SOOVITUS ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll

26.1.2015 - (12812/14 – C8‑0276/2014 – 2014/0238(NLE)) - ***

Kalanduskomisjon
Raportöör: Norica Nicolai

Menetlus : 2014/0238(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0010/2015
Esitatud tekstid :
A8-0010/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll

(12812/14 – C8‑0276/2014 – 2014/0238(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12812/14),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelist säästva kalanduse partnerluslepingut (12830/14),

–       võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C8-0276/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–       võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0010/2015),

1.      annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.      palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 7 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, samuti uue protokolli artiklis 4 osutatud mitmeaastane valdkondlik programm;

3.      palub komisjonil võimaldada Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena;

4.      palub komisjonil saata parlamendile ja nõukogule enne praeguse lepingu kehtivuse lõppemist ning tulevase lepingu üle peetavate läbirääkimiste algust järelhindamise aruandega üksikasjalik teave lepinguga kaasnevate kulude ja kasu kohta;

5.      kutsub komisjoni üles esitama parlamendile igal aastal aruande lepingu rakendamise kohta, milles eelkõige käsitletaks lepingu rakendamise protokolli artiklis 4 nimetatud mitmeaastast programmi ning esitataks üksikasjalik teave lepingu alusel eraldatud vahendite kasutamise kohta;

6.      kutsub komisjoni ja nõukogu üles oma vastavate volituste piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja ammendavalt teavitama protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10;

7.      palub komisjonil keskenduda eelkõige kohalikule juhtimisele ja vastutusele ning edendada nõuetekohase teabe edastamist kõikidele lepingust ja selle rakendamisest huvitatud kohalikele osalistele;

8.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Senegali Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Senegali Vabariik on Lääne-Aafrika rannikuriik, millel on ühine merepiir Guinea-Bissau Vabariigi, Gambia Vabariigi, Roheneemesaarte ja Mauritaania Islamivabariigiga. Kui välja arvata merepiir Mauritaaniaga põhjas ja Guinea-Bissauga lõunas, on Senegali Vabariigi merepiirid kindlaks määratud ja kooskõlastatud.

Senegali rahvaarv on 12 miljonit ja keskmine kalatarbimine hinnanguliselt umbes 25 kg inimese kohta aastas. Senegali kaubasadam on Dakari sadam, mis on oma geograafilise asendi tõttu rahvusvahelise tähtsusega. Senegali majandus, mis kasvas 2012. aastal ühtlaselt 4%, toetub oma primaarsektorile (kaevandamine ja tooraine ammutamine), kaubandusele, hotellimajandusele ja toitlustamisele. Kalandus moodustab umbes 1,3% SKPst. Kuigi 2000. aastal vähendati suure võlakoormusega vaeste riikide toetuseks mõeldud IMFi ja Maailmapanga ühisalgatuse raames Senegali riigivõlga, on riigil endiselt 670 miljoni euro suurune eelarvepuudujääk, mis moodustab umbes 6,5% SKPst. Eksporti suudeti 2011. aastal küll 2010. aastaga võrreldes 16,4% suurendada, kusjuures kalandustoodete eksport kasvas 13,5%, kuid Senegali kaubandusbilanss on endiselt negatiivne seoses nafta, riisi, loomsete õlide ja nisu hinnatõusuga, mis suurendas importi 2010. aastaga võrreldes 15,8%.

Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi suhted kalanduse valdkonnas said alguse 1. juunil 1981. aastal ja 2002. aastal kirjutati alla uuendatud protokollidele, mis aegusid 2006. aastal. Selle tulemusel on Senegali vetes tegutsevate tuunipüügiseinerite arv järsult vähenenud, 18st ELi seinerist on ainult kaks saanud piirkonnas kalapüüki jätkata. Sellega seoses volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi Senegali Vabariigi ja Euroopa Majandusühenduse vahelise lepingu uuendamise üle, mille tulemuseks oli Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise uue säästva kalanduse partnerluslepingu ettepanek (uus leping ja protokoll).

Komisjon on teinud ettepaneku (COM (2014) 518), et nõukogu sõlmiks lepingu ja protokolli, mille eesmärk on luua uus Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline koostööraamistik. Üks lepingu põhimõte on tagada ELi laevastikele võrdsed konkurentsitingimused sel teel, et Senegal lubab mitte anda teistele laevastikele soodsamaid tingimusi kui kõnealuses lepingus ette nähtud, kui tegemist on sama tüüpi laevadega, mida kasutatakse sama liiki kala püüdmiseks. Lepingu ja protokolli sõlmimine sõltub Euroopa Parlamendi nõusolekust.

