse pakkuja ei kasuta tugevat kliendi autentimist.

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 82 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. EBA-l on volitused alustada ja edendada siduvat vahendamist pädevate asutuste vaheliste käesoleva artikli alusel antud õiguste kasutamisest tingitud vaidluste lahendamiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) panusel.

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 84 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mis tahes isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi rakendamisel peab vastama direktiivile 95/46/EÜ, siseriiklikke õigusaktidele, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ, ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

1. Liikmesriigid lubavad maksesüsteemidel ja makseteenuse pakkujatel töödelda isikuandmeid, kui see on vajalik maksepettuste ärahoidmise, uurimise ja avastamise tagamiseks. Selliste isikuandmete töötlemine toimub vastavalt direktiivile 95/46/EÜ, siseriiklikele õigusaktidele, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ, ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Selgitus

Erand isikuandmete kasutamiseks makseteenuse pakkujate poolt annab makseteenuse pakkujatele selliseid andmeid ette nähtud eesmärkidel töödeldes õiguskindluse.

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 84 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Käesoleva direktiivi kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise puhul austatakse vajalikkuse, proportsionaalsuse, eesmärgi piiritlemise ja andmete säilitamise proportsionaalse aja põhimõtteid.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 84 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Eeskätt peaks iga isikuandmeid töötlev pakkuja, agent või kasutaja saama kätte, töötlema ja säilitama üksnes isikuandmeid, mis on vajalikud tema makseteenuste toimimiseks.

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 84 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 c. Lõimitud eraelukaitse / eraelu kaitsvad vaikesätted lisatakse kõikidesse andmetöötlussüsteemidesse, mis töötatakse välja ja mida kasutatakse käesoleva direktiivi raames.

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 84 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 d. Artikli 5 punktis j osutatud dokumentides täpsustatakse muu hulgas ka meetmed, mille eesmärk on järgida turvalisuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning rakendada lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete põhimõtet.

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 84 – lõige 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 e. Standardite väljatöötamine ja koostalitlusvõime tagamine käesoleva direktiivi kohaldamisel rajatakse eraelu puutumatust käsitlevale mõjuhinnangule, mis võimaldab teha kindlaks, millised on iga olemasoleva tehnilise võimalusega seotud riskid ja millised on abinõud, mida saaks kasutusele võtta andmekaitsega seotud ohtude vähendamiseks.

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatakse direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv], eelkõige selle artiklites 14 ja 15 sätestatud riskijuhtimist ja intsidentidest teatamise nõudeid.

1. Makseteenuse pakkujad loovad asjakohaste leevendusmeetmete ja kontrollimehhanismidega raamistiku, et juhtida operatsiooniriske, sealhulgas turvariske, mis on seotud nende pakutavate makseteenustega. Osana nimetatud raamistikust töötavad makseteenuse pakkujad välja tulemuslikud intsidentide juhtimise menetlused, sealhulgas suurte intsidentide tuvastamine ja klassifitseerimine, ning kasutavad neid.

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud asutus teavitab viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja Euroopa Pangandusjärelevalvet makseteenuse pakkujatelt võrgu- ja infoturbeintsidentide kohta saadud teadetest.

2. Makseteenuse pakkujad teavitavad viivitamata igast suurest operatsioonilisest intsidendist, sealhulgas turvaintsidentidest, makseteenuse pakkuja päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Pärast teate saamist edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus põhjendamatu viivituseta intsidendi olulised üksikasjad EBA-le.

Selgitus

Järjepidevuse huvides ja selleks, et näha ette võimalus, et jagamiseks olulisi üksikasju ei olegi.

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab pärast teate saamist vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

3. EBA hindab pärast teate saamist koostöös päritoluliikmesriigi pädeva asutusega intsidendi olulisust ja teavitab kõnealuse hinnangu alusel teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Riigi pädev asutus tegutseb vajaduse korral ennetavalt ja eesmärgiga kaitsta finantssüsteemi vahetut ohutust.

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lisaks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 14 lõikele 4 juhul, kui turvaintsident võib mõjutada makseteenuse pakkuja osutatava makseteenuse kasutajate finantshuve, teatab ta intsidendist põhjendamatu viivitamata oma makseteenuse kasutajaid ja teavitab neid sellest, milliseid negatiivse mõju leevendamise meetmeid nemad saaksid võtta intsidendi kahjuliku mõju leevendamiseks.

