RAPORT mitmeliigilise transpordi integreeritud piletimüügisüsteemi loomise kohta Euroopas

12.6.2015 - (2014/2244(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Dieter-Lebrecht Koch

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mitmeliigilise transpordi integreeritud piletimüügisüsteemi loomise kohta Euroopas

(2014/2244(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega[1],

–       võttes arvesse komisjoni määrust (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta[2],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[3],

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas” (COM(2008)0886),

–       võttes arvesse komisjoni 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (COM(2011)0144),

–       võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta[4],

–       võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Kogu ELi hõlmavate mitmeliigiliste reisiteabe-, planeerimis- ja piletimüügiteenuste osutamise tegevuskava suunas” (SWD(2014)0194),

–       võttes arvesse linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava (COM(2009)0490),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

–       võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0183/2015),

A.     arvestades, et hoolimata tehtavatest jõupingutustest ei ole veel saavutatud 2011. aasta valge raamatu[5] algatuses nr 22 esitatud eesmärki võimaldada tõrgeteta mitmeliigilist liikuvust uksest ukseni intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuga koostalitluslike ja mitmeliigiliste sõiduplaanide koostamisel, veebipõhisel broneerimisel ja arukate piletimüügisüsteemide rakendamisel;

B.     arvestades, et enamik reisijaid eelistab jätkuvalt isiklikku transpordivahendit, ja arvestades, et kogu ELi hõlmavate reisiplaneerimisteenuste loomisest üksi ei piisa, et saavutada eri transpordiliikide parem integreerimine, vaid iga transpordiliik peab muutuma tõhusamaks, säästvamaks ja kasutajasõbralikumaks ning sellele protsessile aitavad märkimisväärselt kaasa muu hulgas neljanda raudteepaketi vastuvõtmine, kuna sellega tagataks võrdne juurdepääs infrastruktuurile ka väiksemate ettevõtjate, VKEde ja idufirmade jaoks, ning lennureisijate õigusi käsitleva määruse ja Euroopa veeteede strateegia vastuvõtmine ning ühtse Euroopa taeva ja üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsete projektide rakendamine;

C.     arvestades, et hoolimata asjaolust, et komisjon on määratlenud integreeritud piletimüügisüsteemi eri transpordimeetodite koondamisena ainult ühte sõidupiletisse, ei nõustu ettevõtjad alati niisuguse määratlusega ning teatavad teenuseosutajad püüavad ainult pakkuda koostalituslikke pileteid, mis takistab sektori edasist arengut;

1.      juhib tähelepanu asjaolule, et kogu ELi hõlmav mitmeliigiline reisiteave ning piiriülese integreeritud lähenemisviisi rakendamine reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenuste suhtes, eelkõige kaugreiside puhul, moodustavad osa reageeringust Euroopa transpordisektori peamistele väljakutsetele, mille hulka kuuluvad ka säästvus, mitmeliigilisus, kõikide transpordiliikide turvalisuse suurendamine, tõhusus ja majanduslik elujõulisus, kvaliteetsete töökohtade loomine ja töötajate liikuvus, ning on seetõttu ühteviisi kasulikud ühiskonnale, majandusele, keskkonnale, sotsiaalsele sidususele ja turismindusele;

2.      rõhutab, et kogu ELi hõlmavad mitmeliigilise transpordi integreeritud reisiteabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenused pakuvad Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele ja idufirmadele, võimalusi innovatsiooniks ning kujutavad endast seeläbi suurt panust ülemaailmselt konkurentsivõimelisse Euroopa ühtsesse turgu ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna väljakujundamisse;

