RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta

10.6.2015 - (COM(2015)0045 – C8‑0037/2015 – 2015/0028(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Cristian-Silviu Bușoi

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta

(COM(2015)0045 – C8‑0037/2015 – 2015/0028(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0045),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0037/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. mai 2015. aasta arvamust[1],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0186/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Samas on hülgejaht lahutamatu osa inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuurist ja identiteedist ning annab olulise panuse nende elatise teenimisse. Seepärast ei põhjusta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejaht avalikkusele samasugust muret kui jaht, mida peetakse peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks on üldiselt tunnustatud, et inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade põhi- ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes õigusaktides. Seepärast võimaldab määrus (EÜ) nr 1007/2009 erandina inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatise saamiseks kütitud hüljestest valmistatud hülgetooteid turule lasta. (2) Samas on hülgejaht lahutamatu osa inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuurist ja identiteedist ning annab olulise panuse nende elatise teenimisse, annab toitu ja sissetulekut kogukonna elu ja jätkusuutlike elatusvahendite toetamiseks, aitab hoida ja jätkata kogukonna traditsioonilist eksistentsi ning barterkaubanduse kultuuripärandit. Seepärast ei põhjusta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejaht, mida peetakse säästvaks ja mis ei kahjusta hülgepopulatsiooni seisundit, avalikkusele samasugust muret kui jaht, mida peetakse peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks on üldiselt tunnustatud, et inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade põhilisi majanduslikke ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes õigusaktides, ja et tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende õigust majandustegevusele ja arengule. Seepärast võimaldab määrus (EÜ) nr 1007/2009 erandina inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatise saamiseks kütitud hüljestest valmistatud hülgetooteid turule lasta.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1989. aasta konventsioonile nr 169 sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta on inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondadel enesemääramisõigus ning seetõttu kindlustavad nad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu. See õigus tuleks säilitada.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Arvestades, et määrus (EÜ) nr 1007/2009 võeti vastu pärast aastaid kestnud ulatuslikke kampaaniaid, mis tuginesid inuittide ja teiste põlisrahvaste kogukondade hülgejahi väärtõlgendustele, samas kui kaasseadusandjad võtsid endale selgelt kohustuseks vältida inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade võimalikku kahjustamist, ning võttes arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste õigusi vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärki taastada tarbijate usaldus hülgetoodete suhtes, mis on toodetud inuittide ja muude põlisrahvaste hülgejahi tulemusena ning jõudnud liidu turule, ning et tagada hülgetoodete üldise keelu erandi täielik rakendamine ja tõhus kohaldamine, peaks komisjon koos liikmesriikidega korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja võtma muid asjakohaseid meetmeid. Nende meetmete hulka võivad kuuluda meetmed tarbijate usalduse taastamiseks hülgetoodete suhtes, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejahi tulemusena vastavalt määrusele (EÜ) nr 1007/2009, ning laialt levinud negatiivse kujutamise, häbimärgistamise ja valetõlgenduste vastu suunatud kaubanduslik teave, mis hõlmaks faktimaterjali inuittide ja teiste põlisrahvaste hülgejahi kohta. See aitaks veelgi tugevdada vastastikust usaldust Euroopa ja Arktika rahvaste vahel ja kindlustada ELi kui usaldusväärse partneri positsiooni Arktika piirkonnas.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Tõeliselt humaanse surmamise meetodit ei ole võimalik inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade peetaval jahil tõhusalt ja järjekindlalt kasutada, nagu ei ole see võimalik ka muul hülgejahil. Siiski on määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärki arvestades asjakohane muuta tingimuslikuks selliste hülgetoodete liidu turule laskmine, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, seades tingimuseks, et jahti peetakse viisil, mis vähendab kütitavate loomade valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes samal ajal arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadusi. Erandi andmisel hülgetoodetele, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, tuleks piirduda sellise jahiga, mida peetakse neile kogukondadele elatise saamiseks, mitte peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Seega peaks komisjonil olema võimalik piirata kõnealuse erandi alusel turule lastavate hülgetoodete kogust, kui see on vajalik, et vältida erandi kasutamist selliste toodete puhul, mis on saadud peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel peetaval jahil kütitud hüljestest.	(3) Määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärki arvestades on asjakohane muuta tingimuslikuks selliste hülgetoodete liidu turule laskmine, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade loomade heaolu nõuetekohaselt arvestaval traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, seades tingimuseks, et jahti peetakse viisil, mis vähendab kütitavate loomade välditavat valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes samal ajal arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadusi. Seetõttu tuleks erandi andmisel hülgetoodetele, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, piirduda sellise jahiga, mida peetakse neile kogukondadele elatise saamiseks.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5) Selleks, et näha ette hülgetoodete turulelaskmise üksikasjalikud eeskirjad, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon viiks läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (5) Selleks, et näha ette hülgetoodete turulelaskmise üksikasjalikud eeskirjad kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega ning et takistada inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade erandi kasutamist toodete puhul, mis on saadud mitte elatise saamise, vaid peamiselt kaubanduslikul eesmärgil peetaval jahil kütitud hüljestest, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290, et sätestada hülgetoodete turulelaskmise üksikasjalikud eeskirjad ning piirata või keelata inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilise hülgejahi tulemusena saadud hülgetoodete turulelaskmist ja kogust, kui see on vajalik ja ainult siis, kui on esitatud vastavad tõendid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste päritoluriikide ja huvirühmadega, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a) jahti peab traditsiooniliselt kogukond; (a) jahti peab traditsiooniliselt kogukond ning see on jätkuvalt selle kogukonna kultuuri ja identiteedi osa;
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) jaht aitab kogukondadel saada elatist ning seda ei peeta peamiselt kaubanduslikul eesmärgil; (b) jaht on korraldatud kogukonna elatise saamise eesmärgil ning aitab seda saada, sealhulgas hankida toitu ja sissetulekut kogukonna elu ja jätkusuutlike elatusvahendite toetamiseks, ning seda ei peeta peamiselt kaubanduslikul eesmärgil;
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c) jaht on korraldatud viisil, mis vähendab kütitavate loomade valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadust. (c) jaht on korraldatud viisil, mis arvestab nõuetekohaselt loomade heaolu ning võtab arvesse kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadust.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Importtoodete jaoks kehtivad eespool sätestatud tingimused importimise ajal või kohas. Imporditud hülgetoodete jaoks kehtivad esimeses lõigus sätestatud tingimused importimise ajal või kohas.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Kui jahitud hüljeste arv, vastavalt lõikele 1 turule lastud hülgetoodete kogus või muud asjaolud viitavad, et jahipidamine toimub peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte, et piirata sellise jahi tulemusena saadud toodete kogust, mida võib turule lasta. 5. Kui hülgetoodete turulelaskmise tingimusi liidus ei täideta, näiteks kui hülgejaht ei ole korraldatud elatise saamiseks ning toimub peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel, võib komisjon võtta vastavate tõendite alusel meetmeid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 4a vastu delegeeritud õigusakte, et piirata või keelata sellise jahi tulemusena saadud toodete turulelaskmist ja kogust.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   „Artikkel 5a Avalik teave 1. Komisjon tagab mõistliku ja mõõduka kuluga üldsuse teavitamise sellest, et turule lastavad inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejahil artikli 3 lõike 1 kohaselt kütitud hüljestest valmistatud hülgetooted vastavad kehtivatele eeskirjadele. 2. Komisjon tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavituskampaaniad viiakse läbi ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 254/2014 artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud II eesmärgi alusel.*   _____________   * Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 254/2014, 26. veebruar 2014, millega kehtestatakse mitmeaastane tarbijakaitseprogramm aastateks 2014-20 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1926/2006/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 42).”
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 7
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (3 b) Artikkel 7 asendatakse järgmisega: Artikkel 7 Artikkel 7 Aruandlus Aruandlus 1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 20. novembriks 2011 ja seejärel iga nelja aasta tagant aruande, kirjeldades käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmeid. 1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2016 ja seejärel iga nelja aasta tagant aruande, kirjeldades käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmeid. 2. Lõikes 1 osutatud aruannete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta 12 kuu jooksul pärast iga asjaomase aruandeperioodi lõppu. 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta 12 kuu jooksul pärast iga lõikes 1 osutatud aruandeperioodi lõppu. Esimene aruanne esitatakse 31. detsembriks 2017.   2 a. Lõike 2 kohaselt esitatud aruandes hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja vaatab läbi selle tõhususe eesmärkide saavutamisel. Hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade sotsiaal-majanduslikku arengut, toitumist, kultuuri ja identiteeti, samuti käesoleva määruse sotsiaal-majanduslikku mõju ja keskkonnamõju sellistel aladel, kus hülgejahi pidamine moodustab osa rannikukogukondade mereressursside haldamisest.”