4. Kui turvaintsident võib mõjutada makseteenuse pakkuja osutatava makseteenuse kasutajate finantshuve, teatab ta intsidendist põhjendamatu viivituseta oma makseteenuse kasutajaid ja teavitab neid kõikidest kasutada olevatest negatiivse mõju leevendamise meetmetest, mida nad saaksid võtta intsidendi kahjuliku mõju leevendamiseks.

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. EBA töötab tihedas koostöös EKPga ja pärast artikli 5 lõikes 3 a osutatud nõuandetöörühmaga konsulteerimist välja suunised, milles määratakse kindlaks eespool esitatud lõigetes osutatud suurtest intsidentidest teatamise raamistik. Suunistes täpsustatakse edastatava teabe ulatus ja selle käitlemine, sealhulgas intsidentide olulisuse kriteeriumid ja teate tüüpvormid, et tagada järjekindel ja tõhus teatamisprotsess.

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 85 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 b. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad riikide pädevatele asutustele ja EBA-le korrapäraselt andmeid eri maksevahenditega seotud pettuste kohta.

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 86 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad vastavalt direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõikele 1 määratud asutusele igal aastal ajakohastatud teabe nende osutatavate makseteenustega seotud tegevus- ja turvariskide ning nende suhtes rakendatud leevendusmeetmete ja kontrollimehhanismide kohta. Vastavalt direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõikele 1 määratud asutus edastab kõnealuse teabe viivitamata päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad pädevale asutusele igal aastal ajakohastatud ja tervikliku teabe nende osutatavate makseteenustega seotud operatsiooni- ja turvariskide ning nende suhtes rakendatud leevendusmeetmete ja kontrollimehhanismide kohta.

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 86 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artiklite 14 ja 15 kohaldamist, töötab EBA tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja suunised turvameetmete väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve ning vajadusel ka nende sertifitseerimise kohta. Seejuures võetakse muu hulgas arvesse standardeid ja/või spetsifikaate, mille komisjon on avaldanud direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 16 lõike 2 alusel.

2. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja rakenduslikud tehnilised standardid turvameetmete väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve ning vajadusel ka nende sertifitseerimise kohta. Seejuures võetakse muu hulgas arvesse standardeid ja/või spetsifikaate, mille on avaldanud komisjon, ning EKP eurosüsteemi soovitusi internetimaksete turvalisuse kohta foorumi „SecuRePay” raames.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile …*.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 kohaselt.

Selgitus

Viide SecuRePay-le, et vältida regulatsioonide kattuvust. EKP soovitused jõustuvad 2015. aasta veebruaris.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 86 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. EBA vaatab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga suunised läbi korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel.

3. EBA vaatab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga lõikes 2 osutatud rakenduslikud tehnilised standardid läbi korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel.

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 86 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ilma et see piiraks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artiklite 14 ja 15 kohaldamist annab EBA välja suunised, mis abistavad makseteenuse pakkujaid suurte intsidentide ja selliste asjaolude kvalifitseerimisel, mille puhul makseasutused peavad turvaintsidendist teatama. Kõnealused suunised esitatakse [[kuupäev] kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

4. EBA kooskõlastab makseteenustega seotud operatsiooni- ja turvariskide valdkonnas teabe vahetamist pädevate asutuste ja EKPga.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 87 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makseteenuse pakkuja, kes osutab I lisa punktis 7 osutatud teenuseid, peab ennast konto omaniku kontot haldavale makseteenuse pakkujale autentima.

2. Makseteenuse pakkuja, kes osutab I lisa punktis 7 osutatud teenuseid, peab ennast konto omaniku kontot haldavale makseteenuse pakkujale autentima vastavalt artiklis 94 a määratletud teabevahetuse ühistele ja turvalistele avatud standarditele.

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 87 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. EBA avaldab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 1 määratletud makseteenuse pakkujatele suunised kliendi autentimise ajakohaste meetodite ning kliendi tugeva autentimise nõudest tehtavate erandite kohta. Kõnealused suunised esitatakse [[kuupäev] kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele korrapäraselt.

3. EBA avaldab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga ning pärast Euroopa Andmekaitseinspektori ja artikli 5 lõikes 3 a osutatud nõuandetöörühmaga konsulteerimist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 1 määratletud makseteenuse pakkujatele suunised selle kohta, kuidas kolmandast isikust makseteenuse pakkujad peavad ennast kontot haldavale makseteenuse pakkujale autentima, kliendi autentimise ajakohaste meetodite ning kliendi tugeva autentimise nõudest tehtavate erandite kohta. Kõnealused suunised jõustuvad enne käesoleva direktiivi ülevõtmise lõpptähtpäeva ja neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele korrapäraselt.