3.      rõhutab, et kogu ELi hõlmav personaalne liikuvus on põhivabaduste teostamise eeldus ning seepärast peaks tarbijatel olema võimalik saada nii sõiduplaane kui ka ümberistumisvõimalusi käsitlevat laialdast, täpset ja neutraalset teavet mitmeliigiliste ja piiriüleste transpordiühenduste kohta tõrgeteta ja hõlbustatud uksest ukseni reisimise raames, millele on omased kõrged mugavusstandardid, ning teha vajalikke broneeringuid veebipõhiselt ja nende eest veebipõhiselt maksta; tunneb heameelt stiimulite üle, mille eesmärk on julgustada reisijaid kombineerima mitmeid olemasolevaid transpordiliike; märgib, et enamikus liikmesriikides puudub endiselt võimalus osta siseriiklike või ELi-siseste piiriüleste reiside pileteid interneti või mobiilirakenduse kaudu; on arvamusel, et asukohapõhine piiramine (geo-blocking) ei tohiks olla lubatud;

4.      rõhutab, kui oluline on kasutajate jaoks saada üks pilet ühe mitmeliigilise reisi jaoks, ning näeb mitmeliigilistele reisi- ja liiklusandmetele õiglase ja võrdse juurdepääsu võimaldamises ning seetõttu reisijatele ulatusliku, kergesti kättesaadava, neutraalse, usaldusväärse ja reaalajas saadava teabe andmises integreeritud piletisüsteemide eeltingimust ning rõhutab, et asjaomaste meetmete õigluse tagamiseks on esmatähtis, et nendega kaasneks kõigi transpordiliikide puhul väliskulude sisestamine ja eri liikide keskkonnatoimest teavitamine;

5.      märgib, et tarbijatele tuleks kogu aeg anda läbipaistvat hinnakujundusteavet; rõhutab seetõttu, et broneerimis- ja maksesüsteemid peaksid selgelt näitama valitud reisi kogu piletihinda, kaasa arvatud niisugused kohustuslikud osad nagu maksud ja tasud; rõhutab, kui olulised on innovatiivsed IT-põhised platvormid, mis vähendavad broneeringu- ja tehingutasusid üldiselt, ning toonitab, kui oluline on võimaldada sõidupiletite ostmiseks mitmesuguseid makseviise; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema rohkemat, et piirata avalike transporditeenuste puhul tasusid, mida võetakse krediitkaardi kasutamise eest või muude põhjendatavate makseviiside kasutamise eest;

6.      rõhutab, et andmekihtide ühildamatus ja ebajärjepidevus ning andmevormingute ja andmevahetusprotokollide mitmekesisus ja puuduv koostalitlusvõime kahjustavad mitmeliigilise transpordi integreeritud teabe-, planeerimis- ja piletimüügiteenuste pakkumist ELis ning tekitavad lisakulusid; kutsub komisjoni üles tagama, et mis tahes regulatiivne meede peab sammu transpordisektori kiire arenguga ega loo tarbetut koormust;

7.      tunneb heameelt nii avaliku kui ka erasektori püüdluste üle reisiplaneerimisteenuste loomisel koos nõutavate avatud standardite ja liidestega, kuid märgib, et paljud sellised teenused hõlmavad ainult konkreetseid piirkondi või riike ja et vaid vähesed neist on mitmeliigilised; nõuab seetõttu esimese sammuna, et transporditeenuste osutajad ja reisiplaneerimisteenuste osutajad tugineksid juba loodud sünergiale ning keskenduksid tugevamalt selliste mitmeliigilise transpordi piiriüleste reisiplaneerimisteenuste pakkumisele, mis sisaldavad kohandatud piletimüügilahendusi, pööraksid erilist tähelepanu keelele, milles teenuseid osutatakse, võtaksid arvesse vähemuskeelte kasutamist ning ühendaksid omavahel kaug- ja lähitranspordi, mis hõlmab ka nn esimest ja viimast miili, tehes seda eri süsteemide ajakohastamise abil, et arendada nende koostalitlusvõimet ja võimaldada nendevahelist teabevahetust; kutsub komisjoni üles kasutama üleeuroopalise transpordivõrgu koridore katseprojektina reisijatevoogude ning mitmeliigilise transpordi teabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenuste potentsiaali tuvastamiseks;

8.      palub, et komisjon töötaks välja heade tavade repositooriumi kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil teostatavate projektide jaoks, et see oleks aluseks viimati mainitute rakendamisele kogu ELis;