Euroopa Parlamendi jaoks sõltub nõusoleku andmine sellest, kas uus leping ja protokoll tagavad:

1.  pakutavaid kalapüügivõimalusi arvestades mõistliku majandusliku kokkuleppe;

2.  aluse asjaomaste kalavarude kaitseks ja säästvaks kasutamiseks ning

3.  piisava toetuse ja piisavad tingimused kohalikule kalandussektorile.

Uue protokolli analüüs

Järgnevalt kirjeldatakse uue protokolli põhisisu.

   Protokolli artikli 12 kohaselt on protokolli kehtivusaeg viis aastat.

   Rahalise toetuse hinnanguline kogusumma on 13 930 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: a) rahaline toetus 8 690 000 eurot tasuna võrdlustonnaaži (14 000 tonni pika rändega kalaliike aastas) püüdmise eest, mis jaguneb rahaliseks kompensatsiooniks ja Senegali kalanduspoliitikale antavaks toetuseks; b) 5 240 000 eurot, mis vastab tasude hinnangulisele kogusummale, mida laevaomanikud peavad püügilubade eest maksma.

   Kalapüügivõimalused: Senegali vetes lubatakse tegutseda kolme tüüpi kalapüügialustel: 28 tuunipüügiseinerit, 8 ritvõngelaeva ja kaks traalerit (senegali merluusi püüdmiseks).

   Laevad jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

o tuunipüügiseinerid – Hispaanial 16 laeva, Prantsusmaal 12 laeva;

o ritvõngelaevad – Hispaanial 7 laeva, Prantsusmaal 1 laev;

o traalerid – Hispaanial kaks laeva.

   Kui Euroopa Liidule pika rändega liikide püügiks ette nähtud võrdlustonnaažid ületatakse, suureneb aastane rahaline toetus püütud kala tonni kohta esimesel aastal 55 euro võrra, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 50 euro ja viiendal aastal 45 euro võrra.

   Tuunipüügiseinerid ja ritvõngelaevad maksavad iga Senegali vetes püütud kalatonni eest tasu, mis on esimesel aastal 55 eurot ja tõuseb viiendaks aastaks 70 euroni. Samas tuleb kalapüügiloa eest tasuda kindel summa: a) tuunipüügiseinerite jaoks algab see protokolli esimesel kehtivusaastal 13 750 eurost 250 tonni kala eest aastas ja suureneb viiendaks aastaks 17 500 euroni 250 tonni eest; b) ritvõngelaevade jaoks algab maks protokolli esimesel kehtivusaastal 8250 eurost 150 tonni kala eest aastas ja suureneb viiendaks aastaks 10 500 euroni 150 tonni eest.

2013. aasta juulist septembrini koostati eelhinnang, mida täiendab samal aastal koostatud piirkondlik aruanne Atlandi ookeani tuunipüügi kohta. Aruanne lõpeb järeldusega, et uus partnerlusleping oleks kasulik mõlemale poolele, aidates nii Senegali Vabariigil kui ka ELil uusi töökohti luua. Samuti öeldakse aruandes, et uus leping oleks soodne ja annaks arengutõuke ka Dakari sadamale ja Senegali kalandusega seotud tööstusele.

Kalanduse osakaal Senegali majanduses moodustab ainult 1,3% reaalsest püsihindades väljendatud SKPst ja 136 miljonit eurot ekspordist, mille koguväärtus on 1,7 miljardit eurot. Aruandes öeldakse, et 2011. aastal eksporditi Senegalist ELi kokku umbes 40 000 tonni kalatooteid (peamiselt külmutatud kujul). Samuti on Senegalil oluline osa väikesemahulise ja tööstusliku merekalapüügi lossimismahtudes. Kokku lossitakse umbes 400 000 tonni kalatooteid, millest 90% pärineb väikesemahulisest kalapüügist ja alla 50 000 tonni tööstuslikust kalapüügist.

Pärast seda, kui protokolli 2006. aastal ei uuendatud, on ainult mõnel ritvõngelaeval aeg-ajalt Senegali vetes tuuni püüda lubatud. Peale selle on Hispaania ja Prantsuse laevaomanike liitude poolt igal aastal allkirjastatud protokollis ette nähtud, et kogu saak tuleb lossida Senegalis, et varustada sealseid töötlemis- ja konservitehaseid. Kui arvestada seda, et piirkonnas tegutsevad Senegali ritvõngelaevad ei ole kohustatud kohalikku tööstust varustama ning et Senegali suurima konservitehase ostis Aasia investor, kes plaanib suurendada selle tootmismahtu 20 000 tonnilt aastas 80 000 tonnini aastas, siis toorainevajadus tõenäoliselt suureneb.

Uues lepingus nähakse üksikasjalikult ette protokolli peatamise ja/või lõpetamise tingimused. Artiklites 13 ja 14 on selgelt sätestatud, et niisuguseks tingimuseks on inimõiguste rikkumine (artikkel 13) ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise kohustuse eiramine lepinguosaliste poolt (artikkel 14).