Muudatusettepanek 183

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 88 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad selliste menetluste kehtestamise, mis võimaldavad makseteenuse kasutajatel ja teistel huvitatud isikutel, sealhulgas tarbijaühingutel, esitada pädevatele asutustele kaebusi, mis tulenevad käesoleva direktiivi väidetavatest rikkumistest makseteenuse pakkuja poolt.

1. Liikmesriigid tagavad selliste menetluste kehtestamise, mis võimaldavad makseteenuse kasutajatel ja teistel huvitatud isikutel, sealhulgas tarbijaühingutel, esitada pädevatele asutustele või alternatiivse vaidluste lahendamise asutustele kaebusi, mis tulenevad käesoleva direktiivi väidetavatest rikkumistest makseteenuse pakkuja poolt.

Selgitus

Hõlmamaks asjaolu, et mitte kõik pädevad asutused ei tegele kaebustega.

Muudatusettepanek 184

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 89 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, et tagada käesoleva direktiivi tõhus täitmine ja selle seire. Kõnealused pädevad asutused võtavad sellise täitmise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Pädevad asutused on makseteenuse pakkujatest sõltumatud. Nad on pädevad asutused määruse (EL) nr 1039/2010 artikli 4 lõike 2 tähenduses.

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, et tagada käesoleva direktiivi tõhus täitmine ja selle seire. Kõnealused pädevad asutused võtavad sellise täitmise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Pädevad asutused on makseteenuse pakkujatest sõltumatud. Nad on pädevad asutused, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2.

Muudatusettepanek 185

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 89 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Kui käesoleva direktiivi tõhusa täitmise tagamiseks ja seireks on määratud mitu pädevat asutust, tagavad liikmesriigid nende asutuste tiheda koostöö, et asutused saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita.	2. Lõikes 1 osutatud asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja ressursid.

Muudatusettepanek 186

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 89 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. EBA avaldab pärast EKPga konsulteerimist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 pädevatele asutustele mõeldud suunised kaebuste esitamise korra kohta, mida tuleb võtta arvesse, et tagada käesoleva direktiivi asjaomaste sätete täitmine, nagu on esitatud eespool toodud lõikes 1. Kõnealused suunised avaldatakse ...* [lisada kuupäeva: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele korrapäraselt.

Muudatusettepanek 187

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 90 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kehtestavad piisava ja tõhusa tarbijate kaebuste lahendamise menetluse, et lahendada kaebused, mille makseteenuse kasutajad esitavad vastavalt käesolevast direktiivist tulenevatele õigustele ja kohustustele.	1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kehtestavad piisava ja tõhusa tarbijate kaebuste lahendamise menetluse ja kohaldavad seda, et lahendada kaebused, mille makseteenuse kasutajad esitavad vastavalt käesolevast direktiivist tulenevatele õigustele ja kohustustele, ning jälgivad makseteenuse pakkujate tegevuse tulemuslikkust selles osas.

Muudatusettepanek 188

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 90 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja teeks kõik endast oleneva, et mõistliku tähtaja, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vastata kirjalikult makseteenuse kasutajate kaebustele, käsitledes kõiki tõstatatud küsimusi. Erandjuhtudel, kui vastust ei saa esitada 15 tööpäeva jooksul makseteenuse pakkujast sõltumatutel põhjustel, on makseteenuse pakkuja kohustatud saatma vahevastuse, esitades selgelt kaebusele vastamisel tekkinud viivituse põhjused ja konkreetse tähtaja, mille jooksul tarbija saab lõpliku vastuse. Nimetatud tähtaeg ei või ühelgi juhul ületada 30 tööpäeva.

Selgitus

Kaebustele vastamise menetlust ei tohi liiga pikaks venitada. Isegi erandlike juhtumite korral peaks piisama 15 + 15 tööpäevast.

Muudatusettepanek 189

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 90 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 2 osutatud teave esitatakse kergesti, otse, väljapaistvalt ja alaliselt kättesaadaval viisil makseteenuse pakkuja veebisaidil (kui see on olemas), makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahelise lepingu üldtingimustes ning selliste lepingutega seotud arvetel ja kviitungitel. Selles selgitatakse, kuidas saada täiendavat teavet kohtuvälise lahendamise üksuse ja selle kasutamise tingimuste kohta.

4. Lõikes 3 osutatud teave esitatakse selgelt, arusaadavalt ja kergesti kättesaadaval viisil kaupleja veebisaidil (kui see on olemas) ning vajaduse korral kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügilepingu või teenuslepingute üldtingimustes.

Selgitus

Praegune säte läheb kaugemale vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi detailsusest, kuna osutatakse arvetele ja kviitungitele. Täiendav nõue esitada teavet kõigi kviitungite ja arvete kohta võib olla koormav väikeettevõtjatele ja ebapraktiline ettevõtjatele, kes kasutavad mitmeid erinevaid alternatiivse vaidluste lahendamise süsteeme vastavalt nende müüdavate kaupade ja teenuste valikule.

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 91 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas asjaomaste siseriiklike ja liidu õigusaktidega kehtestatakse piisavad ja tõhusad kohtuväliste kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlused, et lahendada makseteenuse kasutajate ja nende makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, kasutades selleks vajaduse korral olemasolevaid asutusi. Liikmesriigid tagavad, et sellised menetlused on kohaldatavad makseteenuse pakkujate suhtes, hõlmates ka määratud esindajate tegevust.

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas asjaomaste siseriiklike ja liidu õigusaktidega kehtestatakse piisavad, sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja tulemuslikud kohtuväliste kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlused, et lahendada makseteenuse kasutajate ja nende makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, kasutades selleks vajaduse korral olemasolevaid pädevaid asutusi. Liikmesriigid tagavad, et sellised menetlused on kohaldatavad ja kättesaadavad nii makseteenuse kasutajatele kui ka makseteenuse pakkujatele, hõlmates ka määratud esindajate tegevust.

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 91 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad on seotud ühe või enama alternatiivse vaidluste lahendamise asutusega.

Selgitus

Vastavusse viimine direktiiviga 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv).

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 91 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud asutused teeksid koostööd käesolevast direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste alusel tekkivate piiriüleste vaidluste lahendamiseks.

2. Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud asutused teeksid koostööd käesolevast direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste alusel tekkivate piiriüleste vaidluste lahendamiseks. Liikmesriigid tagavad, et kõnealustel asutustel oleks piisav suutlikkus osaleda niisuguses piiriüleses koostöös asjakohasel ja tõhusal viisil.

Selgitus

On üsna tavaline, et kohtuvälised asutused on tugevad riigisiseselt, kuid nõrgad seoses piiriüleste juhtumitega. Selleks et siseturg toimiks tõrgeteta, tuleb piiriülese tegutsemise suutlikkust suurendada.

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 92 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 а. EBA avaldab suunised lõikes 2 osutatud karistuste kohta ning tagab, et need on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA TEHNILISED STANDARDID

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 93 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 93 a

Tehnilised standardid

EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks artiklites 7 ja 8 esitatud omavahendite nõuete ning artiklis 9 esitatud kaitsemeetmete nõuete kohaldamise tingimused.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) panusel.

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 94 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kooskõlas artikliga 93 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5. Kooskõlas artikliga 93 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 94 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 94 a

Teabevahetuse ühised ja turvalised avatud standardid

1. EBA töötab tihedas koostöös EKPga ja pärast artikli 5 lõikes 3 a osutatud nõuandetöörühmaga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud teabevahetuse ühiste ja turvaliste avatud standardite vormis, et määrata kindlaks, kuidas peab toimuma kontot haldavate makseteenuse pakkujate ja kolmandast isikust makseteenuse pakkujate või kolmandast isikust makseviisi väljaandjate vaheline teabevahetus.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ...* [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2. Lõikes 1 osutatud teabevahetuse ühised ja turvalised avatud standardid hõlmavad teabeedastuse tehnilisi ja funktsionaalseid kirjeldusi ning nendes keskendutakse teabevahetuse turvalisuse ja tõhususe optimeerimisele.

3. Teabevahetuse ühistes ja turvalistes avatud standardites määratakse eelkõige artiklite 58 ja 87 sätete alusel kindlaks, kuidas kolmandast isikust makseteenuse pakkujad peavad ennast kontot haldavale makseteenuse pakkujale autentima ning kuidas peab toimuma kontot haldavate makseteenuse pakkujate poolne kolmandast isikust makseteenuse pakkujatele suunatud teatamine ja teabe esitamine.

4. EBA tagab tihedas koostöös EKPga, et teabevahetuse ühised ja turvalised avatud standardid töötatakse välja pärast seda, kui on asjakohaselt konsulteeritud makseteenuste turu kõikide sidusrühmadega, sealhulgas sidusrühmadega, kes tegutsevad väljaspool pangandussektorit.

5. Liikmesriigid tagavad, et teabevahetuse ühiseid ja turvalisi avatud standardeid kasutavad nii kontot haldavad makseteenuse pakkujad, kolmandast isikust makseteenuse pakkujad kui ka kolmandast isikust makseviisi väljaandjad.