9.      rõhutab, et mitmeliigilise transpordi integreeritud piletisüsteemide abil piletite ostmise lihtsus ja mugavus meelitab rohkem reisijaid kasutama avalikku transporditeenust ning see omakorda suurendab reisijate rahulolu ja tuleb kasuks avalikku transporditeenust pakkuvatele ettevõtjatele;

10.    kutsub komisjoni üles võtma mitmeliigilise transpordi integreeritud piletimüügiteenuste puhul meetmeid, mis on vajalikud sellise selge raamistiku loomiseks, millega toetatakse ja hõlbustatakse sidusrühmade ja pädevate asutuste jõupingutusi, nende poolt juba sõlmitud kokkuleppeid ning pakutavate toodete ja teenuste innovatiivsust, ning juhul, kui mitmeliigilise transpordi integreeritud koostalitlusvõimeliste piiriüleste piletimüügisüsteemide loomisel ei ole 2020. aastaks tehtud märkimisväärseid edusamme, kutsub komisjoni üles võtma juba tehtud edusammudele ja juba käivitatud vabatahtlikele algatustele tuginedes seadusandlikke meetmeid miinimumeeskirjade ja ajakava kehtestamisega;

11.    rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset rolli ja vastutust seoses reiside esimese ja viimase miiliga; peab ülimalt oluliseks, et nad kaasataks individuaalsete meetmete rakendamisse, nende elluviimise järelevalvesse ja süsteemi kui terviku tulemusliku toimimise tagamisse; palub eespool esitatud punkte arvesse võttes liikmesriikide pädevatel asutustel

   töötada tihedas koostöös transpordisektori esindajatega hiljemalt 2020. aastaks välja riiklikud ajakohastatud sõiduplaanide ja piletihindade teabesüsteemid, mille aluseks on avatud liidesed, milles on ühendatud era- ja avaliku sektori ettevõtjate osutatavate piirkondlike ja kohalike linnaliste avalike transporditeenuste reisiandmed, ning ajakohastada niisuguseid süsteeme ka edaspidi korrapäraselt;

   tagada, et hiljemalt 2020. aastaks on mis tahes liiki kohalikule avalikule transporditeenusele omased sõiduki asukoha kohta reaalajas teabe edastamist võimaldavad intelligentsed süsteemid ning et niisugused süsteemid lisatakse hangete pakkumistingimustesse;

   näha hiljemalt 2024. aastaks avatud liideste alusel ette riiklike sõiduplaanide ja piletihindade teabesüsteemide piiriülese võrgustiku loomine koos reaalajas saadava teabega kohalikku avalikku transporditeenust pakkuvate ettevõtjate sõiduplaanide kohta ning niisuguste süsteemide kättesaadavaks tegemine ettevõtjatele, reisiplaneerimisteenuste osutajatele ja tarbijatele;

12.    jagab komisjoni arvamust, et kogu ELi hõlmavate mitmeliigilise transpordi reisiteabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenuste eeltingimuseks on kõikide teabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenuse osutajate, sealhulgas VKEde ja idufirmade õiglane, avatud ja võrdne juurdepääs ulatuslikele mitmeliigilistele reaalajas saadavatele transpordi- ja reisiandmetele, ning palub komisjonil esitada ettepaneku, mis kohustab kõiki asjaomaseid ettevõtjaid tegema õiglastel ja võrdsetel tingimustel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik selleks, et seada sisse ulatuslikumad teenused ning anda seega reisijatele tõeline ja kättesaadav valikuvõimalus kõige säästvamate, soodsamate või kiiremate ühenduste vahel, ohustamata asjaomaste teenuseosutajate ärihuve;

13.    rõhutab, et kooskõlas ELi konkurentsipoliitikaga on komisjoni ülesanne teha kindlaks mitmeliigilise transpordi teabe- ja piletimüügiteenuse osutajate poolse teabe monopoliseerimise võimalik oht ning seda takistada; lisab, et komisjon peab ühtlasi tagama, et elektroonilise piletimüügi teenuse eest makstava tasu osakaal ei muutuks nii suureks, et see kahjustaks reisijateveoettevõtjaid;