• [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Taustteave

Pärast Euroopa Komisjoni 23. juuli 2008. aasta ettepanekut võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EÜ 1007/2009) hülgetoodetega kauplemise kohta, millega keelustatakse Euroopa Liidus hülgetoodetega kauplemine. Seda kohaldatakse nii ELis toodetud kui ka imporditud hülgetoodete suhtes. EL valis „täieliku” keelu, millest on kaks peamist erandit: tooted, mis on valmistatud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kütitud hüljestest („põlisrahvaste erand”), ning tooted, mis on saadud üksnes mere elusressursside säästva majandamise eesmärgil peetud väiksemahulisel jahil mittetulunduslikul eesmärgil kütitud hüljestest („mereressursse säästev erand”). Määruse eesmärk on tagada, et kaubanduslikul eesmärgil kütitud hüljestest valmistatud tooted ei jõuaks enam ELi turule.

Kanada ja Norra vaidlustasid hülgemääruse ja selle rakendusakti (komisjoni määrus (EL) nr 737/2010) Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). 18. juunil 2014 võttis WTO vaidluste lahendamise organ vastu vaekogu ja apellatsioonikogu lõppotsused. Nendega jäeti jõusse hülgetoodete üldine keeld, kuna see on põhjendatud loomade heaoluga seotud moraalsete kaalutlustega, kuid tühistati kaks erandit. 5. septembril 2014 teatasid Kanada ja Euroopa Liit WTO vaidluste lahendamise organile oma kokkuleppest, et mõistlik ajavahemik vaidluste lahendamise organi soovituste ja otsuste rakendamiseks ELi poolt oleks 16 kuud alates vaekogu aruande vastuvõtmisest. Seega lõpeb asjaomane mõistlik ajavahemik 18. oktoobril 2015. Hoolimata lühikesest ajavahemikust võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku hülgetoodetega kauplemist käsitleva määruse muutmiseks alles 6. veebruaril 2015.

Komisjoni ettepanek

Seadusandliku ettepaneku eesmärk on rakendada WTO soovitused ja otsused seoses 2009. aasta algmäärusega hülgetoodetega kauplemise kohta. Samuti luuakse sellega õiguslik alus määruse (EL) nr 737/2010 kooskõlla viimiseks nimetatud otsustega. 2010. aasta määrus on 2009. aasta määruse rakendusmäärus.