6. Teabevahetuse ühised ja turvalised avatud standardid vaadatakse läbi korrapäraselt, et võtta arvesse innovatsiooni ja tehnilist arengut.

7. See artikkel ei välista muude käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste kohaldamist.

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 94 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 94 b

1. EBA teeb oma veebisaidil kättesaadavaks kõikide liidus tegevusloa saanud makseteenuse pakkujate loetelu.

2. Kõnealuses loetelus osutatakse kõikidele tegevusloa saanud makseteenuse pakkujatele, kelle registreering on tagasi võetud, ja selle põhjustele.

3. Kõik makseteenuse pakkujad esitavad oma veebisaitidel otselingid päritoluliikmesriigi pädeva asutuse veebisaidile, kus on loetletud kõik tegevusloa saanud makseteenuse pakkujad.

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 94 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 94 c

Kohustus teavitada tarbijaid nende õigustest

1. Hiljemalt ...* [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostab komisjon pärast eelnõu üle toimunud avalikku konsulteerimist kasutajasõbraliku elektroonilise infolehe, milles oleks selgel ja kergesti arusaadaval viisil loetletud käesolevast direktiivist ja seonduvast liidu õigusest tulenevad tarbijate õigused.

2. Lõikes 1 osutatud infoleht tehakse kättesaadavaks kõikidele tarbijatele liidus ja muudele huvitatud isikutele komisjoni, EBA ja riiklike pangandust reguleerivate asutuste veebisaitidel ning seda peab olema lihtne alla laadida ja edastada teistele veebisaitidele. Komisjon teavitab liikmesriike, makseteenuse pakkujaid ja tarbijaühinguid infolehe avaldamisest.

3. Kõik makseteenuse pakkujad tagavad, et infoleht tehakse selle algsel kujul kättesaadavaks kõigile klientidele, sealhulgas klientide hulka mitte kuuluvatele isikutele, elektrooniliselt oma veebisaitidel ning paberkujul oma filiaalides, agentide juures ja allhanke korras makseteenuseid teostavates üksustes.

Kõnealustes filiaalides ja üksustes ning kõnealuste agentide juures esitatakse selgesti loetav ja tarbijatele hästi nähtavalt paigutatud teadaanne, mis sisaldab järgmist teksti: „Küsige letist dokumenti, milles on esitatud Teie kui makseteenuse kasutaja õigused”.

Nende veebisaitidel esitatakse järgmine hästi nähtav teadaanne: „Teie kui makseteenuse kasutaja õigustega tutvumiseks vajutage siia”. Makseteenuse pakkujad tagavad ka, et niisugune teave on nende klientide jaoks kogu aeg hõlpsasti kättesaadav nende internetikontode kaudu, kui need on olemas.

4. Infoleht tehakse eelkõige kättesaadavaks elektrooniliselt või paberkandjal kliendi poolt mis tahes lepingu sõlmimisel või klientide jaoks, kes on juba olemasolevad kliendid infolehe avaldamise ajal, teavitades neid ühe aasta jooksul infolehe avaldamisest komisjoni poolt.

5. Kõik makseteenuse pakkujad esitavad oma veebisaitidel otselingid pädeva asutuse veebisaidile, kus on loetletud kõik sertifitseeritud makseteenuse pakkujad.

6. Makseteenuse pakkujad ei nõua oma klientidelt tasu käesoleva artikli kohase teabe esitamise eest.

7. Pimedate ja vaegnägijate puhul kasutatakse käesoleva artikli sätete kohaldamiseks muid asjakohaseid vahendeid.

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 95 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik kasutab lõikega 1 ette nähtud võimalusi, teatab ta sellest ja hilisematest muudatustest komisjonile. Komisjon avalikustab teabe veebilehel või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil.

2. Kui liikmesriik kasutab lõikega 1 ette nähtud võimalusi, teatab ta sellest ja hilisematest muudatustest komisjonile. Komisjon avalikustab teabe veebisaidil või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil ja teeb selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 96 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt ...* esitab komisjon aruande, millele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek ning milles käsitletakse mõju, mida avaldab maksesüsteemidele juurdepääsu käsitlevate sätete reguleerimisalasse kolme osapoolega süsteemide lisamine, pidades eelkõige silmas kaardisüsteemide turuosa ja konkurentsi taset.

____________

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (18.12.2013)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Dimitar Stoyanov

LÜHISELGITUS

Ettepaneku eesmärk on edendada elektrooniliste maksete turu arengut ELis, kuna tavapärane kaubandus on asendumas digitaalse majandusega ja tarbijate makseharjumused muutuvad. Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114.