14.    nõuab tungivalt niisuguse dialoogiplatvormi loomist, millesse on kaasatud kõik transpordisektori esindajad ning pädevad asutused kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning mille eesmärk on töötada välja teostatavad lahendused niisuguste koostalitluslike elektrooniliste piletimüügisüsteemide järkjärguliseks kasutuselevõtmiseks kogu ELis, milles võetakse arvesse kogu reisitsüklit alates planeerimisest kuni piletite ostmiseni, ning tuvastada ja lahendada probleemid, mis on seotud piletimüügitulu proportsionaalse jagamisega ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste korral kulude jagamisega; on arvamusel, et need lahendused tuleks töötada välja turupõhiselt ning ettevõtjaid ja reisijaid ebaproportsionaalsete kuludega koormamata; palub komisjonil ELi kaasrahastamise kaudu tugevalt edendada üleeuroopaliste telekommunikatsiooni- ja transpordivõrkude vahelist sünergiat selles valdkonnas;

15.    juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa reisijaõigused on piiratud sellel määral, et neid kohaldatakse iga veolepingu suhtes eraldi, kuid kui reis hõlmab piiriülest osa või mitmeliigilist transporti, ei ole võimalik reisijaõigusi tagada tavapärasel viisil, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon täidaks nõudmise, mille Euroopa Parlament esitas oma resolutsioonis 2011. aasta tegevuskava kohta[6] ning mille kohaselt tuleks luua kõiki transpordiliike hõlmav reisijate õiguste harta, esitades 2017. aasta lõpuks ettepaneku niisuguse harta loomiseks, mis sisaldab eraldi osa mitmeliigiliste reiside kohta koos selge ja läbipaistva reisijate õiguste kaitsega mitmeliigilises kontekstis, milles arvestatakse iga transpordiliigi eripära, ning mitmeliigilise transpordi integreeritud piletimüügisüsteemi kohta;

16.    rõhutab, et transpordi võrdsel ja takistustevabal juurdepääsetavusel kõikide ja eelkõige haavatavate isikute jaoks on sotsiaalse liikuvuse seisukohast ja Euroopa demograafilist muutust arvesse võttes otsustav tähtsus, ning nõuab suurema tähelepanu pööramist puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustele, samuti eakate erivajadustele reisiteabe kättesaadavuse osas enne reisi ja reisi ajal, piletiostuvõimaluste ning broneerimis- ja maksesüsteemide osas, sealhulgas ratastooli kohtade broneerimise võimalikkus; tunneb heameelt komisjoni Euroopa juurdepääsetavuse akti tegevuskava üle ning seadusandlike meetmete potentsiaali üle kõrvaldada majanduslikud ja sotsiaalsed tõkked, millega seisavad silmitsi puudega inimesed; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks transporditõkete kõrvaldamisega oma niisuguste jõupingutuste osana, mida ta teeb juurdepääsu parandamiseks;

17.    rõhutab, kui tähtis on säilitada eri hinnakujundusmudelid ja maksevõimalused (toetused, allahindlused jne), et tagada teatavate ühiskonnarühmade (töötud, pensionärid, üliõpilased, suurpered, madala sissetulekuga inimesed ja muud ebasoodsas olukorras sotsiaalsed rühmad) võimalus saada kasu mitmeliigilise transpordi piletimüügisüsteemidest ELis;

18.    märgib, et mitmeliigilise transpordi teabesüsteemid peaksid olema kasutajasõbralikud ning seetõttu tuleks neid täiendada ajakohaste kartograafiliste ja geograafiliste andmetega;

19.    nõuab, et sidusrühmi toetataks ka edaspidi probleemidele innovatiivsete lahenduste väljatöötamisel ning et seepärast mitte üksnes ei säilitataks, vaid ka arendataks lisaks struktuurifondidele asjaomaseid ELi-poolse rahastamise allikaid, nagu Shift2Rail-uuendusprogramm 4 programmi „Horisont 2020” raames ja Euroopa ühendamise rahastu; nõuab tungivalt, et Euroopa Investeerimispank kasutaks sellega seoses asjakohaselt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi;

