Menetlus : 2014/2228(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0175/2015

Esitatud tekstid :

A8-0175/2015

Arutelud :

PV 07/07/2015 - 4
CRE 07/07/2015 - 4

Hääletused :

PV 08/07/2015 - 4.1
CRE 08/07/2015 - 4.1

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0252

RAPORT     
PDF 657kWORD 372k
1. juuni 2015
PE 549.135v02-00 A8-0175/2015

Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228 (INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Bernd Lange

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228 (INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse 14. juunil 2013 nõukogus ühehäälselt vastuvõetud ELi juhiseid läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle(1), mille salastatuse nõukogu kustutas ja mille ta avaldas 9. oktoobril 2014,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168–191 ja eelkõige artikli 191 lõikes 2 nimetatud ettevaatusprintsiipi,

–       võttes arvesse 26. märtsil 2014 toimunud ELi ja USA tippkohtumisel tehtud ühisavaldust(2),

–       võttes arvesse volinik Cecilia Malmströmi ja USA kaubandusesindaja Michael Fromani 20. märtsi ühisavaldust avalike teenuste väljajätmise kohta ELi ja USA kaubanduslepingutest,

–       võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2015. aasta järeldusi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohta,

–       võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2014. aasta järeldusi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohta(3),

–       võttes arvesse 16. novembri 2014. aasta ühisavaldust, mille tegid USA president Barack Obama, komisjoni president Jean-Claude Juncker, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Ühendkuningriigi peaminister David Cameron, Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president François Hollande, Itaalia peaminister Matteo Renzi ja Hispaania peaminister Mariano Rajoy pärast kohtumist Austraalias Brisbane’is toimunud G20 tippkohtumise raames(4),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta järeldusi(5),

–       võttes arvesse president Junckeri 15. juuli 2014. aasta poliitilisi suuniseid uuele komisjonile „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks”(6),

–       võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2014. aasta teatist komisjoni kolleegiumile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste läbipaistvuse kohta (C(2014)9052)(7) ning komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsuseid komisjoni liikmete ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta (C(2014)9051) ning komisjoni peadirektorite ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta (C(2014)9048), Euroopa Liidu Kohtu otsuseid ja arvamusi (C-350/12 P, 2/13 (2), 1/09 (3)) juurdepääsu kohta institutsioonide dokumentidele ning Euroopa Ombudsmani 6. jaanuari 2015. aasta otsust lõpetada omaalgatuslik uurimine (OI/10/2014/RA), mis puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitleb teabenõudeid ja taotlusi dokumentidele juurdepääsuks (läbipaistvus),

–       võttes arvesse ELi-USA energianõukogu 3. detsembri 2014. aasta ühisavaldust(8),

–       võttes arvesse 2004. aastal kasutusele võetud ELi ühtset lähenemisviisi toiduohutusele („talust toidulauale”)(9),

–       võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta aruannet, milles käsitletakse veebipõhist avalikku konsultatsiooni investeeringute kaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kohta Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses (SWD(2015)0003),

–       võttes arvesse kirjalikke ettepanekuid, mille EL esitas USAga peetavaks aruteluks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimisvoorudes, eeskätt ettepanekuid, mille salastatuse on komisjon kustutanud ja mille ta on avaldanud, muu hulgas ELi kirjalikke seisukohti „TTIP regulatory issues - engineering industries”(10), „Test–case on functional equivalence: proposed methodology for automotive regulatory equivalence”(11) ja „Trade and sustainable development chapter/labour and environment: EU paper outlining key issues and elements for provisions in the TTIP”(12), ning kirjalikke ettepanekuid tehniliste kaubandustõkete(13), sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete(14), tolli ja kaubanduse lihtsustamise(15), väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd)(16), konkurentsivõimet käsitlevate võimalike sätete(17), riigiettevõtteid ja eri- või ainuõiguse või privileegidega ettevõtjaid käsitlevate võimalike sätete(18), toetusi käsitlevate võimalike sätete(19), vaidluste lahendamise kohta(20) ja regulatiivset koostööd käsitlevate esialgsete sätete kohta(21),

–       võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohta, mis võeti vastu täiskogu 110. istungjärgul (11.–13. veebruar 2015), ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. juunil 2014 vastuvõetud arvamust „Atlandi-ülesed kaubandussuhted ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohad seoses koostöö tõhustamise ning ELi ja USA võimaliku vabakaubanduslepinguga”,

–       võttes arvesse ECORYSi 28. aprillil 2014. aasta komisjonile esitatud algetapi lõpparuannet kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kohta, millega toetatakse Euroopa Liidu ja USA laiaulatusliku kaubandus- ja investeerimislepingu läbirääkimisi („Trade Sustainability Impact Assessment on the Transatlantic Trade and Investment Partnership (TTIP) between the European Union and the United States of America”)(22),

–       võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet kaubandus- ja investeerimistõkete kohta, (23)

–       võttes arvesse üksikasjalikku hinnangut ELi-USA Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust käsitleva Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohta („EU-US Transatlantic Trade and Investment Partnership. Detailed Appraisal of the European Commission's Impact Assessment”), mille Euroopa Poliitikauuringute Keskus avaldas Euroopa Parlamendi jaoks 2014. aasta aprillis,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eeskätt 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Ameerika Ühendriikidega(24), 23. mai 2013. aasta resolutsiooni ELi kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste kohta Ameerika Ühendriikidega(25) ning 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta(26),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–       võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0175/2015),

A.     arvestades, et eksportkaubandus ja majanduskasv investeeringute kaudu on peamised töökohtade loomist ja majanduskasvu hoogustavad tegurid, mis ei nõua valitsustepoolseid investeeringuid;

B.     arvestades, et ELi sisemajanduse koguprodukt on suures osas sõltuv kaubandusest ja ekspordist ning SKPle tulevad kasuks kaubandus ja investeeringud, mis põhinevad kindlatel eeskirjadel, ning arvestades, et ambitsioonikas ja tasakaalustatud leping USAga peaks toetama Euroopa taasindustrialiseerimist ning aitama saavutada 2020. aastaks seatud eesmärki suurendada Atlandi-ülese kauba- ja teenustevahetuse tugevdamise kaudu ELi tööstuses loodava SKP osakaalu 15 %-lt 20 %-le; arvestades, et see võib luua võimalusi eelkõige VKEdele, mikroettevõtjatele (vastavalt soovituses COM 2003/361/EÜ sisalduvale määratlusele), klastritele ja ettevõtlusvõrgustikele, kes kannatavad mittetariifsete tõkete tõttu ebaproportsionaalselt rohkem kui suuremad äriühingud, kuna viimased saavad mastaabisäästu, mis võimaldab neil kergemat juurdepääsu turgudele mõlemal pool Atlandi ookeani; arvestades, et leping maailma kahe suurima majandusbloki vahel võib aidata luua ülemaailmsel tasandil kasutusele võetavaid standardeid, norme ja eeskirju, millest võidaksid ka kolmandad riigid ning mis hoiaks ära maailmakaubanduse edasise killustumise; arvestades, et suutmatus jõuda läbirääkimiste teel lepinguni võimaldab teistsuguste standardite ja väärtustega kolmandatel riikidel selle rolli üle võtta;

C.     arvestades, et üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki on juba allkirjastanud kahepoolsed lepingud USAga, mille tõttu TTIP puhul saab toetuda heale tavale ja paremini üle saada takistustest, mida need liikmesriigid kogesid;

D.     arvestades, et viimase aja kriisid ELi piiridel ja sündmused kogu maailmas tõendavad vajadust investeerida ülemaailmsesse juhtimisse ning reeglitel ja väärtustel põhinevasse süsteemi;

E.     arvestades, et ülemaailmsete turgude aina suuremat omavahelist seotust arvesse võttes – kuni 40% ELi tööstustoodetest valmistatakse imporditud eelneva etapi toodetest –, on hädavajalik, et poliitikakujundajad kavandaksid ja edendaksid turgude koostoimet; arvestades, et tööstuslik tootmine toimub järjest rohkem ülemaailmsetes väärtusahelates, ning arvestades, et nõuetekohased kaubanduseeskirjad ja tarbetute tõkete kaotamine on lisandväärtuse loomise jaoks väga olulised ning aitavad samal ajal säilitada ja arendada tugevat, konkurentsivõimelist ja mitmekesist tööstusbaasi Euroopas;

F.     arvestades, et ELi püüded tegeleda kliimamuutuse, keskkonnakaitse ja tarbijaohutuse probleemide lahendamisega on ELi ettevõtjatele tekitanud suuri regulatiivseid kulusid ning sellega on kaasnenud energiatoorme ja elektrienergia kõrged hinnad, ning need asjaolud võivad – kui neid TTIPs arvesse ei võeta – kiirendada ümberpaiknemist, deindustrialiseerimist ja töökohtade kadu, mis seab ohtu ELi taasindustrialiseerimise ja tööhõive eesmärgid, pannes löögi alla ka poliitilised eesmärgid, mida ELi regulatsioonide abil püütakse saavutada;

G.     arvestades, et hästi väljatöötatud kaubandusleping võiks aidata globaliseerumise võimalusi ära kasutada; arvestades, et tugeva ja ambitsioonika kaubanduslepingu puhul ei tohiks keskenduda üksnes tariifide ja mittetariifsete tõkete vähendamisele, vaid see peaks olema ühtlasi vahend, mis aitab kaitsta töötajaid, tarbijaid ja keskkonda; arvestades, et tugev ja ambitsioonikas kaubandusleping annab võimaluse luua raamistiku, tugevdada kooskõlas meie ühiste väärtustega regulatsiooni kõrgeima tasemeni välja, hoida sellega ära sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu ning tagada kõrgetasemelise tarbijakaitse, arvestades ühist eesmärki, milleks on avatud konkurents võrdsetes tingimustes;

H.     arvestades, et kuigi ühised kõrged standardid teenivad tarbijate huve, tuleks tunnistada, et nende lähendamine on mõistlik ka äriühingute vaatepunktist, sest kõrgematest standarditest tulenevaid suuremaid kulusid kompenseerib suurem mastaabisääst 850 miljoni tarbijaga potentsiaalsel turul;

I.      arvestades, et varasemad kaubanduslepingud on toonud Euroopa majandusele märkimisväärset kasu, kuid Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse tegelikku mõju nii ELi kui ka USA majandusele on raske hinnata ja prognoosida, kuna läbirääkimised alles käivad ja uuringud annavad vastuolulisi tulemusi; arvestades, et TTIP üksinda ei lahenda ELis pikaajalisi struktuurseid majandusprobleeme ja nende põhjusi ning selles tuleks näha pigem ühte elementi ulatuslikumas töökohtade ja majanduskasvu loomise Euroopa strateegias, kusjuures ootused TTIP suhtes peaksid vastama eesmärkidele, mida läbirääkimistel püütakse saavutada;

J.      arvestades, et Venemaa embargo tagajärjed on selgelt näidanud põllumajanduse püsivat geopoliitilist tähtsust ning seda, kui oluline on omada juurdepääsu paljudele eri põllumajandusturgudele ning kui vajalikud on tugevad ja strateegilised partnerlused usaldusväärsete kaubanduspartneritega;

K      arvestades, et Euroopa põllumajanduse jaoks on oluline tagada vastastikku kasulik kaubanduslepe USAga, et parandada ELi positsiooni ühe peamise osalisena maailmaturul, ilma et sellega ohustataks Euroopa põllumajandustoodete praegusi kvaliteedinõudeid ja nende parandamist tulevikus, säilitades samas Euroopa põllumajandusmudeli ja tagades selle majandusliku ja sotsiaalse elujõulisuse;

L.     arvestades, et kauba- ja investeeringutevood ei ole omaette eesmärk ning kaubanduslepingu mõõdupuuks on tavakodanike, töötajate ja tarbijate heaolu ning majanduskasvu ja töökohtade loomist edendavatele äriühingutele pakutavad suuremad võimalused; arvestades, et TTIP peaks olema niisugustele nõuetele vastava hea kaubanduslepingu eeskuju, et me saaksime seda tulevikus kasutada näidisena muude kaubanduspartneritega peetavatel läbirääkimistel;

M.    arvestades, et kvaliteetse tulemuse saavutamiseks on läbirääkimistel nõutav teatav konfidentsiaalsus ning et piiratud läbipaistvus varasematel läbirääkimistel on viinud puudujääkideni läbirääkimisprotsessi demokraatliku kontrolli osas;

N.     arvestades, et president Juncker on oma poliitilistes suunistes selgelt korranud, et soovib tasakaalustatud ja mõistlikku kaubanduslepingut Ameerika Ühendriikidega ning et – kuigi EL ja USA saavad astuda üksteise tootestandardite tunnustamises või Atlandi-üleste standardite väljatöötamises olulise sammu edasi – EL ei too ohvriks oma (toidu)ohutus-, tervishoiu-, loomatervise, sotsiaal-, keskkonna- ja andmekaitse standardeid ning kultuurilist mitmekesisust; tuletab meelde, et toiduohutuse, eurooplaste isikuandmete kaitse ja üldhuviteenuste küsimustes läbirääkimistel mööndusi ei tehta, välja arvatud juhul, kui eesmärk on saavutada kõrgem kaitsetase;

O.     arvestades, et oluline on tagada nn Safe Harbori ja andmekaitset käsitleva raamlepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine rahuldavate tulemustega;

P.     arvestades, et president Juncker on oma poliitilistes suunistes ühtlasi selgelt märkinud, et ei kavatse leppida sellega, et investeeringutega seotud vaidlustes piiravad liikmesriikide kohtute pädevust erikorrad; arvestades, et nüüd, kui investeeringute kaitset ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemused on kättesaadavad, peavad ELi kolm institutsiooni kodanikuühiskonna ja ärisektoriga arvamusi vahetades ja tähelepanekuid arvesse võttes eraldi ja koos arutelusid parima viisi üle, kuidas saavutada investeeringute kaitse ja investorite võrdne kohtlemine ning tagada sealjuures riikide reguleerimisõigus;

Q.     arvestades, et Euroopa Parlament toetab täielikult nõukogu otsust kaotada läbirääkimisjuhiste salastatus, samuti komisjoni läbipaistvusalgatust; arvestades, et kogu Euroopas toimuv elav avalik arutelu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle on näidanud, et TTIP läbirääkimisi tuleb pidada läbipaistvamalt ja kaasavamalt, võttes arvesse Euroopa kodanike väljendatud muresid ning teavitades üldsust läbirääkimiste tulemustest;

R.     arvestades, et USA ja ELi vahelised kõnelused on kestnud alates 2013. aasta juulist, kuid praeguseni ei ole ühises tekstis kokku lepitud;

S.     arvestades, et TTIP kujuneb eeldatavasti segalepinguks, mille peavad ratifitseerima Euroopa Parlament ja kõik 28 ELi liikmesriiki;

1.      annab komisjonile käimasolevate Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega seoses järgmised soovitused:

a)      seoses kohaldamisala ja laiema kontekstiga

i)            tuleb tagada, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbipaistvate läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse ambitsioonikas, laiahaardeline ja tasakaalustatud ning kõrgetasemeline kaubandus- ja investeerimisleping, mis aitab edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, tuues kõigile liikmesriikidele ühist kasu ning vastastikust kasu partneritele, aitab tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luua ELi äriühingutele, eeskätt VKEdele, uusi võimalusi, toetab kvaliteetsete töökohtade loomist Euroopa kodanikele ning toob otsest kasu Euroopa tarbijatele; lepingu sisu ja rakendamine on läbirääkimiste kiirusest olulisem; tuleb rõhutada, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus on ELi ja USA viimase aja projektidest kõige olulisem ning see peaks elavdama Atlandi-ülest partnerlust tervikuna, mitte ainult kaubanduse valdkonda; tuleb rõhutada, et TTIP edukas sõlmimine on suure geopoliitilise tähtsusega;

ii)           tuleb rõhutada, et kuigi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimised hõlmavad läbirääkimisi kolme peamise valdkonna üle – vastastikuse turulepääsu ulatuslik parandamine (kaupade, teenuste, investeeringute ja riigihangete puhul kõikidel valitsemise tasanditel), mittetariifsete tõkete vähendamine ja õigusraamistike kooskõla suurendamine ning ühiste eeskirjade väljatöötamine ülemaailmse kaubanduse ühiste probleemide ja võimaluste käsitlemiseks –, on kõik need valdkonnad võrdselt olulised ja need tuleb võtta laiaulatuslikku paketti; Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus peaks olema ulatuslik ja siduv kõikidel valitsemistasanditel mõlemal pool Atlandi ookeani ning lepinguga peaks kaasnema kestev tegelik vastastikune turu avatus ja kohapealne kaubanduse lihtsustamine ning selles tuleks pöörata erilist tähelepanu suurema Atlandi-ülese koostöö saavutamise struktuursetele meetmetele, järgides samal ajal õigusalaseid standardeid ja kaitstes tarbijaid ning takistades sotsiaalset, maksu- ja keskkonnaalast dumpingut;

iii)          tuleb meeles pidada ELi ja USA majanduslike suhete ja eeskätt TTIP strateegilist tähtsust ka võimalusena edendada eeskirjadepõhises raamistikus kinnistatud põhimõtteid ja väärtusi, mida EL ja USA jagavad ja hindavad, ning ülemaailmse kaubanduse, investeeringute ja kaubandusega seotud küsimustes tuleb kujundada ühine lähenemisviis ja arusaam, nt kõrged standardid, normid ja eeskirjad, eesmärgiga töötada välja laiaulatuslikum Atlandi-ülese tegevuse kontseptsioon ja ühised strateegilised eesmärgid; tuleb silmas pidada, et Atlandi-ülese turu suurust arvestades annab TTIP võimaluse kujundada ja reguleerida rahvusvahelist kaubanduskorda, et tagada mõlema bloki õitseng ühendatud maailmas;

iv)          arvestades eelkõige viimase aja positiivseid arengusuundumusi WTOs, tuleb tagada, et USAga sõlmitav leping oleks vaheaste laiemate kaubandusläbirääkimiste alustamiseks, mitte WTO protsessi ennetav või sellele vastu töötav; kahe- ja mitmepoolseid kaubanduslepinguid tuleks üldjoontes pidada paremuselt teiseks võimaluseks, mis ei tohi takistada püüdeid märkimisväärsete edusammude tegemiseks mitmepoolsel tasandil; TTIP puhul tuleb tagada sünergia muude praegu läbirääkimiste etapis olevate kaubanduslepingutega;

v)           tuleb silmas pidada, et ELi toimimise lepingus on ELi kaubanduspoliitika määratletud olulise osana liidu üldisest välistegevusest ja sellest tulenevalt tuleb hinnata lõpliku lepingu mõjusid, tunnistades võimalusi, nagu lihtsam juurdepääs turule tänu ühistele Atlandi-ülestele standarditele, ja riske, nagu kaubavahetuse ümbersuunamine arengumaadest tariifsete soodustuste kadumise tõttu;

vi)          tagamaks, et lepinguga austatakse täielikult ELi põhiõiguste standardeid, tuleb lisada õiguslikult siduv ja peatav inimõiguste klausel, mis on tavapärane osa ELi ja kolmandate riikide vahelistes kaubanduslepingutes;

b)     seoses turulepääsuga

i)            tuleb tagada, et turulepääsu pakkumine eri valdkondades on vastastikune, võrdselt ulatuslik ja arvestab mõlema poole ootustega, tuleb toonitada, et nende valdkondade kohta tehtud eri ettepanekud peavad olema tasakaalustatud;

ii)           tuleb püüda kaotada kõik tollimaksud, võttes samas arvesse, et mõlemal poolel on arvukalt tundlikke põllumajandus- ja tööstustooteid, mille täieliku loendi osas tuleb läbirääkimisprotsessis kokkuleppele jõuda; kuna laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping võiks sellega seoses olla hea pidepunkt, tuleb kõige tundlikumate toodete osas ette näha kohased üleminekuajad ja kvoodid ja mõnel üksikul juhul sellised tooted välja jätta;

iii)          nagu läbirääkimisvolitustes selgelt ette nähtud, tuleb teha kõik võimalikud jõupingutused selleks, et lisada leppesse kaitseklausel, mida kohaldatakse juhul, kui tekib oht, et mingi konkreetse toote import võib kahjustada omamaist toiduainete tootmist;

iv)          tuleb meeles pidada, et ELil kui maailma suurimal kaubandusblokil on olulised aktiivsed huvid ülimalt spetsialiseerunud teenuste sektoris, näiteks tehnika- ja muude kutseteenuste, telekommunikatsiooni-, finants- ja transporditeenuste sektoris;

v)           tuleb laiendada teenuste turulepääsu nn hübriidloendi põhimõtte kohaselt, kasutades turulepääsuks nn positiivseid loendeid, mille alusel nimetatakse sõnaselgelt teenused, mille turg avatakse välisäriühingutele, ning välistatakse uued teenused, tagades samas, et võimalikud kavandatud meetmete rakendamiskeelud ja sillaklauslid kehtivad üksnes mittediskrimineerivate sätete suhtes ning võimaldavad piisavat paindlikkust, et viia üldist majandushuvi pakkuvad teenused tagasi riikliku kontrolli alla ning võtta arvesse uute ja innovatiivsete teenuste tekkimist ja kasutada riigisiseses korras nn negatiivse loendi põhimõtet;

vi)          läbirääkimiste käigus tuleks tõsiselt tegeleda praeguste piirangutega, mille USA on Euroopa äriühingutele kehtestanud mere- ja õhutransporditeenuste valdkonnas tulenevalt USA õigusaktidest, nagu Jonesi akt (Jones Act), välismaiseid süvendustööde ettevõtjaid käsitlev akt (Foreign Dredging Act), föderaalne lennundusseadus (Federal Aviation Act) ja USA lennukabotaaži seadus (Air Cabotage law), ning seoses kapitalipiirangutega välismaisele osalusele lennuettevõtetes, mis takistavad tõsiselt ELi äriühingute turulepääsu ning innovatsiooni USAs eneses, ning need piirangud tuleks kõrvaldada;

vii)         tuleb tugineda ühisavaldusele, mis kajastab läbirääkijate selget otsust jätta Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohaldamisalast välja praegused ja tulevased üldhuviteenused ning üldist majandushuvi pakkuvad teenused (sealhulgas, kuid mitte ainult vesi, tervishoid, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustussüsteemid ja haridus), tagamaks, et riigi ja vajaduse korral kohalikele asutustele jääks täielik õigus kehtestada, võtta vastu, jätta jõusse või tunnistada kehtetuks mis tahes meetmeid, mis on seotud avalike teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja pakkumisega, nagu on ette nähtud aluslepingutes ja ELi läbirääkimisvolitustes; niisugust väljajättu tuleks kohaldada sõltumata sellest, kuidas neid teenuseid pakutakse ja rahastatakse;

viii)        tuleb teha suuri pingutusi, et tagada kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine, luues eelkõige õigusraamistiku, kus osariikidel on selles valdkonnas reguleerimisvolitused, et võimaldada ELi ja USA oskustöölistel töötada kummalgi pool Atlandi ookeani ning hõlbustada investorite, oskustööliste, kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ja tehnikute liikuvust ELi ja USA vahel Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega hõlmatud sektorites;

ix)          tuleb meeles pidada, et viisalihtsustus on Euroopa teenuseosutajate ja kaubatarnijate jaoks üks peamine kõnealuse lepingu eeliste kasutamise element, ning läbirääkimiste raames tuleb USA-le avaldada suuremat poliitilist survet, et see tagaks täieliku vastastikuse viisavabaduse ja võrdse kohtlemise kõikidele ELi liikmesriikide kodanikele, nii et neid ei diskrimineeritaks pääsul USAsse;

x)           tuleb ühendada finantsteenuste turulepääsu käsitlevad läbirääkimised ja finantseeskirjade lähendamine kõrgeimal tasemel, et toetada vajalike eeskirjade kehtestamist ja kokkusobivust eesmärgiga tugevdada finantsstabiilsust, tagada piisav kaitse finantstoodete ja -teenuste tarbijatele ning toetada seniseid koostööpüüdeid muudel rahvusvahelistel foorumitel, nagu Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu; tuleb tagada, et need koostööpüüded ei piiraks ELi ja liikmesriikide reguleerimis- ja järelevalvealast suveräänsust, sealhulgas nende võimet keelustada teatavaid finantstooteid ja -tegevusi;

xi)          ELi, selle liikmesriikide ja USA vahel tuleb sisse seada tõhustatud koostöö, sealhulgas mehhanismid tõhusama rahvusvahelise koostöö tegemiseks eemärgiga kehtestada kõrgemad üleilmsed finants- ja maksualase kuritegevuse ning korruptsiooni vastased standardid;

xii)         tuleb tagada, et andmevoogude liberaliseerimine, eeskätt e-kaubanduse ja finantsteenuste valdkonnas, ei seaks ohtu andmekaitset käsitlevat ELi õigustikku, samas tuleb tunnustada andmevoogude tähtsust Atlandi-ülese kaubanduse ja digitaalmajanduse alustalana; keskse tähtsusega punktina tuleb lisada laiaulatuslik ja üheselt mõistetav horisontaalne iseseisev säte, mis põhineb teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) XIV artiklil ning millega jäetakse kehtiv ja tulevane ELi isikuandmete kaitse alane õigusraamistik lepingust välja, seadmata tingimusi, et see peab olema kooskõlas TTIP muude osadega; läbirääkimisi isikuandmete vooge käsitlevate sätete üle tuleb pidada üksnes juhul, kui andmekaitsealaste eeskirjade täielik kohaldamine on tagatud ja sellest peetakse kinni kummalgi pool Atlandi ookeani, samuti tuleb teha koostööd USAga, et ergutada kolmandaid riike võtma kogu maailmas vastu samalaadseid kõrgeid andmekaitsealaseid standardeid;

xiii)        tuleb meeles pidada, et seni, kuni USA ei ole massilist jälgimistegevust täielikult loobunud ning kuni ei leita ELi kodanike andmekaitseõiguste, sh haldus- ja õiguskaitse asjus sobivat lahendust, säilib oht, et Euroopa Parlament ei anna lõplikule TTIP lepingule nõusolekut, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni punktis 74;

xiv)        tuleb tagada, et täielikult taastuks ELi ja USA vastastikune usaldus, mida massilise jälgimistegevusega seotud skandaalid on kahjustanud;   

xv)         tuleb lisada nõudlik konkurentsi käsitlev peatükk, millega tagataks, et eeskätt digitaalvaldkonnas järgitakse nõuetekohaselt Euroopa konkurentsiõigust; tuleb tagada, et erasektori äriühingutel oleks võimalik õiglastel tingimustel konkureerida riigi omanduses või riigi kontrolli all olevate äriühingutega; tuleb tagada, et erasektori äriühingutele antavaid riigi toetusi reguleeritaks ja et nende suhtes kohaldataks läbipaistvat kontrollisüsteemi;