Vastavalt teabele, mis on olemas tänu arvukatele sidusrühmade arvamustele ja märkustele, tuleb tõhusa Euroopa makseteenuste turu vajaduste rahuldamiseks ning konkurentsi, innovatsiooni ja turvalisust toetava maksekeskkonna toetamiseks olemasolevat õigusraamistikku muuta.

Õiguskindluse huvides ja võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks makseteenuste praegust raamistikku ajakohastada ja täiendada ning kehtestada eeskirjad jaemaksete läbipaistvuse, innovatsiooni ja turvalisuse suurendamiseks, samuti peaksid liikmesriikide eeskirjad olema omavahel paremas kooskõlas.

Komisjoni mõjuhinnangus, milles analüüsiti, millised võivad olla Euroopas integreeritud makseturu puudumise tagajärjed, juhiti tähelepanu probleemidele, mis mõjutavad tarbijaid, kaubandusettevõtjaid, uusi makseteenuste pakkujaid ja kogu makseteenuste turgu.

Tuvastati mitmeid viise olukorra parandamiseks: tuleks soodustada ausa konkurentsi teket olemasolevate ja uute kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete teenuse pakkujate vahel, suurendada makselahenduste tõhusust, läbipaistvust ja valikut makseteenuste kasutajate jaoks ning tagada viimastele kõrgetasemeline kaitse.

Uue kavandatava direktiiviga tehakse olemasolevasse makseteenuste direktiivi mitmeid kohandusi ja pannakse liikmesriikidele teatavaid uusi kohustusi, kuid jäetakse märkimisväärne valikuvabadus selle suhtes, kuidas need kohustused siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Ettepanekus sisalduvaid põhimõtteid, eeskirju, menetlusi ja standardeid tuleb järjekindlalt kohaldada kõigis liikmesriikides, et tagada kõigile turuosalistele õiguskindlus ja võrdsed tingimused.