20.    palub, et komisjon avaldaks hõlpsasti ligipääsetava loetelu ühendvedude integreeritud piletimüügi alastest ELi kaasrahastatavatest projektidest koos korrapärase hindamisega;

21.    rõhutab globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja eelkõige Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo elutähtsat rolli selliste dünaamiliste andmete kogumisel, millega saab teavitada reisijaid nii enne reisi algust kui ka reisi ajal võimalikest häiretest ja alternatiivsetest reisivõimalustest; rõhutab, et satelliitsüsteemidest tulenev kasu peab alati olema vastavuses piisavate andmekaitsesätetega;

22.    juhib tähelepanu vajadusele vähendada linnaaladel liiklusummikuid ja õhusaastet ning nõuab stiimulite loomist kogu Euroopas säästvate transpordiliikide kasutamiseks, lisades selleks reisiteabe- ja reisiplaneerimisteenustesse teabe eri liikuvusteenuste kohta, nt ühisauto kasutamise, koossõidu, süsteemide „Pargi ja sõida”, jalgratta laenutussüsteemide ning jalgratta- ja jalgteede kohta;

23.    tunneb heameelt asjaolu üle, et linnades ja muudel linnaaladel on suurenenud niisuguste integreeritud elektrooniliste piletimüügisüsteemide kättesaadavus nagu kaasavad digitaalsed kiipkaarditehnoloogiad, mida on võimalik kasutada eri transpordiliikide puhul ja ka piiriüleseks reisimiseks, kuid rõhutab, et tehnilised lahendused tuleks jätta turu otsustada ja neid ei tohiks määrata kindlaks Euroopa tasandil;

24.    märgib, et püsivalt head võrguühendused on niisuguse reisijasõbraliku aruka süsteemi loomise eeltingimuseks, mis on võimeline pakkuma reaalajas dünaamilist teavet liiklusolukorra kohta; kutsub seetõttu komisjoni üles pidama esmatähtsaks kõikide transpordiliikide puhul ja kõikides transpordisõlmedes tasuta või madala hinnaga kiirete digitaalsete infrastruktuuride ulatusliku kättesaadavuse hõlbustamist, edendamist ja toetamist Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Horisont 2020”, EFSI ja muude asjaomaste rahastamisallikate kaudu;

25.    rõhutab andmekaitse tähtsust, nõuab tungivalt vastavust direktiivile 95/46/EÜ ning nõuab selgete tingimuste kehtestamist andmete kasutamiseks ja edastamiseks, pidades eelkõige silmas isikuandmeid, mida tuleks töödelda ja kasutada ainult anonüümseks muudetud kujul ja ainult ühendvedude piletimüügi hõlbustamiseks; tõstab esile, et piletite ostmine ja nende eest maksmine mobiiltelefoni ja internetirakenduste teel peaks eelistatavalt olema võimalik ilma süsteemis registreerumise vajaduseta;

26.    rõhutab, kui tähtsad on reisiplaneerimine, kättesaadav mitmeliigiline teave ning selge ja läbipaistev piletimüük, mis toimub muu hulgas digitaalsete ja veebiplatvormide kaudu, ning vajadus avalike transporditeenuste parema kättesaadavuse järele ELis välismaal reisides ja säästvate transporditeenuste ajakohastamise edendamise järele, et meelitada ligi turiste nii ELis kui ka väljastpoolt ELi, sest see hõlbustab kogu reisiplaneerimisprotsessi; rõhutab ühtlasi integreeritud piletimüügisüsteemi võimalikku positiivset mõju kõikide piirkondade, eelkõige niisuguste kõige kaugemate piirkondade nagu äärepoolseimate piirkondade paremale ühendatusele;