xvi)         tuleb nõuda digitaalmajanduse (mis oma olemuselt on ülemaailmne, aga mille peamised tugipunktid asuvad ELis ja USAs) valdkonna avatud konkurentsi ja arendamist; läbirääkimistel tuleb rõhutada, et digitaalmajandus peab Atlandi-ülesel turul olema keskse tähtsusega, peab aitama võimendada maailmamajandust ja rohkem avada ülemaailmseid turge;

xvii)       seoses infoühiskonna- ja telekommunikatsiooniteenustega tuleb meeles pidada, et äärmiselt oluline on TTIPga tagada teenuseid osutavatele ELi ettevõtjatele vastastikkusele tuginedes võrdsed tingimused koos võrdse ja läbipaistva juurdepääsuga USA turule ning näha USA teenuseosutajatele ette kohustus austada ja järgida Euroopas või Euroopa klientidele teenuseid osutades kõiki asjaomaseid tööstusharu ja tooteohutuse standardeid ning tarbijaõigusi;

xviii)       lepingus tuleb täielikus kooskõlas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga tagada, et lepinguosalistele jääb õigus võtta vastu või jätta jõusse mis tahes meetmeid (eelkõige reguleerivaid ja/või finantsmeetmeid) kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitseks või edendamiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud asjakohaste artiklitega, samuti meedia vabaduse ja mitmekesisuse kaitseks, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast või leviplatvormist, ning pidades meeles, et liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile antud volitustest on audiovisuaalmeedia teenused selgesõnaliselt välja jäetud;

xix)        tuleb täpsustada, et ükski lepingu säte ei mõjuta ELi või ELi liikmesriikide õigust toetada kultuurisektorit ning kultuuri-, haridus-, audiovisuaal- ja pressiteenuseid ja anda neile rahalist toetust;

xx)         tuleb kinnitada, et TTIP lepingust tulenevad kohustused ei ohusta kindlaksmääratud raamatuhinna süsteemi ega ajalehtede ja ajakirjade hinnakokkuleppeid;

xxi)        võttes arvesse Euroopa äriühingute, eelkõige VKEde suurt huvi saavutada mittediskrimineeriv juurdepääs USA riigihankelepingutele nii föderaalsel kui ka sellest madalamal tasandil, näiteks ehitusteenuste, tsiviilehituse, transpordi ja energeetika infrastruktuuri ning kaupade ja teenuste valdkonnas, tuleb riigihankeid käsitleva peatüki suhtes järgida ambitsioonikat lähenemisviisi, pidades seejuures kinni selle peatüki vastavusest uutele ELi riigihangete ja kontsessioonilepingute direktiividele, et kooskõlas vastastikkuse põhimõttega kaotada suur erinevus, mis praegu esineb mõlemal pool Atlandi ookeani kõnealuse kahe riigihangete turu avatuse määra osas, muutes USA turu (mida siiani reguleeritakse 1933. aasta Ameerika toodete eelistamist käsitleva aktiga „Buy American Act”) märkimisväärselt avatumaks nii föderaalsel kui ka sellest madalamal tasandil ning tuginedes kohustustele, mis võeti lepingus riigihangete kohta (Agreement on Government Procurement – GPA), ning kaotades piirangud, mida kohaldatakse praegu Ameerika Ühendriikides ühtviisi föderaalsel, riigi ja kohalikul tasandil; tuleb luua mehhanismid, millega tagatakse USA föderaalvõimude võetud kohustuste täitmine kõikidel poliitilistel ja haldustasanditel;

xxii)       tuleb tagada, et USA suurendaks oma territooriumil kehtiva otsustamisprotsessi läbipaistvust eesmärgiga luua avatud, mittediskrimineerivad ja prognoositavad menetlusnõuded, millega tagatakse ELi ja USA äriühingute, eelkõige VKEde puhul võrdne juurdepääs riigihankelepingute pakkumuste esitamisele;

xxiii)       tuleb soodustada ELi ja USA koostööd rahvusvahelisel tasandil, et edendada kõikidel föderaalsetel ja nendest madalamatel valitsemistasanditel riigihangete puhul ühiseid jätkusuutlikkuse standardeid, muu hulgas hiljuti läbivaadatud riigihankeid käsitleva lepingu rakendamisel; ühtlasi tuleb soodustada seda, et ettevõtted võtaksid vastu ja järgiksid sotsiaalse vastutuse standardeid, mis põhinevad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunistel rahvusvahelistele ettevõtetele;

xxiv)      tuleb tagada USA osariikide kaasamine läbirääkimisprotsessi, et saavutada olulisi tulemusi USA riigihankelepingute avamisel ELi ettevõtjatele;

xxv)       riigihankemenetlustes tuleb arvestada kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tundlikkust ning võtta arvesse 2013. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kaitseteemalisel kohtumisel riigipeade ja valitsusjuhtide kehtestatud eesmärke edendada Euroopa julgeoleku- ja kaitseturu ning Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) loomist;

xxvi)      tuleb tagada, et läbirääkimistel päritolureeglite üle püütakse kooskõlastada ELi ja USA lähenemisviisi ning kehtestada tulemuslikud päritolureeglid, mis aitaks vältida päritolureeglite õõnestamist muude lepingutega, läbirääkimistes tuleb näha võimalust selles suunas edasi liikuda, et kehtestada ühised standardid toodete päritolu kohustuslikuks märkimiseks; arvestades ELi ja Kanada vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu läbirääkimiste lõpetamist ning ELi ja Mehhiko vahelise vabakaubanduslepingu võimalikku uuendamist, tuleb arvesse võtta kumuleerumise võimalust ja ulatust; siiski tuleb meeles pidada, et TTIP eesmärk on hõlbustada USAs ja ELis toodetud kaupadega kauplemist ja mitte lubada importi kolmandatest riikidest, seepärast tuleks igal üksikjuhul eraldi kaaluda teatud toodete väljajätmist ning igasugune kumulatsioon tuleks välistada tundlike sektoritega seoses;

xxvii)      tuleb tagada, et TTIP oleks avatud leping, ning otsida mooduseid, kuidas toimuvast aktiivsemalt teavitada hinnatud partnereid, kes on huvitatud TTIP läbirääkimistest, sest on sõlminud tolliliidu lepingu kas ELi või USAga;

c) seoses regulatiivse koostöö ja sidususe ning mittetariifsete tõketega

i)            tuleb tagada, et regulatiivse koostöö peatükiga edendatakse läbipaistvat, tõhusat ja konkurentsi soodustavat majanduskeskkonda, mistarvis tuleks kindlaks teha võimalikud tulevased mittetariifsed kaubandustõkked, mis ebaproportsionaalselt mõjutavad VKEsid, ja neid vältida, ning et lihtsustatakse kaubandust ja investeerimist, töötades samal ajal välja ja tagades tervise ja ohutuse valdkonnas võimalikult kõrge kaitsetaseme kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõttega ning õigusaktidega, mis käsitlevad tarbija-, töötajate ja keskkonnakaitset ja loomade heaolu, aga ka ELi kultuurilise mitmekesisuse valdkonnas; sõltumatut reguleerimispädevust täielikult järgides tuleb toetada reguleerivate asutuste vahelise struktureeritud dialoogi ja koostöö sisseseadmist võimalikult läbipaistval viisil ja huvirühmade kaasamisel; lisada tuleb reguleerimise sidususe ja läbipaistvusega seotud horisontaalsed küsimused, et välja töötada ja rakendada kaupasid ja teenuseid käsitlevad eeskirjad, mis oleksid toimivad, kulutõhusad ja paremini ühitatavad; mõlema poole läbirääkijad peavad, tuginedes kogemustele, mida paljude aastate vältel on saadud mitmesugustel foorumitel, sealhulgas Atlandi-üleses majandusnõukogus ja kõrgetasemelisel õigusalase koostöö foorumil peetud aruteludel, kindlaks tegema ja selgelt välja ütlema, missugused tehnilised menetlused ja standardid on esmatähtsad ning mille suhtes ei saa järeleandmisi teha, mille jaoks võib leida ühiseid lahendusi, missugustes valdkondades on soovitatav rakendada ühistel kõrgetel standarditel põhinevat vastastikust tunnustamist ja tugevat turujärelevalve süsteemi ning missugustes valdkondades on võimalik ainult parem teabevahetus, ühtlasi tuleb hoolt kanda selle eest, et leping ei mõjutaks standardeid, mis tuleb veel kehtestada valdkondades, kus USA õigusaktid või standardid on väga erinevad ELiga võrreldes, näiteks kehtiva (raam)õigusakti (nagu REACH) rakendamine või uute seaduste vastuvõtmine (nt kloonimine) või tulevased määratlused, mis mõjutavad kaitsetaset (nt sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid); tuleb tagada, et TTIPs sisalduvate regulatiivse koostöö sätetega ei kehtestataks menetluslikke nõudeid lepingust mõjutatavate liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ega nähtaks ette kohtulikult kaitstavaid õigusi sellega seoses;

ii)           läbirääkimistel sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning tehniliste kaubandustõketega seotud meetmete üle tuleb lähtuda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning tehniliste kaubandustõkete mitmepoolsete kokkulepete peamistest põhimõtetest ning kaitsta Euroopa sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid ja ­menetlusi; esmajärjekorras tuleb püüda kõrvaldada ülemääraselt koormavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, sealhulgas seonduvad impordiprotseduurid, või neid märkimisväärselt vähendada; eelkõige tuleb tagada, et eelnevaid heakskiite, kohustuslikke protokolle või tollivormistuseelseid kontrolle ei kohaldata alalise impordimeetmena; tuleb saavutada suurem läbipaistvus ja avatus, samaväärsete standardite vastastikune tunnustamine, parimate tavade vahetamine, reguleerivate asutuste ja huvirühmade dialoogi tihendamine ja koostöö tõhustamine standardeid kehtestavates rahvusvahelistes asutustes; läbirääkimistes sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning tehniliste kaubandustõketega seotud meetmete üle tuleb tagada, et mitte mingil viisil ei kahjustata kõrgeid standardeid, mis on kehtestatud selleks, et tagada toiduohutus ning inimeste, loomade või taimede elu või tervis ELis;

iii)          tuleb ergutada USAd kaotama ELi loomalihaimpordi keelu;

iv)          horisontaalse regulatiivse koostöö peatükiga seoses tuleb edendada kahepoolset reguleerivat koostööd, et vältida tarbetuid erinevusi eelkõige uute tehnoloogiate ja teenuste vallas, mis oleks kasulik Euroopa ja USA konkurentsivõimet ja tarbijate valikuid silmas pidades; selleks tuleb parandada teabevahetust ning soodustada rahvusvaheliste õigusaktide vastuvõtmist ja rakendamist, järgides subsidiaarsuse põhimõtet ning tuginedes edukatele rahvusvahelistele pretsedentidele, nagu ISO standardid või tegevus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) sõidukite eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (WP.29) raames; tuleb meeles pidada, et lepingu üks kõige olulisemaid saavutusi oleks võimalikult paljude sõidukiohutuseeskirjade samaväärsuse tunnustamine tõendatud samaväärse kaitsetaseme alusel; tuleb tagada, et iga õigusakti eelnevas mõjuhinnangus tuleks lisaks kaubandusele ja investeeringutele avalduvale mõjule hinnata ka mõju tarbijatele ja keskkonnale; edendada tuleb regulatsioonide kooskõla, kahjustamata seejuures õiguspäraseid regulatiivseid ja poliitilisi eesmärke ning ELi ja USA seadusandjate pädevusi;

v)           eesmärgiks tuleb seada tooteohutuse kõrge taseme tagamine kogu liidus, hoides samal ajal eelkõige madala riskiastmega toodete puhul ära testimise tarbetu dubleerimise, mille tõttu raisatakse vahendeid;

vi)          käsitleda tuleb WTO kaubanduse lihtsustamise lepinguga hõlmamata küsimusi tolli valdkonnas ning rõhutada, et halduskoormuse kaotamiseks tuleb tolli ning piiridega seotud poliitika ja tegevuse puhul püüda jõuda maksimaalselt suure regulatiivse vastavuseni;

vii)         edaspidise regulatiivse koostöö raames tuleb selgelt kindlaks määrata, missugused meetmed on seotud tehniliste kaubandustõkete ning dubleeriva või üleliigse halduskoormuse ja vastavate toimingutega ning missugused on seotud põhiliste standardite ja eeskirjade või menetlustega, mis teenivad avaliku poliitika eesmärki;

viii)        tulevase koostööraamistiku loomisel tuleb täielikult austada mõlemal pool Atlandi ookeani kehtestatud õigusraamistikke ning Euroopa Parlamendi rolli ELi otsustamisprotsessis ja parlamendi demokraatlikku kontrolli ELi õigusloomeprotsessi üle, tagades samal ajal ülisuure läbipaistvuse ja pöörates tähelepanu huvirühmade tasakaalustatud kaasamisele õigusakti ettepaneku väljatöötamise raames toimuvatesse konsultatsioonidesse ning sellele, et mitte tekitada viivitusi Euroopa õigusloomeprotsessis; täpsemalt tuleb kindlaks määrata regulatiivse koostöö organi roll, koosseis ja õiguslik staatus, võttes arvesse asjaolu, et selle organi soovituste mis tahes otsene ja kohustuslik kohaldamine tähendaks aluslepingutes sätestatud seadusandlike menetluste rikkumist; jälgida tuleb ka seda, et täielikult säiliks riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste suutlikkus teostada seadusandlikku pädevust oma poliitikavaldkondades, eelkõige sotsiaal- ja keskkonnapoliitikas;

d)     seoses eeskirjadega

i)            läbirääkimised turulepääsu ja regulatiivse koostöö üle tuleb ühendada ambitsioonikate eeskirjade ja põhimõtete kehtestamisega, seejuures tuleb aga arvestada iga samba raames esinevaid tundlikke teemasid, mille hulka kuuluvad näiteks sellised küsimused nagu säästev areng, energia, VKEd, investeeringud ja riigi omandis olevad äriühingud;

ii)           tuleb tagada, et säästva arengu peatükk oleks siduv ja jõustatav ning et selle eesmärk oleks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksa põhikonventsiooni ja nende sisu, ILO inimväärse töö tagamise suuniste ja põhiliste rahvusvaheliste keskkonnalepingute täielik ja tulemuslik ratifitseerimine, rakendamine ja jõustamine; sätetega tuleb püüda veelgi parandada töö- ja keskkonnastandardite kaitsetaset; ulatuslik kaubanduse ja säästva arengu peatükk peab hõlmama ka ettevõtja sotsiaalse vastutuse eeskirju, mis põhinevad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunistel rahvusvahelistele ettevõtjatele, ning selgelt struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonnaga;

iii)          tuleb tagada, et töö- ja keskkonnastandardid ei piirduks üksnes kaubanduse ja säästva arengu peatükiga, vaid sisalduksid samamoodi ka lepingu teistes osades, nagu investeeringud, teenuskaubandus, regulatiivne koostöö ja riigihanked;

iv)          tuleb tagada, et töö- ja keskkonnastandardid muudetakse jõustatavaks, kasutades ära nii ELi kui ka USA sõlmitud kehtivate vabakaubanduslepingute ja siseriikliku õiguse häid kogemusi; tuleb tagada, et töösätete rakendamise ja täitmise suhtes kohaldatakse tõhusat järelevalvet, kaasates sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad, ning üldist, kogu lepingule kehtivat vaidluste lahendamise mentlust;

v)           tuleb täielikult siseriiklikku õigust järgides tagada, et töötajatel, kes on tööl Atlandi-ülestes ettevõtetes, mis on registreeritud ELi liikmesriigi õiguse kohaselt, on kooskõlas Euroopa töönõukogu direktiiviga juurdepääs teabele ja konsulteerimisele;

vi)          tuleb tagada, et TTIP majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju uuritakse eelnevalt, kasutades ka põhjalikku ja objektiivset kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnangut, järgides seejuures täielikult ELi direktiivi jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kohta, ning et sellesse kaasatakse selgelt ja struktureeritult kõik asjaomased huvirühmad, kaasa arvatud kodanikuühiskond; palub komisjonil läbi viia võrdlevad põhjalikud mõju-uuringud iga liikmesriigi kohta ning ELi sektorite ja USA vastavate sektorite konkurentsivõime hindamise, et prognoosida töökohtade kadumist ja lisandumist mõjutatud sektorites igas liikmesriigis, kusjuures kohanemiskulud võiks osaliselt katta ELi ja liikmesriigi poolse rahastamisega;

vii)         tuleb jääda kindlaks eesmärgile pühendada eraldi peatükk energiale, sealhulgas tööstuslikule toorainele; tuleb tagada, et läbirääkimiste käigus uurivad mõlemad pooled energiaekspordi hõlbustamise viise, nii et TTIPga kaotataks kõik kahe kaubanduspartneri vahelised kehtivad ekspordipiirangud või -tõkked seoses kütustega, sh veeldatud maagaasi ja toornaftaga, et luua konkurentsivõimeline, läbipaistev ja mittediskrimineeriv energiaturg, mis toetaks energiaallikate mitmekesistamist, aitaks kaasa varustuskindlusele ja energiahindade langetamisele, seejuures tuleb rõhutada, et see energiapeatükk peab sisaldama selgeid tagatisi, et ELi keskkonnastandardeid ja kliimaalaseid eesmärke ei tohi kahjustada;  tuleb soovitada, et EL ja USA oma koostöö raames kaotaksid kommertslennundusele kehtiva kütusemaksuvabastuse vastavalt G20 riikide kohustusele lõpetada järk-järgult fossiilkütuste toetamine;

viii)        tuleb tagada, et ühegi lepinguga ei mõjutata partnerite õigust teostada ja reguleerida energiaallikate uurimist, kasutuselevõttu ja tootmist, ent kui kasutuselevõtt on otsustatud, kohaldatakse mittediskrimineerimise põhimõtet; tuleb meeles pidada, et vastavalt ettevaatuspõhimõttele ei tohiks ükski lepingusäte kahjustada õiguspäraseid, mittediskrimineerivaid ja demokraatlikke otsuseid energiatootmisega seoses; tuleb tagada, et nii ELi kui ka USA ettevõtjatele oleks tagatud mittediskrimineerival alusel juurdepääs toorainetele ja energiale, ning järgida tuleb energiatoodete kvaliteedistandardeid, sealhulgas selliseid standardeid, mis on seotud energiatoodete mõjuga CO2 heitkogustele, nagu näiteks kütusekvaliteedi direktiivis sätestatud standard;

ix)          tuleb tagada, et TTIP aitaks kaasa keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste kasutamisele ja edendamisele, sealhulgas seeläbi, et hõlbustaks nende arendamist ja lihtsustaks nende eksporti ja importi, kasutades seega ära Atlandi-ülese majanduse pakutavate keskkonnaalaste ja majanduslike eeliste märkimisväärse potentsiaali ning täiendades käimasolevaid mitmepoolseid läbirääkimisi keskkonnasäästlike kaupade leppe üle, järgides sellega eesmärki toetada globaalse soojenemise vastast võitlust ja uute töökohtade loomist keskkonnasäästlikus majanduses;

x)           tuleb tagada, et TTIP oleks foorum, kus välja töötada ambitsioonikaid ja siduvaid energiatootmise ja energiatõhususe ühiseid jätkusuutlikkuse standardeid, sealjuures tuleb alati arvesse võtta ja järgida mõlema poole kehtivaid standardeid, nagu ELi energiamärgistuse ja ökodisaini direktiivid, samuti tuleb uurida viise, kuidas parandada koostööd energiaalase teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidliku tehnoloogia edendamise vallas;

xi)          tuleb tagada, et TTIP aitaks kaasa kalavarude säästvale majandamisele ning eelkõige lepinguosaliste koostööle võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

xii)         tuleb tagada, et TTIP hõlmaks VKEsid käsitlevat konkreetset peatükki, mis põhineb mõlema läbirääkimispartneri ühistel kohustustel ning millega püütakse luua Euroopa VKEdele (k.a mikroettevõtetele) USAs uusi võimalusi, võttes aluseks VKEdest ekspordifirmade tegelikud kogemused, näiteks võiks kaotada kahekordse sertifitseerimise nõuded, võtta kasutusele veebipõhise teabesüsteemi eri eeskirjade ja parimate tavade kohta, hõlbustada VKEdel juurdepääsu toetuskavadele, kehtestada kiirmenetluse riigipiiril või tühistada praegu jätkuvalt kehtivad teatavad kõrged tariifid; lepinguga tuleks näha mõlema poole jaoks ette koostöömehhanismid, millega hõlbustada VKEde osalemist Atlandi-üleses kaubanduses ja investeerimises, näiteks võiks ühiselt luua VKEde ühtse kontaktpunkti, mille rajamises täidavad võtmerolli VKEde huvirühmad ja mis annab asjaomast teavet, mida VKEd vajavad eksportimiseks või investeerimiseks USAsse või USAst importimiseks, sh teavet tolli, maksude, regulatsioonide, tolliprotseduuride ja turustamisvõimaluste kohta;

xiii)        tuleb tagada, et TTIP hõlmaks põhjalikku peatükki investeeringute kohta, sealhulgas sätteid nii turulepääsu kui ka investeeringute kaitse kohta, arvestades, et juurdepääs kapitalile võib ergutada töökohtade loomist ja majanduskasvu; investeeringuid käsitleva peatüki eesmärk peaks olema tagada mittediskrimineeriv kohtlemine Euroopa ja USA äriühingute asutamisel teineteise territooriumil, võttes siiski arvesse mõne konkreetse sektori tundlikku iseloomu; eesmärgiks peaks olema Euroopa kui investeeringute sihtkoha atraktiivsemaks muutmine, usalduse suurendamine ELi investeeringuteks USAsse ning investorite kohustuste ja vastutuse käsitlemine, osutades võrdlusalusena muu hulgas ka rahvusvaheliste ettevõtjate jaoks mõeldud OECD põhimõtetele ning äritegevust ja inimõigusi käsitlevatele ÜRO põhimõtetele;

xiv)        tuleb tagada, et investeeringute kaitset käsitlevad sätted piirduksid asutamisjärgsete sätetega ja neis keskendutaks riiklikule korrale, enamsoodustusrežiimile, õiglasele ja võrdsele kohtlemisele ning kaitsele otsese või kaudse sundvõõrandamise eest, sh õigus saada kiiresti piisavat ja tõhusat hüvitist; kaitsestandardid ning investori ja investeeringu määratlused tuleks koostada õiguslikult täpselt, et kaitsta reguleerimisõigust avalikes huvides, täpsustada kaudse sundvõõrandamise tähendust ning vältida alusetuid või asjatuid nõudeid; vaba kapitalisiire peaks olema kooskõlas ELi aluslepingute sätetega ja hõlmama finantskriiside korral usaldatavusnõuete kohast erandit, mis ei oleks ajaliselt piiratud;

xv)         tuleb tagada rahvusvaheliste lepete kohaldatavus ning teha lõpp Euroopa investorite ebavõrdsele kohtlemisele USAs üksikute liikmesriikide kehtivate lepingute tõttu; tuleb tagada, et välisinvestoreid koheldakse mittediskrimineerival viisil ning et neil on võrdne võimalus taotleda ja saavutada kaebuste lahendamist, omamata seejuures suuremaid õigusi kui kohalikud investorid;

–         võtta aluseks kontseptsioonidokument, mida volinik Malmström tutvustas 7. mail rahvusvahelise kaubanduse komisjonile, ja käimasolevad arutelud kaubandusministrite nõukogus ning kasutada neid alusena läbirääkimistel investeeringute kaitse uue ja tõhusa süsteemi üle, sest need sisaldavad väga häid reformimis- ja parandusettepanekuid;

–         võttes arvesse ELi ja USA arenenud õigussüsteemi, usaldada ELi ja liikmesriikide ning USA kohtuid, et tulemuslikult ja kulutõhusal viisil pakkuda tõhusat õiguskaitset, mis põhineb demokraatliku legitiimsuse põhimõttel;

–         teha ettepanek investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise püsiva korra kohta, mille suhtes kohaldatakse demokraatlikke põhimõtteid ja demokraatlikku kontrolli ning mille puhul riiklikult määratud, sõltumatud ja pädevad kohtunikud käsitlevad võimalikke juhtumeid läbipaistval viisil avalikel kohtuistungitel ning mis sisaldab apellatsioonimehhanismi, kus kohtuotsuste sidusus on tagatud ning austatakse ELi ja liikmesriikide kohtute jurisdiktsiooni;

–         vahepealsel ajal võiks investeeringutega seotud vaidluste lahendamiseks olla kõige sobivamaks võimaluseks avalik rahvusvaheline investeerimiskohus;

xvi)        tuleb tagada, et TTIP hõlmab ulatuslikku, tasakaalustatud ja tänapäevast intellektuaalomandiõiguste ja nende selgelt määratletud valdkondade peatükki, mis sisaldab geograafiliste tähiste tunnustamist ja paremat kaitset ning kajastab õiglast ja tõhusat kaitsetaset, takistamata seejuures ELi vajadust reformida oma autoriõiguse süsteemi ning tagades õige tasakaalu intellektuaalomandiõiguste ja avalike huvide vahel, eelkõige mis puudutab vajadust säilitada vastuvõetava hinnaga ravimite kättesaadavus, mistarvis toetatakse jätkuvalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide paindlikkust;

xvii)       eriti oluliseks tuleb pidada asjaolu, et EL ja USA jätkuvalt otsusekindlalt osalevad rahvusvahelistes organites toimuvatel mitmepoolsetel aruteludel patentide ülemaailmse ühtlustamise üle, ning hoiatab seepärast püüdluste eest lisada TTIP lepingusse sätteid materiaalse patendiõiguse kohta, eriti mis puudutab patentsuse ja ajapikendusega seotud küsimusi;

xviii)       tuleb tagada, et intellektuaalomandi õiguse peatükk ei sisalda sätteid interneti vahendajate vastutuse kohta või kriminaalkaristuse kui jõustamisvahendi kohta, sest Euroopa Parlament on selle eelnevalt tagasi lükanud, kaasa arvatud esildatud ACTA lepingu;

xix)        tuleb kindlustada ELi geograafiliste tähiste täielik tunnustamine ja range õiguskaitse ning tagada meetmed väärkasutuse ja eksitava teabe ja tegevuse vastu; tasakaalustatud leppe olulise osana tuleb tagada nende toodete märgistamine, jälgitavus ja ehtne päritolu tarbijate huvides ning tootjate oskusteabe kaitse;

e) läbipaistvuse, kodanikuühiskonna kaasamise, avaliku ja poliitilise teavitamisega seoses

i)       tuleb jätkuvalt püüda suurendada läbirääkimiste läbipaistvust, tehes suuremal hulgal läbirääkimisettepanekuid üldsusele kättesaadavaks, tuleb rakendada Euroopa Ombudsmani soovitused, eelkõige need, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele;

ii)           nende läbipaistvuspüüdlustega tuleks saavutada olulisi praktilisi tulemusi, muu hulgas jõuda läbipaistvuse parandamiseks USAga kokkulepetele, mis hõlmaksid Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsu kõikidele läbirääkimisdokumentidele, sh terviktekstidele, säilitades samal ajal nõuetekohase konfidentsiaalsuse, nii et Euroopa Parlamendi liikmed ja liikmesriigid saaksid pidada huvirühmade ja üldsusega edasiviivaid arutelusid; tuleks tagada, et kumbki läbirääkimispool peaks põhjendama, miks keeldutakse läbirääkimisettepaneku avalikustamisest;

iii)          tuleb edendada veelgi tihedamaid sidemeid liikmesriikidega, kes andsid Euroopa Komisjonile läbirääkimisvolitused alustada läbirääkimisi USAga, et soodustada nende aktiivset kaasamist sellesse, kuidas Euroopa kodanikke paremini teavitada lepingu kohaldamisalast ja võimalikest eelistest, nagu võeti eesmärgiks nõukogu 20. märtsi 2015. aasta järeldustes, et tagada laiaulatuslik faktipõhine avalik arutelu TTIP üle Euroopas ning lahti rääkida lepinguga seonduvad konkreetsed probleemid;

iv)          kogu läbirääkimisprotsessi vältel tuleb suurendada oma järjepidevat ja läbipaistvat seotust mitmesuguste huvirühmadega; kutsub kõiki huvirühmi aktiivselt osalema ning esitama läbirääkimiste tarvis olulise tähtsusega algatusi ja teavet;

v)           tuleb ergutada liikmesriike, et nad kooskõlas oma vastavate põhiseaduslike kohustustega kaasaksid parlamente, liikmesriikidele tuleb anda igakülgset vajalikku toetust, et nad saaksid seda ülesannet täita ja oma parlamente paremini teavitada, et parlamendid oleksid käimasolevate läbirääkimiste ajal piisavalt informeeritud;

vi)          tuleb aluseks võtta veelgi tihedamad sidemed Euroopa Parlamendiga ning taotleda veelgi intensiivsemat struktureeritud dialoogi, sest parlament kavatseb jätkuvalt teraselt jälgida läbirääkimiste protsessi ning teha omalt poolt koostööd komisjoni, liikmesriikide, USA Kongressi ja valitsusega ning huvirühmadega mõlemal pool Atlandi ookeani, et tagada tulemus, mis toob kasu ELi, USA ja kolmandate riikide kodanikele;

vii)         tuleb tagada, et TTIP ja selle tulevase rakendamisega kaasneks Atlandi-ülese parlamentidevahelise koostöö süvendamine, võttes aluseks õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi ja selle kogemused, mis peaks tulevikus viima laiema ja tõhusama poliitilise raamistikuni, mille abil töötada välja ühised lähenemisviisid, tugevdada strateegilist partnerlust ning parandada ELi ja USA ülemaailmset koostööd;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile ja teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning USA valitsusele ja USA Kongressile.

SELETUSKIRI

Kui EL peab läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu, näiteks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu sõlmimiseks, võib Euroopa Parlament kodukorra artikli 108 lõike 4 alusel läbirääkimiste igas etapis väljendada kokkuleppe kohta oma seisukohta. Raportöör soovib kasutada võimalust hinnata läbirääkimiste peamisi tulemusi pärast rohkem kui 1,5 aastat kestnud arutelu ning väljendada Euroopa Parlamendi seisukohti võimaliku Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu põhivaldkondade kohta. Euroopa Parlamendi raport peaks aitama läbirääkimisi uue hooga jätkata, nüüd, kui uus komisjon on ametis ja USA vahevalimised möödas.

Käesolev raport on järg parlamendi eelmisel ametiajal (2012. aasta oktoobris ja 2013. aasta mais) vastu võetud resolutsioonidele USAga peetavate kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste kohta. Raportöör püüdis olla võimalikult põhjalik ja anda Euroopa Parlamendi eri komisjonide liikmetele võimaluse protsessile arvestatavalt kaasa aidata. ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute ratifitseerimisel on viimane sõna Euroopa Parlamendil. Leping ei saa Euroopa Parlamendi nõusolekuta jõustuda. Võltsimisvastase kaubanduslepingu (intellektuaalomandi kaitse, muu hulgas digitaalvaldkonnas) tagasilükkamine on tõestanud, et Euroopa Parlament suhtub oma rolli kaubanduspoliitikas väga tõsiselt.

Arvestades Euroopa avalikkuse seast kostvaid rohkeid kriitilisi hääli ning läbirääkimiste objektiks oleva lepingu vähest toetust üldsuse hulgas, jätkab Euroopa Parlament suurima võimaliku läbipaistvuse nõudmist ning tagab, et vastu võetakse vaid hea leping, mis esindab Euroopa väärtusi, edendab jätkusuutlikku kasvu ning annab panuse kõikide kodanike heaolusse.

1.4.2015

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Francisco José Millán Mon

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et EL ja USA on peamised strateegilised partnerid; toonitab, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP) on ELi ja USA viimase aja projektidest kõige olulisem ning see peaks elavdama kogu Atlandi-ülest partnerlust, mitte ainult kaubanduse valdkonda; rõhutab, et selle edukas sõlmimine on suure geopoliitilise tähtsusega ajal, mil USA pöördub Aasiasse ja on sõlmimas Vaikse ookeani ülest partnerlust; toonitab, et TTIP soodustab eeldatavalt töökohtade loomist, majanduskasvu ja konkurentsivõimet mõlemas majanduses, mida on tabanud kriis; rõhutab, et kõnealused läbirääkimised peaksid olema võimalikult läbipaistvad ja avatud;

2.  rõhutab, et kaubanduspoliitika on oluline osa ELi välistegevusest ning seega tuleb see sõnastada viisil, mis on kooskõlas muude välispoliitika valdkondadega ja poliitikavahenditega; ergutab seega tihedat suhtlust asjaomaste volinike, peadirektoraatide, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide vahel;

3.  märgib TTIP strateegilist tähtsust eeskirjadel põhineva ülemaailmse kaubanduse ja majanduse juhtimise tugevdamisel ja kujundamisel, mis tugineb ELi ja USA ühistele väärtustele – eriti maailmas, kus on üha rohkem jõukeskusi; märgib, et TTIP mõju oleks kahepoolsest mõjust ulatuslikum, aidates hõlpsamini kehtestada ühiseid määruseid, eeskirju ja standardeid, mida võib hiljem vastu võtta ülemaailmsel tasandil; rõhutab sellega seoses, et ELi peetavad kahepoolsed läbirääkimised ei tohi olla kaubanduse edasise WTO-sisese liberaliseerimise aseaine, vaid seda hoopis hoogustama;

4.  rõhutab, et TTIP ei tohi halvendada standardeid eelkõige sellistes olulistes küsimustes nagu tarbijakaitse, tervishoid, tööõigused või keskkond, vaid peaks selle asemel arvesse võtma ELi ja USA õigusraamistike erinevusi ning püüdlema maailmale eeskuju andes kõrgete ühiste standardite poole, sest see tugevdaks ELi ülemaailmset majanduspositsiooni ning edendaks samas meie väärtusi; rõhutab, et investeerimist käsitleva peatüki ühtegi sätet ei tuleks tõlgendada selliselt, et need piiraks ELi ja liikmesriikide õigusi reguleerida vastavalt oma pädevustele õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide täitmist;

5.  rõhutab, et mõlemad TTIP osalised peavad võtma endale kohustuse ergutada ettevõtteid järgima OECD suuniseid hargmaistele ettevõtjatele; märgib, et osalised peaksid tegema koostööd ametiühingutega, et jälgida nende suuniste järgimist hargmaiste ettevõtjate poolt;

6.  palub komisjonil arvestada riigihankemenetlustes kaitse- ja julgeolekuvaldkondade tundlikkust ning võtta arvesse 2013. aasta kaitsenõukogus riigipeade ja valitsusjuhtide kehtestatud eesmärke edendada Euroopa julgeoleku- ja kaitseturu ning Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) loomist;

7.  toonitab, et TTIP sõlmimine loob võimaluse avaraks majandusruumiks, kuhu võiksid kuuluda kolmandad riigid, millega ELil ja USA-l on tihedad kaubandus- ja majandussidemed; palub komisjonil kindlustada, et iga lõplikku kokkulepet võib laiendada selleks, et tihendada koostööd riikidega, kellega ELil ja USA-l on vabakaubanduslepingud, ning konsulteerida protsessi vältel eelkõige riikidega, keda TTIP mõjutab, nagu Mehhiko ja Kanadaga Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu tõttu ning Türgiga oma tolliliidu tõttu ELiga ning EMP riikidega; märgib, et uuringutest nähtuvalt oleks TTIP-l soodne mõju kolmandate riikide, sealhulgas arenguriikide majandustele ja neile uute võimaluste loomisele;

8.  rõhutab, et ELi energiavarustus sõltub suures osas välismaistest allikatest ning palub seega komisjonil tagada, et TTIPsse lisatakse tugev energiapeatükk; rõhutab, et TTIP võib mitmekesistada ELi süsivesinikuvarustust ja aidata kindlustada energiajulgeolekut; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks viise, kuidas seda potentsiaali saaks kasutada kooskõlas kõrgete keskkonnastandarditega üleminekuks madala CO2-heitega majandusele ja ELi nõudlike eesmärkidega kliimamuutusega võitlemisel; rõhutab, et leping ei tohiks mõjutada iga poole õigust omada kontrolli oma energiaallikate uurimise ja kasutamise üle;

9.  usub, et selle kokkuleppega peaks kaasnema Atlandi-ülese parlamentidevahelise koostöö süvendamine ning et kaubandus- ja investeerimissidemete tugevdamine TTIP kaudu peaks tulevikus viima laiema ja tõhusama poliitilise raamistikuni, mille abil töötada välja ühised lähenemisviisid, tugevdada strateegilist partnerlust ning parandada ELi ja USA vahelist ülemaailmset koostööd; rõhutab, et ükski regulatiivse koostöö tugevdamiseks loodud vahend ei tohiks mõjutada Euroopa ega Ameerika seadusandlikke menetlusi ning et mis tahes organitesse, mis võidakse edaspidise regulatiivse koostöö edendamiseks luua, peavad alati olema asjakohasel viisil kaasatud seadusandjad, kes peavad kinni oma vastavatest parlamentaarsetest õigustest; rõhutab vajadust kaasata ka kõik asjaomased sidusrühmad;

10. tuletab komisjonile meelde, et USA ei ole siiani kehtestanud viisavabadust ELi viie liikmesriigiga;

11. võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon astub samme läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamiseks; tunnustab juba tehtud edusamme; palub komisjonil jätkata jõupingutusi ka USA ametiasutuste osas, et edendada läbirääkimiste suuremat parlamentaarset läbipaistvust, sealhulgas õigeaegset juurdepääsu enamatele läbirääkimisdokumentidele; rõhutab, et asjakohane teabevahetus kodanikuühiskonnaga on äärmiselt oluline selleks, et tagada lepingu edu, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma teavitustegevust; loodab, et komisjoni läbipaistvamat lähenemisviisi rakendatakse ka muudes kaubandusläbirääkimistes.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

20

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Amjad Bashir, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Afzal Khan, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Jean-Luc Mélenchon, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Alyn Smith, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reinhard Bütikofer, Angel Dzhambazki, Neena Gill, Marek Jurek, Antonio López-Istúriz White, György Schöpflin, Igor Šoltes, Janusz Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Dieter-Lebrecht Koch

24.2.2015

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta komisjonile seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Arne Lietz

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub komisjonil järgida kaubandussuhetes Lissaboni lepingu artiklit 208 ning lisada Atlandi-ülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerlusse (TTIP) selge viide arengupoliitikale kui ühele õiguspärastest avaliku poliitika eesmärkidest, samuti poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttele, mille kohaselt tuleb arengukoostöö eesmärke arvesse võtta sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arenguriike;

2.  palub komisjonil võtta arvesse, et Atlandi-ülese majanduse mahu ja ulatuse tõttu on TTIP tagajärjed kaugelt suuremad kui kahepoolsetel suhetel ning mõjutavad kahtlemata arenguriike, sest sellise hiiglasliku kaubanduslepinguga võidakse ümber kujundada ülemaailmsed kaubanduseeskirjad ja kehtestada uued standardid; nõuab, et komisjon telliks sõltumatu uuringu TTIP mõju kohta arenguriikidele ja säästva arengu edaspidistele eesmärkidele, kui partnerluse sätted juba selgemaks on muutunud, sest läbirääkimisvolituste sõnastus nii üldine, et võimalikku ülekanduvat mõju arenguriikidele on raske ennustada;

3.  palub komisjonil võtta arvesse, et TTIP mõju arenguriikidele võib olenevalt nende majandusstruktuurist ja praegustest kaubandussuhetest olla erinev; palub komisjonil lisaks võtta arvesse asjaolu, et enamik arenguriike saavad ELilt ja USAlt teataval määral tariifseid soodustusi; kutsub komisjoni pidama intensiivsemat dialoogi arenguriikidega, et hinnata TTIP mõju ning võtta arvesse mõnda arenguriiki tõenäoliselt ohustavat soodustuste vähenemist ja sellega kaasnevat kaubavoogude ja investeeringute ümbersuunamist;

4.  palub komisjonil arenguriikidega peetavas dialoogis rõhutada TTIPs varusolevat võimet luua arenguriikidele uusi ülemaailmseid kaubandusvõimalusi, millele paneksid aluse suurenenud majanduskasv ja nõudmine eksportkaupade järele nii ELis kui USAs ning väiksemad kauplemiskulud, mis tekivad tänu sellele, et mõlemale turule pääsemiseks on vaja järgida ühtesid ja samu eeskirju ja standardeid; soovitab komisjonil võtta meetmeid nõuete täitmisega seotud kulude leevendamiseks (eriti VKEde jaoks) ning toetada algatusi, mis aitavad kaasata arenguriike üleilmsetesse väärtusahelatesse sobilike arenguabi rahastamisvahendite abil;

5.  palub komisjonil pakkuda arenguriikidele poliitilist tuge ja tehnilist abi piirkondliku lõimumise ja kaubanduspiirkondade tugevdamisel ning kasutada õiglasemat suhtumist läbirääkimistel, mida peetakse majanduspartnerluslepingute üle, mille eesmärk on kehtestada turvaline raamistik ELi ja AKV riikide vahelistele kaubandus- ja investeeringuvoogudele;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et TTIP sõlmimine ei vähenda WTO tähtsust ja aitab kaasa võrdsele ja kestlikule maailmakaubandussüsteemile, jätmata samas tähelepanuta selliseid arenguriikide jaoks olulisi küsimusi nagu toiduga kindlustatus, põllumajandustoetused ja kliimamuutuste leevendamine, pingutades rohkem edusammude tegemiseks demokraatlikes mitmepoolsetes foorumites, eelkõige WTOs, mis on ELi eelistatav alternatiiv, ning et komisjon viiks edukalt lõpule Doha vooru läbirääkimised, sest see on parim moodus luua kaasav ja kõigi kasuks töötav kaubandussüsteem; palub komisjonil lisaks tagada, et TTIP kolmanda sambaga järgitakse mitmepoolseid eeskirju, mille kohaselt WTO kehtestab arenguriikidele erandeid, eelkõige selles osas, mis puudutab võimalust seada ekspordipiiranguid energia ja toorainetele juurdepääsu alal;

7.  nõuab, et komisjon edendaks läbirääkimiste käigus inimõiguste, ILO standardite, inimväärse töö, keskkonnakaitse, kvaliteetsetele avalikele teenustele üldise juurdepääsu, sotsiaalkaitse, rahvatervise kaitse ja üldiselt kättesaadava tervisekaitse, ravimitele üldise juurdepääsu ning toidu- ja tooteohutuse kõrgeimaid üleilmseid norme; ergutab ELi esinema arenguriikide huvide kaitsjana;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma läbirääkimised läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks, parandades kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega peetavat dialoogi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nathan Gill, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Hans Jansen, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Juan Fernando López Aguilar, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Kosma Złotowski

27.3.2015

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Jeppe Kofod

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  Esitab komisjonile järgmised soovitused:

a.  tagada, et jõutakse kokkuleppele sõlmida põhjalik ja ambitsioonikas Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) leping, mis edendab ausat konkuretsi mõlemal pool Atlandi ookeani ning mille puhul võetakse ühtlasi arvesse Euroopa sotsiaalse turumajanduse väärtusi, tagatakse kasu tarbijatele, tööstusele ja investoritele, suurendatakse kvaliteetsete töökohtade loomist ja majanduskasvu ning kantakse hoolt selle eest, et õigusalane koostöö ei kahjustaks mingil moel demokraatlikku kontrolli mõlemal pool Atlandi ookeani, ning mille abil püütakse üle minna jätkusuutlikumale ühiskonnale;

b.  võtta viivitamata meetmeid tagamaks, et finantsjuhtimises osalejate kaubandustegevus ja investeerimine Atlandi ookeani mõlemal kaldal, samuti võrdne turulepääs kõigi teenuseosutajate jaoks USAs ja Euroopas oleks reguleeritud kõige kõrgemate standardite alusel, samal ajal tuleks tööd teha selle nimel, et saavutada kõrgetasemeline kaitse eelkõige sellistes valdkondades nagu tervis ja ohutus, tarbijakaitse, töötajate õigused, sotsiaalsed õigused, finantsteenuste reguleerimine, keskkonnaalased õigusaktid, toiduohutus ja andmekaitse; tagada, et selliste standardite edaspidist karmistamist ei välistataks mingite eeskirjadega ei sisulises plaanis ega regulatiivseid takistusi luues; tagada, et TTIPi leping sisaldaks eraldi VKEde peatükki;

c.  esindada seisukohta, et regulatiivseid standardeid käsitlev hea leping võib ülemaailmsel tasandil toimida eeskujuna tulevaste kaubandus- ja investeerimislepete sõlmimiseks, millega kogu maailmas vähendatakse äriühingute, eriti VKEde kulusid;

d.  tunnistada, et TTIPst saavad kõige enam kasu VKEd, sest suured äriühingud saavutavad mastaabisäästu, mis võimaldab neil hõlpsasti pääseda turule Atlandi ookeani mõlemal kaldal, ning et VKEdel pole finantsilisi, õiguslikke või muid vahendeid, et toime tulla regulatiivsete erinevuste ja muude kaubandustõketega;

e.  tagada suurem läbipaistvus ja teabevahetus seoses riigiabi eeskirjade ja riigiabi eraldamisega, kindlustades samal ajal üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ning konkurentsiametite tihedama koostöö sellistes valdkondades nagu ühinemised, monopolidevastane võitlus, riigiettevõtted ja subsiidiumid; võtta viivitamata meetmeid selle tagamiseks, et leping sisaldaks konkurentsi peatükki;

f.   võtta viivitamata meetmeid tagamaks, et finantsteenuste turule juurdepääsu üle peetavad läbirääkimised oleksid seotud vastastikuse tunnustamisega ja finantseeskirjade ühtlustamisega rangemate nõuete suunas, kusjuures üheks peamiseks eesmärgiks oleks kõrgemate standardite ja üldiste huvide edendamine; toetada käimasolevate koostööpüüdluste raames teistel rahvusvahelistel foorumitel veelgi kõrgemaid rahvusvahelisi standardeid, see puudutab ka Basel III reegleid, ilma et see piiraks ELi ja liikmesriikide ametiasutuste võimalust oma regulatiivsete ja järelevalvekohustuste täitmisel reguleerida finantstooteid ja -tavasid ning nende üle järelevalvet teostada;

g.  kasutada täielikult ära TTIP läbirääkimistega avanenud võimalus liikuda finantsteenuste alal koos edasi positiivsel ja konstruktiivsel moel, võttes samal ajal arvesse seda, mida kumbki pool on selles vallas juba saavutanud; aruteluteemad võiksid hõlmata kahepoolseid konsultatsioone enne uute õigusaktide vastuvõtmist, läbipaistvust huvirühmade jaoks, kui kahepoolselt arutatakse finantsküsimusi, ja suuremat aruandekohustust valitud organite ees;

h.  hoiduda täiendavatest kohustustest seoses juurdepääsuga finantsteenuste turule, sest vastastikune seotus, keerukus ja ülemäära suured üksused tekitavad ja levitavad süsteemseid riske ja kujutavad endast ohtu finantsstabiilsusele;

i.   esitada OECD tööd arvesse võttes direktiiv meetmetega maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu, et lõpetada kahjulik konkurents mõnede ettevõtete, eriti rahvusvaheliste ettevõtete poolt, kes sageli Atlandi-üleselt korraldavad oma ülemaailmseid maksuandmeid viisil, mis võimaldab kasumi ümberpaigutamist madalama maksudega riikidesse; tagada, et offshore fondidelt, mille fondijuhid tegutsevad Atlandi ookeani mõlemal kaldal, nõutaks peakorteri rajamist onshore; võtta viivitamata meetmeid, et tagada automaatne teabevahetus ja riigipõhine aruandlus maksuküsimustes, tehes siinkohal erandi VKEdele; kindlaks määrata maksuparadiisi määratlus ja koostada maksuparadiiside nimekiri ELi tasandil, võttes seejuures arvesse OECD tööd;

j.   astuda viivitamata samme, et hõlmata TTIPga õiguslikke meetmeid võitluseks agressiivse maksuplaneerimise vastu, milleks kasutatakse Atlandi-ülest süstemaatilist kapitali liikumist, ning seista selle eest, et kapitali aluseks oleks pigem majandustegevus ning et eesmärgiks ei seataks vältida maksude maksmist tootjariigis; tagada suurem läbipaistvus ja üksikasjalikkus, mis puudutab Atlandi-ülest maksebilansi statistikat;

k.  võtta viivitamata meetmeid, et tagada Euroopa ettevõtetele, sh VKEdele, aus konkurents ja võrdne turulepääs seoses avaliku hanke lepingute ja riigihangetega Ameerika Ühendriikides ning tagada, et riigihankelepingud sisaldaksid kohustuslikus korras sotsiaalsete, eetiliste ja keskkonnaalaste kriteeriumide täitmist; tunnistada, et praegune tasakaalustamatus, mis puudutab turulepääsu seoses avaliku hanke lepingute ja riigihangetega Ameerika Ühendriikides võrreldes ELiga, kujutab endast ebaausat konkurentsi; tõdeda, et 85 % avalikest pakkumistest ELis on juba avatud Ameerika Ühendriikide tarnijatele, samas kui üksnes 32 % Ameerika Ühendriikide pakkumistest on avatud ELi tarnijatele; tagada, et hiljuti vastu võetud ELi riigihanke-eeskirjadest kinni peetakse;

l.   tagada, et hiljuti vastu võetud ELi riigihanke-eeskirju kaitstakse ja toetatakse läbirääkimiste raames, eelkõige mis puudutab VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, valikukriteeriume, mis põhinevad kõige madalama hinna asemel kvaliteedi ja hinna suhtel, sotsiaalmajanduse ettevõtetele reserveeritud turge, lepingut sõlmiva asutuse võimalust edendada ühendusesisest koostööd ning nende künniste säilitamist, mille alusel hankemenetluste suhtes ei kohaldata ELi ja rahvusvahelisi eeskirju; tagada, et ELi ettevõtjaid ei diskrimineeritaks, kui nad taotlevad riigihankelepingute sõlmimist Ameerika Ühendriikides, ning et neil oleks samasugune läbipaistev juurdepääs, nagu on Ameerika Ühendriikide ettevõtjatel Euroopas vastavalt riigihanke-eeskirjadele ELis;

m. võtta viivitamata ennetavaid meetmeid protektsionismi vastu ja käsitleda õigusakte, millega takistatakse Euroopa ettevõtete turulepääsu Ameerika Ühendriikides;

n.  tagada, et kõik TTIP raames kehtestatavad vaidluste lahendamise mehhanismid oleksid täielikult läbipaistvad ning nende suhtes kohaldataks demokraatlikke põhimõtteteid ja kontrolli ning nad ei sekkuks valitsuste reguleerimisõigusesse;

o.  võtta viivitamata meetmeid selle tagamiseks, et valitakse positiivsel nimekirjal põhinev lähenemisviis, nii et kõik TTIPga hõlmatud avalikud teenused oleksid selgelt positiivses tähenduses lepingus loendatud ning et leping ei sisaldaks rakendamiskeeldu või sillaklausleid;

p.  tunnistada ja rõhutada riigile kuuluvate ettevõtete ja riigiomanduse muude vormide tähtsust oluliste avalike teenuste ja üldhuviteenuste osutamisel ning nõuda nende lepingust väljajätmist; tagada, et kooskõlas volitustega, mis liikmesriigid on andnud komisjonile, ei mõjuta TTIP avalike teenuste korraldamist;

q.  tunnistada, et TTIPst saavad VKEd rohkem kasu kui suured ettevõtted; võtta teadmiseks, et tariifide kaotamine, tolliprotseduuride lihtsustamine ja tootestandardite lähendamine hõlbustab eelkõige VKEde osalust Atlandi-üleses kaubanduses ning et TTIPst saab esimene vabakaubandusleping, milles on eraldi VKEde peatükk; teha tööd selleks, et tugevdada VKEde alast koostööd Ameerika Ühendriikide ja ELi vahel; teha tööd selleks, et luua veebisaidid, kus nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide VKEd leiaksid teavet tariifide, tolliprotseduuride ja toodete suhtes kehtivate kõikide regulatsioonide kohta föderaal- ja osariigi tasandil USAs ning liidu ja liikmesriikide tasandil ELis;

r.   tagada, et Euroopa konkurentsiõigust järgitakse nõuetekohaselt kõigis valdkondades, pöörates erilist tähelepanu digitaalsele turule;

s.   tagada, et lepingus järgitakse täielikult töötajate õigusi ja kaitset, mida ei tohiks kahjustada suurema turulepääsu ja konkurentsiga;

t.   mõista tõsiasja, et see leping on nii poliitilise kui ka majandusliku tähtsusega, sest sellele kirjutavad alla Atlandi-ülesed pooled ja see hõlmab ala, kus jagatakse julgeolekut ning selliseid väärtusi nagu vabadus, võrdsus, demokraatia, inimõigused ja sotsiaalne turumajandus;

u.  teadvustada ebakindlust, mis on seostub TTIP läbirääkimistega, ning selle hajutamiseks muuta läbirääkimised võimalikult läbipaistvaks ja käivitada üleeuroopaline teabekampaania;

v.  võtta lisameetmeid, et muuta läbirääkimised veelgi läbipaistvamaks, eelkõige mis puudutab piirkondlikul ja kohalikul tasandil otsest juurdepääsu teabele;

w. tagada läbirääkimiste läbipaistvus kogu protsessi vältel tulenevalt komisjoni ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohasest kohustusest, mille seaduslikku jõudu on kinnitatud Euroopa Kohtu hiljutises otsuses ja mis näeb ette, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigis läbirääkimisetappides; töötada selle nimel, et saavutada USA administratsiooniga kokkuleppe, et kõigil parlamendiliikmetel oleks juurdepääs läbirääkimiste terviktekstidele; tagada üldsuse juurdepääs kõigi osapoolte olulistele läbirääkimisdokumentidele, välja arvatud nendele, mis on liigitatud iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes ja selge põhjendusega konfidentsiaalseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele;

x.  teha ettepanekuid VKEdele suunatud algatusteks, mis käsitlevad küsimusi, kuidas Atlandi-üleselt saada turulepääs ja teha investeeringuid;

y.  tagada, et pärast lepingu ratifitseerimist täidab Euroopa Parlament nõuetekohast rolli otsuste tegemisel õigusnormide lähendamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

13

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Michael Theurer, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Philippe De Backer, Jeppe Kofod, Thomas Mann, Morten Messerschmidt, Siegfried Mureșan, Michel Reimon, Miguel Urbán Crespo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Jussi Halla-aho

1.4.2015

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Marian Harkin

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse komisjoni 12. märtsil 2013 avaldatud mõjuhinnangu aruannet ELi ja USA kaubandussuhete tuleviku kohta,

1.  edastada komisjonile seoses käimasolevate Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega järgmised soovitused:

     i)          tagada, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus kindlustaks olemasolevaid töökohti ning aitaks kindlustada ja tekitada tugevat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, et maksimaalselt suurendada kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade loomise võimalusi, millega rahuldada tööturu uusi vajadusi ning ühtlasi luua ELis paremaid ja jätkusuutlikumaid töökohti, et saavutada 2020. aastaks 75 %-lise tööhõive eesmärgi täitmine, võttes arvesse asjaolu, et kaubandus ei ole eraldi eesmärk, vaid vahend heaolu suurendamiseks; täielikult tunnustada ja kaitsta üldisi tööõiguse norme; tagada, et normid, sealhulgas sotsiaalsed, keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse normid, oleksid kaitstud õigusliku ja konkurentsidumpingu eest ning neid saaks täiustada;

     ii)         esitada Euroopa Parlamendile ajakohastatud hinnangud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse mõju kohta ELi tööhõivele ja majanduskasvule, pöörates eelkõige tähelepanu tagajärgedele, mis on seotud Kesk- ja Kagu-Euroopas asuvate liikmesriikidega;

     iii)         tagada, et võetaks meetmeid koolitussüsteemide nüüdisajastamiseks, et soodustada uute oskuste ja parema kvalifikatsiooniga töötajate kujundamist ning sellega parandada inimeste juurdepääsu tööturule;

     iv)        tagada, et tulevase lepinguga kaasnevat keskkonna- ja sotsiaalset mõju hinnataks igakülgselt ja põhjalikult;

     v)         hinnata riski, et USAga ühiste sotsiaalkaitse ja keskkonnakaitse normide kindlaksmääramine nõrgendab Euroopa kollektiivseid eelistusi ning süvendab ELi liikmesriikide majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi;

     vi)        tagada kõigi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu sätete puhul, et lepinguga mingil juhul ei nõrgestataks, rikutaks ega muudetaks kehtetuks ELi liikmesriikide ja ELi norme järgmistes valdkondades: töötajate õigused, töötingimused, sotsiaalkindlustus, sotsiaalne kaasamine ja sotsiaalkaitse, tööohutus ja töötervishoid, kutseõpe, kutsekvalifikatsioon, töötajate ja pensionäride liikumisvabadus, sotsiaalne dialoog ning diskrimineerimise tõkestamine töökohal ja tööturul; peale selle tagada, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus sisaldaks laiaulatuslikke ja siduvaid sätteid tööõiguse ja -poliitika kohta valitsemise kõikidel tasanditel, mis oleksid kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide ja inimväärse töö tegevuskavaga; tagada, et kaubandust või investeeringuid ei soodustataks tööõiguse nõrgestamise kaudu; vaidluste tekkimisel peavad tööõiguse sätted olema allutatud vaidluste lahendamise korrale, sh sanktsioonide rakendamise võimalusele; sellega seoses võivad teatavat osa etendada ILO järelevalveorganid;

     vii)        kui Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu lõplikud sätted ohustavad nimetatud valdkondade norme või lähevad nendega vastuollu, tuleb sellest viivitamata teavitada Euroopa Parlamendi vastutavat tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, et oleks võimalik konsulteerida ja vajalikke otsuseid langetada;

     viii)       lükata tagasi kõik kokkulepped, mis võivad seada ohtu Euroopa tööõiguse normid ja põhjustada sotsiaalset dumpingut;

     ix)        tagada, et töö- ja sotsiaalsätete mõõde oleks tunnustatud, kaitstud ja täielikult integreeritud lepingu kõikidesse tegevvaldkondadesse, et kindlustada kaubanduslepingus järjekindel ja terviklik lähenemine jätkusuutlikule arengule;

     x)         tagada, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste raames saavutatakse vastastikku kasulikud kokkulepped liikuvuse paketi korralduse kohta, pidades silmas viisalihtsustust Euroopa teenuste ja kaupade pakkujate jaoks, ning võimaldades töötajatel töötada USAs, kusjuures tunnustatakse nende kvalifikatsiooni, mis on üks keskseid elemente Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu täielikus ärakasutamises;

     xi)        tagada, et kodanikuühiskond saaks anda arvestatava panuse Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse asjaomaste sätete rakendamisse; sellega seoses peaks tööõiguse sätete rakendamine ja nendest kinnipidamine olema allutatud järelevalveprotsessile, millega sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond kaasatakse sotsiaalse dialoogi protsessi, milles osalevad ka nõuandekogud, kusjuures arvesse tuleb võtta ka ELi toimimise lepingu artikli 17 lõike 1 laiemat mõõdet; tagada, et kodanikuühiskonnal ja üldsusel, keda asi puudutab, oleks vajalik teave ja juurdepääs kõigile asjaomastele läbirääkimiste tekstidele, ning et Euroopa Parlamendil ja nõukogul oleks juurdepääs konsolideeritud läbirääkimistekstidele kohe pärast nende dokumentide arutamist läbirääkimisvoorudes;

     xii)        võtta viivitamata meetmeid, et kindlustada liikmesriikidele kõikide avalike teenuste (sh haridus- ja sotsiaalteenused, tervishoiuteenused, veevarustus, reoveekäitlus, jäätmekäitlus, sotsiaalkindlustus, raudteed ja ühistransport, energeetika, kultuuri- ja audiovisuaalteenused jm) puhul õigus vastu võtta õigusakte, neid teenuseid rahastada ja korraldada, neile kvaliteedi- ja ohutusnorme kehtestada, neid juhtida ja reguleerida, ning tagada avalike teenuste (sh veevarustus-, tervishoiu-, ja sotsiaalkindlustussüsteemid ning haridus) väljajätmine lepingu reguleerimisalast;

     xiii)       tagada ELi toimimise lepingu artiklis 14 osutatud avalike teenuste selgesõnaline välistamine Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse reguleerimisalast, tagamaks, et riigi ja kohalikel ametiasutustel on vabadus seoses avalike teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja osutamisega kehtestada, võtta vastu, säilitada või tühistada mis tahes meetmeid, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 168 (rahvatervis) ja protokollis nr 26 (üldhuviteenused); seda erandit tuleks kohaldada vastavalt sellele, kas asjaomased teenused on korraldatud monopolina, kas neid osutatakse ainuõiguste alusel või muul viisil ning kas neid rahastatakse ja/või osutatakse avalikest või eravahenditest; sellised teenused hõlmavad muu hulgas tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuseid, sotsiaalkindlustussüsteeme, avalikest vahenditest rahastatavat haridust, raudteeteenuseid ja avalikke transpordi-, vee-, gaasi- ja elektriteenuseid;

     xiv)       tagada, et liberaliseerimise ümberpööramist ja reguleerituse suurendamist keelavaid klausleid (ratchet and standstill clauses) ei kohaldata ühegi avaliku ja sotsiaalteenuse suhtes; tuleb kindlustada täielik võimalus teenuste taasriigistamiseks ja -munitsipaliseerimiseks;

     xv)       tagada, et võetaks täielikult arvesse VKEde ja mikroettevõtjate spetsiifilisi probleeme, näiteks seoses mittetariifsete kaubandustõketega, bürokraatiaga ning Atlandi-ülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest tuleneva kaubavahetuse ümbersuunamise mõjuga; tagada, et VKEd saaksid täiel määral kasu avatud turust, milleks on vaja luua majanduslik raamistik, mis stimuleeriks eksporti ning soodsat, konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku ettevõtluskeskkonda; tagada, et võetaks täielikult arvesse spetsiifilisi probleeme, mida esineb 87 %-l ELi VKEdest, kes ei tegele ekspordiga, vaid sõltuvad riigisisesest nõudlusest;

     xvi)       lihtsustada menetlusi ja kaaluda uusi mehhanisme, et aidata VKEdel Atlandi-ülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest kasu saada;

     xvii)      luua stiimuleid ja edendada ettevõtja sotsiaalse vastutuse rakendamist, mis peaks töö- ja keskkonnaõigust täiendama, kuid mitte mingil juhul seda asendama;

     xviii)     tagada, et kokkuleppes investeeringute kaitsega seotud vaidluste lahendamise mehhanismi kohta võetaks arvesse investori ja riigi vahelise vaidluse lahendamiseks peetava avaliku konsultatsiooni tulemust, et see kokkulepe oleks täielikult läbipaistev ja demokraatlikult kontrollitav, kinnitaks selgesõnaliselt liikmesriikide õigust reguleerida ning mingil juhul ei piiraks ega takistaks seadusandjaid oma riigi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika seaduste vastuvõtmisel ja rakendamisel; riikidevaheliste vaidluste lahendamise süsteem ELi ja USA vahel – kummalgi poolel on oma täielikult toimiv õigussüsteem ja piisaval tasemel investeeringute kaitse, mis tagab õiguskindluse – on veel üks sobilik investeerimisvaidluste käsitlemise vahend; eravahekohtute mis tahes vormis sidumine Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega peab olema välistatud;

     xix)       võtta meetmeid, et hoida lepingu teenusekaubandust ja ettevõtlust käsitleva peatüki puhul nn positiivse loetelu meetodit, kus selgelt määratakse kindlaks välisettevõtjate jaoks avatavad teenused;

     xx)       arvestades, et komisjon tunnistas oma mõjuhinnangu aruandes, et ELi tööturul võib esineda pikaajalisi ja olulisi kohanemiskulusid – tagada, et sellest mõjutatud sektorites ja igas liikmesriigis oleksid realistlikud statistilised prognoosid töökohtade kadumise ja lisandumise kohta ning et neid pidevalt uuendataks ja avaldataks, nii et komisjon saaks õigel ajal võtta meetmeid vastavate sektorite, piirkondade või liikmesriikide toetamiseks; võtta arvesse välismõjusid ja prognoosides ette näha võimalikke kriise; seda toetust oleks võimalik saavutada ELi poolse rahastamisega, mis hõlmaks ka kohandatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, millel peaks olema vajadustele vastav eelarve;

     xi)        tagada kaubandustingimuste range vastastikkus, et tugevdada ELi tööstuse struktuuri, kaitsta VKEsid, luua töökohti ja takistada igasugust ebaausat konkurentsi, eelkõige seoses sotsiaalsete normidega;

     xxii)      võtta meetmeid tagamaks, et reguleerimisalane koostöö ei piira valitsuste ja Euroopa Parlamendi õigust võtta vastu õigusakte üldsuse huvides; tuleb võtta meetmeid, et tagada, et reguleerimisalane koostöö ei põhjustaks tööõigusnormide, sh tervishoiu- ja ohutusnormide nõrgenemist; tuleb tagada, et töö- ja sotsiaalnorme ei käsitataks mittetariifsete või tehniliste kaubandustõketena; sidusrühmad, sh sotsiaalpartnerid, tuleks tasakaalustatud esindatuse alusel kaasata regulatiivse koostöö protsessi;

     xxiii)     tagada, et käimasolevate läbirääkimiste raames hoitaks ja arendataks edasi uusi ELi reegleid, mis võeti vastu riigihankedirektiivide muutmise kaudu ning mis on eelkõige seotud VKEde juurdepääsuga avalikule turule, parimal väärtusel, mitte madalaimal hinnal põhinevate lepingu sõlmimise kriteeriumitega, sotsiaalmajanduses osalejate turgudega, avaliku sektori hankijate omavahelise koostöö ja partnerluse loomise võimalustega ning piirmääradega, millest allapoole jäävate hankemenetluste suhtes ei kohaldata ELi või rahvusvahelisi eeskirju;

     xxiv)     tagada Euroopa sotsiaalmudeli kaitse võistluses angloameerika kapitalismiga ning tagada see, et ei ohverdataks kollektiivselt rahastatavaid avalikke teenuseid ja sotsiaalkindlustussüsteeme; Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ei tohi suurendada survet liikmesriikidele avalike kulude vähendamiseks, mis oleks lihtne moodus majandusliku konkurentsivõime saavutamiseks ja investoritele atraktiivse ärikliima pakkumiseks;

     xxv)      tagada, et valitsustel oleks võimalus rakendada sotsiaalselt ja keskkonnakaitseliselt vastutustundlikku hankepoliitikat; hankesätted ei tohiks valitsustel takistada ühiskonna ja keskkonna vajadusi rahuldamast ning leping ei tohiks piirata sotsiaalsete nõudmiste esitamise võimet, nagu on sätestatud uutes ELi riigihankedirektiivides; peale selle peaks riigihankepoliitika olema kooskõlas ILO konventsiooniga nr 94, mis käsitleb tööõiguslikke klausleid riigihankelepingutes;

     xxvi)     kiiresti võtta meetmeid, et tagada agressiivse maksuplaneerimise (nt peakorterite üleviimine Atlandi ookeani teisele kaldale, et saada kasu konkurentsi moonutavatest ja tööhõivet negatiivselt mõjutavatest tingimustest) piiramine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

18

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniela Aiuto, Georges Bach, Elmar Brok, Karima Delli, Sergio Gutiérrez Prieto, Miapetra Kumpula-Natri, Joachim Schuster, Neoklis Sylikiotis, Ivo Vajgl

16.4.2015

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste kohta

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Bart Staes

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse USA presidendi Barack Obama, Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy 13. veebruari 2013. aasta ühisavaldust(27),

–   võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni ELi kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste kohta Ameerika Ühendriikidega(28),

–   võttes arvesse 14. juuni 2013. aasta juhiseid läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle(29),

–   võttes arvesse USA kaubandusesindaja 2013. ja 2014. aasta aruandeid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta(30),

–   võttes arvesse USA kaubandusesindaja 2013. ja 2014. aasta aruandeid tehniliste kaubandustõkete kohta(31),

–   võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 2013. aasta oktoobri uuringut „ ELi ja USA kaubandus- ja investeerimispartnerluse õiguslikud tagajärjed liidu õigustiku ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni asjaomaste sektorite jaoks, mida tuleks läbirääkimistel käsitleda” (Legal implications of the EU-US trade and investment partnership (TTIP) for the Acquis Communautaire and the ENVI relevant sectors that could be addressed during negotiations)(32) ja 2014. aasta novembri uuringut „Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni asjaomased õigusvaldkonnad ELi ja USA vahelistes Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse teemalistes läbirääkimistes” (ENVI relevant legislative Areas of the EU-US Trade and Investment Partnership Negotiations (TTIP)(33),

–   võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2014. aasta juuni infoteatist investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korra kohta Ameerika Ühendriikides ja Euroopa Liidus(34),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168 ja 191, eriti selle artikli 191 lõikes 2 sätestatud ettevaatuspõhimõtet,

–   võttes arvesse 2004. aastal kehtestatud ELi terviklikku lähenemist toiduohutusele („talust toidulauale”)(35),

–   võttes arvesse Eurobaromeetri 2014. aasta novembris läbiviidud Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimislepingut käsitlenud uuringu tulemusi,

–   võttes arvesse õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi 2001/81/EÜ, mis on osa õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia rakendamisest, ja arvestades eri saasteallikate kategooriaid käsitlevaid õigusakte, nagu Euro 5/6 ja EURO VI, mille eesmärk on vähendada õhusaastet, mis põhjustab 400 000 inimese enneaegset surma Euroopas,

A. arvestades, et inimpõlvede jooksul on kaubandus aidanud kaasa majanduskasvule, tööhõivele ja jõukuse suurenemisele Euroopas; arvestades siiski, et kaubandus ja investeeringud ei ole eesmärgid omaette, vaid peaksid olema elatustaseme tõstmise, heaolu suurendamise, inimeste tervise kaitse ja edendamise vahendid ning aitama kaasa täieliku tööhõive ja kogu maailma ressursside säästva kasutamise tagamisele vastavalt säästva arengu eesmärgile, püüdes keskkonda nii kaitsta kui ka säilitada;

B.  arvestades, et Eurobaromeetri 2014. aasta novembri uuringu kohaselt pooldas 28st liikmesriigist 25 liikmesriigi Euroopa kodanike enamus Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimislepingut;

C. arvestades, et Euroopa on vananeva elanikkonnaga, toorainenappuses, madala sündimusega ja SKPga võrreldes suurte sotsiaalsete kuludega sotsiaalmudeliga kontinent ning Euroopa hakkab üha enam sõltuma ELi välisest majanduskasvust, mis aitaks luua liidusisest rikkust, millega toetada oma sotsiaalsüsteeme, sest need satuvad suure surve alla peamiselt eluea pikenemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu;

D. arvestades, et nõukogu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste juhiste(36) kohaselt on lepingu eesmärk suurendada ELi ja USA vahelist kaubavahetust ja investeeringuid, et luua töökohtade ja kasvu jaoks uusi majandusvõimalusi parema turule juurdepääsu ja õigusnormide suurema kooskõlastatuse abil, kõrvaldades tarbetud kaubavahetuse õiguslikud takistused ja võttes suuna ühiste standardite kehtestamisele, kuid tunnustades samas, et säästev areng on mõlema poole üldine eesmärk ja kumbki pool ei erguta kaubandust ega välismaiseid otseinvesteeringuid siseriiklike keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusnormide ja -standardite langetamise arvelt; arvestades, et Euroopa Komisjon(37) ja president Obama(38) on korduvalt avalikkusele teada andnud, et standardeid ei langetata kummalgi pool Atlandi ookeani;

E.  arvestades, et USA on juba sõlminud mitu muud kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingut teiste maailma riikidega;

F.  arvestades, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavatel läbirääkimistel on kolm põhiküsimust: a) turulepääs, b) õigusnormidega seotud probleemid ja mittetariifsed kaubandustõkked ning c) eeskirjad;

G. arvestades, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimisparnterlus on võimalus võtta sihiks kõrged standardid teatavates valdkondades, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda kogu maailmas;

H. arvestades, et kõigele vaatamata tuntakse muret selle pärast, et TTIP eesmärk vähendada ja kaotada kehtivad mittetariifsed kaubandustõkked(39) võib viia sellise lepingu sõlmimiseni, mis võib ohustada ELis inimeste tervist, sealhulgas toiduohutust, loomade tervist ja keskkonda;

I.   arvestades, et ELi ja USA õigussüsteemid on erinevad ka inimeste tervise ja keskkonnakaitse küsimustes, sh toiduohutus, tarbijate teavitamine ja loomatervis, mis tuleneb erinevast õigus- ja poliitilisest kultuurist, milles kajastuvad eri mured ja lähenemisviisid, näiteks erisugused põhimõtted (nt ettevaatuspõhimõte), väärtushinnangud, poliitikaeesmärgid ja riskianalüüsi meetodid;

J.   arvestades, et EL ja USA peavad teatavaid nimetatud valdkondade standardeid kaubandustõketeks(40);

K. arvestades muret, et TTIP ja sarnaste kaubanduslepingute vastuvõtmise kavatsus on juba mõjutanud komisjoni ettepanekuid ja meetmeid, mis on seotud näiteks toiduohutuse ja kliimakaitsega (nt haigusetekitajate vähendamise ravi, kloonitud loomade ja nende järeltulijate liha märgistamine ning kütusekvaliteedi direktiivi rakendamine);

L.  arvestades muret, et õigusloomealast koostööd käsitlevate eelnõu sätetega selliste õigusaktide kohta, millel on või võib olla oluline mõju EL ja USA vahelisele kaubandusele ja investeeringutele,

     – antakse USAle ametlikult õigus ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt vastuvõetavate rakendusaktide suhtes, kuid samas ei ole Euroopa Parlamendil mingit kontrolliõigust rakendusaktide üle;

     – antakse USAle õigus alustada õigusaktide alast vahetust, mis puudutab liikmesriikide õigusaktide vastuvõtmist, sealhulgas õigusnormide kooskõla suurendamise võimaluste ühine läbivaatamine;

     – võidakse de facto teha ELi jaoks raskemaks minna kaugemale rahvusvaheliste õigusaktide väikseimast ühisnimetajast, kuna tal on kohustused, mis on võetud seoses rahvusvahelise õigusloomealase koostöö ja rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisega;

M. arvestades, et õigusaktide suurema kooskõlastatuse saavutamise eeltingimus, kahjustamata samas kehtivaid ja tulevasi ELi tervise- ja keskkonnastandardeid, on teha selget vahet nendel valdkondadel, mille eesmärgid ja kaitsetase on sarnased, ja sellistel valdkondadel, kus need on erinevad; arvestades, et valdkondades, mille eesmärgid ja kaitsetase on sarnased, võiks püüelda ühiste lähenemisviiside või vastastikuse tunnustamise poole; arvestades, et valdkondades, mille kaitsetasemed selgelt erinevad, tuleks koostöös keskenduda teabevahetusele või ülespoole ühtlustamisele;

N. arvestades, et ELi ja USA seadusandjad on võtnud väga erineva lähenemisviisi toidu- ja söödaohutuse õiguslikule reguleerimisele, eriti mis puudutab loa andmist GMOde kasutamisele toidu- ja söödaahelas, GMOde märgistamist ja kontrolli, liha jälgitavust, haigustekitajate vähendamise ravi, pestitsiide ja kloonitud loomi; arvestades, et ELi keskkonna- ja toiduohutuse alased õigusaktid põhinevad ettevaatuspõhimõttel ja „talust toidulauale” lähenemisviisil, millega kehtestatakse rangemad ELi õigusnormid ja mis tuleks seetõttu säilitada;

O. arvestades, et kavandatava TTIP mõju ELi keskkonna-, tervise- ja toiduohutuse alasele õigustikule sõltub suurel määral lepingu täpsetest sätetest; arvestades, et mingil juhul ei tohi kaubandusleping muuta osalisriikide kehtivaid õigusakte; arvestades, et kehtivate õigusaktide rakendamine ja uute õigusaktide vastuvõtmine peab endiselt jääma kehtestatud korras demokraatlikult valitud esinduskogude pärusmaaks;

P.  arvestades, et ELil on praegu piiratud juurdepääs USA merendussektori turgudele ja kui TTIP rakendatakse nõuetekohaselt, võib selle tulemuseks olla parem koostöö, suurem lähenemine ja majanduslik kasu Euroopa äriettevõtetele;

Q. arvestades, et erinevalt üle 150 maailma riigist ei ole USA ratifitseerinud kemikaale käsitlevaid olulisemaid rahvusvahelisi konventsioone (nt püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon ja teatavate ohtlike kemikaalide rahvusvahelist kauplemist käsitlev Rotterdami konventsioon), mis näitab, et USA on rahvusvahelisest kemikaalipoliitikast eraldiseisev; arvestades pealegi, et USA on keeldunud rakendamast ÜRO kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise üldise harmoneeritud süsteemi keskkonda käsitlevat osa, mis näitab, et kemikaalide küsimuses lähevad USA ja ELi seisukohad lahku juba aluspõhimõtetes;

R.  arvestades, et USA 2014. aasta tehniliste kaubandustõkete aruande kohaselt on USA väljendanud muret kemikaalimääruse REACH pärast igal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete komitee kohtumisel alates 2003. aastast, väites muret tundes, et REACHi aspektid on diskrimineerivad, õiguslikult põhjendamatud ja tekitavad tarbetuid kaubandustõkkeid, mis tähendab, et USA on üsna põhimõtteliselt REACHi vastu;

S.  arvestades, et 1976. aastal vastu võetud USA mürgiste ainete kontrollimise seaduse ja 2006. aastal vastu võetud REACHi põhimõtteline erinevus on üldtunnustatud; arvestades, et seetõttu ei kavatseta TTIP läbirääkimistel ühtlustada neid kahte süsteemi; arvestades, et kõnelustel siiski käsitletakse tulevast koostööd REACHi rakendamisel; arvestades täiesti erinevaid seisukohti kemikaalide riskijuhtimise küsimuses ning USA põhimõttelist ja püsivat vastuseisu REACHile, ei too nende kahe erineva seaduse rakendamiseks tehtav koostöö mingit kasu, seda enam, et rakendamine ei ole kaugeltki vaid tehniline või vastuoludeta ülesanne;

T.  arvestades, et USA ja ELi õigussüsteemis on kaks olulist erinevust taimekaitsevahendite osas:

     – 82 toimeainet on ELis keelatud, kuid USAs lubatud;

     – EL võttis teadlikult vastu ohtudel põhinevad sulgemiskriteeriumid, et järk-järgult kaotada selliste toimeainete kasutamine, mis määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt on kartsenogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised, püsivad ja toksilised ning bioakumuleeruvad või sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad; USA rõhub riskipõhisele lähenemisele, mis põhineb arvukatel eeldustel ja ekstrapoleerimisel ning lubatakse selliste väga muret tekitavate ainete kasutamist;

     – võrreldes USA süsteemiga on ELis toidus lubatava pestitsiidide jäägi kogus üldreeglina väiksem;

U. arvestades, et ELi läbirääkimiste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete teksti eelnõus, mis esitati 2014. aasta 29. septembrist kuni 3. oktoobrini kestnud läbirääkimiste vooruks, soovitatakse teha pooltele kohustuseks kohaldada codex alimentarius'e komisjoni kehtestatud jääkide piirnorme aasta jooksul pärast nende vastuvõtmist, kui importiv pool ei ole teatanud reservatsioonist codex alimentarius'e komisjoni koosolekul; arvestades, et võrreldes codex alimentarius'e komisjoniga on ELis toidus lubatava pestitsiidide jäägi kogus üldreeglina väiksem; arvestades, et viimase nelja aasta jooksul on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) esitanud reservatsiooni 31–57% kõigist juhtudest, mis näitab, kui suurel määral ei ole EFSA nõus codex'i standarditega; arvestades, et praegu on EFSA-l vabadus teha reservatsioone võimalikkuse piires; arvestades, et kui kord TTIP on vastu võetud, on siiski väga küsitav, kas poliitika lubab EFSA-l jätkata samal viisil, kuna teksti eelnõuga on kavas kohustada ELi ja USAd tegema koostööd rahvusvahelisi standardeid kehtestavates organisatsioonides, et saavutada vastastikku rahuldavaid tulemusi, mis võib vähendada EFSA võimalusi teha edaspidi reservatsioone codex alimentarius'e komisjonis ja tuua sellega kaasa madalamad standardid ELi jaoks;

V. arvestades, et tuleks takistada naatriumhüpokloritit sisaldavate mikroobivastaste lahustega töödeldud linnulina importi ELi;

W. arvestades, et peaaegu ratifitseeritud laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping on juba tõestanud kaubandusvõimalusi tundlikes põllumajandusvaldkondades, nagu loomaliha, pidades samas rangelt kinni Euroopa sanitaar- ja fütosanitaarnormidest ja meetoditest(41);

X. arvestades, et USA 2014. aasta tehniliste kaubandustõkete aruandes osutatakse USA kemikaali- ja taimekaitsevahendite sektori muredele seoses ohtudel põhinevate sulgemiskriteeriumide väljatöötamisega sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatele ning aruandes on märgitud, et USA väljendas oma muret keskkonna peadirektoraadi ettepaneku pärast nii ühepoolselt kui ka WTO tehniliste kaubandustõkete ja sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteede kohtumistel; arvestades, et komisjon otsustas alustada mõjuhinnangut sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate kriteeriumide väljatöötamise kohta 2013. aasta juulis; arvestades, et see otsus on peamine põhjus, miks komisjon ei ole 2013. aasta detsembriks võtnud vastu kriteeriume, milleks tal oli aega neli aastat; arvestades, et USA pidas komisjoni otsust tervitatavaks, kuid nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament otsustasid toetada Rootsit kohtuasjas komisjoni tegevusetuse pärast, mis kinnitab põhimõtteliselt erinevaid seisukohti ELi õiguse sätete olemuse suhtes;

Y. arvestades seoste olemasolu ebatervisliku toidu ja toitumisega seotud mittenakkuslike haiguste vahel; arvestades, et ÜRO eriraportööri aruandest iga inimese õiguse kohta võimalikult heale füüsilisele ja vaimsele tervisele nähtub, et maailmakaubandus, kasvanud otsesed välisinvesteeringud toiduainesektorisse ja ebatervisliku toidu laialdane turustamine on suurendanud ebatervisliku toidu tarbimist(42); arvestades, et eriraportöör lõpetas oma raporti mitmesuguste soovitustega riikidele ja toiduainetööstusele ning soovitas neil võtta konkreetseid meetmeid ebatervisliku toidu tootmise ja tarbimise vähendamiseks ning parandada tervislikuma toiduvaliku kättesaadavust ja taskukohasust;

Z.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmse mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli tegevuskavas aastateks 2013–20202 on märgitud, et neli peamist mittenakkuslikku haigust koos vaimse tervise häiretega põhjustavad kogutoodangu vähenemist, mis on hinnanguliselt 47 triljonit USA dollarit; arvestades, et WHO andmetel moodustas 2010. aastal kahju 75 % maailma SKPst (63 triljonit USA dollarit); arvestades, et WHO andmetel tähendaks mittenakkuslike haiguste puhul samas vaimus jätkamine tootlikkuse vähenemist ja tervishoiukulude järsku suurenemist kõikides riikides;

AA.     arvestades, et 2013. aasta juunis toimunud 8. tervise edendamise maailmakonverentsil märkis WHO peadirektor, et mittenakkuslike haiguste ennetamiseks tehtavad jõupingutused on vastuolus suurettevõtjate huvidega3;

AB.     arvestades, et sarnaselt Vaikse ookeani ülese partnerluslepinguga võib TTIP piirata ELi ja liikmesriikide võimalusi kaitsta toitumispoliitikat osapoolte huvide mõju eest, kahandada olemasolevaid sekkumisvõimalusi vähem tervisliku toidu tarbimise aktiivseks vähendamiseks (ja tervisliku toidu propageerimiseks), sealhulgas riigihankepoliitika kaudu, ja piirata ELi ja liikmesriikide võimalusi neid sekkumismeetmeid rakendada4;

AC.     arvestades, et USA loomade heaolu valdkonna õigus on oluliselt madalamal tasemel ELi õigusraamistikust, muu hulgas puuduvad õigusaktid, milles oleksid põllumajandusloomade heaolu käsitlevad normid enne nende tapakohta viimist; arvestades, et komisjon ei pea kahjuks loomade heaolu kaubandusküsimuseks, nagu ka toiduohutust ja loomade tervist impordinõuete osaks;

AD.     arvestades, et ELil ja USA-l on väga erinev lähenemine õiguslikule reguleerimisele, keskmise heite lähteväärtustele ja kavatsusele vähendada kergeveokite keskmisi kasvuhoonegaaside heitkoguseid; arvestades, et see valdkond ei peaks seepärast olema vastastikuse tunnustamise teemaks;

AE.     arvestades, et ELi ja USA seadusandjatel ja reguleerivatel asutustel on väga erinev lähenemine kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kliimamuutustega tegelemise küsimusele; arvestades, et kliimamuutustest tuleneva märkimisväärse ohuga tegelemine ja vastuvõetud kliimapoliitika terviklikkuse säilitamine peaksid olema olulisemad kaubanduse edendamisest;

AF.     arvestades, et ülemaailmse kaubavahetuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on TTIP puhul oluline võtta arvesse kliimamuutustega seotud väliskulusid ning lennunduse, laevanduse ja autoveo tervise- ja keskkonnakulusid; arvestades, et nimetatud kulude arvessevõtmiseks ei ole tõhusat rahvusvahelist meedet, mistõttu EL peaks võtma kasutusele ja rakendama piirkondlikke mittediskrimineerivaid meetmeid selliste välismõjudega tegelemiseks;

AG.     arvestades, et TTIP säästvat arengut käsitlevate sätete eesmärk peaks olema tagada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikune toetamine, edendada ressursside optimaalset kasutamist kooskõlas säästva arengu eesmärgiga ja tihendada keskkonnaalast koostööd;

AH.     arvestades, et paljudes valdkondades, nagu kliima- ja heitkoguste kontrollimise poliitika, on USA õigusnormid palju leebemad kui ELis, mille tulemusena on tootmis- ja õigusnormide täitmise kulud ELis suuremad kui USAs, ja sellest tuleneb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht;

AI. arvestades, et nende energiatundlike kaupade tariifide vähendamine tingimustes, kus õigusnormide täitmise ning keskkonna- ja kliimanõuete järgimise kulud on ELis suuremad kui USAs, võib ELi toodangu konkurentsivõime väheneda võrreldes USAst imporditavaga, mille kulud on madalamad;

AJ. arvestades, et üldised tervishoiusüsteemid on Euroopa sotsiaalmudeli osa ning liikmesriikide pädevuses on juhtida ja korraldada tervishoiuteenuseid ja arstiabi;

AK.    arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi katseid, nõutakse kõigi kliiniliste katsete tulemuste kokkuvõtete avaldamist üldsusele juurdepääsetavas andmebaasis ühe aasta jooksul pärast katse lõpetamist ning kogu kliinilise uuringu aruande avaldamist, kui loa andmise menetlus on lõpetatud või kui taotleja on võtnud tagasi müügiloa taotluse; arvestades, et USA õiguses ei nõuta samasugust läbipaistvust;

AL.     arvestades, et ravimitele tehtavad kulutused moodustavad hinnanguliselt 1,5 % Euroopa SKPst, mistõttu igasugusel TTIPst tuleneval intellektuaalomandi kaitse suurenemisel võib olla kahjulik mõju tervishoiukuludele;

AM.    arvestades, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi arvates on keskkonna- ja tervishoiumeetmed nende riiklike meetmete hulgas, mida investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlustes kõige rohkem vaidlustatakse;

AN.    arvestades, et komisjon otsustas 2014. aasta 25. novembril suurendada TTIP läbirääkimiste läbipaistvust1; arvestades, et see on tervitatav otsus; arvestades, et Euroopa ombudsman väljendas 2015. aasta 7. jaanuaril heameelt komisjoni edusammude üle TTIP läbirääkimiste läbipaistvamaks muutmisel, kuid tegi siiski mitmesuguseid soovitusi edasisteks parandusteks1; arvestades, et USA teksti ettepanekute kättesaadavaks tegemine suurendaks samuti läbipaistvust;

1.  kutsub komisjoni järgima nõukogu TTIP läbirääkimisjuhiste üldpõhimõtteid ja eesmärke;

2.  palub komisjonil tagada, et ELi poliitikameetmeid ja põhimõtteid, mis puudutavad tervishoiu, loomade tervise ja keskkonnakvaliteedi kaitsmist ja parandamist, kaitstakse nii de jure kui ka de facto kogu läbirääkimiste vältel ja neid kajastatakse TTIP lepingu lõplikus tekstis;

3.  palub komisjonil tagada, et TTIP ei mõjutaks ELi ja liikmesriikide õigust, võimalusi ja seadusandlike menetluste eesmärki võtta vastu, rakendada ja jõustada vastavalt oma pädevusele kehtivaid ja tulevasi meetmeid, mis on vajalikud selleks, et saavutada seaduspärased poliitikaeesmärgid näiteks inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse vallas kedagi diskrimineerimata;

4.  kutsub komisjoni tagama, et ükski kokkulepe, olgu see esitatud horisontaalsetes peatükkides, milles käsitletakse õigusloomealast koostööd, või mõnda sektorit puudutavates sätetes, ei tooks kaasa kehtivate keskkonna-, tervishoiu- ja toiduohutuse standardite vähendamist, ja tagama samuti, et ükski kokkulepe ei mõjutaks kehtestatavaid õigusnorme valdkondades, mille standardid on USAs ELi omadest väga erinevad, näiteks kehtivate (raam)õigusaktide rakendamine (REACH), uute õigusaktide vastuvõtmine (kloonimine) või kaitsetaset mõjutavate edasiste määratluste vastuvõtmine (sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid);

5.  palub komisjonil piirduda õigusloomealases koostöös selgelt kindlaks määratud valdkondadega, kus USA-l ja ELil on sarnane kaitsetase või kus on piisavalt alust eeldada, et erinevatest kaitsetasemetest hoolimata on võimalik saavutada ülespoole ühtlustamine või vähemasti tasub seda proovida; palub komisjonil tagada, et TTIPs sisalduvate õigusloomealase koostöö sätetega ei nähtaks lepingust mõjutatud liidu õigusaktide vastuvõtmisele ette menetluslikke nõudeid ega antaks selleks ka jõustatavaid õigusi;

6.  kutsub komisjoni tagama, et kõik seadusandjad ja kõik sidusrühmad, keda õigusloomealane koostöö puudutab, oleksid kaasatud võimalikku loodava organi töösse, mille eesmärk on uurida edasise õigusloomealase koostöö võimalusi;

7.  palub komisjonil tagada, et läbirääkimistel ei tehtaks järeleandmisi majanduse eesmärkide nimel inimeste tervise, toiduohutuse, loomade heaolu ja keskkonnaalaste eesmärkides2; palub komisjonil arvesse võtta, et kui ELil ja USA-l on väga erinevad normid, siis kokkulepet ei tule, näiteks valdkondades, nagu tervishoiuteenused, GMOd, hormoonide kasutamine veisekasvatussektor, REACH ja selle rakendamine ning põllumajandusloomade kloonimine, mistõttu ei ole nendes küsimustes vaja läbirääkimisi pidada;

8.  palub komisjonil pidada peatähtsateks järgmisi õigusliku reguleerimise meetmeid või standardeid, mida ei tohi kahjustada:

     – toimeainete heakskiitmata jätmine ja ELi pestitsiidide jääkide piirnormid;

     – sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatele kehtestatud reguleerivad meetmed;

     – veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna organisatsiooniline sõltumatus;

     – ELi ühtne lähenemisviis toiduohutusele, sealhulgas loomade heaolu käsitlevad õigusnormid;

     – tarbijale toidualase teabe esitamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamine;

     – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 536/2014 (milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi katseid) rakendamine ja eriti nõue avaldada kõigi kliiniliste katsete tulemuste täielik aruanne üldsusele juurdepääsetavas andmebaasis pärast loa andmise menetluse lõpetamist;

     – liikmesriikide pädevus korraldada oma tervishoiusüsteemi, sealhulgas ravimite hinnakujundus ja hüvitamine ning ravimite kättesaadavus;

     – kosmeetikatoodete koostisainetele kehtestatud piirangud ning kosmeetikatoodete koostisainete ja lõpptoodete loomadel katsetamise keelustamine;

     – EL poliitika taastuvenergia ja keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas ning ELi kliima- ja energiaalaste eesmärkide saavutamine;

     – fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise meetmed ning ELi ja/või rahvusvaheline tegevus transpordi süsinikusisalduse vähendamisel;

     – ökodisaini nõuded energiat tarbivatele toodetele;

9.  palub komisjonil jätta kõikidest lepingu sätetest välja kõik avalikud ja sotsiaalteenused; nõuab lisaks, et lepingus ei tohi olla negatiivseid nimekirju, kombineeritud meetmete võtmist või sillaklausleid;

10. kutsub komisjoni tagama, et vajaduse korral jõutakse ühise lähenemisviisini, õigusloomealase koostööni või vastastikuse tunnustamiseni järgmistes valdkondades tingimusel, et ELi õigusnormide tase ei saaks kahjustatud:

     – kõigi Euroopa kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafilise päritolu tunnustamine ja kaitse USA poolt ning geograafiliste tähiste eksitava kasutamise lõpetamine USAs;

     – looma- ja taimehaiguste integreeritud tõrje;

     – antibiootikumide kasutamise vähendamine loomakasvatuses, tagades antibiootikumide tõhususe inimeste ja loomade jaoks;

     – loomade identifitseerimise süsteemid ja kooskõlastatud jälgitavussätted, et tagada loomse päritoluga tooteid sisaldava töödeldud ja töötlemata toidu jälgitavus kogu toiduahela ulatuses;

     – loomkatseid asendavad meetodid;

     – ravimite ja meditsiiniseadmete tootmise inspekteerimine;

     – rasvumise, eriti laste rasvumise vastu võitlemise meetmed;

     – keskkonnasäästlik riigihankepoliitika;

     – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1958. aasta ühtsete tehnonõuete kehtestamist käsitleva kokkuleppe ja ÜRO 1998. aasta üldiste tehniliste normide kehtestamise kokkuleppe ühetaoline rakendamine;

     – ülemaailmse ühtlustatud kergeveokite katsetamise korral põhineva parandatud katsetsükli ühetaoline kasutuselevõtt ELis ja USAs; turujärelevalve, tootevastavuse sertifitseerimine ja nõuetelevastavuse katse käitamisel ning tulemuste läbipaistvus;

     – kerge- ja raskeveokite üldise klassifikatsioonisüsteemi kasutuselevõtt;

     – tsüaniidi asendamine mäetööstuses;

11. palub komisjonil jätkata ELi ja USA toiduainetesektoris kehtiva varajase hoiatussüsteemi lõimimist ja toodete jälgitavuse parandamist Atlandi-üleses kaubavahetuse ahelas, et oleks võimalik võtta kiiremini tervisekaitse meetmeid toiduohu korral;

12. palub komisjonil tagada, et TTIP tehniliste kaubandustõkete peatükis ei piirataks ELi ja liikmesriikide võimalust võtta meetmeid selleks, et vähendada teatavate toodete, nagu tubaka, suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toodete tarbimist ja kahjulikku alkoholitarbimist;

13. kutsub komisjoni ergutama USAd kaotama ELi loomalihaimpordi keelu;

14. kutsub komisjoni alustama USA reguleerivate asutustega ametlikku dialoogi loomade heaolu teemal; palub komisjonil kaitsta loomade heaolu käsitlevaid sätteid, et saavutada ühtlustamise kõrgeim tase, mida toetavad vajalikud jõustamismehhanismid;

15. kutsub komisjoni kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatükiga seoses nõudma, et USA järgiks täielikult mitmepoolseid keskkonnaalaseid kokkuleppeid, nagu Montreali protokolli (osoon), Baseli konventsiooni (ohtlike jäätmete piiriülene vedu), Rotterdami konventsiooni (ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega kauplemine), ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Kyoto protokolli, enne, kui nõustutakse õigusloomealase koostööga nendes küsimustes;

16. kutsub komisjoni hoiduma mitmetimõistetavustest, et vahekohtutel ei oleks suurt tõlgendamisvõimalust, ja tagama lepingus kasutatavate peamiste mõistete selge määratlemise;

17. kutsub komisjoni olema vastu investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi lisamisele TTIPsse, sest ühelt poolt võib mehhanism oluliselt kahjustada ELi, selle liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste suveräänseid õigusi võtta vastu õigusnorme tervishoiu, toiduohutuse ja keskkonna küsimustes, ning teisalt peaks jääma ELi ja/või liikmesriikide kohtute pädevusse tagada tõhus õiguskaitse, mis põhineb demokraatlikul legitiimsusel otsustada kõiki võimalike vaidlusjuhtumeid pädevalt, tõhusalt ja kokkuhoidu silmas pidades;

18. kutsub komisjoni kaotama TTIP läbirääkimiste raames kütusemaksuvabastuse kommertslennundusele vastavalt G20 riikide kohustusega lõpetada järk-järgult fossiilkütuste toetamine;

19. palub komisjonil tagada, et Euroopa Parlamenti teavitataks täielikult läbirääkimiste käigust;

20. kutsub komisjoni jätkama läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamist kooskõlas Euroopa ombudsmani 7. jaanuari 2015. aasta soovitustega;

21. kutsub komisjoni ergutama USAd järgima ELi eeskuju läbipaistvuse suurendamisel;

22. palub komisjonil tagada, et TTIP lepingus sisalduv kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang oleks põhjalik ja seda ajakohastataks niipea, kui tekst on konsolideeritud, ja enne selle lõplikku vormistamist, kaasates sellesse kindlalt sidusrühmad ja kodanikuühiskonna; on seisukohal, et kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus tuleks vaadata põhjalikult läbi kõik kavandatavad sätted ning hinnata nende võimalikku mõju reguleerivale õigustikule ja ELi vabadusele järgida tulevikus seaduspäraseid avaliku poliitika eesmärke, ning hinnata seda, kas soovitud eesmärk oleks sama hästi saavutav muude vahenditega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

59

8

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Nessa Childers, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Martin Häusling, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Gilles Pargneaux, Marit Paulsen, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Renata Briano, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Herbert Dorfmann, Eleonora Forenza, Esther Herranz García, Peter Jahr, Joëlle Mélin, József Nagy, Younous Omarjee, Sirpa Pietikäinen, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Bart Staes, Kay Swinburne, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Ignazio Corrao

25.3.2015

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa Komisjonile esitatud soovituste kohta seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Jerzy Buzek

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab Atlandi-ülese turu tähtsust ELi ja USA kodanike ja tööstuse jaoks; rõhutab, et läbirääkimiste peamiseks tulemuseks peaks olema põhjalik, kõikehõlmav, edasipüüdlik, kõrgetasemeline vabakaubandus- ja investeerimisleping, mis austab ja edendab euroopalikke väärtuseid, ergutab jätkusuutlikku kasvu, teaduskoostööd, innovatsiooni ja kvaliteetsete töökohtade loomist ning panustab Euroopa kodanike heaolusse, seades nende huvid Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) lepingus kesksele kohale; märgib, et TTIP eesmärk on tollitariifide, tollimaksude ja kvootide kaotamine, aga ka õigusalane koostöö ja kõrgete ühiste standardite kehtestamine ülemaailmsel turul; märgib, et tollitariifide kaotamiseks ja õigusnormide ühtlustamiseks tehtavad jõupingutused peavad olema tasakaalus; kutsub komisjoni üles tugevdama kodanike ja kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamise protsessi, et võtta nende arvamusi võimaluse korral arvesse, pidada läbirääkimisi võimalikult läbipaistvalt ning avaldada kõik võimalikud läbirääkimistega seotud tekstid ja dokumendid, sealhulgas dokumendid, mis on seotud võimaliku energia- ja VKE-peatükiga, võimaldades seeläbi Euroopa kodanikele maksimaalset läbipaistvuse taset;

2.  palub komisjonil jääda eesmärgi juurde pühendada TTIPs eraldi peatükk energiale, sealhulgas tööstuslikule toorainele, eesmärgiga luua konkurentsivõimeline, läbipaistev ja mittediskrimineeriv turg, mis võib oluliselt suurendada ELi energiajulgeolekut, parandada energiaallikate mitmekesistamist ja tuua kaasa madalamad energiahinnad; rõhutab sellega seoses taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe olulisust energiajulgeoleku suurendamisel; rõhutab, et see eripeatükk peab sisaldama selgeid tagatisi, et ELi keskkonnastandardeid ja kliimaalaseid eesmärke ei tohi kahjustada ning et ELile peab jääma vabadus tegutseda sõltumatult tulevaste standardite ja eesmärkide kehtestamisel;

3.  tuletab meelde, et kõnealusele TTIP-lepingule on vaja saada Euroopa Parlamendi nõusolek, ilma milleta ei saa see jõustuda;

4.  rõhutab, et EL peab võtma kasutusele mitmekesised ja usaldusväärsed energiatarneallikad; nõuab sellega seoses, et komisjon tagaks kütuste, sealhulgas veeldatud maagaasi ja toornafta puhul vabakaubanduspoliitika ja edendaks investeeringuid ning säilitaks seejuures ELi õiguse liigitada kütuseid vastavalt nende olelusringi CO2 mõjule ja pidades silmas ELi oma kliimaalaseid eesmärke;

5.  palub komisjonil vaadata ekspordipiirangutest kaugemale ning töötada vajaduse korral selliste kõrgete ühiste standardite ja õigusnormide Atlandi-ülese ühtlustamise ja lähendamise nimel, millega määratletakse erinevatele energiaallikatele antava avaliku sektori toetuse põhimõtted, et vähendada konkurentsi moonutamise ohtu, näiteks biomassi kasutamisel koostootmise määratlemine; ergutab komisjoni uurima viise, kuidas parandada koostööd energiaalaste teadusuuringute, arendus- ja uuendustegevuse ning puhtama tehnoloogia edendamise valdkonnas;

6.  juhib tähelepanu praegustele erinevustele USA ja ELi energiahindade ja tooraine kättesaadavuse vahel, aga ka CO2 heite määra vahel elaniku kohta, mis toovad kaasa ebavõrdsed tingimused konkurentsivõime ja keskkonnakaitse osas; palub sellepärast komisjonil lisada lepingusse kahepoolne kaitseklausel, et anda ELi suure energiakasutusega ja süsinikdioksiidi lekkega sektorite, sealhulgas keemia-, tooraine- ja terasetööstusele sobivad meetmed, millega säiliksid praegused tollitariifimäärad asjakohaseks kindlaksmääratud üleminekuajaks pärast TTIP jõustumist koos kohustusliku läbivaatamise klausliga; on veendunud, et nii USA kui ka ELi äriühinguid tuleks ergutada suurendama oma ressursi- ja energiatõhusust; palub komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse vajadust edendada töötlevat tööstust kui Euroopa taasindustrialiseerimise tõukejõudu;

7.  kutsub komisjoni üles lisama meie Atlandi-üleste partneritega käimasolevatesse läbirääkimistesse keskkonnasäästlikud teenused, nagu keskkonnasäästlike kaupade väljatöötamine, paigaldamine, parandamine ja haldamine; märgib, et Euroopa Liit on keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi valdkonnas maailmas juhtival kohal, aga sellest hoolimata seisab Euroopa keskkonnasäästlike teenuste pakkujate ees veel mitmeid tõkkeid; märgib, et kõnealune sektor on Euroopa Liidu jaoks märkimisväärse majandusliku potentsiaaliga;

8.  rõhutab ELi energiamärgistuse ja ökodisaini direktiivides kirjeldatud protsessi ja standardeid, mida ei tohiks ohustada;

9.  rõhutab TTIP märkimisväärseid potentsiaalseid eeliseid VKEde jaoks; kutsub komisjoni üles tagama, et TTIP läbirääkimistel võetakse täiel määral arvesse VKEde prioriteete ja probleeme vastavalt põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”, kasutades selleks näiteks ulatuslikke mõjuhinnanguid, suunatud avalikke konsultatsioone ja Euroopa VKEde esindajate kaasamist; soovitab komisjonil püüda luua VKEde jaoks ühtse kontaktpunkti infosüsteem ja pühendada VKEdele eraldi peatükk, milles tuleks kaaluda halduskoormuse vähendamist kooskõlas asjaomase õigusraamistikuga; palub komisjonil hoolitseda VKEsid toetavate poliitikavaldkondade ja toetusmehhanismide kaitse ja tõhustamise eest;

10. kutsub komisjoni üles tagama kasutajasõbralikke päritolureegleid, mida ELi eksportijad saavad kergesti kohaldada, ja vähendama päritolureeglitest tingitud ebavajalikke kaubandustõkkeid ja bürokraatiat, eelkõige VKEde jaoks;

11. tuletab meelde, et ELi avalike hangete turuga võrreldes on USA turg välisfirmadele endiselt väga suletud; palub, et komisjon hõlbustaks vastastikkust ja ELi ettevõtete, kaasa arvatud VKEde aktiivsemat osalemist USA avaliku sektori hangetes kõigil valitsemistasanditel, sest see võib aidata stimuleerida innovatsiooni erasektoris ning uute suure arengupotentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete ja sektorite esilekerkimist; rõhutab, et see võimalus ei tohi kahjustada ELi riikide valitsuste võimet säilitada oma avalikud teenused;

12. märgib, et Euroopa Liidu ja USA erinevad reguleerivad lähenemisviisid on tööstusele kulukad mõlemal pool Atlandi ookeani; on veendunud, et nende lähenemisviiside ühtlustamisega saavutatakse märkimisväärne tulemuslikkus, võimaldades siiski Euroopa Liidu ja USA ametiasutustel säilitada ja saavutada oma kodanike jaoks kõrged kvaliteedi- ja ohutusstandardid;

13. ootab, et komisjon käsitleks läbirääkimistel teemat, mis on seotud Ameerika päritolu toodete ostmise, Jonesi ja omamaiste toodete aktidega, mis tegelikkuses oluliselt takistavad ELi ettevõtetel USA turule pääsu, eelkõige süvendustööde ja masinaehitussektoris;

14. tuletab komisjonile meelde, kui tähtis on säilitada ohutuse, julgeoleku, isikuandmete kaitse ning interneti avatuse, neutraalsuse ja sõltumatuse praegune kõrge tase, ning tunneb ühtlasi heameelt turulepääsust, õigusnormide vastavusseviimisest ja vastastikusest tunnustamisest tulenevate võimalike eeliste üle, mis hõlmavad ka ühiste ülemaailmsete põhimõtete kehtestamist IKT valdkonna standardite ja tehniliste kirjelduste osas;

15. nõuab digitaalmajanduse (mis oma olemuselt on ülemaailmne, aga mille peamised tugipunktid asuvad ELis ja USAs) valdkonna avatud konkurentsi ja arendamist; rõhutab, et digitaalmajandus peab moodustama Atlandi-ülese turu keskse osa, võimendama maailmamajandust ja avama veelgi rohkem ülemaailmseid turge;

16. tuletab komisjonile seoses infoühiskonna- ja telekommunikatsiooniteenustega meelde, et äärmiselt oluline on tagada TTIPga teenuseid osutavatele ELi ettevõtjatele vastastikkusele tuginedes võrdsed tingimused koos võrdse ja läbipaistva juurdepääsuga USA turule ning kohustus USA teenuseosutajatele austada ja järgida Euroopas või Euroopa klientidele teenuseid osutades kõiki asjaomaseid tööstusharu ja tooteohutuse standardeid ning tarbijaõiguseid;

17. kutsub komisjoni üles analüüsima ELi töötleva tööstuse konkurentsivõimet võrreldes USA analoogiliste tööstusharudega, et vältida ELi töötleva tööstuse ulatuslikku ümberpaigutamist ja töökohtade massilist kadumist liikmesriikides;

18. nõuab, et intellektuaalomandiõiguste peatükk sätestaks ka Euroopa geograafiliste tähiste suurema kaitse ja tunnustamise;

19. kutsub komisjoni üles tagama TTIP lepingu raames kõigi geograafiliste tähiste kehtivus, sealhulgas mittepõllumajanduslike toodete puhul; tuletab komisjonile meelde, millise majanduslikult olulise kõrgema väärtuse geograafiline tähis endaga kaasa toob.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

14

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Juan Carlos Girauta Vidal, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, András Gyürk, Roger Helmer, Eva Kaili, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Miroslav Poche, Miloslav Ransdorf, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Hermann Winkler, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pervenche Berès, Simona Bonafè, Cornelia Ernst, Yannick Jadot, Werner Langen, Marian-Jean Marinescu, Morten Messerschmidt, Dominique Riquet, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Anne Sander, Paul Tang, Pavel Telička, Anneleen Van Bossuyt, Cora van Nieuwenhuizen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, Ignazio Corrao, Antanas Guoga

25.3.2015

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Dita Charanzová

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

edastab komisjonile seoses käimasolevate Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega järgmised soovitused:

a)  poliitiliste prioriteetide kohta

i.   tagada, et läbirääkimiste põhitulemuseks oleks ambitsioonikas ja laiaulatuslik leping, mis avab olulisel määral uusi turule juurdepääsu võimalusi ELi ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, ja toob kasu kodanikele, tarbijatele ja töötajatele, säilitades samal ajal konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse Euroopa arengumudeli;

ii.   tagada, et leping mitte üksnes ei kõrvalda tõkkeid, vaid edendaks ja kaitseks ELi toimimise lepingus sätestatud Euroopa kõrgetasemelist tarbijakaitset, eelkõige teabe osas, ja pidada meeles, et enamikus sektorites tagavad ELi ja USA standardid ja regulatiivne keskkond selle kõrge taseme; märkida seetõttu, et regulatsioonide ühtlustamine peab seadma sihiks kehtestada kõrged kvaliteedistandardid ja eeskirjad, mis võiksid olla uueks üleilmseks võrdlusaluseks ja mis de facto oleksid rahvusvahelised standardid;

iii.  säilitada läbirääkimistel võimalikult kõrge läbipaistvuse tase, sealhulgas juurdepääs läbirääkimiste tekstidele, ja konsulteerida kodanikuühiskonnaga kogu protsessi vältel;

b)  seoses täieliku ja läbipaistva juurdepääsuga ELi teenuseosutajate jaoks ning tööalase liikuvuse takistuste kõrvaldamisega

i.   nõuda, kaitstes ELi liikmesriikide vabadust pakkuda, tellida ja rahastada avalikke teenuseid vastavalt aluslepingutele, et ELi teenuseosutajatel peab läbipaistvate, vastastikuste ja õiglaste eeskirjade alusel olema USAs nii föderaal- kui ka sellest madalamal tasandil täielik juurdepääs liberaliseeritud teenuste turule võrdsetel alustel kohalike teenuseosutajatega;

ii.   tagada, et lepinguga ei seataks ohtu ELi avalike teenuste kõrget kvaliteeti, ning kasutada nende kaitsmiseks samu kaitsemeetmeid ja määratlusi, mis sisalduvad muudes vabakaubanduslepingutes, näiteks laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus, eelkõige selliste valdkondade puhul nagu avaliku sektori vahenditest rahastatav tervishoid, haridus, sotsiaalteenused, veetootmine, -jaotus ja -käitlemine, kohalikke omavalitsusi puudutavad meetmed ja audiovisuaalvaldkond;

iii.  tagada kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine lepinguosaliste poolt, eelkõige õigusliku raamistiku loomise kaudu osariikidega, millel on selles valdkonnas reguleerimisvolitused, ning edendada Atlandi-ülest liikuvust viisalihtsustuste tegemise kaudu kõigist ELi liikmesriikidest pärit spetsialistidele lepinguga hõlmatud sektorites;

iv.  propageerida paralleelselt läbirääkimistega, et lepinguosalised alustaksid kõnelusi täiendava kokkuleppe üle, mis kaotaks tööloanõuded, et tekiks maksimaalne spetsialistide liikuvus lepinguosaliste riikide vahel;

c)  seoses õiglaste ja läbipaistvate avalike hangetega kõigil tasanditel

i.   läheneda avalike hangete peatükile ambitsioonikalt ja tagada, et Euroopa ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, oleks võimalik USA turul osaleda mittediskrimineerival alusel kõigil valitsemistasanditel; tagada vastastikune ja läbipaistev juurdepääs, et tasakaalustada praegune ebavõrdne olukord, ning uurida võimalust, kuidas ELi ettevõtjatele saaks teha erandi riiklikest ja kohalikest ostuklauslitest föderaalsel ja võimaluse korral ka osariigi tasandil;

ii.   tagada, et läbirääkimistel järgitaks avalikke hankeid ja kontsessioone käsitlevaid uusi direktiive, võttes eriti arvesse avaliku sektori omavahelise koostöö, väljajätmiste ja VKEde juurdepääsu määratlemist ning majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumide kasutamist;

iii.  täpsustada, et teenuste osutamise vormi üle otsustamise õigus jääb kehtima ning et teenuste peatükis sisalduvat nn sillaklauslit ei tohi seetõttu kohaldada teenuste suhtes, mida tellija tellib erasektori kolmandalt isikult hankelepingu teel ning mida kõnealune tellija hakkab pärast lepingu lõppu oma ettevõttesiseselt ise osutama;

iv.  lähtuda reguleerimisala, eeskirjade ja valdkondade osas riigihangete lepingu (GPA) tulemustest ning sellest, et see lihtsustaks menetlusi ja muudaks need sujuvamaks, pakkudes samal ajal suuremat läbipaistvust;

v.  pidades silmas, et avalikud hanked moodustavad märkimisväärse osa ELi ja teiste kaubanduspartnerite majandusest ning pakuvad seetõttu ELile väga suurt majanduslikku huvi, rõhutada, et need peavad olema osa lõplikust laiaulatuslikust lepingust;

d) seoses Atlandi-üleste standarditega ülemaailmsete standarditena

i.   rõhutada, et tagades kaitse, mis on saavutatud ELi standardite ja tehniliste regulatsioonidega, peaks leping seadma kõrgemaid eesmärke kui need, mis on ette nähtud WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga, eelkõige sellistes valdkondades nagu vastavushindamine, toodetele esitatavad nõuded või tootestandardid, ning nägema ette läbipaistvuse tehniliste normide ettevalmistamisel ja kättesaadavusel;

ii.   tagada sel eesmärgil, et Euroopa ettevõtjad saaksid konsulteerida ühtse USA teabepunktiga, mis annaks teavet kõigi valdkondade standardite kohta; kaitsta kindlalt ELi standardimise valdkonnas tehtavat tööd ja edendada selle põhimõtteid, nagu ühtsus, läbipaistvus, avatus, konsensus, kohaldamise vabatahtlikkus, erihuvidest sõltumatuks jäämine ja tõhusus;

iii.  luua ambitsioonikas, läbipaistev ja tõhus koostöö- ja dialoogimehhanism, mille eesmärk on võimaluse korral ühiste standardite loomine, ja tagada, et lepinguga hõlmatud põhisektorites ei tekiks tulevaste standarditega seoses tahtmatuid lahknevusi, olles seisukohal, et sellised standardid tuleks kokku leppida ja neid tuleks propageerida eelkõige uuenduslikes valdkondades ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel; võtta arvesse probleeme, mis tekivad erineva ülesehituse ja huvidega USA standardimissüsteemi ühildamisest Euroopa mehhanismiga;

iv.  rõhutada, et USA ja EL peaksid näiteks elektroonikaseadmete sektoris rakendama olemasolevaid ja ajakohastatud ISO ja IEC standardeid, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud;

e)  seoses tehniliste kaubandustõkete kaotamisega Atlandi-üleses kaubanduses

i.   seada eesmärgiks tooteohutuse kõrge taseme tagamine kogu liidus ning hoida samal ajal eelkõige madala riskiastmega toodete puhul ära tarbetu testimiste dubleerimine, mille tõttu raisatakse vahendeid; tagada, et USA tunnustaks ettevõtja kinnitust toodete vastavuse kohta, kui ELi õigus seda lubab;

ii.   toetada kava luua autonoomset reguleerimispädevust täielikult austades kohustuslik struktureeritud dialoog, parimate tavade jagamine ja koostöö reguleerivate asutuste vahel lepinguga hõlmatud sektorites; rõhutada, et see peaks sisaldama varajase hoiatamise mehhanisme ja teabevahetust regulatsioonide ettevalmistamise ajal; ergutada paremat regulatiivset koostööd muudes sektorites ja edendada ELi turujärelevalvesüsteemi, et tagada ELi kõrged tarbijakaitse standardid;

iii.  püüda tagada, et regulatiivne koostöö ei suurendaks halduskoormust, pidades silmas, et õiguslikud erinevused on peamised mittetariifsed kaubandustõkked, eelkõige tehnikasektoris, mis hõlmab mehaanilisi ja elektrilisi masinaid, aparaate ja seadmeid, ning et reguleerivad asutused peaksid otsima võimalusi, kuidas edendada kooskõla ja regulatiivset sümmeetriat, nagu vastastikust tunnustamist, nõuete ühtlustamist või vastavusse viimist;

iv.  rõhutada asjaolu, et leping ei tohi piirata kummagi poole õigust kehtestada eeskirju vastavalt sellisele tervise-, ohutus-, tarbija-, töö- ja keskkonnakaitse ja kultuurilise mitmekesisuse tasemele, mida nad peavad asjakohaseks; sellega seoses rõhutada ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtte tähtsust; rõhutada, et regulatiivne koostöö peab olema läbipaistev ning et Euroopa Parlament peaks aitama kaasa tulevaste institutsioonide tööle;

v.  pidada meeles, et lepingu üheks kõige olulisemaks saavutuseks oleks see, kui võimalikult palju sõidukite ohutuseeskirju tunnustataks samaväärseks, ning et selleks on vaja kontrollida, et ELi ja USA eeskirjad tagaksid samasuguse kaitsetaseme ELi kaitsetaset vähendamata; rõhutada, et see peab olema samm selles suunas, et antud sektoris saavutada täielikult õigusnormide lähendamine; juhtida siiski tähelepanu, et USA ja ELi toodete vahel on eriti autoohutuse osas suured erinevused, ja nõuda, et EL ja USA tihendaksid eelkõige uute tehnoloogiate vallas koostööd ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE), aga ka muude rahvusvaheliste standardeid kehtestavate kokkulepete raames;

f)   tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise kohta eelkõige VKEde jaoks

i.   võttes arvesse, et mittetariifsed kaubandustõkked mõjutavad rohkem VKEsid ja et leping peaks püüdma neid vähendada või need täielikult kaotama, nõuda, et loodaks ühtne raamistik, sh lepingu eripeatükk VKEde kohta, mis võimaldaks VKEdel pöörduda mittetariifseid kaubandustõkkeid käsitlevates küsimustes asjaomaste asutuste poole;

ii.   tagada, et leping, millega ajakohastatakse, digiteeritakse, lihtsustatakse ja sujundatakse menetlusi, kaotatakse kahekordse sertifitseerimise nõuded ja suurendatakse miinimumkünnist tollimaksu määramisel ja plaanipäraseid kontrolle, lihtsustab VKEde osalust Atlandi-üleses kaubanduses ja vähendab nende kulusid;

iii.  toetada jõuliselt mõtet luua VKEde jaoks tasuta veebipõhine USA kasutajatugi, nagu see on ELis, mille vahendusel väiksemad firmad saaksid kogu vajaliku teabe seoses USAsse eksportimise, sealt importimise või sinna investeerimisega, sealhulgas tollimaksude, lõivude, eeskirjade, tolliprotseduuride ja turuvõimaluste kohta;

iv.  käsitleda WTO kaubanduse lihtsustamise lepinguga hõlmamata küsimusi tolli valdkonnas ning rõhutada, et halduskoormuse kaotamiseks tuleb tolli valdkonnas ning piiridega seotud poliitika ja tegevuse puhul püüda jõuda regulatiivse vastavuse minimeerimiseni;

g)  selgete päritolureeglite kohta

i.   kehtestada ühised toodete päritolu kindlaksmääramise eeskirjad, mis peaksid olema selged ja ettevõtjate jaoks hõlpsasti kohaldatavad, ning arvestada praeguseid ja tulevasi suundumusi tootmises, samuti võimalikku kumulatsiooni edaspidi riikidega, kellega lepinguosalistel on vabakaubanduslepingud;

ii.   tagada, et leping sisaldaks sätteid, millega hoitakse ära ELi päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine, mis oleks tarbijate jaoks eksitav, ning kaitsta selliseid süsteeme, mis on aidanud märkimisväärselt kaasa tarbijate kaitsmisele ning selge ja kokkuvõtliku teabe esitamisele toote päritolu kohta; näha läbirääkimistes võimalust liikuda edasi toodete päritolu kohustuslikule märkimisele esitatavate rangete ühiste nõuete kehtestamise suunas, mis pakuvad tarbijatele kindlaid tagatisi ja ettevõtjatele võrdseid võimalusi seoses juurdepääsuga mõlemale turule.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

18

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Antanas Guoga, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Emma McClarkin, Roberta Metsola, Franz Obermayr, Adam Szejnfeld, Ulrike Trebesius, Sabine Verheyen, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Arnott, Philippe De Backer, Andrey Novakov

16.4.2015

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Soovituste kohta Euroopa Komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Paolo De Castro, James Nicholson

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ELi põllumajandussektor on väga tundlik ja oluline osa TTIP läbirääkimistest ja saab uutest ja suurenenud turule juurdepääsu võimalustest kasu;

B.  arvestades, et ühiste standardite puudumine on ELi ja USA vahelises põllumajandustoodete ja toiduainetega kauplemises peamine takistus ja muudab teatavate toodetega kauplemise võimatuks;

C. arvestades, et Venemaa embargo tagajärjed on selgelt näidanud põllumajanduse jätkuvat geopoliitilist tähtsust ja seda, kui oluline on omada juurdepääsu paljudele eri põllumajandusturgudele ning kui vajalikud on tugevad ja strateegilised partnerlused usaldusväärsete kaubanduspartneritega;

D. arvestades, et kaubandusläbirääkimised USAga on peamine võimalus parandada USA juurdepääsu teatavatele ELi eksporttoodetele, nt puuviljad ja köögiviljad, vein ja teatavad suure lisandväärtusega tooted;

E.  arvestades, et TTIP on võimalus lihtsustada vastastikust ja kaubandust tarbetult takistavat regulatiivset koormust, nähes ette rohkema ja läbipaistvama teabe andmise, nt üksikasjad märgistusel, haldus- ja tolliprotseduuride täpsustamise ning õigusnormide ühtlustamise ja lihtsustamise, kui see on võimalik;

F.  arvestades, et Euroopa põllumajanduse jaoks on oluline tagada vastastikku kasulik kaubanduslepe USAga, et parandada ELi positsiooni peamise osalejana maailmaturul, ilma et sellega ohustataks Euroopa põllumajandustoodete praegust kvaliteeditaset ja selle taseme parandamist tulevikus, säilitades samas Euroopa põllumajandusmudeli ja tagades selle majandusliku ja sotsiaalse elujõulisuse;

G. arvestades, et TTIP annab võimaluse kehtestada ülemaailmsed kõrged standardid ja täiendada neid mõlemal kontinendil, eriti siis, kui jõudu koguvad uued majanduses osalejad, kes ei järgi ELi ja USA pühendumust eeskirjapõhisele kaubandusele, kõrgetele tarbijakaitse, keskkonna- ja loomade heaolu standarditele;

H. arvestades, et komisjon on kinnitanud, et Euroopa toiduohutuse, inim-, taime- ja loomatervise, loomade heaolu ning keskkonna- ja tarbijakaitsestandarditest kinnipidamine on läbirääkimistel Euroopa põllumajanduse jaoks peamine ja kompromissitu põhimõte, mis kinnitab ja tugevdab ELi standardeid avatud, õiglases, modernses ja ülemaailmses kaubanduspoliitika süsteemis;

I.   arvestades, et ELi ja USA vahelises põllumajandustoodete ja toiduainetega kauplemises on peamisteks takistusteks piiritagused sisemised õigusnormid ja mittetariifsed tõkked;

J.   arvestades, et TTIP läbirääkimistel tuleks seada prioriteediks tarbijate huvid;

K. arvestades, et ELi ja USA eeskirjade ühtlustamine ei tohi mingil juhul ohustada tarbijate tervist või vähendada kvaliteedistandardeid, millele ELi turule toodavad USA tooted peavad vastama;

L.  arvestades, et geograafilised tähised on intellektuaalsetest omandiõigustest sõltumatud ega kujuta endast kaubamärgi liiki;

M. arvestades, et tänu teaduse edusammudele saab toidu kahjulikkusega seotud ohtude eelhinnangute väljatöötamist toetada tänapäevaste arvutusmeetoditega, mis põhinevad suure hulga andmete analüüsimisel ja mida toetavad suure võimsusega arvutid, mis võimaldavad ettevaatuspõhimõtte rakendamist parandada;

1.  palub komisjonil teha järgmist:

a. tagada, et saavutatav kokkulepe oleks kõikehaarav ja tasakaalustatud ja hõlmaks kõiki TTIP alla kuuluvaid valdkondi, pidades silmas, et põllumajandust ei tohi kasutada vahetuskaubana selleks, et tagada muudele sektoritele juurdepääs USA turule, ning et põllumajandus on väga strateegiline poliitiline küsimus, millest sõltub kõigi eurooplaste toiduga kindlustatus ja elulaad;

b. võtta prioriteediks läbirääkimiste ambitsioonikas ja tasakaalustatud tulemus põllumajanduse jaoks – valdkonna jaoks, mille põhiosadega (juurdepääs turule, geograafilised tähised ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed) tuleks tegeleda varakult, võttes aluseks kõigi asjakohaste USA tõkete üksikasjaliku analüüsi, ja paralleelselt läbirääkimiste protsessis, säilitades samas toiduohutusstandardid ja tarbijakaitse, et anda parlamendile piisavalt aega ja selgust seda valdkonda koos sidusrühmade, Euroopa kodanike, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega arutada ja hinnata, keskendudes eelkõige põllumajandusettevõtjatele ja pere-põllumajandusettevõtetele;

c. luua TTIP raames kaasaegne ja parem investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanism, mis ei kahjusta ELi, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike asutuste suveräänseid huve, vaid annab välisinvestoritele õiglase võimaluse kaebusi esitada ja neile lahendus leida;

d. võtta endale kindel kohustus säilitada rangelt toiduohutuse ja inimeste tervise, taimetervise ning saagi- ja keskkonnakaitse, tarbijakaitse ja loomade tervise ja heaolu standardid, nagu on sätestatud ELi õigusaktides; tagada, et nende standardite tõstmine ei oleks tulevikus mingilgi viisil takistatud, et ELi põhiväärtusi, nagu ettevaatuspõhimõte ja jätkusuutlik põllumajandus, ei kahjustataks ning ELi kodanikud võiksid ka edaspidi olla kindlad ELi turul olevate toodete jälgitavuses ja märgistuses; määrata kindlaks konkreetsed meetmed ettevaatuspõhimõtte järgimiseks läbirääkimistes;

e. tagada seetõttu, et pädevad ELi ametiasutused oleksid seoses USAs kehtivate sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega kaasatud ettevõtete, rajatiste ja ELi eksporditavate toodete kontrolli, ning väljendab muret komisjoni poolt USA-le selle kohta esitatud ettepaneku teksti pärast, arvestades et varasemate ELi kaubanduslepingute kohaselt oli ELil võimalik teiste lepinguosaliste kontrolliprogrammi auditeerida ja kontrollida, ning kutsub komisjoni üles seda põhimõtet säilitama;

f.  teha kõik jõupingutused, et põllumajandustoodete sissevedu ELi oleks lubatud vaid tingimusel, et need on toodetud Euroopa tarbija-, looma- ja keskkonnakaitsenorme ning sotsiaalseid miinimumnorme järgides;

g. pidada meeles, et TTIP läbirääkimised ei saa iseenesest muuta eri valdkondades kehtivate õigusaktide rakendamist või esitatavaid seadusandlikke ettepanekuid, kaasa arvatud Euroopa toiduohutuse, sanitaar- ja fütosanitaarnormide, loomade heaolu ja keskkonnameetmete alal;

h. tagada põllumajanduse jaoks positiivne ja kaugeleulatuv läbirääkimiste lõpptulemus, mis peegeldaks ELi põllumajandussektori siseturu kaitsmise ja välisturgudele juurdepääsuga seotud huve seoses tariifsete ja mittetariifsete tõkete, sh eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarnormide ja -menetluste kaotamise või vähendamisega, tagaks kõrge kvaliteediga Euroopa toodetele tugeva positsiooni, nii et ELi tootjad saaksid USA turule tõepoolest parema ligipääsu, ning võtta arvesse, et tarbijate või nende tervise kaitsmiseks või toiduohutuse säilitamiseks mõeldud meetmeid ei tohiks pidada mittetariifseteks tõketeks;

i.  ergutada toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse alase oskusteabe vahetamist poolte vahel;

j.  pidada läbirääkimisi Euroopast eksporditavate taimede tervise kontrolli paindliku süsteemi üle, milles oleks järgitud ohutusstandardeid, ilma et see tooks kahju Euroopast USA turule suunduvale ekspordile, ning seeläbi suurendada eksporti USAsse;

k. tagada võrdsed võimalused, ergutades selleks toidukaupade puhul õiglast maksupoliitikat ja kaubandustavasid ning koheldes tundlikuna neid tooteid ja sektoreid, mille otsene või kaudne konkurents jätaks Euroopa põllumajandustootjad, sh väiketootjad kas ELis tervikuna või selle üksikutes piirkondades ülemäärase surve või ebaausa konkurentsi meelevalda, näiteks juhul, kui ELi eeskirjad ja nendega seotud tootmiskulud, nagu loomapidamishoonetele esitatavad nõuded, erinevad USA omadest, ning kaaluda kõiki tundlike kaupade kohtlemise võimalusi, sh tollimaksude alandamine ja piiratud tariifikvoodid;

l.  teha vastavalt läbirääkimisvolitustes selgelt ettenähtule kõik jõupingutused, et lisada leppesse kaitseklausel, mida kohaldatakse juhul, kui tekib oht, et mingi konkreetse toote import võib kahjustada omamaist toiduainete tootmist;

m. esitada, nii nagu juba mitu liikmesriiki on nõudnud, juba sõlmitud ja veel läbirääkimisel olevates kokkulepetes antud kontsessioonide ülevaade, nii et iga toote kohta oleks võimalik saada ülevaade kõigist kontsessioonidest, sest selleta on tundlike kaupade üle võimatu läbirääkimisi pidada;

n. teavitada parlamenti ja üldsust võimalikult varakult tundlike kaupade võimalikust nimekirjast, nii et kõigil sidusrühmadel oleks nii vara kui võimalik ja enne läbirääkimiste lõppemist piisavalt aega ettepanekuid kaaluda ja hinnata;

o. tagada ELi geograafilistele tähistele ja kvaliteetsetele ELi põllumajandustoodetele USA turul asjakohane õiguslik kaitse, ebakohase kasutamise ja eksitava teabe vastased meetmed ning kindlustada põllumajandustoodete märgistamise, jälgitavuse ja tegeliku päritoluga seotud kaitse kui oluline tasakaalustatud leppe sõlmimise tingimus;

p. lisada TTIPsse mahetooteid käsitlev kokkulepe, mida on laiendatud toodetele, mille suhtes kokkulepe seni ei kehtinud (vein);

q. lisada TTIPsse ELi ja USA vaheline 2006. aasta veinikokkulepe, jättes välja 17 pooleldi üldnimetust, mis sisalduvad valdkondlikus kokkuleppes;

r.  võtta arvesse asjaolu, et USA põllumajandustootjate sissetulekutoetus võib asetada ELi põllumajandustootjad ülemaailmse hindade kõikumise tõttu halvemasse konkurentsiolukorda ning et ELi kriisiohjemeetmed tuleks läbi vaadata, et muutuvaid turutingimusi arvesse võtta;

s.  luua kahepoolne ühine töökomisjon, mis arutleks korrapäraselt põllumajandustoodetega kauplemise üle, et prognoosida ja kõrvaldada eeskirjade muutumise puhul varajase hoiatussüsteemi abil kaubandust takistavad tegurid ning edendada normide lähendamist;

t.  kaasata täielikult läbipaistvalt, õigeaegselt ja laiaulatuslikult Euroopa Parlament, kõik liikmesriikide parlamendid ja põllumajanduse sidusrühmad kõigisse läbirääkimiste aspektidesse ning tagada kõigi selliste õigusaktide järgimine, millel põhineb Euroopa põllumajanduslik ja sotsiaalne mudel;

u. tagada, et USA tühistab keelu EList imporditavale veiselihale;

v. tagada võrdsed võimalused, kehtestades selleks märgistusnõuded imporditud toodetele, mis on toodetud ELi loomade heaolu, toiduohutust ning inimeste ja loomade tervist käsitlevatele normidele mittevastavate meetoditega;

w. esitada viivitamata selge ja objektiivne uuring TTIP mõju kohta Euroopa põllumajandusele sektorite kaupa, eelkõige selle mõju kohta väikestele põllumajanduslikele pereettevõtetele, ning luua õigeaegselt ja läbipaistvalt sidemed nii avaliku kui ka erasektori teadusasutustega, mis töötavad toiduohutuse alal ja võivad anda läbirääkimiste kõigis aspektides märkimisväärse panuse.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

18

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Giulia Moi, James Nicholson, Maria Noichl, Marit Paulsen, Marijana Petir, Laurențiu Rebega, Jens Rohde, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder, Rosa D’Amato, Angélique Delahaye, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Ivan Jakovčić, Manolis Kefalogiannis, Momchil Nekov, Stanislav Polčák, Sofia Ribeiro, Annie Schreijer-Pierik, Molly Scott Cato, Estefanía Torres Martínez

17.4.2015

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa Komisjonile esitatud soovituste kohta seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklit 167,

–   võttes arvesse nõukogu poolt 14. juunil 2013. aastal vastu võetud ja 9. oktoobril 2014. aastal avaldatud ELi juhiseid läbirääkimiste pidamiseks ELi ja USA vahelise Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle,

A. kinnitades ELi juriidilist kohustust seoses 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga;

B.  tuletades meelde, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 167 võtab liit aluslepingute teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse erinevaid kultuuriaspekte, et respekteerida ja edendada kultuuride mitmekesisust; tuletades meelde, et nimetatud teised sätted hõlmavad ühist kaubanduspoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207;

C. kinnitades taas, et kultuurisektori toetamiseks mõeldud olemasolevad ja tulevased sätted ja poliitikameetmed, eelkõige digitaalvaldkonnas, ei kuulu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste teemade hulka;

D.  tunnistades üldist huvi pakkuvate teenuste ja eelkõige hariduse erilist rolli, mis on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 14 ja ELi toimimise lepingu protokollis nr 26,

E.  tunnistades, et kultuuriline mitmekesisus on Euroopa ajaloo, selle traditsioonide rohkuse ning elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse tõttu ELile omane ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine jääb juhtpõhimõtteks, nagu on olnud tavaks muude ELi kaubanduskokkulepete puhul;

F.  tuletades meelde, et kultuuri- ja loomemajandus moodustab ligikaudu 2,6% ELi SKPst ning kasvab kiiremini kui ülejäänud majandus; rõhutades asjaolu, et kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste kaubanduse arendamine on Euroopas oluline majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav vahend;

G. tuletades meelde, et tavapärase korra kohaselt jäetakse ELi kaubanduslepingutest välja toetused, eriti kultuuri- ja haridussektori toetused,

1.  edastab komisjonile järgmised soovitused:

     a)  tagada kogu lepingu suhtes kohaldatava õiguslikult siduva üldklausli abil täielikus kooskõlas GATSi ja UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ning austades täielikult liikmesriikide tavasid, et lepinguosalistele jääb õigus võtta vastu või säilitada mis tahes meetmeid (eelkõige õiguslikke ja/või finantsmeetmeid), mis on seotud kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, meedia pluralismi ja meediavabaduse kaitse või edendamisega, ning säilitada või töötada vastavalt tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttele välja niisugune internetipõhiste ja internetiväliste audiovisuaalsete teenuste kord, mis on kooskõlas demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste nõuetega;

     b)  tagada, et audiovisuaalsetele teenustele, sealhulgas internetipõhistele teenustele ettenähtud erand on tulevikukindel ja seda ei seata tulevase lepingu mis tahes sätetega (nt investeeringuid käsitlevate sätetega) kahtluse alla ning seda ei ohusta tehnoloogia areng, nt audiovisuaal-, telekommunikatsiooni- ja e-kaubanduse teenuste ühtesulandumine;

     c)  jätkata praegusi pingutusi selle nimel, et suurendada läbipaistvust ja edendada parlamendi senisest veel suuremat kaasamist ning kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite täielikku kaasamist, pidades silmas TTIP-lepingu võimalikku mõju ELi kodanike elule;

     d)  tagada, et olulise kultuuriaspektiga teenuseid, mida pakuvad näiteks raamatukogud, arhiivid või muuseumid, ei seata TTIP-lepinguga ohtu, võttes suuremaid kohustusi kui EL on juba kehtivate lepingutega võtnud;

     e)  kinnitada, et TTIP-lepingust tulenevad kohustused ei ohusta kokkulepitud raamatuhinna süsteemi ega ajalehtede ja ajakirjade hinnakokkuleppeid;

     f)   tagada üldklausliga ELi liikmesriikidele õigus võtta vastu või säilitada mis tahes meetmeid seoses kõigi selliste haridus- ja kultuuriteenuste osutamisega, mis on kasumit mittetaotlevad ja/või mida rahastab mingis ulatuses avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis riigiabi, ning tagada, et erasektori rahastatavad välismaised teenuseosutajad vastavad kodumaiste teenuseosutajatega samaväärsetele kvaliteedi- ja akrediteerimisnõuetele;

     g)  täpsustada, et ükski lepingu säte ei mõjuta ELi või ELi liikmesriikide voli toetada kultuurisektorit ning kultuuri-, haridus-, audiovisuaal- ja pressiteenuseid ja anda neile rahalist toetust;

     h)  tagada, et EList pärit kujutava kunsti viljelejatele nähakse ette müügiprotsent juhul, kui kunstituru esindaja nende kunstiteoseid edasi müüb, innustades Euroopa kunstnikke seeläbi oma teoseid USAs turustama.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Jill Evans, Giorgos Grammatikakis, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sylvie Guillaume, Mary Honeyball, Marc Joulaud, Dietmar Köster, Ilhan Kyuchyuk, Michel Reimon, Hermann Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Remo Sernagiotto, Dario Tamburrano

4.5.2015

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Dietmar Köster

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et kuna nii Euroopa Liidu kui ka Ameerika Ühendriikide kohtusüsteem toimib tõhusalt, ei ole kõnealuses lepingus erainvestorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanisme vaja;

B.  arvestades, et Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides on tõhusad riiklikud õigusraamistikud ning et tegemist on õigusriikidega;

C. arvestades, et ELi institutsioonide sõlmitud rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimislepingute suhtes kehtivad ELi poolt garanteeritud õigused ning nende õiguste kaitse aluseks olevad põhimõtted ELis, nagu ettevaatuspõhimõte, mida kohaldatakse keskkonna-, tervishoiu- ja tarbijakaitsevaldkonnas;

D. arvestades, et üheksa ELi liikmesriiki on sõlminud Ameerika Ühendriikidega kahepoolsed investeerimislepingud, millega antakse USA ettevõtjatele õigus esitada kõnealuste liikmesriikide vastu hagi, ning arvestades, et ELi liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsed lepingud sisaldavad mõnesid investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise alaseid klausleid, kuid määruses nr 912/2014 on sätestatud, et olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud, milles liikmesriigid on osalised, asendatakse investeeringuid käsitleva peatüki lisamisega Atlandi-ülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerlusse, isegi ilma investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise käsitlemiseta;

E.  arvestades, et kõnealuste läbirääkimiste oodatav tulemus on ambitsioonikas leping, millega kaitstakse Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudelit, nagu on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes, ning mis toob kaasa märkimisväärse edasimineku üldsuse, töötajate ja tarbijate jaoks ning turu avamise ELis asuvate ettevõtete, sealhulgas VKEde jaoks;

F.  arvestades, et rahvusvaheliste lepingute suhtes kehtivad õiguskindluse ja prognoositavuse põhimõtted ning et on teada arvukaid juhtumeid, mille korral EL ja muud riigid on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raames kaevanud USA kohtusse, kuna USA ei ole väidetavalt täitnud oma rahvusvahelisi kohustusi;

G. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 on sätestatud, et „otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik”; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et „otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik”; arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 on Euroopa Parlamendil õigus, et teda „teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel”, kui toimuvad läbirääkimised ja sõlmitakse kokkulepped ELi ja kolmandate riikide vahel; ning arvestades, et Euroopa Ombudsmani otsuses omaalgatusliku uurimise OI/10/2014/RA kohta rõhutas Euroopa Ombudsman, et vaja on läbipaistvust Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle toimuvates läbirääkimistes ning üldsuse juurdepääsu dokumentidele;

1.  edastab komisjonile järgmised soovitused:

     a)  märgib, et kaubandus- ja investeerimislepingute üle toimuvates läbirääkimistes tuleks arvesse võtta üldsuse mureküsimusi;

     b)  märgib, et kohalikke ja välisinvestoreid ei ole võimalik laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus välja töötatud riikide ja investorite vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismide alaste reformide raames võrdselt kohelda;

     c)  märgib, et selle tagamise, et välisinvestoreid koheldakse mittediskrimineerival viisil ning et neil on võrdne võimalus taotleda kaebuste lahendamist ja lahenduseni jõuda, saab saavutada investeeringute kaitse normide või investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi Atlandi-ülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerlusse lisamisega; on kindlal arvamusel, et ükski Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluse leping ei tohiks sisaldada investeeringute kaitse norme või investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi, kuna praegune investeeringute kaitse tase ELis ja USAs on õiguskindluse tagamiseks täiesti piisav;

     d)  kutsub komisjoni üles tegema avalikult kättesaadavaks tervikteksti versioonid, milles oleksid ühendatud ELi ja USA seisukohad eelnõu peatükkide kohta ning tagama seeläbi kõikidele huvitatud sidusrühmadele läbirääkimiste kõikidel etappidel võrdse juurdepääsu teabele;

     e)  märgib, et vaidluste lahendamise mehhanismides esineb tõsiseid puuduseid nii menetluse kui ka sisu osas;

     f)   kutsub komisjoni üles olema vastu investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise hõlmamisele Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses, võttes arvesse ELi ja USA arenenud kohtusüsteeme ning asjaolu, et riikidevaheline vaidluste lahendamise süsteem ning riiklike õigus- ja kohtusüsteemide kasutamine kõige sobivam vahend investeerimisvaidluste käsitlemiseks;

     g)  rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada; kutsub komisjoni üles võtma arvesse enda korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemusi ning eriti seda, et 97% oli investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korrale vastu;

     h)  kutsub komisjoni üles tagama, et välisinvestoreid koheldakse mittediskrimineerival viisil ning et neil on võrdne võimalus taotleda kaebuste lahendamist ja lahenduseni jõuda, saades samal ajal kasu samaväärsetest õigustest kui kohalikud investorid, ning olema vastu investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetluse lisamisele Atlandi-ülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerlusse, sest olemas on ka muud investeeringute kaitse jõustamise võimalused, nagu riigisisesed õiguskaitsevahendid;

     i)   kutsub komisjoni üles tagama, et juhul kui vaidluste lahendamise mehhanism võetakse vastu, siis üksikjuhtumite suhtes tehtavad otsused ei asenda ega muuda tühiseks lepinguosaliste kehtivat siseriiklikku õigust, ning et tulevase õigusloome käigus (seni kui see ei toimu tagasiulatuvalt) tehtavad muudatused ei saa muutuda niisuguse vaidluste lahendamise mehhanismi esemeks;

     j)   kutsub komisjoni üles tagama, et austatakse täielikult mõlemal pool Atlandi ookeani kehtestatud õigussüsteeme ja Euroopa Parlamendi rolli ELi otsustamisprotsessis ning tema kontrollimisvolitusi ELi õigusalaste protsesside üle tulevase koostöö raamistiku loomisel;

     k)  palub komisjonil teha läbirääkimispartnerile selgeks, et ettevaatuspõhimõte on üks Euroopa keskkonna-, tervishoiu- ja tarbijakaitse poliitika aluspõhimõtteid ja see on kiirete ja ennetavate läbirääkimiste aluseks, et mitte seada ohtu inimeste, loomade ja taimede tervist ega kahjustada keskkonda, ning tagada, et läbirääkimiste tulemusel ei eirata ELis kehtivat ettevaatuspõhimõtet, eelkõige keskkonna- tervishoiu-, toidu- ja tarbijakaitse valdkonnas;

     l)   kutsub komisjoni üles tagama, et riiklike õigusaktide vastuvõtmisega tegelevad ka edaspidi vaid ELi õiguspärased seadusandlikud organid, edendades inimeste kaitse kõrgemaid standardeid, sealhulgas tervishoiu, ohutuse, tarbija ja töötajate õiguste ning avalike üldhuviteenuste valdkonnas; peab väga oluliseks, et hoitakse alles liikmesriigi suveräänne õigus taotleda avalike ja kollektiivsete teenuste (nagu veevärk, tervishoid, haridus, sotsiaalkindlustus, kultuuri- ja meediaküsimused, tootekvaliteet ning munitsipaal- ja kohalike ametiasutuste iseotsustamisõigus) väljajätmist Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse reguleerimisalast; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et iga õigusalase koostöö raames läbiviidava menetluse puhul austatakse täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadusandlikke pädevusi, järgides rangelt ELi aluslepinguid, ning ei pidurdata otseselt ega kaudselt Euroopa seadusandlikku protsessi;

     m) rõhutab, et kuigi ei ELi liikmesriigid ega Euroopa Liit ei ole teinud otsust intellektuaalomandi õiguse (sealhulgas autoriõigus, kaubamärgid ja patendid) kõikehõlmava ühtlustamise kohta, ei peaks komisjon nende huvide üle laiaulatusliku majanduse- ja kaubanduslepingu ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse raames läbirääkimisi pidama;

     n)  peab eriti oluliseks asjaolu, et EL ja USA on jätkuvalt seotud rahvusvahelistes organites toimuvate aruteludega patentide mitmekülgse ja ülemaailmse ühtlustamise üle ning et nad võtavad nendest osa, ning hoiatab seega püüdluste eest kehtestada Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses sätted materiaalse patendiõiguse kohta, eriti seoses patentsuse ja ajapikendusega seotud küsimustega;

     o)  kutsub komisjoni üles tagama, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle toimuvatel läbirääkimistel käsitletakse ka vajadust parema tunnustamise järele seoses teatavate toodetega (mille päritolu on väga oluline), ning kutsub üles säilitama selliste toodete kaitset; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et ELi geograafiliste tähiste kohaldamise tõhus tagamine on väga oluline, et saaks jõustada kõnealuseid eeskirju; kutsub komisjoni sellega seoses üles tagama, et läbirääkimisvolitustest jäetakse jätkuvalt välja kultuuri puudutavate eranditega seotud eeskirjad;

     p)  kutsub komisjoni seoses turulepääsuga üles tagama, et tundlike teenuste, näiteks avalike teenuste ja kommunaalteenuste (sealhulgas vesi, tervishoid, sotsiaalkindlustussüsteemid ja haridus) suhtes kohaldatakse piisavalt erandeid, mis annavad riiklikele ja kohalikele asutustele piisavalt tegevusruumi, et tegeleda avalikke huvisid teeniva õigusloomega; märgib, et kõnealuste teenuste puhul tuleb lepingusse lisada selgesõnaline erand, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 14 koos protokolliga 26, vaatamata sellele, kes neid teenuseid pakub, millisel viisil ning kuidas neid rahastatakse; märgib, et sellega seoses oleks väga kasulik koostada ühisdeklaratsioon, milles väljendatakse selget soovi jätta need valdkonnad läbirääkimistest välja;

     q)  palub komisjonil eelkõige tagada, et kultuuri puudutavate eranditega seotud eeskirjadesse lisatakse kõik aspektid, millest saavad kasu Euroopa kunstnikud ja tootjad;

     r)   kutsub komisjoni üles andma tagatisi selle kohta, et kultuuri puudutavate eranditega seotud eeskirjadesse lisatakse kirjastussektor;

     s)  märgib, et riigihangete valdkonnas ei tohi sotsiaalsete ja keskkonnaalaste riigihangete kriteeriume ega nende võimalikku laiendamist kahtluse alla seada;

     t)   kutsub komisjoni üles tagama, et mõlemad lepinguosalised võtavad kohustuseks eelkõige ILO tööõiguse põhireeglite ja OECD rahvusvahelistele ettevõtetele suunatud suuniste järgimise ja rakendamise; on seisukohal, et konflikti korral tuleb tõhusalt tagada töö- ja sotsiaalsete õiguste järgmine;

     u)  rõhutab, et mitte ühelgi juhul ei tohi õigust koostööle töökohas, õigust töö põhiseadusele ning õigust vabadele kollektiivläbirääkimistele või muid töötajaid, keskkonda ja tarbijaid kaitsvaid õigusi tõlgendada mittetariifsete kaubandustõketena;

     v)  märgib veel, et ulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus ning Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses tuleb tagasi lükata õigusalaste terminite ebaselged määratlused, nagu „õiglane ja erapooletu kohtlemine” ning „kaudne sundvõõrandamine”.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

11

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Heidi Hautala, Constance Le Grip, Angelika Niebler, Virginie Rozière

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Inês Cristina Zuber

7.4.2015

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa Komisjonile esitatud soovituste kohta seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Jan Philipp Albrecht

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse nõukogu direktiive läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle,

–   võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni ELi kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste kohta Ameerika Ühendriikidega(43) ja eelkõige selle punkti 13,

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(44),

A. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta, sh selle artikkel 8, mis käsitleb õigust isikuandmete kaitsele, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sama põhiõigust käsitlev artikkel 16, mis on ELi esmase õiguse üks põhialuseid ning mida tuleb kõigis rahvusvahelistes kokkulepetes täiel määral austada, on Euroopa Liidu suhtes siduvad;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 seob Euroopa Liitu muu hulgas demokraatia ja õigusriikluse väärtustega;

C. arvestades, et harta artiklid 20 ja 21 kohustavad liitu järgima põhimõtet võrdsus seaduse ees ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

D. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 sätestatakse, et „otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik”; arvestades, et läbipaistvus ja avatud dialoog partnerite vahel, sh kodanikud, on ülima tähtsusega läbirääkimiste ajal ja ka rakendamise etapis; arvestades, et Euroopa Parlament toetab Euroopa Ombudsmani nõudmist kasutada läbipaistvat lähenemisviisi;

E.  arvestades, et rahvusvaheliste kaubanduslepingute, sh Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP), aga ka teenustekaubanduse lepingu teemal käimasolevad läbirääkimised puudutavad rahvusvahelisi andmevooge, jättes täielikult välja andmetöötluse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse, mida arutatakse paralleelselt USA ja ELi vahelise nn Safe Harbori ja andmekaitset käsitleva raamlepingu raames;

F.  arvestades, et Ühendriikide läbirääkijad on esitanud TTIPi seitsmenda läbirääkimistevooru jaoks e-kaubandust käsitleva peatüki projekti; arvestades, et see projekt ei ole Euroopa Parlamendi liikmetele kättesaadav; arvestades, et USA e-kaubandust käsitleva teksti projekt teenustekaubanduse lepingus kahjustaks kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamist käsitlevaid ELi eeskirju ja kaitsemeetmeid; arvestades, et Euroopa Parlament jätab endale õiguse väljendada arvamust pärast TTIPi teksti tulevaste projektide ja eelnõudega tutvumist;

G. arvestades, et vabakaubanduspiirkonnas peavad ükskõik kumma lepingupoole kodanikud kogu asjaomasele piirkonnale hõlpsasti juurde pääsema;

H. arvestades, et enamik ELi liikmesriike ja Ameerika Ühendriigid on ratifitseerinud OECD konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu; arvestades, et mitu ELi liikmesriiki ja USA on ratifitseerinud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni; arvestades, et mitu ELi liikmesriiki ja USA on rahapesuvastase töökonna liikmed;

1.  edastab komisjonile järgmised soovitused:

     a)  tagamaks, et lepinguga austatakse täielikult ELi põhiõiguste standardeid, tuleb sellesse lisada õiguslikult siduv ja peatav inimõiguste klausel, mis on tavapärane osa ELi ja kolmandate riikide vahelistes kaubanduslepingutes;

     b)  pidada meeles, et seni, kuni massilist jälgimistegevust ei ole täielikult lõpetatud ning kuni ei leita ELi kodanike andmekaitseõiguste, sh haldus- ja õiguskaitse asjus sobivat lahendust, säilib oht, et Euroopa Parlament ei anna lõplikule TTIP-lepingule nõusolekut, nagu on osutatud eespool nimetatud Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonis;

     c)   võtta viivitamata meetmeid, et tagada eelkõige selle soovituse rakendamine, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonis ja mis puudutab Euroopa IT-sõltumatuse strateegia ja Euroopa küberstrateegia väljatöötamist;

     d)  lisada lepingusse esmatähtsana laiaulatuslik ja üheselt mõistetav horisontaalne iseseisev säte, mis põhineb teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) XIV artiklil ning millega kehtestatakse kehtivatele ja tulevastele isikuandmete kaitse alastele ELi eeskirjadele lepingust erand tingimuseta, et see peab olema kooskõlas TTIPi teiste osadega, ning tuleks tagada, et leping ei välistaks vastavate WTO eeskirjadega (GATSi artiklid XIV ja XIVa) põhjendatud erandite kehtestamist teenuste osutamise suhtes;

     e)  tagada, et isikuandmeid saab Euroopa Liidust väljapoole edastada vaid siis, kui kohaldatakse andmekaitsealastes ELi õigusaktides sisalduvaid kolmandatele riikidele andmete edastamist käsitlevaid sätteid; pidada läbirääkimisi isikuandmete vooge puudutavate sätete üle üksnes juhul, kui ELi andmekaitsealaste eeskirjade täielik kohaldamine on tagatud ja sellest peetakse kinni;

     f)   tagada, et USA läbirääkijate poolt TTIPi seitsmendal läbirääkimistevoorul esitatud peatüki projekt, mis käsitleb e-kaubandust, ei ole läbirääkimiste alusena vastuvõetav, kui see sisaldab sarnaseid tingimusi, mis olid USA e-kaubandust käsitlevas peatüki projektis teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistel; olla vastu USA e-kaubandust käsitleva peatüki projektile teenustekaubanduse lepingus seoses isikuandmetega; tagada nn Safe Harbori ja andmekaitset käsitleva raamlepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpetamine rahuldavate tulemustega;

     g)  pidada meeles, et isikuandmete edastamist käsitlevates ELi eeskirjadega võidakse selliste andmete töötlemine kolmandates riikides keelata, kui need riigid ei vasta ELi piisavuse standardile; rõhutada, et andmetöötluse seadmete ja asutuste asukohta käsitlevad nõuded peavad vastama andmeedastusalastele ELi eeskirjadele; teha koostööd USA ja teiste kolmandate riikidega asjakohastes tingimustes, eelkõige nn Safe Harbori ja andmekaitset käsitleva raamlepingu raames, et kogu maailmas võetaks vastu piisavalt kõrged andmekaitsealased standardid;

     h)  tagada, et põhiõigusi puudutavate õiguslike konfliktide kohta võivad teha otsuseid üksnes pädevad üldkohtud; tagada, et sätted investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korra kohta ei takistaks õiguskaitse kättesaadavust võrdsetel tingimustel ega õõnestaks demokraatiat;

     i)    pidada meeles vajadust läbipaistvuse ja vastutuse järele kogu läbirääkimisteprotsessi vältel ning täita oma ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikest 10 tulenevat kohustust, mis Euroopa Kohtu hiljutise otsuse kohaselt on seadusega põlistatud(45) ja mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamenti kõigis läbirääkimiste etappides pidevalt ja täielikult kursis hoida; tagada üldsuse juurdepääs kõigi osapoolte asjakohastele läbirääkimisdokumentidele, välja arvatud nendele, mis on salastatud iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes ning avaliku põhjendusega selle kohta, mil määral võib juurdepääs dokumendi avaldamata osadele konkreetselt ja tegelikult kahjustada erandiga kaitstud huve, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(46); tagada, et leping ei avaldaks mingil viisil negatiivset mõju ELi või liikmesriikide õigusaktidele üldsuse juurdepääsu kohta ametlikele dokumentidele;

     j)   suurendada läbirääkimiste raames poliitilist survet USA-le, et tagada täielik vastastikune viisavabadus ja kõikide ELi liikmesriikide kodanike võrdne kohtlemine ilma neid USA-sse pääsu osas diskrimineerimata;

     k)  lisada lepingusse säte korruptsiooni, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu kohta, et luua tõhustatud koostöö ELi liikmesriikide ja USA vahel, sh tõhusama rahvusvahelise koostöö, vastastikuse õigusabi, vara tagasivõitmise, tehnilise abi, teabevahetuse ning rahvusvaheliste soovituste ja standardite rakendamise mehhanismid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

10

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Iliana Iotova, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Louis Michel, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laura Agea, Carlos Coelho, Pál Csáky, Dennis de Jong, Edouard Ferrand, Marek Jurek, Jean Lambert, Luigi Morgano, Artis Pabriks, Barbara Spinelli, Kazimierz Michał Ujazdowski, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Dario Tamburrano, Janusz Wojciechowski

16.4.2015

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Esteban González Pons

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–       võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat, eelkõige kohtuasja C-350/12(47) ning arvamusi 2/13(48) ja 1/09(49),

A.     arvestades, et Lissaboni lepinguga laiendati ühise kaubanduspoliitika ulatust välismaistele otseinvesteeringutele, ja arvestades, et sellega suurendati märkimisväärselt Euroopa Parlamendi volitusi rahvusvaheliste kaubanduslepingute valdkonnas, tugevdades tema õigust saada regulaarselt teavet ja suurendades tema otsustuspädevust, kuna läbirääkimiste lõpus on nüüd vaja parlamendi nõusolekut, ning seega nähti ette kodanike otsene esindatus rahvusvaheliste lepingute vastuvõtmisel;

B.     arvestades, et oma arvamuses 2/13 märkis Euroopa Liidu Kohus, et liidu pädevus rahvusvaheliste suhete valdkonnas ja tema õigus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid hõlmab nimelt tingimata õigust allutada end sellise lepinguga loodud või määratud kohtu otsustele, mis on seotud asjaomase lepingu sätete tõlgendamise või kohaldamisega; arvestades, et kohus siiski ka täpsustas, et rahvusvaheline leping võib Euroopa Kohtu enda pädevust mõjutada üksnes juhul, kui on täidetud olulised tingimused tema pädevuse olemuse säilitamiseks ning kui seega ei kahjustata liidu õiguskorra autonoomsust;

1.      edastab komisjonile käimasolevateks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimisteks järgmised soovitused:

d)     seoses eeskirjadega:

i)       hinnata TTIP mõju, et tagada poliitikavaldkondade sidusus ja eelkõige kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel;

ii)      täpsustada regulatiivse koostöönõukogu roll ja volitused ning tema järelduste õiguslik kvaliteet, võttes arvesse, et regulatiivses koostöös tuleks austada ELi kehtivat põhiseaduslikku ja institutsioonilist raamistikku ning Euroopa, riiklike ja kohalike ametiasutuste õigusloomepädevust, eelkõige sotsiaal- ja keskkonnapoliitika valdkonnas, ning et regulatiivse koostöönõukogu soovituste mis tahes otsene kohaldamine asjaomastele ELi asutustele tähendaks aluslepingutes sätestatud õigusloomemenetluse rikkumist ning õõnestaks seega demokraatlikku protsessi ja Euroopa avalikku huvi;

iii)     tagada, et Euroopa õigusraamistikus ei kehtestataks leebemaid norme;

iv)     kuna eeldatavasti on TTIP nn elav leping, millele võib edaspidi lisada täiendavaid valdkonnalisasid, tuleks tagada, et see mehhanism kindlustab parlamentaarse kontrolli võimaluse, mille puhul Euroopa Parlamenti ja USA Kongressi hoitakse arengutega kursis ning nad saavad algatada, kujundada ja juhtida TTIPga ette nähtud regulatiivset dialoogi, austades õigusloomealaseid parlamentaarseid õigusi;

v)      peab ELis kehtivaid, demokraatlike protsesside kaudu kokku lepitud kaitsemeetmete ja normide väga kõrget taset saavutuseks, mis väärib parimat kaitset, ning nõuab, et ELis ja liikmesriikides kehtivaid õigusnorme, näiteks seoses tooteohutuse, tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, kliima, toiduainete, loomakaitse ning tarbija- ja andmekaitseõigustega, mingil juhul ei alandataks;

vi)     olla vastu sellele, et TTIP hõlmaks investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi, arvestades ELi ja USA arenenud õigussüsteeme ning arvestades asjaolu, et riikidevaheline vaidluste lahendamise süsteem ning riiklike kohtute kasutamine on kõige sobivamad vahendid investeerimisvaidluste käsitlemiseks;

vii)    võttes arvesse asjaolu, et USA ja ELi jurisdiktsioonide puhul puudub oht, et esineks poliitilist sekkumist kohtusüsteemi või et välisinvestorid jäetaks kohtuliku kaitseta, võib investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine eravahekohtus kahjustada õigust reguleerida Euroopa Liidu ning liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste avalikes huvides, eelkõige seoses sotsiaal- ja keskkonnapoliitikaga, ning seega ei järgitaks ELi põhiseaduslikku raamistikku; esitada ettepanek investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise püsiva korra kohta, mille raames pädevad kohtunikud käsitlevad võimalikke juhtumeid läbipaistvalt avalike kohtumenetluste käigus, mille järel võib esitada vähemalt ühe apellatsioonkaebuse;

e)      seoses läbipaistvuse, kodanikuühiskonna kaasamise ja üldsuse teavitamisega:

iii)     kuigi nii suure majandusliku ja poliitilise tähtsusega kaubanduslepingu üle läbirääkimiste pidamisel on teatud konfidentsiaalsus vastuvõetav ja mõistetav, tuleks jätkata ja suurendada jõupingutusi, et muuta TTIP läbirääkimised läbipaistvamaks ja üldsusele juurdepääsetavamaks, avalikustades muu hulgas kõik ELi läbiräägitavad tekstid, mida komisjon juba liikmesriikide ja parlamendiga jagab, kuna ELi institutsioonid peaksid olema läbipaistvuse edendamisel eeskujuks;

iv)     teavitada parlamenti viivitamata ja täielikult kõikidest menetluse etappidest vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-358/11; tagada kõikidele Euroopa Parlamendi liikmetele juurdepääs kõikidele piiratud kasutusega dokumentidele ja lisada konsolideeritud tekstid Euroopa Parlamendi liikmetele konsulteerimiseks mõeldud dokumentide nimekirja;

v)      rakendada Euroopa ombudsmani 6. jaanuari 2015. aasta soovitusi suurendada veelgi läbirääkimiste protsessi legitiimsust ja läbipaistvust, järgides täielikult, ennetavalt ja kõikehõlmavalt eeskirju, mis käsitlevad dokumentide kõigis ELi ametlikes keeltes veebisaidi kaudu üldsusele kättesaadavaks tegemist, ning tagades üldsuse tasakaalustatud ja läbipaistva osaluse liikmesriikide parlamentide kaudu;

vi)     kutsub seetõttu komisjoni üles toetama ja jätkama läbirääkimisi nõukoguga, et lõpetada ummikseis seoses määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) muutmisega;

vii)    kontrollida segalepingu õiguslikku mõju; kaasata riikide parlamendid täielikult arutelusse TTIP üksikasjade üle ning teavitada neid regulaarselt läbirääkimiste käigust, pöörates tähelepanu nende tagasisidele, eriti kuna kõige suurema tõenäosusega saab sellest segaleping, mistõttu peavad riikide parlamendid selle ratifitseerima;

viii)   luua viivitamata kohustuslik läbipaistvusregister, mida kasutaksid kõik ELi institutsioonid, et tagada täielik ülevaade TTIP läbirääkimistega seotud lobitööst.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

9

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Richard Corbett, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Jo Leinen, Petr Mach, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Claudia Tapardel, Kazimierz Michał Ujazdowski, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Gerolf Annemans, Marcus Pretzell, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Rosa Estaràs Ferragut, José Inácio Faria, Gabriel Mato, Ramón Luis Valcárcel Siso

30.4.2015

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituste kohta Euroopa Komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks

(2014/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Jarosław Wałęsa

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse 14. juuni 2013. aasta juhiseid läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 206 ja 207,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, sealhulgas 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Ameerika Ühendriikidega(50), 23. mai 2013. aasta resolutsiooni ELi kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste kohta Ameerika Ühendriikidega(51) ning 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(52),

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta,

–   võttes arvesse petitsioone nr 1221-13, 1635-13, 1960-13, 2694-13, 2721-13, 2859-13, 0149-14, 0184-14, 0195-14, 0242-14, 0589-14, 0706-14, 0722-14, 0738-14, 0783-14, 0949-14, 0973-14,1032-14,1122-14,1336-14,1575-14, 1649-14, 2062-14, 2143-14, 2268-14, 2314-14, 2328-14, 2647-14 ja 0033-15,

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani uurimist seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste läbipaistvusega ja üldsuse kaasamisega (OI/10/2014/RA),

–   võttes arvesse komisjoni poolt seoses TTIPs sisalduvate investeeringute kaitset ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist (ISDS) käsitlevate sätetega algatatud avaliku konsultatsiooni tulemusi,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu pealäbirääkija Ignacio García-Bercero 5. juuni 2014. aasta kirja USA pealäbirääkijale Daniel Mullanyle, kus märgitakse, et „kõik läbirääkimistega seotud dokumendid jäävad avalikkusele kättesaamatuks kuni 30 aastaks”,

A. arvestades, et Euroopa Komisjon peab praegu Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi põhjaliku, kõikehõlmava ja rangete nõuetega kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu üle Ameerika Ühendriikidega (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ehk TTIP), mille eesmärk on edendada ja soodustada kaupade ja teenuste vahetamist ärilistel eesmärkidel ja suurendada investeeringuid muu hulgas kaubandustõkete kaotamise kaudu; arvestades, et märkimisväärne arv ELi kodanikke on väljendanud õigustatud muret, et selle lepinguga ohustatakse ELi peamisi eeskirju, eriti tööõiguse, keskkonnakaitse ning toiduainete ja ohutusstandardite valdkonnas;

B.  arvestades, et Euroopa Komisjoni president Juncker kutsus kõiki tulevase komisjoni liikmeid üles „tegema avalikuks kõik kontaktid ja kohtumised kutseorganisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega mis tahes teemadel, mis on seotud ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega” seoses ulatusliku kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepinguga Ameerika Ühendriikidega (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ehk TTIP), mille üle komisjon praegu Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi peab; arvestades, et ainus tulemuslik viis avalikkuse segadust ja vääritimõistmist vältida on läbipaistvuse suurendamine ja suuremad jõupingutused avalikkuse teavitamiseks ning arutelu edendamiseks;

C. arvestades, et TTIP eesmärk on suurendada kaubavahetust ja investeeringuid Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel, ohustamata sealjuures liidu õigustikus sätestatud põhimõtteid, säästvat majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist või Euroopa sotsiaalse mudeli edendamist;

D. arvestades, et läbirääkimised on TTIP võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise mõju ning läbirääkimiste salastatuse tõttu pälvinud avalikkuse enneolematut huvi;

E.  arvestades, et Euroopa Komisjoni endine president José Manuel Barroso kutsus kodanikuühiskonda üles täitma TTIP üle peetavates läbirääkimistes konstruktiivset ja aktiivset osa;

F.  arvestades, et kodanikuühiskond on väljendanud muret TTIP üle;

G. arvestades, et komisjon keeldus 10. septembril 2014 registreerimast Euroopa kodanikualgatust „Stop TTIP“, leides, et aluslepingute rakendamiseks vajaliku liidu õigusakti ettepaneku esitamine ei kuulu komisjoni pädevusse; arvestades, et algatus „Stop TTIP” käivitati seejärel väljaspool määrusega (EL) nr 211/2011 ettenähtud menetlust ning on juba kogunud üle miljoni allkirja; arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud suure hulga petitsioone, milles tõstatatakse TTIPga seotud küsimusi; arvestades, et petitsioonide esitajad tunnevad peamiselt muret ohtude pärast, mis puudutavad imporditavate toiduainete ohutust ja kvaliteeti, andmete edastamist ELilt USA-le, eriti seoses USA poolt füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta kogutava teabega (ELi kodanike nn digitaalne enesemääramisõigus), läbirääkimiste läbipaistmatust, TTIP võimalikku kahjulikku majanduslikku mõju, eriti seoses tööhõive ja töötasuga, ning riigiasutuste reguleerimisõiguse üleandmist ettevõtetele ISDSi mehhanismi kaudu;

H. arvestades, et ELi kodanike juurdepääsuõigus ELi institutsioonide dokumentidele on põhiõigus, mille eesmärk on tagada, et kodanikud saaksid ELi otsuste tegemises osaleda ning nõuda ELilt ja tema institutsioonidelt tegude eest vastutamist, parandades liidu demokraatlikku olemust;

I.   arvestades, et ELi kodanike esitatud petitsioonides, millel on kümneid tuhandeid allkirju, väljendatakse selgelt kriitilist suhtumist TTIP läbirääkimistesse ja hoiatatakse ohu eest, mida selline leping endast kujutaks Euroopa eluviisile, eelkõige sotsiaal-, majandus-, keskkonna ja demokraatia valdkonnas;

J.   arvestades, et Euroopa Ombudsman kontrollis 2014. aasta juulis TTIP läbipaistvust käsitleva uurimise raames tähtsate dokumentide varjamist ja väiteid teatavatele sidusrühmadele eelisjuurdepääsu võimaldamise kohta; arvestades, et ombudsman on saanud TTIPd käsitleva avaliku konsultatsiooni vastuseks rohkem kui 6 000 e-kirja;

K.  arvestades, et sotsiaalvaldkonnas väljendatakse mitmesugustes petitsioonides sügavat muret lepingu võimaliku kahjuliku mõju pärast rahvatervisele, ELi tervishoiusüsteemidele ja avalikele teenustele üldiselt ning ka pensioniskeemidele; arvestades, et kardetakse töötingimuste halvenemist, pidades silmas töösuhete reguleerimatust ja kollektiivlepingute kultuuri puudumist USAs;

L.  arvestades, et pärast uurimist väljendas Euroopa Ombudsman muret TTIP üle peetavate läbirääkimiste läbipaistmatuse ja üldsuse osavõtu puudumise pärast;

M. arvestades, et enamikus saadud petitsioonides nõutakse sõnaselgelt läbirääkimiste peatamist komisjoni poolt või lepingu lõplikku tagasilükkamist Euroopa Parlamendi poolt;

1.  toonitab, kui tähtis on arendada Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel tasakaalustatud kaubandus- ja investeerimissuhteid, mis hõlmavad piisavaid kaitsemeetmeid kõrgeimate töö-, sotsiaal-, tervishoiu- ja keskkonnastandardite tagamiseks üleilmsel tasandil, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet, luua uusi majanduslikke võimalusi ja reguleerida üleilmastumist, nii et sotsiaalne ja keskkonnadumping oleks välistatud;

2.  peab tervitatavaks eesmärki kaotada ELi ja USA vahelise kaubavahetuse tehnilised tõkked ja vähendada õigusnormide tarbetuid lahknevusi, mida ei õigusta erinev lähenemisviis kaitsele ja riskijuhtimisele, näiteks menetluste dubleerimine, järjekindlusetud nõuded toodetele ja topeltkatsed;

3.  kutsub komisjoni üles läbirääkimiste jätkumise korral avaldama vastuseisu investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi lisamisele TTIPsse, sest on olemas ka muud investeeringute kaitse jõustamise võimalused, nagu riigisisesed õiguskaitsevahendid;

4.  märgib, et õigusnormide kooskõlastamine ei tohi piirata avalikke teenuseid ega üldist suveräänset õigust kooskõlas ettevaatuspõhimõttega reguleerida tervishoidu, juurdepääsu ravimitele, andmekaitset, tarbijaõigusi, tööõigusi, keskkonnakaitset, loomade heaolu, ennetavat tarbijakaitset ja kultuurilist mitmekesisust, nagu kummagi poole ametivõimud asjakohaseks peavad;

5.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa keskkonnastandardid jääksid praegusel tasemel kehtima;

6.  toonitab, et kultuuriteenuseid ja -tooteid tuleks käsitleda ja kohelda teistest äriteenustest ja -toodetest erinevalt, nagu nn kultuurierandiga on ette nähtud;

7.  rõhutab liikuvuse paketi ja kõigile ELi liikmesriikide kodanikele vastastikuse viisavabaduse kehtestamise tähtsust, tuletades meelde, et viisalihtsustus Euroopa teenuste ja kaupade pakkujatele on TTIP lepingust täiel määral kasusaamise üks olulisemaid elemente;

8.  toonitab, et Ameerika Ühendriigid ei ole ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, mis hõlmavad peamisi tööstandardeid, nagu kollektiivläbirääkimised, ühinemisvabadus ja organiseerumisõigus;

9.  rõhutab, et kui töötajate kaitset peetakse kaubandustõkkeks, tekib oht kahjustada demokraatlikku otsustamist töökohal;

10. võtab teadmiseks, et komisjon on teinud tõsiseid pingutusi TTIP läbirääkimisprotsessi läbipaistvuse suurendamiseks, eelkõige seoses ELi juhiste avaldamisega TTIP läbirääkimisteks (1103/13 CL 1); märgib, et see oluline dokument avalikustati alles 9. oktoobril 2014, samas kui läbirääkimised algasid 2013. aasta juunis; tuletab meelde, et komisjon on igal juhul õiguslikult kohustatud järgima määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad avalikkuse juurdepääsu dokumentidele; kahetseb, et siiani on Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääs TTIP läbirääkimistekstidele olnud väga piiratud; toonitab, et dokumendid, mis on kättesaadavad Euroopa Parlamendi turvalises lugemistoas, ei sisalda konsolideeritud materjali ega ühtegi USA esitatud teksti; toonitab vajadust tagada läbipaistvus otsese ja avatud dialoogi kaudu, mis toimub kõigi sidusrühmadega peetavate avalike konsultatsioonide vormis;

11. peab kiiduväärseks Euroopa Ombudsmani järelepärimist vajaduse kohta avaldada dokumente ennetavamalt; kutsub komisjoni üles kiiresti rakendama ombudsmani soovitusi, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu konsolideeritud läbirääkimistekstidele, arvukamate TTIP dokumentide ennetavat avalikustamist ja suuremat läbipaistvust seoses kohtumistega, mida komisjoni ametnikud peavad TTIP teemal ettevõtjate organisatsioonide, lobirühmade ja vabaühendustega; on veendunud, et komisjoni ennetavam hoiak läbipaistvuse suhtes muudaks läbirääkimisprotsessi kodanike silmis demokraatlikumaks ja seaduspärasemaks, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon avaldaks kõik läbirääkimisdokumendid, kaasa arvatud USA pakkumised ELile, kooskõlas kõigi Maailma Kaubandusorganisatsiooni raamistikus peetavate rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste tavaga, ning edendaks eri sidusrühmade, eelkõige kodanikuühiskonna ja tarbijaorganisatsioonide ulatuslikumat osalemist ja kaasamist läbirääkimisteprotsessi;

12. palub komisjonil tagada, et tema kaubanduspoliitikale pühendatud veebisaidil avaldatavate TTIPga seotud dokumentide nimekiri oleks juurdepääsetav, terviklik, ammendav ja põhjalik, ning hõlbustada juurdepääsu sellele teabele, pidades korrapäraseid kohtumisi ametiühingute, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega; rõhutab, et tähtsaimad dokumendid, eelkõige need, mis käsitlevad ELi läbirääkimisseisukohti, peaksid olema kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes, mis tagaks, et kõikidel Euroopa kodanikel on dokumentidele tegelik juurdepääs ja nad saavad neist täielikult aru;

13. palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõikidest menetluse etappidest vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-358/11; palub komisjonil lisaks tagada kõigi Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääs kõigile piiratud juurdepääsuga dokumentidele ja lisada konsolideeritud tekstid Euroopa Parlamendi liikmetele konsulteerimiseks mõeldud dokumentide nimekirja;

14. peab kahetsusväärseks, et Euroopa kodanikualgatuse õigusraamistiku piirangute tõttu ei liigitanud komisjon rohkem kui poolteise miljoni eurooplase esitatud petitsiooni Euroopa kodanikualgatuseks; peab kahetsusväärseks, et nende piirangute tõttu on mis tahes kaubandusküsimusi käsitlev Euroopa kodanikualgatus lubatav alles pärast kaubanduslepingu jõustumist ja et Euroopa kodanikualgatused, mille eesmärk on pooleliolevate kaubandusläbirääkimiste mõjutamine, ei ole praeguses raamistikus lubatud;

15. on seisukohal, et avalike huvide tõttu ei tohiks andmekaitset kasutada automaatse takistusena lobitegevuse avalikuks järelevalveks TTIP raames ja et andmekaitseküsimusi on võimalik käsitleda, teavitades osalejaid siis, kui nad kohtumisele kutsutakse, kavatsusest nende nimed avaldada, ning andes selgelt teada, et TTIP ei tohi kahjustada ELi kodanike digitaalset enesemääramisõigust ega andmekaitset käsitlevate ELi õigusaktide täitmist ning et selles tuleb eelkõige arvesse võtta Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-132/12, mis käsitleb õigust olla unustatud, ja kavandatud andmekaitse üldmäärust; palub komisjonil tagada, et läbirääkimistesse ei kaasata andmekaitse teemat, et täita Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8;

16. rõhutab, et läbirääkimiste teatavad valdkonnad on tundlikud ja neis ei saa lubada kompromisse, nt põllumajandussektor, mille puhul arusaamad geneetiliselt muundatud organismide, märgistusel esitatava teabe nõuete, kloonimise, keskkonnanõuete ning kõigi muude tarbijate tervise ja loomatervishoiu standardite kohta on ELis ja USAs erinevad; julgustab komisjoni järgima sellega seoses nn positiivse nimekirja põhimõtet, mis on vajalik eeltingimus, et teemat kõigile sidusrühmadele arusaadavaks teha; nõuab seetõttu, et nendes valdkondades ei tehtaks reguleerimiskoostööd ja et neile ei kehtestataks sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ega tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlevaid lisaeeskirju; nõuab valdkondades, kus toimub juba kaubavahetus sellistes tundlikes sektorites nagu geneetiliselt muundatud organismid, selgete märgistamiseeskirjade kehtestamist, et parandada tarbijate valikut;

17. rõhutab, kui suurt tähelepanu pööras üldsus lepingule petitsioonide kaudu, milles väljendati tõsist muret läbirääkimiste läbipaistmatuse ning kahjuliku mõju pärast töötajate õigustele ja avalikele teenustele, sealhulgas tervishoiu, sotsiaalteenuste, hariduse, vee ja kanalisatsiooni valdkonnas;

18. kutsub komisjoni üles võtma kindlat kohustust rangelt säilitada toiduohutuse, inimeste ja loomade tervise ning loomade heaolu standardid, nagu ELi õigusaktides on kindlaks määratud, ning tagama, et ELi põhiväärtusi, nagu ettevaatusprintsiip ja loomade tunnistamine aistimisvõimelisteks olenditeks, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ei kahjustata, vaid järgitakse;

19. kutsub komisjoni üles takistama selliste toodete ELi turule toomist, mis ei ole toodetud kooskõlas ELi toiduohutuse, inimeste ja loomade tervise ning loomade heaolu standarditega;

20. kutsub komisjoni üles tagama, et sellised tooted nagu geneetiliselt muundatud organismid või tooted, mis on pärit kloonitud loomadelt ja nende järglastelt või sisaldavad ELis keelatud aineid, ei siseneks ELi turule ega jõuaks ELi toidutarneahelasse;

21. rõhutab, et TTIP üle peetavate läbirääkimiste keskmes peaks olema tarbijakaitse ning toiduainetele ja kaupadele kehtestatud kõrgemate Euroopa kvaliteedinõuete täitmine, keskkonnakaitse kõrgeimate standardite täitmine ja tööstusheite rangeim kontroll ELis ja USAs ning asjakohased kaitsemeetmed kodanike andmete kaitsmiseks, ja selle tulemuseks peaks olema eelkõige:

     – kliiniliste ravimiuuringute kliiniliste andmete täielik läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs neile;

     – meditsiiniseadmete kliiniliste uuringute kliiniliste andmete täielik läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs neile;

     – inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitsmine mõlema poole tundlike teemade ja põhiväärtuste, nt ELi ettevaatusprintsiibi austamise ja järgimise kaudu;

     ning rõhutab, et läbirääkijad ei peaks arutama TTIP raames mis tahes andmekaitsealaseid kohustusi enne, kui selle valdkonna pooleliolev õigusloometöö ELis ja USAs on lõpule viidud;

22. rõhutab, et iga riigi ja ELi õigusaktide vastuvõtmise ja majanduse reguleerimise suveräänsuse austamine peab olema TTIP üle peetavate läbirääkimiste keskmes;

23. kutsub komisjoni üles näitama, kuidas ja millal ta iga soovitatud meedet rakendab ja milliseid järelmeetmeid ta eespoolnimetatud petitsioonide suhtes võtab; on seisukohal, et kuna läbirääkimised on pooleli, oleks hea, kui komisjon võtaks järelmeetmeid kahe kuu jooksul, st enne 31. maid 2015;

24. arvestades, et komisjon sai oma avalikule konsultatsioonile investeeringute kaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi kohta Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu raames peaaegu 150 000 vastust ja 97 % neist ei pooldanud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi lisamist lepingusse; rõhutab, et vastajate üldine mure oli investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi ühildatavus ELi kohtusüsteemiga ja eelkõige Euroopa Liidu Kohtu pädevuse austamine ning valitsuste reguleerimisõigus; märgib, et ebatavaliselt palju vastuseid tuli üksikisikutelt, mis näitab, kui oluliseks inimesed TTIP teemat peavad, ning et osa vastajaid, nagu ametiühingud ja suured kodanikuühiskonna organisatsioonid, esindavad suurt arvu üksikliikmeid, mis ületab kaugelt komisjoni saadud vastuste koguarvu; rõhutab, et investeeringute kaitset käsitlevad sätted peaksid tagama riikide reguleerimisõiguse ning on veendunud, et sellega seoses peaks Euroopa Liidu Kohus säilitama Euroopa Liidu õiguse lõpliku tõlgendamise ainupädevuse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Soledad Cabezón Ruiz, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvie Goddyn, Peter Jahr, Rikke Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Edouard Martin, Roberta Metsola, Julia Pitera, Gabriele Preuß, Laurențiu Rebega, Sofia Sakorafa, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michela Giuffrida, Jérôme Lavrilleux, Josep-Maria Terricabras, Ángela Vallina, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, José Blanco López, Paul Brannen

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

13

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Tiziana Beghin, David Borrelli, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Jörg Leichtfried, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Goffredo Maria Bettini, Dita Charanzová, Georgios Epitideios, Seán Kelly, Sander Loones, Gabriel Mato, Adina-Ioana Vălean, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Theresa Griffin, Evžen Tošenovský, Cecilia Wikström

(1)

         http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11103-2013-DCL-1/et/pdf

(2)

         http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/ec/141920.pdf

(3)

         http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/145906.pdf

(4)

         http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-14-1820_en.htm

(5)

         http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-79-2014-INIT/et/pdf

(6)

         http://ec.europa.eu/priorities/docs/pg_et.pdf

(7)

         http://ec.europa.eu/news/2014/docs/c_2014_9052_en.pdf

(8)

         http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-2341_en.htm

(9)

         http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/information_sources/docs/from_farm_to_fork_2004_en.pdf

(10)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153022.pdf

(11)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153023.pdf

(12)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153024.pdf

(13)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153025.pdf

(14)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153026.pdf

(15)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153027.pdf

(16)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153028.pdf

(17)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153029.pdf

(18)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153030.pdf

(19)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153031.pdf

(20)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153032.pdf

(21)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/february/tradoc_153120.pdf

(22)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/may/tradoc_152512.pdf

(23)

        http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/march/tradoc_153259.pdf

(24)

        ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 53.

(25)

        Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0227.

(26)

        Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0009.

(27)

    http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-94_en.htm.

(28)

           Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0227.

(29)

           http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11103-2013-DCL-1/et/pdf

(30)

            http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20SPS.pdf

http://www.ustr.gov/sites/default/files/FINAL-2014-SPS-Report-Compiled_0.pdf

(31)

           http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20TBT.pdf.

http://www.ustr.gov/sites/default/files/2014%20TBT%20Report.pdf.

(32)

           http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/507492/IPOL-ENVI_ET(2013)507492_EN.pdf.

(33)

           http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2014/536293/IPOL_STU(2014)536293_EN.pdf.

(34)

           http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/webdiaepcb2014d4_en.pdf.

(35)

           http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/information_sources/docs/from_farm_to_fork_2004_en.pdf.

(36)

           http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11103-2013-DCL-1/et/pdf

(37)

           http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-14-12_en.htm.

(38)

           http://www.whitehouse.gov/the-press-office/2014/03/26/press-conference-president-obama-european-council-president-van-rompuy-a

(39)

           Vt USA kaubandusesindaja tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlevat 2014. aasta aruannet, lk 45.

(40)

           USA osas vt USA kaubandusesindaja 2013. ja 2014. aasta aruannet tehniliste kaubandustõkete kohta.

(41)

            http://www.globalmeatnews.com/Industry-Markets/Canada-to-develop-hormone-free-beef-for-EU

(42)

           http://www.unscn.org/files/Announcements/Other_announcements/A-HRC-26-31_en.pdf

(43)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0227.

(44)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

(45)

24. juuni 2014. aasta otsus kohtuasjas C-658/11 parlament vs. nõukogu.

(46)

EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(47)

Kohtuasi C-350/12: Euroopa Liidu Nõukogu vs. Sophie in’t Veld.

(48)

Arvamus 2/13: Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga – Eelnõu kooskõla EL lepingu ja EL toimimise lepinguga.

(49)

Arvamus 1/09: Kokkuleppe eelnõu – Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine – Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohus – Nimetatud eelnõu kooskõla aluslepingutega.

(50)

ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 53.

(51)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0227.

(52)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

Viimane päevakajastamine: 5. juuni 2015Õigusalane teave