Ettepaneku eesmärgid on täielikult kooskõlas ELi poliitikaga muudes valdkondades, näiteks andmekaitse, halduskaristuste ning rahapesu vastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna poliitikaga.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
25. „agent” – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb makseteenuste osutamisel makseasutuse nimel;	25. „agent” – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb makseteenuste osutamisel makseasutuse nimel ja kulul;
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – punkt 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
28. „püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab makseteenuse kasutajal isiklikult talle adresseeritud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;	28. „püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab makseteenuse kasutajal isiklikult talle adresseeritud teavet salvestada nii, et see on talle kergesti kättesaadav ja seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(а) tegevusprogramm, milles eelkõige kirjeldatakse kavandatavate makseteenuste liike;	(а) tegevusprogramm, milles kirjeldatakse kavandatavate makseteenuste kõiki liike;
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(е) turvaintsidentide ja turvalisusega seotud kliendikaebuste väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete võtmise korra kirjeldus, sealhulgas intsidente käsitlev aruandlusmehhanism, milles võetakse arvesse makseasutuse teatamiskohustust vastavalt artiklile 86;	(е) turvaintsidentide ja turvalisusega seotud kliendikaebuste väljaselgitamise, käsitlemise ning nende suhtes meetmete võtmise ja nende lahendamise korra kirjeldus, sealhulgas intsidente käsitlev aruandlusmehhanism, milles võetakse arvesse makseasutuse teatamiskohustust vastavalt artiklile 86;
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõik 1 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) jõudluse, tehingute ja pettuse kohta statistiliste andmete kogumise põhimõtete kirjeldus ja põhimõistete määratlus;	(i) jõudluse, tehingute ja pettuse kohta statistiliste andmete kogumise põhimõtete kirjeldus ja põhimõistete määratlus, mis peab olema kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja ELi õigusega;
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) juhul kui makseteenuse kasutaja raha kasutatakse tähtajalise maksekäsundi või otsekorralduse alusel ja enne tähtaja või automaatse makse lõppu alustatakse raha kasutaja vastu kohtumenetlust, mis toob kaasa vahendite külmutamise, ei tohi makseasutuse käes olevat raha blokeerida, kui tähtajaline maksekäsund või otsekorraldus on välja antud enne kohtuotsuse tegemist nende vahendite külmutamiseks.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 33 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 а. Liikmesriigid tagavad, et üleviimisteenuseid kasutavad tarbijad saavad edastavalt makseteenuse pakkujalt taotluse korral teavet varasemate lõpuleviidud tehingute kohta mõistliku hinnaga ja püsival andmekandjal.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad sätestada, et makseteenuse pakkujal on kohustus tõendada, et ta on täitnud käesolevas jaotises sätestatud teabe kohta esitatavaid nõudeid.	Makseteenuse pakkujal on kohustus tõendada, et ta on täitnud käesolevas jaotises sätestatud teabe kohta esitatavaid nõudeid.
Selgitus
Makseteenuste kohta teabe esitamise nõuete mittetäitmise korral peaks tõendamiskohustus lasuma makseteenuse pakkujal. Liikmesriikidel ei peaks olema võimalik sätestada teisiti.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(а) osutatava makseteenuse peamiste omaduste kirjeldus;	(а) osutatava makseteenuse peamiste omaduste selge kirjeldus;
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 62 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(а) tagada, et makseviisi isikustatud turvaelementidele oleks juurdepääs ainult makseviisi kasutamise õigusega makseteenuse kasutajal, ilma et see piiraks artiklis 61 sätestatud makseteenuse kasutaja kohustusi;	(а) tagada, et makseviisi isikustatud turvaelemendid on tõepoolest turvalised ja juurdepääs neile on ainult makseviisi kasutamise õigusega makseteenuse kasutajal, ilma et see piiraks artiklis 61 sätestatud makseteenuse kasutaja kohustusi;
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 66 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artiklist 65 võib maksjat kohustada kandma kuni 50 euro ulatuses mis tahes autoriseerimata maksetehingutega seotud kahjusid, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makseviisi kasutamisega või makseviisi väärkasutamisega.	Erandina artiklist 65 võib maksjat kohustada kandma kuni 50 euro või selle ekvivalendi ulatuses mis tahes autoriseerimata maksetehingutega seotud kahjusid, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makseviisi kasutamisega või makseviisi väärkasutamisega.
Selgitus
Osutatud summa on esitatud üksnes eurodes, kuid arvesse tuleb võtta ka liikmesriike, kus kehtib erinev vääring, ja tunnustada tuleks samaväärset summat selle liikmesriigi vääringus, kuna vahetuskursid muutuvad iga päev.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 66 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 66 a
	Maksetehingud, mille korral tehingu summa ei ole eelnevalt teada
	1. Maksetehingute puhul, mille korral summa ei ole ostmise hetkel teada, peaksid liikmesriigid kehtestama mõistliku ülemmäära summale, mille võib maksja maksekontolt blokeerida, ja maksimaalse ajavahemiku, mille jooksul makse saaja seda summat kinni hoiab.
	2. Kui maksja maksekontolt blokeeritakse ostusummat ületav summa, on makse saaja kohustatud teavitama maksjat sellest enne maksetehingu sooritamist.
	3. Kui maksja maksekontolt on blokeeritud ostusummat ületav summa, peab makseteenuse pakkuja teavitama maksjat sellest konto väljavõttel.
Selgitus
Paljudel juhtudel ei ole osutatava teenuse lõpphind tehingu sooritamise hetkel teada ning kaubandusettevõtjad, nagu autorendifirmad, hotellid jne, blokeerivad pikaks ajaks maksja krediit- või deebetkaardi väljaandja poolt nõutavast summast suurema summa. Selline tava garanteerib kaubandusettevõtjale makse, kuid enne maksetehingu sooritamist ei teavita tarbijat sellest ei kaubandusettevõtja ega makseteenuse pakkuja.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 89 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. III ja IV jaotise alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise või kahtlustatava rikkumise korral on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädevateks asutusteks makseteenuse pakkuja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, välja arvatud asutamisõiguse alusel tegutsevad agendid ja filiaalid, kelle puhul on pädevateks asutusteks makseteenuse pakkuja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused.	3. III ja IV jaotise alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise või kahtlustatava rikkumise korral on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädevateks asutusteks makseteenuse pakkuja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused.
Selgitus
Makseteenuse pakkujate jooksvate toimingute järelevalvet peavad teostama vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kuna neil on selleks parimad võimalused. Vastuvõtva liikmesriigi asutustel peab olema võimalik võtta otseseid meetmeid, kui makseteenuse pakkuja ei täida oma kohustusi ja ülesandeid.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 90 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kehtestavad piisava ja tõhusa tarbijate kaebuste lahendamise menetluse, et lahendada kaebused, mille makseteenuse kasutajad esitavad vastavalt käesolevast direktiivist tulenevatele õigustele ja kohustustele.	1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad kehtestavad piisava ja tõhusa tarbijate kaebuste lahendamise menetluse ja rakendavad seda, et lahendada kaebused, mille makseteenuse kasutajad esitavad vastavalt käesolevast direktiivist tulenevatele õigustele ja kohustustele, ning jälgivad makseteenuse pakkujate tegevuse tulemuslikkust selles osas.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 90 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 2 osutatud teave esitatakse kergesti, otse, väljapaistvalt ja alaliselt kättesaadaval viisil makseteenuse pakkuja veebisaidil (kui see on olemas), makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahelise lepingu üldtingimustes ning selliste lepingutega seotud arvetel ja kviitungitel. Selles selgitatakse, kuidas saada täiendavat teavet kohtuvälise lahendamise üksuse ja selle kasutamise tingimuste kohta.	4. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse selgel, arusaadaval ja hõlpsalt kättesaadaval viisil kaupleja veebisaidil (kui see on olemas) ning vajaduse korral kaupleja ja tarbija vaheliste müügi- või teenuse osutamise lepingute üldtingimustes.
Selgitus
Väljapakutud sõnastus läheb kaugemale kui alternatiivse vaidluste lahendamise (ADR) direktiivi sõnastus, lisades nõude esitada see teave kõigil kviitungitel ja arvetel, mis võib olla VKEde jaoks koormav. Parim viis on kasutada siin ADR-direktiivi artikli 13 lõike 2 sõnastust.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 91 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas asjaomaste siseriiklike ja liidu õigusaktidega kehtestatakse piisavad ja tõhusad kohtuväliste kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlused, et lahendada makseteenuse kasutajate ja nende makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, kasutades selleks vajaduse korral olemasolevaid asutusi. Liikmesriigid tagavad, et sellised menetlused on kohaldatavad makseteenuse pakkujate suhtes, hõlmates ka määratud esindajate tegevust.	1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas asjaomaste siseriiklike ja liidu õigusaktidega kehtestatakse piisavad ja tõhusad kohtuväliste kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlused, et lahendada makseteenuse kasutajate ja nende makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, kasutades selleks vajaduse korral olemasolevaid pädevaid asutusi. Liikmesriigid tagavad, et sellised menetlused on kohaldatavad ja kättesaadavad nii makseteenuse kasutajatele kui ka makseteenuse pakkujatele, hõlmates ka määratud esindajate tegevust.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 92 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 а. EBA annab välja suunised lõikes 2 osutatud karistuste kohta ja tagab, et need on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 94 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kooskõlas artikliga 93 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	5. Kooskõlas artikliga 93 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Selgitus
Vastuväidete esitamiseks ette nähtud aega tuleks pikendada, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul oleks võimalik delegeeritud õigusakti põhjalikult uurida ja hinnata, kas selle vastuvõtmine sellisel kujul on sobiv ja korrektne.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 95 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriik kasutab lõikega 1 ette nähtud võimalusi, teatab ta sellest ja hilisematest muudatustest komisjonile. Komisjon avalikustab teabe veebilehel või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil.	2. Kui liikmesriik kasutab lõikega 1 ette nähtud võimalusi, teatab ta sellest ja hilisematest muudatustest komisjonile. Komisjon avalikustab teabe veebilehel või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil ja teavitab sellest samal ajal Euroopa Parlamenti.

MENETLUS

Pealkiri	Makseteenused siseturul
Viited	COM(2013)0547 – C7-0230/2013 – 2013/0264(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ECON 8.10.2013
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 8.10.2013
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Dimitar Stoyanov 14.10.2013
Arutamine parlamendikomisjonis	26.11.2013
Vastuvõtmise kuupäev	17.12.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Eva Lichtenberger, József Szájer, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Silvia Costa, Jürgen Klute, Kay Swinburne

MENETLUS

Pealkiri	Makseteenused siseturul
Viited	COM(2013)0547 – C7-0230/2013 – 2013/0264(COD)
EP-le esitamise kuupäev	24.7.2013
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ECON 8.10.2013
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	ITRE 8.10.2013	IMCO 8.10.2013	JURI 8.10.2013
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ITRE 25.9.2013	IMCO 25.9.2013
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Diogo Feio 10.9.2013
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	5.11.2013	17.12.2013	12.2.2014
Vastuvõtmise kuupäev	20.2.2014
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marino Baldini, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Syed Kamall, Jürgen Klute, Hans-Peter Martin, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Sampo Terho, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Fabrizio Bertot, Herbert Dorfmann, Bas Eickhout, Sari Essayah, Ashley Fox, Sophia in ‘t Veld, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Catherine Stihler, Nils Torvalds, Emilie Turunen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2)	Marta Andreasen
Esitamise kuupäev	12.3.2014

Õigusteave - Privaatsuspoliitika