Komisjon esitas ettepaneku kooskõlas WTO otsuste ja soovitusega.

a) Põlisrahvaste erandi suhtes otsustas komisjon teha teatavad muudatused algsesse sõnastusse. Eelkõige on artikli 3 lõikes 1 sätestatud, et hülgetooteid võib turule lasta, kui need on saadud küttimisel, mis vastab viiele tingimusele:

1. jahti peab inuittide või muude põlisrahvaste kogukond (sissejuhatav osa);

2. jahti peab traditsiooniliselt kogukond (punkt a);

3. jaht aitab kogukondadel saada elatist (punkt b);

4. jahti ei peeta peamiselt kaubanduslikul eesmärgil (punkt b); ning

5. jaht on korraldatud viisil, mis vähendab kütitavate loomade valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses (punkt c).

b) Mereressursse säästev erand jäeti täielikult määrusest välja, sest WTO otsuses ei aktsepteeritud selle erandi põhjendust. Otsuse kohaselt ei ole võimalik sellist jahti eristada kaubanduslikust jahist ning üksnes viimase keelustamine on diskrimineeriv.

Artikli 3 lõike 5 kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et piirata teatava jahi tulemusena saadud toodete kogust, mida võib turule lasta. Sellist piirangut hülgetoodetele võib kohaldada üksnes juhul, kui asjaolud viitavad, et jahipidamine „toimub peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel”. Asjaolud võivad olla seotud kütitud hüljeste arvu, turule lastud hülgetoodete koguse või muude komisjoni poolt kindlaks määratud näitajatega.

Raportööri seisukoht

Raportöör väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, millega viiakse kehtivad õigusaktid kooskõlla WTO otsuste ja soovitusega, kuid on samal ajal seisukohal, et komisjoni ettepanek saabus pisut hilja. Kuna algmääruse kohta ei ole ka mõjuhinnangut ega rakendamise aruandeid, mis on sätestatud kehtiva määruse artiklis 7, peab raportöör kahetsusväärseks, et otsus uue määruse kohta ei põhine nõuetekohasel ja informeeritud alusel.

Pidades silmas, et uue määruse eesmärk on rakendada WTO soovitusi ja otsuseid seoses 2009. aasta algmäärusega hülgetoodetega kauplemise kohta, nõustub raportöör mereressursse säästva erandi väljajätmisega ning muudab ettepanekut seoses põlisrahvaste erandiga, võttes eelkõige arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade enesemääramisõigust.

Raportöör likvideeris ka komisjoni ettepaneku algses tekstis sisaldunud ebakõla artikli 3 lõigete 1 ja 5 vahel. Ebakõla puudutas jahti, mida peetakse peamiselt kaubanduslikul eesmärgil ja mis ei vasta artikli 3 lõike 1 punkti b nõudele. Seetõttu põlisrahvaste erandit ei kohaldata, mis tähendab, et ühtegi asjaomasest jahist tulenevat hülgetoodet ei tohi turule viia, mis omakorda tähendab, et ülemmäär on null. Selle asemel, et viia ülemmäära kehtestamiseni, peaksid asjaolud, mis viitavad, et jahti peetakse peamiselt kaubanduslikul eesmärgil, kaasa tooma meetmed artikli 3 lõikes 1 sätestatud keelu jõustamiseks.

Seepärast muutis raportöör ettepanekut rõhutamaks, et hülgejaht on lahutamatu osa inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuurist ja identiteedist ning annab olulise panuse nende elatise teenimisse, annab toitu ja sissetulekut kogukonna elu ja jätkusuutlike elatusvahendite toetamiseks, aitab hoida ja jätkata kogukonna traditsioonilist eksistentsi ning barterkaubanduse kultuuripärandit. Raportöör rõhutab samuti, et ainult juhul, kui kütitud hüljeste arv või turule lastud hülgetoodete kogus näitavad, et jahipidamine toimub peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel, on komisjonil õigus võtta delegeeritud õigusakte, et piirata sellise jahi tulemusena saadud toodete kogust, mida võib turule lasta.

Raportöör lisas samuti uue artikli, milles osutatakse vajadusele kodanikke nõuetekohaselt teavitada, et ELi turule toodavad inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest valmistatud hülgetooted on seaduslikku päritolu. Teavituskampaaniaid üldsuse teavitamiseks eespool nimetatud asjaolust võib läbi viia ka tarbijakaitseprogrammi määruse II eesmärgi alusel.

Lisaks on raportöör seisukohal, et aruandlusprotsess ei olnud piisavalt läbipaistev ega vastanud praeguse määruse artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele. Raportöör esitas artikli 7 kohta muudatusettepaneku, millega kehtestatakse uued tähtajad, mida komisjon ja liikmesriigid peavad järgima. Raportöör on seisukohal, et lõplikus aruandes peab komisjon eelkõige hindama mõju inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade põhi- ja sotsiaalsetele huvidele, muu hulgas nende õigusele hankida toitu ja sissetulekut kogukonna elu ja jätkusuutlike elatusvahendite toetamiseks.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.5.2015)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta
(COM(2015)0045 – C8‑0037/2015 – 2015/0028(COD))

Arvamuse koostaja: Bendt Bendtsen

LÜHISELGITUS

WTO vaidluste lahendamise süsteem on oluline faktor, et tagada mitmepoolse kaubanduse süsteemis kindlus ja prognoositavus, ning selle otsuseid (WTO apellatsioonikogu otsus hüljeste juhtumi kohta (dokument DS 400/401) tuleb järgida.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et WTO otsust saab rakendada, pidades samas kinni parlamendi ja nõukogu vahel 2009. aastal saavutatud kompromissist määruse 1007/2009 osas, milles nähakse seoses hülgetoodetega ette kaks erandit; esimene erand käsitleb inuittide kogukondade ja põlisrahvaste enesemääramisõigust ja nende loodusvarade kasutamist (põlisrahvaste erand), teine erand käsitleb mereressursside majandamist Läänemeres (mereressursside majandamise erand).

Seetõttu soovitab arvamuse koostaja taaskehtestada mereressursside majandamise erandi. Praegu jõusolevas mereressursse säästvas erandis ei tehta püstitatud eesmärgi raames, milleks on kõlbluse kaitse (GATTi XX artikli punkt a), piisavalt vahet kaubandusliku küttimise ja suuremahulise kaubanduse vahel. Seetõttu võib mereressursse säästva erandi sõnastada selliselt, et sellega välistataks praktika, mille puhul tavalise väiksemahulise kalapüügi korral rümbad heidetakse merre tagasi. See oleks uus teine erand, mida saab kohaldada üksnes väga erandlikel tingimustel ja mis rajaneks väiksemahulise kalapüügi ja käsitöönduslikul tootmise traditsioonil ning oleks seotud kohalike kommetega. Seeläbi oleks lõpuks võimalik edendada Läänemere piirkonna loomulikku bioloogilist mitmekesisust ja bioökonoomilist jätkusuutlikkust.

Arvestades lisaks sellele WTO eeskirja, muudetakse kohandatud ELi määrusega paremini mõistetavaks ka määruse üks teine eesmärk – mereressursside majandamine kooskõlas GATTi XX artikli punktiga g, milles käsitletakse ammenduvate loodusressursside säilitamist.

Käsitledes erandi tegemist inuittidele, otsustas WTO, et antud erand on õiguspärane, ent mõned selle erandi kujundamise ja rakendamisega seotud aspektid viitavad omavolilisele ja õigustamatule diskrimineerimisele. Komisjoni ettepanekus käsitletakse neid puudujääke seeläbi, et kehtestatakse ülempiir hülgetoodete turuletoomisele ning põlisrahvaste erandi uues artiklis tõhustatakse määruse loomade kaitset käsitlevat eesmärki.

Arvamuse koostaja on komisjoni põlisrahvaste erandit käsitleva ettepaneku muudatuste osas ainult mõned üksikud ettepanekud. Siiski rõhutab ta, et 2009. aastal inuittidele tehtud erandi eesmärk oli tagada, et keelul ei oleks negatiivset mõju inuittide kogukondadele. Raportöör peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole teinud mõjuhinnangut, mille alusel saaks otsuse tegemine toimuda nõuetekohaselt ja vastavalt olemasolevale teabele. Gröönimaalt pärinevad arvud viitavad sellele, et keeluga tekitati kogukondadele tõepoolest olulist kahju, hoolimata erandist määruses (EL) nr 1007/2009, ning see on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesmärgiga.

Arvamuse koostaja peamine argument hülgetoodetega kauplemise kasuks antud tingimustel on, et keeld kahjustab nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka bioloogilise majandamise jätkusuutlikkust, samuti põlisrahvaste kogukondade jätkusuutlikkust.

Gröönimaal on suur hüljeste populatsioon. Küttida on lubatud ainult kolme liiki hülgeid (grööni hülged, viiger- ja vööthülged) ning küttida tohivad üksnes litsentseeritud kütid. Gröönimaal kütitakse hülgeid püssidega, kuni väljas ei ole relvaga toimuva vastutustundliku jahi jaoks liiga pime. Pimedal ajal püütakse hülgeid võrkudega. Keelatud on küttida noorloomi ja imetavaid emahülgeid.

Nappide ressurssidega Gröönimaal on hülgejaht traditsiooniline tegevus. Hülgeliha kasutatakse söögiks ja sellega toidetakse kelgukoeri, nahast tehakse rõivaid ning mõnedes kaugemates piirkondades on hülged eluliselt kõige olulisem ressurss. Hülged on seega olulised nii kultuurilisest kui ka sotsiaal-majanduslikust seisukohast. Ligi 7000 gröönimaalasel (12% elanikkonnast) on hülgeküttimise luba, neist 2000 gröönimaalast on elukutselised hülgekütid ja 5000 kütivad oma vabal ajal. Aastatel 2009–2010 püüdis üks kütt keskmiselt 23 hüljest (grööni, viiger- ja vööthüljes) aastas. Alates 2009. aastast võivad riigi omandis olevale nahatöötlemisettevõttele Great Greenland hülgenahku müüa üksnes elukutselised kütid. Eksport ELi on drastiliselt langenud: 2005. aastal oli Great Greenland'i käive 9 miljonit eurot, 2013. aastal 2 miljonit eurot. Great Greenland'i üleliigne laovaru oli 135 000 nahka.

See tõendab, et määruses (EL) nr 1007/2009 sätestatud põlisrahvaste erand ei täida oma eesmärki. Seetõttu lisas arvamuse koostaja oma arvamussse klausli selle kohta, et komisjon uuriks ELi määruse mõju ja kaaluks sobivaid meetmeid probleemide lahendamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/20092 võeti vastu eesmärgiga kõrvaldada siseturu toimimiselt takistused, mille põhjustasid erinevused riiklikes meetmetes, millega reguleeriti hülgetoodetega kauplemist. Need meetmed võeti vastusena üldsuse murele, et hüljeste tapmisel ei võeta arvesse loomade heaolu aspekti ning et turul olevad tooted võivad olla valmistatud loomadest, kelle tapmisega kaasnesid ülemäärane valu, stress, hirm ja muud kannatused. Seda, et mure on põhjendatud, kinnitasid ka teaduslikud tõendid, mis näitasid, et tõeliselt humaanse surmamise meetodit ei saa järjepidevalt ja tõhusalt kohaldada ja rakendada konkreetsetes tingimustes, kus hülgejaht toimub. Probleemi leevendamiseks kehtestati määrusega (EÜ) nr 1007/2009 üldine keeld hülgetoodete turulelaskmise suhtes. (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/20092 võeti vastu eesmärgiga kõrvaldada siseturu toimimiselt takistused, mille põhjustasid erinevused riiklikes meetmetes, millega reguleeriti hülgetoodetega kauplemist. Need meetmed võeti vastusena üldsuse murele, et hüljeste tapmisel ei võeta arvesse loomade heaolu aspekti ning et turul olevad tooted võivad olla valmistatud loomadest, kelle tapmisega kaasnesid ülemäärane valu, stress, hirm ja muud kannatused. Probleemi leevendamiseks kehtestati määrusega (EÜ) nr 1007/2009 üldine keeld hülgetoodete turulelaskmise suhtes. ____________ _______________ 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009, 16. september 2009, hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36).
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (2) Samas on hülgejaht lahutamatu osa inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuurist ja identiteedist ning annab olulise panuse nende elatise teenimisse. Seepärast ei põhjusta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejaht avalikkusele samasugust muret kui jaht, mida peetakse peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks on üldiselt tunnustatud, et inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade põhi- ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes õigusaktides. Seepärast võimaldab määrus (EÜ) nr 1007/2009 erandina inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatise saamiseks kütitud hüljestest valmistatud hülgetooteid turule lasta. (2) Samas on hülgejaht lahutamatu osa inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuurist, sotsiaal-majanduslikust tegevusest ja identiteedist, annab olulise panuse nende elatise teenimisse ja seda peetakse jätkusuutlikuks. Seepärast ei põhjusta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejaht avalikkusele samasugust muret kui jaht, mida peetakse peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks on üldiselt tunnustatud, et inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade põhi- ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes õigusaktides, eelkõige konventsioonis nr C169 sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta, mille Rahvusvaheline Tööorganisatsioon kiitis heaks 1989. aastal ja millega inuittidele ja muudele põlisrahvaste kogukondadele on antud enesemääramisõigus ning sellest õigusest lähtuvalt on neil õigus vabalt edendada oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Seepärast võimaldab määrus (EÜ) nr 1007/2009 erandina inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel ja jätkusuutlikul hülgejahil elatise saamiseks kütitud hüljestest valmistatud hülgetooteid turule lasta. Komisjonil tuleks uurida, milliseid sobivaid meetmeid saaks kehtestada, et vältida võimalikku negatiivset mõju, mida hülgetoodete keeld on tekitanud inuittide kogukondadele, ning kuidas teavitada avalikkust põlisrahvaste kogukondadest Euroopas.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Määrus (EÜ) nr 1007/2009 peaks tagama tasakaalu ühelt poolt loomade heaolu ning teiselt poolt inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuuri ja traditsioonide austamise vahel;
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (3) Tõeliselt humaanse surmamise meetodit ei ole võimalik inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade peetaval jahil tõhusalt ja järjekindlalt kasutada, nagu ei ole see võimalik ka muul hülgejahil. Siiski on määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärki arvestades asjakohane muuta tingimuslikuks selliste hülgetoodete liidu turule laskmine, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, seades tingimuseks, et jahti peetakse viisil, mis vähendab kütitavate loomade valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes samal ajal arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadusi. Erandi andmisel hülgetoodetele, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, tuleks piirduda sellise jahiga, mida peetakse neile kogukondadele elatise saamiseks, mitte peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Seega peaks komisjonil olema võimalik piirata kõnealuse erandi alusel turule lastavate hülgetoodete kogust, kui see on vajalik, et vältida erandi kasutamist selliste toodete puhul, mis on saadud peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel peetaval jahil kütitud hüljestest. (3) Määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärki arvestades on asjakohane muuta tingimuslikuks selliste hülgetoodete liidu turule laskmine, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, seades tingimuseks, et jahti peetakse jätkusuutlikul viisil, võttes samal ajal arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadusi. Seega peaks komisjon võtma meetmeid, et teavitada avalikkust määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärgist ja selle erandist, mis käsitleb põlisrahvaste kogukondade jahitegevusest saadud tooteid, et taastada tarbijate usaldus. Erandi andmisel hülgetoodetele, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, tuleks piirduda sellise jahiga, mida peetakse neile kogukondadele elatise saamiseks, mitte peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Seega takistamaks selle erandi kasutamist toodete puhul, mis on saadud peamiselt kaubanduslikul eesmärgil peetavast jahist, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et piirata kõnealuse erandi alusel turule lastavate hülgetoodete kogust ning et vajaduse korral keelata teatava jahi tulemusena saadud hülgetoodete turule laskmist selle erandi alusel. Delegeerimist tuleks kasutada ainult vajaduse korral, kui esitatakse asjakohased tõendeid ja kui seda peetakse pärast huvirühmadega konsulteerimist asjakohaseks.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklis III.4 on sätestatud, et mis tahes lepinguosalise territooriumi toodete suhtes, mis on imporditud mis tahes teise lepinguosalise territooriumile, rakendatakse vähemalt sama soodsat režiimi kui see, mida kohaldatakse omamaist päritolu samasugustele toodetele.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks, et näha ette hülgetoodete turulelaskmise üksikasjalikud eeskirjad, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon viiks läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(5) Selleks, et näha ette hülgetoodete turulelaskmise üksikasjalikud eeskirjad, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon viiks läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ning inuittide või muude asjaomaste põlisrahvaste kogukondadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Komisjonil tuleks enne käesoleva määruse rakendamist korraldada mõjuhindamine, et kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt hinnata muudatuste sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist mõju ning tagada, et kõigi muudatuste puhul arvestatakse asjaoluga, et hüljeste küttimine on teatud kogukondade kultuurilise identiteedi osa, tagades seega, et hüljeste läheduses elavate kogukondade elatise saamine ei satu ohtu ja säilib ELi bioloogiline ja kultuuriline mitmekesisus.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Hülgetoodete turulelaskmine on lubatud üksnes juhul, kui need tooted on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused: 1. Hülgetoodete turulelaskmine on lubatud üksnes juhul, kui need tooted on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused: (a) jahti peab traditsiooniliselt kogukond; (a) kogukond on traditsiooniliselt jahti pidanud; (b) jaht aitab kogukondadel saada elatist ning seda ei peeta peamiselt kaubanduslikul eesmärgil; (b) jaht aitab kogukondadel saada elatist; (c) jaht on korraldatud viisil, mis vähendab kütitavate loomade valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadust. (c) jaht on kogukonna liikme poolt korraldatud viisil, mis arvestab loomade heaolu ja seega vähendab kütitavate loomade liigset valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimist. Importtoodete jaoks kehtivad eespool sätestatud tingimused importimise ajal või kohas. Importtoodete jaoks kehtivad eespool sätestatud tingimused importimise ajal või kohas.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Hülgetoodete turulelaskmine on ühtlasi lubatud eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:   (a) turulelaskmise eest vastutav isik saab esitada tõendid selle kohta, et vastasel korral oleks need hülgetooted heidetud tagasi merre, mis oleks vastuolus bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikliga 10;   (b) hülgetooted on saadud jahist, mis on läbi viidud viisil, mis ei põhjusta liigset valu, stressi, hirmu või muid kannatusi, ning et järgitud on siseriiklikes õigusaktides sätestatud loomade heaolu eesmärke;   (c) hülgetooted on saadud üksnes jahist, mis toimub vastavalt riiklikule majandamiskavale taastumatute loodusvarade säästmiseks, et säilitada hüljeste loodusliku elupaiga osana nende populatsiooni elujõulisus, mis hõlmab ka haigustõrjet, või vähendada liikidevahelist konkurentsi ohustatud loomaliikidega, kes sõltuvad samast elupaigast või ressurssidest;     (d) hülgetooted on saadud eranditult jahist hülgepopulatsioonidele, millel on soodne kaitsestaatus.   Importtoodetele kehtivad eespool sätestatud tingimused importimise ajal või kohas.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei või kahjustada käesoleva määruse eesmärgi saavutamist. 3. Lõigete 1, 1 a ja 2 kohaldamine ei või kahjustada käesoleva määruse eesmärgi saavutamist.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Kui jahitud hüljeste arv, vastavalt lõikele 1 turule lastud hülgetoodete kogus või muud asjaolud viitavad, et jahipidamine toimub peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte, et piirata sellise jahi tulemusena saadud toodete kogust, mida võib turule lasta. 5. Komisjonil on õigus võtta pärast asjaomaste huvirühmadega konsulteerimist kooskõlas artikliga 4 a vastu delegeeritud õigusakte, et piirata või keelata nende toodete turulelaskmist, mis on tõendatavalt saadud peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel peetava jahi tulemusena või mille puhul ei ole kinni peetud vajalikest tingimustest, et vastata lõikes 1 sätestatud eranditele. Selle tõenduseks esitab komisjon vastavad tõendid, mis käsitlevad lõike 1 alusel turule lastud hülgetoodete kogust, nagu jahitud hüljeste arv, või mis käsitlevad muid asjaolusid.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 5a   Avalik teave   Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada pädevaid asutusi, sealhulgas liikmesriikide tolliametnikke ja avalikkust, et turule lastavad hülgetooted on saadud artikli 3 lõike 1 kohaselt toimuva inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejahi tulemusel ja seega vastavad kehtivatele eeskirjadele.”
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b) Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige: "2 a. Lisaks sellele hindab komisjon käesoleva määruse mõju inuittide kogukondade majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule asjaomastes piirkondades, samuti käesoleva määruse mõju rannikukogukondadele, kus hülgeküttimine on osa mereressursside majandamisest. Hiljemalt ...* esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele mõjuaruande. Aruanne sisaldab võimalikke viise, kuidas vähendada negatiivset mõju, mida käesolev määrus avaldab inuittide kogukondadele.”   ________________   * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva (muutmis)määruse jõustumist.”
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 3 c (uus) Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 c) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 7a   Läbivaatamine   Kui artikli 7 lõikes 2 a osutatud mõjuhinnangu alusel osutub see vajalikuks, siis vaadatakse käesolev määrus läbi neli aastat pärast selle jõustumist. Läbivaatamine põhineb käesoleva määruse mõjuhinnangul sotsiaal-majanduslike ja kultuuriliste mõjude kohta inuittide ja teiste põlisrahvaste arengule ja identiteedile. Samuti käsitletakse läbivaatamisel käesoleva määruse mõju rannikukogukondadele, kus hülgeküttimine on osa mereressursside majandamisest.”

MENETLUS

Pealkiri	Hülgetoodetega kauplemine
Viited	COM(2015)0045 – C8-0037/2015 – 2015/0028(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 12.2.2015
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 12.2.2015
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Bendt Bendtsen 23.2.2015
Arutamine parlamendikomisjonis	13.4.2015
Vastuvõtmise kuupäev	7.5.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 14 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Jörg Leichtfried, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Viviane Reding, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Clara Eugenia Aguilera García, Bendt Bendtsen, Goffredo Maria Bettini, Aymeric Chauprade, Sander Loones, Gabriel Mato, Frédérique Ries, Ramon Tremosa i Balcells, Wim van de Camp, Jarosław Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Ignazio Corrao, Herbert Dorfmann, Karl-Heinz Florenz, Tunne Kelam, Marco Zullo

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (28.5.2015)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta
(COM(2015)0045 – C8‑0037/2015 – 2015/0028(COD))

Arvamuse koostaja: Janusz Wojciechowski

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek

Komisjoni ettepaneku eesmärk on rakendada WTO soovitusi ja otsuseid, mis käsitlevad kahte erandit seoses algmääruses ette nähtud hülgetoodetega kauplemise keeluga: selliste hülgetoodete impordi lubamine, mis on saadud mere elusressursside säästva majandamise eesmärgil peetud jahil mittetulunduslikul eesmärgil kütitud hüljestest (edaspidi „mereressursse säästev erand”), ja nende hülgetoodete impordi lubamine, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest (edaspidi „põlisrahvaste erand”). WTO raames võetud kohustusi arvestades teeb komisjon ettepaneku kaotada mereressursse säästev erand ning kohandada põlisrahvaste erandit vastavalt vaidluste lahendamise organi nõuetele, sidudes selle kasutamise loomade heaolu nõuete järgimisega ja kehtestades hülgetoodete turulelaskmise piirmäära.

Arvamuse koostaja seisukoht

Hülgetoodete impordi piiramise poolt on juba ammu paljud organisatsioonid, kes tegelevad loomade kaitsega, ja ka suur osa üldsusest, kes ei aktsepteeri nende loomade tapmist kaubanduslikul eesmärgil, mis toimub sageli julmalt ja vägivaldselt.

Teaduslike uuringute kohaselt on hülged eriti intelligentsed ja tundlikud loomad, mis veelgi enam põhjendab vajadust neid julmuse ja kannatuste eest kaitsta. Seejuures tuleb toonitada, et hülgetoodetel ei ole Euroopa Liidu jaoks erilist majanduslikku tähtsust ja Euroopa tarbijad saavad ilma nendeta suurepäraselt hakkama. Samal ajal tuleb mõista inuittide ja teiste põlisrahvaste erilist olukorda, kelle jaoks hülgejaht on seotud pikaajalise traditsiooni ja selliste kogukondade elu-oluga, mistõttu hülgetoodete importi tuleb piirata nende toodetega, mis on saadud niisuguste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, tingimusel et nad kohustuvad järgima võimalikult kõrgeid humanitaarnorme. Kui need on täidetud, peaks komisjon kasutama muid mitteseadusandlikke meetmeid, et lihtsustada selliste toodete turulelaskmist.

Peamiseks küsimuseks on hülgetoodete piiratud impordi nõuetekohane kontroll, mis on tõhus ainult siis, kui nende toodete importija peab tõendama, et tooted on saadud eelmainitud kogukondade jahipidamise tulemusel. Selliste nõuete kehtestamisega püüab arvamuse koostaja järgida algmääruse eesmärke, mille aluseks on kaubanduslikel eesmärkidel peetava hülgejahiga seotud moraalsed kaalutlused. Samuti leiab arvamuse koostaja, et tuleb ette näha võimalus kehtestada Euroopa tasandil ajutine täielik keeld sellistest kolmandatest riikidest pärit hülgetoodete impordi suhtes, kus jahipidamisel rikutakse rängalt nõutavaid norme seoses nõudega mitte tekitada loomadele asjatut valu, stressi, hirmu ja muus vormis kannatusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Samas on hülgejaht lahutamatu osa inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuurist ja identiteedist ning annab olulise panuse nende elatise teenimisse. Seepärast ei põhjusta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejaht avalikkusele samasugust muret kui jaht, mida peetakse peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks on üldiselt tunnustatud, et inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade põhi- ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes õigusaktides. Seepärast võimaldab määrus (EÜ) nr 1007/2009 erandina inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatise saamiseks kütitud hüljestest valmistatud hülgetooteid turule lasta.	(2) Samas on hülgejaht lahutamatu osa inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade kultuurist ja identiteedist ning annab olulise panuse nende elatise teenimisse, sealhulgas nende õigusesse arengule ja majandustegevusele. Seepärast ei põhjusta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade hülgejaht, mida peetakse säästvaks ja mis ei kahjusta hülgepopulatsiooni tervist, avalikkusele samasugust muret kui jaht, mida peetakse peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks on üldiselt tunnustatud, et inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade põhilisi majanduslikke ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes õigusaktides. Lisaks rõhutatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioonis põlisrahvaste õigust enesemääramisele, seega ka õigust järgida vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Seepärast võimaldab määrus (EÜ) nr 1007/2009 erandina inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatise saamiseks kütitud hüljestest valmistatud hülgetooteid turule lasta.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Tõeliselt humaanse surmamise meetodit ei ole võimalik inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade peetaval jahil tõhusalt ja järjekindlalt kasutada, nagu ei ole see võimalik ka muul hülgejahil. Siiski on määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärki arvestades asjakohane muuta tingimuslikuks selliste hülgetoodete liidu turule laskmine, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, seades tingimuseks, et jahti peetakse viisil, mis vähendab kütitavate loomade valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes samal ajal arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadusi. Erandi andmisel hülgetoodetele, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, tuleks piirduda sellise jahiga, mida peetakse neile kogukondadele elatise saamiseks, mitte peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Seega peaks komisjonil olema võimalik piirata kõnealuse erandi alusel turule lastavate hülgetoodete kogust, kui see on vajalik, et vältida erandi kasutamist selliste toodete puhul, mis on saadud peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel peetaval jahil kütitud hüljestest.	(3) Tõeliselt humaanse surmamise meetodit ei ole võimalik inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade peetaval jahil tõhusalt ja järjekindlalt kasutada, nagu ei ole see võimalik ka muul hülgejahil. Siiski on määruse (EÜ) nr 1007/2009 eesmärki arvestades asjakohane muuta tingimuslikuks selliste hülgetoodete liidu turule laskmine, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, seades tingimuseks, et jahti peetakse säästval viisil, mis vähendab kütitavate loomade valu, stressi, hirmu või muid kannatusi võimalikult suures ulatuses, võttes samal ajal arvesse inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilist eluviisi ja elatise teenimise vajadusi, seadmata ohtu vastavat levilat ja ökosüsteemi tervikuna. Erandi andmisel hülgetoodetele, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil kütitud hüljestest, tuleks piirduda sellise jahiga, mida peetakse neile kogukondadele elatise saamiseks, mitte peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel. Selleks peab komisjon võtma meetmeid, et teavitada üldsust sellest määrusest ja selle erandist põlisrahvaste kogukondade küttimismeetoditest pärinevate toodete osas, et taastada tarbijate usaldus. Seega peaks komisjonil olema võimalik – kui on asjaomaseid tõendeid ja pärast konsulteerimist asjaomaste üksustega – piirata turule lastavate hülgetoodete kogust või vajaduse korral keelata erandi põhimõtteid rikkuvate küttimisviiside abil turule lastud tooted, et vältida erandi kasutamist selliste toodete puhul, mis on saadud peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel kütitud hüljestest.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Et tagada käesoleva määruse rakendamise tõhus kontroll, tuleb kehtestada põhimõte, mille kohaselt lasub kohustus tõendada, et liidu turule imporditud hülgetooted on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest, nende toodete importijatel.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Inuittide ja teiste põlisrahvaste kogukondade jahipidamisest pärinevaid hülgetooteid tohib turule lasta üksnes tingimusel, et need on varustatud mehhanismi/dokumendiga, mis tõendab toodete päritolu ja vastavust käesolevas määruses kehtestatud nõuetele. Selleks võidakse luua pitser, mis tõendab nende kogukondade seda liiki elatusvajadustest põhjendatud, mitte peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel toimuvast jahipidamisest pärinevaid tooteid.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks, et näha ette hülgetoodete turulelaskmise üksikasjalikud eeskirjad, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon viiks läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(5) Selleks, et näha ette hülgetoodete turulelaskmise üksikasjalikud eeskirjad, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon viiks läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ning inuittide või muude asjaomaste põlisrahvaste kogukondadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 b) Komisjonil peab olema võimalus paindlikult reageerida, kui saadakse usaldusväärset teavet selle kohta, et kolmandas riigis peetava hülgejahi käigus rikutakse tõsiselt kehtivaid norme seoses nõudega mitte tekitada loomadele asjatut valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi. Sellistel juhtudel peab komisjonil olema volitus kehtestada ajutine piirang või keeld sellisest riigist pärit jahiga seotud hülgetoodete impordi suhtes.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Hülgetoodete turulelaskmine on lubatud üksnes juhul, kui need tooted on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused: 1. Hülgetoodete turulelaskmine on lubatud üksnes juhul, kui importija esitab nõutavad tõendid selle kohta, et need tooted on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
Selgitus
Importijate suhtes tõendamiskohustuse kehtestamine, et nende imporditud hülgetooted on pärit lubatud allikatest, võimaldab tulemuslikku kontrolli käesoleva määruse rakendamise üle.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 3 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Kui jahitud hüljeste arv, vastavalt lõikele 1 turule lastud hülgetoodete kogus või muud asjaolud viitavad, et jahipidamine toimub peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte, et piirata sellise jahi tulemusena saadud toodete kogust, mida võib turule lasta. 5. Kui on asjakohaseid tõendeid, mis viitavad sellele, et jahitud hüljeste arv, vastavalt lõigetele 1 ja 2 turule lastud hülgetoodete kogus või muud asjaolud tõendavad, et jahipidamine toimub peamiselt kaubanduslikel eesmärkidel, on komisjonil pärast konsulteerimist asjaomaste üksustega õigus võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte, et piirata või keelata sellise jahi tulemusena saadud toodete turulelaskmine.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1007/2009 Artikkel 5a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 5 a   Avalik teave   Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada pädevaid asutusi, sealhulgas liikmesriikide tolliametnikke ning avalikkust artikli 3 lõike 1 kohaselt toimuva põlisrahvaste kogukondade jahi tulemusel saadud hülgetoodete turulelaskmisest vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.”

MENETLUS

Pealkiri	Hülgetoodetega kauplemine
Viited	COM(2015)0045 – C8-0037/2015 – 2015/0028(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 12.2.2015
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AGRI 12.2.2015
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Janusz Wojciechowski 23.3.2015
Vastuvõtmise kuupäev	28.5.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 6 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar Ayuso, Jørn Dohrmann, Norbert Lins, Momchil Nekov, Stanislav Polčák, Annie Schreijer-Pierik, Molly Scott Cato, Hannu Takkula, Valdemar Tomaševski

MENETLUS

Pealkiri	Hülgetoodetega kauplemine
Viited	COM(2015)0045 – C8-0037/2015 – 2015/0028(COD)
EP-le esitamise kuupäev	6.2.2015
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 12.2.2015
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	INTA 12.2.2015	ENVI 12.2.2015	AGRI 12.2.2015	PECH 12.2.2015
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ENVI 24.2.2015	PECH 31.3.2015
Raportöörid nimetamise kuupäev	Cristian-Silviu Buşoi 24.2.2015
Arutamine parlamendikomisjonis	23.4.2015	6.5.2015
Vastuvõtmise kuupäev	4.6.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dita Charanzová, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Antonio López-Istúriz White, Marcus Pretzell, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Lucy Anderson, Pascal Arimont, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Filiz Hyusmenova, Jens Nilsson, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Andrey Kovatchev
Esitamise kuupäev	11.6.2015