Protokolli lisa sisaldab ELi kohustust tagada, et Senegali vetes kalastavate liidu laevade meremeestest vähemalt 20% oleksid Senegali või AKV riikide päritolu. See reegel kehtib kõigi laevatüüpide kohta ning ainult püügihooaja jooksul palgatud meremeeste suhtes. Protokoll hõlmab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni eeskirju ja neid rakendatakse Senegali või AKV päritolu meremeeste palkamisel.

Raportööri märkused ja järeldused

Võttes arvesse asjaolu, et kalavarude parem kasutamine kooskõlas säästva kalanduse põhimõtete ja valdkonna parimate tavadega tuleb Senegali majandusele kasuks, leiab raportöör, et uus leping ja protokoll on mõlema poole huvides.

Ühtlasi aitavad satelliidipõhine laevaseiresüsteem ning ELi ja Senegali Vabariigi koostöö Senegali vetes liikuvate laevade jälgimisel kohalikke ametiasutusi võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

Kui Senegali konservitehaste toorainevajadus suureneb, annab see liidu lipu all sõitvatele kalalaevadele hea võimaluse suurendada oma majandustegevust selles piirkonnas. Kasu saavad ka kohalikud meremehed, keda protokolli sätete kohaselt tuleb ELi laevade meeskondadesse palgata. Samuti annab uue lepingu sõlmimine suuremad võimalused ELi Atlandi ookeani kalalaevastikule, mis koosneb 14 Hispaania ja 9 Prantsuse seinerist ja mis hiljuti pärast ELi ning Mauritaania, Guinea-Bissau, Roheneemesaarte ja Gambia vaheliste lepingute ja protokollide sõlmimist Lääne-Aafrika piirkonda tagasi pöördusid. Need alused saavad kasu ka protokolli ja lepingu uuendamisest Senegaliga, sest see annab neile senisega võrreldes täiendava püügipiirkonna.

Ühtlasi näitab asjatundjate värskeim analüüs, et Senegali vetes leiduvat Senegali merluusi varu ei kasutata täielikult ära. Ekspertide hinnangul võiksid EL ja Senegali Vabariik kokku leppida veel 2000 tonni põhjalähedaste liikide püüdmises, ilma et see kalavarudele liiga suurt survet avaldaks. Selle kvoodi kasutamisega tuldaks toime ainult kahe traaleri abil, mille tegevust reguleeritaks samuti uue lepingu ja protokolliga. Analüüs näitab, et kaaspüügi mahule tuleks seada tingimused ja ELi merluusipüügile kehtestatud 580-tonnist kaaspüügikvooti ei tohiks heaks kiita.

Võttes arvesse olemasolevaid kalavarusid ja tulevasi koostöövõimalusi muude kalaliikide püügil, samuti kohaliku kalatööstuse arenguperspektiive koostöös ELi kalapüügilaevadega ja võimalust varustada ELi turgu kvaliteetsete kalatoodetega, on kõnealune kalanduspartnerlusleping ja protokoll mõlema poole huvides ning raportöör soovitab Euroopa Parlamendil anda nõusolek nende sõlmimiseks.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (10.12.2014)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll
(12812/2014 – C8-0276/2014 – 2014/0238(NLE))

Arvamuse koostaja: Norbert Neuser

LÜHISELGITUS

Leping ja protokoll peavad olema kooskõlas uue ühise kalanduspoliitika määrusega, mis tähendab, et säästva kalanduse partnerluslepingute puhul on rõhk säästval kalandusel ja heal juhtimistaval; samuti on oluline, et ühine kalanduspoliitika oleks kooskõlas ELi arengupoliitika eesmärkidega.

Asjaolu, et protokoll ei näe ette juurdepääsu sardinellile – nn vaeste kalale – on äärmiselt tervitatav. Seda üleekspluateeritud kalavaru jagavad Maroko, Mauritaania, Senegal ja Guinea-Bissau, ning EL peaks toetama sardinelli piirkondlikku haldamist (sh Euroopa arengufondide kaudu), andes prioriteedi neile, kes püüavad kalavarusid säästvamalt ja suurendavad toiduga kindlustatust.

Mis puudutab juurdepääsu merluusile, mille varude suurus ei ole kindlalt teada ja mis võivad olla ülepüütud, tuleb järgida ettevaatusprintsiipi. On äärmiselt oluline jälgida hoolikalt ELi traalerite tegevust, tagamaks, et need ei mõjutaks kohalikku kalandussektorit negatiivselt. Sama tähtis on tagada, et liikmesriigid, kelle laevad püüavad vastavalt kõnealusele protokollile, täidaksid oma iga-aastaseid aruandekohustusi.