27.    rõhutab, et rohkem kui sadat ELis linnades, piirkondades ja riiklikul tasandil juba olemasolevat mitmeliigilise transpordi reisiplaneerimisteenust tuleb rohkem ja paremini edendada ja tutvustada, ning nõuab ka niisuguste jõupingutuste tegemist, millega edendatakse kõnealuste teenuste omavahelist ühenduvust;

28.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Mitmeliigilise transpordi reisiteabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenuste tähtsus

Euroopa transpordipoliitika seisab silmitsi paljude väljakutsetega. Lisaks säästvuse, majandusliku elujõulisuse, energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkusega seotud küsimustega tegelemisele tuleb selle raames leida lahendused ülekoormusele, liiklusummikutele ja muudele liiklusprobleemidele. Kogu ELi hõlmavad mitmeliigilise transpordi reisiteabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenused moodustavad olulise osa kõikide nende küsimuste lahendusest, sest

–   need lihtsustavad ELi kodanike ja kolmandatest riikidest pärit külaliste liikuvust ja reisimist ning muudavad seega põhivabaduste kasutamise inimeste jaoks lihtsamaks ning tugevdavad ühtlasi turismi ja seega ka majandust;

–   need aitavad edendada üleminekut avaliku transporditeenuse kasutamisele, mis hõlmab ka selliseid valikuvõimalusi nagu jalgrattalaenutus, „pargi ja sõida” ja ühisauto kasutamine, ning hoida ära ummikuid, mis on eriti tervitatav mõju ajal, mil liikluse maht aina kasvab, arvestades, et seeläbi aidatakse oluliselt kaasa transpordi säästvusele ELis, eelkõige linnades;

–   need edendavad eri transpordiliikide paremat integreeritust ja olemasoleva infrastruktuuri tõhusamat kasutamist, mis on hädavajalik, sest 2012. aastal valis 72,2 % reisijatest oma transpordivahendiks sõiduauto, seevastu bussi kasuks otsustas 8,2 % ja rongi kasuks 6,5 % reisijatest;

–   need võimaldavad edastada puudega või piiratud liikumisvõimega reisijatele spetsiaalselt neile kohandatud teavet, nagu sõidukisse sisenemise ja väljumise abi käsitlevad üksikasjad, ning suurendavad seeläbi sotsiaalset liikuvust;

–   nendega koos kasutatakse reaalajas saadavat teavet – üks mõju, mis võimaldab inimestel tulla toime transpordihäiretega, ning need tugevdavad tänu teabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenustega seotud tehnoloogiatele ka Euroopat kui teadus- ja tööstusruumi.

Nii aitavad kõnealused teenused märkimisväärselt kaasa ühtse Euroopa transpordipiirkonna ja Euroopa ühtse turu väljakujundamisele.

Integreeritud piletimüügisüsteem

Pikaajaline eesmärk on hõlbustada kogu ELis ulatusliku teabe pakkumist nii avaliku kui ka erasektori transpordiettevõtjate reisipakkumiste kohta lennu-, raudtee-, mere- ja maanteetranspordis ning seeläbi pakkuda reisijatele tõrgeteta, mitmeliigilisi, piiriüleseid ja uksest ukseni liikuvusvõimalusi. Ulatusliku teabe põhjal peaks tarbijatel olema võimalik tuvastada nende konkreetsetele vajadustele vastav kõige säästvam, kiirem või soodsam reisivõimalus, see internetis broneerida ja selle eest internetis maksta ning teostada oma reis ainult üht piletit kasutades, sõltumata sellest, kui palju eri transpordiliike nad reisil kasutavad. Selline ulatuslik teave ei ole aga praegu kättesaadav. Seetõttu tuleb enne, kui saab alustada tööd integreeritud piletimüügisüsteemiga koos piletitega, mis kehtivad konkreetse reisi kõikide transpordiliikide puhul, tagada mittediskrimineeriv ja võrdne juurdepääs ulatuslikule teabele. Lisaks tuleb võtta arvesse integreeritud piletimüügisüsteemide kulukust ja tehnilist keerukust ning sellest tulenevat vajadust tagada, et niisugused transpordiliigid, mille puhul sellised süsteemid kasutusele võetakse, ei muutuks nii kalliks, et tarbijad loobuksid nende kasutamisest. Karta on seda eelkõige eriti säästvate transpordiliikide puhul. Üks lahendus sellele probleemile on väliskulude süsteemne sisestamine, sest ainult sel viisil saab tagada kõigile transpordiliikidele võrdsed tingimused.

Olemasolevate takistuste kõrvaldamise meetmed

Selleks et reisijad saaksid ulatuslikku teavet reaalajas, peab see teave olema kättesaadav reisiteabe- ja reisiplaneerimisteenuste osutajatele, nii et reisijad pääsevad sellele ligi nende veebisaitide kaudu. Olemasolevates portaalides pakutakse aga ärikokkulepete alusel ainult transpordiliikide piiratud valikut. Pealegi hõlmavad valikuvõimalused sageli ainult konkreetseid piirkondi või riike ega lihtsusta seega just piiriülest reisimist. Järelikult puudub veel reaalsuses õiglane ja võrdne juurdepääs mitmeliigilise transpordi reisi- ja liiklusteabele, mistõttu ei pakuta veel reisimiseks ulatuslikke transpordiühendusi.

Mis puudutab reisi- ja liiklusteabe avalikustamist, siis ei saa nõuda kõigi andmete kättesaadavaks tegemist ja nende kohustuslikku vahetamist, sest sageli on tegemist tundlike andmetega. Siiski võib kohustada kõiki transpordiettevõtjaid avalikustama teatud andmekogumi, mis hõlmab kogu vajalikku teavet, mis võimaldab ELi kodanikel valida kõige säästvamad, soodsamad ja kiiremad ühendused, kahjustamata seejuures ettevõtjate ärihuve. Komisjoni ülesanne on määrata kindlaks asjakohased vahendid selle teostamiseks ning samal ajal tagada, et juurdepääs teabele ei annaks ühelegi ettevõtjale domineerivat positsiooni ega looks seega monopoli, mis nõrgendaks märkimisväärselt teiste ettevõtjate konkurentsivõimet turul.

Piletimüügiteenuste osas peaks komisjon piirduma niisuguse raamistiku loomisega, mis võimaldab ettevõtjatel käivitada oma algatusi. Komisjoni ülesanne peaks olema toetada ja/või hõlbustada huvitatud isikute vahelist tõhusat koostööd.

Kategooriliselt tuleks vältida regulatiivset survet liideste ja andmevormingute osas, sest õigusloome protsess ei suuda pidada sammu muutuva tehnoloogiaga ja turu innovatsioonipotentsiaalile ei tohiks seada piiranguid.

Üldiselt tervitab raportöör edukaid vabatahtlikke algatusi, nagu „Full Service Model”, „Smart Ticketing Alliance” ja „All Ways Travelling”, mille raames käsitletakse olemasolevaid takistusi eesmärgiga töötada välja ühised lahendused. Seepärast toetaks ta niisuguse platvormi loomist, mis hõlbustaks reisiteabe väärtusahelas kõikide sidusrühmade vahelist koostööd, et leida olemasolevatele probleemidele ühised lahendused. Intelligentsete transpordisüsteemide koostalitlusvõimel on ülimalt suur tähtsus mitmeliigilise transpordi reisiplaneerimisteenuste arendamisel ja seetõttu peaksid asjaomased turul tegutsevad ettevõtjad tulema kokku ja töötama välja ühised lahendused, millega hõlbustada piiriülest ja mitmeliigilist reisimist. Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada vahetama oma teadmisi ja kogemusi teiste liikmesriikide ja piirkondadega ennast tõestanud tavade vahetuste raames.

Lisaks tuleb arvesse võtta mitmeliigilisi reise tegevaid reisijaid käsitlevate õigusnormide puudumist. Seetõttu on lahendamata küsimused, mis on seotud vastutuse ja reisijate õigustega, näiteks hilinemiste ja nendest tingitud ümberistumisvõimalustest mahajäämiste korral reiside puhul, mis hõlmavad rohkem kui ühte transpordiliiki. See õiguskindlusetus tuleks võimalikult kiiresti kõrvaldada, et ühest küljest raskendada reisiteenuse osutajate võimalust oma vastutust vähendada ja teisest küljest muuta mitmeliigilised reisivõimalused reisijate jaoks atraktiivsemateks.

Kohaliku avaliku transporditeenuse roll ja reaalajas saadav teave

Kohalikul avalikul transporditeenusel on väga suur roll, sest seda kasutavad reisijad oma reisi nn esimesel/viimasel miilil. Selle eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks seepärast kaasata reaalajas saadava liiklusteabe pakkumisse ning kogu ELi hõlmavate mitmeliigilise transpordi reisiteabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenuste arendamisse.

Üks probleem seisneb aga selles, et paljud transpordiassotsiatsioonid on piirkondlikud ja neil puuduvad seetõttu riiklikud sõiduplaanisüsteemid. Niisugused süsteemid on vajalikud, et saada ülevaade mitmeliigilise transpordi võimalustest. Sellepärast pooldab raportöör esimese sammuna piirkondlike sõiduplaanide omavahelist terviklikku ühendamist riiklikus sõiduplaanisüsteemis ning teise sammuna piiriüleste võrgustike loomist.

Kohaliku avaliku transporditeenuse jaoks on hädavajalik innovatsioon, et luua atraktiivne avaliku transporditeenuse süsteem koos tervikliku territoriaalse katvuse ja sõiduplaaniteabega, mis hõlmab kõiki teenuseosutajaid. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku varustada sõidukid intelligentsete süsteemide ja/või sensoritega, mis võimaldavad edastada nn dünaamilist teavet, sealhulgas reaalajas saadavat teavet, nii sõidukite vahel kui ka sõidukite ja infrastruktuuri vahel. Ainult nii on võimalik hoida reisijaid kursis näiteks sõiduki täpset asukohta liinil käsitleva teabega ja tagada õigeaegne reageerimine mis tahes häiretele, hilinemistele jne. Siinkohal on keskne roll globaalsetel satelliitnavigatsioonisüsteemidel (GNSS) ja eriti Galileol, sest nende abil saab lisaks reisimarsruutide tõhusale planeerimisele hõlbustada ka reageerimist liiklushäiretele ning erandlikele asjaoludele ja/või kriisiolukordadele.

Kogu Euroopat hõlmava koostalitlusvõimelise, ühilduva ja järjepideva reaalajas saadava liiklusteabe teenuse reaalsuseks saamiseni on veel pikk tee, aga interneti ja nutitelefonide areng muudab niisuguse teenuse realiseerimise võimalikuks ja ka hädavajalikuks. Seepärast väljendab raportöör selgesõnaliselt ka heameelt asjaolu üle, et komisjon määrab delegeeritud õigusaktiga kindlaks spetsifikatsioonid, mille eesmärk on tagada kogu ELis juurdepääs reaalajas saadava liiklusteabe teenustele ning nende vahetamine ja edasiarendamine. See on kindel samm õiges suunas, aga vaja on veel edasisi samme, et Euroopas reisivad inimesed saaksid teha kindlaks kõige säästvama, kiirema ja soodsama mitmeliigilise uksest ukseni reisivõimaluse, selle broneerida ja selle eest maksta ning saada nii enne reisi alustamist kui ka reisi ajal teavet mis tahes häirete kohta ja vajaduse korral soovitusi alternatiivmarsruutide kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.5.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Claudia Tapardel, Pavel Telička, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Rosa D’Amato, Daniel Dalton, Knut Fleckenstein, Franck Proust, Davor Škrlec, Ruža Tomašić, Matthijs van Miltenburg

• [1]  ELT L 207, 6.8.2010, lk 2.
• [2]  ELT L 328, 7.12.2013, lk 72.
• [3]  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
• [4]  ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 72.
• [5]  Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas (COM(2011)0144).
• [6]  Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta (ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 72.).