Hea juhtimistava nõuab, et kogu protokolli kehtimisaja jooksul oleks tagatud läbipaistvus ja sidusrühmade osalemine. Sellele aitaks kaasa ELi ja Senegali säästva kalanduse partnerluslepingu ühiskomitee aruannete avalikustamine, samuti Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade – sh kalapüügiga tegelevate kogukondade esindajate – osalemine ühiskomitee töös.

Arvamuse koostaja kiidab heaks Senegali kalandussektori toetamise 750 000 euroga aastas. Toetus peaks vastama Senegali vajadustele seoses teadusuuringutega, võitlusega ebaseadusliku kalapüügi vastu, samuti seoses väikesemahulise kalapüügiga, sealhulgas kahjustatud ökosüsteemide taastamisega noorkalade varude taastumiseks.

******

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Charles Goerens, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Elly Schlein, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brian Hayes, Piernicola Pedicini

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (20.1.2015)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll
(12812/2014 – C8-0276/2014 – 2014/0238(NLE))

Arvamuse koostaja: Indrek Tarand

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon on nõukogult saadud volituste alusel pidanud Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi, et pikendada Senegali Vabariigi valitsuse ja Euroopa Majandusühenduse vahelist lepingut kalapüügi kohta Senegali rannikuvetes, mis jõustus 1. juunil 1981, ning selle protokolli kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse kohta. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 25. aprillil 2014 uue lepingu ja protokolli eelnõud. Uue lepinguga tühistatakse ja asendatakse varasem kokkulepe. Leping hõlmab viieaastast ajavahemikku arvestatuna jõustumise kuupäevast ja on vaikimisi pikenev.

Protokolli eesmärk on anda Euroopa Liidu laevadele kalapüügivõimalused Senegali vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires, võttes arvesse eelkõige Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teaduslikke hinnanguid ning teoreetiliselt lähtuvalt parimatest saadaolevatest teadusuuringutest ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitustest. Eesmärk on ka tihendada ELi ja Senegali vahelist koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutamist Senegali kalapüügipiirkonnas.

MÕJU EELARVELE. Lepingu eelnõule lisatud finantskalkulatsioonis nähakse ette kokku 9,61 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena aastatel 2014–2018 (hõlmab ka eriprogrammidest rahastatavaid halduskulusid lepingu haldamiseks).

Iga-aastane rahaline toetus:

• esimesel aastal 1 808 000 eurot,

• teisel, kolmandal ja neljandal aastal 1 738 000 eurot ning

• viiendal aastal 1 668 000 eurot.

Rahalise toetuse arvestamise aluseks on

1. tuuni võrdlustonnaaž 14 000 tonni ja Senegali merluusi lubatud püügimaht 2 000 tonni; tasu nimetatud varude püügi eest on esimesel aastal 1 058 000 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 988 000 eurot ning viiendal aastal 918 000 eurot; ning

2. Senegali kalanduspoliitika arendamiseks eraldatav toetus 750 000 eurot aastas.

Protokolli põhjal eraldatav valdkondlik toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Senegali Vabariigi vajadustele teadusuuringute toetamisel, ebaseadusliku kalapüügi seirel ja selle vastu võitlemisel ning seoses väikesemahulise kalapüügiga, sealhulgas noorkalavarude taastumiseks vajalike, kahjustatud ökosüsteemide taastamisega. Siinkohal tuleb märkida, et kohalike, Senegali poolsete valdkonna esindajate tihedam kaasamine läbirääkimistesse oleks muutnud need läbipaistvamaks.

Uusimad teadusandmed merluusi varude kohta on mõneti vastuolulised, kuid viitavad üldjuhul varude ülepüügile ja sellele, et ülejääk, mida EL saaks püüda, on väga väike või täiesti olematu. Tähtis on ka tagada nimetatud kalavarude piirkondlik majandamine.

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku ettepanekule sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll.

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada seadusandlikku resolutsiooni alljärgnev:

•     palub komisjonil esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 4 nimetatud mitmeaastase valdkondliku programmi tulemuste ja liikmesriikide aruandluskohustuste täitmise kohta;

•     palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne protokolli kehtivusaja lõppemist ja enne, kui algavad läbirääkimised selle võimalikuks asendamiseks, protokolli järelhindamise aruande koos kulude-tulude analüüsiga.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Clare Moody, Siegfried Mureșan, Victor Negrescu, Liadh Ní Riada, Pina Picierno, Patricija Šulin, Paul Tang, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Marco Valli, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tamás Deutsch, Anneli Jäätteenmäki, Georgios Kyrtsos, Stanisław Ożóg, Andrej Plenković, Alfred Sant, Ivan Štefanec

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Linnéa Engström, João Ferreira, Raymond Finch, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Laurențiu Rebega

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi